Majandus- ja taristuministri 3. augusti 2015. a määruse nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ muutmine

1

EELNÕU

15.02.2024

KLIIMAMINISTER

MÄÄRUS

11.03.2024 nr 1-4/24/1317

Majandus- ja taristuministri 3. augusti 2015. a

määruse nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ muutmine

Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 96 lõike 3 alusel.

Majandus- ja taristuministri 3. augusti 2015. a määruses nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi

nõuded“ tehakse järgmised muudatused:

1) määruses ning selle lisa 14 pealkirjas asendatakse läbivalt sõna „asfaltbetoonsegu“ sõnaga

„asfaltsegu“ vastavas käändes;

2) paragrahvi 1 lõiget 2 täiendatakse viimase lause järel lausega „Tööde vastuvõtmisel võib tee

omanik nõuetele vastavust kontrollida akrediteeritud laboris (edaspidi labor).“;

3) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Teetöödel võib teeomaniku nõusolekul kasutada alternatiivseid lähtematerjale kui

tagatakse nõuded tee kasutusajale, püsivusele ja ohutusele. Alternatiivsete lähtematerjalide

kasutamise nõuetele vastavus peab olema tõendatud.“;

4) paragrahvi 1 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Erandina võib teetööde tee omaniku määratud tingimustel teetöid vastu võtta, kui tööde

ümbertegemine ei ole insenertehniliselt, majanduslikult või mõlemal juhul otstarbekas.“;

5) paragrahvi 2 lõikes 8 asendatakse sõnad „pinnasesse ja veekogudesse“ sõnadega

„teekonstruktsioonist väljapoole“;

6) paragrahvi 2 lõige 12 sõnastatakse järgmiselt:

„(12) Teekatte haardetegur ei või liikluseks avatud sõiduteel, kus lubatud sõidukiirus on üle 50

km/h, erineda tee sõidusuuna ristlõikes üle 0,1 ühiku võrra tee ristsuuna haardeteguri

keskväärtusest.“;

7) paragrahvi 2 lõiked 14–16 sõnastatakse järgmiselt:

„(14) Teetöödest põhjustatud ümbersõiduteed peavad vastama vähemalt 1. seisunditasemele

ehitusseadustiku § 97 lõike 2 alusel sätestatud nõuete kohaselt.

(15) Muldkeha ja katendi kihte võib rajada üksnes valmis ehitatud ja tee omaniku kinnitatud

korra kohaselt vastu võetud alumistele kihtidele. Külmakindluse nõude olemasolul tuleb üle

2% veeimavuse korral määrata kasutatava materjali külmakindlus.

2

(16) Kvaliteedinõuete täitmise kontrollimisel kasutatavad seadmed ja mõõtja erialane pädevus

peavad vastama kehtestatud nõuetele. Seadmed peavad olema kalibreeritud või taadeldud ning

vastama katsestandarditele.“;

8) paragrahvi 3 lõiked 3 ja 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Asfaltsegude jaoks tarnitud täitematerjali üks partii on kuni 3000 tonni.

(4) Iga partii vastavushindamise dokumentatsioonile vastavuse kontrollimisel hinnatakse

peentäitematerjali terastikulist koostist ja peenosiste sisaldust. Jämetäitematerjalil

kontrollitakse terastikulist koostist, peenosiste sisaldust, plaatsustegurit ja purunemiskindlust.

Kulumiskindlus määratakse vajaduse korral Nordic katsega. Jämetäitematerjalide

külmakindlust kontrollitakse vähemalt üks kord enne materjalide paigaldamist. Külmakindluse

hindamisel on labori andmed vajalikud ning materjale võib paigaldada juhul, kui materjali

veeimavus on labori andmete kohaselt alla 2%.“;

9) paragrahvi 3 lõike 7 neljandat lauset ja § 12 lõike 3 kolmandat lauset täiendatakse pärast

sõna „eemaldama“ sõnadega „või tellijaga kooskõlastatult kasutama parandusmeetmeid“;

10) paragrahvi 4 lõike 2 kolmandast lausest jäetakse välja tekstiosa „ettenägematu saju

kestusaja võrra või tee katte pinnal ootamatult alla 5 ºC langenud õhutemperatuuri puhul 24

tunni võrra“;

11) paragrahvi 5 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kruusatee kruusakihi kogupaksusest vähemalt 12 cm paksune ülakiht peab olema määruse

lisas 10 sätestatud positsiooni 5 või 6 terakoostisega. Kruusakihi ülakihti mõõdetakse tee teljel

ja tee servast 1 meetri kaugusel. Tihendatud kattel ei tohi olla lahtisi osakesi, mis ei läbi 40 mm

avaga sõela.“;

12) paragrahvi 5 lõike 2 punkti 4 viimast lauset, § 12 lõiget 10, § 13 lõike 12 punkti 7 viiendat

lauset ja § 23 lõike 4 kolmandat lauset täiendatakse tekstiosa „LOADMAN-“ järel tekstiosaga

„või INSPECTOR-“ ja asendatakse sõnad „korrutatud üleminekuteguriga“ sõnadega

„teisendatud võrreldavaks“;

13) paragrahvi 6 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„§ 6. Asfalt- ja mustkattega tee“;

14) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) põikkalle kahepoolse põikkaldega teel ja kergliiklusteedel ±0,5% ning ühepoolse

põikkaldega teel ±0,3%;“;

15) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 3 ja § 20 lõike 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) katte serva kaugus tee teljest võib erineda –5/+15 cm, kusjuures katte kogulaius ei tohi olla

projekteeritust kitsam ja kahe järjestikuse mõõtmise vahe ühtlase laiusega sirgetel lõikudel ei

või olla üle 5 cm.“;

16) paragrahvi 6 lõike 3 viies lause sõnastatakse järgmiselt:

„Kui haardetegur ei vasta nõuetele, peab paigaldama asjakohased liiklusmärgid.“;

17) paragrahvi 6 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Projekteeritud konstruktsiooniga rajatud uute tugipeenarde elastsusmoodul mõõdetuna

LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega tugipeenra keskelt peab olema vähemalt 130

3

MPa. Mõne teise analoogse elastsusmooduli mõõteseadme kasutamisel peavad selle lugemid

olema võrreldud LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega ja mõõtetulemused

teisendatud võrreldavaks.“;

18) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Olemasolevate tugipeenarde täitmise korral tuleb peenrad tihendada, kuid käesoleva

paragrahvi lõikes 6 nimetatud elastsusmooduli nõue ei kehti.“;

19) paragrahvi 6 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „±0,5%“ tekstiosaga „±1,0%“;

20) paragrahvi 8 lõike 5 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:

„Mulde aluspinnase tihendustegur peab olema ≥ 0,94, kui projektis ei ole ette nähtud

erilahendust.“;

21) paragrahvi 9 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Muldkehale võib katendi paigaldada enne ühe aasta möödumist mulde vastuvõtmisest, kui

muldkeha on tihendatud kuni 0,3 meetri paksuste kihtidena ja kõikide kihtide tihedus vastab

nõuetele või kuni 0,6 meetri paksuste kihtidena, kui teetööde tegija tõendab, et nõutav tihedus

on kogu tihendatava kihi paksuses saavutatav.“;

22) paragrahvi 9 lõigetes 5 ja 6 ning § 11 lõigetes 3 ja 4 asendatakse sõnad „korrutatud

üleminekuteguriga“ sõnadega „teisendatud võrreldavaks“;

23) paragrahvi 9 lõige 8 sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Muldkeha tasasust kontrollitakse ühtlase pikikaldega teelõikudel tee teljel ja vähemalt ühe

meetri kaugusel mõlemal pool muldkeha iga 25 meetri järel geodeetiliselt või 3-meetrise latiga.

