Vaideotsus

OÜ Kivi 1 30.09.2024 nr 11.2-51/1125

VAIDEOTSUS

Tuginedes perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 32 lõigetele 3 ja 4, riigihalduse ministri

15.02.2023 määruse nr 11 „Toetuse andmise tingimused ja kord toetusskeemis „Suuremate

linnapiirkondade arendamine““ (edaspidi meetme määrus) §-le 35 ning haldusmenetluse seaduse

(edaspidi HMS) §-le 73 ja § 85 punktidele 1 ja 2, Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi ka RTK

või rakendusüksus või vaide lahendaja)

otsustab:

1) rahuldada OÜ Kivi 1 vaie ja tunnistada RTK 04.07.2024 otsus nr 11.2-51/723

ettepaneku tegevuskavasse arvamata jätmise kohta kehtetuks;

2) viia OÜ Kivi 1 esitatud projektiettepaneku nr 2021-2027.5.01.23-0092 „Üürimaja

ehitamine Jõhvis OÜ Kivi 1“ osas läbi uus hindamine.

Käesoleva vaideotsusega mitte nõustumisel võib esitada kaebuse halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lõike 2 kohaselt 30 päeva jooksul vaideotsuse teatavaks

tegemisest arvates.

1. Vaide läbivaatamise alus ning vaide esitaja taotlus

1.1. ÜSS2021_2027 § 32 lg 3 ja 4, HMS § 73 ning meetme määruse § 35 alusel vaatas RTK läbi

OÜ Kivi 1 (edaspidi ka taotleja või vaide esitaja) 05.08.2024 esitatud vaide RTK 04.07.2024

otsusele nr 11.2-51/723 ettepaneku tegevuskavasse arvamata jätmise kohta (edaspidi

vaidlustatud otsus või otsus) projektiettepaneku nr 2021-2027.5.01.23-0092 „Üürimaja

ehitamine Jõhvis OÜ Kivi 1“ (edaspidi ettepanek) osas.

1.2. Vaide esitaja taotleb otsuse kehtetuks tunnistamist ning ettepaneku Ida-Viru maakonna

linnapiirkonna tegevuskavasse lisamise uut otsustamist, s.o ettepaneku uut hindamist.

2. Asjaolud

2.1. Taotleja esitas rakendusüksusele ettepaneku Ida-Viru maakonna linnapiirkonna

tegevuskavasse lisamiseks. Tegevuse indikatiivne abikõlblik maksumus on 4 901 149,21 eurot, sh

toetus summas 3 430 804,44 eurot.

2.2. Meetme määruse § 11 lg-te 1 ja 2 kohaselt kontrollib rakendusüksus esitatud ettepaneku

vastavust § 10 lg 5 nõuetele ning edastab nõuetele vastava ettepaneku hindamiskomisjonile.

Vaidlustatud otsuse ja sellele lisatud hindamiskomisjoni hinnangu väljavõtte kohaselt hindas

komisjon ettepanekut valikukriteeriumides 1 ja 2 kummaski koondhindega 2,67,

valikukriteeriumis 3 koondhindega 1,33, valikukriteeriumis 4 koondhindega 2,11 ning

valikukriteeriumis 5 koondhindega 0,07. Arvestades valikukriteeriumide osakaale, sai ettepanek

koondhindeks 2,38. Meetme määruse § 13 lg 5 kohaselt pidi ettepaneku lisamiseks linnapiirkonna

tegevuskavasse ettepaneku koondhinne olema vähemalt 2,75 ja kriteeriumide 1-4 hinne vähemalt

2,00.

2.3. Eeltoodust tulenevalt ning meetme määruse 14 lg 7 alusel tegi rakendusüksus otsuse

ettepaneku tegevuskavasse arvamata jätmise kohta.

3. Vaide põhjendused

Vaide esitaja leiab, et komisjoni hindamistulemusi ei ole kajastatud läbipaistvalt ja hindamisel ei

ole lähtutud valikumetoodikast, mistõttu hindamine on toimunud õigusvastaselt. Vaide esitaja

põhjendused valikukriteeriumide kaupa on järgmised:

