Saarde valla seisukohad üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu kooskõlastamisel ja arvamuse andmisel

Raekoja plats 8 Maakri 29 Hendrikson & Ko 51004 Tartu 10145 Tallinn www.hendrikson.ee tel +372 740 9800 tel +372 617 7690 [email protected]

Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu

Töö nr 20003735

Pille Metspalu

KSH juhtekspert

Marika Pärn

Üldplaneeringu projektijuht

V e rs

io o n 0

9 .2

0 2 4 /// T

ö ö n

r 2 0 0

0 3 7

3 5

Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 3

Sisukord

SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 4 1 ÜLDPLANEERINGU JA KSH PROTSESSI ÜLEVAADE ........................................................ 5 1.1 Üldplaneeringu eesmärk .................................................................................................................. 5 1.2 Ülevaade keskkonnamõju strateegilisest hindamise korraldusest ................................................... 5 2 ÜLDPLANEERINGU VASTAVUS LAIEMATELE EESMÄRKIDELE JA SEOSED ASJAKOHASTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA .................................................................................... 7 2.1 Üldplaneeringu vastavus keskkonnakaitse ning jätkusuutliku arengu eesmärkidele ....................... 7 2.2 Üldplaneeringu seosed asjakohaste planeerimisdokumentidega................................................... 10

2.2.1 Pärnu maakonna planeering 2030+ .............................................................................................. 10 2.2.2 Saarde valla arengukava 2018–2028 ............................................................................................ 10

3 ALTERNATIIVSED ARENGUSTSENAARIUMID ............................................................... 12 4 PLANEERINGULAHENDUSE ELLUVIIMISEGA KAASNEV KESKKONNAMÕJU .................. 13 4.1 Mõju looduskeskkonnale ............................................................................................................... 13

4.1.1 Roheline võrgustik ........................................................................................................................ 13 4.1.2 Natura hindamine ......................................................................................................................... 22 4.1.3 Kaitstavad loodusobjektid............................................................................................................. 44 4.1.4 Põhja- ja pinnavesi ........................................................................................................................ 57

4.2 Mõju sotsiaalsetele vajadustele ja heaolule .................................................................................. 62 4.2.1 Mõju asustuse arengule ................................................................................................................ 62 4.2.2 Teenuste kättesaadavus ............................................................................................................... 64 4.2.3 Puhkealade kättesaadavus ........................................................................................................... 65 4.2.4 Mõju inimese varale ..................................................................................................................... 67

4.3 Ettevõtluskeskkond ....................................................................................................................... 68 4.3.1 Ohtlikud ettevõtted ...................................................................................................................... 70

4.4 Mõju kultuuripärandile .................................................................................................................. 71 4.5 Keskkonnatervis ............................................................................................................................ 74

4.5.1 Müra ja vibratsioon ....................................................................................................................... 74 4.5.2 Heited õhku, välisõhu kvaliteet .................................................................................................... 83 4.5.3 Radoon .......................................................................................................................................... 85

4.6 Kliimamuutusega kaasnevad mõjud .............................................................................................. 87 4.7 Jäätmeteke ja -hooldus .................................................................................................................. 88 4.8 Mõjude omavahelised seosed ja kumulatiivsed mõjud .................................................................. 88 5 SOOVITUSED JA NÕUDED PLANEERINGULAHENDUSE TÄIENDAMISEKS ..................... 90 6 KOKKUVÕTE .............................................................................................................. 94 LISAD ........................................................................................................................... 95 LISA 1. LS JA KSH VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS ............................................................ 95 LISA 2.TUULEENERGIA (TUULEPARKIDE) ARENDAMISEKS SOBIVATE ALADE KUJUNEMINE .................................................................................................................................... 95 LISA 3. TUULEPARKIDE MÜRA JA VARJUTAMISE HINDAMINE ...................................... 102

4 Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

SISSEJUHATUS

Saarde vald moodustus haldusreformi järgselt pärast kohaliku omavalitsuse korralisi valimisi

2017. a oktoobris, mil ühinesid Saarde vald ja Surju vald.

Saarde valla üldplaneeringu koostamine ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise läbiviimine algatati Saarde vallavolikogu poolt 17.10.2018. a otsusega nr 41.

Keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) teostatakse Saarde valla üldplaneeringule

lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS).

KSH eesmärk on hinnata üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju,

selgitada välja alternatiivsete lahenduste võimalused, määrata vajadusel keskkonnameetmed,

arvestades üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat territooriumi. Mõjude hindamise lähtekohaks

on üldplaneeringu kui strateegilise ruumilise arengudokumendi iseloom – mõjude hindamisel

püsitakse üldplaneeringu täpsusastmes ja keskendutakse teemadele, mida saab

üldplaneeringuga reguleerida.

KSH aruanne on üles ehitatud võttes arvesse keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §40.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne sisaldab:

▪ ülevaadet üldplaneeringust ja KSH protsessist;

▪ ülevaadet vastavustest arengudokumentidele;

▪ planeeringulahenduse alternatiivide käsitlust;

▪ planeeringuga kaasnevate mõjude hindamist teemade kaupa;

▪ ettepanekuid, leevendusmeetmeid ja seire vajadust;

▪ ülevaadet ilmnenud raskustest.

Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 5

1 ÜLDPLANEERINGU JA KSH PROTSESSI ÜLEVAADE

1.1 Üldplaneeringu eesmärk

Üldplaneeringu koostamise põhieesmärk on tagada Saarde valla tasakaalustatud ruumiline

areng. Selle saavutamiseks kujundatakse ruumilise arengu põhimõtted ja määratakse

planeeringuala kasutus- ja ehitustingimused. Üldplaneeringuga lahendatakse lähtuvalt valla

ruumilistest vajadustest planeerimisseaduse § 75 toodud ülesanded – määratakse asustust

suunavad tingimused, maa-alade kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas

projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimused ja maakasutuse

juhtotstarbed, transpordivõrgustiku ja muu taristu üldised asukohad jt valla arenguks olulised

teemad.

Üldplaneering koostatakse kogu valla territooriumi kohta. Üldplaneeringu koostamisel on lähtutud

erinevatest planeerimis- ja arengudokumentidest ning asjakohastest õigusaktidest.

1.2 Ülevaade keskkonnamõju strateegilisest hindamise

korraldusest

Keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) viidi läbi tuginedes keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (KeHJS) ja planeerimisseadusele (PlanS). Vastavalt

PlanS § 74 lg 4 tuleb üldplaneeringu koostamisel läbi viia keskkonnamõjude strateegiline

hindamine, et tagada keskkonnakaalutlustega arvestamine planeeringu koostamise käigus ja

saavutada tasakaalustatud ruumiline areng. Keskkonnamõju strateegiline hindamine Saarde

valla üldplaneeringule teostati paralleelselt planeerimisprotsessiga, mis tagab juba

planeeringulahenduste väljatöötamisel keskkonnakaalutlustega arvestamise.

Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel hinnati üldplaneeringu lahenduse elluviimisega

kaasnevaid mõjusid loodus-, majandus-, kultuurilisele ja sotsiaalsele keskkonnale. Lisaks KeHJS-

s nõutavatele teemadele on käsitletud asjakohaste mõjudena planeeringulahenduse mõjusid

asustuse arengule ning teenuste ja puhkealade kättesaadavusele. Mõjude hindamise läbiviimisel

lähtuti nii üldplaneeringu lahendusega kaasnevatest keskkonnamõjudest kui ka keskkonnast

enesest tulenevatest mõjuteguritest. Mõjude hindamise täpsusaste tuleneb üldplaneeringu

täpusastmest: keskenduti teemadele, mida saab üldplaneeringuga reguleerida. Hindamisel

kasutati strateegilisele mõjude hindamisele sobivat metoodikat. Viidi läbi vastavusanalüüs, et

vaadelda planeeringulahenduse kooskõla kõrgemalseisvatest arengudokumentidest tulenevate

strateegiliste eesmärkidega. Anti valdkondlikke eksperdihinnanguid, et tuua välja

planeeringulahenduse elluviimisega kaasnevad mõjud. Valdkondlike eksperdihinnanguid

koondades toodi välja mõjude omavahelised seosed ja sünergia. Hindamisel arvestati ka

väljastpoolt planeeringuala tulenevate oluliste mõjudega ning mõjude kumuleerumisega.

Hindamise tulemusena on tehtud soovitusi üldplaneeringu lahenduse täiendamiseks (vt ptk 5).

Üldplaneeringu käigus alternatiividena erinevaid arengustsenaariume ei tekkinud.

Piiriülest mõju avaldumist Saarde valla üldplaneeringu elluviimisega ei kaasne. Kuigi vald asub

Eesti lõunapiiril, ei kavandata tegevusi, mis omaksid olulist, ruumiliselt kaugemale ulatuvat mõju.

Üldplaneeringuga kavandatavad tuulealad valla idaosas jäävad Läti piirist kaugemale kui 7 km.

KSH korraldusest, protsessist ja avalikkuse kaasamisest annab ülevaate ka lähteseisukohtade ja

KSH väljatöötamise kavatsus. Planeeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse

(koostatud Saarde Vallavalitsuse poolt) osas küsiti seisukohti vastavalt planeerimisseaduse § 81

6 Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

lõikele 1, millele järgnevalt avalikustati lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus valla

veebilehel.

KSH läbiviimisel olulisi raskusi ei ilmnenud. Keerukaks muutis hindamise planeeringuprotsessi

venimine tulenevalt tuuleenergeetika arendusalade erinevatel ajahetkedel laekunud sisendist ja

ka Rail Balticu trassist (2023 augustis otsustati jätta planeeringus käsitlemata, kuna Regionaal-

ja Põllumajandusministeerium oli veel läbi viimas Pärnumaa trasside taashindamist). Kuna

planeeringulahenduse väljatöötamine venis mitmesse aastasse, siis on paratamatu, et aruandes

pärinevad hinnangud kajastavad olukorda erineva ajahetke seisuga. Viimased hindamised viidi

läbi tuuleenergeetika aladele, välja on toodud, et need on teostatud 2024. a mai seisuga.

Tuuleenergeetika alade hindamisel peeti kõige olulisemaks Natura hindamise tulemusi, millest

lähtuvalt hinnati mõju ka teistes valdkondades.

KSH viis läbi OÜ Hendrikson & Ko ekspertrühm koosseisus:

Üldplaneeringu osakonna juhataja, KSH juhtekspert Pille Metspalu

Keskkonnaosakonna juhataja, KSH juhtiv ekspert Jaak Järvekülg

Sotsiaal-majanduslike ja kultuuriliste mõjude hindaja Veronica Luidalepp

Keskkonnakorralduse spetsialist, õhusaaste Marek Bamberg

Keskkonnakorralduse spetsialist, müra ja vibratsioon Veiko Kärbla

Keskkonnakorralduse spetsialist, põhja- ja pinnavesi Kadri Auväärt

Alates 09.2021 Ingrid Vinn

Keskkonnakorralduse spetsialist, loomastik, Natura alad Kaile Eschbaum

Keskkonnakorralduse spetsialist, rohevõrk Epp Zirk

Alates 09.2021 Anni Kurisman

Kartograaf Kairit Kase

Jürgen Pikk

Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 7

2 ÜLDPLANEERINGU VASTAVUS LAIEMATELE EESMÄRKIDELE JA SEOSED ASJAKOHASTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA

2.1 Üldplaneeringu vastavus keskkonnakaitse ning

jätkusuutliku arengu eesmärkidele

Üldplaneeringu koostamise kontekstis on olulisimaks valdkondlikuks dokumendiks „Eesti

Keskkonnastrateegia aastani 2030“, mis annab suuniseid omavalitsuse tasandil keskkonnakaitse

ning jätkusuutliku arengu tagamiseks. Antud dokument määratleb Eesti pikaajalised

arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, kuid lähtub samas ka

keskkonnavaldkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest

ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Kuna „Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030“

põhineb Eesti säästva arengu riiklikul strateegial „Säästev Eesti 21“, mis on koostatud kooskõlas

vastavate ülemaailmsete ja Euroopa Liidu suunisdokumentidega, on ka Eesti

keskkonnastrateegias juba arvestatud laiema konteksti ja eesmärkidega.

„Säästev Eesti 21“ toodud laiemateks eesmärkideks on Eesti kultuuriruumi elujõulisus, inimese

heaolu kasv, sotsiaalselt sidus ühiskond ja ökoloogiline tasakaal. Viimase eesmärgi – ökoloogilise

tasakaalu – saavutamine toimub järgmise kolme arengusuuna kaudu:

▪ loodusvarade kasutamine viisil ja mahus, mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu;

▪ saastumise vähendamine;

▪ loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamine.

Antud punktide põhjal seab „Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030“ täpsemad keskkonnakaitse

eesmärgid, millega arvestamisest Saarde valla üldplaneeringu lahenduses annab

vastavusanalüüsi kujul ülevaate tabel 1.

Tabel 1. Üldplaneeringu vastavus Eesti keskkonnastrateegia eesmärkidele

Eesmärk Arvestamine üldplaneeringus

1. Aastal 2030 on tekkivate jäätmete

ladestamine vähenenud 30% ning oluliselt

on vähendatud tekkivate jäätmete

ohtlikkust.

Eesmärgiga arvestatakse, jäätmete liigiti

kogumine ja ringlusse võtmine toimub

Kilingi-Nõmme jäätmejaamas (Marana

küla).

2. Saavutada pinnavee ja põhjavee hea

seisund ning hoida veekogusid, mille

seisund juba on hea või väga hea.

Eesmärgiga arvestatakse, pinna- ja

põhjavee kaitseks arendatakse

ühiskanalisatsioonisüsteeme (vastavalt

ÜVK-s toodud suundadele), arvestatakse

üleujutusohuga ja seatakse veekaitse

tingimused.

3. Maavarade keskkonnasõbralik

kaevandamine, mis säästab vett,

maastikke ja õhku, ning maapõueressursi

Eesmärgiga arvestatakse, planeering seab

kestliku kaevandamise tingimused.

8 Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Eesmärk Arvestamine üldplaneeringus

efektiivne kasutamine minimaalsete

kadude ja minimaalsete jäätmetega.

4. Metsakasutuses ökoloogiliste,

sotsiaalsete, kultuuriliste ja majanduslike

vajaduste tasakaalustatud rahuldamine

väga pikas perspektiivis.

Eesmärgiga arvestatakse. Planeering

määratleb osa valla metsadest rohelise

võrgustiku osana, millel on nii ökoloogiline,

puhkemajanduslik kui ka majanduslik roll.

Planeering pöörab tähelepanu

pärandkultuuriobjektide säilitamise

olulisusele väärtuslike maastikel asuvatel

metsamaadel.

5. Tagada kalapopulatsioonide hea

seisund ning kalaliikide mitmekesisus ja

vältida kalapüügiga kaasnevat kaudset

negatiivset mõju ökosüsteemile.

Eesmärgiga arvestatakse kaudselt, seades

tingimused veekvaliteedi

säilitamiseks/parandamiseks, mis

omakorda toetab kalapopulatsioonide head

seisundit.

6. Tagada jahiulukite ja muude ulukite

liikide mitmekesisus ning asurkondade

elujõulisus.

Eesmärgiga arvestatakse kaudselt: ulukite

mitmekesisust ja asurkondade elujõulisust

toetab rohelise võrgustiku sidususe

hoidmine, mis tagab ulukite

liikumisvõimaluse säilimise tugialade

vahel. Planeeringu eelnõu ei kavanda

maakasutuse olulist muutust tugialadel,

välja arvatud tuuleenergeetika aladel valla

idaosas. Kuid kattuvus rohelise

võrgustikuga on kõige väiksemas ulatuses.

7. Keskkonnasõbralik mulla kasutamine.

Loodus- ja kultuurmaastike toimivus ja

säästlik kasutamine.

Eesmärgiga arvestatakse. Planeering toob

välja väärtuslikud põllumajandusmaad

(boniteet võrdne või kõrgem Pärnu

maakonna keskmisest boniteedist 35) ja

nende kasutamistingimused.

Kultuurmaastike väärtuste säilimise

vajadusega arvestatakse, nii asustuse kui

maakasutuse suunamise põhimõtete ja

tingimuste kaudu.

8. Loodus- ja kultuurmaastike toimivus ja

säästlik kasutamine. Mitmeotstarbeliste ja

sidusate maastike säilitamine.

Eesmärgiga arvestatakse rohelise

võrgustiku, väärtuslike maastike ja

miljööväärtuslike hoonete

kasutamistingimuste seadmise kaudu.

9. Elustiku liikide elujõuliste

populatsioonide säilimiseks vajalike

elupaikade ja koosluste olemasolu

tagamine.

Eesmärgiga arvestatakse.

Populatsioonide, elupaikade ja koosluste

olemasolu tagavad rohelise võrgustiku,

veealade ja põllumajanduslikele maastike

kasutamiseks seatud tingimused.

Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 9

Eesmärk Arvestamine üldplaneeringus

10. Toota elektrit mahus, mis rahuldab

Eesti tarbimisvajadust, ning arendada

mitmekesiseid, erinevatel energiaallikatel

põhinevaid väikese

keskkonnakoormusega jätkusuutlikke

tootmistehnoloogiaid, mis võimaldavad

toota elektrit ka ekspordiks.

Eesmärgiga arvestatakse, planeering

toetab taastuvenergia kasutuselevõtmist

vallas, sh tuuleenergeetika arendamist.

11. Energiatarbimise kasvu aeglustamine

ja stabiliseerimine, tagades samas

inimeste vajaduste rahuldamise, ehk

tarbimise kasvu olukorras primaarenergia

mahu säilimise tagamine.

Arvestatakse kaudselt: keskuste

kompaktse ja mitmekülgse arengu ja

kergliikluse soodustamise kaudu, mis

vähendavad transpordivajadust ja

sundliikumisi.

12. Kõrvaldada järk-järgult nii tööstusest

kui ka kodumajapidamistest osoonikihti

kahandavad tehisained.

Teema ei ole otseselt lahendatav

üldplaneeringu täpsusastmes.

13. Arendada välja efektiivne,

keskkonnasõbralik ja mugav

ühistranspordisüsteem, ohutu kergliiklus

(muuta auto alternatiivid mugavamaks)

ning sundpendelliiklust ja

maanteevedusid vähendav asustus- ja

tootmisstruktuur (vähendada

transpordivajadust).

Eesmärgiga arvestatakse. Planeeringuga

kavandatakse kergliiklusteid eelkõige

keskustele juurdepääsu ja ühenduste

parandamiseks. Kavandatud maakasutus

on suunatud olemasolevate keskuste

tugevdamisele, et need toimiksid nii

töökohtade kui teenuste pakkujana

kohapeal. Samuti toetab planeering

ettevõtlust elamumaadel (sh kodust

töötamise võimalust).

14. Tervist säästev ja toetav

väliskeskkond.

Eesmärgiga arvestatakse. Kavandatud on

täiendavad võimalused vabas õhus

liikumiseks ja puhkamiseks

(kergliiklusteed, puhkealad, matkarajad

jne). Planeering seab arenduspõhimõtted

avaliku ruumi loomiseks, müra jt häiringute

vältimiseks ja vähendamiseks elamise,

puhkamise ja sotsiaalse otstarbega aladel.

Planeeringuga seatud tingimused tagavad

inimsõbraliku elukeskkonna tekke.

15. Inimese tervisele ohutu ja tervise

säilimist soodustav siseruum.

Eesmärgiga on arvestatud üldplaneeringu

täpsusastmes. Planeering seab tingimused

radooniriski vähendamiseks.

16. Keskkonnast tulenevate saasteainete

sisaldus toiduahelas on inimese tervisele

ohutu.

Teema ei ole otseselt lahendatav

üldplaneeringu kontekstis.

17. Joogi- ja suplusvesi on inimese

tervisele ohutu.

Eesmärgiga arvestatakse. Joogi- ja

suplusvee kvaliteet sõltub eelkõige põhja-

ja pinnaveekaitsest (ÜVK elluviimine,

10 Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Eesmärk Arvestamine üldplaneeringus

põllumajandusliku hajareostuse

vähendamine veekogudele).

18. Aastaks 2030 on likvideeritud kõik

täna teadaolevad jääkreostuskolded.

Eesmärgiga arvestatakse. Teadaolevalt

valla territooriumil jääkreostuskoldeid ei

esine. Sellegipoolest annab ÜP suunised

jääkreostuskollete likvideerimiseks.

19. Tagada elanike turvalisus ning kaitse

nende julgeolekut ohustavate riskide eest.

Eesmärgiga arvestatakse. Planeering toob

turvalisust tagavad meetmed välja nt

liikluse, tuletõrje veevarustuse, avaliku

ruumi planeerimise ning ohtlike ettevõtete

asukohavalikul põhimõtete jms

kontekstides.

2.2 Üldplaneeringu seosed asjakohaste

planeerimisdokumentidega

2.2.1 Pärnu maakonna planeering 2030+

Saarde valla üldplaneeringule on põhilisteks suunda andvaks kõrgemalseisvaks

arengudokumendiks Pärnu maakonna planeering 2030+. Pärnu maakonnaplaneering toetub

üleriigilises planeeringus toodud kontseptsioonidele ja arenguvaldkondadele, riiklikele suunistele

ja sektorarengukavadele. Maakonnaplaneering annab ruumilise arengu suunised Pärnu

maakonna looduslikku, sotsiaal-majanduslikku ja kultuurilist konteksti arvestades.

Ruumilise arengu põhimõtted, millele maakonnaplaneering tähelepanu pöörab on keskusasulate

võrgustiku tugevdamine; teenuste ja töökohtade kättesaadavuse tagamine; heade ühenduste

tagamine Tallinna ja Riiaga; ettevõtlusalade arendamine keskusasulate mõjualades olevate

ettevõtlusalade baasil sh ka Saarde valla keskuseks olevas Kilingi-Nõmmes; elektrivarustuse

tagamine ja innovatiivse energiatootmise lahenduste rakendamine; metsamaa ja väärtusliku

põllumajandusmaa sihipärane kasutus. Elukvaliteedi tagamine on oluline ka väärtuslikel

maastikel ja rohelises võrgustikus. Oluliseks peetakse ka kultuuripärandi ja loodusväärtuste

säilitamist ning arendamist, samuti piirkondlikke eripärasid, avalikult kasutatavatele veealadele

juurdepääse, riigikaitseliste aspektidega, üleujutuste ja kliimamuutustega arvestamist. Oluline on,

et arendustegevus peab muu hulgas soodustama elanike arvu stabiliseerumist ja tagama

piirkondlikult tasakaalustatud kasvu.

Käesolev üldplaneering lähtub maakonnaplaneeringus seatud eesmärkidest ning ruumilise

arengu põhimõtetest ning toetab läbivalt nende elluviimist vastavalt üldplaneeringu

käsitlusastmele.

2.2.2 Saarde valla arengukava 2018–2028

Oluliseks kohaliku tasandi dokumendiks, millega lisaks vallas kehtivatele valdkondlikele

arengukavadele käesolev planeering arvestab, on Saarde valla arengukava 2018–2028. Saarde

valla arengukava annab valla arengule laiema visiooni ja arengu eesmärgid.

Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 11

Saarde valla visioon 2028 on:

Saarde vallas on kõik võimalused õnnelikuks eluks. Koos tegutsedes on loodud elanike

eneseteostust võimaldav majanduskeskkond, arengut toetav haridusruum ja tervist tugevdav

elukeskkond.

Arengukava toob välja Saarde valla arendustegevuse peamised eesmärgid ning vajalikud

tegevused eesmärkide saavutamiseks.

Eesmärgid:

1. Inimest väärtustava elukeskkonna arendamine.

2. Elu- ja majanduskeskkonda toetava taristu kaasajastamine.

3. Looduskeskkonna väärtustamine.

Lisaks toetuvad arengukavas toodud eesmärgid kahe valla ühinemislepingus toodud

eesmärkidele:

1. Tagada ühinenud valla elanikele kvaliteetsed ja ruumiliselt kättesaadavad, majanduslikult

tõhusalt korraldatud avalikud teenused.

2. Arendada välja teeninduskeskused ning kaasata kogukonda, et pakkuda elanikele

vajalikke ja kvaliteetseid igapäevateenuseid.

3. Suurendada ühinenud valla haldussuutlikkust ning tagada hea avaliku halduse parima

praktika juurutamine.

4. Ühendada valdade potentsiaal piirkonna parema arengu- ja konkurentsivõime

saavutamiseks ning ettevõtlusele soodsa arengukeskkonna loomiseks.

5. Edendada kohalikku demokraatiat, stimuleerides kodanikualgatust ning

kodanikuühendusi (sh seltsitegevus, külaliikumine) senisest aktiivsemalt kohalikust elust

osa võtma.

6. Austada ja säilitada kohalikku ajaloolist identiteeti ja kultuuritraditsioone.

Üldplaneering loob ruumilised eeldused arengukavas seatud eesmärkide elluviimiseks asustuse

suunamise, maakasutuse määramise ja tehnilise taristu planeerimise kaudu.

12 Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

3 ALTERNATIIVSED ARENGUSTSENAARIUMID

Saarde valla üldplaneeringu koostamise käigus ei tekkinud selliseid põhimõttelisi arenguvariante,

mida käsitleda keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus alternatiividena KeHJS § 40

mõistes.

Saarde valla puhul on tegemist kahaneva rahvastikuga piirkonnaga, kus arengu suunamisel seati

eesmärgiks keskenduda eelkõige olemasoleva elu- ja ettevõtluskeskkonna kvaliteedi

parandamisele ja atraktiivsuse tõstmisele.

Juhul, kui valla üldplaneeringut kui strateegilist arengudokumenti ellu ei viida (nn 0-alternatiiv),

jäävad valla erinevates osades kehtima teemade lõikes erineva käsitlusega üldplaneeringud.

Valla eripärast lähtuva tervikliku ruumilahenduse puudumine ei toeta valla kui terviku arengut ning

loodav elu- ja ettevõtluskeskkond ei pruugi olla kvaliteetne ja inimsõbralik.

Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 13

4 PLANEERINGULAHENDUSE ELLUVIIMISEGA KAASNEV KESKKONNAMÕJU

4.1 Mõju looduskeskkonnale

4.1.1 Roheline võrgustik

Olemasoleva olukorra ülevaade

Roheline võrgustik on looduslikus ja poollooduslikus seisundis aladest toimiv süsteem, mis aitab

tagada koosluste ja liikide säilimist ning pehmendada ja korvata inimtekkelisi mõjusid. Roheline

võrgustik toetab stabiilse keskkonnaseisundi ja keskkonnavastupanuvõime säilimist, hoiab alal

inimesele elutähtsaid keskkonda kujundavaid protsesse (põhja- ja pinnavee teke, õhu

puhastumine, keemiliste elementide looduslikud ringed jne). Sellega tagatakse põhjendatum

ruumistruktuur, ökosüsteemide ja liikide säilimine ning keskkonna loodusliku iseregulatsiooni

säilitamine ka inimesele sobival tasemel.

Rohelise võrgustiku elemendid on tugialad ja koridorid. Tugialad on ümbritseva keskkonna suhtes

kõrgema väärtusega looduslikud alad, paljudele kaitsealustele liikidele olulised elupaigad või

kasvukohad, millele valdavalt võrgustiku funktsioneerimine toetub. Koridorid seovad tugialad

ühtseks funktsioneerivaks tervikuks ja on liikide rände ja liikumisteedeks ühest tugialast teise.

Koridorid on looduslike alade riba- ja joonstruktuurid (tugialadest vähem massiivsed ja

kompaktsed ning ajas kiiremini muutuvad või muudetavad).

Saarde vallas kui valdavalt hajaasustusega piirkonnas on roheline võrgustik piisavalt sidus ja

toimib probleemideta. Rohelise võrgustiku tugialade ja koridoride piiride määramisel on

üldplaneeringus lähtutud Pärnu maakonnaplaneeringus esitatud arengusuundumustest. Pärnu

maakonnaplaneeringu järgi on olemasolevat rohelist võrgustikku ca 756 km² ja see moodustab

valla pindalast ca 71%. Valla põhjapoolne osa on rohelise võrgustikuga lausaliselt kaetud, kesk-

ja lõunaosa on rohkem liigendunud võrgustikuga.

Mõjude hindamine

Üldplaneering täpsustab maakonnaplaneeringus rohelise võrgustiku kohta toodut, arvestades

olemasolevat ja perspektiivset maakasutust, looduskaitselisi objekte ja alasid, rohelise võrgustiku

ruumilist paiknemist (piiride korrigeerimine, tugialade ja koridoride eristamine).

KSH käsitleb rohelise võrgustiku konflikte ja vajadusel täiendatakse ÜP-s seatud

kasutustingimusi.

Struktuuride paiknemise täpsustamine

KSH teeb ettepaneku Saarde valla rohelise võrgustiku vähendamiseks mitmetes asukohtades,

kokku umbes 3 km² ulatuses. Vähendamise põhjuseks oli:

▪ Kattumine intensiivse inimtegevusega maa-aladega. Eemaldatud on maakasutuse

sobimatusest tingituna mõned elamumaa, põllumajandusliku ja tootmismaa

kasutuseesmärgiga alad.

▪ Maakonnaplaneeringus määratud rohevõrgustiku koridoride kulgemine läbi asustatud

alade või põllumaade ei ole mõistlik ning muudetud on koridoride kulgemist, eelistades

selleks veekogusid, looduskaitseliste väärtustega alasid või metsamaid.

14 Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH teeb ka ettepaneku Saarde valla rohelise võrgustiku laiendamiseks mitmes asukohas, kokku

ca 37 km² ulatuses. Põhjused on välja toodud järgnevalt:

▪ Kaitstavad või väärtuslikud loodusobjektid ning Natura 2000 võrgustik. Jälgiti, et

ulatuslikumad kaitstava või väärtusliku loodusega alad ning need kaitstavad objektid, mille

puhul on rohelisel võrgustikul toetav roll, oleksid võrgustikku hõlmatud. Suures osas oli

roheline võrgustik juba kaitstavaid alasid ja objekte kattev, kuid siiski leidus piirkondi, kus

võrgustiku laiendamine osutus vajalikuks, et haarata võrku täiendavalt kaitseala osad.

Ulatuslikumad laienduse ettepanekud tehti näiteks Põhja-Liivimaa linnualale jäävate

piirkondade kaasamiseks rohevõrku, samuti mitmed tedre ning metsise elupaigad.

Rohevõrgustikku laiendati vääriselupaikade ning erinevate kaitsekategooriatesse

kuuluvate taime-, looma- ja seeneliikide leiukohtades.

▪ Veekogud, nende kaldad ja ehituskeeluvööndid. Rohelise võrgustiku toimimiseks on

otstarbekas kasutada ehituskeeluvööndit järvede ja jõgede ääres, kus rohelise võrgustiku

koridori laiuseks on ehituskeeluvööndi ulatus, kuid Saarde valla territooriumil ei ole

veekogud ja nende kaldad sageli maakonnaplaneeringu järgse rohevõrgu koosseisus

(rohekoridorid ei kattu sageli veekogudega). Enamasti on veekogude lähedal hõre asustus

ning veekogude kaldad toimivad liikumiskoridoridena loomadele. Siiski teeb KSH

ettepaneku vooluveekogude ja nende ehituskeeluvööndite osas lisada mõned lõigud

rohelise võrgustiku koosseisu. Laienduse ettepanekud tehti näiteks Reiu jõe, Külge oja,

Kaerasaadu oja ja Tõlla jõe ehituskeeluvööndite osas üksikutes lõikudes.

▪ ÜP ja KSH avalikustamisel esitas Kliimaministeerium ettepaneku lisada rohevõrgustikku

kogu Reiu jõgi. Hetkel jäävad võrgustikust välja jõelõigud Ristikülast Pärnu suunas.

Jõeäärne asustus, sh ehituskeeluvööndis, on seal üsna tihe, mistõttu on juba olemasoleva

inimtegevuse tõttu ehituskeeluvööndi ulatuses (50 m) keeruline tagada võrgustiku

toimimist. Seetõttu tehakse KSH-ga ettepanek liita seni väljajäävad Reiu jõe lõigud

rohevõrgustikku veekaitsevööndi ulatuses (10 m kaldast).

▪ Rohevõrgu sidusus. Saarde valla territooriumil laiendati struktuure ökoloogilise sidususe

parandamiseks või säilimiseks (laiendati või paigutati ümber rohekoridore, kaasati

tugialadesse metsasemaid alasid, niite, veekogude kaldaid jne). Saarde valla

rohevõrgustikku laiendati enamike maakonnaplaneeringu koridoride puhul, kuna

maakonnaplaneeringus olid toodud vaid koridoride laiused ning orienteeruv paiknemine.

Rohevõrku kaasati Kilingi-Nõmmet ümbritsevad rohealad, mis üldplaneeringuga

määratakse rekreatiivse iseloomuga aladeks (looduslikud alad, puhke- ja virgestusalad,

parkmetsad) ning kalmistu. Linna ümbritsevad rohealad liideti täiendavate koridoridega

suuremate tugialadega.

▪ Lisaks vaadati üle ka sidusused naabervaldade rohevõrguga ja vajadusel lisati rohevõrgu

struktuure, et valdade piiride üleselt jätkuksid rohevõrgu struktuurid sidusalt (kuna osade

piirinaabrite puhul ei ole koostatavate üldplaneeringute rohevõrgu andmeid veel

kättesaadavad, siis on vajalik ilmselt KSH hilisemates etappides sidusus uuesti üle

vaadata).

Kokkuvõttes suureneks Saarde valla rohelise võrgustiku kogupindala maakonnaplaneeringus

määratletuga võrreldes ca 34 km² ehk valla pindalast 74% oleks kaetud rohevõrgustikuga.

Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 15

Joonis 1. Rohelise võrgustiku alade täpsustamine Saarde valla ÜP KSH käigus.

Tugialade ja koridoride piiritlemine

Rohelise võrgustiku struktuurielementideks on tugialad ja koridorid, mis koos funktsioneerides

moodustavad sidusa elurikkust ja ökosüsteemiteenuseid toetava võrgustiku. Kui tugialad on

enamasti loodus- või keskkonnakaitseliselt väärtustatud alad (kaitsealad, hoiualad,

vääriselupaigad ehk VEP-id, Natura elupaigad jne), siis koridorid on tugialasid ühendavad

elemendid, mille eesmärk on tagada rohelise võrgustiku sidusus. Tugialade ja koridoride

ruumikujude eristamine planeeringus on vajalik, et oleks selge arusaam, millist eesmärki roheline

võrgustik konkreetses asukohas kannab ja millised tingimused seal kehtivad. Vajalikuks ei ole

peetud tugialade liigitust (riiklik, maakondlik, kohalik), kuna Saarde vald peab võrdselt oluliseks

kõigi tugialade väärtustamist, mistõttu ei eristata rohevõrgustiku alade kasutamise tingimusi

tähtsusklasside kaupa.

Saarde valla üldplaneeringu ja KSH protsessis võeti tugialade ja koridoride piiritlemisel valdavalt

aluseks Pärnu maakonnaplaneeringus toodud struktuurielemendid. Peale KSH protsessis

16 Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

rohelise võrgustiku struktuuri korrigeerimist täpsustati maakonnaplaneeringus vaid joontena

märgitud koridoride piire.

Rohelise võrgustiku konfliktid ja kasutustingimuste täpsustamine

Tavapäraselt tulenevad rohelise võrgustiku toimimise konfliktid eeskätt asustusest ja

transporditaristust. Saarde vald on ülekaalukalt hajusa asustusega vald, kus tihedama

asustusega alad on vaid Kilingi-Nõmme linn ja selle lähiümbrus ning Tihemetsa alevik, samuti

Surju ja Tali küla keskused. Vallas ei ole üldjuhul ehitus- ja arendussurve selline, mis ohustaks

looduslikke alasid ja nende omavahelisi ühendusi. Arvestades valla asustatust ja ÜP-ga plaanitud

maakasutust, ei ole kavandatav rohelisele võrgustikule suureks ohuks (arvestades ka asjaolu, et

valla rohevõrk on suhteliselt ulatuslik) ja ÜP-s seatud tingimuste järgmine on piisav, et tagada

rohelise võrgustiku eesmärkide saavutamine.

ÜP seletuskiri toob välja ka mitmed tingimused seoses asustusega, näiteks uue hoonestuse

kavandamisel ei tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore – sidususe tagamiseks peab

looduslikuna säilima vähemalt 50 m laiune ala. Samuti on tingimus, et looduslike alade osakaal

ei tohi tugialadel langeda alla 90% pindalast ning koridorides alla 70% koridori keskmisest

läbimõõdust.

Saarde valda läbivad suurema liiklussagedusega teed on Valga - Uulu ja Tartu - Viljandi - Kilingi-

Nõmme põhimaanteed, kus aasta ööpäevane keskmine liiklussagedus on kuni 3000, valdavalt

alla 2000. Teistel suurematel teedel on liiklussagedus enamasti alla 200 auto ööpäevas.1 Sellise

liiklussageduse juures ei ole maanteed enamiku liikide jaoks märkimisväärseks

liikumistakistuseks.

Tavapärase praktika kohaselt hinnatakse taristu mõju rohelisele võrgustikule (sh loomadele ja

nende liikumisvõimalustele) täpsemalt konkreetsete projektide koostamise raames. Ka Saarde

valla ÜP seletuskirja rohelise võrgustiku kasutustingimustes on välja toodud, et tugialadele ja

koridoridele pole soovitatav uute teatud infrastruktuuride (kiirteed, prügilad, jäätmehoidlad ja

teised kõrge keskkonnariskiga objektid) ulatuslik rajamine. Juhul, kui uute infrastruktuuride

rajamine on vajalik või vältimatu, tuleb planeeringu käigus hoolikalt valida rajatiste asukoht ning

koostada keskkonnamõjude hindamine. Selline lähenemine on piisav ja ÜP lahenduse ning

rohelisele võrgustikule seatavate tingimuste osas muudatusettepanekud vajalikud ei ole.

Tuuleenergeetika arendamine

Üldplaneeringuga on leitud põhimõttelised alad tuuleenergeetika (tuuleparkide) kavandamiseks

(seisuga mai 2024). Alade valikul välistati erinevad kaitstavad alad, seeläbi on tuuleenergeetika

alade arendamine rohevõrgu olulisemates piirkondades, kus leidub kaitstavaid loodusobjekte,

välistatud. Samuti välistati tuulealade paigutamine enamike tundlike liikide lähedale (kotkad,

metsakanalised). 2022. a lõpus valmis Kliimaministeeriumi tellitud üle-eestiline

maismaalinnustiku analüüs, millest lähtuvalt on tuulealade paiknemist ja arendustegevuse

elluviimiseks vajalikke alusuuringuid oluliste mõjude välistamiseks veel täpsustatud.

Ida-Saardes, kuhu tuulealad on kavandatud, on rohevõrgustikku arvatud suhteliselt

väikesepindalalised loodusmaastiku fragmendid inimasustuse keskel. Seetõttu on need alad juba

praegu olemasoleva asustuse tõttu suhteliselt tugevalt inimtegevusest mõjutatud. Sellele viitavad

ka Keskkonnaagentuuri ELME projekti kaardiandmed: hea seisundi ja sidususega alasid

tuulealade piirkonda ei jäägi, tuulealade servades on kohati keskmise väärtusega alasid, kuid

valdava osa koosluste ökoloogiline väärtus ja nendevaheline sidusus on vilets (joonis 2). Seega

1 Maa-ameti kaardirakenduse Teeregisti kaardiliides

Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 17

ei ole tegemist puutumatu ja ulatusliku loodusliku alaga, mida tuuleenergeetika arendus võiks

oluliselt mõjutada.

Joonis 2. Kavandatud tuulealade (musta piirjoonega) piirkonna ökosüsteemide seisund ja

sidusus ELME projekti põhjal. Skaalal: hea seisund ja sidusus – tumeroheline; vilets seisund

ja sidusus – punane. Rohevõrgustiku tugiala on tumesinise viirutusega ja koridor lilla

viirutusega.

ÜP-s on tuulealade arendamine jagatud kaheks: 1. alad, mille puhul on võimalik seada

projekteerimistingimused detailplaneeringut koostamata, ning 2. alad, mille puhul on alusinfo

puudumise tõttu vaja läbida ka detailplaneeringu etapp. Esimesel juhul peab ehitusloale eelnema

ka KMH eelhinnangu koostamine ning ka detailplaneeringu puhul KSH eelhinnangu koostamine,

liikudes vajadusel sealt täiemahulise KSH-ni.

Aladesse, kus tuulikuid võib püstitada projekteerimistingimuste ja KMH eelhinnangu alusel, on

planeeritud ka tuulikute põhimõttelised asukohad. Asukohad jäävad valdavalt viletsa ökosüsteemi

seisundi ja sidususega piirkondadesse, mistõttu võib hinnata, et nendes asukohtades tuulikute

püstitamisel ei ole rohevõrgustiku toimivust oluliselt täiendavalt häiriv.

Eelnevast lähtuvalt on ka rohevõrgustikule tuulealade rajamise mõjuhindamise detailsusaste siin

KSH-s erinev – detailne nn projekteerimistingimustega alade puhul ja üldisem DP kohustusega

alade puhul.

Detailplaneeringu kohustusega alade puhul selguvad reaalsed tuulealade arendusvõimalused ja

tuulikute paiknemine detailplaneeringute ja nende raames läbiviidavate uuringute ning KSH

(eelhindamise) tulemusena. Üldjoontes võib eelneva põhjal eeldada, et kuna kavandatavate

tuulealade (nii detailplaneeringute kui ka projekteerimistingimustega alad) piirkonnas asuvate

ökosüsteemide seisund ja sidusus on olemasoleva inimmõju tõttu üldjuhul keskmisest kehvem,

siis ei ole suure tõenäosusega Saarde valda kavandatud tuulealade arendamisega olulist mõju

rohevõrgustiku ökosüsteemide seisundile oodata.

18 Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Tänapäeval on tuulikute paigutus tulenevalt tootlikkuse optimeerimisest küllaltki hõre ja tuulikud

kavandatakse üldjuhul üksteisest kaugemale kui 500 m, mistõttu ei kaasne tuulealade

arendamisega ka loomadele märkimisväärset levikubarjääri. Sealjuures puudub ka vajadus

tuuleparkide tarastamiseks ja vastupidiseid näiteid teadaolevalt ka täna pole.

ÜP-s on ka määratud kasutustingimus, mille järgi tuleb tuulikute rajamisel vältida metsa asjatut

ulatuslikku raadamist ning üldjuhul arvestada metsa raadamisega 1 ha ulatuses ühe tuuliku kohta

(tuuliku jaluse ümber). See aitab vältida rohevõrgustiku killustumist ja toetab tuulealadega kattuva

võrgustiku sidususe püsimist.

Siiski tuleb detailses etapis täpsustada ka mõjuhinnangut rohevõrgustikule, eeskätt suunates

tähelepanu ÜP-s rohevõrgustiku toimimiseks seatavatele kasutustingimustele. Kindlasti on

oluline hinnata tuulepargi opereerimiseks vajaliku täiendava taristu (teed, kaablid jms) mõju

võrgustiku toimimisele. Samuti on oluline kinnitada siin hindamises sidususe toimimiseks toodud

eeldusi, mis puudutavad tuulikute hõredat paigutust. Tähelepanuta ei tohi jätta ka tuulealade

kumuleeruvat mõju. Lähtuvalt mõjuhinnangu tulemusest tuleb vajadusel ette näha meetmeid

võrgustiku toimimise ja sidususe tagamiseks.

ÜP-sse tuleb lisada soovitused, mille kohaselt tuleb võimalusel tuulikute ja tuulepargi toimimiseks

vajaliku taristu rajamisel eelistada juba häiringutega alasid, nt põllumaad, endised (ammendunud

maavaraga) kaevandusalad jms. Saarde vallas on suur osa tuulealadest kavandatud

metsamaadele, mistõttu pole asjakohane tavapärane soovitus tuulikute metsa rajamist vältida,

küll aga tuleb detailplaneeringute tuulikute asukohavalikul eelistada intensiivselt majandatavaid

ja seeläbi väiksema loodusväärtusega metsi. Oluline on säilitada võimalikult palju puutumata

maastikku.

Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 19

Joonis 3. Tuuleenergeetika alade paiknemine rohelise võrgustiku alade suhtes. Lähtuvalt

Natura hindamisest (vt ptk 4.1.2) jäävad lõpphindamises sobilikuks ainult Ida-Saarde

tuulealad, mis ühtlasi kattuvad rohevõrguga kõige väiksemas ulatuses.

Projekteerimistingimustega alade puhul lähtutakse mõjuhindamises kavandatud tuulikute

põhimõttelistest asukohtadest, maksimaalsest arvust ning planeeritud kommunikatsioonidest ja

juurdepääsudest. Muu täpsema info puudumise tõttu on lähtuvalt rohevõrgustiku

kasutustingimustest arvestatud tuulikute ümbruse raadamisalaks maksimaalselt 1 ha. Lähtudes

varasematest kogemustest sarnaste projektidega on planeeritud tee laiuseks KSH-s arvestatud

umbes 6 m ning maakaabli koridoriks 1 m. Muid detaile senises etapis teada pole, nt

montaažiplatside täpseid asukohti. Kuid nende puhul on arvestatud, et reeglina rajatakse need

ehitustööde lihtsustamiseks vahetult tuuliku vundamendi kõrvale ning on hõlmatud eelnevalt

mainitud 1 ha maksimaalse raadamisala hulka. Eelnev info on piisav, et kavandatud

täpsusastmes mõju rohevõrgustiku toimimisele ja sidususele hinnata.

20 Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Nagu detailplaneeringu kohustusega alade puhul välja toodi on detailsemas astmes eeskätt

oluline teha kindlaks kavandatud tegevuse vastavus rohevõrgustikule ÜP-s seatavatele

kasutustingimustele ning pöörata tähelepanu tuulikute vahelisele kaugusele ja tarastamisele.

Kavandatud tegevuse puhul on olulised järgmised rohevõrgustiku kasutustingimused:

▪ tagada, et looduslike alade (tehispindadega hõlmamata alad) osatähtsus tugialadel ei

langeks alla 90% pindalast ning koridorides alla 70% koridori keskmisest läbimõõdust.

Projekteerimistingimustega aladel on kokkupuude nelja ÜP-s kavandatud tugialaga. Neist

esimene on Kildimäe metsa lähistel asuv tugiala. Eelnevalt mainitud parameetrite järgi hõlmab

planeeritav tuulepark (tuuleala nr 15) 1604 ha suurusest tugialast umbes 12 ha, haarates enda

alla 0,7%.

Teine projekteerimistingimustega tuulealaga (tuuleala nr 15) kattuv tugiala hõlmab Vanausse

metsa. Tuuleala katab sealsest ligi 465 ha suurusest tugialast umbes 3 ha ja hõlmab samuti

sellest 0,7%.

Kolmas tugiala (246 ha) hõlmab osa Tõlla rabast ja sellest loodesse jääva metsa. Planeeritav

tuulepark (tuuleala nr 18) katab sellest ligi 3 ha, mis moodustab tugialast 1,2%.

Neljas tugiala (412 ha) hõlmab Tihemetsast kirdes asuva metsa. Kavandatav tuulepark (tuuleala

nr 21) katab sellest 0,2 ha, mis moodustab tugialast alla 0,1%.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et tugialadele jäävad tuulepargid (tuulikud ja nende teenindamiseks

vajalik taristu) hõlmavad pindalaliselt kirjeldatud elementidest väheolulise osa.

Rohekoridoride kui siduselementide puhul on küsimus nende järjepidevuses, st tuleb vältida

nende arendustegevusega läbilõikamist. Antud juhul jäävad rohekoridoridesse tuuleparkidele

kavandatud liiniobjektid (teed ja maakaablid). Need on üldjuhul kavandatud olemasolevatele

teedele ja metsasihtidele ning täiendavat olulist killustamisefekti nendega ei kaasne.

Erisuseks on Tõlla raba hõlmav rohekoridor, mille idaossa on kavandatud rajada tee (joonis 4).

Sookoosluse viimase inventuuri info põhjal, mis pärineb aastast 2010, on tegu tugeva

kuivendusmõjuga alaga, mis siiski vastab Natura loodusdirektiivi elupaigatüübi rikutud, kuid

taastumisvõimelised rabad (7120), tunnustele. Suur osa kavandatava tee asukohast jääb

kunagise turbavõtukoha alale (Tõlla-Villemi talu turbaaugud), mis tänaseks on siiski suuresti oma

funktsionaalsuse kaotanud ning ala looduslikus hakanud taastuma2. Eelduslikult kaasneks tee

rajamisega täiendav kuivendamise vajadus, mis omakorda halvendaks antud rohekoridori ühe

peamise väärtuse seisundit. Siinkohal tuleb tähele panna, et kuivendustegevuse mõju ei ole

rabades üldjuhul lokaalse mõjuga, vaid võib halvematel juhtudel ulatuda kuivenduskraavist

mitmesaja meetri kaugusele3. Kuivõrd ilma täpsustavate uuringuteta (raba tänane seisund ja

võimaliku kuivendusmõju ulatus) ei ole võimalik kavandatud tee rajamisega potentsiaalselt

kaasneva kuivendusmõju olulisust antud kooslusele hinnata, siis tuleb kavandatud lahendust

korrigeerida ning kõnealune tee rabast välja planeerida.

2 https://pk.rmk.ee/parandkultuur/VO/VO211.jpg (vaadatud 03.06.2024) 3 Tartu Ülikool. Vastutav täitja: Ain Kull. 2013. Soode ökoloogilise funktsionaalsuse tagamiseks vajalike

puhvertsoonide määratlemine pi kaajaliste häiringute leviku piiramiseks või leevendamiseks.

Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 21

Joonis 4. Tõlla raba serva kavandatud tee. Aluskaart: Maa-amet, 2024

▪ ehitustegevuse kavandamisel ei tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore. Looduslike

alade osatähtsus ei tohi langeda koridorides alla 70% koridori keskmisest läbimõõdust.

Sidususe tagamiseks peab looduslikuna säilima vähemalt 100 m laiune ala.

Vt ka eelmine punkt. Üldjoontes kavandatud tegevusega mõju koridoridele pole oodata, kuid Tõlla

raba juures tuleb korrigeerida sinna planeeritud tee asukohta ja tõsta see rabast välja, et välistada

täiendav kuivendusmõju koridori keskseks väärtuseks olevale sookooslusele.

▪ loomade liikumise takistamise vältimiseks on piirdeaedade rajamine lubatud ainult

vahetult ümber õuemaa, 0,4 ha ulatuses.

Tuuleparki pole tarastust kavandatud.

Eelneva põhjal võib öelda, et projekteerimistingimustega kavandatavad tuulepargid ei ole Saarde

valla ÜP-s planeeritud rohevõrgu kasutustingimustega vastuolus. Kavandatud tuulikute vahelised

kaugused on üldjuhul rohkem kui pool kilomeetrit ja nende püstitamine ei tekita elustikule olulist

barjääriefekti. Samuti on valdav osa tuuleparkide toimimiseks vajalikest liiniobjektidest

kavandatud olemasolevatele teedele ja metsasihtidele, mistõttu need ei oma olulist mõju

rohevõrgu sidususele. Erisuseks on Tõlla raba serva kavandatud tee, mille osas ei saa

potentsiaalselt ulatusliku kuivendusmõju tõttu olulist mõju, eeskätt just toimiva võrgustiku pindala

vähenemise läbi, välistada. Mõju minimeerimiseks tuleb kõnealune tee kavandada rabast välja,

nt Rähni maaüksusel (71101:005:0057) asuva põllumaa serva.

Kokkuvõte

Saarde valla rohelise võrgustiku paigutuse aluseks on Pärnu maakonnaplaneering, mida KSH

käigus üle vaadati ning täpsustati. Arvestades olemasolevat ja perspektiivset maakasutust ning

rohelise võrgustiku eesmärke, tehti ettepanek osades asukohtades rohelist võrgustikku laiendada

ning mõnes asukohas vähendada. Laiendusettepanekud tulenesid peamiselt vajadusest rohelise

22 Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

võrgustiku alasse haarata erinevaid loodusväärtuslikke alasid. Vähendusettepanekud tulenesid

peamiselt olemasoleva asustuse ja plaanitava maakasutuse sobimatusest. Vastavalt tehtud

ettepanekutele suureneks korrigeeritav Saarde valla rohelise võrgustiku kogupindala võrreldes

maakonnaplaneeringu järgse rohevõrguga ca 34 km² võrra.

Saarde valla puhul ei ole rohelise võrgustiku toimimise osas kriitilisi konflikte. Ka ÜP rakendumine

ei too kaasa olemasoleva olukorraga võrreldes märkimisväärset muutust. Eelnevast tulenevalt ei

saa mõju rohelisele võrgustikule lugeda oluliseks ja üldplaneeringu tasemel leevendavate

meetmete ning täiendavate kasutustingimuste seadmine ei ole üldjuhul vajalik. Erisuseks on

tuulearenduste alad, kus on seatud järgmised leevendavad meetmed:

▪ aladel, kus on kohustuslik detailplaneeringu läbiviimine, tuleb täpsustada kavandatud

tegevuse mõju rohevõrgustikule pöörates tähelepanu rohevõrgustiku kasutustingimustele

ja võrgustiku sidususe säilimisele, sh arvestades tuulepargi toimimiseks vajaliku liinitaristu

ning tuulealade kumuleeruva mõjuga. Metsa kavandatud tuulikute puhul on soovitatav

eelistada intensiivselt majandatavaid ja seeläbi väiksema loodusväärtusega metsi.

Lähtuvalt KSH (eel)hinnangu tulemusest tuleb vajadusel ette näha meetmeid võrgustiku

toimimise ja sidususe tagamiseks;

▪ Tõlla raba serva kavandatud tee tuleb nihutada rabast välja, et vältida niigi halvas

seisundis raba veerežiimi täiendavat halvendamist.

4.1.2 Natura hindamine

Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste

või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või

vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000

loodusalad (LoA) ja linnualad (LiA) on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele

92/43/EMÜ (nn loodusdirektiiv) ja 2009/147/EÜ (nn linnudirektiiv).

Saarde valla territooriumile jääb täielikult või osaliselt 18 Natura 2000 loodusala ning 3 linnuala

(joonis 5). Üldplaneeringu nagu ka kõigi teiste kavade ja projektide puhul tuleb arvestada Natura

2000 võrgustiku kaitse vajadusega. Koostatava Saarde valla üldplaneeringuga kaasneva mõju

hindamiseks Natura aladele viiakse läbi Natura hindamine, mille tulemused on esitatud

käesolevas alapeatükis.

Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi 92/43/EMÜ

artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse hindamise läbiviimisel Euroopa Komisjoni

juhendile „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised

elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“4 ja juhendile "Juhised Natura

hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis"5.

Strateegilise planeerimisdokumendi Natura hindamise peamine eesmärk on vältida ja vähendada

kahjulikku mõju Natura alade terviklikkusele. Natura hindamise võimaliku ulatuse ja täpsusastme

määrab ära strateegilise planeerimisdokumendi täpsusaste, st Natura hindamise täpsusaste ja

põhjalikkus peavad olema proportsionaalsed strateegilise planeerimisdokumendi sisuga.

Natura hindamise kohustus kõrgema tasandi strateegiliste planeerimisdokumentide (sh

üldplaneering) puhul võimaldab varakult arvesse võtta loodusväärtuste poolest tundlike Natura

4 Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised

elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta . Brüssel, 28.9.2021 5 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks

loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet.

Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 23

alade kaitse vajadusi. Sellel tasandil aitab Natura hindamine välja selgitada kavandatavate

tegevuste arendamiseks sobivad (või ebasobivad) alad, minimeerida võimalike konfliktide riski

Natura ala ja selle kaitse-eesmärkidega üksikprojekti tasandil. Üldplaneeringu Natura hindamine

toimub küll projekti tasandi Natura hindamisega samade protseduuri etappide ja sammude alusel,

kuid vajadusel määratakse edasised projektitasandi tingimused (juhul kui detailsemaid

planeeringuid ei järgne) vastavalt üldplaneeringu täpsusastmele.

Järgnevalt viiakse valla territooriumile jäävatele Natura 2000 võrgustiku aladele läbi Natura eel-

ja asjakohane hindamine.

Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega

Kavandatav tegevus ei ole seotud ega vajalik ühegi Natura 2000 võrgustiku ala

kaitsekorraldamisega ning ei aita otseselt ega kaudselt kaasa alade kaitse-eesmärkide

saavutamisele.

Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja mõjupiirkonda jäävate Natura alade kirjeldus

Saarde valla territooriumist hõlmavad Natura 2000 loodus- ja/või linnualad 246 km², mis

moodustab kogu valla territooriumist umbes 23%. Koostatav üldplaneering hõlmab kogu valla ala

ja seega jäävad võimalikku mõjualasse kõik valla territooriumil (ka osaliselt) paiknevad Natura

2000 võrgustiku alad: 18 loodusala ja 3 linnuala (joonis 5). Natura alasid on kirjeldatud tabelis 2.

24 Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Joonis 5. Natura 2000 võrgustiku alade paiknemine Saarde vallas.

Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 25

Tabel 2. Saarde valla territooriumile jäävad Natura 2000 võrgustiku alad ja nende kaitse-

eesmärgid6

Natura ala Pindala

(pindala valla

territooriumil)

Kaitse-eesmärgiks olevad liigid/elupaigad7

Allikukivi

loodusala

EE0040301

0,2 km2

(0,2 km2)

Elupaigatüübid: allikad ja allikasood (7160), koopad (8310) ja vanad

loodusmetsad (*9010);

Liigid: tiigilendlane (Myotis dasycneme)

Alva-Kärsu

loodusala

EE0040387

1,4 km2

(1,4 km2)

Elupaigatüübid: vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud

(9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), siirdesoo- ja rabametsad

(*91D0) ning laialehised lammimetsad (91F0)

Järveotsa

loodusala

EE0040303

0,3 km2

(0,3 km2)

Elupaigatüübid: vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad

(*9020), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja

rabametsad (*91D0)

Kahvena

loodusala

EE0080521

7,2 km2 (4 km2) Elupaigatüübid: rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), vanad

loodusmetsad (*9010), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning

siirdesoo- ja rabametsad (*91D0)

Kalita

loodusala

EE0040308

1,5 km2

(1,5 km2)

Elupaigatüübid: vanad loodusmetsad (*9010)

Kanaküla

loodusala

EE0040310

0,6 km2

(0,6 km2)

Elupaigatüübid: vanad loodusmetsad (*9010)

Liigid: mardikaline (Xyletinus tremulicola) ja väike-punalamesklane

(Cucujus cinnaberinus)

Kosemäe

loodusala

EE0040319

0,5 km2

(0,5 km2)

Elupaigatüübid: vanad loodusmetsad (*9010)

Laiksaare

loodusala

EE0040322

4 km2

(1,2 km2)

Elupaigatüübid: vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad

(*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-

lehtmetsad (*9080)

Luitemaa

loodusala

EE0040351

130,1 km2

(23,6 km2)

Elupaigatüübid: veealused liivamadalad (1110), liivased ja mudased

pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160),

püsitaimestuga kivirannad (1220), väikesaared ning laiud (1620),

rannaniidud (*1630), hallid luited (kinnistunud rannikuluited – *2130),

metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190),

huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260),

sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430),

lamminiidud (6450), puisniidud (*6530), rabad (*7110), rikutud, kuid

taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140),

nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), liivakivipaljandid

(8220), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020),

rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080),

rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180), siirdesoo- ja

rabametsad (*91D0), lammi-lodumetsad (*91E0) ning laialehised

lammimetsad (91F0)

Liigid: saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), harilik hink

(Cobitis taenia), jõesilm (Lampetra fluviatilis), paksukojaline jõekarp (Unio

6 Tärniga on märgitud nn esmatähtsad elupaigatüübid/liigid. Need on hävimisohus olevad looduslikud elupaigatüübid/liigid, mille kaitsmise eest kannab Euroopa Liit erilist vastutust, pidades silmas seda kui suur osa nende elupaikade looduslikust levilast jääb EL-i territooriumile 7 Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri . Vabariigi Valituse korraldus 05.08.2004 nr 615

26 Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Natura ala Pindala

(pindala valla

territooriumil)

Kaitse-eesmärgiks olevad liigid/elupaigad7

crassus), emaputk (Angelica palustris), läikiv kurdsirbik (Drepanocladus

vernicosus) ja kollane kivirik (Saxifraga hirculus)

Luitemaa

linnuala

EE0040351

130,1 km2

(23,6 km2)

Liigid: rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), karvasjalg-kakk

(Aegolius funereus), soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part

(Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-

part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas

strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser

anser), rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), laanepüü

(Bonasa bonasia), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala

clangula), öösorr (Caprimulgus europaeus), must-toonekurg (Ciconia

nigra), roo-loorkull (Circus aeruginosus), õõnetuvi (Columba oenas),

rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik

(Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), väike-kärbsenäpp

(Ficedula parva), värbkakk (Glaucidium passerinum), merikotkas

(Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius

excubitor), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), nõmmelõoke (Lullula

arborea), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), väikekoskel (Mergus albellus),

jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator),

suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus),

kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax),

rüüt (Pluvialis apricaria), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps

cristatus), väikehuik (Porzana parva), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao

urogallus), tumetilder (Tringa erythropus), punajalg-tilder (Tringa totanus)

ja kiivitaja (Vanellus vanellus)

Metsaääre

loodusala

EE0040302

1,6 km2

(1,6 km2)

Elupaigatüübid: rabad (*7110), nokkheinakooslused (7150), vanad

loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo -

lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0)

Nigula

loodusala

EE0040370

64,3 km2

(8 km2)

Elupaigatüübid: huumustoitelised järved ja järvikud (3160), liigirikkad

niidud lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430),

aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), rabad (*7110), siirde- ja

õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad

(*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud

(9050), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning

siirdesoo- ja rabametsad (*91D0)

Liigid: saarmas (Lutra lutra), harilik lendorav (Pteromys volans*), suur-

mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), suur-kuldtiib (Lycaena dispar) ja

laialehine nestik (Cinna latifolia)

Reiu jõe

loodusala

EE0040384

1,1 km2

(0,6 km2)

Elupaigatüübid: jõed ja ojad (3260)

Liigid: paksukojaline jõekarp (Unio crassus), harilik võldas (Cottus gobio),

jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja harilik hink (Cobitis taenia)

Sanga

loodusala

EE0040384

1,5 km2

(1,1 km2)

Elupaigatüübid: vanad loodusmetsad (*9010)

Saunametsa

loodusala

EE0040354

0,1 km2

(0,1 km2)

Elupaigatüübid: vanad loodusmetsad (*9010)

Liigid: karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa)

Siiraku

loodusala

EE0040314

6,9 km2

(6,9 km2)

Elupaigatüübid: vanad loodusmetsad (*9010), soostuvad ja soo-

lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0)

Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 27

Natura ala Pindala

(pindala valla

territooriumil)

Kaitse-eesmärgiks olevad liigid/elupaigad7

Sookuninga

loodusala

EE0040369

59 km2

(59 km2)

Elupaigatüübid: huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad

(3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed

kõrgrohustud (6430), puisniidud (*6530), rabad (*7110), siirde- ja

õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad

(*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad

(*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0)

Liigid: saarmas (Lutra lutra) ja tiigilendlane (Myotis dasycneme)

Tolkuse

loodusala

EE0040359

8,1 km2

(8,1 km2)

Elupaigatüübid: vanad loodusmetsad (*9010) ning soostuvad ja soo-

lehtmetsad (*9080)

Liigid: paksukojaline jõekarp (Unio crassus) ja jõesilm (Lampetra

fluviatilis)

Valgeraba

loodusala

EE0040375

4,4 km2

(4,4 km2)

Elupaigatüübid: rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140),

nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (*9010), soostuvad ja

soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0)

Kikepera

linnuala

EE0040316

104,1 km2

(103,2 km2)

Liigid: kaljukotkas (Aquila chrysaetos), must-toonekurg (Ciconia nigra),

rabapüü (Lagopus lagopus) ja metsis (Tetrao urogallus)

Põhja-

Liivimaa

linnuala

EE0040344

193,4 km2

(87,7 km2)

Liigid: suur-laukhani (Anser albifrons), väike-laukhani (Anser erythropus),

rabahani (Anser fabalis), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-

konnakotkas (Aquila pomarina), laanepüü (Bonasa bonasia), öösorr

(Caprimulgus europaeus), must-toonekurg (Ciconia nigra), soo-loorkull

(Circus pygargus), rukkirääk (Crex crex), laululuik (Cygnus cygnus),

valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), väike-kirjurähn (Dendrocopos

minor), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), järvekaur (Gavia arctica),

värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), rabapüü

(Lagopus lagopus), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius

excubitor), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), herilaseviu (Pernis

apivorus), laanerähn e kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus), hallpea-

rähn e hallrähn (Picus canus), rüüt (Pluvialis apricaria), händkakk (Strix

uralensis), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus), mudatilder

(Tringa glareola), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus

vanellus)

Kavandatava tegevusena käsitletakse siinses hindamises Saarde valla üldplaneeringu

rakendamist vastavalt seatud maa- ja ruumikasutusviisidele ning tingimustele. Saarde valla

üldplaneeringu eesmärk ja ruumilise arengu põhimõtted on leitavad käesoleva aruande ptk-s 1 ja

Saarde valla üldplaneeringu seletuskirjast. Siinkohal neid ei dubleerita, kuid konkreetseid

üldplaneeringus ettenähtud kavandatavaid tegevusi käsitletakse detailsemalt vastavalt

vajadusele allpool hindamise raames.

Siinkohal on siiski eraldi välja toodud ÜP-s kavandatud tuulealade temaatika. Valla territooriumile

on eelvaliku aladena määratud kolm tuuleala:

- Kikepera piirkonna tuuleala (lahustükid 1−11),

- Ida-Saarde tuuleala (lahustükid 12−22) ja

- Kalita tuuleala (lahustükid 23−31).

Kavandatavad tuulealad ei asu Natura loodus- ja linnualadele ühelgi juhul lähemal kui 600 m.

Kikepera ja Kalita tuulealade osad lahustükid asuvad vastavalt Kikepera linnualast ja Põhja-

Liivimaa linnualast 600 m kaugusel. Ida-Saarde kavandatavate tuulealade (11 lahustükki) puhul

28 Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

on lähimaks Natura linnualaks Kikepera linnuala, mis asub üle 6 km kaugusel (Põhja-Liivimaa

linnuala asub juba üle 11 km kaugusel). Tuulealade ja Natura võrgustiku paiknemist illustreerib

Joonis 6.

Joonis 6. Natura 2000 võrgustiku alade paiknemine Saarde vallas

Tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine Natura alade kaitse-eesmärkidele

Üldplaneeringuga kavandatu osas viiakse esmalt läbi nn eelhindamine, mis tuvastab üldplaneeringuga kavandatu ja Natura 2000 võrgustiku alade omavahelise seose ning prognoosib kas ja milliste alade puhul on tõenäoline üldplaneeringu rakendamisega kaasnevate ebasoodsa mõjude teke ning on vajalik liikuda edasi asjakohase hindamise faasi. Mõju prognoos on esitatud järgnevas tabelis.

Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 29

Tabel 3. Saarde valla üldplaneeringu rakendamise mõju prognoosimine Natura 2000 võrgustiku

aladele ja nende kaitse-eesmärkidele

Natura ala Mõju prognoosimine

Natura

eelhindamise

tulemus

Allikukivi, Alva-Kärsu,

Järveotsa, Kahvena,

Kalita, Kanaküla,

Laiksaare, Luitemaa,

Metsaääre, Nigula,

Sanga, Saunametsa,

Siiraku, Sookuninga,

Tolkuse ja Valgeraba

loodusalad (LoA)

ÜP ei näe loodusaladel ega nende läheduses ette senise

maakasutuse muutusi ega objekte, mis võiksid alale ja

seatud kaitse-eesmärkidele ebasoodsat mõju avaldada.

Loodusalad ei asu

tegevuse mõjualas.

Ebasoodne mõju on

välistatud.

Kosemäe LoA ÜP näeb loodusalal ette ilusa vaatega koha. Mõju ei ole

välistatud, jätkata

asjakohase

hindamisega.

Luitemaa LiA ÜP määrab tuuleenergeetika arendamiseks sobivad

lähimad alad Kikepera piirkonnas linnualast üle 11 km

kaugusel.

Linnuala ei asu

tegevuse mõjualas.

Ebasoodne mõju on

välistatud.

Kikepera LiA ÜP määrab tuuleenergeetika arendamiseks sobivad alad

minimaalselt 600 m kaugusel (Kikepera tuuleala)

linnualast. Välistada ei saa kaudseid mõjusid linnuala

kaitse-eesmärkidele.

ÜP määrab tuuleenergeetika arendamiseks sobivad alad

Ida-Saarde tuulealal minimaalselt üle 6 km kaugusel

linnualast. Linnuala kaitse-eesmärkideks olevate liikide

(metsis, kaljukotkas, must-toonekurg ja rabapüü)

linnualal paiknevate pesitsusalade (sh metsise

mängupaikade) võimalikud olulise mõju alad (üle-

eestilises linnustiku uuringus määratud tsooni 1 alad, s.t

liigi elupaik, kodupiirkonna tuumala või rändekoridor,

kuhu tuulikute püstitamine põhjustab negatiivse mõju) ei

ulatu Ida-Saarde tuuleala lahustükkideni. Samuti mitte

linnualalt lähtuvad ja nende liikidega seotud tsoon 2 alad.

Mõju linnualale puudub ja asjakohase hindamise

läbiviimine ei ole vajalik.

Kikepera piirkonna

tuuleala mõju ei ole

välistatud, jätkata

asjakohase

hindamisega.

Linnuala ei asu Ida-

Saarde piirkonna

tuuleala mõjualas.

Ebasoodne mõju on

välistatud.

Reiu jõe LoA ÜP kohaselt on Surju-Saunametsa olemasoleva maantee

äärde ette nähtud perspektiivne kergliiklustee, mis ületab

Reiu jõge (sh Reiu jõe loodusala). Samuti näeb ÜP ette

kolmes kohas Reiu jõe kalda ehituskeeluvöödi

vähendamise.

Mõju ei ole

välistatud, jätkata

asjakohase

hindamisega.

Põhja-Liivimaa LiA ÜP määrab tuuleenergeetika arendamiseks sobivad alad

minimaalselt 600 m kaugusel linnualast. Välistada ei saa

kaudseid mõjusid linnuala kaitse-eesmärkidele.

Mõju ei ole

välistatud, jätkata

asjakohase

hindamisega.

Natura eelhindamise tulemus ja järeldused

Natura eelhindamine jõuab järeldusele, et Saarde valla ÜP rakendamisel on ebasoodsa mõju

teke välistatud järgmiste Natura 2000 võrgustiku alade puhul: Allikukivi, Alva-Kärsu, Järveotsa,

Kahvena, Kalita, Kanaküla, Laiksaare, Luitemaa, Metsaääre, Nigula, Sanga, Saunametsa,

30 Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Siiraku, Sookuninga, Tolkuse ja Valgeraba loodusalad ning Luitemaa linnuala. Nende alade puhul

ei ole asjakohase hindamise läbiviimine vajalik.

Natura eelhindamine jõuab järeldusele, et ÜP rakendamisel ei saa välistada ebasoodsa mõju

tekkimist nelja Natura 2000 võrgustiku ala puhul (vt tabel 3). Need alad on Kosemäe ja Reiu jõe

loodusalad ning Kikepera ja Põhja-Liivimaa linnualad. Kõigi nelja ala puhul tuleb jätkata Natura

asjakohase ehk täishindamisega, mis viiakse vastavalt strateegilise planeerimisdokumendi

täpsusastmele läbi järgnevalt.

Kavandatava tegevuse mõju hindamine Natura-alade terviklikkusele ja kaitse-eesmärkide saavutamisele ning leevendavate meetmete kavandamine

Mõjude asjakohasel hindamisel arvestatakse üldplaneeringuga kavandatava maakasutuse ja

tegevustega ning analüüsitakse, millised nendest võiksid Natura alasid mõjutada. Vajadusel

tehakse ettepanekud üldplaneeringu lahenduse muutmiseks või antakse konkreetsed

meetmed/tingimused kavandatavate tegevuste elluviimise osas järgmistesse etappidesse

(planeeringud, projektid), mis võimaldaksid anda kindluse ebasoodsa mõju puudumise osas.

Mõju hindamine Saarde valla Natura 2000 võrgustiku aladele on toodud järgnevalt alade kaupa.

Kosemäe loodusala

Kosemäe loodusala asub tervikuna metsamaal, mille põhiväärtuseks on vanade mändidega

palumets, kus valdavalt esineb pohla kasvukohatüüp. Mõnevõrra esineb ka mustika

kasvukohatüüpi. Puistud on moodustunud taimestunud liivaluitele. Loodusala ongi määratud vaid

ühe elupaiga, vanade loodusmetsade (9010*), kaitseks. Loodusala kattub Kosemäe MKA-ga

(KLO1000650), mis tagab loodusala siseriikliku kaitse.

Mõju prognoos on esitatud ÜP-s kavandatavate tegevuste kaupa Tabelis 4. Kavandatava

tegevuse potentsiaalses mõjualas olevateks saab lugeda loodusala need kaitse-eesmärgid, mis

asuvad ÜP-ga kavandatavate maakasutuste vm samas asukohas või osadel juhtudel ka laiemalt

tegevuste mõjualas. Tabelis toodud hinnangute andmisel on tuginetud loodusala standardse

andmevormi8 ja EELIS andmebaasi Natura elupaikade andmekihi infol.

Tabel 4. ÜP-ga kavandavate tegevuste mõju hindamine Natura 2000 alale

ÜP-ga kavandatav

tegevus

Kaitse-

eesmärgid

võimalikus

mõjualas

Mõju hinnang

Leevendavate

meetmete

kavandamine ning

soovitused

järgnevateks

etappideks

Ilusa vaatega koht:

Kosemäe loodusalal

(Kosemäe MKA

Kosemäe

sihtkaitsevöönd)

paikneb ÜP järgi ilusa

vaatega koht, mille

eesmärgiks on eeskätt

just olemasolevate

väärtuste (maastik,

vaade jms) säilitamine.

vanad

loodusmetsad

(9010*)

Piirkonnas on registreeritud LoA kaitse-

eesmärgiks olev esmatähtis elupaik 9010*.

Arvestades kaitse-eesmärkide paiknemist

on võimalik ilusa vaatena määratletud

koha säilimiseks ja eksponeerimiseks

vajalikke tegevusi (peatus- ja

puhkekohtade rajamine, matkaradade

planeerimine) korraldada väljaspool

Kosemäe loodusala kaitse-eesmärkide

esinemisalasid neid kahjustamata.

Standardsel andmevormil on ohutegurina

toodud raie oht, kuid kehtiv Kosemäe MKA

ÜP põhilahenduse

osas meetmete

rakendamise

vajadus puudub.

8 https://natura2000.eea.europa.eu/Natura2000/SDF.aspx?site=EE0040319

Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 31

ÜP-ga kavandatav

tegevus

Kaitse-

eesmärgid

võimalikus

mõjualas

Mõju hinnang

Leevendavate

meetmete

kavandamine ning

soovitused

järgnevateks

etappideks

kaitse-eeskiri keelab MKA-l loodusvarde

kasutamise, s.t ka raie keeldu. Ebasoodsa

mõju ilmnemise tõenäosust on võimalik ära

hoida ning vähendada läbi

keskkonnaaspektide arvestamise edasistes

planeeringutes ja projektides ning

vajadusel näha ette leevendusmeetmeid.

ÜP rakendamisel ebasoodne mõju

loodusalale puudub.

Reiu jõe loodusala

Reiu jõe loodusala on peamiselt veeala (94,32 ha) ning vähemal määral hõlmab ala ka maismaad

(11 ha). Loodusala kattub Reiu jõe hoiualaga (KLO2000294), mis tagab loodusala siseriikliku

kaitse.

Mõju prognoos on esitatud ÜP-s kavandatavate tegevuste kaupa Tabelis 5. Kavandatava

tegevuse potentsiaalses mõjualas olevateks saab lugeda loodusala need kaitse-eesmärgid, mis

asuvad ÜP-ga kavandatavate maakasutuste vm samas asukohas või osadel juhtudel ka laiemalt

tegevuste mõjualas. Tabelis toodud hinnangute andmisel on tuginetud loodusala standardse

andmevormi9 ja EELIS andmebaasi Natura elupaikade ja liikide leiukohtade andmekihtide infol.

Tabel 5. ÜP-ga kavandavate tegevuste mõju hindamine Natura 2000 alale

ÜP-ga kavandatav

tegevus

Kaitse-

eesmärgid

võimalikus

mõjualas

Mõju hinnang

Leevendavate

meetmete

kavandamine ning

soovitused

järgnevateks

etappideks

Perspektiivne

kergliiklustee: Surju

külla on ÜP kohaselt

kavandatud

olemasoleva Surju-

Saunametsa maantee

serva üle Reiu jõe (sh

Reiu jõe hoiuala ja

loodusala)

perspektiivne

kergliiklustee.

jõed ja ojad

(3260);

paksukojaline

jõekarp, harilik

võldas, jõesilm,

ja harilik hink

Vastavalt ÜP seletuskirjale tuleb

kergliiklustee iseloom, täpne paiknemine ja

ruumivajadus määrata liigilt täpsema

planeeringu või projektiga. Kergliiklustee

rajamisega seotud potentsiaalsed mõjud

võivad avalduda nt läbi elupaikade kao või

füüsilise muutmise; läbi veekeskkonna (nt

ehitusaegne heljumi teke ja veekvaliteedi

muutus jms), mis omakorda võivad

mõjutada loodusalal elavaid liike või ka

ehitustegevuse häiriva mõjuna. Mõjusid

aitab ära hoida kergliiklustee kavandamine

üle Reiu jõe selliselt, et veesiseseid töid ei

tehta (st silla konstruktsioon ja ka

ehitustööd on kavandatud selliselt, et

veekeskkonda ehitustöödega ei minda ja

jõe vee settekoormust ei suurendata), mis

tagab jõe elupaiga ning sealsete liikide

soodsa seisundi.

ÜP põhilahenduse

osas meetmete

rakendamise

vajadus puudub.

Surju külas Reiu

jõe loodusala

ületav

kergliiklustee silla

konstruktsioon ja

ka ehitustööd tuleb

kavandada

selliselt, et

veekeskkonda

ehitustöödega ei

minda ja jõe vee

settekoormust ei

suurendata.

Maakasutus: ÜP-s

määratakse Surju külas

Peedimõisa kinnistu

(75601:001:0269)

jõed ja ojad

(3260);

paksukojaline

jõekarp, harilik

Surju külas Peedimõisa kinnistu

(75601:001:0269) elamu ja ühiskondliku

hoone maa-alaks määratletud ala ulatub

Reiu jõe loodusalale, kuna kinnistu piirid

ulatuvad jõele. Arvestades ala kaitse-

ÜP põhilahenduse

osas meetmete

rakendamise

vajadus puudub.

9 https://natura2000.eea.europa.eu/Natura2000/SDF.aspx?site=EE0040384

32 Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

ÜP-ga kavandatav

tegevus

Kaitse-

eesmärgid

võimalikus

mõjualas

Mõju hinnang

Leevendavate

meetmete

kavandamine ning

soovitused

järgnevateks

etappideks

elamu ja ühiskondliku

hoone maa-alaks.

võldas, jõesilm,

ja harilik hink

eesmärke ja ala kasutuse juhtotstarbe

iseloomu ning ka ehituskeeluvöödist

tulenevaid piiranguid, ei ole ebasoodsa

mõju tekkimine oodatav ning säilib

olemasolev olukord.

Ehituskeeluvööndi

vähendamine: ÜP

lahendus näeb ette

kolmes kohas Reiu jõe

kalda ehituskeeluvöödi

vähendamise: 18–23 m

tavalisest veepiirist

Miku vkt 9 elamumaa

kinnistul

(75601:001:0009)

eluasemekoha

rajamiseks,17–40 m

tavalisest veepiirist

Sepa kinnistul

(75601:001:0201)

endise talukoha

taastamiseks ja Väike-

Puujala kinnistul

(71102:001:0042)

kinnistule rajatud

laudtee kooskõlla

viimiseks kehtiva

õigusruumiga.

Kergliiklejale

kasutamiseks mõeldud

laudtee tagab suurvee

tingimustes

juurdepääsu

eluhoonele.

jõed ja ojad

(3260);

paksukojaline

jõekarp, harilik

võldas, jõesilm,

ja harilik hink

EKV vähendamisega võib potentsiaalselt

kaasneda jõe seisundi halvenemine, mis

omakorda mõjutab sealseid liike ja

elupaiku. Ehituskeeluvööndi vähendamise

mõju on täpsemalt käsitletud käesoleva

aruande ptk 4.1.4.4 (ettepanekud 2-3), kus

jõutakse mõlema EKV vähendamise

ettepaneku osas järeldusele, et EKV

vähendamisega ÜP-s kavandatud viisil ei

kaasne ebasoodsat mõju veekogu

kaldakaitse eesmärkide saavutamisele ega

veekogu seisundile. Sellest tulenevalt

puudub mõju ka Reiu jõe loodusala kaitse-

eesmärkidele, s.o jõed ja ojad

elupaigatüübile ning elupaigaga seotud

liikidele.

ÜP põhilahenduse

osas meetmete

rakendamise

vajadus puudub.

Kikepera linnuala

Kikepera linnuala asub Pärnu- ja Viljandimaal ning see koosneb ühest suurest ja kolmest

väiksemast lahustükist. Kikepera linnuala moodustab ühtse terviku Soomaa linnualaga, mis asub

Kikepera linnualast põhjapool ja ei asu Saarde vallas. Suurem osa Kikepera linnualast on kaetud

metsaga (u 83%), rabakoosluste osakaal on 17%. Metsad on valdavalt kuivenduse mõjuga.

Kikepera linnuala on üks viiest olulisemast metsise mängualast Eestis. Ala on samuti must-

toonekure, kaljukotka ja rabapüü pesitsusala. Linnuala kattub kõige ulatuslikumalt Kikepera

looduskaitsealaga (KLO1000656) ning väiksemas ulatuses Siiraku looduskaitseala

(KLO1000573) ning muude kaitstavate objektidega, mis tagavad linnuala siseriikliku kaitse.

Mõju prognoos on esitatud ÜP-s kavandatavate tegevuste kaupa Tabelis 6. Kikepera linnualal

ega selle vahetus läheduses ei kavandata ÜP-ga üldiselt tegevusi või maakasutusi, mis vajaksid

Natura hindamises tähelepanu. Siiski, ÜP lahendus näeb ette tuuleenergeetika arendusalad

kolme valla piirkonda. Võimalikku mõjualasse on ette nähtud 11 lahustükist koosnev nn Kikepera

piirkonna tuuleala. Lähimad Kikepera piikonna tuuleala lahustükid asuvad linnualast 600 m

kaugusel (nr 9,10 ja 11) ja kaugeim lahustükk üle 3 km kaugusel (nr 1).

Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 33

Joonis 7. Kikepera linnuala paiknemine ÜP-s kavandatava Kikepera piirkonna tuuleala

(lahustükid 1−11) suhtes.

Tabelis toodud hinnangute andmisel on tuginetud linnuala standardse andmevormi ja EELIS

andmebaasi, kehtiva kaitsekorralduskava10 ja liigi kaitse tegevuskavade jm infol.

10 Kikepera looduskaitseala kaitsekorralduskava 2018-2027

Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 35

Tabel 6. ÜP-ga kavandavate tegevuste mõju hindamine Natura 2000 alale

ÜP-ga kavandatav

tegevus

Kaitse-

eesmärgid

võimalikus

mõjualas

Mõju hinnang

Leevendavate

meetmete

kavandamine ning

soovitused

järgnevateks

etappideks

Tuuleala Kikepera

piirkonnas: ÜP

määrab sobiva

tuuleenergeetika

arendamise alana

Kikepera ja Sigaste

külade alal

üheteistkümnest

lahustükist koosneva

ala

kaljukotkas Vastavalt ala kaitsekorralduskavale11 on ala pikaajaliseks kaitse-eesmärgiks vähemalt

ühe paari kaljukotkaste pesitsemine. Linnualal on üks kaljukotka territoorium ning

registreeritud on kaks kaljukotka pesa. Pesad paiknevad Saessaare sihtkaitsevööndis,

Kikepera tuulealadest lähimas punktis ca 3,4 km kaugusel (ala 10) ja kaugemad tuuleala

lahustükid asuvad ca 8 km. Liigi leiukoht (peamine võimalik toitumisala) Saessaare

rabas asub tuulealadest ca 1,3 km kaugusel. Vastavalt liigi kaitse tegevuskavale12

koosneb liigi elupaik looduslikest ja poollooduslikest kooslustest ning pesitsemiseks

kasutatav territoorium hõlmab tuumalana 2 km raadiust ala ümber pesa ning

kodupiirkonnana 5 km raadiust ala ümber pesa. Tuulikute püstitamine

pesitsusterritooriumi tuumalas viib kaljukotka pesitsusterritooriumi hülgamiseni

kaljukotka poolt. Väljaspool tuumala kasutab kaljukotkas erinevaid maastikke valikuliselt

ning kodupiirkonnas on võimalik kaaluda tuulikute püstitamist vaid elupaikadena

mittekasutatavatele kõlvikutele. Ka suurtel looduslikus seisundis sooaladel ning nende

ümbruses tuleks vältida tuulikute rajamist. Kavandatud tuulealad ei asu kaljukotka

pesade tuumalades, kuid asuvad osaliselt võimalikus (potentsiaalses) kodupiirkonnas

(eeskätt lahustükid nr 9, 10, 11 aga ka 3 ja 8, mis jäävad 5 km ulatusse pesast) ja

seetõttu ei ole mõju tekkimine Kikepera tuuleala realiseerimise puhul kaljukotkale

välistatud.

ÜP põhilahenduse

muudatus: Et

välistada

ebasoodne mõju

linnuala kaitse-

eesmärkidele,

tuleb loobuda ÜP

lahenduses

Kikepera tuuleala

lahustükkide 3,8,

9, 10, 11

kavandamisest.

must-

toonekurg Vastavalt ala kaitsekorralduskavale13 on Kikepera linnuala kaitse-eesmärgiks seatud

kahe must-toonekure paari pesitsemine linnualal, millest üks paar pesitseb linnuala

koosseisu kuuluval Siiraku looduskaitsealal. Kikepera linnualal on registreeritud viis

must-toonekure leiukohta, millest 2 on viimastel aastatel aktiivselt kasutuses (need

asuvad Kikepera tuulealadest lõunas-edelas ja lähimas osas 5-6 km kaugusel). Must-

toonekure arvukuse langus on Eestis praegu tugeva negatiivse trendiga, samuti on

ÜP põhilahenduse

muudatus: Et

välistada

ebasoodne mõju

linnuala kaitse-

eesmärkidele,

11 Kikepera looduskaitseala kaitsekorralduskava 2018-2027 12 Kaljukotka (Aquila chrysaetos) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 3.12.2018 käskkirjaga nr 1 -1/18/300 13 Kikepera looduskaitseala kaitsekorralduskava 2018-2027

36 Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

ÜP-ga kavandatav

tegevus

Kaitse-

eesmärgid

võimalikus

mõjualas

Mõju hinnang

Leevendavate

meetmete

kavandamine ning

soovitused

järgnevateks

etappideks

produktiivsus väga madal14. Kikepera tuuleala lahustükkide planeeritud asukohad on

suure tõenäosusega toonekurgede kodupiirkonnaks ja toitumisalaks (KeA andmetel

kuuluvad tuulealade lahustükke nr 1 ja 2 eraldav Valdimurru oja; Kaskealuse oja, mis

kulgeb tuulealade 2,3,9 ning 5,6,7,8,10 vahelt ning paljud kuivenduskraavid saatjatega

varustatud toonekurgede teadaolevate toitumisalade hulka). Tuulepargi realiseerumise l

Kikepera piirkonna lahustükkidel ei saa välistada ebasoodsa mõju tekkimist must -

toonekure populatsioonile ja sellega seotule ka Kikepera linnualale.

tuleb loobuda ÜP

lahenduses

Kikepera tuuleala

lahustükkide

1,2,3,5,6,7,8 ja 10

kavandamisest.

rabapüü Vastavalt ala kaitsekorralduskavale on Kikepera LKA kaitse-eesmärgiks vähemalt kahe

paari rabapüüde pesitsemine. Rabapüü on seotud pesitsusperioodil rabadega, aga ka

suurte siirdesoodega, talvel elab rabapüü nii rabades kui ka nende servaaladel .

Kaitsekorralduskava andmetel on Kikepera rabapüü leiukohad Oissaare rabas

(Valgeraba) ja Saessaare rabas (esinemine registreeritud 2001. a ja hilisemaid andmeid

liigi kohta selles piirkonnas ei ole). Ohutegurid liigi jaoks on seotud kuivendusega ja

selle mõjuga elupaikadele.

Rabapüü elupaigad otseses tuulikute mõjualas ei asu− planeeritavad tuulealad asuvad

üle 1 km kaugusel rabapüü elupaikadena toodud Saessaare rabast, Oissaare rabast pea

4 km kaugusel. Välistada ei saa potentsiaalset häirivat mõju linnualale lähimate

tuulealade lahustükkide (nr 9, 10 ja 11) realiseerumisel.

ÜP põhilahenduse

muudatus: Et

välistada

ebasoodne mõju

linnuala kaitse-

eesmärkidele,

tuleb loobuda ÜP

lahenduses

Kikepera tuuleala

lahustükkide 9,10

ja 11

kavandamisest.

metsis Vastavalt EELIS andmebaasile on Kikepera linnualal registreeritud 13 metsise leiukohta

ja 14 mängupaika. Lähimad metsise leiukohad: Tõrvaaugu mängupaigaga (aastatel 2021

ja 2022 mänginud 12 kukke) seotud metsise leiukoht asub Kikepera kavandatavatest

tuulealadest (nr 9, 10 ja 11) minimaalselt 600 m kaugusel. Tõrvaaugu on Kikepera

linnuala suurim säilinud mäng ja väga oluline mänguala; Katkusoo mängupaigaga seotud

metsise leiukoht (viimati 2020. a mänginud 2 kukke) asub samuti tuulealadest (nr 11)

600 m kaugusel. Vastavalt Üle-Eestilise maismaalinnustiku analüüsi tulemustele asuvad

Kikepera kavandatavatest tuulealadest Kikepera linnualaga seonduvate metsise tsoon 1

ÜP põhilahenduse

muudatus: Et

välistada

ebasoodne mõju

linnuala kaitse-

eesmärkidele,

tuleb loobuda ÜP

lahenduses

Kikepera tuuleala

kõikide

14 Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs. EOÜ, Kotkaklubi, Tartu, 2022

Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 37

ÜP-ga kavandatav

tegevus

Kaitse-

eesmärgid

võimalikus

mõjualas

Mõju hinnang

Leevendavate

meetmete

kavandamine ning

soovitused

järgnevateks

etappideks

alades15 lahustükid nr 10 ja 11. Tsoon 2 alas16 asuvad tuulealad 3,7,8 ja 9. Arvestades,

et Kikepera kavandatavad tuulealad asuvad kõik vahe-Eesti metsade ja soode vööndis ja

nn metsise tuumalas ning Eesti tuumikasurkondade vahelise sidususe tagamiseks on

vajalik tuumikasurkondi siduva võrgustiku funktsioneerimine17 ning metsis vajab

ulatuslikke vähese inimmõjuga alasid, mis inimtekkeliste kooslustega on võimalikult vähe

killustatud, on mängualadest 10 km raadiuses vajalik hoiduda looduslike elupaikade

sidusust vähendavatest arendustest ja maakasutusest18, siis ei saa olemasoleva info

valguses välistada ka piirkonnas väljaspool Natura ala asuvate metsise elupaikade

mõjutamise tagajärjel tekkivaid mõjusid populatsioonile ja läbi selle ka Kikepera

linnualale. Näiteks jäävad kõik kavandatavad Kikepera tuuleala lahustükid erinevate

metsise mängualade vahele ja mängudest alla 10 km kaugusele. Väljaspool Natura ala

on põhjapoolsemad lahustükid (nr 1 ja 2) asuvad metsise mängudest ja seotud

leiukohtadest 600 m kaugusel, mistõttu ei saa välistada ebasoodsat mõju populatsioonile

laiemalt. Olemasoleva info valguses ei saa kavandatavate Kikepera tuuleala

lahustükkide arendamise mõju välistada metsise asurkonnal ja läbi selle ka linnuala

kaitse-eesmärkidele.

lahustükkide

kavandamisest.

15 see on liigi elupaik, kodupiirkonna tuumala või rändekoridor, kuhu tuulikute püstitamine põhjustab negatiivse mõju. Sellesse tsoo ni arvati metsise kõik prognoositud

kodupiirkonnad, kus on teada mänguasurkond 16 see on tsooni 1 ümbritsev ala, mis puhverdab kõige olulisemat elupaika viimasesse muidu ulatuva häiriva vm mõju eest, mille tõttu tsooni 1 kv aliteet lindude elupaigana

võib langeda. Sellesse tsooni arvati puhvrid metsise asustatud mänguasurkondade kodupiirkondade ümber 1 km raadiusega, ilma kultuurmaadet a ning ühendus-koridorid alamasurkondade vahel, hõlmates võimalikult palju sobivat elupaika 17 Prioriteetsed ja kaitset vajavad metsise elupaigad Eestis . M., Leivits, 2021 18 Metsise elupaikade kaitstuse, sh kavandatavate püsielupaikade otstarbekuse ning püsielupaikade kaitsekorra muutmise ekspertii s. EOÜ, 2021

38 Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Põhja-Liivimaa linnuala

Põhja-Liivimaa linnuala pindalaga 19 240 ha asub Pärnumaal. Tegemist on suure märgalade,

metsade ja seda ümbritseva kultuurmaastiku kompleksiga Läti piiri ääres. Tegemist on esimese

piirülese märgalaga Eestis, mida kaitstakse koos Lätiga. Suurema osa alast moodustavadki

rabakooslused. Rabad on Lääne-Eestile tüüpiliselt lameda keskplatoo ja järsu rabarinnakuga.

Soostikku ilmestavad rabasaared. Sookompleksi linnukaitseline väärtus on suur. Linnuala kattub

Saarde vallas territooriumil kõige ulatuslikumalt Sookuninga looduskaitseala (KLO1000317),

Nigula looduskaitseala (KLO1000213), Lanksaare-Veelikse hoiuala (KLO2000252), Jäärja

hoiuala (KLO2000244), Pihke hoiualaga (KLO2000296) ning muude kaitstavate objektidega, mis

tagavad linnuala siseriikliku kaitse.

Mõju prognoos on esitatud ÜP-s kavandatavate tegevuste kaupa Tabelis 7. Põhja-Liivimaa

linnualal ega selle vahetus läheduses ei kavandata ÜP-ga üldiselt tegevusi või maakasutusi, mis

vajaksid Natura hindamises tähelepanu. Siiski, ÜP lahendus näeb ette tuuleenergeetika

arendusalad kolme valla piirkonda. Põhja-Liivimaa linnuala lähedale Kalita jt külade piirkonda on

ette nähtud 9 lahustükist koosnev nn Kalita piirkonna tuuleala (Vt joonis 8). Lähimad Kalita

piikonna tuuleala lahustükid asuvad linnualast ca 600-700 m kaugusel (nr 23, 24, 29 ja 31).

Joonis 8. Põhja-Liivimaa linnuala paiknemine ÜP-s kavandatava Kalita tuuleala suhtes.

Tabelis toodud hinnangute andmisel on tuginetud linnuala standardse andmevormi19 ja EELIS

andmebaasi ning kehtivate kaitsekorralduskavade20,21 infole.

19 https://natura2000.eea.europa.eu/Natura2000/SDF.aspx?site=EE0040344 20 Sookuninga looduskaitseala kaitsekorralduskava 2016-2025 21 Nigula looduskaitseala kaitsekorralduskava 2015-2024

Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 39

Tabel 7. ÜP-ga kavandavate tegevuste mõju hindamine Natura 2000 alale

ÜP-ga kavandatav

tegevus

Kaitse-

eesmärgid

võimalikus

mõjualas

Mõju hinnang

Leevendavate

meetmete

kavandamine ning

soovitused

järgnevateks

etappideks

Tuuleala Kalita

külas: ÜP määrab

sobiva

tuuleenergeetika

arendamise alana

valdavalt Kalita,

väiksemas ulatuses

Lanksaar, Veeliske ja

Jäärja külade alal

üheksast lahustükist

koosneva ala.

Läbirändel

peatuvad

liigid:

suur-laukhani,

väike-laukhani,

laululuik,

rabahani

Nii sügis- kui ka kevadrändel peatuvad lagerabas laugastel ja põldudel puhkamiseks ja toitumiseks suur -laukhanede,

laululuikede ja rabahanede salku, kes kasutavad puhkealadena lagerabasid, toitumisaladena põlde ja niidetud

heinamaid. Kavandatavad tuulealad asuvad valdavalt metsamaastikus ja ei hõlma nende liikide jaoks esmatähtsaid

lagerabasid, põlde ja niite ning ebasoodne mõju läbirändel peatuvatele liikidele puudub.

ÜP põhilahenduse

osas meetmete

rakendamise

vajadus puudub.

must-

toonekurg

Vastavalt ala kaitsekorralduskavale20 on Põhja-Liivimaa linnualal Sookuninga LKA osas kaitse-eesmärgiks seatud

must-toonekurele sobiva pesitsusmetsa säilimine 333 ha suurusel alal. Nigula LKA on kaitse-eesmärgiks seatud 1

paari must-toonekure pesitsemine. Lisaks on liik ka Lanksaare-Veelikse hoiuala kaitse-eesmärgiks. Lähimad

linnualal registreeritud must-toonekure pesitsuskohad on Nigula LKA-l Nigula-Pikksaare (KLO9128690) alla 6 km

kaugusel tuulealadest ja Nigula (KLO9128689) ca 7,7 km kaugusel, kuid need ei ole enam kui 10 viimasel aastal

asustatud olnud; Jäärja hoiualal asub viimati 2020. aastal asustatud olnud Jäärja pesapaik ( KLO9127529), mis jääb

tuulealadest nr 29 ja 31 alla 4 km kaugusele.

Must-toonekure arvukuse langus on Eestis praegu tugeva negatiivse trendiga , samuti on produktiivsus väga madal.22

Kalita tuuleala lahustükkide piirkond võib olla toonekurgede kodupiirkonnaks ja toitumisalaks, arvestades, et

tuulealade lahustükke eraldavad mitmed potentsiaalsed toitumisveekogudena kasutatavad ojad (Jurga oja, Külge oja,

Kaerasaadu oja, Veelikse oja) . Võimalike toitumisalade piirkonnas tuuleenergeetika arendamisega võib seega

kaasneda ka linnuala must-toonekurgede toitumisalade hõivamine. Samuti ei pruugi toonekured taas -asustada

linnualal säilitatud elupaiku või erinevate toitumisaladega seotud teguri te (degradeerumine) ja tuulikute koosmõjus

väheneb kasutatavate toitumisalade hulk, mis hakkab mõjutama isendite ellujäämust jne.

ÜP põhilahenduse

muudatus: Et

välistada

ebasoodne mõju

linnuala kaitse-

eesmärkidele,

tuleb loobuda ÜP

lahenduses Kalita

tuuleala kõikide

lahustükkide

kavandamisest.

22 Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs. EOÜ, Kotkaklubi, Tartu, 2022

40 Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

ÜP-ga kavandatav

tegevus

Kaitse-

eesmärgid

võimalikus

mõjualas

Mõju hinnang

Leevendavate

meetmete

kavandamine ning

soovitused

järgnevateks

etappideks

Vastavalt maismaalinnustiku uuringu tulemustele asuvad linnualaga seotud must -toonekurgede tsoon 1 puhvris23

osaliselt tuulealad 29 ja 31 ning kõik Kalita piirkonna tuulealad asuvad linnuala must -toonekurgede tsoon 3

puhvris24.

Olemasoleva alusel ei saa ühegi kavandatava Kalita tuuleala lahustüki arendamise puhul täielikult välistada

ebasoodsa mõju avaldumist must-toonekure populatsioonile ja sellega seotult ka Põhja-Liivimaa linnualale.

kaljukotkas Vastavalt ala kaitsekorralduskavale on ala pikaajaliseks kaitse -eesmärgiks vähemalt ühe paari kaljukotkaste

pesitsemine. Linnualal on kaks kaljukotka territooriumi ning registreeritud on kaks kaljukotka pesa. Pesad paiknevad

Kalita tuulealadest lähimas punktis üle 5 km kaugusel ning liigi leiukohana registreeritud alad ca 3,5 km. Vastavalt

liigi kaitse tegevuskavale25 koosneb liigi elupaik looduslikest ja poollooduslikest kooslustest ning pesitsemiseks

kasutatav territoorium hõlmab tuumalana 2 km raadiust ala ümber pesa ning kodupiirkonnana 5 km raadiust ala

ümber pesa. Tuulikute püstitamine pesitsusterritooriumi tuumalas viib kaljukotka pesitsusterritooriumi hülgamiseni

kaljukotka poolt. Väljaspool tuumala kasutab kaljukotkas erinevaid maastikke valikuliselt ning kodupiirkonnas on

võimalik kaaluda tuulikute püstitamist vaid elupaikadena mittekasutatavatele kõlvikutele. Ka suurtel looduslikus

seisundis sooaladel ning nende ümbruses tuleks vältida tuulikute rajamist. Kavandatud tuulealad e i asu kaljukotka

pesade tuumalades ega pesa ümbruse kodupiirkonnas. Arvestades kavanda tud tuulealade asukohti piisavas

kauguses ning nendel kaljukotkale sobivate elupaikade (asustab vähese inimmõjuga loodusmaastikke, kus esineb

suurel pinnal toitumiseks sobilikke lagedaid alasid rabade näol) puudumist, ei ole oodata ebasoodsa mõju ilmnemist

linnuala kaljukotkale.

ÜP põhilahenduse

osas meetmete

rakendamise

vajadus puudub.

väike-

konnakotkas

Liigi lähim leiukoht (KLO9129644) asub linnualal Lanksaare-Veelikse hoiualal veidi üle 1,5 km kaugusel tuulealadest

nr 23 ja 24. Umbes samas kauguses neist aladest asub ka suur - ja väikekonnakotka segapaari registreeritud leiukoht

(KLO9127685). Vastavalt maismaalinnustiku uuringu tulemustele asuvad linnuala väike -konnakotka tsoon 1 puhvris26

väga väikeses ulatuses tuulealad 23 ja 24, st pesade 2 km tsoonist on sisuliselt kõik tuulealad väljas. Uuringu

kohaselt on otstarbekohane rangelt kaitsta 2 km raadiusega ala pesa ümber ja toitumisalade kasutamist selgitada

ÜP põhilahenduse

osas meetmete

rakendamise

vajadus puudub.

23 see on liigi elupaik, kodupiirkonna tuumala või rändekoridor, kuhu tuulikute püstitamine põhjustab negatiivse mõju. Must-toonekure puhul moodustas tsoon 1 vajaliku

tuugenite välistamisala on 4,8 km raadiuses territooriumi keskmest. 24 s.o lisauuringuid nõudev ala 14 km raadiuses territooriumi keskmest. 25 Kaljukotka (Aquila chrysaetos) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 3.12.2018 käskkirjaga nr 1 -1/18/300 26 s.o on liigi elupaik, kodupiirkonna tuumala või rändekoridor, kuhu tuulikute püstitamine põhjustab negatiivse mõju. Väike-konnakotka puhul moodustas tsoon 1 ala 2 km

raadiuses pesast.

Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 41

ÜP-ga kavandatav

tegevus

Kaitse-

eesmärgid

võimalikus

mõjualas

Mõju hinnang

Leevendavate

meetmete

kavandamine ning

soovitused

järgnevateks

etappideks

vahemikus 2-3,5 km pesast. Väike-konnakotkaste hukkumist mh tuuleparkides on hinnatud liigile väikeseks

ohuteguriks. Samas on selgitatud, et kui suureneb tuulikute paigutamine sisemaale, suureneb ka oht väike -

konnakotkastele. Arvestades neid asjaolusid on väike-konnakotka peamised pesa ümbrused mõjualast väljas ja

võimalik on tuulikute paigutamine Kalita piirkonna tuulealadele, vähemalt osas, mis ei ole väike -konnakotkale

reaalselt kasutatavaks elupaigaks. Arenduse võimaliku ulatuse ja asukohad selgitaks välja täpsustav

elupaigakasutuse uuring.

rukkirääk Suurema osa oma elust veedab ta maapinnal kõrges taimestikus erinevatel rohumaadel (sh kultuurrohumaad,

luhaniidud jne), harvem esineb viljapõldudel ja raiesmikel. Ohutegurid selle liigi jaoks on seotud eeskätt

elupaikadega: rohumaade hävimine ja intensiivpõllumajandus, mille korraldamiseks linnuala piires seavad

kaitsekorralduskavad ka vastavad meetmeid. Arvestades, et rukkiräägu elupaikadega linnualal tuuleenergeetika

arendamine seotud ei ole ning kavandatavad tuulealade lahustükid Kalita piirkonnas paikn evad valdavalt metsamaal,

mis ei ole liigi elupaigaks, siis ei ole oodata ka ebasoodsaid mõjusid .

ÜP põhilahenduse

osas meetmete

rakendamise

vajadus puudub.

järvekaur Liik on Eestis väga vähe arvukas pesitseja. Võimalikud linnuala pesitsuskohad on seotud Nigula järvega, mis asub u

seitse km kaugusel lähimast Kalitapiirkonna tuulealast (nr 23). Linnu võimalikud pesitsusalad ei asu tegevuse

mõjualas.

ÜP põhilahenduse

osas meetmete

rakendamise

vajadus puudub.

metsis Vastavalt EELIS andmebaasile on linnualal registreeritud 13 mängupaika ning nendega seotud 4 leiukohta. Lähimaks

metsise leiukohaks on Sookuninga leiukoht (KLO9100664), mis asub kavandatavatest tuulealadest nr 29 ja 31 veidi

üle 1 km kaugusel. Lähimad mängupaigad on: Sookuninga-Suursoo (aastal 2017 mängis üks kukk), mis asub

tuulealast nr 31 ca 1,2 km; Sookuninga-Väikesoo (aastal 2022 mängis seal 8 kukke), mis asub ca 2,2 km lähimast

tuulealast (nr 29).

Vastavalt Üle-Eestilise maismaalinnustiku analüüsi tulemustele on tuulikute peletavat mõju metsisele hinnatud

minimaalselt 1000 m. Uuringu tulemustel asub kavandatavatest tuulealadest Põhja-Liivimaa linnuala metsiste tsoon 1

ÜP põhilahenduse

muudatus: Et

välistada

ebasoodne mõju

linnuala kaitse-

eesmärkidele,

tuleb loobuda ÜP

lahenduses Kalita

tuuleala kõikide

lahustükkide

kavandamisest.

42 Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

ÜP-ga kavandatav

tegevus

Kaitse-

eesmärgid

võimalikus

mõjualas

Mõju hinnang

Leevendavate

meetmete

kavandamine ning

soovitused

järgnevateks

etappideks

alas27 osaliselt lahustükk nr 31. Tsoon 2 alas28 asuvad osaliselt tuulealad 26, 28,30 ja 31 ning pea täielikult ala nr 29

(üle ala nr 29 kulgeb metsise erinevaid elupaikasid siduv koridor).

Arvestades, et Kalita piirkonna kavandatavad tuulealad asuvad kõik metsise tuumalade vahelise sidususe tagamise

jaoks olulises piirkonnas (või osaliselt ka tuumalas endas)29 ning, et metsis vajab ulatuslikke vähese inimmõjuga

alasid, mis inimtekkeliste kooslustega on võimalikult vähe killustatud, on mängualadest 10 km raadiuses vajalik

hoiduda looduslike elupaikade sidusust vähendavatest arendustest ja maakasutusest 30, siis ei saa olemasoleva info

valguses välistada ka mõju Põhja-Liivimaa linnualale. Potentsiaalne mõju võib Kalita piirkonna tuulealade

arendamisel ilmneda läbi asurkondade sidususe vähendamise.

herilaseviu Mosaiik- ja kultuurmaastike liik, kelle puhul on ohuteguriteks rohumaade hävimine ja intensiivpõllumajandus, aga ka

pesapaikade hävimine ja pesitsusaegne häirimine. Kalita piirkonna tuulealadest asub lähim linnualal registreeritud

herilaseviu leiukoht üle 8 km kaugusel. Ebasoodsat mõju oodata ei ole.

ÜP põhilahenduse

osas meetmete

rakendamise

vajadus puudub.

Metsalinnustik:

hallpea-rähn,

värbkakk,

händkakk,

väike-

kärbsenäpp,

laanepüü,

väike-

kirjurähn,

Nimetatud metsalindudest enamus eelistab elada vanades metsades ning ohuteguriks nende liikide jaoks on

metsamajanduslik tegevus linnualal. Linnusalast 600 m ja kaugemal kavandatavad tuulepargid ei mõjuta linnuala

metsalinnustiku elupaiku ega soodsat seisundit nendes elupaikades.

ÜP põhilahenduse

osas meetmete

rakendamise

vajadus puudub.

27 see on liigi elupaik, kodupiirkonna tuumala või rändekoridor, kuhu tuulikute püstitamine põhjustab negatiivse mõju. Sellesse tsoo ni arvati metsise kõik prognoositud

kodupiirkonnad, kus on teada mänguasurkond 28 see on tsooni 1ümbritsev ala, mis puhverdab kõige olulisemat elupaika viimasesse muidu ulatuva häiriva vm mõju eest, mille tõttu tsooni 1 kvaliteet lindude elupaigana

võib langeda. Sellesse tsooni arvati puhvrid metsise asustatud mänguasurkondade kodupiirkondade ümber 1 km raadiusega, ilma kultuurmaadet a ning ühendus-koridorid alamasurkondade vahel, hõlmates võimalikult palju sobivat elupaika. 29 Prioriteetsed ja kaitset vajavad metsise elupaigad Eestis . M., Leivits, 2021 30 Metsise elupaikade kaitstuse, sh kavandatavate püsielupaikade otstarbekuse ning püsielupaikade kaitsekorra muutmise ekspertii s. EOÜ, 2021

Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 43

ÜP-ga kavandatav

tegevus

Kaitse-

eesmärgid

võimalikus

mõjualas

Mõju hinnang

Leevendavate

meetmete

kavandamine ning

soovitused

järgnevateks

etappideks

valgeselg-

kirjurähn,

laanerähn

Soolinnustik:

soo-loorkull,

mudatilder,

sookurg,

punaselg-

õgija, öösorr,

punajalg-tilder,

hallõgija, rüüt,

väikekoovitaja,

kiivitaja,

rabapüü, teder

Peamised negatiivsed mõjutegurid soolinnustikule on seotud maaparanduse, soode kuivendamise ja soid ümbritseva

kultuurmaastiku kasutusele võtmine intensiivpõllumajanduse viljelemiseks .

Soolinnustiku kaitse on seotud konkreetselt linnuala ulatuslike soode ja rabamassiivide kaitsega.

Eraldi on siinkohal välja toodud metsakanalased: Rabapüü (ainuke LK I liik nimekirjas) on linnuala Nigula

looduskaitseala osal väikesearvuline pesitseja. Võimalikud sobivad pesitsuspaigad asuvad minimaalselt 5 km

kaugusel kavandatavatest Kalita piirkonna tuulealadest (nr 23).

Linnuala kaitse-eesmärgiks on ka teder. Selle liigi kohta toob Üle-Eestiline maismaalinnustiku analüüs välja:

tuulikute (120-190 m) peletav mõju tedrele on vähemalt 500-1000 m. Lähimad tedre registreeritud leiukohad linnualal

asuvad tuulealadest (nr 31) aga ca 1,2 km.

Arvestades, et eeldatavad vahemaad tuulealade soolinnustiku elupaikade vahel linnualal on suhteliselt suured ja

linnustiku uuringu soovitustele suiliselt vastavad, siis enamikke tuulealasid on võimalik realiseerida ilma ebasoodsa

mõju tekketa.

ÜP põhilahenduse

osas meetmete

rakendamise

vajadus puudub.