Suurim lubatud ebatasasus piki- ja põiksuunas on < 30 mm.“;

24) paragrahvi 9 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks;

25) paragrahvi 9 lõike 10 teist lauset täiendatakse pärast sõna „eemaldada“ sõnadega „või

tellijaga kooskõlastatult kasutada parandusmeetmeid“;

26) paragrahvi 9 lõike 12 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:

„2) mulde serva kaugus tee teljest –5 cm / +15 cm;

3) põikkalded kahepoolse põikkaldega teel ±0,5% ja ühepoolse põikkaldega teel ±0,5%.“;

27) paragrahvi 11 lõike 8 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:

„2) dreenkihi serva kaugus tee teljest –5 cm / +15 cm;

3) põikkalded kahepoolse põikkaldega teel ±0,5% ja ühepoolse põikkaldega teel ±0,5%.“;

28) paragrahvi 12 lõike 6 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) jämetäitematerjali purustatud pindadega terade sisaldus peab vastama vähemalt

kategooriale C50/30 ja purunemiskindluse maksimaalväärtuse kategooria peab olema vähemalt

LA40.“;

29) paragrahvi 12 lõike 8 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:

„2) aluse serva kaugus tee teljest –0/+15 cm;

3) põikkalle kahepoolse kaldega teedel ±0,5% ja ühepoolse kaldega teedel ±0,5%;“;

30) paragrahvi 12 lõike 8 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:

4

„6) tihendatud alusest võetud killustikuproov ei tohi sisaldada üle 7% osiseid, mis on väiksemad

kui 0,063 mm.“;

31) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses:

„(81) Käesoleva paragrahvi lõike 8 punktis 6 nimetatud killustikuproov tuleb võtta EVS-EN

932-1 kirjelduse järgi.“;

32) paragrahvi 12 lõike 9 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „pinnal“ sõnaga „mõõdetuna“;

33) paragrahvi 13 lõikes 2 asendatakse sõna „asfaltbetoonkatte“ sõnaga „asfaltkatte“;

34) paragrahvi 13 lõike 9 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „margiga“ tekstiosaga „70/100,

100/150 või“;

35) paragrahvi 13 lõike 12 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks;

36) paragrahvi 13 lõikes 13 asendatakse sõna „asfaltbetooniga“ sõnaga „asfaltseguga“;

37) paragrahvi 14 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Pindamiseks peab teekate olema tasandatud. Teekattes olevad augud ja praod, mis on

sügavamad kui 20 mm, peavad olema täidetud ja tihendatud.“;

38) paragrahvi 14 lõikest 2 jäetakse läbivalt välja sõna „fraktsioneeritud“;

39) paragrahvi 14 lõiked 10 ja 11 sõnastatakse järgmiselt:

„(10) Tee pindamiseks võib kasutada kokkuleppel tellijaga teebituumenit pehmendavaid ja

parafiine mitte sisaldavaid õlisid või muid sarnasel põhimõttel toimivaid lisandeid.

(11) Pindamistööd on lubatud, kui õhutemperatuur on teebituumenite kasutamisel vähemalt +15

ºC ja bituumenemulsioonide kasutamisel vähemalt +10 ºC ning teekatte temperatuur on

vähemalt +10 ºC. Polümeermodifitseeritud bituumeni kasutamisel on soovitatav

õhutemperatuur > +25 kraadi ja katte temperatuur > +40 kraadi ning polümeermodifitseeritud

lähtebituumeniga bituumenemulsiooni kasutamisel õhutemperatuur soovitatavalt > +20 kraadi

ja katte temperatuur > +30 kraadi. Madalamatel õhutemperatuuridel on pindamistööd lubatud

tellija nõusolekul, kui tööde tegija on tõendanud, et kasutab uut materjali või tehnoloogiat, mis

tagab samaväärse kvaliteediga pindamiskihi. Saju korral tuleb pindamistööd peatada.“;

40) paragrahvi 14 lõiked 12–16 tunnistatakse kehtetuks;

41) paragrahvi 15 lõiked 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kruuskatte täitematerjali terastikuline koostis peab vastama määruse lisa 10 positsiooni 5

või 6 nõuetele. Nõuded täitematerjalidele on kirjeldatud standardis EVS-EN 13285.

Täitematerjali terastikulise koostise vastavust nõuetele kontrollitakse iga 1500 m³ paigaldatud

materjali korral vähemalt üks kord. Nõuetele mittevastava materjali peab konstruktsioonist

eemaldama või tellijaga kooskõlastatult kasutama parandusmeetmeid.

(3) Kasutatava jämetäitematerjali purunemiskindluse kategooria peab olema vähemalt LA35

(Los Angelese tegur ≤ 35), purustatud või murenenud terade ja täielikult ümardunud terade

sisalduse kategooria C50/30 ja külmakindluse kategooria vähemalt F4. Purunemiskindluse

nõuded on kirjeldatud standardis EVS-EN 13242 ja külmakindluse nõuded standardis EVS-EN

1367-1.“;

5

42) paragrahvid 16–18 sõnastatakse järgmiselt:

㤠16. Asfaltsegu valmistamine

(1) Asfaltsegu peab valmistama ja paigaldama niisugusel viisil, et see peaks vastu ette nähtud

kasutusaja jooksul. Asfaltsegude valmistamise nõudeid on kirjeldatud standardis EVS 901-3.

(2) Töövõtja peab paigaldatava asfaltsegu retsepti kooskõlastama omanikujärelevalvega.

(3) Asfaltsegu retsept tuleb koostada standardi EVS 901-3 järgi.

(4) Asfaltsegudes kasutatavate täitematerjalide ja nende ladustamise nõuded on kirjeldatud

standardis EVS 901-1 ja standardis EVS 901-3.

(5) Töö tegija peab laboris enne asfaltsegu koostise kooskõlastamist ning tööde käigus vähemalt

üks kord iga täitematerjali partiil kontrollima tarnitud täitematerjalide kõikide fraktsioonide

(välja arvatud fraktsioonid, mille D jääb alla 5 mm) purunemiskindluse, kulumiskindluse ja

terastikulise koostise vastavust vastavushindamise dokumentatsioonile (kui nimetatud

omadused on nõutavad ja deklareeritud) ning bituumeni penetratsiooni ja naket tardkivimist

jämetäitematerjaliga. Nõuded purunemiskindlusele, kulumiskindlusele ja terastikulisele

koostisele on kirjeldatud standardis EVS 901-1. Bituumeni penetratsiooni ja naket segus

kasutatavate jämetäitematerjalidega kontrollitakse vähemalt üks kord iga 200 tonni bituumeni

kohta. Kaevetöödega seotud katendi taastamisel katte pindalaga kuni 1000 m² võib aluseks

võtta asfaltsegu tootja toimivusdeklaratsiooni.

(6) Tard- ja moondekivimist ning tehistäitematerjalidest asfaltsegudes võib asfalditehase

tolmupüüdurite tolmu kasutada kuni 50% ulatuses lisatava filleri ja tolmu kogumassist. Nõue

ei kehti AC base tüüpi asfaltsegu puhul. Asfalditehase tolmupüüdurite tolmu kasutamise

nõuded asfaltsegus on kirjeldatud standardis EVS 901-3.

(7) Iga asfalditehase, sealhulgas mobiilse vahetus läheduses peab olema labor, milles

määratakse täitematerjalide ja asfaltsegude terastikulist koostist ning asfaltsegude sideaine

sisaldust.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud labor ei pea olema akrediteeritud.

(9) Asfaltsegude segamistemperatuur valitakse vastavuses sideaine margiga ning lubatud

temperatuurid on esitatud standardis EVS 901-3. Asfaltsegude tootmisel lubatust madalamatel

temperatuuridel kasutatakse segu töödeldavust parandavaid lisandeid. Olenevalt bituumeni

margist on kokkuleppel teetööde tellijaga lubatud kasutada standardis EVS 901-3 toodud

segamistemperatuuridest erinevaid segamistemperatuure.

§ 17. Asfaltsegu vedu

(1) Asfaltsegu vedava veoki kast peab enne laadimist olema puhas. Veol ei tohi segu maha

pudeneda ega kihistuda. Asfaltsegu võib vedada selleks kohandatud veokiga. Asfaltsegu

koorma peab katma.

(2) Kui asfaltsegu veetakse selleks kohandamata veokiga, on suurim lubatud veokaugus SMA

segudel 15 km ja AC segudel 40 km.

(3) Kui asfaltsegu veetakse selleks kohandatud veokiga kaugemale, kui SMA segudel lubatud

15 km ja AC segudel lubatud 40 km, siis suurim lubatud veokaugus sõltub veo ajast,

6

ilmastikutingimustest ja segu koostisest, kuid segu töödeldavus paigaldamisel peab olema

tagatud. Asfaltsegu temperatuuri peab kontrollima iga saabuva veoki kastis vahetult enne selle

tühjendamist laoturisse ja fikseerima kirjalikult protokollis. Protokoll peab sisaldama koorma

paigaldamise kellaaega ja piketaažilist asukohta ning asfaltsegu temperatuuri. Laoturi punkris

võib asfaltsegu temperatuur olla kuni 10 ºC madalam standardis EVS 901-3 esitatud seda liiki

segu kõige madalamast lubatud segamistemperatuurist. Tellija nõusolekul võib madalamatel

temperatuuridel paigaldada segu juhul, kui töö tegija tõestab segu töödeldavust.

