Pöördumine

Aasta

2023 2024

Rea nr Kulukoht Abikõlblik kulu Abikõlblik kulu

1 TAT otsesed kulud 1 205 999,99 4 973 755,00

1.1 TAT juhtimiskulud (väljund) 14 695,94 43 550,00

1.2 Teavitusüritus

2.1 2.1. Vanemlike oskuste arendamine ja

vanemluse toetamine ning laste

riskikäitumise ennetamine 117 690,96 819 635,00

2.1.1 Sisutegevuste personalikulu 88 586,11 342 313,00

2.1.2 Vanemlike oskuste arendamine ja vanemluse

toetamine 23 733,60 287 222,00

1,5 projektijuht + 4,5 x spetsialist + SoM 208 379,00

2.1.3 Laste riskikäitumise ennetamine (VEPA) 5 371,25 190 100,00

0,5 projektijuht + 4 x spetsialist 133 934,00

2.2 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja

nende perede toetamine 150 271,74 1 211 100,00

2.2.1 Sisutegevuste personalikulu 62 655,87 425 100,00

2.2.2 Sisutegevuste kulu kokku 87 615,87 786 000,00

2.3 2.3. Valdkondadeülese lastekaitse

korraldusmudeli väljatöötamine 19 650,70 742 100,00

2.3.1 Sisutegevuste personalikulu 17 307,35 241 600,00

2.3.2 Valdkondadeülese lastekaitse

korraldusmudeli väljatöötamine 2 343,35 500 500,00

2.4 2.4. Asendus- ja järelhooldusteenuse

kvaliteedi parandamine ja

mitmekesistamine ning perepõhise

hoolduse arendamine

416 750,71 454 000,00

2.4.1 Sisutegevuste personalikulu 143 324,12 90 000,00

2.4.2 Sisutegevused 273 426,59 364 000,00

2.5

2.5. Lapsi ja peresid ning tulemuslikku

lastekaitsetööd toetavate IT-lahenduste

loomine 472 654,24 1 062 553,00

2.5.1 Sisutegevuste personalikulu 125 914,24 243 873,00

2.5.2 Lapsi ja peresid ning tulemuslikku

lastekaitsetööd toetavate IT-lahenduste

loomine 346 740,00

818 680,00

2.6

2.6. Peresõbraliku tööandja märgise

programmi arendamine ja rakendamine 0,00 140 000,00

2.6.1 Peresõbraliku tööandja märgise programmi

rakendamine 0,00 120 000,00

2.6.2 Otsene personalikulu (SoM) 20 000,00

2.7

2.7. Kohalikes omavalitsustes

pereteenuste loomine ja arendamine 14 285,70 500 817,00

2.7.1 Sisutegevuste personalikulu 0,00 0,00

2.7.2 Kohalikes omavalitsustes pereteenuste loomine ja arendamine14 285,70 500 817,00

3 Kaudsed kulud 67 872,67 210 965

4 Kokku (rida 1 + rida 2) 1 273 872,66 5 184 720

5 Otsesed personalikulud kokku 452 483,63 1 406 436

1 034 818 TAT finantsplaan

Aasta

Rea nr Finantsallikate jaotus Summa

1 TAT eelarve kokku aastate kaupa 1 273 873

2 Toetus kokku (rida 2.1 + rida 2.2) 1 273 873

2.1 sh ESF+ osalus (kuni 70%) 891 711

2.2 sh riiklik kaasfinantseering 382 162

2 023

2025 2026 2027

Abikõlblik kulu Abikõlblik kulu Abikõlblik kulu

8 893 574 8 040 420 7 676 318 30 790 067

40 500 42 500 44 600 185 846

25 000 25 000

1 965 613,00 1 526 918,00 1 473 938,00

5 903 795

365 613 393 288 427 686 1 617 486

1 500 000 1 073 630 1 000 000 3 884 586

201 000 201 000 201 000 811 379

100 000 60 000 46 252 401 723

135 000 135 000 100 000 503 934

2 446 355,00 2 468 672,75 2 504 681,00 8 781 080

446 355 468 673 504 681 1 907 465

2 000 000 2 000 000 2 000 000 6 873 616

1 153 680,00 1 066 364,00 937 147,20 3 918 942

253 680 266 364 279 682 1 058 634

900 000 800 000 657 465 2 860 308

1 472 650,00 1 386 282,50 1 676 910,63

5 406 594

272 650 286 283 300 597 1 092 853

1 200 000 1 100 000 1 376 314 4 313 741

934 775,65 819 682,98 836 587,48

4 126 253

256 067 268 870 282 313 1 177 037

678 709 550 813 554 274

2 949 216

180 000,00 180 000,00 177 454,00

677 454

180 000 180 000 177 454 657 454

20 000

700 000,00 550 000,00 0,00 1 765 103

0

700 000 550 000 0 1 765 103

245 230 258 897 275 934 1 058 898

Kokku 2023–2027

9 138 803 8 299 317 7 952 252 31 848 965

1 634 865 1 725 977 1 839 559 7 059 321

Osakaal (%) Summa Osakaal (%) Summa Osakaal (%) Summa

5 184 720 9 138 803 8 299 317

100 5 184 720 100 9 138 803 100 8 299 317

70 3 629 304 70 6 397 162 70 5 809 522

30 1 555 416 30 2 741 641 30 2 489 795

2 023 2 024 2 025 2 026

Osakaal

(%)

Summa Osakaal

(%)

Summa Osakaal

(%)

7 952 252 31 848 965

100 7 952 252 100 31 848 965 100

70 5 566 577 70 22 294 276 70

30 2 385 676 30 9 554 690 30

2 027 Kokku2 026

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kliimaministeerium

Meie 30.09.2024 nr 1.2-2/94-1

Eelnõu kooskõlastamine

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks meetmete nimekirja meetme 21.4.7.9 „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ rakendamiseks koostatud ministri käskkirjaga kinnitatavate toetuse andmise tingimuste „Laste ja perede toetamine“ muutmise eelnõu. Palume tagasiside edastada kümne tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Lisad: 1. TAT käskkirja muutmine 2. TAT muudatustega 3. TAT muutmise seletuskiri 4. 2024 eelarve 5. TAT eelarve seletuskiri 2024 6. TAT lisa 2 tegevuskava 2024 Lisaadressaadid: Riigi Tugiteenuste Keskus Sotsiaalkindlustusamet Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Tervise Arengu Instituut Euroopa Komisjon Ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava seirekomisjonile Margot Maisalu, tel: 524 3827

2 [email protected]

EELNÕU

MINISTRI KÄSKKIRI

nr

Sotsiaalkaitseministri 29. märtsi 2023. a käskkirjaga nr 53 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Laste ja perede toetamine“ muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ning kooskõlas sotsiaalkaitseministri 29. märtsi 2023. a käskkirjaga nr 53 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Laste ja perede toetamine“ punktiga 9.2 teen toetuse andmise tingimustes järgmised muudatused: 1. Sõnastan avalehel rakendusasutuse järgmiselt: „Sotsiaalministeerium (välisvahendite osakond)“. 2. Muudan punkti 2.1.6 „Tegevuse elluviijad“ ja sõnastan järgmiselt: „Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeerium ning partnerid on Tervise Arengu Instituut ja Sotsiaalkindlustusamet.“. 3. Muudan punkti 2.2.1 „Tegevuse eesmärk“ ja sõnastan järgmiselt: „Eesmärk on välja arendada mitmekesine ja vajaduspõhine tugisüsteem suure ja mitmekülgse abivajadusega lastele, kes oma traumeerivate lapsepõlvekogemuste või erivajaduse tõttu vajavad pikaajalist ja lõimitud abi mitmes valdkonnas, sealhulgas füüsilise või tervisliku, psühholoogilise või emotsionaalse, sotsiaalse, kognitiivse või haridusliku heaolu toetamist. Tegevuste eesmärk on ära hoida laste abivajaduse süvenemist ning toetada juba tõsise ja kompleksse abivajadusega lapsi ja nende peresid seeläbi, et toetatakse laste arengut ning hilisemat iseseisvat toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist. Lisaks on eesmärk parandada valdkondadevahelist koostööd laste sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vähendamiseks, samuti suurendada laste teadlikkust oma õigustest ja nende kaitsest ning laste osalust oma heaolu puudutavate küsimuste käsitlemisel. Laste mitmekülgse abivajaduse ennetamisse panustatakse ka tegevustega, mille eesmärk on vähendada vaimset, füüsilist ja seksuaalset väärkohtlemist, mis last tõsiselt ja pikka aega kahjustab.“. 4. Muudan punkti 2.2.2 „Tegevuse sisu“ ja sõnastan järgmiselt: „Töötatakse välja ja tehakse paremini kättesaadavaks sihtrühmaks olevate laste abivajaduse tuvastamise ja sobiva abi tagamise meetmed (sh hindamisvahendid) ja sekkumised, mis hõlmavad nii ennetusliku iseloomuga sotsiaalprogramme, spetsiifilisi teraapiaid ja teisi vaimset tervist toetavaid teenuseid ja ambulatoorseid teenuseid kui ka ööpäevaringset rehabilitatsiooniteenust kõige intensiivsema sekkumisena. Lisaks uute sekkumiste arendamisele arendatakse ka juba olemasolevate sekkumiste sisu ja kvaliteeti ning

