Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ja söödaseaduse muutmise seadus

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Justiitsministeerium

Meie: 27.09.2024 nr 1.4-1/999

Seaduseelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ja söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu.

Eelnõuga kavandatavad muudatused, eelkõige sotsiaalse tingimuslikkuse rakendamist

käsitlevad muudatused, on kiireloomulised, mistõttu palume Teie kooskõlastust võimalusel

kiiremini kui kümne tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Eelnõu, EN_ELUPS_2024_JuM.pdf;

2. Seletuskiri, SK_ELUPS_2024_JuM.docx;

3. ELUPS_muutmine_SK_lisa.docx;

4. SK_lisa2_KAVANDID.docx

Janeli Tikk

625 6299

[email protected]

Jaana Lepik

5669 1973

[email protected]

Ketlyn Roze

625 6127

[email protected]

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ja söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 2

MÄÄRUS

xx.xx.2024 nr …..

Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 68

„Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis

hoidmise nõuded ning kohustuslikud

majandamisnõuded“ muutmine

§ 1. Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 68 „Maa heas põllumajandus- ja

keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded“

muutmine

Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruses nr 68 „Maa heas põllumajandus- ja

keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded“ tehakse

järgmised muudatused:

1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded, kohustuslikud

majandamisnõuded ning töö- ja tööhõivetingimustega seotud nõuded ja tööandja

kohustused“;

2) määrust täiendatakse §-ga … järgmises sõnastuses:

„§ …. Töö- ja tööhõivetingimustega seotud nõuded ja tööandja kohustused

Taotleja täidab lisas 4 esitatud töö- ja tööhõivetingimustega seotud nõudeid ja tööandja

kohustusi (edaspidi koos sotsiaalse tingimuslikkuse nõuded).“;

3) …;

4) …;

5) määrust täiendatakse lisaga 4 „Sotsiaalse tingimuslikkuse nõuded“ (lisatud).

§ 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. a.

KAVAND

18.09.2024

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ja söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 2

Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määrus nr 68

„Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded, kohustuslikud majandamisnõuded ning töö- ja

tööhõivetingimustega seotud nõuded ja tööandja kohustused“ Lisa 4

(regionaal- ja põllumajandusministri ….2024 määruse nr … sõnastuses)

SOTSIAALSE TINGIMUSLIKKUSE NÕUDED

Valdkond

Sotsiaalse tingimuslikkuse

nõue

Tööhõive Läbipaistvad ja

prognoositavad

töötingimused

Euroopa

Parlamendi ja

nõukogu

direktiiv (EL)

2019/1152

Artikkel 3

Nõutav teave (tööleping)

esitatakse kirjalikult

Töölepingu seaduse § 4 lõige

2.

Artikkel 4

Tööandjad on kohustatud

teavitama töötajaid töösuhte

olulistest aspektidest

Töölepingu seaduse § 5

lõige1.

Artikkel 5 Tööleping tuleb esitada

esimese seitsme tööpäeva

jooksul (teavitamise aeg ja

viis)

Töölepingu seaduse § 5 lõige

3.

Artikkel 6 Töösuhte muudatused tuleb

esitada dokumendi vormis

Töölepingu seaduse § 5 lõige

4.

Artikkel 8 Katseaja maksimaalne kestus Töölepingu seaduse § 101

lõiked 1-3.

Artikkel 10 Töö minimaalse prognoosita-

vusega seotud tingimused

Kehtiv õigus ei reguleeri

töövorme, mille töökorraldus

on prognoosimatu.

Prognoosimatu

töökorraldusega töö on

näiteks töö nõudetöölepingu

või muu sarnase lepingu (sh

null-tunnilepingu) alusel, mil

tööandja saab töötaja tööle

kutsuda igal tööandjale

sobival ajal.

Artikkel 13 Kohustuslik koolitus Töölepingu seaduse § 28

lõike 2 punkt 5.

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ja söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 2

Tervis ja

ohutus

Meetmed,

millega

soodustatakse

töötajate tervise

ja ohutuse

parandamist

Euroopa

Parlamendi ja

nõukogu

direktiiv

89/391/EMÜ

Artikkel 5 Üldsätted, millega

kehtestatakse tööandja

kohustus tagada töötajate

ohutus ja tervis

Töötervishoiu ja tööohutuse

seaduse § 12 lõige 1.

Artikkel 6 Tööandjate üldine kohustus

võtta ohutuse ja tervise

kaitseks vajalikud meetmed,

sealhulgas riskide ennetamine

ning teabe ja väljaõppe

andmine

Töötervishoiu ja tööohutuse

seaduse § 12 lõige 5 ja § 121 .

Artikkel 7 Kaitse- ja ennetusmeetmed:

tuleb määrata üks või mitu

töötajat, kes tegelevad tervise

ja ohutuse alaste küsimustega,

või tuleb kasutada

ettevõtteväliseid pädevaid

teenistusi

Töötervishoiu ja tööohutuse

seaduse § 16.

Artikkel 8 Tööandja peab võtma

meetmeid, mida on vaja

esmaabi andmiseks,

tulekustutus-töödeks ja

töötajate evakueerimiseks

Töötervishoiu ja tööohutuse

seaduse § 4 lõige 4, § 132

lõike 1 punktid 1 ja 3, § 15

lõike 2 punktid 1-3, § 15

lõige 6.

Artikkel 9 Tööandjate kohustused seoses

riskide hindamisega,

kaitsemeetmete rakendamise

ja kaitsevahendite

kasutamisega ning

tööõnnetuste registreerimise

ja nendest teatamisega

Töötervishoiu ja tööohutuse

seaduse § 134 lõiked 1-3, §

24 lõiked 1, 3 ja 41.

Artikkel 10 Töötajate teavitamine ohutus-

ja terviseriskidest ning kaitse-

ja ennetus-meetmetest

Töötervishoiu ja tööohutuse

seaduse § 13 lõike 1 punkt

18, § 134 lõige 5, § 16 lõige 8,

§ 17 lõike 6 punkt 2.

Artikkel 11 Töötajatega konsulteerimine

ja nende osalemine kõiki

tööohutuse ja töötervishoiuga

seotud küsimusi käsitlevates

aruteludes

Töötervishoiu ja tööohutuse

seaduse § 12 lõige 3.

Artikkel 12 Tööandja peab tagama, et

töötajad saavad asjakohast Töötervishoiu ja tööohutuse

seaduse § 133 lõiked 1 -3.

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ja söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 2

ohutuse ja tervise alast

koolitust

Töötajate

töövahendite

kasutamisele

esitatavad

ohutuse ja

tervishoiu

miinimumnõude

d

Euroopa

Parlamendi ja

nõukogu

direktiiv

2009/104/EÜ

Artikkel 3 Üldised kohustused tagada, et

töövahendid sobivad töötajate

tööülesannete täitmiseks ilma

ohutust või tervist

kahjustamata

Vabariigi Valitsuse 11.

jaanuari 2000. aasta määruse

nr 13 „Töövahendi kasutamise

töötervishoiu ja tööohutuse

nõuded“ § 1 lõiked 1 ja 3.

Artikkel 4 Töövahendeid käsitlevad

eeskirjad ja töövahendi

nõuetekohane hooldamine

Vabariigi Valitsuse 11.

jaanuari 2000. aasta määruse

nr 13 „Töövahendi

kasutamise töötervishoiu ja

tööohutuse nõuded“ § 7 lõige

7.

Artikkel 5 Töövahendite kontrollimine – Vabariigi Valitsuse 11.

jaanuari 2000. aasta määruse

nr 13 „Töövahendi kasutamise

töötervishoiu ja tööohutuse

nõuded“ § 8 lõiked 1-5.

Artikkel 6 Töövahendid, millega

kaasnevad eririskid, võivad

kasutada üksnes isikud,

kellele see on ülesandeks

tehtud, ning kõiki parandus-,

ümberseadistus- ja

hooldustöid peavad tegema

selleks määratud töötajad

Vabariigi Valitsuse 11.

jaanuari 2000. aasta määruse

nr 13 „Töövahendi kasutamise

töötervishoiu ja tööohutuse

nõuded“ § 7 lõige 9.

Artikkel 7 Ergonoomia ja töötervishoid Vabariigi Valitsuse 11.

jaanuari 2000. aasta määruse

nr 13 „Töövahendi kasutamise

töötervishoiu ja tööohutuse

nõuded“ § 1 lõige 4.

Artikkel 8 Töötajatele tuleb anda

piisavat teavet ja asjakohasel

juhul kirjalikke juhiseid

töövahendite kasutamise

kohta

Vabariigi Valitsuse 11.

jaanuari 2000. aasta määruse

nr 13 „Töövahendi

kasutamise töötervishoiu ja

tööohutuse nõuded“ § 1 lõige

7. .

Artikkel 9 Töötajad peavad saama

piisava väljaõppe

Vabariigi Valitsuse 11.

jaanuari 2000. aasta määruse

nr 13 „Töövahendi kasutamise

töötervishoiu ja tööohutuse

nõuded“ § 1 lõige 6.

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ja söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 2

MÄÄRUS

xx.xx.2024 nr …..

Puu- ja köögivilja turustusstandardite kohaldamise

täpsemad nõuded ja järelevalve

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 86

lõike 3, § 88 lõike 22,§ 88 lõike 8 ja § 116 lõike 10 alusel ning komisjoni delegeeritud määruse

(EL) 2023/2429, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr

1308/2013 turustamisstandardite osas puu- ja köögiviljasektoris, teatavate töödeldud puu- ja

köögiviljatoodete puhul ja banaanisektoris ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EL)

nr 1666/1999 ning komisjoni rakendusmäärused (EL) nr 543/2011 ja (EL) nr 1333/2011 (ELT

L 2023/2429,3.11.2023,lk 1—77) artikli 5 lõike 1 punkt a) ii), artikkel 6 lõike 4 ning komisjoni

rakendusmääruse (EL) nr 2023/2430, millega kehtestatakse turustamisstandarditele vastavuse

kontrolli eeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, teatavate töödeldud puu- ja köögiviljatoodete

sektoris ning banaanisektoris (ELT L 2023/2430, 3.11.2023, lk 1—18) artikli 3 lõike 3 ja artikli

10 lõike 1 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega kehtestatakse erand Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr

1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega

tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr

1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671–854), I lisa IX osas loetletud

puu- ja köögivilja suhtes sätestatud turustusstandardite täitmisele, , erimärgistuse loa taotlemine

ning taotluse menetlemise täpsem kord, ettevõtja puu- ja köögivilja turustavate ettevõtjate

andmekogusse (edaspidi andmekogu) kandmise täpsemad tingimused, puu- ja köögivilja

turustusstandarditele vastavuse järelevalve täpsem kord ning erikord jaemüügi etapil.

(2) Määruses kasutatakse termineid komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2023/2430 V lisa

tähenduses.

§ 2. Puu- ja köögivilja turustusstandardi kohaldamise erand

Puu- ja köögivilja turustusstandardit ei kohaldata komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2023/2429 artikli 1 lõikes 2 nimetatud puu- ja köögivilja suhtes, mida tootja müüb otse tarbijale kohalikul turul, mis asub Eestis kuni 300 kilomeetri kaugusel tootjast või otse kättetoimetamise teel.

KAVAND

27.05.2024

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ja söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 2

§ 3. Erimärgistuse loa taotlemine ning taotluse menetlemise täpsem kord

(1) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 88 lõikes 5 nimetatud

erimärgistuse loa saamiseks peab puu- ja köögivilja turustaval ettevõtjal olema puu- ja

köögivilja turustusstandardite vastavuse kontrollimiseks personal, kes on läbinud asjakohase

koolituse.

(2) Põllumajandus- ja Toiduamet korraldab puu- ja köögivilja turustusstandarditele vastavuse

kontrollimise koolituse, mis koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast ja lõpeb eksamiga.

(3) Puu- ja köögivilja turustusstandardite koolitusel käsitletakse järgmisi teemasid:

1) kehtivad puu- ja köögivilja turustusstandarditealased riigisisesed ja Euroopa Liidu

õigusaktid;

2) puu- ja köögivilja turustusstandardid;

3) taotlejale erimärgistuse loa väljastamiseks esitatavad nõuded.

(4) Eksam loetakse sooritatuks, kui õigesti on vastatud vähemalt 80 protsendile küsimustest ja

turustusstandardid on määratud õigesti vähemalt 80 protsendil puu- ja köögiviljadest.

(5) Lõikes 2 nimetatud eksami sooritamise kohta väljastab Põllumajandus- ja Toiduamet eksami

sooritanud isikule tunnistuse.

(6) Põllumajandus- ja Toiduamet avaldab teabe koolituse toimumise kohta oma veebilehel.

(7) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 88 lõikes 42 sätestatud

erimärgistuse loa pikenduse saamiseks peab ettevõtjal olema vastavasisuline õigussuhe isikuga,

kes on läbinud lõikes 2 sätestatud koolituse või kes omab vähemalt kolmeaastast töökogemust

puu- ja köögivilja turustusstandardite vastavuse kontrollimisel või ta vastab füüsilisest isikust

ettevõtjana ise eelnimetatud nõuetele

§ 4. Andmete puu- ja köögivilja turustavate ettevõtjate andmekogusse kandmise

täpsemad tingimused

(1) Põllumajandus- ja Toiduamet kannab puu- ja köögivilja turustavate ettevõtjate

andmekogusse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2023/2430 artikli 3 lõikes 2 nimetatud

ettevõtja kohta Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 88 lõikes

5punktides b–e sätestatud andmed.

(2) Kooskõlas komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2023/2430 artikli 3 lõikega 3 ei kanta puu-

ja köögivilja turustavate ettevõtjate andmekogusse andmeid ettevõtja kohta:

1) kelle tegevus hõlmab delegeeritud määruse (EL) 2023/2429 artiklis 3 loetletud tooteid;

2) kelle tegevus hõlmab delegeeritud määruse (EL) 2023/2429 artiklis 5 kohaselt

turustusstandardite kohaldamisest vabastatud tooteid;

4) kelle tegevus puu- ja köögiviljasektoris piirdub kauba vedamisega.

§ 5. Puu- ja köögivilja turustusstandarditele vastavuse järelevalve täpsem kord jaemüügi

etapil

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ja söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 2

Põllumajandus- ja Toiduamet teeb riiklikku järelevalvet puu- ja köögivilja turustusstandarditele

vastavuse üle komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2023/2430 artikli 5 kohaselt.

§ 6. Kontrollide viis puu- ja köögivilja turustusstandarditele vastavuse üle tehtava riikliku

järelevalve erikorra jaemüügi etapil

(1) Puu- ja köögivilja vastavust turustusstandarditele kontrollitakse partiid esindava lähteproovi

või selle osa hindamise teel ja saatedokumendi alusel.

(2) Lõikes 1 nimetatud saatedokument peab sisaldama järgmisi andmeid:

1) toote nimetus;

2) päritoluriik;

3) õunte, pirnide, apelsinide, mandariinide, sealhulgas satsumad ja klementiinid, sidrunite,

kiivide, virsikute ja nektariinide, maasikate, salatite, käharate ja siledate endiiviasigurite,

paprikate, tomatite ja lauaviinamarjade kvaliteediklass;

4) õunte, pirnide, apelsinide, lauaviinamarjade ja mandariinide, välja arvatud satsumad ja

klementiinid, sordinimi.

§ 7. Proovide võtmine puu- ja köögivilja turustusstandarditele vastavuse üle tehtava

riikliku järelevalve erikorra jaemüügi etapil

(1) Proovide võtmine on puu- või köögiviljapartiist ajutiselt võetud koondproov

turustusstandarditele vastavuse kontrollimiseks.

(2) Rikutud pakendeid lähteproovina ei kasutata.

(3) Paragrahvi 6 lõikes 1 nimetatud lähteproovi koguse ning üksikproovide koguse ja arvu

määrab järelevalveametnik. Lähteproovi kogus peab olema piisav puu- või köögiviljapartii

turustusstandarditele vastavuse hindamiseks. Kui järelevalveametnikul tekib kahtlus, et puu-

või köögivili ei vasta asjaomasele turustusstandardile, võetakse partiist üksikproove vähemalt

vastavalt lisas märgitud arvule ja kogusele.

(4) Suurte puu- ja köögiviljade (üks vili üle kahe kilogrammi) puhul peavad üksikproovid

koosnema vähemalt viiest viljast. Kui partiis on alla viie pakendi või kui partii kaalub alla

kümne kilogrammi, kontrollitakse kogu partiid.

(5) Pähklite turustusstandarditele vastavuse kontrollimiseks võetakse lähteproovi igast

üksikproovist proovi esindav kogus. Proovi esindav kogus kokku on vähemalt 50 pähklit või

üks müügipakend.

(6) Värske puu- ja köögivilja sisu turustusstandarditele vastavuse kontrollimiseks võetakse

lähteproovist vähendatud proov. Vähendatud proovi kogus ei või ületada 10 protsenti

lähteproovist.

§ 8. Proovi kontrollimine puu- ja köögivilja turustusstandarditele vastavuse üle tehtava

riikliku järelevalve erikorra jaemüügi etapil

(1) Kui üksikprooviks on võetud pakendatud puu- või köögivili, siis pakitakse see

turustusstandarditele vastavuse kontrollimiseks lahti, välja arvatud juhul, kui pakendi laad ja

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ja söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 2

pakkematerjali liik võimaldavad toodet hinnata lahti pakkimata. Pakendatud pähklid võib jätta

lahti pakkimata juhul, kui neid on võimalik hinnata läbi paki.

(2) Enne lõikes 1 nimetatud üksikproovi lahtipakkimist kontrollitakse pakendi, sealhulgas selle

materjali sobivuse ja puhtuse vastavust turustusstandarditele ning pakendi märgistust.

(3) Puu- või köögivili tükeldatakse juhul, kui puu- või köögivilja turustusstandardites nähakse

ette selle sisu kontrollimine.

(4) Puu- või köögiviljapartiist prooviks eraldatud kogus pannakse pärast turustusstandarditele

vastavuse kontrollimist partii hulka tagasi, välja arvatud juhul, kui see on kontrollimisel

kahjustunud või muutunud müügikõlbmatuks.

§ 9. Määruste kehtetuks tunnistamine

(1) Maaeluministri 11. augusti 2015. a määrus nr 81 „Puu- ja köögivilja turustamisstandarditele

vastavuse järelevalve täpsem kord ning turustamisstandarditele vastavuse järelevalve erikord

jaemüügi etapil” tunnistatakse kehtetuks.

(2) Maaeluministri 4. septembri 2015. a määrus nr 1 „Täpsemad tingimused ettevõtja andmete

kandmiseks puu- ja köögivilja turustavate ettevõtjate andmekogusse ning puu- ja köögivilja

turustamisstandarditele vastavuse kontrollimise koolituse nõuded“ tunnistatakse kehtetuks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaalminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ja söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 2

MÄÄRUS

xx.xx.2024 nr …..

Maaeluministri 8. märtsi 2019. a määruse nr 24 „Riigi

toidu ja sööda käitlejate registri põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse.

§ 1. Maaeluministri 8. märtsi 2019. a määrust nr 24 „Riigi toidu ja sööda käitlejate registri

põhimäärus“ muudetakse järgmiselt:

1) paragrahvi 1 lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast sõna ettevõtjad tekstiosaga:

„ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse

põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu

määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT

L 347, 20.12.2013, lk 671–854), lisa 1 IX osas loetletud puu- ja köögivilja turustavad

ettevõtjad)“.

2) paragrahvi 1 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Registrile kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses registri kohta

sätestatut, arvestades toiduseaduses, söödaseaduses ja Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse sätestatud erisusi.“;

3) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendataks punktiga 8 järgmises sõnastuses:

„8) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 88 lõikes 3 nimetatud

andmed.“;

4) paragrahvi 6 lõiget 2 täiendataks punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„2) komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2023/2430 artikli 3 lõikes 5 nimetatud andmed.“;

5) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„PTA kannab puu- ja köögivilja turustava isiku ja tema tegevuse kohta registrisse üksnes need

andmed, mida ei ole esitatud toiduseaduse alusel.“;

6) määrust täiendatakse § 7 1järgmises sõnastuses:

KAVAND

27.05.2024

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ja söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 2

„§ 7 1Andmed erimärgistuse loa kohta

Erimärgistuse loa kohta kantakse registrisse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2023/2430

artikli 4 lõikes 5 nimetatud andmed.“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaalminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ja söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 2

MÄÄRUS

xx.xx.2023 nr …..

Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri

põhimäärus

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 112

lõike 2 ja § 113 lõike 6 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Andmekogu nimi ja eesmärk

(1) Andmekogu ametlik nimi on põllumajandustoetuste ja põllumassiivide register (edaspidi

register).

(2) Registri pidamise eesmärk on koguda, töödelda ja säilitada andmeid ühise

põllumajanduspoliitika abinõude, maaelu ja põllumajandusturu korraldamise riiklike abinõude

ning kalandusturu korraldamise abinõude rakendamiseks, eriotstarbelise diislikütuse

ostuõiguse kasutamiseks, põllumajanduspoliitika kavandamiseks, kestliku põllumajanduse

soodustamiseks ja järelevalve teostamiseks.

(3) Lõikes 2 nimetatud abinõud (edaspidi koos põllumajandus- ja kalandussektori abinõud)

selle määruse tähenduses on:

1) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud

ühise põllumajanduspoliitika abinõud;

2) maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse §-des 7, 17 ja 20¹ nimetatud riiklikud

abinõud, mida rakendab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA);

3) kalandusturu korraldamise seaduse § 2 lõike 1 punktides 1, 2 ja 5 nimetatud kalandusturu

korraldamise abinõud.

§ 2. Registri vastutav ja volitatud töötleja

(1) Registri vastutav töötleja on PRIA, kes vastutab registri haldamise seaduslikkuse ja registri

arendamise eest.

KAVAND

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ja söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 2

(2) Registri vastutav töötleja täidab järgmiseid ülesandeid:

1) korraldab registri tehnoloogilise keskkonna haldamist, sealhulgas registri majutamist;

2) töötleb oma ülesannete täitmiseks registri andmeid, sealhulgas kogub, salvestab, korrastab,

analüüsib, muudab, säilitab, avalikustab ja kustutab neid;

3) tagab kõigi registritoimingute logimise ja logide säilitamise;

4) määrab registri käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks registri

turvanõuetele vastavad organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnoloogilised turvameetmed

ning korraldab nende rakendamise;

5) korraldab registriandmetele juurdepääsu, sealhulgas kasutajaõiguste andmise selleks

õigustatud isikutele;

6) vastutab registriandmete nõuetekohase väljastamise eest;

7) annab volitatud töötlejale vajalikke juhiseid ja korraldusi;

8) korraldab muude registri teenuste osutamist.

(3) Registri volitatud töötleja on Maaelu Teadmuskeskus (edaspidi METK), kes täidab

järgmiseid ülesandeid:

1) töötleb Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses sätestatud

võrdlushindade kataloogi andmeid;

2) töötleb Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel

nõuandeteenuse osutajate nimekirja kandmisega seotud andmeid;

3) töötleb Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel

põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu andmeid;

4) töötleb Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel turuinfo

andmeid.

(4) Registri volitatud töötlejad on ka Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise

seaduse § 11 lõikes 4 nimetatud kohalik tegevusrühm ja kalandusturu korraldamise seaduse

§ 47 lõikes 2 nimetatud kohalik tegevusrühm, kes töötlevad kohaliku arengu strateegia

rakendamisega seotud andmeid.

(5) Registri volitatud töötleja on ka Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, kes tagab

turuinfo ja põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu registriosa arendamise ja majutuse.

(6) Registri volitatud töötleja võib olla ka isik või asutus, kellel on õigusaktist tulenev pädevus

registri andmete töötlemiseks või kes tegeleb registri arendamise ja hooldamisega.

(7) Registri volitatud töötleja on andmete töötlemisel kohustatud täitma vastutava töötleja

juhiseid ja tagama andmekogu turvalisuse.

(8) Registri vastutav töötleja ja volitatud töötleja vastutavad oma pädevuse piires isikuandmete

töötlemise nõuete täitmise eest.

§ 3. Registri kasutajad

(1) Registri vastutav töötleja määrab oma ametniku või töötaja, kes kontrollib registri pidamise

seaduslikkust ja kellel on juurdepääsu õigus kõigile registri andmetele ja logidele.

(2) Registri vastutav töötleja määrab oma ametniku või töötaja registri administraatori

õigustega kasutajaks (edaspidi administraator). Administraator annab vastutava töötleja

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ja söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 2

ametnikule või töötajale juurdepääsu õiguse registri tehnoloogilisele keskkonnale.

Administraatoril on juurdepääsu õigus kõigile andmetele ja logidele.

(3) Registri vastutav ja volitatud töötleja määravad oma ametniku või töötaja registri kasutajaks

(edaspidi kasutaja). Kasutaja täidab vastutava või volitatud töötleja ülesandeid, sealhulgas

kogub, salvestab, korrastab, avalikustab, muudab, säilitab, analüüsib ja kustutab

registriandmeid. Kasutajale antakse andmetele juurdepääsu õigus ulatuses, mis on vajalik tema

ameti- või tööülesannete täitmiseks.

§ 4. Registriandmete õiguslik tähendus

Vedelkütuse erimärgistamise seaduse § 37 alusel registrisse kantud andmetel ostuõiguse

kehtivuse ja ostuõiguse teostamiseks antud volituse kohta on õiguslik tähendus.

§ 5. Registri ülesehitus ja turvaklass

(1) Registrit peetakse ühetasandilise digitaalse andmekoguna, mis hõlmab aktuaalseid ja

arhiveeritud registriandmeid, sealhulgas põllumassiivide kaarte ja võrdlushindade kataloogi,

põllumajandusandmete varamut ning turuinfo ja põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu

andmeid.

(2) Registriandmete turvaklass on K2T2S2. Registri turbeaste on keskmine (M).

2. peatükk

Registrisse kantavad andmed

§ 6. Andmed põllumajandus- ja kalandussektori abinõus osaleva isiku kohta

(1) Põllumajandus- ja kalandussektori abinõus osaleva isiku kohta kantakse registrisse

järgmised andmed:

1) nimi või ärinimi, seltsingu ja muu isikute juriidilise staatuseta ühenduse puhul selle esindaja

nimi;

2) registrikood või isikukood, isikukoodi puudumise korral sünniaeg;

3) elu- või asukoha aadress ning kontaktandmetena telefoninumber, e-posti aadress ja

postiaadress;

4) tegevuskoha aadress;

5) esindaja nimi, isikukood, kontaktandmetena telefoninumber, e-posti aadress ja postiaadress

ning esindusõiguse alus;

6) arvelduskonto number ning riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse asutuse puhul

raamatupidamise seaduse § 36 lõike 1 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud tehingupartneri

kood ja arvelduskonto olemasolu korral selle viitenumber ning arvelduskonto omaniku nimi ja

muud pangarekvisiidid;

7) andmed nime ja ärinime muutmise kohta;

8) füüsilise isiku surma ja juriidilise isiku lõppemise kuupäev;

9) andmed toetusõiguste kohta;

10) abinõus osalemise tingimusi reguleerivas õigusaktis nõutud muud andmed.

(2) Põllumajandus- ja kalandussektori abinõu kaudu lõpliku kasusaaja kohta, kes ise ei ole abi

või toetuse taotleja, kantakse registrisse lõikes 1 nimetatud andmed.

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ja söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 2

(3) Nõuandeteenuse osutajate nimekirja kantakse lisaks lõike1 punktides 1–5, 7–8 ja 10

nimetatud andmetele nõuandeteenuse osutaja heaks tegutseva nõustaja kohta järgmised

andmed:

1) nõustaja nimi ja isikukood, isikukoodi puudumise korral sünniaeg;

2) osutatava nõuande valdkond;

3) nõustaja kvalifikatsiooni ja töökogemuse andmed.

(4) Isiku kohta, kes vabatahtlikult esitab põllumajandusandmete varamusse PRIA e-teenuse

keskkonnas avatud e-teenuse kaudu andmed põllumajandusliku tegevuse kohta, kantakse

registrisse lõike 1 punktides 1–4 ja 7–8 nimetatud andmed.

§ 7. Põllumajandus- ja kalandussektori abinõus osalemiseks esitatud taotlusega ja abinõu

rakendamisega seotud andmed

(1) Põllumajandus- ja kalandussektori abinõus osalemiseks esitatud taotluse, sealhulgas

maksetaotluse ja muu menetlusdokumendi ning abinõu elluviimise kohta kantakse registrisse

järgmised andmed:

1) abinõu liik ja toetuse nimetus;

2) taotluse või muu menetlusdokumendi esitamise kuupäev;

3) taotluse või muu menetlusdokumendi sisu, sealhulgas taotletava toetuse suurus;

4) taotluses kavandatud tegevus ning selle elluviimise eesmärk, tingimused ja ajakava, väljund-

ja tulemusnäitajad;

5) tegevuse elluviimise eelarve, sealhulgas omafinantseeringu ja kululiikidega seotud andmed,

ning kulude mõistlikkuse tõendamise viis ja ostumenetluse andmed;

6) teave abinõus osalemise tingimusena võetud kohustuste kohta, sealhulgas püsirohumaa

pindala säilitamise kohustuse suurus põllumassiivide kaupa;

7) teave tegevuse elluviimise, sellega kaasnevate kohustuste täitmise ja tegevuse eest tasumise

kohta;

8) abinõus osalemisega seotud seireks ja hindamiseks vajalikud andmed;

9) abinõus osalemise tingimusi reguleerivas õigusaktis nõutud muud taotluses esitatavad

andmed.

(2) Põllumajandus- ja kalandussektori abinõu rakendamise menetlemise kohta ning abinõu

rakendamise käigus tehtud otsuste, sõlmitud lepingute ja sooritatud toimingute kohta kantakse

registrisse järgmised andmed:

1) taotluse ja menetlusdokumendi kontrolli üldteave, kontrolli tegemise aeg, kontrolli tegija

nimi ja kontrolli tulemus;

2) taotluse hindamise aeg ja tulemus ning hindaja nimi ja selle isiku või asutuse nimi, keda

hindaja esindab;

3) abinõu rakendamise otsuse number ja kuupäev;

4) abinõu rakendamise otsuse sisu koos kõrvaltingimustega, toetuse suuruse kujunemise

tingimused, toetuse vähendamise korral selle põhjendus ning määratud ja makstud toetuse

suurus;

5) abinõu rakendamiseks sõlmitud lepingu number ja kuupäev ning lepingu sisu;

6) taotluse rahuldamata jätmise korral selle põhjendus;

7) abinõus osalemiseks esitatud nõuete ja kohustuste, sealhulgas toetatava tegevuse kestuse

nõude täitmise kontrollimiseks kohaldatud haldus- ja riikliku järelevalve meetme üldteave,

järelevalvetoimingu tegemise aeg, järelevalvetoimingu tegija nimi ja järelevalve tulemus;

8) toetuse tagasinõudmise kuupäev ja põhjus ning tagasinõutava toetuse suurus;

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ja söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 2

9) toetuse tagasimaksmise kuupäev ning tagasimakstava toetuse suurus ja ajatamise tingimused.

(3) Kalandusturu korraldamise seaduse § 2 lõike 1 punktis 1 nimetatud kalandusturu

korraldamise abinõude kohta kantakse registrisse lisaks lõigetes 1 ja 2 sätestatule järgmised

andmed:

1) komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa

Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu

Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning nähakse ette

üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja

Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta (ELT L 138, 13.05.2014, lk 5–44), III lisas

nimetatud andmed;

2) komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1243/2014, milles sätestatakse vastavalt Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 508/2014 (Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi

kohta) eeskirjad liikmesriikide esitatava teabe ning andmevajaduse ja võimalike andmeallikate

vahelise sünergia kohta (ELT L 334, 21.11.2014, lk 39–51), I ja II lisas nimetatud andmed.

(4) Kalandusturu korraldamise seaduse § 2 lõike 1 punktis 2 nimetatud kalandusturu

korraldamise abinõude kohta kantakse registrisse lisaks lõigetes 1 ja 2 sätestatule järgmised

andmed:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase

Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja

viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706),

XVII lisas nimetatud andmed;

2) komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/79, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2021/1139 rakenduseeskirjad seoses tegevuse tasandi rakendusandmete

salvestamise, edastamise ja esitamisega (ELT L 13, 20.01.2022, lk 24–36), nimetatud andmed.

(5) Registrisse kantakse ka lõigetes 1–4 sätestatud asjakohased andmed põllumajandus- ja

kalandussektori abinõu kaudu lõplikule kasusaajale antud abi kohta.

(6) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse 6. peatükis sätestatud

põllumajandustoodete ühise turukorralduse abinõude kohta kantakse registrisse lisaks

lõigetes 1 ja 2 sätestatule järgmised andmed:

1) tunnustatud tootjaorganisatsiooni nimi, valdkond, kus tootjaorganisatsioon on tunnustatud,

tootjaorganisatsiooni liikmete nimed, liikmete toodetavate nende toodete nimekiri, mida

turustatakse tulundusühistu kaudu, ning andmed nende toodete koguseliste näitajate ja

turustustingimuste kohta;

2) tunnustatud tootjarühma nimi, tootjarühma põhitoote kirjeldus ja tootjarühma liikmete

nimed;

3) kokkuostetava või eraladustatava põllumajandustoote nimetus ja selle toote

kvaliteedinäitajad;

4) kokkuostetava või eraladustatava põllumajandustoote asukoht ja andmed

sekkumiskokkuostul kasutatava ladustamiskoha kohta;

5) pakkumuse sisu ja kuupäev;

6) impordi- ja ekspordilitsentsi taotlemisel komisjoni rakendusmääruse (EL) 2016/1239, milles

sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad

seoses impordi- ja ekspordilitsentside süsteemiga (ELT L 206, 30.07.2016, lk 44–70), I lisas

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ja söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 2

nõutud andmed ning taotleja registreerimis- ja identifitseerimisnumber (EORI number) ja

impordi- ja ekspordilitsentsi kehtivusaeg;

7) muuks otstarbeks kui külvamiseks ettenähtud kanepiseemnete importimisel imporditavate

seemnete kogus, andmed seemnete lubatud otstarbel kasutamise kohta, sealhulgas töötlemisel

või segamisel saadava toote kirjeldus ja sellise toote ladustamis- ja töötlemiskoha aadress ning

kanepiseemnete reekspordi sihtriik.

§ 8. Andmed tagatise kohta

Põllumajandus- ja kalandussektori abinõu rakendamise korral kantakse esitatud tagatise kohta

registrisse järgmised andmed:

1) tagatise esitaja nimi või ärinimi, seltsingu ja muu isikute juriidilise staatuseta ühenduse puhul

selle esindaja nimi;

2) tagatise esitaja registrikood või isikukood, isikukoodi puudumise korral sünniaeg;

3) tagatise vorm ja väärtus;

4) tagatise esitamise kuupäev ning tagatise kasutamise ja vabastamise tingimused;

5) tagatise minetamise ja vabastamise kuupäev ning põhjus.

§ 9. Põllumassiivi andmed

Põllumassiivi kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) ruumikuju;

2) pindala;

3) tunnused, sealhulgas unikaalne numberkood;

4) maakasutustüüp;

5) toetusõiguslikkuse staatus ja maksimaalne toetusõiguslik pindala;

6) püsirohumaa säilitamise kohustusega, sealhulgas tagasirajatud püsirohumaaga, seotud

andmed;

7) maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudena määratletud säilitamisele

kuuluvad maastikuelemendid ja nende suurus;

8) muud andmed, mille esitamise kohustus on nõutud ühise põllumajanduspoliitika rakendamist

reguleerivas õigusaktis.

