OTSUS

Rõuge Vallavalitsus

[email protected]

Ööbikuoru tn 4

Rõuge alevik

66201, Võru maakond

01.10.2024 nr 11.2-14/24/1128

Registrikood: 77000217

OTSUS

finantskorrektsiooni tegemise

ja toetuse taotluse rahuldamise

otsuse muutmise kohta

Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus) teeb meetme

„Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetuse andmise tingimused ja kord“

raames finantskorrektsiooni otsuse Rõuge Vallavalitsuse (edaspidi toetuse saaja või hankija)

projekti „Haanja puhke- ja spordikeskuse väljaarendamine aastaringseks spordi-, turismi- ja

puhkekeskuseks“ (projekti nr 2014-2020.5.04.18-0280, edaspidi projekt) osas ja muudab sellega

seoses 31.01.2018 toetuse taotluse rahuldamise otsust nr 1.1-5.1/142 (edaspidi toetuse rahuldamise

otsus).

Rakendusüksus tuvastas projekti kulude kontrollimise käigus, et toetuse saaja ei ole riigihanke

viitenumbriga 216880 „Haanja puhke- ja spordikeskuse arendamine“ (edaspidi riigihange

nr 216880) läbiviimisel järginud riigihangete seaduses (edaspidi RHS) sätestatud nõudeid,

mistõttu kohaldab rakendusüksus antud rikkumistega seotud kulude osas finantskorrektsiooni ning

loeb mitteabikõlblikuks kuluks 121 933,32 eurot.

Otsuse tegemise aluseks on määruse (EL) nr 1303/2013 art 143 lg 2, perioodi 2014-2020

struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2 p 6, § 45 lg 1 p 3, § 46 lg 3, § 48 lg 1, § 49 lg 1

ja siseministri 13.02.2015 määruse nr 4 „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise

investeeringute toetuse andmise tingimused ja kord“ (edaspidi meetme määrus) § 23, samuti

projekti raames esitatud kuludokumendid (edaspidi KD) nr 1-5, 12, 13, 16 ja 17 toetuse saajaga

peetud kirjavahetus ning Tallinna Ringkonnakohtu 07.05.2024 kohtuotsus haldusasjas

nr 3-22-833.

1. Toetuse saaja on riigihanke nr 216880 hankelepingu pikendamisel läinud

vastuollu RHS § 123 lõikes 1 sätestatud nõuetega

1.1. Rikkumise asjaolud

Toetuse saaja on viinud avatud hankemenetlusena läbi riigihanke nr 216880. Hanketeade avaldati

05.02.2020 ning hankes esitati kokku üheksa pakkumust, millest seitse pakkumust tunnistati

Rõuge Vallavalitsuse 13.05.2020 korraldusega nr 2-3/219 vastavaks, ja edukaks pakkumuseks sai

ühispakkujate Taristu Grupp OÜ ja OÜ Aigren pakkumus maksumusega 1 234 000,00 eurot

käibemaksuta.

Hanketeate punkti II.2.7) kohaselt oli hankelepingu kestuseks märgitud 8 kuud. Riigihangete

registris hanke alusdokumentide koosseisu kuuluva Hankelepingu projekti (edaspidi hankelepingu

projekt) punkti 1.7 kohaselt on lepingu täitmise tähtpäev 8 (kaheksa) kuud lepingu

allkirjastamisest.

Hankemenetluse tulemusena on sõlmitud 08.07.2020 ühispakkujatega Taristu Grupp OÜ

(registrikood 14655638) ja OÜ Aigren (registrikood 10853367) Hankeleping nr 14-15/79

(edaspidi hankeleping) maksumusega 1 234 000,00 eurot (käibemaksuta). Lepingu täitmise

tähtpäev on 8 (kaheksa) kuud lepingu allkirjastamisest. Seega oli sõlmitud hankelepingu täitmise

tähtajaks 09.03.2021. Riigihangete registri andmetele tuginedes on hankelepingu tegelik

maksumus 1 270 138,70 eurot käibemaksuta, käibemaksuga 1 524 166,44 eurot.

Hankelepingu alusel kokku lepitud ajagraafiku kohaselt pidi asfalteerimine toimuma perioodil 16-

24.11.2020. Seisuga 31.12.2020 oli tegemata töid 22,73% ulatuses, summas 280 526,07 eurot

(asfalteerimine 162 479,32+pinnasetööd 48 180,85 eurot). Poolte vahel sõlmiti 05.03.2021

hankelepingu lisa 7 (edaspidi HL lisa 7), millega pikendati tööde teostamise tähtaega kuni

18.06.2021 tulenevalt sellest, et kuigi ajagraafikus oli asfalteerimine planeeritud lõpetada

16.11.2020, siis ilmastikuolude tõttu ei saanud neid töid teha.

Tööde üleandmise-vastuvõtmise akt nr 1 on allkirjastatud 18.06.2021.

Rakendusüksus oli seisukohal, et hankelepingu täitmise tähtaja muutmisel ei ole järgitud RHS

§ 123 lõikes 1 toodut ja § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid

ning otsustas 17.01.2022 otsusega nr 11.2-14/0052 kohaldada projektis esitatud riigihanke nr

216880 kuludele 25%-list finantskorrektsiooni lugedes mitteabikõlblikuks kuluks

381 041,61 eurot ja nõudes toetuse saajalt tagasi projekti raames välja makstud toetuse summas

243 135,85 eurot.

Toetuse saaja viidatud otsusega ei nõustunud ning esitas sellele vaide, mille rakendusüksus jättis

14.03.2022 vaideotsusega nr 11.2-14/0265 rahuldamata. Seejärel esitas toetuse saaja

halduskohtule kaebuse nii finantskorrektsiooni otsuse kui vaideotsuse kehtetuks tunnistamiseks.

Tallinna Halduskohtu 01.03.2023 otsusega rahuldati kaebus ning tühistati rakendusüksuse

17.01.2022 ja 14.03.2022 otsused. Halduskohus leidis, et toetuse saaja ei ole rikkunud RHSi ning

finantskorrektsiooni tegemiseks alust ei ole.

Rakendusüksus esitas halduskohtu otsusele apellatsioonkaebuse, mille Tallinna

Ringkonnakohus 07.05.2024 otsusega jättis küll rahuldamata põhjusel, et halduskohtu otsuse

resolutsioon oli lõppjärelduses õige, kuid muutis halduskohtu otsuse põhjendusi sisuliselt. Oma

otsuses asus ringkonnakohus seisukohale, et hankelepingu muutmisel tööde teostamistähtaja

pikendamiseks on toetuse saaja rikkunud RHS § 123 lg-t 1. Kohus märkis, et finantskorrektsiooni

tegemine on nõutav, kuna ei saa välistada, et kohe hankedokumentides tööde tegemiseks pikema

tähtaja ettenägemisel võinuks pakkumuse esitada ka mõni teine pakkuja ja see võinuks muuta

hankemenetluse tulemust, mistõttu tuleb EL-i eelarvele kahju tekkimist pidada võimalikuks, kuigi

selle tõenäosus on väike. Kohus asus seisukohale, et kuivõrd antud rikkumise suhtes

kohaldamisele kuuluv Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määrusest nr 143 „Perioodi 2014–2020

struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning

finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) tulenev kindel

korrektsioonimäär 25% ei ole praegusel juhul juhtumi asjaolude tõttu ilmselgelt proportsionaalne,

siis tuleb rakendusüksusel teha uus finantskorrektsiooni otsus kohaldades korrektsiooni õigusliku

alusena EL määruse nr 1303/2013 art 143 lg-t 2 ning leida korrektsioonimäär asjaolusid

kaalutledes. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa asjaolusid arvestades korrektsioonimäär ületada

siiski 10%. Ringkonnakohtu otsus jõustus 07.06.2024.

Eeltoodud põhjustel teeb rakendusüksus uue otsuse järgides ringkonnakohtu otsuses toodud

põhjendusi.

1.2. Toetuse saaja seisukoht

Hankija selgitas 23.08.2021 hankelepingu täitmise tähtaja pikendamise kohta järgmist:

„Pikendamine on kooskõlas HL tingimustega - lepingus p 10.2. Lepingut võib muuta lepingu p-s

12 toodud asjaoludest tingituna, Riigihangete seaduses § 123 sätestatu alusel või juhul, kui

muutmise tingivad objektiivsed asjaolud, mida ei olnud võimalik lepingu sõlmimise ajal ette näha

ja lepingu muutmata jätmise korral satuks täielikult või olulises osas ohtu lepinguga taotletud

eesmärgi saavutamine.“.

10.09.2021 kirjas selgitas hankija, et: „[H]hankelepingut on muudetud, selle põhjuseks on olnud

faktilised asjaolud, mida on pikemalt kirjeldatud ka muudatuses endas (Lisa 7). Muudatust ette

valmistades oli hankija seisukohal, et muudatuse aluseks on RHS § 123 lg 1 p 4, kuid RTK

tagasiside kohaselt ei saanud punkti 4 pidada õiguspäraseks, sellest tulenevalt lähtus hankija

hankelepingu muutmisel RHS § 123 lg 1 punktist 1. Arvestades lepingu muutmisel, et hankelepingu

üldist olemust ei muudetud, näiteks hankelepingu eset.“.

Järelevalvemenetluse käigus 27.10.2021 antud hankija selgitus on järgnev: „[H]hankelepingu

tähtaja pikendamisel lähtusime RHS § 123 lg 1 p 4. – muudatused põhjustavad hoolsale hankijale

ettenägematud asjaolud, kusjuures hankelepingu üldist olemust ei muudeta ja ühegi muudatuse

väärtus ei ületa 50 protsenti hankelepingu algsest maksumusest.

Hankelepingut pikendati eesmärgiga saada kvaliteetne rolleriraja asfalt. Hankelepingu sõlmimine

venis olulisel määral, aga lepingu täitmise tähtajaks jäi 8 kuud. Rolleriraja asfalteerimine jäi

perioodi 16. – 24. november 2020. See ajaperiood oli kahjuks sademete rohke ning ööpäevane

keskmine temperatuur oli alla 5 kraadi. Ka edasised ilmastikuolud olid väga muutlikud ega

võimaldanud kvaliteetselt asfalteerimist teostada.

Hankija ei ole rikkunud RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtteid ning võrdse kohtlemise ja hanke

läbipaistvuse põhimõtet.“.

Kohtumenetluses olid toetuse saaja läbivateks seisukohtadeks, et lepingumuudatus on lubatav

RHS § 123 lg 1 p 1 alusel kui väheväärtuslik muudatus, lg 1 p 4 alusel kui hankijale ettenägematu

muudatus ja lg 1 p 7 alusel kui ebaoluline muudatus.

1.3. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

Vastavalt STS § 26 lõikele 1 kohustub toetuse saaja järgima projektiga seotud hangete

korraldamisel RHS-is sätestatud nõudeid tingimusel, et toetuse saaja on riigihanke kohuslane

RHS-i mõistes. Vastavalt toetuse rahuldamise otsuse punktile 5.21 järgib toetuse saaja hangete

läbiviimisel riigihangete seaduses kehtestatud nõudeid.

Toetuse saaja on Rõuge Vallavalitsus, kes on kohaliku omavalitsuse üksusena kohustatud RHS

§ 5 lg 2 punkti 2 kohaselt riigihanke läbiviimisel järgima RHS-is sätestatud nõudeid.

RHS § 3 punkti 2 järgi peab hankija kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes

muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma

Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja jälgima, et kõik

isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed,

asjakohased ja põhjendatud. RHS § 3 punkti 1 järgi peab hankija tegutsema riigihanke

korraldamisel läbipaistvalt.

Hankija on hankelepingu muudatuse õigusliku alusena välja toonud nii RHS § 123 lg 1 p 1, p 4

kui ka p 7.

Tallinna Ringkonnakohtu 07.05.2024 otsusega tuvastati, et hankelepingu muutmine ei olnud

eelviidatud RHS sätete alusel lubatav (vt ringkonnakohtu otsuse p-d 18 ja 20).

Rakendusüksuse hinnangul ei ole hankelepingu muudatus põhjendatud ka mõne muu RHS § 123

lõikes 1 toodud alusel ning sellisele võimalusele ei ole ka toetuse saaja ega kohus viidanud.

Eelnevast tulenevalt on jõustunud kohtuotsusega tuvastatud, et pikendades hankelepingu täitmise

tähtaega, on hankija muutnud hankelepingut vastuolus RHS § 123 lg-ga 1 ning seeläbi rikkunud

ka RHS §-s 3 sätestatud isikute võrdse kohtlemise ja hanke läbipaistvuse põhimõtteid.

1.4 Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 8%

STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks või

tühistamiseks määruse (EL) nr 1303/2013 art 143 alusel ja sellega kooskõlas mh juhtudel, kui

toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud

kulu abikõlblikkust. STS § 46 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei

ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust

hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise

mõju, siis vähendatakse toetust kooskõlas ühendmäärusega.

Määruse (EL) nr 1303/2013 art 143 lg 2 kohaselt teevad liikmesriigid tegevustes või

rakenduskavades avastatud üksiku või süstemaatilise eeskirjade eiramisega seoses nõutavad

finantskorrektsioonid, mis seisnevad avaliku sektori toetuse täielikus või osalises tühistamises.

Liikmesriigid võtavad arvesse eeskirjade eiramise olemust ja keerukust ning fondidele tekitatud

rahalist kahju ja kohaldavad proportsionaalseid korrektsioone. Eeskirjade eiramisena käsitatakse

määruse (EL) nr 1303/2013 art 2 p 36 kohaselt EL-i õiguse või selle kohaldamisega seotud

liikmesriigi õiguse rikkumist, mis tuleneb Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide

rakendamisega seotud ettevõtja tegevusest või tegevusetusest, mis on mõjutanud või oleks võinud

kahjustavalt mõjutada EL-i eelarvet põhjendamata kuluartikli EL-i eelarvest debiteerimise tõttu.

Finantskorrektsiooni otsuse tegemise aluseks on eeskirjade eiramine, mis Euroopa Kohtu praktika

kohaselt eeldab kolme asjaolu koos esinemist: 1) rikutud peab olema EL-i õigust; 2) rikkumine

peab tulenema majandustegevuses osaleja tegevusest või tegevusetusest ning 3) EL-i eelarvele

peab olema tekkinud või tõenäoliselt tekkima kahju (Euroopa Kohtu 01.10.2020 otsus C-743/18,

p 51). EL-i õiguse rikkumise all mõeldakse mh nende riigisiseste õigusnormide rikkumist, mis on

kohaldatavad fondidest toetatavate toimingute suhtes ja aitavad tagada rahastatud projektide

juhtimist reguleerivate EL-i õigusnormide nõuetekohast kohaldamist (otsus C-743/18, p 52).

Eeskirjade eiramise tuvastamisel ei ole otsuse tegemise eelduseks toetuse saaja tahtlus või hooletus

(otsus C-743/18, p-d 57–65). Nõutav ei ole ka konkreetse finantsmõju tõendamine, vaid piisab

sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus ei olnud välistatud (otsus C-743/18,

p 67).

Tallinna Ringkonnakohtu 07.05.2024 otsuses leidis kohus, et finantskorrektsiooni tegemine on

nõutav, kuna ei saa välistada, et kohe hankedokumentides tööde tegemiseks pikema tähtaja

ettenägemisel võinuks pakkumuse esitada ka mõni teine pakkuja ja see võinuks muuta

hankemenetluse tulemust, siis tuleb EL-i eelarvele kahju tekkimist pidada võimalikuks. Ühtlasi

leidis kohus, et kõnealusele rikkumisele ei ole võimalik kohaldada ühendmäärust, kuivõrd see toob

kaasa ebaproportsionaalse korrektsioonimäära kohaldamise. Kohtuotsuse kohaselt tuleb antud

juhtumis finantskorrektsioon teha otsekohalduva EL määruse nr 1303/2013 art 143 lg 2 alusel ning

asjaolusid arvestades ei saa määr ületada 10%. Seega on jõustunud kohtuotsusega tuvastatud, et

hankelepingu õigusvastase muutmisega on tekitatud EL eelarvele tõenäoliselt kahju.

Arvestades ringkonnakohtu otsuse p-des 20 ja 29 esitatud põhjendusi tuleb

finantskorrektsioonimäära leidmisel mh arvestada seda, et tegemist oli ehitustööde hankega, kus

tähtaja pikendamisel pakkujate lisandumise võimalus on väiksem kui kauba ostmisel. Samas

võimaldas pikem tähtaeg kavandada töid erinevalt, nt ei pidanud töödega alustama kohe

hankelepingu sõlmimise järel. Ringkonnakohtu selgituste kohaselt pole välistatud, et hankes oleks

seetõttu osalenud ka selliseid pakkujaid, kes olid sarnaste ehitustöödega 2020. aastal hõivatud, ent

oleks osalenud pakkujana hankemenetluses tööde tegemiseks 2021. aastal. Samas ei ole selline

tõenäosus kohtu arvates suur, sest arvestades, et Rõuge vallas ega selle läheduses ei ole kohalike

ehitustööde tegijate arv kuigi suur, tegemist ei ole kiiresti areneva piirkonnaga, kus ettevõtjad

oleks sarnaste töödega koormatud ja kaugemal asuvate ettevõtjate jaoks võib tööde korraldamine

Rõuge vallas seonduda tööjõu majutamiseks ning tööde tegemiseks vajalike seadmete ja

materjalide suurema transpordikuluga. Samuti ei olnud hanketingimustega tutvumiseks vajalik

hankele registreerumine, mistõttu ei saa välistada, et tähtaja muutmine hanke tulemust mõjutada

ei saanud. Hankemenetluses osalenud pakkujate kinnitustest nähtub, et hankelepingu täitmisel

kasutatud materjalide hindade kasvu tõttu ei olnud võimalik saavutada töö hilisema lõpetamisega

kokkuhoidu. Soodsama pakkumise võis tekitada üksnes väiksema kasumiga tegutsemine või

säästlikum töökorraldus. Seepärast on ringkonnakohtu hinnangul usutav, et RHS nõuete

rikkumisega tekitatud kahju EL eelarvele sai olla pigem väike ning ei ületanud kindlasti 10%.

Rakendusüksus peab finantskorrektsioonimäära leidmisel lisaks eelnevale ja kohtu poolt välja

toodud asjaoludele vajalikuks arvesse võtta ka seda, et tegelik tööde teostamise ajaline kogupikkus

ei muutunud, vaid nihkus ajaliselt sügistalviselt perioodilt kevadesse, mistõttu töövõtja sai töid

teostada mitte kokkuvõttes pikemal perioodil, vaid lihtsalt soodsamal aastaajal. Samuti tuleb

arvesse võtta, et hanke läbiviimise ajal ja lepingu täitmise etapis oli kiire üldine ehitustööde ja -

materjalide hinnatõusu periood tulenevalt pandeemia-aegsetest mõjudest hindadele, mistõttu oleks

olnud võimalik, et muutunud täitmisperioodiga pakkumused oleks olnud kallimad ning seega

hankija kulu ehitustöödele suurem ja vajadus toetuse järele ka suurem. Seda tõendavad ka

kohtumenetluses toetuse saaja poolt esitatud hankemenetluses osalenud pakkujate kinnituskirjad

ning seda möönab kaudselt ka oma põhjendustes kohus. Lisaks on oluline, et hankes osales

märkimisväärne arv pakkujaid, kes kõik kinnitasid, et muudatus poleks nende pakkumust

mõjutanud või oleks nende jaoks tööde hind olnud hoopis kallim ja seega ka pakkumuse

maksumus kõrgem. Seega on arvestatav osa turuosalistest kinnitanud mõju puudumist, millest

võib järeldada, et rikkumisest tingitud finantsmõju võiks olla kohtu poolt pakutud maksimaalsest

10%-st siiski väiksem.

Eelnevast tulenevalt on rakendusüksuse hinnangul põhjendatud kohaldada rikkumisele 8%-list

korrektsioonimäära. Kõnealune määr lähtub konkreetse juhtumi erakordsetest asjaoludest,

eelkõige rikkumise toimepanemise ajast ja märkimisväärse arvu turuosaliste kinnitustest.

Rakendusüksus peab vajalikuks selgitada, et 8%-st väiksemat määra antud juhtumis kohaldada ei

ole võimalik, sest nagu ringkonnakohus ka oma otsuses märkis, siis finantsmõju täiesti välistada

ei saa. Samuti on muudetud täitmisperioodi suhe algsesse täitmisperioodi siiski arvestatav

(täitmistähtaega pikendati 22% võrra algsest täitmisajast) ning hankelepingu õigusvastase

muutmisega on rikutud riigihangete üldisi põhimõtteid, mis on liidu ja Eesti õiguse olulised

printsiibid tagamaks teenuste, kaupade ja isikute sujuv ning tõrgeteta liikumine liidusiseselt, st

riive avalikule ootusele üldpõhimõtete järgimiseks on olemas. Hankelepingu õigusvastase

muutmise korral võib liidu üldpõhimõtete riive ulatuse tõttu pidada pigem tavapäraseks 25%

korrektsiooni.