2

parandatakse teenuste kättesaadavust ja ligipääsetavust. Meetmete arendamisel kaasatakse sihtrühmaks olevaid lapsi ja noori. Erilist tähelepanu pööratakse eri valdkondade asutuste ja spetsialistide vahelise koostöö edendamisele, et tagada lapse ja pere võimalikult lapsesõbralik abistamine. Toetatakse ja koordineeritakse koostööd valdkondade vahel, et viia ellu Euroopa lastegarantii eesmärke ning vähendada laste sotsiaalset tõrjutust ja vaesust. Samuti viiakse ellu tegevusi, mis suurendavad laste endi kaasatust oma heaolu ja kaitset puudutavates küsimuste käsitlemisel. Lisaks koolitatakse lastega töötavaid spetsialiste, et parandada nende traumateadlikkust ja -pädevust ning üldist kompetentsust suure ja mitmekülgse abivajadusega lastega töötamisel. Ennetustegevused on suunatud eelkõige perevägivalla ja laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamisele, eraldi tähelepanuga väärkohtlemise ennetamisele veebikeskkonnas. Sel eesmärgil suurendatakse laste ja noorte teadlikkust lähisuhte- ja seksuaalvägivallast ning turvalisest internetikasutusest, samuti parandatakse nõustamisteenuste kättesaadavust sihtrühmale. Tegevuste elluviimise toetamiseks kaasatakse välismentoreid, tehakse koostööd välisekspertidega ja korraldatakse õppevisiite välisriikidesse.“. 5. Muudan punkti 2.2.3 „Tegevuse tulemus“ ja sõnastan järgmiselt: „Tegevuse tulemusena on loodud vajaduspõhine tugisüsteem suure ja mitmekülgse abivajadusega lastele, mis tagab vajalike tööriistade, meetodite, teenuste ja muude sekkumiste olemasolu nii lastele kui nende peredele, samuti meetmete optimaalse kättesaadavuse ning nende lastega töötavate spetsialistide piisava traumateadlikkuse ja vajalikud erioskused. Suurenenud on laste ja noorte teadlikkus lähisuhte- ja seksuaalvägivallast ning paranenud on riskirühmadele mõeldud nõustamisteenuste kättesaadavus. Koostöö eri valdkondade vahel sotsiaalses tõrjutuses ja vaesuses või selle riskis elavate laste abistamiseks on suurenenud, samuti on suurenenud laste teadlikkus oma õigustest ja nende kaitsest.“. 6. Muudan punkti 2.2.4 „Sihtrühm“ ja sõnastan järgmiselt: „Sihtrühma kuuluvad füüsiliselt, seksuaalselt või vaimselt väärkoheldud (sh vanemast võõrandatud) ja muu traumakogemusega lapsed, hooletusse jäetud lapsed, sünniperest eraldatud lapsed, psüühikahäirega lapsed, tõsise riskikäitumisega ja õigusrikkumisi toime pannud lapsed, ning ennast või teisi kahjustava käitumisega lapsed, nende vanemad ja hooldajad ning nende laste ja peredega töötavad spetsialistid, samuti lapsed, keda ohustab vaesus või sotsiaalne tõrjutus. Ennetustegevuste sihtrühm on laiemalt lapsed ja noored, samuti täiskasvanud, kes võivad lapsi väärkohelda.“. 7. Täiendan punkti 2.3.2 „Tegevuse sisu“ lausega järgmises sõnastuses: „Tegevuste elluviimise toetamiseks kaasatakse välismentoreid, tehakse koostööd välisekspertidega, ning tehakse õppevisiite välisriikidesse, viiakse läbi seminare ning muid teavitustegevusi.“. 8. Asendan punktis 7.2.5 arvu „10“ arvuga „15“. 9. Täiendan punkti 7.2.9.4 pärast sõna „eelnõustamiseks“ tekstiosaga „, välja arvatud juhul, kui Riigi Tugiteenuste Keskus korraldab ise hanke elluviija või partneri eest.“. 10. Täiendan punkti 7.2.9 alapunktiga 7.2.9.5 järgmises sõnastuses: „7.2.9.5 toodete ja teenuste hankimisel lähtuma keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumitest ning tagama, et projektiga seotud tegevused ei suurenda negatiivseid keskkonnamõjusid.“. 11. Täiendan punkti 7.3 alapunktiga 7.3.6 järgmises sõnastuses:

3

„7.3.6 kooskõlastama elluviijaga TAT eelarvest rahastatavate riigihangete sisuliste tegevuste, sh eelarve vastavuse TAT eesmärkidega enne riigihangete tegemist.“. 12. Täiendan punkti 7.3 alapunktiga 7.3.9 järgmises sõnastuses: „7.3.9 toodete ja teenuste hankimisel lähtuma keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumitest ning tagama, et projektiga seotud tegevused ei suurenda negatiivseid keskkonnamõjusid.“. 13. Asendan lisa 1 „TAT eelarve kulukohtade kaupa“ ja lisa 2 „TAT tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2024–31.12.2024“ käesoleva käskkirja lisadega (lisatud). 14. Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. augustist 2024. a. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister

1

Sotsiaalkaitseministri ....... 03.2023 käskkirjaga nr ….. „Laste ja perede toetamine“ kinnitatud toetuse andmise tingimused

Lisa 2

TAT tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2024–31.12.2024

Tegevus 2.1. Vanemlike oskuste arendamine ja vanemluse toetamine ning laste riskikäitumise ennetamine Lapseootel ja väikelaste vanematele vanemlusprogrammi arendamine Luuakse toetavad meetmed lapseootel ja lapse saanud peredele ning suurendatakse lapseootel ja väikelaste vanemate teadlikkust vanema rollist lapse arengu toetamisel, tagades seeläbi abivajavate laste parema märkamise ja nende perede toetamise. Ennetustegevust soovitakse pakkuda ämmaemandate koduvisiitide ühe olulise jätkuna, kui kerkib esile vajadus pakkuda vanemlusprogrammi lapseootel ja väikelaste vanematele, kelle puhul on hindamise põhjal leitud, et nad vajavad püsivamat nõustamist ja tuge väikelapse eest hoolitsemisel ja lapsevanemaks kasvamisel. 2024. aastal jätkatakse ettevalmistustega sobiva ennetustegevuse testimiseks. Selleks valmib 2024. aasta märtsis sobiva programmi valiku alusanalüüs, mis kaardistab võimalikke ennetusprogramme vanemluse toetamiseks. Alusanalüüsi tegemise ning sobiva ennetustegevuse valiku ja Eesti oludele kohandamise toetamiseks, samuti huvigruppide kaasamiseks jätkab tööd 2023. aastal loodud töörühm. Vajaduse korral tellitakse ekspertarvamusi programmi kohandamiseks sihtrühma vajadusi arvestades. Programmi testimiseks koostatakse projektiplaan ning vajalike osapooltega tehakse kokkulepped programmi rakendamiseks alates 2025. aastast. Alustatakse materjalide tõlgete hankimisega. Programmi elluviimiseks koostatakse spetsialistide väljaõppe koolituskava ja täiendkoolituste (sh mentorlus, kovisioonid, supervisioonid) plaan. Rakendamise testperioodiks disainitakse programmi mõju hindamine ja rakendamise kvaliteedi jälgimise süsteem. Programmi tutvustamiseks viiakse ellu teavitustegevusi spetsialistidele ning koostatakse pikemaajaline teavitustegevuste plaan aastateks 2024–2027. Tegevuse elluviija: Tervise Arengu Instituut Sihtrühm: ämmaemandad ja teised spetsialistid ehk tulevased programmi rakendajad, lapseootel ja väikelaste vanemad

Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam (näidatakse

periood, mille jooksul nimetatud

tegevust programmi ajal

ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil 01.01.2024–

31.12.2024

1 Sobiva sekkumise valiku 2023–2024 01.01.2024–30.06.2024

2

alusanalüüsi tegemine

2 Programmi testimise süsteemi ja tööplaani väljatöötamine

2024 01.01.2024–30.06.2024

3 Programmi testimiseks andmete kogumise ja teostatavusuuringu planeerimine

2024 01.01.2024–31.07.2024

4 Materjalide ja mõõtevahendite tõlkimine ja arendamine

2024–2027 01.04.2024–31.12.2024

5 Kohtumiste korraldamine programmi ekspertide jt oluliste spetsialistidega

2024–2027 01.04.2024–31.12.2024

6 Programmi tutvustamiseks teavitustegevuste elluviimine ja pikemaajalise teavitustegevuste plaani koostamine 2024–2027

2024–2027 01.04.2024–31.12.2024

7 Projekti personali komplekteerimine

2023–2027 01.01.2024–31.12.2024

Ämmaemanda koduvisiidid lapse esimesel kuuel elukuul Norra toetusel ajavahemikus september 2021 kuni august 2023 Lapse Heaolu Arengukeskuse (LaHe) poolt ellu viidud projekti „Ämmaemanda koduvisiidid esimestel eluaastatel“ jätkutegevusena plaanitakse välja selgitada universaalse koduvisiidi mõju laste ja perede heaolule ning teenuse kulutõhusus Eestis. Projekti lõpparuandes välja toodud ettepanekud vajavad olemasolevate ressursside kaardistamist ja mõju-uuringu tegemist, millele tuginedes arendada välja lapse saanud peredele toetav teenus, mis kasutab olemasolevat tööjõuressurssi optimaalselt ja tagab teenuse kättesaadavuse kõikjal Eestis. Mõju-uuringu tegemiseks plaanitakse luua uuringurühm, kes lähtudes koduvisiitide katseprojekti tulemustest kavandab ja teeb uuringu, kogub tõendusmaterjali ämmaemanda koduvisiidi kasudest ja hindab ressursside kasutamise optimaalsust, võrreldes seda alternatiivsete teenuste või tegevustega. Samuti uuritakse sõelumisvahendite rakendamise võimalusi, mille alusel leida üles pered, kes vajavad tugiteenuseid vanemluse või vaimse tervise probleemide leevendamiseks. Tegevuse elluviija: Tervise Arengu Instituut Sihtrühm: lapsevanemad ja last ootavad vanemad, ämmaemandad ja teised lastega töötavad spetsialistid (perearstid, pereõed)

Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam

(näidatakse periood, mille jooksul

nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil 01.01.2024–

31.12.2024

1 Projekti personali 2024 01.01.2024–30.03.2024

3

komplekteerimine

2 Projekti tööplaani väljatöötamine

2024 01.04.2024–31.06.2024

3 Projekti testimiseks andmete kogumise ja mõju-uuringu planeerimine

2024–2027 01.07.2024–31.12.2024

Tõenduspõhiste sekkumiste väljatöötamine seni vanemlust toetavate teenustega vähem kaetud sihtrühmadele (sh 8–12-aastaste laste vanemad) Eesmärk on arendada välja ja/või kohandada sekkumine lapsevanematele, kelle peres kasvab 8–12-aastane käitumishäiretega laps, et toetada nende lapsevanemate toimetulekut vanema rollis. Käitumishäirete all peetakse silmas olulist kõrvalekallet tavapärasest käitumisest, mida võiks oodata samaealistelt lastelt samades tingimustes, sealhulgas peetakse silmas nii väljapoole suunatud käitumisraskusi, mis hõlmab muu hulgas agressiivset ja väljakutsuvat käitumist, kui ka sissepoole suunatud käitumisraskusi, mis hõlmab peamiselt rahutust, pelglikkust ja eemaletõmbumist. 2024. aastal kaardistatakse olemasolevad spetsialistide võrgustikud ja võimalikud koostööpartnerid, kes nimetatud sihtrühma kuuluvate laste ja lastevanematega töötavad. Tuginedes saadud infole tehakse Euroopas sarnasele sihtrühmale rakendatavate ja/või väljaarendamisel olevate vanemlusprogrammide analüüs ja valitakse välja Eesti oludele sobiv vanemlusprogramm käitumishäiretega laste vanematele. Vajaduse korral tellitakse eksperdiarvamusi programmi kohandamiseks lähtuvalt sihtrühma vajadustest. Tegevuse elluviija: Tervise Arengu Instituut Sihtrühm: vanemlusprogrammide grupijuhid, 8–12-aastaste käitumishäiretega (sh ATH diagnoosiga) laste vanemad

Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam

(näidatakse periood, mille jooksul

nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil 01.01.2024–

31.12.2024

1 Programmide eelanalüüs ja valik

2024 01.01.2024–31.03.2024

2 Kohtumiste korraldamine ekspertide ja spetsialistidega

2024–2027 01.01.2024–31.12.2024

VEPA metoodika arendamine ja rakendamine VEPA on tõenduspõhine ennetustegevus, mis aitab vähendada laste ja noorte riskikäitumist ning hoida laste vaimset tervist. VEPA rakendamisse on kaasatud nii linna- kui maakoolid kõigist Eesti maakondadest ning nii eesti kui vene õppekeelega koolid. Õpetajad võtavad osa kolmest VEPA metoodika koolituspäevast või e-kursusest. Terve õppeaasta jooksul toetab algajat VEPA õpetajat VEPA mentor, kes aitab õpetajal kohandada metoodikat vastavalt laste vajadustele, märgata õnnestumisi ja planeerida järgnevaid samme. Mentor teeb külastusi ning nõustab telefoni või e-kanalite kaudu.

4

VEPA metoodika eestikeelset versiooni arendatakse vastavalt vajadusele (tagasiside ja uuringute põhjal), sealhulgas töötatakse välja, hangitakse, kohandatakse, tõlgitakse ja täiendatakse materjale (sh e-kursuseks), juhendeid ja hindamisinstrumente, vajaduse korral tellitakse eksperdiarvamusi, arendatakse või kohandatakse koolitusi vastavalt olukorrale, suurendatakse koolitajate pädevust (sh koosolekud ja täiendkoolitused). VEPA metoodika koolitajatele ja mentoritele korraldatakse väljaõpe ja täiendkoolitused (sh nõustamised, kovisioonid, supervisioonid), et suurendada koolitajate ja mentorite pädevust ja töökvaliteeti ning tagada piisav regionaalset aspekti arvestav mentorite hulk. VEPA metoodikaga liituvate koolide õpetajatele, tugipersonalile ja juhtkonnale korraldatakse koolitusi, et laieneda uutesse haridusasutustesse ning jätkata osalevates haridusasutustes uute õpetajate kaasamisega. Huvi korral on juhtkonna koolitustele oodatud ka kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) esindajad. Mentorid juhendavad ja nõustavad õpetajaid e-vahendite abil kaugnõustamise teel või haridusasutuses kohapeal. Hinnatakse tulemusi sekkumiseelse ja -järgse andmekogumisega, tehes tunnivaatlusi, küsimustikke laste käitumise kohta, täidetakse hindamisküsimustikke, analüüsitakse tulemusi jms. Samuti hinnatakse VEPA protsessi, rakendamist ja mõju. Arendatakse ja täiendatakse VEPA veebilehte. Tegevusi ja uudiseid kajastatakse sotsiaalmeedias. Korraldatakse VEPA teavitusüritusi e-kanalite kaudu ja võimaluse korral kohtumistena. Tegevuse elluviija: Tervise Arengu Instituut Sihtrühm: põhikooli I ja II kooliastme õpilased, õpetajad, kooli tugispetsialistid ja juhtkond

Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam

(näidatakse periood, mille jooksul

nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil 01.01.2024–

31.12.2024

1 Osalevate haridusasutuste (koolid) väljaselgitamine ja kokkulepete sõlmimine

2023–2027 01.01.2024–30.09.2024

2 Koolitajate ja mentorite kaardistamine ja hankimine, lepingute sõlmimine

2023–2027 01.02.2024–31.10.2024

3 Õpetajate, tugipersonali ja juhtkonna esindajate infotunnid, koolitused jms üle Eesti

2023–2027 01.02.2024–30.11.2024

4 VEPA 2023–2027 01.01.2024–31.12.2024

5

arendustegevused (sh e-kursus kommunikatsioon, projektist väljumise strateegia jms)

Lühisekkumiste ja vanemlusprogrammide arendamine 2024. aastal plaanitakse valmistada ette arendusjärgus programmi „Invest in Play“ testimist 2025. aastal Eestis, võttes arvesse teostatavuseks vajalikku sobivust Eesti kultuuriruumi ning soodustavaid ja takistavaid tegureid. Programmi testimise ettevalmistamiseks kaardistatakse olemasolevad spetsialistide võrgustikud ja koostööpartnerid, kellega koostöös 2025. aastal sekkumisprogrammi testitakse. Teise tegevusena alustatakse arendustegevusega, mis on suunatud Eesti noortespordis väärkohtlemise aktsepteerimise ja väärkohtlemisest mitteteatamise aluseks olevate psühholoogiliste tegurite vähendamisele vanemahariduse kaudu, luues lastevanemate uskumuste põhjal teaduspõhised sekkumisstrateegiad. Alustatakse probleemi loogikamudeli kirjeldamise ja vajaduste analüüsiga, mis sisaldab: • süstemaatilise kirjandusülevaate koostamist isikutevaheliste vägivalda normaliseerivate uskumuste muutmise sekkumiste kohta; • kvalitatiivse uuringu planeerimist (uuringu protokolli koostamine, intervjuu kava koostamine, eetikakomitee kooskõlastuse taotlemine, andmete kogumise ja andmehaldusplaani koostamine). Tegevuse elluviija: Tervise Arengu Instituut Sihtrühm: lapsevanemad

Jrk nr

Tegevus Tegevuse üldajaraam (näidatakse

periood, mille jooksul nimetatud

tegevust programmi ajal

ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev

kirjeldatud perioodil 01.01.2024– 31.12.2024

1 Projektimeeskonna komplekteerimine 2024 01.08.2024– 31.12.2024

2 Ettevalmistus programmi testimiseks 2024 01.09.2024– 31.12.2024

3 Programmi loogikamudeli kirjeldamine ja vajaduste analüüs

2024–2025 01.09.2024– 31.12.2024

Teabe- ja õppematerjalide paketi väljatöötamine 2024. aastal plaanitakse välja töötada teabe- ja õppematerjalid lapsevanematele lapsekasvatuse ja lapse arengu teemadel. Lisaks alustatakse vastsündinute ja väikelaste vanematele teabe- ja õppematerjalide paketi koostamist. Selleks tehakse alusanalüüs sihtrühmale oluliste teemade, vajalike materjalide,

6

sobivate infokanalite ja teabe edastamise vormide kohta (sh e-materjalid, e-kanalid). Materjalide sisu väljatöötamisse kaasatakse valdkonna eksperte. Hangitakse koostööpartner materjalide väljatöötamiseks ja kujundamiseks (sh interaktiivsed lahendused e- materjalideks). Vajaduse korral tellitakse eksperdiarvamusi, arendatakse või kohandatakse teistes Euroopa riikides vastsündinute vanematele jagatavaid materjale, tuginedes Eesti lapsevanemate vajadustele. Materjalide levitamise ühe kanalina arendatakse tarkvanem.ee veebiplatvormi. Tegevuse elluviija: Tervise Arengu Instituut Sihtrühm: vastsündinud laste vanemad, lapsevanemad, kes soovivad esmast infot lapse arengu kohta, spetsialistid, kes töötavad laste ja peredega (sh rasedatega)

Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam

(näidatakse periood, mille jooksul

nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil 01.01.2024–

31.12.2024

1 Analüüsi tegemine 2024 01.05.2024–31.08.2024

2 Ekspertrühma moodustamine ja kaasamine

2024–2027 01.05.2024–31.12.2024

3 Materjalide sisu koostamine, tõlkimine, kohandamine koostöös ekspertidega,

2024–2027 01.08.2024–31.12.2024

4 Tarkvanem.ee platvormi uuendamine

2024–2027 01.09.2024–31.12.2024

Tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine Suure abivajadusega laste ja nende perede toetamiseks viiakse 2024. aastal ellu tegevusi, mille eesmärk on arendada olemasolevaid teenuseid ning parandada abi erinevate vajadustega lastele, sealhulgas suure abivajaduse väljakujunemise ennetamiseks. Lastemaja teenuste arendamine Seksuaalselt väärkoheldud laste ja kahjuliku seksuaalkäitumisega laste paremaks abistamiseks plaanitakse 2024. aastal arendada Sotsiaalkindlustusameti lastemajas pakutavaid teenuseid, laste abistamiseks vajalikke hindamisvahendeid ja sihtrühmaga tegelevate spetsialistide pädevust. Plaanitakse korraldada vajalikke koolitusi, seminare ja supervisioone lastemaja töötajatele ja võrgustikku kuuluvatele spetsialistidele, et täiendada ja ühtlustada teadmisi ja abistamise meetodeid. 2024. aastal plaanitakse võtta kasutusele kohandatud eestikeelsed hindamisvahendid ja käsiraamatud kahjuliku seksuaalkäitumisega laste ja noorte vajaduste hindamiseks, sekkumiste planeerimiseks ja abi osutamiseks. Hindamisvahendite kasutamiseks plaanitakse koolitada täiendavaid spetsialiste, et tagada optimaalne hulk pädevaid hindajaid igas piirkonnas. Lastemaja teenuste arendamiseks korrastatakse tööprotsesse, sealhulgas võrgustikukoostöös, ja töötatakse välja lastemaja töötaja kompetentsimudel. 2023. aasta

7

tegevuskavas planeeritud tegevust ravimeeskondade täiendõpe seksuaalse väärkäitumise ja parafiiliate alal ei õnnestunud kavandatud moel ellu viia, kuid 2024. aastal alustatakse laiemalt kahjuliku seksuaalkäitumisega inimeste (nii alaealiste kui täiskasvanute) nõustamissüsteemi arendamisega. Selle raames korraldatakse seksuaalnõustajate täiendkoolitus, mis annab baasteadmistega spetsialistidele oskused sihtrühmale esmase nõustamise pakkumiseks ja nende teenusevajaduse hindamiseks. Koolitusprogramm kestab 2025. aastani. Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet Sihtrühm: füüsiliselt, seksuaalselt või vaimselt väärkoheldud ja muu traumakogemusega lapsed ning nende laste ja peredega töötavad spetsialistid. Ennetustegevuste sihtrühm on laiemalt lapsed ja noored, samuti täiskasvanud, kes võivad lapsi väärkohelda.

Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam

(näidatakse periood, mille jooksul

nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil 01.01.2024–

31.12.2024

1 Kahjuliku seksuaalkäitumisega laste abivajaduse hindamise ja abistamise meetodite arendamine

2023–2027 01.02.2024–31.12.2024

2 Lastemaja teenuste ja võrgustikutöö arendamine

2023–2027 01.02.2024–31.12.2024

3 Kahjuliku seksuaalkäitumisega inimeste nõustamissüsteemi arendamine

2024–2027 01.02.2024–31.12.2024

Perevägivallas kannatanud laste abisüsteemi arendamine 2024. aastal alustatakse ka perevägivallas kannatanud laste abisüsteemi arendamisega. Selleks plaanitakse luua e-õppe materjalid lastega töötavatele spetsialistidele perevägivalla, sealhulgas kaudse ja vaimse vägivalla mõjust lapsele, et toetada laste abivajaduse õigeaegset märkamist ja abini jõudmist. 2024. aastal plaanitakse alustada analüüsi, mis puudutab lapse peresisese väärkohtlemise, sealhulgas vaimse vägivalla ja vanemast võõrandamise, tuvastamise ja selle mõju hindamise praktikat last puudutavas tsiviilkohtumenetluses, mis on esimene samm süsteemsema abi tagamiseks neile lastele. Samuti plaanitakse arendada naiste tugikeskuse teenust, et kindlustada alati asjakohane abi teenust saavate naiste lastele (sh koostöös teiste asutustega). Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet

8

Sihtrühm: füüsiliselt, seksuaalselt või vaimselt väärkoheldud ja muu traumakogemusega lapsed, hooletusse jäetud lapsed, nende vanemad ja hooldajad, samuti nende laste ja peredega töötavad spetsialistid

Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam

(näidatakse periood, mille jooksul

nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil 01.01.2024–

31.12.2024

1

Perevägivalda kogenud laste abisüsteemi arendamine

2024–2027 01.01.2024–31.12.2024

Kinnise lasteasutuse teenuse ja mitmedimensioonilise pereteraapia arendamine Jätkatakse ka kinnise lasteasutuse teenuse (edaspidi KLAT) arendamisega, mis tuuakse tervikuna üle Sotsiaalministeeriumi haldusalasse. Sellest tulenevalt plaanitakse 2024. aastal analüüsida senist KLAT süsteemi ja kulumudelit ning teha teenusedisain sihtrühma, sealhulgas intellektipuudega laste vajadustele vastava teenuse kujundamiseks. Lisaks KLAT arendamisele ja spetsialistide koolitamisele jätkatakse 2023. aastal innovatsiooniprojektis alustatud ühtse hindamispraktika juurutamisega, et arendada välja hindamissüsteem, mille abil on võimalik KOV-e toetada ja paremini otsustada, millist riiklikku kompleksteenust peaks laps hakkama saama oma abivajadusest tulenevalt. 2024. aastal plaanitakse hinnata olemasolevate hindamisvahendite kasutamist ja arendusvajadusi ning teha ettevalmistusi teenuse saamise protsessi lihtsustamiseks, sealhulgas andmevahetusega seotud kitsaskohtade lahendamiseks. 2024. aastal plaanitakse pöörata tähelepanu ka teenuse kvaliteedinäitajate hindamisele ja järjepidevale seiramisele, et seeläbi tagada teenuse kvaliteedi terviklikkus. Mitmedimensiooniline pereteraapia (edaspidi MDFT) on ainus riskikäitumisega lastele ja noortele ning nende peredele mõeldud tõenduspõhine sekkumisprogramm Eestis. 2024. aastal plaanitakse teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamiseks anda Sotsiaalkindlustusameti terapeutidele ja laiemalt keskmise ja tõsise riskikäitumisega lastega töötavale võrgustikule teadmisi ja oskusi tööks erisihtrühmadega. Samuti plaanitakse viia lõpule MDFT mõju hindamine. Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet Sihtrühm: psüühikahäirega lapsed, tõsise riskikäitumisega ja õigusrikkumisi toime pannud lapsed ning ennast või teisi kahjustava käitumisega lapsed, nende vanemad ja hooldajad, samuti nende laste ja peredega töötavad spetsialistid

Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam

(näidatakse periood, mille jooksul

nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil 01.01.2024–

31.12.2024

9

1 KLAT arendamine, spetsialistide koolitamine ning töötajate töönõustamine

2023–2027 01.03.2024–30.12.2024

2 MDFT arendamine 2023–2027 01.03.2024–31.12.2024

Lastekaitsevaldkonna arendamine 2024. aastal plaanitakse arendada teenuseid, mis aitavad toime tulla eriti keeruliste lastekaitsejuhtumitega, ennetada võimalikke raskeid tagajärgi lapsele ning teha sellistest juhtumitest süsteemseid järeldusi. Tegevus on seotud 2024. aastal ettevalmistatava lastekaitseseaduse jt seaduste muutmise seaduse eelnõuga ning pakub praktilist tuge õiguslike muudatuste elluviimisel. Tegevuse raames plaanitakse analüüsida osapoolte, sealhulgas KOV-ide ja Sotsiaalkindlustusameti rolle raskete lastekaitsejuhtumitega toimetulekul. Analüüsi raames plaanitakse pakkuda välja koostöömudel ning toetada selle ellurakendamist nii juhiste kui võrgustikukoolitustega. Lisaks plaanitakse 2024. aastal välja töötada või kohandatakse spetsiifiline hindamisvahend suitsiidiriski tuvastamiseks lastega töötavatele isikutele ning luua tegevusraamistik lastekaitsetöö raames lapse ja pere abistamiseks. Lastekaitsevaldkonna kvaliteedi arendamiseks plaanitakse 2024. aastal analüüsida KOV-ide kogemusi lastekaitsetöö kohta tagasiside kogumisel (sh lapsesõbralikul viisil), kaebuste lahendamisel ja järelevalve tegemisel. Analüüsiga soovitakse välja selgitada KOV-ide koolitusvajadus ning analüüsile tuginedes arendatakse KOV-i ametnike teadmisi ja oskusi, et kohaliku tasandi järelevalvesüsteeme ühtlustada ja tugevdada. Samuti plaanitakse 2024. aastal korraldada koolitusi (sh kaasates väliskoolitajaid), mille eesmärk on arendada Sotsiaalkindlustusameti järelevalveametnike pädevust keerukamate menetluste edukaks läbiviimiseks. Lisaks arendatakse järelevalvemetoodikaid, mis toetaksid järelevalve tegemist keerulistes lastekaitsejuhtumites, millesse on vaja kaasata eksperte. Selleks, et võimaldada edaspidi teha raske tagajärjega (nt lapse surmaga) lõppenud juhtumeid puudutavaid valdkondadeüleseid analüüse ning teha järeldusi süsteemi kitsaskohtade tuvastamiseks ja ületamiseks, alustatakse 2024. aastal raske tagajärjega lõppenud juhtumite analüüsimudeli loomist ja katsetamist. Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet Sihtrühm: füüsiliselt, seksuaalselt või vaimselt väärkoheldud (sh vanemast võõrandatud) ja muu traumakogemusega lapsed, hooletusse jäetud lapsed, sünniperest eraldatud lapsed, psüühikahäirega lapsed, tõsise riskikäitumisega ja õigusrikkumisi toime pannud lapsed ning ennast või teisi kahjustava käitumisega lapsed, nende vanemad ja hooldajad, samuti nende laste ja peredega töötavad spetsialistid. Ennetustegevuste sihtrühm on laiemalt lapsed ja noored, samuti täiskasvanud, kes võivad lapsi väärkohelda.

Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam

(näidatakse periood, mille jooksul

nimetatud tegevust programmi ajal ellu

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil 01.01.2024–

31.12.2024

10

viia planeeritakse)

1 Hindamissüsteemi arendamine suure abivajadusega lastele sobivaima teenuse leidmiseks

2023–2027 01.03.2024–31.12.2024

2 Laste väärkohtlemise ennetamine

2024–2027 01.01.2024–31.12.2024

3 Suitsiidse käitumisega laste hindamisvahendi väljatöötamine ja lastekaitsetöö raamistiku loomine

2024–2027 01.01.2024–31.12.2024

4 Lastekaitsealase kvaliteedi- ja järelevalvesüsteemi arendamine

2024–2027 01.01.2024–31.12.2024

Internetiturvalisuse ja laste kaasatuse edendamine 2024. aastal plaanitakse ellu viia tegevusi laste turvalise internetikasutuse edendamiseks ja valdkondadevahelises koostöös väärkohtlemise ennetamiseks. Samuti alustatakse tegevusi laste kaasatuse süsteemseks arendamiseks. Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet Sihtrühm: lapsed ja noored

Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam

(näidatakse periood, mille jooksul

nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil 01.01.2024–

31.12.2024

1 Laste turvalise internetikasutuse ja kaasatuse süsteemne arendamine

2024–2027 01.01.2024–31.12.2024

Euroopa lastegarantii tegevuste elluviimine Tegevuste elluviimine lähtub Euroopa lastegarantii eesmärkidest ja Eestis vastu võetud tegevuskavast. 2024. aastal jätkatakse lastegarantii tegevuste riigisisest koordineerimist ning esindatakse riiki kohtumistel väljaspool Eestit. Tegevused hõlmavad tegevuskava täitmise jälgimist ja ettevalmistusi tegevuskavas ette nähtud seiresüsteemi rakendamiseks. Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium Sihtrühm: lapsed ja pered ning nende heaks töötavad organisatsioonid

Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam

(näidatakse periood,

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil 01.01.2024–

31.12.2024

11

mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

1 Lastegarantii tegevuste koordineerimine ja elluviimise toetamine

2024–2027 01.08.2024–31.12.2024

Tegevus 2.3. Valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine 2024. aastal jätkub lastekaitsesüsteemi arendamine ja vajalike muudatuste elluviimine, mille ettevalmistamist, kaasamist ja kommunikatsioonitegevusi toetatakse TAT vahenditest. Lastekaitse juhtumikorralduse mudel 2024. aastal valmib sotsiaal- ja lastekaitse juhtumikorralduse mudelite võrdlev analüüs, mille alusel otsustatakse riikliku juhtumikorralduse mudeli edasise testimise, adapteerimise ja rakendamise üle. Eesmärk on luua valdkondadeülene lastekaitse juhtumikorralduse mudel, et parandada nii kohaliku kui riikliku tasandi lastekaitsetöö kvaliteeti ja tagada seeläbi abivajavate laste parem märkamine ning laste ja nende perede tulemuslik toetamine. 2024. aastal valmistatakse ette analüüsi põhjal välja valitava juhtumikorraldusmudeli kasutusele võtmine ja Eestile kohandamine. Vajaduse korral sõlmitakse koostöökokkulepe välispartneriga, kes aitab mudeli katsetamist ellu viia. Lisaks on plaanis välja valitud mudeli materjalid tõlkida, toimetada ja trükkida. Samuti koostatakse mudeli testimiseks spetsialistide väljaõppe koolituskava ja täiendkoolituste plaan (sh supervisioonid, juhendamised jms), luuakse õppimise lihtsustamiseks e-koolitusmaterjalid ning koolitatakse testimises osalevaid spetsialiste ja võrgustikuliikmeid uut mudelit rakendama. Mudeli testimiseks töötatakse 2024. aasta esimesel poolaastal välja KOV-ide kaasamise ja rahastamise kriteeriumid, koostatakse projektiplaan, planeeritakse elluviimine ning tehakse osapooltega kokkulepped mudeli katsetamiseks 2024. aasta teisel poolaastal. Mudeli tutvustamiseks on plaanitud ellu viia teavitustegevusi sotsiaalvaldkonna ja võrgustiku spetsialistidele. Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet Sihtrühm: abivajavad lapsed ja nende pered, KOV-i üksused ning lastega ja laste heaks töötavad spetsialistid, KOV-i spetsialistid ja juhid

Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam (näidatakse

periood, mille jooksul nimetatud

tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil 01.01.2024–

31.12.2024

1 Lastekaitsetöö juhtumikorraldusmudeli analüüsi raporti valmimine ja sobiva mudeli valimine

2023–2024 01.01.2024–30.06.2024

2 Mudeli testimise süsteemi ja tegevus- ja ajaplaani väljatöötamine

2024 30.05.2024–31.08.2024

12

3 Materjalide tõlkimine ja kohandamine

2024–2027 01.05.2024–31.12.2024

4 Kohtumiste korraldamine mudeli ekspertidega jt oluliste spetsialistidega

2024–2027 01.05.2024–31.12-2024

5 Mudeli tutvustamiseks teavitustegevuste elluviimine ja pikemaajalise teavitustegevuste plaani koostamine

2024–2027 01.04.2024–31.12-2024

6 Mudeli rakendamisega seotud spetsialistide jt koolituse korraldamine, sh pikemaajalise koolitusplaani koostamine

2024–2027 01.06.2024–31.12.2024

7 Testimises osalevate KOV- ide valimiskriteeriumite ja rahastamise väljaselgitamine ning kokkulepete sõlmimine

2024 01.06.2024–31.12.2024

8 Mudeli testimiseks andmete kogumise ja mõju-uuringu planeerimine

2024 01.07.2024–30.09.2024

Kohalikes omavalitsustes laste- ja perekeskse lastekaitsetöö kvaliteedi ja tulemuslikkuse parandamine Eesmärk on parandada laste ja perekeskse lastekaitsetöö kvaliteeti ja tulemuslikkust. KOV peab juhinduma tegevuste arendamisel juhtumikorraldusmudelist „Turvalisuse märgid“ (Signs of Safety) (edaspidi mudel), mis toetab sihtrühmade juhtumikorraldust algusest lõpuni, hõlmates konkreetseid oskusi ja meetodeid, millega struktureerida lastekaitsetöötaja suhtlust lapse ja perega. Mudeli rakendamine hõlmab kolme aasta jooksul toimuvaid tegevusi: mudeli põhimõtteid ja protseduure käsitlev juhtide ja töötajate struktureeritud baasväljaõpe, organisatsiooni eripäradest lähtuv jätkuõpe ja nõustamine, organisatsiooni juhtimise ja töökorralduse ühildamine mudeli rakendamiseks, tööriistade kasutuselevõtt ja hindamisraamistiku kasutamine rakendamiskvaliteedi tagamiseks. Rakendamist ja väljaõpet toetab mudeliga seotud infomaterjale koondav veebileht Knowledge Bank, millele tagatakse rakendamises osalevatele KOV-idele juurdepääs. KOV-ile antakse sihitatud toetust järgmiste kulude katmiseks: 1) mudeli rakendamisega seonduvad tööjõukulud või muud mudeli rakendamisega kaasnevad kulud; 2) mudeli rakendumist toetavad ja lastekaitsetöö kvaliteeti parandavad täiendavad tegevused (nt lastekaitsetöötajate individuaalse supervisiooni arendamine KOV-is, tiimidepõhise lastekaitsetöö rakendamine jm), mis on kooskõlas riiklike eesmärkidega valdkonna arendamisel.1

1 Valdkonna arendamise eesmärgid on välja toodud lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu väljatöötamise kavatsuses laste heaolu suurendamiseks.

13

Projekti tegevuste elluviimise periood on 36 kuud, kuid see ei või lõppeda hiljem kui 31.12.2027, ja see algab toetuslepingu sõlmimisest või lepingus nimetatud hilisemast ajast, aga kahe kuu jooksul lepingu sõlmimisest. Mudeli rakendamisega seotud tegevustest saab põhjalikuma ülevaate Sotsiaalministeeriumi veebilehelt (sisu tekib 2024. a sügisel). Mudeli rakendamisel ette nähtud tegevuste elluviimiseks on mudeli haldaja taganud toetuse saajatele koolitajad ja konsultandid, kes korraldavad mudeliga seotud väljaõppe ja jätkukoolitused ning koostöös KOV-isiseste meeskondadega, sealhulgas juhtidega koostatakse KOV-i spetsiifikat arvestavad juhendid ning arendatakse lahendusi, mis tagavad kvaliteedi ja mõõdavad mudeli rakendamise tulemuslikkust. Taotleja saab olla KOV-i üksus, mis on esitanud kinnituskirja selle kohta, et on tutvunud mudeli rakendamise põhimõtetega (Sotsiaalministeeriumi veebileht, veebiseminar või muu viis) ning on valmis katsetama mudeli rakendamist organisatsiooni kõikidel tasanditel, sealhulgas juhtimistasanditel ja tugistruktuurides, mis on seotud lastekaitsetööga, samuti esitab nägemuse, kuidas plaanitakse tagada jätkusuutlikkus peale projekti lõppemist. Toetatavad tegevused Kohustuslikuks elemendiks on mudeli rakendamine (p 1), lisaks on võimalik saada toetust täiendavateks tegevusteks (p 2). 1. Mudeli rakendamine Toetatav tegevus: mudeli „Turvalisuse märgid“ rakendamine Sihtrühm: abivajavad lapsed ja nende pered, KOV-i üksused ning lastega ja laste heaks töötavad spetsialistid Abikõlblikud kulud: tööjõukulud ja mudeli rakendamise kulud Piirmäärad taotluse kohta Toetuse maksimaalne summa mudeli rakendamise eesmärkide saavutamiseks on 170 983 eurot: a) eestvedaja-projektijuhi töötasu vastavalt tegelikele tööjõukuludele, kuid brutotöötasu

kõige rohkem 2500 eurot ja tööandja tööjõukulu kokku 3345 eurot töötaja kohta kalendrikuus täistööaja korral. Kui mudeli eestvedaja-projektijuhi ülesanne kaetakse olemasoleva ametikohta raames, on võimalik vahendeid kasutada täiendava struktuuri loodava lastekaitsetöötaja ametikoha kulude finantseerimiseks;

b) kaudsed kulud kuni 15% eestvedaja-projektijuhi otsestest personalikuludest; c) mudeli rakendamisel laste ja peredega kohtumiseks sobivate ruumide sisustamine või

sobiva sarnase ruumi rentimise kulud vastavalt tegelikele kuludele, kuid mitte rohkem kui 10 000 eurot ruumide sisustamiseks KOV-i kohta (esimesel aastal, teisel ja kolmandal aastal 0 eurot) või ruumide rendikulu kuni 7500 eurot aastas KOV-i kohta.

2. Mudeli rakendamist toetavad täiendavad tegevused lastekaitsetöö kvaliteedi parandamiseks Toetatav tegevus: lastekaitsetöö struktuursed muutused KOV-is, mis aitavad kaasa vähemalt ühele alljärgnevast:

 valdkondadevahelise koostöö tõhustamine KOV-is või maakonnas – tegevused võivad hõlmata eri valdkondade (nt haridus, tervishoid, sotsiaaltöö) omavahelist sujuvat koostööd soodustavate koostööformaatide loomist ja hoidmist, mille eesmärk on aidata

14

kaasa abivajaduse ennetamisele või abivajavatele lastele ja peredele eri valdkondi lõimiva abi pakkumisele;

 lastekaitsetöö ühtset juhtimist ja koordineerimist toetavad organisatoorsed muudatused, mis aitavad kaasa lastekaitsetöö kvaliteedi parandamisele ning jätkusuutlikuma ja säästlikuma süsteemi toimimisele, sealhulgas KOV-ideülese koostöö parandamisele maakonnas. Muu hulgas võivad tegevused hõlmata näiteks tiimidepõhise lastekaitsetöö mudeli2 rakendamist (KOV-i piiride üleselt või siseselt, sh linnaosades);

 klienditöö osakaalu suurendamine ja administratiivsete kohustuste vähendamine lastekaitsetöötaja töölaual. See võib hõlmata näiteks tööprotsesside ülevaatamist või ümberkorraldusi teiste KOV-i struktuuriüksuste poolt lastekaitsevaldkonna suuremaks toetamiseks (nt kohtus esindamise, rahvastikutoimingutega seotud ülesanded), et lastekaitsetöötajad saaksid pühendada rohkem aega otseselt laste ja peredega tegelemisele;

 lastekaitsetöö spetsialiseerumise toetamine, et parandada teenuste kvaliteeti ja tõhusust. See võib tähendada näiteks töö ümberkorraldamist, suuremas mahus täienduskoolitusi vms, mis võimaldaks vastavalt konkreetse KOV-i vajadusele luua spetsialiseerumisi näiteks peretööle (sotsiaal-majandusliku olukorra, vanemluse, peresuhete toetamise või lapse perekonnast eraldamise ennetamise eesmärgil), asendushooldusele, kohtuvaidlustele;

 lastekaitsetöötajatele KOV-i või maakonna tasandil koostöös teiste KOV-idega tugisüsteemi loomine, mis võib hõlmata näiteks tugimehhanismide pakkumist lastekaitsetöötajatele, milleks võib olla psühholoogiline tugi, mentorlusprogramm3 või töönõustamine4, individuaalne ja grupisupervisioon.