§ 10. Võrdlushindade kataloogi andmed

Võrdlushindade kataloogi asjade ja teenuste kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) asja või teenuse kood;

2) asja või teenuse nimetus;

3) asja või teenuse kirjeldus ja tehnnilised näitajad;

4) piirhinna kinnitamise ettepaneku teinud isiku nimi ja registrikood või isikukood, isikukoodi

puudumise korral sünniaeg, ning ettepaneku esitamise kuupäev ja ettepaneku sisu;

5) asja või teenuse piirhind ning selle kehtivuse algus- ja lõppkuupäev;

6) teave asja piirhinna mõistlikkuse kontrollimisel tehtud toimingute kohta.

§ 11. Eriotstarbelise diislikütuse ostuõigusega seotud andmed

Eriotstarbelise diislikütuse ostuõiguse kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) ostuõiguse taotleja ja saaja nimi ning registrikood;

2) andmed füüsilise isiku surma ja juriidilise isiku lõppemise, sealhulgas likvideerimise kohta;

3) ostuõiguse taotleja ja saaja asu- ja tegevuskoha aadress ning kontaktandmetena

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ja söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 2

telefoninumber, e-posti aadress ja postiaadress;

4) ostuõiguse taotluse esitanud isiku nimi, isikukood, kontaktandmetena telefoninumber,

e-posti aadress ja postiaadress ning esindusõiguse alus;

5) eriotstarbelise diislikütuse ostmiseks volitatud isiku nimi ja isikukood, isikukoodi puudumise

korral sünniaeg, ning volituse kestus;

6) ostuõiguse taotluses esitatud andmed;

7) ostuõiguse taotluse esitamise kuupäev;

8) andmed ostuõiguse andmise või taotluse rahuldamata jätmise kohta, eriotstarbelise

diislikütuse kasutusotstarve ning taotluse rahuldamata jätmise korral selle põhjendus;

9) andmed vedelkütuse erimärgistamise seaduses sätestatud nõuete täitmise üle teostatud

järelevalve kohta;

10) andmed aktsiisisoodustuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise kohta;

11) andmed ostuõiguse kehtivuse kohta, sealhulgas andmed ostuõiguse kehtetuks tunnistamise

kohta.

§ 12. Põllumajandusandmete varamu andmed

Põllumajandusliku tegevuse kohta kantakse registri põllumajandusandmete varamusse

järgmised andmed:

1) põlluraamatu andmed;

2) karjatervise andmed.

§ 13. Põlluraamatu andmed

(1) Registri põllumajandusandmete varamusse kantakse iga põllu kohta järgmised põlluraamatu

andmed, kui need ei ole esitatud § 6, 7 või 9 alusel:

1) lõikes 2 nimetatud andmed põllu kohta ja lõikes 4 nimetatud andmed põllul tehtud tööde

kohta;

2) põllul tehtud töö alustamise ja lõpetamise kuupäev;

3) põllul tehtud töö tööala pindala, kui see ei lange kokku põllu pindalaga.

(2) Põllu andmed on:

1) registrisse kandmata põllumajandusmaa puhul selle katastritunnus maakatastris;

2) põllu tähis;

3) põllu pindala täpsusastmega 0,01 hektarit;

4) põllu ruumikuju;

5) põllu maakasutustüüp;

6) toitainete mulda viimise ja mullast väljaviimise tulemus;

7) põllul kasvatatav põllumajanduskultuur;

8) põllumajanduskultuuri kavandatud saagikus.

(3) Põllu andmetena kantakse registrisse ka pärandniidu ala tähis ja pärandniidu ala pindala

täpsusastmega 0,01 hektarit ning registrisse kandmata pärandniidu puhul elupaiga kood.

(4) Põllul tehtud tööde andmed on:

1) põllumajanduskultuuri kasvatamise ja külviks kasutatud seemnete andmed;

2) saagikoristuse andmed;

3) väetamise andmed;

4) lupjamise andmed;

5) sõnniku aunastamise andmed;

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ja söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 2

6) karjatamise andmed;

7) taimekaitsevahendi kasutamise andmed;

8) taimehaiguse-, taimekahjuri- ja umbrohuseire andmed;

9) mullaproovi võtmise ja mullaproovi analüüsi andmed;

10) maaparandushoiutööde andmed;

11) muu põllumajandusliku tegevusega seotud andmed.

§ 14. Karjatervise andmed

Registri põllumajandusandmete varamusse kantakse kalendrikuude kaupa järgmised

karjatervise andmed:

1) selle tegevuskoha põllumajandusloomade registri registrinumber, kus peetavate loomade

kohta karjatervise andmed põllumajandusandmete varamusse kantakse;

2) sigimise tervishoidu iseloomustavad näitajad;

3) noorkarja tervishoidu iseloomustavad näitajad;

4) udaratervist iseloomustavad näitajad;

5) jäsemetervist iseloomustavad näitajad;

6) ainevahetust iseloomustavad näitajad;

7) loomade praakimine karjast.

§ 15. Turuinfo ja põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrk

(1) Turuinfo kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) komisjoni rakendusmääruses (EL) 2017/1185, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruste (EL) nr 1307/2013 ja (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad seoses

komisjonile edastatava teabe ja dokumentidega ning millega muudetakse mitut komisjoni

määrust ja tunnistatakse mitu määrust kehtetuks (ELT L 171 4.7.2017, lk 113), nimetatud

andmed;

2) põllumajandustoote nimetus;

3) põllumajandustoote turuinfo;

4) ajavahemik, mille kohta andmeid esitatakse;

5) turuinfo esitamise tähtpäev.

(2) Põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrku kantakse järgmised andmed:

1) komisjoni rakendusmääruses (EL) 2015/220, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr

1217/2009 (millega luuakse Euroopa Liidu põllumajanduslike majapidamiste tulusid ja

majandustegevust käsitlevate raamatupidamisandmete kogumise võrk) rakenduseeskirjad (ELT

L 46, 19.2.2015, p. 1–106) sätestatud andmed;

2) ühise põllumajanduspoliitika hindamiseks vajalikud andmed.

3. peatükk

Registriandmete töötlemine

§ 16. Andmeandjad

Registri andmeandjad on:

1) põllumajandus- ja kalandussektori abinõus osalev isik, kes kannab registrisse abinõus

osalemiseks vajalikud andmed;

2) eriotstarbelise diislikütuse ostuõiguse taotleja ja ostuõigust omav isik, kes kannavad

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ja söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 2

registrisse ostuõiguse saamiseks vajalikud andmed ja andmed esindusõiguse kohta;

3) ühise põllumajanduspoliitika abinõus osalev isik ja PRIA e-teenuse keskkonnas avatud

e-teenuse vabatahtlik kasutaja või nende esindajana eraõiguslik andmekogupidaja, kes

kannavad põllumajandusandmete varamusse isiku põllumajandusliku tegevuse andmed;

4) registri vastutav ja volitatud töötleja, kes kannavad registrisse muud §-des 6–11 ja 15

sätestatud andmed;

5) valimi alusel turuinfot esitav isik;

6) koostöölepingu sõlminud aruandev majapidamine FSDNis või FSDN andmete koguja.

§ 17. Andmevahetus teiste andmekogudega

Riigi infosüsteemi haldussüsteemis muu andmekogu põhiandmeteks määratud andmed

saadakse sellest andmekogust, mis neid põhiandmetena kogub.

§ 18. Alusdokumendid

(1) Registrisse kantavate andmete alusdokumendid on:

1) põllumajandus- ja kalandussektori abinõus osalemiseks esitatud taotlus, pakkumus ja muu

menetlusdokument ning nendega seotud dokumendid;

2) põllumajandus- ja kalandussektori abinõu rakendamisega seotud protokoll, haldusakt, leping

või muu registrikande alust tõendav dokument;

3) eriotstarbelise diislikütuse ostuõiguse saamiseks esitatud taotlus ja sellega seotud

dokumendid;

4) eriotstarbelise diislikütuse ostuõiguse andmise ja aktsiisisoodustuse tagasinõudmisega

seotud haldusakt;

5) taotleja avaldus registriandmete muutmiseks ja §-s 9 sätestatud andmete registrisse

kandmiseks;

6) METK-i eksperdiarvamus võrdlushindade kataloogi asjade ja teenuste kohta ning registrisse

kantava piirhinna kohta;

7) METK-i nõuandeteenuse osutajate nimekiri.

(2) Lisaks lõikes 1 sätestatule võib registrisse kantavate andmete alusdokumendiks olla muu

§-des 6–11 ja 15 sätestatud andmetega seotud dokument.

§ 19. Andmete registrisse kandmine

(1) Paragrahvides 6 ja 7 sätestatud andmed kannab põllumajandus- ja kalandussektori abinõus

osalev isik registrisse PRIA e-teenuse keskkonnas vahetult andmeid esitades.

(2) Paragrahvides 6–9 sätestatud andmed, mida kannab registrisse vastutav või volitatud

töötleja, kantakse registrisse 15 tööpäeva jooksul andmete andmekogusse kandmise aluseks

oleva teabe laekumisest, sündmuse toimumisest või toimingu või otsustuse tegemisest arvates.

(3) Paragrahvis 10 sätestatud võrdlushindade kataloogi asjade ja teenuste andmed kannab

METK registrisse piirhinna kinnitamise päeval.

(4) Andmed §-s 11 sätestatud eriotstarbelise diislikütuse ostuõiguse saamiseks esitatud taotluse

ja eriotstarbelise diislikütuse ostmiseks volitatud isiku kohta kannab ostuõiguse taotleja või

saaja registrisse PRIA e-teenuse keskkonnas vahetult andmeid esitades.

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ja söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 2

(5) Andmed isikute kohta, kellele loetakse eriotstarbelise diislikütuse ostuõigus antuks, kannab

PRIA registrisse ühe tööpäeva jooksul vedelkütuse erimärgistamise seaduse § 37 lõikes 2

sätestatud sündmuse toimumisest arvates. Andmed eriotstarbelise diislikütuse ostuõiguse

andmise, sellest keeldumise või ostuõiguse kehtetuks tunnistamise kohta kannab PRIA

registrisse otsuse tegemise päeval.

(6) Põllumajandusandmete varamu põlluraamatu andmed põllul tehtud tööde kohta kannab isik,

kes peab põlluraamatut elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonnas, registrisse kümne

kalendripäeva jooksul tehtud töö tegemisest või lõpetamisest arvates. Eraõiguslik

andmekogupidaja kannab oma esindatava andmed tehtud tööde kohta registrisse

20 kalendripäeva jooksul tehtud töö tegemisest või lõpetamisest arvates.

(7) Põllumajandusandmete varamu karjatervise andmed kannab isik, kes taotleb Loomade

tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetust registrisse vastavalt meetme määruses

sätestatud tähtajale.

(8) Põllumajandusandmete varamu soovitusteenuste kasutamisega seotud andmed kantakse

registrisse vastavalt vabatahtlike teenuste kasutamisele.

(9) Andmed kantakse registrisse alusdokumentide, isikutelt saadud teadete, menetluse käigus

teatavaks saanud teabe ja dokumentide ning teiste andmekogude andmete alusel. Paragrahvi 16

punktides 1–3 ja 5–6 nimetatud andmeandjad kannavad andmed registrisse ise.

(10) Andmed kantakse registrisse digitaalsel kujul, vajaduse korral alusdokumendid

digitaliseeritakse.

§ 20. Registriandmete õigsuse tagamine

(1) Registriandmete õigsuse, ajakohasuse ja õigeaegse parandamise eest vastutab andmeandja.

(2) Andmete registrisse kandja vastutab selle eest, et registrisse kantud andmed vastavad

andmete esitaja poolt registrisse kandmiseks esitatud andmetele.

(3) Vastutav töötleja ning § 2 lõigetes 3 ja 4 sätestatud andmete korral volitatud töötleja

kontrollivad registriandmete õigsust.

§ 21. Registriandmete parandamine

(1) Kui tekib põhjendatud kahtlus, et registriandmed ei ole õiged, esitab PRIA või § 2 lõigetes 4

ja 5 sätestatud andmete korral volitatud töötleja andmeandjale nende andmete kohta

järelepärimise.

(2) Kui andmeandja avastab, et registrisse kantud andmed on muutunud või ei ole muul põhjusel

õiged, on ta kohustatud viivitamata esitama PRIA-le või § 2 lõigetes 3 ja 4 sätestatud andmete

korral volitatud töötlejale avalduse andmete muutmiseks. Registrisse kantud §-s 9 sätestatud

andmete muutmiseks esitatakse avaldus 15 tööpäeva jooksul andmete muutumisest arvates.

(3) PRIA või § 2 lõigetes 3 ja 4 sätestatud andmete korral volitatud töötleja parandab ebaõiged

registriandmed viie tööpäeva jooksul õigete andmete saamisest arvates. Ebaõiged §-s 9

sätestatud andmed parandab PRIA 15 tööpäeva jooksul õigete andmete saamisest arvates.

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ja söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 2

(4) Registriga liidestatud andmekogust registrisse kantud ebaõigetest andmetest teavitatakse

viivitamata sellise andmekogu vastutavat töötlejat, kes parandab andmed oma andmekogus,

misjärel kantakse need registrisse. Andmed parandatakse otse registris ainult juhul, kui

liidestatud andmekogus ei ole PRIA ülesannete täitmiseks ettenähtud tähtajaks võimalik neid

parandada.

(5) Registrisse kantud isikuandmed parandab PRIA või § 2 lõigetes 3 ja 4 sätestatud andmete

korral volitatud töötleja viivitamata õigetest andmetest teadasaamisel, teavitades sellest

andmesubjekti.

§ 22. Andmete registrisse vastuvõtmise ja registrist väljastamise üle arvestuse pidamine

(1) Andmete registrisse vastuvõtmise korral registreeritakse alusdokumentide kohta:

1) järjekorranumber;

2) nimetus;

3) väljaandmise või koostamise kuupäev;

4) väljaandja;

5) dokumendi saabumise kuupäev;

6) kande tegemise aeg.

(2) Andmete registrist väljastamise korral registreeritakse:

1) andmete koosseis;

2) andmete kasutamise otstarve;

3) andmete väljastamise aeg;

4) andmed saanud isiku nimi või ärinimi, seltsingu ja muu isikute juriidilise isiku staatuseta

ühenduse puhul selle esindaja nimi;

5) andmed saanud isiku registrikood või isikukood, isikukoodi puudumise korral sünniaeg.

§ 23. Andmete logimine

(1) Andmete registrisse kandmine, sealhulgas registriandmete muutmine ja vaatamine, ning

registriandmetekustutamine , logitakse. Logis säilitatakse kande sisu, kuupäev ja kellaaeg ning

registritoimingu tegija identifitseerimiseks vajalik teave.

(2) Registrisse kantud isikuandmete puhul logitakse kõik isikuandmetega toimunud

töötlemistoimingud.

(3) Logi säilitatakse viis aastat kande tegemisest arvates. Säilitamise tähtaja möödumisel logi

kustutatakse.

§ 24. Registriandmete säilitamine

(1) Registriandmeid ja registrikannete alusdokumente säilitatakse kümme aastat nende

loomisest või saamisest arvates, kui õigusaktidest ei tulene pikemat säilitamise tähtaega.

Säilitamise tähtaja möödumisel registriandmed ja alusdokumendid kustutatakse.

(2) Paragrahvides 9 ja 10 nimetatud andmeid säilitatakse alaliselt.

(3) Paragrahvis 15 nimetatud turuinfo ja põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu andmeid

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ja söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 2

säilitatakse osaliselt alaliselt.

(4) Paberkandjal alusdokumendist tehakse digitaalne koopia ja paberdokument hävitatakse.

Tõendusväärtusega originaaldokumenti ei hävitata, vaid see tagastatakse selle esitajale.

(5) PRIA lõpetab põllumajandusandmete varamusse vabatahtlikult esitatud andmete edasise

töötlemise, tagastab need isikule ning kustutab need andmed registrist 20 tööpäeva jooksul

andmed esitanud isiku avalduse alusel.

§ 25. Juurdepääs registrisse kantud andmetele

(1) Registrisse kantud põllumajandusandmete varamu andmed ning andmed ühise

põllumajanduspoliitika abinõus ja kalandusturu korraldamise abinõus osaleva isiku, tema

taotluse ja muu menetlusdokumendi ning kontrolli tulemuste kohta on seaduses sätestatud juhul

ja ulatuses juurdepääsupiiranguga teave.

(2) Avalikud andmed ja avalikustamisele kuuluvad registriandmed tehakse kättesaadavaks

PRIA veebilehel ning seaduses sätestatud juhul masinloetaval kujul. Turuinfo ja

põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu avalikud andmed ja avalikustamisele kuuluvad

andmed teeb kättesaadavaks METK on veebilehel.

(3) Nõuandeteenuse osutajate nimekiri avalikustatakse PRIA veebilehel ja METK-i veebilehel,

avaldades järgmised andmed:

1) nõuandeteenuse osutaja nimi ja registrikood ning kontaktandmetena telefoninumber, e-posti

aadress ja postiaadress;

2) nõuandeteenuse osutaja heaks tegutseva nõustaja nimi ja nõuande valdkond.

(4) Juurdepääsuõigusega isikutele ja asutustele väljastab PRIA andmeid kirjaliku taotluse alusel

avaliku teabe seaduses sätestatud korras ja tähtaja jooksul ning püsiva andmevahetuse korral

poolte vahel sõlmitud kokkuleppes sätestatud tingimustel. Taotluses tuleb loetleda soovitud

andmed ja märkida nende kasutamise otstarve, pideva andmevajaduse korral ka andmevahetuse

ajavahemik.

(5) Juurdepääs isikuandmetele võimaldatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste

andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete

kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88), isikuandmete kaitse seaduse ja avaliku

teabe seadusega.

(6) Registri vastutav töötleja annab ameti- ja tööülesannete täitmiseks vajalikele andmetele

otsejuurdepääsu õiguse järgmistele asutustele ja isikutele:

1) Keskkonnaamet;

2) Maksu- ja Tolliamet;

3) Põllumajandus- ja Toiduamet;

4) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 10 lõike 7 alusel

sõlmitud halduslepingu kohaselt metsanduse valdkonna toetuste taotlusi menetlev riigi

sihtasutus;

5) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium;

6) maapiirkonna ettevõtluse toetamiseks asutatud riigi sihtasutus, mille asutajaõigusi teostab

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium;

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ja söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 2

7) kütuse müügi tegevusluba omav eriotstarbelise diislikütuse müüja vedelkütuse

erimärgistamise seaduse § 37 lõikes 5 sätestatud ulatuses;

8) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 114 lõikes 2 ja

kalandusturu korraldamise seaduse § 9 lõikes 2 nimetatud isik;

9) eraõiguslik andmekogupidaja põllumajandusandmete varamusse andmeid esitanud isiku

nõusolekul;

10) Statistikaamet.

(7) PRIA sulgeb juurdepääsu ebaõigetele registriandmetele või andmetele, mille õigsuse suhtes

on tekkinud kahtlus, kuni õigete andmete registrisse kandmiseni või kaheldavate andmete

õigsuse tuvastamiseni.

(8) Vastutava töötlejaga sõlmitud kirjaliku kokkuleppe alusel on andmekogule juurdepääs

isikul, kes teeb infotehnoloogilisi arendus- ja hooldustöid kokkulepitud tingimustel, ulatuses ja

korras.

4. peatükk

Järelevalve ja registri likvideerimine

§ 26. Järelevalve registri pidamise üle

Järelevalvet registri pidamise üle teostavad registri vastutav töötleja, Andmekaitse Inspektsioon

ja avaliku teabe seaduse § 53¹ lõikes 1 nimetatud asutus oma pädevuse piires.

§ 27. Registri likvideerimine

Registri likvideerimine otsustatakse seadusega. Register likvideeritakse kooskõlas

arhiiviseaduses ja avaliku teabe seaduses sätestatuga.

5. peatükk

Rakendussätted

§ 28. Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri andmed

(1) 1. jaanuaril 2015. a jõustunud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise

seaduse § 98 lõike 1 alusel peetud põllumajandustoetuse ja põllumassiivide registrisse kantud

andmed loetakse kantuks 1. jaanuaril 2022. a jõustunud Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 112 lõike 1 alusel peetavasse

põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse.

(2) Registrisse kantakse ka lõikes 1 nimetatud andmetega seotud uued tekkinud andmed.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaalminister

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ja söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 2

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

MÄÄRUS

Veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklasside

määramise täpsemad nõuded ning kvaliteediklasside

määramiseks tunnustamise kord

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 87

lõigete 2 ja 4, komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/1182, millega täiendatakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 liidu veise-, sea- ja lambarümpade

klassifitseerimisskaalade ning teatavatesse kategooriatesse kuuluvate rümpade ja elusloomade

turuhindadest teatamise osas (ELT L 171, 04.07.2017, lk 74–99), artikli 2 lõigete 1 ja 3 ning

artikli 8 lõike 7 ning komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/1184, millega kehtestatakse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad seoses liidu

veise-, sea- ja lambarümpade klassifitseerimisskaaladega ning teatavatesse kategooriatesse

kuuluvate rümpade ja elusloomade turuhindadest teatamisega (ELT L 171, 04.07.2017,

lk 103‒112), artikli 1 lõike 2 ning artikli 3 lõike 2 punkti c alusel. § 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013, millega

kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks

nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr

1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671–854), artiklis 10 nimetatud turukorraldusabinõu

(edaspidi veise-, sea- ja lambarümba kvaliteediklassi määramine) rakendamise täpsem kord

osas, mida ei ole kehtestatud Euroopa Liidu määrusega.

§ 2. Veise-, sea- ja lambarümba kvaliteediklassi määramine

(1) Kvaliteediklassidesse määratakse toidukõlblikuks tunnistatud veise-, sea- ja lambarümbad

lihakäitlemisettevõttes, kus tapetakse aastas keskmiselt:

KAVAND

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ja söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 2

1) üle 55 kaheksa kuu vanuse või vanema veise nädalas;

2) üle 200 nuumsea nädalas;

3) üle 80 lamba nädalas.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 IV lisa punkti A I alapunktis

nimetatud rümp ja poolrümp (edaspidi koos veiserümp) esitatakse kvaliteediklassi määramiseks

ja kaalumiseks sama punkti IV alapunktis sätestatud nõuete kohaselt.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 IV lisa punkti C I alapunktis

nimetatud rümp ja poolrümp (edaspidi koos lambarümp) esitatakse kvaliteediklassi

määramiseks ja kaalumiseks sama punkti IV alapunktis sätestatud nõuete kohaselt.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 IV lisa punkti B I alapunktis

nimetatud rümp, millelt on eemaldatud pea, esijalad ja saba (edaspidi searümp), esitatakse

kvaliteediklassi määramiseks ja kaalumiseks sama punkti III alapunktis sätestatud nõuete

kohaselt.

§ 3. Veise-, sea- ja lambarümba kvaliteediklassid

(1) Veiserümba kategooria ja kvaliteediklass määratakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 IV lisa punkti A II ja III alapunktis ning komisjoni

delegeeritud määruse (EL) 2017/1182 artiklis 3 nimetatud kategooriatele ja klassidele. Lisaks

võib veiserümba kvaliteediklassi määramisel kasutada alamklasse.

(2) Kui veiserümba lihakus või rasvasus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr

1308/2013 IV lisa punkti A III alapunktis nimetatud lihakus- või rasvasusklassi keskmisest

suurem, märgitakse lihakus- või rasvasusklassi tähisele juurde „+”, ning kui veiserümba lihakus

või rasvasus on samas alapunktis nimetatud lihakus- või rasvasusklassi keskmisest väiksem,

märgitakse lihakus- või rasvasusklassi tähisele juurde „–”.

(3) Searümba kvaliteediklass määratakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) nr 1308/2013 IV lisa punkti B II alapunktis nimetatud klassidele. Searümba

kvaliteediklassi määramiseks kasutatakse tailihamõõturit, mille tüübile vastav tailihasisalduse

arvutamise valem on avaldatud Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehel.

(4) Lambarümba kvaliteediklass määratakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr

1308/2013 IV lisa punkti C III alapunkti kohaselt.

§ 4. Veise-, sea- ja lambarümba märgistamine ning teatise esitamine

(1) Kvaliteediklassi määramisel märgistatakse veise-, sea- või lambarümp komisjoni

delegeeritud määruse (EL) 2017/1182 artikli 8 kohaselt templijäljendi või etiketiga, millel on

lisaks sama artikli lõikes 2 nimetatud andmetele esitatud ka veise-, sea- või lambarümba

tapanumber, tapamass, selle määramise kuupäev ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika

rakendamise seaduse § 87 lõikes 3 nimetatud isiku tunnustamise number.

(2) Lisaks lõikes 1 nimetatud andmetele esitatakse veise- ja lambarümba templijäljendil või

etiketil põllumajandusloomade registrisse kantud veise või lamba identifitseerimisnumber.

(3) Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/1184 artikli 1 lõikes 1 nimetatud teatises märgitakse

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ja söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 2

kvaliteediklassidesse määratud veise- või lambarümba kohta looma põllumajandusloomade

registrisse kantud identifitseerimisnumber.

§ 5. Veise-, sea- ja lambarümba kvaliteediklassi määramise kontroll

(1) Põllumajandus- ja Toiduamet teeb § 2 lõikes 1 nimetatud lihakäitlemisettevõttes komisjoni

rakendusmääruse (EL) 2017/1184 artikli 3 lõikes 2 nimetatud kohapealseid kontrolle vähemalt

kaks korda iga kolme kuu jooksul.

(2) Põllumajandus- ja Toiduamet kontrollib kohapeal vähemalt 40 juhuslikult valitud rümpa.

Kui kohapealse kontrolli ajal on lihakäitlemisettevõttes alla 40 rümba, kontrollitakse kõiki

rümpi.

§ 6. Veise-, sea- ja lambarümba kvaliteediklassi määramiseks tunnustamise kord

(1) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 87 lõikes 3 nimetatud

tunnustuse saamiseks esitab isik kirjalikult paberil või elektrooniliselt taotluse Põllumajandus-

ja Toiduametile ja läbib samas lõikes nimetatud koolituse.

(2) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 87 lõikes 3 nimetatud

koolitus koosneb põhikoolitusest, praktikast lihakäitlemisettevõttes ja sellele järgnevast

koolitusest ning lõpeb eksamiga.

(3) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 87 lõikes 3 nimetatud

tunnustus antakse isikule, kes on läbinud samas lõikes nimetatud ja Põllumajandus- ja

Toiduameti korraldatud koolituse ning koolituse osana sooritatud eksamil vastanud õigesti

vähemalt 80 protsendile küsimustest ja määranud kvaliteediklassid õigesti vähemalt 80

protsendil veise-, sea või lambarümpadest.

(4) Tunnustuse saanud isik peab kord kolme aasta jooksul läbima Põllumajandus- ja Toiduameti

korraldatud asjaomase koolituse või tal peab olema küllaldane veise-, sea- või lambarümpade

kvaliteediklassidesse määramise kogemus.

(5) Tunnustuse saanud isiku küllaldast kogemust hindab PTA riikliku järelevalve käigus.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaalminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika

rakendamise seaduse ja söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu

seletuskirja lisa 1

Eelnõu kohta esitatud arvamustega arvestamise või arvestamata jätmise tabel

Justiitsministeerium

Märkus/ettepanek Arvestatud/mittearvestatud ja põhjendus

I Sisulised märkused

1. Eelnõu § 1 p-d 13-15 (ELÜPS § 88

muudatused):

1.1 ELÜPS § 88 lg 2 muudatus ei taga ühest

selgust, kas puu- ja köögivilja turustavate

ettevõtjate andmekogu tulevikus üldse ei

eksisteeri või jääb see mingil kujul siiski

alles. Eeldatavasti ei ole andmekogu

senisel kujul alles jätta vaja, s.t plaanis on

kasutada täismahus RTSR-i, lisades sinna

edaspidi komisjoni rakendusmääruses

nõutud andmekoosseise, mida RTSR-is

veel ei koguta. Juhul kui see nii on,

palume seda seletuskirjas selgemini välja

öelda. Samuti palume selgitada, mis saab

puu- ja köögivilja turustavate ettevõtjate

andmekogus olevatest andmetest -

andmete ülekandmisel RTSR-i tuleks see

seaduse tasandil sätestada. Juhul, kui puu-

ja köögivilja turustavate ettevõtjate

andmekogu on muudel eesmärkidel ja

muude andmekoosseisude jaoks siiski

vaja, võib tegemist olla andmekoguga

AvTS § 431 lg 1 mõistes. Sellisel juhul

tuleb lähtuda AvTS 51 peatüki

andmekogude regulatsioonist -

andmekogu asutatakse seaduse alusel,

põhimääruse kehtestamiseks on vajalik

seaduses sätestatud volitusnorm.

Arvestatud.

ELÜPS-i alusel asutatud puu- ja köögivilja

turustavate ettevõtjate andmekogu alles ei

jää.

Andmete ülekandmise võimaldamiseks

ühest registrist teise, on eelnõud täiendatud

rakendussättega.

1.2 - RTSR-i andmekoosseise reguleerivate

sätete omavahelise süsteemsuse ja selguse

kindlustamine. Eelnõu § 1 punktidega 13-

15 seonduvalt on tervitatav, et tehakse

muudatus ka söödaseaduse § 23 lg-s 1,

täiendades RTSR-i eesmärke (eelnõu § 2).

Samas peaks söödaseaduse §-is 23

kajastuma RTSR-i kantav andmestik

vähemalt andmekategooriate lõikes.

Hetkel viitab kehtiv § 23 lg 11 üksnes

majandustegevuse seadustiku üldosa

seaduse § 51 lg-s 1 nimetatud andmetele,

kuid RTSR-i põhimääruses (täpsemalt 2.

peatükis) on andmete nimekiri oluliselt

pikem. Seega tuleks seaduse tasandil läbi

mõelda andmekoosseisud (sh puu- ja

köögivilja turustavate ettevõtjate

andmekogu omad) ning sätestada

söödaseaduses vähemalt

andmekategooriate loetelu. Eesmärgiks

on olukord, kus andmekategooriad on

ülevaatlikult RTSR-i asutavas sättes

reguleeritud. Vajadusel saab

andmekategooriaid RTSR-i põhimääruses

täpsustada, kuid põhimäärusega

andmekategooriaid muuta ega täiendada

ei tohi.

Mitte arvestatud

ReM on tegemas protsesside tõhustamise ja

bürokraatia vähendamise võimaluste

valitsemisala ülese kaardistamisega. Samuti

on alustatud valdkonna õigusaktide revisjoni.

Ühe võimaliku muutusena on arutusel ReMi

valitsemisalasse kuuluvate majandus-

tegevuse üle arvestuse pidamise eesmärgil

loodud andmekogude üleviimine majandus-

tegevuse registrisse. Selliseid andmekogusid

on viis ja nad on kõik sarnase ülesehituse ja

regulatsiooniga. RTSR kuulub nende hulka.

Mitmed ELÜPSi muudatused on

kiireloomulised tulenevalt EL uute

õigusnormide jõustumisest ja seetõttu ei pea

õigeks oodata ELÜPSI muutmise eelnõuga

edasiminekul nende registrite suhtes lõplikku

otsuse vastuvõtmist. Kui siiski kavatsus viia

ReMi andmekogud majandustegevuse

registrisse ei realiseeru, on mõistlik vaadata

ReMi valitsemisala andmekogude

regulatsioon kõigis seadustes üle ja

kujundada sätted ühetaoliselt kõigis korraga.

1.3

ELÜPS §-i 88 lisatava lõikega 21

ministrile antava volituse eesmärk tuleb

selgemini avada. Palume seletuskirjas

täpsemalt selgitada, kuidas ministrile

antav volitus seostub teiste ELÜPS § 88

muudatustega, kus juba sätestatakse, et

RTSR-i käsitatakse puu- ja köögivilja

turustavate ettevõtjate andmekoguna (lg

2), ja viidatakse ka konkreetsetele

komisjoni rakendusmääruse

andmekoosseisudele (lg 21).

Arvestatud.

Ilmselt on märkusega silmas peetud siiski

lõikega 22 antavat volitust. Lõikes 21

sätestatakse täiendav andmekoosseis, mida

seni söödaseaduse alusel RTSR-i ei kanta.

Lõikega 22 volitusnormiga jäetakse

võimalus mitte lugeda kõiki RTSR-i kantud

puu- ja köögivilja turustavaid ettevõtjaid

komisjoni rakendusmääruse (EL) 2023/2430

kohasesse andmekogusse kantuks. Kõik

puu- köögivilja turustavad ettevõtjad ei pea

kohaldama turustusstandardeid.

Kontrollivalim koostatakse andmekogusse

kantud ettevõtjate põhjal. Nende ettevõtjate,

kellele standardite järgmine ei ole

kohustuslik, andmekogusse kandmine ei ole

vajalik ega ka põhjendatud. Tulemuseks on

see, et osad RTSR-i kantud puu- ja

köögivilja turustavad ettevõtjad kuuluvad

ühtlasi puu- ja köögivilja turustavate

ettevõtjate andmekogusse komisjoni

rakendusmääruse (EL) 2023/2430 artikli 3

tähenduses ja osad mitte, sõltuvalt millisel

viisil nad toodete turustamisega tegelevad.

Täpsemalt seletuskirjas.

Seletuskiri täiendatud.

1.4

Eelnevast tulenevalt soovitame

söödaseaduse §-i 23 kui RTSR-i asutava

sätte terviklikult üle vaadata, arvestades

andmekogude ja asjakohasel juhul ka

isikuandmete kaitse regulatsioonidega.

Põhimääruse kehtestamise volitusnorm

peab selgelt sätestama, mida määrusega

reguleeritakse eelkõige tuleb normis

sätestada volitus järgmiste küsimuste

reguleerimiseks põhimääruses:

- andmekogu volitatud töötleja (hetkel

viidatud söödaseaduse § 23 lg-s 2);

- vastutava või kaasvastutavate ja

volitatud töötlejate ülesanded;

- kogutavate andmete (täpsem) koosseis ja

andmekogusse kandmise kord;

- andmetele juurdepääsu ja andmete

väljastamise täpsem kord;

- andmeandjad ja nende poolt edastatavad

andmed;

- muud korraldusküsimused.

Kui RTSR-is töödeldakse ka

isikuandmeid, tuleb seaduslikkuse

põhimõttest juhindudes seaduse tasandil

reguleerida ka andmete säilitamise

tähtaegu (asjassepuutuvuse korral ka

andmekogule juurdepääsu ja

andmesubjekti õiguste piiranguid).

Mittearvestatud.

Põhjus toodud märkuse 1.2 juures.

Lisaks juhime tähelepanu, et kuigi

söödaseaduse § 23 lg-ga 3 pannakse

andmete õigsuse tagamise kohustus

andmete edastajale, vastutab infosüsteemi

vastutav töötleja IKÜM artikli 5 lg-s 1

sätestatud kohustustest (eelkõige art 5 lg-

st 2 tulenev kohustus tagada andmete

õigsuse ja asjakohasuse põhimõtte

järgimine) tulenevalt infosüsteemi

andmete õiguse eest tervikuna. Seega

soovitame söödaseaduse § 23 lg 3

sõnastada järgmiselt:

„(3) Registrisse edastatavate andmete

õigsuse eest vastutab nende esitaja.