44 Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Natura hindamise tulemused ja järeldus

Üldplaneeringu ruumilise lahenduse väljatöötamisel on üldiselt arvesse võetud Natura 2000 võrgustikku

kuuluvate alade paiknemist ja tagatud on alade ja nende kaitse-eesmärkide soodne seisund. Natura

asjakohase hindamise tulemusel tuvastati siiski ka planeeritud tegevusi, mille puhul ei ole ebasoodsa

mõju tekkimine Natura 2000 võrgustiku aladele välistatud. Sellest tulenevalt tehakse Natura 2000

võrgustiku kaitset silmas pidades järgnevad ettepanekud ÜP lahenduse muutmiseks:

▪ Et välistada ebasoodne mõju Kikepera linnuala kaitse-eesmärkidele, tuleb loobuda ÜP

lahenduses Kikepera tuuleala kõikide lahustükkide (nr 1−11) kavandamisest.

▪ Et välistada ebasoodne mõju Põhja-Liivimaa linnuala kaitse-eesmärkidele, tuleb loobuda ÜP

lahenduses Kalita tuuleala kõikide lahustükkide (nr 23−31) kavandamisest.

Nimetatud muudatusettepanekute sisseviimisel ÜP lahendusse ei ole planeeringu rakendumisel

ette näha vältimatute ebasoodsate mõjude avaldumist Natura 2000 võrgustiku alale ega nende

kaitse-eesmärkidele.

Käesoleva Natura hindamise raames kavandatakse leevendavad meetmed tegevuste elluviimise

järgmistesse etappidesse, need tuleb sisse viia ÜP seletuskirja. Järgnevalt välja toodud meetmete

rakendamisel on võimalik ära hoida ebasoodsa mõju teke Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende

kaitse-eesmärkide:

▪ kõigi Natura 2000 alade puhul tuleb arvestada, et üldplaneeringuga kavandatava tegevuse

elluviimine ei tohi Natura 2000 alade kaitse-eesmärke kahjustada. Ebasoodsa mõju ilmnemise

tõenäosust on võimalik ära hoida ning vähendada läbi projektide keskkonnaaspektide

arvestamise edasistes planeeringutes ja projektides ning vajadusel ette nähtud

leevendusmeetmete rakendamisega. Õigusaktidest tulenevalt tuleb ruumilise arengu ja

kaasnevate tegevuste rakendajal igakordselt kaaluda tegevuse võimalikku ebasoodsat mõju

Natura 2000 võrgustiku aladele ja vajadusel algatada keskkonnamõju hindamise menetlus ning

viia läbi Natura hindamine vajalikus täpsusastmes;

▪ Surju külas Reiu jõe loodusala ületav kergliiklustee silla konstruktsioon ja ka ehitustööd tuleb

kavandada selliselt, et veekeskkonda ehitustöödega ei minda ja jõe vee settekoormust ei

suurendata.

Natura hindamise tulemusega on arvestatud ja ÜP põhilahendust ning seletuskirja on ülal

toodud punktide osas korrigeeritud, st planeeringut on muudetud vastavalt hindamises toodud

ettepanekutele. Planeeringulahenduse muudatus/meetmete rakendamine tagab kõikide Natura

võrgustiku alade terviklikkuse säilimise ning seega puudub Saarde valla ÜP rakendamisel

ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse-eesmärkidele.

4.1.3 Kaitstavad loodusobjektid

Olemasoleva olukorra ülevaade

Kaitstavad loodusobjektid looduskaitseseaduse31 alusel on kaitsealad; hoiualad; kaitsealused liigid,

kivistised ja mineraalid; püsielupaigad; kaitstavad looduse üksikobjektid ja kohaliku omavalitsuse

tasandil kaitstavad loodusobjektid.

Saarde valla territooriumile jääb 2024. a juuni seisuga 14 looduskaitseala, 3 maastikukaitseala, 1

rahvuspark, 5 kaitsealust parki ja 1 uuendamata piiridega park, puistu või arboreetum ning 6 hoiuala.

Lisaks eeltoodule jäävad Saarde valla territooriumile paljud kaitsealuste liikide elupaigad ja kasvukohad

31Looduskaitseseadus § 4

Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 45

ning nende kaitseks moodustatud püsielupaigad (kokku 76), samuti kaitstavad looduse üksikobjektid (9

tk). EELISes projekteeritavate alade kihile on Saarde vallas kantud 8 looduskaitseala ja 28 püsielupaika.

Vääriselupaiku jääb valla territooriumile 1274.

Kaitstavate alade paiknemist Saarde vallas illustreerib joonis 9.

Joonis 9. Kaitstavate loodusobjektide paiknemine Saarde vallas

Mõjude hindamine

Kaitstavatele loodusobjektidele, mis kattuvad rahvusvahelise Natura 2000 võrgustiku aladega ja on

seotud konkreetse ala kaitse-eesmärkidega, on mõjusid detailsemalt hinnatud Natura hindamise

peatükis (4.1.2) ja siinkohal neid ei dubleerita. Lisaks Natura hindamises seatud meetmetele on neil

aladel vajalik lähtuda siseriiklikus seadusandluses toodud piirangutest (looduskaitseseadus, kaitse-

eeskiri, kaitsekorralduskava).

46 Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

ÜP lahenduse kontekstis võib välja tuua Voltveti ehk Tihemetsa mõisa pargi, mis asub tiheasustusalal.

Park on valdavas ulatuses määratud haljasala ja parkmetsa maa-alaks ning osaliselt

segahoonestatavaks arengualaks. Tegemist on väljakujunenud kasutusega pargiga, ÜP-s määratud

maakasutus peegeldab olemasolevat olukorda ja eeldatavasti ebasoodsat mõju ei kaasne. ÜP

rakendamisel tuleb arvestada pargi kaitse-eesmärkidega ning seadusandlusest tulenevate

kitsendustega32.

ÜP-s määratakse perspektiivsed mäetööstuse maa-alad. Üks perspektiivsetest mäetööstuse maa-

aladest on kavandatud Vangu liivakarjääri maaüksusele (71201:001:0449). Maaüksuse lähistel on Ura

jõgi ja Lodja metsise püsielupaik. Keskkonnaamet väljastas 2019. aastal kaevandamiseks loa ja

otsustas keskkonnamõju mitte hinnata, kuna kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist

keskkonnamõju. 2020. aastal on liivakarjääriks planeeritud maa-ala põhjaosas inventeeritud

vääriselupaik (VEP) nr 207727 ning VEPiga sarnastes piirides kaitsealuste liikide tamarisk-kariksammal

(Frullania tamarisci) (II kaitsekategooria) ja sulgjas õhik (Nekcera pennata) (III kaitsekategooria)

kasvukohad. Maa-alal planeeritud kasutusviisiga kaasneb konflikt seal registreeritud VEP-iga ja

kaitsealuste liikide kasvukohaga. Ebasoodsa mõju välistamiseks tuleb perspektiivsest mäetööstuse

maa-alast jätta välja VEP-iks inventeeritud ala. Kuna tegemist on kehtiva kaevandamisloaga (luba

kehtib kuni 19.12.2034) ja kuni eksperthinnangu tulemus ei ole kinnitanud vajadust mäeeraldise ja selle

teenindusmaa piire muuta, on maa-alal maakasutusplaanil määratud mäetööstuse maa-alaks.

Kaitstavad loodusobjektid jäävad valdavalt üldplaneeringus määratud rohelise võrgustiku alale. KSH

teeb ettepaneku osades asukohtades haarata rohelise võrgustiku koosseisu ka kaitstavate alade neid

osi, mis seni ei olnud rohelise võrgustikuga kaetud. Rohelise võrgustiku lahendus ÜP-s on oma

olemuselt kaitstavaid loodusobjekte ja nende omavahelist sidusust toetavaks struktuuriks.

Üldplaneeringu rakendamisel tuleb lähtuda eeskätt kaitstava loodusobjekti kaitse ja säilitamise

vajadustest ning planeeringu rakendumise ebasoodsa mõju vältimiseks tuleb arendustegevuste

elluviimisele eelnevalt vajadusel hinnata mõju kaitstavatele loodusobjektidele. Kaitstavatel aladel

(kaitsealad, hoiualad, püsielupaigad) on tegevused reguleeritud looduskaitseseadusega ja/või kaitse-

eeskirja ning kaitsekorralduskavaga. Lisaks peab arvestama, et II ja III kaitsekategooria liikide

elupaikades, mis pole kaitsealade, hoiualade või püsielupaikadena piiritletud, kehtib isendi kaitse. See

tähendab, et kaitsealuste liikide isendeid ei tohi tahtlikult surmata, püüda ega tahtlikult häirida

paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise või rände ajal, ilma keskkonnaministri loata loodusest

eemaldada, müüa ega tulu saamise eesmärgil kasutada. Samuti on keelatud I ja II kaitsekategooria

taimede ja seente kahjustamine ning III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade

hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist konkreetses elupaigas.

Tuulealad

Järgnevalt on keskendutud valla tuulearenduseks sobilike eelvalikualade (seisuga 2024. a juuni) mõju

hindamisele. Siinkohal võetakse arvesse Natura asjakohase hindamise tulemusi, mille kohaselt tuleb

Natura aladele ebasoodsa mõju välistamiseks loobuda ÜP lahenduses kõikide Kikepera ja Kalita

tuulealade lahustükkide kavandamisest (vt ptk 4.1.2). Seetõttu hinnatakse siin peatükis vaid

kavandatava Ida-Saarde tuulealade mõju.

Mõjuhindamisel on peamised infoallikad EELIS ja 2022. aastal valminud üle-eestiline maismaalinnustiku

analüüs33, mille on koostanud Eesti Ornitoloogiaühing koostöös Kotkaklubiga (edaspidi viidatud ka kui

maismaalinnustiku analüüs). Lisaks kasutatakse Saarde vallas juba olemasolevate tuulikutega seotud

linnustiku uuringute (s.h Saarde vallas töötava tuulepargi järelseire tulemusi) tulemusi.

32 Vabariigi Valitsuse 03.03.2006 vastu võetud määrus nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute

kaitse-eeskiri“ 33 Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs. EOÜ, Kotkaklubi, Tartu, 2022

Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 47

Vastavalt EELIS andmebaasile ei asu kaitstavatest loodusobjektidest Ida-Saarde tuulealade piirkonnas

kaitsealasid, hoiualasid, kaitstavaid üksikobjekte ega kohaliku omavalitsuse tasemel kaitstavaid objekte.

Samuti ei leidu valitud tuulealade peal liikide püsielupaiku, mida leidub siiski tuulealade piirkonnas

(valdavalt erinevaid väike-konnkotka püsielupaigad). Mõnedel tuulealadel leidub siiski kaitstavate liikide

EELISes registreeritud leiukohti ning ka metsaseadusega kaitstavaid vääriselupaiku, mida käsitletakse

vajadusel järgneva ülevaate käigus iga konkreetse tuuleala juures.

Saarde ÜP KSH-s tuginetakse tuuleenergeetika arendamisega potentsiaalselt kaasneva mõju

hindamisel suuresti maismaalinnustiku analüüsil antud hinnangutel tuulikute püstitamisega kaasneva

mõju olulisuse kohta ning võetud arvesse dokumendis antud suuniseid. Maismaalinnustiku analüüs

koondab juba tehtud linnustiku-uuringuid ja annab nende põhjal esialgse ülevaate, millised maa-alad on

tuuleparkide rajamiseks sobivaimad, ning suuniseid, millistele linnuliikidele konkreetsetel aladel on

kindlasti vaja tähelepanu pöörata, samuti juhiseid vajalike ornitoloogiliste uuringute korraldamiseks. Töö

raames tsoneeriti lindude elupaigad (ka potentsiaalsed) ja neid ümbritsev maastik kolmeks:

▪ tsoon 1 on liigi elupaik, kodupiirkonna tuumala või rändekoridor, kuhu tuulikute püstitamine

põhjustab enamasti negatiivse mõju. Tsooni 1 tuulikuid üldjuhul ei kavandata ning

arendustegevus on võimalik vaid väga erandlikel juhtudel;

▪ tsoon 2 on tsooni 1 ümbritsev ala, mis puhverdab kõige olulisemat elupaika viimasesse muidu

ulatuva häiriva vm mõju eest, mille tõttu tsooni 1 kvaliteet lindude elupaigana võib langeda.

Tsooni 2 on arvatud ka elupaikade sidususe tagamisel olulised alad, näiteks lennukoridorid

ööbimis- ja toitumispaikade vahel. Ka sellesse tsooni üldjuhul tuulikuid ei kavandata, kui seda

tehakse, tuleb erandit eeluuringu ja teadusandmete alusel veenvalt põhjendada;

▪ tsoon 3 on tähelepanu vajav ala, kuhu tuulikute planeerimisel tuleb (eel)uuringuga selgitada

sihtliigi esinemist alal või sihtliigi elupaigakasutust või hinnata hukkumisriski vms.

Iga ÜP-s kavandatud tuuleala puhul on järgnevas ülevaates välja toodud linnuliigid, kelle puhul on

tuulearendusega konflikti tõenäosus suurim, s.o tsoon 1 liigid, ning vajadusel ka tsoon 2 liigid, kui neid

ei ole tsooni 1 puhul juba käsitletud. Maismaalinnustiku analüüsi tulemusi on täpsustatud metsise osas.

Nimelt on EELIS andmebaasis metsise elupaigad täpsustunud (võrreldes analüüsi valmimise ajaga) ja

hõlmavad varasemast oluliselt ulatuslikumaid alasid. Vastavalt KeA suunistele34 on arvestatud metsise

EELISesse kantud leiukohti nö tsoon 1 aladena, kuhu tuulikuid üldjuhul ei kavandata. Lisaks

maismaalinnustiku analüüsile on kasutatud ka piirkonnas läbiviidud linnustiku uuringute35 tulemusi, mille

põhjal on mõningate liikide kohta esitatud täpsem teave (väike-konnakotkas).

Järgnevalt on antud ülevaade tuulealade või nende gruppide kaupa (koos ÜP-s kavandatud

positsioonidega) võimalikest konfliktidest kaitstava looduse ja linnustikuga ning peatüki lõpus on toodud

võimalike konfliktide osas tsoneeritud tuulealade kokkuvõtlik kaart.

Tuulealad 12 ja 13

Kõrvuti paiknevad tuulealad 12 ja 13 jäävad maismaalinnustiku analüüsi kohaselt valdavas ulatuses

mitme linnuliigi tsooni 1 alale. Täpsemalt:

Väike-konnakotka tsoon 1 hõlmab suure osa ala 13-st ja ligi poole alast 12. Need väike-konnakotkaste

puhvrid tulenevad alast 12 idasuunas asuvast Kanaküla väike-konnakotka püsielupaigast

(KLO3000882) ja alast 13 lõunas asuvast teisest Kanaküla väike-konnakotka püsielupaigast

(KLO3001589). Neist esimeses (KLO3000882) on viimane edukas pesitsemine registreeritud EELISe

andmetel 10 aastat tagasi e 2014. aastal. Viimastel aastatel (seiratud 2019 ja 2022) on pesa olnud

asustamata. Kanaküla teise püsielupaiga (KLO3001589) kotka liikumist on jälgitud mitme aasta jooksul

Saarde valla tuulikuparkide P14, P15, P16 detailplaneeringute KSH uuringute ja hilisema seire raames.

Olemas on kolme aasta (2018–2020) kotka pesitsusaegse liikumise andmed. Nende põhjal saab öelda,

34 Üldplaneeringu ja KSH meeskonna koosolek Keskkonnaametiga 18.01.2024. 35 Saarde tuulepargi väike-konnakotka seire. Arendusalad P14, P15, P16. Kotkaklubi, 2022.

48 Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

et kotka põhiline liikumisterritoorium asub alast 13 lõunasuunas ja on seotud sealsete avatud

kultuurmaastikega. Aladele 12 ja 13 on kotkas sattunud harva. Alal 13 ei ole ka väike-konnakotka jaoks

eelistatud kooslused, nimelt on seal valdavas osas metsamaa ning osaliselt on mets ka alal 12.

Kanaküla väike-konnakotka (KLO3001589) liikumisi pesitsusperioodil ilmestab järgnev joonis (Joonis

10).

Joonis 1. Kanaküla kotka (KLO3001589) kodupiirkonna illustratsioon (aluskaart Maa-amet, 2024)

Arvestades kogutud teadmisi väike-konnakotkaste liikumiste ja pesitsuse kohta piirkonnas, võib öelda,

et tuulealad 12 ja 13 ei asu Kanaküla väike-konnakotkaste peamisel pesitsusterritooriumil.

Seireandmetest nähtub, et kodupiirkonna tuumala jääb tuulealadest lõunasse ning alade 12 ja 13

arendamine on võimalik liigile olulist mõju avaldamata (väike-konnakotka tsoon 1 alaga arvestamine ei

ole seireandmetele tuginedes põhjendatud).

Must-toonekure tsoon 1 hõlmab täielikult ala 12 ja alast 13 põhjaosa. Tegemist on Supsi must-

toonekure püsielupaigast (KLO9124401) tuleneva puhveralaga. Selles püsielupaigas on must-

toonekure pesa olnud asustatud viimati teadaolevalt üle 10 aasta tagasi (2012. a) ning tegemist on juba

mitu aastat tagasi (2020. a) varisenud pesaga. KeA on näinud kõnealust kure leiukohta siiski sedavõrd

perspektiivsena, et sellele ei ole rakendatud erisust tsoon 1 puhvri vähendamise näol, s.t eeldatakse

leiukoha taasasustamist või tahetakse jätta selleks võimalus. Olemasolevate andmete põhjal ei ole

võimalik välistada tuulealade 12 ja 13 piirkonnas must-toonekure potentsiaalsete lennuteede olemasolu

(nt võimalikud toitumiskohad Pale jõel, mis asub ala 12 ja 13 piiril vm). Seega ei ole kirjeldatud tsoon 1

alale tuulikute kavandamine ilma eelnevate täpsustavate uuringuteta võimalik, s.t alal 12 ja 13 Supsi

must-toonekure tsoon 1 piires tuulikute kavandamisel on vajalik läbi viia uuring või eksperthinnang36,

mille põhjal täpsustatakse rajatavate tuulikute võimalik arv ning asukohad.

Metsise puhul hõlmas maismaalinnustiku analüüsi tsoon 1 ala 12 põhjaosa, ala 13-le see tsoon ei ulatu.

Metsise puhver sellel alal tuleneb metsise leiukohtadest ja mängupaikadest, mis jäävad Tartu–Viljandi–

36 arvestades, et liik ei pesitse hetkel selles leiukohas tuleb hinnang anda läbi potentsiaalsete toitumisalade

paiknemise analüüsi või muid metoodikaid kasutades.

Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 49

Kilingi-Nõmme maanteest põhjapoole. 2024. aasta alguses EELISes uuendatud metsise leiukohad on

piiritletud selliselt, et need jäävad endiselt maanteest põhjapoole (ulatuvad kuni maanteeni). KeA

suuniste kohaselt moodustavad piiritletud leiukohad tsoon 1 alaks. Alast 13 asuvad need metsise

registreeritud leiukohad minimaalselt 1,3 km kaugusel ja alast 12 minimaalselt ca 600 m. Sealjuures on

leiukoha lähim metsisemängu ala (Seruküla 2) tuulealast 12 minimaalselt 600 m kaugusel ja alast 13

minimaalselt 1,3 km kaugusel. Selles mängus on aastal 2012 registreeritud kolm ja aastal 2017 kaks

metsisekukke. Aastal 2023 seal metsisekukkesid ei tuvastatud. Maanteest lõunapool, kavandatavate

Ida-Saarde tuulealade piirkonnas metsisemänge ega leiukohti registreeritud ei ole. Sellest tulenevalt ei

ole tuulealad 12 ja 13 ohuks ka metsise leiukohtade vahelisele sidususele. Kui arvestada, et

teadaolevalt on tuulikute mõju metsise elupaiga kvaliteedile ja metsise elupaigakasutusele 175 –190 m

kõrguste tuulikute puhul tuvastatav 784–1025 m kaugusel tuulikust37 ning metsakanaliste (sh metsis)

esinemisaladest soovitakse puhvrit minimaalse kaugusega 1 km38 ning ka maismaalinnustiku analüüs

võtab aluseks, et tuulikute peletav mõju metsisele on minimaalselt 1000 m39, siis võib öelda, et antud

juhul on ala nr 13 väljaspool olulise mõju ala ning ala nr 12 on osaliselt (ala metsane põhjaosa, kuid

mitte ala lõunaosas asuvad kultuurmaastikud) metsise elupaiga võimalikus mõjusalas st tuulikute

arendamise võimalik peletav mõju ulatub metsise leiukohta. Alal 12 tuleb edasisel planeerimisel

täpsustada kavandatavate tuulikute arv ja paigutus, mis ei tooks kaasa olulisi häiringuid metsisele.

Laanepüü tsoon 1 ala hõlmab ala 13-st väikse osa ja see on määratud üksikvaatluse põhjal (2 laanepüü

poega, 2017. a). Ala 12 loodenurka ulatub samuti alla paarisaja meetri ulatuses laanepüü tsoon 1

puhver, mis on samuti moodustatud üksikvaatluste põhjal. Laanepüü lähimad EELISes registreeritud

leiukohad jäävad aga üle 2 km kaugusele Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme maanteest põhjapoole,

aladest 12 ja 13.

Lisaks ulatub tuuleala 12 põhjaossa tedre ja valdavalt tuulealale 12 Pale jõe ümbruse kultuurmaastikele

soolindude tsoon 2.

Kuigi üle-eestilise linnustikuanalüüsi tulemused viitasid, et alad nr 12 ja 13 on seotud mitme erineva

tuulearenduse suhtes tundliku linnuliigiga, siis eelpool toodu andis täpsustava ülevaate liikide kohta

lähtudes konkreetsest asukohapõhistest teadmistest (seire, EELIS). Arvestades uuringutega välja

selgitatud teavet ei ole väike-konnakotka lähedal asuvate pesade isendite puhul eeldada tuulealade 12

ja 13 väljaarendamisel ebasoodsa mõju esinemist ja puudub vajadus antud juhul selle liigi tsoon 1 ala

arvestada kui olulise piirangu ala. ÜP-s näidatud tuulikute positsioonid jäävad alal 13 alale kus

teadaolevate andmete põhjal olulist ebasoodsat mõju linnustikule eeldada ei saa (linnuliikide leiukohti

ega linnuliikide põhjendatud tsoon 1 aladele need tuulikud ei jää). Tuulikute kavandamisel tuleb

ebasoodsa mõju puudumist kinnitada tuginedes läbiviidavale linnustiku uuringule. Ala 12 ja ala 13

põhjaosa jäävad aga linnustiku analüüsi järgi erinevate liikide tsoon 1 alale, kus tuulikute kavandamisel

tuleb nende võimalik täpne arv ja paigutus välja selgitada linnustiku uuringute/eksperthinnangute

läbiviimisel. Vt täpsemalt tsoneeringu kaart Joonis 4.

Ala nr 13 puhul tuleb mh tähelepanu pöörata nahkhiirte levikule. Varasemalt teostatud uuringute40 (mis

jääb vahetult alast 13 lõunasse) kohaselt oli nahkhiirte lennuaktiivsus piirkonnas kevadrände ajal madal

kuid võib eeldada, et arendusala või selle lähedusse jääb nahkhiirte sügisränne. Ala nr 13 edasisel

arendamisel tuleb läbi viia nahkhiirte uuring, et täpsustada leevendavate meetmete rakendamise

vajadust nt tuulepargi opereerimisel start-stop algoritmi kasutamine sügisrände perioodil.

38 Länderarbeitsgemeinschaft der Vogelschutzwarten (LAG VSW) (2014) Recommendations for distances of

wind turbines to important areas for birds as well as breeding sites of selected bird species (as of April 2015). Berichte zum Vogelschutz 51: 15–42. 39 Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs. EOÜ, Kotkaklubi, Tartu, 2022 40 Nahkhiirte uuring Saarde valda kavandatavate P14, P15 ja P16 tuuleparkide mõju kohta nahkhiirtele.

Koostanud OÜ Elustik, 2028

50 Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Lisaks jääb tuulealadele mitu riigimaal paiknevat VEPi (nr 209423, 210484, 210821, 209424, 209425,

210482, 206543, 210483 ja 206769), kus omakorda on registreeritud erinevate III kaitsekategooria

samblaliikide (sulgjas õhik (Neckera pennata), süstjas skapaania (Scapania apiculata)) kasvukohad.

Riigimetsas asuva VEPi raie on reeglina keelatud41, mistõttu on otstarbekas VEPid tuulevalikualadest

välja arvata. Seatud soovitusega on ÜP arvestanud ja VEP-id on tuulealadest välja arvatud.

Tuuleala 14

Tuuleala 14 jääb maismaalinnustiku analüüsi kohaselt tervikuna must-toonekure, väike-konnakotka,

metsise ja laanepüü tsooni 1. Täpsemalt:

Metsis. 2024. aasta alguses EELISes uuendatud metsise leiukohad on piiritletud selliselt, et need

jäävad Tartu–Viljandi–Kilingi-Nõmme maanteest põhjapoole (ulatuvad kuni maanteeni) ning tuulealast

nr 14 minimaalselt ca 300 m kaugusele. KeA suuniste kohaselt moodustavad piiritletud leiukohad tsoon

1 ala. Kui arvestada, et metsakanaliste (sh metsis) esinemisaladest tuleks kasutada puhvrit minimaalse

kaugusega 1 km42, siis võib öelda, et antud juhul on kogu ala nr 14 (ala on terves ulatuses metsamaa)

metsise elupaiga võimalikus mõjusalas, st tuulikute arendamise võimalik peletav mõju ulatub metsise

leiukohta.

Must-toonekurg. Liigi tsoon 1 hõlmab täielikult ala 14. Tegemist on Kanaküla must-toonekure

püsielupaigast (KLO3002256) tuleneva puhveralaga. Pesa ise asub ca 1,9 km kaugusel tuulealast.

Selles püsielupaigas on must-toonekure pesa olnud asustatud viimati teadaolevalt enam kui 10 aastat

tagasi (2013. a). KeA on näinud kõnealust kure leiukohta siiski sedavõrd perspektiivsena, et sellele ei

ole rakendatud erisust tsoon 1 puhvri vähendamise näol, s.t eeldatakse leiukoha taasasustamist või

tahetakse jätta selleks võimalus. Olemasolevate andmete põhjal ei ole võimalik välistada tuuleala 14

piirkonnas must-toonekure potentsiaalsete lennuteede olemasolu. Seega on Kanaküla must-toonekure

tsoon 1 piires (hõlmab kogu ala nr 14) tuulikute kavandamisel on vajalik peale asukohapõhise uuringu

või eksperthinnangu43 läbiviimist täpsustada võimalik rajatavate tuulikute arv ning asukohad.

Väike-konnakotka tsoon 1 hõlmab sisuliselt kogu ala 14. Puhver tuleneb alast 14 kagusuunas asuvast

Kärsu-Metsaküla väike-konnakotka püsielupaigast (KLO3000984) ja linnu pesa asub tuulealast ca 1,6

km kaugusel. Pesa on asustatud olnud viimati teadaolevalt 2022. ja ka 2023. aastal. Olemas on kotka

pesitsusaegse liikumise GPS andmed aasta 2023. a suve teisest poolest. Nende põhjal saab öelda, et

kotka põhiline liikumisterritoorium asub alast 14 lõunasuunas ja on seotud sealsete avatud

kultuurmaastikega. Alale 14 ei ole kotaks sattunud ja seal ei ole ka väike-konnakotka jaoks eelistatud

kooslused, nimelt on seal metsamaa (Joonis 2). Seireandmetest nähtub, et kotka kodupiirkonna

tuumala jääb tuulealast lõunasse ning ala nr 14 arendamine on võimalik liigile olulist mõju avaldamata

(väike-konnakotka tsoon 1 alaga arvestamine ei ole seireandmetele tuginedes antud juhul põhjendatud).

Laanepüü tsoon 1 ala hõlmab ligi poole tuulealast nr 14. Vastavalt maismaalinnustiku analüüsile

moodustab laanepüü puhul tsoon 1 laanepüü elupaigaks kvalifitseeruv ala, mis on asustatud.

Tsoneeringu koostamise aluseks on viimase 10 aasta laanepüü vaatlused ning elupaigamudel.

Laanepüü EELISes registreeritud leiukohti alal ei ole.

Üle-eestilise linnustikuanalüüsi tulemused viitasid, et ala nr 14 on seotud mitme erineva tuulearenduse

suhtes tundliku linnuliigiga. Eelpool toodu andis täpsustava ülevaate liikide kohta. Arvestades

konkreetses asukohas eeskätt metsakanalistega seotud riske (kogu ala on metsamaastikus metsise

peletava mõju tsoonis ning laanepüü tsoon 1 alas), aga ka must-toonekure potentsiaalse

41 Keskkonnaministri 04.01.2007. a vastu võetud määruse nr 2 „Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend,

kaitse korraldamine ning vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse tasu arvutamise täpsustatud alused“ § 261 lg 2 järgi on avalik-õigusliku isiku omandis olevas metsas ja riigimetsas asuvas Eesti looduse infosüsteemi kantud vääriselupaigas raie keelatud, välja arvatud erandkorras tehtav raie ja kujundusraie Keskkonnaameti nõusolekul. 42 Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs. EOÜ, Kotkaklubi, Tartu, 2022 43 arvestades, et liik ei pesitse hetkel selles leiukohas tuleb hinnang anda läbi potentsiaalsete toitumisalade

paiknemise analüüsi vm muid metoodikaid kasutades

Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 51

taasasustatava pesitsuspaigaga lähedust (samuti tsoon 1 puhvris asumist), tuleb tuulikute

kavandamisel nende võimalik täpne arv ja paigutus välja selgitada linnustiku uuringu/eksperthinnangu

läbiviimisel. Vt täpsemalt tsoneeringu kaart Joonis 4.

Peale eeltoodu ulatuvad tuulealale riigimaal olevad VEPid nr 210788, 132144 ja 210826, mis on

otstarbekas alast välja arvata. Seatud soovitusega on ÜP arvestanud ja VEP-id on tuulealast välja

arvatud.

Tuuleala 15

Alal nr 15 on hetkel juba 3 töötavat tuulikut, mis on sinna püsitatud Saarde valla tuulikupargi P14

detailplaneeringu alusel aastal 2023. Olemasolevad tuulikud asuvad ala 15 keskosa avatud

kultuurmaastikel. ÜP-s ettenähtud ala 15 hõlmab aga täiendavalt avatud maastikke ümbritsevaid metsa-

alasid.

Tuuleala 15 jääb maismaalinnustiku analüüsi kohaselt mitmete liikide tsoon 1 alale. Täpsemalt:

Must-toonekurg. Liigi tsoon 1 hõlmab suure osa alast 15. Tegemist on Kanaküla must-toonekure

püsielupaigast (KLO3002256) tuleneva puhveralaga. Pesa ise asub tuulealast ca 1,9 km kaugusel

loodes. Selles püsielupaigas on must-toonekure pesa olnud asustatud viimati teadaolevalt enam kui 10

aastat tagasi (viimati registreeriti pesitsus 2013. a). KeA on näinud kõnealust kure leiukohta siiski

sedavõrd perspektiivsena, et sellele ei ole rakendatud erisust tsoon 1 puhvri vähendamise näol, s.t

eeldatakse leiukoha taasasustamist või tahetakse jätta selleks võimalus. Olemasolevate andmete põhjal

ei ole võimalik välistada tuuleala 15 piirkonnas must-toonekure potentsiaalsete lennuteede olemasolu.

Seega on Kanaküla must-toonekure tsoon 1 piires (hõlmab suure osa alast nr 15) tuulikute

kavandamisel on vajalik peale asukohapõhise uuringu või eksperthinnangu44 läbiviimist täpsustada

võimalik rajatavate tuulikute arv ning asukohad.

Väike-konnakotka kahe püsielupaiga tsoon 1 alad hõlmavad ala 15 läänepoolsemaid osi ja vähem

idapoolseid nurki. Läänepoolne puhver tuleneb alast ca 1 km kaugusel asuva Kärsu-Metsaküla väike-

konnakotka püsielupaigast (KLO3000984). Pesa on asustatud olnud viimati teadaolevalt 2022. ja ka

2023. aastal. Olemas kotka pesitsusaegse liikumise GPS andmed 2023. aasta suve teisest poolest.

Nende põhjal saab öelda, et kotka põhiline liikumisterritoorium asub alast 15 läänesuunas ja on seotud

sealsete avatud kultuurmaastikega (vt Joonis 2). Samas nähtub GPS andmetest, et kotkas kasutab

toitumisalana ka tuuleala 15 kultuurmaastikke, mille moodustavad peamiselt olemasolevate tuulikute

ümbruse põllud. Valdav osa plaanitud tuulealast on aga metsane ala ja väike-konnakotka mitte-

eelistatud toitumisala, kuhu ta on ootuspäraselt sattunud vaid üksikud korrad.

Idapoolseid tuuleala nurki hõlmab Kamali väike-konnakotka püsielupaiga (KLO3001494) tsoon 1

puhver, pesa ise on tuulealast minimaalselt 1,6 km kaugusel. Pesa on viimastel aastatel asustatud

olnud. Olemasolevate tuulikute kotkaste seirearuanne45 pöörab mh tähelepanu ka Kamali väike-

konnakotkale, kuigi neid GPS seadmega ei jälgita. Ekspert leiab, et Kamali elupaiga väike-konnakotkad

võivad käia toitumas ka P14 piires (st ÜP tuuleala 15 keskosa avatud maastikus, kus on olemasolevad

tuulikud), sest Kamali elupaiga ümbrus on valdavalt intensiivse põllumajanduse ala, kus rohumaid on

vähe. Valdav osa plaanitud tuulealast on aga metsane ala ja väike-konnakotka mitte-eelistatud

toitumisala, kuhu tuulikute püstitamine eeldatavalt kotka täiendavalt toitumisalasid ei mõjuta.

Lisaks, alast lõunapool asuva Tõlla väike-konnakotka (püsielupaik KLO3002683) tsoon 1 tuulealale ei

ulatu, kuid olemasolevad kotka pesitsusaegse liikumise GPS andmed 2022. aasta pesitsushooajast

näitavad, et kotkas satub aeg-ajalt ka tuuleala 15 lõunaosa Tõlla jõeäärsetele avatud maastikele toituma

(Joonis 11).

44 arvestades, et liik ei pesitse hetkel selles leiukohas tuleb hinnang anda läbi potentsiaalsete toitumisalade

paiknemise analüüsi või muid metoodikaid kasutades 45 Saarde tuulepargi väike-konnakotka seire. Arendusalad P14, P15, P16. Kotkaklubi, 2022

52 Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Joonis 2. Kärsu-Metsaküla (KLO3000984) ja Tõlla (KLO3002683) väike-konnakotka kodupiirkondade

illustratsioon (aluskaart Maa-amet, 2024)

Metsis. Maismaalinnustiku analüüsi kohaselt jääb ala nr 15 loodeosa väikeses ulatuses metsise tsooni

1 alale. 2024. aasta alguses EELISes uuendatud metsise leiukohad on piiritletud selliselt, et need jäävad

Tartu–Viljandi–Kilingi-Nõmme maanteest põhjapoole ja ulatuvad kuni maanteeni ning tuulealast nr 15

minimaalselt ca 700 m kaugusele. KeA suuniste kohaselt moodustavad piiritletud leiukohad tsoon 1 ala.

Kui arvestada, et metsakanaliste (sh metsis) esinemisaladest tuleks kasutada puhvrit minimaalse

kaugusega 1 km46, siis võib öelda, et antud juhul on ala nr 15 (suures ulatuses metsamaa) metsise

elupaiga võimalikus mõjusalas vaid väikeses ulatuses ala loodeosas, st tuulikute arendamise võimalik

peletav mõju suuremal osal ala arendamisel metsise leiukohta ei ulatuks (s.h ÜP-s kavandatud tuulikute

positsioonide puhul).

Laanepüü. Liigi tsoon 1 ala hõlmab tuuleala nr 15 põhjaosa. Vastavalt maismaalinnustiku analüüsile

moodustab laanepüü puhul tsoon 1 laanepüü elupaigaks kvalifitseeruv ala, mis on asustatud.

Tsoneeringu koostamise aluseks on viimase 10 aasta laanepüü vaatlused ning elupaigamudel.

Laanepüü EELISes registreeritud leiukohti alal ei ole.

Kanakull. Liigi tsoon 1 ala hõlmab tuuleala nr 15 põhjaosa väikses ulatuses. Tsoneering tuleneb

kanakulli leiukohast KLO9126482, kus liigi pesitsemine on registreeritud 2020. aastal. Vastavalt

maismaalinnustiku analüüsile moodustavad kanakulli puhul tsoon 1 kõik hinnangulised kodupiirkondade

tuumalad ehk pesapunkti ümbritsevad 1 km ringraadiused.

Kuigi üle-eestilise linnustikuanalüüsi tulemused viitasid, et ala nr 15 seotud mitme erineva

tuulearenduse suhtes tundliku linnuliigiga, siis eelpool toodu täpsustas liikide infot lähtudes konkreetsest

asukohapõhistest teadmistest (seire, EELIS). Olemasolevate andmete põhjal ei ole võimalik välistada

tuuleala 15 piirkonnas must-toonekure potentsiaalsete lennuteede olemasolu. Seega on Kanaküla

46 Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs. EOÜ, Kotkaklubi, Tartu, 2022

Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 53

must-toonekure tsoon 1 piires (hõlmab pea kogu ala nr 15) tuulikute kavandamisel on vajalik peale

asukohapõhise uuringu või eksperthinnangu47 läbiviimist täpsustada võimalik rajatavate tuulikute arv

ning asukohad. Sama lähenemisega tuleks lahendada ala 15 need piirkonnad, kus asub kanakulli,

laanepüü tsoon 1, Kamali väike-konnakotka püsielupaiga (KLO3001494) tsoon 1 või metsise peletava

mõju tsoonis alal nr 15. Ülejäänud alal e ala 15 lõunaosas (s.h ÜP-s näidatud tuuliku positsioon) ei saa

olemasoleva teadmise põhjale eeldada olulist ebasoodsat mõju linnustikule. Tuulikute kavandamisel

tuleb siiski ebasoodsa mõju puudumist kinnitada tuginedes läbiviidavale linnustiku uuringule. Vt

täpsemalt tsoneeringu kaart Joonis 4.

Ka sellel tuulealal on mitu riigimaale jäävat VEPi – nr 210831, 210832, 132118, 207158, 132115,

210834, 132119, 20830, 132134, 210828, 210827 ja 210825, mis on otstarbekas tuulearenduseks

sobivast alast välja jätta. Seatud soovitusega on ÜP arvestanud ja VEP-id on tuulealadest välja arvatud.

Samuti asuvad alal III kaitsekategooriasse kuuluvate samblikuliikide suur nööpsamblik (Megalaria

grossa) ja harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria) kasvukohad (osaliselt väljaspool VEPe), millega

arendustegevuse edasisel planeerimisel tuleb arvestada. ÜP-s näidatud tuulikute positsioonid on

kavandatud liikide leiukohtadega arvestavalt ja need säilivad olemasolevalt.

Tuuleala 16

Tuuleala 16 jääb tervikuna maismaalinnustiku analüüsis määratud mitme väike-konnakotka pesa

tsooni 1. Tsoneering tuleneb Kamali (KLO3001494), Sarja (KLO3002474) ja Maru (KLO3001364) väike-

konnakotkaste püsielupaikadest, mille puhul ei ole teostatud täpsustavaid kodupiirkonna uuringuid,

mistõttu ei ole antud juhul täpsemalt teada konkreetsete pesitsejate toitumisalad ja kodupiirkonnad.

Teadaolevalt on väike-konnakotka toitumisalad valdavalt avatud aladel ja kultuurmaastikel, kuid tuuleala

nr 16 on metsane ala ja seetõttu ei kuulu tuuleala eeldatavalt liigi oluliste toitumisalade hulka.

Arendushuvi korral tuleb aladel läbi viia linnustiku uuringud (või eksperthinnangud) fookusega väike-

konnakotkal, et selgitada välja arendustegevuse ulatuse võimalikkus (täpne tuulikute arv ja paigutus) ja

vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid.

Tuuleala 17

Tuuleala 17 jääb osaliselt laanepüü ja väike-konnakotka (kahe pesa) tsooni 1 alale. Lisaks asub vahetult

ala kõrval 2023. a leitud kanakulli elupaik (KLO9132027), mis ulatub väikses ulatuses ka tuulealale.

Maismaalinnustiku analüüsi lähenemise kohaselt oleks tuuleala 17 suures osas kanakulli 1 km tsoon 1

alal. Arvestades, et nende liikide kodupiirkondade ja toitumisalade kohta konkreetses piirkonnas

täpsemad andmed puuduvad, siis on ala edasisel arendamisel vajalik aladel läbi viia linnustiku uuringud

(või eksperthinnangud) fookusega neil liikidel, et selgitada välja arendustegevuse ulatuse võimalikkus

(täpne tuulikute arv ja paigutus) ja vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid.

Alal asuvad ka riigimaale jäävad VEPid (nt nr 210503, 210505 ja 210504 jne), mis on otstarbekas

tuulearenduseks sobivast alast välja arvata. Lisaks on alal asuvates VEPides registreeritud III

kaitsekategooriasse kuuluvate sammalde sulgjas õhik ja Helleri ebatähtlehik (Anastrophyllum

hellerianum) kasvukohad. Seatud soovitusega on ÜP arvestanud ja VEP-id on tuulealadest välja

arvatud.

Tuuleala 18

Tuuleala 18 jääb maismaalinnustiku analüüsi kohaselt väike-konnakotka, metsise ja laanepüü tsooni 1

alale. Täpsemalt:

Metsis. Maismaalinnustiku analüüsi kohaselt jääb ala nr 18 osaliselt metsise tsooni 1 alale. 2024. aasta

alguses EELISes uuendatud metsise leiukohad on piiritletud selliselt, et need jäävad tuulealast nr 18

minimaalselt ca 2,5 km kaugusele. KeA suuniste kohaselt moodustavad piiritletud leiukohad tsoon 1

47 arvestades, et liik ei pesitse hetkel selles leiukohas tuleb hinnang anda läbi potentsiaalsete toitumisalade

paiknemise analüüsi või muid metoodikaid kasutades

54 Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

ala. Kui arvestada, et tuulikute paigaldamisel soovitatakse arvestada metsakanaliste (sh metsis)

esinemisaladest puhvrit minimaalse kaugusega 1 km48, siis võib öelda, et ala nr 18 metsise elupaiga

võimalikku mõjusalasse ei jää.

Laanepüü. Liigi tsoon 1 ala hõlmab tuuleala nr 18 lõunaosa. Vastavalt maismaalinnustiku analüüsile

moodustab laanepüü puhul tsoon 1 laanepüü elupaigaks kvalifitseeruv ala, mis on asustatud.

Tsoneeringu koostamise aluseks on viimase 10 aasta laanepüü vaatlused ning elupaigamudel.

Laanepüü EELISes registreeritud leiukohti alal ei ole.

Väike-konnakotka tsoon 1 hõlmab ala 18 põhjaosa. Puhver tuleneb alast 18 põhjasuunas asuvast

Kärsu-Metsaküla väike-konnakotka püsielupaigast (KLO3000984) ja linnu pesa asub tuulealast ca 1,1

km kaugusel. Pesa on asustatud olnud viimati teadaolevalt 2022. ja ka 2023. aastal. Olemas on kotka

pesitsusaegse liikumise GPS andmed 2023. aasta suve teisest poolest. Nende põhjal saab öelda, et

kotka põhiline liikumisterritoorium asub alast 18 põhjas ja on seotud sealsete avatud kultuurmaastikega

(Joonis 2). Alale 18 on kotkas vaid mõned korrad sattunud. Üldiselt ei ole seal ka väike-konnakotka

jaoks eelistatud kooslused, nimelt on seal metsamaa ja vaid väikses ulatuses kultuurmaastik.

Arvestades, et alale ulatub laanepüü tsoon 1 puhver tuleb selle piires tuulikute aladel läbi viia linnustiku

uuringud (või eksperthinnangud) fookusega laanepüül, et selgitada välja arendustegevuse ulatuse

võimalikkus (täpne tuulikute arv ja paigutus) ja vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid. Ülejäänud

alal (sh 2 ÜP-s näidatud positsiooni) ei saa olemasoleva teadmise põhjal eeldada olulist ebasoodsat

mõju linnustikule. Tuulikute kavandamisel tuleb siiski ebasoodsa mõju puudumist kinnitada tuginedes

läbiviidavale linnustiku uuringule. Vt täpsemalt tsoneeringu kaart Joonis 4.

Tuulealad 19, 20 ja 21

Lähestikku paiknevad tuulealad 19, 20 ja 21 on kaetud erinevate linnuliikide nagu must-toonekurg,

kanakull, väike-konnakotkas ja laanepüü tsooniga 1. Täpsemalt:

Must-toonekurg. Liigi tsoon 1 hõlmas esialgu täielikult kõik kolm tuuleala. Puhver tuleneb must-

toonekure Sanga LKA-l asuvast pesapaigast (leiukoht KLO9128534), mis on olnud üle 20. a

asustamata, pesa on varisenud ning uut pesa kaitseala piires pole leitud. Selles tulenevalt on antud

juhul rakendatud väiksemat puhvrit (3 km), mis hõlmab vaid ala 20 lõunaosa.

Kanakull tsooni aluseks olev pesapaik (leiukoht KLO9127940) tuuleala nr 19 keskel ja selle 1 tsoon 1

hõlmab ala 19 täielikult, ala 20 osaliselt ja ala 21 serva. Liik on pesitsenud pesa aastatel 2021 ja 2022

ning 2023. aastal oli pesa asustamata. Kanakulli pesitsemine alal võib muuta valdaval osal valikualast

tuulearenduse võimalikkuse ebatõenäoliseks, kuid pesitsemist tuleb täpsustada läbiviidavate linnustiku

uuringutega ning selgitada nende põhjal välja tuulikute võimalik arv ja paigutus.

Väike-konnakotkas. Alale 21 ulatub osaliselt kaks väike-konnakotka tsoon 1 ala. Üks väike-konnakotka

pesa puhver tuleneb Tõlla püsielupaigast (KLO3002010), mis on olnud viimastel aastatel asustamata

(pesa varisenud) ja 2022. a leiti territooriumilt uus pesa, mis on tuulealadest veidi kaugemal ja sinna on

moodustatud uus Tõlla väike-konnakotka püsielupaik (KLO3002683). Viimasest tulenev tsoon 1 puhver

ulatub ala 21 kirdepoolseimale nurgale. Olemas on kotka pesitsusaegse liikumise GPS andmed aasta

2022. a pesitsushooajast. Nende põhjal saab öelda, et kotka põhiline liikumisterritoorium asub alast 21

kirdesuunas ja on seotud sealsete avatud kultuurmaastikega. Samas on alal 21 asuvat põllumaad

kotkas külastanud, mis on ka liigile sobivaks toitumisalaks (Joonis 3). Seireandmetest nähtub, et kotka

kodupiirkonna tuumala jääb tuulealast kirdesse ning tuulealade 19–21 arendamine on võimalik liigile

olulist mõju avaldamata (väike-konnakotka tsoon 1 alaga arvestamine ei ole seireandmetele tuginedes

põhjendatud).

48 Länderarbeitsgemeinschaft der Vogelschutzwarten (LAG VSW) (2014) Recommendations for distances of wind turbines

to important areas for birds as well as breeding sites of selected bird species (as of April 2015). Berichte zum Vogelschutz

51: 15–42.

Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 55

Joonis 3. Tõlla väike-konnakotka (KLO3002683) kodupiirkonna illustratsioon (aluskaart Maa-amet,

2024)

Laanepüü. Liigi tsoon 1 ala hõlmab tuuleala nr 21 kirdenurka. Vastavalt maismaalinnustiku analüüsile

moodustab laanepüü puhul tsoon 1 laanepüü elupaigaks kvalifitseeruv ala, mis on asustatud.

Tsoneeringu koostamise aluseks on viimase 10 aasta laanepüü vaatlused ning elupaigamudel.

Laanepüü EELISes registreeritud leiukohti alal ei ole, küll aga alalt teada üks laanepüü üksikvaatlus.

Metsis. Samuti ulatub maismaalinnustiku analüüsi järgi aladele 19 ja 20 metsise tsoon 2. 2024. aasta

alguses EELISes uuendatud metsise leiukohad on piiritletud selliselt, et need jäävad tuulealadest

minimaalselt ca 1,2 km kaugusele. KeA suuniste kohaselt moodustavad piiritletud leiukohad tsoon 1

ala. Kui arvestada, et tuulikute paigaldamisel soovitatakse arvestada metsakanaliste (sh metsis)

esinemisaladest puhvrit minimaalse kaugusega 1 km49, siis sellesse nö häirimisalasse tuulealad samuti

ei jää.

Arvestades, et alale ulatub kanakulli, must-toonekure tsoon 1 puhvrid ning nende liikide puhul ei ole

täpsustavaid teadmisi nt uuringute näol, tuleb tuulikute kavandamisel nende võimalik täpne arv ja

paigutus välja selgitada linnustiku uuringute/eksperthinnangute läbiviimisel. Ülejäänud alal (hõlmab ÜP-

s näidatud kolme tuuliku positsiooni alal 21 ja üks positsioon alal 20) ei ole teadaolevate andmete põhjal

olulise ebasoodsa mõju tekkimine linnustikule eeldatav. Tuulikute kavandamisel tuleb siiski ebasoodsa

mõju puudumist kinnitada tuginedes läbiviidavale linnustiku uuringute läbiviimisega.

49 Länderarbeitsgemeinschaft der Vogelschutzwarten (LAG VSW) (2014) Recommendations for distances of wind turbines

to important areas for birds as well as breeding sites of selected bird species (as of April 2015). Berichte zum Vogelschutz

51: 15–42.

56 Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Kokkuvõte tuulealade hindamisest kaitstavatele loodusobjektidele

Arvestades läbiviidud hindamisest tuulealadele eristatakse käesolevas KSH-s tuulealade lõikes kaht eri

tsooni:

- Tsoon 1 alad, mis jäävad maismaalinnustiku analüüsi kohaselt mõne liigi tsoon 1 alale ja kus

seetõttu tuleb edaspidise planeerimise käigus leida tuulikute arv ja asukohad, mida arendusalal

on võimalik ellu viia lähtudes võimalikust mõjust linnustiktule (arenduse eelduseks on linnustiku

uuringu läbiviimine). Üldplaneeringu seletuskirja järgi kavandatakse antud aladel tuulikuid

detailplaneeringu alusel ja seega on vajalik koostada KSH eelhinnang, mis linnustiku osas saab

tugineda läbiviidaval uuringul.

- Tsoon 1 välised alad, mis jäävad maismaalinnustiku analüüsi tsoon 1 aladest välja (või ei ole

tsoon 1 rakendamine põhjendatud tuginedes olemasolevatele seire või uuringu andmetele) ja

kus seetõttu on olulised riskid linnustikule minimeeritud. Lähtudes ettevaatusprintsiibist on

vajalik siiski läbi viia arendusele eelnev linnustiku uuring, mis kinnitaks ebasoodsa mõju

puudumist (+ keskkonnamõju eelhinnang). Üldplaneeringu seletuskirja järgi võib antud aladel

tuulikute kavandamine toimuda projekteerimistingimuste (PT) alusel, millele on vajalik koostada

KMH eelhinnang, mis linnustiku osas saab tugineda läbiviidaval uuringul.

Kirjeldatud tuulealade tsoneeringut illustreerib Joonis 4.

Joonis 4. Tuulealade tsoneering lähtudes linnustikust (aluskaart Maa-amet, 2024)

Kokkuvõte ja soovitused/leevendavad meetmed

ÜP koostamisel on üldiselt arvestatud valla loodusväärtustega ja konfliktsete

maakasutuste/objektide planeerimine on suunatud kaitstavate loodusobjektide suhtes sobivalt,

st planeeringu rakendamine ei too neile kaasa olulist mõju.

Erisuseks on perspektiivse mäetööstuse maa-alana kavandatud ala Vangu liivakarjääris, mille osas

tehakse käesolevas KSH aruandes ettepanek jätta liivakarjääriks kavandatud alast välja seal

inventeeritud vääriselupaik.

Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 57

ÜP rakendumisel ja selles ettenähtu elluviimisel on kaitstavate loodusobjektide kaitse üldjuhul tagatud

olemasoleva seadusandlusega. Kaitstavatel aladel (kaitsealad, hoiualad, püsielupaigad) on tegevused

reguleeritud looduskaitseseadusega või selle alusel kehtestatud kaitse-eeskirjaga. Kaitstava liigi

elupaikades ja kasvukohtades väljaspool kaitstavaid alasid rakendub vastavalt looduskaitseseadusele

isendi kaitse. ÜP rakendumisel tuleb edasistes planeeringutes ja projektides lähtuda kehtivast

seadusandlusest ja kaitsekorrast. Vajadusel arendustegevustele eelnevalt hinnata mõju kaitstavatele

loodusobjektidele ning kooskõlastada tegevused kaitseala valitsejaga.

ÜP-s kavandatud tuulealade edasisel arendamisel tuleb lähtuda järgnevast:

▪ Tuulealade tsoon 1 alad (vt Joonis 4) jäävad maismaalinnustiku analüüsi tsoon 1 alale ja kus seetõttu tuleb edaspidise planeerimise käigus leida tuulikute arv ja asukohad, mida arendusalal on võimalik ellu viia lähtudes võimalikust mõjust linnustikule (arenduse eelduseks on linnustiku uuringu läbiviimine). Üldplaneeringu seletuskirja järgi kavandatakse antud aladel tuulikuid detailplaneeringu alusel ja seega on vajalik koostada KSH eelhinnang, mis linnustiku osas saab tugineda läbiviidaval uuringul.

▪ Tuulealade tsoon 1 välised alad (vt Joonis 4) jäävad maismaalinnustiku analüüsi tsoon 1 aladest välja (või ei ole tsoon 1 rakendamine põhjendatud tuginedes olemasolevatel seire või uuringu andmetel) ja kus seetõttu on olulised riskid linnustikule minimeeritud. Lähtudes ettevaatusprintsiibist on vajalik siiski läbi viia arendusele eelnev linnustiku uuring, mis kinnitaks ebasoodsa mõju puudumist (+ keskkonnamõju eelhinnang). Üldplaneeringu seletuskirja järgi võib antud aladel tuulikute kavandamine toimuda projekteerimistingimuste (PT) alusel, millele on vajalik koostada KMH eelhinnang, mis linnustiku osas saab tugineda läbiviidaval uuringul.

▪ Nahkhiirte uuringud. Kuigi tuulealadel ega nende lähistel pole kaitsealuste nahkhiirte elupaiku teada, on nad tihti seotud puistute ja veekogude lähedusega ning neile potentsiaalselt sobivaid elupaiku leidub ka ÜP-s kavandatud tuulealade piirkonnas. Seega tuleb lähtudes ettevaatusprintsiibist nahkhiirte uuringud läbi viia kõikidel tuulealade edasisel arendamisel, et täpsustada leevendusmeetmete rakendamise vajadust (nt tuulepargi opereerimisel start-stop algoritmi kasutamine sügisrände perioodil vms).

▪ Taimestiku uuringud. Kuigi kaitstavate taimeliikide leiukohti tuulealade piires registreeritud ei ole (need on piiritletud tuulealadest välja lõigatud) tuleb lähtudes ettevaatusprintsiibist läbi viia kõikidel tuulealade edasisel arendamisel taimestiku uuringud, et täpsustada vajadusel kavandatavas tuulepargis tuulikute paigutust või rakendada leevendavaid meetmeid.

Lisaks tehakse KSH-s ettepanek arvata tuulearenduseks sobivatest aladest välja riigimaal asuvad

VEPid. Ettepanekuga on arvestatud ja tuulealade piire on ÜP lahenduses korrigeeritud.

4.1.4 Põhja- ja pinnavesi

4.1.4.1 Põhjavesi

Olemasoleva olukorra ülevaade

Ülevaade olemasolevast olukorrast on esitatud dokumendis, Saarde valla üldplaneering. Planeeringu

lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus (VTK-s), peatükis,

Põhjavesi, põhjavee kaitstus.

VTK-s ei ole välja toodud aspekte, millele tuleks planeeringu ja selle KSH koostamise eraldi tähelepanu

pöörata.

