Kiri

Regionaalse arengu tegevuskava 2023.a seire ülevaade Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024

1

Ülevaade regionaalse arengu tegevuskava

elluviimisest 2023. aastal

Tallinn 2024

Regionaalse arengu tegevuskava 2023.a seire ülevaade Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024

2

Sisukord

1. Sissejuhatus .................................................................................................................................... 3

2. Regionaalse arengu juurprobleemide suundumused .............................................................. 3

2.1. Juurprobleem 1 - piirkondlikud erinevused töökohtade kättesaadavuses ja tööalastes eneseteostusvõimalustes ................................................................................................................ 5

2.2. Juurprobleem - piirkondlik ebavõrdsus inimeste sissetulekutes ja vaesuses .......................... 7

2.3 Juurprobleem - piirkondade vahelised erinevused tervises ja tervena elatud eluaastates ...... 8

2.4 Juurprobleem - regionaalne ebavõrdsus ühiskonnaelus osalemise ning vaba-aja ja haridusega seotud eneseteostusvõimalustes .................................................................................................. 10

2.5 Juurprobleem - regionaalne ebavõrdsus liikumisvõimalustes ja ühendustes ......................... 12

2.6 Juurprobleem - regionaalne ebavõrdsus inimeste igapäeva elutingimustes .......................... 14

2.7 Juurprobleem - piirkondlikud erinevused ettevõtete konkurentsivõimes ja ligipääsus

kapitalile ........................................................................................................................................ 17

2.8 Juurprobleem - piirkondlikud erinevused ettevõtjatele vajalike oskustega tööjõu

kättesaadavuses ............................................................................................................................ 21

2.9 Juurprobleem - KOV-de piirkonniti erinev finants-, arendus- ja teenuste osutamise võimekus

....................................................................................................................................................... 23

2.10 Juurprobleem - piirkondlikud erinevused KOV-de arenguväljavaadetes seoses elanike arvu

muutustega ................................................................................................................................... 27

3. Regionaalarengu juurprobleemide üleste RETK-i tegevuste elluviimine .......................................... 28

4. Kokkuvõtteks: seirest tulevad ettepanekud ................................................................................ 30

Kasutatud lühendid .......................................................................................................................... 33

Esikaane fotod: Rivo Veber, Mati Kose, Margus Kontus, Ken Oja, Kaupo Kalda, Peeter Järvelaid, Remo

Savisaar, Evolumina

Regionaalse arengu tegevuskava 2023.a seire ülevaade Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024

3

1. Sissejuhatus

Selleks, et tugevdada riigi valdkonnapoliitikate regionaalarengut tasakaalustavat mõju, valmis riigihalduse ministri eestvedamisel ja koostöös teiste ministeeriumitega 2021. aasta lõpuks regionaalse arengu tegevuskava (RETK). RETK määratleb olulisemad piirkondade vahelist ebavõrdsust väljendavad regionaalse arengu juurprobleemid, koondab eri ministeeriume ja valitsemisalasid hõlmava 4-aastase tegevusplaani nende juurprobleemide leevendamiseks ning seab raamistiku nende protsesside edasiseks seireks.

RETKi ühine elluviimine kõigi ministeeriumite koostöös on tulemuslikuma regionaalpoliitika vältimatu eeldus, kuna valdkonnapoliitikate koordineeritud panuseta ja kokkuleppeta, et valdkondlike ja regionaalpoliitika eesmärkide suunas liigutakse üheaegselt, on riigi regionaalse arengu eesmärkide saavutamine vähetõenäoline. Ühtlasi toetab RETKi elluviimine riikliku strateegia „Eesti 2035“ sihtide suunas liikumist regionaalset arengut tasakaalustaval moel ning aitab saavutada Euroopa territoriaalse arengu strateegia „Territorial Agenda 2030“1 piirkondade tasakaalustatud, sidustatud ja kestlikku arengut puudutavaid eesmärke.

RETKi 2023.a elluviimise seire ülevaate eesmärk on hinnata regionaalse arengu juurprobleemide seiremõõdikute abil piirkondade vahelise ebavõrdsuse suundumusi. Samuti antakse ülevaade ministeeriumite poolt kavandatud tegevuste elluviimisest RETKi rakendusplaanis. Aruandes tuuakse esile regionaalse arengu juurprobleemide leevendamisele suuremat mõju omanud tegevused ning ka esinenud puudused plaanitud tegevuste elluviimisel ja nende oodatavate tulemuste saavutamisel. Lisaks tuuakse välja seirest tulenevad ettepanekuid RETK-i rakendusplaani täpsustamiseks või selle regionaalarengu tasakaalustamisele kaasa aitavate tegevuste täiendamiseks.

RETKi seireülevaadet tuleb võtta arvesse valdkonna arengukavade ja programmide täiendamisel, valdkonnapoliitikate tegevuste regionaalsete fookuste edasisel seadmisel. Eriti oluline on valdkonnapoliitikate meetmete ülevaatamine nende juurprobleemide puhul, kus piirkondlik ebavõrdsus on jätkuvalt suur või kasvamas.

2. Regionaalse arengu juurprobleemide suundumused

RETK määratleb järgmised 10 regionaalse arengu juurprobleemi, mis väljendavad olulisemaid erinevusi

piirkondade arenguerinevustes ja -tingimustes.

Piirkondade vaheline ebavõrdsus … Seos "Eesti 2035" strateegiliste sihtidega

(1) inimeste töö- ja tööalastes eneseteostusvõimalustes

Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed

… kus tagatakse muuhulgas tööturu regionaalne

tasakaalustatus (2) sissetulekutes ja vaesuses

(3) tervises ja tervena elatud eluajas

(4) ühiskonnaelus osalemise ning vaba-aja ja haridusega seotud eneseteostuse

võimalustes

Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud

… kus igaühel on võrdne võimalus eneseteostuseks ja

ühiskonnaelus osalemiseks sõltumata … elukohast

(5) liikumisvõimalustes ja ühendustes

1 https://territorialagenda.eu/et/

Regionaalse arengu tegevuskava 2023.a seire ülevaade Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024

4

(6) igapäeva elutingimustes Eestis on kõigi vajadusi arvestav, kvaliteetne ja turvaline

elukeskkond

… kus tagatakse piirkondlikult tasakaalustatud ruumiline

areng ning rahvastikumuutustega, ühiskonna vajaduste ja

keskkonnahoiuga arvestavad ruumilahendused … ja

ligipääsetavus

(7) ettevõtete konkurentsivõimes ja ligipääsus kapitalile

Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja

vastutustundlik

… kus pakutakse ettevõtlusele arenguvõimalusi igas

piirkonnas; piirkondlike lõhede vähendamiseks

kiirendatakse majanduse struktuurseid muutuseid

väljaspool Harjumaad; suurendatakse Eesti ja selle

piirkondade majandusele oluliste ettevõtlusvaldkondade

võimekust ettevõtete ja TA asutuste koostöös; kohalike

ressursside väärindamine on kasvanud

(8) ettevõtjatele vajalike oskustega tööjõu kättesaadavuses

(9) kohalike omavalitsuste finants-,

haldus- ja teenuste osutamise võimekuses

Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne

riik

… kus avalikud teenused on kvaliteetsed ja kättesaadavad

sõltumata elukohast; korrastatakse KOV ja riigi vastutuse

jaotust; suurendatakse KOV-üksuste rolli

detsentraliseerimise ja piirkondliku koostöö edendamisega

(10) KOV-de arenguväljavaadetes seoses

rahvastikumuutustega

Järgnev peatükk analüüsib lähemalt regionaalarengu juurprobleemide hetkeolukorda ja suundumusi,

hinnates vastavates juurprobleemide seiremõõdikutes aset leidnud olulisemaid trende ja muutuseid.

Joonis 1. koondülevaade piirkondade vahelistest erinevustest regionaalse arengu juurprobleemides

Regionaalse arengu tegevuskava 2023.a seire ülevaade Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024

5

Vaadates viimaseid seiremõõdikutes aset leidnud muutuseid selgub, et Eestis on jätkuvalt eriti suured piirkondade vahelised erinevused ettevõtluse arengunäitajates (ettevõtlusaktiivsus, lisandväärtus ja eksport), ning (tööealiste) inimeste haridustasemes ja oskustes, mis paraku on ka üheks peamiseks piirkondlikku arengut ja konkurentsivõimet kujundavaks teguriks. Silmatorkavam piirkondade vaheline ebavõrdsus paistab silma ka rahvatervises ning inimeste rahulolus oma koduomavalitsuste juhtimise

muutustega ja kohalike omavalitsuste arenguga, kus rahulolu on teiste piirkondadega võrdluses kesisem just Ida-Virumaal. Selle kõrval on jätkunud piirkondliku ebavõrdsuse kasvutrend nähtavamalt nii rahvaarvu muutustes, tööealiste elanike haridustasemes (ehk sellega ka inimeste eneseteostusvõimalustes ja ettevõtetele

vajaliku tööjõu kättesaadavuses) kui ka rahvatervise näitajates (rahulolu terviseseisundiga ja ülemäärase kaaluga inimeste osatähtsus).

Ülejäänud RETKi seirenäitajates on piirkondade vahelised erinevused ja ebavõrdsus püsinud suhteliselt

stabiilsena. Märkimisväärsemat piirkondlike arengunäitajate tasakaalustumist viimaste aastate RETKi seirenäitajate põhjal paraku ei ilmne, kuigi mõnevõrra on erinevused vähenenud inimeste suhtelises vaesuses.

2.1. Juurprobleem 1 - piirkondlikud erinevused töökohtade kättesaadavuses ja tööalastes

eneseteostusvõimalustes Joonis 2. Muutused juurprobleemi seirenäitajates 2019-2023.

Inimeste võimalused leida piirkonnas oma oskustele, võimetele ja ambitsioonile vastavaid töövõimalusi on üheks olulisemaks regionaalarengut kujundavaks teguriks. Tööealiste tööelus

osalemise aktiivsusest sõltub, mil määral panustavad sealsed inimesed tervikuna piirkonna tulubaasi ja heaolu kasvatamisse ning riigi majanduskasvu. Inimeste haridusele, oskustele ja erinevatele isiklikele ootustele vastavate töökohtade kättesaadavus on olnud pikka aega kõige teravamaks probleemiks Ida-Virumaal ja hõredama asustusega piirkondades, kus kohapeal napib atraktiivseid, mitmekülgseid ja tulusaid töövõimalusi, eriti kahe suurema linnapiirkonnaga võrreldes. Näiteks

Tallinnas, kus elab 33% elanikkonnast, asub viimase rahvaloenduse andmetel 43% kõigist

töökohtadest (eelmise loenduse ajal 39%) ning ka enam kui 41 000 väljaspool Harjumaad elava hõivatu töökoht asub just Tallinna linnas.

Piirkondade vahelised erinevused inimeste töövalikutes ja hõives osalemises on Eestis jätkuvalt suured, seda ka rahvusvahelises võrdluses2. Viimase aastaga on piirkondlikud erinevused küll pisut

vähenenud, kuid samas suuremad kui paaril-kolmel eelneval aastal. NUTS3 regioonide lõikes ulatub

2023. aastal tööjõus osalemise määr 62%-lt Kirde-Eestis 78%-ni Põhja-Eestis (Harjumaa). Maakondadest on tööjõus osalemise kõrgem veel Läänemaal, ulatudes 79,8%-ni.

☹ Jätkub

pealinnapiirkonna

tähtsuse

suurenemine

muude

tööjõuareaalide

kõrval – üle

40 000 töötaja

käib ainuüksi

Tallinnasse tööle

muudest Eesti

maakondadest

2 The Geography of Income Inequalities in OECD Countries, OECD 2022.

Regionaalse arengu tegevuskava 2023.a seire ülevaade Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024

6

Kuigi strateegia „Eesti 2035“ on seadnud sihiks tagada tööturu regionaalne tasakaalustatus kogu Eestis ja hoida tööjõus osalemise määra maakondlikud erinevused allpool 10 %-punkti, küündib tegelik maakondade vaheline erinevus 2023.a veel 18 %-punktini, olles aastaga küll 2,6 %-punkti jagu vähenenud.

Toetusmeetmete panus

Vaadates, kuidas on inimeste töökohtade kättesaadavusele ja tööalasesse enesearengusse panustavate toetusmeetmete3 vahendid eri piirkondade vahel jagunenud, on näha, et parima tööturu olukorraga Harjumaale on elanike arvu suhtes jõudnud 2023. aastal kui ka pikema perioodi vältel alates 2014. aastast ka proportsionaalselt vähem vahendeid kui enamikesse muudesse piirkondadesse. Paraku on tunduvalt vähem toetusvahendeid jõudnud ka Kesk-Eestisse ning 2023.a toetusotsuste puhul Lõuna-Eestisse, ehk piirkondadesse, kus tööhõive olukord on riigi keskmisest halvem. Samas on kõige teravamate tööturuprobleemidega Ida-Virumaale jõudnud elaniku kohta keskmisest tunduvalt rohkem toetuseid.

Joonis 3. Haakuvate toetusmeetmete toetuste piirkondlik jaotus (eurot elaniku kohta) võrdluses juurprobleemi seirenäitajatega

☹ Tööjõus

osalemise

maakondlikud

erinevused on

pisut vähenenud

kuid „Eesti 2035“

sihist endiselt ligi

kaks korda

suuremad

Rakendusplaani elluviimine

Juurprobleemi leevendamisesse panustanud olulisemad tegevused

 Jätkati üle-Eestilise kaugvärbamise ja kaugtöö soodustamist, mis parandab inimeste töötamise võimalusi ja valikuid sõltumata nende elu- või viibimiskohast. Riigiasutustele koostati lisaks juhendmaterjale kaugtöö toetamiseks ning alustati riigiteenistujate aadressiandmete revisjoni, täiendades seda kaugtöö koha infoga, mis annab parema võimaluse analüüsida kaugtöö kasutamist ametiasutustes. Näidetena eri ministeeriumitest on Siseministeeriumi valitsemisalas kõigil teenistujatel võimalus töötada kõigis haldusala asutuste üle Eesti paiknevates kontorites. Sotsiaalministeeriumi kõik töötajad läbivad hübriidtöö põhimõtete koolituse ning kõikidele töökuulutustele märgitakse töökohaks „Eesti“ ehk värbamisel ei osutu määravaks kandidaadi elukoht. Kliimaministeeriumi haldusalas on antud võimalus töötamiseks riigimajas või valitsemisala asutuste kontorites üle Eesti ja töökuulutuses tuuakse välja piirkonnad, mille seast tööleasuja saab endale sobiva valida.

 Jätkus ka riigimajade väljaarendamine, millega muuseas luuakse nendes võimalused riigiteenistujate üle-eestiliseks töötamiseks väljaspool kodukontorit. 2023.a lõpuks on valminud riigimajad Jõgeval, Jõhvis, Rakveres, Pärnus, Viljandis, Raplas ja Valgas. Teenuseid osutavad riigimajades praeguseks ligikaudu 30 riigiasutust 8 eri ministeeriumi valitsemisalast. Kõigis riigimajades on kokku 400 avalikku teenust. Samas on riigimajade arendamisel ka väljakutseid. Teenuste digitaliseerimise ja kliendikontaktide vähenemise, kodukontori kasutamise eelistamise ja töötajate arvu vähendamise tingimustes on rajatud riigimajades väljakutseks riigimajade pindadele maksimaalse kasutuse leidmine ja teenuste säilimine väiksemates maakonnakeskustes.

Piirkondlike

haridustöötajate puuduse leevendamiseks kehtestatud uued alampalga koefitsiendid Ida- Virumaale

Avanesid

uued tööturutoetused Ida-Virumaale tööturu väljakutsete lahendamiseks

Soodustatud

riigiteenistujate kaugvärbamist, et pakkuda töötajatele

3 Toetuste analüüs hõlmab juurprobleemiga valdkondlikult seostatud toetusmeetmete 2014-2023.a toetusotsuste arvestatud toetused alates aastast 2021. Analüüsi aluseks olnud meetmete loetelu täpsemalt lisas (veebiviit).

 Kagu-Eesti tegevuskava 2030 elluviimisse panustanud tegevusena jätkas Regionaal- ja

põllumajandusministeerium kaugtöökeskuste võrgustiku Kupland arendamise toetamist

Kagu-Eesti programmist.

Regionaalse arengu tegevuskava 2023.a seire ülevaade Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024

7

 Lisaks eeltoodud näidetele omab olulist töökohtade kättesaadavust parandavat mõju eri piirkondades ka enamik rakendusplaanis 7. juurprobleemi all välja toodud tegevustest.