§ 18. Asfaltsegu paigaldamine

(1) Asfaltsegu paigaldatakse nõuetekohaselt ehitatud ning omanikujärelevalve tegija vastu

võetud alusele.

(2) Katte kulumiskihte võib laotada õhutemperatuuril üle +5 ºC ja aluskihte (siduv- ja

kandekihte) üle 0 ºC. Asfaltsegu laotamisel temperatuuridel 0 kuni +5 ºC peab kasutama segu

töödeldavust parandavaid (paigaldustemperatuuri alandavaid) lisandeid. Katte peab paigaldama

kuiva ilmaga ja tingimusel, et alus ja muldkeha ei ole külmunud. Sideainega töödeldud alusele

võib kattekihte paigaldada siis, kui alus on kuiv.

(3) Kattekihtide omavahelise nakke parandamiseks peab asfalt- ja mustkatte aluskihte kruntima

bituumeni või bituumenemulsiooniga. Bituumeni ja bituumenemulsiooni omadused on

kirjeldatud standardis EVS 901-2. Emulsiooni vesi peab enne kihi laotamist olema välja

aurunud. Krundi kulunorm arvestatuna bituumenile on 0,10 kuni 0,30 l/m².

(4) Kruntimist vajavad külmad, varem paigaldatud asfaltsegu vuugid, mille kruntimiseks

kasutatakse alumistes kihtides sama krunti, mida alumiste kihtide kruntimiseks, kuid

kulumiskihivuukide kruntimiseks kasutatakse spetsiaalseid vuugiliime, vuugilinte või

ehitatakse kuumvuugina, kasutades spetsiaalseid seadmeid.

(5) Laotatava kihi minimaalne ja maksimaalne paksus sõltub kasutatava segutüübi

täitematerjali suurimast teramõõdust D. Laotatava kihi minimaalsed ja maksimaalsed paksused

on esitatud standardis EVS 901-3.

(6) Mitmekihilise ühepoolse kaldega asfaltkatte puhul tuleb iga järgneva kihi pikivuuk nihutada

vähemalt 15 cm võrra eelnevate asfaldikihtide pikivuukide suhtes. Kahepoolse kaldega kahe-

või enamarajalise sõidutee katte alumise ja ülemise kihi murdepunktil asuvad pikivuugid

peavad olema üksteise suhtes nihutatud vähemalt 5 cm. Pikivuuk ei või asetseda põhilise

liiklusvoo sõidujäljes.“;

43) paragrahvi 19 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Liiklust võib kattele lubada, kui katte temperatuur on langenud alla +40 ºC.“;

44) paragrahvi 20 lõike 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

45) paragrahv 24 sõnastatakse järgmiselt:

㤠24. Truupide ja sildade ehitamine

(1) Sillana käsitatakse käesoleva määruse mõistes silda, viadukti, tunnelit, altläbipääsu,

estakaadi. Truup on rajatis tee muldkehas tee alt vee läbijuhtimiseks.

(2) Sildade ja truupide ehitamise kvaliteedinõuded peavad projektis olema esitatud mahus,

mille järgi on rajatist võimalik lõplikult valmis ehitada ja tehtud töid kontrollida. Lubatud

7

kõrvalekalded projektist truupide ehitamisel on esitatud määruse lisas 16 ja sildade ehitamisel

lisas 17.

(3) Truupide ja sildade ehitamisel kontrollitakse järgmiste mõõdete vastavust projektile:

1) rajatise kõrgust ja plaanilist asetust;

2) piirmõõtmeid rajatise peal ja all;

3) truubi ja silla peal asuva tee piki- ja põikkaldeid;

4) konstruktsioonielementide paiknemist ja mõõteid (sealhulgas vuugid ja põrkepiirded);

5) alus- ja täitepinnase tihendatust;

6) toodete ja materjalide toimivusdeklaratsiooni või vastavusdeklaratsiooni olemasolu;

7) konstruktsioone (sealhulgas nõlvakindlustust) ja nende pinnakatteid;

8) vee ärajuhtimissüsteemide toimivust (näiteks hüdroisolatsioon ja veeviimarid).

(4) Truupide ja sildade betoonitöödel lähtutakse järgmisest:

1) betoonist valmistoodete nõuetest, mis on kirjeldatud standardites EVS-EN 12794, EVS-EN

14844, EVS-EN 14991, EVS-EN 15050 ja EVS-EN 15258;

2) betooni ja betoonkonstruktsiooni nõuetest, mis on kirjeldatud standardites EVS-EN 206;

EVS-EN 1536; EVS-EN 12350; EVS-EN 12699; EVS-EN 13670 ja EVS 814;

3) objektile toodava külmakindlusnõuetele vastava betoonisegu õhusisalduse vastavust esitatud

nõuetele peab kontrollima igal kohale toodud koormal kohtproovina vahetult enne

paigaldamist;

4) betooni hooldamis- ja kaitsmisperiood ilmastiku eest peab olema vähemalt 120 h (viis

päeva), mis vastab hooldusklassile 4, kusjuures hooldusklass sõltub betooni

pinnatemperatuurist kuni betooni 70% normsurvetugevuse saavutamiseni.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 3 nimetatud nõuetele mittevastavat betoonisegu ei tohi

kasutada ja paigaldatud mittevastava materjali peab eemaldama.

(6) Truupide ja sildade metalltööde tegemisel lähtutakse järgmisest:

1) konstruktsiooniteraste nõuetest, mis on kirjeldatud standardis EVS-EN 10027;

2) konstruktsiooniterase deklareeritud katsetemperatuur peab olema vähemalt –20 kraadi;

3) terasekonstruktsioone atmosfääris kaitsev värvikaitsesüsteem peab vastama standardi EVS-

EN 12944 nõuetele, keskkonnaklass C3;

4) teraskonstruktsioone kaitsva värvkattesüsteemi kestvusklassi uutel sildadel ja truupidel peab

olema vähemalt H ja remonditavatel sildadel ja truupidel M.

(7) Sildade detailide paigaldamisel lähtutakse järgmisest:

1) sildade tugiosade nõuetest, mis on kirjeldatud standardis EVS-EN 1337;

2) silla deformatsioonivuuk ei tohi olla kõrgemal teekatte pinnast;

3) vuugi pealispinna sügavus teekatte pinnast võib olla kuni 5 mm.“;

46) paragrahvi 25 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Teepiirdesüsteemide kõrguse lubatud hälbed katte serva kõrgusest on ±0,05 meetrit ning

lubatud kõrvalekalle vertikaaltasapinnast 50 meetri pikkusel sirgel teelõigul on ±0,02 meetrit.“;

47) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Tähisposti asend risti teega võib paigaldusjoonest erineda ±0,1 meetrit, helkurite kõrgus

teekattest ±0,05 meetrit, kõrvalekalle vertikaalist ±3°.“;

48) paragrahvi 26 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „sügavuses“ sõnadega „olemasoleva

muldega vähemalt“;

8

49) paragrahvi 26 lõige 13 tunnistatakse kehtetuks;

50) määruse lisad 3, 10 ja 12 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud);

51) määruse lisa 15 tunnistatakse kehtetuks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

Minister

(allkirjastatud digitaalselt)

Keit Kasemets

Kantsler

Lisa 3. Katte tihendustegur ning jäävpoorsus

Lisa 10. Sidumata segude terastikulise koostise üldised piirid

Lisa 12. Minimaalsed nõuded pindamisel kasutatavatele täitematerjalidele

Majandus- ja taristuministri

3. augusti 2015. a määrus nr 101

„Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“

Lisa 3

(muudetud sõnastuses)