Mõjude hindamine

Mõju põhjaveele võib tuleneda eeskätt kompaktse hoonestusega alade ja tootmisalade laienemisest

aladele, kus puudub ÜVK või amortiseerunud torustikest ÜVK-ga kaetud aladel. Risk põhjaveele on

suurem, kui laienemine toimub kaitsmata või nõrgalt kaitstud aladele. Risk põhjaveele võib tekkida ka

juhul, kui soovitakse kasutusele võtta alasid, kus esineb jääkreostust, alustatakse kaevandamisega või

kavandatakse näiteks matmispaiga rajamist või laiendamist.

ÜP eelnõu kohaselt määratakse perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetavad alad ÜVK arendamise

kavaga, arvestades üldplaneeringuga määratud maakasutust ja muutusi ehitatud keskkonnas.

58 Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemipäraseks väljaarendamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et

tiheasustusega alade ja kompaktse iseloomuga külakeskuste arendusalad (hoonestus) on liidetud

süsteemi.

Võimaliku jääkreostusest tuleneva ebasoodsa mõju leevendamisega on ÜP eelnõus arvestatud –

arendusalade kattumisel jääkreostuskolletega tuleb esimeses järjekorras likvideerida reostunud pinnas

ja asendada see ohutu pinnasega. EELISe andmeil jääkreostusobjekte Saarde valla territooriumile

teadaolevalt hetkel ei jää.

ÜP eelnõu ei näe ette uute kalmistute rajamist või olemasolevate laiendamist.

ÜP eelnõu ei keela maapõue kasutamist, kuid rõhutab, et tegevusega ei tohi kaasneda ebasoodsat

mõju mh veerežiimile. Eeldades, et kaevanduse rajamine toimub kooskõlas kehtiva seadusandlusega,

st kaevandamisloa taotlemise osana viiakse läbi tegevusega kaasneva keskkonnamõju hindamine,

olulist ebasoodsat mõju põhjaveele tegevusest ei eeldata.

ÜP eelnõuga kavandatakse jäätmejaama rajamist (koos olemasoleva kompostimisväljakuga) Kilingi-

Nõmme lähedusse Marana külla. Võimalike mõjude kohta vaata täpsemalt ptk 4.1.4.2. Pinnavesi.

Saarde vallas puuduvad suured veetarbijad, mistõttu ei ole valla territooriumil põhjaveevarusid

kinnitatud. Põhjaveevaru hindamise kohustusega50 tuleb arvestada juhul, kui kavandatakse veevõttu

ühest põhjaveekihist enam kui 500 m3/ööp.

Kokkuvõte ja soovitused/leevendavad meetmed

KSH hinnangul ei kaasne ÜP eelnõuga olulist ebasoodsat mõju põhjaveele.

4.1.4.2 Pinnavesi

Olemasoleva olukorra ülevaade

Ülevaade olemasolevast olukorrast on esitatud dokumendis Saarde valla üldplaneering. Planeeringu

lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus (VTK), peatükis,

Pinnavesi ja vooluveekogud.

VTK-s toodu põhjal võib vähesel määral ja lühiajaliselt suureneda sademeveest tingitud üleujutuste arv

talvisel ja suvisel perioodil. Üleujutusaladele soovitatakse elamualasid mitte kavandada. Kui seda siiski

tehakse on oluline teadvustada üleujutusohtu ja planeerida ka meetmed kahjude vältimiseks. Vajadusel

tuleb kavandada meetmed üleujutuse mõjudega toime tulemiseks ka olemasoleva asustusega

üleujutusaladel, samas ei tooda VTK-s välja vastavaid alasid.

Mõjude hindamine

Ebasoodne mõju pinnaveele võib tuleneda eeskätt heitvee, aga ka sademevee ära juhtimisest. Reovesi

tuleb ÜP eelnõu kohaselt tiheasustatud ja kompaktselt asustatud aladel juhtida ÜVK-sse, sademevee

kanalisatsiooni arendamisel tuleb see kavandada lahkvoolse süsteemi põhimõttel. ÜVK arendamisel

tuleb ÜP eelnõu kohaselt võtta aluseks ülplaneeringuga kavandatud arengud ja tegelikud arengud.

Seda arvestades ei ole ette näha olulist ÜP-st tulenevat reovee ja sademevee käitluse mõju pinnaveele.

Valminud on jäätmejaam, jäätmete vastuvõtt algab november 2023. Leevendusmeetmed määrati

projekteerimistingimustega.

Reoveesette kompostimisväljaku nõuete kohase laiendamisega ei eeldata ebasoodsat mõju

pinnaveele. ÜVK andmeil vastab reoainete sisaldus reoveepuhasti heitvees veeloaga kehtestatud

piirväärtustele ning heitvesi ei ole ohuks heitveelaskme suublaks oleva Reiu jõe kvaliteedile. Reiu_1

50 Keskkonnaministri 15.10.2019 määrus nr 55 “Põhjaveevaru hindamise kord, nõuded põhjaveevaru hindamise

ja hüdrogeoloogilise uuringu aruande kohta ning põhjaveevaru kehtestamise aluseks olevate andmete koosseis”, https://www.riigiteataja.ee/akt/113072023042.

Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 59

kogumi seisund on 2017. a seire tulemustele tuginedes hea (hea ökoloogiline potentsiaal), Reiu_2

kogumi seisund on 2019. a seire tulemustele tuginedes hea.

ÜP eelnõuga nähakse ette kergliiklustee rajamine Saarde paisjärve ehituskeeluvööndisse.

Looduskaitseseadus § 35 lg 5 punkt 10 kohaselt ei laiene ehituskeeluvöönd üldplaneeringuga

kehtestatud avalikule teele. Kavandatav kergliiklustee on kavandatud avalikuks teeks. Seda arvestades

on põhjendatud mitte taotleda ehituskeeluvööndi vähendamist kergliiklustee rajamiseks. KSH hinnangul

ei kaasne tee rajamisega olulist ebasoodsat mõju pinnaveele, sh kalda kaitse eesmärkidele. Siiski on

soovitav kavandada tee selliselt, et säiliks maksimaalselt looduslikku taimestikku.

ÜP eelnõuga nähakse ette supluskoha rajamist Veskijärve äärde Kilingi-Nõmmes ning Surju järve äärde

Surjus. Suplemine ei ole üldjuhul ohuks pinnavee kvaliteedile, seda eriti väikestes supluskohtades.

Pigem võivad suplejad olla ohustatud veekogu seisundist, mistõttu toimub ametlikes supluskohades

regulaarne suplusvee kvaliteedi kontroll. Samuti ei sõltu supluskoha kasutatavus väikestes asulates

olulisel määral sellest, kas rand on ametlikult supluskohaks määratud või mitte. Surju järve äärde

nähakse täiendavalt ette ka tuletõrje veevõtukoht. Surju järv on osaks Surju vooluveekogumist, mille

seisundit on paisude tõttu aastaid hinnatud kesiseks. Käesolevaks ajaks on Surju kogum nimetatud

kalastikuliselt ebaoluliseks ja seisund sellest lähtuvalt korrigeeritud heaks. Riikliku keskkonnaseire

raames järve seiratud ei ole. KSH hinnangul ei ole ÜP eelnõuga kavandatavad tegevused järvel ohuks

järve seisundile. Kuna Surju kogumile jääb olulises osas maaparandussüsteeme, võib oja vee kvaliteet

ja seeläbi ka supluskoha seisund olla potentsiaalselt aeg-ajalt mõjutatud maaparandussüsteemidest

(eeskätt süsteemide hoolduse järgsel perioodil). ÜP eelnõus tuuakse tingimused millega on vaja

maaparandussüsteemide puhul arvestada.

Kokkuvõte ja soovitused/leevendavad meetmed

KSH hinnanguil ei kaasne ÜP eelnõu elluviimisega olulist ebasoodsat mõju pinnaveele.

Saarde paisjärve ehituskeeluvööndisse kergliiklustee kavandamisel on soovitav anda suunis säilitada

maksimaalselt looduslikku taimestikku.

4.1.4.3 Kõrgveepiir, korduva üleujutusega ja üleujutusohuga ala

Olemasoleva olukorra ülevaade

Ülevaade olemasolevast olukorrast on esitatud dokumendis, Saarde valla üldplaneering. Planeeringu

lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus (VTK), peatükis,

Pinnavesi ja vooluveekogud.

VTK-s toodu põhjal võib talvisel ja suvisel perioodil vähesel määral ja lühiajaliselt suureneda

sademeveest tingitud üleujutuste arv. Üleujutusaladele soovitatakse elamualasid mitte kavandada. Kui

seda siiski tehakse on oluline teadvustada üleujutusohtu ja planeerida ka meetmed kahjude vältimiseks.

Vajadusel tuleb kavandada meetmed üleujutuse mõjudega toime tulemiseks ka olemasoleva

asustusega üleujutusaladel, samas ei tooda VTK-s välja vastavaid alasid.

Mõjude hindamine

Saarde vald ei kuulu üleujutustega seotud riskipiirkondade51 hulka, kuid ÜP eelnõu kohaselt võib

üleujutusi esineda Reiu jõe äärsel asustusalal Metsaääre külas. Lisaks märgitakse, et Halliste jõgi Tipu

külast suudmeni on suurte üleujutusaldega siseveekogu, millele määratakse kõrgveepiir alluviaalsete

soomuldade leviku piiri järgi. Neid alasid on keskkonnaamet ja – ministeerium soovitanud käsitleda

korduva üleujutusega alana. Vastavalt looduskaitseseadusele koosneb korduva üleujutusega veekogu

51 määratakse Keskkonnaministeeriumi poolt koostatud üleujutusega seotud riskide hinnangule tuginedes.

60 Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

ranna või kalda piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja

looduskaitseseaduses sätestatud vööndi laiusest.

Üleujutusohuga aladel (Reiu jõe äärsed alad Metsaääre, Surju ja Rabaküla külades) ehitamist

soovitatakse mitte kavandada, samas tuuakse tingimused, mida järgida, kui seda siiski tehakse. Samuti

pööratakse eraldi tähelepanu sademevee ärajuhtimisele ning maaparandussüsteemide säilimise

vajadusele ning korrashoiule. ÜP pöörab eraldi tähelepanu ka kliimamuutumise potentsiaalsetele

mõjudele. Muuhulgas tuuakse välja mõju sademete hulgale ning sellest lähtuvalt rõhutatakse vajadust

pöörata tähelepanu maaparandussüsteemide toimivusele, sademeveesüsteemide välja arendamisele

(asulad, tootmisalad) ning üleujutuste tekke võimalikkusele jõgede kaldaaladel.

ÜP-s toodud tingimuste rakendamisel ei ole ette näha planeeringust lähtuvat olulist mõju üleujutuste

tekkele.

Kokkuvõte ja soovitused/leevendavad meetmed

ÜP-s toodud tingimuste rakendamisel ei ole ette näha planeeringust lähtuvat olulist mõju üleujutuste

tekkele. Planeering arvestab maakasutuse kavandamisel üleujutustest tulenevate võimalike

negatiivsete mõjude leevendamise vajadusega.

4.1.4.4 Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekud

Üldplaneeringuga taotletakse52 kalda ehituskeeluvööndi vähendamist järgmiselt:

Reiu jõe ehituskeeluvööndi

vähendamine 18–23 m tavalisest

veepiirist Tõru tee 8 elamumaa kinnistul

(75601:001:0009) eluasemekoha

rajamiseks. Tegemist on kompaktse

suvila(elamu)piirkonnaga hajaasustuses.

Kinnistu on hoonestamata, õueala puudub

ja selge ehitusjoon on välja kujunemata.

Hinnang EKV vähendamisettepaneku kohta.

Tõru tee 8 kinnistul paiknev Reiu jõe kallas on veepiirist mõõdetuna u 10 m ulatuses suhteliselt järsk

(nõlvakalle üle 10%), EKV vähendamisel on maapinna reljeefiga arvestatud. Kuigi tegemist ei ole

üleujutusohtliku alaga tuleks kinnistule elamu rajamiseks eelistada sarnaselt naaberkruntidele rajatud

elamutega krundi idapoolset osa, st suuremad hooned rajada jõest kaugemale. EKV vähendamisel ei

ole olulist negatiivset keskkonnamõju veekogu kaldakaitse eesmärkide saavutamisele ega veekogu

seisundile. Avalik huvi kasutada liikumiseks kallasrada on ehituskeeluvööndi vähendamisega jätkuvalt

tagatud.

Reiu jõe ehituskeeluvööndi vähendamine 17–40 m tavalisest veepiirist Sepa kinnistul

(75601:001:0201) endise talukoha taastamiseks (eluhoone ja abihoonete püstitamine ning

juurdepääsutee rajamine). Kinnistu oli ajalooliselt hoonestatud ja omas juurdepääsuteed.

52 Vähendamine toimub Keskkonnaameti nõusolekul. Ehituskeeluvööndi vähendamiseks esitab vald Keskkonnaametile taotluse pärast üldplaneeringu vastuvõtmist (looduskaitseseadus).

Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 61

Hinnang EKV vähendamisettepaneku kohta.

EKV vähendamisel on arvestatud maapinna reljeefiga ning ajaloolise tee ning hoone asukohaga. Kuna

kinnistule jääv Reiu jõe kallas on vastaskaldast u 2 m kõrgem, siis puudub alal üleujutusoht. EKV

vähendamine ei oma olulist negatiivset keskkonnamõju veekogu kaldakaitse eesmärkide saavutamisele

ega veekogu seisundile. Avalik huvi kasutada liikumiseks kallasrada on ehituskeeluvööndi

vähendamisega jätkuvalt tagatud.

Reiu jõe ehituskeeluvööndi vähendamist Väike-Puujala kinnistul (71102:001:0042) kinnistule

rajatud laudtee kooskõlla viimiseks kehtiva õigusruumiga. Kergliiklejale kasutamiseks mõeldud

laudtee olemasolu on vajalik, et tagada suurvee tingimustes juurdepääs eluhoonele.

62 Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Hinnang EKV vähendamisettepaneku kohta.

EKV vähendamisel on arvestatud kalda kaitse eesmärkidega. Laudtee kasutamine vähendab

tallamisega kaasnevat erosiooniohtu, kuna nii säilib taimestik, mis aitab kaldal püsida stabiilsena ka

üleujutuste ajal. EKV vähendamine ei oma olulist negatiivset keskkonnamõju veekogu seisundile. Avalik

huvi kasutada liikumiseks kallasrada on ehituskeeluvööndi vähendamisega jätkuvalt tagatud.

4.2 Mõju sotsiaalsetele vajadustele ja heaolule

4.2.1 Mõju asustuse arengule

Olemasolev olukord

Saarde vallas elab Statistikaameti andmetel 1. jaanuari 2023. a seisuga 4505 inimest. Tegemist on

vananeva ja väheneva rahvastikuga vallaga. Rahvaarv on viimasel viiel aastal vähenenud 0,9–2,8 %

aastas. Vaadates pikaajalist muutust on märgata, et kasvanud on vaid üksikud Pärnule lähemal olevad

külad ning ülejäänud külades on rahvaarv vähenenud (vt joonis 14). Vähenemine on olnud suurem valla

lõuna- ja kirdepoolsetes külades.

Joonis 14. Elanike arvu muutus 2000–2017 Saarde valla väikeasulates (Väljavõte Eesti väikeasulate

uuringu kaardist. Uuringu autorid: Rahandusministeerium, Hendrikson ja Ko, 2019)

Võrreldes Eesti keskmisega paistab Saarde vald silma elanikkonna väiksema osakaaluga laste ja noorte

vanusegruppides, kuni 25–49 aastaste naiste vanusegruppides ning 35–44 aastaste meeste

vanusegruppides (Joonis 15). Võrreldes Eesti keskmisega on aga suurem osakaal vanemaealiste

vanusegruppides.

Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 63

Joonis 15. Saarde valla rahvastikupüramiid (Allikas: Statistikaamet, 2021)

Asustuse arengu suunamisel lähtub üldplaneering väljakujunenud väärtustest ja olemasolevast

asustusstruktuurist. Planeering tähtsustab keskuste ja sh eriti Kilingi-Nõmme kui piirkondliku keskuse

tugevdamise vajadust. Tiheasustusalad on määratud Kilingi-Nõmmes ja Tihemetsas. Hajaasustuses

suunab planeering väljakujunenud asustusstruktuuri säilitama, soovitades elamuehituses

esmajärjekorras võtta kasutusele vanad talukohad. Uute elamute rajamisel suunab planeering järgima

väljakujunenud külatüüpi, hoonestuslaadi ja miljööd.

Mõjude hindamine

Kahanevas piirkonnas on keeruline leida võimalusi suunata asustuse arengut nii, et ka ruumikvaliteet

pigem paraneks mitte ei halveneks ning samaaegselt säilitataks ka olemasolevaid väärtusi. Kahanevas

piirkonnas on mitmeid probleeme, mis teevad arengu suunamise keerulisemaks, nt on suund pigem

hoonete kasutuseta jäämisele kui kasutusele võtmisele, koos tööealise elanikkonna vähenemisega

vähenevad ka valla tulud, sageli on märgata käegalöömise tunnet. Samuti on vähenevate tulude

tingimustes raske otsustada, millistele kasutajagruppidele keskenduda. Seega on kahanevate

piirkondade ruumi kavandamine omaette väljakutse.

Planeeringuliselt on oluline sellises olukorras olemasoleva kvaliteedi säilitamisele tähelepanu

pööramine ning paindliku maakasutuse tagamine. Hinnatavas planeeringus on kahaneva piirkonna

omapäraga arvestatud - planeering toetab väljakujunenud asustusstruktuuri säilitamist, keskendudes nii

olemasolevate keskuste tugevdamisele kui hajaasustuse iseloomu säilitamisele. Selline lähenemine

aitab tagada olemasoleva keskkonna jätkusuutlikkuse. Planeering arvestab maakonnaplaneeringu

eesmärkidega tugevdada keskuste võrgustikku, suunates nt valla keskuse Kilingi-Nõmme arendamist

piirkondliku keskusena, kuhu koonduvad olulised teenused ning töökohad. Hajaasustuse väärtuste

säilimise tagab nõue arendustegevusel külastruktuuri ja hoonete paigutusega arvestada, toetades nii

väljakujunenud külamiljöö säilimist.

Kokkuvõte

Üldplaneering mõjutab positiivselt asustuse arengut, pöörates tähelepanu nii olemasoleva

asustusmustri säilitamisele kui ka keskusasulate tugevdamisele.

64 Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

4.2.2 Teenuste kättesaadavus

Olemasoleva olukorra ülevaade

Saarde valla sotsiaalsete teenuste pakkumine on suhteliselt hea ning vastab üldjuhul

maakonnaplaneeringuga keskustele kavandatud teenuste tasanditele. Olemasolevast sotsiaalsest

struktuurist ja sotsiaalsetest teenustest antakse ülevaade KSH VTK-s leheküljel 27 ning põhjaliku

ülevaate leiab ka Saarde valla arengukavast. Tagatud on hoolekandeteenused, perearstiabi ning

haridusteenused nii Kilingi-Nõmmes, kui Surjus (lasteaed, perearst). Kultuuri ja vaba aja sporditegevusi

on võimalik harrastada Kilingi-Nõmmes, Surjus ja Talil ning osaliselt ka Tihemetsas. Vähesema teenuste

pakkumisega paistab silma Tihemetsa, mis samas, toimides sisuliselt Kilingi-Nõmme kaksikkeskusena,

saab kasutada Kilingi-Nõmmes pakutavaid teenuseid.

Mõjude hindamine

Üldplaneering toetab teenuste kättesaadavust nii teenuste arendamiseks sobivate maakasutuse

juhtotstarvete piisava olemasoluga kui ka ühendusteede tagamisega. Rahvastiku vähenemisest

tulenevalt on vallas oluline liikuvate teenuste pakkumiseks võimaluste tagamine eelkõige sobiva taristu

olemasoluga. Teenuste kättesaadavust parendab ka teede avalikku kasutusse määramine, mis

suurendab liikumisvõimalusi piirkonna elanikele.

Maakasutuse kavandamises on oluline tagada uute sobivate maa-alade olemasolu tulevikus

vajaminevate avalike ja erateenuste arendamiseks. Planeering kavandab uusi hoonestatavaid maa-

alasid ainult Kilingi-Nõmmes, lähtudes sealjuures vabade maa-alade kavandamisel osaliselt ka

segakasutusest, kus lubatud on erinevat tüüpi maakasutust sh ka erinevad teenused ja üldkasutatavad

hooned. Selline lähenemine tagab KSH hinnangul arengu suunamisel vananeva ja kahaneva

rahvastikuga vallale vajaliku paindlikkuse.

Planeering kavandab kergliiklusteede võrgustikku, mis parendaks teenuste kättesaadavust jalgsi,

jalgratta ja muude kergliiklusvahenditega eelkõige Kilingi-Nõmmes ja Surjus ning ühendaks

olemasoleva Tihemetsa ja Kilingi-Nõmme vahelise kergliiklustee Kilingi-Nõmme asulasisese

kergliiklusteede võrgustikuga, tagades nii veelgi parema kahe keskuse ühendamise ühtselt toimivaks

kaksikkeskuseks. KSH soovitab täiendavalt kaaluda Kilingi-Nõmme ja Tihemetsa vahelise kergliiklustee

ja/või kõvakattega jalgtee pikendamist ka Tihemetsa asula sisse kuni kortermajadeni. Ka on oluline

tagada Tihemetsas ujumiskohale turvaline ligipääs peamiste elamualade juurest, mis samas on võimalik

tagada ka jalgradade olemasoluga.

Kuna rahvastik paikneb Saarde vallas väljapool keskuseid suhteliselt hajutatult, ei ole teistel suundadel

suurt vajadust kergliiklusteede kavandamiseks ning seega võib kavandatavat kergliiklusteede

võrgustikku üldiselt lugeda vajadustele vastavaks. Küll aga teeb KSH ettepaneku kaaluda täiendavalt

kergliiklustee või jalgteede rajamist Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi ümbruses, eriti tänavate äärde, kus

on suurem autoga liikumine enne tundide algust (Kooli, Sambla, Nõmme), et tagada turvalise koolitee

olemasolu asulas elavatele lastele ning vähendada autoga liikumist. Ka on oluline tagada turvalised

liikumisteed nt Gümnaasiumi ja Muusikakooli ning keskuse (bussijaama) vahel ning ühendada kool

Kilingi-Nõmme kergliiklusteede võrgustikku. Turvalise koolitee olemasolu on üks mitmest meetmest, mis

aitaks tagada laste- ja noortesõbraliku keskkonna olemasolu ning toetaks seega laste ja noortega

perede asulasse elama jäämist.

Arvestades, et Saarde vald on vananeva elanikkonnaga vald, on siin eriti oluline tähelepanu pöörata

eakate elukvaliteedile sh liikumisvõimalustele. Sellest tulenevalt teeb KSH ettepaneku täiendada

planeeringut tingimustega, mis suunaks arendajaid üldkasutatavate ja teenuseid pakkuvate hoonete

rajamisel arvestama eakate aga ka erivajadustega liikujate vajadustega, tagades barjääridevaba

liikumise (nt rajades vajadusel kaldteed, käsipuud, karestatud astmed, vaegnägijate märgistused) ja

istepinkide olemasolu nii avalikus ruumis (nt kergliiklusteedel, peamiste liiklemiseks kasutatavatel

tänavatel tiheasustusaladel, puhkealadel) kui teenuste pakkujate territooriumil (vt ka ptk 4.2.3).

Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 65

Kokkuvõte ja soovitused/leevendavad meetmed

Planeering toetab teenuste kättesaadavust vallas.

KSH teeb ettepaneku:

1. Täiendada planeeringut juurdepääsetavuse parendamiseks kergliiklusvahenditega ja jalgsi

kavandades kergliiklusteed või jalgteed Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi ümbruses suurema

autoliikluse tänavatel (nt Kooli, Sambla, Nõmme) sh on oluline kooli ümbrus ühendada üldisesse

kergliiklusteede võrgustikku.

2. Eakate liikuvuse ja teenuste kättesaadavuse toetamiseks lisada planeeringusse tingimused

üldkasutatavate ning äri- ja teenuseid pakkuvate hoonete ümbruses juurdepääsude ning

barjääridevaba liikumise tagamise kohta (nt rajades vajadusel kaldteed, käsipuud, karestatud

astmed, vaegnägijate märgistused) ning istepinkide olemasolu tagamiseks nii avalikus ruumis

(nt kergliiklusteedel, tiheasustusaladel peamiste liiklemiseks kasutatavatel tänavatel, ja

tiheasustusaladel ning nende lähistel paiknevatel puhkealadel) kui teenuste pakkujate

territooriumil.

3. KSH soovitab täiendavalt kaaluda Kilingi-Nõmme ja Tihemetsa vahelise kergliiklustee ja/või

kõvakattega jalgtee pikendamist ka Tihemetsa asula sisse kuni kortermajadeni. Ka on oluline

tagada Tihemetsas ujumiskohale turvaline ligipääs peamiste elamualade juurest, mis samas on

võimalik tagada ka jalgradade olemasoluga.

4.2.3 Puhkealade kättesaadavus

Olemasoleva olukorra ülevaade

Saarde vallas on puhkamiseks sobivate alade pakkumine väga mitmekesine. Siin on mitmeid

loodusväärtuslikke piirkondasid sh palju kaitsealasid. Täpsemalt annab kaitsealadest ülevaate KSH

VTK lk 24–26. Vallas domineerib maakasutusena metsamaa, mis annab elanikele väga palju võimalusi

looduses viibimiseks ja lõõgastumiseks. Valla keskuseks olev Kilingi-Nõmme on ümbritsetud hinnatud

puhkemetsadest.

Mõjude hindamine

Planeering pöörab põhjalikku tähelepanu puhkealadele olemasolu tagamisele ning nende

kättesaadavusele nii haja- kui tiheasustuses. Hajaasustuses toetavad puhkefunktsiooni nii

planeeringuga määratud väärtuslikud maastikud, ilusad vee- ja teelõigud kui ka väärtuslikud vaated,

mille säilitamise olulisusele on planeeringus tähelepanu pööratud. Samuti toetab puhkamise funktsiooni

planeeringuga määratud rohevõrgustik ning matkateede kavandamine.

Valla keskuseks oleva Kilingi-Nõmme linna kontekstis analüüsiti täiendavalt vabaõhu puhkealade

kättesaadavust 300 m ja 1500 m raadiuses (vt joonis 16). Valdavale osale linnast on ÜP lahenduse

järgsed vabaõhu puhkealad hästi kättesaadavad (asuvad ca 300 m kaugusel). Kilingi-Nõmme on

ümbritsetud väärtuslikest puhkamiseks sobivatest metsadest, mis üldplaneeringus on määratud nii

puhke- ja virgestuse aladeks. Kilingi-Nõmmet ümbritsevate puhkemetsade kättesaadavus on

planeeringu järgi tagatud linna kergliiklusteede võrgustiku kaudu.

66 Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Joonis 16. Kilingi-Nõmme linna vabaõhu puhkealade kättesaadavus. Joonise aluseks on

maakonnaplaneeringuga määratud roheline võrgustik enne käesoleva üldplaneeringu KSH käigus

tehtud täpsustusi.

Planeering parendab ka avalike ujumiskohtade pakkumist ja nende kättesaadavust kavandades nt

Kilingi-Nõmmes kergliiklusteed oluliste ujumiskohtade ja linna keskuse vahele.

Tiheasustusaladel on oluline puhkefunktsiooni toetava avaliku ruumi olemasolu, mida planeering saab

suunata pöörates tähelepanu haljastusele ja avaliku ruumi kvaliteedile. Seejuures peab arvestama, et

vananeva elanikkonnaga keskkonnas on eriti oluline tagada eakate aktiivset liikumist soodustava

keskkonna olemasolu, mis toetab otseselt tervena vananemist. Eakad inimesed liiguvad sageli lühikesi

vahemaid oma kodude läheduses ning pikemaid distantse võetakse ette ainult sobiva keskkonna

olemasolul. Euroopa läänepoolsete riikide pikaaegsetest suundumustest võib eeldada, et ka Eestis

hoogustub tervete ja aktiivsete pensioniealiste inimeste sisseränne väikelinnadesse. Sellist rännet

soodustab omakorda tervena vananemist toetava väliruumi olemasolu, kus lisaks oluliste

terviseteenuste kättesaadavusele on eriti tähtis meeldiva ja aktiivset elustiili toetava keskkonna

olemasolu. Eakate elukvaliteeti saab toetada kvaliteetse jalgteede võrgustikuga, kus saab ka liikuda

liikumise lihtsustamiseks vajalike abivahenditega (st et oluline on kõvakate). Samuti peavad eakate

liikumist toetavas ruumis olema tagatud tihe istumiskohtade võimalus (nt iga 200-300 m järel). Kuna

liikumist soodustavate kvaliteetsete teede vajadus kattub seejuures laste ja noorte vajadustega, toetab

eakate liikumist soodustav ruum samaaegselt ka noorte ja laste turvalisi liikumisvõimalusi ning

soodustab seega nii valda elama jäämist kui ka sisserännet. Eelöeldust tulenevalt soovitab KSH

täiendada seletuskirja tingimustega, mis tagavad eakate puhkefunktsiooni toetava väliruumi olemasolu

tiheasustusaladel nt tiheda istepinkide võrgustiku rajamise, võimalusel kõvakattega tiheda jalgteede

võrgustiku rajamise.

Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 67

Kokkuvõte ja soovitused/leevendavad meetmed

ÜP lahenduse elluviimisel on puhkealade kättesaadavusele positiivne mõju. Puhkealade veelgi parema

kättesaadavuse tagamiseks on soovitav täiendada kergteede võrgustikku KSH poolt väljatoodud

ettepanekute alusel (ptk 4.2.2). KSH soovitab täiendada seletuskirja tingimustega, mis tagavad eakate

puhkefunktsiooni toetava väliruumi olemasolu nt tiheda istepinkide võrgustiku rajamise, võimalusel

kõvakattega tiheda jalgteede võrgustiku rajamise.

4.2.4 Mõju inimese varale

Üldplaneeringu ellu viimine avaldab mõju eelkõige inimese vara väärtusele. Seejuures säilib või

suureneb vara väärtus eelkõige olemasolevate väärtuste säilimisel ning elukeskkonna parendamisel kui

ka uute häiringute vältimisel.

Mõjude hindamine

KSH hinnangul võib Saarde valla üldplaneeringu lahenduse elluviimisel inimese varale olla nii kaudne

negatiivne kui ka positiivne mõju. Üldiselt lähtub planeering vallas väljakujunenud väärtustest, neid

tugevdades ja edasi arendades. Tiheasustusalade ning nendele arendustingimuste määramine toetab

keskusasulates kvaliteetse elukeskkonna teket, andes aluse taristu väljaarendamiseks ning tihedamale

asustusele omaste väärtuste tugevdamiseks. Planeeringus läbimõeldud maakasutuse suunamine

annab kindlustunde nii olemasolevatele kui ta tulevastele elanikele ja ettevõtjatele uute investeeringute

tegemiseks ning olemasoleva vara väärtuse suurenemiseks. Hajaasustuse väärtuste säilimist ja

edasiarendamist toetab nii asustusmustri kui ka maastikuliste ja kultuuriliste väärtuste säilitamise nõue.

Planeeringu lahendus rõhutab hea elukeskkonna tähtsust pöörates tähelepanu avaliku ruumi

kvaliteedile ja haljastusele, rohe- ja puhkealade olemasolule ning kergliikleja sõbralikkusele, aga ka

tootmisaladest lähtuvate võimalike negatiivsete keskkonnamõjude leevendamise vajadusele (nõudes

vajadusel puhvertsoonide rajamist).

Inimese varale võib mitmekülgset mõju avaldada tuuleenergeetika alade realiseerumine, seda eriti

kinnisvara väärtusele, nt talukohtadele, mis paiknevad üksikuna loodusmaastiku keskel. Eestis ei ole

teadaolevalt tuuleparkide mõju kinnisvara hindadele uuritud, mistõttu hinnangutes saab toetuda ainult

muudes maades tehtud uuringutele. Tehiselementide lisamine nt eluhoonetest avanevatele

vaatekoridoridele võib vähendada olemasoleva kinnisvara väärtust, nagu näitavad mitmed uuringud53.

Samas on võimalik, et ka tuulenergeetika tavapäraseks muutumisega, kaovad negatiivsed hinnangud

ning sellega seoses mõjutavad lisanduvad tuulikud vähem kinnisvara hindu. Negatiivset mõju

kinnisvarale leevendab elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu54 maksmine üle

250 m tuulikute puhul kuni 3 km kaugusel paiknevatele elanikele (juhul kui see on nende

rahavastikuregistri järgne elukoht). Nii võib kuni 3 km kaugusel paikneva elamu omanikule tuulikute

rajamise mõju varale olla ka positiivne ning pakkuda olulist lisasissetulekut tuulepargi läheduses

paiknevate elamute omanikele (2024. a alamtöötasu määra järgi oleks maksimaalne hüvitise suurus

4920 eurot). .

Kokkuvõte ja soovitused/leevendavad meetmed

KSH hinnangul on planeeringu elluviimisel inimese vara väärtusele nii kaudne positiivne kui ka

negatiivne mõju. Negatiivset mõju kinnisvara väärtusele kuni 3 km kaugusel tuulepargist paiknevate

elamute omanikele leevendab keskkonnatasude seaduse alusel maksatavad rahalised hüved.

53 Vt nt Sunak ja Madlener, 2016. The impact of wind farm visibility on property values: A spatial difference -in- differences analysis, Energy Economics, 55,lk 79-91; Dröes, M.I., & Koster, H.R.A. (2021). Wind turbines, solar farms, and house prices. Enegy Policy. 155:112327; Gibbons, S. (2015). Gone with the wind: Valuing the visual impacts of wind turbines through house price. Journal of Environmental Economics and Management. 72:177 - 196 54 Keskkonnatasude seadus.

68 Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

4.3 Ettevõtluskeskkond

Olemasoleva olukorra ülevaade

Ettevõtluskeskkonnast annab kokkuvõtva ülevaate KSH VTK lk 30.

Mõjude hindamine

Üldplaneeringuga saab valla ettevõtluskeskkonna arengut soosida eelkõige sobiva maakasutuse ja

ettevõtlust toetava teedevõrgu olemasoluga. Kaudse meetmena toetab ettevõtlust ka atraktiivne

elukeskkond sh kvaliteetne ja hästi liigeldav avalik ruum. Kahanevas vallas on oluline tagada

maakasutuse paindlikkus, samas suunates siiski ettevõtluskeskkonna planeerimisel arvestama

keskkonnahäiringutega ning vajadusel leevendama võimalikke negatiivseid mõjusid.

Planeeringu järgi sobivad ettevõtluse arenguks mitmed erinevad maakasutuse juhtotstarbega maa-alad.

Tihedama nii era- kui avalikke teenuseid pakkuva keskkonna loomist soodustatakse planeeringuga

Kilingi-Nõmme keskusealal. KSH hinnangul on sellisel lähenemisel positiivne mõju ettevõtluskeskkonna

arendamisele, eriti kuna planeeringuga suunatakse keskusealal ka atraktiivse avaliku ruumi loomist, mis

omakorda toetaks veelgi sobiva ettevõtluskeskkonna tekkimist. KSH hinnangul soodustab keskusealale

äri ja teenuste koondamine ning väljaarendamine ka teenuste kättesaadavust. Väheste ressursside

tingimustes ei ole samuti vähemoluline teenuste ruumilise koondumisega võimaldatav avaliku ruumi ja

jalg- ning kergliiklusteede võrgustiku väljaarendamise kulude kokkuhoid. Kilingi-Nõmmel on valla

keskusasulana eriti oluline roll valla elanike arvu pidurdamisel. Kvaliteetse avaliku ruumiga tiheda

teenusekeskuse ning olemasolevate väärtuste ärakasutamine ja edasiarendamine on üks viisidest,

kuidas vald saab negatiivset kahanemise spiraali pidurdada.

Kilingi-Nõmmes on üsna ulatuslikult määratud lisaks keskusealale ka segahoonestatavad arengualad,

kus on võimalik lisaks elamutele teenuste ning nt majutusasutuste arendamine. KSH hinnangul ei ole

selliste arengualade nii ulatuslik määramine Kilingi-Nõmme kui kahaneva asula kontekstis põhjendatud.

Kavandatavate arengualade pindala on 51,4 ha, millest on 19,4 ha ette nähtud seni hoonestamata

segakasutusega aladele. KSH hinnangul on oluline tagada Kilingi-Nõmme keskuse linnaruumilise

kvaliteedi tõus ning teenuste koondumine, uus arenguala soodustab aga pigem teenuste hajumist.

Kahanevate sissetulekute tingimustes oleks eriti raske tagada kvaliteetse linnaruumi olemasolu mitmes

erinevas asukohas. Sellest tulenevalt teeb KSH ettepaneku loobuda või oluliselt vähendada

segahoonestatavat arenguala. Samuti ei ole põhjendatud ka ulatuslikult uute elamualade määramine,

eriti arvestades, et Kilingi-Nõmmes on veel mitmeid elamualasid, kuhu on võimalik uusi elamuid rajada.

KSH soovitab antud arendusaladele uut maakasutust mitte määrata ja säilitada see pigem suures osas

loodusliku rohumaana või põllumajandusmaana, millena hoonestamata alad ka tänasel päeval

kasutusel on.

Olemasolevatele tootmisaladele on planeeringus määratud äri- ja tootmise segakasutus, tagades nii

KSH hinnangul valla iseloomu arvestades olulise paindliku maakasutuse. Sealjuures on leevendava

tingimusena nii Kilingi-Nõmmes kui Tihemetsas võimalik ainult negatiivse keskkonnamõjuta ettevõtluse

arendamine. KSH hinnangul aitab antud tingimus tagada väärtusliku elukeskkonna säilitamise.

Planeering seab tingimused, mis tagavad ka tootmisest tulenevate keskkonnahäiringute negatiivsete

mõjude leevendamise. KSH soovitab täpsustada haljaspuhvri rajamise tingimust tootmise negatiivsete

mõjude leevendamiseks. Nimelt on haljaspuhvri toimimiseks oluline segapuistu, mis sisaldab ka

okaspuid, kasutamine. Selline lähenemine tagab puhvri toimimise ka vegatatsioonivälisel perioodil.

Valla olulisemateks keskkonnaväärtusteks on ulatuslikud metsaalad, aga ka põllumajandusmaad, mille

säilimise ja otstarbe kohase kasutamise planeering tagab. Puhkemajandust toetavad mitmete

väärtuslike maastike, puhkealade aga ka kaitsealade olemasolu. Planeeringu järgi on ettevõtlust sh

tootmist võimalik arendada ka väljapool tiheasustusalasid, eelkõige elamute lähialadel, et vähendada

sundliikumisi. Antud tingimus soodustab ka kodulähedase väikeettevõtluse arendamist. Seejuures on

tehtud erand põllumajandushoonetele, mida saab rajada vastavalt vajadusele ka mujale.

Valla väärtuseks on ka maakonnaplaneeringu järgsed väärtuslikud põllumajandusmaad (11 754 ha),

mille piire on üldplaneeringuga täpsustatud. Maakonnaplaneeringu järgi on väärtuslik

Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 69

põllumajandusmaa maatulundusmaa sihtotstarbega põllumajandusmaa (haritava maa ja loodusliku

rohumaa kõlvik) massiiv külas ja alevikus, mille suurus on kaks hektarit või rohkem ning mille kaalutud

keskmine boniteet on võrdne või suurem Pärnu maakonna põllumajandusmaa kaalutud keskmisest

boniteedist väärtusega 35.

Üldplaneeringu järgi on Saarde vallas väärtuslikke põllumajandusmaasid 10 699 ha (ca 10 % valla

pindalast). Sellest 707 ha on määratud lisaks Pärnu maakonna planeeringuga kehtestatud aladele.

Väärtuslike põllumajandusmaade juurde määramise aluseks on olnud üldplaneeringu koostajate sõnul

olemasolev kasutus, st arvesse ei ole võetud boniteeti, vaid reaalkasutust. Maakonnaplaneeringu

järgseid väärtuslikke põllumajandusmaasid on vähendatud kokku 1762 ha, mis moodustab ca 16% valla

väärtuslike põllumajandusmaade pindalast – sellest 4,7% on määratud erineva juhtotstarbega maa-

aladeks (mäetööstuse maa-ala liikluse maa-, segakasutusega maa-ala, tehnoehitise maa-ala, looduslik

maa-ala, riigikaitse maa-ala ja puhke- ja virgestuse maa-ala) . Ülejäänud vähendamised olid seotult kas

õuemaaga, juba metsastunud aladega, teedega või oli massiivi suurus alla 2 ha. KSH hinnangul on

üldplaneeringus tehtud vähendamised suures osas põhjendatud ja möödapääsmatud, kuna

maakonnaplaneeringu üldistusaste ei arvesta kohapõhiste oludega ning täpsustused lähtuvad reaalsest

olemasolevast kasutusest, st nende alade põllumajanduslik kasutus ei olegi võimalik (nt linna või aleviku

tiheasustusalal) ja hetkeolukorrast (õuemaad, juba metsastunud alad, teed).

KSH hinnangul on kindlasti oluline maksimaalselt säilitada Eesti kõigis piirkondades kõrge

mullaviljakusega põllumaasid, mis tagaks Eestis vajaliku toidu tootmise ka kriisi situatsioonides ning

aitaks säilitada taastumatut loodusvara – viljakat mulda. See tähendab, et igakülgselt tuleb vältida

väärtuslike põllumajandusmaade kasutust otstarbel, mis raskendab või muudab võimatuks

põllumajandusliku kasutuse. Seetõttu on asjakohane piirang, et väärtuslikele põllumajandusmaadele ei

lubata rajada päikeseparke, mis raskendaks maa-ala põllumajanduslikku kasutust.

Üldplaneeringuga määrati boniteeti arvestamata põllumaade kasutust arvestades lisaks väärtuslikuks

põllumajandusmaaks 707 ha. Kuna need alad on määratud lisaks Pärnu maakonna planeeringu

järgsetele aladele, siis eeldatavasti on nende alade mullaviljakus pigem alla väärtuslike

põllumajandusmaade definitsioonis seatud normi (boniteet vähemalt 35). Arvestades üldplaneeringus

seatud tingimusi, mis lubavad täpsemate uuringute alusel väärtuslike põllumajandusmaade piire muuta,

pole kindel, et antud alad ka pärast täpsemate uuringute teostamist väärtusliku põllumajandusmaana

arvele jäävad. Sellele vaatamata on tervitatav olemasolevate põllumaade võimalikult suures osas

põllumajanduslikus kasutuses hoidmine.

Planeering toetab ka taastuvenergeetika arendamist kogu vallas, seades samas tingimused, mis

tagavad valla puhkeväärtuste ja meeldiva elukeskkonna säilimise võimalikult suures ulatuses.

Planeeringuga määratakse tuuleenergeetika arendamiseks sobivad alad. Kuna tuuleenergeetika alade

lähialal (kuni 6 km) on võimalik energiamahuka tootmise arendamine ettevõtjale soodsamatel

tingimustel, soovitab KSH kaaluda võimalust seada tingimus ÜP-sse, mis lubaks sobiva asukoha

olemasolul tootmise arendamist tuuleenergeetika arendamise lähialadel.

Kokkuvõte ja soovitused

Planeering soodustab majanduskeskkonna arengut paindliku maakasutuse kavandamisega.

Samaaegselt pööratakse tähelepanu nii võimalike keskkonnamõjude leevendamise vajadusele kui ka

olemasolevate väärtuste säilitamisele, et tagada vallas meeldiv elu- ja töökeskkond.

▪ KSH teeb ettepaneku täiendavalt kaaluda Kilingi-Nõmme kaguosas määratud segahoonestatava arenguala vajadust ja ulatust, kuna KSH hinnangul ei soodusta sellise ulatusliku ala määramine Kilingi-Nõmme keskuseala ettevõtluskeskkonna arengut.

▪ KSH soovitab täiendada planeeringu seletuskirja äri- ja tootmise maa-alal haljaspuhvri rajamise tingimust, juhtides tähelepanu asjaolule, et haljaspuhver peaks olema okaspuid sisaldav segapuistu, et ka vegetatsioonivälisel ajal toimida.

▪ KSH soovitab täiendada seletuskirja tingimusega, mis lubaks sobiva asukoha olemasolul tootmise arendamist tuuleenergeetika alade lähialadel.

70 Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

4.3.1 Ohtlikud ettevõtted

Olemasoleva olukorra ülevaade

KSH koostamise ajal (seisuga 01.08.2024) o Saarde vallas üks C‑kategooria ohuga ettevõte – Olerex

AS Kilingi-Nõmme teenindusjaam-tankla, mis asub Väljakülas, Viigi kinnistul (Tartu - Viljandi - Kilingi-

Nõmme tee (nr 92) ja Valga-Uulu tee (nr 6) teede ristumiskoha lähedal). Tanklas käideldakse bensiini,

diiselkütust ja LPG-d (veeldatud naftagaasi, ingl Liquified petrol gas). Tankla ohu tüübiks on

soojuskiirgus/ülerõhk ning ohualad on piiritletud järgmiselt:

ohtliku ala55 raadius on 436 m – ohuala sisse jäävad Kilingi-Nõmme linna Pärnu ja Märgu tänavate

piirkonna elamud (tankla suhtes edela suunas), loode suunas osaliselt Pärnu tn 138 elamu ning

kirde suunas Närepi kinnistu elamu. Samuti paikneb ohualas (tankla suhtes lääne suunas)

Kilingi-Nõmme 330kV alajaam;

väga ohtlik56 ala 390 m – ohualasse jäävad eelnevas punktis nimetatud elamute piirkonnad, samuti

330kV alajaam;

eriti ohtlik57 ala 240 m (ohuala ehitistele 191 m) – ohualadesse jääb Närepi kinnistu elamu.

KSH koostamise ajal teadaolevalt uusi ohtlike või suurõnnetusega ohuga ettevõtteid rajamisel ei olnud.

Ohtliku ettevõtte staatuse võivad kõige suurema tõenäosusega täiendavalt saavutada tanklad, kui

paigaldatakse gaasikütuse tankimisseadmed ja ka põllumajandusettevõtted, kui kütusena hakatakse

kasutama vedelgaasi. Vedelgaasimahutite ohtlikkuse alammäär Majandus- ja taristuministri 02.02.2016

määruse nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte

ohtlikkuse kategooria määramise kord“ lisa Tabel 2 kohaselt on 5 tonni.

Mõjude hindamine ja leevendavad meetmed

Ülal (olemasoleva olukorra ülevaate all) nimetatud ohtliku ettevõte ohualasse planeeritakse planeeringu

eelnõu lahenduse kohaselt järgmise juhtotstarbega alasid: tootmise maa-ala, elamu maa-ala (valdavalt

on tegemist olemasolevate elamutega), äri maa-ala, äri- ja tootmise maa-ala, looduslik ala ning põllu-

ja metsamajanduse maa-ala juhtotstarbega alasid.

Uute vedelgaasipaigaldiste rajamist, samuti olemasoleva ohtliku ettevõtte ohualasse muude ehitiste (nt

elamute) rajamist ei ole otstarbekas üldplaneeringu tasandil reguleerida – kemikaaliseaduses § 32 ette

nähtud erinõuded ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtetega seotud maakasutuse planeerimisel ja

ehitise projekteerimisel on piisavad, et säilitada ohutuse tagamiseks vajalik vahemaa käitise ning

elamurajoonide, avalikus kasutuses olevate hoonete ja alade, puhkealade ning võimaluse korral

peamiste transpordiliinide vahel.

Kokkuvõte

Eeltoodud ohualadel ei ole planeeringuga seatud juhtotstarbega maa-aladel vastavalt kooskõlastatud

tegevused välistatud, kuid KSH toob välja soovituse, et ohtlike ettevõtete ohualas paiknevate alade

kasutamisel ja edasisel arendamisel tuleb ohualadega seonduvate riskidega arvestada ning vajadusel

rakendada meetmeid riski leevendamiseks. Eelkõige on oluline vastavat ohtu ruumi edasisel

arendamisel ja kasutamisel teadvustada. Siinjuures võib välja tuua, et ohu teadvustamisele aitab juba

kaasa ka ohualade kandmine üldplaneeringu kaardimaterjalile. Ettevõtluseks vajalike alade-taristute

55 Ohtlik ala: ohuala osa, milles võib õnnetuse ohtlik väljund tekitada inimesele tervisekahjustusi ning ehitisele

kergeid kahjustusi. Ohtliku ala välispiir on üheaegselt ka ohuala välispiiriks 56 Väga ohtlik ala: ohuala osa, milles on õnnetuse ohtliku väljundi mõjul võimalik inimese hukkumine ning ehitise

kahjustused selle mahust vahemikus 1%–49%. 57 Eriti ohtlik ala: ohuala osa, milles on õnnetuse ohtliku väljundi mõjul inimese hukkumise tõenäosus 50% ning

ehitise kahjustused selle mahust suuremad kui 50%.

Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 71

kavandamine toimub sageli läbi täiendava planeeringu ja mõjuhindamise, mistõttu KSH täiendavaid ja

täpsustavaid ettepanekuid ei tee.

4.4 Mõju kultuuripärandile

Olemasoleva olukorra ülevaade

Saarde valla kultuuripärandist antakse ülevaade KSH VTK lk 30 ja 31.

Mõjude hindamine

Planeering suunab kultuurimälestisi ja XX sajandi kultuuripärandit hoidma kasutuses, säilitama hoonete

välisilmet, samas pöörates tähelepanu ka hoonete vaadeldavusele. Planeering pöörab tähelepanu ka

pärandkultuuriobjektide väärtustamisele läbi nende teadvustamise, korrashoidmise, eksponeerimise

ning soovitab neid võimalusel hoida kasutuses või leida objektidele sobiv taaskasutus. Sealjuures mõjub

olemasolevale kultuurilise miljöö säilimisele positiivselt endiste talukohtade kasutusele võtmisele

tähelepanu pööramine ning ajalooliste hoonete tähtsustamine. Planeering toob välja väärtuslikud

maastikud ja seab tingimused sealsete väärtuste säilimiseks. Ära on toodud valla sümbolobjektidena

toimivate vaatamisväärsuste nimekiri, mis aitab nende olemasolu teadvustada ja väärtustega

arendustegevustes arvestada.

Planeering määrab Kilingi-Nõmmes ja Laiksaare küla keskuses miljööväärtuslikud alad, kus seatakse

väärtuste säilitamise jaoks tingimused nii olemasolevate hoonete renoveerimisele kui ka uute hoonete

ehitamisele. Hajaasustuses aitavad väärtuslikku kultuurilist miljööd säilitada tingimused, mis suunavad

arendamisel lähtuma külatüübist. Positiivset mõju omavad ka tingimused, mis suunavad väärtuslikel

maastikel arvestama kultuuriväärtuslike ja pärandkultuuriobjektide säilitamise vajadusega nt

metsamajandamisel. Planeering ei kavanda kultuurimälestiste ja kohalike kultuuripärandi objektide

vahetusse lähedusse uusi ulatuslikke tootmisalasid. Väike tootmisalade laiendus on planeeringu järgi

kavas Saarde külas Saarde kalmistu (ajaloomälestis nr 8314) vahetus läheduses. Maa-alade kasutusele

võtmisel tuleb hinnata võimalikku mõju ajaloomälestisele ning tagada mälestise säilimine.

Planeering käsitleb ka avastamata arheoloogiapärandit ning määrab arheoloogiatundlikud alad. KSH

hinnangul on planeeringu käsitlus piisav, et tagada antud väärtuste säilimine ning hea seisund.

Planeeringu ja KSH tulemusel määratakse vallas tuuleenergeetika arendamiseks sobilikud alad, mis

paiknevad Tihemetsast kirde suunas - nn Ida-Saarde tuuleala.

Kavandatavad tuulealad jäävad kultuurimälestistest ja nende kaitsevöönditest piisavalt kaugele,

mistõttu KSH hinnangul ei ole üldplaneeringu täpsusastmest olulist negatiivset mõju neile tuuleparkide

rajamisel ette näha. Edasisel planeerimisel hinnata võimalikku mõju kultuuriväärtustele ja nende

kaitsevöönditele nii tuulikumastide kui ka nt vajaliku taristu ehitamisega seoses.

Ida-Saarde tuulealad kattuvad 5 pärandkultuuriobjektiga:

Ala nr Alale jäävad pärandkutuuri objektid Objekti seisund

13 Piirikivi, kood 710:PIM:021 Objekt hästi või väga hästi säilinud

15 Kurmi-Hans talukoht, kood 710:TAK:024

Tüüp määratav, objektist või tema

esialgsest funktsionaalsusest säilinud

alla 20%

15 Kurmi-Mert talukoht, kood 710:TAK:023 Maastikul on säilinud märgid, kuid ei

luba üheselt määrata tüüpi

21 Läti talukoht, kood 710:TAK:065 Maastikul on säilinud märgid, kuid ei

luba üheselt määrata tüüpi

22 Vana-Neitsi talukoht, 710:TAK:072 Maastikul on säilinud märgid, kuid ei

luba üheselt määrata tüüpi

72 Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH soovitab lisada planeeringusse tingimuse, et tuuleparkide edasisel täpsemal kavandamisel vältida

võimalusel pärandkultuuri kahjustamist. Võimalusel kaaluda olemasolevate väärtuste esiletoomist nt

vanade talukohtade tähistamist infotahvlitega.

Tuulealade läheduses paikneb ka mitmeid ilusaid vaatekohti. KSH soovitab lisada planeeringusse

tingimuse, et tuuleparkide edasisel planeerimisel tuleks hinnata tuulikute nähtavust antud ilusatest

vaatekohtadest ning võimalusel lähtuda tuulikute paigutusel lahendusest, kus vähendatakse negatiivset

visuaalset mõju. Vajadusel määrata leevendavad tingimused nt haljastuse säilitamine või rajamine

teatud vaatekoridori osas.

Ida-Saarde tuuleala läheduses on osa Halliste jõest määratud planeeringus kauni veeteelõiguna, mida

kasutatakse veematkadeks. Üldplaneeringus on seatud tingimus, et antud veeteelõik tuleb hoida

läbitavana. Lisatingimusi seoses tuulepargi rajamisega seletuskirja ette nähtud ei ole. Tuulikute

rajamisel muutuksid vaated jõelt ümbritsevale maastikule. Samas, kuna vee pealt on nähtavus üldiselt

suhteliselt vähene, tulenevalt sellest, et nii kaldad kui kallastel olev haljastus varjab nähtavust, ei ole

KSH hinnangul olulist negatiivset mõju ette näha.

Planeering käsitleb ka looduslikke pühapaikasid. Ida-Saarde tuuleala teadaolevate looduslike

pühapaikadega ei kattu. Küll aga soovitab KSH kaaluda planeeringuga pühapaikade kohaliku kaitse alla

võtmist. Looduslikest pühapaikadest, mis veel ei ole kaitse all, vajaks väärtuste säilimiseks kaitset

eelkõige Allikukivi ohvriallikas. Samas võiks seda kaaluda ka teiste looduslike pühapaikade osas, mis

veel ei ole kaitse all.

Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 73

Joonis 17. Ida-Saarde tuuleala läheduses paiknevad kultuuriväärtused

KSH hinnangul tagavad seatud tingimused üldplaneeringule antud võimaluste piires kultuuripärandi

säilimise.

Kokkuvõte ja soovitused/leevendavad meetmed

Planeeringulahenduse elluviimine toetab üldiselt kultuuripärandi säilimist. Parima seisundi tagamiseks

soovitab KSH lisada planeeringusse järgmised tingimused:

1. Tuuleparkide edasisel täpsemal kavandamisel vältida võimalusel pärandkultuuri kahjustamist.

Võimalusel kaaluda olemasolevate väärtuste esiletoomist nt vanade talukohtade tähistamist

infotahvlitega.

2. Tuuleparkide edasisel planeerimisel hinnata tuulikute nähtavust ilusatest vaatekohtadest ning

võimalusel lähtuda tuulikute paigutusel lahendusest, kus vähendatakse negatiivset visuaalset

mõju. Vajadusel määrata leevendavad tingimused nt haljastuse säilitamine või selle rajamine

teatud vaatekoridori osas.

