Tartu vallas Vasula alevikus külas „Tolmu maaüksuse planeeringuala tee ja taristu projekteerimine“ alusel nõuete esitamine põhiprojekti koostamiseks

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Lauri Aim

Keskkond & Partnerid OÜ

[email protected]

Vasara 50

50113, Tartu, Tartu maakond

Teie 25.09.2024

Meie 30.09.2024 nr 7.1-1/24/16611-2

Tartu vallas Vasula alevikus külas „Tolmu

maaüksuse planeeringuala tee ja taristu

projekteerimine“ alusel nõuete esitamine

põhiprojekti koostamiseks

Olete taotlenud nõudeid Tartu maakonnas Tartu vallas Vasula alevikus riigitee 42 Kärkna-Kobratu

tee (edaspidi riigitee 42) kaitsevööndis Urmas Nugin OÜ poolt 2006 a. koostatud detailplaneering

„Tolmu maaüksuse (kü tunnus 79401:006:0015) detailplaneering (Töö nr. IB 25/2006) alusel

teede ja tehnovõrkude rajamise põhiprojekti koostamiseks.

Võttes aluseks EhS § 99 lg 2 ja lg 3 määrab Transpordiamet Tartu maakonnas Tartu vallas Vasula

alevikus „Tolmu maaüksuse (kü tunnus 79401:006:0015) detailplaneering“ alusel nõuded

ristumiskohtade ja tehnovõrkude projekteerimiseks ning ehitamiseks riigitee 42 piirides (teemaal)

ja teekaitsevööndis. Esitatud nõuded on käesoleva kirja Lisades 2-4.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Herkki Rõõm

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad:

Lisa 1. Detailplaneeringu põhijoonis

Lisa 2. Riigitee ristumiskoha nõuded

Lisa 3. Tehnovõrkude projekteerimise nõuded

Herkki Rõõm

5219446, [email protected]

2 (6)

Lisa 2. Riigitee ristumiskoha nõuded

Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lg 3, määrab Transpordiamet järgmised

nõuded ristumiskoha ühendamiseks riigiteega.

1. Ristumiskohad projekteerida vastavalt kehtivale detailplaneeringule km 1,237 ja km 1,612.

2. Ristumiskoha ehitamiseks tuleb koostada tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti

staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee

ehitusprojektile esitatavad nõuded“.

3. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane pädevus.

4. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest ja

Transpordiameti juhenditest, sh kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee

projekteerimise normid“ (edaspidi normid).

5. Projekteerimisel võtta aluseks Teeregistri andmed.

6. Ristumiskoht tuleb siduda riigitee (nr ja nimi) kilometraažiga ning kajastada projekti tiitellehel

ja joonistel.

7. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2 ning kasutada

riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi.

8. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja

taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada järgnevaga.

8.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkirjaga nr 102

kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede

projekteerimisel“.

8.2. Mõõdistada minimaalselt 20 m raadiuses riigitee teljest kavandatava ristumiskoha

asukohal.

8.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja

kontrollimiseks.

8.4. Mõõdistada olemasolevad riigitee veeviimarid mahus, mis on vajalik eelvoolu

tagamiseks.

8.5. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh

kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.

9. Ristumiskoha plaanilahenduse koostamisel lähtuda Transpordiameti tüüpjoonise II

põhimõtetest. Pöörderaadiused määrata liikluskoosseisu kõige ebasoodsama sõiduki

pöördekoridoride järgi. Kujutada pöördekoridorid joonistel.

10. Ristumiskoht projekteerida riigiteega võimalikult täisnurga all. Ristumiskoha pikikalded

määrata vastavalt alltoodud joonise põhimõtetele arvestusega, et riigitee alusele maale

sademevett üldjuhul ei juhita.

