Dokumendiregister | Justiitsministeerium |
Viit | 8-2/7042 |
Registreeritud | 02.10.2024 |
Sünkroonitud | 03.10.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 8 Eelnõude menetlemine |
Sari | 8-2 Arvamused teiste ministeeriumide eelnõudele (arvamused, memod, kirjavahetus) |
Toimik | 8-2/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Rahandusministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Rahandusministeerium |
Vastutaja | Katariina Kärsten (Justiitsministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond, Õiguspoliitika osakond, Õigusloome korralduse talitus) |
Originaal | Ava uues aknas |
EELNÕU
Riigikogu otsus
Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Euroopa
Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 65 punkti 10 alusel Riigikogu otsustab:
1. Nõustuda Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga juhatajate nõukogu 15.
detsembri 2023. aasta resolutsioonis nr 265 tehtud ettepanekuga suurendada Eesti
Vabariigi osalust Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas 403 sissemakstava
aktsia märkimise teel koguväärtuses 4 030 000 eurot vastavalt resolutsioonis märgitud
tingimustele.
2. Volitada rahandusministrit ja justiitsministrit tegema Euroopa Rekonstrueerimis- ja
Arengupangas osaluse suurendamiseks vajalikke toiminguid.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn,…………2024
___________________________________________________________________________
Esitab Vabariigi Valitsus „…” ……….2024
(allkirjastatud digitaalselt)
1
Riigikogu otsuse „Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Euroopa
Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1 Sisukokkuvõte
Riigikogu otsuse eelnõus tehakse ettepanek suurendada Eesti osalust Euroopa Rekonstruktsiooni-
ja Arengupangas (edaspidi pank) 403 sissemakstava aktsia võrra1 koguväärtuses 4 030 000 eurot,
mis tuleb 5 aasta jooksul pangale tasuda.
Peale Venemaa agressioonisõja algust Ukrainas algasid rahvusvahelistes finantsinstitutsioonides
sh pangas konsultatsioonid, kuidas Ukrainat tugevamalt toetada, nii sõja ajal kui hiljem
ülesehitusel. Pank hindab, et panga aastane investeeringute maht Ukrainas tõuseb järgnevatel
aastatel kuni 3 miljardi (mld) euroni, mis on kaks korda suurem sõja ajal tehtud investeeringute
aastatasemest. Alates sõja algusest on pank Ukrainasse investeerinud 4,5 mld eurot.
Ülesanne kapitalisuurenduse ettepaneku koostamiseks eelkõige Ukraina edasiseks toetamiseks sõja
ajal ning sõjajärgses ülesehituses sätestati 18. mai 2023. a panga juhatajate nõukogu (Board of
Governors) resolutsiooniga nr 258. Uute aktsiate märkimise tingimused on sätestatud panga
juhatajate nõukogu 15. detsembri 2023 resolutsioonis nr 265. Pank emiteerib kokku 400 000
sissemakstavat aktsiat nominaalväärtuses 4 miljardit eurot.
Aktsiakapitali suurendatakse alates 31.12.2024. a. Peale seda 30. juuniks 2025. a peab iga liige,
kes soovib aktsiaid märkida, esitama pangale märkimiskirja ja kinnitused nõuetekohaste
seadusandlike protseduuride läbiviimise kohta.
1.2 Eelnõu ettevalmistaja
Otsuse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi EL ja rahvusvahelise
koostöö osakonna nõunikud Priit Potisepp (telefon 53018156, [email protected]) ja Kristiina
Abel (telefon 5660 0651, [email protected]) ning kooskõlastanud personali- ja õigusosakonna
nõunik Agnes Peterson ([email protected], 58851301). Panga kapitalitõusu käsitlevad
resolutsioonid on eesti keelde tõlkinud ja tõlke toimetanud Toimetaja tõlkebüroo (Välek OÜ) (e-
mail [email protected]).
1.3 Märkused
Eelnõu ei ole seotud muude menetluses olevate eelnõudega, EL õiguse rakendamisega ega
Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.
