Dokumendiregister | Riigi Tugiteenuste Keskus |
Viit | 11.4-35/24/1126 |
Registreeritud | 01.10.2024 |
Sünkroonitud | 02.10.2024 |
Liik | Otsus |
Funktsioon | 11.4 Toetuste rakendamine: elukestva õppe, IT arenduse ja tööelu meetmetega seotud toetused kuni 01.10.2024 |
Sari | 11.4-35 Elukestva õppe ja ümberõppe võimaluste edendamine 2021-2027.4.6 (EK nr 4.7) otsused |
Toimik | 11.4-35/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | Liivika Põder (Riigi Tugiteenuste Keskus, Peadirektori asetäitjale alluvad osakonnad, Toetuste arendamise osakond, Riskijuhtimise ja järelevalve talitus) |
Originaal | Ava uues aknas |
Sihtasutus Kutsekoda 01.10.2024 nr 11.4-35/24/1126 [email protected]
Mustamäe tee 16
Tallinn
10617, Harju maakond,
Registrikood: 90006414
OTSUS
finantskorrektsiooni tegemise kohta
Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood 70007340, edaspidi RTK, rakendusüksus, keskne hankija)
teeb meetme 21.4.6.2, ”Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed“ raames otsuse Sihtasutuse
Kutsekoda (edaspidi toetuse saaja või hankija) elluviidava tegevuse „Kutsesüsteemi reform“ (nr
2021-2027.4.06.23-0001; edaspidi projekt) osas.
Rakendusüksus tuvastas, et toetuse saaja ei ole ametiprofiilide koostamise teenuse tellimisel
järginud riigihangete seaduses (edaspidi RHS) ning Sihtasutuse Kutsekoda hankekorras sätestatud
nõudeid, mistõttu kohaldab rakendusüksus rikkumistega seotud kulude osas finantskorrektsiooni
ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 7020,38 eurot.
Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS ) § 28 ja § 29 lg 3, Vabariigi
Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021– 2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised
tingimused“ (edaspidi ÜM2022) § 34 lg 1 punkt 2, § 35 lg 1, § 36, § 37 lg 4, Vabariigi Valitsuse
01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude
abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja
kord“ (edaspidi ÜM2014) § 22⁸, haridus- ja teadusministri 16.11.2022 käskkiri nr 1.1-2/22/314
„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevusele „Kutsesüsteemi reform“ (edaspidi TAT)
punkt 13, Sihtasutus Kutsekoda 29.09.2020 korraldus nr 1-3/17„Sihtasutus Kutsekoda hankekord“
(edaspidi hankekord) punkt 3, samuti antud projekti raames esitatud kuludokumendid (edaspidi
KD) ja toetuse saajaga peetud kirjavahetus.
TAT punkt 11.1 sätestab, et elluviijale kohalduvad lisaks TATis sätestatule ÜM2022 §-s 11
sätestatud kohustused, mille lõike 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima riigihangete
seadust, kui ta on hankija riigihangete seaduse tähenduses. Sihtasutus Kutsekoda on avaliku sektori
hankija RHS § 5 lg 2 p 4 tähenduses ja on kohustatud seega läbi viima riigihanke, järgides RHSis
sätestatud korda.
1. Toetuse saaja ei ole täitnud ametiprofiilide teenuse tellimisel talle STS-ga pandud
kohustust järgida riigihangete seadust
1.1 Rikkumise asjaolud
Projekti tegevuste kohaselt on projektis planeeritud koostada 400 ametiprofiili, mida koostavad
töölepingute alusel toetuse saaja 3 oskuste süsteemi spetsialisti. Kuna toetuse saajal oli
infosüsteemi „Oskuste kompass“ testperioodi alguse tähtajaks vajadus koostada suurel hulgal
ametiprofiile, siis kaasati tööde teostamiseks lisaks töötajatele ka ekspert M.N, kellega sõlmiti
03.07.2023 töövõtuleping nr ESF-122 tähtajaga 31.12.2023. Töövõtulepingute kohaselt tasub
tellija ühe ametiprofiili koostamise eest brutotasu 250 eurot. 03.01.2024 sõlmiti isikuga M.N
ametiprofiilide koostamiseks töövõtuleping nr ESF-157 tähtajaga 30.04.2024. Tellitava teenuse
mahtu ei ole lepingutes välja toodud.
Toetuse saaja oli 02.02.2024 avaldanud oma kodulehel antud teenuse tellimiseks konkursikutse
pakkumise tähtajaga 13.02.2024, millele laekus sama isiku M.N pakkumus. Kuivõrd isikuga M.N
oli juba sõlmitud töövõtuleping ametiprofiilide koostamiseks, siis otsustas toetuse saaja jätkata
tööde tellimist juba sõlmitud töövõtulepingu alusel.
Rakendusüksus tuvastas kulude kontrollimisel, et toetuse saaja on isikuga M.N ametiprofiilide
koostamise teenuse osutamise lepingud sõlminud otseostuna ja ei ole kuni 13.02.2024 isikult M.N
ametiprofiilide koostamise teenuse tellimisel järginud RHS §-s 3 sätestatud riigihanke
korraldamise üldpõhimõtteid ja hankekorda.
1.2 Toetuse saaja seisukoht
Toetuse saaja selgitas 04.07.2024 järgmist: „03.01.2024 allkirjastatud töövõtuleping sõlmiti enne
konkursiteate väljakuulutamist. Pärast konkursi tulemuste selgumist (M. N oli ainuke kandidaat
ja osutus võitjaks) jätkati M.N-lt tööde tellimist juba sõlmitud, kehtiva töövõtulepingu alusel.“.
Teenuse eeldatava maksumuse osas selgitas toetuse saaja, et arvestas maksumuseks
brutosummana 29 999 eurot, mis ei ületa lihthanke korraldamise piirmäära ning et üle selle
piirmäära konkursi tulemusena tehtavaid töid ei tellita. Kui selgub, et vajadus ametiprofiilide
koostamise teenuse tellimiseks on jätkuvalt olemas, korraldatakse riigihange. Toetuse saaja
selgitas veel, et lihthanget ei korraldatud, kuna nende teadmist mööda teenuse maksumus ei ületa
lihthanke piirmäära (brutosumma on 25 000 eurot, koos tööandja maksudega 33 450 eurot).
Toetuse saaja 01.08.2024 selgituse kohaselt ei ole projektis ametiprofiilide koostamine planeeritud
hankega sisseostetava teenusena, vaid neid koostavad töölepingu alusel 3 spetsialisti. Seoses
oskuste infosüsteemi („Oskuste kompass“) arendamisega kaasati lisaks töötajatele ka
töövõtulepinguga ekspert, kuna vajati kiiresti suurel hulgal ametiprofiile „Oskuste kompassi“
testperioodi alguse tähtajaks ning tänaseks on ligi 400 (383) ametiprofiili koostatud ja oskuste
infosüsteemi „Oskuste kompass“ sisestatud.
2023. aastal eksperdi leidmise osas selgitas toetuse saaja järgmist: „Töövõtulepinguga kaasatud
ekspert M. N on eesti keele spetsialistide ja teadlaste hulgas tunnustatud ja tuntud ekspert, kes
omab ka andmeanalüüsi võimekust – see on haruldane kooslus ning ametiprofiilide koostamisel
väga vajalik võimekus. Seetõttu tehti temale 2023. a ettepanek tulla appi töövõtulepingu alusel
ametiprofiile koostama.
1.3 Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus
Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja selgitused käesoleva rikkumise asjaolusid ega
järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks.
RHS § 3 kohaselt peab hankija kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, tegutsema
ostu korraldamisel läbipaistvalt ja kontrollitavalt ning sõlmima hankelepingu parima võimaliku
hinna ja kvaliteedi suhte alusel, tagades konkurentsi efektiivse ärakasutamise ostul.
Sihtasutuse Kutsekoda hankekorra punkti 3 kohaselt tuleb alla hankemenetluse piirmäära jäävate
teenuste tellimisel järgida RHS-s sätestatud riigihanke läbiviimise üldpõhimõtteid.
Käesoleval juhul on toetuse saaja ametiprofiilide koostamise teenuse tellimisel pöördunud otse
isiku M.N poole ja sõlminud temaga ametiprofiilide koostamise osutamiseks töövõtulepingud
ning alles 02.02.2024 avaldanud oma kodulehel antud teenuse tellimiseks konkursiteate
pakkumiste tähtajaga 13.02.2024. Rakendusüksus leiab, et toetuse saaja poolt otseostuna
töövõtulepingute sõlmimine ei ole läbipaistev, konkurentsi ära kasutav ning ei taga piisava
kontrolljälje olemasolu. Toetuse saaja on eiranud oma hankekorda ja RHS §-s 3 sätestatud
üldpõhimõtteid, mille järgi peab hankija riigihanke korraldamisel kasutama rahalisi vahendeid
säästlikult ja otstarbekalt ning saavutama riigihanke eesmärgi mõistliku hinnaga, tagades
konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi
suhte. Kuivõrd ametiprofiilide koostamise teenuse tellimisel ei ole võetud võrreldavaid
pakkumusi, siis ei saa olla veendunud, et hankija kasutas rahalisi vahendeid säästlikult ja
otstarbekalt ning on sõlminud lepingu parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel.
Rakendusüksus leiab, et kui toetuse saaja oleks teenuse tellimiseks võtnud võrreldavaid
pakkumisi, siis oleks ametiprofiilide koostamise teenuse maksumus võinud kujuneda soodsamaks.
Läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtte eesmärk on, et riigihanke menetlus oleks läbipaistev ja
kontrollitav ka kolmandate isikute poolt. Toetuse saaja peab hanke läbi viima selgete ja üheste
reeglite alusel, mille järgimine on nii sisu kui vormi poolest tagantjärgi tuvastatav. Olukord, kus
hankija kaldub kõrvale omaenda kehtestatud reeglitest, ei ole läbipaistvuse ja kontrollitavuse
põhimõttega kooskõlas. Konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõte tähendab seda, et toetuse
saaja peab looma võimaluse, et hankija poolt korraldatud hankes saaks osaleda võimalikult palju
sobivaid pakkujaid. Toetuse saaja ülesanne on tagada asjakohaste meetoditega sobivate pakkujate
paljusus ja saada turutingimustele vastavad võrreldavad pakkumused. Pakkujate paljusus ei ole
tagatud olukorras, kus hankija pöördub teenuse saamiseks ühe konkreetse pakkuja poole.
Eelnevast tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saaja, jättes ametiprofiilide
koostamise teenuse tellimisel võtmata võrreldavad pakkumused, ei ole ametiprofiilide koostamise
teenuse tellimisel järginud oma hankekorda ja RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtteid. Seega on
toetuse saaja rikkunud talle TAT punktis 11.1 ja ÜM2022 § 11 lõikes 1 pandud kohustust järgida
hangete korraldamisel RHS-is sätestatud nõudeid.
1.4 Rikkumisele kohalduv finantskorrektsiooni määr 25%
ÜM2022 § 34 lg 1 punkti 2 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse
saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu
abikõlblikkust. ÜM2022 § 36 alusel kohaldatakse hankemenetluse rikkumise korral ÜM2014 §-e
22–228.
Eeltoodud rikkumise osas esinevad ÜM2014 § 228 toodud asjaolud, mille kohaselt, kui alla
riigihanke piirmäära riigihanke korraldamisel rikutakse riigihangete seadust, kohaldatakse
sõltuvalt rikkumise raskusest ja ulatusest rikkumisega seotud hankelepingu osale § 21 lõikes 1
nimetatud finantskorrektsiooni määra 2, 5, 10 või 25 protsenti, välja arvatud juhul, kui rikkumine
on üksnes formaalne.
Rakendusüksuse hinnangul on otsuses kirjeldatud rikkumise olulisust ja raskust hinnates
proportsionaalne rakendada kõige rangemat finantskorrektsiooni määra ning peab põhjendatuks
vähendada tekkinud abikõlblikku kulu 25 protsendi võrra. Arvestades asjaolu, et toetuse saaja on
sihilikult eiranud omaenda hankekorras kehtestatud reegleid ning on teenuse tellimiseks sõlminud
hankelepingu konkurentsitingimusi kasutamata, siis on tegemist raske loomuga rikkumisega, mille
osas ei pea rakendusüksus võimalikuks 25%-st väiksemat finantskorrektsiooni rakendada. Kuna
ei ole teada, milliseks oleks kujunenud ametiprofiilide koostamise teenuse maksumused, kui
hankija oleks võtnud võrdlevaid hinnapakkumusi, siis pole välistatud, et nõuetekohase hanke
läbiviimisel olnuks sõlmitud lepingud soodsamad. Sellest tulenevalt pole toetuse saaja taganud
struktuuritoetuse säästlikku ja läbipaistvat kasutamist ning Euroopa Liidu finantshuvisid on
kahjustatud. Ühtlasi selgitab ühendmääruse seletuskiri, et RHS §-s 3 nimetatud üldpõhimõtete
olulise riive korral, tuleb eelduslikult rakendada 25% finantskorrektsiooni määra. Järelikult peab
seadusandja antud rikkumist piisavalt oluliseks puuduseks, mistõttu ei saa toetuse saajal tekkida
eelkirjeldatu valguses õigustatud ootust, et RHS § 3 üldpõhimõtete mittejärgimise korral peaks
rakendatav finantskorrektsiooni määr 25 protsendist madalam olema.