Joonis 1. Ristumiskoha pikikallete kujundamine

3 (6)

11. Projekteerida asfaltkate vähemalt tüüpjoonise katte pikkuse ulatuses riigitee katte servast.

12. Koostada ristumiskoha ristlõige iseloomulikust kohast. Esitada katendi konstruktsioon.

13. Esitada projekti koosseisus minimaalsed kvaliteedinõuded materjalidele.

14. Projekteeritud vertikaallahendus tuleb kokku viia riigitee oleva vertikaallahendusega nii, et

tagatud oleks sademevee ärajuhtimine riigitee kattelt, muldkehast ja riigitee aluselt maalt.

Vajadusel projekteerida sademevee ärajuhtimiseks ristumiskoha muldkehasse truup ja rajada/

puhastada kraavid äravoolu tagamiseks. Truubi vajadust või vajaduse puudumist tuleb

selgitada seletuskirjas.

15. Kanda joonisele normide lisa 2 joonise 8 kohased ristumiskoha nähtavuskolmnurgad, kus ei

tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm

rajatise likvideerimine vastavalt EhS § 72 lõikele 2.

16. Riigitee koosseisu mittekuuluvate ehitiste (nt tehnovõrgud) rajamiseks riigitee alusele maale

tuleb projekti koosseisus lahendada ehitise aluse maa isiklik kasutusõigus (IKÕ). Vormistada

IKÕ plaanid vastavalt jalgratta- ja jalgtee juhisele või tehnovõrkude näidisele.

17. Lahendada ristumiskoha liikluskorraldus. Projektil näidata olemasolevad, likvideeritavad,

projekteeritud liikluskorraldusvahendid.

18. Näha ette tööde teostamise järgselt riigiteega külgneva ala korrastamine. Seletuskirjas

kirjeldada riigitee katte, muldkeha nõlvuse, teepeenarde ja haljastuse taastamine.

19. Projekt esitada kooskõlastamiseks/arvamuse avaldamiseks riigitee alusel maal paiknevate

tehnovõrkude valdajatele, kõikidele puudutatud isikutele ja ametiasutustele (näiteks

Keskkonnaamet), kelle seatavad tingimused võivad mõjutada ristumiskoha asukohta või

lahendust.

20. Kui ristumiskohale projekteeritakse valgustus, ei tohi see pimestada ega häirida riigiteel

liiklejaid. Valgustuse projekteerimisel lähtuda kehtivatest standarditest ja Maanteeameti

peadirektori 23.12.2014.a käskkirjaga nr 0340 kinnitatud “Riigimaanteede valgustamise

juhisest“

21. Kõik ristumiskoha projekteerimise ja ehitamisega seotud kulud kannab huvitatud isik.

22. Palume arvestada sellega, et ristumiskoha ehitustöödeks tuleb koostada ka ehitusaegse

liikluskorralduse projekt.

23. Transpordiamet ei tee haldusmenetluse mahus põhiprojektile ekspertiisi ega vastuta projekti

võimalike puuduste eest riigitee alusel maal ja kaitsevööndis.

24. Ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu ning riigitee aluse maa ulatuses täidab omaniku

ülesandeid Transpordiamet.

25. Palume projekteerijal esitada projekt Transpordiametile kooskõlastamiseks

[email protected]. Vormistame projekti kooskõlastuse ristumiskoha ehitamise

lepinguna, mille sõlmime huvitatud isikuga.

Ülaltoodud nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad kaks aastat väljastamise kuupäevast.

Tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued nõuded.

Käesoleva otsuse peale on võimalik esitada vaie Transpordiametile (Valge 4/1, 11413 Tallinn,

[email protected]) haldusmenetluse seaduses või kaebus Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul.

4 (6)

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 70 lg 2 ja lg 3, § 72 lg 1 p 5, § 92 lg 6 ja § 99 lg 3 ning

Transpordiameti põhimääruse ja lähtudes majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106

„Tee projekteerimise normid“ lisast „Maanteede projekteerimisnormid“ esitame nõuded

tehnovõrkude projekteerimiseks ning ehitamiseks riigitee piirides (teemaal) ja tee kaitsevööndis.

Tehnovõrkude projekti koostamisel riigiteede teemaal ja kaitsevööndis palume arvestada alltoodud

asjaolude ja nõuetega:

1. Projekti koostamisel juhinduda Transpordiameti tüüpnõuetest: Nõuded tehnovõrkude

teemaale paigaldamise kavandamisel.