3.1. Kriteeriumis 1 hinnati projekti mõju meetme eesmärgi saavutamisele. Kuigi komisjon leidis,

et projekt on kooskõlas meetme eesmärgiga, selle järgi on vajadus ja see muudab linnakeskkonda

atraktiivsemaks, on kriteeriumi hinnet vähendatud tuginedes üldsõnalistele ja sisustamata

väidetele ning ad hominem argumentidele. Projekti kirjeldus on esitatud vastavalt RTK avaldatud

ettepaneku koostamise juhendile, sh ligipääsetavuse osas. Ettepanekus on selgelt ja täpselt välja

toodud üürimaja konkreetsed näitajad. Vaide esitaja hinnangul parandab üürimaja ehitus Jõhvi

linnas üüripindade puudust, st parandab olukorda linnapiirkonnas. RTK ei ole ettepaneku

menetlemise jooksul võimalikele puudustele osundanud. Lisaks on valikukriteeriumi 1 hinnangu

järel esitatud kategooria „Hindajate muud arvamused ja kommentaarid“, mille osas on vaide

esitajale arusaamatu, kas ja kuidas need mõjutasid kriteeriumi hinnangut. Vaide esitaja arvates on

need täiendavad kommentaarid samuti sisuliselt põhjendamata ning osaliselt vastuolus nii

kriteeriumi hinnanguga, meetme määrusega kui ka ettepaneku esitamise asjaoludega.

3.2. Kriteeriumis 2 hinnati projekti põhjendatust. Hinnangus leidis komisjon, et projekti

põhjendatuses esineb väiksemaid küsitavusi, aga pole selgitatud, milles need küsitavused seisnesid

ja miks on väiksemate küsitavuste eest peetud vajalikuks võtta hinnangust 1,33 punkti maha.

Hindajad kritiseerivad täiendavates kommentaarides sisuliselt meetme määrust, mitte ettepanekut,

kui leiavad, et üürimajade ehituses on riskantne see, et meetme määrus ei nõua toetatud hoone

üüriturul hoidmist üle viia aasta. Meetme määruse puudujääke ei saa taotlejale ette heita. Samas

on RTK juhendis riigiabi määramise kohta märgitud, et projektis kontrollitakse tegevuskasumi

tekkimist 20 aasta jooksul.

3.3. Kriteeriumis 3 hinnati taotleja suutlikkust projekti elluviimiseks. Komisjon leidis, et

ettepanekus esitatud andmed ei võimalda suutlikkust hinnata, aga RTK ei ole ettepaneku menetluse

ajal kordagi lisaandmeid või -selgitusi taotlejalt küsinud. Taotleja esitas ettepaneku vastavalt

meetme määrusele ja RTK juhendile, mistõttu pidi taotlus selles kriteeriumis saama vähemalt 2

hindepunkti. Vaide esitaja selgitab, et RTK juhendi kohaselt ei pidanud lisama ettepaneku juurde

omafinantseeringut tõendavaid dokumente, sh laenupakkumisi. Komisjon ei ole oma hinnangut

põhjendanud ega selgitanud, miks ei ole nende arvates projekti ajakava teostatav. Kui komisjon

oli seisukohal, et riskid on kõrged ja maandamata, siis tulnuks selgitada, mis riske täpsemalt silmas

peeti. Vaide esitaja on ettepanekus riskid koos leevendusmeetmetega välja toonud ning arvestades,

et üürimaja ehitus on tavapärane elamumajandus, millel ei ole sarnaseid riske nagu innovatiivsete

tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamisel, siis ei ole põhjendatud leida, et taotleja projektis on

riskid ülemäära kõrged. Taotlejale on ka arusaamatu kriteeriumi hinde täiendavates

kommentaarides tehtud viide KOV omafinantseeringule kui erainvesteeringuna mitte käsitletavale

finantseeringule. Vaide esitaja juhib tähelepanu, et ettepanekus on kirjeldatud kaasatud

investeeringuid üldiselt ning eraettevõttest taotleja puhul ongi omafinantseering erainvesteering.

Lisaks on komisjon täiendava märkusena välja toonud, et pankadele üürimajade projektid Ida-

Virumaal ei sobi, mistõttu omafinantseeringu saamine ei ole usutav. Vaide esitaja hinnangul on see

väide faktiliselt tõendamata ning ühtlasi viitab taotleja, et Narvas sai vähemalt kaks üürimaja

projekti rahastuse.

3.4. Kriteeriumis 4 hinnati projekti eelarve põhjendatust. Hindajate muude põhjenduste all on

toodud, et projekti eelarve on liiga suur ja projekti tulu-kulu analüüsi ei ole esitatud. Vaide esitaja

selgitab, et arvestas projekti eelarvestamisel hetke majandusseisust tulenevalt 30%-lise

hinnatõusuga, ning juhib tähelepanu, et hinnang on vastuolus kriteeriumi 3 hinnanguga, milles leiti

justkui, et projekti eelarve on liiga väike. Tulu-kulu analüüsi osas märgib vaide esitaja, et esitas

ettepaneku vastavalt RTK juhendile ja selgitusele, et finantsanalüüs ei ole ettepaneku juures

vajalik.