Sihtrühm: abivajavad lapsed ja nende pered, KOV-i üksused ning lastega ja laste heaks töötavad spetsialistid Abikõlblikud kulud: analüüside või uuringute tegemine, ekspertide palkamine, litsentsitasud, koolituskulud, koostöökohtumised, grupi- või individuaalsed supervisioonid, mentorite või psühholoogide kulud ja muude eesmärgi täitmist toetavate tegevuste kulud Piirmäär taotluse kohta Täiendavate tegevuste kulude summa moodustab kuni 25% mudeli rakendamise kogukulust ja see lisandub mudeli rakendamise toetusele. Taotlusvoorud Taotlusvooru eelarve nimetatakse taotlusvooru avamise teatises. Taotlusvooru teatises võib nimetada vooru maksimaalse toetuse summa taotluse kohta tegevuste kaupa. Taotluste menetlemine ja lepingute sõlmimine 1. Sotsiaalministeerium teavitab taotlemise võimalusest oma veebilehel vähemalt viis kalendripäeva enne taotlemise algust. Veebilehele lisatakse viide toetuse andmise tingimustele. 2. Taotlemine on avatud kuni vahendite ammendumiseni (hilisem taotlemine vähendab rakendamise aega, vt „Projekti tegevuste elluviimise periood“).

2 A Blueprint for Children’s Social Care. 3 Näiteks kogenumate kolleegide poolt uute töötajate juhendamine ja neile praktiliste näpunäidete soovitamine vms. 4 Grupi- või individuaalsed nõustamissessioonid, kus arutatakse tööalaseid väljakutseid ja enesearengut.

15

3. KOV esitab toetuse saamiseks Sotsiaalministeeriumile digitaalselt allkirjastatud taotluse e- posti aadressil [email protected] märksõnaga „Juhtumikorraldusmudel”. Taotluse kättesaamise kohta saadetakse kinnitus taotluses märgitud e-posti aadressil. Koos taotlusega esitatakse tegevuste eelarve, eelarve seletuskiri ja tõendid tingimuste täitmise kohta. 4. Taotluse menetlemise aeg on 30 tööpäeva taotluse Sotsiaalministeeriumile esitamisest arvates. 5. Sotsiaalministeerium kontrollib, kas toetuse andmise tingimused on täidetud. 6. Toetuse andmise tingimustele vastavaid taotlusi rahastatakse taotluste esitamise ajalises järjestuses järgmistes kategooriates: 1–2 KOV-i elanike arvuga < 50 000; 1–2 KOV-i elanike arvuga < 20 000 (> 50 000); 1–2 KOV-i elanike arvuga > 20 000. Kui nõuetele vastavate taotluste arv on ühes kategoorias väiksem, võidakse selle võrra rahastada teise kategooria nõuetele vastavat taotlust, lähtudes ajaliselt varem esitatud taotlusest. 7. Toetus määratakse, kui toetuse andmise tingimused on täidetud. 8. Sotsiaalministeerium sõlmib toetuse määramisel KOV-iga toetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping). Täpsemad abikõlblikkuse, toetuse kasutamise ja väljamaksmise tingimused sätestatakse lepingus. 9. Sotsiaalministeerium edastab lepingu KOV-ile allkirjastamiseks. Kui KOV ei allkirjasta lepingut kümne tööpäeva jooksul selle kättesaamisest arvates, loetakse, et KOV on toetusest loobunud. Lastekaitsesüsteemi arendamine Lastekaitsesüsteemi arendamiseks plaanitakse 2024. aastal korrastada tööprotsesse, sealhulgas alustada spetsialistide kompetentsimudelite väljatöötamist, samuti korraldada koolitusi ja luua tööd toetavad materjalid. Samuti plaanitakse KOV-ide lastekaitsetöö tõhustamiseks alustada juhtide arenguprogrammi ettevalmistamisega. Abivajavate laste märkamiseks ja tuvastamiseks plaanitakse 2024. aastal välja arendada esmane abivahend lastega töötavatele spetsialistidele ning valmistada ette ja alustada selle rakendamise toetamist. Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet Sihtrühm: abivajavad lapsed ja nende pered, KOV-i üksused ning lastega ja laste heaks töötavad spetsialistid, KOV-i spetsialistid ja juhid

Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam (näidatakse

periood, mille jooksul nimetatud

tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil 01.01.2024–

31.12.2024

1 Lastekaitsesüsteemi arendustegevused

2024–2027 01.01.2024–31.12.2027

2 Lastekaitsevaldkonna muudatusi toetavate kaasamis- ja kommunikatsioonitegevuste elluviimine

2024–2027 01.01.2024–31.12.2027

16

Tegevus 2.4. Asendus- ja järelhooldusteenuse kvaliteedi parandamine ja mitmekesistamine ning perepõhise hoolduse arendamine Asendushooldusteenuse arendamine 2024. aastal jätkatakse asendus- ja perekodudele supervisiooniteenuse pakkumist, kuid laiendatakse ka teenuste võimalusi, et toetada asutuste kvaliteedi mitmekülgset arendamist, sealhulgas spetsiifilisemate vajadustega lastele. Uue sihtrühmana lisatakse turvakodude töötajad, kes töötavad samuti perest eraldatud lastega, kuid ei ole varem teenuseid saanud. 2024. aastal jätkatakse varem valminud asendushoolduse valdkonna kompetentsimudelite kasutuselevõtu juurutamist ning monitooritakse nende kasutuselevõttu. Lisaks korraldatakse asendus- ja perekodude töötajatele harivat ja riigi arendustegevusi toetavat suvekooli. Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet Sihtrühm: asendushooldusteenuse, järelhooldusteenuse ja turvakoduteenuse pakkujad, KOV-id, lastega töötavad spetsialistid ja võrgustikuliikmed

Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam

(näidatakse periood, mille jooksul

nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil 01.01.2023–

31.12.2023

1 Asutusepõhise asendushoolduse arendustegevused

2023–2027 01.01.2023–31.12.2023

Perepõhise asendushoolduse arendamine 2024. aastal plaanitakse alustada perepõhise asendushoolduse soodustamiseks ja hooldusperede paremaks toetamiseks hooldusperedele mõeldud puhkusevõimaluste rahvusvaheliste kogemuste kogumise ja analüüsimisega. Kavandatud tegevus on esimeseks sammuks Eesti hooldusperedele mõeldud ühtse puhkuse süsteemi väljaarendamisel. Peale analüüsi valmimist pakutakse välja ettepanekud uue süsteemi katsetamiseks ning alustatakse katsetamise ettevalmistavate tegevustega. Koostöös tugiorganisatsioonidega korraldatakse hooldusperedele harivat ja toetavat suvekooli. Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet Sihtrühm asendushooldusel olevad lapsed, asendushooldusteenuse pakkujad, KOV-id, lastega töötavad spetsialistid ja võrgustikuliikmed

Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam

(näidatakse periood, mille jooksul

nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil 01.01.2024–

31.12.2024

1 Perepõhise asendushoolduse teavitustegevused

2023–2027 01.01.2024–30.12.2024

17

2 Perepõhise asendushoolduse arendustegevused

2023–2027 01.01.2024–31.12.2024

Järelhoolduse arendamine 2024. aastal uuendatakse ja täiendatakse järelhooldusele suunduvatele noortele ja KOV- idele mõeldud juhendmaterjale ning täiendatakse ja värskendatakse veebis kättesaadavat infot. Koostöös seotud osapoolte, sealhulgas noortega töötatakse välja hindamisvahend, mis aitab edaspidi paremini hinnata asendushoolduselt elluastuva noore vajadusi ning on aluseks järelhoolduse sisustamisel. Lisaks töövahendite väljatöötamisele katsetatakse töövahendit ning seejärel planeeritakse töövahendi laiemat rakendamist toetavad tegevused, sealhulgas koolitused. Tugigruppide kaudu toetatakse asendushoolduselt lahkuvaid noori ning arendatakse nende kaasamise võimalusi. Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet Sihtrühm: asendushooldusel olevad lapsed, asendushooldusel kasvanud isikud, asendushooldusteenuse, järelhooldusteenuse ja turvakoduteenuse pakkujad, KOV-id, lastega töötavad spetsialistid ja võrgustikuliikmed

Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam

(näidatakse periood, mille jooksul

nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil 01.01.2024–

31.12.2024

1 Järelhoolduse arendustegevused

2023–2027 01.03.2024–31.12.2024

Tegevus 2.5. Lapsi ja peresid ning tulemuslikku lastekaitsetööd toetavate IT- lahenduste loomine Lapsi ja peresid ning tulemuslikku lastekaitsetööd toetavate IT-lahenduste loomiseks on plaanis luua toetav ja kasutajasõbralik keskkond, mis aitab lastekaitsetöötajal ja teistel lastega töötavatel spetsialistidel last ja peret tulemuslikumalt toetada. Samuti toetatakse tegevuste raames perelepitusteenuse osutamisel kasutajasõbraliku iseteeninduskeskkonna loomist ja arendamist. Riikliku perelepitusteenuse IT-lahenduste arendamine 2024. aastal plaanitakse teha IT-arenduse detailne analüüs ning luuakse arendus (kliendi profiil), mis koosneb minimaalselt kliendi üldandmetest, menetluse andmetest, elukoha- ja kontaktandmetest ning muust olulisest infost. Arendatakse teenuseosutaja vaadet, milleks on uus kuva STAR2-s. Uue vaate kaudu näeb teenuseosutaja detailsemat infot teenust saama suunatud isikute ja teenuse osutamise seisu kohta. Lisaks plaanitakse 2024. aastal luua lahendus teenuseosutajate poolt pakutavate teenuste STAR1 ja STAR2 vaheliseks andmevahetuseks. 2024. aastal on plaanis täiendada broneerimissüsteemi IT-lahendust, mille abil on kliendil võimalik broneerida perelepitusteenuse saamise aega, valides sobiva aja talle määratud perelepitaja juurde.

