Teade

OTSUS

17.09.2020 nr 85

Meeruse sadamaala detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine Põhja-Tallinnas

Planeerimisseaduse § 124 lg-te 5, 7 ja 10 § 128 lg-te 1 ja 5, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 31, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 p 17 ja 17¹, § 33 lg 1 p 3, § 35 lg-te 2 ja 5, Tallinna Linnavolikogu 6. septembri 2012 määruse nr 21 „Tallinna linna ehitusmäärus“ § 13 lg-te 6 ja 7 alusel ning tulenevalt Arhitektuuribüroo Korrus Osaühingu esindaja A. Roht 12. aprillil 2017 esitatud algatamisettepanekust ja asjaolust, et detailplaneeringuga kavandatakse olulise keskkonnamõjuga tegevust nagu sadamarajatiste rajamine või laiendamine

1. Algatada Meeruse sadamaala detailplaneering. Planeeritava maa-ala suurus on 15,60 ha. Maa-ala piiride kirjeldus on esitatud otsuse lisas. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kavandada kaubasadama asemel jahisadam ja uus ärifunktsiooniga elamukvartal moodustades tootmismaa sihtotstarbega Kopliranna tn 47, Kopliranna tn 49 ja Kopliranna tn 53b kinnistust ning ärimaa sihtotstarbega Klaasi tn 1, 90% tootmismaa ja 10% elamumaa sihtotstarbega Marati tn 7 ja tootmismaa sihtotstarbega Marati tn 14 kinnistust äri- ja/või elamumaa, üldkasutatava maa ja transpordimaa sihtotstarbega krundid määrates ehitusõiguse piirkonda sobiva kõrgusega hoonete, põhiliselt kuni 4-korruseliste ärihoonete, korterelamute või äripindadega korterelamute, ehitamiseks. Lisaks jääb alale rekonstrueeritav ehitismälestis Bekkeri laevatehase slipp. Planeeringus antakse heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

2. Detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta planeeritaval alal Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringust“ tulenev maakasutuse juhtotstarve kaubasadama alast reisisadama alaks ja korruselamute alaks.

3. Detailplaneeringus taotletakse looduskaitseseadusest tuleneva ranna ehituskeeluvööndi vähendamist detailplaneeringu koostamisel täpsustuva ala ulatuses.

4. Detailplaneering vormistada vastavalt riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määrusele nr 50 „ Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

5. Detailplaneeringu koostamisel arvestada järgnevaid lähteseisukohti ja lisanõudeid:

5.1 määrata planeeringu elluviimise etapid kuni 0,75 ja kuni 1,2 hoonestustihedusega alade kaupa. Hoonestustihedused arvestada ilma rannaala haljasalata. Suurima lubatud tiheduse realiseerimine jätta viimasesse etappi ning siduda see linnaosa liikumisviiside jaotuse (modaaljaotuse) muutumisega ning piirkonda teiste linnaosadega ühendava ühistranspordi ja kergliikluse taristu väljaehitamisega;

5.2 sobitada planeeritavad mahud mälestiste ja nende kaitsevööndi keskkonda. Mahtude kavandamisel analüüsida vaateid Rocca al Mare poolt: Liberty suvemõisa juurest, Vabaõhumuuseumist ja kaugemalt Tabasalu klindilt (Vanalinna muinsuskaitseala vaatesektor);

5.3 kavandada hoonegruppidele privaatsed või poolprivaatsed mugavalt kasutatavad hoovialad. Väliruumi planeerimisel arvestada erinevas vanuses elanike vajadusega, lisaks mänguväljakutele näha ette puhkealad;

5.4 tagada sujuv üleminek Kopliranna tänava ja mere vahelisel alal säilitatavatele endise kaluriküla hoonetele;

2

5.5 analüüsida Ankru ja Vasara tänavate mõtteliste pikenduste linnaehituslikku lahendust, arvestada vaadete ja võimalike tuulekoridoridega. Kaaluda tänavate lõpu hoonestamata jätmist või lõpetada vaatesiht sobivate hoonetega;

5.6 tsoneerida hoovialad arvestades nii elanike privaatsuse kui ka mõnes asukohas vajalike jalakäijate läbipääsudega;

5.7 esitada olemasolevatest hoonetest kõrgemate hoonete kavandamisel lahendust põhjendav linnaehituslik analüüs koos iseloomulike 3D-vaadete või maketiga;

5.8 käsitleda Ankru tänavat olulise mere äärde viiva liikumisteljena, lahendada tänavaruumis väikevormid, sillutis jne sarnaselt rannapromenaadiga;

5.9 kavandada äripinnad põhiliste jalakäijate liikumisteede äärde, sh rannapromenaadi teenindavad kohvikud vms;

5.10 arvestada slipi ajaloolise funktsiooniga. Mitte kavandada slipi ette (mere poole) hoonestust. Lahendada slipi pikendus näiteks maastikuarhitektuurse kujundusega;

5.11 kavandada varieeruva funktsiooni, tüpoloogia ja mahuga hoonestus;

5.12 tagada vähemalt 15 m ulatuses vee piirist hoonestusest vaba ala. Kõrgemate hoonete kavandamisel arvestada kujaks 1,5 kordne hoone kõrgus. Põhjendada 50 m ehituskeeluvööndi vähendamist;

5.13 näha ette täiendavad piirkondlikud sotsiaalse infrastruktuuri, sh sportimise ning vabaaja veetmise, võimalused. Reserveerida krunt haridusasutuse ehitamiseks või osaleda haridusasutuse ehitamise finantseerimises;

5.14 käsitleda sadama planeeritavat võimekust ujuvvahendite vastuvõtmisel;

5.15 sätestada detailplaneeringus tulenevalt Schengeni piirieeskirjadest ja riigipiiri seadusest rahvusvaheliseks liikluseks avatud sadamas piiripunkti tegevuseks vajalikud tööohutus- ja töötervishoiukohased hooned/ruumid ning kaikoht politsei veesõidukile;

5.16 planeerida tähistatud ja piiratud piiripunkti territoorium või kai osa, kus teostatakse veesõidukite piirikontrolli;

5.17 kavandada kogu planeeringuala ulatuses mere äärde avaliku kasutusega rannapromenaad. Promenaadile autoliiklust mitte kavandada, kuid arvestada piirneva ala teeninduse ja juurdepääsu vajadusega;

5.18 analüüsida ja põhjendada avaliku kasutusega alade määramise vajadust ja ulatust, esitada ettepanekud alade avaliku kasutuse tagamiseks;

5.19 lahendada sujuvalt olemasolevate ja kavandatavate sõiduteede, rannapromenaadi, kõnni ja/või kergliiklusteede ühendused;

5.20 planeeringuala parkimisvajadus lahendada maa-alustes parklates. Selgitada välja piirnevate kinnistute parkimisvajadus ja võimalused;

5.21 anda planeeritava parkimismahu alusel hinnang liiklusmõjust piirnevatele ristmikele (eelkõige Vasara - Kopli; Kopli - Pelguranna - Sõle) lisanduvale liikluskoormusele;

5.22 määrata koostöös Tallinna Transpordiametiga ühistranspordi- sh trammikoridorid ja tänavate laiused. Kavandada ühtlase laiusega Meeruse, Vasara, Ankru ja Kopliranna tänavad ning vajadusel eraomanduses Klaasi tänav. Arvestada, et Meeruse tänav on juurdepääsuks Meeruse tn 3, 9, Kopliranna 27a, 29, 33 kinnistutele. Tagada mh juurdepääs sadama kaile, slipile ja jahtklubihoonele, arvestada veesõidukite äraveoks vajaliku tänavaruumiga;

5.23 kavandada teed, parkimiskohad jm liiklusrajatised vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõuetele. Tagada sadama parkimisvajadus normatiivi alusel vajaduspõhiselt;

5.24 näha ette planeeringualal haljastuse osakaal keskmiselt 20%. Elamufunktsiooni ülekaaluga kruntidel kavandada rohkem haljastust;

5.25 tagada I ja II väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine ning võimalusel III väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine. Säilitatava kõrghaljastuse juurestiku kaitsealale hoonestusala, teid,

3

parklat, tehnovõrke ega teisi kaevetöid nõudvaid lahendusi mitte kavandada. Kõrghaljastuse kaitsel juhinduda mh EVS 843:2016 nõuetest. Asendusistutus kavandada maksimaalselt planeeringualale;

5.26 viia läbi looduskaitseliste väärtuste inventuur, pöörata tähelepanu kaitstavate rohttaimeliikide ja invasiivsete võõrtaimeliikide võimalikule esinemisele. Kaitstavate liikide inventuuri välitööd teostada ajavahemikus maist juulini kuni kahel korral, et tuvastada varased ja hilised liigid. Inventuuri peab teostama kaitstavaid taimeliike tundev ekspert;

5.27 täpsustada kultuuriväärtuslike leidude võimalikkust ning uuringute vajadust. Kirjutada vastavad nõuded sisse muinsuskaitse eritingimustesse ja arvestada nendega detailplaneeringus;

5.28 täpsustada olmejäätmete kogumiskohad ja jäätmeveoki juurdepääsud, arvestades hoonestusala ulatust ning Tallinna jäätmehoolduseeskirja nõudeid. Pakkuda uuele äri- ja elamupiirkonnale alternatiivsed olmejäätmete kogumislahendused (süvistatud kogumismahutid, ühised kogumispunktid mitmele kinnistule, kaasaegsed jäätmeruumid hoone mahus vms);

5.29 teostada keskkonnaseisundi ülevaade ning vajadusel reostusuuringute aruanded pädevust ja tegevuslube omava isiku poolt. Ülevaates kirjeldada mh planeeritaval alal varem toimunud tegevusi, prognoosida jääkreostuse esinemise võimalikkust pinnases ja anda juhised edasisteks tegevusteks. Jääkreostusega objektid tähistada tugiplaanil ning näha ette reostuse likvideerimine enne ehitustööde algust;

5.30 hinnata Bekkeri sadama tegevusest tuleneva müra ja õhusaaste (sh tolmu) mõju planeeringualale;

5.31 määrata järgmised tingimused ehitusprojekti koostamiseks: koostada väliruumi, sh haljastuse projekt, mille projekteerimisse kaasata tase 7 kutsetunnistusega maastikuarhitekt; vältimaks lindude kokkupõrkeid ehitistega, mitte kavandada suuri klaaspindu või kasutada lahendusi, mis muudavad klaasi lindudele nähtavaks (nt kasutada klaasidel mustreid, frittklaasi, mattklaasi (peegeldus 0-10%), toonitud klaasi või klaasruudustikke); kavandada hoonete kirde- ja/või kagukülgedele betoonmaterjalist tehispesad piiritajatele. Hoone kohta paigaldada 5-10 tehispesa, kuid detailplaneeringuala peale kokku 90-100 tehispesa.

6. Detailplaneeringu koostamisse kaasata Põhja-Tallinna Valitsus, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Ettevõtlusamet, Tallinna Linnavaraamet, Kaitseministeerium, Keskkonnaamet, Terviseamet, Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Veeteede Amet, Muinsuskaitseameti veealuse pärandi vaneminspektor ning Tallinna linna ehitusmääruse § 14 lg 2 loetletud isikud ja teised isikud, kelle õigusi või huve võib planeeringulahendus puudutada.

7. Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik tagab oma kulul detailplaneeringus kavandatavate avalikult kasutatavate teede ja tehnovõrkude, üldkasutatava haljastuse ja vajadusel muude avalikult kasutatavate objektide valmisehitamise ja/või olemasolevate objektide ümberehitamise. Avalike rajatiste valmis- või ümberehitamiseks sõlmib Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet enne detailplaneeringu vastuvõtmist detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga planeerimisseaduse § 131 kohase halduslepingu, kus detailplaneeringust huvitatud isik võtab kohustuse objektid rajada ja/või objektide ehitamist (kaas)finantseerida.

8. Põhja-Tallinna Valitsusel korraldada lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks avalik väljapanek ja arutelu.

9. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada otsus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid, Ametlikes Teadaannetes ja Tallinna veebilehel.

10. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet, koostaja on K-Projekt Aktsiaselts ja detailplaneeringu kehtestab Tallinna Linnavolikogu.

11. Algatada Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Detailplaneeringu koostamisel on keskkonnamõju strateegiline hindamine vajalik järgmistel põhjustel:

4

11.1 detailplaneeringuga kavandatakse eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust nagu sadamarajatiste rajamine või laiendamine. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 p 17 ja 17¹ kohaselt on mere süvendamine alates pinnase mahust 10 000 kuupmeetrit ja merepõhja tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 10 000 kuupmeetrit olulise keskkonnamõjuga tegevus. Sadama- ja rannakindlustusrajatiste (sh kaid, rannapromenaad) rajamine või laiendamine võib avaldada mõju merekeskkonnale. Lisaks tehakse detailplaneeringuga ettepanek Läänemere ranna ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamiseks;

11.2 planeeringuala kõrval asuva Bekkeri sadama tegevusega kaasnevad kõrged müra- ja õhusaaste tasemed, mis võivad detailplaneeringu realiseerumisel põhjustada häiringuid tulevastele elanikele.

12. Keskkonnamõju strateegiline hindamine peab:

12.1 käsitlema ja analüüsima erinevaid planeeringulahenduse alternatiive ning selgitama keskkonnatingimuste ja keskkonnasäästlike meetmetega arvestades kõige sobilikuma planeeringulahenduse;

12.2 hindama planeeringu elluviimisega kaasneva (sadama- ja rannakindlusrajatiste rajamine, laiendamine ja kasutamine) mõju merekeskkonnale ja linnakeskkonnale (sh liikluse mõju);

12.3 hindama Bekkeri sadama tegevusest tulenevat mõju planeeringualale ning käsitlema kahjulike mõjude leevendamise võimalusi;

12.4 arvestama ka teisi piirkonnas menetletavaid planeeringuid ja projekte (sh Bekkeri sadama kai nr 6 ehitus) ning hinnata nende koosmõju.

13. Keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldaja on Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, kes korraldab keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse ja aruande menetluse ning koostöös Põhja-Tallinna Valitsusega detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avaliku väljapaneku ja arutelu.

14. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil avaldada 14 päeva jooksul pärast otsuse tegemist teade keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsuse kohta Ametlikes Teadaannetes.

15. Detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsusega saab tutvuda Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametis, Harju tn 13, esmaspäeviti kella 14-18 ja neljapäeviti kella 9-12 ning Tallinna õigusaktide registris aadressil https://oigusaktid.tallinn.ee/.

Töö number 2020-0085

Otsustaja Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

Arendaja Logman Invest AS

Detailplaneeringu

konsultant ja KSH läbiviija

Skepast&Puhkim OÜ

Laki põik 2, 12919 Tallinn

Telefon: +372 664 5808

e-post: [email protected]

Registrikood: 11255795

Kuupäev Jaanuar 2021

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegiline hindamine KSH väljatöötamise kavatsus

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH väljatöötamise kavatsus

2 / 48

Versioon 1

Kuupäev 19.01.2021

Koostanud Veronika Verš, Eike Riis, Moonika Lipping, Raimo Pajula, Ingo Valgma,

Marko Lauri

Esikaane pilt: Sadamaala terviklahendus. Kadarik, Tüür. Arhitektid (versioon 08.01.2021)

Projekti nr 2020-0085

SKEPAST&PUHKIM OÜ

Laki põik 2

12919 Tallinn

Registrikood 11255795

tel +372 664 5808

e-mail [email protected]

www.skpk.ee

www.skpk.ee

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH väljatöötamise kavatsus

3 / 48

Sisukord

SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 5

1. KSH EESMÄRK JA ULATUS ................................................................................. 6

2. MEERUSE JA BEKKERI SADAMATE LÜHIKIRJELDUS ........................................... 7

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE

KIRJELDUS ...................................................................................................... 11

3.1. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus .............................................................. 11

3.2. Detailplaneeringu lähteseisukohad ....................................................................... 12

3.3. Reaalsed alternatiivid ......................................................................................... 14

4. SEOSED ASJAKOHASTE ARENGU- JA PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ............. 15

4.1. Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering ................................................................... 15

4.2. Detailplaneeringud ............................................................................................. 17

5. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .................................... 19

5.1. Asustus ............................................................................................................. 19

5.2. Maakasutus ....................................................................................................... 20

5.3. Müra, vibratsioon ja õhukvaliteet ......................................................................... 20

5.4. Aluspõhi ja pinnakate ......................................................................................... 24

5.5. Põhja- ja pinnavesi ............................................................................................. 25

5.5.1. Põhjavesi .......................................................................................................... 25 5.5.2. Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuveekogum ................................................... 25 5.5.3. Setete uuring Meeruse sadamas........................................................................... 26

5.6. Üleujutusalad .................................................................................................... 28

5.7. Kaitstavad loodusobjektid ................................................................................... 30

5.7.1. Kaitstavad liigid ................................................................................................. 30 5.7.2. Kaitseala – Kopli kalmistupark ............................................................................. 30 5.7.3. Paljassaare hoiuala ............................................................................................. 30 5.7.4. Kaitstavad looduse üksikobjektid .......................................................................... 31

5.8. Rohe- ja puhkealad ............................................................................................ 32

5.9. Taimestik ja loomastik ........................................................................................ 34

5.10. Kultuurimälestised .............................................................................................. 34

5.11. Radoonisisaldus pinnases .................................................................................... 35

6. NATURA EELHINDAMINE ................................................................................. 36

7. EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU .................................................... 39

7.1. Mõjuallikad ........................................................................................................ 39

7.2. Mõjutatavad keskkonnaelemendid ........................................................................ 39

7.2.1. Looduskeskkond ................................................................................................ 39 7.2.2. Kultuuriline keskkond ......................................................................................... 40 7.2.3. Sotsiaalmajanduslik keskkond ............................................................................. 41

7.3. Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus .................................................... 42

7.4. Kokkuvõte ......................................................................................................... 42

7.5. KSH mahus koostatavad uuringud ........................................................................ 43

8. KSH LÄBIVIIMISE EELDATAV AJAKAVA ........................................................... 44

9. DP JA KSH OSAPOOLED ................................................................................... 46

10. KOOSTÖÖ JA KAASAMINE ............................................................................... 47

11. KASUTATUD MATERJALID ............................................................................... 48

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH väljatöötamise kavatsus

4 / 48

Lisad

Lisa 1. Tallinna Linnavolikogu 17.09.2020 otsus nr 85 DP ja KSH algatamise kohta

Kasutatud lühendeid

DP detailplaneering

KeHJS keskkonnamõju strateegilise hindamise ja juhtimissüsteemi seadus

KMH keskkonnamõju hindamine

KSH keskkonnamõju strateegiline hindamine

LS lähteseisukohad

PlanS planeerimisseadus

VTK väljatöötamise kavatsus

ÜP üldplaneering

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH väljatöötamise kavatsus

5 / 48

Sissejuhatus

Tallinna Linnavolikogu algatas 17.09.2020 otsusega nr 85 Meeruse sadamaala detailplaneeringu (DP)

ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimise. Detailplaneeringu koostamise eesmärk

on kavandada Meeruse kaubasadama asemel jahisadam ja uus ärifunktsiooniga elamukvartal.

Planeeritava maa-ala suurus on 15,60 ha. Tegemist on Tallinna üldplaneeringut (ÜP) muutva DP-ga

– ÜP kohane kaubasadama ala soovitakse muuta reisisadama ja korruselamute alaks.

Linnavolikogu otsuse kohaselt on DP koostamisel KSH vajalik järgmistel põhjustel:

- DP-ga kavandatakse eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust nagu sadamarajatiste

rajamine või laiendamine. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

(KeHJS) § 6 lg 1 p 17 ja 171 kohaselt on mere süvendamine alates pinnase mahust 10 000 m3

ja merepõhja tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 10 000 m3 olulise keskkonna-

mõjuga tegevus. Sadama- ja rannakindlustusrajatiste (sh kaid, rannapromenaad) rajamine

või laiendamine võivad avaldada mõju merekeskkonnale. Lisaks tehakse DP-ga ettepanek

Läänemere ranna ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamiseks;

- planeeringuala kõrval asuva Bekkeri sadama tegevusega kaasnevad kõrged müra- ja

õhusaaste tasemed, mis võivad DP realiseerumisel põhjustada häiringuid tulevastele

elanikele.

KSH korraldaja on Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, kes korraldab KSH väljatöötamise

kavatsuse (VTK) ja aruande menetlust ning koostöös Põhja-Tallinna Valitsusega DP ja KSH aruande

eelnõu avaliku väljapaneku ja arutelu.

KSH väljatöötamise kavatsus on aluseks KSH aruande eelnõu koostamisele.

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH väljatöötamise kavatsus

6 / 48

1. KSH eesmärk ja ulatus

Tulenevalt KeHJS-e §-st 311 on KSH eesmärk:

- arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning

kehtestamisel;

- tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse;

- edendada säästvat arengut.

Vastavalt KeHJS-e §-le 32 on keskkonnamõju strateegiline hindamine avalikkuse ja asjaomaste

asutuste osalusel strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju

tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate

meetmete leidmiseks korraldatav hindamine, mille tulemusi võetakse arvesse strateegilise

planeerimisdokumendi koostamisel ja mille kohta koostatakse nõuetekohane aruanne.

KeHJS-e § 33 lg 21 kohaselt korraldatakse planeerimisseaduse mõistes planeeringule keskkonnamõju

strateegilist hindamist planeerimisseaduses sätestatud korras.

PlanS § 124 lg 7 järgi: kui DP koostamisel on nõutav KSH, lähtutakse DP menetlemisel üldplaneeringu

(ÜP) menetlemisele ette nähtud nõuetest.

PlanS-i § 80 lg 2 toob välja KSH väljatöötamise kavatsuse (VTK) ülesanded:

Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuses märgitakse keskkonnamõju

hindamise ulatus ja eeldatav ajakava ning üldplaneeringu rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv

oluline keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise

võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja muu planeeringu koostamise korraldajale

teadaolev asjasse puutuv teave.

KSH algatamisotsuse kohaselt peab KSH käigus:

- käsitlema ja analüüsima erinevaid planeeringulahenduse alternatiive ning selgitama

keskkonnatingimuste ja keskkonnasäästlike meetmetega arvestades kõige sobilikuma

planeeringulahenduse;

- hindama planeeringu elluviimisega kaasneva mõju merekeskkonnale (sadama- ja ranna-

kindlusrajatiste rajamine, laiendamine ja kasutamine) ja linnakeskkonnale (sh liikluse mõju);

- hindama Bekkeri sadama tegevusest tulenevat mõju planeeringualale ning käsitlema

kahjulike mõjude leevendamise võimalusi;

- arvestama ka teisi piirkonnas menetletavaid planeeringuid ja projekte (sh Bekkeri sadama

kai nr 6 ehitus) ning hinnata nende koosmõju.

Võttes arvesse kavandava tegevuse iseloomu ning ümbruskonna keskkonnatingimusi, määratleti

KSH algatamisel KSH ulatus alljärgnevalt:

- DP ala kui piirkond, kus kavandatava maakasutuse muutuse (jahisadama ja ärifunktsiooniga

elamukvartali rajamine) mõju otseselt avaldub;

- DP kontaktvöönd, millele DP alusel kavandatava tegevuse mõju avaldab;

- arvestatakse ka teiste lähipiirkonnas kavandatavate arendustega ning võimalike koosmõjude

avaldumisega1.

KSHs käsitletavate erinevate keskkonnamõjude ruumiline ulatus, kus avalduv mõju võib olla oluline,

on erinev. Seetõttu täpsustatakse keskkonnamõju ulatust mõju hindamise käigus.

1 Vastav analüüs on käesoleva KSH käigus võimalik selles mahus, mil määral teave teiste arenduste kohta

eksisteerib ja on kättesaadav. Käesoleva KSH käigus ei saa lahendada ega suunata tegevusi, mis käesoleva DP

käsitlusalast väljuvad.

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH väljatöötamise kavatsus

7 / 48

2. Meeruse ja Bekkeri sadamate lühikirjeldus2

OÜ Tallinna Bekkeri Sadam3 on erakapitalil põhinev merekaubasadam kõikide kaubagruppide

käsitlemiseks.

Meeruse sadam asub Põhja-Tallinna linnaosas Kopli lahe kagu-idakaldal. Sadama maa-ala pindala on

72 337 m². Sadama veeala pindala on 52 000 m². Sadam on kaitstud avamere lainetuse eest

muulidega. Sadamas on 11 kaid kogupikkusega 770 m. Sadama territooriumil asuvad kinnised laod

kogupinnaga 4332 m², sealhulgas tootmishoone 1000 m², külmhoone kogumahutavusega 633 m²

ja tolliladu suurusega 600 m². Lahtised laoplatsid asuvad kai nr 5 juures (7500 m²) ja nr 11 juures

(1500 m²), laoplatside üldpindala on 44 646 m².

Arendaja (Logman Invest AS) sõnul on sadama kaudu imporditava killustiku maht aastas ca 600 tuh

tonni.

Meeruse sadama kõrval asub Bekkeri sadam, mille pindala on 185 848 m². Sadama veeala pindala

on 336 300 m². Sadam on kaitstud avamere lainetuse eest muulidega. Kaide üldpikkus on 620 m.

Sadam omab avatud laoplatse ning eraldi laohooneid kauba ladustamiseks: kinnine laokompleks

moodustab 38 658 m² ning laoplatside pindala on 86 370 m². Laoni viib kaks raudtee haru ning

olemas on raudteeplatvorm. Sadam omab ühte puiduterminali ning terminali killustiku

ladustamiseks. Tollilaos on võimalik ladustada jahu, kakaoube ning suhkrut kottides. Kaisid 3 ja 4

kasutatakse kaubakaidena, kuid esimesena nimetatut ainult suurema vajaduse korral. Ülejäänud

kaisid kasutataks laevade seismiseks.

Sadam annab tööd 50 inimesele.

Järgneval joonisel on toodud Meeruse ja Bekkeri sadamate ala skeem koos navigatsioonimärkide ja

tähistega (Joonis 1).

Joonis 1. Meeruse ja Bekkeri sadamate ala skeem. Allikas: Sadama eeskiri, 2020

Lubatust suuremate gabariitidega laevade sisenemine sadamasse, sealt väljumine ja sadama

akvatooriumis manööverdamine toimub laeva kapteni taotlusel sadamakapteni kirjalikul loal

2 Sadama eeskiri. Kinnitatud 01.06.2020 Tallinn Bekker Port – TEENUSED JA INFO (nii Meeruse kii Bekkeri

sadama kohta) 3 Nii Meeruse kui Bekkeri sadama omanik

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH väljatöötamise kavatsus

8 / 48

piirideni, millega on tagatud navigatsiooniohutus vastavalt ilmastiku- ja manööverdamistingimustele.

Akvatoorium on kaitstud 176 m pikkuse kaitsemuuliga (läänemuul), mille välisküljel on betoon-

blokkidest kaldakindlustus. Sadamasse sisenetakse laevatee kaudu, mille pikkus on 500 m, laius

50 m ja minimaalne sügavus 8,1 m. Sadama sissepääsu laius on 110 m ning minimaalne veesügavus

7,0 m.

Järgnevas tabelis (Tabel 1) on toodud Meeruse ja Bekkeri sadamate kaide parameetrid ning joonisel

(Joonis 2) kaide asukohad.

Tabel 1. Sadamate parameetrid

Kai nr

Meeruse sadam

Pikkus (m)

Sügavus (m)

Kai nr

Bekkeri sadam

Pikkus (m)

Sügavus (m)

1 63 4,1 1 131 8,0

2 70 2,7 1a 67 2,3

3 24 2,8 2 150 2,8

4 70 2,8 3 109 3,2

5 116 5,2 4 183 8,3

6 50 2,0

7 42 1,8

8 34 1,8

9 62 2,2

10 63 2,2

11 176 Vt märkust *

*Märkus: mere poolt 70 m ulatuses on garanteeritud sügavus 6,8 m, edasi 70 m ulatuses 4,4 m ning edasi 36 m

ulatuses 3,6 m.

Meeruse sadamasse võib siseneda laev maksimaalsete mõõtmetega: L = 120 m; B = 24 m; T = 6,4

m. Sõltuvalt ilmastikuoludest ja vee tasemest võib sadamakapten kas keelata sissesõidu laeval, mille

üks või enam mõõdet on ülalmainitud piirväärtustes, või lubada sissesõit laevale, mille mõõtmed

ületavad antud piirväärtusi. Sadamasse sisenetakse Kopli lahest kanali kaudu, mille pikkus on

1000 m, laius 50 m ja väikseim süvis 0-taseme juures on 8,0 m.

Bekkeri sadamasse võib siseneda laev maksimaalsete mõõtmetega: L = 170 m; B = 25 m; T = 7,9

m. Sõltuvalt ilmastikuoludest ja vee tasemest võib sadamakapten, kas keelata sissesõidu laeval,

mille üks või enam mõõdet on ülalmainitud piirväärtustes, või lubada sissesõit laevale, mille

mõõtmed ületavad antud piirväärtusi. Sadamasse sisenetakse Kopli lahest kanali kaudu, mille pikkus

on 500 m, laius 85 m ja minimaalne sügavus 0-taseme juures on 8,3 m.

Sadamad ei osuta teenuseid harrastusmeresõitjatele.

Sadama administratsioonil on 5-päevane töönädal, esmaspäevast reedeni. Ametlik tööaeg kestab

kl 08.30-17.00. Laevade lastimine/lossimine toimub ööpäevaringselt vastavalt tellimusele. Sadam

on navigatsiooniks avatud aastaringselt.

Üldjuhul on sadama akvatooriumil liiklemine keelatud kui loode- või põhjatuule kiirus on üle 18 m/s

ja laine kõrgus on üle 2,0 m, aga ka nähtavusel alla 300 m. Kraanade kasutamine katkestatakse kui

tuule kiirus ületab 13 m/sek.

Laeva veega varustamise võimalus on kail nr 4 kolmes punktis. Maksimaalne veevõtmise võimalus

ühest sõlmest on 9-10 m³ tunnis.4 Mageveega laeva varustamine toimub kaldasüsteemide kaudu.

Masinaruumi pilsivett ja õlisegust vett (pilsivett) saab ära anda sadama valdajaga lepingulises suhtes

olevale ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõtjale ööpäevaringselt. Prügi (tahkeid

olmejäätmeid) saab ära anda jäätmeluba omavatele ettevõtjatele, kes peavad vajadusel korraldama

ka sorteeritud jäätmete vastuvõtu Ohtlikke jäätmeid on võimalik ära anda ohtlike jäätmete

4 Märkus sadama eeskirjas: Hetkel on võimalik varustada laevu ainult tehniliseks otstarbeks kasutatava veega

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH väljatöötamise kavatsus

9 / 48

vastuvõtjatele. Sadamas ei saa ära anda laevade ballastvett. Müra ja prahti (tolmu) tekitavad tööd

on sadamas seisvatel laevadel keelatud. Sadamas tegutsevad ettevõtjad on kohustatud tagama

kasutataval territooriumil puhtuse, korra ning tuleohutuse- ja keskkonnanõuete täitmise.

Sadamates tekkinud reovesi puhastatakse Paljassaare reoveepuhastis.

Joonis 2. Kaide asukohad sadamates

Järgneval joonisel (Joonis 3) on näidatud pääste- ja tuletõrjevahendite paigutus Meeruse ja Bekkeri

sadamate alal.

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH väljatöötamise kavatsus

10 / 48

Joonis 3. Pääste- ja tuletõrjevahendite paigutus sadama-alal

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH väljatöötamise kavatsus

11 / 48

3. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete

alternatiivsete võimaluste kirjeldus

3.1. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus

Arendaja soovib Meeruse kaubasadama asemele rajada ärifunktsiooniga elamukvartali ja

jahisadama. Planeeritava maa-ala suurus on 15,60 ha (Joonis 4).

Joonis 4. DP ala koos kontaktvööndi piiriga. Allikas: DP algatamise otsus, 17.09.2020

Detailplaneeringu koostamisel moodustatakse tootmismaa sihtotstarbega Kopliranna tn 47,

Kopliranna tn 49 ja Kopliranna tn 53b kinnistust ning ärimaa sihtotstarbega Klaasi tn 1, 90%

tootmismaa ja 10% elamumaa sihtotstarbega Marati tn 7 ja tootmismaa sihtotstarbega Marati tn 14

kinnistust äri- ja/või elamumaa, üldkasutatava maa ja transpordimaa sihtotstarbega krundid

määrates ehitusõiguse piirkonda sobiva kõrgusega hoonete, põhiliselt kuni 4-korruseliste ärihoonete,

korterelamute või äripindadega korterelamute, ehitamiseks.

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH väljatöötamise kavatsus

12 / 48

Planeeringus antakse heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega

varustamise põhimõtteline lahendus.

DP-ga tehakse ettepanek muuta planeeritaval alal Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega nr 3

kehtestatud Tallinna üldplaneeringust tulenev maakasutuse juhtotstarve kaubasadama alast

reisisadama alaks ja korruselamute alaks.

DP-ga taotletakse looduskaitseseadusest tuleneva ranna ehituskeeluvööndi vähendamist DP

koostamisel täpsustuva ala ulatuses.

3.2. Detailplaneeringu lähteseisukohad

Detailplaneeringu algatamisotsuse kohaselt tuleb DP koostamisel arvestada järgnevaid lähteseisu-

kohti ja nõudeid:

1. Määrata DP elluviimise etapid kuni 0,75 ja kuni 1,2 hoonestustihedusega alade kaupa.

Hoonestustihedused arvestada ilma rannaala haljasalata. Suurima lubatud tiheduse

realiseerimine jätta viimasesse etappi ning siduda see linnaosa liikumisviiside jaotuse

(modaaljaotuse) muutumisega ning piirkonda teiste linnaosadega ühendava ühistranspordi

ja kergliikluse taristu väljaehitamisega;

2. Sobitada planeeritavad mahud mälestiste ja nende kaitsevööndi keskkonda. Mahtude

kavandamisel analüüsida vaateid Rocca al Mare poolt: Liberty suvemõisa juurest, Vabaõhu-

muuseumist ja kaugemalt Tabasalu klindilt (Vanalinna muinsuskaitseala vaatesektor);

3. Kavandada hoonegruppidele privaatsed või poolprivaatsed mugavalt kasutatavad hoovialad.

Väliruumi planeerimisel arvestada erinevas vanuses elanike vajadusega, lisaks mängu-

väljakutele näha ette puhkealad;

4. Tagada sujuv üleminek Kopliranna tänava ja mere vahelisel alal säilitatavatele endise

kaluriküla hoonetele;

5. Analüüsida Ankru ja Vasara tänavate mõtteliste pikenduste linnaehituslikku lahendust,

arvestada vaadete ja võimalike tuulekoridoridega. Kaaluda tänavate lõpu hoonestamata

jätmist või lõpetada vaatesiht sobivate hoonetega;

6. Tsoneerida hoovialad arvestades nii elanike privaatsuse kui ka mõnes asukohas vajalike

jalakäijate läbipääsudega;

7. Esitada olemasolevatest hoonetest kõrgemate hoonete kavandamisel lahendust põhjendav

linnaehituslik analüüs koos iseloomulike 3D-vaadete või maketiga;

8. Käsitleda Ankru tänavat olulise mere äärde viiva liikumisteljena, lahendada tänavaruumis

väikevormid, sillutis jne sarnaselt rannapromenaadiga;

9. Kavandada äripinnad põhiliste jalakäijate liikumisteede äärde, sh rannapromenaadi

teenindavad kohvikud vms;

10. Arvestada slipi ajaloolise funktsiooniga. Mitte kavandada slipi ette (mere poole) hoonestust.

Lahendada slipi pikendus näiteks maastikuarhitektuurse kujundusega;

11. Kavandada varieeruva funktsiooni, tüpoloogia ja mahuga hoonestus;

12. Tagada vähemalt 15 m ulatuses vee piirist hoonestusest vaba ala. Kõrgemate hoonete

kavandamisel arvestada kujaks 1,5 kordne hoone kõrgus. Põhjendada 50 m ehituskeelu-

vööndi vähendamist;

13. Näha ette täiendavad piirkondlikud sotsiaalse infrastruktuuri, sh sportimise ning vabaaja

veetmise, võimalused. Reserveerida krunt haridusasutuse ehitamiseks või osaleda haridus-

asutuse ehitamise finantseerimises;

14. Käsitleda sadama planeeritavat võimekust ujuvvahendite vastuvõtmisel;

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH väljatöötamise kavatsus

13 / 48

15. Sätestada DP-s tulenevalt Schengeni piirieeskirjadest ja riigipiiri seadusest rahvusvaheliseks

liikluseks avatud sadamas piiripunkti tegevuseks vajalikud tööohutus- ja töötervishoiu-

kohased hooned/ruumid ning kaikoht politsei veesõidukile;

16. Planeerida tähistatud ja piiratud piiripunkti territoorium või kai osa, kus teostatakse

veesõidukite piirikontrolli;

17. Kavandada kogu DP ala ulatuses mere äärde avaliku kasutusega rannapromenaad.

Promenaadile autoliiklust mitte kavandada, kuid arvestada piirneva ala teeninduse ja

juurdepääsu vajadusega;

18. Analüüsida ja põhjendada avaliku kasutusega alade määramise vajadust ja ulatust, esitada

ettepanekud alade avaliku kasutuse tagamiseks;

19. Lahendada sujuvalt olemasolevate ja kavandatavate sõiduteede, rannapromenaadi, kõnni

ja/või kergliiklusteede ühendused;

20. Planeeringuala parkimisvajadus lahendada maa-alustes parklates. Selgitada välja piirnevate

kinnistute parkimisvajadus ja võimalused;

21. Anda planeeritava parkimismahu alusel hinnang liiklusmõjust piirnevatele ristmikele

(eelkõige Vasara – Kopli; Kopli – Pelguranna – Sõle) lisanduvale liikluskoormusele;

22. Määrata koostöös Tallinna Transpordiametiga ühistranspordi – sh trammikoridorid ja

tänavate laiused. Kavandada ühtlase laiusega Meeruse, Vasara, Ankru ja Kopliranna tänavad

ning vajadusel eraomanduses Klaasi tänav. Arvestada, et Meeruse tänav on juurdepääsuks

Meeruse tn 3, 9, Kopliranna 27a, 29 ja 33 kinnistutele. Tagada mh juurdepääs sadama kaile,

slipile ja jahtklubihoonele, arvestada veesõidukite äraveoks vajaliku tänavaruumiga;

23. Kavandada teed, parkimiskohad jm liiklusrajatised vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad“

nõuetele. Tagada sadama parkimisvajadus normatiivi alusel vajaduspõhiselt;

24. Näha ette planeeringualal haljastuse osakaal keskmiselt 20%. Elamufunktsiooni ülekaaluga

kruntidel kavandada rohkem haljastust;

25. Tagada I ja II väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine ning võimalusel III väärtusklassi

kõrghaljastuse säilimine. Säilitatava kõrghaljastuse juurestiku kaitsealale hoonestusala, teid,

parklat, tehnovõrke ega teisi kaevetöid nõudvaid lahendusi mitte kavandada. Kõrghaljastuse

kaitsel juhinduda mh EVS 843:2016 nõuetest. Asendusistutus kavandada maksimaalselt

planeeringualale;

26. Viia läbi looduskaitseliste väärtuste inventuur, pöörata tähelepanu kaitstavate rohttaime-

liikide ja invasiivsete võõrtaimeliikide võimalikule esinemisele. Kaitstavate liikide inventuuri

välitööd teostada ajavahemikus maist juulini kuni kahel korral, et tuvastada varased ja

hilised liigid. Inventuuri peab teostama kaitstavaid taimeliike tundev ekspert;

27. Täpsustada kultuuriväärtuslike leidude võimalikkust ning uuringute vajadust. Kirjutada

vastavad nõuded sisse muinsuskaitse eritingimustesse ja arvestada nendega DP-s;

28. Täpsustada olmejäätmete kogumiskohad ja jäätmeveoki juurdepääsud, arvestades

hoonestusala ulatust ning Tallinna jäätmehoolduseeskirja nõudeid. Pakkuda uuele äri- ja

elamupiirkonnale alternatiivsed olmejäätmete kogumislahendused (süvistatud kogumis-

mahutid, ühised kogumispunktid mitmele kinnistule, kaasaegsed jäätmeruumid hoone

mahus vms);

29. Teostada keskkonnaseisundi ülevaade ning vajadusel reostusuuringute aruanded pädevust

ja tegevuslube omava isiku poolt. Ülevaates kirjeldada mh planeeritaval alal varem toimunud

tegevusi, prognoosida jääkreostuse esinemise võimalikkust pinnases ja anda juhised

edasisteks tegevusteks. Jääkreostusega objektid tähistada tugiplaanil ning näha ette

reostuse likvideerimine enne ehitustööde algust;

30. Hinnata Bekkeri sadama tegevusest tuleneva müra ja õhusaaste (sh tolmu) mõju DP alale;

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH väljatöötamise kavatsus

14 / 48

31. Määrata järgmised tingimused ehitusprojekti koostamiseks: koostada väliruumi, sh

haljastuse projekt, mille projekteerimisse kaasata tase 7 kutsetunnistusega maastiku-

arhitekt; vältimaks lindude kokkupõrkeid ehitistega, mitte kavandada suuri klaaspindu või

kasutada lahendusi, mis muudavad klaasi lindudele nähtavaks (nt kasutada klaasidel

mustreid, frittklaasi, mattklaasi (peegeldus 0-10%), toonitud klaasi või klaasruudustikke).

Kavandada hoonete kirde- ja/või kagukülgedele betoonmaterjalist tehispesad piiritajatele.

Hoone kohta paigaldada 5-10 tehispesa, kuid detailplaneeringuala peale kokku 90-100

tehispesa.

3.3. Reaalsed alternatiivid

Kavandatava tegevuse alternatiivid peavad olema reaalsed. Reaalsete alternatiivide määratlemisel

lähtutakse järgmistest kriteeriumitest:5

- alternatiiv on vastavuses kavandatava tegevuse eesmärgiga; alternatiiv on vastavuses

õigusaktidega;

- alternatiiv on tehniliselt teostatav;

- alternatiiv on majanduslikult teostatav, st võimaldab kavandatava tegevuse eesmärgi

saavutamist mõistlike vahenditega;

- alternatiiv võimaldab kavandatava tegevuse eesmärgi saavutamist mõistliku ajaga;

- alternatiiv vastab parimale võimalikule tehnikale ja/või parimale praktikale;

- arendaja on põhimõtteliselt valmis pakutud alternatiivi rakendama.

KSH algatamisotsuse kohaselt peab KSH käigus käsitlema ja analüüsima erinevaid planeeringu-

lahenduse alternatiive ning selgitama keskkonnatingimuste ja keskkonnasäästlike meetmetega

arvestades kõige sobilikuma planeeringulahenduse.

Kui detailplaneeringu koostaja pakub välja mitu planeeringulahendust, siis nende lahenduste

keskkonnamõju hinnatakse ja kirjeldatakse KSH aruandes.

Kavandatavat tegevust ja selle reaalseid alternatiive hinnatakse võrdluses tänase olukorra ehk 0-

alternatiiviga (kavandatavat tegevust ei realiseerita ning jätkub tänane olukord).

5 Allikas: Keskkonnamõju hindamine. Juhised menetluse läbiviimiseks tegevusloa tasandil. Koostaja: K.

Peterson. Keskkonnaministeerium, 2007

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH väljatöötamise kavatsus

15 / 48

4. Seosed asjakohaste arengu- ja

planeerimisdokumentidega

4.1. Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering

Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu (ÜP) koostamine on algatatud 2006. a, et kehtivat Tallinna

üldplaneeringut Põhja-Tallinna piirkonna osas täpsustada ning kaasajastada. Üldplaneeringu

eesmärk on Põhja-Tallinna linnaosa territooriumi edasiste arengusuundade kavandamine ja

territooriumi funktsionaalne planeerimine sidustatuna linna üldiste arengusuundadega. ÜP on

edaspidi aluseks Põhja-Tallinna linnaosa territooriumi kasutamisele ning elukeskkonna

kujundamisele. ÜP on koostatud orineteeruvalt 20 aasta ajaperspektiivi silmas pidades.6

Koostatavas ÜPs on juba arvestatud Meeruse sadamaala arenguplaanidega ning ÜP maakasutuse

kaardil on sadamaala määratud keskuse ja segahoonestusalaks (Joonis 5).

