Pöördumine

Maakri 30, Tallinn 10145 T +372 611 6567 [email protected] pangaliit.ee

Rahandusministeerium

[email protected]

Välisministeerium

[email protected]

Eesti Pank

[email protected]

Teadmiseks:

Rahapesu Andmebüroo

[email protected]

Finantsinspektsioon

[email protected] 1.10.2024 nr 40

Pöördume teie poole seoses pankade seas tekkinud küsimusega, mis on tõusetunud seoses 13. märtsi

2024 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2024/886, millega muudetakse määrusi (EL) nr

260/2012 ja (EL) 2021/1230 ning direktiive 98/26/EÜ ja (EL) 2015/2366 eurodes välkkreeditkorralduste

osas Eesti seadusandluse tõlgendamisest lähtuvalt, mis võimaldaks kõikidel turuosalistel korrektselt

toimida.

Eelnimetatud määruse artikkel 5d lg 2 teine lõik märgib: „Käesoleva lõike esimene lõik ei piira

makseteenuse pakkujate tegevust, et järgida muid piiravaid meetmeid kui ELi toimimise lepingu artikli

215 kohaselt vastu võetud sihipäraseid piiravaid finantsmeetmeid, ning piiravaid meetmeid, mida ei

ole vastu võetud ELi toimimise lepingu artikli 215 kohaselt, või rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamist käsitlevat liidu õigust.“ Määruse artikkel 5a lg 5 märgib: „Olenemata direktiivi (EL)

2015/2366 artiklist 89, kui maksja makseteenuse pakkuja ei ole kümne sekundi jooksul alates

vastuvõtmise ajast saanud makse saaja makseteenuse pakkujalt teadet, milles kinnitatakse, et raha

tehti makse saaja kontol kättesaadavaks, taastab maksja makseteenuse pakkuja viivitamata maksja

maksekontol olukorra, mis oleks olnud, kui tehingut ei oleks toimunud.“

Ehk et, makseteenuse pakkujal on jätkuvalt õigus kontrollida, kas makse saaja või algataja on ELi

toimimise lepingu artikli 215 kohaselt vastu võetud sihipärase finantssanktsiooni subjekti omandis või

kontrolli all või on tegu ÜRO julgeolekunõukogu resolutsiooni alusel kehtestatud sihipärase

finantssanktsiooni subjektiga. Arvestades asjaolu, et EL liikmesriigid tõlgendavad vaatamata EL

piiravate meetmete rakendamise parimale tavale1 omandi ja kontrollikriteeriumit erinevalt, toimuvad

praktikas laekumised maksuteenuse pakkujate väljastatud kontodele, mis on Eesti pädeva asutuse

hinnangul sanktsioonisubjekti omandis või kontrolli all ning niisugused laekumised, sh välkmaksed,

külmutatakse.

Määruse artikli 5a lg 5 ei võimalda aga edaspidi välkmakset külmutada, see on vaid võimalik kas

maksjale tagastada või makse saajale kättesaadavaks teha. Kuna välkmaksete puhul liigub vaid makse

sõnum ning tegelikud vahendid liiguvad alles hetkel, kui makse saaja pangast on tulnud kinnitus

maksekorralduse vastu võtmise kohta, siis palume selgitust, kas pankadel on õigus sihipärase

finantssanktsiooni subjekti omandis või kontrolli all oleva isiku maksekorralduse vastuvõtmisest

keelduda ja see tagasi lükata, või tuleb Eesti seadust tõlgendada viisil, millega tekib siiski koos

maksekorralduse laekumisega ka vahenditele nõudeõigus ning maksekorralduse pinnalt see ikkagi

külmutada. Rõhutame veelkord, et määrus 2024/886 laekuva välkmakse külmutamise võimalust ei

jäta.

Kuna kiri on adresseeritud mitmele asutusele, siis kinnitame, et me ei pea vajalikuks igalt asutuselt

eraldi vastust, vaid ootame riigi poolt ühtset kooskõlastatud seisukohta. Arvestades määruse 2024/886

artikli 5d rakendumise tähtaega ning selle korrektseks rakendamiseks vajalikke IT-arendusi nii pankade

kui ka sõelumistehnoloogia pakkujate juures, kus arendusvajadus peab olema samuti võimalikult

korrektselt ja täpselt kirjeldatud, oleksime äärmiselt tänulikud, kui vastaksite meie pöördumisele

esimesel võimalusel.