18

Lisaks on 2024. aastal plaanis täiendada IT-lahendust, mille abil on võimalik edastada rahvastikuregistrile riikliku perelepitusteenuse osutamise käigus sõlmitud vanemluskokkuleppe andmed. Kui perelepituse tulemusena lepivad vanemad kokku ühise hooldusõiguse lõpetamises või muutmises, tuleb vastavad andmed edastada rahvastikuregistrisse, et lapse hooldusõigust puudutav info oleks registris korrektselt kajastatud. Andmete edastamiseks on vaja arendada sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrit (edaspidi STAR) ja luua vajalik liidestus rahvastikuregistriga. 2024. aastal on plaanis täiendada STARi iseteeninduse funktsionaalsust, mille abil on võimalik turvalises ehk autenditud keskkonnas pidada riikliku perelepitusteenuse osutamisega seotud kirjavahetust (sh haldusotsuste edastamine). Planeeritud on luua tehniline võimekus andmete edastamiseks STARi ja iseteeninduse vahel. Tegevuse elluviija: Sotsiaalkindlustusamet, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Sihtrühm: lapsed ja pered, Sotsiaalkindlustusamet (laste heaolu ja perelepitusteenuse spetsialistid), KOV-i üksused, lastega töötavad spetsialistid

Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam

(näidatakse periood, mille jooksul

nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil

1 Viiakse ellu STAR2 arendustegevusi

2023–2024 01.01.2024–29.02.2024

2 Viiakse ellu STARi iseteeninduse arendustegevusi

2023–2024 01.01.2024–29.02.2024

Lapsi ja peresid ning tulemuslikku lastekaitsetööd toetavate IT-lahenduste loomine Lastekaitsetööd toetavate IT-lahenduste loomiseks tehakse 2024. aastal STAR2-s lastekaitse juhtumiplaani vaate arendus vastavalt uuele lastekaitsetöö (juhtumikorraldus)mudelile. Lisaks arendatakse teenuseosutaja vaadet ning täiendatakse lasteabi veebilehe funktsionaalsust. Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Sihtrühm: lapsed ja pered, Sotsiaalkindlustusamet, KOV-id

Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam

(näidatakse periood, mille jooksul

nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil

1 Täiendatakse lasteabi veebilehe funktsionaalsust

2024–2027 01.09.2024–31.12.2024

2 Tehakse STAR2-s lastekaitse

2024–2027 01.09.2024–31.12.2024

19

juhtumiplaani vaate arendus, luuakse teenuseosutaja ja kliendivaade

Tegevus 2.6. Peresõbraliku tööandja märgise programmi arendamine ja rakendamine 2024. aastal viiakse ellu tegevusi, mille raames arendatakse ja rakendatakse peresõbraliku tööandja märgise programmi. Samuti alustatakse tegevustega, mis võimaldavad jätkata tegevustega peale ESFi rahastusperioodi lõppu. Peresõbraliku tööandja märgise mudeli rakendamine Peresõbraliku tööandja märgise mudeli rakendamine jätkub 2023. aastal sõlmitud raamlepingu alusel. Alates 2023. aastast on hankepartneriks Targa Töö Ühing, kelle ülesanne on muu hulgas ka vajalike mentorite koordineerimine ja koolitamine ning mudelis osalevate tööandjatega suhtlemine. Mudeli rakendamise jätkamiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks alustatakse 2024. aastal peresõbraliku tööandja märgise programmi mõju analüüsi eesmärgiga saada teada, millist mõju on mudeli rakendamine avaldanud programmis osalenud tööandjatele ja nende töötajatele töö- ja pereelu ühitamises. 2024. aastal võetakse programmi vastu 20–25 uut tööandjat. 2024. aastal jätkatakse vajaduse korral ka programmiga varem liitunud organisatsioonidega. Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium Sihtrühm: tööandjad, töötajad, poliitikakujundajad

Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam

(näidatakse periood, mille jooksul

nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil

1 Peresõbraliku tööandja märgise rakendamine ja arendamine

2024–2027 01.01.2024–31.12.2024

2 Peresõbraliku tööandja märgise mõjuanalüüs

2024–2027 01.01.2024–31.12.2024

Teavitustegevuste rakendamine Teavitustegevuste elluviimiseks hangitakse 2024. aastal kommunikatsioonipartner, kes vastutab kvaliteetse ja asjakohase teavituse eest 2025. aasta lõpuni. Teavitamisel kasutatakse 2016. aastal välja töötatud spetsiaalseid materjale (kujundatud logo, tunnistused, video märgise tutvustamiseks, videod tööandjatest, muu märgise reklaammaterjal), mida hankepartner vajaduse korral uuendab. Koostöös kommunikatsioonipartneri ja märgise mudeli rakendaja organisatsiooniga jätkatakse tunnustusürituse korraldamisega, mille eesmärk on tunnustada peresõbraliku tööandja märgise mudelit rakendavaid tööandjaid. Üritusele kutsutakse mudelit rakendavad

20

tööandjad, kellele antakse üle mudeli rakendamist tõendav peresõbraliku tööandja märgise tunnistus. Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium Sihtrühm: tööandjad, töötajad, poliitikakujundajad

Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam (näidatakse

periood, mille jooksul nimetatud

tegevust programmi ajal ellu viia

planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud

perioodil

1 Kommunikatsioonipartneri leidmiseks hanke korraldamine ja teavitustegevuste rakendamine

2024–2027 01.01.2024–31.12.2024

Alategevus 2.7. Kohalikes omavalitsustes pereteenuste loomine ja arendamine Eesmärk on luua ja arendada ennetus- ja peretöökeskusi ning suurendada KOV-is perede paremaks toimetulekuks pakutavate pereteenuste arvu ja kättesaadavust. Pereteenused on vanemlust ja paarisuhteid toetavad programmid, terviseedendus, tugigrupid või muud teenused, mis toetavad perede toimetulekut. KOV peab juhinduma tegevuste arendamisel Sihtasutuse Lapse Heaolu ja Arengukeskus (edaspidi LaHe) loodud tegevusmudelist. Perepesade arendustegevus LaHe on välja töötanud ja 2022. aastal testinud ennetus- ja peretöökeskuse tegevusmudelit „Perepesa“ (edaspidi Perepesa), et pakkuda süsteemset lahendust, kuidas toetada KOV-e lastele ja peredele mõeldud teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamisel ning peredega tehtava ennetustöö tulemuslikkuse suurendamisel. KOV-ile antakse sihitatud toetust Perepesa tööjõukulude või Perepesa rakendamisel pakutavate pereteenuste kulude katmiseks. Projekti tegevuste elluviimise periood on 24 kuud ning see algab toetuslepingu sõlmimisest või lepingus nimetatud hilisemast ajast, aga nelja kuu jooksul lepingu sõlmimisest. Taotleja saab olla KOV, mis on täitnud järgmised tingimused: 1. Eelarvelised vahendid Perepesa rahastamiseks on tegevuste toimumise aastat kajastavas eelarves kinnitatud või esitab volikogu sellekohase kinnituskirja. 2. Eelarvestrateegias on kinnitatud vahendid Perepesa tegevusmudeli jätkusuutlikuks rahastamiseks. 3. KOV on saanud konsultatsiooni Perepesa tegevusmudeli rakendamiseks või mobiilse Perepesa teenuse arendamiseks koostöös LaHe-ga ja KOV esitab LaHe kinnituskirja konsultatsiooni toimumise kohta. Toetatavad tegevused: 1. Perepesa loomine Toetatav tegevus: Perepesa loomine KOV-is, mille haldusterritooriumil seda seni ei ole

21

Sihtrühm: pered lapseootusest kuni kooliminekueani Abikõlblikud kulud: Perepesa tööjõukulud Tööjõukulu piirmäärad kalendrikuus töötaja kohta: 1) ennetus- ja peretöökeskuse juht vastavalt tegelikele tööjõukuludele, kuid mitte rohkem kui brutotöötasu 1900 eurot ja tööandja tööjõukulu kokku 2542 eurot töötaja kohta kalendrikuus täistööaja korral; 2) mängutoa juhendaja-koordinaator vastavalt tegelikele tööjõukuludele, kuid mitte rohkem kui brutotöötasu 1424 eurot ja tööandja tööjõukulu kokku 1905,31 töötaja kohta kalendrikuus täistööaja korral. 2. Mobiilne Perepesa teenus Toetatav tegevus: KOV, kus on Perepesa, soovib pakkuda ja arendada mobiilset Perepesa teenust, mille raames osutatakse pereteenuseid muudes KOV-i piirkondades kui seni. Sihtrühm: pered lapseootusest kuni kooliminekueani Abikõlblikud kulud: mobiilse Perepesa pereteenuse osutamisega seotud kulud keskusest väljaspool, sealhulgas tööjõukulud Taotlusvoorud Taotlusvooru eelarve tegevuste kaupa nimetatakse taotlusvooru avamise teatises. Taotlusvooru teatises võib nimetada vooru maksimaalse toetuse summa taotluse kohta tegevuste kaupa. Taotluste menetlemine ja lepingute sõlmimine 1. Sotsiaalministeerium teavitab taotlemise võimalusest ja eelarvest oma veebilehel vähemalt viis kalendripäeva enne taotlemise algust. Veebilehele lisatakse viide toetuse andmise tingimustele. 2. Sotsiaalministeerium avalikustab taotluste esitamise tähtaja ja taotlusvooru eelarve oma veebilehel vähemalt viis kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva. 3. KOV esitab toetuse saamiseks Sotsiaalministeeriumile digitaalselt allkirjastatud taotluse e-posti aadressil [email protected] märksõnaga „Perepesa”. Taotluse kättesaamise kohta saadetakse kinnitus taotluses märgitud e-posti aadressil. Koos taotlusega esitatakse tegevuste eelarve, eelarve seletuskiri ja tõendid tingimuste täitmise kohta. 4. Taotluse menetlemise aeg on 30 tööpäeva taotluse Sotsiaalministeeriumile esitamisest arvates. 5. Sotsiaalministeerium kontrollib, kas toetuse andmise tingimused on täidetud. 6. Toetus määratakse, kui toetuse andmise tingimused on täidetud. 7. Sotsiaalministeerium sõlmib toetuse määramisel KOV-iga toetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping). Täpsemad abikõlblikkuse, toetuse kasutamise ja väljamaksmise tingimused sätestatakse lepingus. 8. Sotsiaalministeerium edastab lepingu KOV-ile allkirjastamiseks. Kui KOV ei allkirjasta lepingut kümne tööpäeva jooksul selle kättesaamisest arvates, loetakse, et KOV on toetusest loobunud. Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium Sihtrühm: 0–18-aastaste lastega pered ning laste või peredega töötavad spetsialistid