Rakendusplaani tegevuste elluviimisel esinenud puudused

 2023. aastast otsustati REACT-EU vahendite lõppemise ning teenuse vähese kasutamise tõttu lõpetada piirkondliku töökoha loomise toetus nii Ida-Virumaal kui Kagu-Eestis. 2025. aastast on plaanis palgatoetuste süsteemi ümbervaatamine, mille käigus on vaja analüüsida Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti ning muude suurema tööpuudusega piirkondade vajadusi, mis eeldaksid meetmete rakendamisel piirkondlikke erisusi.

paindlikumaid töötamise valikuid väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi

☹ Katkes piirkondliku töökoha loomise toetus, piirkondlike palgatoetuste vajadused tuleb uuesti üle vaadata

2.2. Juurprobleem - piirkondlik ebavõrdsus inimeste sissetulekutes ja vaesuses

Joonis 4. Muutused juurprobleemi seirenäitajates 2018-2022.

Sissetulekute tase ja vaesuse määr näitavad oluliste regionaalarengu mõõdikutena, milline on inimeste igapäevane elukvaliteet ja majanduslik toimetulek erinevate kriiside ja isikliku elu olukordadega ühes või teises piirkonnas. Inimeste sissetulekud ja majanduslik heaolu sõltuvad suuresti piirkonna tööturu valikuvõimaluste ning kõrgemat lisandväärtust loovate töökohtade olemasolust. Samuti peegeldavad kõrgemad sissetulekud ka tööjõu enda tootlikkust, ehk piirkonna ja selle inimeste panust riigi terviklikku majanduskasvu ja rahvusliku jõukuse kasvatamisel. Piirkonna elanike sissetulekute kasv ja hõive avaldab kohalike omavalitsuste tuludele paraku väiksemat mõju, sest neile laekub vaid väike osa üksikisiku tulumaksust ning selle kogukasv vähendab omakorda nende tasandusfondi makseid.

Inimeste sissetulekute ja elatustaseme piirkondlikud erinevused püsivad Eestis tänaseni märkimisväärsed. 2022.a seisuga elab suhtelises vaesuses kõige enam inimesi Kirde-Eestis 31,4%, mis ligemale 2 korda enam kui Põhja-Eestis/Harjumaal (17,6%). Samas on suhtelise vaesuse piirkondade vahelised erinevused eelneva aastaga võrreldes pisut (ca 4 %-punkti) vähenenud. Suhtelise vaesuse määr on jätkuvalt kõrgem ka maalistes asustuspiirkondades (24,5%) võrreldes

☹ Jõgevamaal on

4-liikmelisel perel

elamiseks kasutada

igakuiselt üle 1300

euro vähem kui

Harjumaal

 Ida-Virumaa tegevuskava 2030 elluviimisse panustanud tegevusena rakendati 2023. aastast

Ida-Virumaal teenustega seotud tööjõuprobleemide lahendamiseks täiendavaid palga

lisakoefitsiente meditsiinitöötajatele ja apteekritele ning eesti keeles õpetavatele

õpetajatele. Hinnanguliselt on see aidanud piirkonda tuua juurde ca 100 haridustöötajat.

 Samuti töötati välja õiglase ülemineku fondist rahastatav toetusmeede Ida-Virumaal

põlevkivisektori töötajate tööle asumise ja oskuste arendamiseks, millega toetatakse

põlevkivisektori kokku tõmbumisega töö kaotanute tööle asumist muudes valdkondades.



Regionaalse arengu tegevuskava 2023.a seire ülevaade Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024

8

linna- ja väikelinnalise asustuspiirkonnaga (21,7%), samas on vahe asustuspiirkonna tüüpide vahel viimastel aastatel tasapisi vähenenud.

Leibkonnaliikmete kuukeskmistes sissetulekutes maakondade ja NUTS3 piirkondade vahelised erinevused siiski vähenemas ei ole. 2022. aasta seisuga on sissetulek leibkonna liikme kohta Jõgevamaal 29% ja Võru maakonnas 27% madalam kui Harjumaal. Ümberarvutatuna tähendab see, et Jõgevamaal oli näiteks 4-liikmelisel perel igakuiselt keskmiselt 1316 eurot vähem kasutada kui Harjumaal.

Piirkondlikud erinevused inimeste sissetulekutes ja vaesuses on väga tugevalt seotud piirkonna üldiste majanduse ja tööturu arengu näitajatega. Seetõttu mõjutab regionaalset ebavõrdsust siinse juurprobleemi osas eelkõige ettevõtlus- ja tööturupoliitika toetusmeetmete rakendamine, mille toetusvahendite regionaalset jaotust on seireülevaates analüüsitud juurprobleemide 1, 7 ja 8 all ning siinkohal toetusmeetmete rakendamise mõju sissetulekute ja vaesuse regionaalsele ebavõrdsusele eraldi vaadeldud ei ole.

2.3 Juurprobleem - piirkondade vahelised erinevused tervises ja tervena elatud eluaastates

Joonis 5. Muutused juurprobleemi seirenäitajates.

Piirkondade majanduslik ja sotsiaalne elujõud oleneb paljuski ka rahvatervisest. Elanike terviseseisund ja tervena elatud eluiga võimaldab hinnata, mil moel erineb piirkonniti inimeste igapäevane elukvaliteet ning võimalus osaleda piirkonna tööturul, lisandväärtuse loomisel ja kogukondlikes tegevustes.

Inimeste terviseseisund paistab rahvatervise näitajate põhjal halvem Kirde-Eestis ja Kagu-Eestis, aga ka näiteks Jõgeva- ja Lääne-Virumaal. Endi hinnangul vähemalt hea terviseseisundiga täiskasvanute osakaal jääb 2023. aastal Kagu-Eesti maakondades ning Lääne-Viru ja Ida-Viru maakondades allapoole 50% taseme (madalaim Ida-Virumaal 38%, jäädes ligemale 25%-punkti madalamaks kui Harjumaal). Kui eelneval 4 aastal oli tervisega rahulolus piirkondade vahelised erinevused tasapisi vähenenud, siis 2023. aastal kasvas vahe Kirde- ja Põhja-Eesti vahel taas ligemale 3 %-punkti.

Ka ülemäärase kehakaaluga täiskasvanute osakaal on 2022. aastal suurim Kirde-Eestis 63%-ga 16-64- aastasest elanikkonnast ning ka erinevused piirkondade vahel on siin kasvutrendis (Ida-Virumaal 15 %- punkti kõrgem kui Harjumaal).

Tervena elada jäänud eluaastate (sünnimomendil) poolest paistab olukord rahvatervises 2023. aastal halvim Ida-Virumaal, kus inimesed püsivad tervena kõige lühema osa oma elust, ligikaudu 51 eluaastat ja kõige kauem Harjumaal, 62 eluaastat. Maakondade vahelised erinevused ei ole pärast 2020. paraku püsivalt vähenenud, ulatudes 2023. aastal seega endiselt 11 aastani. See jääb endiselt selgelt kaugele ka „Eesti 2035“ ja rahvatervise arengukava 2030 sihtidest, et tervena elatud eluaastate maakondade vaheline erinevus jõuaks aastaks 2035 allapoole 5 eluaastat.

Arvestatavalt mõjub inimeste terviseseisundile ka ümbritseva keskkonna seisund. Inimeste rahulolu välisõhu kvaliteediga on samuti Kirde-Eestis (keskmiselt 66 punkti 100-st) tuntavalt madalam kui

☹ hea

terviseseisundiga

täiskasvanute

osakaal on Ida-

Virumaal

ligemale

veerandi võrra

väiksem kui

Harjumaal

☹ tervena

elatud eluea

piirkondlikud

erinevused

püsivad ja

ületavad endiselt

„Eesti 2035“

seatud sihte

Regionaalse arengu tegevuskava 2023.a seire ülevaade Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024

9

Lääne-Eestis (keskmiselt 82, sh Hiiumaal 89 punkti) ning mujal Eestis. Samas on Ida-Virumaal olnud ka muutus kõige suurem ja liigutakse erisuste vähenemise poole.

Vaadates rahvatervise ja tervishoiu arendamisele suunatud toetusmeetmete vahendite piirkondlikku jaotust nii 2023. aastal kui ka alates 2014. aastast pikema perioodi vältel torkavad silma väga suured piirkondade vahelised erinevused toetusvahendite jagunemisel. Oluliselt suuremal määral on vastavate toetusmeetmetega aidatud tervise edendamisele kaasa just Kirde- ja Lõuna-Eesti piirkondades, kus olukord rahvatervises on olnud ühtlasi keskmisest halvem. Oluline on seda lähenemist meetmetes hoida, et endistviisi suuri piirkondlikke erinevusi rahva terviseolukorras vähendada. Vähem toetusvahendeid elaniku kohta on jõudnud Põhja- ja Kesk-Eestisse, kuigi viimases on paraku olnud märke pigem keskmisest halvemast inimeste terviseseisundist.

Joonis 6. Haakuvate toetusmeetmete toetuste piirkondlik jaotus (eurot elaniku kohta) võrdluses juurprobleemi seirenäitajatega

Rakendusplaani elluviimine

Juurprobleemi leevendamisele panustanud olulisemad tegevused

 Tervisevaldkond on muude riigi valdkonnapoliitikate seas paistnud silma sellega, et valdkonna arengukavade koostamisel ja seires on püütud laialdasemalt jälgida ja arvestada ka arenguid

regionaalses lõikes. Näiteks on 2023. aastaks koostatud tervise ja heaolu ülevaated kõikide maakondade kohta ja samal aastal valminud Eesti rahvastiku tervisemuutuseid analüüsivas

aastaraamatus vaadatakse mitmete tervisenäitajate puhul toimunud muutuseid ka maakonniti. Samuti jälgitakse Rahvastiku tervise arengukavas aastani 2030 mitmete

rahvatervise arengu sihtide puhul ka regionaalset tasakaalu.

 Tervishoiu infrastruktuuri arendamiseks kavandatud ELi struktuuritoetuste meetmete toel on

2023.a lõpuks maakondade tõmbekeskustes rajatud või kaasajastatud 55 maakondliku

tähtsusega tervisekeskust ning kavandatud 3,6 milj lisaeurot regionaalsete

tervisespordikeskuste edasiarendamiseks ja olme- ja teenindushoonete rajamiseks.

 Heaoluteenuste (sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusteenused) integreeritud osutamiseks Eesti eri piirkondades valmistati ette ja avati ELi struktuurifondide toetusmeetmed integreeritud heaoluteenuste keskuste ning kohalike omavalitsuste ennetus- ja peretöökeskuste

väljaarendamiseks.

 Tervishoiuteenuseid kahaneva ja vananeva rahvastikuga piirkondade vajadustele kohandada on aidanud kodulähedaste laborianalüüside ja meditsiini kaugteenuste näidisprojektid, millega valmistatakse ette teenuste laiendamist kogu Eestile ning eriarstide vahelise e-konsultatsiooni lahenduste juurutamine. Samuti seaduse eelnõu ette valmistamine

lähtetoetuste laiendamiseks õdedele ning selle paindlikumaks muutmiseks arstidele ja apteekritele, parandades teenuste kättesaadavust väljaspool suuremaid tõmbekeskuseid.

 Kohaliku tasandi tervisedenduse võimestamiseks alustasid Tervisekassa, Tervise Arengu

Instituut, maakondlikud arenduskeskused ja omavalitsusliidud koostööprojekti, mille käigus

Tervishoiu

valdkonna arengu

kavandamisel ja

seires on jälgitud üha

enam ka

regionaalseid erisusi

ja muutuseid

Rajatud või

kaasajastatud 55

maakondliku

tähtsusega

tervisekeskust

hajaasustust

abistavate

lahendusena

panustati meditsiini

kaugteenuste ning

meditsiinitöötajate ja

apteekrite

lähtetoetustesse

laiendamisele

Regionaalse arengu tegevuskava 2023.a seire ülevaade Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024

10

värvati kõikidesse maakondadesse tervisedendajad, kes hakkavad tegutsema oma maakonna haridusasutustega.

Tegevuste elluviimisel esinenud puudused

 Vaatamata uuenduslike meditsiiniteenuste kasutuselevõtule (nt tele- ja kaugmeditsiini

teenused) ja tervishoiu infrastruktuuri arendamise investeeringutele tõmbekeskustes on piirkondlikku ebavõrdsust tervishoiuteenuste kättesaadavuses süvendamas perearstide jt

tervishoiutöötajate puudus, eriti väljaspool Tallinna ja Tartut, ning üldine trend tervishoiuteenuste tsentraliseerimise suunas.

Kohalikku

tervisedendust

võimestati

maakondlike

tervisedendajate

värbamise ja kohalike

tervisemeeskondade

tugimisega

2.4 Juurprobleem - regionaalne ebavõrdsus ühiskonnaelus osalemise ning vaba-aja ja haridusega

seotud eneseteostusvõimalustes

Joon. 7. Muutused juurprobleemi seirenäitajates 2019-2023.

Inimeste ühiskonnaelus osalemine ja eneseteostusvõimaluste paljusus määrab suures osas ära, kui palju suudavad ühe või teise piirkonna arengusse panustada piirkonna enda inimesed. Võimalused

end kohapeal ühiskonnaelus teostada sõltuvad eelkõige sealsete hariduse, vaba-aja, kogukondliku

tegevuse jm ühiskonnaelus osalemise võimaluste kättesaadavusest kogu elukaare kestel.

Selle juurprobleemi seiremõõdikuid vaadates torkavad silma väga suured piirkondlikud erinevused inimeste haridusega seotud eneseteostusvõimalustes – kolmanda taseme haridusega täiskasvanute osatähtsus 25-34 aastaste hulgas on märgatavalt kõrgem Harju- ja Tartumaal

(2023.a vastavalt 51 ja 46,5%) ning muudes Eesti piirkondades peale Hiiumaa jääb see alla 30% ning Järvamaal lausa alla 22%. Paraku on viimastel aastatel ka erinevused piirkondade vahel kõrgemalt haritud nooremate tööealiste osatähtsuses suurenenud (kui 2019.a erinesid maakondlikud näitajad 24 %-punkti siis 2023.a juba 29 %-punkti jagu).

Ka võimalusi kohaliku elu kujundamises kaasa rääkida tajutakse piirkonniti väga erinevalt. Kui Ida- Virumaal ulatub rahulolu omavalitsusüksuse arengu kavandamisse kaasatusega kõigest 38

punktini 100-st, siis Tartu-, Lääne- ja Hiiumaal ulatub see üle 52 punkti taseme. Seda, kui aktiivselt inimesed kohalikus ühiskonnaelus kaasalöömise võimalusi kasutavad, määrab ka nende

piirkondliku kuuluvustunde ja tulevikuperspektiivi tajumine, mis samuti piirkonniti erineb.

☹ Inimeste

kultuuriellu ja

kohaliku arengu

kavandamisse

kaasamisel on enam

arenguruumi Ida-

Virumaal

☹ Piirkondlikud

erinevused

nooremate tööealiste

elanike

haridustasemes on

kasvamas

 Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti tegevuskavade elluviimisse panustades sõlmiti koostöölepped 20

kohaliku omavalitsusega Kagu-Eestis ja Ida-Virumaal, mille raames pakutakse ka seal

loodavatele rahvatervishoiu teemadega tegelevatele kohalikele tervisemeeskondadele

tervisedenduse mentorteenust ja koolitusi.

Regionaalse arengu tegevuskava 2023.a seire ülevaade Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024

11

Inimeste kultuurielus osalemise puhul paistab Statistikaameti andmetega tehtud arvutuste põhjal samuti juba pikemat aega silma kõrgem osalusaktiivusus Harju- ja Tartumaal (aastal 2023 vastavalt 86% ja 91% vähemalt 15-aastast elanikest) ning oluliselt tagasihoidlikum kultuurielus kaasalöömine Ida-Virumaal (ligikaudu 65%). Kui kultuurielus osalemine on 3 aasta tagusega võrreldes elavnenud kõigis piirkondades, siis siin tuleb arvestada tollaste Covid piirangutega.

Paraku Covidi eelsete aastatega võrreldes ei ole kultuurielus osalemine märkimisväärselt kasvanud ning piirkondade vahelised erinevused on hoopis suurenenud.

