Pakkumuskutse

KÄSUNDUSLEPING VÄLISPRAKTIKATE VÕRDLUSE LÄBIVIIMISEKS nr __ Sotsiaalkindlustusamet, registrikood 70001975 (edaspidi nimetatud käsundiandja), mida esindab põhimääruse alusel peadirektor Maret Maripuu ja ______, registrikood _____ (edaspidi nimetatud käsundisaaja), (edaspidi nimetatud käsundisaaja), mida põhikirja alusel esindab Teksti sisestamiseks klõpsake või koputage siin., keda nimetatakse edaspidi pool või koos pooled, sõlmisid käesoleva lepingu (edaspidi nimetatud leping) alljärgnevas: 1. Käsund ja selle täitmise tähtajad 1.1. Leping on sõlmitud miniostu „Hooldusperede puhkuse andmise süsteemi välispraktikate

võrdlus“ tulemusena. 1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on hanke alusdokumendid, käsundisaaja pakkumus,

pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. 1.3. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad:

1.3.1. Lisa 1 – tehniline kirjeldus; 1.3.2. Lisa 2 – käsundisaaja pakkumus.

1.4. Käsundisaaja kohustub läbi viima uuringu kirjeldadamaks kolme välisriigi hooldusperede lapse eest hoolitsemise kohustusest puhkuse saamise süsteemi ja praktikaid ning nende analüüsi. (edaspidi nimetatud käsund). Nimetatud tegevuste läbiviimise periood on kuni 17.12.2024. Käsundi tegevused toimuvad Euroopa Sotsiaalfondi 2021-2027 vahendite programmi meetme „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ raames elluviidava TAT „Laste ja perede toetamine“ tegevuse "Perepõhise hoolduse arendustegevused" raames.

2. Käsundisaaja õigused ja kohustused 2.1. Käsundisaajal on õigus saada lepinguga kokkulepitud tasu. 2.2. Käsundisaaja on kohustatud:

2.2.1. osutama teenust vastavalt lepingule, kehtivatele õigusaktidele ja käsundiandja juhistele;

2.2.2. teavitama käsundiandjat viivitamata kõikidest asjaoludest, mis võivad takistada käsundi täitmist käsundisaaja poolt;

2.2.3. hoidma konfidentsiaalsena talle lepingu käigus käsundi täitmisega seoses teatavaks saanud informatsiooni ning avaldama seda üksnes käsundiandja nõusolekul;

2.2.4. tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele.

3. Käsundiandja õigused ja kohustused 3.1. Käsundiandjal on õigus:

3.1.1. saada käsundi täitmisega seonduvat informatsiooni; 3.1.2. leping igal ajal üles öelda; 3.1.3. vähendada käsundisaajale makstavat tasu juhul, kui käsund ei vasta kokkulepitud

nõuetele. Juhul, kui käsund on käsundisaaja poolt teostatud mittenõuetekohaselt, esitab käsundiandja oma vastavad vastuväited kirjalikult koos punktis 4 nimetatud dokumentidega.

3.2. Käsundiandja on kohustatud: 3.2.1. teavitama käsundisaajat kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada käsundi

osutamist käsundisaaja poolt; 3.2.2. maksma käsundisaajale lepinguga kokkulepitud tasu; 3.2.3. tasuma Lepingu üles ütlemisel käsundiandja poolt käsundisaajale lepingu

ülesütlemise hetkeks faktiliselt osutatud teenuste eest. 4. Käsundi vastuvõtmine 4.1. Käsundi vastuvõtmine toimub üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Käsundiandja poolt

allkirjastatud käsundi täitmise üleandmise-vastuvõtmise akt on aluseks tasu maksmisel.

5. Tasu maksmine 5.1. Käsundiandja tasub käsundisaaja poolt läbi e-arvete operaatori esitatud e-arve alusel

käsundi nõuetekohase täitmise eest käsundisaaja pangakontole tasu summas Teksti sisestamiseks klõpsake või koputage siin. eurot. Nimetatud tasu arvelt loetakse kaetuks ka käsundisaajale käsundist tulenevate ülesannete täitmisega tekkivad täiendavad kulud.

6. Kontaktisikud 6.1. Käsundiandja kontaktisikuks käsundisaajale vajaliku informatsiooni andmisel, käsundi

täitmise kvaliteedi kontrollimisel ja lepingu punktis 4 nimetatud dokumentide kooskõlastamisel on Agnes Kulmar, telefon 588 68116, e-post [email protected].

6.2. Käsundisaaja kontaktisikuks käsundiandjale vajaliku informatsiooni andmisel ja lepingu punktis 4 nimetatud dokumentide kooskõlastamisel on____, telefon Teksti sisestamiseks klõpsake või koputage siin., e-post Teksti sisestamiseks klõpsake või koputage siin..

7. Vastutus ja vääramatu jõud 7.1. Käsundisaaja vastutab tema tegevusest või tegevusetusest, samuti teenuste osutamise

puudustest tuleneva käsundiandja varalise kahju eest täies ulatuses. 7.2. Käsundisaaja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui käsundisaaja ei ole

lepingut täitnud, käsund ei ole tähtaegselt täidetud või ei vasta lepingus sätestatud nõuetele vms. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi tellija. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist.