2. Arvestada riigiteede protokolliliste katastriplaaniliste piiridega. Geodeetilisel mõõdistamisel

palume eeltooduga arvestada ning vajadusel kontrollida teemaa piirinaabrite piiripunktide ja

maaüksuste piiride õigsust piiriprotokollidel ja plaanidel kui mõõdistus ei ole tehtud L-EST-

is.

3. Kavandades tegevust riigitee maaüksuse piirides tuleb geodeetilised uuringud teostada

vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele

uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ja Transpordiameti peadirektori

13.05.2008. a. käskkirjaga nr 102 kinnitatud juhendile „Täiendavad nõuded topo-

geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“ (Projekteerimine | Transpordiamet

(mnt.ee)). Lisaks teerajatiste mõõdistamisele peab geodeetilisele alusplaanile kandma ka kõik

liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid, põrkepiirded jne).

4. Projekt tuleb koostada vastavalt konkreetse tehnovõrgu projekteerimisnormidele,

standarditele ja Tee projekteerimise normidele (EhS § 99 lg 4). Teega paralleelsed

tehnovõrgud kavandada üldjuhul sellisele kaugusele, mis tagab tee toimimise ja et ehituse

käigus ei kahjustataks tee muldkeha ega tee koosseisus olevaid muid rajatisi (kraavid, truubid,

liiklusmärgid jne).

5. Teega rööpseid tehnovõrke võib teemaale kavandada ainult tee toimimise vajadusest (sh. teede

laiendamine, kraavide rajamine/puhastamine, liikluskorraldusvahendite paigaldamine,

teemaa hooldamine jne) üle jääva vaba teemaa olemasolul. Mitte kavandada uute

tehnovõrkude paigaldamist maantee muldkehasse ja rajatistesse piki teed.

6. Piki teemaad Tehnovõrgu kavandamisel tuleb projektis kaaluda alternatiivseid lahendusi ning

välja tuua põhjendused miks on vaja Tehnovõrk kavandada teemaale ja kas puudub tehniliselt

ning majanduslikult otstarbekam lahendus.

7. Kõik maa-aluste tehnovõrkude ristumised riigiteedega, riigiteelt algavate kohalike teedega ja

mahasõitudega kavandada teemaa piirides kinnisel meetodil, suundpuurimisega ning

võimalikult täisnurga all (70°-110°). Läbiviik tee muldkehast teha vähemalt 1,5; vee- ja

survekanalisatsioonirajatised min 1,8 m; sügavusel ümbritsevast maapinnast. Juhul kui

ehitusgeoloogilised andmed puuduvad arvestada puurimiskaeviku paigutamisel mulde

varisemisnurka 1:1 (sügavus:kaugus teest), et vältida maantee mulde, katendi ja rajatiste

kahjustamist.

8. Teemaal, sh riigiteega ristumistel paigaldada tehnovõrgud kogu ulatuses kaitsehülssi.

9. Teekonstruktsioonide kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine maanteel,

sh mulde nõlvadel ei ole lubatud.

10. Projekti koosseisus esitada riigiteedega kõigi ristumiste kohta ristprofiil, millel on näidatud

riigitee, transpordimaa piir, tehnorajatise asukoht, sügavus või kõrgus maapinnast (sügavused

ka truubi või kraavi põhjast), puurimiskaevikute asukohad. Mõõtahelad siduda riigitee teljega.

11. Riigitee ja mahasõitude teekatendi konstruktsiooni taastamise projekteerimisel tuleb lähtuda

„Tee ehitusprojektile esitatavatest nõuetest“ (MKM 02.07.2015 määrus nr 82), tee ehitamise

kvaliteedinõuetest ja projekteerimisnormidest (EhS § 96 lg 3, § 99 lg 4) ning Transpordiameti

5 (6)

juhenditest (https://www.mnt.ee/et/ametist/juhendid). Avalikult kasutatavatele teedele

projekti koostamiseks ja ehitamiseks on nõutav vastava tegevusala kvalifikatsioon (EhS § 24)

ning projekteerimistingimused riigiteedele annab Transpordiamet.