74 Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

3. Kaaluda osade pühapaikade kohaliku kaitse alla võtmist. Looduslikest pühapaikadest, mis veel

ei ole kaitse all, vajaks väärtuste säilimiseks kaitset eelkõige Allikukivi ohvriallikas, samas võiks

seda kaaluda ka teiste looduslike pühapaikade osas, mis veel ei ole kaitse all.

4.5 Keskkonnatervis

4.5.1 Müra ja vibratsioon

Välisõhus leviva müra normväärtusi reguleerib keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määrus nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“.

Määruse nõudeid tuleb täita planeerimisel ja ehitusprojektide koostamisel, samuti müratundlikel aladel

olemasoleva müraolukorra hindamisel. Määrust ei kohaldata alal, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs

ja kus ei ole püsivat asustust, ning töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad

nõuded.

Otseseks normtasemetega võrdluseks kasutatakse müra hinnatud taset ehk etteantud ajavahemikus

määratud müra A-korrigeeritud tase, millele on tehtud parandusi, arvestades müra tonaalsust,

impulssheli või muid asjakohaseid tegureid.

Eesti seadusandluses kasutatakse müra kriteeriumitena peamiselt kaht näitajat: päevane (7.00–23.00)

ja öine (23.00–7.00) müra hinnatud tase:

▪ müra hinnatud tase päeval – Ld (7.00-23.00), sh lisatakse õhtusel ajavahemikul (19.00-

23.00) tekitatud mürale parandus +5 dB;

▪ müra hinnatud tase öösel – Ln (23.00-7.00).

Eraldi normatiivid on kehtestatud liiklus- ja tööstusmürale. Tööstusmüra eespool nimetatud määruse

tähenduses on müra, mida põhjustavad paiksed müraallikad (sh elektrituulikud). Liiklusmüra on müra,

mida põhjustavad regulaarne auto-, raudtee- ja lennuliiklus ning veesõidukite liiklus. Regulaarsest

liiklusest põhjustatud müra normtasemete kehtestamisel on arvestatud keskmise liiklussagedusega

aastaringselt või regulaarse liiklusega perioodi vältel.

Tööstusmüra normid on üldjuhul rangemad kui vastavad liiklusmüra normväärtused, kuna

tehnoseadmete müra spektraalseid omadusi (näiteks võimalik tonaalne ja/või ebaühtlase tekkega müra)

peetakse mõnevõrra häirivamaks kui tavapärast sõiduvahendite müraspektrit.

Müraolukorra normidele vastavuse hindamisel liiklus- ja tööstusmüra ei summeerita (erinevat liiki müra

tuleb müra hindamisel eraldi käsitleda ning eraldi vastavate normväärtustega võrrelda), kuigi võib

eeldada, et juhul, kui samaaegselt esineb märkimisväärse tasemega liiklus- ja tööstusmüra on häiring

mõnevõrra suurem kui ainult üht liiki müra korral.

Atmosfääriõhu kaitse seaduse kohaselt määratakse müratundlike alade kategooriad vastavalt

üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt:

▪ I kategooria – virgestusrajatiste maa-alad ehk vaiksed alad,

▪ II kategooria - haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamu maa-

alad, rohealad,

▪ III kategooria – keskuse maa-alad,

▪ IV kategooria – ühiskondlike hoonete maa-alad.

Lisaks on atmosfääriõhu kaitse seaduses defineeritud ka maa-alade kategooriad, mida ei loeta müratundlikeks aladeks ning mille puhul keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 nõudeid ei rakendata:

▪ V kategooria – tootmise maa-alad,

▪ VI kategooria – liikluse maa-alad.

Saarde valla üldplaneeringuga määratakse maa-alade mürakategooriad järgmiselt:

Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 75

▪ puhke- ja virgestusehitise, puhke- ja virgestuse maa-ala – I kategooria;

▪ pere- ja ridaelamu ning korterelamu maa-ala, ühiskondliku hoone (müratundlikud

ühiskondlikud hooned, nt haridus-, tervishoiu- ja hoolekandeasutused) maa-ala, rohealad

(välja arvatud rohealad, mis on planeeritud kaitsehaljastusena toimimaks puhvrina müra,

visuaalsete ja mentaalsete mõjude puhul) – II kategooria;

▪ keskusealad, segafunktsiooniga maa-alad (elamu- ja ärimaa segafunktsioon) – III

kategooria;

▪ ühiskondliku hoone (müra suhtes vähem tundlikud hooned ehk bürood, teenindus- ja

ametiasutused jne) maa-ala – IV kategooria (III ja IV kategooria alade normid on

samaväärsed, nii et neid alasid võib ka koos käsitleda);

▪ tootmise, kaubanduse, aianduse, sadama, jäätmekäitluse ja logistikakeskuse maa-ala – V

kategooria (rakendatakse töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid, keskkonnaministri 16.

detsembri 2016. a määrus nr 71 nõudeid ei rakendata);

▪ liikluse maa-alad ja teed – VI kategooria (keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määrus

nr 71 nõudeid ei rakendata).

Müratundlike alade kategooriate määramisel võib teatud olukordades tekkida raskusi elamumaadele asjakohase müratundliku ala kategooria määramisega, kuna elamumaad (ja eluhooned) võib lugeda nii II kategooria kui ka III kategooria aladeks. Soovitatav on lähtuda järgmisest jaotusest:

▪ Puhtakujulistes elamupiirkondades (samuti maatulundusmaal asuvad eluhooned), kus ei

paikne muu kõrvalfunktsiooniga (äri, teenindus, tootmine) alasid on üldjuhul asjakohane II

kategooria alade nõuete rakendamine;

▪ Asulate keskustes paiknevate elamumaade puhul ning segafunktsiooniga piirkondades

paiknevate eluhoonete puhul on reeglina asjakohane müra normväärtuste rakendamisel

lähtuda III kategooria (keskuse ala, kus paiknevad nii elamud ja ühiskasutusega hooned, kui

ka kaubandus-, teenindus- ja tootmisettevõtted) nõuetest.

Lisaks eespool kirjeldatud müratundlike alade erinevatele kategooriatele kasutatakse planeeringutes ja projekteerimisel järgmisi müra normtasemete liigitusi, mis kehtivad kõigi müratundlike alade kategooriate (I…IV) kohta:

▪ müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist

keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid,

▪ müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel. Planeeringust

huvitatud isik tagab, et müra sihtväärtust ei ületata.

Olemasolevas olukorras müra normatiivsuse hindamisel, samuti uute üksikhoonete projekteerimisel olemasolevatel hoonestatud aladel (sh tiheasustusalal ja/või kompaktse hoonestusega piirkondades), tuleb lähtuda piirväärtuse nõuetest.

Müra sihtväärtuse nõude täitmine tuleb (vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71) võtta

eesmärgiks väljaspool tiheasustusala või kompaktse hoonestusega piirkonda seni hoonestamata

aladele uute müratundlike elamu- või puhkealade planeerimisel58. Sihtväärtuse tagamine on oluline

eelkõige hoonete hoovipoolsetel õuealadel, laste mänguväljakutel ning puhkeotstarbega piirkondades.

Tiheasustusalal ning teede- ja tänavate äärsete hoonete teepoolsel fassaadil on üldjuhul asjakohane

lähtuda müra piirväärtusest ning nii olemasolevate kui planeeritavate hoonete puhul rakendada ka

ehituslikke meetmeid (akende helipidavuse parandamine, fassaadikonstruktsioonide helipidavuse

tõstmine), mis tagavad head tingimused hoonete siseruumides.

Järgnevates tabelites on toodud liiklus- ja tööstusmüra normväärtused (välisõhus) erinevate

kategooriate lõikes päeval ja öösel.

58 Kuna „uue planeeringuga ala“ definitsioon on praktikas jätnud erinevaid tõlgendamise võimalusi , ei ole

üldplaneeringu täpsusastmes võimalik täpselt fikseerida ja eristada piirkondi, kus tuleks rakendada piiväärtust ja kus sihtväärtust. Antud küsimust tuleb vaadata asukohapõhiselt täpsemate planeeringute (nt detailplaneeringute koostamisel) või projektide menetlemisel.

76 Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Tabel 8. Liiklusmüra normtasemed (päeval/öösel, dB)

Ala kategooria üldplaneeringu alusel

I

virgestusrajatiste maa- alad ehk vaiksed alad

II

haridusasutuste, tervishoiu- ja

sotsiaalhoolekande- asutuste ning elamu maa-alad, rohealad

III

keskuse maa-alad

IV

ühiskondlike hoonete maa-alad

Müra

sihtväärtus 50/40 55/50

60/50

65/55

Müra

piirväärtus 55/50

60/55

651/601

65/55

701/601 1lubatud müratundlike hoonete sõidutee poolsel küljel

Tabel 9. Tööstusmüra normtasemed (päeval/öösel, dB)

Ala kategooria üldplaneeringu alusel

I

virgestusrajatiste maa- alad ehk vaiksed alad

II

haridusasutuste, tervishoiu- ja

sotsiaalhoolekande- asutuste ning elamu maa-

alad, rohealad

III

keskuse maa-alad

IV

ühiskondlike hoonete maa-alad

Müra

sihtväärtus 45/35 50/40 55/45

Müra

piirväärtus 55/40 60/45 65/50

Lühiajaliste mürasündmustega kaasnev liiklusmüra maksimaalne (hetkeline) helirõhutase müratundlike

hoonetega aladel LpA,max ei tohi ületada päeval 85 dB(A) ja öösel 75 dB(A).

Müratundlike hoonete siseruumide müra normtasemed on kehtestatud sotsiaalministri 04.03.2002

määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja

mürataseme mõõtmise meetodid”.

Mõju hindamine

Saarde vald tervikuna ei ole keskkonnamürast (sh liiklus-, tööstusmüra) laialdaselt mõjutatud, seega ei

ole tõenäoliselt asjakohane ka kogu valda hõlmava kohaliku omavalitsuse mürakaardi koostamine

(vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 63-le). Võimalike üksikobjektide seotud müraprobleemide

lahendamisel on mõistlik lähtuda objektipõhisest lähenemisest. Konkreetsete müraallikatega seotud

kaebuste alusel tuleb ette näha müra kontrollmõõtmised (nt Terviseameti kaudu) ning

mõõtmistulemuste alusel tuleb müraallika omanikule vajadusel seada kohtustus müra vähendavate

meetmete rakendamiseks.

Eesti kontekstis väga suure liikluskoormusega teid valla territooriumil ei leidu, ka tihedama liiklusega

piirkondades (Valga-Uulu tee Pärnu linna poolsetes lõikudes) ei ületa aasta keskmine ööpäevane

liikluskoormus 4000 sõidukit (2022. a Transpordiameti andmed). Valla territooriumil leidub ka

tööstuspiirkondi ja tootmisalasid (suuremad tööstusalad asuvad Kilingi-Nõmme piirkonnas). Lisaks

võivad teatud häiringuid põhjustada ka müraalases regulatsioonis käsitlemata müraallikad nagu

militaarobjektid (Kikepera harjutusväli) ja krossirajad (Lauri krossirada). Perspektiivses olukorras võib

võimalike müraallikatena välja tuua nt kavandatava Rail Baltic raudtee ning elektrituulikud

(kavandatavad tuulepargid).

4.5.1.1 Liiklusmüra

Saarde valda läbivatest teedest võib suurema liikluskoormuse ja ka mõju ulatuse poolest välja tuua

eelkõige T6 Valga - Uulu maantee, mille liikluskoormus Saarde valla territooriumil oli 2022. a

Transpordiameti liiklusloenduse andmetel lõiguti ca 1400 autot (valla idaosas, sh 10% raskeliiklust) kuni

3930 autot ööpäevas (valla lääneosas, sh 9% raskeliiklust). Rohkem kui 1000 sõidukit (1591 sõidukit,

Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 77

sh 10% raskeliiklust) ööpäevas liigub veel T92 Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme teel. Teiste teede

liikluskoormus jääb alla 1000 auto ööpäevas, mille puhul ei saa rääkida olulisest pidevast

mürahäiringust.

Uute müratundlike alade (elamud, ühiskondlikud hooned, puhkealad) planeerimisel on soovitav

müratundlike hoonete ning maantee vahel ette näha piisavad puhveralad, mis tagavad müra

normväärtustele vastava olukorra.

Hinnangulised59 põhimaanteede müratsoonide ulatused, kus ei ole soovitatav ilma müra vähendavaid

meetmeid rakendamata väljaspool tiheasustusala või kompaktse hoonestusega piirkonda seni

hoonestamata aladel uusi müratundlikke alasid ette näha (lähtudes iga maantee suurima

liikluskoormusega lõigust) on järgmised:

▪ põhimaantee nr 6 Valga - Uulu (kiiruspiirangu 90 km/h alas) idapoolsetes väiksema liikluskoormusega lõikudes ca 50…60 m ja Pärnu poolsetes suurema liikluskoormusega lõikudes ca 100…120 m. Asulasisese kiiruspiirangu 50 km/h alal on vastavad müratsoonid ligikaudu 2 korda väiksemad;

▪ põhimaantee nr 92 Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme (kiiruspiirangu 90 km/h alas) ca 50…60 m.

Toodud puhveralad tagavad uute planeeritavate alade rangeimale nõudele ehk välisõhu müra

sihtväärtusele vastavad tingimused (II kategooria elamute puhul vastavalt 55 dB päeval ning 50 dB

öösel) ilma täiendavaid meetmeid rakendamata. Uute müratundlike alade rajamine võib olla lubatud ka

teele lähemal (nt tiheasustusalal uute hoonete rajamiseks või tänavaäärse hoonestuse tihendamiseks)

ja/või asjakohaste leevendusmeetmete rakendamisel (nt rakendades tugevdatud

heliisolatsioonimeetmeid (juhul kui teepoolsel õuealal aktsepteeritakse kõrgemat mürataset ning head

tingimused tagatakse eelkõige siseruumides)). Uute müratundlike alade planeerimisel maanteede

läheduses (eelkõige väljaspool asulaid eespool toodud müratsoonide ulatuses) on soovitatav koostada

mürahinnang ning vajadusel näha ette müra vähendamise meetmed.

Olemasolevate müratundlike alade ning välja kujunenud hoonestuse puhul on lubatud kõrgem müratase

(ehk piirväärtuse nõuetele vastav olukord – 60 dB päeval ja 55 dB öösel, sh on hoonete teepoolsel küljel

lubatud vastavalt 65 dB/60 dB) ning liiklusmüra piirväärtus on vaadeldavate liikluskoormuste korral

valdavalt tagatud. Põhimaantee nr 6 Valga - Uulu (kiiruspiirangu 90 km/h alas) Pärnu poolsetes suurema

liikluskoormusega lõikudes võib tekkida müra piirväärtuse ületamise oht teele lähemal kui 15…20 m

asuvate eluhoonete puhul (liikluskoormuste suurenemise korral ei ole välistatud ka piirväärtuse

ületamine).

Hoonete teepoolse külje liiklusmüra piirväärtuse ületamise korral tuleb müraalase seadusandluse

kohaselt rakendada müra vähendamise abinõusid (nt müratõkked või täiendavad kiiruspiirangud)

vähendamaks müra vähemalt piirväärtusest madalamale tasemele.

Samas muudavad praktilised olukorrad sageli keerukaks müraalase seadusandluse nõuete üks-ühele

rakendamise liiklusmüra kontekstis. Nt võivad tekkida järgmised küsimused või arutelupunktid:

müratundlik hoone ja maantee on ajalooliselt paiknenud lähestikku ning olukorda ei ole keegi selliselt

„kavandanud“ vaid liikluskoormus on suurenenud järk-järgult; kes on müra tekitaja (kas tee omanik,

kelleks on antud juhul Transpordiamet või tee kasutajad); üldplaneeringu raames ei muudeta tee

plaanilist lahendust (tee ei nihku eluhoonetele lähemale) ning seega ei muutu müraolukord võrreldes

olemasoleva situatsiooniga halvemaks; elanikud on mõnikord teadlikult valinud elukohaks maantee

läheduse, kuid jätnud arvesse võtmata (või alahinnanud) võimalikku mürahäiringut; riiklik rahastus müra

leviku piiramise meetmete rakendamiseks (nt müratõkete rajamiseks) seab piirangud iga-aastaselt

rahastatavatele müra vähendamisega seotud projektidele; mõnikord ei pruugi müratundliku ala omanik

olla huvitatud müratõkke rajamisest nt ebasoovitavate visuaalsete aspektide (tõkke sobivus konkreetse

krundi kontekstis) või tehniliste aspektide (nt krundile sobivate juurdepääsuvõimaluste tagamine) tõttu.

59 Müratsoonide ligikaudsed ulatused arvutati keskkonnamüra leviku modelleerimise spetsiaaltark varaga

SoundPLAN 8.2, kasutades arvutusmeetodit "NMPB-Routes-96“.

78 Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Eriti suure liikluskoormusega (rohkem kui 3 miljonit sõidukit aastas ehk ca 8220 sõidukit ööpäevas)

teelõigud kuuluvad Transpordiameti (varasemalt Maanteeameti) poolt iga 5 aasta tagant koostatava

strateegilise mürakaardi ning müra vähendamise tegevuskava uuringuobjektide hulka. Transpordiamet

lähtub müra vähendamise meetmete kavandamisel just strateegilise mürakaardi prioriteetsetest

uuringuobjektidest (ehk üleriigiliselt kõige suurema liikluskoormusega teelõikudest), mis aga ei käsitle

väiksema kui 8200 ööpäevase liikluskoormusega maanteelõike. Saarde valda läbivad maanteelõigud ei

ole kriitiliselt suure liikluskoormusega ning teelõigud ei ole seetõttu kaasatud ka strateegiliste

mürakaartide koostamisse, mille raames koostatavas müra vähendamise tegevuskavas määratakse ka

müra vähendavad meetmed (üldjuhul müratõkked) tee läheduses kõige kriitilisematel aladel asuvate

eluhoonete puhul.

Üldiselt prognoositakse põhimaanteede osas lähima paarikümne aasta jooksul liikluskoormuste

suurenemist kuni ca 1,5 korda, mis tooks teoreetiliselt kaasa 1,5…2 dB suuruse mürataseme (müra

hinnatud tase päeval ja öösel) tõusu teede ääres (võrdluseks nt liikluskoormuste kahekordne tõus toob

kaasa hinnatud mürataseme suurenemise ca 3 dB võrra). Saarde valda läbivate teede puhul siiski nii

suurt kasvu ette näha ei ole. Üldplaneeringuga ei kavandata ka uute suure liikluskoormusega

ühendusteede või ümbersõitude rajamist, mis võiks kaasa tuua mürahäiringu uutes piirkondades.

Võimalikest liiklusmüra tekke vähendamise meetmetest võib välja tuua kiirusepiirangud (mida üldjuhul

juba rakendatakse asulate läbimisel) ja raskeliikluse liikumise piiramise või ümbersuunamise, kuid nt

viimati nimetatud meetmete (piirangud raskeliikluse liikumisele) kasutamine ei ole praktikas alati

võimalik (põhimaanteedel on need meetmed üldjuhul välistatud, kuna põhimaanteede eesmärk on kiire

ühenduse tagamine, samuti raskeliikluse teenindamine) ning meetmete mõju on seetõttu piiratud.

Tihti on maanteede puhul ainsateks reaalseteks tuntava mürahäiringu vähendamise võimalusteks (mis

võivad kaasa tuua selgelt tajutava efekti) müratõkete rajamine (arhitektuurse sobivuse korral, kuid

nõuab märkimisväärseid investeeringuid) või hoonete teepoolse välispiirde helipidavuse parandamine

(eelkõige asulasisestes piirkondades, kuna müratõkked ei ole nt korrusmajade puhul reeglina

efektiivsed).

Müra suhtes tundlikuma funktsiooniga hoonete ja pindade rajamisel tuleb järgida standardit EVS

842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest (või vastavat ajakohast uuemat standardit)

ning tagada head tingimused hoonete siseruumides.

Eramajade puhul on müratõkete rajamine üldjuhul müra vähendamise suhtes efektiivne lahendus,

praktikas võib kõrgete ning kallite müratõkkeseinte ehitamisest otstarbekamaks osutuda olemasolevate

teeäärsete piirdeaedade kõrgemaks ehitamine ja tihendamine.

Kaudseteks müra vähendamise meetmeteks on ühistranspordi ja jalg- ning kergliiklusteede arendamise

ja kasutamise soosimine, mida üha enam ka praktiseeritakse, kuid mille kohene mõju on samas

suhteliselt väike ning soodne efekt avaldub pigem pika aja jooksul.

Oluline mürahäiringute vähendamise meede on aga just sobiva maakasutuse planeerimine.

Planeerimise käigus ei vähendata reeglina küll müra teket, kuid võimaldatakse müratundlike alade

isoleerimist peamistest müraallikatest ning sel moel on võimalik hilisemaid müraprobleeme vältida.

Rail Baltic

Perspektiivse Rail Baltic raudtee rajamisel suureneb küll raudtee lähiümbruse üldine mürafoon, kuid

müra piirväärtuse ületamist uutes piirkondades ei teki, kuna uue raudtee rajamisel tuleb järgida

müraalaseid (samuti vibratsiooni alaseid) nõudeid ning tagada nõuetele vastavad elutingimused

(vajadusel mürakaitsemeetmeid rakendades) raudtee ümbruses. Perspektiivse Rail Baltic raudtee

rajamisega kaasnevat müra hinnatakse Rail Baltic maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise koostamise aruandes. Lisaks on Rail Baltic raudtee kavandamise järgmistes etappides

(lõplikul projekteerimisel) kavas mõjude ulatust (sh müra) ning leevendusmeetmete vajadust

täpsustavad uuringud.

Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 79

4.5.1.2 Tööstusmüra

Tööstustegevuse puhul tuleb üldplaneeringus lähtuda eelkõige sellest, et uute tööstusettevõtete

rajamisel või olemasoleva tööstustegevuse laiendamisel ei põhjustataks ülenormatiivset mürataset

naaberaladel. Vajadusel tuleb juba planeerimis- ja projekteerimisetapis ette näha müra vähendavad

meetmed. Samuti tuleb võimalusel vältida uute müratundlike alade rajamist müra tekitatavate

tööstusalade lähedusse (või rakendada asjakohaseid mürakaitsemeetmeid). Eriti tähelepanelik tuleb

olla ööpäevaringselt töötavate ettevõtete puhul, kuna öise puhkeaja müranormid on oluliselt rangemad

kui päeval.

Tööstust on soovitatav arendada eelkõige olemasolevates tootmispiirkondades ja suuremate teede

ääres, mis võimaldab transpordivood suunata otse maanteele müra- ja saastetundlike alasid läbimata.

Elamupiirkondade lähistel on üldjuhul soovitatav vältida olulise negatiivse mõjuga tööstusobjektide

arendamist, lubatud on arendada vähese ebasoodsa mõjuga (müra, õhusaaste) tööstus- ja

tootmisharusid, mille mõju ei ulatu hoonetest väljapoole. Juhul, kui võib eeldada olulise mõju levimist

tootmisaladest/hoonetest väljapoole (nt rasketööstus, 24h töötav puidutööstus), on oluline välja töötada

leevendusmeetmed.

Elamupiirkondade ja tööstusalade vahele on soovitatav planeerida puhveralad, võimaluse korral

kasutada kõrghaljastust. Haljastuse minimaalne laius müra vähendava meetmena toimimiseks on

üldjuhul 30…50 m ning lisaks puudele tuleks istutada ka tihe põõsastik. Siiski on haljastuse rajamise

korral üldjuhul keeruline tagada kogu puhverala ulatuses (ning aastaringselt) piisavat müra tõkestamise

efektiivsust, samas avaldub haljastuse täiendav soodne mõju võimalike visuaalsete häiringute

vähendajana. Kaitsehaljastus võib olla kitsam ning sellest võib loobuda, kui kasutatud on teisi piisavaid

meetmeid häiringute leviku tõkestamiseks.

Rasketööstusettevõtete ja olulise ruumilise mõjuga objektide asukoha valikul tuleb järgida ohutuid

kaugusi elamu- ja puhkealade suhtes ning rakendada ebasoodsaid mõjusid leevendavaid meetmeid

(nt puhvertsoonid või müratõkkemeetmed).

Olemasolevate tööstusaladega (suuremad tööstusalad asuvad Kilingi-Nõmme piirkonnas) seotud

müratemaatika käsitlemisel ning võimalike probleemide lahendamisel on mõistlik lähtuda

objektipõhisest lähenemisest. Konkreetsete ettevõtetega (müraallikatega) seotud kaebuste alusel tuleb

kavandada müra kontrollmõõtmiste teostamine ning mõõtmistulemuste alusel (vajadusel) seada nõue

müra vähendavate meetmete rakendamiseks.

4.5.1.3 Tuulikud

Uute tuuleparkide kavandamisel seatakse üldjuhul lähimatel müratundlikel aladel eesmärgiks

rangeimate nõuete ehk välisõhus leviva müra sihtväärtuse tagamine, mis tagab paremad tingimused

kui piirväärtusele vastav olukord. Vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71 „Välisõhus

leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ on II

kategooria alade (elamud) tööstusmüra sihtväärtus 50 dB päeval ja 40 dB öösel. Kuna tuulikud töötavad

ööpäevaringselt saab määravaks mürataseme vastavus öistele ehk rangematele nõuetele (40 dB).

Tuulikute kavandamisel tuleb läbi viia müra modelleerimine ning esitada mürakaart ning -hinnang.

Samuti tuleb müraaspektiga arvestada väiketuulikute (kogukõrgusega kuni ca 30 m) kavandamisel.

Eesti seadusandluses toodud sihtväärtusele vastav müratase (40 dB öösel) on levinud normtase ka

mitmete teiste riikide (Saksamaa60, Soome61, Rootsi62, Poola63) praktikas tuulikute planeerimisel ning

mõju hindamisel.

60 “TA-Lärm 1998" (Technical Guidance for Protection against Noise) 61 Valtioneuvoston asetus tuulivoimaloiden ulkomelutason ohjearvoista (1107/2015) 62 Vägledning om buller fran vinkraftwert 63 Regulation of the Minister of the Environment of 14 June 2007 - On acceptable levels of environmental noise

80 Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Atmosfääriõhu kaitse seaduse kohaselt tuleb sihtväärtust (40 dB) rakendada uute üldplaneeringutega

alade puhul. Kuna “uue üldplaneeringuga ala” mõiste on seadusandluses lahti seletamata siis on

praktikas sageli keeruline “uue üldplaneeringuga ala” eristamine. Keskkonnaministri 16.12.2016

määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ kohaselt on uus planeeritav ala väljaspool tiheasustusala või kompaktse hoonestusega

piirkonda kavandatav seni hoonestamata uus müratundlik ala.

Siseruumide müra normtasemed (ekvivalentne müratase, LpA,eq,T) on kehtestatud sotsiaalministri

04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega

hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“, mille kohaselt eluhoonete elu- ja magamisruumides on

tööstusaladelt (võrdsustatav tuulikutega) lähtuva müra puhul päevasel ajal lubatud 30 dB, öisel ajal 25

dB (nõue kehtib suletud akende korral). Muutuva tasemega või lühiajaliselt toimivatele üksikutele

mürasündmustele on kehtestatud lühiajalise mürasündmuse maksimaaltaseme norm LpA,max, mis

tööstuslike allikate puhul on elu- ja magamisruumides öisel ajal 40 dB.

Madalsageduslikule mürale on kehtestatud soovituslikud tasemed samuti sotsiaalministri 04.03.2002

määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja

mürataseme mõõtmise meetodid“ (määruse lisa Madalsagedusliku müra hindamine).

Tuulikuparkidest (ja üksiktuulikutest) lähtuva müra hindamisel ja tuulikutele sobiva asukoha määramisel

lähtutaksegi praktikas reeglina just kõige rangemast nõudest ehk öisest sihtväärtusest (40 dB

välisõhus), mis tagab naaberaladel head akustilised tingimused ööpäevaringselt.

Käesoleva planeeringu raames rakendatakse tuulikuparkide rajamiseks sobivate alade eelvalikul lisaks

ka eluhoonetest minimaalselt 1 km puhverala kriteeriumi, mis on sageli piisav vahemaa ka müra

normväärtuste tagamiseks (siiski tuleb normtasemele vastavust kontrollida ka arvutuslikult).

Maaomanikuga kokkuleppel võib tuulikuid rajada ka eluhoonetele lähemale kui 1 km ehk kuni 750 m64

kaugusele eluhoonest, kui hoone aluse maa omanikuga on saavutatud kokkulepe ning kõik

keskkonnanõuded on täidetud, sh arvestades kumulatiivset mõju ja tuuleparkide rajamist välistavaid

kriteeriumeid. Ehk ka sel juhul tuleb lähtuda asjakohaste müra normväärtuste tagamisest.

Käesoleva KSH raames teostati näitlik müra leviku modelleerimine spetsiaaltarkvaraga WindPRO

tuulikute positsioonidele, mille kavandamine nähakse üldplaneeringuga ette läbi

projekteerimistingimuste menetluse. Samuti koostati varjutamise kaardid ning hinnang. Müra- ja

varjutamise hinnang koos illustratiivsete kaartidega on toodud käesoleva aruande lisadokumentides

(Lisa 3. Tuuleparkide müra ja varjutamise hindamine).

Hetkel on müra leviku modelleerimine teostatud ühte võimalikku ning suurimat tuulikumudelit (Vestas

V172) silmas pidades, kuid käesoleva planeeringu raames ei fikseerita ühte kindlat tuulikutüüpi. Nt on

võimalik valida väiksemate parameetritega ning müratasemega mudel, samuti võib ka käsitletud mudeli

(V172) puhul tuulikutootja poolt esitatav täpsustatud garanteeritud müratase jääda väiksemaks kui

käesoleva KSH aruande raames teostatud müra leviku arvutuste lähteandmed (helivõimsustase LwA +

määramatus 1,5 dB). Samuti on perspektiivis võimalik valida suurema müratasemega ning võimsam

tuulik, kuid sel juhul tuleb tõenäoliselt tuulikute arv ning paigutus arendusala siseselt üle vaadata,

vältimaks müra normtasemete ületamist.

Ühtlasi ei ole välistatud ka tuulikute arvu muutused, nt mõne tuuliku kavandamisest loobumine või mõne

tuuliku lisamine. Seega on tuulikute lõpliku arvu ja paigutuse fikseerimisel, samuti lõpliku tuulikutüübi

väljavalimisel kõigi arendusalade puhul vajalik teostada täpsem müra modelleerimine, mis arvestaks

juba konkreetse tuuliku andmeid (tuuliku mudel, mõõdud ja müraandmed) ning täpset (lõplikku)

paigutust.

64 Tuuleenergeetika arendamise kiirendamise raames on 2023. a kevadel ministeeriumid koostöös

kaardistamas võimalusi tuuleenergeetika arendamiseks riigile kuuluvatel maadel. Nn eelisarendatavate alade määramisel on lähtekriteeriumiks võetud 750 m elamutest ja ühiskondlikest hoonetest. Vt ka https://keskkonnaportaal.ee/et/tuuleenergeetika -arendamist-piiravate-kitsenduste- kaardistamine-ning-vabade-alade-tuvastamine

Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 81

Varjutamise kestuse modelleerimisel aluseks olnud maksimaalsete parameetritega tuuliku

(kogukõrgusega 300 m) ning kavandatava tuulikute arvu ja paigutuse korral on mitmetes

elamupiirkondades ületatud nii soovituslik teoreetilise maksimaalse varjutamise ajalise kestuse väärtus

(30 tundi) kui ka realistlikele oludele vastav soovituslik väärtus (8h). See tähendab, et kavandatava

planeeringulahenduse korral tuleb mitmete tuulikute puhul teatud ajahetkedel rakendada töörežiimi

piiravaid meetmeid vältimaks ülenormatiivse varjutamise esinemist lähimatel elamualadel.

Kuna varjutamise kui häiringu hindamisel on võimalik väga täpselt välja tuua varjutamise tekkimise

kellaajad ja kuupäevad, siis on ebasoovitava varjutamise ilmnemisel võimalik konkreetsed tuulikud

lühiajaliselt välja lülitada (kaasaegsed tuulikud on üldjuhul varustatud vastava automaatsüsteemi

seadistamise võimalusega) ning ebasoovitava mõju ilmnemist on võimalik vältida. Seetõttu ei käsitleta

antud juhul varjutamise soovituslike maksimaaltasemete ületamist teatud tuulikute rajamist üheselt

takistava ning välistava tegurina.

Lõpliku tuulikute arvu ja paigutuse fikseerimisel ning tuulikutüübi väljavalimisel tuleb kõigi arendusalade

puhul teostada täpsem müra ja varjutamise modelleerimine, mis arvestaks konkreetse tuuliku andmeid

(tuuliku mudel ja mõõdud) ning täpset (lõplikku) paigutust, samuti koosmõju piirkonnas asuvate

olemasolevate tuulikutega. Varjutamise hindamisel tuleb kõigi lähimate mõjutatud alade kaupa detailselt

käsitleda varjutamise võimalikke ilmnemise kellaaegu ja kuupäevi, mis võiks olla aluseks näiteks

ülenormatiivse varjutamise tekkimise kellaajal varjutamist tekitava tuuliku ajutiseks seiskamiseks

(päikesepaistelisel päeval) ning vastava tuuliku töötamise ajagraafiku väljatöötamiseks.

4.5.1.4 Karjäärid

Hooajaliselt võivad häiringuid põhjustada tööd erinevates valla territooriumil asuvates karjäärides.

Üldjuhul on päevasel ajal töötavate olemasolevate karjääride puhul piisav vahemaa normatiivse

müraolukorra (ehk piirväärtusele vastava olukorra) tagamiseks 50…150 m (olenevalt maastiku eripärast

ning töötavate masinate arvust). Ööpäevaringselt töötavate karjääride puhul on vajalik puhverala ulatus

oluliselt suurem, kuna öised müra normid on rangemad. Uue või laiendatava karjääri (mäeeraldise ja

selle teenindusmaa) vahemaa (puhverala) elamualadega võib olla üle 100 m, kui kaevandamisloa andja

on kaevandamise mõjusid kaalunud ja suurema puhvri jätmise vajalikuks pidanud.

Uute karjääride kavandamisel võib normatiivse müraolukorra tagamiseks vajalik puhverala osutuda

suuremaks kui olemasolevate karjääride korral, seda juhul, kui uut karjääri kavandatakse piirkonnas,

kus tuleb tagada müra sihtväärtusele vastav olukord.

Võimalike mõjudega tuleb arvestada ja ette näha piisavad mürakaitsemeetmed (sh puhveralad või

müratõkkemeetmed) ka uute müratundlike alade rajamisel olemasolevate karjääride lähedusse.

4.5.1.5 Muud müraallikad

Lisaks paiknevad Saarde valla territooriumil mitmed müraalase seadusandluse mõistes ebastandardsed

müraallikad (nt Kaitseväe Kikepera harjutusväli, Lauri krossirada), mis ei ole otseselt liiklus- või

tööstusmüra hulka klassifitseeritavad ning seega ei ole nende objektide poolt tekitatav müra ka

seadusandluses65 hetkel (2023. a seisuga) üheselt reguleeritud66.

Krossiraja tegevus on küll lähiümbruses selgelt tajutav, kuid arvestades, et 2023. a seisuga konkreetne

krossiradade müra regulatsioon seadusandluses puudub, on täpset hinnangut keeruline anda (ainult

päevaste mürarikaste tegevuste korral on krossiraja tegevus mingites piirides tõenäoliselt

aktsepteeritav). Krossiraja tegevuse laiendamise soovi korral on soovitatav läbi viia ka krossiraja

tegevusega kaasneva müra hindamine. Samuti ei ole soovitatav krossiraja lähiümbrusse uusi

müratundlikke alasid planeerida, kuna ka krossiraja tegevuse vastavusel hetkel kehtivatele

65 keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“

82 Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

õigusaktidele ja normidele võivad krossiraja tegevusega siiski kaasneda mürahäiringud ning selle

asjaoluga tuleb planeerimisel (aga ka elukoha valikul) arvestada.

Saarde valla territooriumil asub Kaitseväe Kikepera harjutusväli, mille puhul võib samuti esineda

mürahäiringuid lähimates elamupiirkondades. Eestis lasketiirude ning harjutusväljade ümbruses läbi

viidud mürauuringud on näidanud, et militaarmüra regulatsiooniga (2014. a regulatsioon67, 2019. a

uuendatud regulatsioon68) kehtestatud müra kriitilise taseme ületamist lähimate elu- ja ühiskondlike

hoonete juures üldjuhul ei toimu. Samas nenditakse uuringutes, et elanikkonna jaoks ei ole sageli vahet,

kas müratasemed on paar dB üle või alla lubatud (soovitusliku) normtaseme ning inimesed tajuvad

militaar- ja laskemüra ühesuguse häiringuna sellest hoolimata. Seetõttu tuuakse uuringutes välja

koostöö vajalikkus elanikkonnaga ja elanike teavitamine lasketiirudes toimuvatest mürarikkamatest

tegevustest, et elanikud saaksid oma elukorralduses võimalike häiringutega ette arvestada ning

võimalike ebameeldivuste ja häiringute mõju minimiseerida. Lisaks tuleb arvestada, et lasketiirude ja

harjutusväljade lähiümbrusse ei ole mõistlik uusi müratundlikke alasid planeerida, kuna ka

normväärtusele vastava mürataseme korral võivad lasketiiru tegevusega kaasneda mürahäiringud ning

selle asjaoluga tuleb planeerimisel (ja ka elukoha valikul) arvestada. Üldplaneeringu eelnõuga ei

kavandata uusi müratundlikke objekte harjutusvälja ümbrusesse.

4.5.1.6 Vibratsioon

Maapinna kaudu leviva (pinnase)vibratsiooni hindamisel lähtutakse Sotsiaalministri 17.05.2002. a.

määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni

mõõtmise meetodid” kehtestatud nõuetest, mis peavad silmas eelkõige inimeste ja eluhoonete kaitset.

Tööstusobjektide (nt rasketööstus) puhul võib vibratsioon olla oluliseks teemaks eelkõige juhul, kui

vibratsiooni tekitav masin/seade asub vahetult eluhoone kõrval (nt lähima kümnekonna meetri

raadiuses). Arvestades tööstusalade paiknemist, ei ole Saarde vallas normaalrežiimil töötavatest

tootmisettevõtetest ja muudest tööstusalal asuvatest objektidest (samuti karjääridest) lähtuv vibratsioon

(maapinna võnked) reeglina norme ületav ega ohtlik inimestele või naaberhoonete seisukorrale.

Teoreetiliselt võib vibratsioon, mis tööstusalade (sh karjääride) territooriumilt välja ulatub, olla seotud

peamiselt raskeveokite liiklusega. Tavapärase tööstushoonete ekspluateerimise korral ei kujune

väljaspool hoonestust maapinna kaudu levivat vibratsiooni taset, mis mõjutaks elanike heaolu või

naaberhoonete seisundit.

Autoliiklusega kaasnev vibratsioon on reeglina samuti vähem aktuaalne teema kui samast teest lähtuv

müra. Heas seisukorras teede korral ei ole põhjust eeldada liiklusest tingitud vibratsiooni tasemeid, mis

küündiks eluhoonete piirväärtuste lähedale või võiks põhjustada kahjustusi olemasolevatele hoonetele.

Halvas seisus (auklik või vajunud teepind) teede läheduses võib raskeveokite möödasõidu korral

maapinna kaudu leviv vibratsioon olla tajutav ka juhul, kui vibratsioonitasemed on madalamad kui vastav

piirväärtus.

Seega on antud kontekstis vibratsioonimõjude vältimiseks oluline eelkõige teede korrashoid ning

raskeveokitele kiiruspiirangute, kindlate liikumiskoridoride ning liiklemiskellaaegade määramine, mida

üldjoontes rakendatakse juba käesoleval ajal.

Kokkuvõte ja soovitused/leevendavad meetmed

Kokkuvõttes on üldplaneering suunatud eelkõige uute müra ja vibratsiooni konfliktalade tekke

vältimisele. Tööstust arendatakse peamiselt olemasolevates tööstuspiirkondades, transiitmagistraali ja

suuremate teede ääres, mis võimaldab transpordivood suunata otse maanteele müra- ja saastetundlike

alasid läbimata. Üldjuhul ei kavandata uusi müratundlikke objekte (elamud, mänguväljakud,

lasteasutused, koolid, hooldekodud) tihedama liiklussagedusega teede lähedusse. Uute müratundlike

objektide kavandamisel suurema liiklussagedusega teede läheduses tuleb arendustegevusest huvitatud

67 Militaarmüra regulatsioon. Koondaruanne. Akukon Oy Eesti filiaal. 2014 68 Militaarmüra regulatsioon. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. 2019

Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 83

isikul hinnata müraolukorda (kas eksperthinnangu kujul või vajadusel müra levikut modelleerides) ning

näha ette meetmed heade tingimuste tagamiseks. Müra suhtes tundlikuma funktsiooniga hoonete ja

pindade rajamisel on soovitatav järgida kehtivat ehitiste heliisolatsiooninõudeid käsitlevat standardit

ning tagada head tingimused hoonete siseruumides.

Uute tööstusalade (sh karjääride) rajamisel müratundlike alade lähedusse (või vastupidi – uute

müratundlike alade rajamisel tööstusalade ning karjääride lähedusse) tuleb hinnata (eksperthinnang või

modelleerimine) müraolukorda olenevalt konkreetse tegevuse iseloomust ja vajadusel rakendada

asjakohaseid mürakaitsemeetmeid, eriti tähelepanelik tuleb olla ööpäevaringselt töötavate ettevõtete

puhul. Ühest puhverala suurust on üldplaneeringu raames raske välja tuua, iga objekti puhul tuleb

lähtuda konkreetsest olukorrast, nt kas tegemist on olulise mõjuga tootmisega, kas mürarikkad

tegevused toimuvad ainult tootmishoone sees või leidub olulisi müraallikaid ka hoonetest väljaspool,

kas esineb öist müra. Võimalusel tuleb elamualade ja tööstuspiirkondade vahele jätta rohelised

puhveralad (soovituslikult vähemalt 30…50 meetri laiused), mis toimivad nii visuaalse barjäärina kui

teatud määral ka müra vähendamise meetmena.

Uute tuulikute kavandamisel tuleb üldjuhul eesmärgiks seada rangeimate müraalaste nõuete ehk

välisõhus leviva müra sihtväärtuse tagamine, mis tagab head tingimused lähimatel müratundlikel aladel.

Käesoleva planeeringu raames rakendatakse tuulikuparkide rajamiseks sobivate alade eelvalikul lisaks

ka eluhoonetest minimaalselt 1 km puhverala kriteeriumi. Kokkuleppel maaomanikuga on samas

mõistlik lubada ka erandeid (ehk väiksemat puhverala suurusest või piirväärtusest lähtumist). Tuulikute

kavandamisel tuleb läbi viia müra modelleerimine ning esitada mürakaart ning -hinnang. Samuti tuleb

müraaspektiga arvestada väiketuulikute (kogukõrgusega kuni ca 30 m) kavandamisel.

Olemasolevate tööstusaladega seotud võimalike probleemide lahendamisel on mõistlik lähtuda

objektipõhisest lähenemisest. Konkreetsete ettevõtetega (müraallikatega) seotud kaebuste alusel tuleb

ette näha müra kontrollmõõtmiste teostamine ning mõõtmistulemuste alusel müra vähendavate

meetmete rakendamise vajaduse hindamine.

Kaudseteks müra vähendamise meetmeteks on ühistranspordi ja jalg- ning kergliiklusteede arendamise

ja kasutamise soosimine (millega planeering arvestab), mille soodne mõju (nt liikluskoormuste kasvu

pidurdumine) avaldub eelkõige pikema aja jooksul.

Üldplaneeringus eespool toodud meetmetega arvestamise korral ei ole KSH töögrupil täiendavaid

soovitusi ja meetmeid müra negatiivse mõju vähendamiseks ja vältimiseks.

4.5.2 Heited õhku, välisõhu kvaliteet

Olemasoleva olukorra ülevaade

Valla peamised välisõhu seisundit mõjutavateks teguriteks on transpordist ning tootmistegevusest

(peamiselt põllumajandusest) tulenev õhusaaste. Elamupiirkondades võib esineda ka majade kütmisel

kasutatavate kütuste põletamisest tekkivat saastet, kuid samas iseloomustab valda hajaasustus,

mistõttu arvestatava saastekoormusega piirkondi ei teki.

Keskkonnaotsuste infosüsteemi ja heiteallikate registri avalike teenuste andmetel oli seisuga

16.03.2021 Saarde vallas registreeritud õhusaasteloa kohustusega käitiste69 koguarv 3,

keskkonnakompleksloa kohustusega käitiseid 2 ning registreeritud paiksed heiteallikad 2. Nimetatud

käitised paiknevad valla territooriumil hajusalt (st ei moodusta suuri arvukate heiteallikatega gruppe).

Väljastatud keskkonnalubade alusel võib järeldada, et saasteainetele kehtestatud õhukvaliteedi piir- ja

sihtväärtuseid väljaspool käitiste tootmisterritooriumite piire ei ületata. Seega iseloomustab valda kui

tervikut välisõhu kvaliteeti reguleerivate õigusaktide mõistes suhteliselt madal saastekoormus.

69 Käitis on keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 6 lg 1 tähenduses paikne või liikuv tehniline üksus, milles

toimub tootmistegevus või tootmisega võrdsustatav, tootmisega otseselt liituv ja sellega tehnilist seost omav tegevus, millega kaasneb saastamine või saastatus.

84 Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Transpordiga seotud välisõhu saasteainete allikateks on peamiselt vallas asuvad või valda läbivad kaks

suuremat liiklussagedusega põhimaanteed: Valga-Uulu ja Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme.

Mõju hindamine

Olemasolevad ja kavandatavad tootmise ja ettevõtluse maa-alad paiknevad peamiselt Valga-Uulu

maantee läheduses: Kilingi-Nõmme linnas, Allikukivi külas, Surju külas ja Viisireiu külas. Planeeringuga

suunatakse tootmistegevus tundlikest aladest eemale ning tootmistegevust arendatakse eelkõige

olemasolevates piirkondades ja suuremate teede ääres (st üldplaneering on suunatud õhusaaste

konfliktalade tekke vältimisele).

Vastavalt § 73 lg 5 teavitab õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamisest kohaliku omavalitsuse üksust

Kliimaministeerium. Saarde vallas ei ole piirkondi, mille kohta tuleb atmosfääriõhu kaitse seaduse § 73

alusel koostada välisõhu kvaliteedi parandamise kava. Saarde vallas tervikuna ei ole tehtud piirkonda

iseloomustavat uuringut erinevate saasteallikate heite koosmõjust ja võimalikest maksimaalsetest

saasteainete saastetasemest (nt NO2, CO ja tahkete osakeste), samas arvestades olemasolevaid

andmeid ei ole vallas teadaolevalt probleeme välisõhu kvaliteediga ning tegemist ei ole piirkonnaga,

mille puhul võiks kahtlustada ka lõhna häiringutaseme ületamisi. Uute keskkonnalubade väljastamisel

tuginetakse õhukvaliteedi hindamisel kehtivate õigusaktide nõetele.

Võimalike potentsiaalsete lõhnahäiringutega seotud tegevus on üldplaneeringu kohaselt

kompostimisala Valga-Uulu maantee ääres Marana külas paiknev Kilingi-Nõmme reoveepuhasti

kompostimisplats, kus toimub biolagunevate aia- ja haljastusjäätmete ning reoveesette bioloogiline

töötlemine. Kehtivate õigusaktide kohaselt70 tekib lõhnaainete paiskamisest välisõhku elanikele

soovimatu lõhnataju (st lõhn ületab häiringutaseme), kui tuvastatakse, et lõhnaine tekitatud lõhnatunnid

ületavad 15% aasta kogutundidest. Lõhna taset on võimalik hinnata ka arvutuslikult. Siinjuures ei

sätesta atmosfääriõhu kaitse seadus otseseid piiranguid planeerimistegevusele 15% lõhnatundide

piirkonnas. Samas kui lähtuda keskkonnaseadustiku üldosa seaduses toodud vältimispõhimõttest71, siis

ei tohi sellesse piirkonda ehitada lõhnatundlikke objekte. Keskkonnaseadustiku üldosa seadusest

lähtuvalt rakendub planeeringualaga seotud piirkondades (kus lubatud 15%-list piirväärtust ületatakse)

sisuliselt ajaline piirang planeeringulahenduse elluviimisele (st planeerida võib, kuid ehitama ei tohi

hakata enne kui lõhnaolukord on lahenenud).

Valla tähtsaimateks transpordiühendusteks on riigi kaks põhimaanteed: Valga-Uulu ja Tartu-Viljandi-

Kilingi-Nõmme. Teedelt pärinev õhusaaste on peamiselt seotud liikluskoormusega, liikluse iseloomu

ning mootorsõidukite tehnilise seisukorraga. Maismaatranspordist tulenev õhureostus võib kahjustada

pinnase omadusi, taimi, loomi ja inimeste tervist, seda küll peamiselt ainult teede vahetus läheduses

(paar- kuni kolmkümmend meetrit teest). Arvestada tuleb ka liiklusest tingitud õhusaaste leviku

iseärasusi – tee on joonallikas, millelt lähtuva saaste maksimaalsed kontsentratsioonid tekivad tee pinna

kohal ja hajuvad teest kaugemale liikudes kiiresti, mistõttu üldjuhul ei teki väljaspool teeala

saastetaseme piirväärtusi ületavaid saasteainete kontsentratsioone. Valla liikluskoormus tõenäoliselt

nimetatud põhimaanteede osas kasvab, kuid see ei tähenda otseselt ja proportsionaalselt õhusaaste

taseme tõusu, sest eeldatavalt paraneb tulevikus ka transpordivahendite tehniline seisund tervikuna.

Samas ei ole välistatud, et liiklusest tingitult võib saasteainete tase lokaalselt tõusta piirväärtusteni (võib

suuremate teede ja tänavate vahetus läheduses), juhul kui jätkub samasugune liiklusolukord (modaalne

jaotus ja koormus). Liikluskoormuste suurenemisega vastavuses suureneb otseselt tahkete osakeste

saastetase, kuna selle saasteainega on otseselt seotud eelkõige teepinnaga kontaktis olevate autode

arv. Seetõttu on teelt lähtuvate keskkonnakahjulike ja ohtlike mõjude vähendamiseks õigusaktidega

sätestatud tee kaitsevööndi nõue ja selle ulatus erinevate tee klasside puhul. Arvestades Saarde valda

läbivate ja kavandatavate maanteede struktuuri ja liiklusintensiivsust saab transpordist tulenevat

õhusaastet pidada suhteliselt oluliseks keskkonnamõjuks, kuid näiteks transpordimüra vähendamiseks

rakendatavad korralduslikud meetmed mõjutavad reeglina ka õhusaaste taset. Saarde valla

üldplaneeringu ettepanekus on arvestatud tee kaitsevööndi ulatuse nõuetega, sh on transpordist

70 Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 68 lg 1 alusel kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81. 71 Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 10. Vastu võetud 16.02.2011.

Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 85

tuleneva saaste negatiivsete mõjude piiramiseks eelkõige oluline tagada järgnevate tegevustega

üldplaneeringuga kavandatud rohevõrgustiku säilimine elamualade ja magistraalteede vahel.

Kokkuvõte ja leevendavad meetmed

Arvestades olemasolevaid keskkonnalubasid ja muid andmeid, ei ole Saarde vallas otseselt probleeme

välisõhu kvaliteediga ning tegemist ei ole piirkonnaga, mille puhul võiks kahtlustada ka lõhna

häiringutaseme ületamisi. Seega üldplaneeringu koostamise raames ei ole vaja rakendada

erimeetmeid, mis oleks spetsiifiliselt suunatud täiendavate välisõhu saastetasemete uuringute

koostamiseks ja õhusaaste vähendamisele.

KSH teeb ettepaneku lisada üldplaneeringu seletuskirja allpool toodud välisõhu kvaliteedi seisukohalt

võimalikud leevendavad meetmed:

▪ Kui soovitakse rajada uusi käitiseid (sh olemasolevaid laiendada), millega võib kaasneda välisõhu saastamine või ka lõhnahäiringud, antakse hinnang keskkonnamõju olulisusele KeHJS § 6 sätestatud korras ning vajadusel algatatakse keskkonnamõju hindamine;

▪ KSH teeb ettepaneku lisada seletuskirja järgmine soovitus, et uute lõhnatundlike objektide rajamine ei ole soovitav enne, kui on tagatud lõhnaaine väljutamisel lõhna esinemise häiringutasemete vastavus õigusaktidega kehtestatud tasemetele või käitise tegevus vastab tööstusheite seaduse §-s 8 toodud parima võimaliku tehnika kriteeriumitele;

▪ Tootmispiirkondade edasisel arendamisel, sh detailplaneeringute koostamisel ja keskkonnalubade taotlemisel, tuleb planeeritavate uute käitiste rajamisel või olemasolevate käitiste tegevuste muutumisel teostada igakordselt piirkondlikud õhusaasteainete ja lõhnaainete leviku modelleerimised kõikide olemasolevate ja perspektiivsete allikate koosmõjus vastavalt kehtivate õigusaktide nõetele. Teisisõnu, tuleb hinnata, kas planeeritav tegevus/rajatav käitis võib põhjustada välisõhu kvaliteedi olulist halvenemist, seejuures arvestades võimalike meetmete rakendamist atmosfääriõhu kaitse seaduse ja tööstusheite seaduse mõistes;

▪ Igakordselt tuleb hinnata ka uue käitise korral potentsiaalset ohtlikkust elamuala välisõhu kvaliteedile. Otsuse tegemisel tuleb arvestada ettevaatuspõhimõttega, st mitte lubada tegevusi, kuni nende võimalik kahjulik keskkonnamõju pole kavandamisprotsessi käigus välja selgitatud.

▪ Oluline meede elanike kaitsmisel õhusaaste negatiivse mõju eest on roheliste puhvertsoonide jätmine elamualade ja saasteaineid välisõhku paiskavate alade (teed ja tootmisalad) vahele.

▪ Ei soovita müra ja saastetundlike objektide (elamud, mänguväljakud, lasteasutused, koolid, hooldekodud) planeerimist tiheda liiklussagedusega teede (maantee, raudtee, tänav) lähedusse.

4.5.3 Radoon

Radoon on looduslik radioaktiivne gaas, mis tekib pinnases oleva uraani lagunemisel. Radoon võib

levida pinnases kümnete meetrite kaugusele ning jõuda nii maapinnani kui ka hoonetesse. Eesti

pinnaseõhu radooniriski kõige asjakohasemad andmed on avaldatud Eesti Geoloogiateenistuse poolt

jooksvalt täiendataval Eesti pinnaseõhu radooniriski kaardil72. Radooniriski olemusest ja levikust annab

väga hea ülevaate ka Eesti Geoloogiakeskuse 2017. aastal valminud Eesti pinnase radooniriski ja

looduskiirguse atlas73.

Saarde vald kuulub kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetellu74. Saarde valla pinnaseõhu

radooniriski iseloomustab allolev joonis 12. Ohtlikuks pinnaseõhu radooni sisalduseks loetakse näitajaid

üle 50 kBq/m³. Üle 50 kBq/m³ pinnaseõhu radooni sisaldust valla kagu nurgas Jäärja ja Kalita külas.

Seega esineb Saarde vallas alasid, kus tuleb kaaluda radooniriski ning vajadusel rakendada ehitamisel

meetmeid, mis tagavad hoonete siseõhu ohutuse.

72 https://gis.egt.ee/portal/apps/MapJournal/index.html?appid=638ac8a1e69940eea7a26138ca8f6dcd 73 https://www.envir.ee/sites/default/files/eesti_rn_atlas_2017_kyljendatud.pdf 74 Keskkonnaministri 30.07.2018 määrus nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu

radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel”.

86 Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Joonis 18. Saarde valla pinnaseõhu radoonisisaldus. Allikas: Eesti pinnase radooniriski kaart. Eesti

Geoloogiateenistus, 2019.

