| Dokumendiregister | Andmekaitse Inspektsioon |
| Viit | 2.1.-5/24/167-2 |
| Registreeritud | 16.02.2024 |
| Sünkroonitud | 26.03.2024 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 2.1 Menetluse korraldamine |
| Sari | 2.1.-5 Õigusaktide tõlgendamisega seonduvad selgitustaotlused, märgukirjad, kirjavahetus (01.03.2024 suletud - ümber tõstetud 2.2-9, 2.2-10 ja 2.3-8 sarjadesse) |
| Toimik | 2.1.-5/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Viljandi Linnavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Viljandi Linnavalitsus |
| Vastutaja | Liina Kroonberg (Andmekaitse Inspektsioon, Menetlusvaldkond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135
Registrikood 70004235 E-post [email protected] www.aki.ee
Lp Ene Rink
Teie 17.01.2024 nr Meie 16.02.2024 nr 2.1.-5/24/167-2
Vastus pöördumisele
Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles kirjutate: Küsin nõu selle kohta, kas järelevalveametnikul võib olla kaamera. Tegemist on parkimisjärelevalvet tegeva ametnikuga liiklusseaduse § 193 alusel. Ametikoht kuulu nende hulka, mida täitvatel ametnikel on riikliku järelevalveteostamise ülesanne ning järelevalve kohustuse täitmisest tulenevate väärteomenetluse ja sunnivahendi rakendamise menetluse ülesannete täitmine.
Saame antud pöördumise pinnalt selgitada, et kaamerate kasutamine saab olla õigustatud vaid
siis kui selleks esineb õiguslik alus. Liiklusseaduse § 193 ei ole kaamerate kasutamiseks kohane
õiguslik alus, mistõttu peame vajalikus selgitada järgnevat.
Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 5 lg 1 p a sätestab, et isikuandmete töötlemine peab
olema seaduslik ja andmesubjektile läbipaistev; samuti tohib isikuandmeid koguda üksnes
kindlaksmääratud õiguspärastel eesmärkidel (art 5 lg 1 p b) ning koguda tuleb eesmärgi
seisukohalt võimalikult vähe andmeid (art 5 lg 1 p c). Seda, millisel õiguslikul alusel ja
eesmärgil andmetöötlust läbi viiakse, peab IKÜM art 5 lg 2 kohaselt selgitama ja tõendama
andmetöötleja ise. Kui alus andmetöötluseks puudub, siis andmeid töödelda ei tohi. Näiteks
tuleneb korrakaitseasutuste kaamerate kasutamise õiguslik alus korrakaitseseadusest1.
Igal juhul, kui isik, kes jääb kaamera vaatevälja, saab (peab saama) oma taotlusega pöörduda
andmetöötleja ehk siis salvestaja poole. Andmetöötleja peab isiku pöördumisele vastama ühe kuu
jooksul, muuhulgas ongi näiteks andmetöötlejal kohustus muuhulgas selgitada, millisel alusel
toimub andmetöötlus. Kui andmetöötleja isiku taotlusele ühe kuu jooksul ei vasta või ei olda
vastusega rahul, on isikul võimalik inspektsiooni pöörduda. Kaebust on võimalik esitada
Andmekaitse Inspektsiooni e-keskkonnas.
Lisaks selgitame, et Andmekaitse Inspektsioon teostab järelevalvet isikuandmete kaitse seaduse
ja isikuandmete kaitse üldmääruse täitmise üle. Isikuandmeteks on isikuandmete kaitse
üldmääruse (IKÜM artikkel artikkel 4 punkti 1 järgi igasugune teave tuvastatud või tuvastatava
füüsilise isiku („andmesubjekti“) kohta. Siinkohal ei ole meile arusaadav, kas antud juhul toimub
isikuandmete töötlus määruse mõttes.
Kaamerate kasutamist on inspektsioon selgitanud ka kaamerate kasutamise juhendi 6. peatükis2.
Veel saab lugeda videovalve kohta siit. Veebilehel on muuhulgas kirjeldatud põhjalikumalt,
1 Korrakaitseseadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019095?leiaKehtiv 2 https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/kaamerate_juhend_10.11.2021.pdf
2 (2)
millised eeldused on kaamerate kasutamisel (andmekaitsetingimused, korrektne teavitussilt jne).
Loodan, et minu selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Liina Kroonberg
jurist-konsultant
peadirektori volitusel
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Selgitustaotlus | 17.01.2024 | 70 | 2.1.-5/24/167-1 🔒 | Sissetulev kiri | aki | E.R |