Lisa 3

KATTE TIHENDUSTEGUR NING JÄÄVPOORSUS

Seguliik EVS 901-3

Katteproovi keskmine Vuugiproov

Tihendus-

tegur Jäävpoorsus, % Tihendustegur Jäävpoorsus, %

MSE ≥ 0,96 4–11 ≥ 0,90 ≤ 14,0

AC 16 base

AC 20 base

AC 32 base ≥ 0,96 4–12 ≥ 0,91 ≤ 15,0

AC 8 bin

AC 12 bin ≥ 0,97 1–6 ≥ 0,92 ≤ 8,5

AC 16 bin

AC 20 bin

AC 8 surf

AC 12 surf

AC 16 surf

AC 20 surf

≥ 0,97 1–6 ≥ 0,94 ≤ 8,0

SMA 8

SMA 12

SMA 16 ≥ 0,98 1–6 ≥ 0,94 ≤ 8,0

Majandus- ja taristuministri

3. augusti 2015. a määrus nr 101

„Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“

Lisa 10

(muudetud sõnastuses)

Lisa 10

SIDUMATA SEGUDE TERASTIKULISE

KOOSTISE ÜLDISED PIIRID

Pos

Segu

EVS-EN

13285

kategooria

Kasutus

Sõela ava mõõt, mm

80 63 40 31,5 20 16 8 4 2 1 0,5 0,063

Läbib sõela, massi%

1 0/31,5 Go Side-

ainega

töötlemata

alus

100 85–99 - 50–78 31–60 18–46 10–35 6–26 0–20 0–5

2 0/31,5 Gp 100 85–99 - 43–81 23–66 12–53 6–42 3–32 0–20 0–5

3 0/63 Go 100 85–99 - 50–78 - 31–60 18–46 10–35 6–26 0–20 0–20 0–-5

4 0/63 Gp 100 85–99 - 43–81 - 23–66 12–53 6–42 3–32 - 0–20 0–5

5 0/16 - Kruuskate

ja tugi-

peenar

- – 100 85–99 65–90 50–75 35–60 20–45 10–40 5–15

6 0/31,5 -

100 85–99 – 60–80 40–65 30–55 20–45 10–30 8–20 8–15

Märkus: sideainega töötlemata alustes määratakse terastikuline koostis valmisehitatud alusest võetud materjali proovist.

Pos 1–Pos 4 segu puhul peab segu tootja deklareeritud terakoostis jääma standardi EVS-EN 13285 vastava kategooria tootja deklareeritud

terakoostise piiridesse. Ehitusel võetud kontrollproovid ei või väljuda lisa 10 terakoostise üldistest piiridest.

Majandus- ja taristuministri

3. augusti 2015. a määrus nr 101

„Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“

Lisa 12

(muudetud sõnastuses)

Lisa 12

MINIMAALSED NÕUDED PINDAMISEL KASUTATAVATELE TÄITEMATERJALIDELE

Omadus R1

< 500

a/ööp*

R2, R3

500–2500

a/ööp*

R4

2501–

8000

a/ööp*

R5

> 8000

a/ööp*

Katsestandard

Terastikuline koostis Kategooria GC85/20 GC90/15 EVS-EN 13043

Petrograafiline kirjeldus

Määratud Määratud Määratud Määratud EVS-EN 932-3

Purunemiskindlus Kategooria LA30 LA30 LA25 LA20 EVS-EN 1097-2

Kulumiskindlus Kategooria PN AN19 AN14 AN10 EVS-EN 1097-9

Külmakindlus 1% NaCl lahuses Kategooria FNaCl 4 FNaCl 4 FNaCl 4 FNaCl 4

EVS-EN 1367-6

Plaatsustegur Kategooria Fl25 Fl20 Fl15 Fl15 EVS-EN 933-3

Nake bituumensideainega löögimeetodil** % ≥ 90% ≥ 90% ≥ 90% ≥ 90%

EVS-EN 12272-3

Nake rullpudeli meetodil 24 h möödudes** % ≥ 60% ≥ 60% ≥ 50% ≥ 50%

EVS-EN 12697-11

Peenosiste sisaldus Kategooria f2 f1 f1 f1,0 EVS-EN 933-1

* - olemasolev liiklussagedus;

** - nakke tõendamiseks valitakse üks kahest meetodist kasutatava sideaine järgi. Kui pindamisel kasutatakse bituumenemulsiooni, siis

lähtutakse nakke hindamisel standardist EVS-EN 12272-3, ja kui kasutatakse bituumenit, siis lähtutakse standardist EVS-EN 12697-11;

PN – pole normeeritud.

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Rahandusministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Siseministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

11.03.2024 nr 1-4/24/1317

Majandus- ja taristuministri 3. augusti 2015. a määruse

nr 101 "Tee ehitamise kvaliteedi nõuded" muutmise

määruse eelnõu kooskõlastamine

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks kliimaministri määruse „Majandus- ja

taristuministri 3. augusti 2015. a määruse nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ muutmine“

eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

kliimaminister

Lisad: 1. Määruse muutmise eelnõu

2. Määruse muutmise eelnõu lisa

3. Määruse muutmise eelnõu seletuskiri

Sama: Eesti Linnade ja Valdade Liit

Teadmiseks: Transpordiamet, Eesti Taristuehituse Liit, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Amet

Eduard Kärstna, 639 7643

[email protected]

1

15.02.2024

Kliimaministri määruse „Majandus- ja taristuministri 03. augusti 2015. a määruse nr

101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 96 lõike 3 alusel.

Eelnõu on koostatud majandus- ja taristuministri 3. augusti 2015. a määruse nr 101 „Tee

ehitamise kvaliteedi nõuded“ muutmiseks, et likvideerida määruses olevad spetsiifilised

insenertehnilised sätted, mis on sätestatud vastavates standardites, ning viia määrus vastavusse

tehnoloogia ja viimasel ajal kasutatavate meetodite ja võtetega ning arengusuundumustega tee-

ehituse valdkonnas, et võimaldada suuremat keskkonnahoidu ja energiasäästu tee-

ehitussektoris. Määrusest jäetakse välja mõned teemad, mis on korraldatud muude

normdokumentidega, eelkõige standartidega.

Eelnõu koostamisel lähtuti põhimõttest, et määrus kui õigusakt peab sisaldama olulisemaid

nõudeid võimalikult palju, soodustades parimate praktiliste meetodite ja võtete rakendamist

ning innovatsiooni.

Üks tähtsamaid muudatusi ongi see, et eelnõus on loobutud juhiste detailsusest, piirdudes

olulisemate põhinõuetega, mis tagavad ehitatud tee ohutuse ja kvaliteedi.

Muudatused võimaldavad kasutada nüüdisaegseid ja keskkonnasäästlikumaid tee

ehitusmaterjale ning rakendada väiksema CO2 heitega tehnoloogiaid.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Kliimaministeeriumi teede- ja raudteeosakonna

peaspetsialist Eduard Kärstna ([email protected]). Eelnõu

õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anna-Liisa Kotsjuba

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja toimetas keeleliselt

Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja

Aili Sandre ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõukohase määrusega muudetakse ehitusseadustiku § 96 lõike 3 alusel kehtestatud määruse

„Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ redaktsiooni RT I, 20.11.2020, 3.

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega, Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammi ega muu menetluses oleva eelnõuga.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 51 punktist.

Punktiga 1 asendatakse määruses läbivalt sõna „asfaltbetoonsegu“ sõnaga „asfaltsegu“.

Muudatus on tingitud sellest, et ka soojade, külmade või muude asfaltsegude jaoks tarnitud

materjali tuleb samamoodi kontrollida. Tehnoloogiline areng on viinud uute,

2

energiatõhusamate tehnoloogiate kasutuselevõtuni. Need uuendused on muutnud igapäevaelu

ja tööstust energiakasutuselt märkimisväärselt säästvamaks ning aidanud kaasa

keskkonnasõbralikumale lähenemisele tehnoloogia arengus. Kuumade asfaltsegude asemel

soojade asfaltsegude tootmine vähendab oluliselt tootmiseks kasutatava kütuse kogust.

Mõiste „asfaltsegu“ on eelnõu raames korrektsem kui „asfaltbetoonsegu“, kuna asfaltbetoon on

kitsam määratlus ja hõlmab ainult AC tüüpi segusid. Mõiste „asfaltbetoon“ alla ei kuulu

killustikmastiksasfalt (SMA), dreenasfalt (PA) ja valuasfalt (MA). Määrus PA ja MA segusid

ei käsitle, kuid käsitleb SMA segusid. Seetõttu ei ole õige kasutada terminit

„asfaltbetoonsegud“, kuna see ei hõlma kogu käsitlusala.