Joonis 5. Väljavõte koostatava Põhja-Tallinna ÜP maakasutuse kaardist

Koostatava ÜP seletuskirjas (seisuga august 2020) on Meeruse sadamaala kohta märgitud järgmist:

Keskuse alal lubatud funktsioonid on ettevõtlus-, teenindus-, kaubandus, sadama-, avalik funktsioon,

loovmajandus, majutusfunktsioon ja elamine. Ala läbib rannapromenaad. Detailplaneeringute

koostamisel tuleb eesmärgiks seada mereääre avamine ja meresuunaliste ühenduste loomine,

vaated merele ja selle äärde avalike või avalikkusele suunatud teenuste, mitmekülgsete tegevus-

võimaluste loomine. Üldpõhimõte on, et mereäärsetel arengualadel uushoonestuse korruselisus

langeb mere suunas. Minimaalseks haljastuse osakaaluks näha ette vähemalt 20%.

6 Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering (tööversioon/menetluses) > Linnaplaneerimise koduleht > Tallinn

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH väljatöötamise kavatsus

16 / 48

Täpsemad tingimused ala kohta on sõnastatud järgmiselt: Meeruse kaluriküla – eesmärk on

kaluriküla miljöö säilitamine. Kalurikülale iseloomuliku struktuuri säilitamiseks ja tugevdamiseks on

lubatud ja soovitatav kinnistutele mere äärde teise väiksema kalurikülale iseloomuliku mahuga

ühekorruselise ca 50-100 m2 ehitisaluse pinnaga viilkatusega elamu või abihoone rajamine.

Väärtuslike üksikhoonetena kuuluvad säilitamisele kaks säilinud kalurielamut: Kopliranna tn 23a ja

Kopliranna tn 13/2. Neile laienevad miljööalade kaitse- ja kasutustingimused.

ÜP seletuskirja kohaselt tuleb suuremad arengualad (peamiselt segahoonestusalaks ümber-

kujunevad tööstus- ja/või sadamaalad) varustada hea ja kiire ühistranspordiga. Arengualade

planeeritavad hoonestustihedused ja detailplaneeringu välja ehitamise etapid tuleb siduda

ühistransporditaristu välja ehitamise kohustusega ning liikumisviiside osakaalude muutumisega.

Üldine printsiip on, et mida suurem on osakaal säästlike liikumisviiside suunas (ühistransport,

rattaliiklus) seda suuremat ehitusmahtu on võimalik realiseerida. ÜP ühistranspordi kaardil (Joonis

6) on näidatud olemasolevad ja perspektiivsed ühistranspordiliinid ning võimalikud peatused 300 m

teenindusraadiusega. Perspektiivsete ühistranspordipeatuste täpsed asukohad määratakse hilisema

projekteerimise käigus.

Joonis 6. Väljavõte koostatava Põhja-Tallinna ÜP ühistranspordi kaardist

Üldplaneeringuga seatakse liikuvuse osas järgmised eesmärgid:

- autoliikluse osakaalu kasvu pidurdamine liikumisviisides, läbi kõiki liikumisviise arvestava

ja jalgsikäimist soodustava tänavavõrgu planeerimise;

- ühistranspordi teenuse kättesaadavuse ja kasutatavuse suurendamine, läbi uute

ühistranspordiliinide ja -peatuste reserveerimise arengualadel kiirema ühenduse

tagamiseks linnakeskusega;

- rattateede võrgustiku planeerimine, et jalgrattaliikluse osakaal liikumistes tõuseks

vähemalt 10%-ni;

- mitmekesise maakasutusega linnaruumi kavandamine, kus elu- ja töökohad ning avalikud

teenused paiknevad lähestiku ning leevendavad sundliikumist.

Meeruse sadamaala DP koostamisel tuleb lähtuda koostatavas ÜP-s määratletud tingimustest.

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH väljatöötamise kavatsus

17 / 48

4.2. Detailplaneeringud7

Planeeritaval maa-alal kehtib Klaasi tn 1, osa Marati tn 14, Marati tn 7 ja Kopliranna tn 53b kinnistul

Tallinna Linnavolikogu 02.06.2006 otsusega nr 164 kehtestatud Bekkeri sadama (Marati tn 4a, 7 ja

14) detailplaneering ning Meeruse, Sirbi, Kopliranna, Klaasi (Marati tn 14 kinnistul) tänava,

Kopliranna tn 47 kinnistu ja osaliselt Kopliranna tn 25 kinnistu osal Tallinna Linnavolikogu 25.06.2009

otsusega nr 155 osaliselt kehtestatud Sirbi, Kopliranna, Vasara tänava ja mere vahelise ala

detailplaneering (Joonis 7).

Joonis 7. DP alal ja kontaktvööndis algatatud ja kehtestatud DP-d. Allikas: Maa-amet,

detsember 2020

Sirbi, Kopliranna, Vasara tänava ja mere vahelise ala detailplaneeringus kavandati tänavate maa-

alad ja tehnovõrgud. Planeeringulahendus on kehtiva detailplaneeringuga kattuvas osas Meeruse

tänaval ja Vasara tänava osas ellu viimata, tänavad on välja ehitamata.

Bekkeri sadama (Marati tn 4a, 7 ja 14) detailplaneeringus on slipihoone märgitud

rekonstrueeritavaks ning Klaasi tänav nähti ette liita sadama territooriumiga. Planeeringulahendus

on kattuvas osas ellu viidud Klaasi tänava osas (liidetud Marati tn 14 kinnistuga), kuid slipihoonet ei

ole rekonstrueeritud. DP alusel kavandatakse ehitada välja ka kai nr 5 ja 6 (Joonis 8).

Meeruse sadamaala DP kehtestamisega muutuvad Bekkeri sadama (Marati tn 4a, 7 ja 14)

detailplaneering ning Sirbi, Kopliranna, Vasara tänava ja mere vahelise ala detailplaneering

käesolevas detailplaneeringus käsitletava maa-ala osas kehtetuks.

Seonduvaid detailplaneeringuid käsitletakse põhjalikumalt KSH aruandes.

7 Allikas: KSH lähteülesanne

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH väljatöötamise kavatsus

18 / 48

Joonis 8. Väljavõte Bekkeri sadama DP joonisest kai 5 ja 6 asukohas

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH väljatöötamise kavatsus

19 / 48

5. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus

5.1. Asustus

Meeruse sadam asub Põhja-Tallinna linnaosas Kopli asumis, kus 2019. a jaanuari seisuga elas 6667

inimest (Joonis 9) ja linnaosas kokku 59 591 inimest, s.o 13,5% kogu Tallinna elanikkonnast.

Linnaosa rahvastikutihedus oli 3889 inimest/km². Prognooside kohaselt kasvab linnaosa rahvaarv

järgneva 25 aasta jooksul ca 13 700 elaniku võrra. Linnaosa pindala on 15,19 km², mis moodustab

9,5% kogu Tallinna linna territooriumist.8

Joonis 9. Põhja-Tallinna asumid koos rahvaarvuga (seisuga 01.01.2019)

Koostatava Põhja-Tallinna linnaosa ÜP seletuskirja kohaselt on linnaosa kontekstis keskse tähtsusega

avalik ruum: 1) mereäär; 2) olemasolevad ja perspektiivsed asumite keskused; 3) rohe ja –

rekreatsioonialad; 4) erinevaid alasid siduv ja kõiki liikumisviise arvestav tänavaruum. Mere äär ja

linnaruumi avanemine mere äärsetele aladele on linnaosa peamine väärtus. ÜP üks eesmärk on luua

linna ja mere vaheline tugev side läbi avalikus kasutuses oleva maastikuarhitektuurse objekti –

rannapromenaadi.

8 Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering (tööversioon/menetluses) > Linnaplaneerimise koduleht > Tallinn

DP ala asukoht

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH väljatöötamise kavatsus

20 / 48

5.2. Maakasutus

Meeruse sadam asub Kopli poolsaarel, kus asub mitmeid sadamaid. Neist lähimad on Bekkeri sadam

ja Piirivalvesadam.

Planeeritava maa-ala suurus on 15,60 ha. DP alale jäävate kinnistute sihtotstarve on tootmismaa.

DP alaga piirnevad järgmiste sihtotstarvetega kinnistud:

- üldkasutatav maa (Kopliranna tn 25, KÜ 78401:101:1735);

- transpordimaa (Meeruse tänav T, KÜ 78401:101:1621; Vasara tänav T3,

KÜ 78401:101:0909; Kopliranna tänav T2, KÜ 78401:101:0894 ja Ankru tänav,

KÜ 78401:101:1619);

- elamumaa (Vasara tn 30, KÜ 78401:101:2649);

- ärimaa (Kopliranna tn 43, KÜ 78408:808:0251 ja Klaasi 1, KÜ 78408:808:0116);

- tootmismaa (Marati tn 14, KÜ 78401:101:5316).

Kehtiva Tallinna üldplaneeringu kohaselt on DP alal tegemist kaubasadama alaga. Koostatava Põhja-

Tallinna linnaosa üldplaneeringuga määratakse DP ala keskuse alaks, kus on ette nähtud

segahoonestusala (vt lisaks VTK ptk 4.1).

5.3. Müra, vibratsioon ja õhukvaliteet

Müra

2017. a valmis Tallinna linna strateegiline mürakaart9, mis on koostatud 2015. a olukorra kohta.

Strateegiline mürakaart annab üldhinnangu linna pikaajalisele (aasta keskmisele) mürasituatsioonile.

DP ala piirkonna summaarset mürataset (sh tööstus- ja liiklusmüra) iseloomustab Joonis 10 ning

tööstusmüra10 Joonis 11.

Joonis 10. Summaarne müratase päeval (vasakul) ja öösel (paremal) DP ala piirkonnas.

Allikas: Tallinna linna strateegiline mürakaart 2017

9 Tallinna linna strateegiline mürakaart 2017. Kättesaadav: www.tallinn.ee/keskkond/murakaart-2017 10 Tööstusmüra on eraldi välja toodud, kuna keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva

müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ § 4 kohaselt kuuluvad

sadamad tööstusmüra alla. eRT: www.riigiteataja.ee/akt/127052020002?leiaKehtiv

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH väljatöötamise kavatsus

21 / 48

Joonis 11. Tööstusmüra tase päeval (vasakul) ja öösel (paremal) DP ala piirkonnas.

Allikas: Tallinna linna strateegiline mürakaart 2017

Tallinna linna strateegilise mürakaardi joonistelt nähtub, et DP ala piirkonnas on olulisemad

müratekitajad Bekkeri ja Meeruse kaubasadamad (tööstusmüra). Liikluse osas (liiklusmüra) on

suurim müratekitaja Kopli tänav, mille kaugus DP ala lähimast punktist on ca 330 m. DP alale

ülenormatiivset müra Kopli tänavalt ei levi.

Müra sadamates põhjustavad eelkõige killustiku raudteeveod ning erinevad puistekaupade

laadimisoperatsioonid. Lisaks mõjutab mürataset piirkonnas sadamat teenindavate transpordi-

vahendite liikumine ümberkaudsetel tänavatel. Bekkeri ja Meeruse sadamate puhul on olemasolevas

olukorras tegemist tootmismaa juhtotstarbega aladega, kus müra normtasemed ei kehti11.

Perspektiivses olukorras, kus koostamisel oleva Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringuga

määratakse Meeruse sadamaala keskuse- ja segahoonestusalaks ning koostatav DP näeb seal ette

ärifunktsiooniga elamukvartali, kuulub Meeruse sadamaala III mürakategooriasse (keskuse maa-

ala), kus nii päevasel kui öisel ajal kehtib tööstusmüra piirväärtus 65 dB12. Tallinna strateegilise

mürakaardi kohaselt on Meeruse sadamaalal olemasolev müratase nii päeval kui öösel vahemikus

65-69 dB (paiguti üle 70 dB), mis on kõrgem, kui III kategooriasse kuuluvatel aladel lubatud. Kuna

pärast DP kehtestamist ei jätku Meeruse sadamaalal senine tegevus, siis mürataseme olemasoleva

olukorraga võrreldes langeb. Samas nähtub mürakaartidelt, et müra levib sadamaaladelt ka

kaugemale. Seega perspektiivis mõjutab DP ala sellega vahetult piirnema jääv Bekkeri kaubasadam

ning sealsed müraallikad. Milline on Bekkeri kaubasadama müratase eraldiseisvalt ja kui kaugele

millise tasemega müra sealt levib, mürakaardilt ei nähtu.

Bekkeri ja Meeruse kaubasadamate mürataset on eraldiseisvalt hinnatud 2018. aastal teostatud

müramõõtmiste13 raames. Mõõtmiste eesmärk oli määrata müratase sadamatele lähemal asuvate

elamute maa-aladel, kust on kohalikelt elanikelt laekunud kaebusi seoses sadamatest lähtuva

11 AÕKS § 57 kohaselt kuulub tootmise maa-ala V mürakategooriasse, müra normtasemed on kehtestatud

AÕKS § 56 lõike 4 ja § 61 lõike 1 alusel on keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva

müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ I-IV mürakategooriasse

kuuluvatele aladele. eRT: www.riigiteataja.ee/akt/127052020002?leiaKehtiv 12 Vt eelmine viide 13 Tööstusmüra tasemete mõõtmine ja müra hinnatud tasemete määramine tööstusobjekti ümbritseval

elamisalal. Bekkeri ja Meeruse sadamate territoorium ja lähiümbrus. Müra mõõtmiste aruanne. Terviseamet,

2018.

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH väljatöötamise kavatsus

22 / 48

mürahäiringuga. Mõõtmiste käigus uuriti järgmiste sadamate territooriumidel töötavate müraallikate

mõju: sadama tehnoloogilised seadmed laevade peale- ja mahalaadimiseks ning veoautode ja

kaubarongide liiklus ja laadimisseadmete töö sadamate territooriumil. Mõõtmiste tulemusel selgus,

et sadamatele lähematel elamualadel (Marati ja Kopliranna tee äärsed elamud, kaugused

müraallikast ca 90-250 m) ei ületa müratase kehtestatud piirtasemeid nii päeval kui öösel

(piirväärtus päeval: 60 dB, mõõdetud kõrgem müratase: 46-50 dB; piirväärtus öösel: 60 dB,

mõõdetud kõrgem müratase 38-41 dB). Bekkeri kaubasadama territooriumil mõõdeti müratasemeks

päeval 62,9 dB ja öösel 56,8 dB. See on mõnevõrra madalam Tallinna strateegilisel mürakaardil

toodust. Kuna mõõtmispunkt asus Bekkeri sadama territooriumi keskosas, siis millist mürataset võib

sadama töö põhjustada vahetult DP piiril või selle alal, mõõtmistulemustest ei nähtu.

Vibratsioon

Pinnase kaudu leviva vibratsiooni teke on võimalik Bekkeri ja Meeruse kaubasadamates seoses

raskeveokite liiklemisega territooriumidel ning vagunite liiklemisega raudteel. Täpsemad andmed

tekkiva vibratsioonitaseme ja leviku ulatuse kohta puuduvad.

Õhukvaliteet

DP alale lähim seirejaam, kus teostatakse välisõhu kvaliteedi pidevseiret, asub sellest ca 2,5 km

kaugusel Kopli tn 76 kinnistul, Kopli kaubajaama lähistel (Rahu seirejaam). Jaama asukoht on valitud

iseloomustamaks tööstus- ja kohtkütte piirkonna õhukvaliteeti ning selles mõõdetakse

lämmastikdioksiidi (NO2), vääveldioksiidi (SO2), süsinikoksiidi (CO), osooni ja peeneid osakesi

(PM10). Seireandmete põhjal on välisõhu kvaliteet piirkonnas väga hea. Seiratavate saasteainete

osas probleeme, st kehtestatud piirväärtuste ületamisi ei esine ning kontsentratsioonid välisõhus on

aastate lõikes olnud kas üldiselt langustrendis või stabiilised.14 Arvestades aga nii Rahu seirejaama

kaugust DP alast kui ka seda, et kavandatava tegevuse piirkonna maakasutus, tegevused ning

saasteainete hajumistingimused on erinevad (DP ala paikneb vahetult mere ääres), siis selle andmeid

kavandatava tegevuse piirkonda (eeskätt tootmistegevuse mõju iseloomustamiseks) siiski üle kanda

ei saa.

Kavandatava tegevuse piirkonna välisõhu kvaliteedi iseloomustamise üheks võimaluseks on teha

seda piirkonnas registreeritud paiksete heiteallikate ning neist õhku väljutavate saasteainete kohta

olemasolevate andmete põhjal. DP alal ja sellest kuni ühe km raadiuses15 on kokku registreeritud 57

paikset heiteallikat16. Kõige enam paikseid heiteallikaid on seotud soojuse tootmisega (katlamajad,

20 tk) ja laadungikäitlusega sadamates (laadungikäitlus kaidel, puistlasti ladustamine ja vagunite

laadimine, kokku samuti 20 heiteallikat). Sadamategevusega seotud heiteallikatest viis asuvad

koostava DP alal ehk praeguse Meeruse ning teised Bekkeri kaubasadama territooriumil. Ülejäänud

heiteallikad on seotud laevaremondi ja kummitoodete tootmisega (vastavalt 16 tk ja 1 tk). Ülevaate

piirkonnas registreeritud paiksete heiteallikate paiknemisest annab Joonis 12.

Piirkonna paiksetele heiteallikatele väljastatud keskkonnalubadest ja/või nende andmise/muutmise

korraldusest17 nähtub, et kõikide heiteallikate puhul jäävad välisõhku väljutatavate saasteainete

kontsentratsioonid väljaspool ettevõtete tootmisterritooriume allapoole kehtestatud õhukvaliteedi

piirväärtusi18. Samas tuleb arvestada, et mitmed load on praegu kehtivaid õigusakte, metoodikaid ja

14 Eesti välisõhu kvaliteet kodulehekülg ohuseire.ee, seisuga 04.01.2021 15 Bekkeri ja Meeruse sadamate heiteallikate teoreetiline mõjupiirkond on 500 m (allikas: OÜ Tallinna Bekkeri

Sadam välisõhku eralduvate saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekt. Adapte OÜ, 2017). Ühe km näol

on seega tegemist piisava puhvervaruga ning veelgi kaugemal paiknevate heiteallikate kaasamine ei ole vajalik. 16 Keskkonnalubade infosüsteem KOTKAS heiteallikate register, seisuga 04.01.2021 17 Keskkonnalubade infosüsteem KOTKAS, seisuga 04.01.2021 18 Õhukvaliteedi piirväärtus on saasteaine lubatav kogus välisõhu ruumalaühikus või pinnaühikule sadestunud

saasteaine lubatav kogus, mis on kehtestatud teaduslike andmete alusel ning mis nimetatud koguse ületamise

korral tuleb saavutada kindlaksmääratud aja jooksul ja mida edaspidi ei tohi enam ületada (AÕKS § 10 lg 1).

Piirväärtuse kehtestamise eesmärk on vältida, ennetada või vähendada saasteaine ebasoodsat mõju inimese

tervisele või keskkonnale. Piirväärtused on kehtestatud AÕKS § 47 lõigete 1 ja 2 ning § 48 lõike 1 alusel

Keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud

piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“, eRT: www.riigiteataja.ee/akt/129122016044?leiaKehtiv

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH väljatöötamise kavatsus

23 / 48

piirnorme arvestades vananenud19, mistõttu olemasolevad andmed ei pruugi siiski tegelikku olukorda

iseloomustada.

Joonis 12. Meeruse sadamaala DP piirkonnas registreeritud paiksed heiteallikad. Allikad:

KOTKAS heiteallikate register, aluskaart Maa-amet, seisuga 04.01.2021

Bekkeri ja Meeruse kaubasadamate tegevuse osas on esitatud kohalike elanike poolt kaebusi seoses

välisõhu kvaliteediga – tolmu teke ja levik elamualadele (lähim elamu asub heiteallikast ca 90 m

kaugusel). Nii teostatud arvutuste kui reaalsete mõõtmiste kohaselt normide ületamist tuvastatud ei

ole20.

Bekkeri ja Meeruse kaubasadamad on DP ala lähipiirkonnas olulisemateks välisõhu kvaliteedi

mõjutajateks. Sadamate tegevusega kaasnevateks põhilisteks saasteaineteks on tahked osakesed

PM-sum ja PM10, mida paisatakse välisõhku erinevate puistekaupade käsitlemisel. Teisi paikseid

19 Keskkonnaload on väljastatud enne 2017. a ehk enne AÕKS seaduse jõustumist (jõustus 01.01.2017) ja

kehtestati uued nõuded saasteainete heitkoguste ja tekkivate saastetasemete hindamiseks, sh erinevate

käitiste koosmõjus. 20 Keskkonnaameti 25.04.2018 korraldus nr 1-3/18/1079 Bekkeri ja Meeruse kaubasadamatele väljastatud

õhusaasteloa nr L.ÕV/328352 muutmiseks. Kättesaadav keskkonnalubade infosüsteemis KOTKAS, seisuga

05.01.2021

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH väljatöötamise kavatsus

24 / 48

heiteallikaid, mis välisõhku samu saasteaineid paiskavad, piirkonnas (ühe km raadisuses)

registreeritud ei ole.

Bekkeri ja Meeruse kaubasadamatele koostatud välisõhku eralduvate saasteainete lubatud

heitkoguste (LHK) projekti kohaselt21 põhjustab suurimat summaarsete osakeste (PM-sum)

saastatuse taset soola ja sulfaatide laadimine Meeruse kail nr 5, mis moodustab 13% osakestele

kehtestatud ühe tunni keskmisest õhukvaliteedi piirväärtusest ning suurimat peenosakeste (PM10)

saastatuse taset soola ja sulfaatide laadimine Bekkeri kail nr 1, mis moodustab 56% peenosakestele

kehtestatud 24 h keskmisest õhukvaliteedi piirväärtusest22. Kaide asukohti vt Joonis 2 (ptk 2). Kuna

koostatava DP-ga kavandatakse Meeruse kaubasadama asemel jahisadam ja uus ärifunktsiooniga

elamukvartal, siis puistekaupade laadimist ja sellega seotud saasteainete heidet Meeruse sadama

alal DP elluviimise järgselt ei toimu. Perspektiivis DP alaga vahetult piirneva Bekkeri kaubasadama

territooriumil olevatest heiteallikatest DP alale ülenormatiivsetes kontsentratsioonides saasteainete

levikut ei esine23.

Lisaks paiksetele heiteallikatele mõjutavad piirkonna välisõhu kvaliteeti liiklus ning olmekütmine

(Kopli asumi majade lokaalküte ja kütuste põletamisel tekkiv saaste). Kuna Rahu seirejaama

eesmärk on muuhulgas mõõta kohtkütte piirkonna õhukvaliteeti ja seiretulemuste põhjal on välisõhu

kvaliteet väga hea, siis võib eeldada, et DP ala piirkonnas, kus kohtkütteallikaid on vähem, samuti

probleeme siinkohal ei esine. Nii energeetika kui transpordi valdkonnas on üldiselt täheldatav

välisõhu kvaliteedi oluline paranemine võrreldes 2005. a, st et saasteainete sisaldused välisõhus on

olnud langustrendis või stabiilsel tasemel ning vastava trendi jätkumist on eeldada ka vähemalt

järgmisel kümnel aastal24.

Lõhnahäiringuid põhjustavaid kaupu Bekkeri ja Meeruse kaubasadamates ei käsitleta, samuti ei ole

lõhnahäiringuid teada ka teiste piirkonda jäävate käitiste tegevustega seoses (keskkonnalubade

andmetele tuginedes).

5.4. Aluspõhi ja pinnakate

Meeruse sadama piirkond asub mattunud oru piirkonnas ja on kaetud 5-30 m paksuse pinnakattega,

mis koosneb peenliivast (Limneamere basseinis või rannal settinud meresetted Q2Lm). Akvatoorimis,

mere põhjas on moreen, sorteerimata glatsiogeenne purdsete, mis võib sisaldada osakesi

savifraktsioonist kuni rahnudeni (Q1jrVr_g) ning liiv ja kruus (Limneamere basseinis või rannal

settinud meresetted Q2Lm). Pinnakatte all paikneb Kambriumi ladestu Terre-Neuve ladestiku

Lontova kihistu rohekashall, violetne või kirju savi aleuroliidi ja liivakivi vahekihtidega (Cm1ln).

Akvatooriumis avanevad Terre-Neuve-Kambriumi ladestik 2, varasemast Kambriumi ladestu

kolmikjaotusest lähtunud Alam-Kambriumi ladestiku rohekas-hall ja kirju savi, väga peene- ja

peeneteraline liivakivi, aleuriitne liivakivi. (Cm1-2, nelikliigestuse järgi Kambriumi Terre-Neuve ja

Kambriumi ladestik 2 koos) ning Ediacara ladestu (E) setendid, peene- ja keskmiseteraline liivakivi

ja aleuroliit ning savi.25

21 OÜ Tallinna Bekkeri Sadam välisõhku eralduvate saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekt. Adapte OÜ,

2017 22 Keskkonnaameti 25.04.2018 korraldus nr 1-3/18/1079 OÜ Tallinna Bekkeri Sadama õhusaasteloa nr

L.ÕV/328352 muutmise kohta 23 OÜ Tallinna Bekkeri Sadam välisõhku eralduvate saasteainete LHK projekt. Adapte OÜ, 2017 24 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020-2030.

Keskkonnaministeerium, 2019. Kättesaadav: www.envir.ee/et/eesmargid-

tegevused/valisohukaitse/ohusaasteainete-vahendamise-programm. Vaadatud seisuga 05.01.2021 25 Maa-ameti geoloogiline baaskaart 1:50000

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH väljatöötamise kavatsus

25 / 48

5.5. Põhja- ja pinnavesi

5.5.1. Põhjavesi

DP ala asub piirkonnas, kus maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi põhjavesi on looduslikult

kaitstud (väga madala reostusohtlikkusega). Põhjavesi on looduslikult väga hästi kaitstud maapinnalt

lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. Põhjavesi liigub põhja suunas. Meeruse sadama alal ja selle

vahetus läheduses ei asu Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduse andmetel ühtegi puurkaevu.

Lähimad puurkaevud PRK0000239 ja PRK0000236 asuvad DP alast 300-400 m kaugusel (Joonis 13).

Puurkaevud ammutavad vett 140 m sügavusest Kambriumi-Vendi põhjaveekogumist.

Joonis 13. Veekaitselised piirangud DP ala piirkonnas. Allikas: Maa-amet, 2020

5.5.2. Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuveekogum

Planeeringuala (sadama akvatoorium ja muulide piirkond) hõlmab väikest osa Kopli lahest, mis

kuulub Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuveekogumisse (Joonis 14).

Harju alamvesikonna rannikumere madalama ala pindala on ca 980 km2, soolsus 5-7‰, loodete

ulatus väiksem kui 1 m, sügavus vähem kui 30 m ning on hooajaliselt kihistunud. Kopli laht on üks

Tallinna lahe osaveekogudest, asudes Kopli poolsaare ja Kakumäe poolsaare vahel. Põhja-Eesti klindi

ja rannikumadaliku kokkupuutekohale on kuhjunud ulatuslikud rusukalded, mis palistavad klindi

jalamit ning loovad erilised tingimused taimestiku kasvuks. Kopli lahe pindala on ca 16,8 km2.26

26 Stroomi ranna suplusvee profiil. Terviseamet. Tallinn, 2020 (Avalikud andmed :: Terviseamet (sm.ee))

Puurkaev nr PRK0000239

Puurkaev nr PRK0000236

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH väljatöötamise kavatsus

26 / 48

Joonis 14. Kopli lahe paiknemine Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuveekogumis.

Allikas: Keskkonnaagentuur (väljavõte rannikuveekogumite skeemist27)

2019. aasta seireandmete põhjal klassifitseerus Muuga-Tallinn-Kakumäe lahe veekogum ökoloogilise

seisundi kvaliteediklassi kesine. Füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate (FÜKE) alusel veekogumi

seisundi hindamisel arvesse võetud viimase kuue aasta jooksul kogutud andmeid (keskmine),

kusjuures üldfosfori (Püld) väärtus on hea ja kesise piiri peal. Viimase seireaasta ehk 2019. aasta

FÜKE koondhinnang on hea. Keskkonnaministri 16.04.2020 määruse nr 19 järgi, rannikuveekogumis,

mille kohta on iga-aastased andmed klorofüll a ja fütoplanktoni biomassi kohta, võib ökoloogiliste

kvaliteedisuhete arvutamiseks kasutada seisundi hindamise aasta ja sellele eelneva kuue aasta

seireandmete aritmeetilise keskmise väärtust. Võttes nii viimase kuue aasta fütoplanktoni väärtuste

keskmist, kui 2019. aasta tulemusi, kogumi bioloogiline kvaliteedielement FÜPLA klassifitseerub

klassi kesine. Halba koondseisundit määrab kogumi keemilise seisundi hinnang. Halba keemilist

seisundit põhjustavad bromodifenüüleetrid ja elavhõbe elustikus ja tributüültina settes. Üle

määramispiiri avastatud ja seega survet avaldavad veel seitse ühendit: antratseen, Cd, Pb, Ni, PFOS,

PCB-d, HBCDD. Vesikonnaspetsiifilistest ainetest ületavad määramispiiri As, Ba ja Cr.28

Planeeringualale lähima supluskoha, Stroomi ranna, suplusvee kvaliteet on 2019. a hinnatud halvaks.

Suplusvee kvaliteeti on kontrollitud regulaarselt kogu suplushooaja vältel. Suplusvees uuritakse

soole enterokokkide ja Escherichia coli sisaldust. Suplusveele antakse hinnang peale iga suplushooaja

lõppu arvestades viimase nelja aasta suplusvee proovide tulemustega.29

Kopli lahte suubub kaks suuremat sademevee väljalasku – Rocca-al-Mare (Õismäe) väljalask ja

Mustjõe oja.

5.5.3. Setete uuring Meeruse sadamas30

Meeruse sadama akvatooriumis on põhjasetteid seoses süvendamistöödega uuritud 2012. aastal.

Merepõhja uuringu aruande kohaselt võeti sadama akvatooriumi merepõhjast seitse proovi (Joonis

15) raskmetallide, üldnaftaproduktide ja peliitse31 fraktsiooni sisalduse määramiseks.

27 https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/eesmargid-tegevused/vesi/meri/rannikuveekogumite-seisund 28 Eesti pinnaveekogumite seisundi 2019. aasta ajakohastatud vahehinnang. Keskkonnaagentuur,

Keskkonnaministeerium. Tallinn, 2020 29 Stroomi ranna suplusvee profiil. Terviseamet. Tallinn, 2020 (Avalikud andmed :: Terviseamet (sm.ee)) 30 Meeruse sadama merepõhja uuring. OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2012 31 väga peeneteralisest materjalist ja savimineraalidest koosnev sete või kivim [EKSS] "Eesti keele seletav

sõnaraamat" 2009 (eki.ee)

Kopli laht

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH väljatöötamise kavatsus

27 / 48

Uuringu tulemusena selgus, et Meeruse sadama akvatooriumis moodustavad põhjasetete ülemise

kihi peeneteralised merelised setted – orgaanikat sisaldavad peliitsed-aleuriitsed mudad (Tabel 2).

Tabel 2. Peliitse fraktsiooni sisaldus Meeruse sadama setete proovides

Proovi nr

Fraktsiooni sisaldus (%)

>0,05 mm <0,05 mm (peliit)

Meer-01 79,94 20,06

Meer-02 91,25 8,75

Meer-03 51,01 48,99

Meer-04 82,39 17,61

Meer-05 54,53 45,47

Meer-06 58,72 41,28

Meer-07 45,21 54,79

Joonis 15. Meeruse sadamast võetud proovide asukohad ja proovide numbrid (punased

ringid tähistavad puurauke)

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH väljatöötamise kavatsus

28 / 48

Proovidest määrati vastavalt HELCOMi nõuetele raskmetallide ja üldnaftaproduktide sisaldused.

Enamikul juhtudel ei ületanud raskmetallide (Cd, Cr, Co, Cu, Hg, Ni, Pb, Zn) sisaldused kehtestatud

sihtarvu määra (Tabel 3). Naftaproduktide sisaldus jäi kõikides proovides alla sihtarvu. Kokkuvõtvalt

võib järeldada, et reostust setetes ei esinenud.

Tabel 3. Raskmetallide ja üldnaftaproduktide sisalduse Meeruse sadama setete proovides

Proovi nr Cd

mg/kg

Cr

mg/kg

Co

mg/kg

Cu

mg/kg

Hg

mg/kg

Ni

mg/kg

Pb

mg/kg

Zn

mg/kg

Naftapr. mg/kg

Meer-01 <0,4 16,6 5,3 23,5 0,046 9,01 59,1 51,4 66

Meer-02 <0,4 40,8 <2,0 11,8 0,042 4,37 9,2 19,5 36

Meer-03 1,22 43,8 4,5 27,8 0,075 12,0 32,2 61,1 92

Meer-04 <0,4 17,6 2,6 16,0 0,025 5,0 12,1 25,4 76

Meer-05 <0,4 23,2 4,0 25,4 0,070 8,5 20,6 49,8 62

Meer-06 <0,4 20,4 4,6 28,1 0,037 9,1 20,8 54,4 122

Meer-07 <0,4 25,3 4,6 27,9 0,035 11,2 29,9 67,2 83

Määrangute alumine piir

0,4 4,0 2,0 2,0 0,001 3,0 3,0 2,0 25

Maksimaalne

Keskmine

1,22

0,8

43,8

25,0

5,3

3,7

28,1

19,9

0,075

0,04

12,0

7,6

59,1

18,3

67,2

39,9

122

7

Sihtarv

Piirarv elutsoonis

Piirarv töötsoonis

1

5

20

100

300

800

20

50

300

100

150

500

0,5

2

10

50

150

500

50

300

600

200

500

1500

100

500

5000

5.6. Üleujutusalad

Maa-ameti üleujutusalade kaardirakenduses on esitatud üleujutused erinevate esinemistõenäosuste

korral. Järgneval joonisel (Joonis 16) on toodud väljavõte Põhja-Tallinnas Kopli asumi üleujutatavast

alast 1% tõenäosuse korral ehk selline üleujutus esineb üks kord 100 aasta jooksul. Joonis 17 näitab

veetaseme tõusu erinevat esinemistõenäosust.

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH väljatöötamise kavatsus

29 / 48

Joonis 16. Üleujutatav ala (lilla tähistus) 1% tõenäosuse korral ehk esineb 1 kord 100

aasta jooksul ja üleujutusala riskipiirkond (oranži viirutusega). Allikas: Maa-amet,

detsember 2020

Joonis 17. Veetaseme tõusu teemakaart Meeruse sadama piirkonnas. Oranži viirutusega

on näidatud üleujutusala riskipiirkond. Allikas: Maa-amet, jaanuar 2021

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH väljatöötamise kavatsus

30 / 48

5.7. Kaitstavad loodusobjektid

5.7.1. Kaitstavad liigid

Planeeringualal kaitstavate liikide elupaiku ei esine, samuti pole neid registreeritud selle naabruses.

Lähim teadaolev kaitstava liigi elupaik on II kategooria kaitstava linnuliigi kanakulli elupaik, mis

paikneb DP alast ca 400 m kaugusel. Tallinnas on kanakulli puhul tegemist urbaniseerunud

linnuliigiga, mis on kohanenud linnakeskkonnaga ning on suhteliselt tolerantne häiringute suhtes.

Muid kaitstavaid liike DP-alast 1 km raadiuses registreeritud pole.

5.7.2. Kaitseala – Kopli kalmistupark

DP alale lähim kaitseala (kaitsealune park) on Kopli kalmistupark (KLO1200216), mis asub ca 400 m

kaugusel idas (Joonis 18). Kaitseala (8,7 ha) kaitse-eesmärk on ajalooliselt kujunenud planeeringu,

dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku

puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja

arendamise suunamisega.32

Joonis 18. Kopli kalmistupargi paiknemine DP ala piirkonnas. Allikas: Maa-amet,

jaanuar 2021

5.7.3. Paljassaare hoiuala

Meeruse sadamaalale lähim hoiuala on Paljassaare hoiuala (KLO2000168), mis asub DP alast ca

1,5 km kaugusel põhja suunas, Paljassaare poolsaare põhjaosas ja seda ümbritseval lahel (Joonis

19). Hoiuala kuulub Paljassaare linnualana (RAH0000095) Natura 2000 võrgustikku ja on sellega

samades piirides (vt ptk 6).

Lisaks Paljassaare linnuala kaitse-eesmärkidega kattuvatele linnuliikidele (vt ptk 6) on hoiuala kaitse-

eesmärgiks ka liblikaliik suur kuldtiib (Lycaena dispar).

32 Vabariigi Valitsuse 03.03.2006 määrus nr 64 “Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri”

DP ala asukoht

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH väljatöötamise kavatsus

31 / 48

Joonis 19. Paljaassaare hoiuala paiknemine DP ala suhtes. Allikas: Maa-amet,

jaanuar 2021

5.7.4. Kaitstavad looduse üksikobjektid

Planeeringualale lähimad kaitstavad looduse üksikobjektid on nimetatud järgnevas tabelis (Tabel 4)

ja nende asukoht näidatud alljärgneval joonisel (Joonis 20).

Tabel 4. DP alale lähimad kaitstavad looduse üksikobjektid. Allikad: Maa-ameti

looduskaitse kaardirakendus ja keskkonnaregister, jaanuar 2021

Objekt Tüüp Registrikood Asukoht Kaugus DP alast33

Harilik tamm üksikpuu KLO4000029 Kopli tn 103 1 km

Harilik tamm üksikpuu KLO4000028 Kopli tänav T10 850 m

Harilik tamm üksikpuu KLO4000027 Kaluri tn 15 800 m

Hõbevahtra kultivar

(lõhislehine hõbevaher)

üksikpuu KLO4000049 Süste tn 14 680 m

Harilik tamm üksikpuu KLO4000030 Kaluri tn 2b 470 m

Koplipargi kivi; Kopli

(Kase) pargi kivikülv

kivikülv

(rändrahn)

KLO4000077 Kopli tn 106 400 m

33 Kaugus linnulennult, mõõdetud Maa-ameti kaardirakendusest

DP ala asukoht

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH väljatöötamise kavatsus

32 / 48

Joonis 20. Kaitstavate looduse üksikobjektide paiknemine DP ala suhtes. Allikas: Maa-

amet, jaanuar 2021

5.8. Rohe- ja puhkealad34

Koostatava Põhja-Tallinna üldplaneeringu (ÜP) seletuskirja kohaselt tagab toimiva rohevõrgustiku

rohealade ja hoonestatud alade haljastuse terviklik käsitlus. Hoovialad moodustavad olulise osa

ülelinnalisest rohevõrgustikust, koos tänavahaljastuse, parkide, kaitsealade ja rohekoridoridega.

Hoonestatud alad on jagatud tinglikult erineva iseloomuga piirkondadeks ning neile on määratud

haljastuslikud põhimõtted. Kasutatud liigitus lähtub hoonete vahelisest ruumist, selle tekke

looduslikest eeldustest ja maastikuarhitektuursetest põhjustest. Põhilisteks tüüpideks on aedlinn,

parklinn ning segahoonestus-, tootmis- ja ettevõtlusalad. Jaotus on tinglik ning lähtub nii

olemasolevast keskkonnast kui ka soovitud arengusuunast antud piirkonnas. Seetõttu on

üldplaneeringuga määratud juhtotstarvete kaupa vähima haljastuse osakaalu nõue kinnistul, mis on

aluseks detailplaneeringute ja projekteerimistingimuste koostamisel, krundisisese maakasutuse

kavandamisel ning ehitusprojektide koostamisel.

34 Koostatav Põhja-Tallinna linnaosa ÜP seletuskiri (seisuga august 2020)

DP ala asukoht

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH väljatöötamise kavatsus

33 / 48

Rohevõrgustiku ja roheala kavandamise üldised tingimused on järgmised:

- piirkondades, mis on rohealade teenindusraadiuste poolt katmata, tuleb leida

detailplaneeringute koostamisel võimalusi vähemalt asumi tähtsusega haljasalade loomiseks

ja/või tugevdada rohestruktuure muu avaliku ruumi haljastamisega, lähialadel haljastuse

parendamisega ning lähimatele rohealadele mugavate juurdepääsude loomisega;

- uutel arengualadel peab olema tagatud rohealade ja asumiparkide kättesaadavus vähemalt

300 m ulatuses.

ÜP-ga määratavad rohealad koos teenindusraadiusega on näidatud järgneval joonisel (Joonis 21).

Joonis 21. Olemasolevate ja ÜP-ga kavandatava rohealade kättesaadavus 300 m ulatuses

Elamualade kujundamisel tuleb koostatava ÜP kohaselt olemasolev haljastus maksimaalses mahus

säilitada. Täiendava haljastuse kavandamisel eelistada looduslikku haljastust konteinerhaljastusele.

Eelistada kohalikke taimeliike, mis sobivad antud keskkonda.

ÜP-ga kavandatav üldpõhimõte on, et rohealad tuleb kavandada erinevate vanusegruppide

tegevusvõimalusi arvestavalt (vanusele 8-80). Erinevate vanusgruppidele mänguväljakute vajadus

vastavalt koostatavale ÜP-le on toodud alloleval joonisel (Joonis 22).

DP ala asukoht

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH väljatöötamise kavatsus

34 / 48

Joonis 22. Mänguväljakute vajadus koostatava ÜP järgi

5.9. Taimestik ja loomastik

Planeeringuala on taimestiku poolest vaene ja enamuse alast moodustavad tehnogeensed

taimestikuta pinnad. Planeeringuala kaguosas mere ääres väikesel alal kasvavad üksikud puud, slipi

piirkonnas asuvad murualad, paiguti levib vähesel määral ruderaaltaimestikku (jäätmaadele

iseloomulik taimestik). Kuna tegemist on tööstusalaga (kaubasadama maa-ala), siis valdaval osal

planeeringualast puudub igasugune haljastus.

Kuna tegemist on ehitatud linnakeskkonnaga ja tööstusalaga, siis püsivat loomastikku ja neile

sobivaid elupaiku alal ei esine. Arvestades planeeringuala paiknemist on kaitsealuste loomaliikide

sattumine planeeringualale ebatõenäoline, ka ajutiselt.

Ka linnustiku osas on DP-ala suhteliselt vaene, kuna alal valdavad tehnogeensed pinnad, ehitised ja

sadama akvatoorium. Ala ei paku linnustikule looduslikke elupaiku, ega arvestataval määral

pesitsuspaiku. Ala külastavad inimkaaslejad liigid nagu vareslased (hallvares, kaelushakk) ja

kajakad. Merealaks on sadama akvatoorium, mis pole samuti lindude jaoks atraktiivne ala. Piirkonnas

võib siiski esineda talvituvaid või rännetel peatuvaid ja toituvaid veelinde. E-elurikkuse andmebaasis

on registreeritud rohukoskla vaatlused merel DP-ala läheduses, maismaal DP-ala kagupiiril on

registreeritud ronga ja käbliku vaatlused. Kokkuvõttes ei paku ei paku DP-ala linnustikule

väärtuslikke elupaiku ning seetõttu on linnustik vaene.

5.10. Kultuurimälestised

Meeruse sadama piirkonnas asuvad mitmed kultuurimälestised. Lähimad (DP alaga piirnevatel

kinnistutel asuvad) kultuurimälestised on (Joonis 23):

DP ala asukoht

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH väljatöötamise kavatsus

35 / 48

- Bekkeri laevatehase tööliskasarmu, 1914. a (reg nr 8619) Kopliranna tn 14 kinnistul, seisund

hinnatud halvaks (31.05.2017 seisuga);

- Bekkeri laevatehase slipp, 1912-1914 (reg nr 8622) Marati tn 14 kinnistul, seisund hinnatud

heaks (28.07.2015 seisuga).

- Bekkeri laevatehase laevaehitustsehh, 1912-1916 (registri nr 8614).

Kinnismälestise kaitsevöönd (Joonis 23, helesinine viirutus) hõlmab detailplaneeritava ala koosseisus

olevaid kinnistuid.

Joonis 23. Kultuurimälestised ja nende kaitsevöönd DP ala piirkonnas. Allikas: Maa-amet,

jaanuar 2020

5.11. Radoonisisaldus pinnases

Radoonisisaldus alale lähimas pinnaseõhu mõõtmispunktis35 on 19,67 kBq/m³. Eesti pinnase

radooniriski ja looduskiirguse interpoleeritud atlase36 põhjal on alal radoonisisaldus normaalne, ehk

10-30 kBq/m³.

