Eesti seisukohad kemikaalide „üks aine, üks hindamine“ algatuste kohta

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Riigikantselei [email protected] Rahukohtu 3 Tallinn, 15161, Harju maakond

Teie 26.01.2024 nr 2-5/24-00159, 19.9/23-0512/-1T/

Meie 15.03.2024 nr 1.1-10/242-2

Eesti seisukohad kemikaalide „üks aine, üks hindamine“ algatuste kohta

Lugupeetud riigisekretär, Esitame Vabariigi Valitsuse 21.03.2024 istungile Eesti seisukohad kemikaalide „üks aine, üks hindamine“ algatuste kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister Lisa: 1. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu 2. Seletuskiri Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõule Elen Ohov [email protected]

1

LISA: Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel

Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine

Kliimaministeerium

Direktiivi eelnõu (COM(2023) 781) millega muudetakse

elektri- ja elektroonikaseadmetes ohtlike ainete kasutamise

piiramise kohta käivat direktiivi (2011/65/EL) – (RoHS

direktiiv)

Saame toetada Euroopa Komisjoni ettepanekut elektri- ja

elektroonikaseadmetes ohtlike ainete kasutamise piiramise

kohta käiva direktiivi puhul teadus-tehniliste ülesanded

anda Euroopa Kemikaaliametile. Peame mõistlikuks ka

ettepanekus välja pakutud piirangutele erandite andmise

protsessi konkreetsemaks ja läbipaistvamaks muutmist.

Elektri- ja elektroonikaseadmed on väga mitmekesine

tooterühm, mida iseloomustavad kiired innovatsioonitsüklid,

mille tulemusel toimuvad pidevad muutused seadmete

omadustes, jõudluses ja kasutatavates materjalides. Nimetatud

seadmed sisaldavad ka mitmesuguseid ohtlikke aineid (nt plii,

elavhõbe, kaadmium), mis võivad ohustada keskkonda ja

inimeste tervist elektri- ja elektroonikaseadmete tootmisel ja

kasutamisel ning elektroonikaromude kogumisel, käitlemisel ja

kõrvaldamisel. RoHS direktiiviga piiratakse praegu kümne

ohtliku aine kasutamist elektri- ja elektroonikaseadmetes.

Lisaks raskmetallidele (plii, elavhõbe, kaadmium, kuuevalentne

kroom) reguleeritakse broomitud ühendeid (PBB, PBDE) ja

nelja ftalaati.

Euroopa Komisjon viis läbi RoHS direktiivi toimivuse

hindamise ja selle peamine tulemus oli, et õigusakt täidab oma

Arvestatud, seisukoha p. 3 ja p. 4

Seoses ECHA teaduskomiteede

toimimisega selgitame, et teaduskomiteede

töökorraldus on paika pandud REACH

määruse artikliga 85, mille alusel on

riskihindamise komitee töökord kinnitatud

ECHA Haldusnõukogu otsusega nr

10/20211 ja sotsiaalmajandusliku analüüsi

komitee töökord ECHA Haldusnõukogu

otsusega nr 11/20212

Selleks, et teaduskomiteedes oleks tagatud

vajalik pädevus, on liikmesriikidel

võimalik nimetada teaduskomiteedesse

eksperte. Seega ka jäätmetehnilise ja

keskkonnamõju hindamiseks vajaliku

pädevuse tagamiseks on Eestil võimalik

nõutava kvalifikatsiooniga ekspertide

olemasolu korral oma kandidaat esitada.

Komiteed püüdlevad selle poole, et nende

liikmetel oleksid laialdased asjakohased

eksperditeadmised. Sel eesmärgil võib

igasse komiteesse nimetada maksimaalselt

viis lisaliiget nende eripädevuse alusel.

Liikmete nimetamisel võetakse arvesse

nende kohustusi ja kogemusi REACH

1 https://echa.europa.eu/documents/10162/17090/rac_rops_en.pdf/a9f6376e-318f-41de-be0a-1631be9f34c4?t=1619597872604 2 https://echa.europa.eu/documents/10162/17091/seac_procedures_rules_en.pdf/276c3640-9ca7-4d0d-92df-a0ccf4d9f58e?t=1619597708755

2

Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine

eesmärki ja on aidanud oluliselt vähendada ohtlike ainete

sisaldust elektroonikaseadmetes. Ainete kasutamise piiramiseks

kehtestatud meetmetega võimaldab direktiiv täita eesmärki,

milleks on puhtamad materjalitsüklid ja elektroonikaromude

keskkonnahoidlikum käitlemine, aidates kaasa ringmajandusele

ning inimeste tervise ja keskkonna kaitsele. Direktiiv on olnud

eeskujuks sarnaste nõuete kehtestamisele ka muudes maailma

riikides nagu Norra, Ukraina, Korea, Taiwan, Jaapan, Hiina,

USA erinevad osariigid, jt.

Praeguse ettepaneku raames soovitakse teha vaid RoHS

direktiivi toimimise tehniline muudatus. Tulevikus on endiselt

võimalik, et vaadatakse üle, kuidas RoHS direktiiv toimib koos

uute õigusaktidega, mis samuti EL turul toodetele nõudeid

seavad (nagu näiteks EL kestlike toodete määrus). Samuti

näiteks küsimus, kas RoHS oleks mõistlikum kehtestada

määruse mitte direktiivi kujul.

Praeguses etapis soovitakse RoHS direktiivis teha sarnased

muudatused, nagu algatuse paketis välja pakutud määruste

puhul. Ehk siis ühtlustada ainete hindamise protsesse erinevate

õigusaktide vahel, kasutades selleks Euroopa Kemikaaliameti

riskihindamise (RAC) ja sotsiaalmajanduslike mõjude

hindamise komitee (SEAC) pädevust. Euroopa

Kemikaaliametile RoHS piirangutega seotud ainete ja erandite

hindamise funktsioonide üle andmine kindlasti lihtsustaks

senist Euroopa Komisjonile langevat töökoormust, kus taotluste

hindamise teenus on tellitud konsultantidelt. Lisaks on

ettepanekus protsesside jaoks välja pakutud kindlad ajaraamid,

et parandada RoHS direktiivi toimivuse hindamise käigus leitud

määruse artikli 77 lõikes 3 nimetatud

ülesannete täitmisel. Komiteede liikmeid

võivad abistada teaduslike, tehniliste või

regulatiivküsimuste konsultandid.

Komiteede liikmete tööd toetatakse

liikmesriikidele kättesaadavate teaduslike

ja tehniliste ressurssidega. Sel eesmärgil

varustavad liikmesriigid nende poolt

esitatud komiteede liikmeid piisavate

teaduslike ja tehniliste ressurssidega.

Nõustume, et nõutava pädevusega

ekspertide leidmine on väljakutseks mitte

ainult Eestis, vaid ka teistes liikmesriikides.

Ekspertide nappus on olnud pikaajaline

probleem ja ei ole otseselt seotud käesoleva

algatusega, millega muudetakse EL ametite

vahelist ülesannete jaotust. Samuti ei ole

ekspertide nappus lahendatav antud eelnõu

raames. Pädevate ekspertide olemasolu on

vajalik sõltumata sellest millise kehandi all

hindamist korraldatakse. Oleme nõus, et

ECHA teaduskomiteedesse tuleb kaasata

keskkonnamõjude hindamiseks pädevad

eksperdid ja vajadusel on võimalik ka

ECHA ja teaduskomiteede töökorraldust

selliselt muuta, et vajalik pädevus oleks

tagatud (näiteks vastavate alatöögruppide

moodustamine).

3

Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine

puudus, mis märkis, et erandite taotlemise protsess ja tulemused

ei ole läbipaistvad ja kõigile arusaadavad.

Määruse eelnõu (COM(2023) 783), millega muudetakse

nelja õigusakti, sh püsivate orgaaniliste saasteainete

määrust (POS määrus)

Saame toetada tõhusamat tööprotseduuri POS määruse

lisade IV ja V muutmiseks, kuid peame oluliseks, et vajaliku

teadus-tehnilise töö kvaliteet sellest ei kannataks. Soovime

praeguse ettepaneku juures selgemat arusaama sellest,

kuidas tagatakse ECHA SEACi pädevus jäätmetehnililiste

küsimuste hindamiseks.

Püsivad orgaanilised saasteained (edaspidi POSid) on

koondnimetus ainetele, mis on toksilised, püsivad keskkonnas

aastaid, liiguvad tuhandete kilomeetrite kaugusele nende

esialgsest tootmis- või kasutuskohast ning ohustavad tervist ja

ökosüsteeme pikaajaliselt viisidel, mis ei olnud nende ainete

eesmärk ja mida ei osatud ette näha. POSid on inimeste toodetud

ained, mis on tugevatoimelised pestitsiidid või neil on terve rida

tööstuslikke eesmärke. Lisaks tekivad osad POSid tahtmatult

põlemisprotsesside või tööstuslike protsesside käigus.

Euroopa Liidus kontrollitakse POSe sisaldavate jäätmete

käitlemist POS-määruse IV ja V lisaga. Üldiselt on keelatud

sellised kõrvaldamis- või taaskasutamistoimingud, mis võivad

viia POS-määruse IV lisas loetletud ainete eraldi ainena

taaskasutamise, ringlussevõtmise, taasväärtustamise või

korduskasutamiseni ehk uuesti turuleviimiseni. POSidega

saastunud jäätmed tuleb kõrvaldada või taaskasutada viisil, kus

jäätmetes esinevad POSid hävivad või muunduvad

4

Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine

pöördumatult. Lubatud jäätmekäitlustoimingud on loetletud V

lisa 1. osas. Eranditena võib jäätmeid käidelda muudel viisidel

juhul, kui POS sisaldus jäätmetes jääb alla IV lisa piirnormi või

liikmesriigi pädeva asutuse loaga kooskõlas POS-määruse ja V

lisa 2. osaga.

Rahvusvaheliselt reguleerib POS aineid Stockholmi

konventsioon, kuhu lisatakse tavaliselt kahe aasta tagant uusi

aineid, mis omakorda tekitab vajaduse muuta ka EL määruse IV

ja V lisa. Samas rahvusvahelisel tasandil selle jaoks spetsiifilisi

suuniseid ette ei anta ning seetõttu on POSid jäätmetes teema,

kus vajalikud piirnormid tuleb EL tasandil välja töötada, mis

muudabki selle küsimuse väga keeruliseks. POSide piirnorme

jäätmetes tuleb kohandada vastavalt teaduse- ja tehnika

arengutega. Teaduslike ja tehniliste võimaluste arenedes on

võimalik muuta piirnorme rangemaks, tagades parima

võimaliku inimtervise ja keskkonna kaitse.

Praegu muudetakse POS määruse lisasid IV ja V õigusliku

tavamenetluse käigus, mis tähendab, et määruse lisade

muutmine on aja ja ressursimahukas (EL Nõukogu töögrupid

ning seejärel triloogid Euroopa Parlamendiga). Komisjoni

ettepanek on selle protseduuri asemel lisade muutmiseks

delegeeritud akte kasutama hakata. Töökorralduslikus mõttes

on igati loogiline kasutada selleks tõhusamat süsteemi, mida

delegeeritud aktid kindlasti on. Samas on siiani määruse IV ja

V lisa jäätmetes sisalduvate püsivate orgaaniliste saasteainete

sisalduste piirnormide arutelud väga keerulised olnud.

Delegeeritud akti puhul kaoks võimalus liikmesriikidel ja

huvirühmadel senisel kujul piirnormide muutmise teemal kaasa

rääkida ning see kindlasti võib põhjustada rahulolematust.

5

Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine

Jäätmetehniliste küsimuste puhul vastutuse andmine ECHAle

tekitab ka küsimusi vajalike ekspertteadmiste kvaliteedi

tagamises (vt allpool eraldi RAC ja SEAC uute ülesannete lõik).

