Hankija soovib tellida projekteerimistöid RMK poolt hallatava külastusobjekti, Kaberneeme telkimisala, rekonstrueerimiseks. Projekteerimistööde täpsed kirjeldused on toodud järgnevas projekteerimistööde lähteülesandes.
I LÄHTEÜLESANNE KABERNEEME TELKIMISALA REKONSTRUEERIMISE PROJEKTEERIMISTÖÖDEKS
Käesoleva töö raames tellitakse RMK külastuskorraldusliku taristu, Kaberneeme telkimisala, mis asub:
• lähiaadress: Kaberneeme küla, Jõelähtme vald, Harjumaa; Anija metskond 7 ja Kaberneeme küla, Jõelähtme vald, Harjumaa; Anija metskond 5, Riigimetsa Majandamise Keskusele kuuluvatel kinnistutel (24505:001:0806 ja 24505:001:0594), sihtotstarbega maatulundusmaa (100%),
rekonstrueerimisprojekt.
Planeeritav taristu on mõeldud avalikuks kasutamiseks. Rajatava külastustaristu eesmärk on vähendada külastajate keskkonnakoormust, suurendada külastajate teadlikkust ala loodusväärtustest ning leida parim lahendus erinevate külastajagruppide rekreatsiooniks.
Projekteerimistööde eesmärgiks on saada Kaberneeme telkimisala ehitusprojekt, mille maht ja sisu vastab standarditele ja EVS 932:2017 (Ehitusprojekt) ning Majandus- ja taristuministri määrusele nr. 97 (RT I, 18.07.2015, 7), Nõuded ehitusprojektile. Koostatud projekt peab tuginema ja projekteerija peab projekti koostamisel ja tööde tegemisel juhinduma Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktide, standardite, normdokumentide ja juhendite terviktekstidest.
Projekteerimistööde käigus tuleb:
• arvestada Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest tulenevate kitsendustega alal (mh käesoleva lähteülesande punktis 4 tooduga);
• koostada ehitusprojekt vastavalt Tellija poolt esitatud asendiplaanile, käesolevale lähteülesandele ja muudele alusdokumentidele (vt. ka lisad);
◦ koostada eelprojekt;
◦ koostada põhiprojekt;
◦ koostada tööprojekt;
◦ koostada ala liiklus- ja parkimisskeem, vajalike piirete, märkide ja infotahvlite paigutamise kohad ja teostatavate tööde mahud
• koostada projekti tööde organiseerimise osa, sh
◦ lammutus ja utiliseerimine;
◦ vajadusel ajutiste ehitiste ja rajatiste plaan;
◦ materjalide jm transpordi liiklusskeemid ja vastava märgistuse paiknemine;
◦ transpordi viis ning optimaalne materjalide transpordi aeg, vajadusel seada transpordile ja ehitustehnikale piirangud;
◦ materjalide ladustamise kohad;
◦ vajadusel seada looduskaitselistest vm piirangutest tulenevalt ehitustööde teostamisele ajalised vm piirangud;
◦ ehitusaegne jäätmekäitlus.
• koostada rajatiste hooldusjuhend;
• hankida:
• geoalus
• vajalikud kooskõlastused ametkondadelt ja võrguvaldajatelt;
• ehitusluba (riigilõivu tasub tellija).
Kaberneeme telkimisala rekonstrueerimise projekteerimisel lahendada:
• Tsoneering (asendiplaan lisas 1), arvestades ala kasutamise erinevaid funktsioone – tsooni 1 planeeritakse rannapuhkuse ala koos õpperajaga, aktiivtegevuse ala koos õpperaja alguspunktiga, grillimise- ja piknikuala, telkimise ala ning parkimise ja teenindustsoonide paiknemine. Tsooni 2 planeeritakse külastajaid suunavad ja teavitavad meetmed ning kodukorrainfo paiknemine.
• Rannapuhkuse ala - planeerida meetmed, külastajate poolt tallamisega alustaimestikule tekitatud kahju ning selle tõttu tekkinud erosiooni edasise süvenemise vältimiseks. Lahendada külastajate suunamine ning planeerida laudtee (pikendatud), piirded vajalikesse kohtadesse, puhkekohad (platvormil), võimalusel trepp rannavallist alla, külastajate teavitusmeetodid jm ala terviklikuks toimimiseks vajalik. Planeerida laudteele õpperaja osana huvipunktid ja infotahvlite lahendus.
• Külastajate suunamise ja teavitamise ala – alal on eesmärgiks külastuskoormuse reguleerimine ja vähendamine tallamiseõrnal kooslusel ning selleks külastajate teavitamine (infotahvlid, suunaviidad vms) ja suunamine külastuseks ette valmistatud alale projektala lääneküljel (tsoon 1), vajadusel planeeritakse alale kasutuse piiramine (piirded, tõkkepuud vms).
• Aktiivtegevuse ala - loodusesse sobituv lastega peredele suunatud aktiivtegevuse ala, kus oleks võimalik loodusteavet jagada (harivad mängud, infotahvlid) ning pakkuda ajaveetmise võimalusi. Planeerida alale õpperaja alguspunkt koos suunamise- ja teavituslahendustega.
• Grillimise ja pikniku ala- ala päevakülastajatele võimalusega alal grillida ning piknikku pidada, ilma telkimise võimaluseta. Grillimise kohti luua ca 8 tk, grillid peavad olema kasutatavad ainult grillsöega ning planeerida tuleb ka tuhakogumise lahendus. Projekteeritavad pinklauad grillimisalal peavad olema varustatud tulekindla kohaga ühekordsete grillide jaoks, katusega ning ligipääsetavad. Täpne grillkohtade arv pannakse paika projekteerimise käigus, vastavalt ala võimalustele.
• Telkimisala- ca 15 kaetud lõkkealust koos telkimisvõimalusega. Iga lõkkekoha juures peab olema lahendatud lõkke tegemise ning einestamise võimalused, samuti külastajate teavitamine käitumisjuhiste ning tuleohutuse osas. Kõik taristuelemendid peavad asuma tulekindlal pinnal ning olema kohtkindlalt kinnitatud. Lõkkekohad peavad olema ligipääsetavad ja asuma eraldi aktiiv- ning grillimisalast ja õpperajast, et vältida erinevate kasutajagruppide teineteise häirimist. Täpne telkimiskohtade arv pannakse paika projekteerimise käigus, vastavalt ala võimalustele.
• Parkimislahendused, mis oleks lahendatud ala terviklikku kasutust arvestavalt ning võimaldaks külastajate mugavat parkimist grillimis- ja piknikuala juures, telkimisala juures ning ranna-ala juures. Alal on olemas kaks parklat, mille sõidukite arv, piirded, teavituslahendused jm taristu tuleb viia vastavusse uue kujunduslahendusega. Juurde tuleb planeerida täiendavaid parkimisvõimalusi, sh üks uus parkimisala (vt asendiplaan lisas 1), mis teenindaks telkimisala külastajaid. Ühte parklasse planeeritakse ka kahe matkaauto parkimise võimalus. Täpne parkimiskohtade arv leitakse projekteerimise käigus vastavalt ala võimalustele.
• Teenindustsoonid, kus oleks lahendatud jäätmete liigiti kogumine, käimlad ning lõkkepuudega varustamine telkimiskohta teenindavale alale. Teenindustsoonidesse sõidukitega ligipääs peab säilima ainult teenindussõidukitele ning olema suletud külastajatele. Teenindustsoone on planeeritud 4. Teenindustsoonides peavad olema lahendatud kesksed suunamis- ja teavituslahendused, samuti käitumisjuhised.
Huvigruppide kaasamine
Kaberneeme telkimisala on kõrgendatud avaliku huviga objekt, mis paikneb elurajoonide läheduses. Projekti koostamisel kaasatakse nii kohalik omavalitsus kui kohalikud huvigrupid.