2. Panga aktsiate märkimine
Panga aktsiakapitali võib suurendada soovitatavaks peetaval ajal ja tingimustel, kui selle poolt on
vähemalt kaks kolmandikku panga juhatajate nõukogu liikmetest, kes esindavad vähemalt kolme
neljandikku liikmete kogu-hääleõigusest. Eesti esindaja juhatajate nõukogus on
rahandusminister2. Asutamislepingu artikli 5 punkti 3 järgi on lubatud aktsiakapitali suurenemise
korral igal liikmel võimalus märkida aktsiaid juhatajate nõukogu poolt määratud tingimustel ja
proportsioonis, mis vastab aktsiakapitali suurendamisele ja tema poolt märgitavate aktsiate
1 Panga lubatud aktsiakapital koosneb sissemakstavatest ja sissenõutavatest aktsiatest. Iga aktsia väärtus on 10 000
eurot. 2 Vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. aprilli 2005. a korraldusele nr 214
2
suhtele kogu märgitavasse aktsiakapitali vahetult enne seda suurendamist. Kuigi ükski liige ei ole
kohustatud märkima mis tahes osa aktsiakapitali suurendamisest, eeldatakse, et kõik panga
liikmed seda teevad. Asutamislepingu artikli 5 punkti 1 kohaselt märgib iga liige aktsiaid oma
seaduslikke nõudeid järgides.
Sissemakstavate aktsiate märkimiseks edastab liige pangale nõutavad märkimisdokumendid:
märkimiskiri, millega märgitakse sissemakstavad aktsiad kooskõlas märkimiskirjas toodud
arvuga; kinnitus, et liige on nõuetekohaselt teinud kõik seadusandlikud ja muud sisemised
toimingud, mis on vajalikud märkimise tegemiseks; ja lubadus esitada toimingute kohta pangale
nõutavat teavet. Märkimiskiri jõustub ja selle alusel tehtud märkimine loetakse sooritatuks
jõustumiskuupäeval (31.12.2024 a) või päeval, mil pank teatab aktsiaid märkinud liikmele, et
liikme poolt esitatud dokumendid on pangale vastuvõetavad, olenevalt sellest, kumb kuupäev on
hilisem. Rahandus- ja justiitsministrit volitatakse teostama vastavaid toiminguid.
Aktsiate märkimisega võetakse Eesti Vabariigile rahaline kohustus. Aktsiakapitali suurendamist
käsitleva Riigikogu otsuse heakskiitmise aluseks on EV Põhiseaduse § 65 p 10, mille kohaselt
Riigikogu otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude
varaliste kohustuste võtmise. Eelnõu vastuvõtmiseks otsusena on vajalik Riigikogu koosseisu
häälteenamus, sest tegemist on riigile varalise kohustuse võtmisega põhiseaduse § 104 p 15
tähenduses.
Eesti on panga aktsiaid märkinud kolmel korral: pangaga liitudes 1000 aktsiat, 1997. a jõustunud
kapitalisuurenduse käigus samuti 1000 aktsiat ning 2011. a 1001 aktsiat (millest 900 on
sissenõutavad ning 101 sisse makstud panga reservide arvelt). Seega on Eestil enne käesolevat
kapitalisuurenduse ringi 3001 aktsiat, millest 626 on sissemakstavad ja 2375 sissenõutavad. Peale
403 uue aktsia märkimist saab Eestil olema 3404 aktsiat, millest 1029 on sissemakstavad ja 2375
sissenõutavad. Protsentuaalselt on Eesti osalus panga aktsiakapitalis 0,1%. Kui kõik tänased
aktsionärid osalevad kapitalisuurenduses, siis see osaluse määr ei muutu.
3. Riigikogu otsuse eesmärk ja sisu
Otsusega annab Riigikogu nõusoleku suurendada Eesti Vabariigi osalust Pangas 403 sissemakstava
aktsia ulatuses koguväärtuses 4 030 000 eurot vastavalt panga juhatajate nõukogu 15. detsembri
2023.a resolutsioonis nr 265 märgitud tingimustele. Justiitsministrit ja rahandusministrit
volitatakse tegema aktsiate märkimiseks vajalikke toiminguid. Otsus jõustub selle allakirjutamisel.
Aktsiate eest tuleb tasuda viie võrdse (806 000 eurot) aastase osamaksena. Esimene osamakse
tuleb teha hiljemalt 30. aprillil 2025. a või 60 päeva pärast märkimiskirja jõustumist olenevalt
sellest, kumb on hilisem. Ülejäänud neli osamakset tasutakse hiljemalt 30. aprillil kuni 2029 a.
Panga sissemakstava kapitali suurendamise eesmärk on tugevdada panga toetust Ukrainale Venemaa
agressiooni ajal ja hiljem riigi taastamisel. Toetuse mõju suurendamiseks on oluline tegutseda
koordineeritult teiste Ukrainat abistavate rahvusvaheliste finantsasutustega. Samal ajal jätkub
majandusarengu ja -ülemineku toetamine ka panga senistes tegevusriikides.