Selle juurprobleemiga seotud toetusmeetmete piirkondlikku jaotust vaadates võib hinnata, et toetusmeetmete rakendamine on aidanud juurprobleemi osaliselt leevendada. Analüüsis

vaadeldud toetusmeetmetest on toetuseid elaniku kohta jõudnud nii 2023. aasta kui pikema perioodi (2014-2023) toetusotsuste põhjal vähem suuremate linnapiirkondadega maakondadesse

ning enam Lääne-, Lõuna- ja Kesk-Eesti maakondadesse ning Ida-Virumaale, kus selle

juurprobleemi seirenäitajate põhjal on osalemine ühiskonnaelus ja hariduslikus eneseteostamises olnud kesisem. On väga oluline, et riigi haridus-, kodanikuühiskonna-, kultuuri- ja spordipoliitika meetmetega panustataks jätkuvalt sellesse, et inimeste võimalused kogukonna- ja ühiskonnaelus aktiivselt osaleda ning mitmekülgsetest vaba-aja teenustest ja kvaliteetsest haridusest osa saada

saaksid piirkonniti ühtlasemalt tagatud.

Joonis 8. Haakuvate toetusmeetmete toetuste piirkondlik jaotus (eurot elaniku kohta) võrdluses juurprobleemi seirenäitajatega

Rakendusplaani elluviimine

Juurprobleemi leevendamisesse panustanud olulisemad tegevused

 Haridus- ja kultuurivaldkond on muude riikliku valdkonnapoliitikate kõrval paistnud silma

sellega, et valdkonna arengukavade koostamisel ja seires on püütud laialdasemalt jälgida ja

arvestada arenguid regionaalses lõikes. Näiteks valdkonna tulemusaruannete ja seireuuringu

„Eesti elanike kultuurielus osalemine“ koostamisel.

 Jätkus gümnaasiumi- ja põhikoolivõrgu kohandamine piirkondlike demograafiliste muutustega ELi struktuurfondide meetmete toel, mis toob ühest küljest kaasa koolivõrgu hõrenemise kõrgemates kooliastmetes, kuid on vajalik, et kindlustada kvaliteetse hariduse

kättesaadavus ning hariduskulude efektiivsem kasutus kõigis piirkondades. Avanes uus toetusmeede kodulähedaste algkoolide pidamise soodustamiseks (2,4 milj eurot aastaks 2024),

tagades sellega riigi täiendava toetuse omavalitsustele 1-6-klassiliste väikekoolide ja

põhihariduse I ja II astme kodulähedase õppe säilitamiseks. Jätkati ka koolivõrgu kohandamist toetavate maakonnakeskustesse riigigümnaasiumide rajamise ja põhikoolivõrgu korrastamise

toetustega ELi struktuurifondide meetmetest.

 Kultuuriteenuste regionaalse kättesaadavuse suurendamiseks on Kultuuriministeerium

muude tegevuste kõrval uuendanud munitsipaaletendusasutuste ja muuseumide

tegevustoetuse andmisel hindamiskriteeriume, pakkudes eelistingimusi suurematest keskustest kaugematele piirkondadele. Käivitusid ka uued toetusmeetmed

jätkus koolivõrgu

kohandamine demograafilistele väljakutsetele, et tagada kvaliteetse üldhariduse kättesaadavus kõigis piirkondades

jõustusid

piirkondlikud palgaboonused haridustöötajate puuduse leevendamiseks Ida- Virumaal

Regionaalse arengu tegevuskava 2023.a seire ülevaade Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024

12

rahvaraamatukogude teenuste ajakohastamiseks ning maakondade laulu- ja tantsupidude korraldamisele.

 Pikaajalise hoolekandeteenuse kättesaadavuse parandamiseks rakendus hooldereform, millega kohalikud omavalitsused peavad hakkama osalema teenuse rahastamises kõigile hooldekodu vajavatele isikutele. Selleks eraldas riik omavalitsustele toetusfondi kaudu 2023.

aastaks 39,2 mln eurot ja alates 2024.a suunatakse 59,4 milj eurot KOV tulubaasi. Samu teenuseid toetati ka ESF meetmest „Sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus“ (mille kaudu sai tuge 35 KOVi ja ca 800 inimest) ning jätkus kohalike kogukondade vabatahtlik

kaasamine hoolekandeteenuste osutamisele koostöös MTÜga Eesti Külaliikumine Kodukant.

 Kohalike kogukondade aktiivsemaks kaasamiseks kohalikku valitsemisse hakkasid 2023. aastast Siseministeeriumi eestvedamisel maakondliku kodanikuühiskonna nõustamisteenuse

raames maakondlikud arenduskeskused pakkuma tuge KOV-idele ja kogukondadele kogukonnakeskse valitsemismudeli rakendamiseks. Koostöös Sotsiaalse Innovatsiooni

Laboriga arendati aasta lõpuks välja 17 kogukonna ja KOV-i vahelise koostöö mudelit.

Tegevuste elluviimisel esinenud puudused

 Regionaalse arengu tegevuskavas ning samuti riiklikus Kultuurvaldkonna arengukavas aastani

2030 kavandatud tegevusteni KOV-de kultuuritöötajatele palgakasvu tagamiseks samas ulatuses riigi kultuuritöötajatega 2023. aastal ei ole pingelise riigieelarve tingimustes jõutud.

Kultuuri- ministeerium on jätkamas mitmeid programme kultuuriteenuste regionaalse kättesaadavuse parandamiseks

Pikaajalise

hoolekandeteenuse kättesaadavuse parandamiseks suurendati KOV-de rolli koos riikliku kaasrahastusega

2.5 Juurprobleem - regionaalne ebavõrdsus liikumisvõimalustes ja ühendustes

Joonis 9. Muutused juurprobleemi seirenäitajates.

Head piirkondade vahelised ja sisesed liikumis- ja ühendusvõimalused on üheks piirkondliku arengu põhieelduseks, võimaldades saada hõlpsamini osa erinevate paikkondade ja kohtade pakutavatest võimalustest ja hüvedest (töökohad, teenused, vaba-aja tegevused), sõltumata

 Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi koordineerimisel avati uus toetusmeede kvaliteetsete avalike teenuste kättesaadavuse parandamiseks piirkondades, eelistades kõrgema toetusmääraga Kagu-Eestit ja Ida-Virumaad, millega panustati muuhulgas Ida-

Virumaa ja Kagu-Eesti tegevuskavade elluviimisse.

 Ida-Virumaa tegevuskava elluviimisse panustas oluliselt ka 2023. a septembrist Ida-Virumaa

eesti keeles õpetavatele õpetajatele kehtestatud 1,5-kordne ja alushariduses 1,3-kordne alampalga koefitsient, mis on aidanud lahendada sealseid probleeme õpetajate järelkasvu

tagamisel ja tuua piirkonda tuua ca 100 haridustöötajat.

Regionaalse arengu tegevuskava 2023.a seire ülevaade Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024

13

elukohast. Inimeste piirkondlike liikumisvõimaluste analüüsimiseks napib paraku häid regionaalstatistilisi näitajaid ja vastavate RETKi seiremõõdikute osas ei ole uuemad andmed enam kättesaadavad.

Inimeste rahulolu ühistranspordi teenusega on püsinud kõige madalam Kesk- ja Lõuna-Eesti

regioonis ning Ida-Virumaal, jäädes rahuloluhinnangute keskmisena allapoole 50 punkti taset 100- punkti skaalal. Põhja-Eestis (Harjumaal) ulatub rahulolu võrdlusena 70 punktist kõrgemale. Piirkondlikud erinevused rahulolus on võrreldes 2 aasta tagusega ka suurenenud, kuigi näiteks Ida- Virumaal on rahulolu märgatavalt tõusnud ja lähenenud tublisti Põhja-Eesti näitajale. Maakondade võrdluses ollakse ühistransporditeenusega kõige rahulolematumad Jõgevamaal (43 punkti).

Puudulikku füüsilist ligipääsetavust aitavad tänapäeval leevendada üha enam digitaalsed

ühendused, kuid kiire internetivõrguga ühendustes on piirkondlikud erinevused olnud üpris

suured. Piirkondlikud andmed lairiba internetiühenduseta leibkondade4 kohta on kättesaadavad paraku 2021. aastani, mil selliseid leibkondi oli 5 maakonnas juba alla 10%. Samas oli näiteks Võru ja Põlva maakonnas veel 15% või enam leibkondi lairiba internetiühenduseta. Kui Eesti on erinevate e-teenuste leviku poolest olnud rahvusvaheliselt esirinnas, siis digitaalse taristu osas

laiemalt sellist hinnangut anda ei saa. 2022.a andmetel jäi kõigis Eesti NUTS3 piirkondades

internetiühenduse kiirus OECD riikide keskmisest selgelt allapoole, samas on piirkondade vahelised erinevused Eestis siiski väiksemad kui OECD-s keskmiselt5.

Analüüsis vaatluse alla võetud inimeste liikumisvõimalustesse panustavate toetusmeetmete

vahendeid on elanike arvu suhtes jõudnud kõige vähem Põhja-Eestisse ning kõige enam Lääne- ja Kirde-Eestisse, üksnes 2023.a toetusotsuste alusel ka Lõuna-Eestisse. Samal ajal on 2023. aastale

eelnenud perioodil jõudnud tunduvalt vähem toetusvahendeid ühenduste arendamiseks Lõuna- Eesti regioonis. Kuigi elanike arvu kohta on transpordi- ja sidetaristu investeeringutoetusi jõudnud

Harjumaale vähem kui riigis tervikuna, on toetuste kogumahtu arvestades selgelt ülekaalukam osa vaadeldud meetmete toetustest liikunud just sinna (ligikaudu 66%) ja kolme ülejäänud suuremate

linnapiirkondadega maakondadesse (koos Harjumaaga 84%), kus toimub tihedam igapäevane liikumine ja kuhu on koondunud olulisemad rahvusvahelised ja üleriigilised transpordisõlmed. Selle

kõrval on jõudnud tunduvalt vähem investeeringuvahendeid liikumisvõimaluste arendamiseks väljapoole suuremaid linnapiirkondi ning sealsete keskuste ja tagamaa vahele.

Joonis 10. Haakuvate toetusmeetmete vahendite piirkondlik jaotus (eurot elaniku kohta) võrdluses juurprobleemi seirenäitajatega

☹ Ühistranspordi

teenusega rahulolus

on silmatorkavad

suured piirkondlikud

erinevused

☹ Kõigis Eesti

NUTS3 piirkondades

jääb

internetiühenduse

kiirus allapoole OECD

keskmist

Rakendusplaani elluviimine

Juurprobleemi leevendamisesse panustanud olulisemad tegevused

 Regionaalse ühistranspordi paremaks korraldamiseks on Regionaal- ja põllumajandusministeeriumis valmistatud ette ühistranspordireformi kontseptsiooni Vabariigi

4 arvestades leibkondi, kus vähemalt üks liige on vanuses 16–74 5 https://www.oecd-ilibrary.org/urban-rural-and-regional-development/oecd-regions-and-cities-at-a-glance- 2022_14108660-en

Regionaalse arengu tegevuskava 2023.a seire ülevaade Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024

14

Valitsusele kinnitamiseks. Uus kontseptsioon näeb põhiosas ette eri ühistranspordiliikide liinide sünkroniseerimist koos ühtse piletisüsteemiga ning taktipõhise liinivõrgu kujundamist, mille sõlmpunktid kujundatakse liikuvuskeskustena eri tasandi tõmbekeskustesse. Haja-asustuses korraldatakse ühistransporti vajadusel ka nõudepõhiste liinidena, sh ettevedudena põhiliinidele. Rongiliinide tihendamiseks suurendatakse rongiparki 42%. Ühistranspordireformi finantsplaan

hõlmab 84 mlj eurot esimeseks 2 aastaks.

 Regionaalsete lennuväljade arendamiseks eraldati riigieelarvest ASile Tallinna Lennujaam 2,3

milj toetust. Lisaks eraldati 360 000 eurot Tartu lennuühenduste kvaliteedi tõstmiseks ja Tartu- Helsingi lennuühenduse taastamiseks.

 Säästvate ja tervist edendavate liikumisvõimaluste parandamiseks piirkondades töötati regionaalministri haldusalas Ühtekuuluvusfondi vahenditest välja uus toetusmeede KOV-de

jalgratta- või jalgteede rajamise investeeringuteks eelarvega 20 milj eurot. Esimene taotlusvoor avanes 2023. aasta novembrist.

 Kiire interneti kättesaadavuse parandamiseks turutõrkepiirkondades käivitati maapiirkondadele suunatud kogukondliku sidetaristu rajamise toetus. 2023.a jooksul said toetust esimesed 5 küla liitumisvõimaluste rajamiseks kokku ca 100-le aadressile. Jätkus ka toetusmeede väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrgu ehitamiseks RRFi vahenditest, kus

KOVid rääkisid kaasa toetuse täpsemate sihtpiirkondade määratlemisel. Meetme tulemusel saavad 2025. a lõpuks valguskaabliga liitumise võimaluse enam kui 11 000 aadressi üle Eesti.

Samas on seniste taotlusvoorude rakendamise järgselt paljudes hajaasustuspiirkondades kiire interneti kättesaadavus veel jätkuvalt probleemiks.

Tegevuste elluviimisel esinenud puudused

 Muutunud riigiabi reeglite tõttu on takerdunud ELi 2021-2027 perioodi vahenditest kavandatud

meetme Biometaani transpordisektoris tarbimise toetamine rakendamine, mis oli mõeldud hõreda tanklavõrguga piirkondadele väljaspool tõmbekeskuseid. Sellest tulenevalt on plaanis

kujundada uus toetusmeede ja muuta vastavalt Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava.

 Võrreldes Transpordi ja liikuvuse arengukava 2030 ning riigi teehoiukava varasemate eesmärkidega6 on tulnud pingelise riigieelarve tingimustes kärpida riigieelarve vahendeid uute riigimaanteede tolmuvabaks muutmise investeeringutele. 2023. aastal õnnestus ehitada

kruusateedele tolmuvabasid katteid vaid 1,6 milj € eest.

Alustati

liikuvusreformi

ettevalmistamist

regionaalse

ühistranspordi

ajakohastamiseks

Käivitusid uued

toetusvõimalused

kiire interneti

ühenduste

rajamiseks

turutõrke

piirkondades

☹ Kärbiti

riigimaanteede

tolmuvabaks

muutmise eelarvet

ja tegevusi

2.6 Juurprobleem - regionaalne ebavõrdsus inimeste igapäeva elutingimustes

Joonis 11. Muutused juurprobleemi seirenäitajates.

6 Katta 2030. aastaks kõik kruusateed liiklussagedusega üle 50 auto ööpäevas, kogumaksumusega ligikaudu 200 miljonit

eurot, sh Riigiteede teehoiu kava 2021-2030 kohaselt aastaks 2023 kokku 4,5 mlj eurot.

Regionaalse arengu tegevuskava 2023.a seire ülevaade Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024

15

Igapäevased elu- ja olmetingimused näitavad piirkonna atraktiivsust elukeskkonnana ning üldist arengu- ja heaolu taset. Riiklik strateegia „Eesti 2035“ on seadnud sihiks piirkonniti ühtlasema rahulolu elukeskkonnaga ning tähtsustab riigi ühe arenguvajadusena kvaliteetset ruumiloomet, mis aitaks muuhulgas kaasa piirkondade kestlikule kohandumisele rahvastikumuutustega.

Oma elukeskkonnaga rahulolu on endiselt kõige madalam Ida-Virumaal (keskmiselt 67 punkti 100- st) ja kõrgeim Lääne-Eestis (keskmiselt 76 punkti, sh Saaremaal 82). Piirkondade vahelised erinevused on enam-vähem sarnased paari aasta tagusega võrreldes, samas on näitaja kõige enam paranenud just Ida-Virumaal, kus rahulolu on olnud kõige madalam, ja piirkondade vahelised erinevused seega tervikuna pisut vähenenud. Kohalike omavalitsuste võrdluses ulatub keskmine

rahulolu 57 ja 65 punktilt Kohtla-Järve ja Narva linnas kuni 90 punkti tasemeni Muhu vallas.

Ka kodu ümbruskonna turvalisusega rahulolu püsib kõrgeim just Lääne-Eestis ning madalam Ida-

Virumaal ning Kesk- ja Kagu-Eestis. Samas on turvalisusega rahulolu pea igal pool võrdlemisi kõrge. Vaadates minuomavalitsus.ee küsitluse andmeid on hinnanud oma elukeskkonna turvalisust

vähemalt 7 punktiga 10-st Ida-Virumaal 79% küsitletuist, samal ajal kui Eestis keskmiselt 87% ja

Saaremaal koguni 98%. RETKi seires ilmnevat regionaalset ebavõrdust on nähtud ka laiema piirkondliku turvalisuse ja julgeolekuohuna, mis toidab valitsusvastaste meeleolude ja sotsiaalse rahulolematuse kasvu, riigivastaste vandenõuteooriate levikut jm kogukonnasiseseid pingeid. Suuremaid ohte võib siin näha eelkõige Ida-Virumaal ja teistes riigi idapiiri äärsetes piirkondades.