Registrisse kantud andmete muutumise

korral esitatakse viivitamata avaldus

andmete muutmiseks.“.

2. Eelnõu § 1 p-d 32, 35-37 (ELÜPS §-de

113, 114 ja 115 muudatused):

2.1 Soov luua andmetöötluseks vajalik

seaduslik alus ning koondada

andmetöötlus olemasolevasse

põllumajandustoetuste ja põllumassiivide

registrisse on igati tervitatav. Arvestades

ELÜPS § 113 lg 2 loogikat, kus ühtki teist

registri osa ei nimetata alamregistriks,

soovitame vältida ka turuinfo ja

põllumajandusliku kestlikkuse

andmevõrgu osa sellist nimetamist (sõna

„alamregister“ võiks vältida ka ELÜPS §

115 lg-s 3). Samuti tuleb sättes toodud

andmete loetelu sõnastada ammendavalt,

sest kogu andmestik peab olema

süsteemselt ühes seaduses kaardistatud.

Soovitame § 113 lg 2 sõnastada

järgnevalt:

„(2) Register koosneb lisaks käesoleva

paragrahvi lõikes 1 sätestatule järgmistest

andmetest:

1) põllumassiivi kaart;

Arvestatud.

Ettepanekuga arvestasime selliselt, et

nimetame ammendavalt ära kõik

registrisisse kuuluvad osad, sh teiste

seadusete alusel loodud registri osad, kuid ei

nimeta neid registriandmeteks vaid jätkuvalt

registriosadeks, mida nad oma olemuselt on.

Ka keeleliselt ei sobiks öelda, et on

registrikaart on andmed, isegi kui sisuliselt

kaart andmetest ka koosneb.

2) võrdlushindade kataloog;

3) põllumajandusandmete varamu;

4) turuinfo;

5) põllumajandusliku kestlikkuse

andmevõrk.“

2.2 ELÜPS § 114 lg-s 1 tehtava muudatusega

kohustatakse teabevaldajat tunnistama

turuinfo ja põllumajandusliku kestlikkuse

andmevõrgu andmed asutusesiseseks

kasutamiseks mõeldud teabeks, sest tegu

on saladusega kaitstud andmetega. Juhime

tähelepanu, et ärisaladuse kaitseks on

olemas üldine alus AvTS § 35 lg 1 p-s 17.

Samuti on AvTS §-is 35 mitmeid muid

teabe asutusesiseseks tunnistamise

aluseid, mis võimaldavad vastavaid

andmeid kaitsta ka juhul, kui põhjuseks ei

ole üksnes ärisaladuse kaitse (nt

isikuandmete kaitseks AvTS § 35 lg 1 p

12). Seega ei ole selline säte eriseaduses

vajalik.

Teeme ettepaneku tunnistada kehtetuks

ELÜPS § 114 lg 1 (ja jätta eelnõust välja

§ 1 p 36).

Mitte arvestatud

ReM analüüsib ettepanekut hiljem

põhjalikumalt ning vajadusel algatab uue

eelnõu.

Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide

registri andmetele on ELÜPS-s kehtestatud

juurdepääsupiirang juba aastast 2004.

Suuresti on see seotud vajadusega kaitsta

ÜPP ühise abinõudes osaleva isikute puhul

nii nende isikuandmeid kui ärisaladust.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) nr 1306/2013 ettevalmistamisel tehti

ulatuslik analüüs ja konsulteeriti

sidusrühmadega, et leida toetuse saajate

andmete avaldamisel tasakaal avalike

vahendite kasutamise läbipaistvuse ja toetuse

saajate õiguste riive vahel. Analüüsi käigus

kaaluti ka võimalust näha liikmesriikidele

ette kohustus tagada avalikkuse juurdepääs

asjakohasele teabele taotluse alusel, kuid

sellist võimalust ei peetud piisavalt tõhusaks.

Viidatud määruse preambuli punkti 80

kohaselt uuriti kõiki alternatiivseid võimalusi

Euroopa fondidest saadava raha kasutamise

üle avalikkuse kontrolli eesmärgi

saavutamiseks ning valiti selline võimalus,

mis riivaks kõige vähemal määral asjaomaste

isikute õigusi. Eeltoodu tulemusel on EL

toetuse andmist käsitlevates õigusaktides

reguleeritud ammendavalt avalikustatavate

andmete koosseis ja tähtajad (ELPS § 115).

Terviklikkuse huvides oleme nimetatud

selles sättes ära ka muud registriandmed, mis

avalikustamise kuuluma ei peaks

(põllumajandusandmete varamu nii selles

sisalduvate isikuandmete kui ka

ärisaladusena käitatava teabe pärast ja

turuinfo ja põllumajandusarvestuse andmed

ärisaladust kätkeva teabe pärast).

Seetõttu nõuab ELÜPS § 114 lg 1 kehtetuks

tunnistamise kasuks otsustamine põhjalikku

analüüsi. Käesoleva eelnõu sätted, mis

puudutavad sotsiaalset tingimuslikkust, EL

kvaliteedikavade kaitset ja puu- ja köögivilja

turustusstandardeid, on väga kiireloomulised

ja seetõttu ReM ei soovi eelnõu menetlust

pidurdada.

2.3 Sarnaselt eelmises punktis toodule,

soovitame ka põllumajandustoetuste ja

põllumassiivide registri sätted (ELÜPS

13. peatükk) andmekogude ja

isikuandmete kaitse regulatsioonist

lähtudes tervikuna üle vaadata. Eelkõige

tuleks tähelepanu pöörata järgmisele:

- Põhimääruse kehtestamise volitusnorm

peab andma täpsed piirid määruse

kehtestamiseks, eelkõige tuleb normis

sätestada volitus andmekogu volitatud

töötleja (hetkel viidatud ELÜPS § 112 lg-

s 3), vastutava või kaasvastutavate ja

volitatud töötlejate ülesannete, kogutavate

andmete (täpsema) koosseisu ja

andmekogusse kandmise korra, andmetele

juurdepääsu ja andmete väljastamise

täpsema korra, andmeandjate ja nende

poolt edastatavate andmete, vajadusel

muude korraldusküsimuste

reguleerimiseks. Lisaks juhime

tähelepanu, et põhimäärus tuleks samuti

kehtestada (hetkel on Riigi Teatajas kirjas,

et rakendusakti ei ole kehtestatud või

avaldatud).

-Täpsustada tuleb registri kaasvastutavaid

töötlejaid. Seletuskirjast (vt selgitust

eelnõu § 1 p 33 ja 34 koht lk 19) võib aru

saada, et registri vastutavateks töötlejateks

on ka ELÜPS § 73 ja 105 alusel määratud

riigiasutus. Kui see nii on, tuleks

Arvestatud osaliselt.

Põhimääruse volitusnorm on eelnõus

laiendatud.

ELÜPS § 132 kohaselt kehtivad nn eelmise

ELÜPSi alusel antud õigusaktid kuni nende

kehtestuks tunnistamiseni, sealhulgas ka

registri põhimäärus. Uus põhimäärus on

ettevalmistamisel.

Parandame seletuskirja, tegemist ei ole

kaasvastutavate töötlejatega, vaid volitatud

töötlejatega.

kaasvastutavad töötlejad ka seaduses

nimetada. Soovitame ELÜPS § 112 lg 3

sõnastada järgmiselt:

„(3) Registri kaasvastutavad töötlejad on

PRIA ja käesoleva seaduse § 73 lõike 2 ja

§ 105 lõike 2 kohaselt määratud

Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi

valitsemisala asutus ning volitatud

töötleja määratakse registri

põhimääruses.“

- Seoses ELÜPS § 113 lg 7 sõnastusega

juhime tähelepanu, et kuigi andmete

edastaja vastutab edastatavate andmete

õiguse eest, lasub infosüsteemi andmete

õiguse eest tervikuna vastutus

infosüsteemi vastutaval töötlejal. Seega

peaks ELÜPS § 113 lg 7 sõnastus olema

järgnev:

„(7) Registrisse edastatavate andmete

õigsuse eest vastutab nende esitaja.

Registrisse kantud andmete muutumise

korral esitatakse viivitamata avaldus

andmete muutmiseks.“

- ELÜPS § 113 lg-s 8 sätestatud andmete

säilitamistähtajaga seoses soovitame

põhimääruses reguleerida konkreetsete

andmekategooriate tähtaegu täpsemalt,

võttes muuhulgas arvesse IKÜM art 5 lg 1

p 3 põhimõtet (isikuandmeid säilitatakse

ainult seni, kuni see on vajalik selle

eesmärgi täitmiseks, milleks

isikuandmeid töödeldakse). Lisaks on

oluline, et seaduses oleks sätestatud

maksimaalne tähtaeg, mis ei viitaks edasi

võimalikele tähtaegadele muudes

õigusaktides.

Soovitame ELÜPS § 113 lg 8 sõnastada

järgnevalt:

Sellekohane muudatus eelnõus.

Reeglina on kohustus säilitada abinõude

rakendamisega seotud andmeid 10 aastat

nende saamisest arvetes. Arvestades, et

tegemist EL õiguse rakendamise seadusega,

võib teatud juhtudel tulla EL õigusest

kohustus säilitada teatud andmeid kauem kui

10 aastat, seetõttu ei pakutud parandust

võimalikuks arvestada.

„(8) Registrisse kantud isikuandmeid

säilitatakse kuni kümme aastat nende

saamisest arvates.“.

3. Eelnõu § 1 p 38 (ELÜPS täiendamine §-

ga 1201):

3.1 Eelnõu seletuskirjas (lk 21) on märgitud,

et eelnõuga antakse Põllumajandus- ja

Toiduametile (PTA) õigus nõuda

veebiliidese haldajalt geograafilise tähise

kaitsega vastuolus oleva teabe

eemaldamist, kuid seda üksnes juhul, kui

muud järelevalvemeetmed pole andnud

tulemust („Eelkõige on siinkohal mõeldud

olukorda, kus geograafilise tähise kaitsega

vastuolus oleva toote müüja ei tee PTA-ga

koostööd, ei reageeri PTA pöördumistele

ning jätkab geograafilise tähise kaitsega

vastuolus oleva toote müüki“). On

selgitatud, et esmalt peab PTA pöörduma

siiski müüja enda poole ning kui see

tulemust ei anna, võib PTA järgmise

sammuna pöörduda veebiliidese haldaja

poole. Samas ei kajastu esmalt müüja

poole pöördumise kohustus uue § 1201

sõnastuses.

Palume seletuskirjas täiendavalt selgitada,

kust tulenevad meetme rakendamise

eeltingimused, vajadusel palume

täpsustada ka eelnõuga lisatava sätte

sõnastust.

Arvestatud.

Seletuskiri on täiendatud ja selguse huvides

lisatud kavandatavasse ELÜPS § 1201 lg 1

täiendus „, kui teabe levitaja ei ole rikkumist

lõpetanud“

3.2 Seletuskirjas on märgitud, et vastavalt

määruse (EL) 2024/1143 artikli 35 lõikele

1 on Elis asutatud riigidomeeninimede

registritel kohustus tagada, et

domeeninimede vaidluste kohtuvälise

lahendamise menetluses tunnustatakse

registreeritud geograafilisi tähiseid

õigusena, millele saab nendes menetlustes

tugineda. Eestis vastutab maatunnusega

tippdomeeni.ee domeeninimede

registreerimise korraldamise eest Eesti

Arvestatud.

Seletuskiri täiendatud

Interneti SA (EIS). Palume seletuskirjas

tuua teave selle kohta, kas EIS juures

tegutsev Domeenivaidluste Komisjon

tunnustab geograafilisi tähiseid varasema

õigusena (domeenivaidluste komisjoni

reglemendi p-s 2.11 pole geograafilisi

tähiseid nimetatud varasema õigusena,

millele tuginedes saaks reglemendi p 5.1

alusel vaidlustusavaldust esitada).

3.3. Kaaluda võiks ELÜPS-i lisatava § 1201 lg

2 selgemat sõnastamist. Leiame, et sättes

piisaks ka sõnastusest „ettekirjutuse

alusel“. Samuti leiame, et ei ole üheselt

selge, mida mõeldakse domeeninime

piiramise all (kas tegemist on domeeni

kustutamisega või millegi muuga). Samad

kommentaarid on kolmanda lõike kohta.

Palume seletuskirja vajalike selgitustega

täiendada.

Arvesatud.

Sõnastus parandatud ja seletuskiri

täiendatud.

Domeeninime piiramine tähendab selle

blokeerimist edasiseks kasutamiseks.

4. Eelnõu § 1 punkt 40 (ELÜPS

täiendamine §-ga 1271):

4.1 Palume seletuskirjas tuua täpsed viited

õigusnormidele, kus on sätestatud

nõuded, mille rikkumise eest vastutus ette

nähakse. Vastutusnormi puhul on väga

oluline, et isikud teaksid, kus on

kehtestatud reeglid, mida korrektselt

järgides on võimalik seaduskuulekas

käitumine ja seeläbi karistuse vältimine.

Kui vastutusnormi kehtestamise kohustus

tuleneb Euroopa Liidu õigusaktist,

palume seletuskirja täiendada viitega

vastavale õigusaktile ja artiklile.

Arvestatud

Lisaks seletuskirjale on sätestatud väärteo

koosseis kirjutatud oluliselt kitsamaks ja

täpsemaks.

Rikkumine kohaldub:

1) Üksnes Eestis toodetud, töödeldud,

pakendatud või villitud kaitstud

päritolunimetusega või kaitstud

geograafilise tähisega toote puhul;

2) Ei kohaldu garanteeritud

traditsioonilise toote puhul;

3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2024/1143 artiklis 36

sätestatud kasutusõiguse ja artiklis 39

lõikes 1 või Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013

artikli 116a lõikes 3 sätestatud

teavitamise kohustuse rikkumisel.

4.2 Seletuskirjas (lk 23) põhjendatakse

vastutusnormi sätestamise vajalikkust

sellega, et sunniraha kohaldamisega ei

ole alati võimalik olukorda parandada

ning selgitatakse, et vastutusnormis

Arvestatud.

Seletuskirja täiendatud. Tootmisel avastatud

rikkumise puhul on kohane rikkumise

kõrvaldamiseks kasutada vajadusel

toodud trahvisumma määr on valitud

toote nõuetele vastavuse seaduses

kasutusel olevate trahvimäärade järgi.

Juhime siiski tähelepanu, et toote

nõuetele vastavuse seaduses on ette

nähtud ka kuni 10 000 euro suuruse

sunniraha rakendamise võimalus -

lahendus, mida ELÜPS-s sätestatud ei ole

ning mida seletuskirja kohaselt ka

kaalutud ei ole. Lähtudes seletuskirjas

toodud mõttest, et rikkumine ei tohiks

end ära tasuda, võiks kaaluda ka siin

sunniraha suurendamise võimalust.

Alternatiivina tuleks seletuskirjas

täpsemalt selgitada, miks ettekirjutus

sunniraha suurusest sõltumatult ei pruugi

korrarikkumistele (või ohule)

reageerimiseks olla alati piisav meede.

sunniraha. Kuid kui toodet juba turustatakse

ei ole võimalik rikkumist ka suurema

sunniraha ettenägemisega heastada, vaid

eeldab karistusliku meetme rakendamist.

4.3. Juriidilise isiku karistusmääraks

kavandatakse eelnõuga kuni 32 000 euro

suurune rahatrahv. Samas saab kehtiva

ELÜPS § 127 kohaselt juriidilist isikut

karistada kuni 3200 euro suuruse

rahatrahviga. Palume põhjendada, miks

eelnõus ei ole § 127 karistusmäära

korrigeeritud. Võrreldes eelnõus toodud §

1271 sanktsioone kehtiva seaduse § 127

sanktsiooniga, nähtub, et füüsilisele

isikule on mõlema sätte puhul ettenähtud

maksimaalne seaduses lubatud rahatrahvi

määr ehk kuni 300 trahviühikut. Samas ei

ole sarnast võrdsust juriidilise isiku osas.

Palume valitud lahendust seletuskirjas

täpsemalt põhjendada.

Mitte arvestatud.

Turuinfo esitamist reguleerivad sätted koos

ELÜPS § 127 ette nähtud karistusmääraga on

taganud olukorra, kus Eestil ei ole esinenud

probleeme andmete õigeaegse esitamisega

Euroopa Komisjonile. Seetõttu tuleks ka

edaspidi andmete esitamise tagamiseks

kasutada väärteo sätteid, mille alusel võib

ettevõtjat turuinfo esitamata jätmise eest

karistada rahatrahviga. Kuna kohustuse

täitmisega ei ole esinenud probleeme, saab

eeldada, et ettenähtud karistusmäär on piisav.

Samas on geograafilise tähisega rikkumised

suuremahulised ja ELÜPS-i §-s 127

sätestatud trahvimäär ei oleks piisav

geograafilise tähisega seotud nõuete

eiramiste ja pettustega võitlemiseks. Euroopa

Komisjoni 2019. aastal avaldatud uuringust

selgus, et kaitstud nimetusega toote

müügiväärtus on keskmiselt kaks korda

suurem kui samalaadsel kaitsmata tootel.

Vastavalt antud uuringule oli 2017. aastal

geograafilise tähisega põllumajandus- ja

toidutoodete müügikäive kokku 74,8

miljardit eurot. Sealjuures oli juhtiv

liikmesriik Prantsusmaa 26,9 miljardi euroga,

millest enamik tuli veinide müügist ning

teisel kohal oli Itaalia 15,8 miljardi euroga,

millest üle poole moodustas samuti veinide

müük. Kuna geograafilise tähise nimetuse

kasutamine tagab müügi ja ekspordi kõrgema

hinnaga, on oluline, et rikkumine ei tohiks

ennast ära tasuda. Võrreldes ELÜPS-i §-s

127 sätestatud trahvimääradega, on kõrgem

trahvimäär sätestatud juriidilisele isikule,

kuna peamised ja olulised rikkumised,

pannakse toime just nende poolt. Füüsilise

isiku poolt toime pandud rikkumise puhul

võibki tavapäraselt olla tegemist koduköögis

valmistatud tootega, mida väga väikeses

mahus müüakse. Sellisel juhul saab PTA

otsustada, kas üldse alustada

väärteomenetlust. See võimalus võib siiski

vajalik olla, kui tegemist on korduva

rikkumisega, mille puhul isik eirab PTA

hoiatusi. On oluline, et trahvimäär oleks

piisav, sest Euroopa Liidu õigusaktides on

sätestatud, et liikmesriigid peavad

riskianalüüsi põhjal tegema kontrolle

registreeritud geograafiliste tähiste turul

kasutamise üle ja rakendama nõuete

rikkumise korral vajalikke meetmeid.

Geograafilise tähise nimetuste kaitse

tagamine on väga oluline ka seoses

diplomaatiliste suhetega teiste riikidega.

4.4. Seletuskirjas (lk 23) arutletakse, et teatud

olukorras (näiteks Scotch whisky juhtumi

puhul) võiks kaaluda ka kuriteo teate

esitamist KarS-i § 209 alusel, sest võib

eeldada, et isik on tegelikest asjaoludest

loonud teadvalt ebaõige ettekujutuse

varalise kasu saamise eesmärgil. Samas

nähakse eelnõuga siiski ette

väärteokoosseis. Lahendus näib

vastuoluline, arvestades seletuskirjas

toodud viiteid Euroopa tasemel

tegutsemisele ja koostööle Interpoliga:

Rahvusvaheliselt tegeleb sellist tüüpi

toidupettuste uurimisega Europol ning on

alates 2011. aastast edukalt läbi viinud

mitmeid nn OPSONi operatsioone

võltsitud ja ebastandardsete toidukaupade

tuvastamiseks. Europol teeb neis

operatsioonides koostööd Interpoli,

liikmesriikide asutuste, ELi

mittekuuluvate riikide ja erasektori

partneritega. Näiteks 2018. aastal avastati

Arvestatud

Seletuskirja on täiendatud rikkumiste

iseloomu kirjeldamise, varasemate juhtumite

näidete võrra ning selgitatud riikliku

järelevalve meetmete rakendamise, väärteo ja

kuriteo eristamise osas.

Eelnõus piirdutakse üksnes väärteokoosseisu

sätestamisega, sest REM-i hinnangul on

KaRS-i 209 koosseis piisav, et seda vajaduse

korral rakendada. Kuivõrd Eestil endal on

alles äsja kaitstud esimesed geograafiliste

tähisega tooted, siis teadlikkus kaitse

tagamise rakendamisest on paranemas ning

võib eeldada, et tulevikus suudetakse

suuremate rikkumised õigemini

kvalifitseerida.

Itaalias suuremahuline pettus, mille puhul

nimetust „prosciutto“ kasutati võltsitud

lihatoodetel. Selle pettuse puhul võltsisid

Taanis tegutsenud kurjategijad

dokumente ja liha märgistamise templeid,

et jätta muljet, nagu toote valmistamiseks

kasutatav sealiha pärineks Itaaliast.

Lisaks geograafilise tähise nimetusega

seotud pettusele, söötsid kurjategijad

loomadele keelatud tööstusjäätmeid.

Selle juhtumiga seoses vahistati kaheksa

isikut.

Palume seletuskirjas põhjendada, miks

piirdutakse väärteokoosseisu

sätestamisega.

II Märkused eelnõu mõju kohta

5. Eelnõu seletuskirjas esitatud mõjuanalüüs

on liialt üldine ega hõlma kõiki eelnõuga

tehtavaid muudatusi. Mõjuanalüüsis ei

ole muudatustest mõjutatud sihtrühmi ega

nende suurust täpselt määratletud, toodud

ei ole milliseid ja kui suurt hulka

ettevõtteid muudatused mõjutavad, kes

on toetuste saajad jms. Sellest tulenevalt

on keeruline mõista, mis muudatuste

tulemusena sihtrühma jaoks muutub, kui

sagedasti sihtrühm muudatustega kokku

puutub ning millised on kaasneda võivad

riskid. Palume eelnõu muudatuste mõju

põhjalikumalt hinnata.

Valdavalt arvestatud

III Normitehnilised märkused ja

märkused seletuskirja kohta

6.

Palume arvestada ka muude eelnõu ja

seletuskirja failis toodud normitehniliste

märkustega ja märkustega seletuskirja

kohta.

Arvestatud

Rahandusministeerium

Märkus/ettepanek Arvestatud/mittearvestatud ja

põhjendus

Palume seletuskirja 7. peatükki täiendada

seaduse eelnõuga kaasnevate kulude (IT-

Arvestatud

süsteemidee arendamine) katteallikate

väljatoomisega. Juhul kui katteallikaid ei

ole, siis palume nimetatud peatükki

täiendada järgmiselt: „Kehtivas riigi

eelarvestrateegias ei ole eelnõuga

kaasnevate kuludega arvestatud. Eelnõu

heakskiitmisega kaasnevate kulude

rahastamisvõimaluste üle arutatakse

järgmises riigieelarve ja riigi

eelarvestrateegia protsessis

Rahandusministeeriumi poolt valitsusele

koondatava info alusel. Juhul kui

lisavahendeid ei eraldata, tuleb kulud katta

Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi

valitsemisala eelarvest.“.

1

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse

ja söödaseaduse muutmise seadus

§ 1. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmine

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses tehakse järgmised

muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1143, milles käsitletakse veinile,

piiritusjookidele ja põllumajandustoodetele antavaid geograafilisi tähiseid ning

põllumajandustoodete garanteeritud traditsioonilisi tooteid ja vabatahtlikke kvaliteedimõisteid

ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1308/2013, (EL) 2019/787 ja (EL) 2019/1753 ning

tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1151/2012 (ELT L 2024/1143, 23.04.2024), sätestatud

alusel ja korras rakendatavad abinõud;“;

2) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 11 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Strateegiakava sekkumiste raames ühel või mitmel kalendriaastal antavad toetused

kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

4) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Valdkonna eest vastutav minister võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruses

näha ette ka sellised eelarveaastal antavad toetused, mida antakse ainult maksetaotluse alusel ja

üksnes kehtiva kohustuse ulatuses.“;

5) seaduse 4. peatüki 5. jao pealkirjas asendatakse sõnad „ning tingimuslikkus“ tekstiosaga

„, tingimuslikkus ning sotsiaalne tingimuslikkus“;

6) paragrahvi 39 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Kui pinnaseiresüsteemi rakendamisel esitatakse tõendina asukohamärgisega pilt, kasutatakse

pildi tegemiseks PRIA heakskiidetud mobiilirakendust.“;

7) paragrahvi 43 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

8) seaduse 4. peatüki 5. jagu täiendatakse 3. jaotisega järgmises sõnastuses:

„3. jaotis

Sotsiaalne tingimuslikkus ja sellega seotud kontrollisüsteem

§ 431. Sotsiaalne tingimuslikkus

(1) Sotsiaalne tingimuslikkus käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/2115 artiklis 14 nimetatud töö- ja tööhõivetingimustega seotud nõuete ja

tööandja kohustuste (edaspidi koos sotsiaalse tingimuslikkuse nõuded) süsteem.

(2) Sotsiaalse tingimuslikkuse nõudeid peavad täitma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2021/2116 artikli 87 lõikes 1 nimetatud toetuste taotlejad.

EELNÕU

01.08.2024

13.06.2024

2

(3) Sotsiaalse tingimuslikkuse nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 432. Sotsiaalse tingimuslikkusega seotud kontrollisüsteem

Tööinspektsioon teavitab PRIA-t sotsiaalse tingimuslikkuse nõuete rikkumisest Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 88 lõike 1 kohaselt.“;

9) paragrahvi 73 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium võib turuinfo kogumiseks ja töötlemiseks

määrata Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi hallatava asutuse, kelle tegevusvaldkonda

kuuluvad ühise põllumajanduspoliitika rakendamiseks vajalikud tegevused.“;

10) paragrahvi 82 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoote pakkumise eest antava koolikava toetuse määra,

vormi ja suuruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

11) paragrahvi 82 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Kui koolikava toetuseks eraldatud vahendid on selleks õppeaastaks ammendunud, toetust

järgmiseks taotlusperioodiks ei anta. PRIA avaldab sellekohase teate vähemalt kümme

tööpäeva enne taotlusperioodi algust väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel.

12) paragrahvi 87 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklasside määramiseks tunnustatud isik peab kord

kolme aasta jooksul läbima Põllumajandus- ja Toiduameti korraldatud asjaomase koolituse või

tal peab olema küllaldane veise-, sea- või lambarümpade kvaliteediklassidesse määramise

kogemus.“;

13) paragrahvi 87 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „nõuded“ sõnadega „,sealhulgas nõuded

veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklasside nõuetele vastavuse määramise koolituse ja

kogemuse kohta“;

14) paragrahvi 88 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Riigi toidu ja sööda käitlejate registrit käsitatakse puu- ja köögivilja turustavate ettevõtjate

andmekoguna komisjoni rakendusmääruse (EL) 2023/2430, millega kehtestatakse

turustamisstandarditele vastavuse kontrolli eeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, teatavate

töödeldud puu- ja köögiviljatoodete sektoris ning banaanisektoris (ELT L, 2023/2430,

03.11.2023), artikli 3 tähenduses.“;

15) paragrahvi 88 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

„(21) Riigi toidu ja sööda käitlejate registrisse kantakse puu- ja köögivilja turustavate ettevõtjate

kohta komisjoni rakendusmääruse (EL) 2023/2430 artikli 3 lõike 5 punktides b–e sätestatud

andmed.

(22) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada, millises ulatuses käsitatakse

riigi toidu ja sööda käitlejate registrit puu- ja köögivilja turustavate ettevõtjate andmekoguna,

arvestades komisjoni rakendusmääruse (EL) 2023/2430 artikli 3 lõikes 3 sätestatud tingimusi.“;

16) paragrahvi 88 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

17) paragrahvi 88 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:

3

„(41) Erimärgistuse loa saanud ettevõtjal peab olema vastavasisuline õigussuhe isikuga, kes

läbib kord kolme aasta jooksul Põllumajandus- ja Toiduameti korraldatud asjaomase koolituse

või kes omab küllaldast puu- ja köögivilja turustusstandarditele vastavuse kontrollimise

kogemust või ta vastab füüsilisest isikust ettevõtjana ise eelnimetatud nõuetele.

(42) Erimärgistuse luba kehtib kolm aastat. Erimärgistuse loa kehtivust võib isiku taotlusel

kolme aasta kaupa pikendada.“;

18) paragrahvi 88 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;

19) paragrahvi 88 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Erimärgistuse loa saamise täpsemad nõuded, sealhulgas nõuded puu- ja köögivilja

turustusstandarditele vastavuse koolituse ja kontrollimise kogemuse kohta, ning erimärgistuse

loa taotlemise ja taotluse menetlemise täpsema korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega.“;

20) paragrahvi 91 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega põllumajandustoode, toit,

piiritusjook või vein või garanteeritud traditsiooniline põllumajandustoode või toit on käesoleva

seaduse tähenduses toode, mille nimetus on registreeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2024/1143 alusel.“;

21) paragrahvi 91 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1143 artikli 39 lõikes 1 ja artikli 72

lõikes 4 sätestatud teade kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega

põllumajandustoote või toidu või garanteeritud traditsioonilise põllumajandustoote või toidu

kohta esitatakse Põllumajandus- ja Toiduametile. Kui nimetatud põllumajandustoode või toit ei

vasta asjaomasele tootespetsifikaadile, keelab Põllumajandus- ja Toiduamet toote turule

laskmise.“;

22) paragrahvi 92 lõike 3 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

23) paragrahvi 92 lõike 3 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) kvaliteedikava vastab komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/126, millega täiendatakse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2115 täiendavate nõuetega teatavatele

sekkumisviisidele, mille liikmesriigid määravad kindlaks kõnealuse määruse kohastes

ajavahemikuks 2023–2027 ette nähtud ÜPP strateegiakavades, ning eeskirjadega, milles

käsitletakse maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise (HPK) 1. standardi

kohast suhtarvu (ELT L 20, 31.01.2022, lk 52–94), artiklis 47 sätestatud nõuetele;“;

24) seaduse 11. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„11. peatükk

Põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrk ja põllumajandusarvestus“;

25) paragrahvi 105 pealkirjas asendatakse sõna „raamatupidamise“ sõnaga „kestlikkuse“;

26) paragrahvi 105 lõikes 1 asendatakse sõnad „Euroopa Liidu põllumajanduslike

majapidamiste tulusid ja majandustegevust käsitlevate raamatupidamisandmete kogumise

võrk“ sõnadega „põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrk“;

27) paragrahvi 105 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

4

„(2) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium võib kontaktasutuse ülesandeid täitma määrata

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi hallatava asutuse, kelle tegevusvaldkonda kuuluvad

ühise põllumajanduspoliitika rakendamiseks vajalikud tegevused.“;

28) paragrahvi 105 lõikes 3 asendatakse sõnad „Põllumajanduslike raamatupidamisandmete“

sõnadega „Põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu andmete“;

29) paragrahvi 105 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Kontaktasutus võib põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgus osalemise ergutamiseks

maksta tasu või pakkuda teenuseid.“;

30) paragrahvi 110 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

31) paragrahvi 110 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „punktis c“ tekstiosaga „ja lõikes 4“;

32) seadust täiendatakse §-ga 1101 järgmises sõnastuses:

㤠1101. Sotsiaalse tingimuslikkusega seotud kaitsemeetmed

(1) Kui taotleja rikub sotsiaalse tingimuslikkuse nõudeid, vähendatakse tema toetust või

jäetakse tema taotlus rahuldamata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116

artiklites 88 ja 89 sätestatud alustel ja ulatuses.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kaitsemeedet ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 88 lõike 2 punktis b sätestatud juhul.“;

33) paragrahvi 112 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(3) Registri põhimääruses kehtestatakse lisaks volitatud töötlejale:

1) vastutava ja volitatud töötlejate ülesanded;

2) kogutavate andmete täpsem koosseis ja andmekogusse kandmise kord;

3) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise täpsem kord;

4) andmete säilitamise täpsem kord ja tingimused ning säilitustähtajad;

5) muud korraldusküsimused. “;

34) paragrahvi 113 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„

„(2) Register koosneb lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule järgmistest osadest:

1) põllumassiivi kaart;

2) võrdlushindade kataloog;

3) põllumajandusandmete varamu;

4) turuinfo ja põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrk;

5) kalandusturu korraldamise abinõud ja maaelu ja põllumajandusturu korraldamise riiklikud

abinõud;

6) eriotstarbelise diislikütuse ostuõigus.“;

35) paragrahvi 113 lõiget 5 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Võrdlushindade kataloogi võib kanda ka eksperdiarvamuse asja või teenuse keskkonna- ja

kliimaeesmärkidega kokkusobivuse kohta.“;

36) paragrahvi 113 lõiget 6 täiendatakse pärast sõna „loetelu“ tekstiosaga „ ning asja ja teenuse

keskkonna- ja kliimaeesmärkidega kokkusobivuse kohta eksperdiarvamuse andmise“;

37) paragrahvi 113 täiendatakse lõikega 63 järgmises sõnastuses:

5

„(63) Turuinfo ja põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrku kantakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklites 151 ja 223 sätestatud põllumajandustoodete

turuinfo ja põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu andmed nõukogu määruse (EÜ) nr

1217/2009 alusel.“;

38) paragrahvi 113 lõikes 7 asendatakse sõna „kantud“ sõnaga „edastatavate“;

39) paragrahvi 114 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „varamusse“ sõnadega „ning turuinfo ja

põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrku“;

40) paragrahvi 115 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Turuinfo ja põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu andmed avaldab käesoleva

seaduse § 73 lõike 2 kohaselt määratud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

valitsemisala asutus oma veebilehel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 1308/2013

artikli 223 ning nõukogu määruse (EÜ) nr 1217/2009 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides

sätestatu kohaselt.“;

41) seadust täiendatakse §-ga 1201 järgmises sõnastuses:

„§ 1201. Geograafilise tähise kaitsega vastuolus oleva veebiliidese kaudu esitatava teabe

ja domeeninime kõrvaldamine ning juurdepääsu piiramine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1143 artiklite 26 ja 27 kohase kaitstud

päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähise kaitsega vastuolus oleva teabe levitamisel

veebiliidese kaudu on Põllumajandus- ja Toiduametil õigus teha infoühiskonna teenuse

osutajale ettekirjutus ning nõuda infoühiskonna teenuse kaudu esitatava teabe kõrvaldamist või

teabele juurdepääsu piiramist, kui teabe levitaja ei ole rikkumist lõpetanud.

(2) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel esitatud nõuet ei täideta, on internetiühendust

pakkuv üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutaja kohustatud Põllumajandus- ja

Toiduameti ettekirjutuse alusel piirama ettekirjutuses nimetatud domeeninime talle kuuluvates

nimeserverites.

