Sotsiaalkaitseministri 3. mai 2023. a käskkirjaga nr 81 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ muutmine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Rahandusministeerium Riigi Tugiteenuste Keskus

Meie 08.02.2024 nr 1.2-2/11-1

Eelnõu kooskõlastamine

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalkaitseministri käskkirja „Sotsiaalkaitseministri 3. mai 2023. a käskkirjaga nr 81 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ muutmine“ eelnõu. Eelnõu hõlmab perioodi 2021–2027 meetmete nimekirja meedet 21.4.9.1 „Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Lisad: 1. Käskkirja eelnõu 2. Toetuse andmise tingimused 3. Eelnõu seletuskiri 4. Tegevuskava (toetuse andmise tingimuste lisa) 5. Eelarve (toetuse andmise tingimuste lisa) Lisaadressaadid: Sotsiaalkindlustusamet Tervise Arengu Instituut Eesti Puuetega Inimeste Koda Ühtekuuluvuspoliitika 2021-2027 rakenduskava seirekomisjon Euroopa Komisjon Jüri Lõssenko [email protected]

EELNÕU 15.01.2024

MINISTRI KÄSKKIRI

nr

Sotsiaalkaitseministri 3. mai 2023. a käskkirjaga nr 81 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ning kooskõlas sotsiaalkaitseministri 3. mai 2023. a käskkirjaga nr 81 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ punktiga 9.2 teen toetuse andmise tingimustes järgmised muudatused: 1. Sõnastan avalehel elluviija ja rakendusasutuse järgmiselt: „Elluviija Sotsiaalministeerium (hoolekande osakond) Rakendusasutus Sotsiaalministeerium (välisvahendite osakond)“. 2. Sõnastan punkti 2 kolmanda lõigu järgmiselt: „TAT keskendub eeskätt hoolekandevaldkonna vastutusalas olevate tegevuste, sealhulgas teenuste arendamisele ja ümberkorraldamisele kogukonnapõhisuse suunas. Samuti tervishoiu- ja hoolekandevaldkonna senisest tõhusamale integreerimisele, koostööle ja koostoimimisele.“. 3. Sõnastan punkti 2.1.1 järgmiselt: „2.1.1. Tegevuse eesmärk Kohalike omavalitsuste (edaspidi KOV), teenuseosutajate, teenuseid vahetult osutavate ja korraldavate spetsialistide võimekus osutada tulemuslikumat hoolekandelist abi on paranenud. Teenused on kättesaadavamad ja kvaliteetsemad. Teatud sihtrühmadele (nt dementsusega inimesed) teenuseid osutavatest ja korraldavatest spetsialistidest on moodustunud jätkusuutlik valdkondlik tugivõrgustik. Abi vajavate inimeste ja nende lähedaste teadlikkus abi saamise võimalustest ja õigusest abi küsida on paranenud. Pikaajalise hoolduse korraldamisega seotud sihtrühmad on valdkonnas toimuvatest muudatustest teadlikud ning nad oskavad inimesi asjakohaselt nõustada.

2

Koostatud on erihoolekandeasutuste üleriigilise reorganiseerimiskava, millega jätkatakse psüühilise erivajadusega inimeste sihtrühmas deinstitutsionaliseerimise (edaspidi DI) põhimõtete rakendamist ning mis on sisendiks toetusmeetme tingimuste vajalike kriteeriumite väljatöötamisele.“. 4. Sõnastan punkti 2.1.2 teise lõigu järgmiselt: „Toetatakse tegevusi (sh koolitus, mentorlusprogrammi rakendamine ja võrgustikukohtumised), mis aitavad parandada sotsiaalala töötajate ja pikaajalise hoolduse pakkumisega seotud spetsialistide teadmisi ja oskusi (sh olemasolevate oskuste ajakohastamine) ning toetavad pikaajalise hoolduse ja laiemalt sotsiaalvaldkonnas töötavate spetsialistide püsimist sektoris.“. 5. Täiendan punkti 2.1.2 uue lõiguga järgmiselt: „Erihoolekandeteenuste kättesaadavuse parandamiseks ja DI põhimõtetele paremaks vastamiseks viiakse läbi tegevusi, mille tulemusena valmib erihoolekandeasutuste reorganiseerimise kontseptsioon.“. 6. Sõnastan punkti 2.1.3 esimese lõigu järgmiselt: „Tegevuste tulemusena paranevad sotsiaalala spetsialistide oskused teenuste korraldamisel, arendamisel ja pakkumisel, mis tagab pakutavate teenuste parema kvaliteedi. Valdkonnas töötavate spetsialistide oskused, töövõtted ja -viisid toetavad kvaliteetse abi pakkumist. Paranenud on sotsiaalala spetsialistide üle-eestiline koostöö. Sotsiaalteenuste osutamine on inimesekesksem ning senisest enam orienteeritud kvaliteedipõhimõtete järgimisele ja tulemuslikuma abi tagamisele.“. 7. Täiendan punkti 2.1.3 uue lõiguga järgmiselt: „Valminud reorganiseerimiskava aitab kaasa erihoolekande asutuste töö ja teenuste ümberkorraldamisele ning uue kogukonnapõhise elukeskkonna loomisele. Reorganiseerimiskava koostamisel lähtutakse DI põhimõtetest ning psüühikahäiretega inimeste elukorraldamist toetavatest säästva elukeskkonna põhimõtetest.“. 8. Sõnastan punkti 2.1.6 järgmiselt: „2.1.6 Tegevuse elluviija ja partner Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakond ning partnerid on Eesti Puuetega Inimeste Koda, Sotsiaalkindlustusamet ja Tervise Arengu Instituut.“. 9. Asendan punkti 3 tabeli järgmise tabeliga:

1 Sündmuste infosüsteem

Näitaja nimetus (mõõtühik)

Algtase Vahe- sihttase (2024)

Sihttase (2027)

Selgitav teave

Meetmete nimekirja väljundnäitaja

Hoolekandeteenuste saajate arv (mõõtühik arv)

0 200 400 Tegevuste 2.1 ja 2.2 näitaja. Elluviija kogub seireandmeid sihtrühma liikmete kohta SISi1 vahendusel. Andmeid

3

10. Sõnastan punkti 7.2.1 järgmiselt: „7.2.1 esitama RA-le TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste kirjelduse ja eelarve kulukohtade kaupa kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks;“. 11. Sõnastan punkti 7.2.4 järgmiselt: „7.2.4 rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele;“. 12. Täiendan punkti 7.2 punktiga 7.2.9 järgmiselt: „7.2.9 toodete ja teenuste hankimisel lähtuma keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumitest. [KEHTIB ALATES 01.03.2024]“. 13. Sõnastan punkti 7.3.6 järgmiselt: „7.3.6 kooskõlastama elluviijaga TAT eelarvest rahastatavate riigihangete sisuliste tegevuste vastavuse TAT eesmärkidega ning keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumitele enne riigihanke korraldamist;“. 14. Sõnastan punkti 8.3 järgmiselt:

kogutakse vahe- ja lõpparuandesse.

Meetmete nimekirja tulemusnäitaja

Osalejate osakaal, kelle toimetulek paranes või säilis (mõõtühik %)

70% 70% Tegevuste 2.1 ja 2.2 näitaja. Allikaks on Sotsiaalministeeriumi koostatud küsimustik, mida teenusesaajad täidavad.

Meetmete nimekirja tulemusnäitaja

Osalejate osakaal, kelle hoolduskoormusega seotud olukord paranes (mõõtühik %)

70% 70% Tegevuste 2.1 ja 2.2 näitaja. Allikaks on Sotsiaalministeeriumi koostatud küsimustik, mida teenusesaajad täidavad.

2.1. Sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine

TAT- spetsiifiline näitaja

Hoolekandeteenuste saajate arv (mõõtühik arv)

0 200 200

TAT tegevuskava alategevuse 2.1.3 teenusesaajad

TAT- spetsiifiline näitaja

Koolitatud spetsialistide arv (mõõtühik arv)

0 228 856 TAT tegevuskava alategevuste 2.1.1 ja 2.1.5 koolitused

2.2. Uuenduslike ja integreeritud teenuste arendamine ja pakkumine ning abi korralduse tõhustamine sotsiaalvaldkonnas

TAT- spetsiifiline näitaja

Hoolekandeteenuste saajate arv (mõõtühik arv)

0 0 200 TAT tegevuskava alategevus 2.2.4 (160 inimest), alategevus 2.2.2 (100 inimest) ja alategevus 2.2.3 (100 inimest)

TAT- spetsiifiline näitaja

Koolitatud spetsialistide arv (mõõtühik arv)

0 120 690 TAT tegevuskava alategevuse 2.2.4 koolitused

4

„8.3. Elluviija esitab RÜ-le TAT tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 45 päeva jooksul alates TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Lõpparuandes tuleb esitada teave tegevuste panusest punktis 1.1.3 nimetatud „Eesti 2035“ näitajatesse, millega mõõdetakse horisontaalsete põhimõtete edenemist.“. 15. Sõnastan punkti 9.9.1 järgmiselt: „9.9.1 punktis 7.2.1 nimetatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuskava ja eelarve kulukohtade kaupa esitamist ja muutmist;“. 16. Sõnastan punkti 9.10 järgmiselt: „9.10. RA vaatab punkti 9.9 kohase muudatustaotluse läbi 20 tööpäeva jooksul ning puuduste mitteesinemise korral esitab muudetud dokumendid ministrile kinnitamiseks.“. 17. Asendan TAT lisad käesoleva käskkirja lisadega (lisatud). 18. Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2024. a, va käesoleva käskkirja punkti 12, mida rakendatakse alates 01.03.2024. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister

Sotsiaalkaitseministri …..02.2024 käskkirja nr ……

„Sotsiaalkaitseministri 3. mai 2023. a käskkirjaga nr 81 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ muutmine“