12. Projekteeritav ja ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele

ning ei tohi ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste

teehoiule (korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja

kaitsevööndist.

13. Sademevete kanalisatsiooni projekteerimisel palume mitte kavandada sademevee juhtimist

riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud

juhul, kui teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide

läbilaskevõime ja riigitee muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest

lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide läbilaskevõimet, sh truupide seisukorda

ja teostada läbilaskearvutused kuni riikliku eesvooluni.

14. Tööde kavandamisel teemaal paiknevate teiste tehnovõrkude kaitsevööndisse tuleb saada

nende valdajatelt EhS § 70 lg 3 kohane nõusolek.

15. Projektis näha ette tehnovõrkude paigaldustöödega rikutud maa-ala korrastamine,

demonteeritud paigaldiste/rajatiste utiliseerimine ning kahjustatud riigitee rajatiste, kraavide,

truupide, mulde ning teekatte taastamine.

16. Projektjoonised koos seletuskirjaga esitada Transpordiametile MicroStation või AutoCad

formaadis L-EST-97 koordinaatsüsteemis, geodeetilisel alusplaanil M 1:500/M 1:1000

elektroonselt e-posti aadressil [email protected]. Projektile lisada teemaa

kasutusõiguse ala plaanid.

17. Taastatud teekonstruktsioonidele tuleb tehnovõrgu omanikul anda 5-aastane garantii. Garantii

hõlmab mistahes defekte, vigu või muid (varjatud) puudusi, mis on tekkinud seoses

Tehnovõrgu rajamisega. Tehnovõrgu omanik kohustub likvideerima või tagama nimetatud

defektide, vigade või muude (varjatud) puuduste likvideerimise omal kulul Transpordiameti

poolt esitatud nõudes määratud tähtaja jooksul.

18. Teehoiutööde (korrashoiutööde) tsoonis tuleb tehnovõrgu omanikul aktsepteerida

teehoiutöödega seotud tegevusi.

19. Tehnovõrgu omanik peab enne projekti realiseerima asumist esitama Transpordiametile

vormikohase taotluse koos projektiga kooskõlastatud kasutusala plaani(de)ga teemaale

tehnovõrgu ehitamiseks isikliku kasutusõiguse (IKÕ) lepingu sõlmimiseks (vorm saadaval

www.transpordiamet.ee – Uudised, ametist ja kontakt – Blanketid – Riigimaa kasutusõiguse

taotlemine – Taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku

isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks). Sõlmitud leping on aluseks teemaal

projektikohaste tööde teostamiseks vajaliku liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks.

20. Ülalnimetatud punktides kirjeldatud põhimõtted peavad kajastuma ehitusprojekti seletuskirjas

ja joonistel. Käesolevad nõuded lugeda projekti lahutamatuks osaks

Juhime tähelepanu, et projektikohaste tööde teostamiseks riigitee teemaal (transpordimaal) ja

ehitamiseks tee kaitsevööndis peab ehitaja taotlema Transpordiametilt enne töödega alustamist

liiklusvälise tegevuse loa. Taotluse vorm on saadaval https://www.transpordiamet.ee/uudised-

ametist-ja-kontakt/dokumendid/blanketid jaotisest „Tööd ja piirangud maanteel“. Loa taotlusele

tuleb lisada ehitusaegse liikluskorralduse projekt. Ajutise liikluskorralduse kavandamisel tuleb

juhinduda majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele

liikluskorraldusele“.

Järelevalvet „Ehitusseadustiku“ ja „Liiklusseaduse“ ning esitatud nõuete täitmise üle riigitee ja

selle kaitsevööndi ulatuses teostab Transpordiamet sama seadusega kehtestatud korras.

6 (6)

Käesolev otsus jõustub teatavakstegemisest ja selle peale on võimalik esitada vaie

Transpordiametile haldusmenetluse seaduses või kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse

seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul.