Vastus selgitustaotlusele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135

Registrikood 70004235 E-post [email protected] www.aki.ee

Lp Kool Soroboom

[email protected]

Teie 16.01.2024 nr Meie 14.02.2024 nr 2.1.-5/24/151-2

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles kirjutate: Sooviksime teatud informatsiooni Teie abil täpsustada. Tegemist on huvikooliga, mida me esindame, töötame lastega. Palun öelge, kas me saame/tohime paigaldada, kasutada СCTV kaameraid oma klassiruumides? Samuti meid huvitab: juhul, kui klassiruum on jagatud (kapp on vaheseinaks) kaheks osaks - üks osa on ise tööklass (kus toimuvad tunnid) ja teine osa kulub sissepääsu ning puhkeala juurde (diivanid jne) - kas me võime paigaldada kaamerat puhkealale, et tagada ohutust sissepääsu juures?

Teadmata kõiki asjaolusid (sh kas kaamerad on juba paigaldatud, andmekaitsetingimused

avaldatud jne), saame selgitada üldiseid nõudeid. Nii kõne- kui videosalvestused, mis

võimaldavad inimest tuvastada, on käsitletavad isikuandmete töötlemisena. Isikuandmete

töötlemise nõuded kehtestab eelkõige isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM), mille artikli 6

alusel on isikuandmete töötlemine seaduslik, kui selleks esineb mõni artikli 6 lõikes 1 toodud

õiguslik alus. Heliga kaamerate paigaldamiseks puudub õiguslik alus. AKI on senini

seisukohal, et klassiruumidesse kaamerate paigaldamine ei ole lubatav.

Kaameraid on lubatud kasutada, kuid eelkõige inimeste ja vara kaitseks, mitte aga näiteks

töötajate töö tegemise pidevaks jälgimiseks (sh puhkeruumide kaameratega).

Kui isikutel on kahtlus kaamera kasutamise õiguspärasuses, peab neil olema võimalus kõigepealt

võtta ühendust andmetöötlejaga (soovitatavalt teha kirjalik pöördumine), kaamera omanikuga.

Andmetöötleja saab ja peab pöördujale selgitama, kas ja millisel õiguslikul alusel ja

eesmärgil on kaamera ning muud jälgimisseadmed paigaldatud. Kui õiguslik alus puudub,

siis andmeid töödelda ei tohi. Vastama peab kaameraomanik pöördumistele kuu aja jooksul.

Juhtumil, kui andmetöötleja isikule ühe kuu jooksul ei vasta või ei olda vastusega rahul, on

võimalik uuesti inspektsiooni pöörduda, lisades allkirjastatud kaebusele senise kirjavahetuse

andmetöötlejaga, pildid kaameratest ning muud asjas olulist tähtsust omavad tõendid. Kaebust on

võimalik esitada Andmekaitse Inspektsiooni e-keskkonnas või täites näidisvormi.

Inspektsioon saab alustada ka omaalgatusliku järelevalvemenetluse (sh kontrollida, kas

kaamerate kasutamiseks on õiguslik alus, kas andmetöötleja on koostanud korrektsed

andmekaitsetingimused ning teinud need kõikidele andmesubjektidele kättesaadavaks nt kooli

kodulehel jne).

2 (2)

Kaebuse esitamine eeldab siiski seda, et andmetöötleja on paigaldanud kaamerad ning

kaamerate kohta puudub korrektne informatsioon, sh teavitussildid ja vabalt

kättesaadavad andmekaitsetingimused.

Rohkem selgitusi antud teema kohta leiate lisaks inspektsiooni kodulehelt, sh:

- millega peab arvestama videovalve kasutamisel?

- kas tööandja võib paigaldada kaameraid?

- kas koolis võivad kaamerad olla?

- miks on vaja kaamerate kasutamiseks andmekaitsetingimusi?

Juhend kaamerate kasutamise kohta on leitav siit.

Loodan, et minu selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Liina Kroonberg

jurist-konsultant

peadirektori volitusel