Lisa 1

Tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2023–31.12.2024

Tegevus 2.1. Sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine

Alategevus 2.1.1. Teenuste kvaliteedi edendamine ja kohaliku omavalitsuse üksuste võimestamine hoolekandelise abi korraldamisel Kohalike omavalitsuste (edaspidi KOV) toetamiseks elluviidavad tegevused Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) KOV-i nõustamistalituses jaotuvad kahe suurema tegevuse alla: nõustamistegevused ja arendustegevused. Nõustamistegevused on: KOV-ide ja teenuseosutajate strateegiline, rakenduslik ja juhtumipõhine nõustamine. Arendustegevused on: sise- ja välispraktika kogumine, sotsiaalteenuste miinimumstandardite väljatöötamine, juhendmaterjalide koostamine ja uuendamine, nõustamine sotsiaalteenuste arendamisel, poliitikakujundamise ettepanekute tegemine sh hooldereformi mõju hindamiseks kokkulepitud andmete kogumine ja analüüsimine ning sotsiaalkaitsealase info kättesaadavaks tegemine. Kõikide valdkondade tegevuste tulemid on suunatud neljale tasandile – inimene, KOV, teenuseosutaja ja riik. Tegevus soodustab organisatsioonide koordineeritud infovahetust ja omavahelist koostööd sotsiaalhoolekandeliste abimeetmete kvaliteetsel ja ühtlasemal pakkumisel ning koondab ja avalikustab olulise info SKA kodulehel. Sekkumiste tulemusena on KOV-id ja teenuseosutajad võimekamad ning hoolekandelise abi korraldus on üle Eesti ühetaolisem. Aastatel 2023–2024 on suurendatud tähelepanu all Kagu- Eesti piirkond, kus viiakse läbi arenguprogramm, mis annab sisendi ka Sotsiaalministeeriumi korraldatavale avatud taotlusvooru tingimuste välja töötamisele. Sellest tulenevalt paranevad teenuste kvaliteet, täisealiste abivajajate juurdepääs teenustele ning abivajavate inimeste ja neid hooldavate lähedaste toimetulek, sh osalemine tööturul jms. Sotsiaalteenuste kvaliteedi parandamiseks ja sotsiaalvaldkonna töötajate teadmiste laiendamiseks korraldatakse koolitusi, arutelusid, infopäevi ja erialaseminare. Tegevused keskenduvad muu hulgas hooldereformi rakendamisele. Sotsiaalministeeriumi tellimusel valmisid 2023. aasta esimeses pooles SA-l Poliitikauuringute Keskus Praxis abi- ja toetusvajaduse hindamisvahendi analüüs ning hoolduskoormuse hindamise metoodika ja hindamisvahend. Selleks, et tagada ühtne ja kvaliteetne abi- ja toetusvajaduse hindamise tase üle Eesti ning võimestada KOV-ide töötajaid hoolekandelise abi korraldamisel, on vaja neid koolitada hindamisvahendeid kasutama ja anda neile vajaduse korral individuaalset tuge. Vajadus tõhustada ja parandada järelevalvet sotsiaalteenuste osutamise ja kvaliteedi üle toob kaasa sotsiaalteenuste järelevalve põhimõtete ja metoodika uuendamise SKA-s. Selleks koolitatakse Sotsiaalkindlustusameti järelevalvet tegevaid ametnikke ja järelevalvega seotud ametnikke. Järelevalvesüsteemi tõhustamiseks kaasajastatakse sotsiaalteenuste kvaliteedijuhised, toetatakse nende juhiste järgmist ja luuakse ohuprognoosi mudelid sotsiaalteenustele. Ohuprognoosi mudel võimaldab välja selgitada need teenuseosutajad, kelle puhul on kõige suurem oht, et teenuse osutamisel ei järgita õiguspärasust. Ohuprognoos peab olema

valdkonna või teenuse spetsiifiline. Sotsiaalkindlustusamet hangib oma ülesannete täitmiseks teaduspõhise ohuprognoosi saamiseks välispartneri. Väljatöötamist vajavad kaks erineva teenuse ohuprognoosi: üldhooldusteenuse osutajate ohuprognoos ning KOV sotsiaaltöö (abivajaduse hindamine ja teenusele suunamine) ohuprognoos. Tabel 1

Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam (näidatakse periood, mille

jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia

planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev

kirjeldatud perioodil 2023–2024

1 Koolitused, seminarid, infopäevad (SKA ja SoM)

2023–2027 01.01.2023– 31.12.2024

2 Sotsiaalteenuste juhendite uuendamine, miinimumstandardite väljatöötamine (SKA)

2023–2027 01.01.2023– 31.12.2024

3 Sotsiaalteenuste järelevalve põhimõtete ja metoodikate uuendamine (SKA)

2023–2027 01.01.2023– 31.12.2024

4 KOV-ide ja teenuseosutajate strateegiline, rakenduslik ja juhtumipõhine nõustamine (SKA)

2024–2027 01.01.2024– 31.12.2024

5 Hoolekandealase praktika seire, analüüs ja ettepanekute koondamine (SKA)

2024–2027 01.01.2024– 31.12.2024

6

Hoolekandealase info kättesaadavuse tagamine (SKA)

2024–2027 01.01.2024– 31.12.2024

Tabel 2

Näitaja Näitaja nimetus Sihttase tegevuska va aastal 2023

Sihttase tegevuska va aastal 2024

Sihtta se (2027)

Selgitus

Väljundnäit aja

Koolitatute arv 0 200 800

Kaasajastatud sotsiaalteenuste kvaliteedijuhiste arv

0 2 10 2024.a üldhooldusteenus ja koduteenus

Hoolekandealase praktika seire, analüüs ja ettepanekud

1 4 Esitatakse aastapõhised kokkuvõtted KOVide ja TOde praktikatest, vajadusel tuuakse välja ettepanekud muudatusteks

Valminud ohuprognoosimud elite arv

0 2 2 Üldhooldusteenu sele (teenusosutaja ohuprognoos), KOV sotsiaaltöö (abivajaduse hindamine, teenusele suunamine)

Rakendatud piirkondlike arenguprogrammi de arv

0 1 1 Kagu-Eesti 11 KOVi kaasatud

Kaasajastatud sotsiaalteenuste juhendite arv

0 6 10 2024.a valmib eluruumi tagamise, koduteenuse, üldhooldusteenus e, isikliku abistaja teenuse, tugiisiku teenuse ja täisealise isiku hoolduse juhendjuhend

Uuendatud sotsiaalteenuste järelevalve põhimõtted ja metoodika

0 1 1 2024. a esimene versioon ja uuendamine toimub edaspidi jooksvalt vastavalt vajadusele

Alategevus 2.1.2. Vabatahtliku tegevuse soodustamine hoolekandes

2023. aastal analüüsitakse TAT „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ raames sotsiaalvaldkonnaga seotud vabatahtlike tegevusi Eestis ning tuuakse välja, millised on edaspidi võimalikud korralduslikud mudelid vabatahtlike kaasamiseks hoolekandes. Detailsete tegevuste planeerimine toimub 2024. aasta esimeses kvartalis. Tabel 3

Jrk nr

Tegevus Tegevuse üldajaraam (näidatakse periood,

mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja

lõppkuupäev kirjeldatud

perioodil 2023– 2024

1Vabatahtlike kaasamise edasiste tegevuste planeerimine lähtuvalt valminud analüüsist (SoM)

2023–2024 01.11.2023– 31.03.2024

Alategevus 2.1.3. Kuulmislangusega inimestele tõlketeenuste pakkumine Kuulmislangusega inimeste põhiprobleemiks Eestis on kommunikatsiooniraskused. Sellega kaasneb sotsiaalne isoleeritus nn kuuljate maailmast, tekivad raskused nii üld- kui ka kutsehariduse omandamisel, tööhõives, igapäevaprobleemide lahendamisel, suhtlemisel ühiskonna ja pereliikmetega jne. Seeläbi mõjutab kuulmispuue inimese üldist toimetulekut, tema elukvaliteeti ja isiklikku arengut. Eesti viipekeel on Eesti kurtide poolt kasutatav iseseisev visuaal-motoorne keel, mis Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on eesti keele kui riigikeele koostisosa. Takistused tõlketeenuste kättesaadavuses puudutavad enamasti kuulmislangusega isikuid, ennekõike kurte ja vaegkuuljaid, aga ka vaegkuuljatest kuulmisimplantaadi kasutajaid, samuti kuulmispuudega inimese lähedasi ja nendega iga päev kokkupuutuvaid inimesi (sh tööandjaid). TAT-st pakutakse SKA korraldatuna kuulmislangusega isikutele kaugtõlketeenust ja kirjutustõlketeenust. SKA kaudu korraldatavad tõlketeenused parandavad kuulmislangusega inimeste toimetulekut, sest tagatud on regionaalselt ühetaoliselt kättesaadav ja kvaliteetne tõlketeenus, mida pakutakse teadmiste ja oskustega viipekeele- ja kirjutustõlkide vahendusel. Kaugtõlketeenuse puhul tõlgib eesti viipekeeletõlk sidevahendeid kasutades olukorras, kus tõlk ja/või kliendid asuvad eri paikades. Kaugtõlketeenust pakutakse kaugtõlketeenuse äpi vahendusel. See võimaldab kahepoolset suhtlust ehk kurt saab võtta äpi vahendusel ühendust kuuljaga ning samuti võtta vastu kuulja algatatud kõnesid. SKA poolt kaugtõlketeenuse korraldamiseks äpi kasutusele võtmisel on loodud ka kõne ette broneerimise võimalus. Kirjutustõlketeenus on suuliselt esitatava teksti samaaegne väljendamine kirjalikus vormis, markeerides ka mitteverbaalset olulist taustainformatsiooni: kes räägib, kuidas räägib, missugused helid veel ruumis kuuldavad on jmt. Kirjutustõlge on mõeldud eelkõige vaegkuuljatele, kelle jaoks teeb kirjutustõlk kuuldava teksti kirjalikuks tekstiks, mida on võimalik ekraanilt kohe lugeda. Kaug- ja kirjutustõlke teenuse sihtrühma kuuluvad kuulmislangusega inimesed, mis tähendab, et teenuse saajale on määratud kas kuulmispuue või kuulmispuue esineb ühe puudeliigina liitpuude koosseisus või vähenenud töövõime või eriarsti poolt väljastatud kuulmislanguse tõend (mõõduka, tugeva või sügava kuulmislanguse esinemise kohta.