3.5. Kriteeriumis 5 hinnati projekti panust strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtide

saavutamisse. Vaide esitaja on seisukohal, et juhul, kui projekt panustab strateegia aluspõhimõtete

ja sihtide saavutamisse, ei võimalda meetme määrus kriteeriumis anda vähem kui 0,2 punkti.

4. RTK seisukohad

4.1. Vastavalt STS § 51 lõikele 1 ning kooskõlas HMS §-ga 83 kontrollitakse vaiet läbi vaadates

haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane,

kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega

kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. RTK selgitab, et

ettepaneku hindamistulemuse õiguspärasuse kontroll vaidemenetluses on piiratud hõlmates üksnes

kontrolli, kas haldusakti andmine on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, vastab

õiguslikule alusele ning kas hindamises esineb ilmselge diskretsiooniviga. Otsuse õiguspärasuse

kontrollis ei vii vaide lahendaja läbi ettepaneku uut hindamist.

4.2. Vaidest nähtuvalt on valikukriteeriumide 1-4 puhul taotleja läbivaks argumendiks, et

kriteeriumides antud hinnete põhjendused ei ole sisulised, põhjendustes esitatud järeldusteni

jõudmise loogikat ei ole selgitatud ning hinnangu järelduste ja ettepanekus kajastatud tegevuse

sisu ja asjaolude vahel ei ole võimalik luua ilmselgeid seoseid. Vaide lahendaja nõustub selles osas

vaide esitajaga. Vaidlustatud otsusele lisatud hinnangu väljavõttes toodud hinnete põhjendused ei

võimalda kontrollida hindepunktide kujunemise õiguspärasust ega hindamise vastavust meetme

määruse ja valikumetoodikaga. Põhjendustes esitatud järeldused on küll seostatavad

valikumetoodikas avaldatud hindepunktide kirjeldustega, kuid ei ole seostatavad hinnatava

ettepanekuga. Põhjendustest ei selgu, milliseid konkreetseid ettepaneku komponente või aspekte

võeti iga kriteeriumi hinde kujunemisel ja järelduste esitamisel arvesse ning milline mõju oli ühel

või teisel aspektil kriteeriumi hinde kujunemisse. Vaide lahendaja on seisukohal, et vaidlustatud

otsuse andmisel on rikutud HMS § 56 haldusakti põhjendamise kohustust määral, mis ei võimalda

haldusakti õiguspärasust kontrollida. Selline haldusakt ei vasta HMS §-s 54 nimetatud tunnustele

ega ole seetõttu õiguspärane.

4.3. Ühtlasi ei selgu otsusele lisatud hinnangust üheselt mõistetavalt, kas hinde põhjendusest

eraldiseisvalt vormistatud hindajate muud arvamused ja kommentaarid on hinde põhjenduse osa

või on tegemist hindamisväliste tähelepanekute ja soovitustega. Meetme määrus ega

valikumetoodika selliste tähelepanekute ja soovituste andmist ette ei näe. Kuigi osaliselt on nendes

kommentaarides puudutatud elemente valikukriteeriumides hinnatud aspektidest (nt meetme

eesmärgile vastavus), on mõned kommentaarid (nt kriitika üürimajade toetamisele tervikuna või

etteheide toetatud objekti lühikese säilitamiskohustuse nõudele) siiski väga selgelt

valikumetoodikaga mitteseotud ning suunatud pigem meetme määruse väljatöötajale. Eelnevat

arvestades on vaide lahendaja seisukohal, et kuigi täiendavad kommentaarid võivad anda aimu

kriteeriumis antud hinde põhjustest, ei ole neid võimalik praegusel juhul samastada hinde

põhjendusega. Isegi kui lugeda neid hinde põhjenduse osaks, katavad need valikumetoodikas

kirjeldatud kriteeriumide aspekte üksnes osaliselt ja ebapiisavalt, mistõttu nende kommentaaride

abil otsuse õiguspärasuses täiel määral veenduda pole võimalik.