Lugupidamisega,

/allkirjastatud digitaalselt/

Katrin Talihärm

Tegevjuht

1 https://www.google.com/url?sa=t&source=web&rct=j&opi=89978449&url=https://data.consilium.e uropa.eu/doc/document/ST-11623-2024- INIT/en/pdf&ved=2ahUKEwjeupnEluOIAxU4SFUIHaLuJqYQFnoECBYQAQ&usg=AOvVaw19c7pZyNHm bsoDIWd8NX2H

Maakri 30, Tallinn 10145 T +372 611 6567 [email protected] pangaliit.ee

Rahandusministeerium

[email protected]

Välisministeerium

[email protected]

Eesti Pank

[email protected]

Teadmiseks:

Rahapesu Andmebüroo

[email protected]

Finantsinspektsioon

[email protected] 1.10.2024 nr 40

Pöördume teie poole seoses pankade seas tekkinud küsimusega, mis on tõusetunud seoses 13. märtsi

2024 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2024/886, millega muudetakse määrusi (EL) nr

260/2012 ja (EL) 2021/1230 ning direktiive 98/26/EÜ ja (EL) 2015/2366 eurodes välkkreeditkorralduste

osas Eesti seadusandluse tõlgendamisest lähtuvalt, mis võimaldaks kõikidel turuosalistel korrektselt

toimida.

Eelnimetatud määruse artikkel 5d lg 2 teine lõik märgib: „Käesoleva lõike esimene lõik ei piira

makseteenuse pakkujate tegevust, et järgida muid piiravaid meetmeid kui ELi toimimise lepingu artikli

215 kohaselt vastu võetud sihipäraseid piiravaid finantsmeetmeid, ning piiravaid meetmeid, mida ei

ole vastu võetud ELi toimimise lepingu artikli 215 kohaselt, või rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamist käsitlevat liidu õigust.“ Määruse artikkel 5a lg 5 märgib: „Olenemata direktiivi (EL)

2015/2366 artiklist 89, kui maksja makseteenuse pakkuja ei ole kümne sekundi jooksul alates

vastuvõtmise ajast saanud makse saaja makseteenuse pakkujalt teadet, milles kinnitatakse, et raha

tehti makse saaja kontol kättesaadavaks, taastab maksja makseteenuse pakkuja viivitamata maksja

maksekontol olukorra, mis oleks olnud, kui tehingut ei oleks toimunud.“

Ehk et, makseteenuse pakkujal on jätkuvalt õigus kontrollida, kas makse saaja või algataja on ELi

toimimise lepingu artikli 215 kohaselt vastu võetud sihipärase finantssanktsiooni subjekti omandis või

kontrolli all või on tegu ÜRO julgeolekunõukogu resolutsiooni alusel kehtestatud sihipärase

finantssanktsiooni subjektiga. Arvestades asjaolu, et EL liikmesriigid tõlgendavad vaatamata EL

piiravate meetmete rakendamise parimale tavale1 omandi ja kontrollikriteeriumit erinevalt, toimuvad

praktikas laekumised maksuteenuse pakkujate väljastatud kontodele, mis on Eesti pädeva asutuse

hinnangul sanktsioonisubjekti omandis või kontrolli all ning niisugused laekumised, sh välkmaksed,

külmutatakse.

Määruse artikli 5a lg 5 ei võimalda aga edaspidi välkmakset külmutada, see on vaid võimalik kas

maksjale tagastada või makse saajale kättesaadavaks teha. Kuna välkmaksete puhul liigub vaid makse

sõnum ning tegelikud vahendid liiguvad alles hetkel, kui makse saaja pangast on tulnud kinnitus

maksekorralduse vastu võtmise kohta, siis palume selgitust, kas pankadel on õigus sihipärase

finantssanktsiooni subjekti omandis või kontrolli all oleva isiku maksekorralduse vastuvõtmisest

keelduda ja see tagasi lükata, või tuleb Eesti seadust tõlgendada viisil, millega tekib siiski koos

maksekorralduse laekumisega ka vahenditele nõudeõigus ning maksekorralduse pinnalt see ikkagi

külmutada. Rõhutame veelkord, et määrus 2024/886 laekuva välkmakse külmutamise võimalust ei

jäta.

Kuna kiri on adresseeritud mitmele asutusele, siis kinnitame, et me ei pea vajalikuks igalt asutuselt

eraldi vastust, vaid ootame riigi poolt ühtset kooskõlastatud seisukohta. Arvestades määruse 2024/886

artikli 5d rakendumise tähtaega ning selle korrektseks rakendamiseks vajalikke IT-arendusi nii pankade

kui ka sõelumistehnoloogia pakkujate juures, kus arendusvajadus peab olema samuti võimalikult

korrektselt ja täpselt kirjeldatud, oleksime äärmiselt tänulikud, kui vastaksite meie pöördumisele

esimesel võimalusel.

Lugupidamisega,

/allkirjastatud digitaalselt/

Katrin Talihärm

Tegevjuht

1 https://www.google.com/url?sa=t&source=web&rct=j&opi=89978449&url=https://data.consilium.e uropa.eu/doc/document/ST-11623-2024- INIT/en/pdf&ved=2ahUKEwjeupnEluOIAxU4SFUIHaLuJqYQFnoECBYQAQ&usg=AOvVaw19c7pZyNHm bsoDIWd8NX2H