Kiri

LÜGANUSE VALLAVALITSUS

Keskpuiestee 20 Telefon +372 332 1320 registrikood 77000223

Kiviõli, Lüganuse vald E-post [email protected] a/k EE162200221068428704

43199 Ida-Viru maakond www.lyganuse.ee AS Swedbank

Nimekirja alusel

02.10.2024 nr 6-1/12-121

Lüganuse valla Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi eriplaneeringu

avalikustamine

Lüganuse Vallavolikogu võttis 25.09.2024 otsusega nr 211 vastu Viru Keemia Grupp (VKG)

AS biotoodete tootmiskompleksi eriplaneeringu. Planeeringu lahutamatuks lisaks on

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Eriplaneeringu koostamise eesmärgiks on kaaluda biotoodete tootmiskompleksi rajamise

võimalikkust, leida võimalusel selleks sobivaim asukoht ning koostada selle rajamiseks detailne

lahendus.

Planeerimisseaduse § 118 lõike 1 alusel korraldab Lüganuse Vallavalitsus VKG AS biotoodete

tootmiskompleksi eriplaneeringu avaliku väljapaneku alates 17. oktoobrist kuni

17. novembrini 2024. aastal Lüganuse Vallavalitsuses (Keskpuiestee 20, Kiviõli linn) ja valla

veebilehel: https://www.lyganuse.ee/vkg-biotoodete-tootmiskompleks

Eriplaneeringu koostamine toimub kahes etapis. Planeeringu asukoha eelvaliku ehk I etapis ja

sellega paralleelselt koostatud keskkonnamõju strateegilises hindamises (KSH) leiti biotoodete

tootmiskompleksile (BTT) sobivaim asukoht Lüganuse vallas Aa külas Kohtla metskonna maal,

mida nimetati „Põhja ala“, suurusega 174 ha. Eelvaliku ala hõlmas järgmisi kinnisasju: Kohtla

metskond 2 (kt 43701:003:0310), Kohtla metskond 136 (kt 43701:003:0155), Tõrviku (kt

43701:003:0103) ja minimaalsel määral Tuhavälja (kt 43701:003:0127).

Detailse lahenduse ehk II etapis ja sellega paralleelselt koostatud KSH-s täpsustati seoses

maaomandi muudatustega planeeringuala piiri, ala suurus jäi samaks. Alasse haarati lisaks

Männiku kinnisasi (kt 43701:003:0253). Planeeringuala piir on nähtav planeeringumaterjalides.

Planeeringuala 174 ha suurusest alast on metsaga kaetud ca 62 ha. Ala vahetus ümbruses kasvab

mets. Alal asub rohkesti kuivenduskraave ja mõned metsateed.

Planeeringualale BTT rajamiseks moodustati kolmest kinnisasjast või kinnisasja osast üks krunt,

mille kasutamise sihtotstarveteks määrati tootmishoone maa, elektrienergia tootmise ja jaotamise

ehitise maa ja soojusenergia tootmise ja jaotamise ehitise maa. Viimased kaks sihtotstarvet on

määratud, kuna BTT-s on kavandatud toota nii omatarbeks kui üle jääva müügiks rohelist

energiat: nii elektri- kui soojusenergiat. Eriplaneeringu detailse lahendusega määrati

moodustatud krundile ehitusõigus BTT ehitamiseks ning lahendati planeerimisseaduse § 126

lõikes 1 nimetatud asjakohased ülesanded. Eriplaneeringu detailse lahenduse väljatöötamise

aluseks on VKG AS BTT eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja I etapi KSH aruanne. Samuti

arvestati strateegilise planeerimisdokumendina koostamisel oleva Lüganuse valla

üldplaneeringuga, kuna üldplaneering on läbinud vastuvõtmise ja avalikustamise etapi.

BTT krundi hoonete täisehituse protsendiks on kavandatud 20%. Tavaliselt on

tootmisterritooriumitel hoonestatav ala suurem, kuid siin tingib täisehituse protsendi kavandatud

tegevuse iseloom ehk vajadus rajada puiduladustamise platse ja puidu ettevalmistamise

kompleks. BTT territooriumil hakkavad perspektiivis paiknema toorpuidu ja puiduhakke

laoplatsid, tselluloosi ja biokeemia tootmiseks vajalikud tootmisüksused, elektri- ja

soojusenergia koostootmisjaam, toorvee ettevalmistamine ja reoveepuhasti, territooriumi sisene

taristu (sh auto- ja raudteed) jmt. Detailses lahenduses on kajastatud põhimõttelised

tehnovõrkude lahendused ja -ühenduste skeemid ning juurdepääsu suundade skeem. Täpsed

tehnovõrguvarustuse ja juurdepääsuteede lahendused tuleb anda projektidega.

BTT ala läbib RMK Penijõe-Aegviidu-Kauksi matkatee. Kuna tegemist on Eesti siseselt olulise

matkateega, leiti suletavale lõigule asendustrajektoor alast läänepoole jäävatel metsateedel.

Nii eriplaneeringu I kui II etapi KSH-s töötati välja leevendavad meetmed, millega arvestamisel

on võimalik olulist ebasoodsat mõju vältida ja võimalikku ebasoodsat mõju vähendada.

Meetmed töötati välja konkreetse arendusala vajadusi silmas pidades iga käsitletud

teemavaldkonna lõikes. Meetmed hõlmavad järgmisi teemavaldkondi: maakasutus, taimestik,

pinna- ja põhjavesi, looduskaitse ja füüsikalised ohud.

KSH aruande tulemused on arvesse võetud ja lisatud eriplaneeringusse, KSH aruanne on

planeeringu lisaks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Dmitri Dmitrijev

vallavanem

Anu Horn

5302 6061 [email protected]