4.4. Kriteeriumis 5 on ettepanekule antud 0,07 punkti põhjusel, et ettepanek panustab strateegia

„Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtide saavutamisse vähesel määral. Vaide esitaja on seisukohal,

et kui ettepanek panustab strateegia sihtide saavutamisse, siis tuleb igal juhul ettepanekule anda

0,2 punkti. Vaide lahendaja nõustub vaide esitajaga. Meetme määruse § 13 lg 1 p 5 kohaselt

lisatakse ettepaneku koondhindele 0,2 lisapunkti, kui projekti eesmärk on säästvate liikumisviiside

arendamine, projekti raames võetakse kasutusele rohelahendused või projekt aitab kaasa

keskkonnaseisundi parandamisele või kliimamuutuste leevendamisele. Valikumetoodika toetab

eelkirjeldatud sätte sisu ja näeb samuti ette 0,2 lisapunkti lisamise võimaluse ilma komisjoni

kaalutlusõiguseta punkte vähendada. Seega ei olnud hindamiskomisjonil lubatud lisapunkte

vähendada, vaid komisjon sai anda kas 0,2 punkti juhul, kui strateegia sihtide saavutamisse

panustatakse, või 0 punkti juhul, kui sihtide saavutamisse ei panustata.

4.5. Eelnevast tulenevalt tuleb vaie rahuldada ning vaide esitaja ettepanek uuesti hinnata vastavalt

meetme määrusele ja valikumetoodikale ning hinnangut nõuetekohaselt põhjendada.

4.6. Vaide lahendaja selgitab, et uus hindamine tuleb läbi viia HMS põhimõtteid ja nõudeid

järgides – hinnangut tuleb igakülgselt põhjendada ja selgitada, kuidas hinnangus kajastatud

järeldusteni jõuti. Hinnangu andmine peab olema läbipaistev ja mõistetav eelkõige ettepaneku

esitajale, aga ka hinnangu hilisemale kontrollijale näiteks vaide- või kohtumenetluses. Hinnangu

andmisel tuleb kinni pidada meetme määruse ja valikumetoodika nõuetest ning hinnata üksnes

neid aspekte, mida valikukriteeriumid ja valikumetoodika kriteeriumide kirjeldused ette näevad.

Kui hindajatel tekivad ettepaneku osas arusaamatused või muud küsitavused, siis on võimalik

paluda taotlejalt lisaselgitusi või täiendavaid dokumente. Lisaselgituste küsimisel tuleb siiski

jälgida, et taotleja ei saa sel viisil põhjendamatut eelist teiste taotlejate ees ega võimalust oma

ettepanekut täiendada info või andmetega, mis ei sisaldu juba esitatud ettepanekus või mida ei ole

võimalik sealt tuletada. Lisaks juhib vaide lahendaja tähelepanu, et valikumetoodika näeb

kriteeriumide 1-4 puhul ette punktide andmist täisarvudes skaalal 0-4. Ühe kriteeriumi lõikes

hindajate antud punktidest aritmeetilise keskmise hinde moodustamist metoodika sõnaselgelt ette

ei näe ning metoodikas ei ole hinnete kirjeldusi avatud hinnete vahemikuna. Seega kui hindamine

korraldatakse selliselt, et iga hindaja hindab kriteeriumile vastavust esmalt individuaalselt ja

seejärel kujundatakse lõplik hinnang vastavalt kriteeriumis antud hinnete aritmeetilisele

keskmisele, siis peab hinnangust selguma, kuidas aritmeetiline keskmine hinne kujunes ja miks

võrdsustab komisjon selle aritmeetilise keskmise hinde valikumetoodika mingi konkreetse

täisarvulise hinde kirjeldusega. Kui ettepanekut hinnatakse mõnes kriteeriumis metoodikas

nimetatud vahepealsete hinnetega, siis tuleb arvestada, et metoodika ei selgita vahepealse hinde

andmise loogikat ega kirjelda vahepealsete hinnete sisu, mistõttu tuleb sellise hinde andmisel

hinnangus täpsemalt selgitada, millised ettepaneku puudujäägid ja miks tõid kaasa vahepealse

hinde andmise.

4.7. RTK selgitab vaide esitajale, et ettepaneku uuesti hindamine ei tähenda automaatselt seda, et

ettepanek esitatakse linnapiirkonna tegevuskavasse lisamiseks, vaid seda, et ettepanek läbib kogu

hindamisprotsessi uuesti. Uue hindamise tulemusel võib hindamistulemus võrreldes varasemaga

muutuda või jääda samaks. Ettepaneku esitamine linnapiirkonna tegevuskavasse sõltub meetme

määruse § 13 lõikes 6 sätestatud lävendi täitmisest. Ettepanekuga hõlmatud projekti rahastamine

sõltub omakorda sellest, kas hindamislävendi ületanud ettepanek lisatakse tegevuskava põhi- või

reservnimekirja (vt meetme määruse § 14 lg 2 ja § 28).

(allkirjastatud digitaalselt)

Urmo Merila

peadirektori asetäitja

Koostaja: Katri Oja

5667 1349

[email protected]