(3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel esitatud nõuet ei täideta või kui tegemist on Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1143 artikli 26 lõikega 2 vastuolus oleva

domeeninimega, on domeeniregistri haldaja või domeeniregistri pidaja kohustatud

Põllumajandus- ja Toiduameti ettekirjutuse tegemise korral ja alusel piirama juurdepääsu

domeenile või kustutama ettekirjutuses nimetatud domeeninime registreeringu.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud teenuse osutaja, domeeniregistri haldaja ja

domeeniregistri pidaja ei vastuta käesolevast paragrahvist tulenevate kohustuste täitmise käigus

tehingu tegemata jätmisest, tehingu mittetähtaegsest tegemisest ega teenuse osutamise

piiramisest tekkiva kahju eest.“;

42) paragrahvi 123 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Toetus jäetakse tagasi nõudmata, kui tagasinõutav toetus ilma intressideta on kuni

100 eurot.“;

43) seadust täiendatakse §-ga 1271 järgmises sõnastuses:

„§ 1271. Euroopa Liidu kvaliteedikava nõude rikkumine

(1) Eestis toodetud, töödeldud, pakendatud või villitud kaitstud päritolunimetusega või kaitstud

geograafilise tähisega toote puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1143

6

artiklis 36 sätestatud kasutusõiguse ja artiklis 39 lõikes 1 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 116a lõikes 3 sätestatud teavitamise kohustuse rikkumise

eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.“;

44) paragrahvis 128 asendatakse tekstiosa „§-s 127 sätestatud väärteo“ tekstiosaga „§-des 127

ja 1271 sätestatud väärtegude“;

45) seadust täiendatakse §-dega 1401 ja 1402 järgmises sõnastuses:

„§ 1401. Veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklasside määramiseks antud tunnustuse

jätkumine

(1) Enne 2025. aasta 1. jaanuari veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklasside määramiseks

tunnustatud isik peab viima ennast käesoleva seaduse § 87 lõikes 31 sätestatud nõuetega

vastavusse hiljemalt 2026. aasta 1. jaanuariks.

(2) Kui isik lõikes 1 sätestatud kohustust ei täida, kaotab veise-, sea- ja lambarümpade

kvaliteediklasside määramiseks antud tunnustus 2026. aasta 2. jaanuarist kehtivuse.

§ 1402. Puu- ja köögivilja turustavate ettevõtjate andmekogu andmete kandmine riigi

toidu ja sööda käitlejate registrisse

Enne 2025. aasta jaanuari kehtinud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise

seaduse § 88 lõikes 2 nimetatud puu- ja köögivilja turustavate ettevõtjate andmekogu

likvideeritakse ja selle andmed kantakse riigi toidu ja sööda käitlejate registrisse.“.

§ 2. Söödaseaduse muutmine

Söödaseaduses tehakse järgmised muudatused:

1)  paragrahvi 23 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) käesoleva lõike punktis 2 sätestatud toidu käitlejate puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus

ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79,

(EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671–854), I lisa IX osas

loetletud puu- ja köögiviljade turustamisstandarditele vastavuse üle.“;

2) paragrahvi 23 lõiget 5 täiendatakse pärast sõnu „käesolevas seaduses“ sõnadega „ja Euroopa

Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses“.

§ 3. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.

7

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus … …..2024. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Vabariigi Valitsuse nimel

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, ….. ……. 2024

1

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse

ja söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi ELÜPS) ja

söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) välja töötamise on eelkõige tinginud

ELÜPS-i reguleerimisalaga seotud Euroopa Liidu õigusaktides pärast seaduse väljatöötamist

tehtud muudatused, mis tuleb Euroopa Liidu õigusaktidega kooskõla tagamiseks ka ELÜPS-is

arvesse võtta. Samuti on vaja teha ELÜPS-is muudatusi, et lahendada selle rakenduspraktikas

kerkinud probleeme, täpsustada osade sätete sõnastust, et luua suurem õigusselgus, vähendada

ettevõtjate halduskoormust ning rakendusasutuse töökoormust. Üks olulisemaid muudatusi

puudutab sotsiaalse tingimuslikkuse süsteemi rakendamist, mille tulemusel saab pindala- ja

loomapõhiste toetuste saamine olema sõltuvuses teatud töö- ja tööhõivetingimustega seotud

nõuete ning tööandja kohustuste täitmisest. Muudatused tehakse ka põllumajandustoodete ühise

turukorraldamise abinõudes nagu koolikavad, koostis- ja kvaliteedinõuete ning

turustusstandardite rakendamine. Kvaliteedikava puhul ajakohastatakse ELÜPS-i tingimused

uuest Euroopa Liidu õigusaktist tulenevate nõuetega, mille alusel nähakse eelnõuga muuhulgas

ette riikliku järelevalve erimeetmed geograafilise tähise kaitsega vastuolus oleva veebiliidese

kaudu esitatava teabe ja domeeninime kõrvaldamiseks ning juurdepääsu piiramiseks.

Sätestatakse vastus geograafilise tähisega kaitstud Eestis toodetud, töödeldus, pakendatud või

villitud toote turustamisel geograafilise tähise kaitset puudutavate nõuete rikkumise eest.

Täpsem ülevaade eelnõus tehtavatest muudatustest ja täiendustest on leitav seletuskirja teisest

ja kolmandast osast.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

põllumajanduspoliitika osakonna valdkonnajuhid Janeli Tikk (6256 299, [email protected])

ja Kerli Nõges (6256 560, [email protected]), sama osakonna nõunikud Liis Raska (6256

125, [email protected]) ja Liina Jürgenson (6256 270, [email protected]) ning sama

osakonna peaspetsialistid Renata Tsaturjan (6256 507, [email protected]) ja Ahto Tilk

(625 6221, [email protected]), põllumajanduskeskkonnapoliitika osakonna nõunik Veronika

Vallner-Kranich (6256 253, [email protected]) ning sama osakonna

peaspetsialist Siim Suure (6256 118, [email protected]), regionaalarengu osakonna

peaspetsialist Allar Korjas (625 6162, [email protected]), strateegia- ja finantsosakonna

valdkonnajuht Joosep Lukk (625 6538, [email protected]), . Eelnõu koostamisel osalesid ja

juriidilise ekspertiisi eelnõule tegid Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna

nõunikud Jaana Lepik (5669 1973, [email protected]) ja Ketlyn Roze (625 6127,

[email protected]). Keeleliselt on eelnõu toimetanud Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Laura Ojava (625 6523,

[email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammiga.

2

Eelnõuga muudetavad sätted on seotud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktide rakendamisega:

– Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide

koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu

Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade

(ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL)

nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186);

– Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise

põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks

määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261);

– Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse

põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu

määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT

L 347, 20.12.2013, lk 671‒854);

– Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1143, milles käsitletakse veinile,

piiritusjookidele ja põllumajandustoodetele antavaid geograafilisi tähiseid ning

põllumajandustoodete garanteeritud traditsioonilisi tooteid ja vabatahtlikke kvaliteedimõisteid

ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1308/2013, (EL) 2019/787 ja (EL) 2019/1753 ning

tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1151/2012 (ELT L 2024/1143, 23.04.2024);

– komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2022/126, 7. detsember 2021, millega täiendatakse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2115 täiendavate nõuetega teatavatele

sekkumisviisidele, mille liikmesriigid määravad kindlaks kõnealuse määruse kohastes

ajavahemikuks 2023–2027 ette nähtud ÜPP strateegiakavades, ning eeskirjadega, milles

käsitletakse maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise (HPK) 1. standardi

kohast suhtarvu (ELT L 020 31.1.2022, lk 52);

– komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2022/1172, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrust (EL) 2021/2116 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas ühises

põllumajanduspoliitikas ning tingimuslikkusega seotud halduskaristuste kohaldamise ja

arvutamise osas (ELT L 183, 08.07.2022, lk 12–22);

– komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/1173, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2021/2116 kohaldamise eeskirjad ühise põllumajanduspoliitika ühtse

haldus- ja kontrollisüsteemi kohta (ELT L 183, 08.07.2022, lk 23–34);

– komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2023/2429, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 turustamisstandardite osas puu- ja köögiviljasektoris,

teatavate töödeldud puu- ja köögiviljatoodete puhul ja banaanisektoris ning tunnistatakse

kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 1666/1999 ning komisjoni rakendusmäärused (EL) nr

543/2011 ja (EL) nr 1333/2011 (ELT L, 2023/2429, 03.11.2023, lk 1–77);

– komisjoni rakendusmäärus (EL) 2023/2430, millega kehtestatakse turustamisstandarditele

vastavuse kontrolli eeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, teatavate töödeldud puu- ja

köögiviljatoodete sektoris ning banaanisektoris (ELT L, 2023/2430, 03.11.2023,lk 1—18);

– Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/2674, 22. november 2023, millega

muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1217/2009 seoses põllumajandusliku raamatupidamise

andmevõrgu ümberkujundamisega põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrguks (ELT L,

2023/2674, 29.11.2023);

– nõukogu määrus (EÜ) nr 1217/2009, 30. novembri 2009, millega luuakse Euroopa Liidu

põllumajanduslike majapidamiste tulusid ja majandustegevust käsitlevate

raamatupidamisandmete kogumise võrk (ELT L 328 15.12.2009, lk 27);

– komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/1185, 20. aprill 2017, millega kehtestatakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) nr 1307/2013 ja (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad

seoses komisjonile edastatava teabe ja dokumentidega ning millega muudetakse mitut

komisjoni määrust ja tunnistatakse mitu määrust kehtetuks (ELT L 171 4.7.2017, lk 113);

3

– Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1152, 20. juuni 2019, läbipaistvate ja

prognoositavate töötingimuste kohta Euroopa Liidus (ELT L 186, 11.7.2019, lk 105—121);

– Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/104/EÜ, 16. september 2009 , töötajate poolt

tööl kasutatavatele töövahenditele esitatavate ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta

(teine üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (ELT L 260,

3.10.2009, lk 5—19);

– Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1468, millega muudetakse määruseid

(EL) 2021/2115 ja (EL) 2021/2116 seoses maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis

hoidmise standardite, ökokavade, ÜPP strateegiakavade muutmise, ÜPP strateegiakavade

läbivaatamise ning kontrollidest ja karistustest vabastamisega (ELT L, 2024/1468, 24.5.2024).

Eelnõu väljatöötamine on seotud tegevuspõhise riigieelarve programmi „Põllumajandus, toit ja

maaelu programm 2023–2026“ tegevusega ning „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna

arengukava aastani 2030“ põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine, turustamine

tegevussuuna eesmärkidega.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

Eelnõuga muudetakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse

redaktsiooni RT I, 04.01.2024, 6 ning söödaseaduse redaktsiooni RT I, 27.09.2023, 13.

2. Seaduse eesmärk

2024. aasta maikuus saatis Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kooskõlastamisele

ELÜPS-i muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK). VTK-s (eelnõude

infosüsteemi toimiku number 24-0493) jaotati ELÜPS-i probleemid 13 põhimõtteliseks

probleemiks, millest enamusele on eelnõuga leitud regulatiivne lahendus. :

VTK-s kaardistati kehtiva seaduse probleemid ja pakuti välja võimalikud lahendusvariandid

ning see esitati kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA), Põllumajandus- ja

Toiduametile (edaspidi PTA), Maaelu Teadmuskeskusele (edaspidi METK),

Tööinspektsioonile, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eestimaa Talupidajate

Keskliidule, Eesti Kaupmeeste Liidule, Eesti Interneti Sihtasutusele, Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni Liidule, riiklikult tunnustatud kvaliteedikavasid rakendavatele

tootjarühmadele, MTÜ Aiandusliidule, Eesti Tõusigade Aretusühistule, heakskiidetud tootjate

nimekirjas olevatele geograafilise tähisega toote tootjatele. Samuti tutvustati VTK-d 27. mail

2024. a Riigikogu maaelukomisjoni istungil.

Rahandusministeerium ning Justiitsministeerium kooskõlastas VTK märkustega, millega on

eelnõu väljatöötamisel arvestatud. Kuna Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei ole

Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. a määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“ § 7

lõike 4 kohaselt ettenähtud tähtaja jooksul VTK-d kooskõlastanud ega jätnud seda põhjendatult

kooskõlastamata, loetakse see nimetatud määruse § 7 lõike 4 kohaselt kooskõlastatuks.

Arvamuse esitasid Eesti Interneti Sihtasutus, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni

Liit, Tööinspektsioon, METK ning PTA.

Tagasisidest VTK-le selgus, et oluliselt vajab täpsustamist geograafilise tähiste kaitsega (sh

geograafiliste tähiste kaitse internetis, eelkõige domeeninimedes) seotud sätted. Samuti pöörati

kooskõlastuskirjades mitmel korral tähelepanu, et täiendamist vajab tehtavate muudatustega

kaasnevate mõjude osa. Eelnõu koostamise eel on esitatud ettepanekud läbi töötatud ning

4

eelnõu koostamisel arvesse võetud. Kõik väljatöötamiskavatsusele esitatud ettepanekud on

nähtavad eelnõude infosüsteemis.

2.1 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027

rakendamine

Seaduse muutmise tulemusena on edaspidi maaelu arengu toetuste puhul võimalik jooksvat

taotlemist katkematult rakendada ka pikemal ajavahemikul kui üks kalendriaasta.

Eelarvevahendite jaotuse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava

aastateks 2023–2027“ (edaspidi strateegiakava) sekkumiste raames antavate toetuste osas

otsustab valdkonna eest vastutav minister igal aastal käskkirjaga, seejuures vajadusel ka

pikemaks ajavahemikuks kui kalendriaasta. Samas toetused, mille osas taotlusi konkreetsel

kalendriaastal vastu võetakse, kehtestab valdkonna eest vastutav minister igal konkreetsel aastal

määrusega, mis toob jooksva taotlemisega sekkumiste korral kaasa olukorra, kus aasta viimasel

päeval peab PRIA taotluste vastuvõtmise peatama kuni jõustub ministri uus määrus saabuval

kalendriaastal antavate toetuste kohta. Seaduse muutmise tulemusena täpsustataksegi ELÜPS-

is vastava sätte sõnastust selliselt, et nii nagu toetusteks ette nähtud vahendite jaotus

kehtestatakse vajadusel pikemaks ajavahemikuks kui üks kalendriaasta, kehtestatakse ka

antavate toetuste nimekiri vajadusel pikemaks ajavahemikuks kui üks kalendriaasta.

1. jaanuaril 2025. a luuakse uus asutus Maa-ja Ruumiamet (MARU) ja talle luuakse sarnased

võimalused toetuste taotlustes nõuete kontrollimiseks lisaks seaduses sätestatud teiste ametitele

ja isikule selliselt, et ka MARU-l oleks võimalik kontrollida otsetoetuste ja maaelu arengu

toetuste taotluste vastavust toetuse saamise nõudeid ning tingimuslikkusega seotud nõudeid.

2.2 Põllumajandustoodete ühise turukorralduse abinõud

Põllumajandustoodete ühise turukorralduse abinõude peatükis olevates sätetes tehakse

muudatusi eelkõige tulenevalt sellest, et Euroopa Liidu õigusaktides on tehtud pärast ELÜPS-i

väljatöötamist muudatusi ning selleks, et riigisisesed õigusaktid oleks kooskõlas Euroopa Liidu

õigusaktidega on vajalik teha muudatusi ka ELÜPS-i vastavates sätetes. Näiteks 2025. aastast

kohaldub uus komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2023/24291 ning komisjoni rakendusmäärus

(EL) 2023/24302, milles on koondatud varem erinevates õigusaktides345 kehtestatud määrusega

1 Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2023/2429, 17. august 2023, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 turustamisstandardite osas puu- ja köögiviljasektoris, teatavate töödeldud

puu- ja köögiviljatoodete puhul ja banaanisektoris ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr

1666/1999 ning komisjoni rakendusmäärused (EL) nr 543/2011 ja (EL) nr 1333/2011 (ELT L, 2023/2429,

03.11.2023). 2 Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2023/2430, 17. august 2023, millega kehtestatakse turustamisstandarditele

vastavuse kontrolli eeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, teatavate töödeldud puu- ja köögiviljatoodete sektoris ning

banaanisektoris (ELT L, 2023/2430). 3 Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 543/2011, 7. juuni 2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr

1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja

sektoriga (ELT L 157, 15.6.2011, lk 1—163). 4 Komisjoni määrus (EÜ) nr 1666/1999, 28. juuli 1999, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/96

üksikasjalikud rakenduseeskirjad teatavate kuivatatud viinamarja sortide turustamise miinimumnõuete puhul

(EÜT L 197, 29.7.1999, lk 32—35). 5 Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1333/2011, millega sätestatakse banaanide turustamisstandardid, nende

turustamisstandardite järgimise kontrolli eeskirjad ja teabeedastusnõuded banaanisektoris (ELT L 336,

20.12.2011, lk 23—34).

5

(EL) nr 1308/20136 reguleeritud põllumajandustoodetele (kuivatatud puuviljad sh viigimarjad,

viinamarjad ning puuviljad ja marjad ning pähklite segu, banaanid) ning puu- ja

köögiviljasektoris kohaldatavad turustamisstandardid, sellega seotud teavitused ning

turustamisstandarditele vastavuse kontrollid. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2023/2029

kohaldumisel laieneb turustamisstandarditega hõlmatud puu- ja köögiviljade loetelu, mille

võrra tuleb täiendada ka puu- ja köögivilja turustavate ettevõtjate kontrolli ulatust ning

laiendada ka ELÜPS-i õigusnorme.

Lisaks on turustustusstandrite üle järelevalve teostamiseks ning ELÜPS-i rakendamisel

ilmnenud kitsaskohtade parandamiseks vaja teha ka teisi parandusi nagu näiteks

erimärgistusloa kehtivus.

Üheks turukorralduslikuks abinõuks on ka koolikava toetuse rakendamine. Koolikava

efektiivsemaks rakendamiseks tehakse ELÜPS-is muudatus, et rakendada paindlikumat

juhtimist määruse tasandil. Kehtiv ELÜPS sätestab seaduse tasandil toetuse määra arvestamise

alused, mis toetuse suuruse leidmisel aluseks võetakse. Küll aga Euroopa Liidu õigus näeb ette

ka teisi võimalusi toetuse suuruse leidmiseks. Näiteks on ka koolikava toetuse puhul lubatud

rakendada lihtsustatud kulumeetodit (ühikuhinna arvestus), mis lihtsustab koolikava

rakendamist ning halduskontrollide läbiviimist, võimaldades toetusmeedet kulutõhusamalt

rakendada. Võttes arvesse, et teiste ELÜPS-i alusel rakendatavate sekkumiste ja toetuste puhul

on toetuse vormi ja suuruse leidmise viisi valiku tegemine delegeeritud valdkonna eest

vastutava ministri pädevusse, kes kehtestab toetuse andmise täpsemad tingimused määrusega.

Seega, seaduse muutmise tulemusena delegeeritakse ka koolikava toetuse puhul toetuse vormi

ja suuruse leidmise viisi valiku tegemine valdkonna eest vastutava ministri pädevusse, kes

kehtestab toetuse andmise täpsemad tingimused määrusega.

Samuti puudub ELÜPS-is selge õiguslik alus põllumajandustoodete turuinfo andmete

töötlemiseks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklite 151 ja 223

ning komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/11857 alusel kogutakse põllumajandustoodete

kohta turuinfot. Nimetatud andmeid kogutakse turu läbipaistvuse tagamiseks ja

põllumajandustoodete ühise turukorralduse kohaldamiseks. Põllumajandustoodete turuinfo

andmestik kujutab endast töödeldavate korrastatud andmete küllaltki suurt kogumit, mida ei ole

andmekoguna asutatud ega registreeritud. Andmete õiguspäraseks töötlemiseks tulebki luua

õiguslik alus. Seaduse muutmise tulemusena sätestatakse, et põllumajandustoodete ühise

turukorralduse abinõude rakendamiseks vajalike Euroopa Komisjonile esitatavate andmete

(edaspidi turuinfo) kogumise ja töötlemise korraldab Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium, kes võib turuinfo kogumiseks ja töötlemiseks määrata

valitsemisala asutuse.

Lisaks täiendatakse veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklasside määramise tunnustuse

saanud isiku kohustus läbida PTA poolt korraldatud koolitus kui isikul ei ole küllaldast veise-,

sea- ja lambarümpade kvaliteediklassidesse määramise kogemust ning täpsustakse

volitusnormi.

2.3 Kvaliteedikavad

6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine

turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ)

nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671‒854). 7 Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/1185, 20. aprill 2017, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruste (EL) nr 1307/2013 ja (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad seoses komisjonile edastatava teabe

ja dokumentidega ning millega muudetakse mitut komisjoni määrust ja tunnistatakse mitu määrust kehtetuks (ELT

L 171 4.7.2017, lk 113).

6

Seaduse muudatusega täiendatakse riiklikke kvaliteedikavasid reguleerivaid sätteid, et

kvaliteedikavaga tagada paindlikkus kogu põllumajandustoodete tootmise ja töötlemise ahela

hõlmamiseks. Riikliku kvaliteedikava puhul on tegemist ELÜPS-i § 93 alusel tunnustatud

kvaliteedikavaga. 2024. aasta alguse seisuga on Eestis kaks riiklikult tunnustatud

kvaliteedikava ja koostamisel on ka uued riiklikud kvaliteedikavad. Erinevate sektorite

spetsiifikast lähtuvalt on oluline täiendada riiklikke kvaliteedikavasid reguleerivaid sätteid.

2.4 Sotsiaalne tingimuslikkus ja ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud

Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks kohaldatavad meetmed

Seaduse muutmise tulemusena luuakse alused sotsiaalse tingimuslikkuse süsteemi

kehtestamiseks. Sotsiaalne tingimuslikkus seab Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika

pindala- ja loomapõhiste toetuste saamise tingimuseks lisaks seni kehtestatud nõuetele teatud

töö- ja tööhõivetingimustega seatud nõuete ja tööandja kohustuste järgimise. Rikkumiste eest

Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks kohaldatavad meetmed põhinevad eranditult pädevate

asutuste otsustel või ametlikel teadetel. Teavitada tuleb makseagentuuri (PRIA) leitud

rikkumistest vähemalt kord aastas. Makseagentuur täiendavaid kontrolle ei tee. Lisaks

pööratakse põllumajanduse laiendusteenustes suuremat tähelepanu tööõiguslikele küsimustele.

Liikmesriikidel on kohustus rakendada alates 01.01.2025 sotsiaalse tingimuslikkuse süsteemi.

Lisaks sellele on ELÜPS-i rakendamisel ilmnenud, et tingimuslikkusega seotud kaitsemeetme

rakendamise leevendus, mille kohaselt kaitsemeedet toetuse saaja ja kalendriaasta kohta ei

kohaldata, kui vähendamise või väljaarvamise summa on kuni 100 eurot, ei tööta kavandatud

viisil. Sellest tulenevalt sellest leevendusest loobutakse.

2.5 Riiklik ja haldusjärelevalve

Seaduse muudatusega antakse PTA-le õigus ettekirjutuste tegemiseks, et tagada geograafilise

tähise kaitsega vastuolus oleva veebiliidese kaudu esitatava teabe või domeeninime

kõrvaldamine. Geograafiliste tähiste puhul on tegemist kollektiivse

intellektuaalomandiõigusega, mille eesmärk on kaitsta geograafilise tähisena registreeritud

toodete tootjate majandushuvi. Euroopa Liidu õigusaktides on sätestatud, et liikmesriigid

peavad riskianalüüsi põhjal tegema kontrolle registreeritud geograafiliste tähiste turul

kasutamise üle ja rakendama nõuete rikkumise korral vajalikke meetmeid. Veebipõhiseid

vahendusteenuseid kasutatakse aina laialdasemalt ja eelkõige veebiplatvorme kasutatakse

toodete, sealhulgas geograafilise tähisega toodete müümiseks üha enam ning mõnel juhul

võivad veebiplatvormid olla oluline keskkond, mis aitab kelmusi ja pettusi ennetada.

Seaduse muudatusega sätestatakse ka trahvisumma määr seoses kaitstud päritolunimetusega

või kaitstud geograafilise tähisega toote turul kasutamise nõuete rikkumisega. Muudatus on

vajalik, kuna Eesti kehtiv õigus ei ole piisav geograafilise tähisega toodetega seotud nõuete

eiramiste ja pettustega võitlemiseks.

Lisaks sätestatakse, et toetusraha jäetakse taotlejalt tagasi nõudmata, kui käesoleva seaduse

alusel antud toetuse puhul ei ületa tagasinõutav summa ilma intressideta 100 eurot.

2.6 Põllumajandusarvestus

7

2023. aastal jõustunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2023/26748 muudeti

nõukogu määrust (EÜ) nr 1217/20099, millega kujundati varasem põllumajandusliku

raamatupidamise andmevõrk (edaspidi FADN) ümber põllumajandusliku kestlikkuse

andmevõrguks (edaspidi FSDN). Muudatus toob kaasa muuhulgas kohustuse andmekorjet

kaasajastada (topeltkogumise vältimine) ning koguda majandusnäitajatele lisaks ka keskkonna-

ja sotsiaalseid näitajaid. Seni on FSDN valimisse kuulunud ettevõtjatele olnud andmete

esitamine vabatahtlik ning andmete esitamise eest on saadud rahaline tasu olenemata andmete

esitamise mahust. Riigil on kohustus esitada Euroopa Komisjonile kokku lepitud valimis ette

nähtud majapidamiste arvu kohta andmeid. Määrus (EÜ) nr 1217/2009 on liikmesriikidele

otsekohalduv, riigil on kohustus korraldada andmete kogumine, määrata FSDN kontaktasutus

ning tagada vajalikele juba kogutud andmetele juurdepääs, moodustada FSDN siseriiklik

komisjon, tagada esinduslik valim ning arendada vajalikud IT süsteemid. Seaduse muudatusega

viiakse § 105 kooskõlla määruse (EÜ) nr 1217/2009 muudatustega.

Senise põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu (FADN) andmebaas ei ole

registreeritud riigi infosüsteemina. Kuna tegu on pikaajaliste ja detailsete andmetega

põllumajandustootjate kestlikkuse kohta, tehakse seaduses muudatus, mille tulemusena luuakse

õiguslik alus põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri koosseisu turuinfo ja

põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu alamregister. Selle alamregistri vastutavaks

töötlejaks jääb Eestis FADN/FSDN kontaktasutusena määratud METK. Vajalik on muuta

nimetatud registri põhimäärust.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu § 1 punktiga 1 asendatakse viide 2024. aastal kehtetuks tunnistatud Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1151/201210, viitega 2024. aasta mais jõustunud

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2024/114311. Enne uue Euroopa Liidu määruse

jõustumist 2024. aastal, oli Euroopa Liit kehtestanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrusega (EL) nr 1308/2013, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/78712 ja

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1151/2012 põhjaliku süsteemi eritoodete

nimetuste kaitsmiseks, et edendada nende ainulaadseid omadusi, mis on seotud nende

geograafilise päritoluga, ning traditsioonilist oskusteavet põllumajandustoodete, veini ja

piiritusjookide valdkonnas. Uue Euroopa Liidu määruse jõustumisega kaasnesid Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 kehtetuks tunnistamine ja muudatused

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 1308/2013 ja (EL) 2019/787. Reformi

eesmärgiks oli tõhustada ja muuta õigusraamistik selgemaks, et lihtsustada ja ühtlustada uute

nimetuste registreerimistaotluse esitamise ja tootespetsifikaatide muutmise korda. Menetluste

8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/2674, 22. november 2023, millega muudetakse nõukogu

määrust (EÜ) nr 1217/2009 seoses põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu ümberkujundamisega

põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrguks (ELT L, 2023/2674, 29.11.2023). 9 Nõukogu määrus (EÜ) nr 1217/2009, 30. novembri 2009, millega luuakse Euroopa Liidu põllumajanduslike

majapidamiste tulusid ja majandustegevust käsitlevate raamatupidamisandmete kogumise võrk (kodifitseeritud

versioon) (ELT L 328 15.12.2009, lk 27). 10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade

kohta (ELT L 343, 14.12.2012, lk 1‒29). 11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1143, milles käsitletakse veinile, piiritusjookidele ja

põllumajandustoodetele antavaid geograafilisi tähiseid ning põllumajandustoodete garanteeritud traditsioonilisi

tooteid ja vabatahtlikke kvaliteedimõisteid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1308/2013, (EL) 2019/787

ja (EL) 2019/1753 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1151/2012 (ELT L 2024/1143, 23.04.2024). 12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/787, milles käsitletakse piiritusjookide määratlemist,

kirjeldamist, esitlemist ja märgistamist, piiritusjookide nimetuste kasutamist muude toiduainete esitlemisel ja

märgistamisel, piiritusjookide geograafiliste tähiste kaitset ning põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi ja

destillaatide kasutamist alkohoolsetes jookides ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 110/2008

(ELT L 130, 17.05.2019, lk 1‒54).

8

lihtsustamiseks ühtlustati veini, piiritusjookide ja põllumajandustoodete geograafilisi tähiseid

käsitlevad menetlusnormid ja kehtestati need ühes õigusaktis, säilitades samal ajal Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1308/2013 veini käsitlevad, Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruses (EL) 2019/787 esitatud piiritusjooke käsitlevad ja Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruses (EL) 2024/1143 esitatud põllumajandustooteid käsitlevad tootepõhised

sätted.

Eelnõu § 1 punktiga 2 tunnistatakse ELÜPS-i § 2 lõike 1 punkt 6 kehtetuks. Geograafilise

tähisega piiritusjookide registreerimine, muutmine, vastuväite esitamine, registreeringu

tühistamine, kaitse ja jõustamine ning kontroll on alates 2024. aasta maist sätestatud Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1143, mis on ELÜPS-i alusel rakendatavate

abinõude aluseks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/787 on edaspidi

esitatud sätted, mis puudutavad geograafilise tähisega piiritusjookide spetsiifikat. Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/787 on edaspidi sätestatud geograafilise tähisega

piiritusjookide tootespetsifikaadi ja koonddokumendi vorm ning homonüümsete geograafiliste

tähiste kaitse mõju veinitoodete kaitstud päritolunimetustele ja kaitstud geograafilistele

tähistele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/787 sätestatud

tootespetsifikaadi ja koonddokumendi vormile viidatakse vastavalt ka määruse (EL) 2024/1143

artikli 2 lõike 2 punktides a ja b.

Eelnõu § 1 punktiga 3 sõnastatakse uuesti ELÜPS-i § 11 lõige 1, et valdkonna eest vastutaval

ministril on võimalik strateegiakava sekkumiste raames antavad toetused kehtestada pikemaks

ajavahemikuks kui üks kalendriaasta.

Eelarvevahendite jaotuse strateegiakava sekkumiste raames antavate toetuste osas otsustab

valdkonna eest vastutav minister igal aastal käskkirjaga, seejuures vajadusel ka pikemaks

ajavahemikuks kui kalendriaasta. Samas toetused, mille osas taotlusi konkreetsel kalendriaastal

vastu võetakse, kehtestab valdkonna eest vastutav minister igal konkreetsel aastal määrusega,

mis toob jooksva taotlemisega sekkumiste korral kaasa olukorra, kus aasta viimasel päeval peab

PRIA taotluste vastuvõtmise peatama, kuni jõustub ministri uus määrus saabuval kalendriaastal

antavate toetuste kohta. See peatab asjatult jooksva taotlemise rakendamise ja võib kaasa tuua

surve esitada taotlus ära enne aasta lõppemist hoolimata sellest, kas taotlus on põhjalikult läbi

mõeldud ja kvaliteetselt ette valmistatud. See toob kaasa suurema töökoormuse PRIA-le, sest

taotlused kuhjuvad aasta lõpus, suurenenud ressursivajaduse taotluste menetlemiseks aasta

algul ning negatiivse mõju ettevõtjatele, sest suureneb kiirustamisest põhjustatud ebapiisava

kvaliteediga taotluste osakaal.

Eelnõu § 1 punktiga 4 viiakse volitusnormist eraldi sättesse valdkonna eest vastustavale

ministrile võimalus näha ette toetuse andmine ainult maksetaotluse alusel ja üksnes kehtiva

kohustuse raames. See erisus kehtib mitmeaastaste toetusskeemide kohta, kus võib otsustada

(tavaliselt rahalise vahendite nappuse korral), et uusi tulijaid toetusskeemi ei oodata, kuid varem

skeemiga liitunud toetusesaajad saavad jätkuvalt toetust taotleda. Tegemist on normitehnilise

muudatusega.

Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse ELÜPS-i 4. peatüki 5. jao pealkirja, asendades sõnad „ning

tingimuslikkus“ tekstiosaga „, tingimuslikkus ning sotsiaalne tingimuslikkus“. Seadust

täiendatakse sotsiaalse tingimuslikkusega seotud sätetega, mis osaliselt lisatakse nimetatud

jakku. Seetõttu tuleb ka seaduse 4. jao 5. peatüki pealkirja muuta.

Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse ELÜPS-i § 39 lõiget 2 teise lausega selliselt, et kui

pinnaseiresüsteemi rakendamisel esitatakse tõendina asukohamärgisega pilt, kasutatakse pildi

tegemiseks PRIA heakskiidetud mobiilirakendust.

9

Alates 2023. aastast rakendunud pinnaseiresüsteemile ning vastavalt komisjoni

rakendusmääruse (EL) 2022/117313 artiklitele 10 ja 11, võivad liikmesriigid kasutada lisaks

kohustuslikele Copernicuse Sentineli satelliidi piltidele ka muid vähemalt samaväärse

väärtusega andmeid nagu näiteks asukohamärgisega fotod. Asukohamärgisega fotode tegemine

ja nende edastamine eeldab vastava rakenduse s.o äpi kasutuselevõttu, millega tehtud fotode

asukoht ja aeg on valideeritud ning tagatud on fotode autentsus. Seetõttu ei ole PRIA

heakskiidetud mobiilirakendust kasutades tehtud asukohamärgisega foto võrreldav niisama

telefoniga tehtud ja e-posti teel saadetud fotoga, kuna viimati nimetatu metaandmed on lihtsasti

manipuleeritavad ega anna kindlust foto autentsuses.

PRIA on välja töötanud ning kasutusele võtnud vastava mobiilirakenduse (Iva äpp)

asukohamärgisega fotode tegemiseks. Nimetatud mobiilirakendust kasutatakse

pinnaseiresüsteemi kohaldamiseks ning see on vajalik juhtudeks, kui pinnaseiresüsteemi käigus

on tuvastatud mittevastavus toetuse nõuete täimisel. Kuna pinnaseiresüsteem on

kontrollisüsteemist eraldiseisev, mis on mõeldud erinevate toetuste raames põllumajanduslike

tegevuste seiramiseks, jälgimiseks ja hindamiseks, tähendab, et tuvastatud mittevastavuse

korral ei järgne koheselt karistus, vaid taotlejale antakse võimalus tegevused vastavusse viia,

sealhulgas enda poolt tehtud tegevusi tõendada. Juhul, kui PRIA-l ei ole võimalik

olemasolevate usaldusväärsete ja kättesaadavate seireandmete pealt vastavust tuvastada (nt

kultuuri tuvastada), tuleb läbi viia järeltegevused, milleks võib kasutada eelnimetatud

mobiilirakendust asukohamärgisega fotode tegemiseks. Peamiselt kasutatakse antud

funktsiooni toetusõiguslikkuse nõuete seiramiseks.

Teisisõnu tähendab, et taotlejale edastatakse fotoülesanne, mille puhul saadab PRIA taotlejale

e-kirja, milles palutakse teha hiljemalt etteantud kuupäevaks asukohamärgisega foto olukorrast

põllul, millega tõendatakse tegelikku olukorda põllul. Foto tuleb teha PRIA vastavas

mobiilirakenduses (Iva), st väljaspool rakendust tehtud fotosid ei saa kasutada. Lisaks fotole

salvestab rakendus ka foto tegemise asukoha, suuna ning aja. Juhul, kui fotodelt ei olnud

võimalik reaalset olukorda põllul hinnata või fotoülesannet ei täidetud tähtajaks, võib PRIA-l

olla tarvis olukorra hindamiseks läbi viia kohapealne kontroll. Nimetatud mobiilirakendust saab

kasutada üksnes eespool kirjeldatud PRIA edastatud fotoülesande olemasolul.

Täpsemad juhised ning infomaterjal nimetatud mobiilrakenduse kasutamiseks ning ülesande

täitmiseks on leitav ka PRIA veebilehel https://www.pria.ee/infokeskus/iva. Nimetatud

mobiilirakendus on juba kasutusel.

Eelnõu § 1 punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks ELÜPS-i § 43 lõige 3. Nimetatud lõike kohaselt

võib valdkonna eest vastutav minister käesoleva seaduse § 42 lõikes 1 nimetatud nõuete

täitmise kontrollimiseks määrusega kehtestada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/2116 artikli 83 lõikes 2 nimetatud lihtsustatud kontrollisüsteemi rakendamise juhud ja

ulatuse. Kuna lihtsustatud kontrollisüsteemi sätted asendatakse nimetatud Euroopa Liidu

määruses uue sisuga sättega või jäetakse tekstist üldse välja, siis tuleb ka nimetatud lõige 3

ELÜPS-is kehtetuks tunnistada. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116

artikli 83 lõikes 2 ei ole enam liikmesriigile sätestatud võimalust teatud juhtudel kehtestada

lihtsustatud kontrollisüsteem. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/146814

artikli 2 punktiga 1 sõnastati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli

13 Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/1173, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2021/2116 kohaldamise eeskirjad ühise põllumajanduspoliitika ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kohta (ELT

L 183, 08.07.2022, lk 23–34). 14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1468, millega muudetakse määruseid (EL) 2021/2115 ja

(EL) 2021/2116 seoses maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise standardite, ökokavade, ÜPP

strateegiakavade muutmise, ÜPP strateegiakavade läbivaatamise ning kontrollidest ja karistustest vabastamisega

(ELT L, 2024/1468, 24.5.2024).

10

83 lõige 2 uuesti, asendades selle teise sisuga sättega, mille kohaselt põllumajandustootjad,

kelle põllumajandusliku majapidamise maksimumsuurus ei ületa 10 hektarit artikli 69 lõike 1

kohaselt deklareeritud põllumajandusmaad, vabastatakse käesoleva artikli lõike 1 kohaselt

kehtestatud süsteemi alusel tehtavatest kontrollidest. Lisaks jäeti Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 83 lõikest 6 välja punkt f, mis oli samuti seotud

lihtsustatud kontrollisüsteemiga.

Eelnõu punktiga 8 täiendatakse ELÜPS-i 4. peatüki 5. jagu 3. jaotisega sotsiaalse

tingimuslikkuse kohta.

Sotsiaalne tingimuslikkus seab Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika pindala- ja

loomapõhiste toetuste saamise tingimuseks lisaks seni kehtestatud nõuetele teatud töö- ja

tööhõivetingimustega seatud nõuete ja tööandja kohustuste järgimise. Rikkumiste eest Euroopa

Liidu finantshuvide kaitseks kohaldatavad meetmed põhinevad eranditult pädevate asutuste

otsustel või ametlikel teadetel. Teavitada tuleb makseagentuuri (PRIA) leitud rikkumistest

vähemalt kord aastas. Makseagentuur täiendavaid kontrolle ei tee. Lisaks pööratakse

põllumajandussektoris suuremat tähelepanu tööõiguslikele küsimustele. Liikmesriikidel on

kohustus rakendada alates 01.01.2025 sotsiaalse tingimuslikkuse süsteemi. Sotsiaalse

tingimuslikkusega seonduv on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/211515 artiklis 14 ja lisas IV ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/211616 IV jaotise V peatükis.

Paragrahviga 431 sätestatakse, mis on sotsiaalne tingimuslikkus.

Lõikes 1 sätestatakse, et sotsiaalne tingimuslikkus käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artiklis 14 nimetatud töö- ja

tööhõivetingimustega seotud nõuete ja tööandja kohustuste (edaspidi koos sotsiaalse

tingimuslikkuse nõuded) süsteem. Sotsiaalse tingimuslikkuse süsteem ei ole seaduse §-s 42

sätestatud tingimuslikkuse süsteemi üks n-ö alaliik. Sotsiaalse tingimuslikkuse nõuete all

mõeldakse viidatud määruse artikli 14 lõike 1 kohaselt nõudeid ja kohustusi, mis tulenevad

sama määruse IV lisas osutatud õigusaktidest. Sotsiaalse tingimuslikkuse nõuded on viidatud

lisa kohaselt seotud kolmest direktiivist tulenevate nõuete ja kohustustega: 1) Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/115217 – läbipaistvad ja prognoositavad

töötingimused; 2) Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ – meetmed, millega soodustatakse töötajate

tervise ja ohutuse parandamist; 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/104/EÜ18 –

töötajate töövahendite kasutamisele esitatavad ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuded.

Viidatud lisa kohaselt on üks selline nõue esitada töötingimused kirjalikult ning üks selline

kohustus tagada, et töövahendid sobivad töötajate tööülesannete täitmiseks ilma ohutust või

tervist kahjustamata. Sotsiaale tingimuslikkuse nõuete puhul ei ole tegemist uute või

täiendavate töö- ja tööhõivetingimustega seotud nõuete ning tööandja kohustuste

kehtestamisega ega uue kontrollisüsteemi loomisega. Tegemist on oma olemuselt vaid

põllumajandustoetuste sidumisega Eestis kehtivate asjakohaste õigusaktidega (näiteks

15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate

Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD)

rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning

tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186). 16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist,

haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk

187–261). 17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1152, 20. juuni 2019, läbipaistvate ja prognoositavate

töötingimuste kohta Euroopa Liidus (ELT L 186, 11.7.2019, lk 105—121). 18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/104/EÜ, 16. september 2009 , töötajate poolt tööl kasutatavatele

töövahenditele esitatavate ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta (teine üksikdirektiiv direktiivi

89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (ELT L 260, 3.10.2009, lk 5—19).

11

töölepingu seadus, töötervishoiu ja tööohutuse seadus). Kõiki töö- ja tööhõivetingimustega

seotud nõudeid ning tööandja kohustusi, mis on ka sotsiaalse tingimuslikkuse nõuded on

kontrollitud tavapärase kontrolli käigus ka varem.

Lõikes 2 sätestatakse, et sotsiaalse tingimuslikkuse nõudeid peavad täitma Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 87 lõikes 1 nimetatud toetuste taotlejad. Siia alla

kuuluvad määruse (EL) 2021/2115 artiklis 14 ning määruse (EL) nr 228/201319 IV peatükis või

määruse (EL) nr 229/201320 IV peatükis osutatud toetuse saajad.

Lõike 3 kohaselt kehtestab sotsiaalse tingimuslikkuse nõuded valdkonna eest vastutav minister

määrusega. Kuigi sotsiaalse tingimuslikkuse nõuded on juba riigisisestes õigusaktides

direktiivide ülevõtmisega sätestatud, siis nende nõuete ministri määrusega kehtestamisel saab

tagada sotsiaale tingimuslikkuse süsteemi rakendamise veelgi parema õigusselguse – ehk ka

selguse selles osas, millised direktiividest riigisisesesse õigusakti ülevõetud nõuded on

täpsemalt ka sotsiaalne tingimuslikkuse nõuded, mida eespool nimetatud toetuste taotlejad

täitma peavad. Nimelt on riigisiseses õiguses kehtestatud töö- ja tööhõivetingimustega seotud

nõuete ning tööandja kohustuste sotsiaalse tingimuslikkuse nõuetena mitte täitmisel taotlejate

jaoks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklites 88 ja 89 sätestatud

tagajärjed. Seetõttu on vajalik, et konkreetsed nõuded, mida taotlejad sotsiaalse tingimuslikkuse

nõuetena täitma peavad, oleksid nimetatud õigustloovas aktis. Sarnaselt maaeluministri 21.

detsembri 2022. a määruse nr 68 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise

nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded“ lisas 1 sätestatud kohustuslikele

majandamisnõuetele, sätestatakse ka sotsiaalse tingimuslikkuse nõuded samas määruses eraldi

lisana. Tegemist on asjakohastele riigisisestele nõuetele ja õigusaktidele viitamisega, mitte uute

nõuete kehtestamisega.

Paragrahviga 432 sätestatakse sotsiaalse tingimuslikkusega seotud kontrollisüsteemi puudutav.

Tööinspektsioon teavitab PRIA-t sotsiaalse tingimuslikkuse nõuete rikkumisest Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 88 lõike 1 kohaselt. Nimetatud asutuse

põhiülesanneteks Eestis on: viia ellu töökeskkonnapoliitikat; teha järelevalvet töökeskkonnas

töötervishoidu, tööohutust ja töösuhteid reguleerivate õigusaktide nõuete täitmise üle; teha

järelevalvet töövahendusteenust osutavate ja renditööjõudu vahendavate ettevõtjate

majandustegevuse nõuete ja piirangute täitmise üle; teavitada üldsust, töötajaid ja tööandjaid

töökeskkonna ohtudest ning lahendada töövaidlusi ja viia läbi lepitusmenetlusi kohtuvälises

töövaidlusi lahendavas organis.

Sotsiaalse tingimuslikkuse süsteemi nõuete kontrollimiseks kasutab Tööinspektsioon

olemasolevat kontrolli- ja haldussüsteemi. Kontrolli all mõistetakse nii administratiivset kui ka

kohapealset kontrolli. Tööinspektsiooni kontrollimaht ei muutu ja ta teeb kontrolle samas

mahus edasi nagu asjakohase direktiivi nõuded ette näevad. Kui leitakse rikkumine, vaadatakse,

kas nõue kuulub ka sotsiaalse tingimuslikkuse nõude alla ning teavitataks makseasutust.

Eelnõu § 1 punktiga 9 muudetakse ELÜPS-i § 73 lõiget 2 selliselt, et Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklites 151 ja 223 sätestatud turuinfo kogumiseks ja

töötlemiseks võib määrata Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi hallatava riigiasutuse.

Liikmesriigil on komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/1185 alusel kohustus koguda turuinfot

põllumajandustoodete kohta, et kohaldada põllumajandustoodete ühise turukorralduse

meetmeid ja tagada turu läbipaistvus. Alates 2024. aastast täidab andmete kogumise,

analüüsimise ja Euroopa Komisjonile edastamise ülesandeid METK. Senised alternatiivsed

19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 228/2013, 13. märts 2013 , millega kehtestatakse

põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus

(EÜ) nr 247/2006 (ELT L 78 20.3.2013, lk. 23). 20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 229/2013, 13. märts 2013, millega kehtestatakse

põllumajanduse erimeetmed Egeuse mere väikesaarte jaoks ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr

1405/2006 (ELT L 78, 20.3.2013, lk 41–50).

12

võimalused nagu valida kontaktasutuseks juriidiline isik, kellega sõlmitakse halduskoostöö

seaduses sätestatud korras haldusleping või tellida turuinfo kogumise ja töötlemise

Statistikaametilt riikliku statistika seaduse § 20 alusel riikliku statistika programmivälise

statistikatööna, jäetakse välja. Senise turuinfo kogumise tulemusena on jõutud seisukohale, et

liikmesriigile pandud ülesannet on kõige otstarbekam täita riigiasutusel endal.

Eelnõu § 1 punktiga 10 muudetakse ELÜPS-i § 82 lõike 4 sõnastust eesmärgiga anda

valdkonna eest vastutava ministri pädevusse otsustada määruse tasandil koolikava toetuse

andmise täpsemad tingimused. Koolikava toetuse raames pakutakse lastele haridusasutuses

puu- ja köögivilja ning piima ja piimatooteid, samuti hüvitatakse osaliselt sellega kaasnevate

haridusmeetmete kulud. Toetuse andmise peamised tingimused on ette nähtud Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1308/2013 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides.

Kehtiv ELÜPS sätestab seaduse tasandil toetuse määra arvestamise alused, mis toetuse suuruse

leidmisel aluseks võetakse. Senine lahendus on osutunud piiravaks, kuna Euroopa Liidu õigus

näeb ette ka teisi võimalusi toetuse suuruse leidmiseks. Näiteks on ka koolikava toetuse puhul

lubatud rakendada lihtsustatud kulumeetodit (ühikuhinna arvestus), mis lihtsustab koolikava

rakendamist ning halduskontrollide läbiviimist, võimaldades toetusmeedet kulutõhusamalt

rakendada.

Muudatuse tulemusena on edaspidi ministri määruse tasandil võimalus kehtestada toetuse

vorm, määr ja suurus, mis võtab arvesse ELÜPS § 81 lõike 2 alusel kehtestatud koolikava

rakendamise riiklikus strateegias tehtud valikuid. Teiste ELÜPS-i alusel rakendatavate

sekkumiste ja toetuste puhul on toetuse vormi ja suuruse kehtestamine delegeeritud valdkonna

eest vastutava ministri pädevusse, kes kehtestab toetuse andmise täpsemad tingimused

määrusega. Koolikava toetus on samuti üks ELÜPS-i alusel rakendatavatest toetustest ja ei ole

põhjust toetuse andmise niivõrd täpsete tingimuste seaduse tasemel reguleerimiseks ka selle

toetuse puhul.

Eelnõu § 1 punktiga 11 täiendatakse § 82 lõikega 41 koolikava toetuse andmise tingimusi

olukorraks kui selleks toetuseks eraldatud eelarve vahendeid ei jagu kõikide soovijate jaoks.

Koolikava toetust antakse õppeaastaks eraldatud vahendite ammendumiseni. Hetkel kehtiva

korra alusel on võimalik koolikavatoetust taotleda kuni viis korda aastas järgmiste

taotlusperioodide kohta: 1. august – 31. oktoober; 1. november – 31. detsember; 1. jaanuar –

28. veebruar; 1. märts – 31. aprill ning 1. mai – 31. juuli. Kui eelarve vahendeid on selleks

õppeaastaks lõppenud, ei ole mõistlik tekitada taotlejates ootust toetuse saamiseks, vaid toetuse

andmine tuleb järgnevaks või järgnevateks taotlusperioodiks lõpetada. Eelarvevahendite

kasutamise üle peab arvestust PRIA ja tema teatab ka toetuse andmise lõpetamisest enne uue

taotlusperioodi algust. Taotlejatel on siis võib võimalik otsustada kas pakuvad õppeaasta lõpuni

koolipiima või -puuvilja omadest vahenditest või loobuvad kulutuste tegemisest.

Eelnõu § 1 punktidega 12 ja 13 täiendatakse ELÜPS-i veise-, sea- ja lambarümpade

kvaliteediklassidesse määramise tunnustuse saanud isikule täpsemad kohustused. Eelnõu

punktiga 12 täiendatakse ELÜPS-i § 87 lõikega 31, mille kohaselt pannakse tunnustuse saanud

isikule kohustus läbida iga kolme aasta tagant PTA korraldatud koolitus. Kui isikul on

küllaldane kvaliteediklassidesse määramise kogemus, mida näitab lihakäitlemise maht

ettevõttes, PTA poolt riikliku järelevalve käigus isiku regulaarne kontroll ja rümpade

kvaliteediklassidesse määramine lubatud vea piires , ei pea tunnustuse saanud isik koolitusel

regulaarselt osalema. Eestis rakendatakse veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklassidesse

määramist 2004. aastast ja sellest ajast alates on PTA-s isikuid koolitatud, võetud vastu

eksameid ja antud välja tunnustusi. Tänaseks on sellise tunnustuse saanud 15 isikut

veiserümpade kvaliteediklassi määramiseks, 13 isikut searümpade kvaliteediklassi

13

määramiseks ja üks lambarümpade kvaliteediklassi määramiseks. Osa tunnustuse saanud

isikuid enam selles valdkonnas ei tegutse või ei ole aastaid praktiseerinud. Kuivõrd

kvaliteediklassidesse määramisel on oluline (eriti veise- ja lambarümpade puhul) pidev

praktiseerimine, siis on oluline, et tunnustuse säilimine eeldusena peab isik oma teadmisi

regulaarselt täiendama või vajadusel tõestama, et ta praktiseeribki pidevalt. ELÜPS-i § 87

lõikes 3 sätestatud volitusnormi alusel kehtestab valdkonna eest vastav minister tunnustamise

saamise nõuetena ka nõuded koolitusele ja selle, mida loetakse küllaldaseks kogemuseks.

Koolituse korraldab PTA, kellel on riikliku järelevalve teostajana selles valdkonnas sisuliselt

ainuke pädevus Eestis ning teisalt on sellega ettevõtjale tagatud võimalus asjakohast koolitust

Eestis saada. Juhul, kui tunnustatud isik ei vasta kõnealustele nõuetele on PTA-l õigus ELÜPS-

i § 71 lõike 3 alusel tunnustamise otsus kehtetuks tunnistada.

Eelnõuga täpsustatakse selguse huvides ELÜPS § 87 lõikes 4 olevat volitusnormi ning tuuakse

välja, et tunnustamise nõuete hulgas kehtestatakse nõuded ka kohustusliku koolituse läbimise

kohta ja sätestatakse, mida loetakse küllaldaseks kvaliteediklassidesse määramise kogemuseks.

Lisatava rakendussättega nähakse enne 2025. aasta 1. jaanuari veise-, sea- ja lambarümpade

kvaliteediklasside määramiseks tunnustuse saanud isikule üks aasta enda nõuetega vastavusse

viimiseks. Kui see isik tegeleb pidavalt rümpade kvaliteediklassidesse määramisega, siis ei ole

tal vaja midagi teha. Kui kogemus ei ole piisav, tuleb tal hiljemalt 2026. aasta 1. jaanuariks

läbida nõutav koolitus.

Eelnõu § 1 punktiga 14 muudetakse ELÜPS-i § 88 lõike 2 sõnastust. Muudatuse kohaselt

käsitletakse edaspidi riigi toidu ja sööda käitlejate registris (edaspidi RTSR) olevaid andmeid

ettevõtjate kohta, kes tegelevad turustusstandarditega hõlmatud puu- ja köögivilja

esmatootmise või turustamisega puu- ja köögivilja turustavate ettevõtjate andmekoguna

komisjoni rakendusmääruse 2023/2430 artiklis 3 lõikes 5 nimetatud ulatuses. Vastavalt

komisjoni rakendusmääruse 2023/2430 artiklile 3 peavad liikmesriigid looma delegeeritud

määruse 2023/2429 artiklis 1 osutatud sektoreid ja tooteid hõlmava ettevõtjate andmebaasi,

sealjuures võib ettevõtjate andmebaasi loomiseks kasutada mis tahes muud andmebaasi või

andmebaase, mis on juba koostatud mõnel muul otstarbel. Toiduseaduse § 7 kohaselt on teiste

seas ka värske puu- ja köögivilja turustamisega tegelevatel ettevõtjatel kohustus esitada

majandustegevusteade, siis on RTSR olev teave ettevõtjate kohta täiuslikum kui puu- ja

köögiviljade turustamisega tegelevate ettevõtjate andmekogus. Seepärast on mõistlik edaspidi

turustusstandarditele vastavuse kontrolli ja järelevalve korraldamiseks riskianalüüsi tegemisel

lähtuda RTSR-is olevatest andmetest komisjoni rakendusmääruse 2023/2430 artiklis 3 lõikes 5

nimetatud ulatuses, milleks on:

1) ettevõtja nimi ja registri- või isikukood või registri- või isikukoodi puudumise korral

ettevõtja asukohariigi asjakohane identifitseerimistunnus või isiku sünniaeg;

2) ettevõtja kontaktandmed ja tegevuskoht;

3) teise lepinguriigi või kolmanda riigi ettevõtja puhul ettevõtja asukoha aadress, kui see erineb

tema postiaadressist;

4) erimärgistusloa number;

5) muud Euroopa Liidu õigusaktides ettenähtud andmed.

ELÜPS-i alusel loodud puu- ja köögivilja turustavate ettevõtjate andmekogu alles ei jää ja see

likvideeritakse. Küll aga on vajalik PTA puu- ja köögivilja turustavate ettevõtjate andmekogust

mõningad andmed üle kanda RTSR-i. Valdavalt vajab ülekandmist kõikide puu- ja köögivilja

turustavate ettevõtjate puhul puu- ja köögivilja turustamisstandardi vastavuskontrollide

riskikategooria ja märge enesekontrolli süsteemi kohta.

Eelnõu § 1 punktiga 15 täiendatakse ELÜPS-i § 88 lõigetega 21 ja 22.

Lõikega 21 täpsustatakse milliseid andmeid tuleb lisaks RTSR-s olevatele andmetele puu- ja

köögiviljade turustamisega tegelevate ettevõtjate puhul registrisse kanda. Puu- ja köögivilja

14

turustamisega tegelevate ettevõtjate andmebaasi kantavate andmete loetelu on sätestatud

komisjoni rakendusmääruse 2023/2430 artikli 3 lõikes 5. RTSR-i on kantud majandustegevuse

seadustiku üldosa seaduse §-s 15 sätestatud andmed, mis hõlmavad osalised ka komisjoni

rakendusmääruse 2023/2430 artikli 3 lõikes 5 punktis a nimetatud andmeid

(registreerimisnumber, nimi ja aadress, asjaomane sektor või toode). Seevastu RTSR-s puudub

ettevõtja kohta rakendusmääruse 2023/2430 artikli 3 lõike 5 punktis b–e sätestatud teave ehk

siis ettevõtja riskikategooriasse liigitamiseks vajalik teave (ettevõtja positsioon

turustamisahelas), teave eelmiste kontrollidel saadud tulemuse kohta, kogu muuks kontrolliks

vajalik teave nt enesekontrolli süsteemi olemasolu ning teave erimärgistuse loa väljastamise

kohta, mis kantakse RTSR-i edaspidi ELÜPS-i alusel. Need andmed kannab RTSR-i PTA.

Lõikega 22 nähakse ette volitusnorm, mille alusel on valdkonna eest vastutaval ministril

võimalus kehtestada, millises ulatuses käsitletakse RTSR-i puu- ja köögivilja turustavate

ettevõtjate andmekoguna, arvestades komisjoni rakendusmääruse (EL) 2023/2430 artikli 3

lõikes 3 sätestatud erandeid ja vabastusi turustamisstandardite kohaldamisel. Viidatud õigusakti

kohaselt on turustusstandarditele vastavuse nõudest vabastatud nt üksnes töötlemiseks või

loomatoiduks ette nähtud puu- ja köögiviljad või tooted, mida tootja müüb tarbijale isiklikuks

kasutamiseks oma põllumajandusettevõttes või turul. Lisaks võib liikmesriik otsustada, et

sellesse andmekogusse ei kanta neid ettevõtjaid, kelle tegevus piirdub komisjoni delegeeritud

määruse (EL) 2023/2429 artiklis 3 loetletud toodetega (kuivatatud puuviljad, viigimarjad,

viinamarjad ja küpsed (kollased banaanid) või kaubaveoga või kes tegelevad üksnes

jaemüügiga. Kuna RTSR on andmeid kõikide toidu- ja sööda käitlejate kohta, siis uue

volitusnormi alusel antavas määruses sätestatakse millises ulatuses RTSR-is olevaid andmeid

käsitletakse puu- ja köögivilja turustatavate ettevõtjate andmekoguna arvestades ülalnimetatud

EL õigusnormis lubatud võimalusi. Seega on tulemuseks, et osad RTSR-i kantud puu- ja

köögivilja turustavad ettevõtjad kuuluvad ühtlasi puu- ja köögivilja turustavate ettevõtjate

andmekogusse komisjoni rakendusmääruse (EL) 2023/2430 artikli 3 tähenduses ja osad mitte,

sõltuvalt sellest, mis eesmärgil ja mis viisil tooteid turustatakse.

Eelnõu § 1 punktiga 16 tunnistatakse kehtetuks ELÜPS-i § 88 lõige 3. Nimetatud lõikes oli

sätestatud puu- ja köögivilja turustavate ettevõtjate andmekogusse kantavate andmete kooseis.

Tulenevalt eelnõu punktis 13 tehtavast muudatusest on puu- ja köögivilja turustavate ettevõtjate

andmekogusse kantavate andmete kooseis sätestatud edaspidi ELÜPS-i § 88 lõikes 21.

Eelnõu § 1 punktiga 17 täiendatakse ELÜPS-i § 88 lõigetega 41 ja 42.

Lõikega 41 täpsustatakse erimärgistamise loasaanud ettevõtja kohustusi.. Terminiga

erimärgistamise luba tähistatakse komisjoni rakendusmääruse 2023/2430 artikli 4 tingimustel

ettevõtjale antud õigust kasutada liidus toodetud värske puu- ja köögivilja ning banaanide puhul

lähetamisetapis iga pakendi märgistusel I lisas sätestatud näidist, mis kujutab erimärgistust selle

kohta, et tegemist on heakskiidetud ettevõtjaga. Sellise märgise kasutamine tõstab ettevõtja

kaupade kvaliteedi usaldusväärsust. Erimärgistuse loa andmine on lubatud samas artiklis

sätestatud tingimustel ettevõtjale, kelle on PTA vastavuskontrollidele põhjal liigitanud

madalaimasse riskikategooriasse. Erimärgistuse loa saamiseks peab ettevõtjal komisjoni

rakendusmääruse 2023/2430 artikli 4 kohaselt olema muu hulgas puu- ja köögivilja

turustamisstandardite vastavuse kontrollimiseks personal, kes on läbinud asjakohase koolituse

või kellel on asjakohane kogemus. Mõiste „asjakohase kogemus“ avatakse läbi varasema

praktilise töökogemuse, milleks on vähemalt kolmeaastane töökogemus turustusstandarditele

vastavuse tagamisel ja täiendkoolituse läbimine.

Erimärgistuse loa saanud ettevõtjal on kohustus läbida iga kolme aasta järel PTA korraldatud

asjakohane koolitus. Kui ettevõtjana tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana võib ta koolituse

läbida ise, äriühingu puhul peab ettevõtjal olema vastavasisulise õigussuhte alusel olemas isik,

kes selle koolituse on läbinud. Selleks võib olla nt ettevõtte töötja või võlaõigusliku lepingu

15

alusel teenuse osutaja. Kui isik ei ole koolituse kohustust täitnud, võib PTA 71 lõike 3 iskule

antud loa tunnistada kehtestada.

Lõikega 42 sätestatakse erimärgistuse loa tähtaeg ning erimärgistuse loa pikendamine. Kuna

kehtivas seaduses ei ole erimärgistuse loa kehtivusaega sätestatud, siis on erimärgistuse loa

tähtaja seadmine vajalik. Kuivõrd puu- ja köögiviljade turustamisstandarditele vastavuse

määramisel on oluline pidev praktiseerimine ja standardite tundmine, siis peaks

turustusstandarditele vastavuse kontrollimiseks pädev isik oma teadmisi teatud intervalli tagant

täiendama või tõestama, et tal piisab kogemust. Tähtajatu erimärgistusloa puhul personali

pädevuse tõestamise kohustust hiljem ei ole, mistõttu erimärgistuse loa kehtivusaja sätestamine

on asjakohane ja vajalik turustatava puu- ja köögivilja turustusstandardile vastavuse tagamisel.

Seepärast sätestatakse eelnõuga erimärgistuse loa tähtaeg (kolm aastat) ja seatakse ettevõtjale

kohustus loa uuendamiseks oma pädevust tõestada või tõendada. Kuigi komisjoni

rakendusmääruses 2023/2430 artikli 4 lõike 2 kohaselt antakse erimärgistus luba vähemalt

üheks aastaks, siis arvestades tekkivat halduskoormust, sätestatakse erimärgistus loa

kehtivusajaks kolm aastat. Kehtivaid erimärgistuse lube eelnõu koostamise ajal ei ole. PTA

toetab erimärgistuse loa tähtajalist väljastamist.

Eelnõu § 1 punktiga 18 tunnistatakse kehtetuks ELÜPS-i § 88 lõige 7. Viidatud volitusnormi

alusel minister määrust kehtestanud ei ole. Kuna kehtiva volitusnormi ulatus ei võimalda

kehtestada puu- ja köögivilja turustusstandarditele vastavuse kontrollimise

kompetentsusnõudeid ja erimärgistamise loa menetlemisega seonduvat, siis see volitusnorm

tunnistatakse kehtetuks ja sätestatakse kaks uut volitusnormi _–ELÜPS § 88 lõige 22 ja § 88

lõige 8.

Eelnõu § 1 punktis 19 täiendatakse ELÜPS-i § 88 lõikega 8, kus sätestatakse valdkonna eest

vastutavale ministrile volitusnorm erimärgistuse loa saamise täpsemate nõuete, erimärgistuse

loa taotlemise ja taotluse menetlemise täpsema korra kehtestamiseks. Kuivõrd

turustusstandarditele vastavuse tagamisel on äärmiselt oluline pidev praktiseerimine, siis on

oluline, et erimärgistuse loa säilimise eeldusena peab asjakohane isik oma teadmisi regulaarselt

täiendama või vajadusel tõestama, et ta praktiseeribki pidevalt. Seetõttu kehtestatakse

volitusnorm, millega alusel koostatav määrus sisaldab loa saamise tingimusi, sealhulgas loa

saamise ja kehtivuse eelduseks olevaid kompetentsusnõudeid nagu koolituse läbimine või

küllaldase kogemuse olemasolu ning erimärgistusloa taotlemise ja taotluse menetlemise

täpsemat korda.

Eelnõu § 1 punktiga 20 muudetakse ELÜPS-i § 91 lõiget 1 selliselt, et see oleks kooskõlas

2024. aastal jõustuva uue Euroopa Liidu geograafiliste tähiste õigusraamistikuga. Alates 2024.

aasta maist toimub geograafilise tähisega21 põllumajandustoodete, toidu, piiritusjookide ja veini

ja garanteeritud traditsioonilise põllumajandustoote ja toidu nimetuste registreerimine Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse määruse (EL) 2024/1143 alusel. Nagu eelnõu § 1 punkti 1

selgitava osa juures selgitatud, jäävad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustesse (EL) nr

1308/2013 ja (EL) 2019/787 alles vaid veinitoodetele ja piiritusjookidele kohalduvad

spetsiifilised sätted. 2024. aasta alguse seisuga on Eestis kaitstud kaks geograafilist tähist:

Estonian vodka ja sõir.

Nimetatud geograafilisi tähiseid kasutab umbes kümme ettevõtjat. Piiritusjoogi nimetus

Estonian vodka on kaitstud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/787 kohaselt

ja kohupiimajuustu nimetus sõir on kaitstud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

1151/2012 kohaselt. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1143 artikli

21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1143 II jaotises kasutatakse sõnastust geograafilised

tähised kokkuvõtvalt nii kaitstud päritolunimetuste kui kaitstud geograafiliste tähiste puhul.

16

93 lõikele 1, on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 kohaselt juba

registreeritud kaitstud päritolunimetused, kaitstud geograafilised tähised ja garanteeritud

traditsioonilised tooted, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 kohaselt

juba registreeritud kaitstud päritolunimetused ja kaitstud geograafilised tähised ning Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/787 kohaselt juba registreeritud geograafilised

tähised jätkuvalt kaitstud ning need kantakse automaatselt asjaomasesse registrisse.

Eelnõu § 1 punktiga 21 muudetakse ELÜPS-i § 91 lõiget 4. Alates 1. jaanuarist 2025. a

kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1143 artikli 39 lõiget 1,

milles sätestatakse, et iga ettevõtja, kes soovib osaleda mis tahes tegevuses, mille suhtes kehtib

geograafilise tähisega toote tootespetsifikaat, teatab sellest pädevale asutusele. Nendeks

tegevusteks on näiteks geograafilise tähisega toote tootmine, töötlemine, pakendamine või

villimine. Tavapäraselt on geograafilise tähise spetsifikaadis sätestatud nõuded toote tootmise

või töötlemise kohta (olenevalt toote iseloomust – näiteks õunte puhul tootmise nõuded, aga

juustu puhul töötlemise nõuded). Täiendavalt võivad spetsifikaadis olla sätestatud ka nõuded

toote pakendamisele või villimisele, mis teatud juhtudel võivad kaitstud geograafiliste tähiste

puhul toimuda ka väljaspool spetsifikaadis sätestatud geograafilist piirkonda. Kui geograafilise

tähise nimetust soovitakse kasutada tootel, mida toodetakse või töödeldakse Eestis, on tootja

kohustatud teavitama PTAd enne toote turule laskmist. Näiteks kui ettevõte hakkab Eestis

tootma kohupiimajuustu, millel soovib kasutada nimetust „sõir“ või ka näiteks juustu, millel

soovib kasutada nimetust „feta“, peab ta teavitama PTAd enne toote turule laskmist, et pädev

asutus saaks teostada toote spetsifikaadile22 vastavuse kontrolli. Näitena toodud „feta“ puhul ei

ole tootmine Eestis lubatud ja PTA informeerib tootjat, et tal ei ole lubatud seda nimetust tootel

kasutada. PTAd tuleb teavitada ka juhul kui kaitstud nimetusega toote spetsifikaadis on

sätestatud nõuded pakendamisele või villimisele ja ettevõte soovib seda Eestis teha ning seejärel

toote turule lasta. Lisaks kohaldub mais 2024. a sama määruse garanteeritud traditsiooniliste

toodete kontrolle ja jõustamist reguleeriva artikli 72 lõige 4, mille esimese lõigu kohaselt, teatab

iga ettevõtja, kes soovib osaleda mõnes tegevuses, mille suhtes kehtib üks või mitu

garanteeritud traditsioonilise tootena tähistatud toote tootespetsifikaadis ette nähtud kohustust,

sellest pädevale asutusele. Kuna edaspidi on pädeva asutuse teavitamise kohustus reguleeritud

Euroopa Liidu tasandil, täpsustatakse siseriiklikus õiguses, teavitatav asutus, milleks on

ELÜPS-i § 90 lõike 2 kohaselt PTA. Säte kohaldub üksnes põllumajandustoote ja toidu kohta,

kuna alkoholiga seonduva teatamiskohustuse näeb ette alkoholiseadus.

Eelnõu § 1 punktiga 22 tunnistatakse ELÜPS-i § 92 lõike 3 punkt 1 kehtetuks. Täiendavad

nõuded kvaliteedikava raames toodetud lõpptoote märgistamisele sätestatakse kvaliteedikavas

ja vajadusel määruses, mille volitusnormid on sätestatud ELÜPS-i § 92 lõikes 6 ja § 93 lõikes

5. Antud volitusnormide alusel koostatav määrus sisaldab toodet puudutavat või toote

turustamist mõjutavat tehnilist normi. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL)

2015/153523 artikli 5 lõikele 1 on liikmesriikidel kohustus edastada Euroopa Komisjonile kõik

tehniliste eeskirjade eelnõud. Teavitamiskohustus on riigisiseselt sätestatud toote nõuetele

vastavuse seaduse § 43 lõigetes 1 ja 3 ning Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2010. a määruses

nr 140 „Kavandatavast tehnilisest normist, infoühiskonna teenusele kehtestatavast nõudest ja

teenuse osutamise nõudest teavitamise kord ning teavitamist koordineeriva asutuse

määramine“, mis sätestab teavitamise korra teatud õigusaktide eelnõude puhul ja teavitamist

koordineeriva asutuse, milleks on nimetatud määruse kohaselt Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium.

22 Feta spetsifikatsioon ja selle kokkuvõte on leitav veebilehelt:

https://ec.europa.eu/agriculture/eambrosia/geographical-indications-register/details/EUGI00000013179 23 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning

infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (ELT L 241, 17.09.2015, lk 1–15).

17

Eelnõu § 1 punktiga 23 muudetakse ELÜPS-i § 92 lõike 3 punkti 2 sõnastust selliselt, et

laiendatakse viidet kogu komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/12624 artiklile 47. Riiklike

kvaliteedikavade rakendamise peamine eesmärk on põllumajandustootja positsiooni

parandamine väärtusahelas ja nende puhul on ette nähtud ka sekkumised strateegiakava raames.

Oluline on sätestada, et sellised riiklikult tunnustatud kvaliteedikavad peavad vastama kõigile

nõuetele, mis on Euroopa Liidu tasandil ette nähtud eesmärgiga optimeerida nende toetamist

liikmesriikide poolt maaelu arengu sekkumiste alusel.

Eelnõu § 1 punktides 24–29 muudetakse ELÜPS-i 11. peatüki pealkirja ja § 105. Nõukogu

määruse (EÜ) nr 1217/2009 2023. aastal rakendunud muudatused kujundavad

põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu (FADN) ümber põllumajandusliku

kestlikkuse andmevõrguks (FSDN).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1217/2009 ja selle alusel antavad rakendusaktid on liikmesriikidele

otsekohalduvad, liikmesriigil on kohustus määrata kontaktasutus (nõukogu määrus nr

1217/2009 art 7). Eestis korraldab andmevõrguga seotud ülesannete täitmist Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium, kes on kontaktasutuse ülesannete täitmiseks määranud METK-i.

Kehtiva seaduse § 105 lõige 2 nägi ette võimaluse määrata ministeeriumi valitsemisala asutuse

kõrval ka juriidilise isiku. FSDN on loodud, et koguda ja analüüsida majanduslikku, keskkonna-

ja sotsiaalset mõõdet hõlmavaid põllumajandusettevõtte tasandi kestlikkuse andmeid.

Põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu andmeid võib kasutada selleks, et aidata hinnata

EL-i põllumajanduse kestlikkusega seotud lisaaspekte ja lahendada EL-i põllumajanduse ees

seisvad probleemid. METK on tänaseks üle 20 aasta täitnud FADN kontaktasutuse ülesandeid

ja alates 2018. aastast tegelenud ühise põllumajanduspoliitika (edaspidi ÜPP) hindamisega,

mistõttu on METK-il pädevus ja piisav töökogemus olla FSDN kontaktasutus ning puudub

vajadus alternatiivse võimaluse seadusse jätmiseks.

FSDN-is osalemine on aruandvatele majapidamistele vabatahtlik ja üksikandmete kogumiseks

sõlmib kontaktasutus aruandva majapidamisega koostöölepingu. Aruandvad majapidamised

valitakse selliselt, et tagatakse moodustatud siseriikliku komisjoni poolt kinnitatud valimiplaani

täitmine. Andmete kogumisel eelistatakse aruandvate majapidamiste poolt riigile juba esitatud

asjakohasete andmete taaskasutust, võimalusel modelleeritakse vajalikud näitajad, kuid suur

hulk näitajaid küsitakse otse aruandvalt majapidamiselt. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1217/2009

artiklis 4 nimetatakse riigis kasutusel olevad registrid, mille andmetele tuleb tagada

kontaktasutusele FSDN põllumajandusaruande täitmiseks tasuta juurdepääs. Eelnevalt

nimetatud registritest saadud andmed (jm aruandva majapidamise kohta avaldatud avaandmed)

kuvatakse aruandvale majapidamisele eeltäidetult andmekogumise infosüsteemis ning

aruandval majapidamisel säilib võimalus neid andmeid korrigeerida. Koostöölepingu

sõlmimisega annab isik nõusoleku tema põllumajandusliku ettevõtlusega seotud andmete

pärimiseks asjakohastest registritest. Eelnõu koostamise ajal on ettevalmistamisel avaliku teabe

seaduse muutmise seadus, millega luuakse andmeedastuse nõusoleku süsteem, kus isik saab

keskses süsteemis anda, muuta ja tagasi võtta elektroonilisi nõusolekuid selleks, et riik edastab

RIS-i kuuluvas andmekogus sisalduvaid isikuandmeid kolmandale isikule infosüsteemide

andmevahetuskihi (edaspidi X-tee) kaudu. Kui kõnealune nõusolekusüsteem rakendub, on

ilmselt hõlpsam, kui isik sisestab ka asjakohase nõusoleku FSDN raames andmetele

24 Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2022/126, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust

(EL) 2021/2115 täiendavate nõuetega teatavatele sekkumisviisidele, mille liikmesriigid määravad kindlaks

kõnealuse määruse kohastes ajavahemikuks 2023–2027 ette nähtud ÜPP strateegiakavades, ning eeskirjadega,

milles käsitletakse maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise (HPK) 1. standardi kohast suhtarvu

(ELT L 20, 31.01.2022, lk 52–94).

18

juurdepääsuks sellesse süsteemi. Kogutavate andmete koosseis kinnitatakse nõukogu määruse

(EL) nr 1217/2009 alusel vastu võetud rakendusaktidega.

Seni on FADN valimisse kuuluvate ja koostöölepingu sõlminud aruandvatele majapidamistele

makstud andmete esitamise eest tasu. Eestis on valimis 658 (edaspidi 580) aruandvat

majapidamist, mis tagavad Eesti põllumajandustootjate esindatuse. ELÜPS-i § 105 lisatakse

lõige 5 tulenevalt määruse (EÜ) art 7 lõike 1 punktis j nimetatud kontaktasutuse ülesandest

koostada kava põllumajandustootjate põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgus osalemise

ergutamiseks ja esitada see koos aruandvate majapidamiste valimiplaaniga Euroopa

Komisjonile. Ergutamiseks võib andmete eest olla rahaline tasu või teenus, mida aruandev

majapidamine vajab. Näiteks on nii Euroopa Komisjon kui tootjate esindusorganisatsioonide

esindajad (Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit) viidanud

vajadusele pakkuda põllumajandustootjatele nõuannet kokkulepitud teemal (keskkonnanõuded,

juhtimine, kliimamuutustega kohanemine jmt). Selleks teeb kontaktasutus koostööd

nõustajatega. Euroopa Liidu eelarvest nähakse ette iga-aastane eelarve, millest võib osa

kasutada ergutamiseks. Eelarve summad on veel kokku leppimata. Seni oli selleks summaks

100 eurot. Tasu maksmine hüvitab andmete esitamisele kulunud lisaajakulu.

Eelnõu § 1 punktiga 30 tunnistatakse kehtetuks ELÜPS-i § 110 lõige 2. ELÜPSI § 110 lõikest

1 tulenevalt, kui taotleja rikub käesoleva seaduse § 42 lõikes 1 nimetatud nõudeid, vähendatakse

tema toetust või jäetakse tema taotlus rahuldamata (rakendatakse kaitsemeedet) Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklites 84 ja 85 ning komisjoni delegeeritud

määruses (EL) 2022/1172 sätestatud alusel ja ulatuses. Tingimuslikkuse süsteemiga seotud

kaitsemeetmete puhul on Eesti varasemalt otsustanud kasutada võimalust, et kaitsemeedet ei

kohaldata, kui vähendamise või väljaarvamise summa on kuni 100 eurot. Edaspidi ei ole

kaitsemeetme kohaldamisel võimalust nimetatud 100 euro piiriga arvestada. Hetkel kehtivat

100 euro piiri tuleb rakendada toetuse saaja kohta. Praktikas muudab selle jälgimise keeruliseks

see, et taotluste rahuldamise otsused tehakse taotlejatele erineval ajal. 10. detsembriks tehakse

otsused osade toetuste, näiteks otsetoetuste kohta ja 10. veebruariks ökokava toetuse ja maaelu

arengu toetuste kohta. See tähendab, et kui taotlejal oli detsembris tehtava otsuse tegemise ajal

tingimuslikkuse nõuete rikkumise eest vähenduste summa kokku alla 100 euro, mille

tulemusena vähendust ei kohaldatud, siis veebruaris tehtava otsuse ajaks, kui lisanduvad ka

teiste taotletud toetuste puhul tingimuslikkuse nõuete rikkumise eest vähendused, võib see

summa ületada 100 eurot. See tähendab seda, et võib tekkida olukord, kus varasemalt tehtud

otsuse alusel makstud toetust tuleb ikkagi vähendada ehk toetus asjakohases summas tagasi

nõuda. Hetkel kehtiv lahendus on ka taotleja jaoks arusaadamatu, sest taotlejad ei pruugi aru

saada, miks algselt kohaldamata jäetud toetuse vähendamised ikka tehakse.

Eelnõu § 1 punktiga 31 täiendatakse ELÜPS-i § 110 lõiget 3 pärast tekstiosa „punktis c“

tekstiosaga „ja lõikes 4“. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1468 artikli 2

punktiga 2 täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklit 84

lõikega 4, mille kohaselt põllumajandustootjad, kelle põllumajandusliku majapidamise

maksimumsuurus ei ületa 10 hektarit artikli 69 lõike 1 kohaselt deklareeritud

põllumajandusmaad, vabastatakse käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 3 ning artiklis 85 osutatud

karistustest (kaitsemeetmetest). Kuna ELÜPS-i § 110 lõikes on 3 viidatud, millisel juhul

kaitsemeedet ei kohaldata, siis tuleb sellesse lõikesse lisada viide ka Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 84 lõikele 4, mis samuti kaitsemeetme kohaldamise

teatud juhul välistab.

Eelnõu § 1 punktiga 32 täiendatakse ELÜPS-i 12. peatükki §-iga 1101, millega sätestatakse

sotsiaalse tingimuslikkusega seotud kaitsemeetmed.

19

Lõikes 1 sätestatakse, et kui taotleja rikub sotsiaalse tingimuslikkuse nõudeid, vähendatakse

tema toetust või jäetakse tema taotlus rahuldamata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2021/2116 artiklites 88 ja 89 sätestatud alusel ja ulatuses. PRIA-t teavitatakse nimetatud

määruse artikli 88 lõike 1 kohaselt siis, kui mittevastavus on otseselt asjaomasele toetusesaajale

omistatava teo või tegevusetuse tulemus, ning kui täidetud on üks või mõlemad järgmistest

tingimustest: a) mittevastavus on seotud toetusesaaja põllumajandusliku tegevusega; b)

mittevastavus on seotud määruse (EL) 2021/2115 artikli 3 punktis 2 määratletud

põllumajandusliku majapidamisega või muude toetusesaaja hallatavate sama liikmesriigi

territooriumil asuvate maaüksustega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116

artikli 89 lõike 1 kohaselt kohaldatakse sama määruse artiklis 88 osutatud halduskaristusi

(kaitsemeetmeid), vähendades artikli 83 lõikes 1 loetletud ning asjaomasele toetusesaajale

seoses toetusetaotlusega, mille toetusesaaja on esitanud või esitab mittevastavuse tuvastamise

kalendriaasta jooksul, tehtud või tehtavate maksete kogusummat või jättes ta sellest ilma.

Vähendamised või ilmajätmised arvutatakse maksete alusel, mis tehti või tehakse selle

kalendriaasta jooksul, millal mittevastavus aset leidis. Kui aga ei ole võimalik kindlaks määrata

kalendriaastat, millal mittevastavus aset leidis, arvutatakse vähendamised või ilmajätmised

mittevastavuse tuvastamise aastal tehtud või tehtavate maksete alusel. Kõnealuste

vähendamiste ja ilmajätmiste arvutamisel võetakse arvesse tuvastatud mittevastavuse raskust,

ulatust, püsivust või korduvust ja tahtlikkust kooskõlas artikli 87 lõikes 2 osutatud asutuste või

organite hinnanguga. Kohaldatavad kaitsemeetmed peavad olema tõhusad, proportsionaalsed

ja hoiatavad. Seega sõltub konkreetse nõude rikkumise eest karistuse määramine muuhulgas ka

sellest, mitu korda sama nõuet on rikutud ning kas selline teguviis oli tahtlik. Üldisemad

põhimõtted kaitsemeetmete kohaldamise kohta, sealhulgas, mida käsitletakse näiteks tahtliku

rikkumisena tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 2021/2116.

Lõikes 2 sätestatakse, et kaitsemeedet ei kohaldata, kui mittevastavuse põhjuseks on vääramatu

jõud või avaliku sektori asutuse korraldus.

Eelnõu § 1 punktiga 33 lisatakse seaduse registri põhimääruse volitusnormi sisu. Ministrile

antakse volitus kehtestada põhimääruses volitatud töötlejad, vastutava ja volitatud töötlejate

ülesanded, kogutavate andmete täpsem koosseis ja andmekogusse kandmise kord, andmetele

juurdepääsu ja andmete väljastamise täpsem kord, andmete säilitamise täpsem kord ja

tingimused ning säilitustähtajad, muud korraldusküsimused.

Eelnõu § 1 punktiga 34 muudetakse ELÜPS-i § 113 lõiget 2 ja loetletakse üles kõik

põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kuuluvad registriosad. See register

koondab lisaks ELÜPSi alusel rakendatavatele abinõudele ReMi valitsemisalas maaelu ja

põllumajandusturu korraldamise seaduse ja kalandusturu korraldamise seaduse alusel

rakendatavad abinõud. Lisaks kuulub siia vedelkütuse erimärgistamise seaduse alusel antav

ostuõigus. Andmekogude regulatsiooni uuenenud nõuete järgmiseks tuuakse ELÜPS-s välja

teiste seaduste alusel registrisse kantavate registriosadena (sisuliselt andmekategooriad), kuid

nende andmekoosseis jääb nimetatud seadustesse ja täpsustatakse registri põhimääruses. Uuena

lisandub registri osana turuinfo ja põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrk. Turuinfo ja

põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrk sisaldab ühise põllumajanduspoliitika abinõude

rakendamiseks ja hindamiseks vajalikke andmeid, mida kogutakse ELÜPS-i § 73 ja § 105

alusel. Nimetatud registriosasse kogutakse komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/1185 alusel

iganädalast või -kuist turuhinnaga ning toodangu- ja turuinfoga seotud teavet ning samuti

määruse (EÜ) nr 1217/2009 alusel antava rakendusakti alusel teavet (FSDN, eelnõu

koostamisel). Liikmesriigile on nimetatud teabe kogumine, töötlemine ja Euroopa Komisjonile

edastamine kohustuslik. Nii põllumajandustoodete turuinfo kui põllumajandusliku kestlikkuse

andmevõrgu andmestik kujutab endast töödeldavate korrastatud andmete küllaltki suurt

kogumit, mida ei olnud senini andmekoguna asutatud ega registreeritud. Andmete

20

õiguspäraseks töötlemiseks tuleb luua õiguslik alus. Kuna põllumajandustoetuste ja

põllumassiivide register hõlmab kogu ühise põllumajanduspoliitika abinõude rakendamisega

seotud andmeid, siis on loogiline lisada selle andmekogu juurde uus registri osa, mitte asutada

uut eraldiseisevat registrit. Erinevalt teistest selle registri osadest on kavandatud turuinfo ja

põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu arendamise ja majutamise ülesanne jätta volitatud

töötlejana Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ülesandeks. Andmete töötlemise

ülesanne ja vastutus jääks samuti registri volitatud töötlejatena ELÜPS-i § 73 ja § 105 alusel

määratud riigiasutusele. PRIA vastutava töötlejana tagab ka selle registriosa toimimise.

Vastutava ja volitatud töötlejate ülesanded kehtestatakse põllumajandustoetuste ja

põllumassiivide registri põhimääruses. Seejuures peab säilima andmekogu dünaamilise

täiendamise võimalus, et tagada paindlik ja kiire FSDN nõuetega, allikatega,

metoodikamuutustega kohanemine tulevikus ning võimalus igakülgseks andmete kasutamiseks

ÜPP hindamisel ning teadustöös.

Eelnõu § 1 punktidega 35 ja 36 täiendatakse ELÜPS-i selliselt, et edaspidi lisatakse

võrdlushindade kataloogi ka ekspertarvamus asjade ja teenuste keskkonna- ja

kliimaeesmärkidega kokkusobivuse kohta. Võrdlushindade kataloog sisaldab sinna kantud

asjade või teenuste kohta andmeid, mis võimaldavad neid tuvastada ja määravad nende

komplekteerituse või ulatuse nagu näiteks asja või teenuse maksimaalne abikõlblik

käibemaksuta maksumus ja selle kehtivuse aeg, kuid muudatuse tulemusena lisatakse edaspidi

ka ekspertarvamus, kas kasutades konkreetset asja ja teenust, panustatakse sellega ka

keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmisesse. Võrdlushindade kataloogi valideerib METK, kes

annab edaspidi ka ekspertarvamuse, milline mobiilne masin ja seade on kokkusobiv keskkonna-

ja kliimaeesmärkide täitmisega. Ekspertarvamuse kujundavad METKI erialase

ettevalmistusega spetsialistid iga masina ja seadme tehnilist spetsifikatsiooni hinnates.

Peamiselt kuuluvad hindamisele masina või seadme omadus aidata kaasa kasvuhoonegaaside

heite vähendamisele, süsiniku sidumisele ja säilitamisele võrreldes teiste samaks otstarbeks

kasutatavate masinate ja seadmega. Hindamisse võivad kuuluda ka muud parameetrid nagu

säästlik energia, vee või muu ressurssi kasutus, ringbiomajanduse lahendused jne.

Eelnõu § 1 punktiga 37 täiendatakse ELÜPS-i § 113 lõikega 63. Lõikes 63 sätestatakse turuinfo

ja põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrku kantavad andmed. Andmekoosseis on sätetatud

turuinfo kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 151 ja artikli

223 alusel kehtestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2017/1185. Põllumajandusliku

kestlikkuse andmevõrgu andmed on sätetatud nõukogu määruses (EÜ) nr 2017/2009 ja selle

alusel antavates rakendusaktides.

Eelnõu § 1 punktiga 38 muudetakse ELÜPS § 113 lõiget 7, millega täpsustatakse andmete

esitaja vastutust - andmete esitaja vastutab registrisse edastatavate, mitte kantavate andmete

õigsuse eest. Kuigi paljudel juhtudel kannab andmed registrisse esitaja otse, mitte esita neid

registripidajale registrisse kandmiseks, käsitletakse seda andmete edastamisega.

Eelnõu § 1 punktiga 39 täiendatakse ELÜPS-i § 114 lõiget 1 ja sätestatakse, et teabevaldaja

on kohustatud tunnistama turuinfo ja põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu

alamregistrisse kantud andmed ühise põllumajanduspoliitika abinõus osaleva isiku tulemuste

kohta asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks, kui Euroopa Liidu õigusaktides või

käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nimetatud alamregistris olevad andmed hõlmavad

ärisaladusega kaitstud andmeid.

Eelnõu § 1 punktiga 40 täiendatakse ELÜPS-i paragrahvi 115 lõikega 3 ja sätestatakse, et

turuinfo ja põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu alamregistri andmed avaldab

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala asutus, kes on määratud turuinfo

kogumiseks ja töötlemiseks § 73 lõike 2 kohaselt ja FSDN kontaktasutuseks § 105 kohaselt.

21

Nimetatud alamregistri andmeid avaldatakse veebilehel ja selliselt nagu on sätestatud Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 1308/2013 artikli 223 alusel kehtestatud õigusaktides ja

määruses (EÜ) nr 1217/2009 kehtestatud korras. Näiteks, komisjoni rakendusmääruse (EL)

2017/1185 kohaselt kogutud andmeid avalikustatakse vaid koondatud kujul nii, et konkreetset

infot esitanud ettevõtjate ei ole võimalik kindlaks teha. Samalaadne lähenemine on FSDN

andmete puhul, kus üksikandmeid ei avaldata ning avaldamiseks on ühe lahendusena välja

töötatud standardtulemused, mis iseloomustavad keskmise põllumajandusliku majapidamise

tulemust.

Eelnõu § 1 punktiga 41 täiendatakse ELÜPS-i 14. peatükki §-ga 1201, millega reguleeritakse

geograafilise tähise kaitsega vastuolus oleva veebiliidese kaudu esitatava teabe või

domeeninime kõrvaldamine ja juurdepääsu piiramine.

Geograafiliste tähiste puhul on tegemist kollektiivse intellektuaalomandiõigusega, mille

eesmärk on kaitsta geograafilise tähisena registreeritud toodete tootjate majandushuvi. Euroopa

Liidu õigusaktides on sätestatud, et liikmesriigid peavad riskianalüüsi põhjal tegema kontrolle

registreeritud geograafiliste tähiste turul kasutamise üle ja rakendama nõuete rikkumise korral

vajalikke meetmeid. Juhul kui liikmesriik ei täida seda kohustust või ei tee seda nõuetekohaselt,

võib Euroopa Komisjon algatada selle liikmesriigi suhtes rikkumismenetluse, mille tulemusena

võidakse sellele liikmesriigile määrata trahv. Geograafiliste tähiste kaitse tagamine on väga

oluline pidades silmas ka diplomaatilisi suhteid teiste riikidega. Geograafiliste tähiste kaitset

puudutav regulatsioon kehtestati Euroopa Liidus 1970ndatel veinide, 1989. aastal

piiritusjookide ning 1992. aastal põllumajandustoodete ja toidu kohta.25

Kasutusel on kaks erinevat geograafilist tähist – kaitstud päritolunimetus (KPN) ja kaitstud

geograafiline tähis (KGT). Kaitstud päritolunimetusega (KPN) toote puhul pärineb tooraine

kindlast geograafilisest piirkonnast ning ka tootmine, töötlemine ja müügiks ettevalmistamine

toimuvad sealsamas. Sealjuures sõltuvad kaitstud päritolunimetust kandva toote omadused

otseselt piirkonna inim- ja keskkonnafaktoritest. Kui toote nimetus on kaitstud selle

kvaliteediskeemi alt, ei tohi ükski tootmisetapp toimuda väljaspool tootespetsifikatsioonis

viidatud geograafilist piirkonda. Tuntumad kaitstud päritolunimetused (KPN) on näiteks

„Champagne“ (KPN) ja „Parmigiano Reggiano“ (KPN). Kaitstud geograafilise tähisega (KGT)

toote puhul on vähemalt üks tootmisetapp toimunud määratletud geograafilises piirkonnas ja

toote seos geograafilise piirkonnaga võib põhineda ka mainel. Vastavalt tootespetsifikatsioonis

sätestatule, võib teatud kaitstud geograafilise tähisega toodete puhul näiteks tooraine pärineda

mujalt või toote pakendamine/villimine toimuda väljaspool geograafilist piirkonda. Kui toote

pakendamine või villimine toimub väljaspool tootespetsifikatsioonis sätestatud geograafilist

piirkonda, peab pakendatav või villitav toode vastama tootespetsifikatsioonis sätestatud

nõuetele. Näiteks Scotch Whisky puhul on tootespetsifikatsioonis sätestatud, et teatud tüüpi

Scotch Whisky’de puhul võib destillaati veega lahjendada ja pudelitesse villida ka väljaspool

Ühendkuningriigi koosseisu kuuluvat Šotimaad. Sellisel juhul peab ettevõtjal, kes destillaati

lahjendab ja Scotch Whisky’t pudelitesse villib, olema Ühendkuningriigi pädeva asutuse luba

lahtise Scotch Whisky käitlemiseks. Tuntumad kaitstud geograafilise tähise nimetused on

näiteks Cognac (KGT), Scotch Whisky (KGT) ja Danablu (KGT).

Eesti poolt on kaitstud kaks geograafilist tähist: Estonian Vodka ja sõir. Praegu on Euroopa

Liidu geograafiliste tähiste registris eAmbrosia ligikaudu 3 500 veini, piiritusjoogi,

põllumajandustoote ja toidu nimetust. Geograafilisi tähiseid kaitstakse ka rahvusvaheliste

lepingute raames ja seoses sellega on Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet loonud avaliku

andmebaasi GIview . Andmebaasis GIview kajastuvad lisaks Euroopa Liidu juriidilisse

25 Euroopa Komisjoni ettepanek 52022PC0134, Brüssel 31.03.2022

22

registrisse kantud nimetustele ka kolmandate riikide poolt rahvusvaheliste lepingute alusel

Euroopa Liidus registreeritud nimetused.

2024. aastast kohalduva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1143 artikli 26

lõikes 1 sätestatakse mille eest liidu geograafiliste tähiste registrisse kantud geograafilisi

tähiseid kaitstakse. Analoogsed nimetuste kaitset puudutavad sätted olid enne määruse (EL)

2024/1143 kohaldumist olemas põllumajandustoodete ja toiduainete geograafiliste tähiste

puhul määruses (EL) nr 1151/2012, piiritusjookide geograafiliste tähiste puhul määruses (EL)

2019/787 ja veini geograafiliste tähiste puhul määruses (EL) nr 1308/2013.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1143 kasutusõigust reguleerivas artiklis

36 on sätestatud, et liikmesriigid peavad tagama, et ettevõtjate suhtes kohaldatakse kas

nimetatud määruse artikli 39 või määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 116a kohast

tootespetsifikaadile vastavuse kontrolli.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on lisanud teadmussiirde pikaajaliste programmide

rakendamise toetuse tellimusele geograafilise tähise teemalised infopäevad, mis on viimastel

aastatel regulaarselt toimunud. Täpsemat infot geograafiliste tähiste süsteemi ja reformi kohta

jagati 26. oktoobril 2023 toimunud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja infopäeval, mille

materjalid26 on avalikult kättesaadavad (üleval on nii ettekanded kui ka infopäeva salvestus).

Infot määruse (EL) 2024/1143 kohaldumise ja nõuete kohta jagati ka sektori

esindusorganisatsioonidele, siis kui nimetatud määrus Euroopa Liidu Teatajas avaldati.

Alkoholi märgistamisega seotud sätteid on käsitletud erinevatel toidu teabe infopäevadel ning

konkreetselt piiritusjookide märgistamissätteid puudutava suunisdokumendiga27 seonduvat

tutvustati 8. aprillil 2022 toimunud infopäeval „Toiduohutuse õigusaktid ja järelevalve“. 2024.

aasta augustis korraldas Regionaal- ja Põllumajandusministeerium veebikohtumise, mille

raames ministeeriumi vastava valdkonna ekspert selgitas põllumajandustoodete, toiduainete ja

jookide tootjatele geograafiliste tähiste reformi tulemusena kohaldunud uusi nõudeid.

Infopäeva salvestis on avalikult kättesaadav Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

YouTube kontol28.

Nagu eespool mainitud kehtisid geograafiliste tähiste kaitset ja kontrolle puudutavad sätted

Euroopa Liidus juba enne määruse (EL) 2024/1143 kohaldumist. Uue Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2024/1143 kohaldumisel 2024. aastast, lisanduvad liikmesriigile

täiendavad kohustused seoses geograafiliste tähiste järelevalve ja jõustamisega. Reformi

raames toimunud muudatustega suurendati geograafiliste tähiste kaitset, sh internetis ja

töödeldud toote koostisosana kasutatavate toodete geograafiliste tähiste kaitset. Väga olulise

muudatusena, mis mõjutab ka mitmeid Eesti ettevõtjaid, kohaldusid uued nõuded geograafiliste

tähiste kasutamisel toote nimetuses (näiteks Parmigiano Reggiano vorstid, šokolaaditrühvlid

Champagne’ga jne). Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1143 artikli 26 lõige

2 sätestab, et nimetuste kaitset kohaldatakse kõigi liidus kättesaadavate domeeninimede suhtes.

Lisaks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1143 sätestatud uudne artikkel,

mis sätestab täiendavad nõuded sellisel juhul, kui töödeldud toote nimetuses kasutatakse

selliseid geograafilisi tähiseid, mis tähistavad töödeldud toote koostisosana kasutatavat toodet

(art 27 lõige 1).

Täiendavalt on sätestatud tunnustatud tootjarühma teavitamise kohustus müügipakendis toidu

puhul tootjatele, kes soovivad geograafilist tähist müügipakendis toidu nimetuses kasutada.

Registreeritud nimetuse kaitset haldava tunnustatud tootjarühma teavitamise kohustus annab

26 Infopäeva materjalid leitavad veebilehelt: https://epkk.ee/kvaliteedikavad/ 27 Suunisdokument leitav veebilehelt: https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=uriserv%3AOJ.C_.2022.078.01.0003.01.EST&toc=OJ%3AC%3A2022%3A078%3ATOC 28 Infopäeva salvestis leitav veebilehelt: https://www.youtube.com/watch?v=qYi0Cr6h05E

23

tunnustatud tootjarühmale edaspidi infot registreeritud nimetuste kasutuse kohta turul ja annab

neile võimaluse selle info põhjal vajaduse korral intellektuaalomandi õiguse kaitseks kohtusse

pöörduda.

Uue Euroopa Liidu õigusakti koostamisel on jõutud järeldusele, et seoses veebipõhiste

vahendusteenuste laialdasema kasutamisega, on oluline geograafiliste tähiste kaitse tagamine

domeeninimede eest, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1143 artikli

26 lõike 2 kohase kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähise kaitsega vastuolus.

Mainitud määruse preambuli punktis 55 tuuakse välja, et pädevatele riiklikele asutustele on vaja

anda vahendid, mis võimaldavad nõuetekohaselt reageerida juhul, kui registreeritud

domeeninimi kujutab endast käesoleva määruse kohaselt kindlaks tehtud geograafilise tähise

kaitse rikkumist. Registreeritud geograafilise tähise kaitse rikkumiseks võib näiteks pidada

domeeninimesid sõir.ee, feta.eu või veebileht.champagne, kui domeeninime registreerijal ei ole

kõnealuse domeeninimega seotud õigusi ega õigustatud huve ja domeeninimi on registreeritud

ja seda kasutatakse pahauskselt. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1143

artikli 42 lõikes 4 on sätestatud, et liikmesriigid võtavad asjakohased haldus- ja kohtulikud

meetmed, et tõkestada oma territooriumilt juurdepääs domeeninimedele, mis on artikli 26

lõikega 2 vastuolus. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1143 preambuli punkt

33 selgitab: „Selleks et tõhustada geograafiliste tähiste kaitset ja mõjusamalt võidelda

rikkumiste vastu, tuleks päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitset kohaldada kõigi liidus

kättesaadavate domeeninimede suhtes, olenemata asjaomaste registrite asukohast.“

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1143 artikli 35 lõikele 1 on

Liidus asutatud riigidomeeninimede registritel kohustus tagada, et domeeninimede vaidluste

kohtuvälise lahendamise menetluses tunnustatakse registreeritud geograafilisi tähiseid

õigusena, millele saab nendes menetlustes tugineda. Eestis vastutab maatunnusega tippdomeeni

.ee domeeninimede registreerimise korraldamise eest Eesti Interneti SA. Euroopa Liidu

määrusest tuleneva kohustuse täitmiseks on oluline, et Eesti Interneti SA juures tegutsev

Domeenivaidluste Komisjon tunnustaks geograafilisi tähiseid varasema õigusena. Lisaks, on

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1143 artikli 35 lõikes 2 sätestatud, et

Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametil (EUIPO-l), on edaspidi ülesanne luua selline

domeeninimede teabe- ja hoiatussüsteem, mis annaks taotlejale geograafilise tähise taotluse

esitamisel teavet selle kohta, kas geograafiline tähis on domeeninimena saadav ja soovi korral

ka selle kohta, kas taotletava geograafilise tähisega identne domeeninimi on juba registreeritud.

Liidus asutatud riigidomeeninimede registrid võivad vabatahtlikkuse alusel esitada EUIPO-le

asjakohast teavet ja andmeid.

PTA tegevusvaldkonnad on toidu- ja söödaohutus, loomatervis ja -heaolu,

põllumajandusloomade aretus, maaparandus ja maakasutus, taimekaitse ja taimetervis, taimne

paljundusmaterjal, väetis, mahepõllumajandus ja kutseline kalapüük ning Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika ning maaelu ja põllumajandusturu korraldamine. PTA kalapüügi- ja

turukorralduse osakonna põhiülesannete hulka kuulub riikliku järelevalve korraldamine

põllumajandustoote, toidu, piiritusjoogi või veini Euroopa Liidu kvaliteedimärki kandva toote

registreeritud spetsifikatsioonile vastavuse ning registreeritud nimetuse nõuetekohase

kasutamise üle ELÜPS § 116 lõike 7 alusel. Eelnõuga antakse PTA-le õigus nõuda geograafilise

tähise kaitsega vastuolus oleva domeeninime kustutamist. Näiteks kui PTA-le esitatakse vastav

vihje või märgukiri Euroopa Liidu liikmesriigi või kolmanda riigi ametiasutuselt või Euroopa

Komisjonilt.

Lisaks tuuakse määruse preambuli punktis 56 välja, et vahendusteenuseid, eelkõige

veebiplatvorme kasutatakse toodete, sealhulgas geograafilise tähisega toodete müümiseks üha

enam ning mõnel juhul võivad veebiplatvormid olla oluline keskkond, mis aitab kelmusi ja

pettusi ennetada. Kaupade reklaami, müügiedenduse ja müügiga seotud teavet, mis on

24

vastuolus geograafiliste tähiste kaitsega, tuleks pidada määruse (EL) 2022/206529 alusel

ebaseaduslikuks sisuks. Sellega seoses nähakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2024/1143 artiklis 43 ette sellise ebaseadusliku sisu tuvastamine ja võimalike meetmete

võtmine riiklike asutuste poolt.

Eelnõuga antakse PTA-le õigus nõuda veebiliidese30 haldajalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2024/1143 artiklite 26 ja 27 kohase kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud

geograafilise tähise kaitsega vastuolus oleva teabe eemaldamist (uus § 1201 lg 1). Eelkõige on

siinkohal mõeldud kas veebilehti või rakendusi, mille kaudu tarbijad saavad tooteid internetist

osta nagu näiteks osta.ee, Amazon, Facebook Marketplace jms. PTA-le antakse nimetatud õigus

üksnes teatud eelduste täitumisel. Nimelt peab tegemist olema teabega, mis on seotud liidus

asuvatele isikutele kättesaadavate toodete reklaami, edenduse ja müügiga ning mis on vastuolus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1143 määruse artiklite 26 ja 27 kohase

geograafiliste tähiste kaitsega, mida käsitatakse ebaseadusliku sisuna, nagu on määratletud

määruse (EL) 2022/2065 artikli 3 punktis h. Lisaks peavad PTA-l puuduma muud tõhusad

riikliku järelevalve meetmed ehk peab olema tekkinud olukord, kus muud järelevalvemeetmed

ei ole andnud tulemust. Eelkõige on siinkohal mõeldud olukorda, kus esmalt pöördub PTA

kasutades riikliku järelevalve üldmeetmed ja ELÜPS § 116 lõikes 7 tulenevat riikliku

järelevalve pädevust geograafilise tähise kaitsega vastuolus oleva teabe levitaja ehk rikkuja

enda poole ja see ei tee PTA-ga koostööd, ei reageeri PTA ettekirjutusele ning jätkab

geograafilise tähise kaitsega vastuolus oleva toote müüki või reklaamimist. Seega esmalt

kasutab PTA riikliku järelevalve üldnorme ning kui see tulemust ei anna, võib kasutada

kavandatavat riikliku järelevalve erimeedet ja pöörduda veebiliidese haldaja poole: viimast

muidugi üksnes juhul, kui teabe levitaja (nt toote müüja) ise ei ole kõnealuse veebiliidese

haldaja. Kui ka see tulemust ei anna, siis võib PTA järgmise sammuna pöörduda

internetiühendust pakkuva infoühiskonna teenuse osutaja poole (uus § 1201 lõige 2) või

domeeniregistri haldaja31 või domeeni registripidaja32 poole (uus § 1201 lõige 3) ettekirjutusega

piirata ligipääs vastavale domeenile või domeeninimele. Sisuliselt ei erine viimased võimalused

sellest, mida teeb Maksu- ja Tolliamet ebaseaduslike hasartmängude korral33. Ühtlasi

vabastatakse eelpool mainitud meetme adressaadid nõude täitmisest tulenevatest võimalikest

kahjunõuetest (uus § 1201 lõige 4). Paragrahvi eesmärgiks on võimaldada PTA-l piirata

kaupleja tegevust, kui rikkumise lõpetamiseks puuduvad muud tõhusad võimalused. Säte ei

pane jälgimiskohustust infoühiskonna teenuse osutajale ega sideteenuse osutajale.

Analoogne õigus veebilehe blokeerimiseks on hasartmänguseaduses antud Maksu- ja

Tolliametile, et piirata juurdepääsu ebaseaduslikule kaughasartmängule (HasMS § 56). Samuti

on analoogne õigus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil (edaspidi TTJA) tulenevalt

tarbijakaitseseaduse uuest muudatusest, mis jõustus 2020. a alguses (TKS § 62). 2021. aastal

jõustusid ka muudatused, mis võimaldavad turujärelevalveasutustel analoogselt piirata ohtlike

29 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2022/2065, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega

muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus) (ELT L 277 27.10.2022, lk 1–102). 30 Veebiliides on TNVS § 4 lg 2 kohaselt koostoimes EL määruse artikkel 3 punktiga 15 – tarkvara, sealhulgas

veebisait, selle osa või rakendus, mida haldab ettevõtja või mida hallatakse tema nimel ja mille kaudu antakse

lõppkasutajatele juurdepääs ettevõtja toodetele. 31 Eesti maatunnusega .ee domeeninimesid haldav organisatsioon on Eesti Interneti Sihtasutus (EIS), kelle

ülesandeks on Eesti maatunnusega ja Eestiga seotud tipptaseme domeeninimede haldamine. EIS on Eesti

domeenide registriks. 32 Registripidajad on EIS-i poolt volitatud ja akrediteeritud ettevõtted või asutused, kes pakuvad

registreerimisteenuseid isikutele, kes soovivad domeeni registreerida. Domeeni võib registreerida nii füüsiline kui

juriidiline isik. Registripidaja on tavaliselt internetiteenuse ja serveri majutusteenuse pakkuja. Volitatud

registripidajaid on Eestis hetkel üle 40. 33 Vt lähemalt https://www.emta.ee/et/eraklient/maa-mets-soiduk-kutus-hasartmang/blokeeritud-hasartmangu-

internetilehekuljed.

25

toodete korral juurdepääsu sisule või nõuda lõppkasutajale hoiatuse lisamist (TNVS § 56).

Lisaks jõustus 2022. aastal muudatus, mis võimaldab TTJA-l nõuda infoühiskonna teenuse

piiramist kui selle kaudu levitatakse teavet, mis kihutab näiteks vihkamisele või vägivallale

(InfoTS § 13).

Kui PTA pöördub § 1201 lõike 3 alusel Eesti Interneti Sihtasutuse (edaspidi EIS) kui

domeeniregistri poole domeeni kustutamise taotlusega, rakendab EIS enda tavapärast

kustutamismenetlust ja domeen kustub ära ning seda on võimalik isikutel vabalt registreerida.

Sellist tüüpi kustutamismenetlust on võimalik kasutada siis, kui tegemist on domeeninimega,

mille tipptaseme domeeninimeks on Eesti maatunnusega tippdomeeninimi .ee ja geograafilise

tähise nimetuse kaitset rikutakse näiteks teise (näit. feta.ee) või ka kolmanda astme (näit.

parmigiano.reggiano.ee) domeeninimega. Kui domeeniregister asub näiteks kolmandas riigis,

on PTA-l võimalik pöörduda internetiühendust pakkuva infoühiskonna teenuse osutaja poole

ja ettekirjutusega piirata ligipääs vastavale domeenile või domeeninimele. Domeenime

piiramise või domeenile juurdepääsu piiramise puhul ei ole tegemist selle kustutamisega, vaid

edaspidi blokeeritakse selle kasutamine. Näiteks 2022. aastal tegi TTJA Eesti sideettevõtetele

ettekirjutuse, et blokeerida juurdepääs 7 veebilehele, mis levitavad sõjapropagandat ning

õhutavad vaenu. Selle juhuse korral, kohustas TTJA sideettevõtetel need 7 veebilehte

blokeerida ning muuta need internetiühenduse teenuse lõppkasutajatele kättesaamatuks34.

Eelnõu § 1 punktiga 42 täiendatakse ELÜPS-i § 123 lõikega 4¹. Muudatuse kohaselt jäetakse

toetusraha tagasi nõudmata, kui tagasinõutav summa ilma intressideta ei ületa 100 eurot.

Eelmisel Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika programmperioodil (2014–2020) oli

selline tingimus sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/201335

artiklis 54 ja 1. jaanuaril 2015. a jõustunud ELÜPS-i § 111 lõikes 5 (RT I, 04.12.2014, 3) ning

see oli liikmesriikidele otsekohalduv õigusnorm.

Käesoleval programmiperioodil 2023—2027 sellist tingimust Euroopa Liidu otsekohalduvates

õigusaktides ei sätestata. Euroopa Komisjoni juhised on liikmesriikidel soovitanud senise

praktikaga jätkata ning nende suuniste kohaselt tuleks vastav tingimus õigusselguse huvides

sätestada ka riigisisestes õigusaktides. Euroopa Komisjon annab võimaluse ebaolulises ulatuses

(ei mõjuta sekkumise eesmärki) toetusõigusliku summa muutumisest tingituna taotleja

halduskoormuse vähendamiseks. PRIA jätkaks sellisel juhul senise praktika rakendamist.

Eelnõu § 1 punktiga 43 täiendatakse ELÜPS-i 15. peatükki §-ga 1271, millega sätestatakse

väärteo vastutus seoses kaitstud päritolunimetusega ja kaitstud geograafilise tähisega toote turul

kasutamise nõuete rikkumisega. Muudatus on vajalik kuna Eesti kehtiv õigus ei ole piisav

geograafilise tähisega toodetega seotud nõuete eiramistega võitlemiseks.

Eelnõu § 1 punktis 41 on juba selgitatud, et geograafiliste tähiste puhul on tegemist kollektiivse

intellektuaalomandiõigusega ning liikmesriikidel on kohustus tagada nimetuste kaitse ja teha

riskianalüüsi põhjal kontrolle registreeritud geograafiliste tähiste turul kasutamise üle ja

rakendada nõuete rikkumise korral vajalikke meetmeid. Garanteeritud traditsiooniliste toodete

nimetuste puhul on tegemist teistsuguse kaitse ulatusega ning neile ei laiene rahvusvaheline

intellektuaalomandi õiguste kaitse. Võrreldes geograafiliste tähistega, on garanteeritud

traditsioonilisi tooteid registreeritud väga vähe – Euroopa Liidu juriidilisse registrisse on kantud

34 Artikkel leitav veebilehelt: https://ttja.ee/uudised/ttja-piirab-ligipaasu-seitsmele-vaenu-ohutavale-veebilehele 35 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise

ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr

2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347 20.12.2013, lk 549–607).

26

üle 3500 geograafilise tähise nimetuse, kuid ainult 68 garanteeritud traditsioonilise toote

nimetust. Kuna garanteeritud traditsioonilisi tooteid on registreeritud oluliselt vähem, nende

kaitse ulatus on madalam ja Eestis ei ole nendega seoses tuvastatud tõsiseid rikkumisi, ei laiene

väärteo vastutus selle kvaliteedikava alusel registreeritud nimetustega seotud rikkumistele.

Eesti poolt on kaitstud kaks geograafilist tähist: Estonian Vodka ja sõir. Nimetatud geograafilisi

tähiseid kasutab umbes kümme ettevõtjat. Info tootjate ja töötlejate kohta, kelle puhul kontroll

on teostatud ja kellel on õigus Eesti poolt kaitstud nimetusega toodet toota, on leitav PTA

kodulehelt: https://pta.agri.ee/geograafiliste-tahiste-kaitse#eesti-geograafilise---2. Tihti on

Eesti toiduainetööstuse ettevõttetel huvi kasutada tuntud nimetusega toodet töödeldud toote

koostisosana (näit. kommid Champagne-ga, Parmigiano Reggiano vorstid) või toota tuntud

nimetusega tooteid (näit. Sulguni juust või Scotch Whisky) ja seetõttu mõjutavad need nõuded

paljusid tootjaid.

Eestis on seoses mitmete geograafilise tähisena registreeritud nimetuse turul kasutamist

puudutavate nõuete rikkumisega, on tekkinud vajadus sätestada väärteo vastutus.

Näiteks 2021. aastal tuvastati Eesti turul rikkumine seoses Gruusia nimetusega "სულგუნი/

SULGUNI ", mis on kaitstud rahvusvahelise lepingu alusel. Rikkumise suures Eesti jaeketis

müüdava juustu puhul tuvastas Gruusia esindaja, kes saatis rikkumisest kohe pildid ka Euroopa

Komisjonile. Rikkumisega seoses saatis Euroopa Komisjon Eesti ametisutustele märgukirja,

milles juhtisid tähelepanu, et vastavalt rahvusvahelisele lepingule peavad osapooled võtma kõik

vajalikud meetmed, et tagada nimetustele lepingu alusel sätestatud kaitse ning tuvastatud

rikkumise korral tuleb kaitset rikkuvad tooted koheselt turult kõrvaldada. Rikkumisega seotud

ettevõte, kes oli kaitstud nimetusega toote turule laskmise nõuete vastu eksinud, oli

koostööaldis ning tunnistas, et rikkus nimetuse kaitse nõudeid teadmatusest. Sellistest juhustest

lähtuvalt, on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium panustanud sellesse, et jagada iga-

aastaselt ettevõtetele infot Euroopa Liidu geograafiliste tähiste süsteemi kohta.

2023. aastal tuvastas PTA, et Eesti geograafilise tähisega toodete tootja toodab mitmeid

registreeritud nimetust kandvaid tooteid, mille puhul ei ole PTA-d enne turule laskmist

teavitatud. Ühe toote puhul ei olnud võimalik ka dokumentatsiooni põhjal tagantjärele

veenduda tooraine päritolus. Antud tooteid eksporditakse geograafilise tähise logoga ka

teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse ja kolmandatesse riikidesse. On oluline, et nii Eesti

turul müüdavad kui ka eksporditavad tooted on kontrollitud enne nende turule laskmist ja

vastavad asjaomases spetsifikatsioonis sätestatud nõuetele.

Seoses nimetuse Parmigiano Reggiano kaitsega, on oluline välja tuua, et Euroopa Liidu Kohus

on oma 26. veebruari 2008. aasta otsuses kohtuasja C-132/05 punktis 57 (Euroopa Ühenduste

Komisjon vs Saksamaa Liitvabariik) leidnud, et sõna „parmesan“ kasutamist „Parmigiano

Reggiano“ spetsifikaadile mittevastava juustu tähistamiseks tuleb pidada selle registreeritud

päritolunimetuse kaitse rikkumiseks.

Üksnes sunniraha kohaldamisega ei ole võimalik olukorda alati parandada, sest rikkumine on

juba toime pandud ning seda ei saa ettekirjutuses toodud tähtaja jooksul heastada ega

kõrvaldada. Tooted saab küll müügilt kõrvaldada, kui siiski on kahju geograafilise tähise

ebaõigest kasutamisest sündinud ja saadud kauba pakkumisel eelis alusetult saadud. Üksnes siis

kui rikkumine jääb tootmise faasi, on rikkumise kõrvaldamiseks kohane rakendada riikliku

järelevalve meetmeid, kuid reeglina ilmnevad rikkumised siis, kui tooted on müügil ja kahju

kaitstud nimetusele juba tekkinud. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1143

artikli 42 lõike 3 kohaselt peavad liikmesriigid võtma kõik asjakohased haldus- ja kohtulikud

meetmed, et hoida ära või peatada nende territooriumil valmistatavate, pakutavate või

27

turustatavate või kolmandatesse riikidesse eksportimiseks ette nähtud toodete või teenuste

nimetuste kasutamine, mis on vastuolus artiklitega 26 ja 27.

Selleks peavad eelnõu koostajad vajalikuks sätestada kaitstud päritolunimetusega või kaitstud

geograafilise tähisega toote puhul ELÜPS-s väärteona käsitatava rikkumise koosseis ja karistus.

Karistatav tegu on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1143 artiklis 36

sätestatud kasutusõiguse tingimuse rikkumine, mis seisneb keelus turustada registreeritud

geograafilise tähisega toodet, kui see ei ole vastava tootespetsifikaadiga kooskõlas. Koos

kasutusõiguse rikkumisega peab isik olema jätnud täitmata ka sama määruse artiklis 39 lõikes

1 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 116a lõikes 3

sätestatud teavitamise kohustuse. ELÜPS § 91 lg 4 kohaselt esitatakse teade PTA-le.

Teatamiskohustuse täitmata jätmine üksinda ei ole sellise mõjuga tegu, mis peaks tooma kaasa

karistuse, kuna lõppastmes ei pruugi olla tegemist tootespetsifikaadile mittevastava tootega.

Kasutamisõiguse tingimuste rikkumise sidumine teavitamiskohuse rikkumisega peavad eelnõu

koostajad siiski vajalikuks, kuna teavitamiskohustus on üks oluline tingimus geograafilise

tähise kasutamise korral ja selle eiramisel puudub PTA-l võimalus juba varakult võimalik

rikkumine avastada.

Vastutus kaasneb üksnes Eestis toodetud, töödeldud, pakendatud või villitud tootele. Juhul kui

Eesti turule satub teises riigis valmistatud toote, mis ei vasta geograafilise tähise toote

spetsifikaadile, teeb PTA ettekirjutuse toote müügilt kõrvaldamiseks, kuid rikkuja

karistamisega tegeleb see riik, kus toode toodeti, töödeldi, pakendati või villiti.

Tootespetsifikatsiooni nõuded on sätestatud põllumajandustoote või toidu puhul Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1143 artikli 49 lõigetes 1 ja 2 või artikli 54 lõikes

1. Piiritusjoogi puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/787 artikli 22

lõigetes 1 ja 1a ning vein puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013

artiklis 94.

Kavandatud väärteona oleks kvalifitseerunud näiteks eespool mainitud 2023. aasta juhtum, kui

Eesti geograafilise tähisega toodete tootja tootis mitmeid registreeritud nimetust kandvaid

tooteid, mille puhul PTA-d enne turule laskmist ei teavitatud. Kuna ettevõtte puhul oli ühe

konkreetse toote turule viimise osas kontroll teostatud, arvati ekslikult, et registreeritud

nimetust võib kasutada ka teistel nende poolt toodetud toodetel, mis tegelikult ei vastanud

spetsifikatsioonile. Antud tooted olid juba turule lastud ja ebasoovitav tagajärg oli saabunud.

Samas ei olnud tegemist teadliku pettusega ning selle tõttu ei oleks sellisel juhul KaRS§ 209

kuriteo koosseis täidetud. Lisaks saab siin näitena tuua eespool mainitud Gruusia nimetusega

"სულგუნი/ SULGUNI " seotud rikkumist, mille puhul tegemist oli väikese tootjaga, kes oli

nimetust kasutanud teadmatusest. Ettevõtja tegi pädeva kontrolliasutusega koostööd ja peatas

kohe nimetuse kaitset rikkuva juustu tootmise. Hooletu nõuete täitmine oli siiski kaasa toonud

ebasoovitava tagajärje ja tootespetsifikatsioonile mittevastavat toodet müüdi Eesti suures

jaeketis.

Juhindudes väärteomenetluse kohustuslikkusse põhimõttest, peab PTA rikkumise tuvastamisel

arvestama väärteomenetluse seadustiku § 31 kohaselt üleastumise tähtsust ja §-s 29 sätestatud

väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. PTA võib otsustada näiteks väärteomenetlust mitte

alustada, kui rikkuja puhul on tegemist väga väikeste mahtudega koduköögi või

käsitöötootjatega ja kes müüvad oma tooteid laadal või turul. Sellisel juhul ei pruugi väärteo

toimepanemisega tekitatud kahju olla suur ja PTA hoiatuse või ettekirjutuse tegemine võib olla

piisav.

28

Teatud olukorras tuleks kaaluda kuriteo teate esitamist KarS-i § 209 alusel, kui võib eeldada,

et isik on tegelikest asjaoludest loonud teadvalt ebaõige ettekujutuse varalise kasu saamise

eesmärgil.

Näitena võib tuua 2016. aastal Tartus Selveri kauplusest avastatud juhtumi, kus oli müügil

Bulgaaria vein, mis imiteeris rahvusvahelise lepingu alusel kaitstud Gruusia veini nimetusega

Khvanchkara. Tegemist oli Bulgaaria veiniga Kvanzkari, mis imiteeris Gruusia kaitstud

geograafilist tähist Khvanchkara nii nime kui ka etiketi poolest. Kõnealune vein oli siltide järgi

toodetud Bulgaarias, kuid tegelikult hoopis Hispaanias. Rikkumisega seoses saadeti Eesti

ametiasutustele märgukiri Gruusia saatkonnast ja Euroopa Komisjonist. Eestil on kohustus

tagada Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahel sõlmitud rahvusvahelistes lepingutes olevate

geograafiliste tähiste nimetuste kaitse. Seoses 2016. aasta Gruusia veini rikkumisega kohtus

Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor ka Gruusia suursaadiku ja Gruusia patendiameti juhiga,

et arutada Gruusia veinide ja nende geograafiliste tähiste olukorda. 2021. aastal tuvastas PTA

pettuse seoses Ühendkuningriigi poolt registreeritud kaitstud nimetuse Scotch whisky

ärakasutamisega ja hävitati 8479 pudelit mittenõuetekohaseid tooteid.

Kui tegemist on suuremahulise pettusega, siis rahvusvaheliselt tegeleb sellist tüüpi

toidupettuste uurimisega Europol ning on alates 2011. aastast edukalt läbi viinud mitmeid nn

OPSONi operatsioone võltsitud ja ebastandardsete toidukaupade tuvastamiseks. Europol teeb

neis operatsioonides koostööd Interpoli, liikmesriikide asutuste, ELi mittekuuluvate riikide ja

erasektori partneritega. Näiteks 2018. aastal avastati Itaalias suuremahuline pettus, mille puhul

nimetust „prosciutto“ kasutati võltsitud lihatoodetel. Selle pettuse puhul võltsisid Taanis

tegutsenud kurjategijad dokumente ja liha märgistamise templeid, et jätta muljet, nagu toote

valmistamiseks kasutatav sealiha pärineks Itaaliast. Lisaks geograafilise tähise nimetusega

seotud pettusele, söötsid kurjategijad loomadele keelatud tööstusjäätmeid. Selle juhtumiga

seoses vahistati kaheksa isikut. 36

Võib eeldada, et kuriteo koosseis ei ole siiski enamus juhtudel täidetud ja tegemist on pigem

hooletu nõuete täitmise tagamisega, mis siiski toob kaasa ebasoovitava tagajärje.

Geograafilised tähised tagavad tarbijatele toote autentsuse ja eristavad toodet turul, tagades

müügi ja ekspordi kõrgema hinnaga. Oluline on kaitsta geograafilise tähisega toodete tootjate

põhiõigusi omandiõiguse valdkonnas ja tagada, et tootjad saaksid õiglast tasu nende

jõupingutuste eest. Tarbijatele peaks olema tagatud kaitstud nimetusega toodete ehtsus ja

võimalus teha teadlikke valikuid ning osta kindlate omadustega, eelkõige selge geograafilise

päritoluga tooteid.

Sellisteks juhtudeks, kui kuriteo koosseis ei ole siiski täidetud, nähakse eelnõuga ette väärteo

koosseis Eestis toodetud, töödeldud, pakendatud või villitud kaitstud päritolunimetusega või

kaitstud geograafilise tähisega toote puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2024/1143 artiklis 36 sätestatud kasutusõiguse ja artiklis 39 lõikes 1 või Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 116a lõikes 3 sätestatud teavitamise kohustuse

rikkumisel.

Eesti õigusruumis on toodete üldine turujärelevalve reguleeritud toote nõuetele vastavuse

seaduse (edaspidi TNVS) ning asjakohaste valdkondlike eriseadustega. TNVS on toote ohutuse

ja nõuetele vastavuse tagamist reguleeriv üldseadus. Samas ei leia TNVS-ist konkreetseid

valdkondlikke erinõudeid kõikvõimalikele tootegruppidele nagu näiteks ehitustooted,

mänguasjad, kosmeetikatooted jms. Eestis on erineva valdkonna toodete turujärelevalve

korraldatud valdkonnapõhiselt. 2021. aastal jõustus TNVS-i muudatus, millega tõsteti toote

36 Ülevaade leitav veebilehelt:

https://www.europol.europa.eu/cms/sites/default/files/documents/opson_vii_report_-_public_version.pdf

29

turule laskmise ja turul kättesaadavaks tegemise tingimuste rikkumisel trahvisumma 3 200 euro

pealt 32 000 euro peale. Muudatus oli vajalik trahvimäärade tõsiseltvõetavuse tagamiseks ning

sarnaste väärtegude eest ettenähtud karistusmäärade ühtlustamiseks. Karistuse kohaldamise

üheks põhimõtteks on, et rikkumine ei tohi ennast ära tasuda. Eelnõus valitud trahvisumma

määr on kujundatud TNVS-is kui üldseaduses kasutusel olevate määrade järgi.

TNVS muudatus ühtlustas ka trahvimäärasid mõnede teiste seadustes toodud sarnaste

rikkumiste eest ettenähtud trahvimääradega. Näiteks näeb kehtiv jäätmeseadus ette, et keelatud

toote turule laskmise eest on võimalik määrata juriidilisele isikule kuni 32 000 euro suurune

rahatrahv. Ka seadme ohutuse seadus näeb hetkel seadme kasutusele võtmise ja kasutamise

ning seadmetöö nõuete rikkumise eest juriidilistele isikutele ette kuni 32 000 eurose

trahvimäära. Samuti nähakse mõõteseaduse kehtivas redaktsioonis ette kuni 32 000 eurone

trahvimäär taatlusmärgise võltsimise, võltsitud taatlusmärgise müümise ja võltsitud

taatlusmärgisega mõõtevahendi kasutamise eest.

Eelnõu § 1 punktiga 44 muudetakse ELÜPS-i § 128 sõnastust selliselt, et §-s 1271 sätestatud

väärteo kohtuväline menetleja on PTA.

Eelnõu § 1 punktiga 45 kehtestatakse kaks rakendussätet ELÜPSi muutmise rakendamiseks.

ELÜPS-i lisatava §-ga 1401 antakse enne 2025. aasta 1. jaanuari ehk enne käesoleva eelnõu

eeldatavat jõustumist veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklasside määramiseks tunnustatud

isikule ülemineku aeg uute nõuetega vastavusse viimiseks. Eelnõuga seatakse tunnustatud

isikule kohustus hoida oma teadmised ajakohasega, mis seisneb iga kolme aasta tagant PTA

korraldatud asjaomase koolituse läbimises. Isik, kellel on igapäeva töö raames olemas piisav

kogemus rümpade klassifitseerimisel, koolitust läbima ei pea. Praeguseks on kokku 28

tunnustatud isikut, kes peavad oma nõutele vastavust hindama ja vajadusel 2026. aasta 1.

jaanuariks vastava koolituse läbima. Kuni 2026. aasta 1 jaanuarini antud tunnustus seni

kehtinud tingimusetel. Kui isik ennast selleks ajaks nõuetega vastavusse ei vii, ei vasta ta enam

tunnustamise saamise nõuetele ja tema tunnustus kaotab kehtivuse.

ELÜPS-i lisatava §-ga 1402 sätestatakse alus puu- ja köögivilja turustavate ettevõtjate

andmekogu andmete kandmiseks riigi toidu ja sööda käitlejate registrisse ja andmekogu

likvideerimine. ELÜPS-i alusel loodud puu- ja köögivilja turustavate ettevõtjate andmekogu

alles ei jää ja see likvideeritakse. Küll aga on vajalik PTA puu- ja köögivilja turustavate

ettevõtjate andmekogust mõningad andmed üle kanda RTSR-i.

PTA puu- ja köögivilja turustavate ettevõtjate andmekogus on registreeritud 534 ettevõtjat, sh

77 puu- ja köögiviljade tootmisega tegelevat ettevõtjat, 28 hulgimüügi- ja 383

jaemüügiettevõtjat, 46 impordiga tegelevat ettevõtjat. Kõik hulgi- ja jaemüügiga tegeleva

ettevõtjad ja importijad on juba RTSR-i toidukäitlejana kantud. Lisaks on PTA puu- ja

köögivilja turustavate ettevõtjate andmekogus olevast 77-st puu- ja köögiviljade tootmisega

tegelevast ettevõtjast 31 ettevõtjat toidukäitlejana (esmatootja) juba RTSR-i kantud. Seega

vajadus kanda RTSRi uusi ettevõtjaid on väga vähene. Kuna komisjoni delegeeritud määruse

(EL) 2023/2429 artikli 5 kohaselt laieneb vabastus turustamisstandardite kohaldamisel

toodetele, mille tootja müüb tarbijale isiklikuks kasutamiseks kohalikul turul, siis nende

esmatootjate arv, kelle andmeid on vaja RTSR-i üle kanda võib veelgi väheneda. Valdavalt on

vaja kanda üle kõikide puu- ja köögivilja turustavate ettevõtjate puu- ja köögivilja

turustamisstandardile vastavuskontrollide riskikategooria ja märge enesekontrolli süsteemi

kohta. Andmete ülekandmise maht on veel hindamisel.

Eelnõu §-ga 2 muudetakse söödaseadust.

30

Söödaseaduse § 23 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 ja avardatakse selle seaduse alusel loodud

riigi toidu ja sööda käitlejate registri eesmärki toidu käitlejate kohta tõhusa kontrolli tagamiseks

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse

põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu

määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT

L 347, 20.12.2013, lk 671–854), I lisa IX osas loetletud puu- ja köögiviljade

turustamisstandarditele vastavuse üle. Põhjendused on toodud ELÜPS-i § 88 muutmise

selgituse juures.

Eelnõu § 3 kohaselt jõustub käesolev seadus 2025. aasta 1. jaanuaril. Seaduse nimetatud

kuupäeval jõustumine on seotud kohustusega rakendada hilisemalt 2025. aasta 1. jaanuarist

sotsiaalse tingimuslikkuse süsteemi.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei muudeta ega täiendata seaduses kasutatavaid termineid ja eelnõu on kooskõlas

Euroopa Liidu õiguses kasutatava terminoloogiaga.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu ettevalmistamisel on arvestatud järgmiste

Euroopa Liidu õigusaktidega:

– Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/2674, 22. november 2023, millega

muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1217/2009 seoses põllumajandusliku raamatupidamise

andmevõrgu ümberkujundamisega põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrguks (ELT L,

2023/2674, 29.11.2023;

– komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/1185, 20. aprill 2017, millega kehtestatakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) nr 1307/2013 ja (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad

seoses komisjonile edastatava teabe ja dokumentidega ning millega muudetakse mitut

komisjoni määrust ja tunnistatakse mitu määrust kehtetuks (ELT L 171 4.7.2017, lk 113);

– Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, 2. detsember 2021, millega

kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise

põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning

tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435,

06.12.2021, lk 1–186);

– Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2116, 2. detsember 2021, mis käsitleb

ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse

kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 183, 08.07.2022, lk.23–34);

– komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2022/1172, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrust (EL) 2021/2116 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas ühises

põllumajanduspoliitikas ning tingimuslikkusega seotud halduskaristuste kohaldamise ja

arvutamise osas (ELT L 183, 08.07.2022, lk 12–22);

– Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1143, milles käsitletakse veinile,

piiritusjookidele ja põllumajandustoodetele antavaid geograafilisi tähiseid ning

põllumajandustoodete garanteeritud traditsioonilisi tooteid ja vabatahtlikke kvaliteedimõisteid

ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1308/2013, (EL) 2019/787 ja (EL) 2019/1753 ning

tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1151/2012 (ELT L 2024/1143, 23.04.2024);

– komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/1173, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2021/2116 kohaldamise eeskirjad ühise põllumajanduspoliitika ühtse

haldus- ja kontrollisüsteemi kohta (ELT L 183, 08.07.2022, lk 23–34);

31

– komisjoni delegeeritud määrusest (EL) nr 2022/126, millega täiendatakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2115 täiendavate nõuetega teatavatele

sekkumisviisidele, mille liikmesriigid määravad kindlaks kõnealuse määruse kohastes

ajavahemikuks 2023–2027 ette nähtud ÜPP strateegiakavades, ning eeskirjadega, milles

käsitletakse maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise (HPK) 1. standardi

kohast suhtarvu (ELT L 20, 31.1.2022, lk 52–94).

6. Seaduse mõjud

Eelnõu on vajalik Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika abinõude rakendamiseks.

Eelnõu mõjusid on hinnatud Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea

õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 46 lõike 1 alusel. Eelnõuga ei kaasne välissuhetealast,

sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, samuti ei oma muudatused mõju riigi julgeolekule,

elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ega kohaliku omavalitsuse korraldusele. Ka

riigieelarvele muudatustega prognoositavat mõju ei kaasne.

6.1 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027

rakendamine (eelnõu § 1 p 3)

Sihtrühm

Sihtrühmaks on eelkõige toetuste taotlejad, kes soovivad osaleda toetusskeemis, mis on

korraldatud jooksva taotlemisena. Perioodi 2023–2027 maapiirkonna ettevõtjate

konkurentsivõime suurendamise investeeringutoetuse sihtrühm on kõik maapiirkonnas

tegutsevad mikro- ja väikeettevõtjad. Tegemist on uue toetusega ja selle aasta taotlusvoorus on

esitatud kõigest 8 taotlust. Varasemalt on sarnases meetmes olnud tavapärane taotlejate arv 300

ringis. Teise näitena saab tuua kindlustustoetuse, kus taotluse arv on olnud aastas kuni 10.

Sihtrühmana saab käsitada ka PRIA-t toetuste rakendajana. Taotluste menetlemistega seotud

ametike arv sõltub taotlemise mahust. Arengutoetuste osakonnas on kokku 26 ametnikku, kes

tegelevad taotluste menetlusega. Mahukamate toetuste korral (ca 200 taotlust) on ühe toetuse

taotluste menetlemisega seotud 10-15 inimest.

Mõjud majandusele, sh ettevõtjate halduskoormusele

Jooksva taotlemise eelis voorulise taotlemisega võrreldes väljendub selles, et kuna taotlejal

puudub ajaline surve taotlus konkreetseks tähtpäevaks esitada, saab ta taotluse kvaliteetselt ette

valmistada. Kui taotluste vastuvõtmine tuleb aasta lõppedes peatada, tekib taotlejal surve

esitada plaanitud taotlus igaks juhuks aasta viimaseks päevaks, hoolimata sellest, kas taotlus on

põhjalikult läbi mõeldud ja kvaliteetselt ette valmistatud ja nende menetlemine võtab vähem

aega. See omakorda vähendab ettevõtjate halduskoormust, kuna ettevõtjal edaspidi puudub

ajaline surve taotluse esitamisel ja suureneb tõenäosus, et taotlus toetuse andja poolt

rahuldatakse, kuna ajalise surve puudumise tõttu on võimalik taotlus kvaliteetselt ette

valmistada ja seetõttu pole vaja ettevõtjal taotlust uuesti koostada ega esitada. Kui taotlus on

läbimõeldud ning põhjalikult ettevalmistatud, siis avaldab see positiivset mõju ka majandusele,

sest ilmselt kasutatakse toetusraha otstarbekamalt ja säästlikumalt, sest on olnud piisavalt aega,

et toetuse taotlemiseks.

Mõju riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Kui taotluste vastuvõtmine tuleb aasta lõppedes peatada, tekib taotlejal surve esitada plaanitud

taotlus igaks juhuks aasta viimaseks päevaks, hoolimata sellest, kas taotlus on põhjalikult läbi

mõeldud ja kvaliteetselt ette valmistatud. See on toonud kaasa suurema töökoormuse PRIA-le,

32

sest taotlused kuhjuvad aasta lõpus, suurenenud ressursivajaduse taotluste menetlemiseks aasta

algul.

Jooksva vooru korral esitatakse eelduslikult taotluseid pikema perioodi jooksul ning sellest

tulenevalt jaguneb menetluskoormus ka pikema perioodi peale ning menetlusressurssi on

võimalik paindlikumalt planeerida.Teiseks nõuab voorupõhine taotlemine PRIA-lt lisategevusi

– taotlusvooru avamisega seotud tegevused, vooru seadistamine ja testimine süsteemis jne. Kui

vooru vahepeal sulgema ei pea, siis jäävad need tegevused ära. Ühe toetusliigi avamisega on

seotud 4 kuni 6 inimest, mis jooksva taotlemise puhul on märkimisväärne tööaja kokkuhoid.

Muudatuse tulemusena jääb ilmselt PRIA töökoormus samaks, kuid hajub ühtlasemalt aasta

lõikes, sest muudatuse tulemusena ei ole taotlejad olukorras, kus nad tingimata peavad taotluse

esitama aasta viimasel päeval või lühikese taotluse perioodi jooksul.

6.2 Põllumajandustoodete ühise turukorralduse abinõud (eelnõu § 1 punktid 9-19, 45)

Sihtrühm

Sihtrühmaks on eelkõige ettevõtjad (taotlejad ja toetuse saajad ning andmete esitajad):

1) rümpade kvaliteediklassidesse määramiseks tunnustuse saanud isikuid on eelnõu koostamise

ajal 15;

2) puu- ja köögivilja turustusstandardite puhul erimärgituse lubasid omavaid ettevõtjaid eelnõu

koostamise ajal ei ole;

3) koolikava toetuse raames said 2023/2024 õppeaastal koolipiima pakkumiseks toetust 838

õppeasutust ja koolipuuvilja pakkumiseks 761 õppeasutust. Suurusjärk koolipuuviljal on

aastate lõikes üsna sarnane, kuid koolipiima puhul kahes õppeasutuste arv ca 30 võrra

varasemast keskmisest;

4) METK ja PRIA.

Mõjud majandusele, sh ettevõtjate halduskoormusele

Muudatus, millega luuakse selge õiguslik alus põllumajandustoodete turuinfo andmete

töötlemiseks, otsest mõjutust turuinfo andvatele ettevõtjatele kaasa ei too. Muudatus avaldab

ajapikku positiivset mõju andmeid esitavatele ettevõtjatele sellel hetkel, kui juba esitatud

andmeid saab taaskasutada, näiteks ühise põllumajanduspoliitika turukorraldusmeetmete

rakendamiseks.