Lisaks korraldatakse nii partnerorganisatsioonidele kui klientidele teavitustegevusi teenuse arendamise ja osutamise kohta. Tabel 4

Jrk nr

Tegevus Tegevuse üldajaraam (näidatakse periood,

mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev

kirjeldatud perioodil 2023–

2024

1 Viipekeele kaugtõlkteenuse ja kirjutustõlketeenuse pakkumine (SKA)

2023-2024 01.12.2023– 31.12.2024

Tabel 5

Näitaja Näitaja nimetus Sihttase tegevuskava aastal 2023

Sihttase tegevuskava aastal 2024

Sihttase (2027)

Selgitus

Väljundnäitaja Viipekeele kaugtõlketeenust ja kirjutustõlketeenust saanud kuulmislangusega inimeste arv

0 200 200 Tegevused lõppevad 2024. aasta lõpuga

Alategevus 2.1.4. Teavitustegevused sihtrühmadele Viiakse ellu teavitustegevusi, näiteks luuakse omastehooldajatele info kättesaadavaks tegemiseks veebilahendus ning korraldatakse infoseminare ja meediakampaaniaid hoolekande sihtrühma kuuluvatele inimestele ja organisatsioonidele. Tulenevalt vajadusest pakkuda hoolduskoormusega inimestele senisest suuremat tuge, kaasab Sotsiaalministeerium TAT partnerina Eesti Puuetega Inimeste Koja (edaspidi EPIKoda), kelle roll on välja arendada hoolduskoormusega inimestele üle-eestiline veebilahendus. Veebilahendusest kujuneb virtuaalne kompetentsikeskus, mille eesmärk on jagada asjakohast infot, suurendada teadlikkust ja anda tuge reaalajas (uudised, info- ja juhendmaterjalid, ülevaated jm toetav info) hoolduskoormusega inimestele, spetsialistidele (sh KOV-i töötajad, valdkonna töötajad) ja teistele valdkonnaga seotud või huvitatud osapooltele (sh teenuseosutajad). Loodav platvorm aitab kaasa ka hoolduskoormusega inimeste koondumisele ja võrgustumisele, mis toetab praegu Eestis puudu oleva hoolduskoormusega inimeste huvikaitse võrgustiku teket. Tulenevalt vajadusest jagada häid kogemusi ja praktikat ning soodustada KOV-ide, teenuseosutajate, huvikaitseorganisatsioonide ja hoolduskoormusega inimeste suhtlust, koostööd ja võrgustumist, planeerib Sotsiaalministeerium hoolduskoormusega inimeste abistamisvõimalusi puudutavaid teavitustegevusi nii KOV-idele kui ka teenuseosutajatele. 2023. aasta suvel alustatakse üldhooldusteenuse reformi kommunikatsioonitegevuse elluviimisega. Eesmärk on teavitustegevustega soodustada kodus elamist toetavate teenuste eelistamist ööpäevaringsetele teenustele. Teavitustegevus moodustab loogilise terviku TAT partneri EPIKoja loodava veebilahendusega, mille valmimine 2023. aasta lõpus on kommunikatsiooni järgmine etapp. Kommunikatsioonitegevustega on vaja alustada juba

varem, kuna 1. juulil 2023. a jõustuvad olulised muudatused, mis mõjutavad üldhooldusteenuse kättesaadavust. Tabel 6

Jrk nr

Tegevus Tegevuse üldajaraam (näidatakse periood, mille

jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia

planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev

kirjeldatud perioodil 2023–

2024

1Hoolduskoormusega inimestele veebilahenduse loomine ning sellega seotud sisulised ja tehnilised arendustegevused (EPIKoda)

2023–2025 01.06.2023– 31.12.2024

2 Veebilahenduse kaudu hoolduskoormusega inimeste toetamine (EPIKoda)

2024–2025 01.06.2024– 31.12.2024

3 Hoolduskoormusega inimeste abi- ja toetuvajaduse hindamise ning igapäevase toimetuleku tagamiseks osutatavate teenuste korraldamise, sealhulgas erihoolekandeteenuste jätkusuutlikkuse, kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamisega seotud teavitustegevused erinevatele sihtgruppidele (SoM)

2024–2027 01.10.2024– 31.12.2024

4 Üldhooldusteenuse reformi kommunikatsioonitegevused (SoM)

2023 01.04.2023– 31.12.2023

Tabel 7

Näitaja Näitaja nimetus Sihttase tegevus- kava aastal 2023

Sihttase tegevus- kava aastal 2024

Sihttase (2027)

Selgitus

Väljundnäitaja Valminud veebilahendus omastehooldajatele info jagamiseks

0 1 1 Näitaja ei panusta rakenduskava näitajasse

Veebilahenduse külastuste arv

0 5 000 15 000

Üle-eestiliste meediakampaaniate arv

1 1 1

Infoseminaride arv 1 1 1

Alategevus 2.1.5. Pädevuse tõstmine dementsussündroomiga inimestega töötamisel Sotsiaalvaldkonna töötajatele ja vahetult teenust osutavatele isikutele korraldatakse nende pädevust suurendavaid täienduskoolitusi töötamaks dementsuse diagnoosiga inimestega. Dementsussündroomi käsitlevate koolituste raames koolitatakse esmalt hooldusasutuste sisekoolitajaid, kes on edaspidi oma asutuse töötajate koolitajateks. Asutuste sisekoolitused võimaldavad kiiremini reageerida kaadri voolavuse tingimustes ja anda edasi teadmisi ja oskusi dementsuse teemal ka uutele töötajatele ning seeläbi suudab hoolekandeasutus osutada kvaliteetsemat teenust. Koolitusprogrammi eesmärk on, et programmi läbinud sisekoolitaja oskab hoolekandeasutuses dementsuseteemalisi sisekoolitusi läbi viia ja omab teadmisi, kuidas hoolekandeasutustes dementsuse valdkonnas kvaliteetset ning jätkusuutlikku teenust pakkuda. 2024. aasta koolitusprogrammi on oodatud osalema 14 sotsiaalvaldkonna asutust, igast asutustest juht ja valdkonnajuht. Sotsiaalvaldkonna töötajate dementsuse alase kvalifikatsiooni hoidmiseks ja arendamiseks korraldatakse koolitusi, võrgustikukohtumisi, arutelusid, erialapõhiseid teemapäevi (hooldajatele, tegevusjuhendajatele, sotsiaaltöötajatele, jne). Lisaks antakse välja temaatiline ajakirja Sotsiaaltöö erinumber, mida saavad kasutada nii asutuste sisekoolitajad kui ka kõrgkoolid täiendava õppematerjalina. Koolitusprogrammiga paralleelselt pakub programmis osalevatele asutustele mentorlust. Mentorlusprogrammi eesmärk on toetada dementsusega inimeste teenuseosutajaid dementsusega seotud küsimuste lahendamisel ja koolitusmoodulites õpitu rakendamisel. Tabel 8

Jrk nr

Tegevus

Tegevuse üldajaraam (näidatakse periood, mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil 2023– 2024

1

Sotsiaalvaldkonna töötajate ja teenusepakkujate dementsuse teemaline koolitusprogramm (TAI).

2024–2025 01.01.2024– 31.12.2024

2

Sotsiaalvaldkonna töötajate ja teenusepakkujate kvalifikatsiooni hoidmise ja arendamistegevused (TAI).

2024–2025 01.012024– 31.12.2024

3

Koolitusprogrammis osalevatele asutustele mentorlusega seotud tegevused (TAI)

2024–2025 01.01.2024– 31.12.2024

Tabel 9

Näitaja Näitaja nimetus Sihttase tegevuskava aastal 2023

Sihttase tegevuskava aastal 2024

Sihttase (2027)

Selgitus

Väljund- näitaja

Koolitusel osalenud inimeste arv

0 28 56 TAI dementsuseteemaline koolitus (2024.a 28 ja 2025.a 28)

Tugivõrgustikuga liitunud uute inimeste arv

0 25 50 TAI võrgustikukohtumised ja erialaseminarid (sh suvekool)

Mentorlusprogram- mis osalenud asutuste arv

0 10 20 TAI ja DKK ühine mentorlusprogramm (2024.a 10 asutust ja 2025.a 10 asutust)

Alategevus 2.1.6 Erihoolekandeteenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine Erihoolekandeteenused on mõeldud raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimeste toimetuleku toetamiseks. Psüühikahäirete all mõistame nii kaasasündinud intellektipuudeid, kui elu jooksul avaldunud või tekkinud psüühikahäireid. Oma vaimse tervise olukorra tõttu vajavad need inimesed igapäevaelus tegevusjuhendaja tuge, nõustamist ja abi, vahel ka järelevalvet. Erihoolekandeteenuste eesmärk on toetada inimest nii, et ta võimalikult palju saaks iseseisvalt toime tulla ja igapäevaelu tegevustesse panustada, kõrvalabi ja juhendamist pakutakse vajaduse järgi. Institutsionaalsed erihooldekodud, kus elab koos palju inimesi, kes ei kuulu ümbritsevasse kogukonda, ei paku psüühikahäirega inimestele piisavalt võrdseid võimalusi eneseteostuseks ega kaasaegseid elamistingimusi. Erihoolekandeteenuste kättesaadavuse parandamiseks ja deinstitutsionaliseerimise põhimõtetele paremaks vastamiseks koostatakse erihoolekandeasutuste reorganiseerimiskava. Seni reorganiseerimata jäänud institutsionaalsete (ühes hoones üle 30 teenuskoha) erihoolekandeasutuste reorganiseerimiskava on sisendiks Euroopa Regionaalarengu Fondi toetusmeetme tingimuste välja töötamisel. Reorganiseerimiskava koostamisel lähtutakse deinstitutsionaliseermise (DI) põhimõtetest ning psüühikahäiretega inimeste elukorraldamist toetavatest säästva elukeskkonna põhimõtetest. Tabel 10

Jrk nr

Tegevus Tegevuse üldajaraam (näidatakse periood, mille

jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia

planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev

kirjeldatud perioodil 2023–

2024

1Erihoolekandeasutuste üleriigilise reorganiseerimiskava loomine

2024 01.01.2024– 31.12.2024

Tabel 11

Näitaja Näitaja nimetus Sihttase tegevus- kava

Sihttase tegevus- kava

Sihttase (2027)

Selgitus

aastal 2023

aastal 2024

Väljundnäitaja Erihoolekandeasutu ste üleriigilise reorganiseerimiskav a koostamine

1 1 Näitaja ei panusta rakenduskava näitajasse

Tegevus 2.2. Uuenduslike ja integreeritud teenuste arendamine ja pakkumine ning abi korralduse tõhustamine sotsiaalvaldkonnas Alategevus 2.2.1. Uuenduslike lahenduste kasutuselevõtu toetamine sotsiaalvaldkonnas Tegevuse raames analüüsitakse, milliseid meetmeid oleks vaja Eestis rakendada ning millist tuge oleks vaja uuenduslike ja kasutajasõbralike lahenduste kasutuselevõtuks, et teenused muutuksid inimesekesksemaks, sealhulgas võimaldaksid hooldusvajadusega inimestel võimalikult kaua oma kodus ise hakkama saada ja avaldaksid positiivset mõju ka hoolduskoormusega inimestele. Tegevustega toetatakse valdkonna innovatsioonivõimet ja soodustatakse senisest enamate uuenduslike lahenduste, sealhulgas teenuste ja abitehnoloogiate kasutusele võtmist (sh KOV- ide poolt). Uuenduslike lahenduste kasutusele võtmist sotsiaalvaldkonnas (nii riiklikud kui KOV-i teenused) rahastatakse ERF-i ja ESF-i eraldi avatud taotlusvoorude kaudu. Tabel 12

Jrk nr

Tegevus Tegevuse üldajaraam (näidatakse periood,

mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev

kirjeldatud perioodil 2023–

2024

1Analüüs/kaardistus uuenduslike teenuste kasutuselevõtuks Eestis (SoM)

2024 01.01.2024– 31.12.2024

Tabel 13

Näitaja Näitaja nimetus Sihttase tegevuskava aastal 2023

Sihttase tegevuskava aastal 2024

Sihttase (2027)

Selgitus

Väljundnäitaja Välja on töötatud ettepanekud uuenduslike lahenduste kasutuselevõtu soodustamiseks sotsiaalvaldkonnas

0 1 1

Alategevus 2.2.2. Teenuse arendamine psüühika- ja sõltuvushäirega inimestele 2023. aastal alustatakse uue teenusemudeli arendamisega, mille sihtrühmaks on normintellektiga psüühikahäirega või intellektipuudega inimesed, kellel on sõltuvus alkoholist,

narkootilistest ainetest, ravimitest vm sõltuvust põhjustavatest ainetest ja kes kasutavad erihoolekandeteenuseid1 või üldhooldusteenust. Teenusemudeli katsetamisega alustatakse 2025. aastal. Tabel 14

Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam (näidatakse periood, mille

jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia

planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev

kirjeldatud perioodil 2023–2024

1Uue teenusemudeli arendamine (SoM)

2024–2026 01.09.2024– 31.12.2024

Tabel 15

Näitaja Näitaja nimetus Sihttase tegevuskava aastal 2023

Sihttase tegevuskava aastal 2024

Sihttase (2027)

Selgitus

Väljundnäitaja Teenust saanud inimeste arv

0 0 100

Alategevus 2.2.3. Toetatud otsuse süsteemi väljatöötamine ja rakendamine Vastavalt ÜRO puuetega inimeste õiguste komiteelt saadud soovitustele alustatakse tegevustega, mis võimaldaksid Eestil üle minna toetatud otsuse mudeli kasutamisele. Eestis kehtib asendusotsuse mudel, mis tähendab, et juhul, kui inimene ei suuda vaimse tervise seisundi tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratakse osaliselt või täielikult iseseisvate otsuste tegemist, määratakse talle eestkostja ja otsuseid teeb inimese asemel eestkostja. Toetatud otsuse süsteemi rakendamine kaasaks vaimse tervise häirega inimese enda elukorralduse kohta otsuste tegemisse ning võimaldaks Eestil loobuda puuetega inimeste õiguste konventsioonile lisatud deklaratsioonist. Toetatud otsuse süsteem eelneks kohtu poolt määratavale eestkostele või oleks alternatiivne võimalus – inimesele ei määrata eestkostjat, vaid teda abistavad otsuste tegemisel usaldusväärsed isikud või nende võrgustik. Toetatud otsuse süsteemi rakendamiseks on puuetega inimeste õiguste komitee andnud konventsiooni üldkommentaarides riikidele soovitusi otsuse tegemisel toetavate meetmete kasutuselevõtuks: - universaalne disain avalike teenuste kasutamisel, - tugiisikud, - keskkonna kohandused. Tabel 16

Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam (näidatakse periood,

mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud

perioodil 2023–2024

1 2021. aasta seisuga on 3–8%-l (s.o 175–467 inimest) erihoolekandeteenuseid kasutavatest inimestest (keda on 5847) alkoholi tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired kaasuva diagnoosina.

1 Toetatud otsuse kontseptsiooni loomine (SoM)

2024–2025 01.11.2024–31.12.2024

2 Toetatud otsuse tegevuste katsetamise ettevalmistamine (teadlikkuse suurendamine toetatud otsuse vajadusest, avalike teenuste disain lihtsasse keelde) (SoM)

2024–2027 01.10.2024–31.12.2024

Tabel 17

Näitaja Näitaja nimetus Sihttase tegevuskava aastal 2023

Sihttase tegevuskava aastal 2024

Sihttase (2027)

Selgitus

Väljundnäitaja Toetatud otsuse kontseptsioon on loodud

1 1

Toetatud otsuse süsteemi katsetamises osalenud inimeste arv

0 0 100

Alategevus 2.2.4. Inimesekeskse teenuse korraldamise arendamine 2023. aastal jätkatakse eelmisel toetusperioodil alustatud inimesekeskse koordinatsioonimudeli rakendamist ning katsetatakse tegevusi maakondlikul tasandil. RTK korraldatavas avatud taotlusvoorus saavad rahastust juba varem koordinatsioonivõrgustiku loonud KOV-id, kes on valmis väljatöötatud mudelit maakondlikult rakendama, v.a Tartu ja Pärnu, millele maakonnanõue ei kehti (neile kehtib lisapartnerite kaasamise nõue). Harjumaale, sh Tallinnale kohaldatakse teistsugust lähenemisviisi, mille väljatöötamisega alustatakse 2023. aastal TAT-st „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ ja mille elluviimist jätkatakse käesolevast TAT-st. Täpsem tegevuskava toetusmeetme elluviimiseks selgub 2024. aastal. Valdkondadeülese koordinatsiooniga võimaldatakse kompleksse abivajadusega inimestel saada vajalikku abi õigel ajal ning inimesed tulevad koduses keskkonnas võimalikult kaua toime. Käesoleva TAT raames toimub RTK korraldatavas taotluste menetluses ekspertnõustamine ning hiljem toetust saanud projektide sisuline nõustamine ja toetamine tegevuste elluviimisel. Toetuse saajatega korraldatakse sisulise arutelu kohtumisi ja seminare inimesekeskse koordinatsioonimudeli rakendamiseks ja arendamiseks. Viiakse ellu tegevusi, mis toetavad üleriigilise valdkondade vahelise koordinatsioonimudeli väljatöötamist ning kokku leppimist piirkondades. Valminud on praktiline tööjuhend, kuidas tagada piirkondades piisav juhtimiskorraldus ja osapoolte vaheline koordinatsioon. Valmisolek koordinatsioonimudeli rakendamiseks üle Eesti on olemas alates 2026. aastast. Inimese abivajaduse hindamisel kogutud andmed ei ole standardiseeritud ja võimaldavad laia tõlgendamist. Selleks, et tagada üksteise mõistmine, rakendatakse rahvusvahelist funktsioneerimisvõime klassifikatsiooni (RFK). RFK kontseptsioon põhineb biopsühhosotsiaalsel mudelil, mis võimaldab terviklikult mõista inimese funktsioneerimisvõimet kui dünaamilist seisundit, võttes arvesse terviseseisundit ning individuaalsete ja keskkonnategurite mõju. Selleks, et tagada RFK kasutamine, jätkatakse sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialistide koolitamist. Täiendavalt töötatakse välja ja käivitatakse mentorlussüsteem, mis toetab RFK rakendamist.

Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas kasutatakse inimese funktsioneerimisvõime hindamisel erinevaid teste ja küsimustikke. Selleks, et tagada hindamistulemustest ühtne arusaam, seostatakse tulemused RFK-ga. Esimeses etapis kaardistatakse testid/hindamisvahendid ning valitakse välja need, mida valdkonnas enim kasutatakse. Järgmises etapis seostatakse valdkonnas enim kasutatava hindamisvahendi/testi tulemused RFK-ga. Tegevuste elluviimisel on TAT partneriks Tervise Arengu Instituut. Selleks, et kavandatavad meetmed ja poliitikavalikud vastaksid dementsusega inimeste tegelikele vajadustele, on kavas perioodil 2024–2025 teha dementsusega inimeste vajaduste uuring. Tabel 18

Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam (näidatakse periood, mille

jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia

planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud

perioodil 2023–2024

1 Tegevused inimesekeskse koordinatsioonimudeli rakendamiseks (SoM)

1.1 RTK korraldatud koordinatsioonimudeli avatud taotlusvoorus taotluste menetluses osalemine ja tegevuste elluviimisel toetust saanud projektide sisuline toetamine

2023–2025 31.03.2023–31.12.2024

1.2 Harjumaale, sh Tallinnale sobiva lahenduse ja toetusmeetme väljatöötamine

2024 01.01.2024–31.12.2024

2 RFK arendustegevused (TAI)

2.1 Koolitused 2023–2026 01.12.2023–31.12.2024

2.2 Mentorlussüsteemi loomine

2023–2025 01.09.2023–31.12.2024

2.3 Enim kasutatud hindamisvahendite/testide kasutuselevõtt ja seostamine RFK-ga

2023–2025 01.09.2023–31.12.2024

3 Sihtrühma uuring (kodus elavate dementsusega inimeste vajadused) (SoM)

2024–2025 01.04.2024–31.12.2024

4 Rahvusvahelisele ja KOVide tänasele praktikale tuginev alusanalüüs hoolduskoormusega inimestega seotud õiguslike muudatuste tegemiseks.