Inimeste olmetingimuste piirkondade vahelisi erinevusi ilmestanud leibkondade sooja veega

varustatuses toimunud muutuseid ei ole olnud võimalik pärast 2020. aastat enam andmete puudumisel jälgida. Seetõttu ei ole ka vastavate varasemate trendide esiletoomine selle seiremõõdiku puhul käesolevas seireülevaates enam asjakohane.

Selle taustal on analüüsis vaadeldud inimeste elutingimuste parandamisele suunatud

toetusmeetmete vahendid jõudnud elaniku kohta kõige vähem Harjumaa kõrval ka Ida-Virumaale

(umbes kolmandiku võrra vähem kui riigis keskmiselt), kus toetusmeetmed ei ole inimeste

igapäeva elutingimustega seotud ebavõrdsust seega võrreldes muude piirkondadega aidanud seni kuigivõrd leevendada. Kõige rohkem on vastavad toetused jõudnud elaniku kohta Kesk- ja Lõuna- Eestisse. Kuigi ka Põhja-Eestisse, kus elukeskkonna arengut peegeldavad seirenäitajad on

üldjoontes paremad, on toetusi elaniku kohta jõudnud keskmisest vähem, on senised toetusmeetmed tervikuna aidanud piirkondlike erinevuste vähenemisele inimeste elutingimustes

kaasa siiski vaid osaliselt. Joonis 12. Haakuvate toetusmeetmete toetuste piirkondlik jaotus (eurot elaniku kohta) võrdluses juurprobleemi seirenäitajatega

☹ KOV-de lõikes

esineb

elukeskkonnaga

rahulolus

mastaapseid

erinevusi – kõikudes

57-90 punkti vahel

100-st

Rakendusplaani elluviimine

Juurprobleemi leevendamisesse panustanud olulisemad tegevused

 Inimeste elutingimuste parandamisel piirkonniti tasakaalustatud moel tuleb paratamatult tegeleda enamike piirkondade kestliku kohandumisega rahvastiku kahanemise ja vananemisega. Selliste tegevuste näidetena jätkati 2023.a koolivõrgu korrastamise

Mitmetes

riiklikes tegevustes

Regionaalse arengu tegevuskava 2023.a seire ülevaade Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024

16

investeeringutoetuste elluviimist, et säilitada põhikooli II astmeni kodulähedaste õpivõimaluste kättesaadavus ning kolmanda kooliastme õpe tagada vähemalt omavalitsuse suuremates keskustes. Samuti on alustatud KOV hoonete energiatõhusaks muutmise toetusmeetmega kahaneva ruumivajadusega kohandamiseks ning jätkatud riigimajade võrgu väljaehitamist maakonnakeskustes. Rahvastiku hõrenemisega kaasnevatest väljakutsetest on

otseselt lähtutud samuti ühistranspordi liikuvusreformi läbiviimiseks eelseisvatel aastatel.

 Riigi regionaalarengu toetusmeetmetest avati 2023. aastal 60 miljoni euro ulatuses uued taotlusvoorud KOV hoonefondi energiatõhusamaks muutmise toetamiseks. Jätkus ka maakonna arengustrateegiate elluviimise ning hajaasustuse ja väikesaarte regionaalarengu

toetuste elluviimine (2023. a oli nende toetuste eelarve kokku üle 10 milj euro). Kõik mainitud

toetused on suures osas suunatud piirkondade elukeskkonna arendamisele.

 Norra/EMPi finantsvahendite ajalooliste linnasüdamete elavdamise toetusmeetme toel jätkati väikelinnade linnasüdamete arendamist kvaliteetse ja atraktiivse avaliku ruumina kodanikele,

turistidele ja ettevõtjatele. 2023.a alguses suunati projektide vahel jaotamiseks täiendavad 1 miljonit eurot. Sarnaseid linnasüdamete arendamise projekte toetati ka maakondlike arengustrateegiate elluviimise toetusmeetmest.

 Suuremate linnapiirkondade elukeskkonna arenguväljakutsete lahendamiseks avati spetsiaalsed toetusmeetmed Ida-Virumaa linnapiirkondade taaselavdamiseks (kokku 23,5 milj

eurot) ja kõigile suurematele linnapiirkonnale Eestis keskkonnasõbralike ja nutikate lahenduste arendamiseks (kokku 12 milj eurot). 2023.a toimusid taotlusvoorud linnapiirkondade

tegevuskavade väljatöötamiseks, mille alusel toetatakse arendusprojekte meetme järgmises etapis.

 Eluasemetingimuste piirkonniti ühtlasemaks arendamiseks avati 2023.a kevadel

korterelamute ja väikeelamute energiatõhususe suurendamise toetusmeetmed, millel on soodsamad tingimused väljaspool Tallinna ja Tartut ning teisi suuremaid linnu. paraku ei ole plaanitud ajakavas rakendunud korterelamute osalise rekonstrueerimise toetus, mis pakuks

paremaid võimalusi madalama kinnisvarahinna ja sissetulekutega piirkondades rekonstrueerimise käivitamiseks. Jätkus ka KOV elamufondi investeeringutoetus väljapoole

Tallinna ja Tartu mõjuala jäävatele piirkondadele.

 Eluasemelaenu võimaluste parandamiseks turutõrkepiirkondades laiendati eluaseme kaaslaenu sihtpiirkonda kõigile Eesti maapiirkondade alla 1000 elanikuga asustusüksustele väljaspool Harjumaad, kus esineb takistusi kommertstingimustel laenu saamisel. 2023.a lõpuks

oli sõlmitud 132 laenulepingut, milles Maaelu Edendamise Sihtasutuse poolne ja finantsasutuste lisanduv laenusumma ulatus kokku üle 19 milj euro. Kõige suuremas mahus

jõudis eluasemelaen kaaslaenu toel 2023. aastal Kagu-Eestisse ning Ida- ja Lääne-Virumaale.

 Varem läbi viidud tuuleenergia taristu taluvustasu ja kohaliku kasu instrumentide analüüsi

põhjal jõustusid 1. juulist 2023 keskkonnatasude seaduse muudatused, mis lubavad maksta tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust hüvitist maismaal asuvate tuulikute naabruses elavatele inimestele ja nende kohalikele omavalitsustele. Hüvitist saavad taotleda ka meretuuleparkidest mõjutatud kalandusettevõtjad.

 Turvalisema elukeskkonna loomisele eri piirkondades on panustanud Siseministeeriumi

koostöölepingute uuendamine 15 maakondliku turvalisuse nõukoguga aastateks 2023–27. Eelkõige hõreasustusega abikaugete piirkondade turvalisust on tugevdanud Siseministeeriumi

tegevus vabatahtlike päästekomandode arendamisel ja vabatahtlike päästjate tegevuse mitmekesistamisel ning väikesaartel tegutsevatele vabatahtlikele päästekomandodele antav täiendav püsitoetus.

lähtutud vajadusest

kohanduda kestlikult

piirkondade

rahvastiku-

muutustega

Avanes mitmeid

õiglase ülemineku

fondi (ÕÜF)

toetusmeetmeid Ida-

Virumaa

elukeskkonna

parandamiseks

Avanes

toetusmeede

suuremate

linnapiirkondade

targa linnaruumi ja

Ida-Viru

linnapiirkondade

taaselavdamiseks

Jätkati

eluasemelaenudega

turutõrke-

piirkondadele ja

piirkonniti

diferentseeritud

eluasemete

renoveerimise

toetustega

Jõustusid

hüvitised kohalikele

kogukondadele ja

kalandus-

ettevõtetele

tuuleparkide

häiringute talumiseks

Võimestati

vabatahtlike

päästjate tegevust

abikaugetes

piirkondades ja

maakondade

Regionaalse arengu tegevuskava 2023.a seire ülevaade Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024

17

 Veeteenuste piirkonniti ühtlasema kvaliteedi ja efektiivsuse tõstmiseks alustati veeteenuse reformi projektiga, milles Kliimaministeerium koostöös KOV-ide, vee-ettevõtete jt partneritega töötab välja veeteenuste arendamise teekaardi ja kestliku vee-ettevõtluse mudeli. KIKi

keskkonnaprogrammist toetati piirkondlikke vee-ettevõtete arenguprojekte 2023.a kokku 4,4 milj euro ulatuses.

turvalisuse

nõukogude tegevust

2.7 Juurprobleem - piirkondlikud erinevused ettevõtete konkurentsivõimes ja ligipääsus kapitalile

Joonis 13. Muutused juurprobleemi seirenäitajates 2019-2023.

Regionaalne ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime on piirkondliku arengu võtmetegur. Paraku

on just ettevõtluse arengunäitajate piirkondade vahelised erinevused regionaalse arengu juurprobleemide võrdluses kõige teravamalt nähtavad. Suured piirkondlikud erinevused

ettevõtlusaktiivsuses, ettevõtete lisandväärtuses, tootlikkuses, ekspordis ning teadus- ja arendustegevuse rakendamise võimekuses pärsivad eelkõige suurematest linnapiirkondadest eemale jäävate piirkondade, aga kaudselt ka kogu Eesti majanduse konkurentsivõimet ja arengut tervikuna.

☹ Just

ettevõtlusarengu

näitajates on

piirkondade vahelised

erinevused jätkuvalt

kõige tuntavamad

 Ida-Virumaa tegevuskava 2030 elluviimisse panustavate tegevustena töötati sealse rahvastiku kahanemisega kohandumiseks välja spetsiaalne toetusmeede tühjenevate korterelamute probleemistiku lahendamiseks, mida on vahendite olemasolul kavatsus laiendada ka teistele sarnasetele piirkondadele väljaspool Ida-Virumaad.

 Lisaks töötati välja toetusmeede Ida-Viru maakonna ühistutele ja kohalikele omavalitsustele

korterelamute renoveerimiseks, mille 9,4 milj euroga taotlusvoor avanes 2024. a alguses.

 Jätkati ka Õiglase Ülemineku Fondi toetusmeetmete väljatöötamist ja elluviimist, mille kogurahastusest (ca 340 milj eurot) on kavandatud ligemale 20% Ida-Virumaa elukeskkonna

parandamiseks seoses põlevkivitööstuselt mitmekesisemale ja süsinikuneutraalsemale majandusele üleminekuga.

Regionaalse arengu tegevuskava 2023.a seire ülevaade Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024

18

Tööjõu tootlikkust peegeldav sisemajanduse kogutoodang (SKP hõivatu kohta ostujõu alusel) on Eurostati andmete põhjal tehtud arvutuste alusel selgelt kõrgem kahe suurema linnapiirkonnaga regioonides, ulatudes 2022.a seisuga Põhja-Eestis (Harjumaal) 88%-ni ELi keskmisest ning ka Kirde-Eestis (Ida-Virumaal) 76%-ni. Samas Lääne-Eesti regioonis ulatus see vaid 58%-ni ning Kesk- ja Lõuna-Eestis 66%-ni. Üksikute maakondade lõikes on majanduse kogutoodang hõivatu kohta

veelgi madalam. Arvestades näiteks Tartu linnaregiooni mõju Lõuna-Eesti näitajale on selge, et ülejäänud Lõuna-Eesti maakondade SKP hõivatu kohta jääb ELi keskmisest tublisti allapoole. Kõigi Eesti regioonide vastav SKP näitaja on seejuures ELi keskmise suhtes teinud 2022.a läbi languse eelnevate aastate kasvutrendi järgselt. Üheks põhjuseks on siin kindlasti Eesti ELi keskmisest palju

kõrgem inflatsioon ja kiirem majanduslangus. Samas võib 2022.a näitaja iga-aastaste andmerevisjonide käigus veel muutuda. Ka OECD riikidega võrdluses on tööjõu tootlikkus

väljaspool meie suuremate linnapiirkondadega regioone üks madalamaid ja erinevused

piirkondade vahel ühed suuremad7.

Sarnased piirkondlikud erinevused ilmnevad ka ettevõtlusaktiivsuses. Kui Põhja-Eestis/Harjumaal oli 2023.a 1000 elaniku kohta 130 statistilisse profiili kuuluvat ettevõtet (v.a FIE-d) ning kõrgem ettevõtlusaktiivsus on veel Tartumaal (101), siis suurtööstuste piirkonnas Ida-Virumaal küündib

näitaja vaid 39-ni ning kõigis ülejäänud maakondades jääb vahemikku 63-73. Siiski on paaril viimasel aastal piirkondade vahelised erinevused ettevõtlusaktiivsuses paari protsendi jagu

vähenenud.

Ettevõtete lisandväärtuse piirkondlikud erinevused on paaril viimasel aastal mõnevõrra suurenenud, kuid mitte niivõrd ülejäänud Eesti võrdluses Harjumaaga kui hoopiski Ida- Virumaaga, mille ettevõtete lisandväärtus on aastatel 2020-2022 kasvanud nii NUTS3

piirkondade kui maakondade võrdluses kõige kiiremini. 2022. aastaks ulatus keskmine

lisandväärtus ettevõtte (20+ töötajaga) kohta8 99 000 eurost Lääne-Eestis 167 000 euroni Kirde- Eestis (Ida-Virumaa). Maakondadest on püsinud ettevõtte kohta loodav lisandväärtus kõige madalam Hiiumaal, kus mahajäämus kogu Eesti näitajast on samal perioodil vähenenud 54%lt

48%-ni. Seevastu Ida-Virumaal on sama lisandväärtuse näitaja riigi keskmise suhtes kasvanud 120%lt 132%ni.

Ettevõtete ekspordi näitajates pärast 2020. aastat toimunud piirkondlike erinevuste kasv on 2023. aastast üldjoontes pidurdunud ning Lääne-, Lõuna- ja Kesk-Eesti ekspordimahud ettevõtte kohta on võrdluses Harjumaaga vähenenud. Samas on ekspordi väärtus ettevõtte kohta

kahanenud 2023. aastal kõigis piirkondades ning just Ida-Virumaal on eksport pärast vahepealset kasvu teinud 2023. aastal läbi kõige suurema languse ja mahajäämus Harjumaast on taas

suurenenud. Maakondade võrdluses on 2023. a seisuga kaupade ja teenuste eksport ettevõtte kohta suurim Harjumaal (ca 244 000 eurot) jäädes seevastu Võru-, Põlva-, Lääne-, Saare- ja

Hiiumaal alla 100 000 euro (Põlvamaal kõigest 58 000 eurot). Vahe on maakonniti seega enam kui 4-kordne.

Ettevõtete piirkonniti ebaühtlast konkurentsivõimet võimendab ka piirkondlik ebavõrdsus ettevõtete ligipääsus investeeringuteks vajalikule laenukapitalile. Sarnaselt elukondliku

kinnisvaraga on tagatisvara madal turuväärtus ning vähene likviidsus üheks piiravaks tingimuseks

väljaspool suuremaid linnapiirkondi investeeringuid kavandavate ettevõtjate jaoks. EIS-Kredexi ja MESi piirkondlike soodustingimustega laenu- ja käendustoodete pakkumine väljaspool

suuremaid kasvukeskuseid on aidanud piirkondlikku ebavõrdsust laenukapitali ettevõtlusesse

jõudmisel mõnevõrra ühtlustada. MESi maamajanduse ettevõtetele mõeldud laenu- ja

☹ Sisemajanduse

kogutoodang on

väljaspool suuremaid

linnapiirkondi ELi

keskmisega võrreldes

jätkuvalt väga kesine

Vaatamata

riigisiseste erinevuste

kasvule on ettevõtete

lisandväärtuse ja selle

kasvutempo poolest on

piirkondadest

eredamalt silma

paistnud just Ida-

Virumaa

☹ Eksport ettevõtte

kohta erineb

maakonniti üle 4 korra

7 The Geography of Income Inequalities in OECD Countries, OECD 2022 (WPTI töörühma töödokument); https://www.oecd- ilibrary.org/urban-rural-and-regional-development/oecd-regions-and-cities-at-a-glance-2022_14108660-en 8 Hõlmates alates 2020.a Statistikaameti sisse viidud metoodika muutatust kõiki ettevõtteid põllumajanduse, tööstuse, energeetika,

ehituse ja teenuste (v.a finants- ja kindlustustegevus) valdkondades.

Regionaalse arengu tegevuskava 2023.a seire ülevaade Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024

19

käendustoodete vahenditest on näiteks 2023. aastal ligemale 95% jõudnud väljaspoole Harjumaad ja 90% väljaspoole Harju- ja Tartumaad. Tähelepanuväärne on seegi, et piirkondlikud erinevused ligipääsus kapitalile mõjutavad omakorda ettevõtete ligipääsu ettevõtlustoetuste tagastamatule abile.