Projekteerijal on kohustus tutvustada Kaberneeme telkimisala rekonstrueerimisprojekti eelprojekti (eskiisi?) staadiumis kohaliku omavalitsuse poolt korraldataval avalikul koosolekul. Valminud eelprojekt avaldatakse RMK kodulehel ning sellele kogutakse parandusettepanekuid ja tagasisidet.
Eelprojekti avaliku tutvustamise järgselt analüüsitakse laekunud ettepanekuid koos tellijaga ning muudatusettepanekuid võimalusel arvestades, koostatakse lõplik ehitusprojekt.
1. TARISTU EESMÄRK ja KÜLASTUSKOORMUS
Kaberneeme telkimisala on avalikus kasutuses olev külastusobjekt. Planeeritava rekonstrueerimisprojekti eesmärk on kasvava külastusmahu juures keskkonnamõju vähendamine ning erinevatele külastajagruppidele parema külastajakogemuse võimaldamine.
RMK külastusmahuseire andmetel jääb aastane külastusmaht alal 25 000 – 45 000 külastuse piiresse. Külastuse iseloom on mitmekülgne – looduse tunnetamine, perega aja veetmine, ilusate maastike nautimine ning stressi maandamine. Parema ülevaate külastajaprofiilist annab Põhja-Eesti puhkeala 2021. aasta külastajauuringu aruanne.
Planeeritava külastustaristu eesmärk on Kaberneeme telkimisalal erinevatele kasutajagruppidele looduses viibimise tervikliku kogemuse võimaldamine, vähendades seejuures kasutuse negatiivset mõju keskkonnale. Ala on planeeritud tsoneerida vastavalt kasutuse otstarbele ning külastajaprofiilile, vältimaks konflikti erinevate kasutajagruppide vahel. Uue lahendusega on eesmärk luua alale rannapuhkuse,- aktiivpuhkuse,- telkimise,- grillimise- ja pikniku alad ning ala teenindamiseks vajalikud tsoonid. Alale planeeritakse ka õpperada, mille eesmärgiks on jagada loodusteavet ning pakkuda tegevust ala külastades.
Parkimislahenduse uuendamise eesmärk on piirata alale ligipääs sõidukitega ning planeerida uus parkimisala telkimisala teenindamiseks. Kahe olemasoleva parkla taristu viiakse projekteerimise raames vastavusse uue kujunduslahendusega, luuakse eraldi märgistatud ala kahele matkaautole. Olemasolevatelt teedelt ning parkimisaladelt piiratakse sõidukitega pääs jalakäijate alale ning planeeritakse tõkkepuuga suletav ligipääs hooldussõidukitele. Parklatest ja ala sees on eesmärk lahendada külastajate suunamine terviklikult, samuti planeerida tulevase õpperaja alguspunkt ning selles paiknev taristu ja rajale suunamine.
Grillimise- ja piknikuala on planeeritud ala läänekülge ning on eesmärgiga pakkuda päevakülastajale võimalust looduses aega veeta ning piknikku pidada. Grillkohad peaks olema planeeritud eraldiseisva alana, mittepõleva aluspinnaga. Grillimise ja piknikuala taristu hulka kuuluvad grillid ning katusega pink-lauad. Planeeritavad grillid peavad olema kohtkindad, vandaalikindlad ja vastupidavad nii ilmastikule kui suurele kasutuskoormusele. Grillimisala teenindustsoonis peab olema lahendatud ka tuha kogumise lahendus. Ala peab olema varustatud infotahvlitega piisavas mahus, mis tagaks külastajate teavitamise ala tsoneeringust/skeemist ning kodukorra reeglitest. Piknikukohtade loomisel on vajalik arvestada ka ühekordsete grillide kasutamisega.
Telkimisala uuendamise eesmärk on tagada külastajatele võimalus looduses puhata ning vähendada ebaseaduslike lõkete tegemist ning maastikul sõidukitega liikumisest tulevat maastikukahju. Telkimisala taristu hulka kuuluvad kattega lõkkekolud, katusega pink-lauad ning ala peab olema varustatud infotahvlitega piisavas mahus, mis tagaks külastajate teavitamise ala skeemist ning kodukorra reeglitest. Telkimisala teenindustsoonis peaks olema võimalus ala lõkkepuudega varustada.