2024–2025 01.10.2024–31.12.2024

Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam (näidatakse periood, mille

jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia

planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud

perioodil 2023–2024

5 Elanikkonna tegevuspiirangute kordusuuring

2024-2025 01.11.2024–31.12.2024

Tabel 19

Näitaja Näitaja nimetus

Sihttase tegevus- kava aastal 2023

Sihttase tegevus- kava aastal 2024

Siht- tase (2027)

Selgitus

Väljundnäitaja Koolitatute arv

0 120 690 RFK koolitus 2023 – 0, 2024 –120 , 2025 – 285, 2026 – 285 koolitatut.

Analüüs hoolduskoor musega inimestega seotud õiguslike muudatuste tegemiseks

0 0 1

KINNITATUD sotsiaalkaitseministri 03.05.2023

käskkirjaga nr 81 MUUDETUD

sotsiaalkaitseministri …..02.2024 käskkirjaga nr….

Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine

Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood 01.01.2023–31.12.2027 Elluviija Sotsiaalministeerium (hoolekande osakond) Partnerid Sotsiaalkindlustusamet Tervise Arengu Instituut Eesti Puuetega Inimeste Koda Rakendusasutus Sotsiaalministeerium (välisvahendite osakond) Rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus

2

SISUKORD

1. REGULEERIMISALA NING SEOSED EESTI PIKAAJALISE ARENGUSTRATEEGIAGA „EESTI 2035“ JA VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA ............................................................................................................................................................. 3

1.1. Seosed Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega ............................................................... 3

2. TOETATAVAD TEGEVUSED ............................................................................................................................................... 4

2.1. Sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine ..................................................................................... 5 2.2. Uuenduslike ja integreeritud teenuste arendamine ja pakkumine ning abi korralduse tõhustamine sotsiaalvaldkonnas ............................................................................................................................................................. 7 2.3. Riigiabi ................................................................................................................................................................. 8

3. NÄITAJAD ................................................................................................................................................................... 8

4. TEGEVUSTE EELARVE ....................................................................................................................................................... 9

5. KULUDE ABIKÕLBLIKKUS .................................................................................................................................................. 9

6. TOETUSE MAKSMISE TINGIMUSED JA KORD .................................................................................................................... 9

7. ELLUVIIJA JA PARTNERI KOHUSTUSED ........................................................................................................................... 10

8. ARUANDLUS .................................................................................................................................................................. 11

9. TAT MUUTMINE ............................................................................................................................................................. 12

10.FINANTSKORREKTSIOONI TEGEMISE ALUSED JA KORD ................................................................................................ 13

11. VAIETE LAHENDAMINE ................................................................................................................................................ 13

3

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. 1. Reguleerimisala ning seosed Eesti pikaajalise arengustrateegiaga „Eesti 2035“ ja valdkondlike arengukavadega Käskkirjaga reguleeritakse ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirja meetme 21.4.9.1 „Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine“ (edaspidi meede) toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. Tegevustes lähtutakse rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud 2021–2027 rakenduskava tegevuste üldistest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Valikukriteeriumid ja -metoodika vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgiga nr 4 „Sotsiaalsem Eesti“ ja ELi erieesmärgiga k – parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele, sealhulgas teenustele, millega parandatakse eluaseme ja inimesekeskse hoolduse, sealhulgas tervishoiu kättesaadavust; ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas parandada juurdepääsu sotsiaalkaitsele, pöörates erilist tähelepanu lastele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele; parandada tervishoiusüsteemide ja pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavust (sealhulgas puuetega inimeste jaoks), tõhusust ja vastupanuvõimet. TAT-ga on hõlmatud rakenduskava meetme 21.4.9.1 sekkumine „Kvaliteetsed ja kättesaadavad sotsiaalteenused; hoolduskoormuse leevendamine; sotsiaalvaldkonna tööjõu kvalifikatsiooni tõstmine ja jätkusuutlikkuse tagamine; erinevate valdkondade integratsioon ja uuenduslike lahenduste kasutusele võtt“. Käesoleva käskkirja alusel toetatavad tegevused on käsitatavad strateegiliselt oluliste tegevustena Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 2 punkti 5 ja ühendmääruse § 41 lõike 1 punkti 8 tähenduses.

1.1. Seosed Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega

1.1.1. Käskkirjaga reguleeritakse Eesti riigi eelarvestrateegia 2023–2026 heaolu tulemusvaldkonna sotsiaalhoolekandeprogrammi meetme „Iseseisvat toimetulekut toetavate kvaliteetsete hoolekandeteenuste, toetuste ja abi tagamine“ tegevuse „Pikaajalise hoolduse poliitika kujundamine, KOVide võimestamine“ elluviimist. 1.1.2. Eesti riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“1 on prognoositud, et vanemaealiste osakaal rahvastikus suureneb ja puudega inimeste arv kasvab. Vaja on parandada elukeskkonna ligipääsetavust ja leida uusi lahendusi ning ajakohastada Eestis pikaajalise hoolduse süsteemi, mis ei arvesta praegu piisavalt rahvastikumuutustega ega paku abivajajatele küllaldast tuge. Hooldusvajadusega inimeste lähedaste hoolduskoormus on Eestis ligikaudu 47 000 inimesel ning siin esineb sooline erinevus: kõigist lähedaste hooldajatest on naiste osakaal 60%, hooldamise tõttu tööturul mitteaktiivsete seas on lausa 80% naised. Pikaajalise hoolduse puhul on probleemiks ka inimeste märkimisväärselt suur omaosalusmäär. Hooldatav või tema pereliige tasus hooldekodus pakutava üldhooldusteenuse eest

1 Eesti riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“, https://www.valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja- planeering/strateegia/arenguvajadused

4

2021. aastal 80% teenuse kogumaksumusest. Eesti keskmine netovanaduspension on 42% keskmisest netopalgast. Vanaduspensionide teoreetiline netoasendusmäär oli 2020. aastal Euroopa Liidus üks madalamaid, jäädes alla 40%. Vanemate kui 65aastaste inimeste suhtelise vaesuse määr (2021. aastal 40,6%) on Eestis ELi riikidest suuruselt teisel kohal. 1.1.3. Toetatavad meetme tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtetega. Tegevused panustavad strateegia „Eesti 2035“ sihi „Ühiskond“ ja alasihi „Koostöömeelne ühiskond“ saavutamisse, toetades ligipääsetavust, aga ka soolise võrdõiguslikkuse edendamist, parandades hoolduskoormusega inimeste olukorda ning erivajadusega ja vanemaealistele inimestele võrdsete võimaluste loomist iseseisvaks toimetulekuks. Toetatavate tegevuste panust regionaalselt tasakaalustatud arengusse hinnatakse „Eesti 2035“ näitajaga „Rahulolu KOV-i teenustega“, panust ligipääsetavuse tagamisse näitajaga „Ligipääsetavuse näitaja“, panust soolise võrdõiguslikkuse tagamisse näitajaga „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“ ja panust võrdsete võimaluste tagamisse näitajaga „Hoolivuse ja koostöömeelsuse indeks“. 1.1.4. Heaolu arengukava kohaselt suureneb rahvastiku vananemisega kaasneva hoolduskoormuse ja kõrvalabi vajaduse kasvu arvesse võttes nõudlus toetavate teenuste ja kvaliteetsete hooldusvõimaluste järele. Seetõttu on arengukava üks eesmärk arendada sotsiaalteenuste pakkumist ja korraldust ning parandada teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti. Seeläbi vähendatakse lähedastest hooldajate hoolduskoormust ja suurendatakse nende tööturul osalemise võimalusi. Eakate ning puudega ja psüühilise erivajadusega inimeste heaolu ja õiguste tagamiseks on võetud suund iseseisvat toimetulekut ja kogukonnas elamist toetavate teenuste eelisarendamisele ja hoolekandesüsteemi deinstitutsionaliseerimisele. 2. Toetatavad tegevused Pikaajaline hooldus tähendab hoolduse tagamist inimesele, kes vajab igapäevaelu korraldamisel abi pikema aja jooksul, kuna tema füüsilised või vaimsed võimed või töövõime on vähenenud. Pikaajaline hooldus sisaldab tervishoiuteenuseid, hooldust ja isiku igapäevast toimetulekut toetavaid teenuseid, mida pakutakse eesmärgiga leevendada ja vähendada valu, juhtida terviseseisundi kulgu, pidurdada ja vältida selle halvenemist, hooldada isikut ning abistada teda iseseisva toimetuleku võimaldamiseks igapäevaelu toimingutes. TAT üldine eesmärk on toetada terviklikuma pikaajalise hoolduse süsteemi loomist ning seeläbi tagada inimeste võimalikult iseseisev ja inimväärne toimetulek. TAT keskendub eeskätt hoolekandevaldkonna vastutusalas olevate tegevuste, sealhulgas teenuste arendamisele ja ümberkorraldamisele kogukonnapõhisuse suunas. Samuti tervishoiu- ja hoolekandevaldkonna senisest tõhusamale integreerimisele, koostööle ja koostoimimisele. TAT eesmärk saavutatakse alljärgnevate toetatavate tegevuste elluviimise tulemusel, mille mõju ja ulatus on üleriigiline. Meetmest toetatakse tegevusi, mis ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses. TAT tegevused ei tohi suurendada negatiivseid keskkonnamõjusid, koolituste korraldamisel ja teadlikkuse suurendamisel tuleb taaskasutada maksimaalselt materjale ja vahendeid ning planeerida üritusi läbimõeldult, et nendel osalemine oleks vähima ökoloogilise jalajäljega. Tegevusteks vajalike teenuste ja toodete hankimisel tuleb kasutada keskkonnahoidlike riigihangete põhimõtteid.