Lisaks on jäätmevaldkonna puhul huvirühmade jaoks ilmselt

uus ja harjumatu ECHA avalike konsultatsioonide protsess, mis

on ettepanekus välja toodud huvirühmade kaasamiseks. Selle

puhul on ka liikmesriigi tasandil oluline õigeid sihtrühmi õigel

ajal teavitada, et nad huvi korral saaksid kaasa rääkida.

Täiendavad ülesanded RACile ja SEACile

Kuna ECHA RACile ja SEACile antakse nii RoHS muudatuse,

kui ka määruste muudatustega palju uusi ülesandeid, siis on

oluline hinnata nende muudatuste võimalikku mõju ka

liikmesriikide tasandil. RAC ja SEAC liikmed on liikmesriikide

eksperdid ning komisjon on välja toonud, et RAC on täidetud

vaid 75% ulatuses. Komisjon on ka hinnanud, et RoHS

direktiivi teadus-tehniliste ülesannete andmine ECHAle

tähendaks aastas 4 RACi arvamust ja 31 SEACi arvamust.

POS määruse puhul on komisjon hinnanud, et määruse lisade

IV ja V ülevaatamiseks ei pea RAC ühtegi arvamust andma ning

SEAC 2 arvamust aastas. Samas on komisjon ka enda

mõjuhinnangus välja toonud, et analüüsid ja hinnangud, mida

POS määruse jäätmeid puuduvad lisad nõuavad, on väga

tehnilised ja spetsiifilised, puudutades tooteid, tarneahelaid,

tehnoloogiaid. Kuna SEACile lisandub ettepanekuga praegusest

palju laiem töövaldkond, mis nõuab uusi pädevusi, siis on

küsimus selles, et kuidas uue süsteemi puhul tagada senine

kvaliteet. Kuidas reaalsuses tagatakse, et SEACi liikmetel on

6

Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine

vajalik pädevus olemas anda arvamusi väga keeruliste,

spetsiifiliste ning erinevate valdkondade kohta.

Arvame, et seisukohtade materjali mõjuhinnangus võiks olla ka

välja toodud, kuidas mõjutaks Eestit see, kui ECHA

komiteedele lisanduvate ülesannete taustal on ka sugevam

surve, et liikmesriigid peavad komiteedesse oma (täiendavaid)

esindajad nimetama.

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Oleme seisukohal, et lähenemisviisi „üks aine, üks

hindamine“ rakendamine lihtsustab ainete hindamise protsessi

muutes selle läbipaistvamaks. Samuti aitab see vältida töö

dubleerimist tagades optimaalse ressursikasutuse.

Toetame ettepanekut kemikaalide ühise andmeplatvormi

loomiseks. Ühise andmeplatvormi loomine võimaldab

juurdepääsu kõigist allikatest pärit kemikaale käsitlevale

teabele ning selle teabe jagamist ja kasutamist. Leiame, et see

parandab Euroopa Liidu (EL) tasandi teaduslike hindamiste

sidusust ning võimaldab teha paremaid, teadlikumaid ja

tõhusamaid poliitilisi valikuid. Andmeplatvorm annab avaliku

sektori asutustele laialdasema juurdepääsu kemikaaliteabele,

võimaldab teha teadlikumaid otsuseid inimeste tervise ja

keskkonna parema kaitse eesmärgil.

Eelnõuga planeeritakse koondada ka täiendavalt teavet

kavandatud, käimasolevate ja lõpuleviidud

reguleerimisprotsesside kohta, mis praktikas toob aga kaasa

põhjendamatu halduskoormuse nii liikmesriikidele kui ka ELi

Arvestatud osaliselt.

Määruse eelnõu artiklis 10 ette nähtud

teabe esitamine regulatiivsete protsesside

kohta on oluline osa „üks aine-üks

hindamine“ lähenemisviisi rakendamisest.

Parem ülevaade EL ametite ja riiklike

pädevate asutuste regulatiivtegevustest

võimaldab algatusi paremini koordineerida

ja suurendab läbipaistvust ka tööstuse

jaoks.

Leiame, et nõude rakendamisega ei kaasne

olulist halduskoormust, kuna osaliselt on

vastavad süsteemid juba täna kasutuses (nt

ECHA avalike tegevuste koordineerimise

tööriist PACT, mis hetkel koondab teavet

REACH- ja CLP -määruste protsesside

kohta).

7

Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine

institutsioonidele. Oleme seisukohal, et kavandatud meetmed

ei tohiks halduskoormust tõsta ning otstarbekam oleks piirduda

teabega, mis puudutab õigusaktidest tulenevate õiguslike

kohustuste koondamist.

Oleme seisukohal, et eelnõu artiklis 26 sisalduv kohustus

liikmesriikidele kehtestada karistused, kui ettevõtjad ja laborid

ei täida eelnõu artiklis 22 sätestatud uuringutest teatamise

kohustusi, vajab täpsustamist. Nimetatud karistused, mille

kehtestamise kohustus liikmesriikidele eelnõuga ette nähakse,

peaksid hõlmama üksnes asjaomaste uuringute teatisi, mis on

seotud toimikute või taotlustega, mida liikmesriigid esitavad

liidu ametitele või komisjonile. Muudel juhtudel tuleks nende

ettevõtjate või laborite suhtes, kes ei täida kõnealuseid nõudeid,

kohaldada alternatiivseid meetmeid, näiteks ei alustata

asjakohase liidu ameti poolt hindamismenetlust.

Kemikaalide "Üks aine, üks hindamine" algatuste paketis on

avaldatud ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi

(EÜ) nr 178/2002, (EÜ) nr 401/2009, (EL) 2017/745 ja (EL)

2019/1021 seoses teaduslike ja tehniliste ülesannete

üleandmisega ning liidu ametite vahelise koostöö

parandamisega kemikaalide valdkonnas. Toetame eelnõuga

planeeritavaid muudatusi EL toiduseaduses (määrus (EÜ) nr

178/2002).

Määruse eelnõu artikkel 26 on karistuste

standardsäte. Leiame, et karistuste

sätestamine ainult liikmesriikide

esitatavate toimikutega seoses

teavitamiskohustuse täitmata jätmise korral

oleks liialt kitsendav ja ei täidaks eesmärki

tagada läbipaistvus kõikide uuringute

puhul. Samuti oleks keeruline hinnata kas

konkreetne uuring on tellitud liikmesriigi

toimiku jaoks või muul eesmärgil.

Teavitamiskohustusega ei kaasne olulist

halduskoormust, kuna nõutav teave ei ole

väga mahukas ja ajakulukas.

Justiitsministeerium 1. Artikkel 3 kohaselt loob ja haldab ECHA andmeplatvormi ja

haldab seda. Artikkel peaks selgelt välja tooma, et ECHA on

andmeplatvormi vastutav töötleja IKÜM art 4 p 7 mõttes, juhul

kui seal töödeldakse isikuandmeid või kui neid töötleb seal

EEA, siis tuleb tema vastutava töötlejana määratleda..

2. Artikkel 4 kohaselt võtab komisjon rakendusotsusega vastu

rakenduskava, milles on kindlaks määratud, millised andmeid

Artikkel 3 kohaselt loodaval

andmeplatvormil isikuandmeid ei töödelda.

Platvormile koondatakse uuringute

koondraportid ja info regulatiivsete

protsesside kohta. Ka inimeste bioseire

andmed ja uuringute tulemused avaldatakse

artikli 6 p. 5 kohaselt anonüümitud kujul.

8

Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine

andmeplatvormil töötlema hakatakse. Ei ole selge, kas

andmeplatvormil töödeldakse ka isikuandmeid, kui jah, siis

tuleks andmekoosseisud määruses sätestada.

3. Art 5 p 4 kohaselt EEA (Euroopa Keskkonnaamet) majutab

inimeste bioseire andmeid, määrusest ei ole võimalik aru

saada, kas EEA majutab bioseire andmeid andmeplatvormil

või oma infosüsteemist. Art 6 lõige 6 kohaselt on EEA

inimeste bioseire andmete vastutav töötleja.

4. Art 2 p 5 kohaselt on sätestatud, et inimese bioseire andmed

on inimpäritolu maatriksis, näiteks veres või uriinis sisalduvate

kemikaalide kontsentratsioonid. Põhjenduspunkti 24 kohaselt

on inimese bioseire andmed eriliiki isikuandmed, seda enam

peab määruse tasandil olema toodud, mis andmete

kategooriaid EEA töötleb. Pp 24 „Käesolevas määruses

sätestatakse juhud, mil selline põhjendatud avalik huvi

inimeste bioseire andmete töötlemiseks on olemas; nimelt siis,

kui EEA töötleb kõnealuseid andmeid, et hinnata kemikaalide

mõju inimeste tervisele ja keskkonnale, jälgida kokkupuute

ajalisi ja ruumilisi suundumusi, töötada välja terviseriski ja

tervisemõju näitajaid, jälgida regulatiivse sekkumise mõju ja

toetada õigusaktidega nõutavaid riskihindamisi.“ Seega ei saa

bioseire andmed olla ainult andmed veres või uriinis

sisalduvate kemikaalidekohta, kui on vaja hinnata mõju isiku

tervisele, siis on vaja lisaks ka inimese muid terviseandmeid

(diagnoosid jne). Minu hinnangul ei anna määrus selgust, mis

tegelikult inimese bioseire andmete kategooriateks on. Siin on

vaja selgust.

5. Samuti ei selgu määrusest kui kaua inimese bioseire

andmeid isikustatult võib säilitada.

6. Põhjenduspunkt 24 ütleb, et „Tagamaks, et seda liiki

tundlike isikuandmete kaitseks on olemas asjakohased

Inimeste boiseire andmed, mis

liikmesriigid esitavad EEA-le, on reeglina

uuringute kokkuvõtted ning

lõpptulemused. Kemikaalide

tervisemõjude hindamise jaoks ei kasutata

isikustatud andmeid, selle bioseire puhul

hinnatakse keskkonnast tulenevat

kemikaalidega kokkupuudet.

ECHA -l on kehtiv andmekaitsepoliitika,

mis paneb paika isikuandmete kaitse

korralduse. Amet töötleb kõiki tema

kogutud isikuandmeid kooskõlas määruse

(EL) 2018/1725 (füüsiliste isikute kaitse

kohta isikuandmete töötlemisel liidu

institutsioonides, organites ja asutustes

ning vaba juurdepääsu kohta) sätetele.

ECHA on ametisse määranud

andmekaitseametniku (DPO), kes tagab

isikuandmete kaitse põhimõtete

kohaldamise ametis.

9

Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine

kaitsemeetmed, peaks EEA esitama ECHA-le IPCHEMi ja

ühisele andmeplatvormile lisamiseks üksnes inimeste bioseire

anonüümitud andmed.“ See nõue peab samuti olema toodud

artiklis 6 ning kas sellest võib aru saada, et loodaval

andmeplatvormil isikuandmeid ei töödelda, isikuandmeid

töötleb EEA oma infosüsteemis?

Tartu Ülikool Osa nendest tegevustest on juba käigus ja hiljuti avati

ECHACHEM kemikaalide andmebaas

(https://chem.echa.europa.eu/) e. ühine andmeplatvorm.

Mõned tähelepanekud, millest võiks ehk kasu olla:

1. Kui on andmeplatvorm, siis peaks seal olevad andmed

olema ka avatud. Praegu on väga paljud andmed suletud. Kui

teha ECHACHEM-is päring sellisele tavakemikaalile kui

atestoon, siis seal on väga palju kinniseid välju. Isegi

vikipedias on rohkem informatsiooni. Samas esitlusel öeldi et

sisu muutub kogu aeg.

2. Kemikaalide andemete genereerimine on teatud juhtudel

väga kallis, miks neid ka ei avalikustata. Kui see on nii, siis

siin võiks olla teatud mehhanism, mis andmed aja jooksul

vabaks ostab, näiteks iga kasutaja maksab mingi osa kinni kuni

andmed on vabad.

3. Kemikaalide andmete juures peaks olema näha nende

usaldusväärsus, või kureerimise (kontrolli) mehhanism ja

tasemed.

4. Kemikaalide ohuhinnangute andmeauke saaks täita

arvutuslike meetoditega, mis on parem seniks kuni vastav

paremeeter mõõdetakse. Meil on siin läbi oma teadustegevuse

selles osas suur huvi ja loodame saada nende tegevuste juures

ka kaasatud.

5. Olemas võiks olla eri andmeallikate vaheline

kokkuhaakimise (linkimise) lahendus.

Koostalitusvõime parandamiseks nähakse

eelnõus ette, et ECHA loob ühise

andmeplatvormi osana standardvormingute

ja kontrollitud sõnaloendite hoidla.

Artikli 14 kohaselt peavad

standardvormingud olema ühise

andmeplatvormiga koostalitlusvõimelised

ja kasutajasõbralikud.

Standardandmevormingute ja kontrollitud

sõnaloendite kehtestamine hõlbustab ka

digiteerimist ja andmete

koostalitlusvõimet ning tagab andmete

masinloetavuse. Oleme nõus, et

võimalikult paljud andmed peaksid olema

avatud.

10

Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine

Eesti Keemiatööstuse Liit Euroopa keemiatööstus tervitab komisjoni jõupingutusi

parandada ja tõhustada kemikaalide ohutuse hindamist ELi

õigusaktides. Ühine andmeplatvorm on positiivne samm edasi,

koondades kogu teabe ja tegevused ühte kohta. Sellega seoses

ootab keemiatööstus eelkõige paremat suhtlus- ja

koordineerimisvoogu regulatiivsete protsesside ümber,

pakkudes samas hädavajalikku prognoositavust.

Kogu ainet käsitleva teabe ja tegevuste koondamine ühte

kohta, nagu on ette nähtud ühise andmeplatvormi loomise

määruses, on samm õiges suunas. Keemiatööstus loodab, et

see toob kaasa kavandatud ja käimasolevate regulatiivsete

protsesside kommunikatsiooni olulise paranemise ning selliste

tegevuste koordineerimise, mis võimaldab muu hulgas

tööstuse jaoks paremat prognoositavust.

Euroopa keemiatööstus rõhutab uuest ettepanekust tulenevaid

peamisi väljakutseid ja soovitab järgmist:

1. Tagage platvormis sisalduva konfidentsiaalse teabe kõrge

turvalisuse tase: tööstusharu tundliku või strateegilise teabe

konfidentsiaalsuse kaitsmine on konkurentsi säilitamiseks turul

ja innovatsiooni stimuleerimiseks ülioluline. Andes

avalikkusele juurdepääsu teabele kemikaalide omaduste ja

mõju kohta inimeste tervisele ja keskkonnale, tuleb kaitsta

ettevõtete seaduslikke õigusi äriliselt väärtusliku teabe kaitsele

ja intellektuaalomandi õigusi.

2. Vältige ettevõtete tarbetut koormamist tellitud uuringute

teavitamisel: Kavandatavale kohustusele, mille alusel tööstus

peab hakkama teavitama tellitud uuringutest,

tuleb määratleda proportsionaalne kohaldamisala ja

keskenduda tuleks uuringutele, millel oleks lisaväärtus

kemikaalide riski- või regulatiivse juhtimise seisukohalt. Vaja

on üheselt mõista, millistest tellitavatest uuringutest tööstus

1. Eelnõus on arvestatud konfidentsiaalsus

nõuetega (ptk IV). Konfidentsiaalsuse

hindamise viib läbi päritoluasutus vastavalt

õigusaktidele, mis on nimetatud määruse

eelnõu I või II lisas. Üldsusel on juurdepääs

kõigile ühisel andmeplatvormil olevatele

kemikaaliandmetele, mis loetakse

avaldatuks selle liidu õigusakti kohaselt,

mille alusel andmed loodi või esitati.

2. Teavitada tuleb uuringutest, mis

tellitakse, et toetada taotlus-, teatamis- või

muud õigusaktidega nõutavat toimikut.

Samuti kemikaali enda või toodetes

sisalduva kemikaali uuringutest, mille

tootjad tellivad enne turule viimist I lisas

loetletud liidu õigusaktide kohase riski- või

ohutushindamise osana. Uuringu teade

sisaldab väga piiratud mahus infot (uuringu nimetus, ulatus, uuringut tegev

labor või katsekoda, kavandatud algus- ja

lõppkuupäevad ning asjakohasel juhul see,

kas uuring on tellitud määruse (EÜ) nr

1907/2006 artikli 40, 41 või 46 kohase

ECHA otsuse täitmiseks). Seega ei saa selle

teate esitamist pidada ettevõtjatele liigselt

koormavaks.

3. Oleme nõus, et sidusrühmasid võiks

kaasata andmeloome mehhanismi

rakendamisse. Eelnõu kohaselt tellib ECHA

need teadusuuringud avatud ja läbipaistval

11

Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine

teavitama peab hakkama. Ettevõtete (ja sellest tulenevalt ka

ameti) halduskoormust ei tohiks seejuures alahinnata, võttes

arvesse avandatava määruse I lisas sisalduvate õigusaktide

suurt hulka ja mitmekesisust, samuti suurt hulka tööstuse poolt

tehtavaid uuringuid, mõõtmisi ja analüüse iga päev.

Sarnaselt EFSA läbipaistvusmäärusega (Transparency

Regulation) (artikkel 32b) tuleb ettepaneku artiklisse 22 lisada

võimalus esitada hilinenud teatisi, kui esitatakse kehtiv

põhjendus. See võimaldaks näiteks ettevõtetel kasutada

uuringuid, mis on tehtud teadusuuringuteks, väljaspool

Euroopa Liitu reguleerivatel eesmärkidel või mis on saadud

pärast ühinemist või omandamist. Selle kohustuse raames

esitatud konfidentsiaalse teabe nõuetekohane kaitsmine on

vajalik ka innovatsiooni edendamiseks. Lisaks tuleb

tähelepanu pöörata topelt teavitamise vältimisele, nt. REACH-i

katsetamisettepanekute jaoks. Lõpetuseks märgime, et

laboritele ja katseasutustele kavandatud kaasteavitamise

kohustus võib kaasa tuua selle, et mõned ettevõtjad tellivad

katsetamise uuringud väljastpoolt ELi.

3. Ärge dubleerige andmeloomes olemasolevaid protsesse:

Märgime, et kavandatav „andmeloome mehhanism“ ei kattu

olemasolevate mehhanismidega ega dubleeri olemasolevaid

protsesse, mis on juba kehtestatud Euroopa õigusaktides,

näiteks aine hindamine REACH-määruse alusel. Andmeloome

mehhanismi tuleks kasutada ainult siis, kui on selge ja

konkreetne vajadus andmete järele, mida ei saa olemasolevate

protsesside käigus luua. Enne uute teadusuuringute tegemist on

oluline, et arvestataks kogu asjassepuutuva teabega, sealhulgas

uuringu metoodikaga, ning välditakse võimalikku töö

dubleerimist (sh globaalsel tasandil). Sidusrühmad võiksid

jagada oma teadmisi ja kogemusi ning seetõttu tuleks nendega

viisil. Märgime samas, et ECHA-l peab talle

antud volituste piires säilima otsustusõigus

ja sõltumatus vajalike uuringute tellimisel.

4. Oleme nõus, et sidusrühmasid võiks

kaasata standardsete andmevormingute ja

terminoloogia väljatöötamisse.

5. Andmete taaskasutamine toimub vastavalt

muudes EL õigusaktides ettenähtud

tingimustele ja antud eelnõu seda ei

reguleeri.

6. Oleme nõus, et ECHA ja teaduskomiteede

töökoormuse suurenemisel tuleb üle vaadata

vajalikud ressursid ja struktuure vastavalt

vajadusele kohandada. Seda on võimalik

teha kavandatava ECHA alusmääruse ja

REACH-määruse muutmise raames.

12

Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine

konsulteerida andmeloome mehhanismi alusel tellitavate

teadusuuringute osas.

4. Kaasake sidusrühmad andmevormingute ja kontrollitud

sõnavara (terminoloogia) väljatöötamisse. Standardsed

andmevormingud ja kontrollitud sõnavara tuleb välja töötada

koostöös sidusrühmade ja eelkõige tööstusega, kuna

eeldatakse, et pikemas perspektiivis kasutatakse ametite

kehtestatud vorminguid ja sõnavara ka kohustuste täitjate poolt

andmete esitamiseks. Kuigi tööstus toetab põhimõtet, et

erinevates õigusaktides kasutatakse võimalikult palju samu

andmevorminguid ja tööriistu, ei tohiks see suurendada

tööstuse koormust ega viivitada regulatiivseid protsesse.

5. Andmete taaskasutamisel arvestage uuringu kontekstiga

Enne andmete taaskasutamist tuleb erilist tähelepanu pöörata

andmed genereerinud uuringu ülesehitusele (sh aine identiteet,

piirangud, protokollid, kohaldamisala ja ühikud). Loodud

andmete uuringukontekst ja kohaldamisala peab

taaskasutamise kontekstis kehtima. See võib olla eriti oluline

aine identiteedi osas, mis peaks olema täpselt määratletud ja

taaskasutamise kohaldamisala jaoks asjakohaseks hinnatud

(Näiteks mitte arvestada toidu nõuetele mittevastava tooraine

teavet toidu kasutusaladel). Seda lähenemisviisi tuleks järgida

igasuguste andmete (taas)kasutamisel, mille algselt esitasid

tööstus, akadeemilised ringkonnad või teised. Tööstusharu on

valmis panustama sellesse harjutusse oma teadmistega.

Ettepanekud teaduslike ja tehniliste ülesannete asutustele

ümberjaotamise kohta

Teaduslike ja tehniliste ülesannete ümberjagamisel on ECHA-

le märkimisväärne mõju; ja mitte ainult eelarvemõju ja

vajalike inim-/haldusressursside osas. Ameti töö

13

Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine

ümberkorraldamine on vajalik tagamaks, et selle komiteed

tulevad toime suurenenud töökoormusega, ilma et see

kahjustaks töö kvaliteeti ja õigeaegsust. Tõenäoliselt on

vajalikud uued struktuurid, komiteed või töörühmad ning

lisaks olemasolevate tugevdamine (riski hindamise komisjonil

on juba praegu ees suur töökoormus, sotsiaalmajandusliku

analüüsi komisjonil on ka lisaülesanded). Kuna ameti

teaduskomiteede tulevase struktuuri osas pole selgust, on

võimatu teha järeldust, kas kavandatud ressurssidest piisab

ametile suurenenud töökoormuse haldamiseks. Ilma ECHA

algmääruse ettepanekuta on ebaselge, kas ja kuidas ametit (sh

selle komiteesid ja töörühmi) kohandatakse, et võimaldada

uute ülesannete sujuvat ja tõhusat integreerimist.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 1. Määruse 2023/0453 eelnõu artikkel 3 kohaselt loob Euroopa

Kemikaaliamet (ECHA) ühise kemikaalide

andmeplatvormi, mis annab juurdepääsu kemikaalidega

seotud andmetele. Kaubanduskoda on seisukohal, et

kavandatava platvormi loomise puhul on oluline tagada

platvormis sisalduva konfidentsiaalse teabe kõrge

turvalisuse tase. Meie hinnangul on konkurentsi säilimiseks

ja innovatsiooni stimuleerimiseks oluline, et kaitstud oleks

tööstusharu tundliku või strateegilise teabe

konfidentsiaalsus. Kui avalikkus saab juurdepääsu teabele

seoses kemikaalide omaduste ja mõjude kohta inimeste

tervisele ja keskkonnale, siis on oluline selle juures kaitsta

ja tagada ka ettevõtete õigusi äriliselt väärtusliku teabe

kaitsele ja intellektuaalomandi õigustele.

2. Määruse 2023/0453 eelnõu artikkel 22 näeb ette uuringutest

teatamise nõuded. Artikkel 22 lõike 1 kohaselt peavad

1. Eelnõus on arvestatud konfidentsiaalsus

nõuetega (ptk IV). Konfidentsiaalsuse

hindamise viib läbi päritoluasutus vastavalt

õigusaktidele, mis on nimetatud määruse

eelnõu I või II lisas. Üldsusel on juurdepääs

kõigile ühisel andmeplatvormil olevatele

kemikaaliandmetele, mis loetakse

avaldatuks selle liidu õigusakti kohaselt,

mille alusel andmed loodi või esitati.

2. Teavitada tuleb uuringutest, mis

tellitakse, et toetada taotlus-, teatamis- või

muud õigusaktidega nõutavat toimikut.

Samuti kemikaali enda või toodetes

sisalduva kemikaali uuringutest, mille

tootjad tellivad enne turule viimist I lisas

loetletud liidu õigusaktide kohase riski- või

ohutushindamise osana. Uuringu teade

sisaldab väga piiratud mahus infot

14

Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine

ettevõtjad teavitama uuringuteadete andmebaasi ilma

põhjendamatu viivituseta kõigist kemikaaliuuringutest,

mille nad tellivad. Teavitamiskohustuse loomise puhul ei

tohi muuta ettevõtete halduskoormust tarbetult suureks ning

määruses tuleks määratleda proportsionaalne kohaldamisala

ja keskenduda tuleks uuringutele, millel oleks lisaväärtus

kemikaalide riski- või regulatiivse juhtimise seisukohalt.

Oluline on, et oleks üheselt selge, millistest tellitavatest

uuringutest ettevõtted teavitama peavad hakkama.

(uuringu nimetus, ulatus, uuringut tegev

labor või katsekoda, kavandatud algus- ja

lõppkuupäevad ning asjakohasel juhul see,

kas uuring on tellitud määruse (EÜ) nr

1907/2006 artikli 40, 41 või 46 kohase

ECHA otsuse täitmiseks). Seega ei saa selle

teate esitamist pidada ettevõtjatele liigselt

koormavaks.

15

Lisa 1: Ohtlike ainete kasutamise piiramist elektroonikas käsitleva direktiivi (RoHS direktiiv) muudatusega seoses kaasatud huvigrupid

Weerec OÜ [email protected]

MTÜ EES-Ringlus [email protected]

MTÜ Eesti Elektroonikaromu [email protected]

Balti Keskkonnafoorum [email protected]

Eesti Plastitööstuse Liit [email protected]

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit [email protected]

Eesti Ringmajandusettevõtete Liit [email protected]

Eesti Keemiatööstuse Liit [email protected]

Autode Müügi ja Teenindusettevõtete Eesti Liit [email protected]

Autolammutuste Liit [email protected]

Ekogaisma Eesti OÜ [email protected];

[email protected]

Eesti Elektroonikatööstuse Liit [email protected]

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda [email protected]

Eesti Kaupmeeste Liit [email protected]

Eesti Ehitusettevõtjate Liit [email protected]

Autoettevõtete Liit [email protected]

Eesti E-kaubanduse Liit [email protected]

Eesti Mööblitootjate Liit [email protected]

Eesti Masinatööstuse Liit [email protected]

Siemens Estonia [email protected]

Supply Tank OÜ [email protected]

16

Lisa 2: Püsivate orgaaniliste saasteainete määruse (EL) 2019/1021 muutmisega seoses kaasatud huvigrupid

Asutus E-post

Eesti Ringmajandusettevõtete Liit [email protected]

Eesti Vee-ettevõtete Liit [email protected]

Eesti Keemiatööstuse Liit [email protected]

Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon [email protected]

MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing [email protected]

Autode Müügi ja Teenindusettevõtete Eesti Liit [email protected]

Kuusakoski AS [email protected]

Autolammutuste Liit [email protected]

MTÜ Rehviringlus [email protected]

Weerec OÜ [email protected]

MTÜ EES-Ringlus [email protected]

MTÜ Eesti Elektroonikaromu [email protected]

Viru Keemia Grupp [email protected]

Eesti Energia [email protected]

Kiviõli Keemiatööstus [email protected]

Kunda Nordic Tsement [email protected],

[email protected],

[email protected]

Eesti Plastitööstuse Liit [email protected]

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit [email protected]

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda [email protected]

Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit [email protected]

Eesti Taimekasvatuse Liit [email protected]

Eesti Toiduainetööstuse Liit [email protected]

Eestimaa Talupidajate Keskliit [email protected]

17

Eesti Mahepõllumajanduse Koostöökogu [email protected]

Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus [email protected]

Eesti Maaülikool [email protected]

Tallinna Tehnikakõrgkool [email protected]

Tallinna Tehnikaülikool [email protected]

Tallinna Ülikool [email protected];

[email protected]

Tartu Ülikool [email protected]

Teaduste Akadeemia [email protected]

Eesti Kunstiakadeemia [email protected]

Eesti Teadusagentuur [email protected]

Keemilise ja bioloogilise füüsika instituut (KBFI) [email protected]

Balti Keskkonnafoorum [email protected]

Keskkonnaõiguste Keskus [email protected]

Eesti Keskkonnauuringute Keskus [email protected]

AS Utilitas Tallinn [email protected]

Enefit Green [email protected]

Enefit Power [email protected];

[email protected]

Gren Eesti AS [email protected]

Silpower AS [email protected]

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja

… märts 2024. a nr

Päevakorrapunkt nr …

Eesti seisukohad kemikaalide „üks aine, üks hindamine“ algatuste kohta

1. Kiita heaks järgmised terviseministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse, millega luuakse ühine kemikaalide andmeplatvorm, kehtestatakse õigusnormid

tagamaks, et sellel olevad andmed on leitavad, juurdepääsetavad, koostalitlusvõimelised ja

taaskasutatavad, ning luuakse kemikaalide seire- ja väljavaateraamistik, eelnõu kohta:

1.1 Eesti toetab lähenemisviisi „üks aine, üks hindamine“ rakendamiseks Euroopa

Liidu ühtse kemikaalide andmeplatvormi loomist ja Euroopa Liidu ametite

vahelises tööjaotuses kohustuste sätestamist edastada andmed platvormile. Peame

oluliseks, et kavandatavad meetmed parandavad kemikaalidega seotud andmete

kättesaadavust ning aitavad riigiasutustel ja ettevõtetel senisest tõhusamalt

korraldada ja koordineerida kemikaalidega seotud ohtude hindamist ja õigusaktide

nõuete täitmist, suurendamata seejuures halduskoormust.

1.2 Toetame andmeplatvormi osana uuringuteadete andmebaasi loomist ja ettevõtjate

kohustust teavitada seda toote riskihindamise raames ja Euroopa Liidu

õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmiseks kemikaalidega tehtavatest

uuringutest.

1.3 Saame nõustuda, et liikmesriigid näevad oma õigusaktides ette mõjusad,

proportsionaalsed ja hoiatavad karistused tagamaks ettevõtjate uuringutest

teavitamise kohustuse täitmist. Eesti leiab, et liikmesriikidele peab jääma õigus

valida sobivaim sanktsioonisüsteem ja -liik, karistuste haldusõigusliku iseloomu

rõhutamine ei ole põhjendatud. Tagada tuleks ka paindlikkus sanktsioneerida

üksnes raskemaid rikkumisi.

1.4 Peame oluliseks, et inimeste bioseire andmeid esitatakse ühtsele andmeplatvormile

üksnes anonüümitud kujul. Juhul, kui ühtsel andmeplatvormil töödeldakse

bioseirega seoses isikuandmeid, tuleb Euroopa Liidu isikuandmete kaitse

üldmäärusest tulenevalt sätestada täpsemad isikuandmete töötlemise tingimused.

2. Kiita heaks järgmine terviseministri esitatud seisukoht Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/65/EL

seoses teaduslike ja tehniliste ülesannete üleandmisega Euroopa Kemikaaliametile, eelnõu

kohta:

2.1 Saame toetada Euroopa Komisjoni ettepanekut anda elektri- ja

elektroonikaseadmetes ohtlike ainete kasutamise piiramist käsitlevas direktiivis

teaduslik-tehnilised ülesanded Euroopa Kemikaaliametile. Peame mõistlikuks

muuta ka ettepanekus välja pakutud ohtlike ainete kasutamise piirangutele erandite

kehtestamise protsess konkreetsemaks ja läbipaistvamaks.

3. Kiita heaks järgmine terviseministri esitatud seisukoht Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 178/2002,

(EÜ) nr 401/2009, (EL) 2017/745 ja (EL) 2019/1021 seoses teaduslike ja tehniliste

ülesannete üleandmisega ning liidu ametite vahelise koostöö parandamisega kemikaalide

valdkonnas, eelnõu kohta:

3.1 Saame toetada püsivate orgaaniliste saasteainete määruses jäätmekäitluse

erinõuetega hõlmatud ainete loetelu ja piirnormide ning erandite tingimuste

muutmist õigusliku tavamenetluse asemel edaspidi delegeeritud aktidega. Peame

oluliseks, et Euroopa Kemikaaliameti teaduskomiteede töösse kaasatakse

eksperdid, kellel on pädevus jäätmetehnilisi küsimusi hinnata.

4. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti.

5. Sotsiaalministeeriumil teha punktides 1, 2 ja 3 nimetatud seisukohad teatavaks

huvirühmadele, kes olid kaasatud seisukohtade kujundamisesse. Riigikantseleil esitada

ülalnimetatud eelnõud ja ülaltoodud seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha seisukohad

teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa

Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele.

Kaja Kallas Taimar Peterkop

Peaminister Riigisekretär

1

SELETUSKIRI

Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse “Eesti seisukohad kemikaalide „üks aine, üks

hindamine“ algatuste kohta” juurde

1. Sissejuhatus

Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) esitas 7.12.2023 kolmest eelnõust koosneva algatuse,

mille eesmärgiks on lähenemisviisi „üks aine, üks hindamine“ rakendamine, et muuta

tulemuslikumaks, sidusamaks, tõhusamaks ja läbipaistvamaks erinevates Euroopa Liidu

(edaspidi EL) õigusaktides nõutud kemikaalide ohutushinnangute esitamist.

Määruse eelnõuga, millega luuakse kemikaalide ühtne andmeplatvorm, koondatakse

kemikaaliandmed EL tasandil kesksesse IT-taristusse ning tagatakse, et see teave on võimalikult

turvaline, kvaliteetne, leitav, juurdepääsetav, koostalitlusvõimeline ja taaskasutatav. Praegu on

need andmed killustunud erinevate EL ametite vahel (sh Euroopa Kemikaaliamet, Euroopa

Keskkonnaamet, Euroopa Toiduohutusamet, Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Amet).

Andmete kättesaadavuse parandamine aitab tuvastada keemiliste riskide varajasi

hoiatussignaale ja hõlbustab vajaduse korral täiendavate teaduslike andmete loomist.

Kemikaalide tekitatava kahju vältimiseks on vajalik, et võimalikult varakult saaks kindlaks teha

kõik tekkivad keemilised riskid ning näha ette kemikaalide kasutamise ja nende keskkonda

sattumisega seotud tagajärgi. Selleks on vaja teavet varajaste hoiatussignaalide kohta. Ühine

kemikaalide andmeplatvorm annab ametiasutustele laialdasema juurdepääsu keskkonnas ja

inimeste organismis leiduvate kemikaalide ja nendega inimestele kaasnevate riskide kohta ning

aitab neil andmeid kasutada oma regulatiivsete ülesannete täitmisel. Ettepanek parandab ka

kemikaalide siseturu toimimist ja tõhusust, sest ühine andmeplatvorm annab teavet kemikaale

käsitlevate regulatiivsete protsesside ning liidu õigusaktidest tulenevate õiguslike kohustuste

kohta. See teave suurendab ettevõtjate jaoks läbipaistvust ja prognoositavust. Andmeplatvormi

loomisega seotud investeeringud rahastatakse EL eelarvest.

Lisaks muudetakse algatusega mitmeid EL sektoripõhiseid tooteregulatsioone (sh

toiduohutuse üldmäärus, meditsiiniseadmete määrus ja püsivate orgaaniliste saasteainete

määrus) eesmärgiga täpsustada komisjoni ja EL ametite vahelist ülesannete jaotust, koondades

võimalikult suure osa kemikaalide tehnilise ja teadusliku hindamisega seotud ülesannetest

Euroopa Kemikaaliametisse. Elektri- ja elektroonikaseadmetes ohtlike ainete kasutamise

piiramise kohta käivas direktiivis muudetakse piirangute kehtestamise ja erandite taotlemise

menetluskorda, et muuta seda tõhusamaks ja kaasata teadus-tehnilisse hindamisse Euroopa

Kemikaaliamet.

Eesti toetab „üks aine, üks hindamine“ lähenemisviisi rakendamist, mis aitab sujundada

erinevatest EL kemikaalialastest õigusaktidest tulenevate nõuete rakendamist, vältida

ebavajalikku dubleerimist ja vähendada halduskoormust nii ettevõtjatele kui riigiasutustele.

Eelnõudega ei kaasne olulisi muudatusi Eesti õigusruumis ega riigiasutuste

töökorralduses, samuti puuduvad mõjud riigieelarvele.

2

Ettepanek on kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe1, kestlikkust toetava kemikaalistrateegia2

ja komisjoni teatisega ELi pikaajalise konkurentsivõime3 kohta. Eesti seisukohtade

kujundamisel on arvestatud rahvastiku tervise arengukavaga 2020-2030 (heaks kiidetud VV

29.04.2021 kabinetinõupidamisel) ja selle tervist toetava keskkonna programmi eesmärkidega.

Samuti on arvestatud Eesti seisukohtadega Euroopa Komisjoni algatuse „Kestlikkust toetav

kemikaalistrateegia. Mürgivaba keskkonna loomise suunas (COM(2020) 667)“ kohta (heaks

kiidetud 10.12.2020 VV istungil ja 14.12.2020 Riigikogu EL asjade komisjonis).

Eelnõu õiguslikuks aluseks on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114 (siseturg).

Eelnõude vastuvõtmiseks seadusandlikus tavamenetluses on vajalik kvalifitseeritud

häälteenamus. Läbirääkimised toimuvad nõukogus eelnõude läbivaatamiseks moodustatud ad

hoc töögrupis. Rahvusparlamentide subsidiaarsuse kontrolli tähtaeg on 05.04.20244. Eelnõu on

kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega, kuna selle üldeesmärki ei ole

võimalik saavutada üksnes liikmesriikide võetavate meetmetega.

Seletuskirja koostasid sotsiaalministeeriumi keskkonnatervise ja kemikaaliohutuse juht Aive

Telling ([email protected]) ning EL ja väliskoostöö osakonna nõunik Elen Ohov

([email protected]). Seisukohad on kooskõlastanud valdkonna eest vastutav terviseala

asekantsler Anniki Lai ([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Algatuse eesmärk on rakendada kemikaalide hindamisel "üks aine, üks hindamine" põhimõtet

ehk muuta kemikaalide ohutuse hindamist erinevates valdkondlikes EL õigusaktides

efektiivsemaks, mõjusamaks, koherentsemaks ja läbipaistvamaks. ELi kemikaalialaste

õigusaktide toimivuskontrolli5 käigus hinnati üle 40 õigusakti. Selles järeldati, et üldiselt on

kemikaale käsitlev ELi õigusraamistik eesmärgipärane, kuid toodi välja ka mõningad

puudujäägid. Muudatused on kooskõlas 2020. a avaldatud EL kestlikkust toetava

kemikaalistrateegiaga.

Lähenemisviis „üks aine, üks hindamine“ hõlmab endas hindamiste algatamise ühtlustamist,

mis võimaldaks suurel määral ühtlustada ja koordineerida kemikaaliohutuse hindamiste

käivitamist, sh võimaldada ainerühmade hindamist, selle asemel et hinnata aineid eraldi.

Hindamistel kasutatavad meetodid peaksid olema võimalikult ühtsed. Samuti on oluline

täpsustada ülesannete jaotust hindamisi tegevate asutuste vahel, et kasutada võimalikult hästi

ära olemasolevad teadmised ja vahendid ning tagada hea koostöö. Kemikaaliteave peab olema

kergesti leitav, juurdepääsetav, koostalitlusvõimeline, turvaline ja kvaliteetne, et tagada

hindajatele juurdepääs kõigile kättesaadavatele andmetele, ilma et sellega kaasneks tehniline

või halduskoormus. „Üks aine, üks hindamine“ lähenemisviisi eesmärgiks on ka hindamise

ning hindamise aluseks olevate teaduslike andmete ja kemikaaliteabe läbipaistvuse tagamine.

Algatus koosneb kolmest eelnõust:

1 Komisjoni teatis COM (2019) 640 final „Euroopa roheline kokkulepe“ 2 Komisjoni teatis COM(2020) 667 final „Kestlikkust toetav kemikaalistrateegia. Mürgivaba keskkonna loomise

suunas“ 3 Komisjoni teatis COM (2023) 168 final „ELi pikaajaline konkurentsivõime: pilk 2030. aasta järgsesse aega“ 4 https://secure.ipex.eu/IPEXL-WEB/document/COM-2023-0779 5 https://commission.europa.eu/publications/fitness-check-most-relevant-chemical-legislation-excluding-

reach_en

3

1. Määruse eelnõu (COM(2023) 779)6, millega luuakse ühtne andmeplatvorm ja reeglid

andmete leitavuse, ligipääsu, koostalitlusvõimelisuse ja taaskasutatavuse kohta, samuti

luuakse kemikaalide seire- ja vaatlusraamistik.

Lühikokkuvõte: Eelnõu eesmärk on parandada kemikaalide ohustusalase info kättesaadavust ja

taaskasutust luues EL tasandil ühtse kemikaalide andmeplatvormi, kuhu integreeritakse andmed

praegu erinevate valdkondlike õigusaktide alusel nõutud kemikaalide ohutushinnangute kohta

(kokku hõlmab see algatus 70 kemikaalidega seotud EL õigusakti alusel kogutavat teavet

näiteks toiduohutuse, keskkonnakaitse, tööstusheite ja jäätmete, tooteohutuse, töötajate

tervisekaitse valdkondades). Eesmärk on suurendada järjepidevust sama kemikaali või

kemikaalide rühma kohta erinevate EL ametite poolt kogutavas infos või tehtud ohutuse

hinnangutes. Andmeplatvormi peab looma Euroopa Kemikaaliamet ning sinna kantakse

erinevate liidu õigusaktide rakendamise raames loodud ja esitatud ning EL ametite hallatavad

andmed, samuti liidu programmide või teadustegevuse käigus loodud andmed. Selliseid

kemikaalidega seotud andmeid haldavad lisaks Euroopa Komisjonile Euroopa Kemikaaliamet

(ECHA), Euroopa Keskkonnaamet (EEA), Euroopa Toiduohutusamet (EFSA), Euroopa

Tööohutuse ja Töötervishoiu Amet (EU-OSHA) ning inimravimite ja veterinaarravimite

ohutus- ja keskkonnariskihindamisega seoses Euroopa Ravimiamet (EMA). Platvormi osaks on

varase hoiatuse süsteem, mille peab looma Euroopa Keskkonnaamet ning mis peab hõlmama

muuhulgas ka ohuteatisi olemasolevatest riiklikest varase hoiatuse süsteemidest.

Riskipotentsiaaliga kemikaalide jälgimiseks luuakse ECHA poolt eraldi vaatlussüsteem.

Ettevõtjate jaoks on ainus uus administratiivne kohustus andmeplatvormi määruse eelnõu

artiklis 22 sätestatud uuringutest teavitamise kohtustus. Selle kohaselt tuleb teavitada

uuringutest, mis on algatatud või viiakse läbi eesmärgiga esitada ECHA-le hindamistoimik või

toote turulepanemisele eelneva riskihindamise raames (eeskuju on võetud toiduvaldkonna

regulatsioonist, kus sarnane teavitamiskohustus juba eksisteerib). Komisjoni hinnangul ei

kaasne teavitamiskohustusega olulist halduskoormust.

2. Määruse eelnõu COM(2023) 7837, millega muudetakse toiduohutuse üldmäärust (EÜ)

178/2002, Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgu

kohast määrust (EÜ) nr 401/2009, meditsiiniseadmete määrust (EL) 2017/745 ja

püsivate orgaaniliste saasteainete määrust (EL) 2019/1021, et ümber jaotada

kemikaalide hindamist puudutavaid teaduslikke ja tehnilisi ülesandeid ning erinevate

EL ametite koostööd parandada

Lühikokkuvõte: Eelnõu eesmärk on muuta kemikaalide ohutuse hindamisega seotud vastutuse

jaotust selgemaks, koostööd paremaks ning pädevuse ja ressursikasutust efektiivsemaks.

Eelnõus jaotatakse ümber olemasolevaid tööülesanded ja seatakse EL ametitele uusi

tööülesandeid kemikaalide ohutusalase hindamisega seonduvalt. Ettepaneku puhul on tegemist

koondmäärusega, millega muudetakse nelja määrust, millest igaühel on oma õiguslik alus.

3. Direktiivi eelnõu COM(2023) 7818, millega muudetakse elektri- ja

elektroonikaseadmetes ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta käivat direktiivi

(2011/65/EL) samuti eesmärgiga anda ülesanded Euroopa Kemikaaliametile ja kaasata

selle teaduslikud komiteed seoses ainete tehniliste ja teaduslike hindamistega.

Lühikokkuvõte: Eelnõu eesmärk on ühtlustada elektri- ja elektroonikaseadmetes ohtlike ainete

kasutamise piirangute menetlused teiste kemikaalide hindamist puudutavate õigusaktide

6 EUR-Lex - 52023PC0779 - EN - EUR-Lex (europa.eu)

7 EUR-Lex - 52023PC0783 - EN - EUR-Lex (europa.eu) 8 EUR-Lex - 52023PC0781 - EN - EUR-Lex (europa.eu)

4

nõuetega ja saavutada parem koostoime kemikaaliregulatsiooniga. Parandatakse kooskõla

kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist reguleeriva (REACH)

määrusega, andes ülesanded Euroopa Kemikaaliametile (ECHA) ja selle teaduslike komiteede

kaasamiseks elektri- ja elektroonikaseadmete direktiivis (RoHS) kasutamispiirangu all olevate

ainete nimekirja muutmise ning erandite taotlemise protseduurides. Elektri- ja

elektroonikaseadmetes piirangualuste ainete nimekirja ülevaatamise ja muutmise kriteeriumina

lisatakse ka koherentsus muude kemikaalide valdkonna õigusaktidega, samuti täpsustatakse

erandi taotlemise menetlust, milles komisjoni asemel saab juhtrolli ECHA. Teiseks

täpsustatakse teatud spetsiifilistes tehnilistes rakendustes piirangualuste ainete kasutamiseks

ettevõtjatele antavate erandite taotlemise protseduuri, mille puhul samuti saab piirangutoimiku

koostamise ülesande ECHA.

3. EL asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele

Eelnõu õiguslikuks aluseks on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114 (siseturg). Eelnõu

vastab subsidiaarsuse põhimõttele, kuna selle üldeesmärk, kaitsta inimesi ja keskkonda

kemikaalidele omaste ohtude eest, tagades seejuures kaupade vaba liikumise ühtsel turul, ei ole

saavutatav üksnes liikmesriikide võetavate meetmetega, küll aga saab neid eesmärke nende

ulatuse tõttu paremini saavutada liidu tasandil.

Kõigi ELi liikmesriikide eesmärk on tagada inimeste tervise ja keskkonna kaitse kõrge tase

ning aidata selleks teha ühtseid ohutushinnanguid. Kuigi kemikaaliriskide ulatus võib riikide ja

piirkondade lõikes erineda, siis kahjulike ainete keskkonnamõjul ei ole piire. ELi tasandil tuleb

suurendada teabe kättesaadavust eesmärgiga kõrvaldada probleem, et kemikaaliandmed on ELi

eri ametites, komisjoni talitustes ja liikmesriikide tasandil hajutatud. Teabe kättesaadavuse ja

jagamisega seotud lõppeesmärk on koondada kõik kemikaaliandmed kesksesse

ligipääsetavasse kohta, mis eeldab ELi tasandi meetmeid. Ettepanek loob lisaväärtust,

parandades eri õigusaktide vahelist teaduslikku sidusust ning ohutushinnangute teaduslikku

kvaliteeti ja usaldusväärsust. See parandab märkimisväärselt kemikaalide reguleerimise

protsesside läbipaistvust ja kaasavust. Standardandmevormingute ja kontrollitud sõnaloendite

kehtestamine hõlbustab ka digiteerimist ja andmete koostalitlusvõimet ning tagab andmete

masinloetavuse.

Eelnõu vastab proportsionaalsuse põhimõttele, kuna muudatused täiendavad kemikaale

reguleerivaid ELi õigusakte ning aitavad muuta protsesse selgemaks ja

läbipaistvamaks. Uuringutest ja regulatiivsetest protsessidest teavitamise kohustusega kaasneb

täiendav halduskoormus riigiasutustele ja ettevõtetele, kuid hinnanguliselt ei ole täiendav aja-

ja tööjõukulu teabe esitajale väga suur. Eesmärk on tagada ELi ametite hea koostöö kõigis

aspektides, mis mõjutavad kemikaalide hindamise sidusust ja tõhusust (nt metoodika

väljatöötamine, andmevahetus ja teadusväljundite erinevuste kaotamine) ning vähendada

dubleerimist.

4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte

Eelnõul on positiivne mõju inimeste tervisele ja looduskeskkonnale. Kemikaalide tõhusam

hindamine aitab kaasa keskkonnareostuse ja kemikaalidest tulenevate riskide vähendamisele

nii inimestele kui ka looduskeskkonnale. Ettepanek aitab parandada ELi õigusaktide alusel

toimuva kemikaalide hindamise tõhusust, sidusust, kvaliteeti ja läbipaistvust ning aitab kaasa

tekkivate keemiliste riskide varajasele kindlakstegemisele. Pikemas plaanis suurendab see ELi

5

tasandi teaduslike hindamiste sidusust ning võimaldab teha paremaid, teadlikumaid ja

tõhusamaid poliitikavalikuid, mis toob kasu kodanikele, tööstusele ja keskkonnale.

Kemikaale käsitlevale teabele juurdepääsu lihtsustamine suurendab läbipaistvust ning

prognoositavust ning võimaldab tööstusel, riikide ametiasutustel ja ELi ametitel paremini

kavandada ja koordineerida oma tegevust. Andmete parem leitavus ja võrreldavus vähendab

omakorda riskihindajate, sealhulgas liikmesriikide haldusasutuste halduskoormust ning

vähendab dubleerimist.

Seire- ja väljavaateraamistiku loomine, sealhulgas tekkivate keemiliste riskide eest varajase

hoiatamise ja asjakohaste meetmete süsteem, võimaldab lühendada riski varajaste signaalide ja

neid riske vähendavate regulatiivsete meetmete vahelist reageerimisaega ning parandab seeläbi

inimeste tervise ja keskkonna kaitset. Parema juurdepääsu abil usaldusväärsele ja kvaliteetsele

teabele saame suunata, kuidas töötatakse välja, arendatakse ja toodetakse kemikaale ja tooteid,

milles neid kemikaale kasutatakse ning mis tagavad soovitava funktsiooni või teenuse, olles

seejuures ohutud ja kestlikud. Lisaks võib kemikaalide kestlikkust käsitleva teabe

kättesaadavaks tegemine tekitada nõudluse väiksema keskkonnamõjuga kemikaalide järele, mis

oleks otseselt kasulik tervisele ja keskkonnale.

Tööstusele ning eelkõige väikese- ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE) ja

mikroettevõtjatele on oluline, et paraneb ülevaate saamine kemikaale käsitlevatest ELi

õigusaktidest tulenevatest kohustustest. Ettepanekuga ei looda uusi andmenõudeid kemikaalide

registreerimise, hindamise, autoriseerimise ja piiramisega seoses. Jätkuvalt kohaldatakse

kehtivate ELi kemikaalialaste õigusaktide kohaseid teabenõudeid. Käesoleva ettepanekuga

ühtlustatakse teabevoogusid ja tsentraliseeritakse kehtivate ELi õigusaktide alusel kogutavad

andmed. Ainus uus nõue ettevõtjatele, mida käesoleva algatusega soovitakse kehtestada, on

kohustus teatada uuringu tellimisest või tegemisest, millega ei kaasne olulist halduskoormust

(teate esitamiseks kulub hinnanguliselt 30 minutit).

Algatusel ei ole otsest mõju Eesti ettevõtetele. Kemikaalide riskihindamine on ainepõhine,

see tähendab ühele ainele viiakse läbi ühine hindamine. Erinevad seda ainet tootvad või

kasutavad ettevõtted moodustavad konsortsiumi, mitte iga ettevõte eraldi ei vii läbi hindamist

ega telli uuringuid. Praegune algatus laiendab seda ühist aine hindamist veelgi, ühtlustades

süsteemi ning lõppkokkuvõttes vähendades ettevõtjate kulutusi. Eestis puuduvad aine

hindamiseks vajalikud hea laboritava nõuetele vastavad laborid. Seega hetkel see Eesti

laboreid ei puuduta.

Eelnõud ei too kaasa Eestis kehtivates õigusaktides olulisi sisulisi muudatusi, samuti puudub

mõju riigieelarve tuludele ja kuludele.

Eestis reguleerib valdkonda kemikaaliseadus, kus tuleb sisse viia tehnilised muudatused

teavitamiskohustusega seotud karistuste sätestamiseks.

Eesti riigisutuste ülesannete jaotust eelnõu ei mõjuta, samuti ei too see kaasa olulisi

töökorralduslikke muudatusi. Eestis täidab kemikaaliseadusest tulenevalt pädeva asutuse

ülesandeid Terviseamet. Andmeplatvormi loomisega seoses ei ole ette näha muudatusi

Terviseameti töökorralduses. Ka praegu toetutakse kemikaalide hindamisel ECHA

andmebaasidele. Uue määruse jõustumisel muutuvad kemikaalide andmed kergemini

kättesaadavaks ning see hõlbustab kemikaalide hindamist ja regulatiivsete otsuste langetamist

ning muudab hindamistegevused efektiivsemaks. Mõningane töökoormus võib riigiasutustele

kaasneda seoses kohustusega teavitada kesksesse andmebaasi regulatiivsetest protsessidest, mis

liikmesriik on algatanud eelnõu lisas III toodud EL õigusaktide alusel ainete või ainegruppide

suhtes. REACH-määruse ja CLP-määruse raames teavitavad liikmesriikide pädevad asutused

6

juba praegu Euroopa Kemikaaliametit regulatiivsetest algatustest, mis koondatakse selleks

loodud (Public Activities Coordination Tool)9 andmebaasi. Senine kogemus on näidanud, et

teavituste tegemine ei ole riigiasutustele liigselt koormav, kuna selleks kasutatakse lihtsat

veebivormi. Uue keskse andmebaasi loomisel laiendatakse sarnast teavituste süsteemi ka

muudesse valdkondadesse. Näiteks hõlmatakse toiduvaldkonna regulatsioonid, kus seni sarnast

teavitamiskohustust ei ole (nt loomasöödas leiduvate soovimatute ainete kohta ei koondata

teavet kavandatud tegevuste kohta). Eestis puudutaks see eelkõige Põllumajandus- ja

Toiduameti tegevust, kus see võib kaasa tuua uusi kohustusi regulatiivsetest algatustest

teavitamisega seoses.

Eelnõu aitab muuta tõhusamaks EL ametite tegevust. Andmeplatvormi loomisega seotud

investeeringud rahastatakse EL eelarvest. Selleks on vaja kohandada ja laiendada

olemasolevaid andmestruktuure ja IT-süsteeme ning töötada välja uusi süsteeme, mida peaks

ennekõike tegema ECHA, kuid ka teised ELi ametid kui andmeallikate omanikud, kes peavad

andmestuid platvormiga integreerimiseks ette valmistama. Eelnõud mõjutavad komisjoni,

Euroopa Kemikaaliameti (ECHA), Euroopa Keskkonnaameti (EEA), Euroopa

Toiduohutusameti (EFSA) ja Euroopa Ravimiameti (EMA) personali- ja

haldusressursivajadust. Kokku on järgneva kolme aasta jooksul kõikide EL ametite täiendav

tööjõuvajadus 44 täistööajaga ajutist töötajat ja 58 lepingulist töötajat (peamiselt ECHA,

EFSA ja EEA) ning kaasnevad täiendavad tegevuskulud on 16,4 miljonit eurot.

Algatusega jaotatakse EL tasandil ametite vahel ülesandeid ümber, eesmärgiga koondada

võimalikult suur osa kemikaalide tehnilise ja teadusliku hindamisega seotud ülesannetest

Euroopa Kemikaaliametisse. Näiteks viiakse elektri- ja elektroonikaseadmetes ohtlike ainete

kasutamise piiramise kohta käivast direktiivist 2011/65 (RoHS direktiiv) tulenevad teadus-

tehnilised hindamised ja püsivate orgaaniliste saasteainete määruse (EL) 2019/1021 (POS

määrus) lisade IV ja V ülevaatamine Euroopa Komisjoni vastutuselt Euroopa Kemikaaliameti

alla. Sellest tulenevalt suureneb Euroopa Kemikaaliameti juurde moodustatud

teaduskomiteede10 töökoormus, samuti tuleb komiteedesse kaasata juurde ekspertiisi

spetsiifilistes pädevusvaldkondades, mis on vajalikud arvestades komiteede laiendatud

töövaldkonda. Hinnanguliselt on oodata riskihindamise komitee (RAC) töökoormuse kasvu üle

70% ehk igal aastal täiendavalt 80 arvamust aastas võrreldes praegusega, mis suuremalt jaolt

tuleneb joogivee direktiivi ja CLP-määruse11 rakendamisest. Komisjon on hinnanud, et RoHS

direktiivi teadus-tehniliste ülesannete andmine ECHAle tähendaks aastas 4 RACi arvamust ja

31 SEACi arvamust. POS määruse puhul on komisjon hinnanud, et määruse lisade IV ja V

ülevaatamiseks ei pea RAC ühtegi arvamust andma ning SEAC peaks andma 2 arvamust aastas.

Samas on komisjon ka enda mõjuhinnangus välja toonud, et analüüsid ja hinnangud, mida POS

määruse jäätmeid puudutavad lisad nõuavad, on väga tehnilised ja spetsiifilised, puudutades

tooteid, tarneahelaid, tehnoloogiaid.

9 https://echa.europa.eu/pact

10 EL tasandil toimub kemikaalide hindamine Euroopa Kemikaaliameti juurde moodustatud teaduskomiteedes,

mis annavad kemikaalialastes õigusaktides ette nähtud menetlustes oma arvamuse. Sellisteks menetlusteks võivad

olla näiteks ainete ühtlustatud klassifikatsiooni ja märgistuse ettepanekud, aine tootmise, turustamise ja kasutamise

kavandatavad piirangud ning autoriseerimistaotlused. Tervise- ja keskkonnamõjude hindamisega tegeleb

riskihindamise komitee (RAC). Kemikaalide kasutamist käsitlevate võimalike õigusmeetmete sotsiaal-

majanduslikke mõjusid analüüsitakse sotsiaal-majandusliku analüüsi komitees (SEAC), mis hindab näiteks

autoriseerimistaotluse esitamisel aine kasutusaladega seotud alternatiivide sotsiaal-majanduslikke tegureid ning

kättesaadavust, sobivust ja tehnilist teostatavust.

11 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=SWD:2023:850:FIN

7

EL tasandil ülesannete ümber korraldamisega seoses otsest mõju liikmesriikide pädevate

asutuste töökoormusele ei ole, kuna ekspertide nimetamine ECHA teaduskomiteedesse on

vabatahtlik. Samas tuleb arvestada võimalusega, et surve liikmesriikide ekspertide

nimetamiseks teaduskomiteedesse suureneb. Juba praegu on liikmesriikidel keeruline leida

teaduskomiteedesse vajalike pädevustega eksperte, kes vastavad komiteede poolt esitatud

eialastele kvalifikatsiooni- ja pädevusnõuele. Seega komiteede töö kvaliteedi tagamiseks tuleb

edaspidi kaaluda, kuidas ELis tervikuna oleks kaasatud piisav arv vajalike teadmiste ja

oskustega eksperte. Kuna tegemist on väga spetsiifiliste oskusteadmistega, siis Eestis nõutava

kvalifikatsiooniga eksperte napib. Terviseametist on viimasel viiel aastal üks ametnik 0,5

töökoormusega osalenud RACi hindamistes. Käesolevast aastast on Eesti eksperdi osalus

teaduskomitee töös ressursipuuduse tõttu peatatud. Sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee

(SEAC) töös ühtegi Eesti eksperti ei osale ja oleme koha täitnud Saksamaa eksperdiga.

Komiteede liikmete puhul on oluline märkida, et tegemist on teadus-tehniliste komiteedega

ning nimetatud eksperdid ei esinda seal Eesti riigi seisukohti ega riiki, vaid on oma töös

sõltumatud erialaeksperdid ning panustavad enamuse oma tööajast komiteede töösse.

5. Eesti seisukohad ja nende põhjendused

1. Eesti toetab lähenemisviisi „üks aine, üks hindamine“ rakendamiseks Euroopa

Liidu ühtse kemikaalide andmeplatvormi loomist ja Euroopa Liidu ametite

vahelises tööjaotuses kohustuste sätestamist edastada andmed platvormile. Peame

oluliseks, et kavandatavad meetmed parandavad kemikaalidega seotud andmete

kättesaadavust ning aitavad riigiasutustel ja ettevõtetel senisest tõhusamalt

korraldada ja koordineerida kemikaalidega seotud ohtude hindamist ja

õigusaktide nõuete täitmist, suurendamata seejuures halduskoormust.

Selgitus:

Lähenemisviisi „üks aine, üks hindamine“ rakendamine lihtsustab ainete hindamise protsessi

muutes selle läbipaistvamaks. Samuti aitab see vältida töö dubleerimist tagades optimaalse

ressursikasutuse. ECHA loodav ühine kemikaalide andmeplatvorm võimaldab juurdepääsu

kõigist allikatest pärit kemikaale käsitlevale teabele ning selle teabe jagamist ja kasutamist.

Leiame, et see parandab EL tasandi teaduslike hindamiste sidusust ning võimaldab teha

paremaid, teadlikumaid ja tõhusamaid poliitikavalikuid. Andmeplatvorm annab avaliku sektori

asutustele laialdasema juurdepääsu kemikaaliteabele, võimaldab teha teadlikumaid otsuseid

inimeste tervise ja keskkonna parema kaitse eesmärgil. Näiteks hõlmab platvorm andmeid

kemikaalide füüsikalis-keemiliste ohtude, kasutamise, kokkupuute ohutuse ja riskide esinemise

kohta, heite ja tootmisprotsessiga seotud andmeid ja teavet keemiliste ainete kohta nii

üksikainena kui ka segudes või toodetes. Platvormile koondatakse teave, mis on loodud või

esitatud muude ELi kemikaalialaste õigusaktide alusel. Eelkõige on selliste andmete valdajaks

Euroopa Komisjon, Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Amet (EU-OSHA), Euroopa

Kemikaaliamet (ECHA), Euroopa Keskkonnaamet (EEA), Euroopa Toiduohutusamet (EFSA),

Euroopa Ravimiamet (EMA) ja liikmesriikide ametiasutused.

Ühise andmeplatvormi osadena luuakse seitse eriteenust. Need on kemikaalide seire

teabeplatvorm, võrdlusväärtuste hoidla, uuringuteadete andmebaas, regulatiivsete protsesside

andmebaas, kohaldatavate õiguslike kohustustega seotud teavet sisaldav andmebaas,

standardvormingute ja kontrollitud sõnaloendite hoidla ning keskkonnasäästlikkusega,

sealhulgas kliimamuutustega seotud andmete andmebaas.

8

Ühtsesse andmeplatvormi koondatavad kemikaalide hindamise ja regulatiivsete protsessidega

seotud andmed ei hõlma isikuandmeid, vaid sinna koondatakse läbiviidud teadusuuringute

kokkuvõtted ning lõpptulemused üldistatud kujul. Ka Euroopa Keskkonnaameti kogutavad

inimeste bioseire andmed avaldatakse kemikaalide seire teabeplatvormi kaudu anonüümituna

(artikkel 6 p. 5).

Komisjoni, ELi ametite ja liikmesriikide kavandatud või käimasolevate regulatiivsete

protsesside kohta teabe koondamine ühte andmebaasi (artikkel 10) suurendab tegevuse

koordineeritust. See võimaldab nii pädevatel asutustel kui tööstusel oma tööd paremini

kavandada ja prognoosida. Tööstusel, aga ka teistel sidusrühmadel on lihtsam teada, millal ja

kuidas panustada regulatiivsetesse protsessidesse. Regulatiivsete protsesside määratlemisel

lähtutakse eelnõu lisas III toodud EL õigusaktide nõuetest. Näiteks REACH ja CLP määruse

alusel käsitletakse regulatiivsete tegevustena ainete kasutamisele kehtestatavaid piiranguid,

klassifikatsiooni ja märgistuse harmoneerimise ettepanekuid või väga ohtlikuks aineks

identifitseerimise ettepanekuid. ECHAs on tänasel päeval kasutusel avalike tegevuste

koordineerimise tööriist (PACT12), mis koondab teavet REACH ja CLP-määruste protsesside

kohta. Eelnõu kohaselt on kavas olemasolevat teavitussüsteemi laiendada ka muudele eelnõu

lisas III toodud EL õigusaktidele, mille alla kuuluvad näiteks ka toiduvaldkonna regulatsioonid.

Ühise andmeplatvormi juhtimiseks nähakse ette platvormi juhtkomitee moodustamine ja

komisjon võtab otsusega vastu ühise andmeplatvormi juhtimiskava. Liikmesriigid on

andmeplatvormi arendamisse kaastatud alalise eksperdirühma „Üks aine, üks hindamine“

kaudu, mis peaks pidevalt jälgima edusamme koostalitlusvõime, andmete taaskasutamise ning

ühise andmeplatvormi ja selle toodete kasulikkuse valdkonnas.

Selleks, et kemikaalidega seotud teave oleks koostalitlusvõimeline ja lihtsasti leitav määravad

komisjon ja ELi ametid kindlaks vormingud ja kontrollitud sõnaloendid, mis tehakse

andmeplatvormil tasuta kättesaadavaks. Lisaks luuakse kemikaalide ja keemiliste riskide seire

raamistik, et toetada kemikaale käsitlevaid meetmeid ja poliitikakujundamist. Liidu ametitele

pannakse kohustus luua näitajate koondpaneel, et teha keemilise saaste mõju seiret ja hinnata

kemikaalialaste õigusaktide tõhusust. Samuti kehtestatakse ametitele kohustus aidata luua ja

hallata tekkivate keemiliste riskide eest varajase hoiatamise ja meetmete süsteemi. Kavandatav

vaatlusfunktsioon koondab ja levitab avalikult teavet valitud kemikaalide omaduste,

kasutusviiside ja turuolukorra kohta. See keskendub esialgu nanomaterjalidele ja hõlmab varem

loodud Euroopa nanomaterjalide vaatluskeskust (EUON).

2. Toetame andmeplatvormi osana uuringuteadete andmebaasi loomist ja ettevõtjate

kohustust teavitada seda toote riskihindamise raames ja EL õigusaktidest

tulenevate kohustuste täitmiseks kemikaalidega tehtavatest uuringutest.

Selgitus:

Peame põhjendatuks eelnõus ette nähtud ettevõtjate kohustust saata ühise andmeplatvormi

andmebaasi uuringute kohta teavet, kui nad tellivad uuringuid EL õigusaktidest tulenevate

kohustuste täitmiseks. Kohustus kehtestatakse nii tööstusele kui ka laboritele ja katsekodadele,

kes selliseid uuringuid tellivad või kavatsevad teha. ECHA ülesanne on hallata uuringuteadete

andmebaasi. Uuringuteate teave edastatakse ühisele andmeplatvormile ja tehakse avalikkusele

kättesaadavaks alles siis, kui asjakohane regulatiivne toimik on esitatud ja kui asjakohased

konfidentsiaalsuse hindamised on lõpule viidud. Uuringutest teavitamine aitab suurendada

läbipaistvust kemikaalide sektoris ja tagada, et kõik kättesaadavad andmed lisatakse

regulatiivset protsessi toetavasse toimikusse. Samuti piiraks see regulatiivse protsessiga seotud

12 https://echa.europa.eu/pact

9

uuringutulemuste varjamise võimalikkust. Teavitamiskohustusega ei kaasne ettevõtjatele

olulist halduskoormust, kuna esitatav teave ei ole väga mahukas ja ajakulukas.

3. Saame nõustuda, et liikmesriigid näevad oma õigusaktides ette mõjusad,

proportsionaalsed ja hoiatavad karistused tagamaks ettevõtjate uuringutest

teavitamise kohustuse täitmist. Eesti leiab, et liikmesriikidele peab jääma õigus

valida sobivaim sanktsioonisüsteem ja liik, karistuste haldusõigusliku iseloomu

rõhutamine ei ole põhjendatud. Tagada tuleks ka paindlikkus sanktsioneerida

üksnes raskemaid rikkumisi.

Selgitus:

Määruse eelnõu IX peatükis „Täitmise tagamine“ nähakse liikmesriikidele ette kohustus

kehtestada mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused ettevõtjate ja laborite artiklis 22

sätestatud teavitamiskohustuste täitmatajätmise eest. Eelnõus toodud üldises sõnastuses on säte

meie hinnangul sobiv, kuna annab liikmesriikidele piisavalt paindlikkust ise valida sobiv

sanktsioonisüsteem. Kui läbirääkimiste käigus tehakse ettepanekuid sõnastuse täpsustamiseks,

siis Eesti ei pea põhjendatuks karistuste haldusõigusliku iseloomu rõhutamist. Liikmesriikidel

peaks jääma maksimaalne pandlikkus sanktsioonimäära, -liigi ja menetluse osas. ELi õiguses

ei ole kunagi halduskaristuste mõistet sisustatud. ELi õiguses on vaid kriminaalõiguslikud ja

mitte-kriminaalõiguslikud karistused. Kusjuures viimaste korral, kui õigusakt ei viita

sanktsiooni liigile, on liikmesriigil diskretsioon need mistahes menetluses kohaldada. Seega

oleme vastu, et viidatakse „administrative penalties“ mõistele. ELi õiguses ei ole ühtset

arusaama, mida see mõiste tähendab. Lisaks märgime, et eelnõu kohaselt ei pea teavitama

toiduvaldkonna analüüsidest, kuna sel juhul käib teavitamine Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EÜ) nr 178/2002 nõuete järgi, seega ei hõlma antud määruse täitmise tagamiseks

kehtestatavad karistused määruse (EÜ) nr 178/2002 alusel tehtavaid teavitusi. Karistuste

kehtestamisel ettevõtjate ja laborite teavitamiskohustuse täitmatajätmise korral on oluline, et

täitmise tagamisel teevad riiklikud järelevalveasutused ja EL ametid koostööd. Arvestades

eeskätt olukordi, kus riik ei ole protsessi kaasatud (teavituse tegemine EL ametile), on vajalik,

et asutused vahetavad teavet selle kohta kas ettevõtjad ja laborid täidavad artikli 22 kohast

kohustust uuringutest teatada.

4. Peame oluliseks, et inimeste bioseire andmeid esitatakse ühtsele andmeplatvormile

üksnes anonüümitud kujul. Juhul, kui ühtsel andmeplatvormil töödeldakse

bioseirega seoses isikuandmeid, tuleb EL isikuandmete kaitse üldmäärusest

tulenevalt sätestada täpsemad isikuandmete töötlemise tingimused.

Selgitus:

Bioseire uuringute eesmärgiks on teha kindlaks inimeste kokkupuudet kemikaalidega.

Uuringute käigus viiakse inimestelt võetud proovidega (enamasti veri, uriin või juuksed, vahel

ka sülg või mõni muu maatriks) läbi keemiline analüüs, millega tuvastatakse kas uuritavas

proovis leidub konkreetseid keemilisi ühendeid või mitte. Saadud tulemuste põhjal tehakse

järeldused populatsiooni kohta, et võrrelda mis kemikaale ja millises koguses erinevate

piirkondade inimestes leidub. Bioseire uuringute andmed avaldatakse üldistatud kujul ning

tähtis on ühe kindla grupi keskmine kemikaalide sisaldus kehas, mitte ühe inimese proovi

koostis. Seni ei tulene ühestki EL õigusaktist liikmesriikidele kohustust esitada Euroopa

Keskkonnaametile inimeste bioseire andmeid isikustatud kujul.

Hetkel ei tule määruse eelnõus selgelt välja, et andmeplatvormil töödeldakse üksnes

anonüümseid andmeid. Artikkel 6.5 kohaselt võimaldatakse juurdepääs anonüümitud

10

andmetele, kuid artiklist 3, mis sätestab ühtse platvormi toimimise tingimused, ei selgu, et

platvormil töödeldakse üksnes anonüümitud andmeid. Selguse huvides võiks artiklis 3 selle see

välja tuua. Juhul kui ühtsel andmeplatvormil isikuandmeid siiski töödeldakse, siis tuleb IKÜM-

ist tulenevalt sätestada täpsemad isikuandmete töötlemise tingimused sh vastutava ja/või

volitatud töötleja rollid, töödeldavate isikuandmete kategooriad, juurdepääsuõigused ning ette

näha isikuandmete säilitamise tähtajad. Kuivõrd õigusselgus isikuandmete kontekstis on oluline

igale osapoolele (andmete esitajale, andmesubjektile, andmete üle järelevalvet teostavale

asutusele), siis võiks õigusselguse mõttes olla määrus üheselt arusaadav, kas andmete esitajalt

eeldatakse isikustatud andmete esitamist, mis platvormipidaja anonüümib ja taaskasutusse

annab, või võiks andmete esitaja juba andmed anonüümitult esitada. Normiselgus aitab kaasa

ühtsele praktikale ja väldiks arusaamatusi.

5. Saame toetada Euroopa Komisjoni ettepanekut anda elektri- ja

elektroonikaseadmetes ohtlike ainete kasutamise piiramist käsitlevas direktiivis

teaduslik-tehnilised ülesanded Euroopa Kemikaaliametile. Peame mõistlikuks

muuta ka ettepanekus välja pakutud ohtlike ainete kasutamise piirangutele

erandite kehtestamise protsess konkreetsemaks ja läbipaistvamaks.

Selgitus:

Elektri- ja elektroonikaseadmed on väga mitmekesine tooterühm, mida iseloomustavad kiired

innovatsioonitsüklid, mille tulemusel toimuvad pidevad muutused seadmete omadustes,

jõudluses ja kasutatavates materjalides. Nimetatud seadmed sisaldavad ka mitmesuguseid

ohtlikke aineid (nt plii, elavhõbe, kaadmium), mis võivad ohustada keskkonda ja inimeste

tervist elektri- ja elektroonikaseadmete tootmisel ja kasutamisel ning elektroonikaromude

kogumisel, käitlemisel ja kõrvaldamisel. RoHS direktiiviga13 piiratakse praegu kümne ohtliku

aine kasutamist elektri- ja elektroonikaseadmetes. Lisaks raskmetallidele (plii, elavhõbe,

kaadmium, kuuevalentne kroom) reguleeritakse broomitud ühendeid (PBB, PBDE) ja nelja

ftalaati.

Euroopa Komisjon viis läbi RoHS direktiivi toimivuse hindamise ja selle peamine tulemus oli,

et õigusakt täidab oma eesmärki ja on aidanud oluliselt vähendada ohtlike ainete sisaldust

elektroonikaseadmetes. Ainete kasutamise piiramiseks kehtestatud meetmetega võimaldab

direktiiv täita eesmärki, milleks on puhtamad materjalitsüklid ja elektroonikaromude

keskkonnahoidlikum käitlemine, aidates kaasa ringmajandusele ning inimeste tervise ja

keskkonna kaitsele. Direktiiv on olnud eeskujuks sarnaste nõuete kehtestamisele ka muudes

maailma riikides nagu Norra, Ukraina, Korea, Taiwan, Jaapan, Hiina, USA erinevad osariigid.

Praeguse ettepaneku raames soovitakse teha vaid RoHS direktiivi toimimise tehniline

muudatus, et ühtlustada ainete hindamise protsesse erinevate õigusaktide vahel, kasutades

selleks Euroopa Kemikaaliameti riskihindamise (RAC) ja sotsiaalmajanduslike mõjude

hindamise komitee (SEAC) pädevust. Tulevikus on endiselt võimalik, et vaadatakse üle, kuidas

RoHS direktiiv toimib koos uute õigusaktidega, mis samuti EL turul toodetele nõudeid seavad

(nagu näiteks EL kestlike toodete määrus) ning kas RoHS oleks mõistlikum kehtestada määruse

mitte direktiivi kujul.

Euroopa Kemikaaliametile RoHS piirangutega seotud ainete ja erandite hindamise

funktsioonide üle andmine kindlasti lihtsustaks senist Euroopa Komisjonile langevat

töökoormust, kus taotluste hindamise teenus on tellitud konsultantidelt. Lisaks on ettepanekus

13 Elektri- ja elektroonikaseadmetes ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta käiv direktiiv 2011/65/EL

11

protsesside jaoks välja pakutud kindlad ajaraamid, et parandada RoHS direktiivi toimivuse

hindamise käigus leitud puudus, mis märkis, et erandite taotlemise protsess ja tulemused ei ole

läbipaistvad ja kõigile arusaadavad.

6. Saame toetada püsivate orgaaniliste saasteainete määruses jäätmekäitluse

erinõuetega hõlmatud ainete loetelu ja piirnormide ning erandite tingimuste

muutmist õigusliku tavamenetluse asemel edaspidi delegeeritud aktidega. Peame

oluliseks, et Euroopa Kemikaaliameti teaduskomiteede töösse kaasatakse

eksperdid, kellel on pädevus jäätmetehnilisi küsimusi hinnata.

Selgitus:

Püsivad orgaanilised saasteained (edaspidi POSid) on koondnimetus ainetele, mis on toksilised,

püsivad keskkonnas aastaid, liiguvad tuhandete kilomeetrite kaugusele nende esialgsest

tootmis- või kasutuskohast ning ohustavad tervist ja ökosüsteeme pikaajaliselt viisidel, mis ei

olnud nende ainete eesmärk ja mida ei osatud ette näha. POSid on inimeste toodetud ained,

millel on terve rida kasutuseesmärke. Lisaks tekivad osad POSid tahtmatult põlemisprotsesside

või tööstuslike protsesside käigus.

Euroopa Liidus kontrollitakse POSe sisaldavate jäätmete käitlemist POS-määruse14 IV ja V

lisaga. Üldiselt on keelatud sellised kõrvaldamis- või taaskasutamistoimingud, mis võivad viia

POS-määruse IV lisas loetletud ainete eraldi ainena taaskasutamise, ringlussevõtmise,

taasväärtustamise või korduskasutamiseni ehk uuesti turuleviimiseni. POSidega saastunud

jäätmed tuleb kõrvaldada või taaskasutada viisil, kus jäätmetes esinevad POSid hävivad või

muunduvad pöördumatult. Lubatud jäätmekäitlustoimingud on loetletud V lisa 1. osas.

Eranditena võib jäätmeid käidelda muudel viisidel juhul, kui POSide sisaldus jäätmetes jääb

alla IV lisa piirnormi või liikmesriigi pädeva asutuse loaga kooskõlas POS-määruse ja selle V

lisa 2. osaga.

Rahvusvaheliselt reguleerib POS aineid Stockholmi konventsioon, kuhu lisatakse tavaliselt

kahe aasta tagant uusi aineid, mis omakorda tekitab vajaduse muuta ka EL POS-määruse IV ja

V lisa. Samas rahvusvahelisel tasandil selle jaoks spetsiifilisi suuniseid ette ei anta ning seetõttu

on POSid jäätmetes teema, kus vajalikud piirnormid tuleb EL tasandil välja töötada, mis

muudabki selle küsimuse väga keeruliseks. POSide piirnorme jäätmetes tuleb kohandada

vastavalt teaduse ja tehnika arengutega. Teaduslike ja tehniliste võimaluste arenedes on

võimalik muuta piirnorme rangemaks, tagades parima võimaliku inimtervise ja keskkonna

kaitse.

Praegu muudetakse POS-määruse lisasid IV ja V õigusliku tavamenetluse käigus, mis tähendab,

et määruse lisade muutmine on aja- ja ressursimahukas (EL Nõukogu töögrupid ning seejärel

triloogid Euroopa Parlamendiga). Komisjoni ettepanek on selle protseduuri asemel lisade

muutmiseks delegeeritud akte kasutama hakata. Töökorralduslikus mõttes on igati loogiline

kasutada selleks tõhusamat süsteemi, mida delegeeritud aktid kindlasti on. Samas on siiani

määruse IV ja V lisa jäätmetes sisalduvate püsivate orgaaniliste saasteainete sisalduste

piirnormide arutelud väga keerulised olnud. Peame oluliseks, et piirnormide kehtestamisel on

aluseks teadus-tehniline hindamine, mille puhul lähtutakse tõenduspõhistest andmetest.

Eelnevast tulenevalt on oluline, et ka liikmesriikidel ja huvirühmadel on jätkuvalt võimalik

piirnormide kehtestamisel kaasa rääkida avalike konsultatsioonide kaudu ning esitada andmeid

ECHA teaduskomiteedele tervise- ja keskkonnariskide ning sotsiaal-majanduslike mõjude

hindamise protsessis. Kuna jäätmevaldkonnas on ECHA avalike konsultatsioonide protsess uus,

siis liikmesriigi tasandil on oluline õigeid sihtrühmi õigel ajal teavitada, et nad huvi korral

saaksid kaasa rääkida.

14 Püsivate orgaaniliste saasteainete määrus (EL) 2019/1021

12

Seoses jäätmetehniliste küsimuste hindamise üleviimisega ECHAsse, tuleb ametis ja selle

teaduskomiteedes tagada ka vajalikud ekspertteadmised. Näiteks sotsiaal-majandusliku

analüüsi komiteele (SEAC) lisandub ettepanekuga praegusest palju laiem töövaldkond, mis

nõuab uusi pädevusi. Seetõttu on oluline, et teaduskomiteedesse ekspertide nimetamise

protsessis arvestatakse ka lisandunud teemavaldkondadega, et SEACi liikmetel oleks vajalik

pädevus anda arvamusi väga keeruliste, spetsiifiliste ning erinevate valdkondade kohta.

6. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine

Eelnõu on saadetud arvamuse avaldamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile,

Kliimaministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile,

Rahandusministeeriumile ja Justiitsministeeriumile. Seisukohtade koostamisse oli kaasatud

Terviseamet. Eelnõud saadeti arvamuse avaldamiseks ka seletuskirja lisas nimetatud

huvigruppidele.

Arvamuse saatsid Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Kliimaministeerium

Justiitsministeerium, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Tartu

Ülikool. Märkused ja nendega arvestamine on esitatud seletuskirja lisas.