1.5. Finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine

Toetuse saaja on riigihanke nr 216880 alusel tekkinud kulusid kajastanud KD-des nr 1-5 ja 12, 13,

16 ja 17 projekti tegevuses nr 1 „Külastusobjekti rajamise ja rekonstrueerimise kulud (s.h ehitus- ja

omanikujärelevalve)_GE-SPORT-INVEST“ kokku abikõlblikus summas 1 524 166,44 eurot,

millest rakendusüksus loeb lähtuvalt käesoleva otsuse punktis 1.3 toodust mitteabikõlblikuks

121 933,32 eurot (1 524 166,44 *8%=121 933,32), millest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus

kokku moodustab 103 643,32 eurot ja omafinantseering 18 290 eurot.

Vastavalt STS § 46 lõikele 3 väheneb projekti eelarve vähendatava toetuse ulatuses vastavalt

toetuse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile, mistõttu muudab rakendusüksus projekti

osas toetuse rahuldamise otsuse resolutsiooni ning vähendab mitteabikõlbliku summa ulatuses

projekti eelarvet.

2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine

Vastavalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikele 1 saatis rakendusüksus

09.09.2024 käesoleva otsuse eelnõu toetuse saajale kommenteerimiseks, paludes esitada

omapoolne seisukoht ühes võimalike lisatõenditega hiljemalt 24.09.2024.

24.09.2024 edastas toetuse saaja e-toetuse postkasti kaudu vastuse, mis ei sisaldanud

põhjapanevaid uusi seisukohti. Rakendusüksus on põhjalikult selgitanud 8%-lise

finantskorrektsiooni määra kohaldamise üksikasju kõneallolevas otsuses ning neid

menetlusökonoomika seisukohast uuesti üle kordama ei hakka. Rakendusüksuse hinnangul on

põhjendatud kohaldada rikkumisele 8%-list korrektsioonimäära. Rõhutame veelkord, et

kõnealune määr lähtub konkreetse juhtumi erakordsetest asjaoludest, eelkõige rikkumise

toimepanemise ajast ja märkimisväärse arvu turuosaliste kinnitustest.

3. Otsuse resolutsioon

Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses

väljatoodud õiguslikele alustele rakendusüksus

otsustab:

1. lugeda projekti „Haanja puhke- ja spordikeskuse väljaarendamine aastaringseks

spordi-, turismi- ja puhkekeskuseks“ raames mitteabikõlblikuks kuluks kokku

121 933,32 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus kokku

moodustab 103 643,32 eurot ja omafinantseering 18 290 eurot;

2. vähendada riigihanke nr 216880 seotud abikõlblikke kulusid projektis 8% võrra;

3. nõuda toetuse saajalt tagasi projekti raames välja makstud toetus summas

103 643,32 eurot;

4. toetuse saajal maksta 60 kalendripäeva jooksul finantskorrektsiooni otsuse

kehtima hakkamise päevast arvates tagasimaksmisele kuuluv toetus summas

103 643,32 eurot Rahandusministeeriumi pangakontole SEB Pank – a/a

EE891010220034796011 (SWIFT: EEUHEE2X) või Swedbank – a/a

EE932200221023778606 (SWIFT: HABAEE2X) või Luminor Bank

EE701700017001577198 (SWIFT: NDEAEE2X) või LHV Pank

EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) viitenumbriga 2800082996.

Selgituseks märkida projekti number ja finantskorrektsiooni otsuse number;

5. vähendada projekti eelarvet tegevuses nr 1 „Külastusobjekti rajamise ja

rekonstrueerimise kulud (s.h ehitus- ja omanikujärelevalve)_GE-SPORT-

INVEST“ ja tegevuses nr 3 „Külastusobjekti tugitaristu arendamisega soetud

kulud _GE- SPORT_INVEST otsuse resolutsiooni punktis 1 märgitud summade

osas;

6. muuta toetuse rahuldamise otsuse punkti 2 teist lauset alljärgnevalt:

„2. Projekti kogumaksumus on 1 552 884,42 eurot, millest toetuse saaja omafinantseering on

minimaalselt 232 932,67 eurot ja toetus on maksimaalselt 1 319 951,75 eurot;“.

Otsuse vaidlustamine

Otsuse peale võib esitada vaide Riigi Tugiteenuste Keskusele perioodi 2014-2020

struktuuritoetuse seaduses ja haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras 30 päeva

jooksul, arvates päevast, mil vaide esitaja sai või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

toetuste rakendamise osakonna juhataja

Koostaja: Merike Kraam

663 2027

[email protected]