Pank on suurim institutsionaalne investor Ukrainas ning on olnud seal tegev juba kolmkümmend
aastat. Kokku on ta selle aja jooksul rahastanud üle 500 projekti, millest 2/3 on läinud
erasektorisse, kogusummas üle 18 miljardi euro. Ukraina osakaal panga laenuportfellis on 8,8 %,
mis annab kõrge teise koha. Otseinvesteeringud selles praegu eriti kõrge riskiga keskkonnas (eriti
aga energeetika-, taristu- ja põllumajandussektorise) on jätkunud ka peale täiemahulise sõja
algust. Pank on alates sõja algusest Ukrainasse investeerinud üle 4,5 mld euro.
3
4. Eelnõu terminoloogia
Otsuse eelnõus ei esine õigusaktides varem kasutamata termineid.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Euroopa Liidu õigus ei reguleeri antud küsimust.
5. Otsuse mõjud
Otsusega nõustumine näitab aktsionäride toetust panga tegevusele, sh Ukraina toetamisele.
Tugevam kapitalibaas võimaldab teha kõrgema riskiga operatsioone Ukrainas, mis aitab kaasa
Ukraina makromajandusliku- ja finantsstabiilsuse tagamisele, vastupanu- ja taastumisvõime
tugevdamisele ning hoida riiki ja teenuseid toimivana.
Panga hinnangu kohaselt võib panga aastane investeeringute maht Ukrainas kasvada kolme
miljardi euroni aastas aastatel 2027-2032, mis on kaks korda suurem võrreldes täiemahulise sõja
aja ning kolm korda suurem summa võrreldes selle sõja eelse rahastusega. Investeeringud
kasvaksid kõigis panga tegevusvaldkondades – tööstuses, taristus, põllumajanduses, kaubanduses
ja finantssektoris. Siiski moodustaks panga panus vaid kümnendiku nende sektorite
prognoositavast (Maailmapank) rahastusvajadusest kuni aastani 2032.
Kui pank kasutas 2023. ja 2024. aastatel Ukraina finantseerimisel riskide jagamiseks ka muude
doonorite ning panga aktsionäride garantiisid/toetusi, siis kapitalisuurenduse jõustumisel seda
enam vaja ei oleks.
Rahastamismahtude kasv on vajalik Ukraina makromajandusliku stabiilsuse hoidmiseks sõja ajal
ning ulatuslike taastamisvajaduste tõttu suuri investeeringuid nõudvates sektorites, eriti aga
taristus ja energeetikas. Pank ei tegutse Ukraina toetamisel üksi vaid koostöös ja koordineeritud
viisil teiste rahvusvaheliste rahastajatega. Pank on aktiivne osaline Ukraina mitmepoolse
abistamise koordineerimise platvormis (Multi-Agency Donor Coordination Platform - MDCP),
mida juhivad koos USA, EL ja Ukraina ning kus Eesti on vaatlejariik.
Eesti jaoks on väga oluline lisaks kahepoolsele abiandmisele Ukrainat toetada ka rahvusvaheliste
finantsasutuste kaudu, kuna nii on võimalik ellu viia suuremaid/keerulisemaid projekte ja
kasutada panga oskusteavet. Nii ei lange üksikutele liikmesriikidele laenu haldamisega seotud
koormust ning välditakse ka Ukraina ametiasutuste halduskoormuse liigset suurenemist.
Kapitalisuurendus võimaldab mingil määral (kuni 1/10 võrra) suurendada aastase
rahastamismahu taset ka ülejäänud maades (v.a. Venemaa ja Valgevene, kus on tegevus
peatatud).
7. Otsuse rakendamiseks vajalikud kulutused
Otsuse rakendamine toob Eestile kaasa märgitud aktsiate eest tasumise rahalise kohustuse
summas 4 030 000 eurot võrdsete osamaksetena ajavahemikul 2025-2029. Tegemist on
finantseerimistehinguga ning otsene mõju Eesti riigieelarve tasakaalule puudub.
Otsuse rakendamisest ei teki riigile otseseid rahalisi tulusid.
8. Riigikogu otsuse ja aktsiate märkimise jõustumine
Riigikogu otsus jõustub selle allakirjutamisel.