Radooniohtlikuks liigitatakse sellised looduslikud pinnased, kus radoonisisaldus 1 m sügavusel

pinnaseõhus ületab 50 kBq/m³. Kokku eristatakse neli pinnaseõhu radooniohutaset: 1) 0-10 kBq/m³

madal; 2) 10-50 kBq/m³ normaalne; 3) 50-250 kBq/m³ kõrge ja 4) >250 kBq/m³ ülikõrge.

35 Tallinna ruumiandmed https://www.tallinn.ee/est/geoportaal/Andmed 36 Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas. Keskkonnaministeerium, EGK 2017

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH väljatöötamise kavatsus

36 / 48

6. Natura eelhindamine

Kavandatava tegevuse kirjeldus vt KSH VTK ptk 3.

Kavandatav tegevus ei ole Natura-ala kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik.

Natura eelhinnangu koostamiseks kasutati järgmisi infoallikaid:

- Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000

võrgustiku alade nimekiri“37;

- Paljassaare hoiuala (Paljassaare linnuala) kaitsekorralduskava 2020-202938;

- EELISe andmebaas;

- Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakendus;

- keskkonnaregister;

- Paljassaare linnuala Natura standard-andmevorm (Natura Viewer39);

- Asjakohased planeeringud, kaardid, olemasolevad geoloogilised ja hüdrogeoloogilised

uuringud ja kogu olemasolev ökoloogiliste uuringute materjal.

Lisaks eelnimetatutele vt kavandatud tegevuse ja selle võimalike mõjude määratlemisel kasutatud

materjalide loetelu esitatud ka ptk-s 11.

Mõju hindaja on seisukohal, et kasutatud andmed on otsuse tegemiseks piisavad.

Natura 2000 võrgustiku ala kirjeldus

Meeruse sadamaalale lähim Natura 2000 võrgustiku ala on Paljassaare linnuala (RAH0000095/

EE0010170), mis asub DP alast ca 1,5 km kaugusel põhja suunas Paljassaare poolsaarel ja seda

ümbritseval lahel (Joonis 24). Ala on siseriiklikult kaitse all Paljassaare hoiualana (vt ptk 5.7.1).

Liigid, mille isendite elupaiku linnualal kaitstakse, on rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus),

luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas

platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), punapea-vart (Aythya

ferina), tuttvart (Aythya fuligula), sõtkas (Bucephala clangula), soorisla e soorüdi e rüdi (Calidris

alpina), kõvernokk-risla e kõvernokk-rüdi e rüdi (Calidris ferruginea), värbrüdi e rüdi e värbrisla

(Calidris temminckii), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), roo-loorkull

(Circus aeruginosus), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik

(Cygnus cygnus), tuuletallaja (Falco tinnunculus), lauk (Fulica atra), sookurg (Grus grus), punaselg-

õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), naerukajakas (Larus ridibundus), väikekoskel

(Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja

(Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), veetallaja (Phalaropus lobatus), tutkas

(Philomachus pugnax), täpikhuik (Porzana porzana), rooruik (Rallus aquaticus), kaldapääsuke

(Riparia riparia), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), jõgitiir (Sterna hirundo),

randtiir (Sterna paradisaea), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder

(Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

37 https://www.riigiteataja.ee/akt/304042017006?leiaKehtiv 38 https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kaitse_planeerimine/paljassaare_ha_kkk_0.pdf 39 https://natura2000.eea.europa.eu/Natura2000/SDF.aspx?site=EE0010170&release=10

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH väljatöötamise kavatsus

37 / 48

Joonis 24. Paljassaare linnuala (halli diagonaalviirutusega) paiknemine DP ala suhtes.

Allikas: Maa-amet, jaanuar 2021

DP ala asukoht

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH väljatöötamise kavatsus

38 / 48

Kavandatava tegevuse mõjupiirkonna määratlemine

Kavandatava tegevuse mõjupiirkond sõltub otseselt mõjuallikatest (mõjuliikidest) ja mõjutatavast

keskkonnaelemendist (eesmärgiks olevad linnuliigid ja nende elupaigad, linnuala looduskeskkond).

Seejuures on ehitusaegsed ja kasutusaegsed mõjud oma olemuselt ja ulatuselt erinevad. Ehitusajal

ulatuvad alast väljapoolne eelkõige müra ja häiringud, merekeskkonda võidakse täiendava kai

ehituse ajal paisata heljumit. Transpordi tihenemise kaudu DP ala piirkonnas avalduvad mõjud nii

ehitus- kui kasutusajal. Kasutusfaasis on mõjude üldine ulatus väiksem, kui ehitusperioodil. Müra ja

häiringute osas võib mõjupiirkonnaks lugeda ca 0,5-0,7 km DP-ala piirist. Merekeskkonna mõjude

(eelkõige heljumi levik) osas võib mõjupiirkond olla suurem, kuid tõenäoliselt piirdub 1-3

kilomeetriga. Mõjude osas veerežiimile ei ulatu mõjupiirkond DP alast olulisel määral kaugemale.

Tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine

Paljasaare linnuala paikneb DP-alast linnulennult 1,5 km kaugusel. Mõjud linnuala füüsilisele

keskkonnale kavandatava tegevusega seoses puuduvad. Puuduvad ka mõjud linnuala veerežiimile,

kuna DP-ala paikneb Kopli poolsaare edelaosas, kuid linnuala asub Paljassaare poolsaarel ning

vähesel määral Kopli poolsaare kirderannikul. DP-ala ja loodusala on eraldatud Kopli poolsaarega nii,

et DP ala jääb Kopli lahe äärde ja linnuala asub Paljassaare lahel. Seetõttu ei mõjuta ranniku ja

merekeskkonna muutmine DP alal merekeskkonda ja rannaprotsesse linnualal. Meritsi on DP-ala

minimaalne kaugus linnualast ca 5 km. Antud kaugus on piisav, et välistada mõjud linnuala

veekeskkonnale ja kaitstavatele linnuliikidele läbi veekvaliteedi (eelkõige läbi heljumi leviku

ehitusfaasis). Ehitustöödega veesambasse paisatud heljum jõuab settida ja hajuda enne linnuala

veealadeni jõudmist.

Müra ja häiringud loodusalani olulisel määral ei kandu. Visuaalsete häiringute osas on DP ala

varjestatud loodusalale lähemal paikneva olemasoleva linnaala poolt ning seetõttu inimeste ja

tehnika liikumine eesmärgiks olevaid linnuliike ei mõjuta. Pole ette näha kavandatava hoonestuse

olulist mõju rändel olevatele lindudele, arvestades asjaolu, et DP LS kohaselt kasutatakse hoonetel

väiksema peegelduskoefitsiendiga klaasi ja muid lahendusi, mis vähendavad lindudele

kokkupõrkeohtu.

Uue elamukvartali rajamine toob kaasa piirkonna elanike arvu tõusu ning liikluskoormuse kasvu.

Liikluskoormus kasvab tõenäoliselt eelkõige Kopli tänaval kesklinna suunas ning see Natura ala ei

mõjuta.

Samuti võib eeldada, et elanike arvu suurenedes kasvab piirkonna puhkealade kasutus. DP ala

lähedal asub rohkete vabaajaveetmise võimalustega Stroomi rand ja puhkeala. DP-ga rajatakse mh

rannapromenaad, mis muudab Stroomi puhkeala kättesaadavuse uute elanike jaoks kiireks ja

mugavaks. Arvestades DP ala kaugust ja ligipääsuvõimalusi võib eeldada, et elanike arvu kasvuga

piirkonnas võib Paljassaare linnuala külastuskoormus vähesel määral suureneda. Tõenäoliselt ei

avalda külastuskoormuse väike tõus loodusalale, ega selle eesmärkidele mõjusid, kuna külastus on

koondatud kindlatele selleks kohandatud radadele.

Loodusalale ja selle eesmärkidele ei avaldu füüsilisi kumulatiivseid mõjusid keskkonnatingimuste

muutumise näol maismaa- ja merealadel. Kuna DP-ala paikneb piisavas kauguses, siis ei kumuleeru

selle häiringud koos teiste piirkonnas olevate, kuid lähemal paiknevate (nt Kopli liinidel) arendustega.

Vähene kumulatiivne mõju võib esineda seoses võimaliku külastuskoormuse kasvuga, kuna suureneb

linnuala naabruses paikneva Kopli asumi elanike arv. Külastuskoormuse mõningane suurenemine ei

avalda negatiivseid mõjusid alale, ega ebasoodsaid mõjusid kaitse-eesmärkideks olevatele

linnuliikidele, kuna külastus on suunatud selleks ettevalmistatud radadele.

Natura eelhindamise kokkuvõte

Arvestades DP-ga kavandavate tegevuste iseloomu (kaubasadama asemel ärifunktsiooniga

elamukvartali ja jahisadama rajamine), asukohta ning kaugust Natura 2000 alast, ei ole tõenäoline,

et kavandatava tegevusega kaasnev mistahes keskkonnamõju võiks mõjutada Paljassaare linnuala

terviklikkust ja kaitse-eesmärke. Sellest lähtuvalt võib välistada ebasoodsa mõju Paljassaare linnuala

seisundile ja kaitse-eesmärkidele ning asjakohast hindamise pole vaja läbi viia.

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH väljatöötamise kavatsus

39 / 48

7. Eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju

7.1. Mõjuallikad

Mõjuallikate määratlemisel on lähtutud DP ülesannetest ning DP tasandil käsitletavatest teemadest

ja objektidest (vt ptk 3). Sellest tulenevalt on võimalikeks mõjuallikateks eelkõige objektid ja alad,

mis mõjutavad või võivad mõjutada piirkonna keskkonnatingimusi seoses sadama ehitamisega ja

käitamisega ning elanike arvu kasvu ja liikluskoormuse tõusuga.

Ehitusaegsed mõjuallikad:

• jahisadama- ja rannakindlusrajatiste rajamine ja laiendamine (sh täiendava paadisilla

rajamine merre);

• planeeringuala maismaaosa pinnaste võimalik reostatus (täpsustatakse töö käigus);

• jahisadama, hoonete ja taristuobjektide rajamisega kaasnev müra ja vibratsioon ning

õhusaaste (tolm);

• ehitus- ja lammutusjäätmed.

Kasutusaegsed mõjuallikad:

• rajatav hoonestus (võimalik mõju vaadetele; ehituskeeluvööndi vähendamise vajadus);

• hoonestusala, jahisadama ja rannikuäärse ala kasutamine (sh liikumisteed, juurdepääsud,

üleujutusohuga ala);

• liikluskorraldus ja transport (müra, õhusaaste);

• tekkivad jäätmed (sh ohtlikud jäätmed);

• planeeringuala valgustus (võimalik valgusreostus).

7.2. Mõjutatavad keskkonnaelemendid

7.2.1. Looduskeskkond

Kaitstavad loodusobjektid

DP alale lähim kaitstav loodusobjekt on Kopli kalmistupark, mis paikneb DP alast ca 400 m

kaugusel ning seda lahutab elamuala kortermajade, paarismajade ja eramajadega ning väiksemate

haljasaladega. Kavandatava tegevusega ei kaasne mõjusid, mis saaks mõjutada Kopli pargi ala

füüsiliselt nt veerežiimi muutmise näol, tolmu leviku kaudu või muul viisil. Samuti pole ette näha

kaudseid mõjusid, mis kaitstavat ala võiks oluliselt mõjutada. Kavandatava tegevuse tagajärjel võib

kaasneda mõningane külastuskoormuse kasv, kuid see ei sea ohtu pargi kaitseväärtusi. Seega

puuduvad seoses kavandatava tegevusega olulised mõjud Kopli kalmistupargile.

Paljassaare hoiuala asub DP alast 1,5 km kaugusel. Antud vahemaa on piisav, et välistada

igasugused otsesed ja kaudsed mõjud hoiualale ja selle kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele

ning putukaliigile. Kuna meritsi on kaugus hoiualani veel mitu korda suurem, siis mõjude avaldumine

ei ole võimalik ka merekeskkonna kaudu. Hoiuala kattub oma piiridelt ja kaitse-eesmärkidelt

Paljassaare linnualaga ning mõjusid alal ja eesmärgiks olevatele liikidele on täpsemalt käsitletud

Natura eelhindamise peatükis (ptk 6).

DP alast 1 km raadiuses asub 5 kaitstavat looduse üksikobjekti (viis põlispuud ja kivikülv), neist

lähim (Koplipargi kivi ja kivikülv) paikneb DP alast 400 m kaugusel. Kavandatava tegevusega ei

kaasne mõjufaktoreid, mis võiks kaitstavaid looduse üksikobjekte antud kaugusel mõjutada.

Puuduvad nii otsesed kui kaudsed mõjud nimetatud objektidele.

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH väljatöötamise kavatsus

40 / 48

II kategooria kaitstava linnuliigi kanakulli elupaik on registreeritud DP alast ca 400 m kaugusel.

Tallinnas on kanakulli puhul tegemist urbaniseerunud linnuliigiga, mis on kohanenud

linnakeskkonnaga ning on üsna tolerantne häiringute suhtes. Kanakulli elupaika eraldavad DP alast

elamualad ja teed, seega elupaiga alal olulisi täiendavaid häiringuid seoses kavandatava tegevusega

ei avaldu. Liigi elupaigale ei avaldu ka muid otseseid ega kaudseid mõjusid, mis võiks elupaiga

kvaliteeti mõjutada. Arendus võib liigi elupaiga piirkonnas kaasa tuua mõningase tehnika ja inimeste

liikumise sagenemise. Kuna ka praegu on tegemist külastatava paigaga ning liik on sellega

kohanenud, siis olulisi negatiivseid mõjusid see liigile kaasa ei too. Seega kaitstavale liigile

negatiivsed mõjud puuduvad.

Kokkuvõttes võib öelda, et mõjud kaitstavatele loodusobjektidele puuduvad ja neid KSH aruandes ei

käsitleta.

Taimestik ja loomastik

Alal puudub looduslik ja väärtuslik poollooduslik taimkate. Slipi piirkonnas levivad murualad, paiguti

levib vähesel määral ruderaaltaimestikku ning planeeringuala kaguosas mere ääres kasvavad

üksikud väiksemad lehtpuud. Valdavas osas on ala kaetud tehnogeensete pindadega, millel taimestik

puudub. Arenduse käigus kaovad või teisenevad vähesed taimestunud alad, kuid rajatakse haljastuid

ning kõrghaljastust, sh kujundatakse slipi ümbrusesse nn Ringpark. Seega suureneb kavandatava

tegevuse käigus taimestiku mitmekesisus ning haljasalade pindala olulisel määral. Kokkuvõttes

avalduvad taimkattele olulised positiivsed mõjud.

DP lähteseisukohtades on esitatud mitmeid tingimusi planeeringuala taimestiku kaitseks (ptk 3.2 p

25 ja 26) ja linnustiku kaitseks (ptk 3.2 p 31). KSH aruandes antakse hinnang planeeringulahenduse

mõju kohta taimestikule ja linnustikule (lähtudes eelnimetatud tingimustest). Puudub vajadus mõju

hindamiseks loomaliikidele, sest nende esinemine planeeringualal on ebatõenäoline. KSH aruandes

teemat ei käsitleta.

Pinna- ja põhjavesi

DP ala asub kaitstud põhjaveega alal ning põhjavesi on looduslikult väga hästi kaitstud maapinnalt

lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. DP alal puuduvad registreeritud puurkaevud. KSH aruandes

antakse hinnang kavandatava tegevuse mõju kohta pinna- ja põhjaveele.

Merekeskkond (rannikuvesi) ja rannikuprotsessid

KSH aruandes antakse hinnang kavandatava tegevuse mõju kohta merekeskkonnale, sh võimalik

mõju rannikuveekogumi seisundile, lähtuvalt planeeritava väikelaevade sadama lahendusest ja

tegevusega kaasnevast võimalikust ehitus- ja kasutusaegsest mõjust.

Seoses sooviga kavandada uus kai Meeruse sadama Stroomi ranna poolsesse ossa antakse KSH

aruandes hinnang selle võimaliku mõju kohta Stroomi ranna rannikuprotsessidele (sh teostatakse

vastav modelleerimine).

DP koostaja sõnul ei ole DP elluviimiseks vajalik sadama akvatooriumi ja laevatee süvendamine,

seega süvendustööde mõjusid merekeskkonnale ei esine ja seonduvaid mõjusid ei ole põhjust KSH

aruandes käsitleda.

7.2.2. Kultuuriline keskkond

Kultuurimälestised

Otsest negatiivset mõju kultuurimälestistele (ptk 5.10) näha ei ole, sest need objektid asuvad

väljaspool planeeringuala. Kui DP koostamisel arvestatakse DP lähteseisukohtades esitatud tingimusi

kultuurimälestiste kaitseks (ptk 3.2 p 2 ja 10), sh sobitatakse planeeritavad mahud mälestiste ja

nende kaitsevööndi keskkonda ning arvestatakse planeeringualaga piirneva ajaloolise slipiga, siis ei

kaasne kavandatava tegevusega tõenäoliselt ka kaudset negatiivset mõju.

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH väljatöötamise kavatsus

41 / 48

Kaudne positiivne mõju kultuurimälestistele kaasneb sel juhul, kui keskkonna muutumisega

tööstuspiirkonnast kohalikuks keskuseks kaasneb lähedalasuvate kultuurimälestiste väärtustamine,

lagunemise peatamine, asjakohane rekonstrueerimine ja sobivas funktsioonis kasutuselevõtt.

Konkreetne DP seda otseselt lahendada ei saa, kuid eeldatavasti, sh lähtudes linnaosa ÜP

põhimõtetest (ptk 4.1), kujundatakse lähitulevikus planeeringuala kontaktvöönd, sh kaitstavad

objektid, Meeruse sadama planeeritava elamu- ja ärifunktsiooniga keskuse ja väikesadama alaga

sobituvateks.

Kuna eeltoodust lähtuvalt ei ole olulist negatiivset keskkonnamõju lähedalasuvatele kultuuri-

mälestistele ette näha, siis puudub vajadus seda teemat KSH aruandes käsitleda.

7.2.3. Sotsiaalmajanduslik keskkond

Rohe- ja puhkealad

Detailplaneeringuga tuleb planeeringualal haljastuse osakaal ette näha keskmiselt 20%.

Elamufunktsiooni ülekaaluga kruntidel tuleb DP-ga kavandada rohkem haljastust. KSH aruandes

antakse hinnang rohe- ja puhkealade piisavusele ning kättesaadavusele.

Üleujutused

Koostatava Põhja-Tallinna linnaosa ÜP seletuskirja ptk-s 5.4.1 on toodud üldised linnaehituslikud

võtted, millega on võimalik üleujutusohtu minimeerida. Täpsemad lahendused tuleb välja töötada

DP koostamise käigus.

KSH aruandes antakse hinnang võimalikule üleujutustega kaasnevale mõjule lähtudes DP

lahendusest.

Ehituskeeluvööndi vähendamine

Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 38 on ehituskeeluvööndi laius rannal või kaldal linnas 50 m.

Ehituskeeluvööndi vähendamine on põhjendatud, kui selle eesmärk on seotud mere äärde

segafunktsioonilise hoonestusega (äri-, elamu- ja/või (väike)sadama funktsioonidega) põimitud

atraktiivse linnaruumi ja seda toetava avalikult kasutatava rannapromenaadi rajamisega (jalg- ja

rattatee, koos erinevate väikevormide ja haljastusega). Vastav ettepanek tehakse detailplaneeringu

raames, kui koostatakse üldplaneeringust täpsem linnaruumiline lahendus. Kavandatavad

funktsioonid detailplaneeringus peavad toetama mere ääre maksimaalset aktiivsesse kasutusse

võtmist.40

Vastavalt DP LS-le (ptk 3.2) tuleb planeeringuga tagada vähemalt 15 m ulatuses vee piirist

hoonestusest vaba ala. Kõrgemate hoonete kavandamisel arvestada kujaks 1,5 kordne hoone

kõrgus. Samuti tuleb DP-s põhjendada 50 m ehituskeeluvööndi vähendamist.

Ehituskeeluvööndi vähendamise mõju hinnatakse KSH aruandes lähtuvalt looduskaitseseaduse §-s

34 toodud ranna ja kalda kaitse-eesmärkidest.

Jäätmeteke

Sadama rajamisel ning vanade hoonete lammutamisel ja uute ehitamisel ning kasutamisel tekib

ehitus-, lammutus-, olmejäätmeid jne. Jäätmekäitlus peab toimub vastavalt kehtestatud

õigusaktidele (jäätmeseadus, Tallinna jäätmehoolduseeskiri jmt). Olulist negatiivset mõju seoses

jäätmetekkega ei ole ette näha ning seda KSH aruandes ei käsitleta.

KSH aruandes antakse hinnang võimaliku jääkreostuse kohta planeeringualal.

Müra ja vibratsioon

Kavandatava tegevusega kaasneb müra nii DP ala väljaehitamisel kui kasutamisel, mis mõlemal juhul

on seotud eeskätt alal toimuva liiklusega, ehitusetapis ka ehitusmasinate tööga. KSH käigus

40 Koostatav Põhja-Tallinna linnaosa ÜP seletuskiri (seisuga august 2020)

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH väljatöötamise kavatsus

42 / 48

hinnatakse nii ehitus- kui ka kasutusetapis tekkiva müra mõju läheduses asuvatele müratundlikele

aladele ning vajadusel tehakse ettepanekud müra leevendusmeetmete rakendamiseks. DP ala

kasutusaegse müraolukorra täpsustamiseks teostatakse müramodelleerimine, mis selgitab välja alalt

lähtuva mürataseme ning selle võimaliku mõju müratundlikele aladele. Hindamisel arvestatakse

teiste piirkonnas asuvate teadaolevate müratekitavate objektidega ning nende võimaliku

koosmõjuga. Hindamisel lähtutakse õigusaktidest, ekspertteadmistest, piirkonna maakasutusest,

olemasolevatest teadmistest piirkonnas asuvate või sinna kavandatavate uute müratekitavate

objektide ja neilt lähtuva mürataseme kohta ning KSH raames teostatava müramodelleerimise

tulemustest.

KSH aruandes esitatakse ehitusaegse vibratsiooni üldkäsitlus ja soovitused/ettepanekud, millega

tuleb ehitustööde kavandamisel ja nende teostamise käigus arvestada. DP staadiumis ei ole

ehitusgeoloogilised tingimused ja ehitustehnoloogia teada, mistõttu täpsemat hinnangut ei ole

võimalik anda.

Õhusaaste

Kavandatav tegevuse peamine mõju välisõhu kvaliteedile on seotud ehitusetapiga ning ehitus-

materjalide transpordil ja ehitustöödel tekkiva tolmuga (tahked osakesed PM-sum ja PM10). DP ala

kasutamise mõju on seotud eeskätt jahisadamas ja taristuobjektidel toimuva liikluse ja sellest

lähtuva õhusaastega (kütuse põlemisel tekkivad saasteained).

KSH aruandes esitatakse hinnang nii ehitus- kui ka kasutusaegsele õhusaastele, selle võimalikule

mõjule piirkonna elanikele ning soovitused/ettepanekud, millega tuleb tegevuste kavandamisel ja

nende teostamisel arvestada. Kuna DP alaga vahetult piirnevas Bekkeri kaubasadamas

puistekaupade käsitlemisel toimub samuti tolmu välisõhku paiskamine, siis arvestatakse hinnangu

andmisel ka võimalikku koosmõju Bekkeri sadamaga. Hindamisel lähtutakse õigusaktidest,

ekspertteadmistest, analoogsetest tegevustest ja nende mõjuhindamiste tulemustest ning Bekkeri

sadama osas selle kohta olemasolevatest andmetest.

Radoon

Tulenevalt geoloogilistest tingimustest on radoonoht alal normaalsel tasemel. Seetõttu ei ole tegevus

radoonist mõjutatud ega mõju radoonitaseme muutumisele oluline. KSH aruandes teemat ei

käsitleta.

Inimese tervis, heaolu ja vara

KSH aruandes antakse hinnang kavandatava tegevuse mõjust inimese tervisele, heaolule ja varale

lähtudes planeeringulahedusest, müra ja õhusaaste hinnangust, vaba aja veetmise võimalustest,

puhkealade, ühistranspordi jm oluliste teenuste kättesaadavusest jne.

7.3. Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus

Arvestades planeeringuala asukohta, sh kaugust riigipiirist, kavandatava tegevuse iseloomu, seost

teiste asjassepuutuvate strateegilise planeerimise dokumentidega ning eeldatavalt mõjutatavat

keskkonda, siis ei ole tõenäoline, et kavandatava tegevusega võiks kaasneda oluline piiriülene

keskkonnamõju ehk mõju mõne naaberriigi keskkonnaseisundile.

7.4. Kokkuvõte

Lähtudes ptk-s 7.1 nimetatud mõjuallikatest ja 7.2 nimetatud mõjutatud keskkonnaelementidest

võib kokkuvõttes öelda, et KSH aruandes käsitletakse järgmisi teemasid:

- planeeringu elluviimisega kaasnev mõju merekeskkonnale (sadama- ja rannakindlus-

rajatiste rajamine ja kasutamine);

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH väljatöötamise kavatsus

43 / 48

- planeeringu elluviimisega kaasnev mõju linnakeskkonnale (sh liikluse mõju) – mõju

inimese tervisele, heaolule ja varale; oluliste teenuste, sh ühistranspordi ja puhkealade,

kättesaadavus, liikluskoormuse kasv (müra ja õhusaaste);

- võimalik koosmõju teiste tegevustega piirkonnas (Bekkeri sadama tegevus/ala arendus).

7.5. KSH mahus koostatavad uuringud

KSH raames teostatakse järgmised uuringud:

- müra modelleerimine (vajadusel);

- lainetuse ja hoovuste modelleerimine;

- looduskaitseliste väärtuste inventuur.

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH väljatöötamise kavatsus

44 / 48

8. KSH läbiviimise eeldatav ajakava

Järgenvalt on toodud KSH läbiviimise eeldatava ajakava (Tabel 5). Töö teostamise etapid ja ajakava

võib muutuda menetluse käigus olenevalt detailplaneeringu menetlusest jm asjaoludest.

Tabel 5. KSH läbiviimise esialgne ajakava

Tegevus Periood, aeg Täitja

DP koostamise ja KSH läbiviimise

algatamine

17.09.2020 Tallinna Linnavolikogu

KSH väljatöötamise kavatsuse koostamine – eeldatav kestus 6 kuud

KSH väljatöötamise kavatsuse (VTK)

koostamine ja esitamine Keskkonna- ja

Kommunaalametile

veebruar 2021

Skepast&Puhkim OÜ

DP lähteseisukohtade (LS) ja KSH VTK

esitamine ettepanekute saamiseks koostöö

tegijatelt ja kaasatavatelt

veebruar 2021 Keskkonna- ja

Kommunaalamet

Asjassepuutuvad asutused ja isikud

esitavad ettepanekud DP LS ja KSH VTK

kohta

30 päeva jooksul Asjaomased asutused ja

isikud

DP koostamise korraldaja vaatab esitatud

ettepanekud läbi ning teeb nende alusel DP

LS-is ja KSH VTK-s vajalikud muudatused

1 kuu Keskkonna- ja

Kommunaalamet,

Skepast&Puhkim OÜ

DP LS ja KSH VTK avalikustamine koos

isikute ja asutuste ettepanekutega Tallinna

linna veebilehel

2 kuud Keskkonna- ja

Kommunaalamet/Tallinna

Linnaplaneerimise Amet

KSH aruande eelnõu koostamine ja avalikustamine – eeldatav kestus 10 kuud

KSH aruande eelnõu koostamine ja

esitamine Keskkonna- ja

Kommunaalametile avaliku väljapaneku

korraldamiseks

3 kuud Skepast&Puhkim OÜ

DP ja KSH aruande eelnõu avaliku

väljapaneku (min 30 päeva) korraldamine

ja sellele eelnev teavitamine

2 kuud Keskkonna- ja

Kommunaalamet

Kirjalikele arvamustele vastamine kirjalikult

esitades KOV-i põhjendatud

seisukoha/seisukohad arvamustes osas

1 kuu Keskkonna- ja

Kommunaalamet,

Skepast&Puhkim OÜ

Avaliku arutelu korraldamine linnaosa

keskuses 45 päeva jooksul pärast avaliku

väljapaneku lõppu ja sellest teavitamine.

Avaliku väljapaneku kestel esitatud

kirjalikke arvamuste ja KOV seisukohti

nende kohta tutvustamine, KSH aruande

eelnõu käsitlevatele küsimustele vastamine.

2 kuud Keskkonna- ja

Kommunaalamet,

Skepast&Puhkim OÜ

Kui avaliku väljapaneku ajal esitati

kirjalikke arvamusi, avaliku väljapaneku ja

avaliku arutelu tulemuste kohta

1 kuu Skepast&Puhkim OÜ

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH väljatöötamise kavatsus

45 / 48

Tegevus Periood, aeg Täitja

informatsiooni koostamine ja selle

esitamine ametile ajalehes avaldamiseks

Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu

tulemuste alusel KSH aruande eelnõus

vajalike muudatuste tegemine ja ametile

esitamine

1 kuu Skepast&Puhkim OÜ

DP ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamine ja arvamuse küsimine – eeldatav kestus 3

kuud

Kooskõlastuste ja arvamuste alusel

vajadusel KSH aruande eelnõu

korrigeerimine ja KSH aruande eelnõu

esitamine ametile

1 kuu Skepast&Puhkim OÜ

DP ja KSH aruande vastuvõtmine – eeldatav kestus 3 kuud

DP avalik väljapanek ja arutelu – eeldatav kestus 2 kuud

KSH aruande muutmine, kui seda tingivad

DP avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu

ajal esitatud ettepanekud või nende

ettepanekute arvestamata jätmise

põhjendamine

2 kuud Skepast&Puhkim OÜ

DP heakskiitmine – eeldatav kestus 2 kuud

Vajadusel KSH aruande täiendamine

DP kehtestamine – eeldatav kestus 2 kuud

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH väljatöötamise kavatsus

46 / 48

9. DP ja KSH osapooled

Käesolevas peatükis on esitatud DP ja KSH koostamise osapooled ning KSH eksperdirühma koosseis.

Tabel 6. Meeruse sadamaala DP ja KSH koostamise osapooled

Osapool Asutus Kontaktisik Kontaktid

Otsustaja (DP kehtestaja)

Tallinna Linnavolikogu

- Vana-Viru 12, 15080 Tallinn

tel 6943 201

[email protected]

DP koostamise

korraldaja

Tallinna

Linnaplaneerimise Amet

Anu Raun

Haabersti ja Põhja- Tallinna osakonna

juhataja

Vabaduse väljak 7, 15198

Tallinn

tel 640 4745

[email protected]

KSH koostamise

korraldaja

Tallinna Keskkonna-

ja Kommunaalamet Arvo Käärd

keskkonnahoiu ja -korralduse osakonna juhataja

Mündi 2, 15197 Tallinn

tel 5042 453 [email protected]

DP koostaja K-Projekt AS Jüri Mirme

projektijuht

Ahtri tn 6a, 10151 Tallinn

tel 626 4100 [email protected]

KSH läbiviija Skepast&Puhkim OÜ Veronika Verš

Vanemkonsultant

Laki põik 2, 12919 Tallinn

tel 664 5808

[email protected]

Arendaja Logman Invest AS Endel Siff

juhatuse liige

Kopliranna 49, 11713 Tallinn

tel 501 7777

[email protected]

KSH eksperdirühma koosseis:

- Eike Riis – KSH juhtekspert, KMH litsents nr KMH0154, KSH juhteksperdi pädevus vastavalt

KeHJS-le; KSH juhtimine ja ekspertide töö korraldamine, suhtlemine osapooltega;

kultuurimälestised, merekeskkond, üleujutusoht;

- Veronika Verš (KMH litsents nr KMH00160) – sotsiaal-majanduslik mõju (mõju inimese

tervisele, heaolule, varale, jäätmeteke jmt)

- Raimo Pajula – Natura 2000 alad, kaitstavad loodusobjektid; taimestik ja loomastik;

- Ingo Valgma – geoloogia ja hüdrogeoloogia, pinna- ja põhjavesi, radoon;

- Moonika Lipping – müra, vibratsioon ja õhusaaste;

- Jüri Hion – jääkreostuse hinnang;

- Marko Lauri – GIS spetsialist;

- Kajaja Acoustics OÜ – müra ja vibratsioon (vajadusel modelleerimine);

- Rain Männikus (OÜ Estkonsult) – mõju merekeskkonnale (mõju veekvaliteedile, mõju hoovuste

ja lainetuse liikumisele, ehitusaegne setete liikumine meres, mõju rannikuveekogumi

seisundile).

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH väljatöötamise kavatsus

47 / 48

10. Koostöö ja kaasamine

Järgnevalt on loetletud isikud ja asutused, keda DP alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt

mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle DP ja eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju

vastu:

- Põhja-Tallinna Valitsus

- Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

- Tallinna Transpordiamet

- Tallinna Ettevõtlusamet

- Tallinna Linnavaraamet

- Kaitseministeerium

- Keskkonnaamet

- Terviseamet

- Päästeamet

- Politsei- ja Piirivalveamet

- Transpordiamet

- Muinsuskaitseamet

- Tallinna linna ehitusmääruse § 14 lg 2 loetletud isikud ja teised isikud, kelle õigusi või huve

võib planeeringulahendus puudutada (kohalikud elanikud ja piirkonnas tegutsevad

ettevõtted, ühendused jt).

Kaasatavate nimekiri võib DP koostamise ja KSH läbiviimise käigus täpsustuda.

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH väljatöötamise kavatsus

48 / 48

11. Kasutatud materjalid

• Asjakohased õigusaktid

• Bekkeri ja Meeruse sadamate eeskiri. Tallinn Bekker Port – TEENUSED JA INFO

• [EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009 (eki.ee)

• Eesti looduse infosüsteem EELIS

• Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas. Keskkonnaministeerium, EGK 2017

• Eesti pinnaveekogumite seisundi 2019. aasta ajakohastatud vahehinnang.

Keskkonnaagentuur, Keskkonnaministeerium. Tallinn, 2020

• Eesti välisõhu kvaliteet kodulehekülg ohuseire.ee

• Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis.

Koostajad: Kutsar, R., Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. Keskkonnaamet, 2019

• Keskkonnalubade infosüsteem KOTKAS

• Keskkonnamõju hindamine. Juhised menetluse läbiviimiseks tegevusloa tasandil. Koostaja:

K. Peterson. Keskkonnaministeerium, 2007

• Keskkonnaregister

• Kultuurimälestiste register

• Maa-ameti kaardiserveri kaardirakendused

• Keskkonnaagentuur https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/eesmargid-

tegevused/vesi/meri/rannikuveekogumite-seisund

• Meeruse sadama merepõhja uuring. OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2012

• OÜ Tallinna Bekkeri Sadam välisõhku eralduvate saasteainete lubatud heitkoguste (LHK)

projekt. Adapte OÜ, 2017

• Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu seletuskiri ja kaardid (tööversioon/menetluses) ning

KSH aruanne

• Tallinna Linnavolikogu 17.09.2020 otsus nr 85 DP ja KSH algatamise kohta

• Tallinna linna strateegiline mürakaart 2017 www.tallinn.ee/keskkond/murakaart-2017

• Tallinna planeeringute register

• Tallinna ruumiandmed https://www.tallinn.ee/est/geoportaal/Andmed

• Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020-

2030. Keskkonnaministeerium, 2019

• Stroomi ranna suplusvee profiil. Terviseamet. Tallinn, 2020 (Avalikud andmed ::

Terviseamet (sm.ee))

Meeruse sadamaala DP KSH VTK – ASUTUSTE SEISUKOHTADEGA ARVESTAMISE TABEL

1

Jrk

nr

Asutus, kirja

kuupäev ja

number

Seisukoht DP LS või KSH VTK kohta

Kommentaar seisukohaga arvestamise

kohta

1 Tallinna Keskkonna-

ja Kommunaalamet

30.03.2021

nr 10-11/280-19

1. Kasutusaegsete mõjuallikate hulka tuleks lisada planeeringualale langev ja

sealt ärajuhitav sademevesi. Hinnata avatud parklatele ja teedele langeva

sademevee võimalikku mõju keskkonnale.

Sademevete lahenduse (kuhu juhitakse, kui

palju immutatakse, kas parklate vett

puhastatakse jne) esitab planeerija DP

koosseisus vastavalt PlanS § 126 lg 1 p 4.

VTK ptk-e 7.1, 7.2.1, 7.4 ja 9 täiendati vastavalt

ettepanekule.

2. Palume täpsustada punkti 7.2.3. („Sotsiaalmajanduslik keskkond. Rohe-

ja puhkealad“), täpsustada minimaalset haljastuse mahtu

elamufunktsiooniga aladel (soovitavalt 30%). KSH aruandes antakse

hinnang rohe- ja puhkealade piisavusele ning kättesaadavusele, hinnata

tuleb kindlasti kasutuskoormuse kasvu Stroomi rannaala põhjaosas ja tuua

välja vajadus rajada puhke- ja mängualasid ka planeeringualale.

VTK ptk-i 7.2.3 täiendati DP algatamise aluseks

olnud Meeruse sadamaala arengu visiooni juurde

kuuluva seletuskirja kohaselt (haljastuse

protsent – 30%) ning täpsustati hinnangu

andmist seoses rohe- ja puhkealadega DP alal

ning lähipiirkonnas, sh Stroomi rannas.

3. Korrigeerida joonist 21 ja täpsustada detailplaneeringu ala asukoht. Viidatud joonist korrigeeriti (DP ala piirjoon oli

joonisel paigast nihkunud)

4. Täpsustada hoonete korruselisus lehekülgedel 11 ja 16. VTK-d täiendati DP algatamise aluseks olnud

Meeruse sadamaala arengu visiooni juurde

kuuluva seletuskirja kohaselt ptk-s 3.1 ja

koostatava Põhja-Tallinna linnaosa ÜP kohaselt

ptk-s 4.1.

5. Maa-ameti üleujutusalade kaardirakenduse järgi on üleujutuse tõenäosus

Meeruse sadamaala Stroomi ranna poolses osas kord 10 aasta jooksul ja

Bekkeri sadama poolses osas üks kord 50 aasta jooksul, mitte vaid kord saja

aasta jooksul nagu antud VTK dokumendi leheküljel 28 on märgitud.

Ptk-i 5.6 korrigeeriti.

6. Tegemist on rannikualaga, seetõttu käsitleda KSH aruandes tuulte teemat

(kiirus, suund, võimalikud tuulte poolt tekitatud keskkonnamõjud).

Käsitleda tuulte poolt kaasa toodavad häiringud DP alale (mõju

kavandatavale Meeruse sadamaarendusele) ja selle lähipiirkonnale.

DP lahenduse koostamisel tuleb mh arvestada

tuulte oludega (võimalike tuulekoridoridega, vt

DP LS p 5, VTK ptk 3.2). KSH aruandes saab

anda hinnangu, kas võimalike tuulekoridoridega

on DP lahenduse koostamisel arvestatud. Ptk-i

7.1 täiendati vastavalt.

Meeruse sadamaala DP KSH VTK – ASUTUSTE SEISUKOHTADEGA ARVESTAMISE TABEL

2

7. Palume ametlikult kinnitada käesoleva DP KSH juhtekspert. KSH juhteksperdi vahetus on Tellijaga

(Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet)

kooskõlastatud (lepingu muudatus tehtud).

2 Tallinna

Strateegiakeskus

10.03.2021 nr 5-

1.1/300-2

1. ptk 4. Seosed asjakohaste arengu- ja planeerimisdokumentidega

Käsitleda Tallinna Linnavolikogu 17.12.2020 määrusega nr 26 kinnitatud

Tallinna arengustrateegiat „Tallinn 2035“. Analüüsida DP lahenduse

vastavust strateegiadokumendis sõnastatud visiooni ja strateegiliste sihtide

täitmisele.

DP on alles koostamisel ja DP lahendust VTK

etapis ei hinnata.

DP ja KSH koostamisel lähtutakse kõigist

asjakohastest arengudokumentidest, millest

ülevaade tuuakse DP seletuskirjas ja KSH

aruandes (KeHJS § 40 lg 4 p 2).

Viide strateegiale lisati VTK ptk-i 4.

2. ptk 7.2.1. Looduskeskkond:

- Käsitleda DP lahenduse mõju kliimamuutustega kohanemise ja

leevendamise osas. Kohanemismeetmed peavad lähtuma ajakohastest

kliimariskidest: kuumalaine, merevee tõus/langus, tormid, tugevad

sademed, hoovihmadest tingitud üleujutus, tugev tuul/tuulekoridorid jms.

KSH aruandes anda hinnang, kas planeeringulahendusega kavandatud

haljasalade osakaal ning detailplaneeringu lähteseisukohtades seatud

nõuded on piisavad tagamaks kliimakindlus. KSH aruandes tuua välja

võimalikud leevendusmeetmed. Hinnata DP lahenduse kooskõla Tallinna

pikaajaliste kliima- ja energiaeesmärkidega.

Pöörata tähelepanu arendusala mikrokliimat mõjutavatele teguritele läbi

ruumilise planeerimise ja ehituslike võtete (nt varieeruva korruselisuse

kavandamine tuulekoridoride vähendamiseks, kõrghaljastusega haljasalade

osakaalu suurendamine sademeveest põhjustatud üleujutuste või

soojussaarte leevendamiseks jms).

- Hinnata DP lahenduse mõju elurikkusele, bioloogilise mitmekesisuse

toetamisele ja arendamisele. Analüüsida rohevõrgustiku toimimist nii

arendusala sees (mikrotasandi rohestruktuur) kui ka sidusust

ümberkaudsete aladega.

- DP lahenduse koostamisel tuleb mh arvestada

üleujutusalade, võimalike tuulekoridoride (vt DP

LS p 5, VTK ptk 3.2) jmt-ga. Vastav info tuuakse

ära DP seletuskirjas.

KSH aruandes saab anda hinnangu, kas nende

aspektidega on DP koostamisel arvestatud.

Kliimamuutustega kohanemise aspekte

käsitletakse üldisel tasemel KSH aruandes.

VTK ptk-e 7.2.3, 7.4 ja 9 täiendati vastavalt.

- VTK ptk-e 7.2.1, 7.4 ja 9 on vastavalt

täiendatud – elurikkuse jm nimetatud aspekte

kajastatakse KSH aruandes.

3. ptk 7.2.2 Kultuuriline keskkond:

Planeeritavate mahtude sobivuse hindamisel mälestiste ja kaitsevööndi

keskkonnas tuleb arvestada Meeruse sadamaala DP-le koostatud

muinsuskaitse eritingimustega ning selles esitatud seisukohtadega

(koostanud ajaloolane Aleksandr Pantelejev).

Muinsuskaitse eritingimused on DP koostajale

edastatud ning nendega arvestatakse vastava

DP koostamisel.

Viide muinsuskaitse eritingimustele lisati VTK

ptk-i 5.10

Meeruse sadamaala DP KSH VTK – ASUTUSTE SEISUKOHTADEGA ARVESTAMISE TABEL

3

4. ptk 7.2.3. Sotsiaalmajanduslik keskkond:

- lisaks rohe- ja puhkealade piisavusele ning kättesaadavusele analüüsida

täiendavalt rohevõrgustiku ja rohelade toimimist kliimamuutustest tingitud

negatiivsete mõjude leevendamisel inimese heaolule ja tervisele.

- lisaks mereveeüleujutusohu minimeerimisele pöörata tähelepanu ka

sademevee hulkade kasvust tingitud sademevee üleujutusriskide

maandamisele ning tuua välja leevendusmeetmeid (nt puhverdamine,

sademevee immutusalade kavandamine, looduspõhiste lahenduste ja

kombineeritud süsteemide kasutamine, liigvee ajutine mahutamine,

lahkvoolse kanalisatsioonisüsteemi arendamine, sademevee kui ressursi

kasutamise võimaluste väljaselgitamine majapidamises).

- Tartu ülikooli poolt läbi viidud üleeuroopalisest uurimusele toetudes on

Tallinna kõige kiiremini segregeeruv pealinn Euroopas (Tiit Tammaru

„Sotsiaalmajanduslik segregatsioon Euroopa pealinnades. Ida kohtub

Läänega“). Inimese tervis, heaolu ja vara alapeatüki all anda hinnang,

milline on planeeringulahenduse mõju segregatsioonile ning sotsiaalsele

lõimumisele, inimese varale, sh kinnisvara väärtusele ja eluaseme

taskukohasusele. KSH aruandes tuua välja võimalikud leevendusmeetmed.

- Eraldi rõhutada mitmekesise liikuvuskeskkonna arendamise vajadust ning

selle mõju inimese heaolule, tervisele ja varale.

