Vastus nõudekirjale

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235

Lp Maris Hindrikson

Tartu Ülikool

[email protected]

Teie 23.09.2024 nr Meie 01.10.2024 nr 2.3-8/24/2410-2

Vastus nõudekirjale

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise seoses rajakaamerate paigaldamisega.

AKI saab hetkel selgitada üldiselt, kuidas on reguleeritud metsakaamerate (rajakaamerate,

jahikaamerate) kasutamine.

Kaamerate kasutamiseks (isikuandmete töötlemiseks) peab üldjuhul olema mõni isikuandmete

kaitse üldmäärusest (IKÜM) tulenev õiguslik alus1. Kui kaamera vaateväli piirdub ainult enda

kinnistuga, siis on tegemist isikuandmete töötlemisega isiklikuks otstarbeks ja sellele IKÜM ei

kohaldu. Kui aga kaamera vaateväli hõlmab ka muud ala (avalik tee, tänav, avalikult kasutatavad

kohad ning muud võimalikud avalikud paigad), siis kohalduvad IKÜM sätestatud reeglid.

Loomade jälgimise kaamerate eesmärk on loomade jälgimine, eelkõige oma metsas või muul

sarnasel maa-alal. Sellisel juhul tihtilugu paratamatult ei ole võimalik vältida, et peale ei jääks

ükski mööduv inimene (seeneline, matkaline vms isikud, kes ei saa aru, et tegemist on erametsaga

vms). Seetõttu ei ole võimalik vältida isikuandmete töötlemist ja kohaldub IKÜM. Selle

kohaselt on vajalik igasuguseks isikuandmete töötlemiseks õiguslikku alust.2 Kui õiguslik alus

puudub, siis andmeid töödelda ei tohi.

Eeltoodu tähendab muuhulgas ka seda, et enne filmimisala tuleb nähtavale kohale paigaldada

kaamerate kasutamisest teavitavad sildid koos kontaktandmetega ja viitega kaamerate kasutamise

korrale.3 AKI on loonud selleks ka kõigile vabalt kasutatava teavitussildi koostamise tööriista

https://melon.rik.ee/videovalve-sildi-genereerija. Kuna metsas on keeruline hinnata, kus on enne

kaameraala algav teavituskoht, siis leiame, et üldjuhul piisab ka nii, et vastav silt on loetavalt

nähtav kaamera asukoha juures. Seega on kokkuvõttes oluline see, et kui mõni isik satub

salvestisele, on tal võimalik tutvuda andmekaitsetingimustega, ning ta teab kelle poole

pöörduda, kui tal on lisaküsimusi või taotlusi.

Lisaks selgitan, et kaameraid ja nende salvestusi kui sinna on jäänud ka äratuntavalt inimene, ei

või kasutada mitte ühelgi teisel eesmärgil kui algne eesmärk (nt loomade liikumise jälgimine vm

loomadega seonduv tegevus).

Soovitan Teil kindlasti pöörduda ka oma asutuse andmekaitsespetsialisti poole. Äriregistri

andmetel on Tartu Ülikooli andmekaitsespetsialistiks määratud Terje Mäesalu

([email protected]). Asutuse andmekaitsespetsialist teab kõige paremini, milliseid andmeid,

1 IKÜM art 6 lg 1 p-d a-f. 2 Seda, millisel õiguslikul alusel ja eesmärgil andmetöötlust läbi viiakse, peab IKÜM art 5 lg 2 kohaselt selgitama ja tõendama iga andmetöötleja ise. 3 vt IKÜM art 14 loetletud punktid.

2 (2)

millisel alusel ning kuidas asutuses töödeldakse.

Kui Teil siiski tekib küsimusi ka peale oma andmekaitsespetsialistiga konsulteerimist, siis on

Teil võimalus pöörduda uuesti inspektsiooni poole. Oleme valmis korraldama ka kohtumise teema

põhjalikumaks arutamiseks.

Loodan, et selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Liina Kroonberg

jurist

peadirektori volitusel