Telkimisala läheduses on planeeritud aktiivse tegevuse tsoon, kus on võimalus loodusteavet jagada ning pakkuda peredele aktiivseks tegevuseks võimalusi.
Teenindusalad on planeeritud mitmesse asukohta eesmärgiga teha kesksed üldkasutatavad alad, kus külastajad saavad käimlat külastada, lõkkepuid hankida, jäätmeid sorteeritult ära anda ning mis hõlbustaks ala hooldamist. Kõik teenindusalale planeeritavad taristuelemendid peavad olema ligipääsetavad ning disainitud universaalse kasutuse põhimõtete alusel. Võimalusel lahendada teenindamiseks vajalikud rajatised terviklikult kasutatavatena, st ühte rajatisse planeerida kokku kõik tegevused, minimeerides ebasobiva kasutuse võimalusi (nt käimlate prügistamine, majapidamisjäätmete ladustamine jäätmete kogumise alale jms). Teenindusalad peavad olema varustatud ka kodukorra ning jäätmete liigiti kogumise juhistega. Teenindusaladele peab olema tagatud teenindussõidukite ligipääs, kuid olema piiratud külastajate sõidukite pääsemine alale.
Telkimisala ning selle taristuelementide projekteerimisel peab arvestama universaalse disaini põhimõtetega, tagamaks ligipääsetavus erinevate puuetega inimestele, sh ka liikumispuudega. Kõik planeeritud rajatised peavad olema pikaealised, ilmastiku- ning vandalismikindlad ning võimalikult suures ulatuses mittepõlevast materjalist. Kõik taristu planeeritakse kohtkindlana ning asukohtades, kus on ette nähtud tule tegemine, planeeritakse mittepõlev aluspind (nt betoon).
Täpne projekteeritavate taristuelementide nimistu ei ole lõplik ning võib projekteerimise käigus täieneda, tulenevalt ala analüüsist ning projekteerija-, tellija või kolmandate isikute poolt tehtud ettepanekutele. Uus planeeritav taristu peab moodustama kujunduslikult tervikilme ning tagama kasutamise eesmärgipärasuse.
2. TARISTU FUNKTSIOONID JA kasulikUD pinNAd
PÕHIFUNKTSIOON
Külastuskorralduslik taristu
3. TARISTU ANDMED, ASENDIPLAANILINE LAHENDUS
Asendiplaan toodud lisas 1.
Taristu, taristu element
Kogus vm
Info/kirjeldus
Õpperada, sh laudteed
1
Ca 1 km, sh laudteed rannas (õpperaja ja laudteede täpne pikkus selgub projekteerimisel)
trepp
1
Võimalusel planeerida trepp luitel asuvalt laudteelt randa, võimalus selgub projekteerimise käigus
infoalused
Suuremad ja väiksemad infoalused tsoonis 1, õpperaja infoalused ning tsoonis 2 olevad suunavad infoalused. Arv ja asukohad planeeritakse vastavalt vajadusele ning selgub projekteerimise käigus
riietuskabiinid
2
Randa teenindavasse parklasse
telkimiskohad
Ca 15
Tõstetud kaetud lõkkealused, tulekindlal alusel katusega laud-pink, pink, infoalus A3,
grillkohad
Ca 8
Betoongrillid, katusega laud-pingid, pingid, infoalused A3, tulekindlal alusel
Tuha kogumise mahutid
Ca 2
Grillala ja telkimisala juurde
Aktiivala taristu
1
Aktiivseks tegevuseks loodud taristu, mis võimaldaks rekreatiivset tegevust ning loodusteabe jagamist alal. Võimalused selgitatakse projekteerimise käigus.