Tallinna strateegiadokumentidele toetudes peab planeeringulahendus olema

orienteeritud ühistranspordi kasutusele ning jalg- ja rattasõbraliku

liikuvuskeskkonna loomisele. Nii Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering,

Tallinna liikuvuskava kui ka Tallinna arengustrateegia 2035 seavad

eesmärgiks, et aastaks 2035 tehakse 70% liikumistest sõiduautot

kasutamata ehk ühistranspordiga, jalgsi või jalgrattaga. Aktiivsete

- Kliimamuutustega kohanemise aspekte

käsitletakse üldisel tasemel KSH aruandes. VTK

ptk-e 7.2.3, 7.4 ja 9 täiendati vastavalt.

- Sademevete lahenduse (kuhu juhitakse, kui

palju immutatakse, kas parklate vett

puhastatakse jne) esitab planeerija DP

koosseisus vastavalt PlanS § 126 lg 1 p 4.

KSH aruandes saab anda hinnangu sademevete

lahenduse mõjust keskkonnale (merevesi,

pinnas, pinnavesi jne). VTK ptk-e 7.1, 7.2.1, 7.4

ja 9 täiendati vastavalt ettepanekule.

- segregatsioon ja sotsiaalne lõimumine -

tegemist ei ole DP KSH-s käsitletavate

aspektidega. DP peamine ülesanne on alale

ehitusõiguse määramine. Segregatsioon ja

sotsiaalne lõimumine kuuluvad pigem ÜP

tasandil arvestamisele, kui planeeritakse

linnaosa arengut ja maakasutust tervikuna.

Arendajal on äriplaan, mis määrab ära

pakutavate korterite hinna ja kättesaadavuse.

Linn kui otsustaja määrab lõpuks, kas ja mis

kujul see äriplaan, sh avaliku ruumi

kättesaadavuse osas, realiseerub läbi

planeeringu.

Mõju inimese varale puudub, kuna DP alal ei asu

inimeste vara, mida DP alusel kavandatav

tegevus võiks ohtu seada. Mõju kinnisvara

väärtusele ja eluaseme taskukohasusele on

majanduslik analüüs, mis ei kuulu KeHJS-i alusel

KSH aruandes käsitletavate aspektide hulka.

- Mõju inimese tervisele ja heaolule hõlmab mh

hinnangut, kas DP lahendus toetab erinevaid

liikumisviise (nt jalgsi, rattaga, ühistransport),

sh aitab kaasa autoliikluse osakaalu kasvu

pidurdamisele ning pakub puhke- ja vaba aja

Meeruse sadamaala DP KSH VTK – ASUTUSTE SEISUKOHTADEGA ARVESTAMISE TABEL

4

liikumisviiside atraktiivsuse tõstmiseks on oluline luua eri liikumisviise

arvestav terviklik tänavatevõrk, ehitada välja ohutu ja mugav taristu ning

tagada rataste parkimise võimalused. Haridus-, kultuuri- või spordiasutuste

lähiümbruses tuleb soodustada jalgsi ja jalgrattaga ohutut jalgrattasõbralike

teekondade disainimist.

KSH aruandes hinnata planeeringulahenduse vastavust eesmärgi täitmisele.

veetmise võimalusi planeeringualal või selle

läheduses. VTK ptk-e 7.2.3 ja 7.4 täpsustati.

DP ja KSH koostamisel lähtutakse kõigist

asjakohastest arengudokumentidest, millest

ülevaade tuuakse DP seletuskirjas ja KSH

aruandes (KeHJSi § 40 lg 4 p 2).

3 Tallinna

Linnaplaneerimise

Amet

15.03.2021 nr 3-

2/20/1642-8

Palume täpsustada KSH ulatust DP kontaktvööndi osas. Väljatöötamise

kavatsuse kohaselt hinnatakse muuhulgas Bekkeri sadama tegevusest

tulenevat mõju planeeringualale. Kavandatava tegevuse peatüki kirjelduses

on märgitud perspektiivis Meeruse sadamaala detailplaneeringu (DP) alaga

vahetult piirneva Bekkeri kaubasadama territooriumil olevad heiteallikad.

Palume selgitada, kas hinnang antakse kehtivat või perspektiivset arengut

arvestades või arvestatakse mõlemaid alternatiive.

Märgime, et koostatava Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu

maakasutuskaardi kohaselt on arvestatud nii Meeruse kui ka Bekkeri

sadamaala arenguplaanidega ning määratud need segahoonestusalaks.

Arendaja on täpsustanud, et peale Meeruse DP kehtestamist on kavas lõpetada kaubaoperatsioonid ka Bekkeri sadamas ning

keskenduda oma tegevuses kinnisvara

arendamisele. Seega kaob tulevikus piirkonnas (nii Meeruse kui Bekkeri sadamas) kaubavedu ära. Sellest lähtuvalt arvestatakse Meeruse sadamaala DP KSH läbiviimisel arendaja arenguplaanide ja koostamisel oleva Põhja- Tallinna linnaosa ÜP-ga.

Teadaolevalt on Bekkeri sadamaala uus DP

algatamisel, et määrata ala samuti segahoonestusalaks.

Bekkeri sadam kaubasadamana jääb VTK-sse

vaid olemasoleva olukorra kirjelduse mõttes.

Meeruse sadamala DP KSH-s arvestatakse Bekkeri arengualalt tulenevaid mõjusid

piirkonnale üldiselt, kuna Bekkeri alale kavandatakse mahtusid ja tegevusi (suurem arv hooneid, parkimiskohti, mereala täitmine ooperimaja ehitamiseks jne), mis oma mõju osas on tõenäoliselt olulisemad (suuremad), kui Meeruse arendus. Ehk mh annatakse üldine hinnang piirkonna arengule tervikuna (koosmõju

kontekstis).

Meeruse sadamaala DP KSH VTK – ASUTUSTE SEISUKOHTADEGA ARVESTAMISE TABEL

5

KSH VTK-s on märgitud, et arvestatakse ka teisi piirkonnas menetletavaid

projekte (sh Bekkeri sadama kai nr 6 ehitus) ning nende koosmõju. P 2

esitatud tabelis (Tabel 1) on toodud Meeruse ja Bekkeri sadamate kaide

(kokku 11) parameetrid ning seletuskirja kohaselt on joonisel (Joonis 2)

märgitud nende kaide asukohad. Juhime tähelepanu, et tabelis ja joonisel

esitatavate kaide arv ei vasta omavahel. Palume korrigeerida kaide

asukohtade joonist ning tuua selgituses täpselt välja, millises ulatuses

hõlmab koostatav KSH.

1. Lisaks juhime tähelepanu, et Bekkeri sadama detailplaneeringus on kaid

nr 6 ja 7 märgitud perspektiivsena, mistõttu ei käsitleta Bekkeri sadama

detailplaneeringu KMH aruandes kaide rajamisega kaasnevaid mõjusid. Kuna

Meeruse sadamaala DP kehtestamisega muutub Bekkeri sadama (Marati tn

4a, 7 ja 14) detailplaneering käesolevas detailplaneeringus käsitletava maa-

ala osas kehtetuks, peame vajalikuks KSH väljatöötamise kavatsuses

kontaktalana käsitleda naabruses olevaid kvartaleid tervikuna sh nimetatud

kaide ehitust.

Viidatud lause pärineb DP ja KSH

algatamisotsusest. Kaide asukohad on viidatud

joonisel ja tekstis korrektsed, info on võetud

sadama eeskirjast, vt vastav viide VTK-s.

KSH aruandes käsitletakse väljapoolt DP ala

tulenevaid mõjusid, nt kai nr 6/tulevikus

ooperimaja asukoht Bekkeri sadamaala DP alal,

üldiselt koosmõju (kavandatava tegevuse

koosmõju teiste piirkonnas olemasolevate või/ja

kavandatavate tegevustega – KeHJS § 40 lg 4

p 6 ja KeM 01.09.2017 määruse nr 34

„Keskkonnamõju hindamise aruande sisule

esitatavad täpsustatud nõuded“ § 6 lg 2 p 6 –

kuna KSH lähteülesande kohaselt tuleb käesolev

DP KSH teostada KMH täpsusega) kontekstis.

Samas märgime, et Bekkeri sadamaala arenduse

mõjusid tuleb hinnata vastava DP KSH käigus,

mis on ka sisendiks Meeruse DP KSH koosmõju

hindamiseks.

Palume täiendada materjale ja arvestada ameti seisukohtadega KSH

aruande väljatöötamise kava koostamisel.

Asjakohaste ettepanekutega on arvestatud ja

VTK-d täiendatud.

4 Keskkonnaamet

15.03.2021

nr 6-5/21/3480-2

1. KSH VTK lk 15 esimeses lõigus vajab korrigeerida sõna „orineteeruvalt“ ja

Joonisel 21 DP ala asukohta märgistus (DP-ala on märgitud valesse kohta).

VTK-d korrigeeriti vastavalt märkustele.

2. KSH VTK lk 5: „Linnavolikogu otsuse kohaselt on DP koostamisel KSH

vajalik järgmistel põhjustel:

- DP-ga kavandatakse eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust nagu

sadamarajatiste rajamine või laiendamine“.

Planeeringus on oluline käsitleda ka tegevusi, mida planeeritakse

sadamarajatiste rajamisel – merel süvendamine, tahkete ainete

paigutamine veekogusse (sadama- ja rannakindlustusrajatised).

Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et arvestada tuleb allpool keskmist

veetaset paigutatavat materjali (vastavalt Keskkonnaministeeriumi

seisukohale, mis on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldus-

DP koostaja sõnul ei ole DP elluviimiseks vajalik

sadama akvatooriumi ja laevatee süvendamine,

kuna praegu asub seal kaubalaevade sadam,

mille sügavus on 10 m, ehk piisav väikelaevade

jaoks. Kuna sadama kai on suhteliselt kõrge

(keskeltläbi 2 m) ja kaldast alates maapind

tõuseb maismaa suunas, siis maapinna täitmist

ei ole vaja samuti teha.

DP-ga ei muudeta planeeringuala rannajoont

ehk säilib olemasolev olukord. Planeeringu-

Meeruse sadamaala DP KSH VTK – ASUTUSTE SEISUKOHTADEGA ARVESTAMISE TABEL

6

süsteemis 01.06.2020 kirja nr 1-17/20/1291-3 all). KeHJS § 6 lg 1 p 17 ja

171 kohaselt on mere süvendamine alates pinnase mahust 10 000 m3 ja

merepõhja tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 10 000 m3

olulise keskkonnamõjuga tegevus. Kui DP-ga kavandatavate tegevustega

kaasneb süvendamine või tahkete ainete paigutamine üle 10 000 m3, peab

tegevusega kaasnevaid mõjusid (heljum, setete reostus, veerežiim jne)

käsitlema KSH-s (KeHJS § 11 lg 6) või arvestama tulevikus tegevuslubade

taotlemisel KMH vajadusega.

lahendus (K-Projekti koostatud eskiisi

põhilahendus, seisuga 25.03.2021) lähtub

olemasoleva Meeruse sadama kaide ja

akvatooriumi paiknemisest, sh rannapromenaad

kavandatakse olemasolevale kaile/maa-alale.

Jahtide jaoks planeeritakse sadama

akvatooriumisse ujuvkaid.

Seega süvendus- ega kaadamistööde mõjusid

merekeskkonnale ei esine. VTK-d korrigeeriti

vastavalt.

3. Lisaks juhib Keskkonnaamet tähelepanu, et uued merre kavandatavad

statsionaarsed rajatised peab koostatavas DP-s konkreetselt välja tooma.

Mis tüüpi kaisid planeeritakse, kuhu need planeeritakse, kas rajatakse

lisaks ka teisi uusi rajatisi näiteks paadislipp, rannakindlustus, trepistik

vm?

Hetkel on alles DP LS ja KSH VTK etapp, DP

materjali alles koostatakse ja vastav info

tuuakse ära DP seletuskirjas ja joonistel.

4. Peatüki 5.3. „Müra, vibratsioon ja õhukvaliteet“ alapeatüki „Müra“ (lk 21)

kohaselt on III mürakategooria (keskuse maaala) alal nii päevasel kui öisel

ajal tööstusmüra piirväärtuseks 65 dB. Keskkonnaamet juhib tähelepanu,

et keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ lisa 1 järgi on tööstusmüra piirväärtus III kategooria aladel öisel

ajal 50 dB.

Tallinna Bekkeri Sadam OÜ omab paiksest heiteallikast saasteainete

välisõhku väljutamise keskkonnaluba nr L.ÕV/328352, käitise heiteallikad

asuvad nii Bekkeri kui Meeruse sadamas. Alapeatükis Õhukvaliteet (lk 24)

on kirjutatud: „Perspektiivis DP alaga vahetult piirneva Bekkeri

kaubasadama territooriumil olevatest heiteallikatest DP alale

ülenormatiivsetes kontsentratsioonides saasteainete levikut ei esine.“ ning

lk 23 on lisaks mainitud, et:“ Bekkeri ja Meeruse kaubasadamate tegevuse

osas on esitatud kohalike elanike poolt kaebusi seoses välisõhu

kvaliteediga – tolmu teke ja levik elamualadele (lähim elamu asub

heiteallikast ca 90 m kaugusel)“.

Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et kavandatavad uued elamud on

lähemal Bekkeri sadama lassimis-lossimis aladele, kui olemasolevad

elamud, mille elanikud on esitanud kaebusi häiringute kohta.

VTK ptk-s 5.3 korrigeeriti öise aja müra

normtaset vastavalt viidatud määrusele.

Arendajalt saabunud täpsustuste kohaselt on

pärast Meeruse DP kehtestamist kavas lõpetada

kaubaoperatsioonid ka Bekkeri sadamas ning

Bekkeri sadamaala muuta samuti

segahoonestusalaks. Kuna perspektiivis

kaubasadamate tegevust piirkonnas ei toimu,

siis ei esine ka kaupade käitlemisega kaasnevate

saasteainete (eeskätt tahkete osakeste) ning

müra teket ja levikut välisõhus. Seega puudub

vajadus kaubasadamatega seotud mõjude

käsitlemiseks. VTK-d korrigeeriti vastavalt

täpsustunud olukorrale.

Meeruse sadamaala DP KSH VTK – ASUTUSTE SEISUKOHTADEGA ARVESTAMISE TABEL

7

Samuti kavandatakse vahetult piirnevale alale jahisadamat – ka

väikelaevadele võib tolm negatiivset mõju tekitada (värvi kahjustused vm).

Seega võib häiring olla oluline (häirivuse all mõeldakse tegurit, mida

üksikisik või rühm tajub negatiivsena, ebameeldivana ja soovimatuna

(WHO 1980) ning seda ei ole võimalik normtasemetega reguleerida).

Samuti ei selgu KSH VTK-st, kas Meeruse sadamat läbivad kaubakogused

liiguvad edaspidi läbi Bekkeri sadama ning kas seetõttu lisandub Bekkeri

sadama-alale heiteallikaid ning suurenevad saasteainete heitkogused. Kui

Bekkeri sadama kaubamahud tulevikus Meeruse sadama arvelt kasvavad,

tuleb detailplaneeringu KSH käigus sellega nii müra modelleerimisel kui

välisõhu kvaliteedi hindamisel arvestada.

Eelnevat arvesse võttes palub Keskkonnaamet KSH-s nii müra kui tahkete

osakeste lendumise teemat põhjalikult käsitleda ning lisaks peatükis 7.5

toodule läbi viia tahkete osakeste lendumise modelleerimine.

5. KSH VTK peatükis 9 „DP ja KSH osapooled“ (lk 46) on esitatud KSH

ekspertrühma koosseis. Keskkonnaamet palub täiendada esitatud

informatsiooni ning lisada iga ekspertrühma liikme juurde täpsustus, miks

iga konkreetne isik hindab just konkreetset valdkonda (varasem

töökogemus või vastav erialane haridus). Siis on kõigil menetlusosalistel

üheselt mõistetav, et kõik kaasatud isikud on selle valdkonna eksperdid.

VTK ptk-i 9 täiendati. Ekspertrühma liikmed on

KeHJS § 34 lg 6 alusel valinud juhtekspert

vastavalt nende pädevusele, varasematele

töökogemustele ja omavahelise koostöö

kogemusele. Ekspertrühma liikmete pädevuse

eest vastutab KeHJS § 34 lg 5 kohaselt

juhtekspert.

Kui arvestatakse eelnevalt esitatud ettepanekutega, on Keskkonnaamet

seisukohal, et kõnealune KSH VTK ja lähteseisukohad on piisavad ja

asjakohased, et hinnata keskkonnamõju, mis võib kaasneda Meeruse

sadamaala detailplaneeringuga planeeritava jahisadama ning

ärifunktsiooniga elamukvartali rajamisega. Seisukoht on antud

Keskkonnaameti pädevusse jääva osas.

Asjakohaste ettepanekutega on arvestatud ja

VTK-d täiendatud.

5 Terviseamet

15.03.2021 nr 9.3-

4/21/1801-2

Detailplaneeringu KSH väljatöötamise kavatsuse lk 8 on välja toodud

järgnev: „Laevade lastimine/lossimine toimub ööpäevaringselt vastavalt

tellimusele. Sadam on navigatsiooniks avatud aastaringselt.“

Juhime tähelepanu, et nii päevasel kui ka öisel ajal peavad nii Bekkeri

sadamast kui ka mujalt lähtuvad müratasemed planeeritaval alal vastama

keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud normtasemetele.

VTK ptk 7.2.3 on märgitud, et müra mõju

hindamisel juhindutakse asjakohastest

õigusaktidest.

Perspektiivis kaob DP alalt ning selle naabrusest

(st ka Bekkeri sadama alalt) kaubasadama

tegevus üldse ära.

Meeruse sadamaala DP KSH VTK – ASUTUSTE SEISUKOHTADEGA ARVESTAMISE TABEL

8

Uute planeeringute koostamisel tuleb huvitatud isikul tagada, et

planeeritaval alal ei ületataks müra sihtväärtusi (atmosfääriõhu kaitse

seaduse § 56 lg 3).

Detailplaneeringu KSH väljatöötamise kavatsuse lk 13 on välja toodud

järgnev:

„Hinnata Bekkeri sadama tegevusest tuleneva müra ja õhusaaste (sh tolmu)

mõju DP alale;“

Amet nõustub, et müra hindamine on vajalik veendumaks kas ja mil määral

ületatavad planeeritaval alal välisõhus levivad müratasemed KeM määrus

nr 71 välja toodud normtasemeid ning selgitamaks välja vajadus

müraleevendavate meetmete rakendamiseks.

Arendaja täpsustuste kohaselt on pärast

Meeruse DP kehtestamist kavas lõpetada

kaubaoperatsioonid ka Bekkeri sadamas ning

Bekkeri sadamaala muuta samuti

segahoonestusalaks. Seega kaupade

käitlemisega seotud müra ja õhusaastet

piirkonnas tulevikus enam ei teki ning vajadus

Bekkeri kaubasadama mõju hindamiseks

puudub. KSH raames toestatav mürauuring

käsitleb piirkonna perspektiivse liikluse ja

jahisadama tegevusega seonduvat müra. VTK-d

korrigeeriti vastavalt täpsustunud olukorrale.

Detailplaneeringu KSH väljatöötamise kavatsuse peatükis 5.3 on välja

toodud järgnev: „Bekkeri ja Meeruse kaubasadamate mürataset on

eraldiseisvalt hinnatud 2018. aastal teostatud müramõõtmiste

(Tööstusmüra tasemete mõõtmine ja müra hinnatud tasemete määramine

tööstusobjekti ümbritseval elamisalal. Bekkeri ja Meeruse sadamate

territoorium ja lähiümbrus. Müra mõõtmiste aruanne. Terviseamet, 2018.)

raames. Mõõtmiste eesmärk oli määrata müratase sadamatele lähemal

asuvate elamute maa-aladel, kust on kohalikelt elanikelt laekunud kaebusi

seoses sadamatest lähtuva mürahäiringuga. Mõõtmiste käigus uuriti

järgmiste sadamate territooriumidel töötavate müraallikate mõju: sadama

tehnoloogilised seadmed laevade peale- ja mahalaadimiseks ning

veoautode ja kaubarongide liiklus ja laadimisseadmete töö sadamate

territooriumil. Mõõtmiste tulemusel selgus, et sadamatele lähematel

elamualadel (Marati ja Kopliranna tee äärsed elamud, kaugused

müraallikast ca 90-250 m) ei ületa müratase kehtestatud piirtasemeid nii

päeval kui öösel (piirväärtus päeval: 60 dB, mõõdetud kõrgem müratase:

46-50 dB; piirväärtus öösel: 60 dB, mõõdetud kõrgem müratase 38-41

dB). Bekkeri kaubasadama territooriumil mõõdeti müratasemeks päeval

62,9 dB ja öösel 56,8 dB. See on mõnevõrra madalam Tallinna

strateegilisel mürakaardil toodust. Kuna mõõtmispunkt asus Bekkeri

Kuna Bekkeri sadamaalal perspektiivis

kaubasadama tegevus lõpetatakse, siis vajadus

teema käsitlemiseks puudub. VTK-d korrigeeriti

vastavalt täpsustunud olukorrale.

Meeruse sadamaala DP KSH VTK – ASUTUSTE SEISUKOHTADEGA ARVESTAMISE TABEL

9

sadama territooriumi keskosas, siis millist mürataset võib sadama töö

põhjustada vahetult DP piiril või selle alal, mõõtmistulemustest ei nähtu.“

Eeltoodust selgub, et mõõtmispunkt asus Bekkeri sadama territooriumi

keskosas ning millist mürataset võib sadama töö põhjustada vahetult

detailplaneeringu piiril või sellel alal, mõõtmistulemusest ei nähtu. Seega

leiab amet, et täpsemate müratasemete välja selgitamiseks tuleb teostada

põhjalikum mürauuring.

Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002

määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud

normtasemeid. Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes

muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra

eest.“

KSH koostaja on viidatud määrusest ja

standardist teadlik ning nendega arvestatakse

DP KSH aruande koostamisel niivõrd, kuivõrd

selle täpsusastmes on asjakohane.

Tehnoseadmetest levivad müratasemed peavad planeeritaval alal ning

lähedusse jäävatel elamualadel vastama KeM määruse nr 71 lisas 1

kehtestatud tööstusmüra sihtväärtustele.

KSH koostaja on viidatud määrusest teadlik ning

selle nõuetega arvestatakse DP KSH aruande

koostamisel niivõrd, kuivõrd selle täpsusastmes

on asjakohane.

Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus

21.00-07.00 ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset.

Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria

tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha

tööpäevadel kella 07.00-19.00.

KSH koostaja on viidatud määrusest teadlik ning

selle nõuetega arvestatakse DP KSH aruande

koostamisel niivõrd, kuivõrd selle täpsusastmes

on asjakohane.

Detailplaneeringu KSH väljatöötamise kavatsuse peatükis 5.3 on välja

toodud järgnev: „Pinnase kaudu leviva vibratsiooni teke on võimalik

Bekkeri ja Meeruse kaubasadamates seoses raskeveokite liiklemisega

territooriumidel ning vagunite liiklemisega raudteel. Täpsemad andmed

tekkiva vibratsioonitaseme ja leviku ulatuse kohta puuduvad.“

Juhime tähelepanu, et nii ehitusaegsed kui ka kasutusaegsed

vibratsioonitasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 17.05.2002 määruses

nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid. Veendumaks,

et kasutusaegsed piirväärtused vastaksid eeltoodud määrusele, tuleks

ameti hinnangul planeeritaval alal teostada vibratsioonitasemete

mõõtmised.

KSH koostaja on viidatud määrusest teadlik ning

selle nõuetega arvestatakse DP KSH aruande

koostamisel. Kuna Arendaja täpsustuste

kohaselt likvideeritakse perspektiivis Bekkeri

sadamaalal kaubasadama tegevus ning asemele

kavandatakse segahoonestusala, siis ei ole

kaubasadamates tekkiv ja pinnase kaudu leviv

vibratsioon enam asjakohane teema. VTK-d

korrigeeriti vastavalt täpsustunud olukorrale.

Meeruse sadamaala DP KSH VTK – ASUTUSTE SEISUKOHTADEGA ARVESTAMISE TABEL

10

Detailplaneeringu KSH väljatöötamise kavatsuse lk 35 on välja toodud

järgnev: „Radoonisisaldus alale lähimas pinnaseõhu mõõtmispunktis35 on

19,67 kBq/m³. Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse interpoleeritud

atlase36 põhjal on alal radoonisisaldus normaalne, ehk 10-30 kBq/m³.“

Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et radoonisisaldus ei ole pinnases

ühtlaselt jaotunud. Määramaks asjakohaseid leevendavaid meetmeid,

tuleks planeeritaval alal teostada radoonitasemete mõõtmised.

Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2017

„Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates

hoonetes“ toodule.

VTK ptk-is 7.2.3 on kirjas: Tulenevalt

geoloogilistest tingimustest on radoonioht alal

normaalsel tasemel. Seetõttu ei ole tegevus

radoonist mõjutatud ega mõju radoonitaseme

muutumisele oluline. KSH aruandes teemat ei

käsitleta.

VTK ptk-i 5.11 lisati väljavõte radooniriski leviku

kaardist DP ala piirkonnas ja selgitus, miks DP

alal pole radooni teema asjakohane.

Ameti hinnangul tuleks planeeritavale alale teostada insolatsioonianalüüs

veendumaks, et insolatsioon vastab EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik

valgustus elu- ja bürooruumides“ või EVS 938:2019 „Päevavalgus

hoonetes. Insolatsiooni arvutamisel kasutatav kuupäev“ ja EVS-EN

17037:2019 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetele.

Insolatsiooniga arvestatakse DP ja ehitusprojekti

koostamisel. Viide teemale lisati VTK ptk-i 7.2.3.

Detailplaneeringu KSH väljatöötamise kavatsuse lk 11 on välja toodud

järgnev: „Detailplaneeringu koostamisel moodustatakse tootmismaa

sihtotstarbega Kopliranna tn 47, Kopliranna tn 49 ja Kopliranna tn 53b

kinnistust ning ärimaa sihtotstarbega Klaasi tn 1, 90% tootmismaa ja 10%

elamumaa sihtotstarbega Marati tn 7 ja tootmismaa sihtotstarbega Marati

tn 14 kinnistust äri- ja/või elamumaa, üldkasutatava maa ja transpordimaa

sihtotstarbega krundid määrates ehitusõiguse piirkonda sobiva kõrgusega

hoonete, põhiliselt kuni 4-korruseliste ärihoonete, korterelamute või

äripindadega korterelamute, ehitamiseks.“

Ametile jääb selgusetuks, miks on kirjeldatud, et DP koostamisel

moodustatakse 90% tootmismaa ja 10% elamumaa sihtotstarbega Marati

tn 7 ja tootmismaa sihtotstarbega Marati tn 14 kinnistust äri- ja/või

elamumaa, kui esitatud joonistel (ka Tallinna Planeeringute Registris

leiduva põhijoonise/asendiplaanilise lahenduse järgi, mis on leitav aadressil

https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP042780) jäävad Marati tn 7

ja Marati tn 14 kinnistud planeeritava ala piiridest välja. Lisaks selgub Maa-

ameti kaardirakenduselt, et Marati tn 7 kinnistu sihtotstarve on ärimaa

100%.

Viidatud lõik pärineb DP ja KSH algatamis-

otsusest. Marati tn 7 kinnistu sihtotstarve on

täna 90% tootmis- ja 10% ärimaa, mitte 10%

elamumaa, nagu on ekslikult algatamisotsuses

märgitud. VTK-d on vastavalt korrigeeritud.

Ametile teadaolevalt on viimane Bekkeri sadama (OÜ Tallinna Bekkeri

Sadam) tegevusest põhjustatud keskkonnamüra tasemete hindamise

VTK ptk-is 5.3.1 täiendati olemasoleva olukorra

ülevaadet lähtudes viidatud töö tulemustest.

Meeruse sadamaala DP KSH VTK – ASUTUSTE SEISUKOHTADEGA ARVESTAMISE TABEL

11

aruanne koostatud detsembris 2020 (Akukon Eesti OÜ, töö nr 201547-1).

Hindamaks Bekkeri sadamast põhjustatud müratasemeid lähimate

eluhoonete juures (Kopliranna tn) tuli teha eeldusi, sest sadama töö sõltub

paljudest teguritest, mis ei ole alati ühetaolised, korduvad ja regulaarsed.

Seega, oli arvutuslikel mürakaartidel kirjeldatud olukorda, kus kaidel (nr

1,4,11,5) toimub killustiku laeva lossimine ja maha laadimine (platsil nr 4

ja 5) ning veoautode liiklust kaide ja laadimisplatsi vahel on arvestatud nii,

et laevade lossimine ja killustiku maha laadimine on pidev ehk

ööpäevaringne, mis iseloomustab kõige halvimat olukorda. Tulemusena

selgus, et kui laevade lossimine toimub kail nr 1, 4, 11 ja 5, siis

ületatakse Kopliranna tn müratundlikel aladel öisel ajal KeM

määrus nr 71 lisas 1 välja toodud tööstusmüra normtasemeid.

Eeltoodu ja põhjalikum kokkuvõte Bekkeri sadama mürakaardist on amet

edastanud Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile 16.02.2021 kirjaga

nr 12.3/20/159-14.

Samas märgime, et kuna arendaja täpsustuste

kohaselt ei jätku perspektiivis piirkonnas enam

kaubasadamate tegevus, st Bekkeri sadamaalast

arendatakse samuti segahoonestusala, siis ei ole

kaubasadamatega seotud müra tulevikus enam

asjakohane teema. VTK-d korrigeeriti vastavalt

täpsustunud olukorrale.

Detailplaneeringu põhijooniselt selgub, et planeeritavale alale tahetakse

rajada muuhulgas jahisadam ning ühistranspordi taristu. Juhime

tähelepanu, et planeeritava ala ümbruses on ametile laekunud mitmeid

mürakaebuseid. Tulenevalt eeltoodust peab amet vajalikuks

edaspidises planeerimises teostada mürauuring, kus oleks

käsitletud olemasolevat (koos võimalike müraleevendavate

meetmetega) ning perspektiivset tööstusmüra, liiklusmüra

(autoliiklus, veesõidukid/väikelaevad, ühistransport sh

trammiliiklus) ning muid müraallikaid, mis võivad negatiivselt

mõjutada planeeritavat ala. Mürauuringu koostamisel arvestada

keskkonnaministri 03.10.2016 määrusega nr 32 „Välisõhus leviva müra

piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“.

Arvestada, et ka maksimaalsed helirõhutasemed müratundlike hoonetega

aladel ei tohi ületada KeM määrus nr 71 § 6 lg 2 ja lg 3 välja toodud

normtasemeid.

Olemasoleva olukorra ülevaate koostamiseks on

KSH eksperdi hinnangul piisavalt teavet (mitmed

seni teostatud mürauuringud). VTK-d korrigeeriti

vastavalt.

DP elluviimisega seonduva müra mõju

hindamiseks teostatakse KSH raames

mürauuring, kus käsitletakse kõiki asjakohaseid

müraallikaid, mis võivad perspektiivis

negatiivselt mõjutada nii DP ala kui ka teisi

müratundlikke objekte piirkonnas. Uuringus ei

käsitleta Bekkeri kaubasadamat, kuna tulevikus

kaubasadam piirkonnas enam ei tegutse.

Uuringus käsitletakse Bekkeri sadamaala

segahoonestusalana, st alalt tulenevaid

täiendavaid mõjusid (koosmõju) Meeruse DP

alale. Koosmõju saab arvestada ulatuses,

kuivõrd arenduse kohta on KSH läbiviimise

hetkel andmeid. VTK-d korrigeeriti vastavalt

täpsustunud olukorrale. Viidatud määrusest

oleme teadlikud ja arvestame sellega

mürauuringu koostamisel.

Meeruse sadamaala DP KSH VTK – ASUTUSTE SEISUKOHTADEGA ARVESTAMISE TABEL

12

6 Tallinna

Transpordiamet

16.03.2021

nr 4-10/21/40-2

KSH eesmärk ja ulatus:

Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering (ÜP) on koostamisel ning ÜP-ga

kavandatavate ehitusmahtude teenindamiseks ja juurdepääsuks kavandatud

tänavavõrgule puudub arvestatav liiklusanalüüs ja väljaehitamiseks

teostatavuse hinnang. ÜP-s kajastatud tänavate (sh ühistranspordi)

koridorid on kujutatud visuaalselt arvestamata tänavamaa laiuse,

olemasolevate hoonete ja ühistranspordi (eelkõige trammi) toimimiseks

vajalike pöörderaadiustega.

Planeeritavate Meeruse ja Bekkeri sadamate alale kavandatavast

hoonestusest tekitatav mõju ulatub meie hinnangul kaugemale

planeeritavast alast. Tänasele sadama ja tootmisalale korterite ning äri (sh

uue tõmbekeskse) väljaehitamisel muutub liikluskoosseis ning kasvab

liiklussagedus oluliselt.

Nõustume, et kavandavate arendusalade

(nii Bekkeri kui Meeruse ala arendamine

segahoonestusalaks) mõju ulatub DP-alast

kaugemale, kuna piirkonna liikluskoormused

kasvavad oluliselt.

Meeruse DP koostamise raames viiakse läbi

liiklusuuring, mis viidatud teemat käsitleb

(nii Bekkeri kui Meeruse arendusala liikluse

analüüs), vt DP LS punktid 19-23 (VTK ptk 3.2).

Ka Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu

koostamisel tuleb analüüsida piirkonna kogu

arendustegevustega kaasneva liikluskoormuse

kasvu mõju ning ulatust ning seada ÜP-ga

vastavad tingimused negatiivse keskkonnamõju

vältimiseks või leevendamiseks.

Meile teadaolevalt on planeeringute registris Meeruse sadama ja

Bekkeri sadama põhijoonised uuendamata ega vasta kavandatavale.

Liikluskoormuse hindamisel, sh müra ja õhusaaste hindamisel, tuleb

arvestada nö sadamaala terviklahendusega: Meeruse ja Bekkeri sadamate

arenduste koosmõjuga. Kõrval asuva Bekkeri sadama liikluse mõju tuleb

hinnata nii olemasoleva tegevuse jätkumisel, kui alale välja reklaamitud

korterite, äri ja muu suuremahulise tõmbekeskuse kavandamisel.

Tallinna planeeringute registris on

kättesaadavad nii algatatud Meeruse sadamaala

DP materjalid, kui Bekkeri sadamaala DP

algatamisettepanekule lisatud materjalid.

Bekkeri sadamaala DP algatamisettepanek on

TLPA-s menetlemisel.

Arendaja täpsustuste kohaselt on pärast

Meeruse DP kehtestamist kavas lõpetada

kaubaoperatsioonid ka Bekkeri sadamas ning

muuta see samuti segahoonestusalaks. Seega

kaubasadamate tegevusega seotud müra ja

õhusaaste ei ole enam asjakohane teema.

Meeruse sadamaala DP KSH läbiviimisel

arvestatakse arendaja arenguplaanidega ehk

olukorraga, kus Bekkeri ja Meeruse sadamaalad

on mõlemad segahoonestusalad. Müra ja

õhusaaste mõju hindamisel arvestatakse

Meeruse ja Bekkeri arenduste koosmõjuga.

Bekkeri arendusega saab arvestada ulatuses,

kuivõrd selle kohta on KSH koostamise hetkel

Meeruse sadamaala DP KSH VTK – ASUTUSTE SEISUKOHTADEGA ARVESTAMISE TABEL

13

Planeeritavale alale (sh seotud Bekkeri sadama alale) on juurdepääsuks

Kopli tänava poolt Marati, Ankru ja Vasara tänavad. Kopliranna tn, kuhu on

näidatud trammikoridor, on tänases olukorras katkestatud kõrghaljastusega

ja sõidukite läbipääs Pelguranna tänava suunas puudub. Käesoleva

detailplaneeringualaga seotud tänavavõrk olemasoleval kujul ei taga piisavat

juurdepääsu. Juurdepääsuks tuleb Marati, Ankru ja Vasara tänavatel tagada

kahesuunaline liiklus ja rajada puuduvad kõnni- ja/ või kergliiklusteed.

andmeid. VTK-d korrigeeriti vastavalt

täpsustunud olukorrale.

Meeruse DP koostamisel tegeletakse liikluse

(tänavad, parkimine, ühistransport jms)

teemadega vastavalt DP LS-le (vt VTK ptk 3.2),

kus mh on märgitud teemad, mida lahendatakse

koostöös Tallinna Transpordiametiga.

Kuna Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering on alles koostamisel, tuleb

planeeringute koostamisel hinnata planeeringu elluviimise mõju ja

teostatavust.

• Kogu seotud piirkonna tänavavõrgu kavandamisel tuleb määrata

ühistranspordi (buss, tramm) koridorid ja näha ette ühistranspordi

korraldamist võimaldav infrastruktuur.

• Ühistranspordi toomiseks planeeringu alale on vaja vaadata üle pikemas

seotud lõigus liikluskorraldus.

• Tänavamaa laius peab tagama ühistranspordi (tramm, buss, sadama

ning muu teeninduse liikumise ja manööverdusruumi. Sõiduradade

laiuse ja ristmikel pöörderaadiuste kavandamisel tuleb arvestada

busside/trammi ning sadamat teenindavate järelhaagistega.

• Ühistranspordi (trammi) häireteta ühenduse tagamiseks tuleb näha ette

muust liiklusest eraldatud koridor. Trammiliin tuleb kavandada jätkuvana

kuni ühendusteni olemasoleva liinivõrguga ja lõpp-peatuses tagasipöörde

ringi või depooga. Trammide lõpp-peatustesse tuleb kavandada

paralleelteed trammide liinitöö tagamiseks, samuti tuleb kavandatavale

trammitrassile planeerida haruteed mõlemale sõidusuunale vähemalt

ühe trammi pikkuselt. Olemasoleva Kopli trammide lõpp-peatuse alale

tuleb kavandada täiendavad paralleelteed lisanduva liinivõrgu

teenindamiseks. Tagada tuleb nõuetekohased pöörderaadiused. Leida

tuleb liikluskorralduslik lahendus trammi läbiviimiseks kitsal Kopliranna

tn lõigul Kopliranna tn – Sirbi tn ristmiku piirkonnas.

• Planeeritavate arenduste parkimismahu alusel tuleb anda hinnang

ristmikele lisanduva liikluskoormuse osas, liiklusanalüüs teostada

planeeringu alalt Kopli tänavale suunduvatele tänavatele ning Kopli

tänava ristmikele lõigus Marati-Sõle.

Meeruse DP koostamisel tegeletakse liikluse

(tänavad, parkimine, ühistransport jms)

teemadega vastavalt DP LS-le (vt VTK ptk 3.2),

kus mh on märgitud teemad, mida lahendatakse

koostöös Tallinna Transpordiametiga.

Vaatamata sellele tuleb ka Põhja-Tallinna

linnaosa üldplaneeringu koostamisel analüüsida

piirkonna kogu arendustegevustega kaasneva

liikluskoormuse kasvu mõju ning ulatust ning

seada ÜP-ga vastavad tingimused negatiivse

keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks.

Meeruse sadamaala DP KSH VTK – ASUTUSTE SEISUKOHTADEGA ARVESTAMISE TABEL

14

Kuna detailplaneeringute koostamine on algstaadiumis, tuleb alale

juurdepääsuks ja erinevate liikumisviiside võimaldamiseks kaaluda

alternatiive.

Anda võimalikele alternatiivsetele liikluslahendustele keskkonnamõjude

hinnang.

Kui DP koostamisel pakutakse välja

alternatiivseid lahendusi, siis neid käsitletakse

KSH aruandes (vt VTK ptk 3.3).

7 Põhja-Tallinna

Valitsus

18.03.2021

nr 5-3.4/558-2

Meeruse sadamaala DP KSH väljatöötamise kavatsuses on käsitletud

teemasid, milledele Põhja-Tallinna Valitsus on varsemalt ka tähelepanu

juhtinud. Sadama piirkonna arendamisel lähtuda eesmärgist rajada

multifunktsionaalne linnaruum, arvestades lähiala elanike huvidega (kuidas

on kaitstud Meeruse sadamaala arendus kõrvaloleva Bekkeri sadama

tegevusega kaasneva tolmu ning müra eest jne). Soodustades erinevaid

liikumisviise (jalgsi, jalgrattaga ja ühistranspordiga), vähendades

liiklusummikuid. Liikumisviiside muutus ja hea avalik ruum on ka Tallinna

arengukavas 2035 seatud eesmärgid. KSH aruandes käsitletakse ka

planeeringu elluviimisega kaasnevat mõju merekeskkonnale. Merele avatus

(mugavad ühendused mereäärde) ja katkematu terviklik rannapromenaad.

Oluline on, et läbi viiakse rannaprotsesside uuring.

Asendiplaanil on näidatud ka osaliselt DP alaga piirneva munitsipaalomandis

oleva Kopliranna tn 25 kinnistule planeeritavat lahendust, kuhu

kavandatakse seikluspark, laste mänguväljakud, palliplatsid (tenniseväljak

jne), promenaadi osa jne.

Meeruse sadamaala DP on kehtivat Tallinna ÜP-d muutev kuna DP-ga

muudetakse maa-ala sihtotstarvet tootmismaast elamu-, äri ja

üldkasutatavaks maaks. Juhime tähelepanu, et lisaks sihtotstarbe

muutmisele taotletakse looduskaitseseadusest tuleneva ehituskeeluvööndi

vähendamist – kavandatavad hooned jäävad ehituskeeluvööndisse.

Arendaja täpsustuste kohaselt on pärast

Meeruse DP kehtestamist kavas lõpetada

kaubaoperatsioonid ka Bekkeri sadamas ning

muuta see samuti segahoonestusalaks. Seega

kaubasadamate tegevusega seotud müra ja

õhusaaste ei ole enam asjakohane teema.

Erinevate liikumisviiside soodustamist, liikluse

mõju jms aspekte käsitletakse KSH aruandes

(vt VTK ptk 7.2.3 ja 7.4).

Viidatud rannaprotsesside uuringu läbiviimiseks

vajadus puudub, sest DP-ga ei muudeta

planeeringuala rannajoont, st selles osas säilib

olemasolev olukord. Planeeringulahendus lähtub

olemasoleva Meeruse sadama kaide ja

akvatooriumi paiknemisest. Mereala ei täideta

ega süvendata. Meeruse sadama akvatooriumi

sügavus, mis on piisav suurte kaubalaevade

jaoks, sobib ka väikelaevadele. Jahtide jaoks

sadama akvatooriumisse planeeritud ujuvkaid ei

mõjuta rannaprotsesse.

Oleme kursus, et tegemist on ÜP-d muutva DP-

ga ja ehituskeeluvööndi vähendamise

ettepanekuga. Teemat on kajastatud VTK

vastavates ptk-des (Sissejuhatus, ptk-d 3.1,

3.2, 4.1, 7.1, 7.2.3 ja 7.4). Vastavalt DP LS p 12

põhjendatakse 50 m ehituskeeluvööndi

vähendamist DP seletuskirjas (vt VTK pkt 3.2).

Ehituskeeluvööndi vähendamise mõju

hinnatakse KSH aruandes lähtuvalt

looduskaitseseaduse §-s 34 toodud ranna ja

kalda kaitse-eesmärkidest (vt VTK ptk 7.2.3).

Meeruse sadamaala DP KSH VTK – ASUTUSTE SEISUKOHTADEGA ARVESTAMISE TABEL

15

8 Tallinna Kultuuri- ja

Spordiamet

25.03.2021

nr 4-2/34-2

Palume kaaluda võimalust planeerida Meeruse sadamaalale ka purje- ja

teiste veespordi aladega tegelemise võimalused. Veespordialadega

tegelemine ja aktiivne ajaveetmine merel on kogumas aina enam

populaarsust ja on asjakohane uue sadama ja selle kaldataristu rajamisel

sellega arvestada.

Arendaja sõnul on Meeruse DP-ga kavas ette

näha jahtklubi hoone rajamine, mille baasil on

kavas lahendada ka laste purjetamiskooli

tegevus. Veespordi vajadustega arvestatakse

sadamataristu väljaehitamisel.

Teemat kajastati ka VTK-s (ptk 3.1, 7.1 ja 7.4)

9 Päästeamet

22.03.2021 reg nr

10-11/280 jrk nr 15

Detailplaneeringu seletuskirjas puudub tuleohutusosa ning vajalik

informatsioon hinnangu andmiseks. Alus: Planeerimisseadus § 126.

Viidatud nõuded tulevad DP lahendusse ja

seejärel ehitusprojekti, hetkel on alles pooleli DP

LS etapp.

10 Tallinna

Linnavaraamet

24.02.2021 nr 4.3-

1/939-2

Tallinna Linnavaraamet võtab koostatud KSH väljatöötamise kavatsuse

teadmiseks ja omapoolseid ettepanekuid ei esita.

-

11 Politsei- ja

Piirivalveamet

18.03.2021 nr 2.1-

3/5612-2

Seoses Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise väljatöötamise kavatsuse osas seisukoha küsimisega teatame,

et meil puuduvad ettepanekud antud KSH väljatöötamise kavatsuse kohta.

-

12 AS Utilitas Tallinn

20.04.2021

nr 30002-7/68-1

AS Utilitas Tallinn kavandab perspektiivis Meeruse ja Bekkeri sadamate

piirkonda merevee baasil kaugkütte- ja jahutusjaama rajamist. Seoses

sellega palume koostatava KSH raames käsitleda ka merevee kasutamisega

kaasnevaid mõjusid. Jaama suuruse ning kasutatava merevee hinnangulised

veekulud esitame peale piirkonna eeldatavate soojus- ja jahutuskoormuste

läbianalüüsimist täiendavalt.

Arendaja on märkinud, et kuna momendil Eestis

puudub kogemus ja oskusteave kaugkütte- ja

jahutusetehnoloogial põhineval lahenduste

rajamisel nii suures ulatuses, seetõttu

lahendatakse DP-s küttevarustus vastavalt

võrguvaldaja Utilitas poolt seatud tingimustele.

Ehitusprojekti koostamisel otsustatakse, kas

küttevarustus lahendada kaugküttena või

leitakse keskkonnasõbralik kaasaegne lahendus

merevee baasil.

Merevee baasil kaugkütte- ja jahutusjaama

rajamist saab KSH aruandes kajastada kui see

on seotud DP alaga (või kui kavandatakse

lähipiirkonda, siis koosmõju all) ning kui

hindamiseks on esitatud vajalikud lähteandmed.

AS Utilitas Tallinn (Kopliranna tn 47,

KÜ 78408:808:0093, tootmismaa 100%) lisati

Meeruse sadamaala DP KSH VTK – ASUTUSTE SEISUKOHTADEGA ARVESTAMISE TABEL

16

menetlusosaliste nimekirja (VTK ptk 10) ning

katlamaja tegevusest tulenevaid aspekte

kajastati VTK asjakohastes ptk-des. Teemat

käsitletakse KSH aruandes, kui hindamiseks on

esitatud vajalikud lähteandmed.

13 AS Hoolekande-

teenused

16.04.2021

nr 2021/KVH-

3/10651-3

AS Hoolekandeteenused ei oma vastuväiteid ega muudatusettepanekuid

Meeruse sadamaala DP KSH väljatöötamise kavatsusele. Palun hoida meid

DP koostamisega kursis.

AS Hoolekandeteenused (Vasara tn 30 kinnistu,

KÜ 8401:101:2649, elamumaa 100%) lisati

menetlusosaliste nimekirja (VTK ptk 10).

23356-01

MEERUSE SADAMAALA DETAILPLANEERING PÕHJA-TALLINN

KESKKONNAMÜRA HINNANG

23356-01

Kajaja Acoustics OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Reg.kood 11485414 vastutav isik: Marko Ründva [email protected]

töö nr: 23356 staadium: detailplaneering töö nimetus: Meeruse sadamaala DP objekti nimetus: Meeruse sadamaala, Tallinn

2/16

TELLIJA K-Projekt AS Ahtri tn 6a, 10151, Tallinn, Eesti Reg.kood: 12203754 Tel.: +372 626 4100, e-post: [email protected] KOOSTAJA Kajaja Acoustics OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn, Eesti Reg.kood: 11485414 Tel.: +372 5626 4614, e-post: [email protected] www.kajaja.ee

VASTUTAV KONSULTANT KONSULTANDID Marko Ründva Ilona Laaneveer [email protected] [email protected] /allkirjastatud digitaalselt/ Kaarel Sepp [email protected]

KUUPÄEV: 14.11.2023

DOKUMENDI KONTROLL: staatus versioon kommentaarid kuupäev autor 1 saadetud Tellijale 13.10.2023 M. Ründva 2 täiendatud vastavalt tagasisidele 14.11.2023 M. Ründva

23356-01

Kajaja Acoustics OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Reg.kood 11485414 vastutav isik: Marko Ründva [email protected]

töö nr: 23356 staadium: detailplaneering töö nimetus: Meeruse sadamaala DP objekti nimetus: Meeruse sadamaala, Tallinn

3/16

KOKKUVÕTE Liiklusmüra olukorra välja selgitamiseks käsitletaval alal teostati auto- ja trammiliiklusest põhjustatud müratasemete arvutused perspektiivses ehk detailplaneeringu realiseerumisel tekkivas olukorras. Müratasemete arvutused teostati vastavalt järgmistele üldtunnustatud arvutusmeetoditele:

- autoliiklus: Prantsusmaa arvutusmeetod NMPB-Routes-96 - trammiliiklus: Madalmaade arvutusmeetod SRM II.

Müratasemete arvutused teostati 2040. aasta liiklussageduste prognoosi põhjal juhtudel kui realiseerunud on ainult Meeruse detailplaneering ning juhul kui realiseerunud on nii Meeruse kui ka Bekkeri detailplaneeringud.

- Ainult Meeruse detailplaneeringu realiseerumise liiklussageduse olukorras mõjuvad projekteeritaval alal teeäärsetele hoonetele päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 60 dB ja öisel ajal Ln ≤ 50 dB;

- Meeruse ja Bekkeri detailplaneeringute realiseerumise liiklussageduse olukorras mõjuvad projekteeritaval alal teeäärsetele hoonetele päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 60 dB ja öisel ajal Ln ≤ 50 dB;

- Sisehoovides ja piirkondades, kus hooned tekitavad müravarjestuse, mõjuvad arvutuslikud müratasemed päevasel ajal ca Ld ≤ 50 dB ja öisel ajal ca Ln ≤ 45 dB.

Lisaks täiendavale hoonestusele mõjutab planeeringualade välja ehitamine ka olemasolevate hoonete müraolukorda.

- Ainult Meeruse detailplaneeringu realiseerumise liiklussageduse olukorras mõjuvad Ankru ja Vasara tn teeäärsetele olemasolevatele hoonetele päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 65 dB ja öisel ajal Ln ≤ 55 dB;

- Meeruse ja Bekkeri detailplaneeringute realiseerumise liiklussageduse olukorras mõjuvad Ankru, Vasara ja Marati tn teeäärsetele olemasolevatele hoonetele päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 65 dB ja öisel ajal Ln ≤ 55 dB;

- Meeruse ja Bekkeri detailplaneeringute realiseerumise liiklussageduse olukorras mõjuvad Kopli tn teeäärsetele olemasolevatele hoonetele päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 70 dB ja öisel ajal Ln ≤ 60 dB (peamiseks müraallikaks Kopli tn).

Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud III kategooria piirväärtuse taseme nõuded on selliselt planeeritaval alal täidetud.

Projekteeritavate hoonete välispiirete konstruktsioonid tuleb valida minimaalselt selliselt, et tänava poole jäävate mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirete ühisisolatsioon oleks vähemalt R’tr,s,w+Ctr ≥ 30…35 dB, olenevalt projekteeritava hoone ruumide otstarbest, lubatud liiklusmüratasemest siseruumides ja välispiirdele mõjuvast liiklusmüratasemest

Olemasolevas olukorras asub planeeringuala kõrge müratasemega tööstusalas. Perspektiivses olukorras tööstusmüra sellises mahus nimetatud piirkonnas ei ole, kuna vastavalt planeeringu koostajalt saadud informatsioonile Meeruse detailplaneeringu esimese etapi väljaehitamise järgselt suletakse Meeruse ja Bekkeri kaubasadamad.

23356-01

Kajaja Acoustics OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Reg.kood 11485414 vastutav isik: Marko Ründva [email protected]

töö nr: 23356 staadium: detailplaneering töö nimetus: Meeruse sadamaala DP objekti nimetus: Meeruse sadamaala, Tallinn

4/16

SISUKORD KOKKUVÕTE ........................................................................................................................................................... 3 1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................................................... 5 2. KESKKONNAMÜRA NORMTASEMED ...................................................................................................... 5 3. PERSPEKTIIVSE OLUKORRA MÜRA MODELLEERIMINE ........................................................................ 7 3.1 METOODIKA ...................................................................................................................................................... 7 3.2 LÄHTEANDMED ................................................................................................................................................. 7 3.2.1 AUTOLIIKLUS ......................................................................................................................................................................... 7 3.2.2 TRAMMILIIKLUS .................................................................................................................................................................... 9 3.3 MODELLEERIMISTULEMUSED ....................................................................................................................... 10 4. TÖÖSTUSMÜRA ...................................................................................................................................... 11 4.1 OLEMASOLEV .................................................................................................................................................. 11 4.2 PERSPEKTIIVNE................................................................................................................................................ 12 5. TÄIENDAVAD MÜRAALLIKAD ............................................................................................................... 13 5.1 SADAMATE MÜRA ........................................................................................................................................... 13 5.2 RONGILIIKLUS ................................................................................................................................................. 14 6. EHITUSAEGNE MÜRA JA VIBRATSIOON ............................................................................................... 15 7. SOOVITUSED ........................................................................................................................................... 15 LISAD .................................................................................................................................................................... 16

23356-01

Kajaja Acoustics OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Reg.kood 11485414 vastutav isik: Marko Ründva [email protected]

töö nr: 23356 staadium: detailplaneering töö nimetus: Meeruse sadamaala DP objekti nimetus: Meeruse sadamaala, Tallinn

5/16

1. SISSEJUHATUS Planeeritavad Meeruse ja Bekkeri DP alad asuvad Põhja-Tallinnas, Kopli poolsaarel Meeruse ja Bekkeri (kauba)sadama aladel. Detailplaneeringutes on praeguse sadamaala kinnistud jagatud nii elamu-, äri-, kui ka transpordimaa kruntideks. Mõlema ala peale kokku on planeeritud kuni 7-korruselised äri- ja eluhooned ning 23 mänguväljakut.

Detailplaneeringute koostamise eesmärk on kavandada olemasolevate kaubasadamate asemel jahisadamad ning uued ärifunktsiooniga elamukvartalid. Meeruse planeeringu realiseerimisel lõpetatakse piirkonnas nii olemasolev tööstustegevus kui ka sellega seotud raskeliiklus mõlemas sadamas. Seega antud mürahinnang kirjeldab ainult perspektiivset olukorda, kus tööstusmüra allikaid enam ei ole ning realiseerunud on uus planeering.

Vastavalt koostatavale Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringule1 on piirkonna maakasutuse juhtotstarbeks segahoonestusala.

Joonis 1. Väljavõte Põhja-Tallinna maakasutuse juhtotstarbest

Mürahinnangu lähteandmetena on kasutatud: - Meeruse sadamaala detailplaneering. Töö nr 17051. Joonis DP-2. Põhijoonis. (K-Projekt Aktsiaselts

18.09.2023); - Bekkeri sadama detailplaneering. Töö nr 19187. Joonis DP-2. Algatamisettepanek. (K-Projekt Aktsiaselts

28.06.2023); - Bekkeri ja Meeruse DP liiklusuuring (Inseneribüroo Stratum OÜ 13.07.2021).

2. KESKKONNAMÜRA NORMTASEMED Välisõhus leviv müra on atmosfääriõhu kaitse seaduse2 tähenduses inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad.

Välisõhus leviva müra normtasemed on:

- müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid;

- müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel.

1 Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering 2 Atmosfääriõhu kaitse seadus

23356-01

Kajaja Acoustics OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Reg.kood 11485414 vastutav isik: Marko Ründva [email protected]

töö nr: 23356 staadium: detailplaneering töö nimetus: Meeruse sadamaala DP objekti nimetus: Meeruse sadamaala, Tallinn

6/16

Vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele määratakse mürakategooriad atmosfääriõhu kaitse seaduse kohaselt järgmiselt:

- I kategooria: virgestusrajatise maa-alad; - II kategooria: haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa-alad, rohealad; - III kategooria: keskuse maa-alad; - IV kategooria: ühiskondlike hoonete maa-alad; - V kategooria: tootmise maa-alad; - VI kategooria: liikluse maa-alad.

Müratundlik ala on keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“3 defineeritud kui üldplaneeringu juhtotstarbega määratud ala, millele on kehtestatud müra normtasemed.

Müratundlik hoone on sotsiaalministri 4. märtsi 2002.a määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“4 defineeritud kui elamud, hooldekandeasutused, tervishoiu-, laste- ja õppeasutused ning muud hooned, millele sama määrusega kehtestatakse müra suhtes kõrgendatud nõuded.

Eesti siseriiklikud keskkonnamüra normväärtused on sätestatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1.

Vastavalt üldisele praktikale on Tallinnas seatud kõrge müratasemega piirkondades eesmärgiks detailplaneeringute koostamisel võimalusel liiklusmüra piirväärtuse nõude täitmine ja inimeste poolt aktiivselt kasutatavatel puhkealadel, mänguväljakutel sihtväärtuse nõude täitmine.

Põhja-Tallinna linnaosa koostatava üldplaneeringu järgi on planeeritav ala määratud segahoonestusalaks, kuhu võib kavandada kaubandus- ja teenindusettevõtteid, äri- ja büroohooneid, elamuid, ühiskondlikke ehitisi, sh riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusi, keskkonda mittehäirivat väiketootmist jm linnalikku elukeskkonda teenindavaid funktsioone. Seega saab määrusest tulenevalt käsitleda seda kui III mürakategooria ala. Projektialale lähimad olemasolevad eluhooned asuvad nimetatud üldplaneeringu kohaselt korterelamute alal, millele rakendub määrusest tulenevalt II mürakategooria.

Tabelis 1 on toodud liiklusmüra normtasemed.

Tabel 1. Liiklusmüra normtasemed. Müra kirjeldaja on hinnatud müratase L [dB]

kategooria ajavahemik liiklusmüra normtasemed piirväärtus sihtväärtus I päev (Ld) 55 50 öö (Ln) 50 40 II päev (Ld) 60 (651) 55 öö (Ln) 55 (601) 50 III päev (Ld) 65 (701) 60 IV öö (Ln) 55 (601) 50

1 lubatud müratundlike hoonete sõidutee poolsel küljel

Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel LpA,max ei tohi ületada päeval 85 dB ja öösel 75 dB.

3 Keskkonnaministri 16.detsembri 2016.a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ 4 Sotsiaalministri 4. märtsi 2002.a määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“

23356-01

Kajaja Acoustics OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Reg.kood 11485414 vastutav isik: Marko Ründva [email protected]

töö nr: 23356 staadium: detailplaneering töö nimetus: Meeruse sadamaala DP objekti nimetus: Meeruse sadamaala, Tallinn

7/16

3. PERSPEKTIIVSE OLUKORRA MÜRA MODELLEERIMINE

3.1 METOODIKA Müra modelleerimine teostati spetsiaaltarkvaraga Datakustik CadnaA 2023 MR2. Autoliikluse puhul on arvutused teostatud vastavalt Prantsusmaa siseriiklikule arvutusmeetodile NMPB-Routes-96. Trammiliikluse puhul on arvutused teostatud vastavalt Madalmaade arvutusmeetodile SRM II.

Müratasemete arvutused teostati 2 meetri kõrgusel maapinnast. Mürakontuurid esitati 5 dB kaupa. Uuringualas levivate müratasemete määramiseks kasutati kolmemõõtmelist maastikumudelit, millele lisati kavandatav hoonestus koos kontuuride ja kõrgustega ning autoteed koos vastavate liiklussagedustega. Alusjooniste ja kõrgusandmete puhul kasutati Maa-ameti geoportaali maapinna kõrgusmudeli andmeid ning tellija poolt saadetud andmeid.

Teede ja tänavate liiklussageduste andmed saadi Stratum OÜ poolt koostatud Tallinna, Bekkeri ja Meeruse DP liiklusuuringust.

Müra modelleerimisel kasutati järgmisi lähteparameetreid: - võrgustiku samm 5x5 m; - peegelduste arv 2; - liiklusvool „unsteady“; - maapinna helineelde koefitsient vastavalt pinnakattele.

Liiklusmüra arvutused autoliiklusele teostati perspektiivsetele 2040. aasta olukordadele juhul kui realiseerub ainult Meeruse sadamaala detailplaneering ning juhul kui realiseeruvad nii Meeruse sadamaala kui ka Bekkeri sadamaala detailplaneeringud.

Müraarvutustes kasutati müraindikaatoritena siseriiklikke müraindikaatoreid Ld ja Ln, mis iseloomustavad vastavalt päevase (kl 07-23) ja öise (kl 23-07) ajavahemiku keskmisi ekvivalentseid müratasemeid. Ld päevane ajavahemik sisaldab ka õhtust ajavahemikku (kl 19-23), millele lisandub õhtuse aja parand +5 dB.

3.2 LÄHTEANDMED

3.2.1 AUTOLIIKLUS

Müra hinnangu koostamisel kasutatud liiklusandmed on esitatud järgnevates tabelites (vt tabel 2, 3 ja 4). Planeeringualade ja lähiümbruse perspektiivse liiklussageduste andmed on võetud Inseneribüroo Stratum 2021.a tööst „Tallinn, Bekkeri ja Meeruse DP liiklusuuring“. Töö lähteandmetena on kasutatud 2040. aasta õhtuse tipptunni liiklusprognoose (ilma Meeruse ja Bekkeri detailplaneeringuteta), mille liiklushulgad on teisendatud aasta keskmiseks ööpäevaseks liiklussageduseks. Tabelites on esitatud sõiduautode ja raskeliikluse jaotus tunni lõikes (sõidukit/tunnis) ning aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus (AKÖL).

Tunnikeskmised liiklussagedused, mida kasutati müra modelleerimisel saadi vastavalt päeva (kl 7-19), õhtu (kl 19- 23) ja öö (kl 23-7) jaotusele: 12 tundi, 4 tundi ja 8 tundi. Sõiduautode ja raskeliikluse ööpäevane jagunemine on kirjeldatud alljärgnevates tabelites. Müra modelleerimisel kasutati kõikidel tänavatel liikluskiirusena piirkiirust 50 km/h.

Planeeringualadele täiendava liikluse hulk arvutati vastavalt Tellija käest saadud parkimiskohtade andmetele - Meeruse DP korral 373 parkimiskohta ning Meeruse ja Bekkeri DB korral 2474 parkimiskohta. Aasta keskmise ööpäevase liiklussageduse saamiseks korrutati parkimiskohtade arv kahega, eeldades autode nn tööle ja koju liikumist parkimiskohtadelt. Seejärel arvutati tunnikeskmised liiklussagedused vastavalt päeva, õhtu ja öö jaotusele.

Planeeringualadele täieneva liikluse hulk Meeruse täielikul realiseerumisel on keskmiselt ca 50 sõidukit/h päevasel, 21 sõidukit/h õhtusel ja 7 sõidukit/h öisel ajal, mis on jagatud vastavalt kolme tänava (Vasara, Ankru ja Kopliranna) peale ära. Meeruse ja Bekkeri realiseerumisel on täieneva liikluse hulk ca 334 sõidukit/h päevasel, 136 sõidukit/h õhtusel ja 49 sõidukit/h öisel ajal, mis on jagatud vastavalt viie planeeringuala teenindava tänava peale.

23356-01

Kajaja Acoustics OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Reg.kood 11485414 vastutav isik: Marko Ründva [email protected]

töö nr: 23356 staadium: detailplaneering töö nimetus: Meeruse sadamaala DP objekti nimetus: Meeruse sadamaala, Tallinn

8/16

Tabel 2. Aasta 2040 liiklussagedused projektiala ümbruses ilma Meeruse Ja Bekkeri arendusteta

AKÖL sõidukit/h, päev sõidukit/h, õhtu sõidukit/h, öö tee liik Kopli (Sõle-Sitsi) 8330 535 271 104 peatee Kopli (Sõle-Vasara) 10290 660 334 129 peatee Kopli (Vasara-Ankru) 7210 463 234 90 peatee Kopli (Ankru-Süsta) 6520 418 212 82 peatee Ankru (Kopli-Alasi) 980 66 27 10 kõrvaltee Vasara (Alasi-Sirbi) 1880 127 52 19 kõrvaltee Vasara (Sirbi-Kopli) 2090 141 57 21 kõrvaltee Sirbi 390 26 11 4 kõrvaltee Pelguranna 110 7 3 1 kõrvaltee Uus-Maleva 2810 190 77 28 kõrvaltee Maleva (Sõle-Neeme) 5250 354 144 53 kõrvaltee Maleva (Neeme-Sepa) 3350 226 92 34 kõrvaltee

Tabel 3. Aasta 2040 liiklussagedused projektiala ümbruses Meeruse DP 100% realiseerumisel

AKÖL sõidukit/h, päev sõidukit/h, õhtu sõidukit/h, öö tee liik Kopli (Sõle-Sitsi) 8579 550 279 107 peatee Kopli (Sõle-Vasara) 10539 676 343 132 peatee Kopli (Vasara-Ankru) 7459 479 242 93 peatee Kopli (Ankru-Süsta) 6769 434 220 85 peatee Ankru (Kopli-Alasi) 1229 83 34 12 kõrvaltee Vasara (Alasi-Sirbi) 2129 144 59 21 kõrvaltee Vasara (Sirbi-Kopli) 2339 158 64 23 kõrvaltee Sirbi 390 26 11 4 kõrvaltee Pelguranna 110 7 3 1 kõrvaltee Uus-Maleva 2810 190 77 28 kõrvaltee Maleva (Sõle-Neeme) 5250 354 144 53 kõrvaltee Maleva (Neeme-Sepa) 3350 226 92 34 kõrvaltee Meeruse sisene tee 746 50 21 7 kõrvaltee

Tabel 4. Aasta 2040 liiklussagedused projektiala ümbruses Meeruse DP ja Bekkeri DP realiseerumisel

AKÖL sõidukit/h, päev sõidukit/h, õhtu sõidukit/h, öö tee liik Kopli (Sõle-Sitsi) 9320 598 303 116 peatee Kopli (Sõle-Vasara) 11280 724 367 141 peatee Kopli (Vasara-Ankru) 8200 526 266 102 peatee Kopli (Ankru-Süsta) 7510 482 244 94 peatee Ankru (Kopli-Alasi) 1970 133 54 20 kõrvaltee Vasara (Alasi-Sirbi) 2870 194 79 29 kõrvaltee Vasara (Sirbi-Kopli) 3080 208 85 31 kõrvaltee Sirbi 390 26 11 4 kõrvaltee Pelguranna 110 7 3 1 kõrvaltee Uus-Maleva 2810 190 77 28 kõrvaltee Maleva (Sõle-Neeme) 5250 354 144 53 kõrvaltee Maleva (Neeme-Sepa) 3350 226 92 34 kõrvaltee Meeruse sisene tee 746 50 21 7 kõrvaltee Bekkeri sisene tee 4948 334 136 49 kõrvaltee

23356-01

Kajaja Acoustics OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Reg.kood 11485414 vastutav isik: Marko Ründva [email protected]

töö nr: 23356 staadium: detailplaneering töö nimetus: Meeruse sadamaala DP objekti nimetus: Meeruse sadamaala, Tallinn

9/16

Tabel 5. Auto- ja raskeliikluse jagunemine5

tee liik sõiduki tüüp päev % õhtu % öö % peatee/peatänav autoliiklus jagunemine 77 13 10 raskeliikluse osakaal 8 6 3 kõrvaltee/kõrvaltänav autoliiklus jagunemine 81 11 8 raskeliikluse osakaal 5 2 1

Arvutusmudelist on välja jäetud kvartalisisesed väikse liikluskoormusega kõrval- ja jaotustänavad, kus hinnanguliselt liigub mõnikümmend autot tunnis.

Joonis 2. Aasta 2040 liiklussagedused projektiala ümbruses ilma Meeruse ja Bekkeri DP-ta

3.2.2 TRAMMILIIKLUS

Trammiliikluse müra modelleerimiseks kasutatud andmed pärinevad Tallinna Transpordiameti 06.10.2023 kehtivatest sõiduplaanidest6. Trammide keskmine arv ööpäevas ja arvestatud vagunite arv on toodud tabelis 6.

Tabel 6. Trammide arv ööpäevas ning arvestatud vagunite arv

5 CNOSSOS-EU arvutusmeetodi juhendmaterjal 6 Trammide sõiduplaanid

trammide arv [tk] vagunite arv päev õhtu öö [tk/trammis]

Tramm nr 1 (Kopli-Kadriorg-Kopli) 98 23 17 3 Tramm nr 2 (Kopli-Suur-Paala-Kopli) 92 40 8 3

23356-01

Kajaja Acoustics OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Reg.kood 11485414 vastutav isik: Marko Ründva [email protected]

töö nr: 23356 staadium: detailplaneering töö nimetus: Meeruse sadamaala DP objekti nimetus: Meeruse sadamaala, Tallinn

10/16

Perspektiivne trammiliiklus olemasolevatel trammiliinidel on loetud võrdseks olemasoleva trammiliiklusega.

Planeeringualale on kavandatud ka perspektiivne trammiliin. Kuivõrd hetkel täpsemad andmed trammitee tehnilise lahenduse, võimalike trammitüüpide ja nende müraemissioonide, trammide liiklussageduste jne kohta puuduvad, pole perspektiivse trammiliiniga ka müra leviku arvutusmudelis arvestatud. Perspektiivse trammiliini projekteerimisel tuleb tagada antud hetkel kehtivate keskkonnamüra ning vibratsioonitasemete nõuete täitmine trammiteega piirnevatel aladel. Samuti tuleb trammiteega piirnevate müratundlike hoonete puhul arvestada perspektiivse trammitee võimalusega ning kavandada hooned ja avatäited piisava heliisolatsioonivõimega tagamaks müra normtasemed siseruumides.

3.3 MODELLEERIMISTULEMUSED Müratasemete arvutustulemusena valmis neli kaarti päevase ning öise ajavahemiku jaoks.

Eraldi modelleeriti stsenaariumid olukordadele kui realiseerub ainult Meeruse sadamaala detailplaneering ning kui realiseeruvad nii Meeruse sadamaala kui ka Bekkeri sadamaala detailplaneeringud. Müratasemete kaardid planeeritava olukorraga päevasele ja öisele ajavahemikule mõlema stsenaariumi liiklussageduse osas on esitatud lisas 1.

Müratasemete arvutused teostati 2040. aasta liiklussageduste prognoosi põhjal juhtudel kui realiseerunud on ainult Meeruse detailplaneering ning juhul kui realiseerunud on nii Meeruse kui ka Bekkeri detailplaneeringud.

- Ainult Meeruse detailplaneeringu realiseerumise liiklussageduse olukorras mõjuvad projekteeritaval alal teeäärsetele hoonetele päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 60 dB ja öisel ajal Ln ≤ 50 dB;

- Meeruse ja Bekkeri detailplaneeringute realiseerumise liiklussageduse olukorras mõjuvad projekteeritaval alal teeäärsetele hoonetele päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 60 dB ja öisel ajal Ln ≤ 50 dB;

- Sisehoovides ja piirkondades, kus hooned tekitavad müravarjestuse, mõjuvad arvutuslikud müratasemed päevasel ajal ca Ld ≤ 50 dB ja öisel ajal ca Ln ≤ 45 dB.

Lisaks täiendavale hoonestusele mõjutab planeeringualade välja ehitamine ka olemasolevate hoonete müraolukorda.

- Ainult Meeruse detailplaneeringu realiseerumise liiklussageduse olukorras mõjuvad Ankru ja Vasara tn teeäärsetele olemasolevatele hoonetele päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 65 dB ja öisel ajal Ln ≤ 55 dB;

- Meeruse ja Bekkeri detailplaneeringute realiseerumise liiklussageduse olukorras mõjuvad Ankru, Vasara ja Marati tn teeäärsetele olemasolevatele hoonetele päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 65 dB ja öisel ajal Ln ≤ 55 dB;

- Meeruse ja Bekkeri detailplaneeringute realiseerumise liiklussageduse olukorras mõjuvad Kopli tn teeäärsetele olemasolevatele hoonetele päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 70 dB ja öisel ajal Ln ≤ 60 dB (peamiseks müraallikaks Kopli tn).

Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud III kategooria piirväärtuse taseme nõuded on selliselt planeeritaval alal täidetud.

trammide arv [tk] vagunite arv päev õhtu öö [tk/trammis]

Tramm nr 6 (Kopli-Tondi-Kopli) 95 21 16 3

23356-01

Kajaja Acoustics OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Reg.kood 11485414 vastutav isik: Marko Ründva [email protected]

töö nr: 23356 staadium: detailplaneering töö nimetus: Meeruse sadamaala DP objekti nimetus: Meeruse sadamaala, Tallinn

11/16

4. TÖÖSTUSMÜRA

4.1 OLEMASOLEV Vastavalt Tallinna linna strateegilisele mürakaardile7 asub planeeringuala kõrge olemasoleva tööstusmüratasemega piirkonnas. Olemasolevateks tööstusmüra allikateks on nii Bekkeri kui ka Meeruse sadamad, kus tegeletakse peamiselt laevade lastimise ja lossimisega, kaupade ladustamisega ja transporditeenuste pakkumisega, kui ka Kopli poolsaarel asuv Eesti laevatehaste ja metallitööstuskontsern BLRT Grupp. Sellest tulenevalt on peamiseks piirkonda mõjutavateks müraallikateks olemasolev tööstustegevus ning sellega seonduv raskeliiklus.

Päevasel ajal mõjub olemasolevas olukorras Meeruse sadamaalale tööstustegevusest põhjustatud müratsoon Ld = 70…79 dB ja Bekkeri sadamaalale müratsoon Ld = 65…74 dB (joonis 2). Öisel ajal mõjub Meeruse sadamalale müratsoon Ln = 70…74 dB ja Bekkeri sadamaalale Ln = 65…69 dB (joonis 3).

Joonis 3. Väljavõte Tallinna strateegilisest tööstusmürakaardist, päevane aeg, Ld [dB]

7 Tallinna linna strateegiline mürakaart 2022

23356-01

Kajaja Acoustics OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Reg.kood 11485414 vastutav isik: Marko Ründva [email protected]

töö nr: 23356 staadium: detailplaneering töö nimetus: Meeruse sadamaala DP objekti nimetus: Meeruse sadamaala, Tallinn

12/16

Joonis 4. Väljavõte Tallinna strateegilisest tööstusmürakaardist, öine aeg, Ln [dB]

4.2 PERSPEKTIIVNE Vastavalt planeeringu koostajalt saadud informatsioonile lõpetatakse Bekkeri ja Meeruse kaubasadama tegevus ning sellega seonduv raskeliiklus Meeruse DP esimese etapi realiseerumisel.

Meeruse DP esimese etapi realiseerumisel suletakse nii Meeruse kui ka Bekkeri kaubasadamad, mis on nimetatud piirkonna peamised tööstusmüraallikad koos sellega kaasneva raskeliiklusega. Projektialast ca 400 m kaugusele loodesse jääv tööstusettevõte BLRT Grupp AS jääb piisavalt kaugele, et väliskeskkonnas levivad müratasemed jõuaksid sumbuda. Samuti jääb antud ettevõtte ja projektiala vahelisele alale eluhooneid, kus peavad olema täidetud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määrusest nr 71 tulenevad müratasemete nõuded eluhoonetele.

Eelpool toodust tulenevalt perspektiivset tööstusmüra planeeringualal ei eksisteeri, kui Meeruse detailplaneering on realiseerunud. Tööstustegevuse iseloomust tulenevalt võib antud planeeringualale olla kosta lühiajalisi mürasündmusi (nt häiresignaalid).

23356-01

Kajaja Acoustics OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Reg.kood 11485414 vastutav isik: Marko Ründva [email protected]

töö nr: 23356 staadium: detailplaneering töö nimetus: Meeruse sadamaala DP objekti nimetus: Meeruse sadamaala, Tallinn

13/16

5. TÄIENDAVAD MÜRAALLIKAD

5.1 SADAMATE MÜRA Detailplaneeringute koostamise eesmärk on kavandada olemasolevate kaubasadamate asemele jahisadamad.

Joonis 5. Planeeringuala koos võimalike jahisadamatega. (allikas: https://kta.ee/projects/bekker-port-masterplan/)

Laevade müra on peamiselt põhjustatud nende abimootorite või tehnoseadmete töötamisel tekkivast mürast, lisaks laadimis- ja lossimistegevused. Laevade sadamasse sissesõit, kai ääres ootamine ja lahkumine on arvestades üldisi müratasemeid vaikne tegevus (sadamasse tulek ja lahkumine on lühiaegsed tegevused) ja need ei kosta sadamaalalt oluliselt väljapoole. Väikelaevadest purjepaadid ja mootorita jahid olulist müra ei tekita; müraallikateks on mootoriga varustatud väikelaevad: kaatrid, jahid, mootorpaadid ja jetid.

Käesoleval juhul on tegemist jahisadamatega, mille keskkonnamüra mõjud sadamaalalt väljaspoole on minimaalsed. Väikelaevade sadamasse saabumisel ja lahkumisel tekkivad ekvivalentsed helirõhutasemed LAeq ja müra hinnatud tasemed Ld/Ln [dB] on madalad ja jäävad alla liiklusmüra sihtväärtustele ning väikesadama ekspluateerimine ei põhjusta olulisi keskkonnamüra mõjusid.

Väikelaevade peamiseks müraallikaks on mootor, siiski ei ole nende mootorid üldjuhul võimsad ja tekitatud helirõhutasemed on madalad. Erinevalt reisilaevade sadamast ei tööta väikelaevade mootorid öisel ajavahemikul elektri ja kütmise eesmärgil; kaidele tuuakse välja elektritoitepistikud, mida laevad saavad kasutada. Tuleb välja tuua, et väikelaevade müratasemed on suhteliselt sarnased, erinedes üldiselt 5-6 dB võrra (vanemad laevad on mürarikkamad).

Siiski tuleb arvestada, et vesi on peegeldav pind ning üksikute mootorpaatide saabumine/lahkumine on kindlasti eristatav üldisest taustmürast ja sellega tuleb sadamapoolsete eluruumide akende heliisolatsiooninõuete kehtestamisel arvestada.

23356-01

Kajaja Acoustics OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Reg.kood 11485414 vastutav isik: Marko Ründva [email protected]

töö nr: 23356 staadium: detailplaneering töö nimetus: Meeruse sadamaala DP objekti nimetus: Meeruse sadamaala, Tallinn

14/16

5.2 RONGILIIKLUS Põhja-Tallinna üldplaneeringu seletuskirjas8 on raudteede kohta välja toodud järgmist:

„Põhja-Tallinna raudteetaristu on pärand linnaosa tööstusajaloost, mida täna veel osaliselt kasutavad Kopli ja Paljassaare ps tööstus- ja sadamaettevõtted. Tööstuse järkjärgulise ümberpaiknemisega linna lähivaldadesse ja sellest tingitud ohtlike veoste arvu vähenemisega on raudteeharude vajadus vähenenud.

Raudteeharud on likvideeritud või vajadusel likvideeritakse perspektiivis mitmel arengualal: Kopli kaubajaama alal, Paljassaare sadama-alal, Kopli poolsaarel Meeruse, Bekkeri saamad, Volta ja Krulli tehasealadel. Raudtee põhivõrk kuni Kopli poolsaareni säilitatakse. /---/ Raudtee eriti ohtlikku alasse (50 m raadiuses) tuleb vältida müra- ja vibratsioonitundliku kasutusega objektide rajamist.“

Vastavalt Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringule on antud piirkonnas kaardistatud võimalused perspektiivsete trammi- ja rongiteede rajamiseks. Lähim raudtee asuks planeeringualast ca 700 m kaugusel põhja suunas (võimalik raudtee on näidatud mööda Maleva tänavat). Üldplaneeringus sätestatud 50 m soovitus on selliselt täidetud.

Joonis 6. Ühistranspordi kavandamise alternatiivid Põhja-Tallinna linnaosas. Tallinna Strateegiakeskus

8 Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu seletuskiri (kehtiv alates 19.04.2023)

23356-01

Kajaja Acoustics OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Reg.kood 11485414 vastutav isik: Marko Ründva [email protected]

töö nr: 23356 staadium: detailplaneering töö nimetus: Meeruse sadamaala DP objekti nimetus: Meeruse sadamaala, Tallinn

15/16

6. EHITUSAEGNE MÜRA JA VIBRATSIOON Kavandatava tegevusega kaasneb müra nii DP alade väljaehitamisel kui kasutamisel, mis mõlemal juhul on seotud eelkõige alal ja seda teenindavatel piirkonna tänavatel toimuva liiklusega, ehitusetapis ka ehitusmasinate tööga.

Ehitusseadustiku kohaselt tuleb ehitamisel arvestada mõjutatud isikute õigustega ning rakendada abinõusid nende õiguste ülemäärase kahjustamise vastu. Ehitamisega kaasneb paratamatult teiste isikute õiguste riive, mis väljendub ehitamisega kaasnevas müras, vibratsioonis, vaatevälja vähenemises ja muus häiringus. Taolisi riiveid tuleb mõistlikus ulatuses taluda, kuid riive tekitaja peab hoolitsema selle eest et riive oleks võimalikult väike. Ehitusaegse müra puhul tuleb jälgida mürataset nii ehitustegevusest mõjutatud elanikele kui ka ehitajatele endile mõjuvat müra taset.

Ehitusmüra puhul on tegemist ajutise müraga. Keskkonnaministri määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ Lisa 1 p 3 kohaselt on ehitustegevusega seotud müra ekvivalentsed piirväärtused normeeritud vaid õhtusel ja öisel ajal (ajavahemikul 21.00-7.00). Ehitusmürale rakendatakse kella 21.00-7.00 piirväärtusena asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. I mürakategooria aladel on selleks 55/40 dB, II kategooria aladel 60/45 dB, III ja IV kategooria aladel 65/50 dB. Päevasel ajal (7.00-21.00) ehitustöödest tulenevale mürale normtasemeid kehtestatud ei ole.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt peavad töökeskkonna müra ja vibratsioon olema sellise tasemega, et nende kahjulik toime töötajale oleks välditud või viidud võimalikult madalale tasemele. Töökeskkonna müra piirnormid, müra mõõtmiste korra ja tööandja kohustused mürast tingitud terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 108 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord”.

Vahetult ehitatava objekti lähedusse jäävatele müra- ja vibratsioonitundlikele hoonetel saab vajadusel teostada ülevaatuse enne maapinna vibratsiooni tekitatavaid ehitustöid ja paigaldada iseloomulikesse kohtadesse „majakad“, mille abil saab hinnata kas vibratsioon või vajumid on hoone tarindeid mõjutanud või ei (kas nt praod on suurenenud). Pragude ohtlikkuse hindamiseks ehitistes kasutatakse põhiliselt pragudele paigaldatud paber- või kipsmajakaid.

7. SOOVITUSED Fassaadide projekteerimisel ja ehitamisel tuleb tagada siseruumidele kehtivate müranormide järgimine vastavalt sotsiaalministri 01.07.2002 määrusele nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ §-ile 6 lg 1. Nimetatud määruse § 6 lg 4 järgi on nii elamutele, büroo- ja haldushoonetele kui kaubandus ja teenindusettevõtetele määrusega kehtestatud helirõhu normtasemete arvsuurused arvestatud kinniste akende ja ustega möbleeritud ruumidele, samas ruumides, kus on ventilatsiooni sissepuhke- ja väljatõmbeavad, peavad need olema mõõtmiste teostamisel avatud. Hoonete projekteerimisel tuleks arvestada standardi EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest” liiklusmüra normtasemeid elamutes ja ühiskasutusega hoonetes.

Vastavalt standardile EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.” tuleks projekteeritavate ehitiste välispiirete konstruktsioonide heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valimisel rakendada välispiirde ühisisolatsiooni indeksit R’tr,s,w, vastavalt keskkonnamüra taseme suurusele, ehitise tüübile ja ruumikasutusotstarbele. Ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul tuleb rakendada transpordimüra spektri lähendustegurit Ctr vastavalt standardile EVS-EN ISO 717.

Vastavalt standardis EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.” tabelis 6.3 – ”Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest” toodule tuleks projekteeritava hoone välispiirete konstruktsioonid projekteerida minimaalselt selliselt, et kõrge müratasemega tänava poole jäävate mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirete ühisisolatsioon oleks vähemalt R’tr,s,w+Ctr ≥ 30…35 dB, olenevalt projekteeritava hoone ruumide otstarbest ja lubatud liiklusmüratasemest siseruumides ja välispiirdele mõjuvast liiklusmüratasemest. Akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile transpordimüra suhtes. Kui aken moodustab ≥50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks.

23356-01

Kajaja Acoustics OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Reg.kood 11485414 vastutav isik: Marko Ründva [email protected]

töö nr: 23356 staadium: detailplaneering töö nimetus: Meeruse sadamaala DP objekti nimetus: Meeruse sadamaala, Tallinn

16/16

LISAD Lisa 1. Mürakaardid

- Mürakaart nr 1-1; Müraolukord 2040 (ainult Meeruse DP realiseerumisel) Ld (dB), päev - Mürakaart nr 1-2; Müraolukord 2040 (ainult Meeruse DP realiseerumisel) Ln (dB), öö - Mürakaart nr 2-1; Müraolukord 2040 (Meeruse ja Bekkeri DP-te realiseerumisel) Ld (dB), päev - Mürakaart nr 2-2; Müraolukord 2040 (Meeruse ja Bekkeri DP-te realiseerumisel) Ln (dB), öö

A lasi

Ankru

Klaasi

Kopli

Kopliranna

Meeruse

S irbi

Uus -M

aleva

Vas ar

a

POS 3

POS 1

POS 2

POS 4

POS 5

POS 9

PO S 1

0

PO S 1

1

POS 6

POS 8

POS 7

Mürakaart nr 1-1

Projekt nr 23356

Projekti nimi: Meeruse sadamaala DP

Liiklusmüra 2040

realiseerunud on ainult Meeruse DP

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Päev (07-23), Ld [dB]

Värviskaala:

>= 35 >= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70

Elukondlikud hooned

Muud hooned

Planeeritav hoonestus

----- Planeeringuala piir

O Mänguväljak

Mõõtkava A3 1:3500

Arvutustarkvara: CadnaA 2023 MR2

Kuupäev: 14.11.23

A lasi

Ankru

Klaasi

Kopli

Kopliranna

Meeruse

S irbi

Uus -M

aleva

Vas ar

a

POS 3

POS 1

POS 2

POS 4

POS 5

POS 9

PO S 1

0

PO S 1

1

POS 6

POS 8

POS 7

Mürakaart nr 1-2

Projekt nr 23356

Projekti nimi: Meeruse sadamaala DP

Liiklusmüra 2040

realiseerunud on ainult Meeruse DP

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Öö (23-07), Ln [dB]

Värviskaala:

>= 35 >= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70

Elukondlikud hooned

Muud hooned

Planeeritav hoonestus

----- Planeeringuala piir

O Mänguväljak

Mõõtkava A3 1:3500

Arvutustarkvara: CadnaA 2023 MR2

Kuupäev: 14.11.23

A lasi

Amburi

Amburi

An kr

u

Kaluri

Kaluri

Ketta

Ketta

K ilb

i

Kilb i

Klaasi

Kopli

Kopli

Kopliranna

Maleva

Marati

Meeruse

Süsta

S irbi

Turvise

Uus-M aleva

Vas ar

a

Bekk eri

Meeru se

POS 1

POS 2 POS 3

POS 4

POS 5 POS 6

POS 7 POS 8

POS 9

POS 10

POS 11

POS 12

POS 13

POS 14

POS 15

POS 16

POS 17

POS 18

POS 19

POS 20

POS 21

POS 1

POS 2

POS 3 POS 4

POS 5PO S 1

0

POS 9

POS 8

POS 7

POS 6

PO S 1

1

Mürakaart nr 2-1

Projekt nr 23356

Projekti nimi: Meeruse sadamaala DP

Liiklusmüra 2040

realiseerunud on Meeruse DP ja Bekkeri DP

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Päev (07-23), Ld [dB]

Värviskaala:

>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75

Elukondlikud hooned

Muud hooned

Planeeritav hoonestus

----- Planeeringuala piir

O Mänguväljak

Mõõtkava A3 1:4500

Arvutustarkvara: CadnaA 2023 MR2

Kuupäev: 14.11.23

A lasi

Amburi

Amburi

An kr

u

Kaluri

Kaluri

Ketta

Ketta

K ilb

i

Kilb i

Klaasi

Kopli

Kopli

Kopliranna

Maleva

Marati

Meeruse

Süsta

S irbi

Turvise

Uus-M aleva

Vas ar

a

Bekk eri

Meeru se

POS 1

POS 2 POS 3

POS 4

POS 5 POS 6

POS 7 POS 8

POS 9

POS 10

POS 11

POS 12

POS 13

POS 14

POS 15

POS 16

POS 17

POS 18

POS 19

POS 20

POS 21

POS 1

POS 2

POS 3 POS 4

POS 5PO S 1

0

POS 9

POS 8

POS 7

POS 6

PO S 1

1

Mürakaart nr 2-2

Projekt nr 23356

Projekti nimi: Meeruse sadamaala DP

Liiklusmüra 2040

realiseerunud on Meeruse DP ja Bekkeri DP

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Öö (23-07), Ln [dB]

Värviskaala:

>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75

Elukondlikud hooned

Muud hooned

Planeeritav hoonestus

----- Planeeringuala piir

O Mänguväljak

Mõõtkava A3 1:4500

Arvutustarkvara: CadnaA 2023 MR2

Kuupäev: 14.11.23

Töö number: 2020-0085

Tellija Logman Invest AS

Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12919 Tallinn Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected] Registrikood: 11255795

Kuupäev 27.09.2021

Meeruse sadamaala loodusväärtuste inventuur

Aruanne

Meeruse sadamaala loodusväärtuste inventuur

1 / 7

Versioon 1

Kuupäev 27.09.2021

Koostanud: Raimo Pajula

Kontrollinud: Veronika Verš

Projekti nr 2020-0085

SKEPAST&PUHKIM OÜ Laki põik 2 12919 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-mail [email protected] www.skpk.ee

Meeruse sadamaala loodusväärtuste inventuur

2 / 7

Sissejuhatus

Tallinna Linnavolikogu algatas 17.09.2020 otsusega nr 85 Meeruse sadamaala detailplaneeringu (DP) koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimise. DP koostamise eesmärk on Meeruse kaubasadama alal lõpetada tootmis-, transpordi- ja laondustegevus, muuta ala tootmissihtotstarve segahoonestusala juhtotstarbeks ning määrata alale ehitusõigus 2-7-korruseliste äri- ja eluhoonete ehitamiseks. DP alale on moodustatud 22 krunti (elamu-, äri- ja transpordimaa). Kruntidele on kavandatud uued ja kaasaegsed hooned, mis võimaldab pakkuda kvaliteetseid elamis- ja äripindu Põhja-Tallinna piirkonnas. DP alale luuakse avalikult kasutatav rannapromenaad.

Joonis 1. Meeruse sadamaala detailplaneeringu ala asukohaskeem. Aluskaart: Maa-ameti fotokaart 2021

Käesolev Meeruse sadamaala loodusväärtuste inventuur viidi läbi DP alal (Joonis 1), mis paikneb Tallinna linnas Põhja-Tallinna linnaosas Kopliranna tn 47, Kopliranna tn 49, Kopliranna tn 53b ja Klaasi tn 1 kinnistutel. Ala paikneb Kopli poolsaare edelarannikul ning piirneb Kopli lahega. Töö eesmärgiks on selgitada välja ala looduslikud väärtused ning kaitstavate liikide ja väärtuslike koosluste esinemine DP alal. Loodusväärtuste inventuuri viis läbi bioloogi haridusega keskkonnaekspert Raimo Pajula. Ekspert omab taimekoosluste inventeerimise ja seire ning samuti loomastiku inventeerimise kogemust.

Inventuuri käigus külastati DP ala kahel korral: kevadel 28. mail ja kesksuvel 08. juulil 2021. Ala käidi mõlemal korral hoolikalt läbi, et tuvastada võimalike kaitstavate liikide ning muude loodusväärtuste esinemine. Taimkattega ala kaardistati välitöödel kogutud info ning aerofotode abil. Kaardistuse alusena kasutati Maa-ameti ortofotot ja valevärvilist ehk nn metsanduslikku aerofotot. Välitöödel fikseeriti kohatud looma- ja linnuliigid ning nende tegevusjäljed.

Meeruse sadamaala loodusväärtuste inventuur

3 / 7

Inventeeritud ala taimkate

Inventeeritud ala ehk DP ala kogupindala koos merealaga on ca 14,2 hektarit. Piirkonnas levivad looduslikult savikad ja liivased mullad, kuid ala on erinevate inimtegevustega sedavõrd ümber kujundatud, sh täidetud ja tasandatud, et looduslikke muldasid alal säilinud pole. Kuna tegemist on kaubasadama alaga, siis katavad enamuse alast tehiskattega (asfalt, betoon, killustik või kruusakate) laoplatsid, ning valdaval osal alast igasugune taimkate puudub (Foto 1).

Foto 1. Meeruse sadamaala keskosa laoplatside ja puistematerjalide hunnikutega, vaade ala kesk-loodeosast kagu suunas (08.07.2021 foto). Piirkonnas esineb vaid paigutine hõre taimestik

Taimkattega alad katavad DP alast ca 1,2 ha (Joonis 2). Kuna DP ala ulatub sadamaalast väljapoole, siis hõlmab see ka sadamaalast väljapoole jäävaid taimkattega alasid, sh linnahaljastust Ankru tn piirkonnas. Sadamaalale jääb taimestunud alasid ca 1 ha ulatuses. Taimkattega alade puhul valdab spontaanselt kujunenud väheväärtuslik ruderaaltaimestik (jäätmaadele iseloomulik taimestik). Niiskusrežiimilt on taimkattega alad pigem suhteliselt kuivad, kuna alal valitseb arvestatav kalle mere suunas, mistõttu sademete veed voolavad alalt kiirelt ära.

Tihedamalt taimestunud, ehk taimkattega alasid, esineb enam DP ala loode- ja põhjaosas, kus levivad erineva tihedusega rohustuga tühermaad (Foto 2 ja Foto 3) ning vähesed rohumaa või muruala sarnased kooslused (Foto 4). Tihedama rohustuga alasid on ilmselt kord aastas niidetud (08. juulil oli suur osa alast suhteliselt värskelt niidetud, väiksem ala oli niidetud juba 28. mail), murulaadse taimkattega alasid niidetakse aastas mitu korda. DP ala loodeservas slipi poolsel alal (Foto 2) levib lopsakas hooldamata niidu- ja ruderaaltaimestiku vahepealne suhteliselt kõrgekasvuline kooslus (domineerivad kõrrelised, ussikeel, tõlkjas, soolikarohi, raudrohi, põldohakas), enamus sellest jääb DP alast väljapoole (Bekkeri sadama alale).

Ruderaaltaimestik valdab ka sadamaala põhjapoolses, merest kõige kaugemale ulatuvas osas. Sadamaalast väljapoole ulatuvas DP ala põhjatipus, Ankru tänava piirkonnas, esineb regulaarselt hooldatavaid murualasid ja Ankru tn 13 kortermaja ette on rajatud kõrghaljastus. Hõredat või ajutist taimestikku esineb ka vanemate puistematerjalide hunnikute servades, alal paiknevatel kivihunnikutel ning isegi kaidel ning hoonete ääres. Asfaldil ja kivipindadel on kõige tavalisemaks liigiks harilik kukehari.

Meeruse sadamaala loodusväärtuste inventuur

4 / 7

Joonis 2. Taimkattega alade (tähistatud rohelisega) levik DP alal (piiritletud punase joonega). Aluskaart: Maa-ameti fotokaart 2021

Alal olev spontaanselt kujunenud taimkate on pidevas muutumises, sõltuvalt materjalide ladustamisest ja äraveost ning muudest alal toimuvatest tegevustest. Seetõttu ei saagi püsivat taimkatet suuremale osale alast kujuneda.

Kõrghaljastust ehk puid ja põõsaid esineb sadamaalal väga vähe. Valdav osa alast on ilma igasuguse puittaimestikuta. Sadama territooriumi pääsla juures kasvab üksik haljastuslikku väärtust omav mänd ning sellest veidi loode pool ala aia ääres põõsakujulised kreegipuud. Pääsla kõrval (sadama kontorihoonest kirdes) on rajatud haljastus enelate ja ungari sirelitega. Sadamaala tühermaadel ja hoonete seinete ääres kasvab üksikuid jalakaid, kaski, pajusid, vahtraid ja saarvahtraid. Enamasti on tegemist noorte ja kuni mõne meetri kõrguste spontaanselt kasvanud puudega. Sadama alalt välja ulatuvas planeeringuala põhjatipus Ankru tänava ääres (Ankru tn 13 kortermaja ees) on rajatud kõrghaljastus kaskede, hobukastanite, pihlakate, pärnade ja jalakate näol.

Kaitstavaid taimeliike inventuuri käigus ei tuvastatud, samuti ei esine alal kaitstavatele liikidele sobivaid looduslikke kasvukohti.

Looduslikke taimekooslusi alal säilinud ega alale kujunenud ei ole, samuti puuduvad alal eeldused väärtuslike koosluste kujunemiseks.

Invasiivseid võõrliike alal ei tuvastatud.

Kokkuvõttes on DP alal taimkate suhteliselt vähe levinud ning taimestiku ja taimkatte looduslik väärtus on madal. Inventeeritud alal puudub looduskaitseline väärtus ning taimestunud alade väärtus rohealana on väikene. Sadamaalal puudub ka oluline haljastuslik väärtus. Haljastuslik väärtus on

Meeruse sadamaala loodusväärtuste inventuur

5 / 7

vaid DP ala põhjatipus sadamaalast väljaspool Ankru tn 13 kortermaja ees asuval kõrghaljastusel ja sadama pääsla juurde rajatud haljastusel.

Foto 2. Tihedam ja kõrgekasvulisem ruderaaltaimkate DP ala loodeosas, vaade edelasse (08.07.2021 foto)

Foto 3. Ruderaaltaimkate DP ala loode-keskosas, ka vanad ehitusjäätmete/pinnase hunnikud on taimestunud, vaade lõunasse (08.07.2021 foto)

Meeruse sadamaala loodusväärtuste inventuur

6 / 7

Foto 4. Taimestunud niidetav ala sadamaala põhjaosas, vaade kirdesse (28.05.2021 foto)

Inventeeritud ala loomastik

Kuna DP ala näol on tegemist tehisliku linnakeskkonnaga (sadama- ja tööstusalaga), siis püsivat väljakujunenud looduslikku loomastikku, ega ka sellele sobivaid elupaiku alal ei esine. Suurulukite sattumine alale on praktiliselt välistatud, kuna nende jaoks sobivad elupaigad puuduvad nii alal kui ka naabruses, lisaks on sadamaala tarastatud. Väikeimetajaist tuvastati alal siiski halljänese (Lepus europaeus) esinemine, kelle näol on tegu urbaniseerunud ja Tallinna linnas suhteliselt tavalise liigiga. DP ala taimestunud piirkonnad pakuvad tõenäoliselt elupaiku pisiimetajatele, eeskätt närilistele. Ulukite liikumist takistab sadama ala ümbritsev võrkkaed, kuid tõenäoliselt pääsevad ka jänesed sellest läbi või ümber. Arvestades planeeringuala paiknemist on kaitsealuste loomaliikide sattumine planeeringualale ebatõenäoline, seda ka ajutiselt.

Linnustiku osas on DP ala suhteliselt vaene, kuna alal valdavad tehnogeensed pinnad, ehitised ja laoplatsid (Foto 1). Linnustikule avaldavad mõju ka häiringud, mida alal pidevalt liikuvad masinad ning inimesed põhjustavad. Inventuuri käigus tuvastati hõbekajaka (Larus argentatus) pesitsemine DP ala idaosas hoonete katusel. Hõbekajaka näol on tegu urbaniseerunud ja linnakeskkonnas pesitseva liigiga. Ala kasutavad ka tavalised linnakeskkonnas elutsevad liigid nagu hallvares (Corvus cornix), harakas (Pica pica), kaelushakk (Corvus monedula soemmeringii), kodutuvi (Columba livia var. domestica), koduvarblane (Passer domesticus) ning lisaks hõbekajakale ka naerukajakas (Larus ridibundus) ja merikajakas (Larus marinus).

DP alal sadama akvatooriumil kohati toituvaid randtiirusid (Sterna paradisaea). Sadamaala akvatooriumist lõunas, DP ala naabruses registreeriti rägapartide (Anas querquedula) paar. E- elurikkuse andmebaasi andmetel on alal vaadeldud ka ronka (Corvus corax) ja käblikut (Troglodytes troglodytes). Kuna DP alal on vähe puid ja põõsaid, siis puistute ja põõsastike linnustiku elupaigad alal praktiliselt puuduvad. Suhteliselt väikesed taimestunud tühermaa alad pakuvad võimalikke elupaiku maas pesitsevale lindudele. Tegu pole siiski kuigi soodsate elupaikadega, kuna valitseb suur pesarüüste oht alale pääsevate hulkuvate kasside (keda alal kohati) näol. Sadama akvatooriumi ala

Meeruse sadamaala loodusväärtuste inventuur

7 / 7

ja DP ala piirkonna merealasid kasutavad veelinnud nagu erinevad partlased, kajakad ja tiirud. Kuna sadama alal looduslik rand puudub ja selle asemel on kaid ja kaldakindlustused ning häiringute tase on suhteliselt kõrge, siis arvestatavad ranniku- ja veelinnustiku pesitsuspaigad alal puuduvad. Kuna DP alal pole looduslikku randa, vaid püstloodsed sadamakaid, siis ei ole alal toitumispaiku rannal ja madalvees toituvatele lindudele.

Kokkuvõttes on DP ala linnustik suhteliselt vaene ja ala väärtus linnustiku elupaigana on üsna madal. Kaitstavaid linnuliike alal ei kohatud, samuti puuduvad alal neile sobivad looduslikud elupaigad.

Kahepaiksetele sobivad sigimispaigad (sigimisveekogud) DP alal ja selle piirkonnas puuduvad, seega tõenäoliselt alal kahepaiksed puuduvad. Seda kinnitab ka fakt, et välitöödel kahepaikseid ei kohatud. Samuti puuduvad tõenäoliselt alal roomajad ja neile sobivad elupaigad.

Töö number 2020_0085

Arendaja Logman Invest AS

Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12919 Tallinn Telefon: +372 664 5808

e-post: [email protected] Registrikood: 11255795

Kuupäev September 2021

Meeruse sadama jääkreostuse hinnang

Versioon 1

Kuupäev 10.09.2021

Koostanud Ingo Valgma Tegevusluba KHY000050, Hüdrogeoloogilised tööd, Hüdrogeoloogiline kaardistamine, Hüdrogeoloogilised uuringud, Joogivee proovivõtja atesteerimistunnistus nr 717, Atesteeritud veeproovivõtja litsents (proovivõtmine pinnaveest, heit- ja reoveest, põhjaveest, reoveesettest) 1624/19

Esikaane foto Maa-ameti sadamakaart 2021

Projekti nr 2020_0085

MEERUSE SADAMA JÄÄKREOSTUSE HINNANG

Sisukord

SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 4 1. ALA ÜLEVAADE .................................................................................................. 5

Asukoht .............................................................................................................. 5 Reostustõrje ........................................................................................................ 6 Kavandatav tegevus ............................................................................................. 6 Reljeef ................................................................................................................ 7 Geoloogia ............................................................................................................ 7

1.5.1. Täitepinnas ......................................................................................................... 9 1.5.1. Radoonisisaldus pinnases ...................................................................................... 9 1.5.1. Setted Meeruse sadamas .................................................................................... 10

Vesi .................................................................................................................. 12 1.6.1. Sademevesi ....................................................................................................... 12 1.6.2. Veevarustus ...................................................................................................... 12 1.6.3. Kanalisatsioon ................................................................................................... 12 1.6.4. Pinnasevesi ....................................................................................................... 12 1.6.5. Põhjavesi .......................................................................................................... 14 1.6.6. Pinnavesi .......................................................................................................... 15 1.6.7. Rannikuvesi ....................................................................................................... 15 1.6.8. Üleujutusalad .................................................................................................... 15 2. JÄÄKREOSTUS ................................................................................................. 16 3. KOKKUVÕTE .................................................................................................... 17

MEERUSE SADAMA JÄÄKREOSTUSE HINNANG

Sissejuhatus

Meeruse sadamaala detailplaneeringu koostamise eesmärk on kavandada Meeruse kaubasadama asemel jahisadam ja uus ärifunktsiooniga 2-7 korruseliste elamutega kvartal. DP-ga kavandatakse eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust nagu sadamarajatiste rajamine või laiendamine. Sadama- ja rannakindlustusrajatiste (sh kaid, rannapromenaad) rajamine või laiendamine võivad avaldada mõju merekeskkonnale. Lisaks tehakse DP-ga ettepanek Läänemere ranna ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamiseks.

Pinnase ja pinnavee ning põhjavee seisundi hindamiseks on kasutatud seotud uuringute ja andmebaaside andmeid, millele on viidatud teksti jaluses vastavate teemade juures.

MEERUSE SADAMA JÄÄKREOSTUSE HINNANG

1. Ala ülevaade

Asukoht

OÜ Tallinna Bekkeri Sadam1 on erakapitalil põhinev merekaubasadam kõikide kaubagruppide käsitlemiseks.

Meeruse sadam asub Põhja-Tallinna linnaosas Kopli lahe kagu-idakaldal (Joonis 1). Sadama maa-ala pindala on 72 337 m². Sadama veeala pindala on 52 000 m². Sadam on kaitstud avamere lainetuse eest muulidega. Sadamas on 11 kaid kogupikkusega 770 m. Sadama territooriumil asuvad kinnised laod kogupinnaga 4332 m², sealhulgas tootmishoone 1000 m², külmhoone kogumahutavusega 633 m² ja tolliladu suurusega 600 m². Lahtised laoplatsid asuvad kai nr 5 juures (7500 m²) ja nr 11 juures (1500 m²), laoplatside üldpindala on 44 646 m². Arendaja (Logman Invest AS) sõnul on sadama kaudu imporditava killustiku maht ca 600 tuh tonni aastas.

Joonis 1. Meeruse ja Bekkeri sadamate ala skeem. Allikas: Maa-amet, Transpordiamet, 2021

Meeruse sadama kõrval asub Bekkeri sadam, mille pindala on 185 848 m² ja veeala pindala on 336 300 m². Sadam on kaitstud avamere lainetuse eest muulidega. Kaide üldpikkus on 620 m. Sadamas on avatud laoplatsid ja eraldi laohooned kauba ladustamiseks: kinnine laokompleks moodustab 38 658 m² ning laoplatside pindala on 86 370 m². Laoni viib kaks raudteeharu ning olemas on

1 Nii Meeruse kui Bekkeri sadama omanik

MEERUSE SADAMA JÄÄKREOSTUSE HINNANG

raudteeplatvorm. Sadamas on puiduterminal ja terminal killustiku ladustamiseks. Tollilaos on võimalik ladustada jahu, kakaoube ning suhkrut kottides. Kaisid 3 ja 4 kasutatakse kaubakaidena, kuid esimesena nimetatut ainult suurema vajaduse korral. Ülejäänud kaisid kasutataks laevade seismiseks. Sadam annab tööd 50 inimesele.

Reostustõrje

Akvatooriumi reostuse likvideerimine toimub vastavalt reostustõrjeplaanile2. Esmaseid reostustõrjevahendeid hoiustatakse selleks spetsiaalselt ettenähtud konteinerites. Mastaapse reostuse jaoks hoitakse suuremahulisi reostustõrjevahendeid ladudes. Reostunud reostustõrje- vahendite jaoks on spetsiaalsed konteinerid, kuhu kogutakse reostunud reostustõrjematerjal, mis koheselt või hiljem antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavatele ettevõtetele. Ulatusliku naftasaaduste ja põlevkiviõliga reostuse ennetamiseks on sadamas sensorid.

Vastavalt sadamaeeskirjale3 on kõik sadamas tegutsevad ettevõtted, sh töövõtjad ja sadamas viibivad isikud kohustatud:

- tagama nende kasutuses olevatel territooriumitel, kaidel, hoonetes ning rajatistes puhtuse ja heakorra;

- täitma keskkonnakaitse nõudeid tulenevalt kehtivatest õigusaktidest, konventsioonidest ja nõuetest;

- vältima määrde- ja hüdraulikaõlide, diislikütuse, laevade kütuste, õliste jääkide või laevade masinaruumi pilsivee sattumist sadamaalale (avastatud reostusest või avariist teatada koheselt tööde juhile või vahetuse stividorile);

- likvideerima reostuse kohe, kui õli või diislikütus on sattunud sadama territooriumile.

Laevadelt vastuvõtmisele kuuluvate jäätmete käitlemise kord on kirjeldatud sadama laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise ning käitlemise kavas4. Ohtlikku lasti käideldakse sadamas vastavalt kemikaaliseadusele ja selle alusel kehtestatud õigusaktide ning rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel VI ja VII peatüki ning rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisade I kuni III nõuete kohaselt. Kaubavedu sadama territooriumil on lubatud, järgides kõiki eelmainitud keskkonnakaitse nõudeid, kasutades (võimaliku reostuse vältimiseks) koormakatteid. Keelatud on sadama territooriumilt väljuda koormajääkidest puhastamata veokiga.

Kavandatav tegevus

Meeruse sadamala detailplaneeringus5 on ette nähtud sadamaala muutmine segahoonestusalaks ning praeguse kinnise sadamaterritooriumi avamine avalikkusele. Detailplaneeringu lahendusest lähtuvalt on praeguse sadamakai äärsele alale ette nähtud rajada 15 m laiune rannapromenaadi osa ning hoonestus sellest tahapoole. Rannapromenaadile rajatakse käiguteed, istumise kohad, haljastus, rajatakse tänavavalgustus, et alal oleks inimestele avatud, kasutatav ning ka pimedal ajal oleks tagatud avaliku kallasraja valgustatus. See tagab rannaäärse promenaadi ala kasutamise turvalisust ja mugavust. Lähtudes sellest, et merd ei täideta, olemasolev kai võetakse avalikku kasutusse promenaadina ja promenaadi ees oleva hoonestuse alumistele korrustele on planeeritud tänava poole avanevad ja inimesi teenindavad äripinnad, siis on ehituskeeluvööndi vähendamine planeeringus kavandatu realiseerimiseks põhjendatud. Vastavalt looduskaitseseadusele kuulub käsitletav ala Läänemere ranna 200 m piirangu ja 50 m ehituskeeluvööndi alale. Samas aga asub krunt mereäärsel sadamalal, mistõttu antud alal käesoleval ajal ehituskeelu vööndi piiri ei ole.

2 Reostustõrjeplaan Bekkeri ja Meeruse sadamates. AS Logman Invest, 2019 3 Meeruse sadam. Eeskiri, 2017 4 Laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise ning käitlemise kava. Bekkeri ja Meeruse sadam, 2018 5 Meeruse sadama-ala detailplaneering. K-Projekt AS, 2021

MEERUSE SADAMA JÄÄKREOSTUSE HINNANG

Reljeef

Ala piirneb merega ja on kaetud tehiskattega- betooni, killustiku või asfaltiga. Kaide piirkonnas on maapinna kõrgus 1,5-3 m kasvades põhjasuunas kuni 9 meetrini. Alal ladustatud materjali puistangute maksimaalne suhteline kõrgus on 5,6 m ja absoluutkõrgus 11,1 m.

Kaitstavad liigid

Planeeringualal kaitstavate liikide elupaiku ei esine, samuti pole neid registreeritud selle naabruses. Lähim teadaolev kaitstava liigi elupaik on II kategooria kaitstava linnuliigi kanakulli elupaik, mis paikneb DP alast ca 400 m kaugusel. Tallinnas on kanakulli puhul tegemist urbaniseerunud linnuliigiga, mis on kohanenud linnakeskkonnaga ning on suhteliselt tolerantne häiringute suhtes. Muid kaitstavaid liike DP-alast 1 km raadiuses registreeritud ei ole6.

Geoloogia

Meeruse sadama piirkond asub mattunud oru piirkonnas ja on kaetud 5-30 m paksuse pinnakattega, mis koosneb peenliivast (Limneamere basseinis või rannal settinud meresetted Q2Lm). Akvatoorimis, mere põhjas on moreen, sorteerimata glatsiogeenne purdsete (liustikusete), mis võib sisaldada osakesi savifraktsioonist kuni rahnudeni (Q1jrVr_g) ning liiv ja kruus (Limneamere basseinis või rannal settinud meresetted Q2Lm). Pinnakatte all paikneb Kambriumi ladestu Terre-Neuve ladestiku Lontova kihistu rohekashall, violetne või kirju savi aleuroliidi ja liivakivi vahekihtidega (Cm1ln). Akvatooriumis avanevad Terre-Neuve-Kambriumi ladestik 2, varasemast Kambriumi ladestu kolmikjaotusest lähtunud Alam-Kambriumi ladestiku rohekas-hall ja kirju savi, väga peene- ja peeneteraline liivakivi, aleuriitne liivakivi. (Cm1-2, nelikliigestuse järgi Kambriumi Terre-Neuve ja Kambriumi ladestik 2 koos) ning Ediacara ladestu (E) setendid, peene- ja keskmiseteraline liivakivi ja aleuroliit ning savi.7

Sadamaala paikneb täitepinnasel ehk osaliselt endisest rannajoonest mere pool (Joonis 2 ja Joonis 3). Täitepinnas koosneb mullast, liivast, põlevkivituhast, tellisetükkidest, veeristest ja lahmakatest.

Viimased geotehnilised uuringud tehti alal 1987. ja 1988. aastal ala keskosas ja kagunurgas ehitusplatside uurimise eesmärgil8,9. Puuraukudes määrati asfalti ja killustukkatte all 2-4 m paksune täitepinnase kiht ning selle all 1-2 m paksune jämekivistik ja selle all moreen. 1972. aastal tehti kanalisatsioonitrassi uuringuks ehitusgeoloogiline läbilõige10. Näidati, et täitepinnase all on kohati 0- 1,25 m liiva ja saviliiva, mille all on moreen (Joonis 4). Uuring kinnitab liivakivi kui aluspõhja olemasolu mattunud oru nõlval. Analoogilised andmed on toodud 1966. a uuringus11.

6 Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus. Skepast&Puhkim OÜ, 2021 7 Maa-ameti geoloogiline baaskaart 1:50000 8 Kalurikolhoosi Majak laod Tallinnas. Riiklik Ehitusuuringute Instituut, 1987 9 K/K Majak olmekorpus ja tsehh. Riiklik Ehitusuuringute Instituut, 1988 10 Kummitoodete tehase Põhjala platsiväliste kanalisatsiooni ja vesivarustuse trasside korrektuur. TEPI Eesti Tööstusprojekt, 1972 11 Tallinna Linna kanalisatsiooni rekonstruktsioon. Kopliranna kollektori tööjoonised. RPI Eesti Projekt, 1966

MEERUSE SADAMA JÄÄKREOSTUSE HINNANG

Joonis 2. Rannajoon Meeruse sadama piirkonnas 1972. aastal ehitusgeoloogilise uuringuprofiili suhtes12

Joonis 3. Rannajoon Meeruse sadama piirkonnas 2021. aastal 1972. a ehitusgeoloogilise uuringuprofiili suhtes

12 Kummitoodete tehase Põhjala platsiväliste kanalisatsiooni ja vesivarustuse trasside korrektuur. TEPI Eesti Tööstusprojekt, 1972

MEERUSE SADAMA JÄÄKREOSTUSE HINNANG

Joonis 4. Täitepinnas (Joonis 2) sadamaalal 1972. aastal13

1.6.1. Täitepinnas

Sadamaala paikneb täitepinnasel ehk osaliselt endisest rannajoonest mere pool. Täitepinnas koosneb mullast, liivast, põlevkivituhast, tellisetükkidest, veeristest ja lahmakatest. Täitepinnas on kaetud asfalti, betooni või ja killustikuga.

1.6.2. Radoonisisaldus pinnases

Radooniohtlikuks liigitatakse sellised looduslikud pinnased, kus radoonisisaldus 1 m sügavusel pinnaseõhus ületab 50 kBq/m³. Kokku eristatakse neli pinnaseõhu radooniohutaset: 1) 0-10 kBq/m³ madal; 2) 10-50 kBq/m³ normaalne; 3) 50-250 kBq/m³ kõrge ja 4) >250 kBq/m³ ülikõrge.

Radoonisisaldus alale lähimas pinnaseõhu mõõtmispunktis14 on 19,67 kBq/m³. Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse interpoleeritud atlase15 põhjal on alal radoonisisaldus normaalne, ehk 10-30 kBq/m³ (Joonis 5).

Tulenevalt geoloogilistest tingimustest on radoonioht alal normaalsel tasemel. Seetõttu ei ole tegevus radoonist mõjutatud ega mõju radoonitaseme muutumisele oluline.

13 Kummitoodete tehase Põhjala platsiväliste kanalisatsiooni ja vesivarustuse trasside korrektuur. TEPI Eesti Tööstusprojekt 1972 14 Tallinna ruumiandmed https://www.tallinn.ee/est/geoportaal/Andmed 15 Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas. Keskkonnaministeerium, EGK 2017

MEERUSE SADAMA JÄÄKREOSTUSE HINNANG

Joonis 5. Radooniriski levik Põhja-Tallinnas. Allikas: Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2017

1.6.3. Setted Meeruse sadamas

Meeruse sadama akvatooriumis on põhjasetteid seoses süvendamistöödega uuritud 2012. aastal16. Merepõhja uuringu aruande kohaselt võeti sadama akvatooriumi merepõhjast seitse proovi (Joonis 6) raskmetallide, üldnaftaproduktide ja peliitse17 fraktsiooni sisalduse määramiseks.

Proovidest määrati vastavalt HELCOMi nõuetele raskmetallide ja üldnaftaproduktide sisaldused. Enamikul juhtudel ei ületanud raskmetallide (Cd, Cr, Co, Cu, Hg, Ni, Pb, Zn) sisaldused kehtestatud sihtarvu määra (Tabel 1). Naftaproduktide sisaldus jäi kõikides proovides alla sihtarvu. Kokkuvõtvalt võib järeldada, et reostust setetes ei esinenud.

Meeruse sadama akvatooriumi süvenduse KMH aruandes18 tõdeti 2013. aastal, et süvendamisega ja hilisema sadama kasutamisega ei ole oodata reaalseid täiendavaid riskimomente merereostuse tekkeks.

16 Meeruse sadama merepõhja uuring. OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2012 17 väga peeneteralisest materjalist ja savimineraalidest koosnev sete või kivim [EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009 (eki.ee) 18 Meeruse sadama akvatooriumi süvenduse keskkonnamõju hindamise aruanne. Eesti Mereakadeemia 2013

MEERUSE SADAMA JÄÄKREOSTUSE HINNANG

Joonis 6. Meeruse sadamast võetud proovide asukohad ja proovide numbrid (punased ringid tähistavad puurauke)

Tabel 1. Raskemetallide ja üldnaftaproduktide sisaldus Meeruse sadama setete proovides

Proovi nr Cd mg/kg

Cr mg/kg

Co mg/kg

Cu mg/kg

Hg mg/kg

Ni mg/kg

Pb mg/kg

Zn mg/kg

Naftapr. mg/kg

Meer-01 <0,4 16,6 5,3 23,5 0,046 9,01 59,1 51,4 66

Meer-02 <0,4 40,8 <2,0 11,8 0,042 4,37 9,2 19,5 36

Meer-03 1,22 43,8 4,5 27,8 0,075 12,0 32,2 61,1 92

Meer-04 <0,4 17,6 2,6 16,0 0,025 5,0 12,1 25,4 76

Meer-05 <0,4 23,2 4,0 25,4 0,070 8,5 20,6 49,8 62

Meer-06 <0,4 20,4 4,6 28,1 0,037 9,1 20,8 54,4 122

Meer-07 <0,4 25,3 4,6 27,9 0,035 11,2 29,9 67,2 83

Määrangute alumine piir

0,4 4,0 2,0 2,0 0,001 3,0 3,0 2,0 25

Maksimaalne

Keskmine

1,22

0,8

43,8

25,0

5,3

3,7

28,1

19,9

0,075

0,04

12,0

7,6

59,1

18,3

67,2

39,9

122

7

Sihtarv

Piirarv elutsoonis

Piirarv töötsoonis

1

5

20

100

300

800

20

50

300

100

150

500

0,5

2

10

50

150

500

50

300

600

200

500

1500

100

500

5000

MEERUSE SADAMA JÄÄKREOSTUSE HINNANG

Vesi

1.7.1. Sademevesi

Sademevee ärajuhtimisel tuleb rakendada maksimaalselt sademevee kohapeal käitlemist. Nähakse ette parkimisala regulaarne kuivpuhastamine ja ühisvõrku juhitava reostusohtliku sademevee eelnev puhastamine (õlipüüdja + liivapüüdja) ning hoonesisese parkimisala põrandavee juhtimine reoveekanalisatsiooni.

Sademevesi on ette nähtud immutada/taaskasutada ja ühtlustada kruntide piires enne lahkvoolselt kanaliseerimist. Kruntidele saab ette näha sademevee korduvkasutuse süsteeme, milles võib krundi sademevett taaskasutada oma krundi piires: haljastuse kastmiseks, põranda pesemiseks, WC-s ning teistes protsessid. Sademevee koormuste vähendamiseks tuleb kasutada kogumistorusid või ühtlusmahuteid, mis paigaldatakse oma krundi piiresse.

Sademevee eelvool on meri. Merre juhtimiseks on planeeritud tänava maa-alale sademevee ühiskanalisatsioonitorustik.

1.7.2. Veevarustus

Planeeritud ala tarbe- ja tuletõrjeveevarustus on lahendatud ühisveevärgi baasil.

1.7.3. Kanalisatsioon

Olemasolev olukord

Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne.

Planeeritud reoveekanalisatsioon

Planeeringuala on ette nähtud kanaliseerida lahkvoolselt. Olmeheitvesi on ette nähtud juhtida planeeritud reovee ühiskanalisatsioonitorustiku kaudu, eelvooluks olevasse ümbertõstetavasse ja rekonstrueeritud reovee ühiskanalisatsiooni kollektorisse.

1.7.4. Pinnasevesi

Pinnasevesi (pinnases asuv põhjavesi) on alal varasemate ehitusgeoloogiliste uuringute põhjal 0,1- 2 m kõrgusel merepinnast suurenedes maapinna kõrguse kasvades ja rannajoonest maismaa suunas kaugenedes. 1972. aasta uuringus saadi pinnasevee SO4 sisalduseks 500 mg/l.

Bekkeri sadamaalal 2016. a tehtud uuringu19 andmetel on seirepuuraukude vee PAH-ide sisaldus möödunud 10 aasta jooksul paar korda vähenenud ja selles osas põhjavee reostust seekord ei tuvastatud. Sama võib mainida ka kinnistu servades olevate seirepuuraukude vee kohta, kuid keskosas, kunagiste kütusemahutite asukohas (vt Joonis 7) on põhjavesi naftasaadustega reostunud. Inimese tervisele see ohtu ei kujuta, kuna siin puuduvad maa-alused rajatised ja kogu ala on asfaltkatendiga. Juhul kui kai rajamisel ilmneb reostusnähtudega põhjavee väljavool süvendisse, tuleb see kokku koguda ja viia utiliseerimisele. Neid töid tohib teha vastavat (jäätmekäitlus)litsentsi omav ettevõte.

19 Reostusuuring. Tallinn, Marati tn 14 (Bekker’i sadam). AS Maves, 2016

MEERUSE SADAMA JÄÄKREOSTUSE HINNANG

Joonis 7. Marati 14 kinnistul asunud reostusobjektid (väljavõte 2006.a uuringu aruandest)

Bekkeri sadama reostusuuringus järeldati, et:

1. Bekkeri sadamas tegeleti 70 aastat (1930-ndad kuni 1990-ndate lõpp) erinevate naftasaaduste (s.h põlevkiviõli) käitlemisega, mille tagajärjel oli siinne pinnas ja põhjavesi arvukate kütusemahutite ja käitlemiskohtade asukohtades reostunud.

2. Kõik kütusega seotud rajatised (mahutid, estakaad, katlamajad) ja enamus reostunud pinnasest likvideeriti aastatel 1995-1999. 2006. a põhjaliku uuringuga20 tuvastati, et praktiliselt kogu kinnistu pinnase seisund vastab tööstusmaale kehtestatud nõuetele. Vaid rajatava 5. kai põhjaosa ja 2012. a paigaldatud angaari vahel asfaltkatendiga platsi all tuvastati 2,9 m sügavusel maapinnast tööstusmaale lubatust veidi rohkem PAH-e. 2015. a seal tehtud territooriumi korrastamisel (asfaltkatendi rajamisel) pinnases visuaalseid ja olfaktoorseid reostusnähte ei täheldatud.

3. 2006. a rajati pinnakattesetetesse 3 põhjavee seirepuurauku. Neist kahe vees jäid naftasaaduste ja PAH-ide sisaldused piirarvudest väiksemaks, kuid ühes, kinnistu loodepiiri läheduses katlamaja endise mahutipargi asukohas tuvastati naftasaaduste ja PAH-ide reostus. Teiste tollal analüüsitud ühendite (aromaatsed süsivesinikud, fenoolid, PCB, raskmetallid) sisaldused jäid kõikjal neile kehtestatud sihtarvudest väiksemaks (sageli alla labori määramistäpsuse).

4. 2016. a jäid PAH-ide sisaldused seirepuuraukude vees künnisarvudest väiksemaks nagu naftasaadusedki kinnistu äärealadel olevate seirepuuraukude vees. Põhjavesi on nafta- saadustega reostunud Marati 14 keskosas kunagiste kütusemahutite asukohas.

5. Sadama akvatooriumi põhjasetetest varem reostusuuringut tehtud ei ole, kuid 1983. a süvendamise-puhastamise eesmärgil tehtud ehitusgeoloogilise uuringu aruandes on märge, et akvatooriumi põhjanurgas sisaldab muda masuuti. 1984. a sarnases töös (kaide rekonstru- eerimine) seal enam muda ei olnud (eemaldati sadama süvendamisel).

20 Jääkreostuse likvideerimise projekti ettevalmistus endistel militaar- ja industriaalaladel, Bekkeri sadam – JRK nr 15 (Kopli poolsaare mereäärne ala), Sweco International AB / AS Maves, Stockholm / Tallinn, 2006

MEERUSE SADAMA JÄÄKREOSTUSE HINNANG

6. Sadama akvatooriumi põhjasetetest (mudast) võeti rajatava kai lähedusest 6 proovi, milledest määrati raskmetallid (Cu, Ni, Pb, Zn) ja naftasaadused. Raskmetallide sisaldused jäid alla neile kehtestatud sihtarvude või plii puhul selle lähedusse. Muda sisaldab elamumaa piirarvust kuni 3 korda rohkem naftasaadusi. Seetõttu võib väljakaevatavat põhjasetet (muda) kasutada (ladestada) vaid tööstusmaal.

7. Juhul kui ehitustööde käigus tuvastatakse visuaalset või olfaktoorset pinnasereostust, tuleb kaevetööd peatada ja konsulteerida keskkonnaspetsialistiga sellise pinnase edasise käitlemise osas. Kui kaevetöödel ilmneb reostusnähtudega põhjavee väljavool süvendisse, tuleb see kokku koguda ja viia utiliseerimisele. Neid töid tohib teha vastavat (jäätmekäitlus)litsentsi omav ettevõte.

Meeruse sadamaalal ei ole pinnase- ja pinnaseveeproovidest reostust tuvastatud.

1.7.5. Põhjavesi

DP ala asub piirkonnas, kus maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi põhjavesi on looduslikult kaitstud (väga madala reostusohtlikkusega). Põhjavesi on looduslikult väga hästi kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. Põhjavesi liigub põhja suunas. Meeruse sadama alal ja selle vahetus läheduses ei asu Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduse andmetel ühtegi vee tarbimiseks mõeldud puurkaevu. 2006. a puuriti üks 4,9 m sügavune hüdrogeoloogilise uuringu puurkaev nr PRK0019844. Lähimad puurkaevud PRK0000239 ja PRK0000236 asuvad DP alast 300-400 m kaugusel (Joonis 8). Puurkaevud ammutavad vett 53-141 m sügavusest Kambriumi-Vendi põhjaveekogumist.

Joonis 8. Veekaitselised piirangud DP ala piirkonnas. Allikas: Maa-amet, 01.12.2020

Kavandatav tegevus põhjavett ei mõjuta, kuna alal on põhjavesi kaitstud ning põhjaveekihte avavad puuraugud puuduvad.

Puurkaev nr PRK0000239

Puurkaev nr PRK0000236

MEERUSE SADAMA JÄÄKREOSTUSE HINNANG

1.7.6. Pinnavesi

Detailplaneeringu alal pinnaveekogusid ei ole. Kavandatav tegevus pinnavett ei mõjuta kuna alal puuduvad pinnaveekogud.

1.7.7. Rannikuvesi

2019. aasta seireandmete põhjal klassifitseerus Muuga-Tallinn-Kakumäe lahe veekogum ökoloogilise seisundi kvaliteediklassi kesine. Füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate (FÜKE) alusel veekogumi seisundi hindamisel arvesse võetud viimase kuue aasta jooksul kogutud andmeid (keskmine), kusjuures üldfosfori (Püld) väärtus on hea ja kesise piiri peal. Viimase seireaasta ehk 2019. a FÜKE koondhinnang on hea. Keskkonnaministri 16.04.2020 määruse nr 19 järgi, rannikuveekogumis, mille kohta on iga-aastased andmed klorofüll a ja fütoplanktoni biomassi kohta, võib ökoloogiliste kvaliteedisuhete arvutamiseks kasutada seisundi hindamise aasta ja sellele eelneva kuue aasta seireandmete aritmeetilise keskmise väärtust. Võttes nii viimase kuue aasta fütoplanktoni väärtuste keskmist, kui 2019. a tulemusi, kogumi bioloogiline kvaliteedielement FÜPLA klassifitseerub klassi kesine. Halba koondseisundit määrab kogumi keemilise seisundi hinnang. Halba keemilist seisundit põhjustavad bromodifenüüleetrid ja elavhõbe elustikus ja tributüültina settes. Üle määramispiiri avastatud ja seega survet avaldavad veel seitse ühendit: antratseen, Cd, Pb, Ni, PFOS, PCB-d, HBCDD. Vesikonnaspetsiifilistest ainetest ületavad määramispiiri As, Ba ja Cr.

Planeeringualale lähima supluskoha, Stroomi ranna, suplusvee kvaliteet on 2019. a hinnatud halvaks. Suplusvee kvaliteeti on kontrollitud regulaarselt kogu suplushooaja vältel. Suplusvees uuritakse soole enterokokkide ja Escherichia coli sisaldust. Suplusveele antakse hinnang peale iga suplushooaja lõppu arvestades viimase nelja aasta suplusvee proovide tulemustega.

Kopli lahte suubub kaks suuremat sademevee väljalasku – Rocca-al-Mare (Õismäe) väljalask ja Mustjõe oja.

1.7.8. Üleujutusalad

Maa-ameti üleujutusalade kaardirakenduses on esitatud üleujutused erinevate esinemistõenäosuste korral. Joonis 9 näitab veetaseme tõusu erinevat esinemistõenäosust planeeringuala piirkonnas. Joonisel on näidatud ka üleujutusala riskipiirkond.

Joonis 9. Veetaseme tõusu teemakaart Meeruse sadama piirkonnas. Oranži viirutusega on näidatud üleujutusala riskipiirkond. Allikas: Maa-amet, 12.01.2021

MEERUSE SADAMA JÄÄKREOSTUSE HINNANG

2. Jääkreostus

Meeruse sadamaala on rajatud täitematerjalile ning ajalooliselt on seal tehtud tööstuslikke tegevusi ja hoitud potentsiaalseid reostavaid aineid, sealhulgas kütust 1925. aastal. Sadama tegutsemise käigus on ala kaetud kõvakattega ja käideldud puistematerjale. Tänaseks alal reostuskoldeid tuvastatud ei ole. Reostuse tekkimist välditakse reostustõrjemeetmete rakendamisega.

MEERUSE SADAMA JÄÄKREOSTUSE HINNANG

3. Kokkuvõte

Sadamaala paikneb täitepinnasel, mis on kaetud asfalti, betooni või killustikuga. Täitepinnas koosneb mullast, liivast, põlevkivituhast, tellisetükkidest, veeristest ja lahmakatest. Pinnasevee sügavus on ca 1-2 m sügavusel maapinnast. Alal tehtud uuringute raames reostust ei ole tuvastatud.

Töö number 2020-0085 Otsustaja Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Arendaja Logman Invest AS KSH läbiviija Skepast&Puhkim OÜ

Laki põik 2, 12919 Tallinn Telefon: +372 664 5808 e-post: [email protected] Registrikood: 11255795

Kuupäev 23.09.2024

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH aruanne

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH aruanne

2 / 71

Versioon 3

Kuupäev 23.09.2024

Koostanud Veronika Verš, Eike Riis, Moonika Lipping, Raimo Pajula, Ingo Valgma, Aide Kaar, Piret Kikkas, Ivan Gavrilov, Marko Lauri

Esikaane pilt: Bekkeri ja Meeruse sadamaalade terviklahendus. Kadarik, Tüür. Arhitektid (versioon 08.01.2021)

Projekti nr 2020-0085

SKEPAST&PUHKIM OÜ

Laki põik 2

12919 Tallinn

Registrikood 11255795

tel +372 664 5808

e-mail [email protected]

www.skpk.ee

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH aruanne

3 / 71

Sisukord

KOKKUVÕTE ................................................................................................................... 5 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................ 11 2. DP SISU JA PEAMISTE EESMÄRKIDE KIRJELDUS ............................................. 13 2.1. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus .............................................................. 13 2.2. Reaalsete alternatiivide käsitlus KSH aruande koostamisel ...................................... 18 3. DP SEOS MUUDE ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE

PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ...................................................................... 19 3.1. Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering ................................................................... 19 3.2. Tallinna arengustrateegia „Tallinn 2035“ ............................................................... 24 3.3. Seonduvad detailplaneeringud ............................................................................. 24 3.4. Bekkeri kaubasadama ala arendamine segahoonestusalaks ..................................... 25 4. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .................................... 27 5. KSH SISU JA ULATUS ...................................................................................... 32 5.1. Mõjuallikad ........................................................................................................ 32 5.2. Mõju prognoosimise meetodite kirjeldus ................................................................ 32 5.3. DP elluviimisest lähtuvad keskkonnaprobleemid seoses kaitstavate loodusobjektide ja

Natura 2000 võrgustiku aladega .......................................................................... 33 5.4. Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus .................................................... 33 5.5. Mõjutatava keskkonna areng juhul, kui DP-d ellu ei viida ........................................ 33 6. PLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVA MÕJU HINNANG ........................... 35 6.1. Mõju merekeskkonnale ....................................................................................... 35 6.1.1. Väikesadama rajamise mõju ................................................................................ 35 6.1.2. Väikelaevaliikluse mõju ....................................................................................... 35 6.1.3. Võimalik mõju rannikuveekogumi seisundile .......................................................... 36 6.1.4. Merevee baasil kaugkütte- ja jahutusjaama rajamise ja kasutamisega seonduvad mõjud

....................................................................................................................... 39 6.1.5. Võimalik koosmõju projekteeritava Bekkeri sadama lainemurdjaga .......................... 39 6.2. Mõju linnakeskkonnale ........................................................................................ 40 6.2.1. Põhjavesi .......................................................................................................... 40 6.2.2. Sademevee käitluse mõju keskkonnale ................................................................. 41 6.2.3. Elustik ja bioloogiline mitmekesisus ...................................................................... 42 6.2.4. Mõju rohe- ja puhkealadele ning rohevõrgustiku toimimisele ................................... 43 6.2.5. Võimalik mõju seoses üleujutustega ..................................................................... 44 6.2.6. Kliimamuutustega kohanemine ja kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärgid ........... 46 6.2.7. Ehituskeeluvööndi vähendamine .......................................................................... 47 6.2.8. Jääkreostuse hinnang ......................................................................................... 48 6.2.9. Mõju inimese tervisele lähtudes mürast................................................................. 48 6.2.10. Mõju tervisele, heaolule ja varale lähtudes vibratsioonist ........................................ 52 6.2.11. Mõju inimese tervisele lähtudes välisõhu kvaliteedist .............................................. 53 6.2.12. Tuulekoridoridega arvestamine ja tuulte võimalik mõju DP alale............................... 57 6.2.13. Elanikkonna heaolu ja tervis ................................................................................ 59 6.3. Olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmeid

ning nende meetmete eeldatava tõhususe hinnang ................................................ 61 6.3.1. Meetmed sademeveekanalisatsiooni projekteerimiseks ........................................... 61 6.3.2. Meetmed reoveekanalisatsiooni projekteerimiseks .................................................. 61 6.3.3. Meetmed seoses merekeskkonna kaitsega ............................................................. 62 6.3.4. Meetmed üleujutusohu vähendamiseks ................................................................. 63 6.3.5. Meetmed kliimamuutustega arvestamiseks ja kliimamõjude vähendamiseks .............. 63 6.3.6. Meetmed puhkealade kavandamiseks ................................................................... 63

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH aruanne

4 / 71

6.3.7. Meetmed normikohase õhukvaliteedi tagamiseks ................................................... 63 6.3.8. Meetmed liiklusmüra ja vibratsiooni tasemete vähendamiseks ................................. 64 6.3.9. Meetmed haljastuse kavandamiseks ja elurikkuse suurendamiseks ........................... 66 6.3.10. Meetmed seoses võimaliku radooniohuga .............................................................. 66 6.4. Olulise keskkonnamõju seireks kavandatud meetmed ja mõõdetavate indikaatorite

kirjeldus ............................................................................................................ 66 6.5. Vajalikud keskkonnaload ..................................................................................... 66 6.6. Raskused ja määramatus KSH aruande koostamisel ............................................... 67 7. ÜLEVAADE KSH MENETLUSEST ........................................................................ 68 7.1. DP ja KSH osapooled .......................................................................................... 68 7.2. Ülevaade KSH menetluse korraldusest .................................................................. 69 8. KASUTATUD MATERJALID ............................................................................... 70

Lisad

Lisa 1. Tallinna Linnavolikogu 17.09.2020 otsus nr 85 DP ja KSH algatamise kohta

Lisa 2. KSH väljatöötamise kavatsus (VTK) (Skepast&Puhkim OÜ, 24.05.2021)

Lisa 3. KSH VTK-le esitatud seisukohtadega arvestamise ülevaate tabel

Lisa 4. Meeruse sadamaala loodusväärtuste inventuur. Skepast&Puhkim OÜ (27.09.2021)

Lisa 5. Meeruse sadama jääkreostuse hinnang. Skepast&Puhkim OÜ (10.09.2021)

Lisa 6. Meeruse sadamaala DP keskkonnamüra hinnang. Kajaja Acoustics OÜ (14.11.2023)

Lisa 7. KSH aruande avalikustamisel laekunud kirjad ja vastuskirjad neile ning avaliku arutelu protokoll

Kasutatud lühendid

AÕKS atmosfääriõhu kaitse seadus

DP detailplaneering

EELIS Eesti Eluslooduse Infosüsteem

EKV ehituskeeluvöönd

KeHJS keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus

KHG kasvuhoonegaas

KMH keskkonnamõju hindamine

KSH keskkonnamõju strateegiline hindamine

LS lähteseisukohad

PlanS planeerimisseadus

VTK väljatöötamise kavatsus

ÜP üldplaneering

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH aruanne

5 / 71

KOKKUVÕTE

Meeruse sadam asub Põhja-Tallinnas, Kopli poolsaare edelaosas ning piirneb Klaasi ja Meeruse tänavaga ning loodes asuva Bekkeri kaubasadamaga. Kopliranna tänaval, Vasara tänava ääres ja ühel pool Ankru tänavat asuvad korterelamud. Sadamaalal paiknevad täna põhiliselt laod ning angaarid, merepiiril asuvad kaid ja muul.

Tallinna Linnavolikogu algatas 17.09.2020 otsusega nr 85 Meeruse sadamaala detailplaneeringu (DP) koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimise.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Meeruse kaubasadama alal lõpetada tootmis-, transpordi- ja laondustegevus, muuta ala tootmissihtotstarve segahoonestusala juhtotstarbeks ning määrata alale ehitusõigus 2 kuni 6-korruseliste äri- ja eluhoonete ehitamiseks. DP alale on moodustatud 24 krunti (elamu-, äri- ja transpordimaa). Kruntidele on kavandatud uued ja kaasaegsed hooned, mis võimaldab pakkuda kvaliteetseid elamis- ja äripindu Põhja-Tallinna piirkonnas. DP alale luuakse avalikult kasutatav rannapromenaad.

KSH läbiviimise eesmärk on selgitada planeeringu elluviimisega kaasnev oluline keskkonnamõju ning pakkuda välja meetmed ebasoodsa mõju vältimiseks või vähendamiseks. Kuna DP sisaldab vaid ühte planeeringu põhilahendust, siis erinevaid alternatiive KSH aruande koostamisel ei käsitletud. Üldine hinnang kavandatavate hoonete soojavarustuse lahendustele on antud KSH aruande ptk-s 6.1.4.

Kehtiva Tallinna linna üldplaneeringu kohaselt on DP alal tegemist kaubasadama alaga. Koostatavas Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringus (ÜP) on Meeruse sadamaala arendustega arvestatud. ÜP-s on toodud linnaruumilised lähtetingimused Meeruse ja selle kõrval asuva Bekkeri sadama piirkonna perspektiivsel arendamisel. Meeruse sadamaala DP kehtestamisega muutuvad Bekkeri sadama (Marati tn 4a, 7 ja 14) DP ning Sirbi, Kopliranna, Vasara tänava ja mere vahelise ala DP kõnealuses detailplaneeringus käsitletava maa-ala osas kehtetuks.

Kopli asumis elas 01.01.2022 seisuga Tallinna linna andmetel1 6 722 ja Põhja-Tallinna linnaosas kokku 59 612 inimest, s.o ca 13,5% kogu Tallinna elanikkonnast. Planeeringualal puuduvad pinna- veekogud, puurkaevud, kaitstavad loodusobjektid ja kultuurimälestised. Põhjavesi on piirkonnas hästi kaitstud. DP ala on taimestiku poolest vaene ja enamuse alast moodustavad tehnogeensed taimestikuta pinnad. Kaitsealuste loomaliikide sattumine planeeringualale ebatõenäoline, ka ajutiselt. DP ala linnustik suhteliselt vaene ja ala väärtus linnustiku elupaigana üsna väike.

Arvestades planeeringuala asukohta, sh kaugust riigipiirist, kavandatava tegevuse iseloomu, seost teiste asjassepuutuvate strateegiliste planeerimisdokumentidega ning eeldatavalt mõjutatavat keskkonda, siis ei ole tõenäoline, et kavandatava tegevusega võiks kaasneda oluline negatiivne piiriülene keskkonnamõju ehk mõju mõne naaberriigi keskkonnaseisundile.

Hindamistulemuste kokkuvõte:

Mõju merekeskkonnale:

- Väikesadama rajamine ei avalda mõju planeeringuala rannajoonele nii ehitus- kui ka kasutusperioodil. Kuna süvendus- ja kaadamistöid ei ole kavas teostada, siis sellega seotud mõjusid merekeskkonnale ei esine. Olemasolevasse sadama akvatooriumisse kaide/muuli äärde on planeeritud väikelaevade ujuvkaid. Ujuvkai ankurdamine sadama akvatooriumi põhja ei too endaga kaasa merepõhjasetete ulatuslikku levikut, seega ka toitainete ja võimalike põhjasetetesse akumuleerunud reoainete levikut. Eeltoodud asjaoludel ei avalda väikesadama rajamine negatiivset mõju ka mereelustikule, sh merepõhjaelustikule.

- Väikesadama tegevusest ei teki täiendavat liikluskoormust linnakeskkonnas, välja arvatud navigatsiooniperioodi alguses, kui toimub väikelaevade veeskamine, ning navigatsiooni- perioodi lõpus, kui toimub väikelaevade veest väljavõtmine talvehoiustamiseks.

1 www.tallinn.ee/et/statistika/tallinna-statistika-aastaraamat-tallinn-arvudes (külastus 24.10.2023)

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH aruanne

6 / 71

- Planeeringuala (sadama akvatoorium ja muulide piirkond) hõlmab väikest osa Kopli lahest, mis kuulub Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuveekogumisse. Ei ole tõenäoline, et kavandatavalt segahoonestusalalt või väikesadama tegevusest satuks merekeskkonda veekogumi mittehead keemilist seisundit põhjustavaid aineid (Hg, Pb, PBDE, TBT) või eutrofeerumist põhjustavaid toitaineid. Kumulatiivse mõju seisukohast võib välja tuua, et seoses kõrvaloleva Bekkeri kaubasadama maa-alale segahoonestusala planeerimisega ning kaubavedude asendumisega reisi- ja väikelaevaliiklusega, on tõenäoline, et reostuskoormus Kopli lahe veekeskkonnale väheneb.

- Perspektiivset võimalust kasutada planeeringuala hoonete kaugkütteks ja -jahutuseks taastuvenergiaallikana merevett (merekontuuri paigaldamist merre) võib võrreldes täna fossiilkütustel (taastumatud energiaallikad) töötava katlamajaga pidada väiksema mõjuga kliimamuutustele ja keskkonnale. Muudetud planeeringulahenduse kohaselt liidetakse piirkonna tarbijad kaugkütte põhivõrguga.

- Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatakse lainemurdjat. Selle kohta on koostatud eelprojekt ning lainemurdja hoonestusloa taotluse juurde KMH eelhinnang, mille koosseisus on hinnatud ka mõju teistele sadamatele. Nimetatud dokumentide põhjal ei kaasne laine- murdja ehituse ja kasutusega olulist negatiivset keskkonnamõju. Samas tuleb tähelepanu juhtida sellele, et Meeruse sadamaala DP-ga on projekteeritava Bekkeri sadama lainemurdja lähedusse kavandatud perspektiivne merekontuuri torustik alternatiivsesse soojuspumba- jaama. Selle asjaoluga on soovitav arvestada nii lainemurdja kui ka merekontuuri torustiku projekteerimisel ja ehitamisel. Olulist negatiivset mõju merekeskkonnale seoses nende objektide lähestikku paiknemisega tõenäoliselt ei kaasne.

Mõju linnakeskkonnale:

- Kavandatav tegevus põhjavett ei mõjuta, kuna alal on põhjavesi kaitstud ning põhjavee- kihte avavad puuraugud puuduvad.

- Vertikaalplaneerimise, projekteerimise ja haljastusprojekti koostamise käigus on vaja leida lahendused, mis väldivad sademevee kokku kogumist, tagavad kogutud sademevee DP alal immutamise ja juhivad valingvihmade korral sademevee ajutistele imbumisaladele. Ainult nendest põhimõtetest lähtuv sademevee käitlus tagab planeeringualal jätkusuutliku ja looduslähedase haljastuse ning arvestab kliimamuutustega.

- DP elluviimisel rajatakse suuremal pindalal haljastuid, kõrghaljastuse maht suureneb mitmekordselt, lisaks kavandatakse katusehaljastust. Haljastuse rajamisel tuleb elurikkuse toetamise eesmärgil vältida suuremaid tihedalt niidetavaid murualasid eelistades liigirikkaid õistaimi sisaldavaid niidulaadseid kooslusi. Soovitatav on külvata või istutada rohttaimi, mis pakuvad nektarit ja õietolmu varakevadest hilissügiseni (oluline putukatele), samuti rajada tavamuru asemele lillemuru. Põõsastikud peavad olema eelistatult mitmeliigilised, sealhulgas sisaldama õitsevaid põõsaid. Elurikkust toetavate linnahaljastuse meetmete rakendamisel suureneb taimestiku mitmekesisus ning võime pakkuda elupaiku teistele elustiku rühmadele (nt linnud ja putukad). Kokkuvõttes avalduvad taimkattele olulised positiivsed mõjud.

- Seoses suhteliselt õistaimederikka jäätmaataimkatte kadumisega avalduvad mõjud putuka- faunale ja tolmeldajatele. Eeldusel, et haljastuse rajamisel ja hooldamisel järgitakse elurikkust toetava linnahaljastuse põhimõtteid, siis pakub rajatav rohkelt kõrghaljastust sisaldav haljastus võrreldes praegusega vähemalt samaväärselt või rohkem elupaiku putukatele sh, tolmeldajatele. Kokkuvõttes põhjustab kavandatav tegevus loodus- ja tehiskeskkonna ja sellest sõltuva loomastiku teisenemist, kuid ala üldine väärtus loomastiku jaoks ei vähene vaid pigem suureneb.

- On tõenäoline, et DP-ga kavandatud linnaruum pakub linnalinnustikule rohkem elupaiku, kui praegune sadamaala. Linnustikku toetab ka katusehaljastuse rajamine. Linnustikule mitmekesisuse toetuseks tuleb DP seletuskirja kohaselt hoonete kirde- ja/või kagukülgedele kavandada betoonmaterjalist tehispesad piiritajatele. Hoone kohta tuleb paigaldada 5-10 tehispesa ja DP alale kokku 90-100 tehispesa. Lisaks on soovitatav puudele paigaldada

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH aruanne

7 / 71

lindudele elupaiku pakkuvaid pesa- ja varjekaste. DP-ga on kavandatud meetmed, et vähendada riske lindude kokkupõrkeks uute hoonete klaaspindadega. Kokkuvõttes ei avalda kavandatav tegevus linnustikule olulisi negatiivseid mõjusid ning pikemas perspektiivis võib mõju olla pigem positiivne, kuna arenev kõrghaljastus loob linnustikule uusi elupaiku.

- DP-ga kavandatu ei vähenda rohealade pindala ega nende sidusust, vaid rajatavad haljastud koos kõrghaljastusega loovad alale mikrotasandi rohevõrgustiku, mis seostub ka DP ala naabruses paiknevate haljastutega. Seega on kavandatava tegevuse mõju rohevõrgustiku sidususele ja toimimisele positiivne.

- Kavandatava tegevuse elluviimisel lisandub piirkonda väiksemaid puhkealasid ning suureneb olemasolevate puhkealade kasutus. Merimetsa (Stroomi) pargi külastuskoormuse jälgimiseks on soovitatav teostada seiret vastavalt koostatava Põhja-Tallinna linnaosa ÜP KSH aruandes toodud ettepanekule.

- Juhul, kui DP elluviimisel tagatakse kogu planeeringualal maapinna kõrgus vähemalt 2 m, siis ei ole planeeringualal üleujutusohtu üleujutusala prognoositava ulatuse esinemis- tõenäosuse 1x50 aasta jooksul korral (üleujutuse ABS kõrgus 1,99 m). Sel juhul ei jõua eelnimetatud esinemistõenäosuse korral üleujutus ka inimese elukohani (planeeritud elamu- ja ärihooneteni).

- Planeeringulahendus annab kliimamuutustega kohanemiseks järgmised lahendused, mis suurendavad ka planeeringulahenduse kliimakindlust:

o tormi- ja merevee taseme tõusust tingitud üleujutusriskiga arvestamiseks on DP ala maapinda vaja tõsta vähemalt 2 m kõrguseni (see puudutab suhteliselt väikest akvatooriumiäärset ala). Hoonete ja rajatiste tormikindluse tõstmise vajadusega tuleb arvestada ehitusprojekti koostamise käigus;

o planeeringuala on hoonestatud ning kaetud kõvakattega pindadega (teed, platsid) ja haljasaladega, siis nii tuule- kui ka vee-erosiooni risk on sellega maandatud;

o haljasalade osakaalu suurenemisega suureneb vett läbilaskva maapinna osakaal. See võimaldab ehitusprojektis ette näha valingvihmade koormuse hajutamiseks vastavad ehituslikud meetmed;

o kaubasadama olemasoleva asfaldiala asemel planeeritakse uus hoonestusala, kus on haljastuse osakaal oluliselt suurem võrreldes praegusega. Väheneb kõvakattega ala osakaal ja suureneb varju pakkuva kõrghaljastuse osakaal, mis loob eeldused soodsama mikrokliima väljakujunemiseks hoonestusalal ning siis ei ole planeeringu- alal enam tõenäoline ka soojussaarte teke. Sõltuvalt puu liigist ja vanusest (võra tihedusest ja suurusest) võib puu võra takistada olulise osa päikesekiirguse jõudmise maapinnale ja selle üleskuumenemise. Kuna uusarenduse alale istutatud puude kasvamine võtab aega, siis nende positiivne mõju on alguses väike, kuid see suureneb ajas.

- Kliimamuutuste leevendamine:

o Hoonete kasvuhoonegaaside (KHG) heite vähendamiseks on DP-s toodud meede lähtuda projekteerimise staadiumis hoone konstruktiivsete ja tehniliste lahenduste kavandamisel energiasäästlike hoonete kontseptsioonist.

o Transpordi KHG heite vähendamiseks on käsitletavas DP-s reserveeritud võimalus trammiliini toomiseks planeeritavasse uusarendusse ning loodud tingimused jalakäijatele ja kergliiklusele, mis loovad eeldused autost sõltumatuks eluviisiks ja autokasutuse vähendamiseks. Tänavate planeerimisel on arvestatud erinevate liikumisviisidega, sh rööbastransport. DP põhijoonisel on näidatud jalgrattaparklate võimalikud asukohad iga planeeritud hoone juures, mis loob eeldused jalgrataste turvaliseks hoidmiseks ja aktiivsemaks kasutamiseks.

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH aruanne

8 / 71

o Energiamajanduse KHG heite vähendamine on tihedalt seotud hoonete KHG heite vähendamise meetmete rakendamisega (energia kokkuhoiuga). Muudetud planeeringulahenduse kohaselt liidetakse piirkonna tarbijad kaugkütte põhivõrguga, mis on võrreldes tänase katlamaja küttega väiksema keskkonna- ja kliimamõjuga.

- Detailplaneeringuga taotletakse looduskaitseseadusest tuleneva ranna ehituskeeluvööndi vähendamist planeeringu koostamisel täpsustatava ala ulatuses. Ranna kaitse eesmärk on ranna eripära arvestava asustuse suunamine. Nii planeeringualal kui ka ümbruskonnas kulgeb olemasolev sadamate hoonestus veepiiril ning segahoonestus ranna lähedal. Ehituskeeluvööndi vähendamise taotluse esitab ja vähendamise vajalikkust peab põhjendama kohalik omavalitsus. Ranna ja kalda ehituskeeluvööndit võib vähendada arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustuses. Seega juhul, kui ehituskeeluvööndit otsustatakse vähendada, on nii kohalik omavalitsus kui Keskkonnaamet olnud veendunud, et DP-ga kavandatud tegevusel ei ole olulist mõju ranna kaitse eesmärkide täitmisele. DP lahenduse mõju olulisust taimestikule hinnati KSH aruande koostamisel. Hinnangu kohaselt suureneb kavandatava tegevuse käigus taimestiku mitmekesisus ning haljasalade pindala olulisel määral ning kõrghaljastuse maht paljukordselt ning kokkuvõttes avalduvad taimkattele olulised positiivsed mõjud.

- Jääkreostuse hinnang. Meeruse sadamaala on rajatud täitematerjalile ning ajalooliselt on seal tehtud tööstuslikke tegevusi ja hoitud potentsiaalseid reostavaid aineid, sealhulgas kütust 1925. aastal. Sadama tegutsemise käigus on ala kaetud kõvakattega (asfalti, betooni või killustikuga) ja käideldud puistematerjale. Täitepinnas koosneb mullast, liivast, põlevkivituhast, tellisetükkidest, veeristest ja lahmakatest. Pinnasevee sügavus on ca 1-2 m sügavusel maapinnast. Tänaseks alal reostuskoldeid tuvastatud ei ole. Meeruse sadamaala täitepinnas vastab pinnase reoainete sisalduse osas elamumaale kehtestatud nõuetele. Reostuse tekkimist välditakse reostustõrjemeetmete rakendamisega. Jääkreostuse hinnangu aruanne on esitatud KSH aruande lisana.

- Ehitusaegne müra. Kui ehitustööde läbiviimisel arvestatakse müra normtasemetega ja korraldatakse tööd viisil, mis põhjustavad võimalikult vähe häiringuid ümberkaudsetele elanikele, siis olulist negatiivset mõju ehitusaegse müraga seoses eeldada ei ole.

- Kasutusaegne müra DP alal. Mürauuringu tulemusest nähtub, et DP alal ei ole perspektiivses olukorras eeldada müra normtasemete ületamist nii juhul, kui realiseerub vaid Meeruse sadamaala arendus, kui ka juhul, kui osaliselt realiseeruvad nii Meeruse kui Bekkeri sadamaalade arendused. Jahisadama poolsete hoonete eluruumide akendele heliisolatsiooni kavandamisel tuleb arvestada väikesadamast lähtuva müraga.

- Kasutusaegne müra olemasolevatel elamutel. Liiklusmüra modelleerimisel selgus, et nii Meeruse DP realiseerimisel, kui ka Meeruse ja Bekkeri arendusalade realiseerumisel on olemasolevate eluhoonete puhul ette näha müratasemete ületamist päevasel ajal, kuna Kopli tn liikluskoormus on juba täna märkimisväärne. Seega on vajalik Ankru, Vasara ja Marati tn ning Kopli tn äärsetele eluhoonetele normikohase mürataseme saavutamiseks rakendada leevendusmeetmeid. Leevendusmeetmetest võib välja tuua nt järgmisi:

o Alternatiivsete liikumisviiside eelistamine (ühistranspordi ja kergliikluse eelistamine, kergliiklusteede võrgu tihendamine jmt), vt täpsemalt Tallinna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskavast aastateks 2019-20232;

o Liikluskoormuse vähendamine või ümbersuunamine3;

2 Tallinna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava aastateks 2019-2023 | Tallinn 3 tulevikus, kui tööstussadamaga seotus tegevus likvideeritakse, siis raskeliiklusega seotud liiklus kaob või väheneb oluliselt; samuti on DP lahendust võrreldes 2021. a variandiga muudetud ning korterite ja parkimiskohtade arvu oluliselt vähendatud ehk meedet on juba DP koostamisel ka rakendatud

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH aruanne

9 / 71

o Raskeliikluse piirangud4;

o Kiiruspiirangud;

o Ehituslikud võtted – eelkõige fassaadide (nt fassaadide renoveerimine, sobilikud materjalid ja heliisoleerivad kihid) ja avatäidete (nt uued sobiva heliisolatsiooni- võimega aknad) heliisolatsioonivõime suurendamine jms;

o Ühistranspordist lähtuva müra vähendamine (sh trammi- ja raudteede tehnilise seisukorra parandamine).

Kui rakendatakse eelnimetatud leevendusmeetmeid ning tehnoseadmete valikul ja projekteerimisel arvestatakse vajalike müratasemetega, siis olulist negatiivset mõju välisõhus leviva müra näol inimese tervisele DP lahenduse realiseerimisel eeldada ei ole.

- Vibratsiooni mõju varale. Kui ehitusprojekti koostamisel arvestatakse võimaliku vibratsiooniga ning ehitustööde läbiviimisel võetakse tarvitusele meetmed häiringu vähendamiseks, siis olulist negatiivset mõju seoses maapinna kaudu leviva vibratsiooniga eeldada ei ole.

- Välisõhu kvaliteet:

o Kui ehitustööde teostamisel rakendatakse KSH aruandes toodud leevendusmeetmeid (arvestada ilmastikuolusid, vältida tolmu teket ja levikut jmt), kasutatakse heas korras ja kehtivatele normidele vastavaid masinaid ja seadmeid ning avarii juhtumisel likvideeritakse see kiiresti ja asjakohaselt, siis õhusaasteainete sellist teket ja levikut piirkonnas, mis seab ohtu inimese tervise, eeldada ei ole.

o Olulist negatiivset mõju seoses jahisadama kasutamisega piirkonna välisõhu kvaliteedile eeldada ei ole. Samuti ei ole näha olulist negatiivset mõju koosmõjus Bekkeri sadamaalale kavandatava jahisadama tööga.

o DP ala kasutamisel ei teki olulist negatiivset mõju piirkonna välisõhu kvaliteedile. DP alal asuv katlamaja on AS Utilitas Tallinn 12.07.2024 esitatud kirja nr 30002-7/89 kohaselt plaanis 2025. a sulgeda.

o Meeruse ja Bekkeri kaubasadamas tegevuse lõpetamisel ning alade arendamisel segahoonestusalaks on eeldatavasti pigem positiivne mõju piirkonna välisõhu kvaliteedile, kuna perspektiivis jääb ära kaubasadamatest ning katlamajast lähtuv õhusaaste, mis olemasolevas olukorras piirkonna välisõhu kvaliteeti enam mõjutab. Nii Meeruse kui Bekkeri DP alade väljaarendamine toob küll kaasa liikluskoormuse tõusu piirkonnas, kuid liiklusest lähtuvad inimese tervisele eelkõige ohtlikuks peetavate saasteainete kogused on väiksemad võrreldes kaubasadamates tekkivate kogustega.

- Tuulekoridoridega arvestamise analüüsimisel selgus, et DP alal esineb mitmeid riski- alasid, kus tuule mõjul võivad tekkida arvestatavad keskkonnahäiringud. Prevaleeruvate tuulesuundade suhtes paralleelselt või väikese nurga all olevate elementide suur osakaal DP lahenduses tekitab läbivate tuulekoridoride riski. Tuulesuunaga samal teljel või sellega risti olevad haljastuse read ei avalda eeldatavasti suurt mõju tuule kiirusele. Arvestades, et mitmes riskialas paiknevad DP lahenduse järgi mänguväljakud ja et mere vahetu lähedus võib veelgi suurendada tuule negatiivset mõju elukeskkonnale, on soovitatav viia läbi tuulte modelleerimine vastavas tarkvaras või tuulestendil ning DP koostamise käigus leida lahendused tuule mõju leevendamiseks tuginedes tuule modellerimise tulemustele.

- Elanikkonna tervis ja heaolu:

o Rannapromenaadi ja mänguväljakute rajamine ning planeeringuala lähedus Stroomi puhkealale ja terviseradadele suurendab ja mitmekesistab puhke- ja vabaajaveetmise

4 tulevikus, kui tööstussadamaga seotus tegevus likvideeritakse, siis see meede ei ole enam aktuaalne

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH aruanne

10 / 71

võimalusi piirkonnas, mis on elanikkonnale positiivse mõjuga. Puhkealade kavanda- misel tagada ohutu ja mugav ligipääs kergliiklejatele ja liikumispuudega isikutele.

o DP-ga on loodud eeldused erinevateks liikumisviisideks, sh ühistranspordi kasutuseks (trammiliini koridori reserveerimine) auto asemel ning võimalused jalakäijatele ja kergliiklusele (kergliiklus- ja rattateed, jalgratta parkimiskohad hoonetes ja hoonete juures, avalik rannapromenaad).

o DP realiseerimisel tuleb tagada täiendavate haridusasutuste (kodulähedane kool ja lasteaed) ja ühistranspordi (autoliikluse kasvu pidurdamiseks) kättesaadavus piirkonna elanikele.

KSH aruandes on väljapakutud meetmed olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja vähendamiseks ning hinnatud nende tõhusust. Samuti on viidatud vajalikele võimalikele keskkonnalubadele ning tehtud ettepanekud seireks, et DP ala edasisel arendamisel jälgida oluliste tingimustega arvestamist. Juhul, kui arvestatakse KSH aruandes toodud leevendusmeetmetega, sh tagatakse normikohane müratase, võib eeldada, et olulist negatiivset keskkonnamõju Meeruse sadamaala DP elluviimisega ei kaasne.

KSH aruande koostas KSH eksperdirühm (Skepast&Puhkim OÜ, KSH juhtekspert Veronika Verš), mürauuringu koostas Kajaja Acoustics OÜ.

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH aruanne

11 / 71

1. Sissejuhatus

Tallinna Linnavolikogu algatas 17.09.2020 otsusega nr 85 Meeruse sadamaala detailplaneeringu (DP) koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimise.

DP koostamise eesmärk on Meeruse kaubasadama alal lõpetada tootmis-, transpordi- ja laondustegevus, muuta ala tootmissihtotstarve segahoonestusala juhtotstarbeks ning määrata alale ehitusõigus 2 kuni 6-korruseliste äri- ja eluhoonete ehitamiseks. DP alale on moodustatud 24 krunti (elamu-, äri- ja transpordimaa). Kruntidele on kavandatud uued ja kaasaegsed hooned, mis võimaldab pakkuda kvaliteetseid elamis- ja äripindu Põhja-Tallinna piirkonnas. DP alale luuakse avalikult kasutatav rannapromenaad.

Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) §-st 311 on KSH eesmärk:

- arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel;

- tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse;

- edendada säästvat arengut.

Vastavalt KeHJS §-le 32 on KSH avalikkuse ja asjaomaste asutuste osalusel strateegilise planeerimis- dokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav hindamine, mille tulemusi võetakse arvesse strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ja mille kohta koostatakse nõuetekohane aruanne.

KeHJS-e § 33 lg 21 kohaselt korraldatakse planeerimisseaduse (PlanS) mõistes planeeringule keskkonnamõju strateegilist hindamist planeerimisseaduses sätestatud korras.

PlanS § 124 lg 7 järgi: kui DP koostamisel on nõutav KSH, lähtutakse DP menetlemisel üldplaneeringu (ÜP) menetlemisele ette nähtud nõuetest.

KSH korraldaja on Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, kes korraldab KSH väljatöötamise kavatsuse (VTK) ja aruande menetlust ning koostöös Põhja-Tallinna linnaosa valitsusega DP ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku ja arutelu.

KSH VTK koostamise aluseks olid DP lähteseisukohad ja arendajalt saadud teave. VTK-le esitasid oma seisukoha Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Tallinna Strateegiakeskus, Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA), Põhja-Tallinna Valitsus, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet, Tallinna Linnavaraamet, Keskkonnaamet, Terviseamet, Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet, AS Utilitas Tallinn ja AS Hoolekandeteenused. Asjakohaste ettepanekute alusel täiendatud VTK avalikustati Tallinna linna kodulehel5.

KSH aruande eelnõu koostamisel olid aluseks:

- Meeruse sadamaala DP seletuskiri, põhijoonis ja tehnovõrkude koondplaan (K-Projekt AS, 2021)

- Bekkeri ja Meeruse DP liiklusuuring (Stratum OÜ, 2021);

- Meeruse sadamaala DP keskkonnamüra hinnang (Kajaja Acoustics OÜ, 2023);

- Looduskaitseliste väärtuste inventuur (Skepast&Puhkim OÜ, 2021).

Lisaks käsitleti aruande koostamisel ka muid asjakohaseid planeeringuid, kavasid ja uuringuid (vt ptk 8).

KSH aruande eelnõu avalikustati 23.12.2021 Tallinna linna kodulehel6. Aastatel 2022-2023 toimus DP lahenduse täiendamine vastavalt KSH aruende eelnõus toodud ja TLPA esitatud ettepanekutele.

5 www.tallinn.ee/et/keskkond/meeruse-sadamaala-detailplaneering (külastus 24.10.2023) 6 Vt eelmist viidet

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH aruanne

12 / 71

2023. a sügisel on KSH aruannet ajakohastatud vastavalt Meeruse sadamaala täiendatud DP lahendusele7 ning Kajaja Acoustics OÜ 2023. a koostatud mürauuringule8. Täiendatud DP lahenduses on Meeruse sadamaala ehitusmahte oluliselt vähendatud – korterite arvu on vähenendatud ca 60% ning parkimiskohti on üle 50% vähem võrreldes 2021. a lahendusega. Samuti on elamumaa-ärimaa sihtotstarve kavandatud võrdselt 50%/50%, et oleks tagatud 15-minuti linnaosa toimimine.

2023. a täiendatud DP lahenduse on Tallinna Linnaplaneerimise Amet heaks kiitnud ning 14.08.2023 kirjaga nr 3-2/1642-12 saatnud detailplaneeringu kooskõlastamiseks Päästeametile ja Terviseametile. DP materjalidega saab tutvuda Tallinna planeeringute registris: https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP042780#tab31.

KSH aruanne on koostatud lähtudes Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti poolt nõuetele vastavaks tunnistatud KSH VTK-st ja KeHJS-i § 40 nõuetest.

7 Meeruse sadamaala DP seletuskiri ja põhijoonis seisuga 17.10.2023 8 Meeruse sadamaala detailplaneering. Keskkonnamüra hinnang. Kajaja Acoustics OÜ, 14.11.2023

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH aruanne

13 / 71

2. DP sisu ja peamiste eesmärkide kirjeldus

2.1. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus9

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kavandada kaubasadama asemel jahisadam ning uus ärifunktsiooniga elamukvartal, mis moodustatakse tootmismaa sihtotstarbega Kopliranna tn 47, Kopliranna tn 49, Kopliranna tn 53b ja ärimaa sihtotstarbega Klaasi tn 1 kinnistutest määrates alale ehitusõiguse piirkonda sobivate kõrgusega hoonete, 2 kuni 6-korruseliste ärihoonete, korterelamute või äripindadega korterelamute ehitamiseks (Joonis 1).

Joonis 1. Väljavõte Meeruse sadamaala DP põhijoonisest (seisuga 17.10.2023)

Võrreldes algatatud DP lahendusega on detailplaneeringus tehtud ka ettepanek planeeringuala piiri muutmiseks 15,60 ha-lt 13,28 ha-le, kuna nii käesolevale Meeruse sadamaalale kui ka kõrvalolevale Bekkeri sadamaalale on koostatud ühtne arhitektuurne lahendus ning tulenevalt sellest on slipi alla jääv osa määratud kõrvaloleva Bekkeri sadamaala detailplaneeringu alasse (vt ptk 3.4).

9 Meeruse sadamaala DP. Seletuskiri (saadud 18.10.2023) ja põhijoonis (seisuga 17.10.2023). K-Projekt AS

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH aruanne

14 / 71

Hoonestusalade ja hoonete paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted

Kruntidele on kavandatud uued ja kaasaegsed hooned, mis võimaldab pakkuda kvaliteetseid elamis- ja äripindu Põhja-Tallinna piirkonnas.

 Kavandatud hooned on planeeritud nii, et võimalikult paljude hoonete akendest tekiks vaated merele.

 Parkimine on kavandatud valdavalt hoonete alla ja parkimismajja.

 Uute äri- ja korterelamute rajamine võimaldab suuremal määral muuta piirkonda linnaehituslikult ilusamaks ning pakkuda täiendavaid elamis- ja äripindu käsitletavasse piirkonda.

 Hoonete maksimaalne võimalik kõrgus on valitud kõrvalasuva endise Põhjala tehase alale ettenähtud kuni 8-korruseliste hoonemahtude järgi 6 korrust, et planeeritud hoonet ei ületaks Põhjala tehase alale rajatavat korruselisust. Sellest lähtuvalt on planeeringuala kavandatud hoonete kõrgused ette nähtud langevana ja liigendatuna erinevateks korruselisuseks nii, et alal tekiks ka täiendav astmelisus mere suunas.

 Piirkonda on kavandatud nii äripandasid kui ka kortereid, et muuta piirkonda linnaehituslikult mitmekesisemaks ning rahuldada piirkonna elanike vajadusi.

 Alale luuakse avalikult kasutatav rannapromenaadi ala.

Planeeritud kruntide arv ja hoonestus

Detailplaneeringuga moodustatakse alale 24 krunti. Planeeritud korterite arv on 413. Kavandatud äri- ja korterelamute sihtotstarve on planeeritud nii, et elamumaa osakaal on kuni 50% ja ärimaa osakaal samuti 50%, et oleks tagatud töö ja eluruumide võrdne tasakaal ning ala saab käsitleda nn 15 minuti linnaosana. Planeeritavate korterite osakaaluks on arvestatud 50% 1-2-toaliseid ning 50% 3- ja enama toaliseid kortereid. Planeeritud ala hoonestustihedus on 1,2 ja selle sisse ei ole arvestatud pos 15 rannapromenaadi ala.

Parkimiskorraldus

Juurdepääs DP alale toimub hajutatud Ankru, Vasara ja Kopliranna tänavate kaudu. Lähimad ühistranspordi peatused asuvad Kopli tänaval. DP-ga on kavandatud ka uue trammikoridori paiknemine läbi DP ala. Planeeritud trammikoridori alale on ette nähtud trammitee valmimiseni käiku panna ühistranspordi ühendus bussiliini abil.

Kuna alal on planeeritud nn 15-minuti linnaosaks, kus kõik teenused ja kauplused on jalgsikäigu kaugusel, siis on vastavalt Tallinna Transpordiameti ettepanekule detailplaneeringus arvestatud parkimise normiks südalinna parkimisnormatiiv. Parkimisarvude normiks on arvestatud tulenevalt planeeritud 15-minuti linnaosast korteri kohta 1 parkimiskoht ning äripindadel 200 m2 kohta 1 parkimiskoht. Piirkonna suurim parkimismaja on kavandatud kõrvalasuva Bekkeri ala pos 19 krundile, kus on ette nähtud kasutada parkimiskohtade ristkasutust (101 parkimiskohta Meeruse ala kasutajatele).

Planeeritud hoonestuse normatiivseks parkimiskohtade arvuks on ette nähtud 600 parkimiskohta ja kavandatud on 499 parkimiskohta. Nõutav parkimiskohtade arv tagatakse planeeringualal maa- alustel parkimiskorrustel. Lisaks on kavandatud 41 avalikku parkimiskohta tänavatel.

Planeeritud korterite ja parkimiskohtade arv on prognoositud. Hoonemaht, korterite arv ning parkimiskohtade täpne arv täpsustatakse ehitusprojekti staadiumis.

Jalgrataste hoidmise ruumid on planeeritud parkimiskorruse tasandile ja krundile planeeritud varjualuste alla. Samuti on planeeritud jalgrataste hoidmise kohad rannaäärsele promenaadi alale. Orienteeruv kohtade arv on planeeringualal kokku ca 780 rattakohta. Täpsed rattahoidmise kohad määratakse ehitusprojektis.

Haljastus

Haljastuse protsendiks on 30%, millele lisandub hoonetevaheline katushaljastus. Planeeringuala haljastuslahenduses on uus kõrghaljastus suures osas planeeritud alal kavandatud tänavate ja hoonestuse äärde ning rannaäärsele promenaadile. Uushaljastus on kavandatud võimalikult

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH aruanne

15 / 71

kompaktsena hoonestuse ja tänavate piiritlemiseks. Täpne haljastuslik lahendus selgub maastiku- arhitekti poolt koostatava haljastusprojektiga, mis koostatakse ehitusprojekti etapis.

Planeeringus kavandatu realiseerimiseks tuleb likvideerida 2 puuderühma ja 6 üksikpuud, samuti 1 võsa. Neist 1 kuulub II väärtusklassi, 5 III väärtusklassi ning 3 V väärtusklassi. Maksimaalne asendusistutuse arvestuse aluseks olev haljastuse ühikute arv on 111 (vt täpsemalt DP seletuskiri ptk 3.5.2).

Arvutustega saadud haljastuse ühikute arv on esialgne ja see arv võib projekteerimise käigus muutuda. Lõpliku istikute arvu määramiseks vajalik haljastuse ühikute arv saadakse raieloa menetlemise käigus pärast ehitusloa väljastamist.

Kõik istutatavate puude ja põõsaste istutused peavad olema kooskõlas EVS 843:2016 standardiga „Linnatänavad“.

Planeeritud veevarustus

Planeeritud ala tarbe- ja tuletõrjeveevarustus on lahendatud ühisveevärgi baasil. Planeeringualale olme- ja väliskustutusvee tagamiseks on vajalik rekonstrueerida Ankru tänava ja Kopliranna tänava veetorustik Kopli tänava De280 mm veetorustikust kuni Vasara tänava De315 mm veetorustikuni läbimõõdule De315 mm.

Planeeringuala veega varustamiseks on planeeritud veetorustik läbimõõduga De110-160 mm tänava maa-alale olemasolevatest/rekonstrueeritavatest De315 mm veetorustikest.

DP ala orienteeruv olmeveetarbimine on 7,73 l/s. Majandus-joogivee vooluhulgad ja veeühenduste läbimõõdud täpsustatakse ning krundisisene veevarustuse välisvõrgu lahendus töötatakse välja ehitusprojektis. Kasutusest väljajäävad veetorud tuleb likvideerida vahetult hargnemisel töösse jäävatest torudest.

Planeeritud reoveekanalisatsioon

Planeeringuala on ette nähtud kanaliseerida lahkvoolselt. Olemasolev DN600 mm reoveekollektor on ette nähtud ümber tõsta avalikule transpordi-tänavamaale. Reoveekollektori ümber tõstmine ja rekonstrueerimine DP ala piires on planeeritud arvestades Põhja-Tallinna üldplaneeringus kajastatud reoveekollektori paiknemist.