4
Sissemakstavate aktsiate märkimiseks edastab liige nõutavad märkimisdokumendid pangale:
märkimiskiri, millega märgitakse sissemakstavad aktsiad kooskõlas märkimiskirjas toodud
arvuga; kinnitus, et liige on nõuetekohaselt teinud kõik seadusandlikud ja muud sisemised
toimingud, mis on vajalikud märkimise tegemiseks; ja lubadus esitada toimingute kohta pangale
nõutavat teavet. Märkimiskiri jõustub ja selle alusel tehtud märkimine loetakse sooritatuks
jõustumiskuupäeval (31.12.2024. a) või päeval, mil pank teatab aktsiaid märkinud liikmele, et
liikme poolt esitatud dokumendid on pangale vastuvõetavad, olenevalt sellest, kumb kuupäev on
hilisem.
9. Eelnõu kooskõlastamine
Otsuse eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Välisministeeriumile ja
Justiitsministeeriumile.
_______________________________________________________________________________
Esitab Vabariigi Valitsus ……….2024. a
(allkirjastatud digitaalselt)
Resolutsioon nr 265-1
LUBATUD AKTSIAKAPITALI SUURENDAMINE
JA AKTSIATE MÄRKIMINE
NÕUKOGU:
Kinnitades veel kord aktsionäride pühendumust toetada Ukrainat vastuseks Vene
Föderatsiooni sõjalisele sissetungile;
tuletades meelde resolutsiooni nr 258 „EBRD toetus Ukraina vastupidavusele ja
ülesehitamisele: teekond edasi“ [EBRD’s Support for Resilience and Reconstruction in
Ukraine: The Way Forward], millega tehti direktorite nõukogule ülesandeks esitada
konkreetne ettepanek panga toetuse mahust Ukrainale ja sissemakstud kapitali võimalikuks
suurendamiseks;
olles hoolikalt kaalunud direktorite nõukogu aruannet „Ettepanek sissemakstud kapitali
suurendamiseks“ (edaspidi: aruanne);
toetades pangale mõeldud mahtu Ukraina toetamiseks rahvusvaheliste jõupingutuste osana,
säilitades ja rakendades panga ainulaadset mandaati ja ärimudelit;
rõhutades panga rolli tähtsust oma jätkuvale toetusele kõigis oma sihtriikides kõige
pakilisemate üleminekuprobleemide lahendamisele kooskõlas panga strateegilise suunaga;
nõustudes, et panga lubatud aktsiakapitali suurendamine sissemakstavate aktsiatega on
vajalik selleks, et pank saaks täita oma rolli Ukrainas, toetades samal ajal täielikult kõiki oma
sihtriike;
tervitades ja toetades panga konkreetseid ambitsioone seoses tema tööga Ukrainas, samuti
lühi- ja pikaajalisi kohustusi panga jätkuva arengu jaoks, nagu on kirjeldatud aruandes; ja
võttes teadmiseks panga pühendumust oma kapitaliressursside tõhusale kasutamisele ja G20
kapitali adekvaatsuse raamistiku läbivaatamise soovituste jätkuvale rakendamisele, nagu on
kirjeldatud aruandes.
OTSUSTAB KÄESOLEVAGA JÄRGMIST:
1. Lubatud aktsiakapitali suurendamine
Panga lubatud aktsiakapitali suurendatakse alates 31. detsembrist 2024 („jõustumiskuupäev“)
400 000 sissemakstava aktsia võrra, kus iga aktsia nimiväärtuseks on 10 000 eurot.
2. Aktsiate märkimine
(a) Vastavalt panga asutamislepingu (edaspidi: asutamisleping) artiklile 5.3 on igal
liikmel käesoleva resolutsiooni vastuvõtmise kuupäeva seisuga õigus märkida aktsiaid
vastavalt nimiväärtusele proportsionaalselt aktsiakapitali suurenemisega, mis on samaväärne
tema märgitud aktsiakapitali ning pangale vahetult enne käesoleva resolutsiooni kuupäeva
kuulunud kogu märgitud aktsiakapitali proportsiooniga, ümardatuna allapoole lähima
aktsiani. Iga selline märkimine tehakse kooskõlas selles resolutsioonis sätestatud
tingimustega.
(b) 30. juunil 2025 või enne seda või hilisemal kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31.
detsembril 2025, nagu direktorite nõukogu võib määrata 30. juunil 2025 või enne seda, peab
iga liige, kes soovib käesoleva otsuse alusel aktsiaid märkida, esitama pangale järgmised
dokumendid pangale vastuvõetavas vormis:
(i) märkimiskiri, millega liige märgib sissemakstavaid aktsiaid kooskõlas selles
märkimiskirjas toodud arvuga;
(ii) kinnitus, et liige on nõuetekohaselt teinud kõik seadusandlikud ja muud sisemised
toimingud, mis on vajalikud märkimise tegemiseks; ja
(iii) kohustus, mille alusel esitab liige sellise toimingu kohta panga nõutavat teavet.