Punktiga 2 muudetakse § 1 lõiget 2. Lisatakse säte, mille kohaselt võib tee omanik tööde

vastuvõtmisel kontrollida nõuetele vastavust akrediteeritud laboris. Määruses on läbivalt

kasutusel akrediteeritud labori mõiste. Kehtivas redaktsioonis mainitakse mõistet esmakordselt

alles § 2 lõikes 15. Loogilisem on sätestada akrediteeritud labori kasutamise võimalus määruse

reguleerimisalas.

Kui tee omanik näeb (või ei näe) mõne konkreetse katse puhul akrediteeritud labori kasutamise

vajadust, siis lisatava sättega see võimaldatakse. Samuti annab täpsustus paindlikkust tulevikus.

Kui akrediteeringu vajadus muutub, ei pea määruses iga kord muutma, kas ja millisel puhul

akrediteering on nõutud.

Punktiga 3 lisatakse § 1 lõige 21. Lõige kehtestab võimaluse kasutada teetöödel alternatiivseid

lähtematerjale tingimusel, et on tagatud nõuded tee kasutusajale, püsivusele ja ohutusele.

Silmas on peetud eelkõige alternatiivseid lähtematerjale ja sideaineid (näiteks ligniin, klaas jne)

mida on võimalik kasutada tavapärase lähtematerjali või sideaine osalise asendusena. Säte on

vajalik eelkõige valdkonna arengu ja innovatsiooni toetamiseks. Sätte eesmärk on ka

suurendada erinevates katendikihtides võimalike lähtematerjalide valikut, mille omadused ei

kahjusta või ei langeta võrreldes tavapäraste lähtematerjalidega katendikihtide omadusi.

Kliimaneutraalsuse ja CO2 jalajälje vähendamiseks tuleb rohkem ringlusse võtta

taaskasutatavaid materjale, kui need ei põhjusta lõpptoote kvaliteedi langust ja kasutusaja

lühenemist.

Punktiga 4 muudetakse § 1 lõiget 3. Arvestades määrusega reguleeritud tööliikide hulka ja

nende erisusi, ei ole kehtivas redaktsioonis võimalik kõiki ehitustegevusjärgseid olukordi

teetööde vastuvõtmisel üheselt hinnata, et oleks tagatud nõutud kvaliteet. Lõikest jäetakse välja

kindlad mõõtmistulemused ja hälbed ning keskendutakse üldistele mõistlikele insenertehniliste

ja/või majanduslikult otstarbekamate lahenduste rakendamisele. Uus sõnastus võimaldab

osalistel võtta vastu optimaalseid otsuseid, kui töö on vaja ümber teha.

Punktiga 5 muudetakse § 2 lõiget 8. Lõikest jäetakse välja nõue, et teetöödel peab vältima

sideainete sattumist pinnasesse. Teetöödel, näiteks pindamisel, satub olenevalt tehnoloogiast

sideainet ka teekonstruktsiooni alumistesse kihtidesse, mis on ka pinnas. Teekonstruktsioonist

väljapoole sideainet sattuda ei tohi.

Punktiga 6 muudetakse § 2 lõiget 12. Kehtiva sõnastuse järgi ei tohiks haardetegur erineda

kogu tee ristlõikes (nii sõidu- kui ka vastassuunas) üle 0,1 ühiku võrra. Muudetud sõnastuse

järgi ei tohi haardetegur ühel sõidusuunal erineda üle 0,1 ühiku võrra. Haardetegurit

mõõdetakse ühe sõiduraja/sõidusuuna kaupa. Oluline on, et ühes sõidusuunas ei erineks

haardetegur vasakus ega paremas ääres üle 0,1 ühiku võrra.

Punktiga 7 muudetakse § 2 lõikeid 14–16.

3

Lõige 14. Välja jäetakse tekstiosa, mis käsitleb nõudeid teetöödest põhjustatud

ümbersõiduteedele, kus liikleb üle 1000 auto ööpäevas. Kehtiva redaktsiooni sõnastus on

administratiivselt koormav ega vasta tegelikule vajadusele. Iga ajutise ümbersõidu korral

lähtutakse konkreetsest asukohast ning võimalustest. Oluline on iga ajutise ümbersõidu korral

tagada vähemalt 1. seisunditase.

Lõige 15. Täpsustatakse sõnastust. Sätestatakse, et muldkeha ja katendi kihte võib rajada tee

omaniku kinnitatud korra kohaselt, hetkel viide tee omanikule puudub. Välja jäetakse nõue, et

külmakindluse hindamisel on vajalikud akrediteeritud labori andmed ning viide

omanikujärelevalvele katendikihi tööde vastuvõtmisel. Kehtiv sõnastus võimaldab erinevaid

tõlgendusi ja tekitab valdkonna osaliste vahel põhjendamatuid vaidlusi. Muudetud sõnastuse

sisu jääb samaks.

Lõige 16. Kehtiva määruse kohaselt on seadmete kontrollimise ja kalibreerimise nõuded

kirjeldatud standardites EVS-EN 932-5 ja EVS-EN 12697-38. Välja jäetakse liigne viide

nendele standarditele, katsestandardites on konkreetsed nõuded kirjeldatud. Nimetatud

standardid on laboriseadmeid reguleerivad standardid ja neid määruses eraldi ei ole vaja

nimetada.

Punktiga 8 muudetakse § 3 lõikeid 3 ja 4.

Lõige 3. Muudetakse vananenud sätet. Praktikas ei saa enam partiiks arvestada ühte saadetist.

Sõnastusega on selgemaks tehtud, et partii on asfalditehasesse tarnitud 3000 t materjali.

Materjali on vaja kontrollida, et see vastaks nõuetele. Ei saa väita, et imporditud täitematerjali

üks partii on ainult siis, kui see tuleb ühest laeva- või raudteesaadetisest.

Lõige 4. Sõnastust korrigeeritakse täpsemaks ja loogilisemaks. Välja jäetakse nõue, et

kulumiskindlust Nordic katsel määratakse tera kuju plaatsusteguri järgi, ja nõue, et

jämetäitematerjali, mille purunemiskindlus on alla või võrdne 25-ga, kasutamisel ülemises kihis

kontrollitakse ka Nordic katsel. Pole oluline, kas jämetäitematerjali purunemiskindlus on alla

või üle 25, sest jämetäitematerjali terastikulist koostist kontrollitakse olenemata materjali

paiknevusest teekonstruktsiooni kihis. Kulumiskindlust katsetatakse ainult vajaduse korral, st

ainult asfaldi kulumiskihis kasutamisel (kõige ülemises kihis). Kui sama materjali kasutatakse

vahekihis (BIN kiht) või alumises kihis (BASE kiht), siis Nordicu määramise vajadus puudub.

Nordic katset ehk kulumise katset tehakse täitematerjalidele ainult siis, kui neid kasutatakse

kõige ülemistes kihtides asfaltsegudes ja pindamisel. Teema on täpsemalt reguleeritud

standardis EVS 901-3 ja EVS-EN 1097-9.

Punktidega 9 ja 25 muudetakse § 3 lõiget 7, § 9 lõiget 10 ja § 12 lõiget 3. Materjali

eemaldamine ei ole alati põhjendatud ega otstarbekas. Materjali omadusi on võimalik

parandada ja sobivaks töödelda kohapeal. Eemaldamine ja väljavahetamine on suurema

keskkonnakoormusega, kui on objektil kohapeal materjalide parendamine. Muudatusel on

positiivne mõju keskkonnale.

Punktiga 10 muudetakse § 4 lõiget 2. Lõike 2 kolmandast lausest jäetakse välja osa teksti, et

vältida liigset detailsust. Vajaduse korral määrab kiiruspiirangutega liiklemisaja pikendamise

tee omanik. Uus sõnastus annab tee omanikule suurema kaalutlusõiguse.

Punktiga 11 muudetakse § 5 lõiget 1. Nõue sõnastatakse lihtsamini ja muudetakse tee

omanikule/tellijale majanduslikult vähem koormavaks. Alati pole tellijal võimalik tagada, et

4

kruusakihi kogupaksus on 20 cm, kuid vähemalt 12 cm paksune ülakiht peab olema konkreetse

terakoostisega. Muudatusega väheneb materjalivajadus, see koormab keskkonda vähem.

Sõela ava suurus muudetakse 32 mm-lt 40 mm-le, kuna standardite EVS-EN 13285, 13286 ja

933-1 kohaselt võib 32 mm materjal sisaldada ka üksikuid jämedamaid osiseid.