7.3. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on käsundiandjal õigus nõuda leppetrahvi 5% lepingu maksumusest iga rikkumise eest, kui käsund töö ei vasta lepingutingimustele.

7.4. Käsundi teostamise tähtaegadest või lepingu alusel määratud puuduste kõrvaldamise tähtajast mittekinnipidamise korral on käsundiandjal õigus nõuda käsundisaajalt leppetrahvi 0,5% käsundi maksumusest iga viivitatud päeva eest.

7.5. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on käsundiandjal õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada, teatades sellest kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 ja § 631 kirjeldatud asjaoludel.

7.6. Lepingu punktis 8 sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel on käsundiandjal õigus nõuda käsundisaajalt leppetrahvi kuni 2000 eurot ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt üles öelda.

7.7. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks olid asjaolud, mida pooled ei saanud mõjutada, ei võinud ega pidanud ette nägema ega ära hoidma (vääramatu jõud, VÕS § 103).

7.8. Punktis 7.7 nimetatud asjaolud peavad olema tõendatavad ning vaatamata eelnimetatud ettenägemata asjaoludele, on pooled kohustatud võtma tarvitusele abinõud tekkida võiva kahju vähendamiseks. Kui takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist.

8. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse 8.1. Käsundisaaja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata

tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on käsundiandjal eeldatavalt õigustatud huvi.

8.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid käsundiandja eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele töövõtja ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvale juriidilisele isikule või seltsingutele, allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama.

8.3. Käsundisaaja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise

eesmärgil või kolmandate isikute huvides. 9. Lõppsätted 9.1. Leping jõustub allkirjastamisest mõlema poole poolt. Leping lõpeb poolte lepinguliste

kohustuste täitmisel või muul alusel. 9.2. Lepingu muudatused ja täiendused vormistatakse kirjalikult ja jõustuvad pärast nende

allkirjastamist või poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal. 9.3. Leping ei kuulu avaldamisele kolmandatele isikutele, välja arvatud õigusaktides ettenähtud

juhtudel ning poolte õigusnõustajatele või audiitoritele. 9.4. Lepingust tõusetuvad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe

mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus Eesti Vabariigis kehtivate seaduste alusel.

9.5. Lepingutingimuste rikkumisega tekitatud kahjude hüvitamine toimub Eesti Vabariigi õigusaktides ettenähtud korras.

Käsundiandja Käsundisaaja Sotsiaalkindlustusamet Nimi: _______ Registrikood: 70001975 Registrikood: ________ Pank: Swedbank Asukoht:________ IBAN: EE742200001120057958 E-post: ________ Asukoht: Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn Telefon:_______ E-post: [email protected] Telefon: 612 1360

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu ____________________ peadirektor

Tehniline kirjeldus Lisa 1

HOOLDUSPEREDE PUHKUSE ANDMISE SÜSTEEMI VÄLISPRAKTIKATE VÕRDLUS

Miniostu taust Kõigi last mõjutavate otsuste tegemisel tuleb alati esikohale seada lapse huvid. Lapse loomulik kasvu- ja arengukeskkond on tema perekond. Olukorras, kus vanemad ei suuda ka osutatud toe korral kindlustada lapsele turvalist keskkonda ning vanemlikku hoolt, on riigi ülesandeks tagada lapsele sobiv asendushooldus väljaspool tema enda perekonda. Hoolduspere kasvatab oma kodus teistest vanematest sündinud last. Ta hoolitseb lapse eest kas pikaajaliselt, lapse täiskasvanuks saamiseni, või ajutiselt, kuni lapse sünnipere suudab taas lapse eest hoolt kanda. Erihoolduspere on hoolduspere spetsiifilise ja suurema hooldusvajadusega lastele, tagades lapse lühi- või pikaajalise hoolduse või kasvatamise peres. Erihoolduspere teenus on mõeldud lastele, kes vajavad individuaalset pühendumist ja pidevat teadlikku tuge. Erinevad perepõhist asendushooldust pakkuvate perede toe vajadusi käsitlevad uuringud (sh Praxis https://www.praxis.ee/tood/lapsendamise-ja-hooldusperre-paigutamise-jargne- seiresusteem/; Velvet „Hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperede tugisüsteemi disain“) on välja toonud kitsaskohad perede toetamisel ja teinud ettepanekud hooldus- jt kasuperede tõhusama vajaduste kaardistamise ja toetamise osas. Lisaks vajadusele tugiteenuste järele on uuringud välja toonud ka perede vajadust saada puhkust lapse eest hoolitsemise kohustustest. Perede hoolduskoormus on erinev ja sõltub paljudest asjaoludest sh peres kasvavate laste arv, nende vanus ja (eri)vajadused, pere struktuur (üksikvanem või kahe vanemaga pere), töö- jm kohustused, tugivõrgustik. Sellest tulenevalt varieerub ka perede võimalus lapse eest hoolitsemise kohustusest puhkust saada. Kui hooldusperel on vajadust, kuid pole võimalust puhkust saada, võib see negatiivselt mõjutada hoolduspere vanema heaolu jm aspekte, mis omakorda mõjutavad lapsele pakutavat hooldust. Erinevates riikides on hooldusperedele välja töötatud puhkuse saamise võimalused ja süsteem. Millistel tingimustel on hooldusperedel võimalik lapse eest hoolitsemise kohustusest puhkust saada, kuidas on korraldatud hoolduspere puhkus ja omakorda puhkuse perioodil lapse eest hoolitsemine? Antud töö fookuses on hooldusperede lapse eest hoolitsemise kohustusest puhkuse saamise süsteemi välispraktikate kirjeldamine ja analüüs. Kuidas on vaadeldavates riikides hooldusperede puhkuse saamine lapse eest hoolitsemise kohustusest korraldatud? Miniostu eesmärk ja teostus Miniostu eesmärgiks on kirjeldada kolme välisriigi hooldusperede lapse eest hoolitsemise kohustusest puhkuse saamise süsteemi ja praktikaid ning neid analüüsida. Miniostu eesmärgi saavutamiseks on vajalik teostada kolme sihtriigi vastava valdkonna dokumentide analüüs. Töövõtja ülesandeks on uurida ja kirjeldada kolme välisriigi hooldusperede lapse eest hoolitsemise kohustusest puhkuse saamise süsteemi ja praktikaid ning koostada analüüs, protsessi juhtimine ja läbiviimine vastavalt miniostu tingimustele ja lepingule, sh:

1. Kolme välisriigi valimine, mille hooldusperede lapse eest hoolitsemise kohustusest

puhkuse saamise süsteemi ja praktikaid uuritakse ja kirjeldatakse olemasolevate kirjalike materjalide põhjal. Uuritavad välisriigid peavad olema valitud Ida- Euroopast, Lääne-Euroopast ja Skandinaaviast; iga piirkonna kohta 1 riik. Uuritavates riikides peab olema vähemalt viieaastane praktika hooldusperedele lapse eest hoolitsemise kohustusest puhkust andva süsteemiga. Riikide valikut praktikate võrdlusesse tuleb põhjendada.

2. Valitud sihtriikide hooldusperede lapse eest hoolitsemise kohustusest puhkuse saamise süsteemi ja praktikate kirjeldamine toimub dokumendianalüüsi põhjal. Tagamaks relevantsete dokumentide hõlmatust analüüsi, tuleb ühendust võtta sihtriigi vastava instantsiga (ministeerium, allasutus vms) oluliste dokumentide nimekirja saamiseks. Sõltuvalt sihtriigist võib Sotsiaalkindlustusametil olla võimalik jagada instantsi kontakte; vastasel juhul tuleb töövõtjal vajalikud kontaktid leida (sihtriigis asub Eesti saatkond saab abiks olla).

3. Valitud välisriikide puhkuse süsteemi uurimine ja kirjeldamine keskendub lapse eest hoolitsemise kohustusest puhkuse saamise süsteemi korraldusele, sh küsimustele: Mille alusel on süsteem reglementeeritud ja korraldatud? Millistel tingimustel saab hoolduspere puhkust võtta lapse eest hoolitsemise kohustustest? Milline on hoolduspere puhkuse pikkus, kas seda saab välja võtta osadena? Kas hoolduspere saab puhkuse ajal tasu (sh sotsiaalsed garantiid)/ hüvitist? Kui jah, kui palju (proportsioon keskmise töötasu suhtes), kes seda maksab? Kes (ja kus) hoolitseb lapse eest perioodil, kui hoolduspere puhkab? Millistele tingimustele peab hooldusperele puhkuse andja vastama? Kes hoolduspere puhkuse korraldab? Küsimuste koosseis ei ole täielik ja välisriikide praktikaid uurides võib töövõtja ettepanekul kohandada ja/või lisada täiendavaid uurimisküsimusi, mis välispraktikate uurimisele ja kirjeldamisele ning analüüsile lisandväärtust annavad. Uurimisküsimuste muudatused tuleb eelnevalt kooskõlastada tööandjaga.

4. Raporti koostamine, milles sisaldub kolme välisriigi praktikate kirjeldus ja võrdlus ning sisendi tulemustest lähtuvalt analüüs tuginedes punktis 3 väljatoodud aspektidele.

Nimetatud tegevuste läbiviimise periood on kuni 17.12.2024. Pakkumuse esitamine Hinnapakkumus esitada vabas vormis koos käibemaksuga. Pakkumuste esitamise tähtaeg

on 16. oktoober kell 17.00. Hilisemalt esitatud pakkumust arvesse ei võeta. Pakkumus tuleb

esitada e-posti aadressil [email protected]

Valituks osutub miniostu pakkumuskutse tingimustele vastav odavaim pakkumus.

Tellijal on õigus pidada läbirääkimisi pakkumuse maksumuse üle.

Küsimuste korral pöörduda aadressil [email protected]