5

Tegevusi on täiendavalt ja detailsemalt kirjeldatud TAT lisas 1 „Tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2023–31.12.2024”. 2.1. Sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine

2.1.1. Tegevuse eesmärk Kohalike omavalitsuste (edaspidi KOV), teenuseosutajate, teenuseid vahetult osutavate ja korraldavate spetsialistide võimekus osutada tulemuslikumat hoolekandelist abi on paranenud. Teenused on kättesaadavamad ja kvaliteetsemad. Teatud sihtrühmadele (nt dementsusega inimesed) teenuseid osutavatest ja korraldavatest spetsialistidest on moodustunud jätkusuutlik valdkondlik tugivõrgustik. Abi vajavate inimeste ja nende lähedaste teadlikkus abi saamise võimalustest ja õigusest abi küsida on paranenud. Pikaajalise hoolduse korraldamisega seotud sihtrühmad on valdkonnas toimuvatest muudatustest teadlikud ning nad oskavad inimesi asjakohaselt nõustada. Koostatud on erihoolekandeasutuste üleriigilise reorganiseerimiskava, millega jätkatakse psüühilise erivajadusega inimeste sihtrühmas deinstitutsionaliseerimise (edaspidi DI) põhimõtete rakendamist ning mis on sisendiks toetusmeetme tingimuste vajalike kriteeriumite väljatöötamisele. 2.1.2. Tegevuse sisu Tegevused on suunatud pikaajalise hoolduse korralduse ja hoolekandeteenuste kvaliteedi parandamisele, sh kvaliteedi juhtimise ja järelevalve korralduse arendamisele ning teenuse osutamise metoodikate, tööriistade jms kasutusele võtmisele. Parandatakse eri tasandite (riik, KOV) ja partnerite (KOV, teenuseosutajad, spetsialistid) võimekust ja koostööd. Planeeritakse tegevusi, mis lihtsustavad inimese jaoks abi andmise korraldust ning aitavad vähendada regionaalset ebavõrdsust abi ja teenuste kättesaadavuses ja ebaühtlust teenuste kvaliteedis. Tegevused aitavad kaasa erivajadusega inimeste ja vanemaealiste sotsiaalsele kaasatusele, ühiskonnaelus osalemisele ja autonoomsusele ning oma õigustest ja abisaamise võimalustest teadlikkuse kasvule. Sellel eesmärgil tõhustatakse riigi, KOV-i ja huvikaitseorganisatsioonide koostööd ja huvikaitseorganisatsioonide võimekust, juurutatakse vabatahtlikku tegevust hoolekandevaldkonnas jms. Toetatakse tegevusi (sh koolitus, mentorlusprogrammi rakendamine ja võrgustikukohtumised), mis aitavad parandada sotsiaalala töötajate ja pikaajalise hoolduse pakkumisega seotud spetsialistide teadmisi ja oskusi (sh olemasolevate oskuste ajakohastamine) ning toetavad pikaajalise hoolduse ja laiemalt sotsiaalvaldkonnas töötavate spetsialistide püsimist sektoris.

Toetatakse tegevusi, mis aitavad ennetada hooldusvajaduse teket või süvenemist (sh varane märkamine, õigeaegne abi osutamine jms). Kuulmislangusega inimestele tagatakse abivajadusest tingitud takistuste vähendamiseks või kõrvaldamiseks igapäevaseks suhtlemiseks vajaliku viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse korraldamine. Samuti viiakse ellu hoolduskoormusega inimesi toetavaid tegevusi (sh teadlikkuse suurendamine). Eesti Puuetega Inimeste Koda arendab välja omastehooldajate veebilahenduse, millest kujuneb virtuaalne n-ö kompetentsikeskus, kus jagatakse asjakohast infot ning antakse tuge hoolduskoormusega inimestele. Üle Eesti täisealistele inimestele ühetaolisemate ja kvaliteetsemate sotsiaalhoolekande abimeetmete pakkumise tagamiseks toetatakse Sotsiaalkindlustusameti tegevusi, mis aitavad hoolekandevaldkonnas ellu viia riiklikku sotsiaalkaitsepoliitikat, sealhulgas rakendada KOV-i või piirkondlikul tasandil riiklikke

6

strateegiaid, pilootprojekte ja koordineerida valdkonnaülest sotsiaalkaitsealast koostööd. Toetatavad tegevused keskenduvad KOV-ide võimekuse suurendamisele, regionaalse ebavõrdsuse vähendamisele, sotsiaalteenuste sisulisele arengule ja kvaliteedi parandamisele. 2023. aastal alustab Sotsiaalministeerium Sotsiaalkindlustusameti tegevuste ülevaatamisega ning selle tulemusena võivad muutuda ka TAT tegevused ja rahastus. Korraldatakse teavitustegevusi abi vajavate inimeste ja nende lähedaste informeerimiseks ning teavitatakse nii sihtrühmi kui ka sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse korraldajaid sotsiaalvaldkonnas toimuvatest muudatustest, mis võimaldab inimestel jõuda õige abini. Pööratakse tähelepanu ka sellele, et info jõuaks erivajadusega abivajajateni – kasutatakse lihtsat keelt ning mõeldaks läbi info edastamise kanalid ja viisid nende vajadustest lähtuvalt. Üks teavituse eesmärke on suunata KOV-e nägema ennetustegevuste vajalikkust ja kasu ning laiemalt ühiskonda abivajajatega arvestama. Teavitustegevuste tulemuslikkuse tagamiseks kombineeritakse teavitusviise (tele- ja raadiosaated, meediakampaaniad, sisuturundus, otsekommunikatsioon sihtrühmadega). Teavitustegevuste paremaks sihitamiseks ja elluviimiseks kasutatakse vajaduse korral selle ala tunnustatud eksperte ja sihtrühmade esindajaid. Erihoolekandeteenuste kättesaadavuse parandamiseks ja DI põhimõtetele paremaks vastamiseks viiakse läbi tegevusi, mille tulemusena valmib erihoolekandeasutuste reorganiseerimise kontseptsioon.

2.1.3. Tegevuse tulemus Tegevuste tulemusena paranevad sotsiaalala spetsialistide oskused teenuste korraldamisel, arendamisel ja pakkumisel, mis tagab pakutavate teenuste parema kvaliteedi. Valdkonnas töötavate spetsialistide oskused, töövõtted ja -viisid toetavad kvaliteetse abi pakkumist. Paranenud on sotsiaalala spetsialistide üle-eestiline koostöö. Sotsiaalteenuste osutamine on inimesekesksem ning senisest enam orienteeritud kvaliteedipõhimõtete järgimisele ja tulemuslikuma abi tagamisele. Paranenud on avaliku, era- ja kolmanda sektori koostöö, samuti KOV-ide sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevus abi korraldamisel ning teenusepakkujate ja teenust vahetult pakkuvate spetsialistide oskused ja abi teenuste pakkumisel. Vähenenud on piirkondlikud erinevused teenuste kättesaadavuses ja kvaliteedis. Sekkumiste tulemusena paraneb inimeste juurdepääs neile vajalikele toetustele ja kvaliteetsetele hoolekandeteenustele ning seeläbi paraneb abivajadusega inimeste toimetulek. Abi vajavad inimesed ja nende lähedased omavad ajakohast infot abi saamise võimalustest ning nad teavad kust vajalikku infot otsida, mis parandab nende toimetulekut. Sotsiaalteenuste korraldamisega seotud osapooled on abi korraldamisega seotud muudatustest teadlikud ning nad oskavad inimesi õigesti nõustada. Valminud reorganiseerimiskava aitab kaasa erihoolekande asutuste töö ja teenuste ümberkorraldamisele ning uue kogukonnapõhise elukeskkonna loomisele. Reorganiseerimiskava koostamisel lähtutakse DI põhimõtetest ning psüühikahäiretega inimeste elukorraldamist toetavatest säästva elukeskkonna põhimõtetest. 2.1.4. Tegevuse sihtrühm Sotsiaalala töötajad, sh teenust vahetult osutavad isikud, kes töötavad KOV-is, era- või kolmandas sektoris Teenusepakkujad (sh KOV era- ja kolmas sektor) Abivajadusega inimesed (sh erivajadusega, toimetulekuraskustes ja hoolduskoormusega inimesed) Erialaorganisatsioonid

7

Laiem avalikkusKOV-idVanemaealisedTervishoiuteenuse osutajad 2.1.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood 01.01.2023–31.12.2027 2.1.6 Tegevuse elluviija ja partner Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakond ning partnerid on Eesti Puuetega Inimeste Koda, Sotsiaalkindlustusamet ja Tervise Arengu Instituut.

2.2. Uuenduslike ja integreeritud teenuste arendamine ja pakkumine ning abi korralduse tõhustamine sotsiaalvaldkonnas

2.2.1. Tegevuse eesmärk Sotsiaalhoolekandelise abi korraldamine valdkondadevahelise ja piirkondliku koostöö, parema andmevahetuse ja uuenduslike lahenduste kasutuselevõtu kaudu on muutunud senisest inimesekesksemaks. 2.2.2. Tegevuse sisu Toetatakse tegevusi, millega tõhustatakse eri valdkondade (nt hoolekanne ja tervishoid) senisest tulemuslikumat koostööd ning eri tasandite, piirkondliku ja valdkondade andmevahetust (sh valdkonnas töötavate spetsialistide oskuste parandamine, koolitused, sekkumismetoodikate kasutuselevõtt jms). Selle eesmärgi saavutamiseks toetatakse koordinatsioonimudeli kasutuselevõttu ning testitakse tervishoiuvaldkonnaga integreeritud uuenduslikke teenuseid (nt sõltuvus- ja psüühikahäirega inimestele). Teaduspõhiste sekkumiste ja tööriistade abil katsetatakse ja viiakse ellu uudseid lähenemisviise, sealhulgas töötatakse välja eestkostesüsteemile alternatiivne toetatud otsuse süsteem. Toetatakse tegevusi, millega uuritakse ja analüüsitakse sihtrühmade vajadusi, mis on aluseks sihtrühmadele suunatud meetmete/tegevuste planeerimisel. Parandatakse andmevahetust eri valdkondade vahel (olemasolevate andmebaaside parem seostamine jms). 2.2.3. Tegevuse tulemus Integratsioon ja uuenduslikud lahendused tagavad tõhusama abi korralduse. Pakutav abi vastab inimeste tegelikule vajadusele (inimesekesksem teenus) ja aitab lahendada veel katmata sihtrühmade vajadusi (nt inimesed, kellel on sõltuvus psühhoaktiivsetest ainetest). Andmehaldus on loogiline ja sujuv ning toetab poliitikakujundamist, ennetustööd, inimeste vajadustele vastavate meetmete kujundamist ja seiret. Spetsialistide ja abivajajate jaoks on poliitikakujundus selgemini sihitatud. Abi korraldus pikaajalises hoolduses ja sotsiaalvaldkonnas on tõhusam, inimeste iseseisvus on suurenenud ja ühiskonnaelus osalemise võimalused on paranenud. 2.2.4. Tegevuse sihtrühm Sotsiaal-, haridus-, tööhõive- ja tervishoiuvaldkonna töötajad KOV-id

8

Sotsiaalkindlustusamet Era- ja kolmanda sektori organisatsioonid Teadusasutused 2.2.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood 01.01.2023–31.12.2027 2.2.6. Tegevuse elluviija ja partner Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeeriumi hoolekande ja sotsiaalse kaasatuse osakond ja partner Tervise Arengu Instituut.