Ka riiklikud strateegiad „Eesti 2035“ ning TAIE 2035 näevad ette väljaspool Harjumaad loodud

SKP kasvutempo kiirenemist Euroopa Liidu keskmise suhtes9 ning teadmusmahuka ja kõrgema

lisandväärtusega ettevõtluse kasvu kõigis Eesti piirkondades. Selle saavutamiseks on vaja riigi ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitika meetmete kaudu suunata rohkem ressurssi ja toetuseid väljapoole suuremaid kasvukeskuseid, et Eesti areneks majanduslikult senisest võrdsemalt.

Ettevõtlusarengu ja innovatsiooni toetusmeetmete vahendeid on ettevõtete arvu suhtes pigem jõudnud rohkem tagasihoidlikuma ettevõtlusarenguga piirkondadesse. Vähem toetuseid on

ettevõtete arvu suhtes jõudnud kõige konkurentsivõimelisema ja kiiremini kasvava majandusega Põhja-Eestisse. Paraku keskmisest vähem on toetusi jõudnud ka selgelt halvemate

majandusarengu näitajatega Lääne-Eestisse ja maakondadest on keskmisest vähem toetuseid ettevõtte kohta pikema perioodi vältel (2014-23) jõudnud lisaks Harjumaale (67% riigi keskmisest) veel ka Pärnu- ja Raplamaale (vastavalt 70% ja 86%). Samas on keskmisest kordades

enam toetuseid ettevõtete arvu suhtes jõudnud jällegi Ida-Virumaale. Tuleb arvestada, et väiksema ettevõtete arvu ja suurettevõtete suure osatähtsuse tõttu toetussumma ettevõtte kohta siin mõnevõrra võimendub, samas on ka elanike arvu suhtes Ida-Virumaale jõudnud

ettevõtlus- ja innovatsiooni meetmetest toetuseid keskmisest selgelt enam. Keskmisest tublisti enam ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuseid on ettevõtete arvu suhtes jõudnud ka Kesk- ja Lõuna- Eestisse, eriti väljapoole Tartumaad.

Joonis 14. Haakuvate toetusmeetmete toetuste piirkondlik jaotus (eurot ettevõtte kohta) võrdluses

juurprobleemi seirenäitajatega

Rakendusplaani elluviimine

Juurprobleemi leevendamisesse panustanud olulisemad tegevused

 Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist tulenevalt analüüsiti võimalusi ja kavandati rakendusmehhanisme, mille toel suunata Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021-27.a

rakenduskava alaeesmärkide nutikam ja rohelisem Eesti ettevõtluse toetusmeetmete vahenditest vähemalt 40% väljapoole Tallinna ja Tartu regioone. Valitsuskabineti otsusel hakatakse iga-aastase välisvahendite kasutamise seire raames jälgima ka vastavate toetuste tegelikku regionaalset jaotust.

 Väga oluline panus ettevõtlusarengu piirkondlikule tasakaalustamisele on olnud ELi ühtse põllumajanduspoliitika 2021-27.a strateegiakava ja EMKVFi rakenduskava uute

põllumajanduse, kalanduse ja maaettevõtluse toetusmeetmetel, mis on põhiosas suunatud

maa- ja rannapiirkondade ettevõtete arengule või rakendavad soodsamaid toetuse andmise

Eesmärgiks võetud

üle 40% ELi

struktuurifondide

ettevõtlustoetuste

jõudmine väljapoole

Tallinna ja Tartu

linnaregioone

9 Vastavalt „Eesti 2035“-le vähemalt 67%-ni EL27 suhtes aastaks 2035 (ostujõu pariteedi näitaja alusel).

Regionaalse arengu tegevuskava 2023.a seire ülevaade Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024

20

tingimusi väljaspool Tallinna linnaregiooni. 2023. aastal töötati välja ka mitmeid uusi olulise mõjuga toetusmeetmeid (nt investeeringutoetused bioressursside väärindamiseks, ettevõtluskeskkonna arendamiseks maapiirkonnas, ettevõtete teadmussiirdeks meetmed).

 Regionaalse turismiettevõtluse arendamiseks on aasta varem avatud sihtfinantseeringu kaudu plaanis aastatel 2023–26 toetada regionaalsete turismiarendusorganisatsioonide tegevust ligikaudu 7,5 miljoni euroga. Selleks oli 2023.a lõpuks sõlmitud lepingud 6

turismiarendusorganisatsiooniga. Lisaks sai Maakondlike arengustrateegiate elluviimise toetusmeetmest 2023.a taotlemisõiguse 11 uut regionaalset turismiarendusprojekti.

 Uute ettevõtluskeskkonna arendamisele suunatud regionaalarengu toetusmeetmetena valmistati ette väljaspool Harjumaad ja Tartu linnapiirkonda rakendatav Piirkondade ettevõtlus- ja elukeskkonna toetusmeede, mille esimene taotlusvoor oli avatud 2023. a

veebruarist augustini. Toetusvahendid ja projektide hindamine jaotati NUTS3 piirkondade põhiselt ja rahajaotuse koostamisel võetakse arvesse piirkondade sotsiaalmajanduslikku olukorda.

 Ettevõtete ligipääsu parandamiseks finantskapitalile turutõrkepiirkondades on jätkatud

soodusintressi ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) lisagarantiiga regionaallaenu instrumendi rakendamist ettevõtjatele väljaspool Harju- ja Tarumaad olukorras, kus ettevõtjal puudub pangale vajalik omaosalus või tagatisvara. Lisaks EIS-i laenutoodetele on jätkunud ka Maaelu Edendamise Sihtasutuse omakapitalist ja ELi fondide rahastamisvahenditest laenude

ja käenduste andmine maamajanduse ettevõtjatele.

 Maakondlike arenduskeskuste võrgustiku korraldamine ja ettevõtlusnõustamise

toetamine liikus 2023.a MKM-lt üle REMi koordineerimisele. Kinnitati VKEde nõustamise ning

VKE töötajate oskuste arendamise toetusmeetme toetuse andmise tingimused, et alustada meetme rakendamist 2024.a algusest. Meetme eelarve kujundamisel suunati suurem osa

toetusest neile piirkondadele, kus ettevõtlusega seotud probleemid on suuremad. Selleks arvestati MAK-de vahel toetusvahendite jaotamisel maakonna elanike arvu kõrval ettevõtluse arengut peegeldavaid sotsiaalmajanduslikke näitajaid.

 Jätkus välisinvestorite regionaalse sihtturunduse ja investorteeninduse toetamine.

Olulist tuge

ettevõtluse piirkonniti

ühtlasemale arengule

on andmas ÜPP ja

EMKVFi 2021-27.a

strateegiakavade

maapiirkondadele

suunatud

toetusmeetmed

ELi õiglase

ülemineku jt fondidest

on avatud üle 200 milj

euro ulatuses uusi

toetusmeetmeid

piirkondade

ettevõtlusarengu

toetamiseks

Jätkunud EIS-i ja

MES-i

soodustustingimustel

regionaallaenud ja

käendused

ettevõtjatele

turutõrkepiirkondades

 Kagu-Eesti tegevuskava 2030 elluviimisse panustas oluliselt Kagu-Eesti ettevõtluse arengu

toetusmeetme väljatöötamine 7,5 milj euro ulatuses, mille toetuse andmise tingimused

kinnitati 2023.a septembris ja taotlemine avanes 2024. a kevadest.

 Ida-Virumaa tegevuskava 2030 elluviimise ja piirkonna arengu seisukohast olulise mõjuga tegevustena avanesid mitmed HTMi ja MKMi koordineeritavad ÕÜF-i toetusmeetmed Ida-

Virumaa ettevõtluskeskkonna ja tööturu arendamiseks põlevkivienergeetikalt süsinikuneutraalsemale majandusele üleminekul. 2023.a jooksul kinnitati toetuse andmise

tingimused Ida-Virumaal ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise, teadus- arendustegevuse mahuka piloottaristu rajamise ning suurinvesteeringute ja VKE-de investeeringute toetamise meetmete elluviimiseks.

 Regionaal- ja põllumajandusministeerium jätkas ettevõtluse konkurentsivõime kasvatamisele suunatud Ida-Virumaa programmi toetustega. Sh eraldati 2023. aastal üle 52

000 euro Ida-Viru filmifondi tegevuste toetamiseks ja 165 000 eurot Ida-Viru Ettevõtluskeskuse ettevõtlusnõustamise teenustele. Jätkus ka Ida-Virumaa iduettevõtluse ökosüsteemi arendamine aastateks 2022-25 EIS-ga sõlmitud toetuslepingu raames.



Regionaalse arengu tegevuskava 2023.a seire ülevaade Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024

21

Tegevuste elluviimisel esinenud puudused

 Piirkondade ettevõtluse fookusvaldkondade ja nutika spetsialiseerumise toetamise võimalused ettevõtlus- ja TA poliitika riiklikest toetusmeetmetest ja finantsinstrumentidest on jäänud võrdlemisi ebaselgeks. See puudutab nt perioodi 2021-27 ELi struktuuritoetustest rahastatavat temaatiliste TA-programmide toetusmeedet, mis oli 2023. aastal väljatöötamisel ning TAIE fookusvaldkondade arendamise teekaarte, mis peaksid

nägema ette ka võimalusi piirkondliku ettevõtluse edendamiseks. Riiklike nutika spetsialiseerumise toetusmeetmete väljatöötamisel on vaja jälgida, et nendega oleksid tagatud toetusvõimalused ka piirkondlike fookusvaldkondade ettevõtluse arenguprojektidele, mis ei pruugi üks-ühele kattuda riiklike nutika spetsialiseerumise valdkondadega ning võivad olla oma tegevuste ja tulemuste mõttes väiksemamahulisemad.

Muuhulgas on käimasolevate Kesk- ja Lõuna-Eesti regionaalsete arengulepete väljatöötamise

protsessis nähtud selget vajadust kindlustada piirkondade ettevõtluse fookusvaldkondade

arendamiseks vajaminev rahaline tugi "TAIE 2035" strateegia toetusmeetmete raames.

2.8 Juurprobleem - piirkondlikud erinevused ettevõtjatele vajalike oskustega tööjõu kättesaadavuses Joonis 15. Muutused juurprobleemi seirenäitajates 2019-2023.

Piirkondliku ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimele ja ettevõtete lisandväärtuse kasvule on oluline kõrgema hariduse ja kvalifikatsiooniga tööjõu olemasolu ning võimalused paindlikult koolitada oma vajadustele vastava profiili ja oskustega töötajad. Seejuures on väga oluline, et tööjõu erialane haridus ühtiks võimalikult hästi piirkondliku ettevõtluse valdkondliku profiili ja oskuste vajadusega aitamaks leida ettevõtetel piirkonnast kohapealt sobivate oskustega tööjõudu ning inimestel oma oskustele ja haridusele vastavaid töövõimalusi.

Eri- või kutseharidusega (sh kõrgharidus) 25-64-aastaste täiskasvanute osatähtsus on 2023.a kõrgem Ida-Virumaal (77,6%), Harju- ja Tartumaal ning Lääne-Eesti saartel (70-75% vahemikus), jäädes kõigis ülejäänud maakondades 63-66% vahele (madalaim Valgamaal 62,8%). Paraku on piirkondade vahelised erinevused selle tööturul hinnatud haridusega elanikkonna osakaalus pärast 2020. aastat pisut kasvanud nii NUTS3 piirkondade kui ka maakondade võrdluses. Samas 2023.a andmete põhjal on see kasvutrend siiski peatunud.

Elukestvas õppes osalemises on piirkondade vahelised erinevused paaril viimasel aastal pisut

vähenenud, kuid siiski veel märgatavad. Kui Lõuna- ja Põhja-Eestis ulatub vastav näitaja 2023.a seisuga

23-25%-ni, siis Kesk-Eestis on osalemine elukestvas õppes olnud kõige tagasihoidlikum - 18%. Teistest

☹ Ettevõtluse

arengut toetava

tööjõu ja oskuste

kättesaadavus on

jätkuvalt kesisem

väljaspool

suuremate

linnapiirkondadega

regioone

 Puudulik on olnud ka info riiklike ettevõtlustoetuste väljatöötamisel soodsamate

sekkumismäärade vm erisuste kaalumise kohta Kagu-Eestile ja Ida-Virumaale, mida on

nähtud ette muuhulgas riiklikes Kagu-Eesti ja Ida-Virumaa tegevuskavades aastani 2030.

Regionaalse arengu tegevuskava 2023.a seire ülevaade Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024

22

piirkondadest kiiremat kasvu on elukestvas õppes osalemises alates 2021. aastast näha Ida-Virumaal. Arvestades õiglase ülemineku fondi toel avanevaid täiend- ja ümberõppe võimalusi ning põlevkivisektori ümberkorraldusi maakonnas, võib oodata senise kasvutrendi jätkumist ka järgmistel aastatel.

Vaadates tööjõu ja selle oskuste arendamisele panustavate toetusmeetmete vahendite regionaalset

jaotust, on näha, et nende meetmete piirkondlik jaotus on aidanud ka selle juurprobleemi ohjamisele

pigem kaasa. Nimelt on seni Väljaspoole Harjumaad jõudnud tunduvalt rohkem toetuseid ettevõtte kohta, eriti Kesk- ja Lõuna-Eesti regiooni ning ka Lääne-Eesti saarmaakondadesse. Samas nt Põlvamaale on jõudnud nende meetmete toetuseid vaid kolmandiku jagu riigi keskmisest.

Joonis 16. Haakuvate toetusmeetmete toetuste piirkondlik jaotus (eurot ettevõtte kohta, v.a FIE-d)

võrdluses juurprobleemi seirenäitajatega

Rakendusplaani elluviimine

Juurprobleemi leevendamisesse panustanud olulisemad tegevused

 Piirkondade ettevõtjatele vajaliku tööjõu kättesaadavust aitab parandada 2023.a välja töötatud Sektorite vahelise mobiilsuse toetusskeem, mis toetab ülikoolide ja TA asutuste

ekspertide kaasamist ettevõtete tootearendusse ja teadus- ja arendustegevusse. Meetmes soositakse väljaspool Harju- ja Tartumaad tegutsevaid taotlejaid boonuspunktide andmisega projektide hindamisel. Ettevõtjate vajadustele vastava tööjõu ettevalmistamist on aidanud

tagada ka kutseõppeasutuste koostöö õppekavade arendamisel kohalike tööandjatega, Töötukassa esindustega, MAK-de jm osapooltega.

 Ülikoolide regionaalsete kolledžite panust piirkondade ettevõtete arengusse ja tööjõu

ettevalmistamisse on aidanud finantsiliselt kindlustada HTM-i avalik-õiguslikele ülikoolidele ning riigi rakenduskõrgkoolidele antav 1,6 mln eurone täiendav sihttoetus kõrgharidusõppeks regionaalsetel õppekohtadel. Pikaajalise muutuse saavutamiseks on vajadus selle täiendava

rahastuse püsivaks muutmise järele. Regionaalsete kolledžite muude regionaalarengus vajalike ülesannete (sh TA teenused ettevõtetele, tööjõu täiend- ja ümberõpe) rahastamisvõimalusi

aitavad parandada ka kahes eelnevas punktis nimetatud ÕÜFi toetusmeetmed Ida-Virumaale ning osalemine regionaalse ettevõtluskeskkonna arendamise projektides.

 Avanes uuendatud üürielamute rajamise toetusmeede eelarvega 5 miljonit eurot, mis parandab inimeste töötamise võimalusi ja aitab rahuldada ettevõtete tööjõuvajadusi eri piirkondades. Toetusmeedet rakendatakse väljaspool Tartu ja Tallinna linnu ning nendega külgnevaid kohaliku omavalitsuse üksusi. Eraldatud toetusega ehitatakse või renoveeritakse olemasolev elamu üürielamuks Hiiumaal Kõrgessaare alevikus, Toila vallas Voka alevikus, Jõgeva

vallas Sadukülas, Kuressaare linnas ja Põltsamaa vallas Esku külas.