Muudatus, millega täpsustatakse volitusnormi selliselt, et edaspidi puu- ja köögivilja ning piima

ja piimatoote pakkumise eest antava koolikava toetuse määra vormi ja suuruse leidmise viisi

kehtestab edaspidi valdkonna eest vastutav minister määrusega, avaldab positiivset mõju

toetuse taotlejatele, sest võimaldab toetust paremini sihtida (ministri määruse tasandil võimalus

reguleerida toetuse määra sätestamise täpsemad alused) ja võtab arvesse koolikava rakendamise

riikliku strateegia suuniseid.

Koolikava toetuse andmise lõpetamine järgmiseks taotlusperioodiks, kui eelarve vahendid on

ammendunud, on ühest küljest tavapärane tagajärg vahendite lõppemise korral. Arvestades

koolikava toetuse skeemi eripära, kus taotleja teeb enne kulutused ja alles siis esitab taotluse,

annab toetuse taotlejatele selge teadmise, et toetust ei pruugi saada õppeaasta lõpuni.

Prognooside kohaselt võib see kõige tõenäolisemalt aset leida õppeaasta lõpus viimasel

taotlusperioodil (1.mai – 31.juuli). Toetuse saaja jaoks toob see kaasa vajaduse arvestada

tarnelepingute sõlmimisel võimaliku riigi toe lõppemisega.

Muudatus, millega täiendatakse veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklasside määramise

tunnustuse saanud isiku kohustust läbida PTA poolt korraldatud koolitus, kui isikul ei ole

küllaldast veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklassidesse määramise kogemust, avaldab

positiivset mõju läbi selle, et tunnustuse saanud isikutel on ajakohased teadmised ja oskused.

33

Koolitus on isiku jaoks tasuta. Muudatus puudutab tunnustusi, mida on praeguseks välja antud

15 veiserümpade 13 searümpade ja 1 lambarümpade kvaliteediklasside määramiseks. Kõik

tunnustusi omavad isikud peavad oma nõutele vastavust hindama ja vajadusel 2026. aasta 1.

jaanuariks vastava koolituse läbima. Isik, kes on selles valdkonnas igapäevaselt tegev, ei kaasne

täiendavaid kohustusi.

Muudatus, millega puu- ja köögivilja turustavate ettevõtjate andmekoguna käsitletakse edaspidi

RTSRi olevaid asjakohaseid andmeid puu- ja köögivilja turustavatele ettevõtjatele täiendavaid

kohustusi ei sea. Vastavalt toiduseaduse § 7 on kõikidel toiduvaldkonna käitlejatel teiste seas

ka värske puu- ja köögivilja turustamisega tegelevatel ettevõtjatel kohustus esitada

majandustegevusteade, mille andmed kantakse RTSR. Seega muudatuse mõju ulatus, sagedus

ja ebasoovitavate mõjude esinemise risk puu- ja köögivilja turustavatele ettevõtjatele puudub.

Muudatus, millega kehtestatakse erimärgistuse loa kehtivusaeg ei mõjuta tegutsevaid puu- ja

köögivilja turustavaid ettevõtjaid, sest eelnõu koostamise ajal ei ole Eestis kehtivaid

erimärgistuse lube. Muudatuse jõustumisel on erimärgituse luba soovival ettevõtjal teada

tingimused erimärgistuse loa kehtivuse ajast ja selle pikendamisest. Loa saamine eelduseks on

koolituse läbimine, mis ei ole olemuslikult midagi uut võrreldes varasemalt kehtinud korraga.

Tähtaegse erimärgistuse luba saab pikendada, selleks arvestatakse ettevõtte kvaliteedikontrolli

eest vastustava töötaja igapäevast praktilist töökogemust ja sooritust ning ta ei pea taaskord

läbima PTA korraldatud puu- ja köögivilja turustusstandardite koolitust. Muudatuse mõju

avaldamise sagedus on kord kolme aasta jooksul ja ebasoovitavate mõjude esinemise risk

puudub.

Mõju riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Muudatus, millega luuakse selge õiguslik alus põllumajandustoodete turuinfo andmete

töötlemiseks, avaldab positiivset mõju andmete kogujale (Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi hallatav riigiasutus), sest muudatus loob selged alused esitatud

andmete kogumise, töötlemise ja säilitamise kohta. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

hallatav riigiasutus METK saab olema põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri

volitatud töötleja, millega kaasneb kohustus kanda andmed nimetatud registrisse arvestades

selleks nõutavaid turvalise nõudeid.Samuti annab registreeritud andmebaas laiemad

võimalused registri nn suhtlemisel teiste riiklike andmekogudega. Ettevalmistused selleks on

METK-s tehtud.

Muudatus, millega viiakse puu- ja köögivilja turustusstandardeid puudutavad õigusnormid

vastavusse Euroopa Liidu selle valdkonna uute õigusaktidega võib kaasa tuua PTA

töökoormuse mõningase suurenemise. Kuigi komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2023/2429

kohaldumisel laieneb turustusstandarditega hõlmatud puu- ja köögiviljade loetelu, siis

kontrollitavate ettevõtjate ring oluliselt ei suurene, kuna määruse artiklis 3 nimetud töödeldud

puu- ja köögivilja Eestis ei toodeta ning puu- ja köögivilja hulgi- ja jaemüügiga tegelevaid

ettevõtted juba on kontrolliobjektid. Seega kontrollitavate ettevõtete arv ei suurene. Nimetatud

toodete kontroll toimub hulgi- ja jaemüügi tasandil ning andmed selliste toidukäitlejate kohta

on RTSRis olemas. Teiselt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2023/2429 artikli 5 kohaselt

laieneb vabastus turustamisstandardite kohaldamisel toodetele, mille tootja müüb tarbijale

isiklikuks kasutamiseks kohalikul turul, misläbi ei ole vaja enam turgudel oma tooteid

turustavaid ettevõtjaid andmekogusse kanda ja neid kontrollida. PTA hinnangul on

turustamisstandarditega hõlmatud puu- ja köögivilja loetelu laienemisel mõju väike ja vajab

inspektorite koolitamist uute toodete kvaliteedi hindamiseks. PTA-s on nende ülesannetega

hõlmatud kuni 2 ametnikku.

34

Muudatus, millega puu- ja köögivilja turustavate ettevõtjate andmekoguna käsitletakse edaspidi

RTSRi ja seal olevaid asjakohaseid andmeid, avaldab positiivset mõju järelevalve

korraldamisele ja PTA-s olevate andmete korrastamisele. Samuti vähendab peetavate

andmekogude arv. Muudatuse jõustumine toob kaasa andmete korrastamise faasis PTAle

lühiajaliselt töökoormuse suurenemise ja RTSRi arendamise vajaduse. PTA puu- ja köögivilja

turustavate ettevõtjate andmekogus on registreeritud 534 ettevõtjat, sh 77 puu- ja köögiviljade

tootmisega tegelevat ettevõtjat, 28 hulgimüügi- ja 383 jaemüügiettevõtet, 46 impordiga

tegelevat ettevõtet. RTSRis tuleb kõikide puu- ja köögivilja turustavate ettevõtjate puhul lisada

puu- ja köögivilja turustamisstandardile vastavuskontrollide riskikategooria, märge

enesekontrolli süsteemi ja erimärgistuse loa kohta. Kuna komisjoni delegeeritud määruse (EL)

2023/2429 artikli 5 kohaselt laieneb vabastus turustamisstandardite kohaldamisel toodetele,

mille tootja müüb tarbijale isiklikuks kasutamiseks kohalikul turul, siis esmatootjate arv, kelle

andmeid on vaja RTSRsse üle kanda võib väheneda. Lisaks on PTA puu- ja köögivilja

turustavate ettevõtjate andmekogus olevast 77st puu- ja köögivilja tootmisega tegelevast

ettevõtjast 31 ettevõtet toidukäitlejana (esmatootja) juba RTSR-sse kantud. Kuna kõik hulgi- ja

jaemüügiga tegelevate ettevõtjad on juba RTSR, siis nende puhul on vaja üle kanda

vastavuskontrollide riskikategooria, kontrollitulemused, märge enesekontrolli süsteemi ja

erimärgistuse loa kohta. Muudatuse mõju avaldumise sagedus on ühekordne. Ebasoovitavate

mõjude esinemise riskiks on asjaolu, et andmekogu korrastamine ja RTSR kandmine peab

toimuma võimalikult lühikese aja jooksul ja ei tohi segada PTA igapäevast tööd. Muudatuse

pikaajaline mõju on positiivne, kuna seeläbi PTAs olevad andmed ettevõtjate kohta

korrastatakse, hallatavate andmekogude arv väheneb ja järelevalve kontrollid on tõhusemad ja

sihistatumad, kuna tekib ülevaade turul tegutsevatest puu- ja köögivilja turustavatest

ettevõtetest.

Muudatus, millega täpsustatakse erimärgistuse loa kehtivus ja pikendamine, vähendab

tulevikus PTA halduskoormust, kuna erimärgistuse lubade pikendamise menetluse läbi tekib

PTAle võimalus arvestada ettevõtte kvaliteedikontrolli eest vastustava töötaja igapäevast

praktilist töökogemust ja hoolsust, misläbi vähendab puu- ja köögivilja turustusstandardite

koolituste korraldamise kohustus. Kehtivaid erimärgistuse lube hetkel ei ole. Erimärgistuse loa

pikendamiste menetlemiseks, tuleb PTA-l välja töötada juhend ettevõtja või tema

kvaliteedikontrolli eest vastustava töötaja kompetentsuse hindamiseks või koolitusele

suunamiseks. Muudatuse ebasoovitavate mõjude risk on madal.

Muudatus, millega võimaldatakse koolikava efektiivsemaks rakendamiseks paindlikumat

juhtimist määruse tasandil, ei suurenda PRIA töökoormust, sest koolikava toetuse põhimõtted

jäävad samaks.

Muudatus, millega täiendatakse veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklasside määramise

tunnustuse saanud isiku kohustust läbida PTA poolt korraldatud koolitus kui isikul ei ole

küllaldast veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklassidesse määramise kogemust, ei suurenda

PTA töökoormust, sest koolituse põhimõtted jäävad samaks ja koolitusi on PTA läbi viinud ka

seni. PTA-s on nende ülesannetega hõivatud kuni kaks ametnikku.

6.3 Kvaliteedikavad (eelnõu § 1 punktid 22 ja 23)

Sihtrühm

Sihtrühmaks on eelkõige olemasolevad ja tulevased riiklikke kvaliteedikavasid rakendavad

tootjarühmad, kvaliteedikavas osalevaid põllumajandustootjaid ja töötlejaid, kes soovivad

kvaliteedikava märgist kasutada. Eestis on kaks riiklikult tunnustatud toidukvaliteedikava:

toidukvaliteedikavas „Rohumaaveise liha tootmine“ oli 2023. aasta lõpu seisuga 53 osalejat

35

ning tunnustatud toidukvaliteedikavas „Biosfääri programmiala rohumaaveis ja -lammas“ oli

2023. aasta lõpu seisuga 26 osalejat.

Mõjud majandusele, sh ettevõtjate halduskoormusele

Muudatus, millega täpsustakse kvaliteedikava nõudeid ei too tootjarühmadele ega ettevõtjatele

kaasa täiendavaid kohustusi, kuna komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2022/126 sätestatud

tingimused kohaldusid samas ulatuses ka seni.

Mõju riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Muudatus, millega täpsustatakse kvaliteedikavale kohalduvaid nõuded , ei avada mõju PRIA

või PTA töökoormusele, sest kvaliteedikava põhimõtteid ning nõuded sellega ei muutu.

6.4 Sotsiaalne tingimuslikkus ja ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud

Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks kohaldatavad meetmed (eelnõu § 1 punktid 8, 30–

32)

Sihtrühm

Sihtrühmaks on eelkõige toetuse taotlejad ja toetuse saajad.

Muudatuse tulemusena loobutakse tingimuslikkusega seotud kaitsemeetme rakendamise

erandist ehk edaspidi ei ole tingimuslikkuse kaitsemeetme kohaldamisel võimalust arvestada

100 euro piiriga ning mitte rakendada kaitsemeedet, kui vähendamise või väljaarvamise summa

on toetuse saaja kohta kuni 100 eurot. Kuna otsused toetuste saamise kohta tehakse erineval

ajal, siis võis tekkida olukord, kus varasemalt tehtud otsuse alusel makstud toetust tuleb ikkagi

tagantjärgi vähendada ehk toetus asjakohases summas tagasi nõuda. Edaspidi sellist taotlejale

ebaselget olukorda ei teki, sest tingimuslikkuse kaitsemeetme kohaldamine ei sõltu

vähendamise või väljaarvamise summast. Kui on tuvastatud tingimuslikkuse nõude rikkumine,

siis kohaldatakse kohe asjakohast kaitsemeedet, olenemata vähendamise või väljaarvamise

summast.

Muudatuse tulemusena hakatakse edaspidi rakendama ka sotsiaalset tingimuslikkust, mis

mõjutab samuti nii toetuse taotlejaid kui ka toetuse saajaid ning ühiskonda laiemalt, sest

sotsiaalse tingimuslikkuse süsteemi rakendamine tõstab ettevõtjate (taotlejate ja toetuse saajate)

teadlikkust tööõiguse sätetest ja kaitseb põllumajandussektoris hõivatud töötjate huve.

Mõjud majandusele, sh ettevõtjate halduskoormusele

Tingimuslikkusega seotud kaitsemeetme rakendamise erandist loobumine vähendab eelkõige

toetuse saajate halduskoormust, sest muudatusega hoitakse ära arusaamatused ja vaided toetuse

saajatega, kelle puhul algselt kohaldamata jäetud vähendamisi hiljem ikkagi rakendatakse ning

toetus asjakohases osas tagasi nõutakse. 2023. taotlusaastal oli taotlejaid, kellel tingimuslikkuse

nõuete rikkumistega seotud vähendamiste summa oli kuni 100 euro ca 120.

Sotsiaalse tingimuslikkuse rakendamisega kaasneb positiivne mõju ühiskonnale, sest süsteemi

rakendamine tõstab ettevõtjate teadlikkust tööõiguse sätetest. Küll aga võib sotsiaalse

tingimuslikkuse rakendamine suurendada taotlejate halduskoormust, sest lisanduvad

täiendavad nõuded toetuse taotlejatele ning need võivad omakorda avaldada mõningast mõju

toetuse saaja majanduslikule olukorrale, sest rikkumise korral vähendatakse toetuse saajale

makstavat toetust.

Mõju riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Muudatus, millega loobutakse tingimuslikkusega seotud kaitsemeetme erandi rakendamisest,

vähendab PRIA töökoormust, sest erandi rakendamisest loobumine hoiab ära arusaamatused ja

vaided toetuse saajatega, kelle puhul algselt kohaldamata jäetud vähendamisi ikkagi

36

kohaldatakse ehk toetus asjakohases summas tagasi nõutakse. Eeltoodu tähendab, et väheneb

tõenäoliselt vaiete ja järelepärimiste arv.

Muudatus, millega edaspidi hakatakse rakendama sotsiaalset tingimuslikkust, suurendab

töökoormust nii PRIA-l kui ka Tööinspektsioonil. Tööinspektsioon jätkab küll oma tavapärast

kontrollitegevust, kuid sisemise töökorra muutmine ja andmete vahetamine PRIA-ga eeldab

mõlemalt asutuselt lisatööd. Tööinspektsioonile (kontrolliasutusele) lisandub täiendavalt

administratiivset koormust, kuna vajalik on leitud rikkumistest vähemalt üks kord aastas

teavitada PRIA-t (makseagentuuri). Tööinspektsioon kontrollib aastas ca 100

põllumajandusettevõtet. Kontrollitavate ettevõtete arv jääb selliseks nagu Tööinspektsioon neid

tavapärase kontrolli käigus kontrollib. Mõnel aastal kontrollitakse 100 ettevõtet, mõnel aastal

rohkem ja mõnel aastal vähem. PRIA-le edastatavate andmete kokku kogumiseks,

analüüsimiseks ja nende PRIA-ga vahetamiseks on Tööinspektsioon kavandanud ühe

analüütiku koha, mille puhul on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahendusel

Rahandusministeeriumile esitatud täiendav lisaraha taotlus (töötasu ja eelduslikud

majanduskulud) summas 50 000 eurot aastas alates 2025. aastast. PRIA-l kaasneb sotsiaalse

tingimuslikkuse süsteemi rakendamisega rahaline kulu IT arenduseteks (hetkel on sellega

seonduv veel lahtine).

6.5 Riiklik ja haldusjärelevalve ning vastutus (eelnõu § 1 punktid 41–44)

Sihtrühm

Sihtrühmaks on eelkõige toetuse saajad, sest edaspidi enam alla 100 euro jäävaid toetusi tagasi

ei nõuta.

Geograafilise tähisega toodetega seotud pettustega võitlemiseks, sh geograafiliste tähiste kaitse

internetis (domeeninimedes), meetmete ja karistustuste rakendamise puhul on sihtrühmaks

eelkõige geograafilise tähisega toote tootjad. Eesti poolt on kaitstud kaks geograafilist tähist:

Estonian Vodka ja sõir. Nimetatud geograafilisi tähiseid kasutab umbes kümme ettevõtjat. Tihti

on Eesti toiduainetööstuse ettevõtetel üldiselt huvi kasutada tuntud nimetusega tooteid oma

toodete koostisosana või ka neid tooteid ise toota. 2023. aasta seisuga tegutses Eestis

toiduainetööstuse valdkonnas enam kui 1000 ettevõtet. Muudatused, mis puudutavad kaitset

internetis ja domeeninimedes, mõjutavad ka Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni

ettevõtteid.

Mõjud majandusele, sh ettevõtjate halduskoormusele

Muudatus, millega edaspidi enam alla 100 euro jäävad toetusi tagasi ei nõuta, vähendab toetuse

saajate halduskoormust, sest vähenevad menetlustoimingute tegemised kui ka täiendavad

vaided ja arusaamatused toetuse saajatega. Muudatus, millega tõhustatakse geograafilise

tähisega toodetega seotud pettustega võitlemiseks rakendatavaid meetmeid ja karistusi, ei

suurenda otseselt geograafilise tähisega toote tootjate halduskoormust, sest

järelevalvetoimingud muutuvad ja võivad pettuste puhul kaasa tuua rangemad meetmed ja

karistused.

Geograafilise tähisega kaitstud toodetele kehtivad nõuded ka praegu ja ettevõtjad on kohustatud

neid täitma, reeglid on EL õigusaktides nüüdsest täpsemad. Toiduainetööstuse ettevõtted, kes

soovivad kasutada tuntud nimetusega tooteid oma toodete koostisosana või ka neid tooteid ise

toota, peavad hoolsamalt veenduma, et tuntud nimetus ei ole ametlikult registreeritud ja kaitstud

geograafilise tähisena, vastasel korral võib rikkumine juriidilisele isikule rahatrahvi kuni

32 000 eurot ning füüsilisele isikule kuni 300 trahviühiku suuruse trahvi. Peamised ja

olulisemad rikkumised pannakse toime juriidiliste isikute poolt. Füüsilise isiku poolt toime

pandud rikkumise puhul võib tavapäraselt olla tegemist koduköögis valmistatud tootega, mida

müüakse väga väikeses mahus ja mis põhjusta suurt kahju. On oluline, et trahvimäär oleks

piisav, sest Euroopa Liidu õigusaktides on sätestatud, et liikmesriigid peavad riskianalüüsi

põhjal tegema kontrolle registreeritud geograafiliste tähiste turul kasutamise üle ja rakendama

37

nõuete rikkumise korral vajalikke meetmeid. Geograafilise tähise nimetuste kaitse tagamine on

väga oluline ka seoses diplomaatiliste suhetega teiste riikidega.

Muudatusel, mis annab PTA-le õiguse nõuda veebiliidese haldajalt geograafilise tähise kaitsega

vastuolus oleva teabe eemaldamist, on Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni

ettevõtetele positiivne mõju, sest meetme adressaadid vabastatakse nõude täitmisest

tulenevatest võimalikest kahjunõuetest.

Mõju riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Muudatus, millega edaspidi enam alla 100 euro jäävaid toetusi tagasi ei nõuta, vähendab PRIA

töökoormust. Alla 100 euro jäävaid nõudeid on olnud hinnanguliselt ca 500. Reeglina on

tagasinõutav toetuse suurus oluliselt suurem kui 100 eurot, mistõttu selle erisuse rakendamine

on pigem erandlik ja seega on selle muudatuse mõju väheoluline. Siiski aitab see erisus hoida

kokku aega ja ressursse, vabastades PRIA kohustusest algatada niivõrd väikese summa

tagasinõudmiseks toetuse tagasinõudmise menetlust.

Muudatus, millega tõhustatakse geograafilise tähisega toodetega seotud pettustega võitlemiseks

rakendatavaid meetmeid ja karistusi suurendab PTA töökoormust, sest edaspidi on PTA õigus

teha ettekirjutus ebaseaduslikku sisu piiramiseks (näiteks geograafiliste tähiste kaitsega

vastuolus olevad domeeninimed ja sisu internetis). Karistussätte lisamine on vajalik, sest

liikmesriigid on Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevalt kohustatud tagama registreeritud

geograafiliste tähiste kaitset ja rakendama nõuete rikkumise korral tõhusaid meetmeid.

Geograafilise tähise nimetuste kaitse tagamine on väga oluline ka seoses diplomaatiliste

suhetega teiste riikidega. Trahv määratakse sellisel juhul kui hooletu nõuete täitmise tagamine,

toob kaasa ebasoovitava tagajärje, milleks võib olla näiteks kaitstud nimetuse nõuetele

mittevastava toote turustamine. Eelduslikult võib trahvitavaid rikkumisi esineda 1-2 korda

aastas.

6.6 Põllumajandusarvestus (eelnõu §1 punktid 24-29)

Sihtrühm

Sihtrühmaks on eelkõige andmete esitajad (valimisse sattunud põllumajandusmajapidamised,

aruandavad majapidamised) kui ka andmekogujad ja andmete kasutajad

(põllumajandusettevõtjad, riigiasutused, METK, PRIA, PTA). Eestis on valimis 658 (edaspidi

580) aruandvat majapidamist, mis tagavad Eesti põllumajandustootjate esindatuse.

Mõjud majandusele, sh ettevõtjate halduskoormusele

FSDNi lisanduvad majandusnäitajatele keskkonna ja sotsiaalsed näitajad, mis suurendavad

valimisse sattuvate aruandvate majapidamiste halduskoormust. Selle vähendamiseks võtab

kontaktasutus kõik meetmed, et halduskoormuse kasvu vähendada, mis tugineb METK, PRIA

ja PTA koostööl. Selleks taaskasutatakse võimalikult palju juba riigile esitatud andmeid ja

rakendatakse erinevaid arvutusmetoodikaid. Samuti kasutatakse eeltäidetud andmevorme, mida

andmeesitaja saab vajadusel korrigeerida. Siiski jääb ~4000 andmeväljast suur hulk, mida ei

ole võimalik teistest allikatest saada ning need tuleb otse andmeesitajatelt küsida andmeid.

Andmeesitajate motivatsiooni tõstmiseks FADN/FSDN osalemiseks tasutakse andmete

esitamise eest rahalise makse või samaväärse teenusega (100 € majapidamise kohta koos

käibemaksuga). Võttes arvesse keskmise põllumajandustootja tööjõukulu tunnis (2022. aasta

andmetel 11,03 eurot), hüvitatakse selliselt ligikaudu 7,5 tunni kulu või nõustaja kuni 1,5 tunni

tasu (53 eurot nõuandeteenistuse maksimaalse abikõlbliku tunnitasu näitel).

Kuna FSDN andmed on oluline andmeallikas ühise põllumajanduspoliitika rakendamise

ettevalmistamisel, siis toob analüüsil põhinev ÜPP põllumajandussektorisse Euroopa

Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi

38

(EAFRD) vahendeid, näiteks perioodil 2023–2027 ca 1,6 miljardit eurot, mis aitab

põllumajandussektori sissetulekute stabiilsuse tagamisele ning investeeringutoetuste kaudu

sektori konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse kasvule. Põllumajandussektori osakaal Eesti

majanduses on tagasihoidlik (1,6%) kuid kohaliku toidutootmise mõju avaldub laiemalt

elanikkonna toiduga varustamises ning ekspordivõimekuses.

Mõju riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

FSDN kontaktasutuse ja andmekogujate halduskoormus suureneb oluliselt nii kogutavate

andmete hulga, kui koormuse hajutamise tõttu kontaktasutuse ja andmeesitajate vahel.

Üleminekuperiood FADNilt FSDNile kestab kuni 2027. aastani. Selle ajaga laiendatakse

olemasolevat FADN infosüsteemi ja töötatakse välja vajalikud protsessid FSDN andmete

kogumise sujuvaks toimimiseks.

6.7 PRIA heakskiidetud mobiilirakenduse kasutamine (eelnõu § 1 punkt 6)

Sihtrühm

Sihtrühmaks on käesoleval hetkel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116

artikli 65 lõikes 2 nimetatud pindala- ja loomapõhiste otsetoetuste ning maaelu arengu toetuste

taotlejad. Tulevikus on plaan nimetatud rakendus kasutuse võtta ning taotlejate hulka laiendada

ka teistes valdkondades (nt investeeringutoetused).

Eelkõige on PRIA heakskiidetud mobiilirakendus mõeldud ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi

raames Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklis 70 nimetatud

pinnaseire järeltegevuste jaoks olukordades, kus pinnaseirega tuvastati kas taotlusest erinev

põllumajanduskultuur või ei tuvastatud nõutud põllumajanduslikku tegevust vms. Kuna

pinnaseirega on hõlmatud kogu toetuse taotlustel olev põllumajanduslik maa ning palju

erinevaid toetuse nõudeid, on ka rakenduse kasutusvaldkond oluliselt laiem. Lisaks on PRIA

heakskiidetud mobiilirakenduse kasutamine alates 2024. aastast kohustuslik taotlejatele, kes

taotlevad keskkonnasõbraliku majandamise toetust orgaanilise multši kasutamise lisategevuse

elluviimise eest.

Muudatusel on toetuse taotlejatele positiivne mõju, kuna PRIA heakskiidetud mobiilirakenduse

kasutamise tulemusel ei pea PRIA alati taotlejat kohapeale kontrollima minema ja taotlejat

häirima. Ühtlasi annab nimetatud mobiilirakenduse kasutamine taotlejale võimaluse nõuete

täitmist talle sobival ajal tõendada. Kuna pinnaseiresüsteem on programmiperioodil 2024–2027

rakendatav uus süsteem, mis on kontrollisüsteemist eraldiseisev süsteem ning mis on mõeldud

erinevate toetuste raames põllumajanduslike tegevuste seiramiseks, jälgimiseks ja hindamiseks,

tähendab see seda, et tuvastatud mittevastavuse korral ei järgne kohe karistus, vaid taotlejale

antakse võimalus tegevused vastavusse viia, sealhulgas enda poolt tehtud tegevusi tõendada.

Mõjud majandusele, sh ettevõtjate halduskoormusele

Kuna PRIA heakskiidetud mobiilirakendus on osa pinnaseiresüsteemist, mis hõlmab endas

mitmeid uusi süsteeme ja tööprotsesside muudatusi, nõuab sellise süsteemi täies mahus

käivitamine ressurssi ning aega, sealhulgas uute tegevustega kohanemist ka taotlejatelt.

Suurem osa nimetatud mobiilirakenduse arendusi on PRIA poolt juba 2023. aastal tehtud.

Samuti on nimetatud mobiilirakendust 2024. aastal täiendatud. Eeldatavalt lisanduvad seoses

tehisintellekti kasutamisega 2025. aastal täiendavad arenduskulud, mida ei oska hetkel veel

täpsemalt prognoosida. Nimetatud täiendavad kulud on plaanis katta „Eesti maaelu arengukava

2014–2020” raames antava tehnilise abi vahenditest.

PRIA poolt heakskiidetud mobiilirakenduse kasutuselevõtt aitab tulevikus vähendada

halduskoormust põllumajandustootja vaates ja töökoormust PRIA vaates. Teisisõnu on

pinnaseiresüsteemi eesmärk asendada kohapealsed kontrollid ning tõhustada sellega seotud

menetlustoiminguid ning anda juurde paindlikkust taotlejatele (nt piltide tegemine taotlejale

39

endale sobival ajal ning pilte ei pea tegema ilmtingimata taotleja ise, vaid pildi võib teha temale

sobiv isik, kes omab vastavat seadet ja rakendust, ei järgne kohe karistust jne).

Mõju riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

PRIA töökoormus väheneb, kuna kohapeale minnakse taotlejat kontrollima vaid juhul, kui

asjaolusid ei ole võimalik mitte mingil muul viisil tuvastada. Juhul, kui PRIA-l ei ole võimalik

olemasolevate usaldusväärsete ja kättesaadavate seireandmete pealt nõuetele vastavust

tuvastada (nt kultuuri tuvastada), tuleb läbi viia järeltegevused, milleks võib kasutada

eelnimetatud mobiilirakendust asukohamärgisega fotode tegemiseks.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Seaduse rakendamiseks on vajalik arendada rakendusasutuste (PTA, PRIA, METK) IT-

süsteeme. Näiteks andmekorje tagamiseks on METK-il vajalik FSDN infosüsteem arendada.

Määruse (EÜ) nr 1217/2009 alusel antavate kahe rakendusaktiga hüvitatakse osaliselt

arenduskulud EAGF vahenditest ning suureneb ka andmekorjeks eraldatav summa aruandva

majapidamise kohta.

Suurem osa PRIA heakskiidetud mobiilirakenduse (IVA) arendusi on PRIA poolt juba 2023.

aastal tehtud. Samuti on nimetatud rakendust 2024. aastal täiendatud. Eeldatavalt lisanduvad

seoses tehisintellekti kasutamisega 2025. aastal täiendavad arenduskulud, mida ei oska hetkel

veel täpsemalt prognoosida. Nimetatud täiendavad kulud on plaanis katta „Eesti maaelu

arengukava 2014–2020“ raames antava tehnilise abi vahenditest.

Muudatuse puhul, millega edaspidi hakatakse rakendama sotsiaalset tingimuslikkust, on

Tööinspektsioon PRIA-le edastatavate andmete kokku kogumiseks, analüüsimiseks ja nende

PRIA-ga vahetamiseks kavandanud ühe analüütiku koha, mille puhul on Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi vahendusel Rahandusministeeriumile esitatud täiendav

lisaraha taotlus (töötasu ja eelduslikud majanduskulud) summas 50 000 eurot aastas alates 2025.

aastast. PRIA-l kaasneb sotsiaalse tingimuslikkuse süsteemi rakendamisega rahaline kulu IT

arenduseteks (hetkel on selle kuluga seotud arutelud alles pooleli).

Täiendavaid vahendeid vajab põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri arendamine

seoses turuinfo andmestiku lisamisega. Samuti RTSRi arendamine seoses puu- ja köögivilja

turustatavate ettevõtjate lisamisega sellesse andmekogusse. Kehtivas riigi eelarvestrateegias ei

nende kuludega arvestatud. Eelnõu heakskiitmisega kaasnevate kulude rahastamisvõimaluste

üle arutatakse järgmises riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia protsessis Rahandusministeeriumi

poolt valitsusele koondatava info alusel. Juhul kui lisavahendeid ei eraldata, tuleb kulud katta

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala eelarvest.

Eelnõuga ei kaasne kulusid ega tulusid kohalikele omavalitsustele.

8. Rakendusaktid

Sotsiaalse tingimuslikkuse nõuete kehtestamisel tuleb muuta maaeluministri 21. detsembri

2022. a määrust nr 68 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning

kohustuslikud majandamisnõuded“, kuna sotsiaalse tingimuslikkuse nõuded nimetatakse

nimetatud määruse lisas 4. Kuigi sotsiaalse tingimuslikkuse nõuded on juba riigisisestes

õigusaktides direktiivide ülevõtmisega sätestatud, siis nende nõuete ministri määruse lisas

nimetamisel saab tagada sotsiaale tingimuslikkuse süsteemi rakendamise veelgi parema

õigusselguse – ehk ka selguse selles osas, millised direktiividest riigisisesesse õigusakti

40

ülevõetud nõuded on täpsemalt ka sotsiaalne tingimuslikkuse nõuded. Tegemist on

asjakohastele riigisisestele nõuetele ja õigusaktidele viitamisega, mitte uute nõuete

kehtestamisega (kavand lisatud).

Turuinfo ja põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu loomisega põllumajandustoetuste ja

põllumassiivide registri lisandumisega tuleb arvestada põllumajandustoetuste ja

põllumassiivide registri põhimääruse koostamisel (kavand lisatud).

Puu- ja köögivilja turustusstandarditega seotud muudatustega seoses tuleb valdkonna eest

vastutaval ministril määrusega kehtestada, millises ulatuses käsitatakse riigi toidu ja sööda

käitlejate registrit puu- ja köögivilja turustavate ettevõtjate andmekoguna. Lisaks tuleb

kehtestada erimärgistuse loa saamise täpsemad nõuded ning erimärgistuse loa taotlemise ja

taotluse menetlemise täpsema korra ja loa pikendamise (kavand lisatud).

Riigi toidu ja sööda käitlejate registri käsitamiseks puu- ja köögivilja turustavate ettevõtjate

andmekoguna, tuleb muuta ka maaeluministri 8. märtsi 2019. a määrust nr 24 „Riigi toidu ja

sööda käitlejate registri põhimäärus“ (kavand lisatud).

Veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklasside määramise täpsemad nõuded ning

kvaliteediklasside määramiseks tunnustamise korras sätestatakse täpsemad nõuded ka iga

kolme aasta tagant läbitava koolituse ja kvaliteediklasside määramise kohta. Kuna 02.02.2023

jõustunud ELÜPSi alusel ei ole veel uut määrust ELÜPS § 87 lõikes 4 sätestatud volitusnormi

alusel kehtestatud, tuleb kehtestada määrus terves ulatuses (kavand lisatud).

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril. Seaduse nimetatud kuupäeval jõustumine on seotud

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika abinõu tegevuste rakendumisega. Seaduse

nimetatud kuupäeval jõustumine on seotud kohustusega rakendada hilisemalt 2025. aasta 1.

jaanuarist sotsiaalse tingimuslikkuse süsteemi.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumile,

Justiitsministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei kandnud ettenähtud tähtpäevaks eelnõude

infosüsteemi EIS kirja eelnõu heakskiitmise või eelnõuga põhjendatult mittenõustumise kohta

ning seetõttu loetakse eelnõu Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. a määruse nr 10 „Vabariigi

Valitsuse reglement“ § 7 lõike 4 kohaselt nimetatud ministeeriumi poolt kooskõlastatuks.

Justiitsministeerium ja Rahandusministeerium kooskõlastasid eelnõu märkustega. Seisukohad

esitatud märkuste ja ettepanekute kohta kajastuvad seletuskirja lisas olevas märkuste ja

ettepanekute tabelis (lisa 1).

Seaduse eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks PRIA-le, PTA-le, METK-ile,

Tööinspektsioonile, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eestimaa Talupidajate

Keskliidule, Eesti Kaupmeeste Liidule, Eesti Interneti Sihtasutusele, Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni Liidule, riiklikult tunnustatud kvaliteedikavasid rakendavatele

tootjarühmadele, MTÜ Aiandusliidule, Eesti Tõusigade Aretusühistule, PTA kehtestatud

heakskiidetud tootjate nimekirjas olevatele geograafilise tähisega toote tootjatele.

__________________________________________________________________________