Mõjude hindamine

Kõrge radooni sisaldus pinnaseõhus võib suurendada radoonisisaldust hoonete siseõhus. Lõhnatu,

värvitu ja maitsetu radioaktiivne gaas radoon kahjustab sissehingamisel kopse. Õhutihedalt ehitatud

hoonetest ei pääse maapinna kaudu sisenev radoon enam hoonest välja. Seetõttu tuleb radooniohtlikel

aladel hoonete rajamisel teostada radooniuuringud ning vajadusel (eelkõige aladel, kus on pinnaseõhu

radoonisisaldus üle 50 kBq/m³) rakendada meetmeid hoonete siseõhu radoonisisalduse

vähendamiseks.

Planeering käsitleb radooniga seonduvat ohtu ning suunab vajadusel rakendama meetmeid radooniohu

vähendamiseks. Planeeringus on ära toodud piirkondlik väljavõte Eesti Geoloogiateenistuse Eesti

pinnaseõhu radooniriski kaardist, mis annab üldistatud infot radooniriski kohta. Planeering kohustab

kõrge radooniriski aladel võtma hoonete rajamisel kasutusele meetmed radooniriski vähendamiseks.

KSH juhib siinkohal tähelepanu asjaolule, et radooniriski kaart on koostatud üksikute mõõtmiste alusel,

mille tulemus on üldistatud laiemale alale ja seega ei ole aluseks väga täpsete otsuste tegemisele.

Parima tulemuse ja sh inimeste ohutuse tagab igal üksikul enne hoone rajamist radooniuuringute

läbiviimine. KSH soovitab seetõttu täiendada planeeringut soovitusega kõrge radooniriski piirkonnas ja

selle lähialadel viia enne hoonete rajamist läbi radooniuuringud. Juhul kui seda ei soovita teha, on vajalik

võtta hoonete rajamisel kasutusele radooniriski vähendamise meetmed.

Kokkuvõte ja soovitused

KSH soovitab täiendada planeeringut soovitusega kõrge radooniriski piirkonnas ja selle lähialadel viia

enne hoonete rajamist läbi radooniuuringud. Juhul kui seda ei soovita teha, on vajalik võtta hoonete

rajamisel kasutusele radooniriski vähendamise meetmed.

Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 87

4.6 Kliimamuutusega kaasnevad mõjud

Kliimamuutuste all peetakse populaarteaduslikus kirjanduses ja avalikes diskussioonides silmas

pikaajaliselt ilmnevaid muutusi ilmastikuoludes, mis on tingitud kasvuhooneefektist põhjustatud

globaalsest soojenemisest75.

Eelkõige käsitletakse olulisemate muutustena temperatuuride tõusu ja sellega kaasnevaid mõjusid – nt

liustike sulamine ja maailmamere keskmise taseme tõus, olenevalt kliimavöötmest lumevabad talved

või piirkondade jätkuv kõrbestumine; sademete jaotuse muutused. Kliimamuutuste tulemusel

sagenevad ja intensiivistuvad äärmuslikud ilmastikunähtused: äkksajud ja nendest põhjustatud

üleujutused, põuad, äärmuslikud külmalained. Temperatuuride tõus mõjutab ökosüsteeme, mille

tulemusena osa liike ja elupaiku hävib, toimub liikide levik põhja suunas. Sealjuures on täheldatud, et

kliimamuutuse mõju tööstusele (sh põllumajandusele) ja energiasektorile võib piirkonniti olla ka

positiivne, kuna nt põhjapoolsetel aladel taimede kasvutingimused paranevad ning kütteenergia vajadus

väheneb. Inimese heaolu ja tervist võivad mõjutada negatiivselt uute liikide, samuti bakterite ja viiruste

pealetung. Kliimamuutustega võib kaasneda ka suurenev oht inimese varale (üleujutused,

tormikahjustused).

Kliimamuutuste mõjud on piirkonniti erinevad. Eesti kontekstis on olulisemateks kliimamuutustega

seonduvateks nähtusteks peetud järgmisi asjaolusid:

▪ lume- ja jäävabad, oluliselt soojemad talved (talvine keskmine temperatuur ca 0°), samas säilib ekstreemsete külmalainete tõenäosus;

▪ sademete hulga kasv (Eestis hinnanguliselt aasta keskmisest ca 20% rohkem);

▪ suureneb tõenäosus (eriti suvekuudel), et ühes ööpäevas sajab suur hulk sademeid (>30 mm);

▪ muutused looduslikes kooslustes (külmalembeliste liikide kadu, soojalembeste liikide levik);

▪ merevee taseme tõus ja rannikuerosiooni oht;

▪ tormide sagenemine;

▪ üleujutuste sagenemine;

▪ pikenevad ja sagenevad kuumalained, mille tulemusel moodustuvad linnades nn „kuumasaared“.

Mitmed ülal nimetatud nähtustest toovad kaasa otseselt ruumilise planeerimisega seotud mõjusid.

Saarde vallas võib olulisimaks kaasnevaks mõjuks pidada sademete hulga kasvu, mis erinevates

arengudokumentides tähendab tähelepanu pööramist:

▪ maaparandussüsteemide toimimisele;

▪ sademeveekanalisatsiooni toimimisele (nii asulates kui tootmisaladel);

▪ jõgede kaldaerosiooni võimalikule tugevnemisele ja üleujutusohule;

▪ muutustele metsamajanduses (metsaraiepiirangud, kuna metsamaa ei külmu üldse või ei külmu piisavalt);

▪ hädaolukordadele reageerimisele: tormide sagenemisest tulenevad nõuded ehitiste vastupidavusele ja tormitagajärgede likvideerimissuutlikkusele.

Kliimamuutustega kaasnevate mõjude leevendamise kõrval on eesmärgiks võetud ka kliimamuutustega

kohanemine. Vabariigi Valitsus on koostanud „Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani

2030“76. Arengukava toob välja, et Eestis on kliimamuutuste osas haavatavamad piirkonnad

tiheasustatud rannikualad ning siseveekogude äärsed piirkonnad.

Üldplaneeringu täpsusastmes on planeering arvestanud kliimamuutuse mõjuga ning andnud suuniseid

maaparandussüsteemide toimimise, sademevee ärajuhtimise ja üleujutusohuga alade osas. Tihedalt

asustatud asulates on elukeskkonna kavandamisel tähelepanu pööratud rohealade ja haljastuse

tagamisele, mis leevendavad tehiskeskkonnas mikrokliima mõjusid.

75 Teaduskirjanduses võib kliimamuutus tähistada igasugust pika aja jooksul ilmnevat muutust ilmastikuolude

statistilistes näitajates. 76 https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/eesti-tegevused/kliimamuutustega- kohanemise-arengukava, vastu võetud 2017

88 Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

4.7 Jäätmeteke ja -hooldus

Saarde valla jäätmekorraldust reguleerivad Saarde valla jäätmehoolduseeskiri, Saarde valla

jäätmekava77 ning muud jäätmemajandust reguleerivad õigusaktid. Kehtiva Saarde valla jäätmekava

järgi on Saarde valla jäätmekorralduse peamised eesmärgid: 1) vältida ja vähendada jäätmeteket, sh

vähendada jäätmete ohtlikkust; 2) võtta jäätmed ringlusse või neid muul viisil taaskasutada

maksimaalsel tasemel; 3) vähendada jäätmetest tulenevat keskkonnariski, tõhustades muuhulgas seiret

ning järelevalvet.

Saarde vallas toimub jäätmete liigiti kogumine mitmele poole valda paigutatud jäätmete liigiti kogumise

konteinerite abil. Kogutakse segaolmejäätmeid, pakendijäätmeid, suurjäätmeid ja paber-

kartongjäätmeid ning klaasijäätmeid. Jäätmejaam Marana külas Heitveepuhasti kinnistul avatakse

novembris 2023, kus juba varem on paiknenud reoveesette ja biolagunevate aia- ja haljastujäätmete

kompostimisplats. Seni on elanikud saanud viia oma jäätmed Osaühing PAIKRE Paikuse prügilasse,

Osaühing PAIKRE Pärnu sorteerimisjaama või anda üle vastavat keskkonnakaitseluba omavale

ettevõttele. Kuna suurem osa vallast on hajaasustus ning kortermajade piirkondi on vallas pigem vähe,

siis arvatavasti toimub biojäätmete kogumine ja kompostimine peamiselt omal maal. Vajadus

biojäätmete liigiti kogumiseks on suuremates asulates kortermajade juures, mida planeeritakse

lahendada kompostrite lisamisega. Haljasaladelt kogutavad sh kalmistutelt kogutavat haljasjäätmed

viiakse Heitveepuhasti kinnistul asuvale kompostiplatsile.

Valla territooriumil ei ole jääkreostusobjekte ega minevikus saastunud korrastamist vajavaid jäätmete

kõrvaldamiskohti. Kilingi-Nõmme prügila ja Surju prügila on suletud ja ei vaja enam järelhooldust.

Mõjude hindamine

Üldplaneering saab suunata jäätmeteket ja hooldust peamiselt jäätmehoolduseks sobivate maa-alade

olemasolu tagamisega. Kuna tulevikus rajatav jäätmejaam paikneks Marana külas reoveepuhasti

juures, siis ei ole selle rajamiseks vajadust uut maa-ala reserveerida. Kuigi vallas on eesmärgiks

biojäätmete liigiti kogumise suurendamine, siis ei ole KSH hinnangul vajadust ka kompostimisväljakute

jaoks maa-alasid reserveerida, kuna vallas paikneb üks suurem kompostimisväljak ning planeeritavad

kompostrid korterelamute juurde ei vaja täiendavat maa-ala eraldamist.

Sellest tulenevalt ei ole KSH-l soovitusi ega näe vajadust leevendavate tingimuste seadmiseks

jäätmetekke ja hoolduse parendamiseks üldplaneeringu täpsusastmes.

Kokkuvõte ja soovitused

KSH-l ei ole soovitusi ega näe vajadust leevendavate tingimuste seadmiseks jäätmetekke ja hoolduse

parendamiseks üldplaneeringu täpsusastmes.

4.8 Mõjude omavahelised seosed ja kumulatiivsed mõjud

Üldplaneering on valla kaugele vaatav strateegiline arengudokument, mistõttu avalduvad ka

planeeringulahenduse elluviimisega kaasnevad mõjud üldjuhul kaudselt, pikaajaliselt ning omavahel

seotult. Kumulatiivne mõju on üksikute tegevuste ja mõjuliikide koostoimes avalduv/tekkiv mõju, mis ei

pruugi olla erinevate mõjude „aritmeetiline summa”.

Kumulatiivsete mõjude avaldumise võimalusega on käesolevas KSH-s arvestatud läbivalt, erinevate

teemavaldkondade analüüsi käigus.

77 KSH koostamise ajal kehtib Saarde valla jäätmekava 2018-2023

Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 89

Pikaajaline ja positiivne kumulatiivne mõju on üldplaneeringu elluviimisel Saarde valla elukeskkonnale.

Hea elukeskkonna tagamine on läbivaks jooneks enamuse üldplaneeringuga kavandatava põhimõtete

ja tingimuste seadmisel. Kõrge kvaliteediga elukeskkonna soodustamisele aitab kaasa praegust

asustusstruktuuri tähtsustav lähenemine ja ettevõtlus- ja tootmisaladena suuremate keskusalade

mõjualade eelistamine. Hajaasustuses antakse võimalused tavapärase maalise asustuse edasi

arendamiseks.

Kumulatiivset ebasoodsat mõju üldplaneeringu elluviimisel hindamise käigus ei tuvastatud.

90 Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

5 SOOVITUSED JA NÕUDED PLANEERINGULAHENDUSE TÄIENDAMISEKS

Alljärgnevalt on toodud koondloetelu KSH ekspertgrupi poolt planeeringu eskiislahenduse hindamise

tulemusel tehtud soovitustest. Kaldkirjas on toodud üldplaneeringu koostajate poolt ettepanekuga

arvestamine või arvestamata jätmise põhjendused.

1. Roheline võrgustik

Arvestades olemasolevat ja perspektiivset maakasutust ning rohelise võrgustiku eesmärke, tehti

ettepanek osades asukohtades rohelist võrgustikku laiendada ning mõnes asukohas vähendada.

Laiendusettepanekud tulenesid peamiselt vajadusest rohelise võrgustiku alasse haarata erinevaid

loodusväärtuslikke alasid. Vähendusettepanekud tulenesid peamiselt olemasoleva asustuse ja

plaanitava maakasutuse sobimatusest. Vastavalt tehtud ettepanekutele suureneks korrigeeritav Saarde

valla rohelise võrgustiku kogupindala võrreldes maakonnaplaneeringu järgse rohevõrguga ca 37 km²

võrra.

Ettepanekutega arvestati.

Tuuleenergeetika aladel, kus on kohustuslik detailplaneeringu läbiviimine, tuleb täpsustada kavandatud

tegevuse mõju rohevõrgustikule pöörates tähelepanu rohevõrgustiku kasutustingimustele ja võrgustiku

sidususe säilimisele, sh arvestades tuulepargi toimimiseks vajaliku liinitaristu ning tuulealade

kumuleeruva mõjuga. Metsa kavandatud tuulikute puhul on soovitatav eelistada intensiivselt

majandatavaid ja seeläbi väiksema loodusväärtusega metsi. Lähtuvalt KSH (eel)hinnangu tulemusest

tuleb vajadusel ette näha meetmeid võrgustiku toimimise ja sidususe tagamiseks.

Ettepanekuga arvestati.

Tuulikute teenindamiseks Tõlla raba serva kavandatud tee tuleb nihutada rabast välja, et vältida niigi

halvas seisundis raba veerežiimi täiendavat halvendamist.

Ettepanekuga arvestati.

2. Natura asjakohane hindamine

Surju külla on kavandatud olemasoleva Surju-Saunametsa maantee serva üle Reiu jõe (sh Reiu jõe

hoiuala ja loodusala) perspektiivne kergliiklustee. Reiu jõe loodusala ületatava kergliiklustee silla

konstruktsioon ja ka ehitustööd tuleb kavandada selliselt, et veekeskkonda ehitustöödega ei minda ja

jõe vee settekoormust ei suurendata.

Ettepanekuga arvestati, vastav tingimus lisati seletuskirja ptk 5.2.1.

Et välistada ebasoodne mõju Kikepera linnuala kaitse-eesmärkidele, tuleb loobuda ÜP lahenduses

Kikepera tuuleala kõikide lahustükkide (nr 1−11) kavandamisest.

Et välistada ebasoodne mõju Põhja-Liivimaa linnuala kaitse-eesmärkidele, tuleb loobuda ÜP

lahenduses Kalita tuuleala kõikide lahustükkide (nr 23−31) kavandamisest.

Ettepanekutega arvestati, tuuleenergeetika alasid korrigeeriti.

3. Kaitstavad loodusobjektid

Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 91

Mäetööstuse maa-alas Vangu liivakarjääris jätta liivakarjääriks kavandatud alast välja seal inventeeritud vääriselupaik. Ettepanekuga arvestati, vastav märge lisati seletuskirja ptk 5.2.1 ja korrigeeriti maakasutusplaani.

Tuulealade tsoon 1 alad jäävad maismaalinnustiku analüüsi tsoon 1 alale ja kus seetõttu tuleb edaspidise planeerimise käigus leida tuulikute arv ja asukohad, mida arendusalal on võimalik ellu viia lähtudes võimalikust mõjust linnustikule (arenduse eelduseks on linnustiku uuringu läbiviimine). Üldplaneeringu seletuskirja järgi kavandatakse antud aladel tuulikuid detailplaneeringu alusel ja seega on vajalik koostada KSH eelhinnang, mis linnustiku osas saab tugineda läbiviidaval uuringul. Ettepanekuga arvestati, tingimus lisati SK ptk 5.4.5.3. Tuulealade tsoon 1 välised alad jäävad maismaalinnustiku analüüsi tsoon 1 aladest välja (või ei ole tsoon 1 rakendamine põhjendatud tuginedes olemasolevatel seire või uuringu andmetel) ja kus seetõttu on olulised riskid linnustikule minimeeritud. Lähtudes ettevaatusprintsiibist on vajalik siiski läbi viia arendusele eelnev linnustiku uuring, mis kinnitaks ebasoodsa mõju puudumist (+ keskkonnamõju eelhinnang). Üldplaneeringu seletuskirja järgi võib antud aladel tuulikute kavandamine toimuda projekteerimistingimuste (PT) alusel, millele on vajalik koostada KMH eelhinnang, mis linnustiku osas saab tugineda läbiviidaval uuringul. Ettepanekuga arvestati, tingimus lisati SK ptk 5.4.5.3. Nahkhiirte uuringud. Kuigi tuulealadel ega nende lähistel pole kaitsealuste nahkhiirte elupaiku teada, on nad tihti seotud puistute ja veekogude lähedusega ning neile potentsiaalselt sobivaid elupaiku leidub ka ÜP-s kavandatud tuulealade piirkonnas. Seega tuleb lähtudes ettevaatusprintsiibist nahkhiirte uuringud läbi viia kõikidel tuulealade edasisel arendamisel, et täpsustada leevendusmeetmete rakendamise vajadust (nt tuulepargi opereerimisel start-stop algoritmi kasutamine sügisrände perioodil vms). Ettepanekuga arvestati, tingimus lisati SK ptk 5.4.5.3. Taimestiku uuringud. Kuigi kaitstavate taimeliikide leiukohti tuulealade piires registreeritud ei ole (need on piiritletud tuulealadest välja lõigatud) tuleb lähtudes ettevaatusprintsiibist läbi viia kõikidel tuulealade edasisel arendamisel taimestiku uuringud, et täpsustada vajadusel kavandatavas tuulepargis tuulikute paigutust või rakendada leevendavaid meetmeid. Ettepanekuga arvestati, tingimus lisati SK ptk 5.4.5.3.

4. Pinnavesi

Saarde paisjärve ehituskeeluvööndisse kergliiklustee kavandamisel on soovitav anda suunis säilitada

maksimaalselt looduslikku taimestikku.

Ettepanekuga ei arvestatud. Tegemist on olemasoleva jalakäijate ja ratturite poolt kasutatava rajaga,

mille ääres arvestatav looduslik taimestik puudub. Lisaks jääb soovitus liialt ebamääraseks konkreetse

tingimusena kajastamiseks.

5. Teenuste kättesaadavus

Täiendada planeeringut juurdepääsetavuse parendamiseks kergliiklusvahenditega ja jalgsi kavandades kergliiklusteed või jalgteed Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi ümbruses suurema autoliikluse tänavatel (nt Kooli, Sambla, Nõmme) sh on oluline kooli ümbrus ühendada üldisesse kergliiklusteede võrgustikku. Ettepanekuga arvestati ja korrigeeriti maakasutusplaani ning seletuskirja ptk 5.3.3 (Kooli tn võtta kasutusele liikluskorralduslikud abinõud). Eakate liikuvuse ja teenuste kättesaadavuse toetamiseks lisada planeeringusse tingimused üldkasutatavate ning äri- ja teenuseid pakkuvate hoonete ümbruses juurdepääsude ning barjääridevaba

92 Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

liikumise tagamise kohta (nt rajades vajadusel kaldteed, käsipuud, karestatud astmed, vaegnägijate märgistused) ning istepinkide olemasolu tagamiseks nii avalikus ruumis (nt kergliiklusteedel, tiheasustusaladel peamiste liiklemiseks kasutatavatel tänavatel, ja tiheasustusaladel ning nende lähistel paiknevatel puhkealadel) kui teenuste pakkujate territooriumil. Ettepanekuga arvestati, vastav tingimus lisati seletuskirja ptk 4.4, 4.5 ja 4.7. KSH soovitab täiendavalt kaaluda Kilingi-Nõmme ja Tihemetsa vahelise kergliiklustee ja/või kõvakattega jalgtee pikendamist ka Tihemetsa asula sisse kuni kortermajadeni. Ka on oluline tagada Tihemetsas ujumiskohale turvaline ligipääs peamiste elamualade juurest, mis samas on võimalik tagada ka jalgradade olemasoluga. Ettepanekuga arvestati, korrigeeriti maakasutusplaani. 6. Puhkealade kättesaadavus

Puhkealade veelgi parema kättesaadavuse tagamiseks on soovitav täiendada kergteede võrgustikku

KSH poolt väljatoodud ettepanekute alusel (ptk 4.2.2). KSH soovitab täiendada seletuskirja

tingimustega, mis tagavad eakate puhkefunktsiooni toetava väliruumi olemasolu nt tiheda istepinkide

võrgustiku rajamise, võimalusel kõvakattega tiheda jalgteede võrgustiku rajamise.

Ettepanekuga arvestati, vastav tingimus lisati seletuskirja ptk 4.7 ja korrigeeriti maakasutusplaani.

7. Ettevõtluskeskkond

KSH teeb ettepaneku täiendavalt kaaluda Kilingi-Nõmme kaguosas määratud segahoonestatava arenguala vajadust ja ulatust, kuna KSH hinnangul ei soodusta sellise ulatusliku ala määramine Kilingi- Nõmme keskuseala ettevõtluskeskkonna arengut.

Ettepanekuga arvestati, korrigeeriti maakasutusplaani.

KSH soovitab täiendada planeeringu seletuskirja äri- ja tootmise maa-alal haljaspuhvri rajamise tingimust, juhtides tähelepanu asjalolule, et haljaspuhver peaks olema okaspuid sisaldav segapuistu, et ka vegetatsioonivälisel ajal toimida. Ettepanekuga arvestati, vastav tingimus lisati seletuskirja ptk 4.6.

▪ KSH soovitab täiendada seletuskirja tingimusega, mis lubaks sobiva asukoha olemasolul tootmise arendamist tuuleenergeetika alade lähialadel.

Ettepanekuga arvestati, vastav tingimus lisati seletuskirja ptk 4.6 ja 4.15

8. Mõju kultuuripärandile

KSH soovitab lisada planeeringusse järgmised tingimused:

1. Tuuleparkide edasisel täpsemal kavandamisel vältida võimalusel pärandkultuuri kahjustamist.

Võimalusel kaaluda olemasolevate väärtuste esiletoomist nt vanade talukohtade tähistamist

infotahvlitega.

Soovitus lisati ptk 5.4.5.3 p 8.

2. Tuuleparkide edasisel planeerimisel hinnata tuulikute nähtavust ilusatest vaatekohtadest ning

võimalusel lähtuda tuulikute paigutusel lahendusest, kus vähendatakse negatiivset visuaalset

mõju. Vajadusel määrata leevendavad tingimused nt haljastuse säilitamine või selle rajamine

teatud vaatekoridori osas.

Visuaalsete mõjude hindamise tingimus juba sisaldus planeeringulahenduses.

Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 93

3. Kaaluda osade pühapaikade kohaliku kaitse alla võtmist. Looduslikest pühapaikadest, mis veel

ei ole kaitse all, vajaks väärtuste säilimiseks kaitset eelkõige Allikukivi ohvriallikas, samas võiks

seda kaaluda ka teiste looduslike pühapaikade osas, mis veel ei ole kaitse all.

Ettepanekuga ei arvestatud, kuna puuduvad otsesed ohutegurid looduslikele pühapaikadele ja

omavalitsusel puudub võimalus kaitset reaalselt rakendada.

9. Heited välisõhku, välisõhu kvaliteet

KSH teeb ettepaneku lisada seletuskirja välisõhu kvaliteedi seisukohalt võimalikud leevendavad

meetmed.

Ettepanekuga ei arvestata. Kuna leevendusmeetmed tulenevad kehtivatest õigusaktidest, ei ole nende

seletuskirja ülekandmine vajalik. Kehtivad õigusaktid on üldplaneeringu ülesed.

10. Radoon

KSH soovitab täiendada planeeringut soovitusega kõrge radooniriski piirkonnas ja selle lähialadel viia

enne hoonete rajamist läbi radooniuuringud. Juhul kui seda ei soovita teha, on vajalik võtta hoonete

rajamisel kasutusele radooniriski vähendamise meetmed.

Ettepanekuga ei arvestatud. Seletuskiri juba sisaldab tingimusi, mida tuleb rakendada radoonivastaste

meetmetena. Planeeringulahenduse väljatöötamisel lähtutakse Keskkonnaameti tähelepanekutest.

Keskkonnaamet on nt Tartu valla üldplaneeringu koostamise menetluse käigus märkinud järgmist:

Eestis ei leidu asutust/ettevõtet, kellel oleks akrediteering radooni mõõtmiseks pinnaseõhus.

Akrediteeringu taotlemine on aasta(te)pikkune protsess, mis eeldab edukat osalemist rahvusvahelistes

võrdluskatsetes. Ilma akrediteeringuta puudub sisuline võimalus mõõtjate tegevuse kvaliteedist

ülevaate saamiseks.

Kui mõõtmise nõude kehtestanud organ (KOV) ei ole kehtestanud kontrollitavaid nõudeid mõõtjale, on

reaalne ja Eesti praktikas juba realiseerunud oht, et nõue muutub formaalseks ja mitte ainult ei saavuta

oma eesmärki, vaid hoopis kahjustab selle saavutamist (nn võltsohutus). Keskkonnaameti hinnangul on

võimalik alternatiivne lähenemine. Mitte nõuda pinnaseõhus radooni mõõtmist, vaid ennetavalt, lähtudes

juba olemasolevast informatsioonist, radoonivastaste meetmete kasutamist, mis võib kokkuvõttes pikas

perspektiivis osutuda kindlamaks ja odavamaks viisiks.

94 Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

6 KOKKUVÕTE

Saarde valla üldplaneering määrab valla pika-ajalise ruumilise arengu põhimõtted ja seab nende alusel

maa- ja veealadele üldised kasutamis- ja ehitustingimused. Planeeringu koostamisel on lähtutud

kohapõhistest väärtustest ning kvaliteetse elukeskkonna loomise põhimõttest. Planeeringu koostamisel

alternatiivseid arengustsenaariume ei tekkinud. Piiriülest keskkonnamõju üldplaneeringu elluviimisel ei

esine.

Planeering vastab Pärnu maakonnaplaneeringu arengusuundadele ja Eesti keskkonnastrateegia

eesmärkidele. Üldplaneeringu elluviimisel on Saarde valla jätkusuutlikule arengule positiivne mõju,

olulist negatiivset mõju planeeringu elluviimisega ei kaasne. Üldplaneeringut järgides toimub edasine

areng läbimõeldult ja tasakaalustatult.

Kuna olulist negatiivset mõju planeeringu elluviimisega ei kaasne, siis ei määra KSH leevendavaid

meetmeid ja lisaks üldplaneeringu regulaarsele ülevaatamisele täiendava seire vajadust. Asjakohastes

valdkondades tuleb arvestada riiklike seireprogrammide tulemustega.

Mõjuhindamise tulemusena on KSH töögrupp teinud soovitusi lahenduse edasiarendamiseks (ptk 5).

Soovitused aitavad võimendada planeeringu elluviimisega kaasnevat positiivset mõju.

Mõjude hindamise aruannet täiendatakse üldplaneeringu põhilahenduse faasis, kui selgunud on

tuuleenergeetika arendamiseks kavandatavate alade paiknemine.

Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 95

LISAD

LISA 1. LS JA KSH VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS

LS ja KSH väljatöötamise kavatsus on toodud eraldi dokumendina.

LISA 2.TUULEENERGIA (TUULEPARKIDE) ARENDAMISEKS SOBIVATE ALADE KUJUNEMINE

Üldplaneeringu üheks teemaks on tuuleenergia arendamiseks põhimõtteliselt sobivate alade leidmine.

Tuuleparkide, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise (ORME), kavandamine on võimalik

üldplaneeringuga leitud põhimõtteliselt sobivatel aladel, mille väljaselgitamisel on arvestatud:

▪ ruumianalüüsi (sobivusanalüüs) tulemusi;

▪ maismaalinnustiku analüüsi78 tulemusi.

Järgnevalt on kirjeldatud, kuidas ja milliste kaalutluste alusel tekkisid tuuleenergia arendamiseks

põhimõtteliselt sobivad alad tuuleparkide kavandamiseks Saarde vallas.

Esmalt (mais-juunis 2020) viidi põhimõtteliselt sobivate alade väljaselgitamiseks läbi välistavatel

teguritel põhinev ruumianalüüs. Lähtuti järgmistest teguritest:

(andmed Keskkonnaregister seisuga 01.2020; Maa-amet seisuga 05.2020):

- 1000 m puhver elu- ja ühiskondlikest hoonetest;

- 2000 m puhver üldplaneeringuga määratud tiheasustusaladest;

- kaitsealused loodusobjektid (sh projekteeritavad);

- 600 m puhver kaitstavatest objektidest, mille kaitse-eesmärkides on linnu- või nahkhiireliike;

- 600 m puhver Natura 2000 linnualadest;

- 1000 m (+ 1000 m täiendav uuringuala) puhver kotkaste ja must-toonekure püsielupaikadest;

- 600 m puhver kanakulli (LK II) väljaspool kaitstavaid alasid asuvatest leiukohtadest;

- 600 m puhver metsakanaliste (metsis, LK II , teder LK III, laanepüü LK III) pindalalistest

elupaikadest;

- 1000 m puhver teadaolevatest RMK puhkealadest;

- kultuurimälestised koos kaitsevööndiga;

- 500 m puhver kalmistutest;

- riigikaitseline objekt (Kikepera harjutusväli)

- 300 m puhver riigimaanteedest;

- 300 m puhver Rail Baltic raudtee trassikoridorist;

- 300 m puhver 110–330 kV ja 40 m puhver <110 kV elektriliinidest;

- veekogud koos ehituskeeluvööndiga.

78 „Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs“ . Eesti Ornitoloogiaühing, Kotkaklubi, 2022.

96 Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Joonis 1. Ruumianalüüsi tulemusena selgunud põhimõtteliselt sobivad alad tuuleenergia arendamiseks

(mai-juuni seisuga 2020).

Keskkonnaamet edastas 28.06.2021 omavalitsustele ja konsultantidele soovitused tuuleparkide

planeerimiseks ja puhvrid, mille puhul tuleb eeldada tuulepargi rajamisel liigi pesitsusalale või elupaigale

või kaitstavale alale negatiivse mõju avaldumist. Keskkonnaameti poolt välja pakutud puhvrid

arvestavad eelkõige linnustiku avalduva mõjuga ja on varasemalt kasutatud puhvritest ulatuslikumad (vt

joonis 2, kus on arvestatud linnustiku puhvritega, kuid ei ole arvestatud rohevõrgustiku tugialadega,

mida peaks KeA hinnangul vältima). Näiteks soovitab Keskkonnaamet metsakanaliste puhul arvestada

1000 m puhvriga (varasemas analüüsis 600 m), must-toonekure ja suur-konnakotka puhul 3000 m

puhvriga.

Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 97

Joonis 2. Keskkonnaameti edastatud puhvrite (mille puhul tuleb eeldada tuulepargi rajamisel liigi

pesitsusalale või elupaigale või kaitstavale alale negatiivse mõju avaldumist) kattuvus ruumianalüüsi

tulemusena selgunud põhimõtteliselt sobivate aladega tuuleenergia arendamiseks.

Keskkonnaameti dokumendis oli välja toodud, et planeerimisel saab puhvrite ulatust (st tuulepargi

ohutut kaugust ohustatud objektist) lähtudes kohapealsetest oludest täpsustada, kuid kirjandusallikad

soovitavad lähtuda pigem standardiseeritud (nt ringikujulistest) puhvritest, kuna need tagavad elustikule

pikemas perspektiivis siiski parema kaitse.

Eelnevast tulenevalt eristati koostatava üldplaneeringu eelnõu avalikustamise etapis (sügis 2021)

sobivatest aladest Keskkonnaameti puhvritega kattuvad alad (joonisel 3 tähistatud roosaga). Lähtuti

põhimõttest, et nendel aladel eeldab tuuleenergia arendamine kohapõhiseid linnustiku uuringuid. Kui

uuringute tulemusel selgub, et linnustikule ei kaasne olulist negatiivset mõju, on võimalik alad määrata

üldplaneeringuga põhimõtteliselt tuuleenergeetika arendamiseks sobivateks aladeks. Sellisel juhul on

edasise arengu aluseks detailplaneering. Juhul, kui uuringute tulemusel selgub oluline ebasoodne mõju

linnustikule, ei ole alade edasine arendamine võimalik. Kui on tegemist Natura ala kaitse-eesmärke

mõjutava tegevusega (st tegevusega, mille ebasoodne mõju eesmärkidele ei ole välistatud), siis ei saa

negatiivset mõju aktsepteerida ja ka puhveralasse on tuulepargi rajamine seega välistatud.

98 Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Uuringute tulemused oleks olnud üheks sisendiks üldplaneeringu põhilahenduses tuuleenergia

arendamiseks sobivate alade otsustamisel.

Joonis 3. Keskkonnaameti edastatud puhvritega arvestamisel tuuleenergia arendamiseks sobivad alad

ja alad, mille arendamise võimaluse selgumiseks tulnuks läbi viia täiendavad kameraalne analüüs ning

täiendavad uuringud linnustiku ja käsitiivaliste osas (teostajaks erialaekspert (linnustiku osas sõltuvalt

mõjutavast liigist nt MTÜ Eesti Ornitoloogiühingu ja/või MTÜ Kotkaklubi liige).

2022. aasta detsembris valmis töö „Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs“, mille raames teostatud

analüüsi alusel tsoneeriti Eesti maismaa kolme tsooni: Tsoon 1 on liigi elupaik, kodupiirkonna tuumala

või rändekoridor, kuhu tuulikute püstitamine põhjustab negatiivse mõju. Tsoon 2 on tsooni 1 ümbritsev

ala, mis puhverdab kõige olulisemat elupaika viimasesse muidu ulatuva häiriva vm mõju eest, mille tõttu

tsooni 1 kvaliteet lindude elupaigana võib langeda. Tsoon 3 on tähelepanu vajav ala, kuhu tuulikute

planeerimisel tuleb (eel)uuringuga selgitada sihtliigi esinemist alal või sihtliigi elupaigakasutust või

hinnata hukkumisriski vms.

Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 99

Joonis 4. Üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsi tsoonidega hõlmatud alad Saarde vallas.

Analüüsist nähtub (joonis 4), et valdavas osas Saarde vallast jääb analüüsi järgi tsooni, kuhu tuuliku

püstitamine põhjustab negatiivse mõju. Arvestades analüüsi tulemusi, jäeti valdav osa Tsoon 1-ga

kattuvatest aladest edasise vaatluse alt välja. Edasi vaadati täpsemalt (veebruar 2023) neid alasid,

mille määramiseks oli konkreetne arendushuvi ehk alasid, mille osas tuuleenergia alaks määramise

ettepanek esitati üldplaneeringu eelnõu avalikustamise etapis. Joonistusid välja piirkonnad, kus esialgse

hinnangu kohaselt võiks tuulikuparkide kavandamine osutuda võimalikuks. Esialgse hinnangu andmisel

võeti arvesse Natura 2000 alade kaitse-eesmärke.

100 Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Joonis 5. Ovaalid tähistavad piirkondi, kus arvestades Natura 2000 alade kaitse-eesmärke võib

osutuda võimalikuks tuulikuparkide kavandamine.

Keskkonnaamet andis 21.03.2023 põhimõttelise indikatsiooni79 väljapakutud arenduspiirkondade osas.

Keskkonnaamet tõi oma kirjas välja, et Saarde valla looduskeskkonnast lähtudes on tööstuslik

tuuleenergeetika arendamine soositum Kõpu-Kilingi-Nõmme-Tali joonelt ida suunas. Sellest joonest

läände jäävad alad kuuluvad Vahe-Eesti metsade ja soode vööndisse, kus inimmõju on olnud madalam

ning on säilinud hulgaliselt inimhäiringutele tundlike liikide elupaiku. Kõpu-Kilingi-Nõmme-Tali joonelt

idas on enam endisi ja praegusi põllumajandusmaid ja väiksemaid märgalasid ja metsatukki, millel

tuuleparkide arendamine on looduskeskkonnale väiksema mõjuga. Loomulikult leidub ka sellisele

maastikule spetsialiseerunud ning tuuleenergeetika poolt potentsiaalselt mõjutatud liike, kelle

kaitsevajadusega tuleb arvestada.

79 Keskkonnaameti e-kiri, millega saab tutvuda Saarde Vallavalitsuses.

Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 101

Arvestades Keskkonnaameti sisendit viidi läbi esmajärjekorras Natura asjakohane hindamine ja seejärel

hinnati ka tuuleenergeetika arendamiseks põhimõtteliselt sobivaid alasid ka lähtuvalt teistest

keskkonnakomponentidest. Lähtuvalt Natura hindamisest jäi sobivaks vaid Ida-Saarde tuuleala.

Joonis 6. Natura hindamise tulemusel osutus sobivaks vaid Ida-Saarde tuuleala.

102 Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

LISA 3. TUULEPARKIDE MÜRA JA VARJUTAMISE HINDAMINE

Mürahinnang

Uute tuuleparkide kavandamisel seatakse üldjuhul lähimatel müratundlikel aladel eesmärgiks

rangeimate nõuete ehk välisõhus leviva müra sihtväärtuse tagamine, mis tagab paremad tingimused

kui piirväärtusele vastav olukord. Vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71 „Välisõhus

leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ on II

kategooria alade (elamud) tööstusmüra sihtväärtus 50 dB päeval ja 40 dB öösel. Kuna tuulikud töötavad

ööpäevaringselt saab määravaks mürataseme vastavus öistele ehk rangematele nõuetele (40 dB).

Tuulikute kavandamisel tuleb läbi viia müra modelleerimine ning esitada mürakaart ning -hinnang.

Samuti tuleb müraaspektiga arvestada väiketuulikute (kogukõrgusega kuni ca 30 m) kavandamisel.

Eesti seadusandluses toodud sihtväärtusele vastav müratase (40 dB öösel) on levinud normtase ka

mitmete teiste riikide (Saksamaa80, Soome81, Rootsi82, Poola83) praktikas tuulikute planeerimisel ning

mõju hindamisel.

Atmosfääriõhu kaitse seaduse kohaselt tuleb sihtväärtust (40 dB) rakendada uute üldplaneeringutega

alade puhul. Kuna “uue üldplaneeringuga ala” mõiste on seadusandluses lahti seletamata siis on

praktikas sageli keeruline “uue üldplaneeringuga ala” eristamine. Keskkonnaministri 16.12.2016

määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ kohaselt on uus planeeritav ala väljaspool tiheasustusala või kompaktse hoonestusega

piirkonda kavandatav seni hoonestamata uus müratundlik ala.

Siseruumide müra normtasemed (ekvivalentne müratase, LpA,eq,T) on kehtestatud sotsiaalministri

04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega

hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“, mille kohaselt eluhoonete elu- ja magamisruumides on

tööstusaladelt (võrdsustatav tuulikutega) lähtuva müra puhul päevasel ajal lubatud 30 dB, öisel ajal 25

dB (nõue kehtib suletud akende korral). Muutuva tasemega või lühiajaliselt toimivatele üksikutele

mürasündmustele on kehtestatud lühiajalise mürasündmuse maksimaaltaseme norm LpA,max, mis

tööstuslike allikate puhul on elu- ja magamisruumides öisel ajal 40 dB.

Madalsageduslikule mürale on kehtestatud soovituslikud tasemed samuti sotsiaalministri 04.03.2002

määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja

mürataseme mõõtmise meetodid“ (määruse lisa „Madalsagedusliku müra hindamine“).

Madalsagedusliku müra hinnang antakse eraldi alapeatükis.

Tuulikuparkidest (ja üksiktuulikutest) lähtuva müra hindamisel ja tuulikutele sobiva asukoha määramisel

lähtutaksegi praktikas reeglina just kõige rangemast nõudest ehk öisest sihtväärtusest (40 dB

välisõhus), mis tagab naaberaladel head akustilised tingimused ööpäevaringselt.

Käesoleva planeeringu raames rakendatakse tuulikuparkide rajamiseks sobivate alade eelvalikul lisaks

ka eluhoonetest minimaalselt 1 km puhverala kriteeriumi, mis on sageli piisav vahemaa ka müra

normväärtuste tagamiseks (siiski tuleb normtasemele vastavust kontrollida ka arvutuslikult).

Maaomanikuga kokkuleppel võib tuulikuid rajada ka eluhoonetele lähemale kui 1 km ehk kuni 750 m84

kaugusele eluhoonest, kui hoone aluse maa omanikuga on saavutatud kokkulepe ning kõik

80 “TA-Lärm 1998" (Technical Guidance for Protection against Noise) 81 Valtioneuvoston asetus tuulivoimaloiden ulkomelutason ohjearvoista (1107/2015) 82 Vägledning om buller fran vinkraftwert 83 Regulation of the Minister of the Environment of 14 June 2007 - On acceptable levels of environmental noise 84 Tuuleenergeetika arendamise kiirendamise raames on kevadel 2023 ministeeriumid koostöös

kaardistamas võimalusi tuuleenergeetika arendamiseks riigile kuuluvatel maadel. Nn eelisarendatavate alade määramisel on lähtekriteeriumiks võetud 750 m elamutest ja üh iskondlikest hoonetest. Vt ka https://keskkonnaportaal.ee/et/tuuleenergeetika -arendamist-piiravate-kitsenduste- kaardistamine-ning-vabade-alade-tuvastamine

Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 103

keskkonnanõuded on täidetud, sh arvestades kumulatiivset mõju ja tuuleparkide rajamist välistavaid

kriteeriumeid. Ehk ka sel juhul tuleb lähtuda asjakohaste müra normväärtuste tagamisest.

Käesoleva KSH raames teostati näitlik müra leviku modelleerimine spetsiaaltarkvaraga WindPRO

tuulikute positsioonidele, mille kavandamine nähakse üldplaneeringuga ette läbi

projekteerimistingimuste menetluse. Arvutamisel kasutati rahvusvahelist standardit ISO 9613-2:

“Acoustics – Abatement of sound propagation outdoors, Part 2: General method of calculation”, mis on

olnud Euroopa Liidu soovituslik tööstusmüra arvutusmeetod liikmesriikidele, kellel ei eksisteeri

siseriiklikke arvutusmeetodeid (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2002/49/EÜ, 25. juuni 2002,

mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega). Nimetatud standard on tuulikuparkide

müra leviku hindamisel laialt kasutatav ka muu maailma praktikas.

Müra levik on antud ebasoodsates tingimustes – tuulikud töötavad maksimaalses töörežiimis (vastav

töörežiim saavutatakse üldjuhul tuule kiirusel 8-10 m/s (referentskõrgusel 10 m maapinnast)).

Mürakaartidel kujutatakse müra leviku ulatust samaaegselt kõikides suundades (ilmakaartes).

Spetsiaaltarkvaraga WindPRO modelleeritud müra leviku kaardi koostamisel kasutati hetkel tootmisest

olevatest tuulikutest ühe võimsaima ehk 7.2 MW võimsusega Vestas V172 andmeid (rootori diameeter

172 m, torni kõrgus 166 m). Tuulikutootja andmetel on ühe tuuliku helivõimsustase (LwA) 106,9 dB. Lisaks

liideti müraarvutustes iga tuuliku müratasemele veel parandustegur +1,5 dB arvestamaks

perspektiivsete tuulikute puhul võimaliku täiendava määramatusega (tuulikutootja poolt väljastatud

müraandmete näol ei ole tegemist garanteeritud müratasemetega, võimalik määramatus jääb reeglina

vahemiku 1...2 dB) ning kirjeldamaks võimalikult ebasoodsat olukorda.

Müra leviku arvutused teostati 1/3 oktaavribades (ehk algandmed sisestatakse ja arvutused teostatakse

erinevates sagedusvahemikes ning tulemused liidetakse taas kokku ühearvuliseks väärtuseks), mis

annab täpsemad tulemused, kui ühearvuliste (summeeritud) mürataseme väärtuste kasutamine

arvutuste algandmetena, nt võib olulise madalasagedusliku müra osakaalu korral anda oktaavribades

teostatud arvutused mõnevõrra suuremad tulemused kui algandmetena ühearvulise väärtuse

kasutamise korral.

Müra leviku arvutused teostati Vestas V172-7200 MW tuuliku kohta. Kuna Vestas V172 mudeli puhul ei

ole tootja poolt veel esitatud helivõimsustaseme andmeid erinevates sagedusvahemikes (tootja on

avaldanud ainult ühearvulise helirõhutaseme väärtuse LwA 106,9 dB) siis lähtuti V162-6200 MW mudeli

sagedusspektrit kirjeldavatest andmetest (V162-6200 helivõimsustase 1/3 oktaavribades summaarse

väärtusega LwA 104,8 dB), millele lisati kõigis sagedusvahemikes V172 ja V162 mudeli vaheline

helivõimsustaseme (LwA) erinevus ehk 2,1 dB. Lisaks arvestati müra leviku arvutamisel ka eespool

mainitud määramatusega +1,5 dB.

Tabel 01. Vestas V162 helivõimsustasemed (LwA) 1/3 oktaavribades (V172 arvutuste puhul liideti antud

väärtustele 2,1 dB) tuule kiirusel 8 m/s

1/3 oktaav-

riba kesk-

sagedus, Hz

10 12.5 16 20 25 31,5 40 50 63 80 100 125 160 200 250 315

Helivõimsus-

tase LWA, dB 41,1 47 52,5 57,7 63 67,8 72,7 77,5 81,5 84,5 87,2 89,6 91,7 93,4 94,7 95,8

1/3 oktaav-

riba- kesk-

sagedus, Hz

400 500 630 800 1000 1250 1600 2000 2500 3150 4000 5000 6300 8000 10000 Kokku

LwA, dB

Helivõimsus-

tase LWA, dB 95,9 95,2 94,4 93,6 92,5 91,4 90 88,2 86,1 83,6 80,7 77,6 74 70,1 65,9 104,8

Lisaks arvestati kumulatiivse müraolukorra modelleerimisel ka piirkonnas asuvate olemasolevate

tuulikutega (9 Vestas V150 4.2 MW tuulikut torni kõrgusega 155 m ja helivõimsustasemega (LwA) 104,8

dB + 1,5 dB määramatus).

104 Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Müra leviku arvutuste teostamiseks koostati WindPRO arvutustarkvara sisene kolmemõõtmeline

maastikumudel. Lähteandmetena kasutati Maa-ameti avaandmetena kättesaadavaid kõrgusandmeid

(samakõrgusjooned 2024. a seisuga), mis põhinevad aerolaserskaneerimise (LIDAR) tulemusena

kogutud maapinna kõrguspunktidel. Siiski võib öelda, et müraallikate ning tundlike alade asukohtades

ei esine suurt maastikust tingitud erinevust arvutatud müratasemetes.

Müralevi modelleerimisel on arvestatud ka heli neelduvust või peegelduvust maapinnal. Heli neelduvus

sõltuvalt maapinna ja maakasutuse omadustest on määratud skaalal 0 (akustiliselt "kõva" heli peegeldav

pinnas: maantee, veekogud, betoon) kuni 1 (akustiliselt "pehme" heli neelav pinnas: põllud, põõsad,

heinamaa, lumine pind). Antud juhul domineerib kogu uuritaval alal akustiliselt „pehme” ehk helilaineid

neelav looduslik pinnas, kuid arvutustes on siiski kasutatud konservatiivsemat väärtust (koefitsient 0,4

ehk segapind, mis koosneb 60% ulatuses heli peegeldavatest pindadest), mis aitab tagada suuremaid

puhveralasid (metoodika vastavalt Kliimaministeeriumi 2024. a avaldatud juhendmaterjalile85). Vastavalt

2024. a uuendatud juhendmaterjalile on soovituslik arvutuskõrgus 4 m maapinnast (varasemalt oli

soovituslik kõrgus 2 m maapinnast).

Modelleerimisel ei ole arvestatud otseselt müra levikut takistavate objektidega nagu kõrgemad puud ja

metsaalad. Juhul, kui tuulikute ja vaatleja vahele jäävad suuremad metsatukad, võivad tegelikkuses

avalduvad müratasemed olla ka mõnevõrra väiksemad kui arvutustes näidatud, kuigi kõrgete tuulikute

puhul on müra levikut tõkestavate objektide mõju reeglina siiski tagasihoidlik.

Järgnevalt esitatakse müra leviku modelleerimise tulemused tuuliku Vestas V172-7200 MW korral.

Samas tuleb rõhutada, et planeeringu raames ei fikseerita ühte konkreetset tuuliku tüüpi või mudelit,

mis selgub hanke käigus. Samuti ei ole välistatud tuulikute arvu muutused, nt tehnoloogilistel põhjustel

mõne tuuliku kavandamisest loobumine. Seega on tuulikute lõpliku arvu ja paigutuse fikseerimisel,

samuti lõpliku tuuliku mudeli väljavalimisel soovitatav teostada täiendav müra modelleerimine,

mis arvestaks välja valitud tuuliku andmeid (tuuliku mudel, mõõdud ja müraandmed) ning täpset

paigutust.

Mürakaartidele on lisatud ka lähimate müratundlike alade asukohad. Eluhooned ning õuealad on

mürakaardil märgitud tähistusega A...S. Projekteerimistingimustega kavandatavad 12 tuulikut on

mürakaardil tähistatud numeratsiooniga 1...12.

85 https://kliimaministeerium.ee/energeetika-maavarad/valisohk/mura (dokument „Müraga arvestamine tuulikute

planeerimisel”, seisuga juuni 2024, varasemalt (nt 2021. a Keskkonnaministeeriumi poolt avaldatud sarnases dokumendis) olid arvutusmetoodika soovitused mõnevõrra teistsugused, mistõttu võivad enne 2024. a juunit samaväärse juhendmaterjali põhjal teostatud arvutuste tulemused ning alates 2024. a juunist juhendmaterjali põhjal saadud tulemused erineda)

Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 105

Joonis 1. Võimaliku planeeringulahenduse illustratiivne mürakaart koosmõjus olemasolevate

tuulikutega, kavandatavad tuulikud on tähistatud punase tingmärgiga (nr 1...12), olemasolevad tuulikud

on tähistatud sinise tingmärgiga (Aluskaart: Maa-ameti põhikaart, 2024)

Välja pakutud indikatiivse tuulikute arvu ja asetuse ning hetkel ühe võimsama tuuliku (Vestas V172

esialgsed müraandmed) korral ei jää arendusalade ümbruses ühtegi eluhoonet 45 dB-st ehk II

kategooria alade tööstusmüra öisest piirväärtusest kõrgema müratasemega alale.

Teostatud näitliku arvutuse korral (kasutades konservatiivseid arvutusparameetreid ning lisades

määramatuse +1,5 dB) võib hetkel ühe võimsama tuuliku (Vestas V172 esialgsed müraandmed) korral

esineda minimaalne (0,1….0,3 dB ulatuses) II kategooria alade öise sihtväärtuse (40 dB) ületamine

106 Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Kanakülas Paderniku kinnistu eluhoone ümbruses (mürakaardil ala E) ning Tõlla külas Männipere

kinnistu eluhoone juures (mürakaardil ala Q).

Informatiivselt võib välja tuua, et 37...39 dB väärtusega mürataseme tsooni jäävad üksikud elamud nii

Kamali küla keskosas kui ka Tõlla külas ja Kärsu külas. Teistes piirkondades jääb arvutuslik müratase

juba enam kui 3 dB võrra väiksemaks kui elamualade rangeim müra normtase ehk öine sihtväärtus (40

dB).

Hetkel on müra leviku modelleerimine teostatud ühte võimalikku suurimat tuulikumudelit (Vestas V172)

silmas pidades, kuid käesoleva planeeringu raames ei fikseerita ühte kindlat tuulikutüüpi. Nt on võimalik

valida väiksemate parameetritega ning müratasemega mudel, samuti võib ka käsitletud mudeli (V172)

puhul tuulikutootja poolt esitatav täpsustatud garanteeritud müratase jääda väiksemaks kui käesoleva

KSH aruande raames teostatud müra leviku arvutuste lähteandmed (ehk helivõimsustase LwA 106,9 dB

+ määramatus 1,5 dB). Samuti on perspektiivis võimalik valida suurema müratasemega ning võimsam

tuulik, kuid sel juhul tuleb tõenäoliselt tuulikute arv ning paigutus arendusala siseselt üle vaadata,

vältimaks müra normtasemete ületamist.

Ühtlasi ei ole välistatud ka tuulikute arvu muutused, nt mõne tuuliku kavandamisest loobumine või mõne

tuuliku lisamine. Seega on tuulikute lõpliku arvu ja paigutuse fikseerimisel, samuti lõpliku tuulikutüübi

väljavalimisel kõigi arendusalade puhul vajalik teostada täpsem müra modelleerimine, mis arvestaks

juba konkreetse tuuliku andmeid (tuuliku mudel, mõõdud ja müraandmed) ning täpset (lõplikku)

paigutust.

Madalsagedusliku müra hindamine (siseruumides)

Madalsageduslikule mürale on kehtestatud soovituslikud tasemed sotsiaalministri 04.03.2002

määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja

mürataseme mõõtmise meetodid“. Määruse lisas (määruse lisa 1. Madalsagedusliku müra hindamine)

on toodud soovituslikud helirõhutasemed madalsagedusliku müra häirivuse hindamiseks elamute elu-

ja magamisruumides (ehk ainult siseruumides) ning nendega võrdsustatud ruumides öisel ajal.

Tabel 21. Soovituslikud helirõhutasemed madalsagedusliku müra häirivuse hindamiseks elamute elu-

ja magamisruumides ning nendega võrdsustatud ruumides öisel ajal

1/3 oktaavriba

kesksagedus,

Hz

10 12.5 16 20 25 31,5 40 50 63 80 100 125 160 200

Helirõhutase

Lp,eq, dB 95 87 79 71 63 55,5 49 43 41,5 40 38 36 34 32

Vastavalt määrusele kasutatakse madalsagedusliku müra hindamist juhul, kui müra põhjustab kodanike

kaebusi (siseruumides), kuid mõõdetud müratase ei ületa siseruumide normtasemeid või müratase on

normile väga lähedal. Kui mõõdetud helirõhutase mingil 1/3 oktaavriba kesksagedusel ületab toodud

arvsuurusi, loetakse kaebus põhjendatuks, mis annab aluse taotleda müravastaste meetmete

rakendamist.

Olenevalt hoonete konstruktsioonist ning seisukorrast (eelkõige helipidavusest) võib tuulikutest tingitud

müra teatud olukordades siiski ka siseruumides tajutav olla. Eeldada võib, et kaasaegsetes hea

helipidavusega hoonetes on tagatud head tingimused, kuid probleemsemad võivad olla nt vanemad

puitmajad või kergkonstruktsiooniga hooned.

Madalsagedusliku müra leviku modelleerimiseks kasutati spetsiaaltarkvara WindPRO. Arvutustarkvara

sisaldab Soome madalsagedusliku müra arvutamise metoodikat (sh on Soome siseruumide nõuded

madalsagedusliku müra osas Eesti nõuetega väga sarnased), mis võimaldab hinnata madalsagedusliku

müra levikut ja mõju hoonete siseruumides.

Kuna madalsagedusliku müra levik hoonete siseruumidesse sõltub otseselt hoone heliisolatsioonist (nt

seinte massiivsusest, akende heliisolatsioonist) ning piirkonnas asuvate eluhoonete heliisolatsioon võib

hoonete lõikes märkimisväärselt erineda, lähtuti kõige konservatiivsemast lähenemisest ehk eeldati, et

Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 107

hoonete puhul on tegemist kergkonstruktsiooniga suvemajade tüüpi hoonetega, mille heliisolatsioon

(sh eelkõige madalamate sageduste osas) on tagasihoidlik. Seega võib eeldada, et niiöelda „keskmise

eluhoone“ puhul on siseruumides tagatud siinkohal toodust paremad tingimused.

Tabel 3. Arvutustes kasutatud hoonete heliisolatsiooni väärtused erinevate sagedusvahemike kaupa

1/3 oktaavriba

kesksagedus, Hz 20 25 31,5 40 50 63 80 100 125 160 200

Heliisolatsiooni

väärtus, dB 0 4,8 6,2 8,4 10,5 11,9 11,9 16,0 17,5 17,9 16,6

Madalsagedusliku müra vastavust kehtivatele nõuetele hinnatakse eraldi sagedusvahemikes (1/3

oktaavriba kesksagedustel) ning müratase peab vastama normtasemele kõigis sagedusvahemikes.