jäätmemahutid
Liigiti jäätmete kogumise võimalus, mahutite arv ja maht selgub projekteerimise käigus vastavalt analüüsile
parkla
3
1 uus, 2 vana. Läänepoolset parklat tuleb laiendada. Parkimisalade mahutavus ja täpne laienemisvajadus selgub projekteerimise käigus
piirded
vastavalt planeeringu vajadusele
Piirete paiknemine ja pikkus planeeritakse vastavalt vajadusele, et sulgeda autodega pääs alale ning suunata jalakäijaid.
värav/tõkkepuu
Minimaalselt 1
teenindustee sulgemiseks, projekteerimise käigus ilmnenud vajadusel ka mujale.
käimla (DC)
4
2-kohalised, inva-ligipääsetavad DC-d igasse teenindusaladele
puukuur/varjualune
Minimaalselt 1
Telkimisala teenindustsooni planeeritakse koht ning lahendus ala lõkkepuudega varustamiseks. Projekteerimise käigus ilmnenud vajadusel ka mujale.
jäätmeaedik
Minimaalselt 1
Teenindustee äärde planeeritakse aedik suuremate jäätmekonteinerite tarbeks. Projekteerimise käigus ilmnenud vajadusel ka mujale.
viidad
vastavalt planeeringu vajadusele
Arv ning asukohad vastavalt vajadusele
muud ala terviklikuks toimimiseks vajalikud taristuelemendid
vastavalt planeeringu vajadusele
Kõik taristuelemendid, mida ei ole eelpool loetletud, kuid on ala terviklikuks toimimiseks vajalikud või tulenevad RMK külastusobjektide komplektsuse ja korrasoleku juhisest, projekteeritakse käesoleva projekti osadena vastavalt vajadusele
4. KAITSET JA TEGEVUSI REGULEERIVAD AKTID
Seadused
Looduskaitseseadus
Objekt jääb osaliselt ranna või kalda piiranguvööndisse, ehituskeeluvööndisse.
Metsaseadus
Järgida Metsaseadusest tulenevaid piiranguid.
Veeseadus
Järgida Veeseadusest tulenevaid piiranguid.
Liiklusseadus
Parkimine ja liikluskorraldus peab olema reguleeritud vastavalt Liiklusseaduses sätestatud korrale.
Tuleohutuse seadus
Järgida Tuleohutuse seadusest tulenevaid piiranguid.
Ehitusseadustik
Järgida Ehitusseadustiku sätteid. Objektile jääb avalikult kasutatava tee kaitsevöönd.
Planeerimisseadus
Järgida Planeerimisseaduse sätteid.
Määrused, nõuded, planeeringud, arengukavad
Majandus- ja taristuministri määrus nr 73. „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“
Objektile jääb elektripaigaldise (Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin)
) kaitsevöönd.
Kliimaministri 17.11.2023 määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid“
Majandus- ja taristuministri määrus nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“
Majandus- ja taristuministri määrus nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“
Siseministri 03.07.2021 määrus nr 18 „Lõkke tegemisele ja grillimiskohale esitatavad nõuded“
Projekteerimisel arvestada määruse sätetega.
Jõelähtme valla üldplaneering
Ettevõtlus ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määrus nr 28 "Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele"
Projekteerimisel arvestada määruse sätetega.
RMK sisesed korrad, juhendid
RMK külastusobjektide komplektsuse ja korrasoleku juhis
Lisatud lähteülesandele (lisa 4).
RMK firmastiili käsiraamat
Standardid
EVS 939:2020 “Puittaimed haljastuses. Osa 3: Ehitusaegne puude kaitse”
Universaalse disaini juhendmaterjalid
Loodusradade ligipääsetavuse kontroll-loend
Kõiki kaasava elukeskkonna kavandamine ja loomine
5. NÕUDED RAJATISE KUJUNDUSELE, MATERJALIDELE
1. Uus projekteeritav taristu peab moodustama tervikliku kontseptsiooni, sobima ümbritsevasse keskkonda.
2. Projekteeritavad taristu elemendid peavad maastikku sobituma ning tagama võimalikult maastiku hea seisundi säilimise olema samas visuaalselt atraktiivsed ja võimalusel uuenduslikud.