Punktiga 12 muudetakse § 5 lõike 2 punkti 4, § 12 lõiget 10, § 13 lõike 12 punkti 7 ja § 23

lõiget 4. Lisatud INSPECTOR-tüüpi seade analoogsete mõõteseadmete mõõtetulemuste

võrdlemiseks. Kuna elastsusmoodulit võib määrata nii LOADMAN- kui ka INSPECTOR-tüüpi

seadmega, võib samade seadmetega võrrelda ka analoogsete mõõteseadmete mõõtetulemusi.

Punktiga 13 muudetakse § 6 pealkirja, sest mõiste „asfaltkate“ on eelnõu raames korrektsem

kui „asfaltbetoonkate“, kuna asfaltbetoon on kitsam määratlus ja hõlmab ainult AC tüüpi

segusid. Mõiste „asfaltbetoon“ alla ei kuulu killustikmastiksasfalt (SMA), dreenasfalt (PA) ja

valuasfalt (MA). Määrus PA ja MA segusid ei käsitle, kuid käsitleb SMA segusid. Seetõttu ei

ole õige kasutada terminit „asfaltbetoonkate“, kuna see ei hõlma kogu käsitlusala.

Punktiga 14 muudetakse § 6 lõike 1 punkti 1. Sätestatakse suurim lubatud põikkalde hälve

ka kergliiklusteedele sarnaselt kahepoolse põikkaldega teedele.

Punktiga 15 muudetakse § 6 ja § 20 lõike 1 punkti 3. Tõstetakse katte serva kauguse alumist

väärtust tee teljest 0 cm-lt 5 cm-le. Asfaldi laotamine ei toimu GPS-seadme järgi ega sellise

täpsusega, et oleks võimalik tagada 0 cm hälvet. Leevendatakse katte laiuse hälvete nõudeid

eeldusel, et katte kogulaius ei muutu. Kitsamalt ehitamine jääb endiselt keelatuks.

Punktiga 16 muudetakse § 6 lõiget 3. Välja jäetakse nõue, et haardetegurit peab mõõtma

vähemalt kord kuus, sh ka talveperioodil. Lõige 3 käsitleb haardetegurit tööde vastuvõtmisel,

mitte talveperioodil. Haardeteguri mõõtmise nõudeid kohaldatakse teehooldele. Pärast talvise

naastrehvide kasutamise lõppu (naastrehvid parandavad talve jooksul haardetegurit, nn katte

karestamine) tuleb endiselt mõõta haardetegurit ja viia haardetegur vastavusse nõuetega.

Punktiga 17 muudetakse § 6 lõiget 6. Võrreldes kehtiva versiooniga on elastsusmooduli nõue

uutele ja olemasolevatele tugipeenardele edaspidi erinev. Uue sõnastuse järgi olemasolevatele

tugipeenardele lõikes 6 nimetatud elastsusmooduli nõue enam ei kehti. Lõikesse lisati ka

INSPECTOR-tüüpi seade analoogsete mõõteseadmete mõõtetulemuste võrdlemiseks. Kuna

elastsusmoodulit võib määrata nii LOADMAN- kui ka INSPECTOR-tüüpi seadmega, siis

samade seadmetega võib võrrelda ka teiste analoogsete mõõteseadmete mõõtetulemusi.

Punktiga 18 lisatakse § 6 lõige 61. Kuna § 6 lõige 6 katab edaspidi ainult uute tugipeenardega

seonduvat, siis tähendab see sisuliselt seda, et edaspidi ei pea elastsusmooduli nõue olema

täidetud olemasoleva tugipeenra uuendamisel. Mõõteseade mõõdab sügavamalt kui peenra

pealispind ning uut konstruktsiooni ehitamata või seda tugevdamata ei ole elastsusmooduli

nõuet võimalik täita. Mõõteseadet kasutatakse näiteks katte taastusremonttöödel tugipeenra

vajumi likvideerimiseks, mil tugipeenrale lisatakse ca 5 cm uut peenramaterjali olemasolevat

konstruktsiooni tugevdamata.

Punktiga 19 muudetakse § 6 lõiget 7. Muudatusega sätestatakse teepeenarde põikkalde

hälbeks ±1,0%. Peenraid ehitatakse sidumata segudest (nt fr 0/32 mm). Sellist tüüpi materjali

korral on 0,5% hälbe tagamine tehnoloogiliselt põhjendamatu, mis on saanud kinnitust ka

ehitus- ja kasutuspraktika kaudu. Peenarde tavalaius on 0,5 meetrit, 0,5% hälve tähendab 0,5

meetri kohta 2,5 mm. Teepeenarde põikkalde hälve ±1,0% tagab vajaliku ohutustaseme ja tee

kvaliteedi.

5

Punktiga 20 muudetakse § 8 lõiget 5. Muudatuse kohaselt võib sõltuvalt mulde aluspinnase

erinevatest omadustest ette näha eri lahendusi. Mulde aluspinnas on looduslik ehk nn nullpind,

kuhu teekonstruktsiooni hakatakse rajama. Aluspinnas võib olla paas, kruus, savi vm materjal.

Sõltuvalt aluspinna materjalist ja asukohast veetaseme suhtes võib aluspinna tihendustegur olla

erinev. Madalama tihendusteguri korral peab projektis olema ette nähtud tehnoloogiline

erilahendus.

Punktiga 21 muudetakse § 9 lõiget 3. Tegemist on sätte täpsustusega. Kehtiva sõnastuse

korral võiks alla 5-meetriseid muldeid rajada nõudeid järgimata. Täpsustus on vajalik alla 5 m

kõrguste mullete kvaliteedi tagamiseks.

Suurendatakse kihtide paksust 0,5 meetrilt 0,6 meetrini, kuna nüüdisaegne tehnoloogia seda

võimaldab, et vähendada tee-ehitusmasinate kütusekulu.

Punktiga 22 muudetakse § 9 lõikeid 5 ja 6 ning § 11 lõikeid 3 ja 4. Kuna elastsusmoodulit

võib määrata nii LOADMAN- kui ka INSPECTOR-tüüpi seadmega, võib samade seadmetega

võrrelda ka analoogsete mõõteseadmete mõõtetulemusi.

Punktiga 23 muudetakse § 9 lõiget 8. Välja jäetakse viide nivelleerimisandmetele ja sellega

seotud valemile. Objektidel tehakse muldkeha geodeetilisi mõõdistusi. Teekonstruktsiooni

kihte antakse üle geodeetiliste mõõdistuste alusel. Nivelliiriga tavaliselt enam ei mõõdeta.

Nivelleerimine ei ole keelatud, aga uus sõnastus lubab kasutada ka uuemaid vahendeid.

Punktiga 24 tunnistatakse kehtetuks § 9 lõige 9. Lõige tunnistatakse kehtetuks, kuna selle

sisu sätestatakse sama paragrahvi lõikes 8. Kehtiva lõike 9 sõnastus dubleerib lõikes 8 sätestatut

muldkeha tasasuse kontrollimise kohta.

Punktiga 26 muudetakse § 9 lõike 12 punkte 2 ja 3.

Punktis 2 on mulde serva kaugus viidud vastavusse § 9 lõike 1 punktis 3 kattele esitatud

nõudega. Tõstetakse ülemine väärtus 5 cm võrra 10 cm-lt 15 cm-le. Katte serva kaugus tee

teljest võib erineda -0/+15 cm, mistõttu ei saa nõuda allpool asfaltsegukihti asetsevalt

muldekihilt väiksemat hälvet.

Punktiga 3 suurendatakse muldkeha ristprofiili lubatud hälvet ühepoolse põikkaldega teel

+/-0,2% võrra +/-0,3%-lt +/-0,5%-le. Lähtudes mulde ehitamiseks kasutatava materjali

terasuurusest ja mõõtetäpsusest on hälbe +/-0,3% tagamine ebaotstarbekas.

Punktiga 27 muudetakse § 11 lõike 8 punkte 2 ja 3. Dreenkihi ristprofiili lubatud hälve

viiakse vastavusse muldekeha ristprofiilile kehtestatud nõuetega. Väärtused muudetud

analoogselt punktis 24 kirjeldatud § 9 lõike 2 punktides 2 ja 3 sätestatuga.

Punktiga 28 muudetakse § 12 lõike 6 punkti 3. Parandatud on varasem eksitus. C50

kategooria asendatud kategooriaga C50/30. Kategooria C50 puudub.