Järgnevalt kirjeldatakse võimalikku madalsagedusliku müra mõju lähimate eluhoonete sees lähtudes

tuulikust V172-7200. Arvutuslikult esinevad kõrgemad müratasemed järgmiste eluhoonete puhul, välja

on toodud kõige normilähedasema sageduse ehk 50 Hz helirõhutase (vastava sageduse normtase on

43 dB):

▪ Arvutuslikult esineb kõige kõrgem madalsagedusliku müra tase (siseruumides) Tõlla külas

arendusalade 18 ja 21 vahelisel alal asuva Männipere kinnistu eluhoone juures (mürakaardil ala

Q). Arvutuslik müratase eluhoone sees sagedusel 50 Hz on 39,8 dB (sh 1,5 dB määramatus)

ehk kõige normilähedasema sageduse normtase (43 dB) on tagatud;

▪ Teistes elamupiirkondades jääb müratase juba mõnevõrra väiksemaks, nt Kamali ja Tõlla küla

tihedamalt asustatud aladel asuvate eluhoonete puhul jääb arvutuslik siseruumide

madalsagedusliku müra tase (sagedusel 50 Hz) valdavalt vahemikku 36...39 dB.

Vastavalt arvutustulemusele on madalsagedusliku müra nõuded lähimate eluhoonete siseruumides

täidetud ning kaugemal asuvate eluhoonete puhul on juba tagatud eespool kirjeldatust mõnevõrra

paremad tingimused ning iga hoone eraldi käsitlemist ei vaja. Lisaks tuleb silmas pidada, et arvutustes

lähtuti kõige tagasihoidlikumatest hoonete heliisolatsiooni väärtustest. Siiski näitavad

arvutustulemused, et teatud sagedusvahemikus (nt 40-80 Hz) võib madalsageduslik müra teoreetiliselt

teatud tingimustel (sobiv tuule suund ja tuulikute töötamine täisvõimsusel) siseruumides kuuldav olla.

Infraheli

Tuulikute puhul kerkib sageli esile ka eriti madalsagedusliku müra ehk infraheli (tavaolukorras

inimkõrvale tajumatu heli) võimaliku mõju küsimus. Infraheli puhul tuleb samaaegselt käsitleda kahte

muutujat: heli sagedusspektrit (Hz) ja helirõhu tugevust (dB), kuna väljaspool inimese tavapärast

kuulmisläve esineva madalasagedusliku müra alumise spektrivahemiku ehk infraheli

(sagedusvahemikus ca 0–20 Hz) mõju inimesele sõltub eelkõige selle tugevusest (dB). Infraheli mõju

inimese tervisele on maailmas uuritud ja väidetakse, et intensiivne infraheli (nt kosmosesõidukites)

mõjutab inimese vegetatiivset närvisüsteemi tuues kaasa mitmesuguseid häireid, nagu hirm,

keskendumishäired, väsimus, uimasus, iiveldus, kaaluhäired/isutus, peavalu jmt.

Võimalikku tuuliku töötamisest tingitud infraheli on uuritud nii Suurbritannias, Taanis, Soomes,

Saksamaal kui ka USA-s, sealhulgas on teostatud hulgaliselt testmõõtmisi, kuid üldine järeldus on, et

moodsate vastutuult seadistatud tuuleturbiinide töötamisel tekkiv infraheli on reeglina piisavalt madalal

tasemel, mis jääb madalamaks kui inimeste tajulävi. Senised mõõtmised tuuleparkides ja uuringud ei

ole tuvastanud madalsageduslikke helisid tasemel, kus need põhjustaksid inimestele tervisemõjusid.

On leitud, et tuulikute põhjustatav madalsageduslik heli on reeglina samal tasemel kui looduslik foon.

Sisuliselt ei ole väide – infraheli võib tekkida tervisehäireid – vale, kuid reaalseks ohu või häiringu (taju)

tekkeks peab infraheli puhul esinema äärmiselt kõrge (intensiivne) helirõhk. Arstiteaduslikud uuringud

108 Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

on näidanud, et infraheli taju algab siiski kuulmisorganist ning kui infraheli ei ole piisavalt tugev, et seda

kuulda, ei ole reeglina võimalik ka mingil muul moel infraheli füsioloogiliselt tajuda86,87,88.

Inimesed kuulevad reeglina (rütmilist) tuuliku labade liikumisest tingitud kesksageduslikku heli, mis

sisaldab ka inimesele kuuldavat madalsageduslikku komponenti (kuid mitte tajutavat infraheli). Inimese

kuuldelävi algab kesksagedustel (500–4000 Hz ehk tavapäraselt inimesi ümbritsevas keskkonnas leviv

tajutav müra, sh ka inimese kõne tavapärane helisagedus) helirõhu tugevusest 0-20 dB.

Madalsageduslikus spektrivahemikus (0–200 Hz) peab tajulävi ületamiseks helirõhk olema oluliselt

tugevam – ca 80 dB 20 Hz piirkonnas (ehk infraheli sagedusega 20 Hz võib olla kuuldav kui helirõhutase

antud sagedusel ületab 80 dB) ning 100 dB 5 Hz piirkonnas (infraheli sagedusega 5 Hz võib samuti olla

kuuldav, kuid helirõhutase antud sagedusel peab olema veel suurem ehk rohkem kui 100 dB).

Nimetatud tugevusega infraheli ei kaasne kaasaegsete tuuleturbiinide töötamisega. Samuti ei põhjusta

inimese tajulävest nõrgem infraheli teadaolevalt muid füsioloogilisi või psühholoogilisi efekte.

Joonis 2. Heli tajumislävi sagedusvahemikus 1-1000 Hz (sh infraheli kuni 20 Hz)

Tuulikute tekitatud infraheli on reeglina nii madalal tasemel, et vaid spetsiaalsed mõõteaparaadid ja

andmetöötlusseadmed suudavad seda registreerida (nt on välja töötatud seadmed, mis registreerivad

infraheli ka mitmekümne kilomeetri kauguselt, kuid see ei tähenda automaatselt, et registreeritud tase

oleks ohtlik tervisele või inimese pool tajutav) ja tavaolukorras ei ole reaalne, et inimesed tunnetaksid

seda, samuti puudub risk inimese tervisele ja seda ka tuulikutele oluliselt lähemal viibides (võrreldes

hetkel kavandatud puhveralaga ca 1 km eluhoonetest).

Siiski tuleb arvestada, et inimeste tundlikkus on erinev ning seega tuleb tähelepanu pöörata infraheli

helirõhutaseme väärtustele, mis jäävad väga lähedale (nt ainult paar dB väiksemaks) teaduslike

uuringute alusel välja toodud inimese tajulävele.

86 Moller H, Pedersen C S. Hearing at low and infrasonic frequencies. Noise Health 2004;6:37 -57 87 Infrasound From Wind Turbines. Leventhall, 2006 88 Swen M, Stefan H, Martin H, Susanne K. „Can infrasound from wind turbines affect myocardial contractility? A

critical review.“ Noise Health 2022;24:96 -106

Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 109

Põhjalik madalsagedusliku müra (sh infraheli) uuring89 viidi läbi Soomes (avaldati 2020. aastal). Soome

riigi poolt tellitud uuringu viis läbi Soome Tehniliste Uuringute Keskus. Uuringust leiti, et kuigi ka mitme

kilomeetri kaugusel tuulikutest elavad inimesed peavad mõnikord infraheli (ehk inimkõrvale

tavaolukorras tajumatuid helisid) võimalikuks häiringu allikaks (vastavaid inimeste küsitluste laadseid

uuringuid ja hinnanguid on võimalik leida mitmeid, kuid otseselt teadusuuringu nõuetele vastavad allikad

jõuavad reeglina teistsugustele järeldustele), ei suuda inimesed kontrollitud katsetingimustes infraheli

ning selle mõju siiski tuvastada. Seega saab objektiivselt peamise võimaliku mõjuna siiski välja tuua

tavapärase ning inimkõrvale kuuldava heli (mis võib samuti sisaldada ka kuuldavat madalsageduslikku

komponenti, mida võidakse tõlgendada infrahelina), aga ka visuaalsete mõjudega seotud asjaolusid

(varjude liikumine, tuulikute nähtavus ning tuttava maastikupildi muutus).

Infraheli esineb tavapäraselt ka looduses, näiteks on tuulikutele sarnaste sagedus-karakteristikutega

tuul samuti üheks infraheli tekitajaks. Samuti põhjustavad tuulikutega samal tasemel ja ka

intensiivsemat infraheli erinevad tööstuslikud seadmed ja transpordivahendid, ometi ei ole ka nende

masinate poolt tavapäraselt tekitatav inimesele tajumatu madalasageduslik müra komponent (infraheli)

terviseriskide põhjustajaks.

Kaasaegsete tuulikute puhul on oluline hinnata potentsiaalset mürafooni eelkõige inimesele tajutavas

sagedusspektris (eelkõige kesksagedustel 1000–4000 Hz aga ka kuuldava spektri madalamas

vahemikus ehk sagedustel 20–200 Hz) ja vastavalt valitavate tuulikute mürakarakteristikutele tagada

piisav vahemaa tundlike aladega.

Varjutamine

Varjutamise (tuulikute puhul kasutatakse samaväärsena ka mõistet „varjutus“) all mõistetakse visuaalset

häiringut, mis tekib päikeselistel päevadel tuuliku rootori pöörlemisest (labade liikumisest) tingitud

varjude liikumise tulemusel. Varjutamise esinemiseks peab tuulik asetsema vaatleja ja päikesega

(päikesekiirtega) ühel joonel (vaatleja ja päikese vahel). Aasta jooksul tekkiv varjutamise ala ei ole ümber

tuuliku ühtlane, vaid tulenevalt päikese näivast liikumisest taevavõlvil kagu ja edela suunas välja

venitatud „liblika“ kujuline. Samuti oleneb varjutamise esinemine aastaajast (lisaks muidugi ka

kellaajast).

Varjutuse reaalne esinemine sõltub eelkõige ilmastikuoludest – pilvisusest, tuule suunast (tuuliku labade

asendist) ning päikese seisust. Varjutuse kestust ja ulatust hinnatakse reeglina arvutuslikult (sh

arvestades piirkonnale omaseid aasta keskmisi meteoroloogilisi andmeid). Varjud on pikimad

päikesepaistelistel hommiku- ja õhtutundidel, mil päikesekiired langevad madala nurga all ning kõige

lühemad keskpäeval. Pikimad on varjud ida- ja läänekaares, kuid mida pikemad on varjud, seda lühemat

aega varjutamine kestab. Teoreetiliselt võivad suurte (nt tuulikud kogukõrgusega umbes 250-300 m)

tuulikute varjud ulatuda 2-3 kilomeetri kaugusele.

Sageli tuuakse tuulikuparkide puhul välja, et tuulikutest lähtuv varjude liikumine ei põhjusta

märkimisväärset häiringut kaugemal kui umbes 10 tuuliku rootori läbimõõdu kaugusel tuulikutest, kuid

see ei tähenda, et kaugemal ei pruugi varjutamist üldse esineda. Vaatlemisel kaugemalt kui 10 rootori

diameetrit ei tundu rootori labad lõikavat päikesekiiri enam sedavõrd teravalt ning tuulik võib teatud

kauguselt vaadates paista pigem statsionaarse objektina päikesekiirte ees.

Üheks varjutamist kui häiringu esinemist mõjutavaks teguriks loetakse ka tuuliku laba laiust ning nt

arvutusprogrammidega varjutamise esinemise hindamisel lähtutakse sageli eeldusest, et juhul, kui

konkreetsest vaatepunktist vaadates katab tuuliku laba vähem kui 20% päikese näivast pindalast, ei

esine varjutamist kui selget häiringut. Hetkel turul pakutavate suuremate maismaatuulikute (rootori

diameetriga umbes 170 m) puhul jääb nt labade maksimaalne laius suurusjärku 4,5-5 m, mis teeb

maksimaalseks varjutamise kui selge häiringu esinemise kauguseks umbes 2 km. Samuti tuleb

arvestada, et veelgi kaugemalt vaadates on päike juba niivõrd madalal, et atmosfääri optilistest

89 Infrasound Does Not Explain Symptoms Related to Wind Turbines. Panu Maijala, Anu Turunen, Ilmari Kurki,

Lari Vainio, Satu Pakarinen, Crista Kaukinen, Kristian Lukander, Pekka Tiittanen, Tarja Yli -Tuomi, Pekka Taimisto, Timo Lanki, Kaisa Tiippana, Jussi Virkkala, Emma Stickler, Markku Sainio. 2020

110 Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

omadustest tulenevalt ei ole päikesekiirgus kuigi erk, mistõttu teoreetiliselt tekkiv varjutus on reaalselt

raskesti märgatav ning tõenäoliselt ei põhjusta häiringut.

Varjutamise kestuse ja ulatuse hindamisel kasutatakse üldjuhul aasta keskmisi meteoroloogilisi

andmeid: päikesepaiste keskmist jaotust kuude lõikes (nt Keskkonnaagentuuri (varasemalt EMHI)

andmed 1991–2020. a) ja domineerivate tuulte jaotust. Eesti kliimas moodustab päikesepaisteline aeg

aastas keskmiselt umbes 40% maksimaalsest võimalikust. Päikesepaiste tõenäosus on suurem

suvekuudel (mais, juunis, juulis ja augustis on päikesepaistelise aja osakaal umbes 50% maksimaalsest

võimalikust), talvekuudel langeb päikesepaistelise aja osakaal maksimaalsest võimalikust 10–15%-ni

(novembris, detsembris ja jaanuaris).

Teine oluline aspekt varjutuse kujunemisel on tuule suund, kuna tuuliku rootor pöörab ennast tuule

suunas ning vastavas suunas saavad tekkida ka maksimaalse ulatusega varjud. Seetõttu kasutatakse

varjutuse hindamisel ka piirkonnale iseloomuliku tuulteroosi, Lääne-Eestis on valdavalt domineerivaks

edelatuuled. Tuulevaikseid päevi, mil varjutamist ei esine, on hinnanguliselt 30 päeva aastas, kuid

hindamaks võimalikku maksimaalset mõju, ei võeta arvutamisel tuulevaikseid päevi sageli siiski arvesse.

Siinse töö koostamisel eeldati, et tuulevaikseid päevi ei esine ning varjutamist võib esineda kõikidel

päevadel (küll mitte samades asukohtades).

Varjutamise kaardi koostamisel ei arvestata üldjuhul võimalike varjutuse levikut takistavate objektide

(näiteks metsaalad või kõrvalhooned) mõjuga, mistõttu tavapäraselt kaardil esitatu on ka sellest

aspektist lähtuvalt mõnevõrra ülehinnatud situatsioon. Arvutamisel eeldatakse, et hoonete aknad

asetsevad risti tuulikupargi tuulikutega, mis samuti ei pruugi praktikas sageli tõele vastata ja võib

põhjustada varjutamise mõningast ülehindamist.

Eesti seadusandluses puuduvad normid, mis käsitleks lubatud varjutamise kestust ühel hoonestusalal.

Muu maailma praktikas on tänaseks välja töötatud soovituslikud väärtused eraldi maksimaalse

teoreetilise varjutamise kestuse kohta (ehk olukord, mis ei arvesta pilvist aega ja tuulesuundi,

eeldatakse, et päike paistab kogu võimaliku teoreetilise aja ning tuuliku labad on kogu aeg vaatleja

suhtes risti) ning piirkonna realistlikele tingimustele vastava olukorra (arvestades päikesepaiste kestust

ja valdavaid tuulesuundi) jaoks.

Lubatud teoreetilise maksimaalse varjutamise (ehk olukord, mille puhul eeldatakse, et päike paistab

kogu võimaliku teoreetilise aja ning tuuliku labad on kogu aeg vaatleja suhtes risti) kestuse puhul on

rahvusvaheliselt enim kasutatavaks soovituslikuks maksimaalseks väärtuseks kuni 30 tundi varjutamist

aastas (nt Saksamaa nõuded90) ühe eluhoone juures. Lisaks on Saksamaa nõuetes välja toodud ka

soovituslik teoreetilise maksimaalse varjutamise kestus päevas, mis on 30 minutit ühe eluhoone juures.

Reaalsetele piirkonna tingimustele vastava olukorra hindamisel (arvestades päikesepaiste kestust ja

valdavaid tuulesuundi) rakendatakse soovitusliku varjutamise kestuse ülempiirina nt väärtusi 8 tundi

aastas (Saksamaa nõuded) ja 10 tundi aastas (Taani ja Rootsi praktika aga konkreetsed nõuded on

sätestamata).

Kuna antud juhul lähtutakse varjutamise esinemise hindamisel ja arvutamisel eelkõige Saksamaa (kellel

on nii varjutamise hindamise metoodika kui ka normtasemed kõige selgemalt välja toodud) soovitustest

siis on ka varjutamise lubatud soovitusliku väärtusena soovitatav rakendada Saksamaa nõudeid ehk:

▪ Lubatud teoreetilise maksimaalse varjutamise (ehk olukord, mille puhul eeldatakse, et päike

paistab kogu võimaliku teoreetilise aja ning tuuliku labad on kogu aeg vaatleja suhtes risti)

kestus kuni 30 tundi aastas ühe eluhoone juures;

▪ Lubatud teoreetilise maksimaalse varjutamise (ehk olukord, mille puhul eeldatakse, et päike

paistab kogu võimaliku teoreetilise aja ning tuuliku labad on kogu aeg vaatleja suhtes risti)

kestus kuni 30 minutit ühe päeva jooksul ühe eluhoone juures;

90 Hinweise zur Ermittlung und Beurteilung der optischen Immissionen von Windenergianlagen (WEA -

Schattenwurf-Hinweise), 2002

Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 111

▪ Lubatud reaalsetele oludele vastava varjutamise (ehk olukord, mille puhul arvestatakse

päikesepaiste tegelikku kestust ja piirkonna valdavaid tuulesuundi) kestus kuni 8 tundi aastas

ühe eluhoone juures.

Realistlikele tingimustele vastav varjutamise kestus jääb üldjuhul umbes 3-4 korda väiksemaks

(olenevalt tuulikute ning mõjutatud alade asetusest võib erinevus olla ka suurem) kui maksimaalne

teoreetiline varjutamise kestus mingis konkreetses punktis.

Töö raames koostati tuulikuparkide kavandamise ja mõju hindamise spetsiaaltarkvaraga WindPRO

varjutamise kestuse kaardid nii maksimaalse teoreetilise varjutamise kohta kui ka realistlikke olusid

arvestades.

Varjutamise arvutuste puhul lähtuti planeeringuga lubatud maksimaalsest tuuliku kõrgusest (lubatud on

tuuliku kogukõrgus kuni 300 m), rootori diameetriks võeti 200 m, torni kõrguseks 200 m. Tulemuste

analüüsimisel tuleb siiski silmas pidada, et hetkel ei ole teada tuuliku tootja ega täpne mudel, mida ka

planeeringuga ei kehtestata. Samuti ei ole hetkel tootmises eespool toodud parameetritega tuulikuid,

seega võib eeldada, et varjutamise arvutustulemused on teatud määral üle hinnatud ning tegelik mõju

(varjutamise kestus mingis konkreetses piirkonnas) jääb väiksemaks. Konkreetse tuuliku mudeli ja

parameetrite (samuti tuulikute arvu ja asukohtade) täpsustamisel tuleb tuulikute kavandamise järgmistes

etappides (nt ehitusloa menetlemise raames) modelleerimistulemusi täpsustada.

Alljärgnevalt esitatakse maksimaalse teoreetilise varjutamise kestuse (soovituslik normtase 30 h aastas)

kaart ning ka realistlikele tingimustele (soovituslik normtase 8 h aastas) vastava varjutamise kaart.

Vastava värviga pidevjoonest tuulikute poole jääval alal on ületatud antud joonele vastav varjutamise

summaarne tundide arv aastas.

112 Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Joonis 3. Teoreetilise maksimaalse varjutamise kestuse kaart (Aluskaart: Maa-ameti põhikaart, 2024)

Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 113

Joonis 4. Hinnanguline realistlikele tingimustele vastav varjutamise kestuse kaart (Aluskaart: Maa-ameti

põhikaart, 2024)

Arvutustulemused näitavad, et modelleerimisel aluseks olnud parameetritega tuuliku (teoreetiline tuulik

kogukõrgusega 300 m) ning kavandatava tuulikute arvu ja paigutuse korral on tuulealade ümbruses

mitmetes elamupiirkondades selgelt ületatud nii soovituslik teoreetilise maksimaalse varjutamise ajalise

kestuse väärtus (30 tundi) kui ka realistlikele oludele vastav soovituslik väärtus (8 h). See tähendab, et

kavandatava planeeringulahenduse korral tuleb mitmete tuulikute puhul teatud ajahetkedel rakendada

töörežiimi piiravaid meetmeid vältimaks ülenormatiivse varjutamise esinemist lähimatel elamualadel.

114 Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Kuna varjutamise kui häiringu hindamisel on võimalik väga täpselt välja tuua varjutamise tekkimise

kellaajad ja kuupäevad, siis on ebasoovitava varjutamise ilmnemisel (vastav vajadus esineb ainult

päikesepaistelisel päeval) võimalik konkreetsed tuulikud lühiajaliselt välja lülitada (kaasaegsed tuulikud

on üldjuhul varustatud vastava automaatsüsteemi seadistamise võimalusega) ning ebasoovitava mõju

ilmnemist on võimalik vältida. Seetõttu ei käsitleta antud juhul varjutamise soovituslike

maksimaaltasemete ületamist teatud tuulikute rajamist üheselt takistava ning välistava tegurina.

Järgnevates tabelites on toodud varjutamise kestus (eraldi maksimaalne teoreetiline ja hinnanguline

tegelikke olusid arvestav varjutamine, kui ei rakendata töörežiimi ning varjutamist piiravaid meetmeid)

aasta jooksul enim mõjutatud elamupiirkondades. Tabelis on mõju illustreerimiseks välja toodud

erinevates suundades asuvad elamupiirkonnad, mille puhul varjutamist esineb erinevatel aegadel

(samas piirkonnas asuvate hoonete puhul esineb ligikaudu sarnane mõju ka teiste eluhoonete juures).

Lisaks on välja toodud ka võimalik varjutamise esinemise päevade arv aastas ning võimalik

maksimaalne varjutamise kestus ühe päeva jooksul.

Tabel 0. Varjutamise kestus tuulepargi ümbruses asuvate eluhoonete juures (välja on toodud eri

suundades asuvad hooned) maksimaalsete parameetritega tuuliku (rootori diameeter 200 m, torni

kõrgus 200 m) korral

Tähis

kaardil

Katastriüksuse nimi

ja asula

Maksimaalne

teoreetiline

varjutamise

kestus aasta

jooksul (h, min)

Varjutamise

esinemise

päevi aastas

Maksimaalne

varjutamise

kestus ühe

päeva jooksul

(h, min)

Hinnanguline

realistlikke

olusid arvestav

varjutamise

kestus aasta

jooksul (h, min)

A Maiste (Tilla küla) 12:40 46 0:23 4:15

B Sepalohu (Kamali

küla) 14:22 47 0:22 5:05

C Kahro (Kamali küla) 11:22 43 0:21 3:54

D Aale (Kamali küla) 21:26 57 0:30 7:04

E Näsa (Kamali küla) 29:58 70 0:34 9:56

F Paderniku (Kanaküla) 72:35 132 0:59 20:24

G Matsi (Kanaküla) 29:47 81 0:29 4:44

H Leemeti (Kamali küla) 103:48 186 0:54 30:25

I Karaski (Kamali küla) 17:19 42 0:32 5:09

J Ressi (Tõlla küla) 54:31 130 0:40 14:54

K Saarmoja (Kärsu küla) 31:42 80 0:32 6:17

L Salmu (Kärsu küla) 64:12 115 0:45 16:15

M Pakusaadu (Kärsu

küla) 25:31 76 0:27 7:26

N Tella (Tõlla küla) 52:16 93 0:45 16:38

O Kamali tee 14 (Tõlla

küla) 54:40 100 0:40 17:22

P Kamali tee 8 (Tõlla

küla) 43:24 71 0:44 14:29

Q Männipere (Tõlla küla) 97:55 96 1:29 9:38

R Audemäe (Räägu

küla) 36:48 111 0:29 10:02

Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 115

Alljärgnevalt on graafikutel esitatud detailne varjutamise analüüs tuulepargi ümbruses erinevates

suundades asuvates elamupiirkondades. Graafikult on võimalik välja lugeda (ja nii iga uuritava ala puhul)

varjutamise ilmnemise kuupäev, kellaaeg ja kestus ühe kalendriaasta jooksul. Graafikult saab välja

lugeda konkreetse tuuliku, mis päikesepaistelistel päevadel võib teatud kellaajal varjutamist põhjustada

ning vastavalt on võimalik iga tuulik seadistada viisil, mis lülitab antud tuuliku varjutamise ilmnemise ajal

välja (meedet on vaja rakendada ainult päikesepaistelisel päeval).

Joonis 4a. Lähimate elamupiirkondade varjude esinemise kalender (maksimaalne teoreetiline olukord).

Kalendrist on võimalik välja lugeda konkreetses piirkonnas (küll aga ainult päikesepaistelisel ning tuulisel

päeval) esineva varjutamise ilmnemise kuupäev ja kellaaeg ning varjutamist põhjustava tuuliku number

(erineva värviga on tähistatud erinevatest tuulikutest tingitud varjutamine, kavandatavad tuulikud

numeratsiooniga 1…12, olemasolevad tuulikud numeratsiooniga 13…21).

116 Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Joonis 4b. Lähimate elamupiirkondade varjude esinemise kalender (maksimaalne teoreetiline olukord).

Kalendrist on võimalik välja lugeda konkreetses piirkonnas (küll aga ainult päikesepaistelisel ning tuulisel

päeval) esineva varjutamise ilmnemise kuupäev ja kellaaeg ning varjutamist põhjustava tuuliku number

(erineva värviga on tähistatud erinevatest tuulikutest tingitud varjutamine, kavandatavad tuulikud

numeratsiooniga 1…12, olemasolevad tuulikud numeratsiooniga 13…21).

Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 117

Joonis 4c. Lähimate elamupiirkondade varjude esinemise kalender (maksimaalne teoreetiline olukord).

Kalendrist on võimalik välja lugeda konkreetses piirkonnas (küll aga ainult päikesepaistelisel ning tuulisel

päeval) esineva varjutamise ilmnemise kuupäev ja kellaaeg ning varjutamist põhjustava tuuliku number

(erineva värviga on tähistatud erinevatest tuulikutest tingitud varjutamine, kavandatavad tuulikud

numeratsiooniga 1…12, olemasolevad tuulikud numeratsiooniga 13…21).

Varjutamise esinemise kalendrist on näha, et tuulikupargist erinevatesse suundadesse jäävate alade

puhul esineb ka varjutamist üpriski erinevatel aasta- ja kellaaegadel:

▪ Tuulikutest ida- ja kagusuunas (nt Tõlla külas Kamali tee 8, 14 jt läheduses asuvate kinnistute

piirkonnas) võib esineda varjutamist õhtusel ajal (vahemikus 19.00–21.00, kuid eri kinnistutel

pisut erineval ajal) aprilli keskpaigast augusti keskpaigani. Hommikul ning keskpäeval antud

piirkonnas varjutamist esineda ei saa, samuti ei esine varjutamist sügisel, talvel ning

varakevadisel ajal;

118 Saarde valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

▪ Vahetult tuulikutest lõunasuunas varjutamist ei esine, kuid tuulikutest lääne ja edelasuunas (nt

Kamali külas Paderniku ja Näsa kinnistul) võib esineda varjutamist ainult hommikusel ajal (nt

ajavahemikus 6.00-9.00), erinevatel päevadel esineb varjutamist siiski pisut erinevatel

kellaaegadel. Keskpäeval ja õhtusel ajal antud piirkonnas varjutamist esineda ei saa, samuti ei

esine varjutamist talveperioodil (oktoobri algusest märtsi alguseni);

▪ Tuulikutest loodesuunas (nt Kanakülas Matsi kinnistul) võib esineda varjutamist ainult

hommikusel ajal (nt ajavahemikus 7.30-10.00) ning kevadisel ja sügisesel ajal, erinevatel

päevadel esineb varjutamist siiski pisut erinevatel kellaaegadel. Keskpäeval ja õhtusel ajal

antud piirkonnas varjutamist esineda ei saa, samuti ei esine varjutamist märtsi keskpaigast

septembri lõpuni ning novembri lõpust jaanuari keskpaigani;

▪ Tuulikutest põhjasuunas (nt Männipere kinnistu Tõlla külas) võib esineda varjutamist

keskpäevasel ajal (ajavahemikus 10.00-14.00) ning ainult talvekuudel (kui päike on madalal).

Suvekuudel (märtsist oktoobrini) tuulikutest põhjasuunas varjutamist ei esine, kuna päike asub

kõrgel ning varjud tekivad tuulikute lähedal (varjud ei ulatu lähimate tundlike aladeni);

Suvekuudel põhjustab tõusev päike hommikuti kõige pikemaid varje tuulikutest läänesuunas. Loojuv

päike toob aga õhtuti kaasa kõige pikemad varjud tuulikutest idasuunas. Keskpäeval on päike kõrgemal

ja varjud lühemad ning varjud esinevad ainult tuulikutest põhjasuunas. Talveperioodil võib varjutamist

esineda peamiselt keskpäeval ja ainult tuulikutest põhjasuunas. Kõige häirivamaks loetakse

suveperioodil ning õhtusel ajal esinev varjutamine, kuna see on aeg, mil inimesed viibivad kõige rohkem

väljas.

Varjutamise kui häiringu tegelik mõju sõltub lisaks ka olemasolevatest visuaalsetest barjääridest (mets

puud, hooned), mis varje “murravad”. Reaalselt takistavad maksimaalset varjude ulatust mitmed

olemasolevad barjäärid (kõrghaljastus, hooned jms), kuid arvestades kavandatavate tuulikute suuri

mõõtmeid, on varjutamist tõkestavate barjääride mõju eeldatavasti siiski tagasihoidlik.

Varjutamise mõju kokkuvõte

Varjutamise kestuse modelleerimisel aluseks olnud maksimaalsete parameetritega tuuliku

(kogukõrgusega 300 m) ning kavandatava tuulikute arvu ja paigutuse korral on mitmetes

elamupiirkondades selgelt ületatud nii soovituslik teoreetilise maksimaalse varjutamise ajalise kestuse

väärtus (30 tundi) kui ka realistlikele oludele vastav soovituslik väärtus (8h). See tähendab, et

kavandatava planeeringulahenduse korral tuleb mitmete tuulikute puhul teatud ajahetkedel rakendada

töörežiimi piiravaid meetmeid vältimaks ülenormatiivse varjutamise esinemist lähimatel elamualadel.

Kuna varjutamise kui häiringu hindamisel on võimalik väga täpselt välja tuua varjutamise tekkimise

kellaajad ja kuupäevad, siis on ebasoovitava varjutamise ilmnemisel võimalik konkreetsed tuulikud

lühiajaliselt välja lülitada (kaasaegsed tuulikud on üldjuhul varustatud vastava automaatsüsteemi

seadistamise võimalusega) ning ebasoovitava mõju ilmnemist on võimalik vältida. Seetõttu ei käsitleta

antud juhul varjutamise soovituslike maksimaaltasemete ületamist teatud tuulikute rajamist üheselt

takistava ning välistava tegurina.

Lõpliku tuulikute arvu ja paigutuse fikseerimisel ning tuulikutüübi väljavalimisel tuleb kõigi arendusalade

puhul teostada varjutamise modelleerimine, mis arvestaks konkreetse tuuliku andmeid (tuuliku mudel ja

mõõdud) ning täpset (lõplikku) paigutust. Varjutamise hindamisel tuleb kõigi lähimate mõjutatud alade

kaupa (käesolevas töös toodi illustratiivselt välja ainult eri suundades asuvate lähimate mõjutatud alade

täpsem analüüs) detailselt käsitleda varjutamise võimaliku ilmnemise kellaaegu ja kuupäevi, mis võiks

olla aluseks näiteks ülenormatiivse varjutamise tekkimise kellaajal varjutamist tekitava tuuliku ajutiseks

seiskamiseks (päikesepaistelisel päeval) ning vastava tuuliku töötamise ajagraafiku väljatöötamiseks.

1

2 Saarde valla üldplaneering

SAARDE VALLA ÜLDPLANEERING

EELNÕU

Juuni 2024

Saarde valla üldplaneering 3

SISUKORD

Sisukord ....................................................................................................................... 3

Üldist…………………………………………………………………………………6

Üldplaneeringus kasutatud mõisted ......................................................................... 8

1. Lahenduse väljatöötamise alused ................................................................. 11

1.1. Rahvastikuprotsessid.................................................................................... 11

1.2. Asustus ......................................................................................................... 11

1.3. Keskkonnaväärtused .................................................................................... 14

1.4. Visioon ja ruumilise arengu vajadused ........................................................ 14

2. Ruumilise arengu põhimõtted ................................................................... 16

2.1. Üldised põhimõtted ...................................................................................... 16

2.2. Avaliku ruumi kujundamise põhimõtted ..................................................... 17

3. Asustuse suunamine ja maakasutuse määramine ................................... 18

3.1. Tiheasustusega alad ..................................................................................... 18

3.1.1. Kilingi-Nõmme linn ................................................................................ 18

3.1.2. Tihemetsa alevik ..................................................................................... 20

3.2. Hajaasustusega ala ....................................................................................... 21

3.3. Detailplaneeringu koostamise kohustus ....................................................... 21

4. Kasutus- ja ehitustingimused juhtotstarvete kaupa ............................... 23

4.1. Elamu maa-ala (E) ....................................................................................... 23

4.2. Keskuse maa-ala (C) .................................................................................... 24

4.3. Segafunktsiooniga maa-ala (S) .................................................................... 25

4.4. Ühiskondliku hoone maa-ala (AA) .............................................................. 25

4.5. Äri maa-ala (Ä) ............................................................................................ 25

4.6. Äri ja tootmise maa-ala (ÄT) ....................................................................... 26

4.7. Puhke- ja virgestuse maa-ala (PV) ............................................................... 27

4.8. Haljasala ja parkmetsa maa-ala (HM) .......................................................... 28

4.9. Looduslik ala (LO) ....................................................................................... 28

4.10. Riigikaitse maa-ala (R) ................................................................................ 28

4.11. Tehnoehitise maa-ala (OT) .......................................................................... 29

4.12. Kalmistu maa-ala (K) ................................................................................... 29

4.13. Jäätmekäitluse maa-ala (OJ) ........................................................................ 30

4.14. Liikluse maa-ala (L) ..................................................................................... 30

4.15. Põllu- ja metsa maa-ala (MP ja MM) .......................................................... 30

4.16. Mäetööstuse (TM) ja turbatööstuse (TR) maa-ala ....................................... 32

4 Saarde valla üldplaneering

5. Kasutus- ja ehitustingimused teemade kaupa ......................................... 34

5.1. Kultuuriväärtuslikud alad ja objektid........................................................... 34

5.1.1. Miljööväärtuslikud alad .......................................................................... 34

5.1.2. Väärtuslikud maastikud .......................................................................... 36

5.1.3. Kultuuriväärtuslikud objektid ................................................................. 39

5.2. Loodusväärtused .......................................................................................... 44

5.2.1. Kaitstavad loodusobjektid ....................................................................... 44

5.2.2. Roheline võrgustik .................................................................................. 45

5.2.3. Väärtuslik põllumajandusmaa ................................................................. 48

5.2.4. Veekogud ................................................................................................ 49

5.2.4.1. Kõrgveepiir ja korduva üleujutusega ala ........................................ 50

5.2.4.2. Üleujutusohuga alad ........................................................................ 51

5.2.4.3. Kalda ehituskeeluvööndi täpsustamine ........................................... 51

5.2.4.4. Kalda ehituskeeluvööndi vähendamine .......................................... 52

5.3. Teed ja taristud ............................................................................................. 54

5.3.1. Liikuvus ja ühistransport ........................................................................ 54

5.3.2. Puhketee, matkarajad ja puhkekohad ...................................................... 55

5.3.3. Kergliiklusteed ........................................................................................ 55

5.3.4. Kohalikud teed ........................................................................................ 56

5.3.5. Parkimine ................................................................................................ 56

5.3.6. Riigiteed .................................................................................................. 57

5.3.7. Rail Baltic raudtee .................................................................................. 59

5.4. Tehnovõrgud ................................................................................................ 60

5.4.1. Veevarustus ja kanalisatsioon ................................................................. 60

5.4.2. Sademevesi ............................................................................................. 60

5.4.3. Tuletõrje veevarustus .............................................................................. 61

5.4.4. Soojavarustus .......................................................................................... 61

5.4.5. Taastuvenergia ........................................................................................ 61

5.4.5.1. Päikeseenergia ................................................................................. 61

5.4.5.2. Maasoojussüsteemid ....................................................................... 62

5.4.5.3. Tuuleenergia .................................................................................... 63

5.4.6. Elektrivõrk .............................................................................................. 69

5.4.7. Maaparandussüsteemide ja kuivenduskraavide korrashoid .................... 70

5.5. Keskkonnatingimused .................................................................................. 71

5.5.1. Kliimamuutustega arvestamine ............................................................... 71

5.5.2. Müra ........................................................................................................ 72

5.5.3. Radoon .................................................................................................... 74

5.5.4. KSH tulemustega arvestamine ................................................................ 75

Saarde valla üldplaneering 5

6. Üldplaneeringu elluviimine ....................................................................... 79

6.1. Sundvõõrandamise ja sundvalduse seadmine .............................................. 79

6.2. Pärnu maakonna planeeringu täpsustamine ................................................. 80

6 Saarde valla üldplaneering

ÜLDIST

Üldplaneeringu koostamise põhieesmärk on tagada Saarde valla tasakaalustatud

ruumiline areng. Selle saavutamiseks kujundatakse ruumilise arengu põhimõtted ja

määratakse planeeringuala kasutus- ja ehitustingimused.

Üldplaneeringuga hõlmatav ala on kogu Saarde valla haldusterritoorium. Valla pindala on

1065 km².

Sidusate võrgustike (taristud, roheline võrgustik) toimimise tagamiseks vaadeldi

üldplaneeringu koostamisel piiriüleseid seoseid naaberomavalitsustega.

Üldplaneeringuga lahendatakse planeerimisseaduse § 75 toodud ülesanded –

määratakse asustust suunavad tingimused, planeeringuala kasutus- ja ehitustingimused,

sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused ja maakasutuse

juhtotstarbed, taristu vajadus ja muud valla arenguks olulised teemad.

Üldplaneeringuga määratud tingimused on lahti kirjutatud maakasutuse juhtotstarvete ja

teemavaldkondade lõikes. Tingimused on järgimiseks detailplaneeringute koostamisel ja

projekteerimistingimuste andmisel ning muude ehituslike ja maakasutusega seotud

toimingute läbiviimisel.

Üldplaneeringu koostamisega paralleelselt viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline

hindamine (KSH). KSH selgitab, kirjeldab ja hindab üldplaneeringu elluviimisega

kaasnevat olulist keskkonnamõju ja määrab vajadusel mõjude leevendusmeetmed,

arvestades üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat territooriumi.

KSH käigus hinnatavad asjaolud määrab keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. Lisaks on mõjude hindamisel tähelepanu pööratud

asjakohastele mõjudele, mis on üldplaneeringu kui valla arengu strateegilise

arengudokumendi koostamisel olulised. Asjakohaste mõjudena hinnati

planeeringulahenduse elluviimise mõju majanduskeskkonnast lähtuvalt ning analüüsiti

mõju teenuste ja puhkealade kättesaadavusele. Mõjude hindamise tulemustega on

arvestatud kasutus- ja ehitustingimuste määramisel. Kokkuvõtva ülevaate mõjude

hindamise tulemusel antud soovitustest ja nendega arvestamisest annab KSH aruande

peatükk 5.

Üldplaneeringu koostamisel lähtuti järgmistest kehtivatest arengudokumentidest:

▪ Pärnu maakonna planeering (koos lisadega);

▪ Teemaplaneering „Kilingi-Nõmme – Riia TEC-2 330 kV õhuliini trassi koridori

asukoha määramine Pärnu maakonnas“;

▪ Pärnu maakonna arengustrateegiast „Pärnumaa 2035+“;

▪ Saarde valla arengukava ja eelarvestrateegia aastateks 2018-2028;

▪ Saarde valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030.

Lisaks arvestati koostatava maakonnaplaneeringuga „Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail

Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine" uuendamine trassilõikude 3A, 4A ja 4H

osas“.

Üldplaneering koosneb:

▪ tekstist;

▪ joonistest, milleks on:

Saarde valla üldplaneering 7

▪ Joonis 1. Maakasutusplaan. M 1:20 000;

▪ Joonis 2. Väljavõte maakasutusplaanist Kilingi-Nõmme linna ja selle lähiala

osas. M 1:5000;

▪ Joonis 3. Väljavõte maakasutusplaanist Tihemetsa aleviku ja selle lähiala osas.

M 1:5000;

▪ Joonis 4. Väljavõte maakasutusplaanist Surju küla ja selle lähiala osas. M

1:5000;

▪ Joonis 5. Väljavõte maakasutusplaanist Tali küla ja selle lähiala osas. M 1:5000.

Seletuskiri ja joonised täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.

Planeeringu juurde kuuluvad lisad, milleks on:

▪ KSH aruanne;

▪ menetlusdokumentatsioon.

Üldplaneeringu seletuskirjas ja joonistel üldjuhul ei kajastata kõiki kitsendusi põhjustavaid

objekte ja õigusaktidega määratud kitsendusi, mis on kajastatud Maa-ameti geoportaalis ja

ruumiandmete registrites. Kitsendustega on arvestatud lahenduse väljatöötamisel.

Detailplaneeringu koostamisel, projekteerimistingimuste andmisel ja

maakorraldustoimingute läbiviimisel tuleb kitsendusi põhjustavate objektidega arvestada

ning lähtuda asja- ja ajakohastest õigusaktidest ja nendest tulenevatest kitsendustest.

Kitsendustega tuleb arvestada ka vaba ehitustegevuse (ehitusteatise, ehitusprojekti ja

ehitusloa kohustuseta ehitiste ehitamine) ja maakorraldustoimingute korral.

Seadusandluse muutumisel tuleb lähtuda kitsenduste määramisel kehtivast õigusaktist.

Tellija ja üldplaneeringu koostamise korraldaja: Saarde Vallavalitsus.

Üldplaneeringu koostamist konsulteeris ja keskkonnamõju strateegilist hindamist viis läbi

Hendrikson&Ko. Üldplaneeringu projektijuht: Marika Pärn – ruumilise keskkonna

planeerija, tase 7; kutsetunnistuse nr: 202000.

Kaanefoto Viktor Tund, kaanekujundus Hendrikson&Ko.

8 Saarde valla üldplaneering

ÜLDPLANEERINGUS KASUTATUD MÕISTED

Abihoone Põhihoonet teenindav hoone (saun, garaaž, kuur, katlamaja,

kelder, pesuköök, töökoda, ateljee vms). Abihooneteks

loetakse ka vaba ehitustegevuse (ehitusteatise, ehitusprojekti

ja ehitusloa kohustuseta ehitiste) alusel püstitatud hooneid.

Ehitusjoon Hoonete paiknemise kaugus teest/tänavast või maaüksuse

tee/tänavapoolsest piirist.

Elektrituulik

(võrgueeskirja mõistes)

Tuule kineetilist energiat elektrienergiaks muundav

tootmisseade.

Endise talukoha

kasutuselevõtmine

Endise taluõue (õuemaa) ja hoonestuse (kui on säilinud)

kasutuselevõtt või endisele taluõuele uusehitise püstitamine

(mitte terve katastriüksuse reserveerimine elamuehituseks).

Hoonestuslaad

(planeerimisseaduse

mõistes)

Piirkonna hoonestusele iseloomulike tunnuste kogum, mis

võib seisneda hoone kõrguses, mahus, krundijaotuses,

hoonete paiknemises üksteise suhtes või krundil/õuemaal.

Käesoleva üldplaneeringu mõistes tähendab

hoonestuslaadiga arvestamine, et uus hoone ja/või

renoveeritav hoone peab parameetritelt sobituma keskkonda

ja ei tohi piirkonna hoonestuslaadilt oluliselt erineda. See

tähendab, et üldjuhul on lubatud kõrguse muutmine kuni 1

korrust esialgsest lahendusest ja hoone laiendamine kuni 33

protsenti selle esialgu kavandatud mahust.

Hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind

krundil

Hoonetealuse, sealhulgas hoonete maapealse osa alune pind,

mille sisse loetakse hoonete juurde kuuluv rõdu, lodža,

varikatus. Hoonetealuse pinna sisse loetakse nii

ehitusloakohustuslikud kui vaba ehitustegevuse

(ehitusteatise, ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuseta ehitiste)

alusel püstitatud hoonete pinnad.

Kaksikkeskus Lähestikku paiknevad, funktsionaalselt omavahel seotud ja

koos toimivad keskused, kus vastava taseme teenused tagatakse

kahe keskuse koostöös. Kaksikkeskuse määramise alus on

Pärnu maakonna planeering.

Kohalik keskus Keskus, kus kättesaadavad teenused rahuldavad elanike

põhivajadusi. Kohaliku keskuse määramise alus on Pärnu

maakonna planeering.

Linnalise asustusega ala

Mitmekesine ja tihe linnalise iseloomuga ala, kuhu ka

jätkuvalt suhteliselt kiirelt kahaneva rahvaarvu tingimustes

koonduvad töö- ning elukohad. Linnalise asustusega alaks on

Pärnu maakonna planeeringuga määratud Kilingi-Nõmme.

Saarde valla üldplaneering 9

Lähikeskus Keskus, mis aitab parandada teenuste kättesaadavust

suurematest keskustest eemal paiknevates piirkondades.

Kohaliku keskusega võrreldes pakub suhteliselt väiksemat

hulka teenuseid, kuid on oluline üksikute kohalike

põhiteenuste pakkumisel. Lähikeskuse määramise alus on

Pärnu maakonna planeering.

Oluline keskkonnamõju

(keskkonnamõju

hindamise ja

keskkonnajuhtimis-

süsteemi seaduse mõistes)

Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada

mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas

pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja

heaolu, kultuuripärandi või vara.

Piirkondlik keskus Keskus, mis aitab parandada teenuste kättesaadavust

suurematest keskustest eemal paiknevates piirkondades.

Puhkemets Kilingi-Nõmme linnalähiümbruse metsad, kus linna elanikel

on võimalus puhata, korjata seeni ja marju, teha tervisesporti

kodu lähedal.

Päikesepaneel

(päikesepatarei)

Seade, mis toodab elektrit päikesevalgusest.

Päikesepark Elektrijaam, mis muundab päikese kiirgusenergia

elektrienergiaks. Rajatakse maapealse rajatisena

elektrienergia võrku müümise eesmärgil (teenindav

hoonestus puudub), hõlmates üldjuhul ulatuslikuma maa-ala.

Roheline võrgustik Looduslike ja poollooduslike alade võrgustik, mille eesmärk

on tagada looduslike protsesside toimimine, pakkuda

mitmesuguseid ökosüsteemiteenuseid (looduse hüved, mis

toetavad inimkonna heaolu) ning leevendada kliimamuutuste

mõju.

Rohelise võrgustiku

tugiala

Enamasti loodus- või keskkonnakaitseliselt väärtustatud alad

(kaitsealad, hoiualad, vääriselupaigad (VEP-id), Natura

elupaigad jne) ja/või kõrge elurikkusega ja/või rohelise

võrgutiku seisukohalt olulisi ökosüsteemiteenuseid

pakkuvad alad.

Rohelise võrgustiku

koridor

Tugialasid ühendavad rohelise võrgustiku elemendid, mille

eesmärk on tagada rohelise võrgustiku sidusus, aidata kaasa

tugialade kõrge elurikkuse säilimisele, vähendada elupaikade

hävimise ja killustumise mõju elustikule. Koridorid on

tugialadega võrreldes vähem massiivsed ja kompaktsed ning

ajas kiiremini muutuvad või muudetavad.

Tiheasum Ruumiliselt terviklikud üksused linnalise asustusega ala sees.

Tiheasustusega ala Linnalise iseloomuga ala, mida iseloomustab hoonestuse

kompaktsus, tänavaruum, ühised tehnovõrgud ja

10 Saarde valla üldplaneering

funktsioonide mitmekesisus. Tiheasustusala kujutab endast

terviklikku elukeskkonda, kuhu koonduvad erinevad huvid ja

tegevused ning kus maakasutus on seetõttu intensiivsem.

Tuulepark

(võrgueeskirja mõistes)

Mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja

neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest

ning rajatistest koosnev elektrijaam.

Väiketuulik Ligikaudu 30 m kõrgune seade, mis muundab tuuleenergia

elektrienergiaks tarbijate vahetus läheduses ning on

püstitatud elektrienergia tootmiseks eelkõige oma tarbeks.

Õuemaa Elamut ja abihooneid ümbritsev ja neid teenindav maa-ala.

Olemasoleva õuemaa ulatus on fikseeritud Eesti

topoloogilises andmekogus.

Saarde valla üldplaneering 11

1. LAHENDUSE VÄLJATÖÖTAMISE ALUSED

Lahenduse väljatöötamise alused kirjeldavad valla territooriumi ja selle mõjuala

analüüsimisel põhinevaid järeldusi ning on planeeringulahenduse põhjendused.

Saarde valla üldplaneeringu lahenduse väljatöötamisel lähtuti:

▪ valla keskkonnaväärtustest;

▪ eesmärgist säilitada väljakujunenud asustusstruktuur ja toimiv keskuste võrgustik;

▪ väljakujunenud hoonestuslaadist;

▪ eesmärgist tõsta elu- ja ettevõtluskeskkonna kvaliteeti;

▪ eesmärgist luua paikkondlikust eripärast lähtuv terviklik ruumilahendus.

1.1. RAHVASTIKUPROTSESSID

Saarde valla elanike arv rahvastikuregistri andmetel 1. jaanuari 2024 seisuga on 4381

elanikku. Elanike arv on langustrendis.

Probleemiks on noorte väike osakaal, tööealise elanikkonna vähenemine ja eakate osakaalu

suurenemine. Noorte osakaal (vanuserühmad 5–14) on ligikaudu kaks korda väiksem

vanemaealiste (vanuserühmad 55–64) osakaalust1.

Arengu suunamisel on eesmärgiks tõsta elu- ja ettevõtluskeskkonna kvaliteeti, et

pidurdada väljarännet ja luua eeldused sisserändeks. Uusi elamualasid planeeritakse

eelkõige Kilingi-Nõmme linna, et tugevdada piirkondliku keskust, rikastada elamuturgu ja

luua täiendavaid valikuvõimalusi.

Elamuehitus on soositud ja lubatud ka mujal valla territooriumil.

1.2. ASUSTUS

Vald jaguneb asulateks, milleks on vallasisene linn Kilingi-Nõmme, Tihemetsa alevik ja 36

küla. Vald on pindalalt suur, kuid asustuselt hõre. Tihedama asustusega alad on Kilingi-

Nõmme linn ja selle lähiümbrus (Saarde küla kompaktne külaosa) ning Tihemetsa alevik,

Surju ja Tali küla keskused ja Metsaääre, Rabaküla, Jaamaküla, Ilvese küla ja Laiksaare küla

keskus. Hõredamalt asustatud on valla lõunaosa ja Reiu jõe ning Valga-Uulu tee äärsed alad

valla lääneosas. Valla põhjaosa hõlmab suuri metsamassiive, soid ja rabasid ning asustus

põhjaosas on väga hõre.

Saarde vallas domineerib hajus asustusmuster erinevate külatüüpidega. Enamus külasid on

segaküla tüüpi, kus üks külatüüp läheb sujuvalt üle teiseks, sealjuures domineerivad ahel- ja

hagukülad. Rabade ja metsade vahel asetsevad sageli üksikud hajusalt paiknevad talud või

2–3 talust moodustuvad, enamasti ahelana ühes rivis paiknevad, talude grupid.

Haguküla

Iseloomulik on õuede asetus ühel või kahel pool küla läbivat teed, paari-kolmesaja meetri

kaugusel nii teest kui üksteisest, kusjuures iga õue juurde viib peateelt kõrvaltee. Sageli

on taluõued omavahel ühendatud veel piki põllu serva kulgeva teega.

1 Allikas: Saarde valla arengukava.

12 Saarde valla üldplaneering

Haguküla on nt Kalita küla endise Kurvitsa küla osa ja Tali küla keskusest väljapoole

jäävad alad.

Väljavõte Kalita küla Kurvitsa külaosast

tänapäeval. Allikas: Maa-ameti kaardirakendus.

Väljavõte samast paigast Eesti Vabariigi 1935-39

1:50 000 topokaardilt. Allikas: Maa-ameti

ajalooliste kaartide rakendus

Väljavõte Tali küla põhjaosast tänapäeval.

Allikas: Maa-ameti kaardirakendus.

Väljavõte samast paigast Eesti Vabariigi 1935-39 1:50

000 topokaardilt. Allikas: Maa-ameti ajalooliste

kaartide rakendus

Ahelküla

Iseloomulik on õuede asetus piki teid, põlluservi ja veekogude kaldaid. Erineb

ridaküladest eelkõige kompaktse külaala puudumise osas. Ahelkülas asuvad õued

üksteisest mõnevõrra kaugemal (100–200 m), nii et nende vahele jääb väiksemaid või

suuremaid põllu- ja heinamaatükke ning kopleid. Rida- ja ahelküla omavaheline seos on

ilmne, seda enam, et teatud tingimustel võib ridaküla muutuda ahelkülaks ja vastupidi.

Ahelküla on nt Laiksaare (endine Asuja küla osa), osaliselt Kalda küla (endine Ristiküla).

Saarde valla üldplaneering 13

Väljavõte Laiksaare külast. Allikas: Maa-ameti

kaardirakendus.

Väljavõte samast paigast Eesti Vabariigi 1935-39 1:50

000 topokaardilt. Allikas: Maa-ameti ajalooliste

kaartide rakendus

Väljavõte Kalda külast tänapäeval. Allikas:

Maa-ameti kaardirakendus.

Väljavõte samast paigast Eesti Vabariigi 1935-39 1:50

000 topokaardilt. Allikas: Maa-ameti ajalooliste

kaartide rakendus

Väljakujunenud asustusstruktuuris üldplaneeringuga muudatusi ei kavandata.

Tiheasustusega aladeks on Kilingi-Nõmme ja Tihemetsa üldplaneeringuga määratud

piirides, mujal vallas säilib hajus asustusmuster.

Asustuse suunamisel tuleb soodustada kasutusest välja jäänud maade ja hoonete uuesti

kasutusele võtmist.

14 Saarde valla üldplaneering

1.3. KESKKONNAVÄÄRTUSED

Väärtuste hoidmine on üldplaneeringu lahenduse aluspõhimõtteks. Väärtustest lähtumine

tagab paikkondliku eripäraga arvestamise maakasutuse ja ehitustegevuse määramisel.

Skeem 1.3-1. Saarde valla keskkonnaväärtused.

Saarde vallale iseloomulikud keskkonnaväärtused on looduslikud, kultuurilised,

majanduslikud ning sotsiaalsed nähtused, objektid ja alad:

▪ toimivad keskused;

▪ ajaloolis-kultuuriliselt ja

looduslikult väärtuslikud objektid

ja alad;

▪ mitmekesine ja puhas

looduskeskkond – veekogud,

metsad, sood ja rabad, pargid;

▪ atraktiivsed piirkonnad

puhkamiseks ja elamiseks;

Saarde valla üldplaneering 15

▪ väljakujunenud sotsiaalne taristu;

▪ toimiv põllu- ja metsamajandus,

loomakasvatus;

▪ tehniline taristu – head ühendused

olemasoleva teedevõrgu kaudu,

rahvusvahelist ühendust

võimaldava kiire Rail Baltic

raudtee rajamine

1.4. VISIOON JA RUUMILISE ARENGU VAJADUSED

Saarde valla areng lähtub valla arengukavas kokkulepitud visioonist:

Saarde valla ruumilise arengu vajadused põhinevad valla keskkonnaväärtustel ja

tulevikuvisioonil.

Olulisemad ruumilised vajadused

▪ Tugevdada keskusi, eelkõige Kilingi-Nõmme toimimist piirkondliku keskusena.

▪ Jätkusuutlikult hoida ja edasi arendada väljakujunenud asustusstruktuuri.

▪ Tõsta elu- ja ettevõtluskeskkonna kvaliteeti.

▪ Planeerida kvaliteetset avalikku ruumi.

▪ Tagada avalike teenuste kättesaadavus.