 Ettevõtete arengut toetavat tööjõuvajaduste piirkondlikku prognoosivõimekust on aidanud

parandada esimesed sammud OSKA tööjõuvajaduse prognoosi andmemudeli täiendamisel uute andmeallikatega (sh EHIS, EMTA TÖR, ETU, Statistikaamet, rahvastikuregister), mis on loonud

eeldused tööjõu oskuste vajaduse prognoosidesse territoriaalse mõõtme lisamiseks. Kuigi teadaolevalt ei ole tööjõu oskuste vajadust OSKA prognoosides ja uuringutes veel piirkonniti

Töötati välja

uued ÕÜF-st

rahastatavad

toetusmeetmed

Ida-Virumaal tööjõu

ümberõppeks

põlevkivisektorist

väljumisel

ülikoolide ja

riigi

rakenduskõrgkoolid

e regionaalsetele

õppekohtadele

eraldatud täiendav

sihttoetus on

aidanud

kindlustada

kõrgharidusõppe

jätku piirkondades

Regionaalse arengu tegevuskava 2023.a seire ülevaade Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024

23

prognoositud, on eraldi piirkondliku tööjõuvajaduse prognoosimise moodul välja arendamisel Ida-Virumaa näitel. Operatiivsemat ülevaadet piirkondlikust tööjõuvajadusest annab jätkuvalt ka Töötukassa regionaalse tööjõubaromeetri vahendusel. Siiski vajab OSKA mudeli kasutuselevõtt tööjõu oskuste vajaduste prognoosimiseks piirkonniti ja tööjõu paremaks ettevalmistamiseks piirkondade ettevõtjatele edaspidi rohkem tähelepanu.

Tegevuste elluviimisel esinenud puudused

Pärast piirkondliku

töökoha loomise

toetuse katkemist

React-EU

vahenditest vaja

uuesti vaadata üle

piirkondliku

töökoha loomise

toetuste vajadused

2.9 Juurprobleem - KOV-de piirkonniti erinev finants-, arendus- ja teenuste osutamise

võimekus

Joonis 17. Muutused juurprobleemi seirenäitajates.

Kohalike omavalitsuste haldus- ja arendusvõimekuse piirkondlikke erinevusi peegeldab hästi kogukonna rahulolu kohalike avalike teenuste, omavalitsuste juhtimisega ja arenguga. Ka „Eesti 2035“ strateegia näeb riigi olulise arenguvajadusena ette, et inimesele peavad kõik avalikud teenused olema kättesaadavad ja kvaliteetsed füüsilises ruumis või digitaalsetena, olenemata elukohast.

Elanike rahulolus KOV teenustega10 on piirkondade vahel üpris suured erinevused – kui keskmisest selgelt kõrgem rahulolu on Põhja-Eestis Harjumaal (keskmiselt 66 punkti 100-st) ja Lääne-Eestis (61 punkti), siis tunduvalt vähem ollakse kohalike avalike teenustega rahul Ida-Viru-

☹ KOV

teenustega

rahulolu erineb

märkimisväärselt

(37 punktilt Kohtla-

Järvel 85 punktini

Muhus)

10 Rahulolu 2022.a ja 2020.a võrdluses tuleb arvestada erinevustega küsitluste metoodikas. Mõlema aasta hinnangud on teisendatud ühtsele alusele 0-100 punkti skaalale. Seetõttu tuleks jooniste põhjal teha järeldusi üksnes piirkondade vaheliste erinevuste, mitte nendes 2 aasta vahel toimunud muutuste kohta. Märkus puudutab ka teisi elanike rahulolu hindamisel põhinevaid seiremõõdikuid RETKi juurprobleemide 3, 4, 5, 6 ja 9 all.

 Kagu-Eesti ja Ida-Virumaa tegevuskavade elluviimisesse panustanud tegevustest on 2023.a peatatud REACT-EU vahendite lõppemisel ja kohati teenuse vähese kasutamise tõttu

piirkondliku töökoha loomise toetus nii Kagu-Eestis kui ka Ida-Virumaal ning vahendid suunatud ümber muudele üleriigilistele tööturutoetustele. 2025. aastaks kavandatud

palgatoetuste süsteemi ümbervaatamisel on vaja uuesti hinnata Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti ning muude suurema tööpuudusega piirkondade vajadusi sarnaste instrumentide järele.



 Ida-Virumaa tegevuskava elluviimisesse on panustanud tublisti piirkonna tööturu

kohandamiseks põlevkivisektori kokku tõmbumisega ette valmistatud uued ÕÜF-st rahastatavad toetusmeetmed põlevkivisektori töötajate tööle asumise ja oskuste arendamise toetamiseks, mille rakendamist alustati 2024.a algsest ning Ida-Virumaal täiendkoolituse mahu suurendamiseks ja uute tasemeõppe õppekavade loomiseks kutse- ja kõrghariduses.

2023.a viidi lõpule ka toetusmeede Ida-Virumaa ettevõtluse ja inimeste tööalaste oskuste

mitmekesistamiseks 2,9 mln e roga, millest sai kasu üle 2300 inimese ja 170 ettevõtte.

 .



Regionaalse arengu tegevuskava 2023.a seire ülevaade Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024

24

, Valga- ja Jõgevamaal (vahemikus 49-52 punkti). Omavalitsuste lõikes varieerub keskmine rahulolu 37 punktilt Kohtla-Järvel kuni 85-ni Muhu vallas.

Sarnased on piirkondlikud erinevused ka rahulolus omavalitsuse juhtimise muutustega, millega on inimesed oluliselt vähem rahul Ida-Viru, Järva ning Lõuna-Eestis Jõgeva-, Põlva ja Valga maakonnas (keskmiselt 34-39 punkti 100-st) ning kõige rahulolevamad Tartu-, Lääne-Viru- ja Harjumaal (51-59 punkti). Üksikute omavalitsuste võrdluses kõigub keskmine rahulolu koguni 16 ja 85 punkti vahel.

Rahulolu koduomavalitsuse üldise arengusuunaga on taaskord kõrgem Harjumaal (keskmiselt 61 punkti 100st) ning Tartu- ja Võrumaal (56-57 punkti). Ida-Viru-, Põlva- ja Valgamaal jääb rahulolu seevastu allapoole 43 punkti piiri. Omavalitsuste lõikes varieerub keskmine rahulolu 30-31 punktilt Kohtla-Järve linnas ja Põhja-Sakala vallas 82 punktini Muhu vallas.

Pärast 2020. aastat on kohalike omavalitsuste finantsolukord muutunud pigem keerulisemaks ja KOV võlakohustuste maht kasvanud. KOV eelarvestrateegiate prognooside kohaselt võib eeldada, et netovõlakoormuse madalseis jääb 2023-2024 aastasse, misjärel stabiliseerub suhteliselt kõrgel tasemel. Halvenenud finantsolukord pärsib omakorda omavalitsuste investeerimisvõimekust ja suutlikkust viia ellu arendusprojekte nii puhtalt omavahendite kui ka toetusmeetmete kaasfinantseerimise kaudu.

Piirkondlikke erinevusi omavalitsuste finants- ja investeerimisvõimekuses, mis tuleb suuresti ebaühtlasest maksulaekumisest, on püütud ühtlustada tasandusfondiga arvestades piirkonna demograafilisi näitajaid ja sotsiaalmajanduslikku arengutaset. Vajadust riiklike sekkumiste järgi KOV-de finantsvõimekuse ühtlustamiseks suurendab ka asjaolu, et Eesti on olnud ühe piiratuma KOV finantsautonoomiaga riike, kus KOV kulude osa valitsemissektori kuludest ja kohalike maksude osakaal on madalam kui enamikus arenenud riikides11. Mitmed uuringud ja eri riikide kogemused näitavad, et sisuline detsentraliseerimine ja suurem autonoomia suurendab riigivalitsemise tõhusust ja avalike teenuse kvaliteeti ning on positiivses korrelatsioonis riikide sisemajanduse kogutoodangu suurusega12.

Joonis 18. Muutused KOV-de finantsolukorras 2017-2022

Allikas: https://minuomavalitsus.ee/omavalitsuste-finantsolukorra-indeks

☹ rahulolu

muutustega KOVi

juhtimises

varieerub

omavalitsuste

lõikes koguni 16 ja

85 punkti vahel

☹ KOV-de madal

finantsautonoomia

on tinginud

suurema vajaduse

riigi sekkumiste

järgi omavalitsuste

finantsvõimekuse

ühtlustamiseks

Riigi ja omavalitsuste haldus- ja arendusvõimekusele suunatud toetusmeetmete vahenditest, mille kohta on olemas andmed maakondliku jaotuse kohta, on elanike arvu suhtes jõudnud selgelt kõige enam toetusi Ida-Virumaale, kus rahulolematus omavalitsuse juhtimise, teenuste ja arengusuundadega on olnud kõige suurem ja kõige vähem Harju- ja Tartumaale, kus vastav rahulolu on keskmisest kõrgem. Selles võrdluses on toetusmeetmed aidanud selgelt piirkondade

vahelist ebavõrdsust leevendada. Samas keskmisest tunduvalt vähem vastavate meetmete

toetuseid jõudnud ka mitmesse Lõuna-Eesti maakonda, kus rahulolu omavalitsuse arengu ja

juhtimisega on olnud väiksem (eriti Jõgeva- ja Põlvamaa näitel). Vähem toetuseid on jõudnud ka

11 https://www.oecd.org/regional/multi-level-governance/OECD_SNG_Nuancier_2021.pdf 12 Making Decentralisation Work: a Handbook for Policy-Makers, OECD 2019.

Regionaalse arengu tegevuskava 2023.a seire ülevaade Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024

25

Kesk-Eesti regiooni, kus vastav rahulolu on olnud küll pigem keskmisel tasemel. Väga oluline on tagada edaspidi meetmete rakendamise lahendused, mis aitaksid nende toetusvahendeid ja mõju suunata rohkem kõigisse sellistesse piirkondadesse, mille haldus- ja arendusvõimekus on olnud keskmisest halvem.

Joonis 19. Haakuvate toetusmeetmete toetuste piirkondlik jaotus (eurot elaniku kohta) võrdluses

juurprobleemi seirenäitajatega

Rakendusplaani elluviimine

Juurprobleemi leevendamisesse panustanud olulisemad tegevused

 Kohalike omavalitsuste teenistujate arendamisel jätkas oma tegevust selleks loodud ministeeriumite ülene juhtrühm, algatati KOV juhtidele mõeldud arenguprogramm ReMi,

Kliimaministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Riigikantselei koostöös. Lisaks suurendati toetusmeetme "Kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse tõstmine" eelarvet 2 mln euroni,

millest jätkati KOV-de arendusvõimekust toetavate uuringute ja õppereiside tegemist ning viidi

läbi riigihange kohaliku omavalitsuse strateegilise personalijuhtimise mudeli loomiseks ja rakendamiseks.

 Kohalike omavalitsuste finantsvõimekusse ühtlustamiseks ja finantsautonoomia

tugevdamiseks valmistati 2023. aastal ette KOV-de tulubaasi ümberkujundamise ettepanekuid Vabariigi Valitsusele. Ettepanekud puudutasid KOV-dele laekuva füüsilise isiku tulumaksu

arvestuse muutmist, maamaksu autonoomia suurendamist, tasandusfondi arvestuses hõreasustuse ja ääremaalisuse koefitsiendi võimendamist ning KOV-dele tööealiste ja

pensionäride pealt laekuva tulumaksu osa suurendamist, millega turgutada kiiremini kahaneva ja vananeva rahvastikuga omavalitsuste finantsvõimekust ja -jätkusuutlikkust. Tasandusfondi

mehhanismi modifitseerimise ettepanekus on võetud arvesse ka asjaolu, et liiga jõulise tulude

territoriaalse ümberjagamise korral võib soovimatuks tagajärjeks regionaalse arengu

tasakaalustamise asemel olla piirkondade vähenev motivatsioon ettevõtluskeskkonna jm arengu nimel pingutada. Sellele, et liiga jõulised tasandusfondi ümberjagamismehhanismid võivad pikas perspektiivis piirkondade vahelisi arengulõhesid suurendada, on osutanud ka OECD13.

 KOVde ettevõtluskeskkonna arendamise võimekuse tugevdamiseks jätkus MAK-de ettevõtluskonsultantide võrgustiku arendamine MAK-de tegevuskava ja personali

arengumudeli alusel. MAKide riigieelarveline rahastamine liikus 2023. aastal MKM-ist üle Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalasse. Jätkuvalt on KOV-d saanud viia läbi uuringuid, analüüse ja õppereise ettevõtluse arendamise võimekuse tõstmiseks toetusmeetme „Kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse tõstmine“ raames.

 Edasiminek jätkus KOV-de turvalisuse ja kriisijuhtimise valmiduses. Alustati omavalitsuste turvalisuse arenguprogrammiga, et võimestada KOVe ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundajana ning turvalise ruumiloome põhimõtete rakendamisel avaliku ruumi planeerimisel.

valitsemisalade

ülene juhtrühm jätkas tegevust KOV teenistujate pädevuste tervikliku arendamisel ja suurendati sama eesmärgiga toetusmeetmete eelarvet

Valmistati ette fiskaalsete lahenduste ettepanekud KOV-de finantsvõimekuse ühtlustamiseks, sh kohandumiseks rahvastiku kahanemise ja vananemisega

13 ibid

Regionaalse arengu tegevuskava 2023.a seire ülevaade Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024

26

Programmi läbimisel koostavad omavalitsused turvalisuse tegevuskava ja Siseministeerium tagab selleks abistava mentori. Äsjaloodud KÜSKi kodanikuühiskonna innovatsioonifondi fookuses oli 2023. aastal julgeolekuolukorrast tingituna elanikkonnakaitse ja kriisivalmiduse võimekuse tõstmine kohalikul tasandil. Lisaks loodi Siseministeeriumi ja ELVLi ühine töörühm kriisivalmiduse ja siseturvalisuse valdkonna koostöö arendamiseks. Ühiskonna

toimetulekuvõime parandamiseks kriisiolukordades viidi läbi mitmeid koolitusprogramme, mille oluliseks sihtgrupiks olid kohalikud omavalitsused.

 Kriisivalmiduse tehnilise võimekuse parandamise eesmärgil said KOV-d taotleda Päästeametilt toetust (2022.-23.a kokku 2,28 milj eurot) alternatiivsete sidepidamisvahendite

ning generaatorite soetamiseks. Lisaks toetati Eesti saartel generaatorite ja alternatiivside seadmete soetust elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamiseks nt elektri- ja

transpordiühenduste katkestuste tingimustes tormide ajal. Samuti alustati üle-eestilise ohusireenide võrgustiku paigaldamise tegevusi.

 Toimusid mitmed minuomavalitsus.ee KOVde teenuste ja arengu seire veebirakenduse

arendustööd, mille käigus lisandusid rakenduses uued funktsionaalsused seiretulemuste

visualiseerimisel ja valmis uus ettevõtluskeskkonna arendamise hindamismoodul. Minuomavalitsus.ee mõõdikud on leidnud üha laiemat kasutust omavalitsuste ja riiklikes arengu- ja planeerimisprotsessides ning samuti valdkondlike toetusmeetmete väljatöötamisel.

 KOV-de teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamiseks digi-lahendustele ülemineku abil alustati MKMi digiriigi ja IKT arendamise toetusmeetmete toel mitmete uute KOVde digiülemineku tegevustega. Näiteks avalike teenuste kaardistamise mudeli ja ühtse kasutajate

rahulolu mõõtmise süsteemi väljatöötamist ning jätkati KOV istungite ja koosolekute digilahenduse arendamist. Lisaks toetati ELVL-i kohalike omavalitsuste IKT Kompetentsikeskust

841 000 euroga KOVde digipöörde kava tegevuste elluviimisel aastatel 2023-2024.

Tegevuste elluviimisel esinenud puudused

 Senised sammud KOV-de motivatsiooni ja võimekuse suurendamisel ettevõtluskeskkonna

arendamisel on jäänud vähemõjusaks. Enamus valitsuskabinetile tutvustatud ettepanekuid

peale KOVdele maa ettevõtluse arendamiseks üleandmise lihtsustamise ei ole jõudnud

lahendusteni, sh ettepanek juriidilise isiku tulumaksu osaliseks suunamiseks töökohtade arvu

alusel kohalike omavalitsuste tulubaasi. Omavalitsuste praeguse rahastamissüsteemi tõttu saavad KOV-d ettevõtluse arengust jätkuvalt vähe otsest kasu, mis ei motiveeri neid sellega tegelema.

Siseministeerium ja Päästeamet panustas väga laiapõhjaliselt kohaliku kriisijuhtimise ja elanikkonnakaitse võimekuse tugevdamisse

täiustati KOV-de

teenuste ja arenguseire veebirakendust minuomavalitsus.ee, millel on lai kasutuspotentsiaal riikliku ja kohaliku tasandi poliitikate ja arendusotsuste ruumiteadlikkuse tugevdamisel

MKMi ja ReMi

meetmete toel edenes KOV-de digiüleminek ja digitaalsete teenuste jõudmine kodanikeni

☹ sammud KOV-de

võimekuse ja

motivatsiooni

tugevdamiseks

ettevõtluse

arendamisel on

jäänud

pinnapealseteks

 Kagu-Eesti tegevuskava 2030 elluviimisse on tubli panuse andnud 2023. aastal spetsiaalse toetusprogrammi väljatöötamine Kagu-Eesti kohalike omavalitsuste sotsiaalhoolekande teenuse arendamiseks, arvestades teenuse osutamisel piirkonna eripäradega.