Rakendusüksus selgitab, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset
kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis
võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine
tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18
ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav
ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus
ei ole välistatud.
1.5 Finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine
Käesolevaks hetkeks on projektis kajastatud ja välja makstud tegevuse 2.2.2 „Otsene
personalikulu“ raames kuni 13.02.2024 isikult M.N tellitud ametiprofiilide kulusid kokku summas
24 418,50 eurot (sh maksud, KD-d nr 187, 198, 207, 216, 234, 239, 244, 249, 282, 294, 298,
309, 317, 321 ja 334).
Lähtuvalt otsuse punktist 1.4 loeb rakendusüksus loetletud KD-des projekti tegevuse 2.2.2 raames
kajastatud ametiprofiilide koostamise teenuse kuludest mitteabikõlblikuks kokku 6104,63 eurot
(24 418,50*25%). Lisaks on toetuse saajale hüvitatud otsestest personalikuludest ühtse määra
alusel 15% kaudseid kulusid kokku summas 3663 eurot, millest loeb rakendusüksus
mitteabikõlblikuks 915,75 eurot. Seega on mitteabikõlblik summa kokku 7020,38 eurot
(6104,63+915,75), millest toetus on 7020,38 eurot.
ÜSS § 29 lõike 3 kohaselt võib tagasimaksmisele kuuluva toetuse tasaarveldada sama projekti
raames väljamaksmisele kuuluva toetusega. Eeltoodust tulenevalt tasaarveldab rakendusüksus
toetuse saajale järgnevat väljamakstavat toetuse summat ehk vähendab seda tagasimakstava
7020,38 euro võrra.
ÜM2022 § 37 lõike 3 kohaselt vähendatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel toetust ning
omafinantseeringut vastavalt makse tegemise ajal kehtivale toetuse proportsioonile. ÜM2022 § 37
lõike 4 alusel vähendab rakendusasutus finantskorrektsiooni otsuse alusel toetuse andmise
tingimuste käskkirjaga kinnitatud abikõlblike kulude eelarvet.
2 Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine
Tulenevalt ÜSS § 13 lg 2 punktist 3 annab rakendusüksus enne finantskorrektsiooni otsuse
tegemist võimaluse toetuse saajal esitada oma seisukohad. Rakendusüksus edastas 09.09.2024
toetuse saajale finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, paludes esitada omapoolne seisukoht antud
otsuse kohta hiljemalt 23.09.2024. Toetuse saaja vastas, et soovivad mitteabikõlbliku toetuse
tagasimakse kohustuse asendada tasaarveldamise võimalusega ning otsuse muus osas toetuse
saajal kommentaarid puudusid. Kuivõrd käesolevaks hetkeks on esitatud hüvitamiseks kulusid
mahus, millede väljamaksmisel on võimalik tagasimaksmisele kuuluv toetus tasaarveldada, siis
korrigeeris rakendusüksus otsust.
3 Otsuse resolutsioon
Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses
väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus
otsustab:
1. lugeda projekti „Kutsesüsteemi reform“ raames mitteabikõlblikuks kuluks 7020,38 eurot,
millest toetus moodustab 100%;
2. nõuda toetuse saajalt tagasi KD-s nr 187, 198, 207, 216, 234, 239, 244, 249, 282, 294,
298, 309, 317, 321 ja 334 alusel väljamakstud toetus summas 7020,38 eurot;
3. tasaarveldada käesoleva otsuse resolutsiooni punkti 2 alusel tagasinõutav summa
menetluses olevate kuludokumentide arvelt, vähendades täiendavalt väljamakstavat toetust
7020,38 euro võrra;
4. teha rakendusasutusele ettepanek vähendada projekti tegevuses 2.2.2 „Otsene
personalikulu“ eelarvet summas 6104,63 eurot ja ühtse määra kulusid 915,75 eurot.
Otsuse peale on õigus esitada ÜSS § 31 lg 1, § 32 lg 3 ja haldusmenetluse seaduse § 75 kohaselt
vaie rakendusüksusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai või oleks pidanud otsusest
teada saama.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiina Sams
toetuste rakendamise osakonna juhataja
Koostaja: Liivika Põder
663 2025