2.3. Riigiabi

Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi.

3. Näitajad

2 Sündmuste infosüsteem

Näitaja nimetus (mõõtühik)

Algtase Vahe- sihttase (2024)

Sihttase (2027)

Selgitav teave

Meetmete nimekirja väljundnäitaja

Hoolekandeteenuste saajate arv (mõõtühik arv)

0 200 400 Tegevuste 2.1 ja 2.2 näitaja. Elluviija kogub seireandmeid sihtrühma liikmete kohta SISi2 vahendusel. Andmeid kogutakse vahe- ja lõpparuandesse.

Meetmete nimekirja tulemusnäitaja

Osalejate osakaal, kelle toimetulek paranes või säilis (mõõtühik %)

70% 70% Tegevuste 2.1 ja 2.2 näitaja. Allikaks on Sotsiaalministeeriumi koostatud küsimustik, mida teenusesaajad täidavad.

Meetmete nimekirja tulemusnäitaja

Osalejate osakaal, kelle hoolduskoormusega seotud olukord paranes (mõõtühik %)

70% 70% Tegevuste 2.1 ja 2.2 näitaja. Allikaks on Sotsiaalministeeriumi koostatud küsimustik, mida teenusesaajad täidavad.

2.1. Sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine

TAT- spetsiifiline näitaja

Hoolekandeteenuste saajate arv (mõõtühik arv)

0 200 200

TAT tegevuskava alategevuse 2.1.3 teenusesaajad

9

4. Tegevuste eelarve

Summa Osakaal

1 ESF+ 16 870 000 70%

2 Riiklik kaasfinantseering 7 230 000 30%

3 Eelarve kokku 24 100 000 100%

5. Kulude abikõlblikkus 5.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse ühendmääruse §-des 15–17 ja 21 sätestatust. 5.2. TAT kaudseid kulusid hüvitatakse ainult ühtse määra alusel, mis on 15% TAT otsestest personalikuludest. Kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 21 lõikes 3 nimetatud kulud. 5.3. Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud. 5.4. Lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud kuludele on TAT raames abikõlbmatud järgmised kulud: 5.4.1 hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost; 5.4.2 väliskoolituse ja -lähetuse kulud väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike; 5.4.3 päevaraha ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära. 6. Toetuse maksmise tingimused ja kord 6.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktis 1 (tegelikud kulud) ja § 28 lõikes 3 (kaudsed kulud 15% TAT otsestest personalikuludest) sätestatule, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. 6.2. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama RÜ-le: 6.2.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest, välja arvatud lihtsustatud kulude kasutamise korral; 6.2.2 viite riigihangete tegemise korrale asutuses;

TAT- spetsiifiline näitaja

Koolitatud spetsialistide arv (mõõtühik arv)

0 228 856 TAT tegevuskava alategevuste 2.1.1 ja 2.1.5 koolitused

2.2. Uuenduslike ja integreeritud teenuste arendamine ja pakkumine ning abi korralduse tõhustamine sotsiaalvaldkonnas

TAT- spetsiifiline näitaja

Hoolekandeteenuste saajate arv (mõõtühik arv)

0 0 200 TAT tegevuskava alategevus 2.2.4 (160 inimest), alategevus 2.2.2 (100 inimest) ja alategevus 2.2.3 (100 inimest)

TAT- spetsiifiline näitaja

Koolitatud spetsialistide arv (mõõtühik arv)

0 120 690 TAT tegevuskava alategevuse 2.2.4 koolitused

10

6.2.3 edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia. 6.3. Punktis 6.2 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varasema TAT rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue TAT rakendamist muudetud. Elluviija esitab RÜ- le sellekohase kirjaliku kinnituse. 6.4. Makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitab elluviija RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord kuus. 6.5. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. RÜ maksab toetuse elluviijale välja, kui on tuvastanud hüvitamisele esitatud kulude abikõlblikkuse. 6.6. RÜ ja korraldusasutuse õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33. 6.7. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos TAT lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning RÜ kontrollitud lõpparuande kinnitamist. 7. Elluviija ja partneri kohustused 7.1. Elluviija ja TAT partner peavad täitma lisaks TAT-s sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale ja partnerile sätestatud kohustusi, sh avalikkuse teavitamisel järgima Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõudeid. 7.2. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 7.2.1 esitama RA-le TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste kirjelduse ja eelarve kulukohtade kaupa kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks; 7.2.2 esitama punktis 7.2.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist viie tööpäeva jooksul RÜ-le; 7.2.3 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa; 7.2.4 rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; 7.2.5 esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu kohta RA poolt väljatöötatud vormil; 7.2.6 esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10. detsembriks või kümne tööpäeva jooksul peale eelarve kinnitamist; esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest; 7.2.7 esitama korrigeeritud prognoosi järelejäänud eelarveaasta kohta, kui punktis 6 nimetatud maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 7.2.6 nimetatud prognoosist; 7.2.8 esitama partneri riigihankega seotud alusdokumentide eelnõu kümme tööpäeva enne riigihankega alustamist ja hankelepingu muudatuste eelnõu viis tööpäeva enne sõlmimist RÜ-le eelnõustamiseks; 7.2.9 toodete ja teenuste hankimisel lähtuma keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumitest [KEHTIB ALATES 01.03.2024]. 7.3. Lisaks on TAT partner kohustatud: 7.3.1 esitama elluviija nõudmisel punktis 6.2 nimetatud partneri organisatsiooni dokumendid; 7.3.2 esitama elluviija nõudmisel partneri järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste detailse kirjelduse ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa jooksva aasta 1. oktoobriks; 7.3.3 esitama elluviija antud tähtajaks järgneva eelarveaasta TAT kulude planeerimiseks prognoosi ja jooksva eelarveaasta prognoosi parandused ja/või muudatusettepanekud lähtuvalt toetuse saaja või partneri vajadusest;

11

7.3.4 esitama elluviijale maksetaotluse tasutud kuludokumentide alusel hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks või vastavalt elluviija nõudele viis tööpäeva enne TAT prognoosis märgitud toetuse saaja maksetaotluse esitamise tähtaega RÜ-le; 7.3.5 esitama elluviijale esimeses maksetaotluses esitatud kuludega ning edaspidi RÜ poolt saadetud valimiridade põhjal kaasnevad lisadokumendid (sh hankedokumendid, memod, osalejate nimekirjad, päevakavad) ja andma vajaduse korral täiendavaid selgitusi; 7.3.6 kooskõlastama elluviijaga TAT eelarvest rahastatavate riigihangete sisuliste tegevuste vastavuse TAT eesmärkidega ning keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumitele enne riigihanke korraldamist; 7.3.7 esitama elluviijale info riigihankega seotud dokumentide kohta järgmiselt, et elluviija saaks selle omakorda esitada RÜ-le eelnõustamiseks; 7.3.7.1 teavitama kümme tööpäeva enne riigihanke alustamist riigihanke alusdokumentide koostamisest riigihangete registris ning võimaldama juurdepääsuõigused vaatlejana; 7.3.7.2 teavitama riigihanke alusdokumentide muudatustest viie tööpäeva jooksul nende esitamisest riigihangete registrile; 7.3.7.3 edastama riigihankelepingu muudatused viis tööpäeva enne muudatuskokkuleppe sõlmimist; 7.3.8 esitama elluviijale elektrooniliselt TAT vahearuande iga aasta 5. jaanuariks ja 5. juuliks ning lõpparuande elluviija antud tähtajaks; 7.3.9 maksma elluviijale tagasi toetuse summas, mis on märgitud RÜ tehtud finantskorrektsiooni otsuses partneri kulude kohta, elluviija antud tähtajaks. 8. Aruandlus 8.1. Elluviija esitab RÜ-le TAT tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande koos lisadega e-toetuse keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 20. juuliks vastavalt 31. detsembri ja 30. juuni seisuga. Kui TAT tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. 8.2. Elluviija esitab RÜ-le TAT tegevustes osalejate aruande kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva teise nädala lõpuks. 30. juuni seisuga tegevustes osalejate aruande võib edastada nelja nädala jooksul. 8.3. Elluviija esitab RÜ-le TAT tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e- toetuse keskkonna kaudu 45 päeva jooksul alates TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Lõpparuandes tuleb esitada teave tegevuste panusest punktis 1.1.3 nimetatud „Eesti 2035“ näitajatesse, millega mõõdetakse horisontaalsete põhimõtete edenemist. 8.4. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. 8.5. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne. 8.6. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos aruanne) laekumisest, kas TAT aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 8.7. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT vahearuande. 8.8. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT vahearuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist.

12

8.9. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, teavitab RÜ viie tööpäeva jooksul RA-d nõuetekohase lõpparuande esitamisest. RA-l on õigus esitada viie tööpäeva jooksul omapoolsed seisukohad RÜ-le. Kui RA hinnangul lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ lõpparuande. 8.10. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. 8.11. TAT aruandes kajastatakse info vastavalt e-toetuse keskkonna aruande andmeväljades nõutule. 9. TAT muutmine 9.1. Kui ilmneb vajadus TAT tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või TAT abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija RA-le põhjendatud taotluse (edaspidi TAT muutmise taotlus). 9.2. RA vaatab TAT muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja annab hinnangu TAT muutmise taotluse kohta peale punktis 9.4 nimetatud RÜ poolt edastatud ettepanekut ja punktis 9.8 nimetatud kooskõlastamist. 9.3. Puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 9.4. RA edastab TAT muutmise taotluse peale läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA- ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt. 9.5. RÜ võib elluviijale või RA-le teha ettepanekuid TAT eelarve muutmiseks, kui TAT aruandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT eduka elluviimise tagamiseks. 9.6. TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui on olemas RÜ nõusolek. 9.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus vähendada TAT kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses. 9.8. TAT muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-s 48 sätestatule. 9.9. TAT muutmiseks punkti 9.1 tähenduses ei loeta: 9.9.1 punktis 7.2.1 nimetatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuskava ja eelarve kulukohtade kaupa esitamist ja muutmist; 9.9.2 eelarves näidatud toetuse muutumist aastati, tingimusel et TAT kogutoetuse summa ei muutu. 9.10. RA vaatab punkti 9.9 kohase muudatustaotluse läbi 20 tööpäeva jooksul ning puuduste mitteesinemise korral esitab muudetud dokumendid ministrile kinnitamiseks. 9.11. Punkti 9.9 kohases muudatustaotluses puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Eelarve menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.

13

9.12. Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda TAT muutmist konkreetse(te) aasta(te) eelarve muutmine tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ei muutu, kui kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15%. 9.13. Peale punktis 9.12 nimetatud muudatuste kooskõlastust esitab elluviija viie tööpäeva jooksul muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu. 10.Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt ühendmääruse §-des 34–37 sätestatule. 11. Vaiete lahendamine RA otsuse või toimingu vaide või vaidlustuse menetleja on RA. RÜ otsuse või toimingu vaide või vaidlustuse menetleja on RÜ. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad ühendmääruse §-des 31 ja 32 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras. Lisad Lisa 1. Tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2023–31.12.2024 Lisa 2. TAT eelarve kulukohtade kaupa

Sotsiaalkaitseministri käskkirja „Sotsiaalkaitseministri 8. mai 2023. a käskkirja nr 81 „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ muutmine“ eelnõu

seletuskiri

I. Sissejuhatus Muudatusega lisatakse alategevus, mis toetab sotsiaalvaldkonna töötajate dementsuse alase kvalifikatsiooni hoidmist ja arendamist. Samuti nähakse ette erihoolekandeasutuste üleriigilise reorganiseerimiskava koostamine, arvestades psüühilise erivajadusega inimeste sihtrühmas deinstitutsionaliseerimise (DI) põhimõtteid. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Terry Ney (tel 5919 2437, [email protected]) ja välisvahendite osakonna nõunik Jüri Lõssenko (tel 5913 7882, [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 626 9128, [email protected]). Märkused: Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Seletuskiri kirjeldab ainult eelnõus nimetatud TAT muudatusi. II. TAT muudatuste sisu Punktiga 1 täpsustatakse, et rakendusasutus on Sotsiaalministeeriumi välisvahendite osakond ning elluviija hoolekande osakond. Muudatus on tingitud Sotsiaalministeeriumi struktuurimuudatustest. Punktiga 2 täiendatakse TAT punkti 2 „Toetatavad tegevused“. Täpsustatakse, et TAT hoolekandevaldkonna vastutusalas olevate tegevuste arendamise all peetakse silmas ka teenuste arendamist ja ümberkorraldamist kogukonnapõhisuse suunas. Punktidega 3–8 täiendatakse tegevuse 2.1. „Sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ eesmärki, sisu ja tulemust. Tegevuse raames on Tervise Arengu Instituudi ülesanne dementsuseteemalise arenguprogrammi rakendamine hoolekandeasutustes. Eesmärgis tuuakse välja, et teatud sihtrühmadele (nt dementsusega inimesed) teenuseid osutavatest ja korraldavatest spetsialistidest on moodustunud jätkusuutlik valdkondlik tugivõrgustik. Täiendusena lisatakse, et koostatud on erihoolekandeasutuste üleriigilise reorganiseerimiskava, millega jätkatakse psüühilise erivajadusega inimeste sihtrühmas DI põhimõtete rakendamist ning mis on sisendiks toetusmeetme tingimuste vajalike kriteeriumite väljatöötamiseks. Seoses sellega täiendatakse ka tegevuste sisukirjeldust ning tulemust. Punktiga 9 korrigeeritakse TAT punkti 3 „Näitajad“. Tabelis suurendatakse punktis 2.1. „Sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ kajastatud TAT spetsiifilist näitajat „Koolitatud spetsialistide arv“ ning uueks 2024.a vahetasemeks on 228 koolitatut ja 2027.a sihttasemeks on 856 koolitatut. Näitaja suurenes 56 koolitatava võrra, kuna lisandus uus alategevus 2.1.5. „Pädevuse tõstmine dementsussündroomiga inimestega töötamisel“, mille raames koolitatakse hoolekandeasutuste töötajaid. Tabelis muudetakse punktis 2.2. „Uuenduslike ja integreeritud teenuste arendamine ja pakkumine ning abi korralduse tõhustamine sotsiaalvaldkonnas“ kajastatud TAT spetsiifilise näitaja „Koolitatud spetsialistide arv“ 2024.a vahetaset ning uueks vahetasemeks on 120. 2027. aasta taset muudetud ei ole.

Punktide 10–11 ja 15 puhul on tegu tehniliste muudatustega, millega täpsustatakse, et kõnealused sätted kohalduvad lisaks TAT eelarvele ka TAT tegevuskavale (TAT lisa 1). Punktiga 12 sätestatakse, et elluviija on kohustatud kõigi toodete ja teenuste hankimisel lähtuma keskkonnahoidlike riigihangete1 kriteeriumitest. Kuigi alates 01.01.2022 muutus riigihangetes kohustuslikuks keskkonnahoidlike kriteeriumite kasutamine neljas tooterühmas: mööbel, puhastustooted ja -teenused, kontori IT-seadmed ning koopia- ja joonestuspaber on elluviija kohustatud kõigi toodete ja teenuste hankimisel lähtuma keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumitest. Keskkonnahoidlik riigihange tähendab minimaalse negatiivse keskkonnamõjuga toodete või teenuste hankimist. Keskkonnahoidlik riigihange on defineeritud menetlusena, mille abil riigiasutused hangivad kaupu, teenuseid ja ehitustöid, millel on nende olelusringi jooksul ehk nii tootmisel, kasutamisel kui ka kasutusest kõrvaldamisel väiksem negatiivne keskkonnamõju, võrreldes muul juhul hangitavate, sama esmaülesandega kaupade, teenuste ja ehitustöödega. Tegemist ei ole riigihanke eritüübiga, vaid see on tavapärane läbiviidud hange, mille puhul võetakse arvesse lisaks muudele nõuetele ka keskkonnanõudeid. Ei ole vahet, kas tegu on avatud, piiratud, lihtsustatud vms hankemenetlusega – keskkonnanõudeid saab kõigi puhul kasutada. Kohustus jõustub alates 01.03.2024, et see ei kohalduks juba ellu viidud või töös olevatele hangetele. Punktiga 13 täpsustatakse, et TAT partner on kohustatud enne riigihanke korraldamist elluviijaga kooskõlastama ka riigihangete vastavuse keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumitele. Punkti 14 puhul on tegemist tehnilise muudatusega, millega täpsustatakse, et TAT lõpparuanne tuleb esitada 45 päeva jooksul alates TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Varasema sõnastuse kohaselt tuli seda teha hiljemalt 17. märtsiks 2028. Punktiga 16 täpsustatakse, et TAT punkti 9.9 kohase muudatuse puhul esitatakse puuduste mitteesinemise korral muudetud dokumendid koheselt ministrile kinnitamiseks. Punktiga 17 asendatakse TAT tegevuskava ning TAT eelarve, mida korrigeeritakse vastavalt tegelikule täitmisele ning uuendatud tegevustele. Oluliselt vähenes alategevuse 2.2.3. „Toetatud otsuse süsteemi väljatöötamine ja rakendamine“ ja alategevuse 2.2.4. „Inimesekeskse teenuse korraldamise arendamine“ 2024 eelarve, kuna tegevuste elluviimise algus lükkus edasi. Samuti vähenes alategevuse 2.1.2. „Vabatahtliku tegevuse soodustamine hoolekandes“ 2024. aasta eelarve, kuna algselt sisse ostetavalt planeeritud analüüs koostatakse ise. Vastavalt käesoleva käskkirja punktides 3-8 tehtud muudatustele täiendatakse TAT tegevuskava kahe uue alategevusega: „Alategevus 2.1.5. Pädevuse tõstmine dementsussündroomiga inimestega töötamisel“ ning „Alategevus 2.1.6. Erihoolekandeteenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine“. Tegevuste lisamise põhjuseks on vajadus parandada teenuseid vahetult osutavate ja korraldavate spetsialistide pädevust ning tõsta sotsiaalteenuste kvaliteeti ja kättesaadavust. Tegevuskavasse lisandunud alategevustele kohalduvad riigiabi osas teiste tegevustega võrreldes samad järeldused.

1 https://kliimaministeerium.ee/elukeskkond-ringmajandus/ringmajandus/keskkonnahoidlikud-riigihanked

Punkti 18 kohaselt rakendatakse käskkirja tagasiulatuvalt alates 01.01.2024 seoses tegevuste alustamisega nimetatud kuupäevast alates, v.a punkt 12, mida rakendatakse alates 01.03.2024.

III. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013. IV. TAT muudatuste mõjud TAT muudatused on suunatud suurema tulemuslikkuse saavutamisele tegevuste elluviimisel. Sotsiaalvaldkonna töötajate dementsuse alase kvalifikatsiooni hoidmiseks ja arendamiseks läbi viidavad koolitused parandavad sotsiaalteenuste kvaliteeti ja kättesaadavust. Erihoolekandeasutuste üleriigilise reorganiseerimiskava koostamine annab sisendi ERF toetusmeetme kujundamiseks, millega luuakse psüühilise erivajadusega inimestele võrdseid võimalusi eneseteostuseks ja iseseisvalt. V. TAT muudatuste jõustumine Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2024, va punkt 12, mida rakendatakse alates 01.03.2024. VI. TAT muudatuste kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja e-posti kaudu Riigi Tugiteenuste Keskusele, Euroopa Komisjonile ja ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava seirekomisjonile ning arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile, Tervise Arengu Instituudile ja Eesti Puuetega Inimeste Kojale.