Punktiga 29 muudetakse § 12 lõike 8 punkte 2 ja 3. Aluskihi paigaldamise lubatud hälve

viiakse vastavusse muldekeha ristprofiilile kehtestatud nõuetega. Väärtused muudetud

analoogselt punktis 24 kirjeldatud § 9 lõike 2 punktides 2 ja 3 sätestatuga.

Punktiga 30 muudetakse § 12 lõike 8 punkti 6. Välja jäetakse liigne täpsustus „mis tahes

punktist“, mille tulemusena sätte sisu ei muutu.

6

Punktiga 31 täiendatakse § 12 lõikega 81. Normitehniline muudatus, kuna lõige peab

koosnema ühest lausest.

Punktiga 32 muudetakse § 12 lõiget 9. Sõnastust täpsustatud, et vältida võimalikku ebakõla

mõõtmisseadme ja nõutud väärtuste vahel.

Punktiga 33 asendatakse § 13 lõikes 2 sõna „asfaltbetoonkatte“ sõnaga „asfaltkatte“, sest

mõiste „asfaltkate“ on eelnõu raames korrektsem kui „asfaltbetoonkate“, kuna asfaltbetoon on

kitsam määratlus ja hõlmab ainult AC tüüpi segusid. Mõiste „asfaltbetoon“ alla ei kuulu

killustikmastiksasfalt (SMA), dreenasfalt (PA) ja valuasfalt (MA). Määrus PA ja MA segusid

ei käsitle, kuid käsitleb SMA segusid. Seetõttu ei ole õige kasutada terminit „asfaltbetoonkate“,

kuna see ei hõlma kogu käsitlusala.

Punktiga 34 muudetakse § 13 lõike 9 punkti 1. Muudatus võimaldab kasutada ka jäigemaid

sideaineid. Sideaineid kasutatakse stabiliseeritud kihtide paigaldamisel. Vahustamise

tehnoloogiat kasutades saab ka jäigemate teebituumenitega (70/100 või 100/150) toota

kvaliteetseid stabiliseerimissegusid. Muudatus võimaldab laiendada kasutatavate sideainete

hulka. Jäigemate sideainete kättesaadavus on parem, valik laiem ning hinnad mõnevõrra

odavamad.

Punktiga 35 tunnistatakse kehtetuks § 13 lõike 12 punkt 8. Punktis 8 sätestatud

stabiliseeritud kihi niiskusesisaldus ei ole lõppkvaliteedi seisukohalt määrav.

Punktiga 36 asendatakse paragrahvi 13 lõikes 13 sõna „asfaltbetooniga“ sõnaga

„asfaltseguga“, sest mõiste „asfaltsegu“ on eelnõu raames korrektsem kui „asfaltbetoon“, kuna

asfaltbetoon on kitsam määratlus ja hõlmab ainult AC tüüpi segusid. Mõiste „asfaltbetoon“ alla

ei kuulu killustikmastiksasfalt (SMA), dreenasfalt (PA) ja valuasfalt (MA). Määrus PA ja MA

segusid ei käsitle, kuid käsitleb SMA segusid. Seetõttu ei ole õige kasutada terminit

„asfaltbetoon“, kuna see ei hõlma kogu käsitlusala.

Punktiga 37 muudetakse § 14 lõiget 1. Väärtus vähendatakse 30 mm-lt 20 mm-le ning seega

ka karmistatakse nõuet, mille korral teekattes olevad augud ja praod peavad olema täidetud ja

tihendatud. Välja jäetakse nõue, et täitmine ja tihendamine peab olema tehtud teekatte

materjaliga vähemalt võrdväärse materjaliga. Muudetud sõnastus võimaldab erinevate tee-

ehitusmaterjalide laiemat kasutamist. Teekatte aukude ja pragude täitmiseks ja tihendamiseks

ei pea alati kasutama sama kattematerjali. Näiteks vanas asfaldikihis olevaid pragusid/auke ei

pea (mõnikord ka ei saa) täitma asfaldiga. Kasutatakse ka peenpindamist, mastikseid,

spetsiaalseid emulsioone jmt.

Punktiga 38 muudetakse § 14 lõiget 2. Korrigeeritakse sõnastust. OTTA (fraktsioneeritud

täitematerjaliga ehk ridakillustikuga pindamine) pindamist tehakse fr 0/16 materjaliga. Pole

korrektne öelda, et pinnatakse ainult fraktsioneeritud killustikuga. Fr 0/16 on standardi järgi

fraktsioneerimata materjal.

Punktiga 39 muudetakse § 14 lõikeid 10 ja 11.

Lõige 10. Korrigeeritakse sõnastust tegeliku praktika põhjal. Tee pindamiseks lubatakse

kokkuleppel tellijaga kasutada bituumenit pehmendavaid, parafiine mitte sisaldavaid, õlisid või

muid sarnasel põhimõttel toimivaid lisandeid. Praegu ei ole see lubatud. Tekstist jäetakse välja

lauseosa, mille kohaselt ei või tee pindamiseks kasutada põlevkivibituumenit, sest seda enam

pindamisel ei kasutatagi.

7

Lõige 11. Laiendatakse pindamiseks kasutatavate materjalide loetelu materjalidega, mis

võimaldavad pikendada tee kavandatud eluiga.

Sajuga seotud sõnastus korrigeeritud selgemaks ja üheselt arusaadavaks. Muudatusega

välditakse negatiivset mõju keskkonnale, kuna sajuga võib pindamisel kasutatav emulsioon

valguda ka teekonstruktsioonist väljapoole.

Punktiga 40 tunnistatakse kehtetuks § 14 lõiked 12–16. Lõiked jäetakse välja, kuna neis on

sätestatud detailsed tööjuhised, mis ei kuulu määruse reguleerimisalasse. Määrusega

sätestatakse põhinõuded, mis tagavad kavandatava tee ohutuse ja kvaliteedi.

Punktiga 41 muudetakse § 15 lõikeid 2 ja 3.

Lõige 2. Välja jäetakse nõue, mis ei ole tehnoloogiliselt põhjendatud, kuna 0,002 mm osised

(savi) ei taga kruuskatte kvaliteeti.

Kontrollsagedust tõstetakse 500 m3 võrra 1000 m3-lt 1500 m3-le, kuna 1500 m3 on piisav

kontrollsagedus. Lisaks kontrollitakse materjale ka tootmise käigus ja kontrollimise tulemusi

saab tellija vajaduse korral taotleda.

Lisatud on paigaldatud ebakvaliteetse materjali parandamise võimalus tellijaga kooskõlastatult.

Materjali eemaldamine ei ole praktikas alati põhjendatud ega otstarbekas. Materjali omadusi on

võimalik parandada ja sobivaks töödelda kohapeal. Eemaldamine ja väljavahetamine on

suurema keskkonnakoormusega, kui on objektil materjalide parandamine.

Lõige 3. Lisatud on purustatud või murenenud terade ja täielikult ümardunud terade sisalduse

kategooria nõue C50/30, mida pole varem reguleeritud.

Punktiga 42 muudetakse § 16, § 17 ja § 18.

Paragrahv 16. Paragrahvist jäetakse välja määruse tasandil ebavajalikud tehnilised täpsustused.

Kehtivate lõigete 4 ja 5 (tunnistatakse kehtetuks) nõuded on kirjeldatud standardis EVS 901-3

üksikasjalikumalt, vastav ladustamise nõuete viide on lisatud lõikesse 6.

Lõigetes 8 ja 9 sätestatud nõuded ei ole asjakohased. Poolgraniitsegud on kloriididele

vastupidavad ja nendes kasutatakse lubjakivist või kruusast toodetud materjali. Sätestatakse uus

nõue, et kloriidide kasutamisel on miinimumnõue poolgraniitsegu kasutamine.

Lõike 12 nõue ei ole põhjendatud ega taga kuidagi SMA segu paremaid omadusi. Lisaks on

selle nõude täitmine ja kontrollimine võimatu, sest asfalditehastel puudub eraldi tolmumahuti

ainult SMA segust pärineva tolmu eraldi kogumiseks ja ladustamiseks.

Lõigetes 13 ja 14 sätestatud miinimumnõuded lubatavatele hälvetele on standardis EVS 901-3.

Määrusest jäetakse välja lisa 15 (viide lõikes 18), milles on sätestatud üksnes kuumade

asfaltsegude tootmistemperatuurid. Tootmistemperatuure käsitleb standard EVS 901-3. Muude

asfaltsegude (nt soojade) puhul deklareerib tootja tootmistemperatuuri ise. Esineb positiivne

keskkonnamõju, kuna lisa 15 sõnastuse järgi võib ainult kuumasid asfaltsegusid toota ja

paigaldada, kuid sooje ehk väiksema jalajäljega segusid ei või, kuid tegelikkuses väiksema

jalajäljega segusid toodetakse.