3. Taristu rajamiseks kasutatavad materjalid peavad olema loodusmaastikku sobituvad, ilmastikukindlad, võimalikult pika kasutuseaga, keskkonnasõbralikud. Võimalusel kasutada uuendusliike materjale (nt. termopuit, ringmajanduse materjalid).
4. Projekteeritava taristu elemendid peavad sobituma alal kasvavate puude asukohaga. Lahendi kavandamisel, mille raames on vajalik puittaimestiku raie, tagamaks mh külastajate turvalisuse, on vaja kavandatavad tööd eelnevalt kooskõlasada töö tellijaga.
5. Projekteeritavad taristu elemendid peavad tagama külastajate ohutuse ja turvalisuse.
6. Kinnitusvahendid kuumtsingitud, va. juhul, kui pikemaajalise hea seisundi säilimiseks on otstarbekas kasutada teisi lahendusi.
7. Taristu projekteerida lähtudes universaalse disaini põhimõtetest.
8. Projekteeritav taristu peaks tagama ratastooli ning lapsevankriga kasutamise.
Lõplik materjalide valik ja projektlahendused tuleb projekteerimise käigus kooskõlastada tellijaga.
6. MUUD ERINÕUDED
1. Tegu on kõrgendatud avaliku huviga projektiga, st. projekteerimistööde käigus peab projekteerija koostöös tellija esindajaga ning kohaliku omavalitsusega korraldama avalikkuse/huvigruppide teavitamise, keda võib pidada huvitatud osapooleks. Vaja on arvestada avalikkuse teavitamiseks kuluva lisaajaga. Avalikkuse kaasamise viis:
◦ eelprojekt avalikustatakse RMK korporatiivsel koduleheküljel
◦ lahendust tutvustatakse projekteerija poolt eelprojekti staadiumis avalikul koosolekul
2. Projektiga ettenähtud tööd, mis mõjutavad otseselt piirinaabreid (nt läbisõit krundilt, ajutine maakasutus vms) tuleb projekteerimise käigus kooskõlastada.
3. Projektis on vaja/vajadusel määratleda tööde tegemiseks sobiv aeg vastavalt lindude pesitsusperioodile.
4. Projekti seletuskirjas mh käsitleda eraldi peatükkidena keskkonnakaitse meetmeid ning jäätmekäitlust ehitustööde raames.
5. Koostada juhised (ehitusaegsete ajutiste ehitiste ja rajatiste ning juurdepääsuteede plaan koos seletuskirjaga) tegevuseks ehitustööde teostamisel.
6. Projekt peab mh sisaldama detailset ehitustööde ja materjalide loetelu koos füüsiliste mahtude määramisega, mis võimaldab ehitustööde (riigi)hanke läbiviimist ja ehitushinna määramist.
7. Täpne projekteeritavate taristuelementide nimistu ei ole lõplik ning võib projekteerimise käigus täieneda, tulenevalt ala analüüsist ning projekteerija-, tellija või kolmandate isikute poolt tehtud ettepanekutele.
8. Projektijärgne ehitamine peab olema võimalik etappidena ning ehitusloa taotlemisel lepitakse tellijaga kokku, millise projekti etapi kohta ehitusloa taotlus sisse antakse.
8. PROJEKTEERIMISTÖÖDE TÄHTAJAD
Projekteerimistööde kõikide etappide teostamiseks alates hankelepingu sõlmimisest on 7 kuud.
Projekteerija kohustus osutada mõistlikus mahus kaasabi ehitustööde käigus tekkivate projektiga seotud küsimuste lahendamisel lõpeb ehitustööde lõppemisega.
9. LISAD:
1. Asendiplaan
2. Projekteerimistingimused
3. Külastusobjekti kaitseväärtuste väljavõte (KVV, versioon vastavalt juurdepääsu-
piirangule)
4. Külastusobjektide komplektsuse ja korrasoleku juhis
Koostas:
Timo Kangur, RMK Lahemaa külastusalajuht
Kuupäev:
17.09.24