▪ Väärtustada ja hoida looduskeskkonda.

▪ Väärtustada ja kaitsta kultuuripärandit.

▪ Anda suunised taastuvenergia arendamiseks.

Saarde vallas on kõik võimalused õnnelikuks eluks. Koos tegutsedes on loodud

elanike eneseteostust võimaldav majanduskeskkond, arengut toetav haridusruum ja

tervist tugevdav elukeskkond.

16 Saarde valla üldplaneering

2. RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED

2.1. ÜLDISED PÕHIMÕTTED

Ruumilise arengu põhimõtted on aluseks asustuse suunamisel, maakasutuse planeerimisel

ning kasutus- ja ehitustingimuste määramisel. Ruumilise arengu põhimõtete väljatöötamisel

on arvestatud valla keskkonnaväärtustega, keskuste võrgustikuga, valla ruumilise arengu

vajadustega ning Pärnu maakonna planeeringust tulenevate üldiste suundumustega ja

määratud tingimustega.

Asustuse suunamisel on peamine eesmärk säilitada väljakujunenud asustusstruktuur ning

hoida keskuste kompaktsust.

Kilingi-Nõmmet kui piirkondlikku keskust ning Kilingi-Nõmme ja Tihemetsa

koostoimimist kaksikkeskusena tuleb tugevdada, lähtudes kompaktsuse ning mitmekülgse

elu- ja teenuskeskuse toimimise põhimõttest. Olemasolevad teenused tuleb säilitada, neid

parendada ja võimalusel juurde luua, et tagada elujõulisus, majanduskeskkonna toimimine ja

elanikkonna teenindamine heal tasemel.

Kohaliku keskusena arenevad edasi Surju, lähikeskustena Tali ja Tihemetsa (kui

kaksikkeskuse väiksem keskus). Kohalikus keskuses ja lähikeskustes on oluline tagada

igapäevaeluks vajalike teenuste kättesaadavus ja teenuste hea kvaliteet.

Teenuste kättesaadavuse tagamiseks kasutatakse erinevaid koostöövorme, mobiilseid ja

paindlikke lahendusi. Keskustes asuvatele teenustele ja töökohtadele tagavad ligipääsu heas

korras teed, kergliiklusteed ja ühistransport.

Ettevõtlus- ja tootmisaladena tuleb eelistada eelkõige keskusi ja nende mõjualasid, kus on

olemas tehniline taristu ja töötajaskond lähedal. Uute alade hõlmamise asemel tuleb

võimalusel eelistatud olemasolevate ettevõtlus- ja tootmisalade tihendamist ja laiendamist

ning kasutusest välja jäänud hoonete ja maa-alade kasutusele võtmist (kui nende tehniline

seisukord seda võimaldab).

Uute ettevõtlus- ja tootmisalade kavandamisel eelistada logistiliste sõlmede lähedust ja

piirkondi, kus on olemas vastav tehniline taristu. Kuna tuuleenergeetika alade lähialal (kuni

6 km) on võimalik energiamahuka tootmise arendamine ettevõtjale soodsamatel tingimustel,

on soositud tootmise arendamine olemasolevate ja perspektiivsete tuuleparkide lähialadel.

Samuti eelistada ettevõtete loomist, mis pakuvad tööd aastaringselt.

Väljaspool üldplaneeringuga määratud ettevõtlus- ja tootmisalasid on eelkõige soodustatud

mitmekülgne väikeettevõtlus.

Piirnemisel elamualadega tuleb häiringuid põhjustavate ettevõtete puhul ette näha rohelised

puhveralad äri- ja tootmistegevusest tulenevate häiringute leevendamiseks ning järgida

keskkonnanõudeid ja kehtivaid õigusakte.

Põllumajandusliku tootmise jätkumiseks hoitakse väärtuslikud põllumajandusmaad

kasutuses ja säilitatakse põllumajandusmaastike avatus. Uute põllumajanduslike

tootmishoonete kavandamisel ja maastikul paigutamisel arvestatakse võimalike tootmisest

tulenevate mõjudega nii elukeskkonnale kui maastikuväärtustele. Endised kasutusest

väljalangenud suurmajandite tootmishooned võetakse kasutusele või lammutatakse.

Saarde valla üldplaneering 17

Tehnilise taristu arendamine loob valdkondade sisulise arengu eeldused ja aitab rahuldada

inimeste peamisi vajadusi. Hajaasustuse tingimustes on oluline teedevõrgu toimivuse

tagamine ja kvaliteedi tõstmine (rekonstrueerida, viia mustkatte alla) ning kergliiklusteede

võrgustiku tugevdamine keskustes, samuti tagamaa keskusega ühendamine.

Riikliku arendusprojektina on oluline võimaluse loomine kiiret ühendust võimaldava Rail

Baltic avaliku raudtee ja seda teenindava taristu rajamiseks.

Päikeseparkide planeerimisel tuleb eelistada väheväärtuslike alade kasutamist ning madala

tootlikkuse tõttu kasutusest välja langenud maa-alasid ja hoonetekomplekse.

Energiavarustuse ja -kvaliteedi parandamiseks on oluline võimaluste loomine uute

elektriliinide rajamiseks ja olemasolevate rekonstrueerimiseks. Asulates tuleb eelistada

põhi- ja jaotusvõrgu maakaablisse viimist.

Puhkemajanduse (sh loodus-, vee- ja jahiturismi) arengut tuleb eelkõige soodustada

piirkondades, kus selleks on maastikulised, looduslikud ja/või sotsiaalsed eeldused.

Kohaliku ettevõtluse arengut soodustava tegurina ja kaugtöö võimaluste parandamiseks on

oluline sidevõrkude kõrgel tasemel väljaarendamine – lairibaühenduse andmesidevõrgu

väljaehitamine ja ühenduse rajamine.

2.2. AVALIKU RUUMI KUJUNDAMISE PÕHIMÕTTED

Avaliku ruumi all käsitletakse eelkõige üldkasutatavaid väljakuid ja platse (sh külaplatse,

mängu-, spordi-või tegevusväljakud). Samuti on avaliku ruumi osadeks üldkasutatavad

haljas-, pargi-, metsa- ja veealad, kuhu kõigil inimestel on vaba ligipääs ja võimalus

piiranguteta liikuda. Avalikuks ruumiks on avalikus kasutuses teed ja tänavad ning

kergliiklusteed koos tänavahaljastusega.

Tingimused avaliku ruumi loomiseks:

1. Loodav avalik ruum peab lähtuma laiematest kvaliteetse ruumi loome põhimõtetest,

kus lahendus on:

1.1. rikastav ja esteetiline, pakkudes elukeskkonda elavdavat kogemust;

1.2. kasutama kutsuv ja hästi ligipääsetav, kasutades kaasava disaini põhimõtteid ja

arvestades erinevate liikujate võimekusega;

1.3. keskkonnasõbralik ja kliimakohane, kasutades ja võimendades looduslikke

komponente ning kasutatav ja vastupidav erinevates ilmaoludes;

1.4. pärandisõbralik, põimides disaini väärtuslikke vanemaid komponente;

1.5. mitmeotstarbeline ja kohandatav, sidus ja ümbritsevat ruumi arvestav;

1.6. sotsiaalne ja tervislik, soodustades ruumis viibimist, välitegevusi ja suhtlust.

2. Avalik ruum peab olema turvaline, selleks tuleb;

2.1. valgustada olulisemad käiguteed, ühiskondlike hoonete ümbrus, bussipeatused,

puhkealad ja mänguväljakud, üldkasutatavad parklad;

2.2. hoida üldkasutatav avalik ruum korras.

18 Saarde valla üldplaneering

3. ASUSTUSE SUUNAMINE JA MAAKASUTUSE

MÄÄRAMINE

3.1. TIHEASUSTUSEGA ALAD

Tiheasustusega alad on Kilingi-Nõmme ja Tihemetsa üldplaneeringuga määratud piirides.

Tiheasustusega alade piiritlemisel lähtuti hoonestuse kompaktsusest, mis võimaldab rajada

ühtseid tehnovõrke ja välja arendada linnalise iseloomuga ehitatud keskkond. Seetõttu ei

ühti tiheasustusega alade piirid asulate piiridega.

Kilingi-Nõmme on Pärnu maakonna planeeringu mõistes linnalise asustusega ala. Linnalise

asustusega ala sees ei ole valla ruumilise arengu vajadustest lähtuvalt tiheasumeid eristatud

ja piiritletud, kuna täpsem ruumimudel võib tulevikus osutuda pigem kitsendavaks ja

kaalutlusruumi piiravaks.

Tiheasustusega aladele on omane maakasutuse mitmekesisus ja erinevate funktsioonide

koondumine. See tähendab teenuste, elu-, puhke- ja ettevõtlusfunktsioonide kõrvuti

koostoimimist, üldkasutatavate puhke- ja rohealade olemasolu ning taristute terviklikke

lahendusi.

Tiheasustusega alal kehtivad kasutus- ja ehitustingimused vastavalt maa-ala juhtotstarbele

(peatükid 4.1–4.16). Lisaks tuleb järgida teemavaldkondade lõikes peatükis 5 toodud

põhimõtteid ja tingimusi.

Tiheasustusega alade piirid on kantud maakasutusplaanile.

3.1.1. KILINGI-NÕMME LINN

Kilingi-Nõmme on Saarde valla administratiivkeskus. Kilingi-Nõmmele on iseloomulik

väikelinna miljöö. Dominandiks on seda läbiv Pärnu tänav, mille ääres paikneb ka linna

vanim hoonestus. Linna isikupära loovad hästi säilinud peatänavaäärne puithoonestus ning

erineval ajaperioodil ehitatud elupiirkonnad, mis moodustavad terviklikke ja harmoonilise

miljööga tänavaruume. Oluline on peatänava säilitamine tänavana, mitte läbivat liiklust

soosiva maanteena.

Uute hoonete ehitamisel tuleb säilitada linnale omane rohelus ning elamupiirkondade

terviklikkus ja harmoonia. Oluline on linnaruumi kompaktsemaks muutmine ja linnalise

tänavaruumi loomine/rõhutamine. Sellele aitab kaasa elamute ja elamugruppide vaheliste

tühjade alade hoonestamine väljakujunenud hoonestuslaadi arvestades.

Linna keskusena toimib südalinn oma keskväljaku, pargiala, kesktänava ja ametiasutustega.

Üldplaneering määrab südalinna keskuse maa-ala eesmärgiga luua alus mitmekesise,

erinevaid meelelahutus-, kaubandus-, äri-, ühiskondlikke-, elufunktsioone ja avalikku ruumi

ühendava keskuse tekkeks. Tervikliku ruumilise lahenduse saavutamiseks ja hea avaliku

ruumi loomiseks viidi koostöös Eesti Arhitektide Liiduga läbi keskuse arhitektuurivõistlus,

kuhu hõlmati ka suveaed, Vabadussõja monumendi park, bussijaam ja vallavalitsuse hoone.

Saarde valla üldplaneering 19

20 Saarde valla üldplaneering

Kilingi-Nõmme keskväljak ja kesklinna park. Fotod Hendrikson DGE.

3.1.2. TIHEMETSA ALEVIK

Rahvaarvult teine asula Saarde vallas on Tihemetsa. Tihemetsa on laiemalt tuntud eelkõige

kui kunagise Voltveti mõisa ja sovhoostehnikumi asukoht oma suursuguse õppehoonete

kompleksiga. Tänapäeval on ulatuslik ala kasutusest väljas, suur osa endistest õppehoonetest

muutunud kasutuskõlbmatuks ja osad kasutuskõlbmatud hooned lammutatud.

Tihemetsa omab arengupotentsiaali nii asukohast kui säilinud taristu kasutusvõimalustest

tulenevalt. Paikkonna arengut tuleb soodustada, kasutusest väljas alad võtta kasutusele ja

leida neile uued sobivad funktsioonid.

Endise Voltveti mõisa peahoone. Foto Hendrikson DGE.

Saarde valla üldplaneering 21

3.2. HAJAASUSTUSEGA ALA

Hajaasustusega ala (Pärnu maakonna planeeringu mõistes maaline piirkond) on valla

territoorium väljaspool tiheasustusega ala, kus on iseloomulik hajus asustusmuster. Hajus

asustusmuster hõlmab ka väiksemaid, kompaktse iseloomuga asustusalasid (nt külakeskused

Surju, Tali, Metsaääre, Rabaküla).

Hajaasustusega alana on määratletud suurem osa valla territooriumist, kus eesmärk on

eelkõige säilitada olemasolev looduslik, põllu- ja metsamajanduslik maakasutus. Sellest

tulenevalt on valdavale osale hajaasustusega alast määratud põllu- ja metsa maa-ala

juhtotstarve.

Hajaasustusega alal kehtivad kasutus- ja ehitustingimused vastavalt maa-ala juhtotstarbele

(põllu- ja metsa maa-ala, puhke- ja virgestuse maa-ala, elamu maa-ala, äri- ja tootmise maa-

ala, vt ptk 4). Lisaks tuleb järgida teemavaldkondade lõikes peatükis 5 toodud põhimõtteid

ja tingimusi.

3.3. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE KOHUSTUS

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on läbi avaliku planeerimismenetluse tagada

arendatava keskkonna parem kvaliteet ja saavutada ühiskondlik kokkulepe.

Valdaval osal Saarde valla territooriumist ei ole kehtivast planeerimisseadusest tulenevalt

detailplaneeringu koostamine nõutud. Üldjuhul on ehitamise aluseks

projekteerimistingimused. Maakasutuse sihtotstarbe muutmine toimub vastavalt

õigusaktidele ja lähtuvalt üldplaneeringu põhimõtetest ning seda ei loeta üldplaneeringu

muutmiseks.

Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud on:

1. linna ja aleviku territoorium vastavalt planeerimisseadusele;

2. elamute püstitamise eesmärgil katastriüksuse jagamine neljaks ja enamaks

katastriüksuseks;2

3. hoonete püstitamine olulise keskkonnamõjuga tootmistegevuseks, välja arvatud ala

kasutusele võtmine mäetööstus- või turbatööstusmaana;

4. tuulikute kavandamine üldplaneeringuga määratud tuuleenergeetika aladel (vt skeem

5.4.5.3-1).

Detailplaneeringu koostamise vajadust tuleb kaaluda üle 10 000 m2 suuruse päikesepargi

ehitamiseks või lähestikku (lähemal kui 300 m asub teine päikeseelektrijaam (või on välja

antud luba selle ehitamiseks)) rajatavate päikeseparkide ehitamiseks (välja arvatud

päikesepargi rajamine hajaasustusega alal kasutusest välja langenud tootmisterritooriumile).

Keskkonnamõju eelhinnang on vajalik läbi viia päikeseparkide kavandamisel, kui need

rajatakse elektrienergia võrku müümise eesmärgil (teenindavad hooned puuduvad)

hoolimata päikesepargi pindalast.

2 Detailplaneeringu koostamise kohustuse seostamine nelja ja enama elamuga põhineb arusaamal, et sellises

suuruses hoonetegrupp (elamud ja abihooned) on juba tajutav muudatus ruumis, mille loomine eeldab avalikku

kokkulepet. Kuna lisandub Saarde valla kontekstis arvestatav hulk elanikke, võib olenevalt asukohast

tähelepanu nõuda ka kaasnev keskkonnakoormus ja sellest tulenev taristulahendus.

22 Saarde valla üldplaneering

Detailplaneeringu või projekteerimistingimuste avaliku menetluse kaalumise vajadus on: 

• suurõnnetuse ohuga või ohtlikus ettevõtte kavandamine või ettevõttess muudatuste

tegemine, mis ei nõua planeerimisseadusest tulenevalt detailplaneeringut; 

• suurõnnetuse ohuga või ohtliku ettevõtte või nende ohualasse planeerimine, kui

tegemist ei ole tiheasutusaladega. 

Detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel on ilma detailplaneeringuta lubatud

kavandada ehitisi, mille erandjuhud võib kohalik omavalitsus lubada planeerimisseaduse

alusel.

Juhul kui kavandatavale tegevusele ei ole üldplaneeringu või seadusega ette nähtud

detailplaneeringu koostamise kohustust, kuid objekti kavandamine eeldab laiapõhjalisemat

avalikustamist, tuleb kaaluda avatud menetlusega projekteerimistingimuste rakendamist.

Saarde Vallavolikogu võib ülekaaluka avaliku huvi olemasolu korral algatada

detailplaneeringu koostamise alal või juhul, mida planeerimisseaduses ja üldplaneeringus ei

ole ette nähtud. Avaliku huvi olemasolu hinnatakse muuhulgas kohapõhiselt läbi võimaliku

maakasutusliku konflikti ja arvestades elanike ootusega elukeskkonna kvaliteedi

säilimiseks.

Saarde valla üldplaneering 23

4. KASUTUS- JA EHITUSTINGIMUSED JUHTOTSTARVETE

KAUPA

Üldplaneering määrab maakasutuse juhtotstarbed ja ehitustingimused. Tingimuste

täpsustamine ja rakendamine, kui on antud kaalutlusruum (nt üldjuhul lahendada parkimine

omal krundil/katastriüksusel), toimub projekteerimistingimuste andmisel või

detailplaneeringu koostamisel.

Juhtotstarve on üldplaneeringuga määratud maa-ala kasutamise valdav otstarve (vähemalt

51% peab vastama juhtotstarbele), mis annab perspektiivse maakasutuse

põhisuunad.3 Näiteks määratakse üldplaneeringuga elamu maa-ala juhtotstarbega alad

(maakasutusplaanil tähistatud E) tulenevalt piirkonna iseloomust, ümbritsevast keskkonnast

ja ala arenguperspektiivist. Juhtotstarve valdava otstarbena tähendab, et maa-alale võib

elamutele lisaks planeerida ka ärihooneid, ühiskondlikke hooneid, haljasalasid ja parkmetsa,

mänguväljakuid ning muud sobivat maakasutust, sh infrastruktuuri, mis toetab piirkonna

arengut ja aitab kujundada kvaliteetset elukeskkonda.

Kui kõrvalotstarbeline kasutus ei ole lubatud või on see piiratud, on vastav tingimus

seletuskirja tekstiossa lisatud.

Üldplaneeringuga määratud juhtotstarve ja ehitustingimused on aluseks edaspidisel

täpsemal planeerimisel – detailplaneeringute koostamisel, projekteerimistingimuste

andmisel ja muude ehituslike ning maakasutusega seotud toimingute läbiviimisel.

Maaomanik saab maad senisel otstarbel edasi kasutada, kuni ta seda soovib. Üldplaneeringu

kehtestamisega ei kaasne katastriüksuse sihtotstarbe muutust.

Üldplaneeringuga määratud ehitustingimused kehtivad ka vaba ehitustegevuse korral. Ka

vaba ehitustegevuse korral tuleb arvestada õigusaktidest tulenevate kitsendustega.

4.1. ELAMU MAA-ALA (E)

Tähistus

joonisel

Elamu maa-ala on üksikelamu, kaksikelamu või kahe korteriga elamu, kuni

nelja korteriga rida- ja korruselamu, suvila või aiamaja ehitamiseks ette

nähtud maa-ala ning arhitektuurselt ja ehituslikult elamute vahelisse

välisruumi sobituv muu maakasutuse juhtotstarbega maa-ala.4

Kasutus- ja ehitustingimused

1. Uute hoonete ehitamisel, olemasolevate laiendamisel ja/või ümberehitamisel tuleb

säilitada väljakujunenud ehitusjoon.

2. Uute hoonete ehitamisel, olemasolevate laiendamisel ja/või ümberehitamisel peavad

hooned harmoneeruma paikkonna väljakujunenud hoonestusega. Arvesse tuleb võtta

3 Maa-ala piiritlemisel lähtutakse maa-alast kui loogilisest ruumilisest tervikust. Maa-ala võib olla piiritletud

teede, veekogude ja/või teise juhtotstarbega maakasutusega aladega. 4 Näiteks võib elamu maa-alale planeerida ala teenindamiseks vajalikke kaubandus- ja teenindushooneid,

ühiskondlikke hooneid, haljasalasid jne. Kui kavandatakse näiteks kaubandushoone rajamist, tuleb hoone

kõrguse määramisel lähtuda piirkonna olemasolevate hoonete kõrgusest, sobitades need visuaalselt ja

ruumiliselt olemasolevasse keskkonda. Ehk kaubandushoone rajamisel peab arvestama väljakujunenud

keskkonda ja arhitektuuriliselt ning ehituslikult hoone elamute vahelisse väliruumi sobitama.

E

24 Saarde valla üldplaneering

juba olemasolevate hoonete suurust ja kõrgust ning tänaval peab tekkima hoonete

paigutuse ühtlane rütm.

3. Järgida tuleb paikkonnas juba välja kujunenud traditsioonilisi ehitustingimusi:

ehitusmahtusid, katusekaldeid ja -tüüpe, korruselisust, ehitusmaterjale jne.

4. Maksimaalne maapealne korruselisus on kuni kaks korrust.

5. Olemasolevate puitmajade välisviimistluses tuleb kasutada võimalusel naturaalseid

ehitusmaterjale, kuna sünteetiline materjal on puithoonetele visuaalselt ja tehniliselt

sobimatu ja rikub hoone niiskusrežiimi.

6. Uute kruntide/katastriüksuste minimaalne suurus on 900 m2, soovituslikult 1200 m2.

Määratud krundi/katastriüksuse suurused tagavad ehitusliku järjepidevuse ja toetavad

väljakujunenud struktuuri säilimist.

7. Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind on maksimaalselt 25%

krundi/katastriüksuse pindalast.

8. Haljastatav või looduslikuna säiliv osa on minimaalselt 30% krundi/katastriüksuse

pindalast.

9. Elamule lisaks on lubatud rajada abihooneid vastavalt paikkonnas välja kujunenud

tavadele.

10. Piirete kõrgus on kuni 1,5 m. Kasutatavad materjalid peavad olema ohutud (okastraat

on keelatud). Erandid on lubatud põhjendatud juhul (müra leevendamine vms).

4.2. KESKUSE MAA-ALA (C)

Tähistus

joonisel

Keskuse maa-ala iseloomustab mitmekesine hoonestus ja funktsionaalsus,

sh esindusliku avaliku ruumi olemasolu. Keskuse maa-alal võivad

kontsentreeritult asuda nii elamud, ameti- ja valitsushooned, kaubandus-,

teenindus- ja majutushooned, bürood, kultuurihooned, haljasalad ja pargid,

turg, keskväljak.

Kasutus- ja ehitustingimused

1. Keskus peab ühendama erinevaid funktsioone. Keskuse arendamisel on võtmesõnaks

inimsõbralikkus, väliruumi funktsionaalsus ja mitmekesisus.

2. Keskväljakut ja kesklinna parki tuleb säilitada ja arendada kvaliteetse, avalikult

kasutatava ruumina. Pargis luua ajaveetmisvõimalusi erinevatele vanusegruppidele.

3. Pärnu tänava kui peatänava äärsetel kinnistutel soodustada erinevaid ärisid ja

teenuspakkujaid.

4. Peatänava äärse hoonestuse kavandamisel kaaluda arhitektuurivõistluse läbiviimise

vajadust.

5. Eelisarendada kergliikleja keskseid liikuvuslahendusi, arvestada erinevate

vanusegruppide vajadustega ja liikumise mugavusega, rakendades sh universaaldisaini

põhimõtteid.

6. Uued hooned peavad mahult ja arhitektuurilt naaberhoonetega sobituma. Eesmärk on

säilitada inimmõõtmelisus ja vältida liiga suurte ning mahult erinevate hoonete

ehitamist.

7. Fassaadil kasutada looduslikke materjale.

Keskuse maa-alal konkreetse arendus-ja ehitustegevuse kavandamisel tuleb järgida vastava

juhtotstarbe hoonestustingimusi. Nt kaupluse kavandamisel vt äri maa-ala tingimusi.

C

Saarde valla üldplaneering 25

4.3. SEGAFUNKTSIOONIGA MAA-ALA (S)

Tähistus

joonisel

Segafunktiooniga maa-ala võib kasutusele võtta mitmel otstarbel. Maa-

alale võib rajada elamuid, ärihooneid, ühiskondlikke hooneid, puhke- ja

majatushooneid, segaotstarbega hooneid, haljas- ja pargialasid.

Tööstushoonete rajamine ei ole lubatud.

Metsamaa kõlvikuga alal tuleb ökoloogilise ja maastikulise mitmekesisuse tagamiseks osa

kõrghaljastusest säilitada.

Hoonestuse kavandamisel tuleb lähtuda vastava juhtotstarbega maa-ala kasutus- ja

ehitustingimustest.

4.4. ÜHISKONDLIKU HOONE MAA-ALA (AA)

Tähistus

joonisel

Ühiskondliku hoone maa-ala on valitsus-, haridus-, tervishoiu-,

hoolekande-, kultuuri- ja spordihoone ja neid teenindavate rajatiste

juhtotstarbega maa-ala.

Kasutus- ja ehitustingimused

1. Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind ja kõrgus määrata detailplaneeringuga ja/või

projekteerimistingimustega vastavalt hoonete kasutusotstarbele.

2. Sobiva lahenduse leidmiseks korraldada vajadusel arhitektuurikonkurss.

3. Haljastatav või looduslikuna säiliv osa on minimaalselt 30% krundi/katastriüksuse

pindalast.

4. Säilitada terve ja elujõuline (puuduvate või väheste kahjustustega, liigile omase

kasvukuju ja tunnustega) kõrghaljastus.

5. Eakate liikuvuse ja teenuste kättesaadavuse toetamiseks tagada üldkasutatavate

hoonete ümbruses mugav ja barjääridevaba liikumine (nt kaldteed, käsipuud,

karestatud astmed, vaegnägijate märgistused) ning istepinkide olemasolu avalikus

ruumis.

4.5. ÄRI MAA-ALA (Ä)

Tähistus

joonisel

Äri maa-ala on kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, majutus-, büroo- ja

pangahoone ning neid teenindavate rajatiste juhtotstarbega maa-ala.

Tööstus- ja laohoonete maa-ala ei ole kõrvalotstarbena lubatud.

Kasutus- ja ehitustingimused

1. Elamute naabrusesse ei tohi ehitada üle ühe korruse elamutest kõrgemaid hooneid.

2. Lubatud on ettevõtlus, millega ei kaasne olulisi häiringuid tundlikele aladele (elamud,

üldkasutatavad alad), sh liikluskoormuse olulist tõusu.

S

AA

Ä

26 Saarde valla üldplaneering

3. Võimalusel kasutada fassaadil looduslikke materjale.

4. Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind on maksimaalselt 50%

krundi/katastriüksuse pindalast.

5. Haljastatav või looduslikuna säiliv osa on minimaalselt 20% krundi/katastriüksuse

pindalast.

6. Eakate liikuvuse ja teenuste kättesaadavuse toetamiseks tagada äri- ja teenuseid

pakkuvate hoonete ümbruses mugav ja barjääridevaba liikumine (nt kaldteed,

käsipuud, karestatud astmed, vaegnägijate märgistused) ja istepinkide olemasolu

teenuste pakkujate territooriumil.

4.6. ÄRI JA TOOTMISE MAA-ALA (ÄT)

Tähistus

joonisel

Äri ja tootmise maa-ala on kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, majutus-,

büroo- ja pangahoone, tootmis- ja tööstushoone ning laohoone, sh

hulgikaubandushoone ja neid teenindavate rajatiste juhtotstarbega maa-

ala.

Kaubandus- ja teeninduspinnad on elanike teenindamiseks ja valdavalt

avaliku juurdepääsuga.

Maa-alale võib kavandada ärihooneid, tootmishooneid, logistikahooneid jms või nimetatud

funktsioonid kombineerituna.

Kilingi-Nõmmes ja Tihemetsas ning nende vahetus läheduses on lubatud keskkonnasõbralik

tootmine. See tähendab, et hoiduda tuleb suure jäätmetootluse, müra, õhusaaste jm olulise

negatiivse keskkonnamõjuga seotud ettevõtlusest. Kuna tuuleenergeetika alade lähialal

(kuni 6 km) on võimalik energiamahuka tootmise arendamine ettevõtjale soodsamatel

tingimustel, on soositud tootmise arendamine olemasolevate ja perspektiivsete tuuleparkide

lähialadel (vtk ka ptk 4.15, p 9).

Kasutus- ja ehitustingimused

1. Arvestada keskkonnakaitseliste tingimustega.

2. Arvestada ettevõttest lähtuvate riskide ja ohuga, st ettevõtte tegevus peab ära mahtuma

tootmisala piiresse koos kaasnevate piiranguvöönditega ja mõjudega.

3. Ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte rajamisel vältida ettevõtte ohualade kattumist

elamute ja ühiskondlike aladega. Ettevõtte ohualas paiknevate alade kasutamisel ja

edasisel arendamisel tuleb ohtu teadvustada, ohualadega seonduvate riskidega

arvestada ning vajadusel rakendada meetmeid riski leevendamiseks. Ettevõtte

asukohavaliku kriteeriumeid analüüsitakse juhtumipõhiselt koostöös Päästeametiga,

lähtuvalt kehtivast õigusruumist. 4. Suuremahuliste äri- ja tootmishoonete visuaalsete häiringute ning tehnogeensete

maastike mõju vähendamiseks on soovitav rajada liigendatud fassaadiga ning

mitmekesisema välisilmega hooneid.

5. Uute tootmisalade paigutamisel kõrvuti elamute ja ühiskondlike hoonetega tuleb

kaaluda haljaspuhvri rajamise vajadust tootmisala ja tundliku ala vahele. Kui ruumi

puhveralaks pole, tuleks eelnevalt välja selgitada, kas eksisteerivad muud meetmed

keskkonnamõju efektiivseks leevendamiseks/vähendamiseks.

Haljaspuhvri vajadust hinnata üksikjuhtumi põhiselt, tulenevalt tootmistegevuse

iseloomust ja asukohast naaberalade suhtes. Haljaspuhvrite rajamisel arvestada, et

haljastuse puhvertsoonina toimimiseks peab see üldjuhul olema okaspuid sisaldav

segapuistu laiusega minimaalselt 30-50 m ning müra vähendava meetmena

ÄT

Saarde valla üldplaneering 27

toimimiseks tuleks lisaks puudele istutada ka tihe põõsastik. Kombineerida tuleb

kõrghaljastust koos läbimõeldud vahemaade ehk puhveralade suuruste leidmisega;

6. Elamumaadega piirnev tootmistegevus tuleks korraldada selliselt, et kaasnevad

keskkonnahäiringud ei leviks elamualadele ja muudele tundlikele aladele.

Müratekitavad tegevused teostada elamute suhtes teisel pool tootmishoonet, et suunata

müra pigem tootmisala sisse. Müratekitavad tehnoseadmed, ventilatsiooniavad jms

süsteemid tootmis- ja ärihoonetel, mille krundid/katastriüksused piirnevad

elamualadega või teiste müratundlike otstarbega kinnistutega, tuleks paigutada

suunaga elamualadest eemale, tootmisala sisse.

7. Tegevus, mis on eeldatavalt suurema mõjuga, tuleks planeerida tiheasustusest piisavalt

eemale (piisav vahemaa selgitada välja KSH käigus). Võimalusel kasutada väiksema

heite/keskkonnahäiringuga ala puhveralana suurema heite/keskkonnahäiringuga ala ja

elanike/laiema üldsuse poolt igapäevaselt kasutatavate alade vahel.

8. Arendusalade kattumisel jääkreostuskolletega tuleb esimeses järjekorras likvideerida

reostunud pinnas ja asendada see ohutu pinnasega.

9. Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind on maksimaalselt 60%

krundi/katastriüksuse pindalast.

10. Haljastatav või looduslikuna säiliv osa on minimaalselt 20% krundi/katastriüksusest

pindalast.

11. Uute energiamahukate tootmisettevõtete asukoha valikul on soovitav elektrivõrguga

liitumise kulude optimeerimise eesmärgil eelistada olemasolevate

piirkonnaalajaamade lähedust.

4.7. PUHKE- JA VIRGESTUSE MAA-ALA (PV)

Tähistus

joonisel

Puhke- ja virgestuse maa-ala on haljas- ja metsaala, mis võimaldab vabas

õhus sportimist ja lõõgastumist, kasutamist väljasõidukohtadena,

vabaõhuürituste korraldamist jms.

Puhke- ja virgestuse maa-alad Kilingi-Nõmme linnas on rohealad, kus ei tohi kasvavat metsa

raiuda valla nõusolekuta ning raie kooskõlastatakse vallaga enne metsateatise esitamist.

Kasutus- ja ehitustingimused

1. Puhke- ja virgestuse maa-ala metsad on keskkonnakaitselise, esteetilise ja rekreatiivse

väärtusega (nn puhkemetsad ehk kogukonna jaoks olulised metsad, mis on sportimise

ja puhkamise kohad). Metsade majandamisele lisaks võib maa-alale rajada

väikesemahulisi ehitisi, puhkeotstarbelisi rajatisi ja teenindavat taristut.

2. Puhkemetsade majandamisel tuleb arvestada metsa majandamise hea tava reegleid5.

Uuendusraie tegemisel kasutada turberaie erinevaid võtteid.

3. Puhkemetsadeks määratud riigimetsa aladel koostab Riigimetsa Majandamise

Keskusega (RMK) koostöös valla ja kohaliku kogukonnaga täpsemad metsade

majandamise kavad. Kavade koostamisel arvestatakse muuhulgas eesmärki tagada

puhkamiseks sobiv ja looduslikult mitmekesine mets.

4. Puhkealade arendamisel tuleb arvestada erinevate sihtrühmade – lapsed, noored,

eakad, erivajadustega kasutajad – vajadusi ning puhkeala aastaringset kasutamise

võimalust.

5 https://www.rmy.ee/erametsanduse-hea-tava; https://www.rmk.ee/metsa-

majandamine/metsamajandus/strateegiad-ja-moisted/metsamajandamise-hea-tava.

PV

28 Saarde valla üldplaneering

5. Tagada eakate puhkefunktsiooni toetava väliruumi olemasolu – istepingid

puhkealadel, kergliiklusteede ääres, tiheasustusega aladel enam kasutatavate

käiguteede ääres, võimalusel kõvakattega tihe jalgteede võrgustik vms.

Puhkefunktsiooni täidavad ka Pärnu maakonna planeeringuga kavandatud Pärnumaa

puhkealad. Saarde valda jäävad sisemaa puhkealadest Laiksaare ja Väljaküla-Kärsu puhke-

ja teeninduspiirkonnad, kui looduskaunid kohad. Maakondlikud puhkealad on kavandatud

selleks, et maakonna elanikud ja turistid saaksid neid avalikult kasutada erinevateks vabaaja

harrastusteks. Puhkealadel on soositud puhkemajanduse ja ökoturismiga seonduvad

tegevused.

4.8. HALJASALA JA PARKMETSA MAA-ALA (HM)

Tähistus

joonisel

Haljasala ja parkmetsa maa-ala on kas kujundatud reljeefi, veestiku ja

taimestikuga või looduslik üldkasutatav roheala.

Haljasala ja parkmetsa maa-alad on keskkonnakaitselise, esteetilise ja rekreatiivse

väärtusega. Nende hoonestamine ei ole lubatud. Puhketingimuste parandamiseks võib

püstitada ala kasutajaid ja/või puhkajaid teenindavaid rajatisi (mänguväljakuid, jalg- või

kergliiklusteid, istepinke vms) ja teenindavat taristut.

Haljasalad ja parkmetsad Kilingi-Nõmme linnas on rohealad, kus ei tohi kasvavat metsa

raiuda valla nõusolekuta ning raie kooskõlastatakse vallaga enne metsateatise esitamist.

Kasutus- ja ehitustingimused

1. Pargi hooldamisel ja/või rekonstrueerimisel lähtuda pargist kui tervikust, arvestades

ala eesmärki ja väärtust.

2. Koostada hoolduskava, mis käsitleb pargi väärtuste säilitamiseks ja kaitse

korraldamiseks vajalikke hooldustegevusi (sh raiet, niitmist jt) pargi väärtusest

lähtuvalt.

4.9. LOODUSLIK ALA (LO)

Tähistus

joonisel

Looduslik maa-ala on kas looduslik või poollooduslik metsa- ja/või

haljasala.

Looduslikuna säilitatavad alad, kus regulaarne hooldus ei ole esmatähtis. Nende

hoonestamist ei planeerita, kuid teenindava taristu (teed, tehnovõrgud jms) rajamine on

lubatud.

4.10. RIIGIKAITSE MAA-ALA (R)

Tähistus

Riigikaitse maa-ala on riigikaitseliste ehitiste (hoonete ja rajatiste) ja

nende teenindamiseks vajalik ning piirivalve ja päästeteenistuse otstarbel

kasutatav maa-ala.

HM

LO

R

Saarde valla üldplaneering 29

joonisel

Riigikaitselistest ehitistest asub Saarde vallas Kikepera harjutusväli.

Riigikaitselisel ehitisel on õigusaktis sätestatud alusel ja korras määratud piiranguvöönd.

Piiranguvööndi ulatuses tegevuste kavandamisel tuleb arvestada riigikaitselise ehitise

töövõime säilimisega ja tegevuste kooskõlastamisel Kaitseministeeriumiga tuleb lähtuda

õigusaktidest.

Riigimetsaalasid võidakse kasutada riigikaitse väljaõppe korraldamiseks. Väljaõppe

toimumise ajal tuleb ümbritsevate alade elanikel ja kasutajatel arvestada teatud müra leviku

võimaluse ning raskesõidukite ja inimeste liikumisega. Väljaõppe korraldaja kohustub

teavitama kavandatavast tegevusest lähialade elanikke ja metsa-alade kasutajaid, et tagada

ohutus.

4.11. TEHNOEHITISE MAA-ALA (OT)

Tähistus

joonisel

Tehnoehitise maa-ala on inimese elu- ja tootmistegevust toetava tehnilise

infrastruktuuri hoonete ja rajatiste juurde kuuluv maa. Siia kuuluvad

sideteenust pakkuvad, elektrienergiat tootvad ja jaotavad (välja arvatud

taastuvenergia), puhast vett tootvad ja jaotavad ning reoveepuhastusega

tegelevate ettevõtete maa-alad.

Inimeste elu- ja tootmistegevust toetava tehnilise infrastruktuuri rajamine on lubatud

maakasutuse juhtotstarbest sõltumata vastavalt vajadusele. Hoonete ja rajatiste suurim

lubatud ehitisealune pind ja kõrgus tuleb määrata detailplaneeringu ja/või

projekteerimistingimustega vastavalt kasutusotstarbele.

Rajatiste likvideerimisel on lubatud maa-alade kasutusele võtmine piirkonda sobival muul

otstarbel.

4.12. KALMISTU MAA-ALA (K)

Tähistus

joonisel

Kalmistu maa-ala on surnute ja tuha matmiseks ettenähtud ja vajalike

ehitistega (nt kabel) maa-ala.

Saarde valla hallata on neli kalmistut – Saarde kalmistu, Kilingi kalmistu, Surju apostliku

õigeusu kalmistu ja Surju luteriusu kalmistu.

Oluline on tagada kalmistute heakord, säilitada ja hooldada haljastust ning tagada mugav ja

ohutu ligipääs.

Uusi kalmistuid ei planeerita ning olemasolevate laiendamiseks vajadus puudub.

Kalmistu rajamisel ja/või laiendamisel nähakse ette vöönd vastavalt õigusaktile.

OT

K

30 Saarde valla üldplaneering

4.13. JÄÄTMEKÄITLUSE MAA-ALA (OJ)

Tähistus

joonisel

Jäätmekäitluse maa-ala on jäätmete käitlemise ja selleks vajalike ehitiste

maa-ala.

Jäätmekäitluse korraldamisel lähtutakse Saarde valla jäätmekavast.

Sorteeritud jäätmete üleandmine toimub Kilingi-Nõmme jäätmejaamas (asukohaga Marana

küla). Nimetatud asukohas on olemas kompostimisväljak, kus toimub biolagunevate aia- ja

haljastujäätmete ning reoveesette bioloogiline töötlemine.

Liigiti kogutud jäätmete üle andmiseks kavandatakse Surju ja Tihemetsa jäätmepunktid.6

Kasutus- ja ehitustingimused

1. Jäätmekäitluskohad, sh kompostimisväljakud, rajada tundlikest aladest (elamud,

üldkasutatavad alad) eemale, et vältida võimalikke häiringuid (näiteks

tööstuspiirkonda, kasutada reoveepuhasti kompostimisplatsi).

2. Tagada hea ja mugav ligipääs mootorsõidukiga.

3. Tagada vastavus keskkonnanõuetele nii jäätmekäitluskoha rajamisel kui jäätmete

käitlemisel.

4.14. LIIKLUSE MAA-ALA (L)

Tähistus

joonisel

Liikluse maa-alana käsitletakse olemasolevat ja planeeritavat

transporditaristut – teid, tänavaid, kergliiklusteid, sildasid, parklaid,

raudteed.

Üldplaneeringuga määratakse taristu vajadus ja põhimõttelised asukohad. Täpsed

lahendused, sh arendusalade sisene teedevõrk, tuleb määrata detailplaneeringuga või

projektiga. Arendusalade sisese teedevõrgu planeerimisel tuleb arvestada paikkonnas

väljakujunenud struktuuri ja kujundada teedevõrk ühtselt toimivaks tervikuks.

Uute taristuobjektide projekteerimisel tuleb arvestada liiklusest tulenevate mõjudega ning

tagada vastavus müra-, õhusaaste ja vibratsiooni normidele.

4.15. PÕLLU- JA METSA MAA-ALA (MP JA MM)

Tähistus

joonisel

Põllumaa on põllumajanduslikuks tootmiseks kavandatud ning metsamaa

metsaga kaetud maa või metsamajandusliku potentsiaaliga maa.

Põllu- ja metsa maa-ala juhtotstarbega ala moodustab valdava osa valla territooriumist.

Maakasutus hõlmab valdavalt külade põllu- ja metsamaad (haritav maa, looduslik rohumaa,

metsamaa, õuemaa), lisaks esineb hajali puhke-, elamu-, äri- ja tootmismaid jm maakasutust.

6 Tihemetsa jäätmepunkt on kavandatud tehnoehitise maa-alale.

OJ

L

MP MM

Saarde valla üldplaneering 31

Kasutus- ja ehitustingimused

1. Rakendada maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudeid7.

2. Metsade majandamisel arvestada metsa majandamise hea tava reegleid8.

3. Vältida ehitustegevust liigniisketel ja üleujutusohuga aladel.

4. Põllumajandusmaad tuleb säilitada avatuna ning soovitatavalt kasutusel olevatena.

Väärtuslikel põllumajandusmaadel jätkata põllumajanduslikku tegevust (vt ptk 5.2.3).

5. Kui põllu- ja metsamaad kattuvad teiste väärtustatud aladega – nt väärtuslikud

maastikud, väärtuslikud põllumajandusmaad, roheline võrgustik – tuleb arvestada

vastavalt aladele seatud tingimustega.

6. Arendusalade kattumisel jääkreostuskolletega tuleb esimeses järjekorras likvideerida

reostunud pinnas ja asendada see ohutu pinnasega.

7. Lubatud on rajada üksik- või kaksikelamu (koos abihoonetega) hajaasustuse

põhimõttel:

7.1. arvestada juba varem rajatud hoonete maastikulist paigutust ja struktuuri

(külatüüpi) – õuede asetust nii üksteise kui teede ja kõlvikute suhtes. See

tähendab, et oluline ei ole moodustatava katastriüksuse suurus, vaid paikkonnale

omase hoonestuslaadi ja miljööga arvestamine. Vt näiteid vallas esinevate

külatüüpide kohta ptk 1.2;

7.2. eelistada ehitamist endistele talukohtadele;

7.3. ehitus- ja välisviimistlusmaterjalid sobitada juba paikkonnas kasutusel olevate

materjalidega;

7.4. abihoonete püstitamisel arvestada paikkondliku ehitustavaga;

7.5. olemasolevate puitmajade välisviimistluses kasutada võimalusel naturaalseid

ehitusmaterjale, kuna sünteetiline materjal on puithoonetele visuaalselt ja

tehniliselt sobimatu ning rikub hoone niiskusrežiimi. Eelistada naturaalseid

ehitusmaterjale (puit, kivi, metall jne);

7.6. piirdeaedade püstitamisel järgida hoone asukohas väljakujunenud tavasid piirete

kõrguse ja materjalikasutuse osas;

7.7. arvestada eluhoone asukoha valikul juba olemasoleva ohtliku ettevõtte ohuala

ulatust;

7.8. võimaldamaks tuuleenergia arendamist ja ennetamaks võimalikke ruumilisi

konflikte ei ole uute elamute kavandamine lubatud tuuleenergeetika aladel ja

samuti tuuleenergeetika aladele ja juba püstitatud tuulikutele lähemale kui

750 m.

8. Ühele katastriüksusele/krundile, on lubatud rajada kuni 2 elamut tingimusel, et:

8.1. katastriüksuse/krundi suurus ja kehtivad kitsendused võimaldavad seda;

8.2. elamud moodustavad abihoonetega ja projekteeritud ühiste taristutega (tehnovõrgud

ja juurdepääsutee) tervikliku õueala;

8.3. üks elamu projekteeritakse põhielamuks ja teine abielamuks. Abielamu on

põhielamuga arhitektuuriliselt ja mahuliselt sobiv eluhoone, mis projekteeritakse

abihoonele omase arhitektuurse lahendusega (lihtne maht, ristkülikukujuline

põhiplaan, puuduvad elamutele iseloomulikud väljaehitised (vintskapp, veranda

jms);

8.4. kui ühel õuealal paikneb 2 elamut (sh üks nendest abihoone mahus), ei teki alust

maa-ala jagamiseks eraldiseisvateks katastriüksusteks/elamumaa kruntideks.

7 Nt vooluveekogu äärde jätta puhverriba, kus väetist ei kasutata; kulu, heina ja põhku põllumajandusmaal mitte

põletada; säilitada maastikule iseloomulikud vormid (põllusaared, metsasiilud, selgelt eristuv puude rida);

säilitada kaitsealused objektid ja kaardistatud pärandkultuuriobjektid. 8 https://www.rmy.ee/erametsanduse-hea-tava; https://www.rmk.ee/metsa-

majandamine/metsamajandus/strateegiad-ja-moisted/metsamajandamise-hea-tava.

32 Saarde valla üldplaneering

9. Lubatud on rajada ühiskondlike ja puhkeotstarbelisi hooneid ja rajatisi, et parandada

teenuste (sh avalike teenuste) kättesaadavust ning tagada paremad puhketingimused

elukoha lähedal. Uushoonestus peab hoone asukohas väljakujunenud keskkonda

sobituma ning arvestama paikkonnale omast hoonestuslaadi. Järgida tuleb

juhtotstarbele vastavaid tingimusi, vt ptk 4.4 või ptk 4.7.

10. Äri- ja tootmistegevus (välja arvatud põllumajandustootmine) suunata eelkõige ja

võimalusel üldplaneeringuga määratud vastava juhtotstarbega maa-alale. Ettevõtluse

soodustamiseks ja töökohtade loomiseks elukoha lähedal (mis vähendab ka

sundliikumisi) on ettevõtlus lubatud ka väljaspool juhtotstarbega maa-ala, sh

tuuleenergia alade lähedal, kui järgitakse juhtotstarbele vastavaid tingimusi (vt ka ptk

4.6).

11. Kasutusest väljas olevad endised tootmishooned võib kasutusse võtta mõnel muul,

paikkonda sobival otstarbel (nt ühiskondlikul eesmärgil, kohandades elamuks vms).

12. Maardlatega kattuvatel aladel:

12.1. kuhu on antud kaevandamisluba, on maastikule iseloomulike vormide ja taimestiku

eemaldamine lubatud;

12.2. on ehitusseadustiku mõistes püsiva iseloomuga hoonete ja rajatiste ehitamine

võimalik vaid peale maavara ammendumist, kui ei ole saadud maapõueseaduse alusel

muu sisuga kooskõlastust või luba. Üldplaneeringuga vastavat luba ei ole antud, luba

tuleb taotleda konkreetse ehitustegevuse kavandamisel.

4.16. MÄETÖÖSTUSE (TM) JA TURBATÖÖSTUSE (TR) MAA-ALA

Tähistus

joonisel

Mäetööstuse maa-ala on kehtiva kaevandamisloaga mäeeraldise ja selle

teenindusmaa. Teenindusmaal võivad asuda ka kaevandamistegevust

teenindavad hooned ja rajatised, alal võidakse moodustada ka puistanguid

maavara katvast pinnasest ja ladustada kaevandatud maavara materjali.

Tähistus

joonisel

Turbatööstuse maa-ala on kehtiva kaevandamisloaga turba

kaevandamiseks, töötlemiseks ja ladustamiseks kasutatav ning selle

teenindusmaa.

Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tuleb tagada arvelevõetud

maavara kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääs maavaravarule. Püsiva iseloomuga

tegevus on lubatav, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavaravaru kaevandamisväärsena

säilimise või maavaravarule juurdepääsu osas olemasolevat olukorda, kui tegemist on

ülekaaluka avaliku huviga ehitise, sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või ehitusseadustiku

tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset

asukohta ja selle jaoks on saadud maapõueseaduse kohane kooskõlastus.

Kasutus- ja ehitustingimused

1. Kaevandamistegevus peab olema keskkonnasõbralik, st kaevandamisega ei tohi

kaasneda olulist negatiivset mõju kohalikule veerežiimile, inimese tervisele ja

heaolule.

2. Maardlate kasutuselevõtul võimalusel vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel

maastikel, rohelise võrgustiku aladel (vt ka ptk 5.2.2), väärtuslikel

põllumajandusmaadel ja puhkeotstarbelistel metsaaladel. Juhul, kui nimetatud aladel

on kaevandamine vältimatult vajalik, tuleb vajadusel rakendada meetmeid, et

TM

TR

Saarde valla üldplaneering 33

kaevandamisega kaasnevad mõjud (kui mõjud ületavad õigusaktide kohaseid norme)

oleksid leevendatud ja minimaalsed.

3. Visuaalsete mõjude ja häiringute vältimiseks ei ole soovitav uute karjääride avamine

(uue maardla arvele võtmisel) Kilingi-Nõmme linna tiheasustusega alale lähemale kui

100 m.

4. Uue või laiendatava karjääri (mäeeraldise ja selle teenindusmaa) vahemaa (puhverala)

elamualadega võib olla üle 100 m, kui kaevandamisloa andja on kaevandamise

mõjusid kaalunud ja suurema puhvri jätmise vajalikuks pidanud.

5. Kuna asustatud alade lähedal võib maavara kaevandamine olla problemaatiline

(tulenevalt kaasnevatest häiringutest elanikele), on soovitav eelistada sama maavara

kaevandamist eemal asustatud aladest.

6. Turba kaevandamiseks eelistada juba kuivendusest rikutud alasid.

7. Kaevandamisel hinnata ja vajadusel leevendada transpordiga kaasnevaid mõjusid.

8. Kasutuselevõetud maardlates varud ammendada maksimaalselt ning alad korrastada.

9. Arvelevõetud maavaravarud säilitada kasutamis- ja kaevandamisväärsena.

10. Pärnu maakonna planeeringus kajastatud maardlate I kategooria ja II kategooria

aladele või nende vahetusse lähedusse ei tohi planeerida tegevusi, mis välistavad

edaspidi seal kaevandamise (nt planeerida uusi elamualasid).

11. Maardlate kasutuselevõtul või maardlas uute karjääride rajamisel tuleb enne maavara

kaevandamise lubamist selgitada välja keskkonnamõju võimalik ulatus (vajadusel

keskkonnamõju hindamine; müra, tolmu mõõtmine või modelleerimine,

hüdrogeoloogilised uuringud jne) ning vajadusel rakendada asjakohased meetmed

kaasnevate keskkonnamõjude vältimiseks või leevendamiseks. Mõjude hindamisel

tuleb arvesse võtta ka materjali väljaveoga seotud mõjusid ning kumulatiivseid

mõjusid.

Algatatud on Rapla ja Pärnu maakonna territooriumi hõlmav maavarade

teemaplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamine, mille

eesmärk on maavarade kaevandamise valdkonnas riiklike strateegiliste

maakasutusprioriteetide seadmine, sealhulgas perspektiivsete ehitusmaavarade ja

turba uuringualade ning kaevandamisalade paiknemise, samuti olemasolevate

karjääride laiendamise võimaluste kindlaksmääramine koostöös kohaliku

omavalitsuse üksuste ja kogukondadega.

34 Saarde valla üldplaneering

5. KASUTUS- JA EHITUSTINGIMUSED TEEMADE KAUPA

5.1. KULTUURIVÄÄRTUSLIKUD ALAD JA OBJEKTID

5.1.1. MILJÖÖVÄÄRTUSLIKUD ALAD

Miljööväärtuslike alade määratlemise eesmärk on esile tuua eriilmelised piirkonnad ja aidata

kaasa ala või objekti iseloomustavate väärtuste säilimisele.

Kilingi-Nõmme miljööväärtuslike hoonestusalade määratlemisel ja tingimuste seadmisel on

tuginetud Leele Välja 2006. aasta tööle “Kilingi-Nõmme arhitektuuripärandi analüüs.

Ettepanekud mälestisteks ja miljööaladeks“.

Kilingi-Nõmme miljööalad hõlmavad erineva ajaperioodi – I maailmasõja eelne aeg, Eesti

Vabariigi aeg 1920–1940, nõukogude periood – hoonestust, mis on Kilingi-Nõmmele kas

väga iseloomulikuks hoonetüübiks või on hooned erineva ajaperioodi ilmekad ja hästi

säilinud näited eramuarhitektuuri tüüplahendustest.

Kilingi-Nõmmele väga iseloomulikuks hoonetüübiks on suhteliselt väike, viilkatusega

puitelamu, kus üldjuhul ei ole katusekorrust välja ehitatud. Nii hooned ise kui nende

detailikäsitlus on rõhutatult lihtsad ja otstarbekohased. See hoonetüüp levis eelkõige

peatänavast (Pärnu tn) kaugemale jäävatel tänavatel aga ka peatänaval. Seda hoonetüüpi

esindavad Pärnu tn 17, Pärnu tn 63, Pärnu tn 85, Järve tn 3.

Mitmekesisem tänavaruum hakkas tekkima 1930-ndatel, kui hooned muutusid suuremaks ja

kasutati rohkem professionaalide abi hoone välisilme kujundamisel. Väikeelamud ehitati

traditsiooniliselt viilkatusega, sümmeetrilise fassaadikujundusega ja kesktelge rõhutava

katusekorruse väljaehitisega. Head näited on Pärnu tn 55, Pärnu tn 59. Omaette hoonegrupi

moodustavad nn „kikkis katusega“ eramud, mis Kilingi-Nõmmes ei kujunda terviklikke

tänavalõike, kuid on siiski üks väljapeetuim (ja paremini säilinud) hoonegrupp kohalikus

arhitektuurses pärandis. Selle hoonetüübi head näited on Eha tn 20, Piiri tn 5.

Traditsioonilise viilkatuse kõrval leiavad oma koha linnaruumis ka madala telkkatusega

hooned, hea näide on Pärnu tn 22 eramu.

Ühtlase ja harmoonilise arhitektuurse üldilmega tänavaruumi moodustavad ka kõrge

viilkatusega, reeglina puitkonstruktsioonil ehitatud ja väljast silikaatvoodriga kaetud või

krohvitud fassaadiga eramud. Hoone sissepääs on paigutatud eelistatult küljele või

esifassaadile. Aknad reeglina lihtsad, kahese või kolmese vertikaalse jaotusega. Kasutatud

on tüüpprojekti variatsioonidega, kuid tekkiv ansambliline tervik on tähelepanu vääriv. Nt

Kiriku ja Mäe tänavate hoonestus.

Lisaks hoonestusele on oluline osa miljööväärtuse kujunemisel haljastusel ja tänavaruumi

ülesehitusel (kõnnitee eristatud autoteest kõrghaljastusega).

1. Miljööväärtuslikud alad Kilingi-Nõmmes

1.1. Pärnu tänava miljööala

Tegemist on tüüpilise transiitmaantee äärde kujunenud väikelinna asustusstruktuuriga,

kus hoonestus on kujunenud eelkõige piki tänavat. Lisaks ajaloolisele terviklikkusele

on tegemist ka ruumiliselt ja mahuliselt harmoonilise lõiguga, mida iseloomustab