Paragrahv 17. Kehtivate lõigete 1, 2 ja 3 muudatuste eesmärk on asfaltsegude veol võimaldada

ja soodustada lükandseinaga kastiga veokite kasutamist. Praegu neid Eestis ei kasutata, kuid

8

kasutatakse mujal Euroopas ja ülejäänud maailmas. Asfaltsegu vedamiseks kohandatud veok

on näiteks ümara kastipõhja, lükandseinaga või muu veok. Asfaltsegu vedamiseks

kohandamata veok on näiteks soojustamata kandilise kastipõhjaga veok.

Paragrahvis asendatakse viide lisale 15 viitega standardile EVS 901-3.

Paragrahv 18. Paragrahvist jäetakse välja määruse tasandil ebavajalikud tehnilised täpsustused.

Välja jäetud nõuded on üksikasjalikult kirjeldatud standardis EVS 901-3.

Välja jäetakse ka nõue, et SMA segusid võib laotada õhutemperatuuril +10 ºC. Kvaliteetse katte

tagab siiski nõuetekohane paigaldustehnoloogia, asfaltsegu lisandid jms, mitte

välistemperatuur. Uue sõnastuse järgi loetakse SMA kiht kulumiskihiks, mida – nagu ka muide

kulumiskihi segusid – saab paigaldada õhutemperatuuri +5 ºC kraadi juures.

Nõue, et laotatava kihi koostises polümeermodifitseeritud sideaine kasutamisel peab allolevat

kihti kruntima naket tagava sideainega, jäetakse samuti välja. Sõltumata segus kasutatavast

sideaine tüübist peab kruntimiseks kasutama naket tagavat sideainet (emulsiooni).

Lisatakse kuumvuugi või vuugilindi kasutamise võimalus, sest kulumiskihid on parema

kvaliteedi tagamiseks mõistlikum ehitada kuumvuugina või kasutades selleks ette nähtud

bituumenvuugilinte.

Punktiga 43 muudetakse § 19 lõiget 2.

Lõikest jäetakse välja nõuded tihendustehnoloogiale. Tihendustehnoloogia valik määruse

kontekstis ei ole vajalik, küll aga on oluline roobaste tekke vältimiseks teekatte temperatuur tee

liiklusele avamisel.

Punktiga 44 tunnistatakse kehtetuks § 20 lõike 1 punkt 2. Täpselt sama nõue asfaltsegude

kohta on sätestatud § 6 lõike 1 punktis 2, seega välditakse dubleerimist.

Punktiga 45 muudetakse § 24.

Paragrahv sõnastatakse uuesti. Kliimaministri 17.11.2023 määruses nr 71 „Tee projekteerimise

normid“ on mõisted truup, altläbipääs, viadukt ja sild sisustatud, seetõttu määruses neid

mõisteid ei käsitleta, küll aga kasutatakse silla mõistet kui ühisnimetajat silla, viadukti, tunneli

ja estakaadi kohta. Sildadena käsitatakse ka 2-meetrise läbimõõduga truupe.

Lisatakse vastavusdeklaratsiooniga seotud täpsustus, kuna kõik materjalid ei ole reguleeritud

Euroopa Liidu normdokumentidega ja neil võib puududa toimivusdeklaratsioon.

Lisatakse betoonkonstruktsiooniga seotud täpsustus, sest § 24 lõike 4 punktis 2 sätestatud

nõuded kehtivad ka kohapeal rajatavatele betoonkonstruktsioonidele. Kehtivas sõnastuses on

need nõuded puudu ja lisatud standardidmoodustavad ühtse terviku.

Töödeldavus on töövõtja valitav parameeter ja mõjutab ainult paigaldamist. Tihtipeale tuleb

seda betoneerimise käigus muuta. Teisi näitajaid, nagu külmakindlus ja survetugevus, mõjutab

see suhteliselt vähe. Proovidega seotut määruses ei ole vaja sätestada, sest vajalikud nõuded on

kirjas standardites, millele viidatakse uues sõnastuses. Lisatakse betooni hooldamise nõuded,

et tagada betooni pikaealisus. EVS-206 kirjeldab betooni elueaga 50 aastat, aga rajatistel on

eluiga 100 aastat, seega just järelhooldus on üheks oluliseks eelduseks betooni pikemale

elueale. Lisatakse nõuded sildade ja truupide metallitöödele ja tugiosadele.

9

Punktidega 46 ja 47 muudetakse § 25 lõiget 2 ja lisatakse uus lõige 21. Piiretele ja

tähispostidele tehakse eraldi lõiked nõuete loetavuse ja selguse huvides. Lisatakse nõue

tähispostide vertikaalsuse määramiseks.

Punktiga 48 muudetakse § 26 lõiget 2. Muudatus võimaldab täita kaeviku vähemalt

samaväärsete omadustega materjaliga ning kasutada ka paremat materjali.

Punktiga 49 tunnistatakse kehtetuks § 26 lõige 13. Nõutud sõnastus on juba sätestatud § 1

lõikes 3 (eelnõu punkt 3).

Punktiga 50 muudetakse määruse lisasid 3, 10 ja 12 eelnõu lisa kohaselt.

Lisa 3: tabelis olevad väärtused viiakse vastavusse standardis EVS 901-3 sätestatuga.

Lisa 10: tabelis olevad väärtused viiakse vastavusse standardis EVS-EN 13285 sätestatuga.

Lisa 12: tabel uuendatakse, kuna valdkonna standardid on ajakohastatud.

Punktiga 51 tunnistatakse kehtetuks lisa 15. Lisa 15 sisaldab ainult kuumade asfaltsegude

tootmistemperatuure. Tootmistemperatuure käsitleb standard EVS 901-3. Muude asfaltsegude

(nt soojade) puhul deklareerib tootja tootmistemperatuuri ise. Esineb positiivne

keskkonnamõju, kuna kehtiva lisa 15 sõnastuse järgi võib ainult kuumasid asfaltsegusid toota

ja paigaldada ning sooje ehk väiksema jalajäljega segusid ei või, kuid tegelikkuses väiksema

jalajäljega segusid toodetakse.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Arvestades, et eelnõus sätestatakse tehnilised normid, saadetakse määruse eelnõu Euroopa

Komisjonile, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2015/1535, millega nähakse

ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (ELT L

241, 17.9.2015, lk 1–15).

4. Määruse mõjud

Määruse rakendamisega ei kaasne sotsiaalset ega demograafilist mõju, samuti mõju riigi

julgeolekule, välissuhetele, regionaalarengule, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse

korraldusele ega majandusele. Määruse rakendamisega kaasneb positiivne mõju elu- ja

looduskeskkonnale, kuna muudatused võimaldavad kasutada nüüdisaegseid ja

keskkonnasäästlikumaid tee ehitusmaterjale ning rakendada väiksema CO2 heitega

tehnoloogiaid. Muudatused suunavad võimaluse korral hoiduma materjalide eemaldamisest ja

väljavahetamisest, kuna see on suurema keskkonnakoormusega, kui on objektil materjalide

parendamine. Seoses laialdasemate võimaluste kasutamise lubamisega (näiteks tee pindamine)

saab pikendada tee eluiga. Võimaldatakse kasutada lisaks kuumadele asfaltsegudele ka sooje

asfaltsegusid. Soojade asfaltsegude tootmistehnoloogia ei ole nii energiamahukas ja on seega

väiksema CO2 heitega. Lisaks kasutatakse soojade asfaltsegude tootmisel

keskkonnasõbralikumaid tooraineid.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamine ei eelda lisategevusi ega -kulusid. Rakendamise eeldatav kaudne tulu on

nüüdisaegsema, ohutuma ja keskkonnasäästlikuma teetaristu kavandamine ja ehitamine.

6. Määruse jõustumine

10

Määrus jõustub üldises korras.

7. Määruse eelnõu kooskõlastamine

Määruse eelnõu töötati välja koostöös Transpordiametiga, konsulteerides Eesti Taristuehituse

Liidu esindajatega.

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja

Siseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Transpordiametile, Eesti Linnade ja Valdade

Liidule, Eesti Taristuehituse Liidule ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile

eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.