22

Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam

(näidatakse periood, mille jooksul

nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil

1 KOV-i toetatavate tegevuste planeerimine, toetustingimuste kavandamine ja kehtestamine

2024 01.06.2024–30.09.2024

2 Toetuse taotlemise avamine, taotluste menetlemine ja lepingute sõlmine

2024 01.–31.10.2024

Sotsiaalkaitseministri 29. märtsi 2023. a käskkirjaga nr 53 kinnitatud toetuse andmise

tingimuste „Laste ja perede toetamine“ muutmine I. Sissejuhatus Toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT) muutmine on seotud asjaoluga, et Sotsiaalkindlustusamet lisandub partnerina tegevusele 2.1.6. Lisaks täiendatakse TAT-d läbivalt seoses valdkondadevahelise koostöö edendamise arendamisega. Täiendatakse tegevuse 2.2 sihtrühma loetelu selgitust ning elluviija ja partneri kohustuste loetellu tuuakse kohustus lähtuda toodete ja teenuste hankimisel keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumitest ning tagada, et projektiga seotud tegevused ei suurenda negatiivseid keskkonnamõjusid. Samuti muudetakse 2024. aasta tegevuskava ja eelarvet. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi välisvahendite osakonna nõunik Margot Maisalu (tel 5243827, [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome- ja isikuandmete kaitse nõunik Lily Mals (tel 59151801, [email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 5919 927, [email protected]). Seletuskirjas on kirjeldatud ainult TAT muudatusi, mis lisanduvad käesoleva käskkirjaga. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Seletuskirjas on kirjeldatud ainult eelnõus nimetatud TAT muudatusi. II. TAT muudatuste sisu Punktis 1 täpsustatakse, et rakendusasutus on Sotsiaalministeeriumi välisvahendite osakond. Muudatus on tingitud Sotsiaalministeeriumi struktuurimuudatustest. Punktiga 2 lisatakse täiendavaks parteriks Sotsiaalkindlustusamet. Punktidega 3–6 täiendatakse tegevuse 2.2 „Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende pered toetamine“ tegevuste eesmärki, sisu, tulemust ja sihtrühma. Eesmärgis tuuakse välja, et on vaja välja arendada mitmekesine ja vajaduspõhine tugisüsteem suure ja mitmekülgse abivajadusega lastele, kes oma traumeerivate lapsepõlvekogemuste või erivajaduse tõttu vajavad pikaajalist ja lõimitud abi mitmes valdkonnas, sealhulgas füüsilise või tervisliku, psühholoogilise või emotsionaalse, sotsiaalse, kognitiivse või haridusliku heaolu toetamist. Täiendusena lisatakse, et on vaja parandada valdkondadevahelist koostööd laste sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vähendamiseks, samuti suurendada laste teadlikkust oma õigustest ja nende kaitsest ning laste osalust oma heaolu puudutavate küsimuste käsitlemisel. Seoses sellega täiendatakse ka tegevuste sisukirjeldust, tulemust ja sihtrühma. Punktiga 7 täiendatakse tegevuse 2.3 „Valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine“ sisu. Tegevuse elluviimise toetamiseks kaasatakse välismentoreid, tehakse koostööd välisekspertidega, tehakse õppevisiite välisriikidesse ning korraldatakse seminare ja teavitustegevusi.

2

Punkti 8 puhul on tegemist tehnilise muudatusega, millega täpsustatakse TAT punkti 7.2.5, mis kohustab elluviijat esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 15. kuupäevaks eelmise kuu kohta RA poolt väljatöötatud vormil. Punkti 9 puhul täiendatakse punkti 7.2.9.4 pärast sõna „eelnõustamiseks“ tekstiosaga „, välja arvatud juhul, kui Riigi Tugiteenuste Keskus korraldab ise hanke elluviija või partneri eest“. Täiendus on vajalik, et juhul kui Riigi Tugiteenuste Keskus korraldab ise hanke elluviija või partneri eest, siis ei ole vaja seda Riigi Tugiteenuste Keskusega kooskõlastada. Punktidega 10 ja 12 sätestatakse, et elluviija ja partner on kohustatud kõigi toodete ja teenuste

hankimisel lähtuma keskkonnahoidlike riigihangete1 kriteeriumitest. Kuigi alates 01.01.2022

muutus riigihangetes kohustuslikuks keskkonnahoidlike kriteeriumite kasutamine neljas tooterühmas: mööbel, puhastustooted ja -teenused, kontori IT-seadmed ning koopia- ja joonestuspaber, on elluviija kohustatud kõigi toodete ja teenuste hankimisel lähtuma keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumitest. Keskkonnahoidlik riigihange tähendab minimaalse negatiivse keskkonnamõjuga toodete või teenuste hankimist. Keskkonnahoidlik riigihange on defineeritud menetlusena, mille abil riigiasutused hangivad kaupu, teenuseid ja ehitustöid, millel on nende olelusringi jooksul ehk nii tootmisel, kasutamisel kui ka kasutusest kõrvaldamisel väiksem negatiivne keskkonnamõju, võrreldes muul juhul hangitavate, sama esmaülesandega kaupade, teenuste ja ehitustöödega. Tegemist ei ole riigihanke eritüübiga, vaid see on tavapärane korraldatud hange, mille puhul võetakse arvesse lisaks muudele nõuetele ka keskkonnanõudeid. Ei ole vahet, kas tegu on avatud, piiratud, lihtsustatud vms hankemenetlusega – keskkonnanõudeid saab kõigi puhul kasutada. Nõue kohaldub ega mõjuta seega juba ellu viidud või töös olevatele hangetele. Punktiga 11 täiendatakse punkti 7.3.6 pärast sõna „tegevuste“ tekstiosaga „sh eelarve vastavuse TAT eesmärkidega enne riigihangete tegemist.“. Muudatus oluline, kuna nii elluviijal kui ka partneritel on kindlus, et planeeritav hange on sisuliselt kooskõlas TAT tegevustega ja eelarvelised vahendid selleks on olemas. Punktiga 13 asendatakse lisa 1 „TAT eelarve kulukohtade kaupa“ ja lisa 2 „TAT tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2024–31.12.2024“ uute lisadega. Uued lisad on vajalikud, sest TAT 2024. aasta eelarve ja tegevuskava on muutunud, sealhulgas eelarve vähenenud 1 034 818 eurot, millest ESF+ moodustab 724 372,6 eurot ja riiklik kaasfinantseering 310 445,4 eurot. Eelarve kasutamine lükkub edasi järgmistesse aastatesse. Tegevuskava muudatused on seotud asjaoluga, et tegevuse 2.1 „Lapseootel ja väikelaste vanematele 0–2-aastaste laste vanematele vanemlusprogrammi arendamine“ kohta koostatakse programmi testimiseks projektiplaan ning tehakse vajalike osapooltega kokkulepped programmi rakendamiseks alates 2025. aastast. Tegevuse 2.2 „Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“ 2024. aastasse planeeritud tegevused lükkuvad osaliselt edasi 2025. aastasse. Seoses sellega on vaja eelarve ümber planeerida. Alategevuse 4.2.9 planeeritud eelarve viiakse seksuaalnõustajate võrgustiku arendustegevuse alla. Seoses seksuaalnõustajate baaskoolituse edasilükkumisega saaks planeeritud seksuaalnõustajate talvekool toimuda 2025. aastal. Alategevuse 4.2.8 planeeritud eelarve liigub lastemaja tööprotsesside juhtimise analüüsi alla. Praegu on pooleli lastemaja peaspetsialisti kompetentsimudeli hange ning sellega seoses vajalik lükata tööprotsessi juhtimise analüüs edasi 2025. aastasse. 2024. aastal alustatakse kompetentsimudeli rakendamisega. 2024. aastal planeeritud analüüs laste seksuaalse väärkohtlemise juhtumite korral psühholoogilist abi ja muid sekkumisi pakkuvate spetsialistide (sh psühholoogid, psühhoterapeudid, kriminaalhooldajad) pädevust ja koolitusvajadusi nii väärkoheldud kui väärkohtleva käitumisega

1 https://kliimaministeerium.ee/elukeskkond-ringmajandus/ringmajandus/keskkonnahoidlikud-riigihanked

3

lastele ja noortele sobiva abi kättesaadavuse tagamiseks jääb ära. Seksuaalnõustajate täiendkoolituse osas tuleb eelarvet vähendada 20 000 euro võrra (koolitusele oli planeeritud 30 000 eurot, kuna ei jõua 2024. aastal kulutada rohkem kui 10 000, ülejäänu jääb 2025. aastasse). Tegevuse 2.5 „Lapsi ja peresid ning tulemuslikku lastekaitsetööd toetavate IT-lahenduste loomine“ broneerimissüsteemi ning STARi ja rahvastikuregistri vahelise liidese arendustegevused jäävad tegevuskavast välja. SMIT pole valmis antud lepingu tähtaja raames arendustöid tegema. SMIT-il puudub teenuse arendusteks 2024. aastal arendusressurss. Lisaks on tööde käigus selgunud täiendavad vajadused jätkutööde osas. Lõppkasutajad on andnud tagasisidet vajaduste kohta, mida eelanalüüsi käigus ei osatud välja tuua. Seega jääb tegevuste fookus baasfunktsionaalsuse oluliste jätkutööde tegemisele ja iseteeninduse hetkeolukorrale. III. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013. IV. TAT muudatuste mõju Muudatustega kinnitatakse uus tegevuskava ja eelarve. Lisaks täiendatakse TAT-d seoses sooviga arendada valdkondadevahelist koostööd, mis on tegevuste elluviimisel ja terviku saavutamisel oluline. V. TAT muudatuste jõustumine Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.08.2024. VI. TAT muudatuste kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Riigi Tugiteenuste Keskusele, Euroopa Komisjonile ja ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava seirekomisjonile ning arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele ja Tervise Arengu Instituudile.