(c) Iga märkimiskiri jõustub ja selle alusel tehtud märkimine loetakse sooritatuks
jõustumiskuupäeval või päeval, mil pank teatab aktsiaid märkinud liikmele, et sellise liikme
poolt eespool alapunkti b kohaselt esitatud dokumendid on pangale vastuvõetavad, olenevalt
sellest, kumb on hilisem.
(d) Käesoleva resolutsiooniga märkimiseks lubatud aktsiad, mida märkimistähtaja
möödumise ajaks ei ole käesoleva resolutsiooni kohaselt märgitud, jäetakse pangale alles ja
reserveeritakse uute liikmete esmaseks märkimiseks ja aktsiate märkimiste eriliseks
suurendamiseks üksikliikmetele vastavalt panga nõukogu otsusele kooskõlas asutamislepingu
artiklitega 5.2 ja 5.4.
(e) [1. mail 2033] loovutatakse kõik käesoleva resolutsiooni alusel märgitud aktsiad,
mille eest ei ole tasutud, olenemata alltoodud maksetingimuste kohaldamisest, automaatselt
ilma tasuta pangale koos asjaomas(t)e liikme(te) osaluse vastava vähendamisega. Kõik
sellised loovutatud aktsiad jäetakse samuti pangale ja reserveeritakse uute liikmete esmaseks
märkimiseks ja aktsiate märkimiste eriliseks suurendamiseks üksikliikmetele vastavalt panga
nõukogu otsusele kooskõlas asutamislepingu artiklitega 5.2 ja 5.4.
3. Maksetingimused
(a) Käesoleva resolutsiooni alusel märgitud sissemakstavate aktsiate eest tasutakse viie
võrdse aastase osamaksena. Iga liige teeb esimese osamakse 30. aprillil 2025 või enne seda
või 60 päeva pärast märkimiskirja jõustumist olenevalt sellest, kumb on hilisem. Ülejäänud
neli osamakset tasutakse hiljemalt 30. aprilli 2025 vastavatel aastapäevadel. Liige võib pärast
pangaga konsulteerimist teha makseid pangale soodsamatel tingimustel, kui on ette nähtud
käesoleva punkti eelmistes sätetes. Liige võib täita kõik oma maksekohustused või osa
nendest mittekaubeldavate, intressi mittekandvate lihtvekslitega, mille pank saab nõudmisel
lunastada nimiväärtuses graafiku alusel, mis ühtib eespool toodud osamaksete tähtpäevadega.
(b) Kõik liikme maksekohustused seoses aktsiate märkimisega vastavalt käesolevale
resolutsioonile täidetakse eurodes (EUR), USA dollarites (USD) või Jaapani jeenides (JPY),
kahel viimasel juhul Euroopa Keskpanga noteeritud asjaomase valuuta keskmine
vahetuskurss euro suhtes ajavahemikul 1. juuli 2023 kuni 30. september 2023 (kaasa
arvatud), täpsemalt 1 EUR: 1,0844 USD ja 1 EUR
: 157,25 JPY. Liikmed, kes soovivad täita oma maksekohustusi Ameerika Ühendriikide
dollarites või Jaapani jeenides, peavad oma märkimiskirjas tegema sellekohase tagasivõtmatu
valiku, mida kohaldatakse kõikidele maksetele.
(Vastu võetud 15. detsembril 2023)
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Justiitsministeerium
Riigikogu otsuse „Eesti Vabariigi
osaluse suurendamine Euroopa
Rekonstruktsiooni- ja
Arengupangas” eelnõu
Austatud minister
Esitame kooskõlastamiseks Riigikogu otsuse „Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Euroopa
Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas” eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Lisad:
1. Riigikogu otsuse „Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Euroopa Rekonstruktsiooni- ja
Arengupangas“ eelnõu
2. Riigikogu otsuse „Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Euroopa Rekonstruktsiooni- ja
Arengupangas“ eelnõu seletuskiri
3. Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga juhatajate nõukogu 15. detsembri 2023
resolutsioon nr 265 „Lubatud aktsiakapitali suurendamine ja aktsiate märkimine“ (tõlge)
Lisaadressaat: Välisministeerium
Priit Potisepp 5301 8156
Meie 02.10.2024 nr 1.1-10.1/4362-1
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/24-0990 - Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiitsministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 23.10.2024 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/44e0f298-2900-40ea-acc5-6d0ed7d823e1 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/44e0f298-2900-40ea-acc5-6d0ed7d823e1?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main