Regionaalse arengu tegevuskava 2023.a seire ülevaade Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024

27

2.10 Juurprobleem - piirkondlikud erinevused KOV-de arenguväljavaadetes seoses elanike arvu

muutustega

Joonis 20. Muutused juurprobleemi seirenäitajates 2019-2024.

Piirkondlikud rahvastikumuutused, eelkõige rändes ja vanusstruktuuris, kujundavad väga suurel määral piirkondade pikaajalisi arenguväljavaateid. Eesti siseseid rahvastikumuutusi veab endiselt eest rahvastiku kasv eeskätt pealinnaregioonis jt suuremates linnapiirkondades, mille taustal seisavad ülejäänud, eriti keskustest kaugemale jäävate hõreasustusega piirkonnad silmitsi kahaneva ja kiiremini vananeva rahvastiku väljakutsetega. Toimuvad rahvastikumuutused seavad nende piirkondade kohalikud omavalitsused selgelt keerulisemasse arenguolukorda, sh piirkondliku ettevõtluse arendamisel, kvaliteetsete teenuste kättesaadavuse tagamisel, taristu ülalpidamisel ja arendamisel kui ka piirkonna arendustegevuses laiemalt.

Piirkondlikke rahvaarvu muutuseid kajastavad Statistikaameti andmed näitavad, et paaril viimasel aastal on kõigi NUTS3 piirkondade rahvaarvu14 kahanemine pidurdunud ja pöördunud kergele kasvule, eelkõige suurenenud sisse- ja tagasirände ning eriti Ukraina sõjapõgenike arvelt. Nähtavam pööre Eesti ja mitmete piirkondade rahvaarvu muutustes ongi toimunud just pärast 2022. aastat. Samas eri piirkondade võrdluses on rahvastikumuutused jätkuvalt ebaühtlased - rahvaarv on kasvanud kiiremini suuremate linnapiirkondadega regioonides ega ole mujal püsivamate kasvutrendideni jõudnud. Võrreldes 2018. aastaga on rahvastik kahanenud kõige tuntavamalt Kirde-Eestis (4,4% jagu) ja maakondadest Hiiumaal (pisut üle 10%). Püsivam on rahvaarvu kasv jätkuvalt Põhja-Eestis Harjumaal (6 viimase aastaga ligemale 10%), kuid paaril viimasel aastal positiivse trendina ka Lõuna-Eestis (Tartu linnapiirkonna vedamisel). Maakondadest on paaril viimasel aastal rahvastik olnud kerges kasvutrendis ka Pärnu- ja Raplamaal. Selged erinevused rahvastikumuutustes on jätkuvalt ka maa- ja linnapiirkondade vahel (kui maalises asustuspiirkonnas elav rahvastik on 2023. aastaks 5 aasta tagusega võrreldes 0,5% kahanenud, siis väikelinnalises asustuspiirkonnas kasvanud tervelt 17% võrra).

Piirkondlikud rahvastikumuutused ei ole paraku vastanud ka „Eesti 2035“ strateegia seatud sihtidele, et väljaspool Harju- ja Tartumaad elavate inimeste osakaal Eesti rahvastikust ei väheneks. Viimase viie aastaga on see osakaal kahanenud 0,3-0,6 %-punkti jagu aastas, kahanedes 2023. aastaks 53,3%-ni riigi rahvastikust.

Piirkondlikud erinevused rahvastikumuutustes seavad eri piirkondade arenguteele selgelt erinevaid väljakutseid. Kahaneva elanike arvuga piirkondades on suureneva surve all näiteks vajaliku tööjõu, kvaliteetsete teenuste ning hea kohapealse haldus- ja arendusvõimekuse

☹ Kuigi Eesti

rahvastik on

pöördunud viimastel

aastatel kergele

kasvule (eelkõige

suuremates

linnapiirkondades), on

piirkonniti

rahvastikumuutused ja

nende mõju arengule

jätkuvalt väga erinev.

14 2022.a aastast on Statistikaamet muutnud rahvastikustatistika metoodikat, minnes üle elukohaandmetes Rahvastikuregistri andmetele ja paiknemisindeksi metoodika alusel, millega on seletatav ka Lääne-Eesti rahvaarvu andmete järsem kõrvalekalle varasematest trendidest.

Regionaalse arengu tegevuskava 2023.a seire ülevaade Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024

28

tagamine. Samuti vajab väheneva nõudlusega kohandamist sealne taristu, mis on enamasti üles ehitatud oluliselt suurema arvu elanike teenindamiseks ja seetõttu ebaefektiivses kasutuses, mille ülalpidamine endises mahus käib majanduslikult üle jõu. Kahanevate piirkondade kestliku arengu tagamiseks on vaja ka riiklike poliitikatega toetada piirkondade kestlikku kohandumist kahanemisega (sh uuenduslike teenuste osutamise viiside kasutuselevõttu, avalike hoonete ruumikasutuse tõhustamist, heade ühenduste loomist keskustega, kaugtööd, sotsiaalse ja uusi võimalusi ära kasutava ettevõtluse arendamist ning kogukondade rakendamist piirkondlikus arengus). Kiirelt kasvavates linnapiirkondades on seevastu väljakutseks tasakaalu leidmine elanike arvu edasise hoogsa kasvu võimaldamise ning kõigile elanikele teenuste ja taristu tagamise võimekuse vahel, aga ka kestliku maakasutuse ja transpordi tagamine ning maahõivet puudutavate konfliktide lahendamine (eriti looduskeskkonna ning elamu, äri- ja põllumajandusliku maakasutuse vahel).

Rakendusplaani elluviimine

RETKi koostamisel on lähtutud eeldusest, et piirkondlike rahvastikumuutustega seotud väljakutsetesse panustavad sisuliselt kõik ülejäänud regionaalse arengu juurprobleemide leevendamisele suunatud rakendusplaani tegevused, mistõttu selle juurprobleemi

leevendamisele enam panustanud tegevusi siin eraldi esile tõstetud ei ole.

3. Regionaalarengu juurprobleemide üleste RETK-i tegevuste elluviimine

Järgnev peatükk teeb kokkuvõtte 2023. aastal ellu viidud olulisematest RETKi juurprobleemide ülestest tegevustest (esitatud rakendusplaani avaosas), mis puudutavad regionaalpoliitika koordineerimise keskseid väljakutseid ja panustavad ühtlasi iga üksiku regionaalarengu juurprobleemi lahendamisele regionaalse arengu tegevuskavas.

Olulisemad edasiminekud 2023. aastal

 ELi perioodi 2021-27 Ühtekuuluvuspoliitika fondide toetusmeetmete regionaalarengut tasakaalustava mõju tugevdamiseks nõustas Regionaal- ja põllumajandusministeerium aktiivselt valdkonnaministeeriume toetusmeetmete ettevalmistamisel eesmärgiga suurendada nendes piirkonniti diferentseeritud lahenduste kasutuselevõtu meetmete regionaalarengut tasakaalustava mõju suurendamiseks. Konsultatsioone anti 2023. aastal ÜKP, ÕÜF ja RRF meetmete kavandamisele kokku 194 korral, sh 5 korral meetmete hindamismetoodika kujundamisele.

 Riigi, kohaliku ja regionaalse tasandi strateegilise planeerimise kooskõla ja sidustatuse tugevdamisel, sh eri valitsemistasandite ülese koordinatsiooni tugevdamisel regionaaltasandi arendustegevuses 2023. aastal olulisi uusi tegevusi ei algatatud. Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi eestvedamisel jätkati regionaalsete arengulepete väljatöötamise piloteerimist Lõuna- ja Kesk-Eesti regioonides koostöös teiste ministeeriumite, piirkondade maakondlike arendusorganisatsioonide, ülikoolide ja ettevõtjatega. Protsessi on toetanud aktiivselt ka OECD eksperdid spetsiaalse TSI projekti raames ning mitmed Eesti eksperdid. 2023.a jooksul valmistati ette arenguleppe dokumentide esmased kavandid ning nende arutelud jätkuvad regioonide arengulepete töögruppides ja nõukogudes. Koos arengulepete plaanitud heaks kiitmiseks valmistatakse 2024.a teises pooles ette memorandum valitsuskabinetile ülevaatega valminud regionaalsetest arengulepetest ja ettepanekutega nende edasise positsiooni kujundamiseks riiklike strateegiadokumentide süsteemis ning regionaalsete arengulepete ja nõukogude edasise rolli ja ülesannete kohta. Samuti on täpsustatud õiguslikke aluseid eri tasandi arengukavade vastastikuste seoste arvestamiseks uues menetluses olevas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse eelnõus. Maakondliku arendustegevuse elluviimise toetusmeetme rakendamisel juurutati regionaal- ja

Ministeeriumite koostöös kavandati eri ministeeriumite valdkondlikes toetusmeetmetes regionaalarengut tasakaalustavaid lahendusi

jätkusid regionaalsete arengulepete pilootprojektid, mille üks eesmärk on regionaaltasandi arendustegevuse koordinatsiooni tugevdamise

Regionaalse arengu tegevuskava 2023.a seire ülevaade Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024

29

põllumajandusministeeriumi ning maakondlike arendusorganisatsioonide vahelist eelläbirääkimiste protsessi selleks, et valmistada meetmest rahastamiseks ette nii piirkonna kui riigipoolsete arenguprioriteetide ja -vajadustest lähtuvad mõjusaimad piirkondlikud arendusprojektid.

 Jätkus ka uue üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ ettevalmistamine. 2023.a valmis planeeringu alusuuring väliskeskkonna trendide ruumimõjude kohta15 ja viidi läbi planeeringu lähteseisukohtade analüüsi ja KSH programmi hange. Uue üleriigilise planeeringu koostamine on plaanitud lõpule viia aastaks 2025.

Tähelepanu vajavad kitsaskohad

 RETKi 2023.a elluviimise seire käigus ei ole enamasti selgunud, mil moel on riigi valdkondlike arengudokumentide elluviimise seires jälgitud olulisemate (sh „Eesti 2035“) seiremõõdikute puhul arenguid ka piirkondlikus lõikes ning arvestatud sellega valdkonna tegevuste ja meetmete edasisel kujundamisel, eriti juhul kui piirkondade vahelised erinevused on silmatorkavalt suured või süvenemas. Seetõttu on valdkondlike arengukavade ning riigieelarve tulemusvaldkondade seire- ja tulemusaruannete koostamisel, samuti arengukavade vahehindamistes, vaja edaspidi regionaalse mõju tõhusamaks suunamiseks pöörata rohkem tähelepanu ka regionaalsete erisuste jälgimisele.

 Ministeeriumide valmidus analüüsida oma ELi struktuuritoetuste valdkondades regionaalseid erisusi ning kavandada toetuse andmise tingimustes lahendusi meetmete regionaalarengut tasakaalustava mõju suurendamiseks on jäänud oodatust väiksemaks. Kokku kehtestati 2023. aastal 63 ÜKP 2021-27 perioodi valdkondlike toetusmeetmete toetuste andmise tingimuste õigusakti, mille puhul tuli puutumuse tõttu tasakaalustatud regionaalarengu eesmärgiga analüüsida piirkonniti eristatud sekkumiste vajadusi. Paraku mitmete meetmete puhul regionaalsete mõjude hinnang puudus või jäid tasakaalustatud regionaalarengusse panustamise lahendused kavandamata või pinnapealseks. Siiski on ka mitmeid positiivseid näiteid, kus valdkondlik meede on kavandatud mõnele konkreetsele piirkonnale (peamiselt ÕÜF-st toetatavad meetmed Ida-Virumaal), meetmest toetatakse piirkonniti erinevaid tegevusi (12 meedet) või toetusvahendite puhul kasutatakse toetusvahendite piirkondlikke eeljaotusi (3). Viie meetme puhul rakendatakse ka piirkonniti erinevad kvalifitseerumistingimusi ning nelja puhul piirkonniti erinevaid toetusmäärasid või boonuspunkte hindamisel.

 Regionaalstatistika kättesaadavus ei vasta sageli regionaalarengu seire vajadustele. Muuhulgas on andmete puudusel või aegridade katkemisel tulnud loobuda mitmete strateegia „Eesti 2035“ jt seiremõõdikute kasutamisest RETK-i seirenäitajatena (nt sooja veeta leibkondade osatähtsus ja lairiba internetiühendusega leibkondade osatähtsus). Edaspidi on vaja on parandada ajakohase regionaalstatistika kättesaadavust ja leida puuduvad riigieelarvelised vahendid "Eesti 2035", RETKi, riigi valdkonna arengukavade ja maakonna arengustrateegiate seiremõõdikute piirkondlikuks jälgimiseks koostöös regionaalarengu eest vastutava ministeeriumiga.

jätkus uue üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ ettevalmistamine

☹ riigi valdkonna

arengukavade/poliitika te seires on regionaalsete arenguerisuste ja vajaduste arvestamine sageli tähelepanu alt väljas

☹ ministeeriumide valmidus rakendada ELi struktuuritoetustes piirkondlikke erisusi ja regionaalarengut tasakaalustavaid lahendusi on kasvanud, aga vajab mõju saavutamiseks veel tugevdamist

☹ regionaalpoliitika

ja strateegiliste arengudokumentide teadmispõhiseks kavandamiseks ja seireks vajamineva regionaalstatistika on lünklik

15file:///C:/Users/eedi.sepp/Downloads/%C3%9Cleriigiline%20planeering%202050%20trendiuuring_L%C3%B5pparuanne% 202023_Lisad.pdf

Regionaalse arengu tegevuskava 2023.a seire ülevaade Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024

30

4. Kokkuvõte ja seirest tulevad ettepanekud

 Üldise hinnanguna tuleb tunnistada, et Eestis ei ole piirkondade vahelised arenguerinevused

märkimisväärselt vähenemas, vaid püsivad jätkuvalt suured ning pole märke, et „Eesti 2035“ eesmärgid regionaalse tasakaalustatuse osas oleksid realiseerumas. Eriti ilmneb see piirkondade

vahelises ebavõrdsuses ettevõtete konkurentsivõimes ning kapitalile ja tööjõule ligipääsus, kuna erinevused on püsinud eriti silmatorkavad ettevõtluse arengu (ettevõtlusaktiivsus, lisandväärtus ja

eksport) ja elanike/tööjõu haridustaseme seirenäitajates. Paraku on see ka üheks peamiseks piirkondlikku arengut kujundavaks teguriks. Piirkondade vaheline arengulõhe on siin eriti ilmekas suuremate linnapiirkondade ja ääremaalisemate piirkondade vahel ning suurem arengumahajäämus on piirkondadest ka Lääne-Eestis, Kagu-Eestis ja Jõgevamaal. Ettevõtlusaktiivsus püsib tunduvalt madalam suurtööstuspärandiga Ida-Virumaal.

 Suurem piirkondlik ebavõrdsus on püsinud ka rahulolus kohalike omavalitsuste arenguga ja oma

koduomavalitsuste juhtimise muutustega, kus suurem rahulolematus paistab muude piirkondadega võrdluses silma just Ida-Virumaal.

 Viimastel seireandmetel on jätkunud piirkondliku ebavõrdsuse kasvutrend rahvaarvu muutustes, elanike ja tööjõu haridustasemes ning rahvatervise näitajates. Ehk mõnevõrra on suurenenud piirkondade vaheline ebavõrdsus ettevõtetele vajaliku tööjõu kättesaadavuses ning inimeste eneseteostusvõimalustes ja terviseseisundis. Piirkondade lõikes on siingi mahajäämus kasvanud

eelkõige samades suuremate sotsiaal-majanduslike väljakutsetega piirkondades, eriti Ida-Virumaal, Kagu-Eestis ja Jõgevamaal.

 Ülejäänud RETKi seirenäitajates on piirkondade vahelised erinevused ja ebavõrdsus püsinud suhteliselt

stabiilsena. Mõnevõrra on piirkondade vahelised erinevused vähenenud inimeste suhtelises vaesuses.

 Kõige vähem positiivseid näiteid regionaalarengu juurprobleeme leevendavatest tegevustest saab RETKi 2023. aasta seire põhjal tuua välja regionaalse ebavõrdsuse vähendamisel liikumisvõimaluste ja

ühenduste ning töökohtade kättesaadavuse ja tööalaste eneseteostusvõimaluste osas.

 Regionaalarengu juurprobleemidega haakuvatest ELi fondidest ja riigieelarvest rahastatud toetusmeetmete vahendite piirkondlikku jaotust vaadates nähtub, et nende tervikmõju on olnud

regionaalset ebavõrdsust pigem leevendav. Toetuseid on jõudnud elaniku kohta üldjuhul vähem just Harjumaale ja ka teistesse suuremate linnapiirkondadega maakondadesse (Tartumaale ja kohati ka Pärnumaale). Kõige enam on toetuseid jõudnud seevastu just Ida-Virumaale, kuid samuti Kagu- ja

Lääne-Eesti maakondadesse, kus arengumahajäämus regionaalarengu juurprobleemide lõikes on valdavalt suurem. Seda suuresti ka Ida-Virumaa programmi täiendavate toetuste toel, mida lähiaastatel

peaks senisega võrreldes enam võimendama ka sealne ÕÜF-i vahendite aktiivsem kasutuselevõtt.

Samas tuleb arvestada, et eelmainitud toetusvahendite regionaalne jaotus ei näita puhtalt valdkonnapoliitikate regionaalarengut tasakaalustavat mõju, kuna vastav analüüs hõlmab ka spetsiaalseid regionaalarengu meetmeid, mis ongi suunatud valdavalt just vähemarenenud piirkondadesse. Samuti on oluline arvestada, et toetuste analüüs ei hõlma EMKVFist ja EKF-st rahastatavaid põllumajanduse, kalanduse ja maaelu arengu toetuseid, mille sihtpiirkonnaks on valdavalt

maapiirkond.

 Toetusmeetmete regionaalarengut tasakaalustanud mõju kõrval torkab paraku silma ka näiteid, kus toetusmeetmete vahendeid on jõudnud suhteliselt vähem piirkondadesse valdkondades, kus nende

arenguseisund on tuntavalt halvem kui Harju- ja Tartumaal. Näiteks Kesk-Eestisse juurprobleemide 1, 3, 9 puhul, kus on panustatud vähem sealsete elanike töövõimalustesse ja terviseseisundisse ning kohalike omavalitsuste arendus- ja teenustes osutamise võimekuse järele-aitamisse. Ka inimeste igapäeva elutingimustega seotud ebavõrdsust (juurprobleem 6) Ida-Virumaal ei ole toetusmeetmed

Regionaalse arengu tegevuskava 2023.a seire ülevaade Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024

31

aidanud võrreldes muude piirkondadega seni kuigivõrd leevendada (saanud vaadeldud toetumeetmetest elaniku kohta u. kolmandiku jagu vähem toetusi kui riigis keskmiselt). Lisaks tuleb arvestada, et absoluutsummades on eri juurprobleemide lõikes jõudnud toetuseid väljapoole Harjumaad hoopis väiksem osa kui elanike või ettevõtete arvu suhtes. Olulisem on seda pidada silmas just 6 esimese juurprobleemi juures, arvestades, et teenuste osutamise ja arendamisega

seotud investeeringute puhul on kulud elaniku kohta hõredama asustusega piirkondades väiksema mastaabiefekti tõttu paratamatult kõrgemad kui tiheasustatud piirkondades. Nii on RETKi 5. juurprobleemiga valdkondlikult seotud toetusmeetmetest ligikaudu 66% ning juurprobleemide 1, 4 ja 7 puhul kolmandiku jagu või enam toetustest jõudnud perioodil 2014-2023 üksnes Harjumaale.

 RETKi 2023.a seire tulemusi vaadates on jätkuvalt vajadus, et ministeeriumid kaaluksid ja suunaksid tasakaalustatud regionaalarengu saavutamiseks teadlikumalt oma tegevuse mõju regionaalarengule.

Eelnevast tulenevalt on vaja riigi valdkonnapoliitikates kõige enam lisatähelepanu pöörata täiendavate meetmete ja sekkumiste kavandamisele regionaalse ebavõrdsuse vähendamiseks ettevõtluse arengu, tööjõu kättesaadavuse ja inimeste tööturul osalemise võimalustes ning samuti transpordiühendustes,

rahvatervises ja omavalitsuste juhtimis- ja arendusvõimekuses. Regionaal- ja põllumajandusministri kõrval on eelkõige vaja majandus- ja tööstusministril, haridus- ja teadusministril, taristuministril ja

terviseministril vaadata üle oma valitsemisala puudutavad tegevused ja nende tasakaalustatud regionaalarengut toetava mõju suurendamise võimalused.

 Muuhulgas on vaja eelkõige ettevõtlusarengu ja innovatsiooni, aga ka tööturu valdkonna, transpordi ja tervishoiuvaldkonna arengukavade või nende programmide uuendamisel kaaluda seniste tegevuste

kõrval täiendavaid regionaalarengut tasakaalustavaid või piirkondlikest erivajadustest lähtuvaid sekkumisi, konsulteerides ka regionaal- ja põllumajandusministeeriumiga. Oluline on tuua valdkonna

arengukavades ja programmides selgemalt välja valdkonna arengu väljakutsete, strateegiliste

eesmärkide ja arenguvõimaluste piirkondlikku mõõdet, eritähelepanu vajavaid piirkondi, mõõdikute

piirkondlikke sihttasemeid ja erilähenemisi vajavatele piirkondadele fokusseeritud või erisusi sisaldavaid tegevusi. Need sammud aitaksid luua ka nähtavamat seost strateegia „Eesti 2035“ pikaajaliste regionaalarengut puudutavate sihtide ja ministeeriumite poliitikate vahel.

 Et ühtlustada piirkondlikku arengut ja pidurdada üksikute piirkondade arengumahajäämust on vaja ka

edasist põhjalikumat läbikaalumist valdkondlike EL-i struktuurifondide toetusmeetmete regionaalarengut tasakaalustav suunitlus ja piirkondlik fokuseeritus nii praegusel kui tulevasel programmeerimisperioodil. Selleks on vaja meetmete toetuse andmise tingimuste ettevalmistamisel vastutavatel ministeeriumitel koostöös regionaal- ja põllumajandusministeeriumiga sisukamalt

analüüsida meetme sekkumisvaldkonnas regionaalsete erisuste rakendamise vajadusi ning võtta

nendes kasutusele ühtlasemat regionaalarengut soosivaid lahendusi. Samuti on oluline kogu

rakendusperioodi jooksul seirata tehtud erisuste toimimist, teha vajadusel valitud lähenemistes muudatusi ning kajastada meetmete mõju tasakaalustatud regionaalsele arengule rakenduskavaga seotud hindamiste osana.

 Regionaalarengu teadlikumaks ja teadmuspõhisemaks suunamiseks on vaja Statistikaametil koostöös regionaalarengu eest vastutava ja teiste ministeeriumitega tagada riiklike statistikatööde kava

ettevalmistamisel vajalikud andmed "Eesti 2035", RETKi, riigi valdkonna arengukavade ja maakonna

arengustrateegiate seiremõõdikute piirkondlikuks jälgimiseks ning selleks vajaminevad riigieelarvelised vahendid. Vaja on parandada ka regionaalstatistika ajakohasust ja avaldada andmeid

riiklike statistikatööde raames edaspidi vähem kui 2-aastase viitajaga.

 Andsime 2023.a seire info küsimisel ministeeriumitele muuhulgas loetelu mitmetest RESi valdkondlike

arengukavade programmides ja Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis kavandatud ning maakonna arengustrateegiates ettepanekutena riigile tehtud valdkonnapoliitikate tegevustest, mille puhul näeme nende piirkondliku mõõtme läbimõtlemise korral täiendavat mõju regionaalarengu

tasakaalustamisele. Kuna mitmete selliste tegevuste puhul ei tulnud ministeeriumitelt tagasisidet

Regionaalse arengu tegevuskava 2023.a seire ülevaade Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024

32

nendes regionaalsete lähenemiste kavandamise valmiduse kohta, on vaja näiteks järgnevate tegevuste regionaalarengut puudutavas sisus edaspidi regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ning valdkonnaministeeriumite koostöös lähemalt kokku leppida:

- esmatasandi tervishoiu mudeli arendamine, haiglavõrgu arengusuundade koostamine ning kiirabiteenuse korraldamine ja teeninduspiirkondade kujundamine;

- kogukondlike ennetus- ja peretöökeskuste loomine (piirkondades), et suurendada KOV-is perede

paremaks toimetulekuks pakutavate pereteenuste arvu ja kättesaadavust;

- vajalike ettevalmistuste tegemine Tallinna–Haapsalu–Rohuküla raudteeühenduse taastamiseks;

- riiklike sekkumiste ja meetmete loomine Euroopa Liidu välispiiril Venemaaga kujunenud takistuse

leevendamiseks piiriregioonidele.

 RETKi 2023.a seire käigus ministeeriumite tehtud ettepanekute alusel täiendatakse RETKi

rakendusplaani järgnevate uute tegevuste või väljunditega:

- toetatud kogukonnapõhiste toetatud eluasemete rajamist KOV-de territooriumil paiknevatesse

tõmbekeskustesse meetmetest (SF 2021+) „Vanemaealiste eluaseme toetamine (teenusmajad)“ ja „Innovaatiliste lahenduste väljatöötamine elu- ja teenuskohtade kohandamiseks“. Toetuste puhul on lähtutud omaosaluse määramisel KOV-de finantsvõimekusest, eakate osakaalust ja

finantsvõimekusest ning rakendatud erandit saarvaldadele (Juurprobleem 6);

- töötatud välja toetus riikliku tähtsusega jääkreostusobjektide ohutustamiseks ja

veevarustuskindluse uuringu teostamiseks Ida-Virumaal, summas 2,7 mlj eurot (JP 6);

- toetatud linnade rohestamiskavade koostamist ja elluviimist üle 10 000 elanikuga linnades,

diferentseerides toetuse määra vastavalt kohaliku omavalitsuse tuludele Eesti keskmise suhtes

(JP6);

- toetusmeetmega ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamiseks Ida-Virumaal on tugevdatud piirkondades sotsiaalhoolekandeteenuste osutamise võimekust ning

sotsiaalmajanduslikku arengut (JP3);

- Soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste edendamise võimekuse tugevdamine Ida-Virumaa kohalikes omavalitsustes ning vastava pilootprojekti läbi viimine Ida-Virumaa KOV-dele, millega

luuakse vastav kohalikele vajadustele fokuseeritud koolitus-, nõustamis- ja tugisüsteem (JP 9);

Kõik RETKi täiendamiseks tehtud ettepanekud muudatusteks on sõnastatud täpsemalt seireülevaate lisas „RETKi rakendusplaani tegevuste elluviimine 2023. aastal“.

 Lisaks on seoses Venemaa agressioonisõjaga Ukrainas ja uue geopoliitilise olukorraga kaasnenud mõjudega majandusele ning inimeste ja kaupade liikumisvõimalustele vaja ühtlasema regionaalarengu

tagamiseks analüüsida Eesti idapiiri regioonide vajadusi täiendavate regionaalpoliitiliste sekkumiste järele ELi ühtekuuluvuspoliitika, sh Interregi programmide ning riiklike meetmete kaudu. Selleks on vaja mh Eestil aktiivselt osaleda Euroopa Komisjoni/Maailmapanga ning ESPON 2030 koostööprogrammi

uuringuprojektide läbiviimisel eesmärgiga toetada piiriregioone muutunud oludes uute arenguvõimaluste ja -takistuste tingimustes. Nimetatud tegevussuunaga on vaja täiendada ühtlasi

RETKi rakendusplaani.

 Kõik RETK-s ja selle rakendusplaanis siinse seireülevaate alusel tehtavad muudatused kinnitatakse

seirearuande valmimise järgselt regionaal- ja põllumajandusministri käskkirjaga, misjärel avaldatakse ka

muudatustega uus 4-aastane rakendusplaan regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ametlikul

veebilehel. Muuhulgas uuendatakse tegevuste eest vastutavate ja kaasatavate ministeeriumite infot vastavalt 1.07.2023 jõustunud vastutusvaldkondadele, kus ministeeriumid on siinse seireülevaate

ettevalmistel sellisele vajadusele osutanud. Samuti kajastatakse vahepealsed täpsustused

Regionaalse arengu tegevuskava 2023.a seire ülevaade Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024

33

rakendusplaanis uute ELi struktuurifondide toetusmeetmete nimetustes ja nende rakendamist puudutavate regionaalsete erisuste osas.

Kasutatud lühendid

EIS Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

ESPON The European Observation Network for Territorial Development and Cohesion (Interregi

programm)

EL Euroopa Liit

EMKVF Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond

EKF Euroopa Kalandusfond

EMP Euroopa Majanduspiirkond

ERF Euroopa Regionaalarengu Fond

ESF Euroopa Sotsiaalfond

HTM Haridus- ja Teadusministeerium

KOV kohalik omavalitsus või kohaliku omavalitsuse üksus

KSH keskkonnamõju strateegiline hindamine

MES Maaelu Edendamise Sihtasutus

MTÜ mittetulundusühing

NUTS3 Nomenclature of Territorial Units for Statistics, Euroopa territoriaalse jaotuse klassifikatsiooni süsteem, mille alusel Eesti jaguneb 5 regiooniks (Põhja-, Kesk-, Kirde-, Lääne- ja Lõuna-Eesti)

OECD Organization for Economic Co-operation and Development, ehk Majanduskoostöö ja Arengu

Organisatsioon

OSKA OSKA-nimeline tööjõuvajaduse seire ja prognoosi süsteem

REACT-EU Recovery Assistance for Cohesion and the Territories of Europe, Euroopa Liidu rahastusfond,

mis on loodud COVID-kriisist väljumiseks ja Euroopa Liidu majanduse roheliseks, digitaalseks ja vastupidavaks ümberkujundamiseks

RETK Regionaalse arengu tegevuskava

RRF

Recovery and Resilience Facility, ehk ELi taaste- ja vastupidavusrahastu, mille eesmärk on

toetada investeeringuid ja reforme majanduse pikaajaliseks taastumiseks ja vastupidavuse suurendamiseks ning rohelise ja digitaalse ülemineku toetamiseks

SKP sisemajanduse koguprodukt

SFOS ELi struktuuritoetuste register

T&A teadus- ja arendustegevus

TAI Tervise Arengu Instituut

TAIE Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse valdkondlik arengukava (praegu

kehtib aastateks 2021–2035)

TSI Technical Support Instrument, Euroopa Liidu programm liikmesriikidele erinevate reformide kavandamist ja läbiviimist toetava eksperttoe pakkumiseks

ÕÜF Õiglase Ülemineku fond, ehk Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika rahastamisvahend, mille eesmärk on toetada piirkondi, mis seisavad silmitsi kliimaneutraalsusele üleminekust tulevate tõsiste sotsiaalmajanduslike probleemidega

ÜKP Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Siseministeerium

(kuupäev digiallkirjas) nr 13-1/978

Regionaalse arengu tegevuskava

2023.a seire ülevaade

Esitame teadmiseks regionaalministri 01.12.2023.a käskkirjaga nr 250 kinnitatud „Regionaalse

arengu tegevuskava“ (RETK) elluviimise 2023. aasta seire ülevaate koos detailsema

seiretabeliga RETKi rakendusplaani elluviimisest. RETKi 2023.a seire ülevaate põhjal, võttes

ühtlasi arvesse ministeeriumitelt seire ülevaate käigus kogutud sisendit ja ettepanekuid RETKi

rakendusplaani täiendamiseks, uuendame ühtlasi ka RETKi rakendusplaani, mis kinnitatakse

eraldi regionaal- ja põllumajandusministri käskkirjaga.

Ühtlasi soovime juhtida tähelepanu seire ülevaate peatükis 4 olevatele seire põhijäreldustele ja

ministeeriumitele suunatud soovitustele ning informatsioonile RETKi rakendusplaanis seire

põhjal tehtavate täienduste kohta. Ootame ministeeriumitelt aktiivset kaasamõtlemist ja

panustamist seire ülevaates osutatud vajaduste ja soovituste osas. Teie täpsemate plaanide kohta

regionaalse tasakaalustatuse suurendamiseks oma poliitikavaldkonnas küsime infot 2025.a

alguses saadetavas kirjas, millega küsime sisendit RETKi järgmise seireülevaate koostamisele

2024. aasta kohta.

RETKi 2023. aasta seire ülevaade koos regulaarselt uuendatava seirenäitajate tabeliga on leitav

ka regionaal- ja põllumajandusministeeriumi veebilehel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1) Regionaalse arengu tegevuskava 2023.a seire ülevaade.pdf

2) Ülevaade regionaalse arengu tegevuskava rakendusplaani elluviimisest 2023. aastal.xlsx

2 (2)

Sama:

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Haridus- ja Teadusministeerium

Justiitsministeerium

Kliimaministeerium

Kultuuriministeerium

Rahandusministeerium

Sotsiaalministeerium

Riigikantselei

Eedi Sepp

611 3101 [email protected]