Planeeringualast välja jääva olemasoleva DN600 mm reoveekollektori rekonstrueerimine on vajalik DP realiseerimiseks.

Olmeheitvesi on ette nähtud juhtida planeeritud reovee ühiskanalisatsioonitorustiku kaudu, eelvooluks olevasse ümbertõstetavasse ja rekonstrueeritud DN600 mm reovee ühiskanalisatsiooni kollektorisse.

Planeeringu ala orienteeruv kanaliseerimise vooluhulk on 13,2 l/s. Planeeringuala reovee arvutus- äravool täpsustada ehitusprojektis. Kruntide liitumispunktid ühiskanalisatsioonivõrguga paiknevad kuni 1 m krundi piirist väljapool, tänava maa-alal.

Krundisisene reoveekanalisatsiooni välisvõrgu lahendus töötatakse välja ehitusprojekti staadiumis. Kasutusest väljajäävad reovee kanalisatsioonitorud tuleb likvideerida ja toruotsad sulgeda kaevudes.

Planeeritud sademeveekanalisatsioon

Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne. Kopliranna 53b kinnistut läbib Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile kuuluv DN250 mm sademevee kanalisatsioonitoru. Sademe- ja drenaaživee eelvooluks on meri.

Sademevesi on ette nähtud käidelda looduslähedasi lahendusi kasutades ja/või taaskasutada ja ühtlustada kruntide piires enne lahkvoolselt kanaliseerimist. Sademevee eelvooluks on meri. Merre juhtimiseks on planeeritud tänava maa-alale De250-DN1000 mm sademevee ühiskanalisatsiooni- torustik. Perspektiivse trammitee realiseerumisel arvestada vajadusega ristuvad ÜVK torustikud asendada ja paigaldada hülssi. Lisaks ehitusprojekti staadiumis arvestada nõuetekohase puhasvahe- kaugusega trammitee ja rajatava torustiku vahel.

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH aruanne

16 / 71

Olemasolev merrelask Kopliranna tn 25 krundil on ette nähtud likvideerida. Planeeringuala piires on ette nähtud olemasolev sademeveetorustik ümber tõsta arvestades Põhja-Tallinna üldplaneeringut ning juhtida sademevesi planeeritud merrelasku. Planeeringualast välja jääv olemasoleva sademeveetorustiku tõstetakse ümber ja rekonstrueeritakse järgmiste detailplaneeringute mahus. Perspektiivse trammitee realiseerumisel arvestada vajadusega ristuvad ÜVK torustikud asendada ja paigaldada hülssi.

Vastavalt tehnilistele tingimustele tuleb krundisiseselt ärajuhitav sademevee vooluhulk ühtlustada krundi piires. Krundisiseselt on lubatud liitumispunkti ühendada üks isevoolne sademeveetoru läbimõõduga maksimaalselt De110 mm ning languga, mis täistäite korral laseb sademevett läbi kuni 10 l/s. Sademeveeühendused kruntidele on planeeritud väliseläbimõõduga De200 mm. Kruntide liitu- mispunktid ühiskanalisatsioonivõrguga paiknevad kuni 1 m krundi piirist väljapool, tänava maa-alal.

Ehitusprojekti koostamisel arvestada Tallinna Linnavolikogu 19.06.2012 määrusega nr 18 „Tallinna sademevee strateegia aastani 2030“, millest lähtuvalt tuleb ehitusprojektis ette näha võimalusi krundi sademevee taaskasutamiseks.

Kruntidele saab ette näha sademevee korduvkasutuse süsteeme, milles võib krundi sademevett taaskasutada oma krundi piires: haljastuse kastmiseks, põranda pesemiseks, WC-s ning teistes protsessid. Vastavalt AS-i Tallinna Vesi tehnilistele nõuetele tuleb WC-loputussüsteemides taaskasutatav sademevesi enne reoveekanalisatsiooni juhtimist mõõta. Mõõtmata vett pole lubatud reoveekanalisatsiooni juhtida.

Sademevee koormuste vähendamiseks tuleb kasutada kogumistorusid või ühtlusmahuteid, mis paigaldatakse oma krundi piiresse. Ühtlustusmahutite või kogumistorude täpne asukoht täpsustatakse ehitusprojektis. Hoonesiseselt parkla põrandalt kogutav vesi tuleb puhastada lokaalselt (õlipüüdja + liivapüüdja) ja juhtida reovee ühiskanalisatsiooni.

Sademeveetorusse juhitava sademevee reostusnäitajate piirväärtused peavad vastama keskkonna- ministri 08.11.2019 määrusele nr 61 “Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus- , karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused” (Lisa 1. Saastenäitajate piirväärtused ja reovee puhastusastmed).

Planeeritavatelt üldkasutatavatelt tänava maa-aladelt sademevee ärajuhtimiseks on ette nähtud de250-DN1000 mm sademevee ühiskanalisatsioonitorustik kruntidele pos 16, 17, 18, 21 ja 23.

Kruntide täpne sademevee lahendus töötatakse välja ehitusprojekti staadiumis vastavalt AS-i Tallinna Vesi ja Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti tingimustele. Kasutusest väljajäävad kanalisatsioonitorud tuleb likvideerida ja torude otsad sulgeda kaevudes.

Planeeritud tänavavalgustus

Tänavavalgustus on ette nähtud alale planeeritud teede ja rannapromenaadi äärde. Planeeritud tänavavalgustuse toiteliinid ehitatakse maakaabliga plasttorus pinnases, tänavavalgustitena on ette nähtud LED-valgustid. Valgustid paigaldatakse koonilistele terasmastidele. Tänavavalgustuse lahendus ning ehitusmahud täpsustuvad ehitusprojektis. Ehitusprojekti koostamise aluseks on Enefit Connect OÜ poolt väljastatud tehnilised tingimused 03.08.2021 nr 150.

Soojavarustus

Planeeringuala jääb Tallinna Linnavolikogu 18.05.2017 määrusega nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“ kehtestatud kaugküttepiirkonda.

Kruntide soojusvarustuse lahenduse aluseks on AS-i Utilitas Tallinn 08.06.2017 väljastatud tehnilised tingimused nr 21300-01-17/20. DP alal asuv katlamaja on AS Utilitas Tallinn 12.07.2024 esitatud kirja nr 30002-7/89 kohaselt plaanis 2025. a sulgeda.

DP-s kavandatud hoonete soojusvarustus lahendatakse kaugkütte baasil. Orienteeruv soojus- koormus on 9,7 MW, täpne soojuskoormus määratakse ehitusprojektis. Soojustorustik on planeeritud maa-alusena eelisoleeritud kaugkütte torudest.

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH aruanne

17 / 71

Detailplaneeringus kavandatud hoonete soojusvarustus lahendatakse kaugkütte baasil. Orienteeruv soojuskoormus on 9,7 MW, täpne soojuskoormus määratakse ehitusprojektis. Soojustorustik on planeeritud maa-alusena eelisoleeritud kaugkütte torudest. Planeeringuala ühenduskoht sooja- võrguga on planeeritud olemasolev Kopliranna tänav 47 (pos 12) krundil. Krundil oleva katlamajaga ühendatud tarbijad liidetakse Utilitas Tallinna kaugkütte põhivõrguga. Utilitas pakub Tallinna kaugkütte põhivõrgu kaudu klientidele keskkonnasõbralikku soojusenergiat, mis toodetakse suures osas taastuvatest energiaallikatest, nt jätkusuutliku biomassiga töötavates koostootmisjaamades ning 2026. a lõpust ka reo- ja merevee soojuspumbajaamas. Täpsem liitumispunkti asukoht täpsustatakse ehitusprojekti koostamise staadiumis.

Alternatiivina on planeeritud pos 10 hoonesse soojuspumbajaam (ruumi vajadusega 400 m2 hoone esimesel korrusel, lae kõrgusega ca 5 m, millele on eraldi ligipääs mõõtudega 4x4m värav), mida kasutada planeeringuala kaugkütte- ja jahutuse allikana (soojuskoormus kuni 10 MW, jahutus- koormus kuni 7 MW). Kütteperioodil saab soojuspumbajaam kasutada soojuse allikana merd. Suvisel ajal soojuskoormuse puudumisel saab soojuspumbajaama kasutada kaugjahutuse tootmiseks. Kütteperioodil hoonetes tekkiva jääksoojuse saab samuti soojuspumbajaamaga võtta kaugkütte- võrku kasuliku soojusena. Planeeringus on ettenähtud sisenemiskohad soojuspumbajaama ruumi: soojustorustik 2xDN200, jahutustorustik 2xDN400, merekontuuri torustik 2xDN500. Planeeritud elektriliitumine keskpingel võimsusega 3 MW.

Järgmises (projekteerimise) staadiumis selgitatakse välja, milline soojuspumbajaam jääb piirkonna kaukütte- ja jahutuse allikaks. Planeeritud kruntidele on ette nähtud liitumispunkt kinnistu piiril.

Hoonete (kruntide) soojuse ühendustorustiku asukohad täpsustatakse ehitusprojektis, kuna DP staadiumis on teadmata soojussõlmede täpsed asukohad. Sõlmida servituudilepingud. Planeeritava torustiku koormused ja läbimõõdud täpsustatakse tööprojekti staadiumis.

Jäätmekäitlus

Jäätmehoolduse korraldamisel, sh uute hoonete ehitustööde ajal tekkivate jäätmete käitlemisel, tuleb lähtuda Tallinna Linnavolikogu 09.03.2023 määrusega nr 3 vastuvõetud Tallinna jäätme- hoolduseeskirjast. Olmejäätmeid on kavandatud koguda liikide kaupa sorteeritult eraldi mahutitesse. Jäätmete (liigiti) kogumise koht on kavandatud kruntide sissesõidutee äärde, valdavalt hoone mahtu. Jäätmehoidlate asukohad täpsustakse ehitusprojektis. Ehitusprojektis pakkuda uuele äri- ja elamupiirkonnale alternatiivsed olmejäätmete kogumislahendused (süvistatud kogumismahutid, ühised kogumispunktid mitmele kinnistule, kaasaegsed jäätmeruumid hoone mahus vms).

Jahisadam

DP alale on kavandatud ca 70-kohaline kohalik väike jahisadam. Olemasoleva kai äärde on planeeritud väikelaevade ujuvkaid. Jahisadama teenindushoone, kus asuvad ka jahisadama tegevuseks vajalike ametnike ja laste purjetrenni ruumid, on planeeritud pos 11 või pos 10 hoonetesse. Jahisadama teenindusala, lühiajaline parkimine jms kavandatakse kõrvalasuva Bekkeri sadama DP-ga, mille koostamine on algatatud 22.08.202410.

Tuleohutusnõuded

Tagada tuleb Päästeameti päästeteenuse tarbeks piisava laiuse ja kandevõimega juurdepääsuteede olemasolu kõigi ehitisteni ning veevõtukohtade, hüdrantide olemasolu veega varustamiseks. Samuti on otstarbekas arvestada päästetehnika juurdepääsuvõimalustega kergliiklus teedel abivajajateni õnnetuste korral.11

Ehituskeeluvööndi vähendamine

DP-ga taotletakse looduskaitseseadusest tuleneva Läänemere ranna ehituskeeluvööndi (EKV) vähendamist DP koostamisel täpsustuva ala ulatuses. EKV vähendamise põhjendus on toodud DP seletuskirja ptk-s 7.5.

10 Bekkeri sadamaala DP algatamisettepaneku joonis. Seisuga 28.06.2023. Töö nr 19155. K-Projekt AS 11 Päästeameti 09.07.2024 kirjaga 7.2-3.1/3890-2 esitatud seisukoht (vt DP seletuskirja ptk 7.10)

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH aruanne

18 / 71

2.2. Reaalsete alternatiivide käsitlus KSH aruande koostamisel

Kavandatava tegevuse alternatiivid peavad olema reaalsed. Reaalsete alternatiivide määratlemisel lähtutakse järgmistest kriteeriumitest:

- alternatiiv on vastavuses kavandatava tegevuse eesmärgiga;

- alternatiiv on vastavuses õigusaktidega;

- alternatiiv on tehniliselt teostatav;

- alternatiiv on majanduslikult teostatav, st võimaldab kavandatava tegevuse eesmärgi saavutamist mõistlike vahenditega;

- alternatiiv võimaldab kavandatava tegevuse eesmärgi saavutamist mõistliku ajaga;

- alternatiiv vastab parimale võimalikule tehnikale ja/või parimale praktikale;

- arendaja on põhimõtteliselt valmis pakutud alternatiivi rakendama.

KSH algatamisotsuse kohaselt peab KSH käigus käsitlema ja analüüsima erinevaid planeeringu- lahenduse alternatiive ning selgitama keskkonnatingimuste ja keskkonnasäästlike meetmetega arvestades kõige sobilikuma planeeringulahenduse.

DP seletuskirja ptk 4.5 kohaselt jääb planeeringuala Tallinna Linnavolikogu 18.05.2017 määrusega nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“ kehtestatud kaugküttepiirkonda. Planeeringuala ühenduskoht soojavõrguga on planeeritud olemasolev Kopliranna tänav 47 (pos 12) krundil. Krundil oleva katlamajaga ühendatud tarbijad liidetakse Utilitas Tallinna kaugkütte põhivõrguga. Seega on DP-ga kavandatavate hoonete soojusvarustus plaanitud lahendada kaugkütte baasil. Alternatiivse lahendusena näeb DP ette asukoha (hoone) soojuspumba- jaama rajamiseks (vt KSH aruande ptk 2.1). Kavandatavat pumbajaama on võimalik kasutada planeeringuala kaugkütte- ja jahutuse allikana. Kuna alternatiivsel lahenduse elluviimiseks DP koostamise etapis piisavad alusandmed KMH täpsusega mõju hinnangu andmiseks puuduvad, siis tuleb vastav analüüs teostada järgmises, ehk projekteerimise, etapis. KSH aruande koostamise ajal olemasoleva info põhjal võimalik mõju üldine hinnang on antud KSH aruande ptk-s 6.1.4.

Kuna Meeruse sadamaala detailplaneering käsitleb muus osas vaid ühte planeeringu lahendust, siis muid erinevaid planeeringulahendusi KSH aruande koostamisel ei käsitletud.

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH aruanne

19 / 71

3. DP seos muude asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega

KSH aruandes käsitletakse DP seost asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, sh koostatav Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringuga, Tallinna arengustrateegia „Tallinn 2035“ jm vastavalt KeHJS § 40 lg 4 p 2. Analüüsi aluseks on täiendatud planeeringulahendus. Erinevate valdkondade arengudokumente (nt Tallinna sademevee strateegia aastani 2030, kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030, Tallinna rohealade teemaplaneering jmt) on käsitletud KSH aruande ptk-s 6.

3.1. Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering

Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu (ÜP) koostamine on algatatud 2006. a ning käesoleva KSH aruande koostamiseks hetkeks jõudnud ÜP vastuvõtmise eelsesse ÜP lahenduse täiendamise etappi.12 Põhja-Tallinna linnaosa ÜP seletuskirja13 kohaselt esitab ÜP tervikliku tulevikku vaatava ruumilise visiooni linnaosast, millesse on lõimitud linnakeskkonda puudutavad arengustrateegiad ja -projektid. Välja on toodud suunised ruumiliseks arenguks ja maakasutuse planeerimiseks. ÜP on aluseks linnaosa territooriumi maakasutusele ning elukeskkonna kujundamisele järgnevaks kahekümneks aastaks. Linnaosa ÜP kehtestamisega kaotavad Tallinna ÜP, Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala ÜP ning teemaplaneering „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ linnaosa piirides kehtivuse. Võrreldes Tallinna ÜP-ga on muutunud lähtekoht linnaosa edasiarendamisel. Tallinna ÜP nägi ette tööstuse säilitamise linnaosas, samuti reserveeris perspektiivse arengualana Paljassaare hoiuala territooriumi. Põhja-Tallinna linnaosa ÜP-ga on võetud suund tööstuse osakaalu vähendamiseks, merele avatuse suurendamiseks, liikuvuskeskkonna arendamiseks ühistranspordi ja rattaliikluse suunas ning linnaosa sini-rohevõrgustiku tugevdamiseks. Loobutud on Pelgulinna magistraalmöödasõiduteest ehk Merimetsa läbimurdest ning asendatud säästlike liikumisviise toetava ja elurikkust suurendava kontseptsiooniga (Putukaväil). Pikk rannajoon, elurikkad rohealad ja tööstusarhitektuuripärand teevad Põhja-Tallinnast ühe omanäolisema ja mitmekülgsema elukeskkonna. Mere äär ja linnaruumi avanemine mere äärsetele aladele on linnaosa ruumilise arengu peamine potentsiaal. Linnakeskkond on paljukeskuseline ja mitmekesise maakasutusega, kus enamusele elanikest on igapäevategevused ja -teenused 15-minuti jalgsikäigu teekonna kaugusel. Leeveneb vajadus igapäevaste sundliikumiste sooritamiseks. Eeldab mitmekesist sotsiaalset taristut ja ehitusõigust, mis vastava taristu väljaehitamist soosib, sidusat avaliku ruumi võrgustiku planeerimist ja funktsioonide paljusust.

Koostatavas Põhja-Tallinna linnaosa ÜP-s on arvestatud Meeruse sadamaala arenguplaanidega ning ÜP maakasutuse kaardil on DP ala määratud segahoonestusalaks (vt Joonis 2): ÜP-ga on kavandamisel linnaosa arengualad, milleks on oluliselt muutuvad piirkonnad, kus endine kasutus- funktsioon asendub uuega. Linnaosa peamised arengualad on mereäär ja linnaosa endised tehase- alad, mis kujunevad monofunktsionaalsetest tootmis- ja ladude alast avatud ning mitmekesisteks keskkondadeks (vt Joonis 3). Arengualade elluviimisel kasvab linnaosa elanike arv hinnanguliselt ligi 40 000 inimese võrra. Kasvav elanikkond seab nõudmised liikuvusele, sotsiaalsele taristule, rohevõrgustiku kvaliteedile ja avalikule ruumile. Koos elanikkonna kasvuga loob ÜP aluseid ka töökohtade kasvuks. Segahoonestusalade maakasutuse planeerimisel on ÜP-ga tingimuseks seatud elanikkonda teenindavate kaubanduspindade, teenuste ja uute töökohtade loomine või ajaloolistes piirkondades tootmis- ja ettevõtlusfunktsiooni säilimine. Tänavate liikluskoormuse leevendamiseks on oluline suurendada ühistransporditeenuse kasutatavust, arendada uusi liine ja ehitada välja ratta- teede taristut (vt Joonis 4). Kogu liikuvus peab olema orienteeritud ühistranspordi eeliskasutusele ning tänavaruum soodustama aktiivseid liikumisviise. Teekonnad ühistranspordipeatustesse peavad olema mugavad ja ohutud.

12 www.tallinn.ee/et/ruumiloome/pohja-tallinna-linnaosa-uldplaneering (külastus 07.11.2023) 13 Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu seletuskiri. Tallinna Strateegiakeskus (seisuga juuni 2023)

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH aruanne

20 / 71

Avatud ja segafunktsiooniline maakasutuse arengusuund on antud Patareisadama, Lennusadama, Noblessneri, Lahesuu, hilisemas etapis Paljassaare sadama, Meeruse, Bekkeri ja endise Piirivalve sadamaaladele. Nendes sadamates toimub järk-järgult mereääre avanemine ning linna- ja elukeskkonna loomine mere äärde. Koos arendustega ehitatakse välja ka rannapromenaad, mis ühendab erinevaid asumeid ja ranna-alasid. Tekivad erinevad tegevusvõimalused mere äärde. Sadamate võimalikud funktsioonid on väikelaevade randumine, liinireisid, avalik slipp, väikelaevade veeskamine, kruiisilaevade ajutine peatumine, elanike paadiliiklus ja -kuurid, jahisadamad, vee- takso, charterreisid, rekreatsioonireisid, seisusadam. Sadamate muutumisega avatud funktsiooniks tuleb planeeringutes reserveerida ka sadamategevust toetav avalik taristu (nt auto- ja järelhaagise parkla) ning juurdepääs avalikult kasutatavalt tänavalt või määrata tänavatele avalik juurdepääsu servituut. Sadamate juurde kavandada ka sadamat teenindavad ja avalikkusele suunatud funktsioone (toitlustus, laenutus, majutus jms). Arendusalade DP-de kehtestamise eeltingimuseks tehnilise ja sotsiaalse taristu (tänavavõrk, ühistranspordivõrk, tehnovõrk, avaliku ruumiga alad, sotsiaalvõrk jne) olemasolu või eelnevad kokkulepped taristu väljaehitamiseks.

Linnaosa planeeritava korruselisuse (vt Joonis 5) kohta on ÜP seletuskirja ptk-s 2.4.1 märgitud, et üldpõhimõtteks on, et hoonete kõrguse kavandamisel tuleb lähtuda linnaosale iseloomulikust madalama korruselisuse printsiibist ning arvestada asukohast tuleneva hoonestuse linnaehituslikku sobivust. Hoone kõrguse, korruste arvu ja korruse mahu (täiskorrus, katusekorrus, vähendatud mahuga korrus jms) määramisel arvestatakse piirkonnale omast korruselisust ja hoone kõrguslikku ja arhitektuurset sobivust keskkonda, naaberhoonestuse parameetreid ning piirkonnast tulenevaid nõudeid igal konkreetsel juhul eraldi. Korruselisuse planeerimisel tuleb arvestada vaatesektorite, - koridoridega ja maamärkide vaadeldavusega. Korruse arvestuslikuks kõrguseks (põrandapinnast põrandapinnani) elamul arvestatakse üldjuhul kuni 3,2 m, büroopinnal kuni 3,6 m ja esimese korruse kaubanduspinnal 3,5-4,5 m. Hoonestusala sees eelistada ehitusmahtude struktureerimist, varieeruvat korruselisust, tagasiastuvaid mahte. Mahtude liigendamine vähendab ka võimalike tuule- puhanguid (-koridore) maapinnal. Üldpõhimõte on, et ÜP-ga määratud rohealade, pereelamu- ja miljööalade poole kavandada üleminekuid madalama korruselisuse suunas. Tähelepanu tuleb pöörata, et kuna kogu linnaosa rannajoon paikneb lindude rändekoridoris peab Paljassaare ja Kopli ps arendusaladel lähtuma korruselisuse kavandamisel ornitoloogilisest hinnangust ja analüüsist. Linnaehituslikult või keskkonnauuringutega (nt ornitoloogiliste või keskkonna mikrokliimat arvestava) põhjendatud lahenduse korral võib arengualadel kaaluda üksikute kõrgemate hoonestus- aktsentide loomist.

Parkimise kavandamise põhimõtete kohaselt on ÜP seletuskirja ptk-s 2.6 märgitud, et vältida tuleks avarate parkimisalade kavandamist, mis loob hõredat linnaruumi. Arendusi kavandada silmas pidades, et osa parkimisest planeeritakse hoone mahtu. Parkimise kavandamine hoone mahtu tõstab ka hoone ümbruse ruumikvaliteeti ja võimaldab kinnistusisest väliruumi (hooviala) loomist. Ava- parklate rajamisel või vabaplaneeringulistel aladel kortermajade juures olemasolevate parklaalade väiksemahulisel laiendamisel kasutada haljastust osaliselt säilitava ja sademevett läbilaskvaid katendeid. Võimalusel planeerida suurematel planeeringualadel mitmele hoonerühmale ühiseid parkimismaju.

ÜP seletuskirja ptk 7.5 kohaselt on Läänemere ranna ehituskeeluvööndi vähendamine põhjendatud, kui selle eesmärk on seotud mere äärde segafunktsioonilise hoonestuse (äri-, elamu- ja/või (väike) sadama funktsioonidega), seda toetava avalikult kasutatava rannapromenaadi (jalg- ja jalgrattatee, rannapromenaadiga seotud rajatised ja ehitised) või tehnorajatise kavandamisega. Vastav ettepanek tehakse DP raames, kui koostatakse ÜP-st täpsem linnaruumiline lahendus. Kavandatavad funktsioonid DP-s peavad toetama mere ääre maksimaalset aktiivsesse kasutusse võtmist.

ÜP seletuskirja ptk-s 3.5 on toodud arengualade planeerimise üldpõhimõtted Meeruse ja selle kõrval asuva Bekkeri kauba- ja tootmissadamateala ümberkujunemisel segafunktsiooniliseks linna- keskkonnaks: Arengualal mereäärse elamuarenduse rajamise eelduseks on uute rööbastranspordi- liinide välja ehitamine ning BLRT GRUPP AS tegevusest leviva mürahäiringu leevendamist arvestav planeerimine. Esmajärjekorras kaubasadamatena säilitatavate alade areng peab olema suunatud linnale ohtlike veoste, lahtiste puistematerjalide veoste jms likvideerimisele.

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH aruanne

21 / 71

Linnaruumilised lähtetingimused ala arendamisel:

- etapiline väljaarendamine

Esmajärjekorras kuuluvad arendamisele toimiva ca 350 m teenindusraadiusega kaetud rööbas- transpordi ühendusega piirkonnad. Ülejäänud arenguala on ÜP-s määratud hilisema arendus- tegevusega piirkondadeks ning elamute rajamine seotud taristuinvesteeringutega. Olemasoleva ühistransporditaristu, tänavavõrgu ja tehnovõrkudega varustatud piirkondade eelisarendamine säilitab kohalikul omavalitsusel võimekuse muutustega kohaneda ja tagada linnakeskkonna toimimine. Enne arenguala etappide elluviimist võib linnaruumi elavdamine/aktiveerimine toimuda ka taktikaliselt läbi vahekasutuste. Etapid planeerida selliselt, et üleminekualadele tekiksid võimalusel puhvertsoonid.

- ruumiline planeerimine peab lähtuma tervikvisioonist ja 15-minuti linnamudelist

Tänavatevõrk ja selle ühendumine ülejäänud linnaosa tänavavõrguga, rannapromenaad, hoonestus- alad, rohekoridorid, uued suuremad terviklikud rohealad toetuvad tervikstruktuurile. Elanike iga- päevategevused ja -teenused (nii elu-, haridus-, vabaaja veetmise ja kaubandusfunktsioonid, kui ka spordi- ja liikumisharrastuse võimaluste pakkumine) on 15-minuti jalgsikäigu kaugusel, et vähendada sundliikumist. Ühiskondlike hoonete krundid siduda ümbritsevate rohe-, elamu- ja arengualadega, ratta- ja jalgteedega, et tagada 15-minuti elukeskkonna kontseptsiooni toimivus. Ühiskondlikud funktsioonid tuleb rajada koos elamuarendusega.

- liikuvus

Kogu liikuvus peab olema orienteeritud ühistranspordi eeliskasutusele ning mugava keskkonna loomisele jalgsi ja jalgrattaga liikumiseks. Kavandada kõiki liikumisviise arvestav tänavatevõrk, soodustada aktiivseid liikumisviise. Tänavastruktuuri loomisel avada või säilitada meresuunalisi ühendusi, vaateid merele ning linnaruumi maamärkidele.

- sadamad

Sadamate võimalikud uued avalikud funktsioonid: väikelaevade randumine, peatumine, avalik slipp väikelaevade veeskamiseks, kruiisilaevade ajutine peatumine, elanike paadiliiklus ja -kuurid, randumisvõimalus väikelaevadele, jahisadamad, veetakso, charterreisid, rekreatsioonireisid. Sadamate muutumisega avatud funktsiooniks on vajalik reserveerida ruum sadamategevust toetava avaliku infrastruktuuri loomiseks (auto ning järelhaagiste parkla) ning juurdepääs avalikult kasutatavalt tänavalt või määrata tänavatele avalik juurdepääsu servituut. Rannapromenaadi planeerimisel arvestada, et kaide tsoonis silduvad teenindamist vajavad laevad ning paiknevad seda teenindavad objektid.

- kavandada uusi rohe-, puhke- ja rekreatsioonialasid

DP-des tagada vähemalt 30%-line haljastuse osakaal. Suurem haljastuse osakaal võimaldab enam kavandada looduspõhiseid lahendusi, et vähendada haavatavust kliimamuutustest tulenevate riskide suhtes (sademete hulga kasvust tingitud üleujutused, sagenevad tormid ja sellest tingitud ranniku- alade üleujutused, erosioon, soojussaared ning tuulekiiruse kasv, mille tagajärjel võimenduvad tuulekoridorid). Lisaks vähendab suurem haljastuse osakaal Natura hoiuala külastatavuse survet. Elanikke teenindavad haljastatud puhke- ja rekreatsioonialad kavandada funktsionaalselt eraldatuna muudest avalikult kasutatavatest aladest. Linnaruumiliselt tervikliku lahenduse korral, kus haljasala jääb avalikku kasutusse võib haljastuse osakaalu arvestada planeeritavatel kinnistutel ühiselt (kvartali/planeeritava ala kohta kokku).

- kavandada erineva tüpoloogiaga hoonestust, et soodustada sotsiaalset mitmekesisust

Analüüsida hoonestuse paiknemist lähtudes tuulte suundadest ja võimalikest tuulte koridoridest. Võimalusel paigutada hoonestust ümber nii, et vähendada tuulte negatiivset mõju.

- hoonegruppidele privaatsed või poolprivaatsed mugavalt kasutatavad hoovialad

Väliruumi planeerimisel arvestada erinevas vanuses elanike vajadusega, lisaks mänguväljakutele näha ette puhkealad.

Meeruse sadamaala DP täiendatud lahendus on kooskõlas eelnimetatud põhimõtete ja tingimustega.

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH aruanne

22 / 71

Joonis 2. Väljavõte koostatava Põhja-Tallinna linnaosa ÜP maakasutuse kaardist

Joonis 3. Põhja-Tallinna linnaosa peamised arengualad, ligikaudne lisanduv elanikkond ja töökohad. Lõplik näitaja asumites täpsustub DP-de koostamise käigus (väljavõte ÜP seletuskirja joonisest 1)

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH aruanne

23 / 71

Joonis 4. Väljavõte koostatava Põhja-Tallinna linnaosa ÜP ühistranspordi kaardist

Joonis 5. Väljavõte koostatava Põhja-Tallinna linnaosa ÜP korruselisuse kaardist

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH aruanne

24 / 71

3.2. Tallinna arengustrateegia „Tallinn 2035“

Tallinna Linnavolikogu võttis 17.12.2020 vastu Tallinna arengustrateegia „Tallinn 2035“14, mis jõustus 01.01.2021. Arengustrateegia seab strateegilised sihid ligi 15 aastaks. Linna uue arengu- strateegia keskmes on kuus sihti:

- Sõbralik linnaruum

- Loov maailmalinn

- Terve Tallinn liigub

- Roheline pööre

- Heatahtlik kogukond

- Kodu, mis algab tänavast

Strateegiliste sihtide saavutamise nimel peab töötama kogu linnaorganisatsioon koostöös linlaste, kogukondade, ettevõtjate, linnaregiooni omavalitsuste, riigi ja rahvusvaheliste partneritega.

Arengustrateegia kohaselt:

- on Tallinnas palju inimestele mugavaks kujundatud linnaväljakuid, parke, kohvikuid, väikepoode ja muid tegutsemispaiku. Kvaliteetselt ehitatud linnaruumi rikastavad elujõulised rohe- ja veealad. Avatud mereäär pakub mitmesuguseid tegevusvõimalusi. Nii linnaruum, transport kui ka hooned on kõigile mugavalt ligipääsetavad. Iseseisvalt õues liikumine on turvaline kõigile, ka lastele ja eakatele. Inimesed liiguvad jalgsi ja mitmesuguste kergliiklusvahenditega, tagatud on kõigi turvalisus.

- on Tallinn paljukeskuseline linn, kus enamusele elanikest on igapäevategevused ja -teenused 15 minuti jalgsikäigu kaugusel. Tallinnas on suuremaid ja väiksemaid keskusi, mis on kujunenud olulisteks igapäevasuhtluse paikadeks – neid iseloomustab kvaliteetne avalik ruum, tegevusvõimaluste ja inimeste rohkus.

- ei ole linnatänav üksnes liikumistee, vaid ka meeldiv ja mitmekülgseid võimalusi pakkuv keskkond. Hästi kujundatud ruum vähendab kihutamist ja muud teistesse hoolimatut suhtumist. Tallinna tänavaid kujundatakse nende kohaväärtuse järgi, mis arvestab tänava- ruumi iseloomu – olulisust jalakäijatele, ratturitele ja ühistranspordile ning autoliikluse ohutut korraldamist. Avalikus linnaruumis on võimalik leida meeldivaid kohti peatumiseks, ajaveetmiseks ja isegi töötamiseks.

- toetab Tallinna elukeskkond inimeste head tervist. Värskes õhus liikuda ja aega veeta on meeldiv hoolimata sellest, milline ilm parajasti on. Suurem osa inimesi liigub Tallinna regioonis kiire ja kättesaadava ühistranspordiga, rattaga või jalgsi. Liikuvus on muutunud kasutajasõbralikuks teenuseks, mis võimaldab mugavalt ja säästlikult kombineerida erinevaid liikumisviise.

Meeruse sadamaala DP täiendatud lahendus toetad eelnimetatud põhimõtete elluviimist.

3.3. Seonduvad detailplaneeringud15

Planeeritaval maa-alal kehtib Klaasi tn 1, osa Marati tn 14 ja Kopliranna tn 53b kinnistul Tallinna Linnavolikogu 02.06.2005 otsusega nr 164 kehtestatud „Bekkeri sadama (Marati tn 4a, 7 ja 14) detailplaneering“ ning Meeruse, Kopliranna, Klaasi tänava kinnistu osal Tallinna Linnavolikogu 25.06.2009 otsusega nr 155 osaliselt kehtestatud „Sirbi, Kopliranna, Vasara tänava ja mere vahelise ala detailplaneering“.

14 https://strateegia.tallinn.ee/ (külastus 07.11.2023) 15 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti koostatud KSH lähteülesanne

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH aruanne

25 / 71

Sirbi, Kopliranna, Vasara tänava ja mere vahelise ala DP-s kavandati tänavate maa-alad ja tehnovõrgud. Planeeringulahendus on kehtiva DP-ga kattuvas osas Meeruse tänaval ja Vasara tänava osas ellu viimata, tänavad on välja ehitamata.

Bekkeri sadama (Marati tn 4a, 7 ja 14) DP-s on slipihoone märgitud rekonstrueeritavaks ning Klaasi tänav nähti ette liita sadama territooriumiga. Planeeringulahendus on kattuvas osas ellu viidud Klaasi tänava osas (liidetud Marati tn 14 kinnistuga), kuid slipihoonet ei ole rekonstrueeritud.

Meeruse sadamaala DP kehtestamisega muutuvad Bekkeri sadama (Marati tn 4a, 7 ja 14) DP ning Sirbi, Kopliranna, Vasara tänava ja mere vahelise ala DP käesolevas detailplaneeringus käsitletava maa-ala osas kehtetuks.

3.4. Bekkeri kaubasadama ala arendamine segahoonestusalaks

Arendaja on esitanud detailplaneeringu (DP) koostamise algatamisettepaneku16 Bekkeri sadamaala muutmiseks segahoonestusalaks (Joonis 6), kuna kavas on lõpetada kaubaoperatsioonid lisaks Meeruse sadamale ka Bekkeri sadamas peale Meeruse sadamaala DP kehtestamist ning keskenduda oma tegevuses edaspidi kinnisvara arendamisele.17

Vastava planeeringu koostamine on algatatud Tallinna Linnavolikogu 22.08.2024 otsusega nr 105. Seega tuleb käesoleva KSH läbiviimsel arvestada, et praegune kaubasadama (nii Meeruse kui Bekkeri) ala asendub terves ulatuses segahoonestusalaga, mida kajastab ka koostatav Põhja- Tallinna linnaosa ÜP (vt KSH aruande ptk 3.1 Joonis 2).

Joonis 6. Väljavõte Bekkeri sadamaala DP algatamisettepaneku joonisest18

16 Logman Invest AS-i 18.03.2021 esitatud DP algatamise taotlus Tallinna Linnaplaneerimise Ametile 17 Arendaja 27.04.2021 e-kiri KSH juhteksperdile 18 Bekkeri sadamaala DP algatamisettepaneku joonis. Töö nr 19155. K-Projekt AS (seisuga 28.06.2023)

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH aruanne

26 / 71

Bekkeri sadamaala DP algatamise otsuse19 kohaselt on DP koostamise eesmärk Bekkeri sadamaalal lõpetada tootmis-, transpordi- ja laondustegevus, ning kavandada alale segafunktsiooniga kvartal, mis koosneb elamumaa, ärimaa, ühiskondlike ehitiste maa, üldkasutatava maa, transpordimaa ja tootmismaa kruntidest. Elamumaa ning ärimaa ja ühiskondlike hoonete maa osakaal jaotub võrdses osas. Alale määratakse ehitusõigus valdavalt 2-7-korruseliste äri-, sotsiaal- ja eluhoonete ning piirkonna maamärgina ühe 14-korruselise hoone ehitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada planeeringuala teenindamiseks vajalike teiste linnaosadega ühendava ühistranspordi taristu, vajadusel sotsiaalobjektide kaasfinantseerimise ning teede, tehnovõrkude ja -rajatiste ehitamisega. Elamufunktsiooni kavandada kuni 50% ulatuses, suurim tihedusnäitaja 0,8. Tihedust on võimalik pärast uue kiire ühistranspordikoridori ja kergliikluse taristu väljaehitamist kesklinnani suurendada 1,2-ni, mitte ületada lubatud suuremat tihedust, esitada vastavad detailplaneeringu elluviimise etapid. Hoonestustihedused arvestada ilma rannaala haljasalata. Sotsiaalobjektide (lasteaed ning kool) rajamine kavandada esimesse ehitusetappi samaaegselt elamufunktsiooni sisaldava uushoonestuse rajamisega. Tegemist on Tallinna üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatusliku muutmisega. Planeeringu koostamisel arvestatavad täpsemad tingimused ja lähteseisukohad vt täpsemalt Tallinna planeeringute registris (https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP045610) avaldatud DP algatamise otsusest.

Bekkeri sadamaala arendust segahoonestusalana20 arvestatakse ja analüüsitakse käesolevas KSH aruandes koosmõju kontekstis (nt summaarselt lisanduvate korterite arv, liikluskoormuse kasv jms).21

19 Vt Tallinna planeeringute register: https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP045610 (külastus 23.09.2024) 20 Bekkeri sadamaala DP algatamisettepanek. Seletuskiri. K-Projekt AS (seisuga 2023) 21 Algatamisettepaneku joonise (seisuga 28.06.2023) kohaselt kavandatakse alale ca 1288 korterit (Meeruse alaga kokku ca 1700) ja 1934 parkimiskohta (korterit (Meeruse alaga kokku ca 2500) ja mh mereala täitmist.

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH aruanne

27 / 71

4. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus

Meeruse sadam asub Põhja-Tallinnas, Kopli poolsaare edelaosas ning piirneb Klaasi ja Meeruse tänavaga ning loodes asuva Bekkeri kaubasadamaga. Kopliranna tänaval, Vasara tänava ääres ja ühel pool Ankru tänavat asuvad korterelamud. Sadamaalal paiknevad täna põhiliselt laod ning angaarid, merepiiril asuvad kaid ja muul.

Planeeritaval alal asuvad tootmismaa sihtotstarbega Kopliranna tn 49 ja Kopliranna tn 53b kinnistud, mis kuuluvad arendajale (AS Logman Invest). Kopliranna tn 49 kinnistul asub ehitisregistri kohaselt üheksa hoonet. Kopliranna tn 53b kinnistul on ehitisregistri kohaselt seitse hoonet, kuid tegelikult kinnistul hooneid ei ole. Lisaks jääb alale osa 90% tootmismaa ja 10% ärimaa sihtotstarbega Marati tn 7 ning osa tootmismaa sihtotstarbega Marati tn 14 kinnistust, mis kuuluvad samuti arendajale.

Lisaks asub DP alal tootmismaa sihtotstarbega Kopliranna tn 47 kinnistul katlamaja, mille omanik on AS Utilitas Tallinn.

Planeeritaval alal asub ärimaa sihtotstarbega Klaasi tn 1 kinnistu, mille omanik on Tallinna linn. Ehitisregistri andmetel asub kinnistul laohoone.

Planeeritavale alale jäävad osaliselt transpordimaa sihtotstarbega Meeruse tänav T1, Vasara tänav T3, Kopliranna tänav T2, Ankru tänav kinnistud ning osa üldkasutatava maa sihtotstarbega Kopliranna tn 25 kinnistust. Kinnistute omanik on Tallinna linn.

DP alaga piirnevad järgmiste sihtotstarvetega kinnistud: üldkasutatav maa (Kopliranna tn 25), transpordimaa (Meeruse tänav T, Vasara tänav T3, Kopliranna tänav T2 ja Ankru tänav), elamumaa (Vasara tn 30), ärimaa (Kopliranna tn 43 ja Klaasi 1) ja tootmismaa (Marati tn 14).

Kehtiva Tallinna linna üldplaneeringu kohaselt on DP alal tegemist kaubasadama alaga.

Kopli asumis elas 01.01.2022 seisuga Tallinna linna andmetel22 6 722 ja Põhja-Tallinna linnaosas kokku 59 612 inimest, s.o ca 13,5% kogu Tallinna linna elanikkonnast. Linnaosa pindala on 15,19 km², mis moodustab 9,5% kogu Tallinna linna territooriumist.

DP ala piirkonnas on olulisemad müratekitajad Bekkeri ja Meeruse kaubasadamad. Meeruse ja Bekkeri sadamates põhjustavad müra eelkõige killustiku raudteeveod ning erinevad puistekaupade laadimisoperatsioonid. Lisaks mõjutab mürataset piirkonnas sadamat teenindavate transpordi- vahendite liikumine ümberkaudsetel tänavatel. Bekkeri ja Meeruse sadamate puhul on olemasolevas olukorras tegemist tootmismaa juhtotstarbega aladega, kus müra normtasemed ei kehti23. Kõige rohkem põhjustab mürahäiringuid Meeruse sadamas kaidel nr 11 ja nr 5 toimuv laevade lossimine. Sadamatest väljaspoole leviva müra osas näitavad 2018. ja 2020. a mürauuringud24, 25, et liiklusmüra väljaspool sadamaalasid (lähemate elamute juures) on normikohane, kuid tööstusmüra osas võib ülenormatiivset müra levida ka sadamaaladest kaugemale (öisel ajal). Liiklusmüra osas eraldiseisvalt on suurim müratekitaja Kopli tänav (vt Joonis 7 ja Joonis 8)26, mille kaugus DP ala lähimast punktist on ca 330 m ja mille liiklussagedus on juba täna märkimisväärne27. DP alale ülenormatiivset müra Kopli tänavalt ei levi.

22 www.tallinn.ee/et/statistika/tallinna-statistika-aastaraamat-tallinn-arvudes (külastus 24.10.2023) 23 AÕKS § 57 kohaselt kuulub tootmise maa-ala V mürakategooriasse, müra normtasemed on kehtestatud I-IV mürakategooriasse kuuluvatele aladele (keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71) 24 Tööstusmüra tasemete mõõtmine ja müra hinnatud tasemete määramine tööstusobjekti ümbritseval elamisalal. Bekkeri ja Meeruse sadamate territoorium ja lähiümbrus. Müra mõõtmiste aruanne. Terviseamet, 2018 25 Bekkeri Sadam OÜ. Sadama tegevusest põhjustatud keskkonnamüra tasemete hindamine. Akukon Eesti OÜ, 2020 26 Tallinna linna strateegiline mürakaart 2022 www.tallinn.ee/et/keskkond/tallinna-linna-murakaart-2022 27 Tallinn, Bekkeri ja Meeruse DP liiklusuuring. Stratum OÜ, 2021

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH aruanne

28 / 71

Joonis 7. Päevane liiklusmüra Kopli tn-l Meeruse DP sadamaala piirkonnas. Allikas: Tallinna linna strateegiline mürakaart 2022

Joonis 8. Öine liiklusmüra Kopli tn-l Meeruse DP sadamaala piirkonnas. Allikas: Tallinna linna strateegiline mürakaart 2022

DP ala asub piirkonnas, kus maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi põhjavesi on looduslikult kaitstud (väga madala reostusohtlikkusega). Põhjavesi on looduslikult väga hästi kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. Põhjavesi liigub põhja suunas. Meeruse sadama alal ja selle vahetus läheduses ei asu Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduse andmetel ühtegi puurkaevu. Kavandatav tegevus pinnavett ei mõjuta, kuna alal puuduvad pinnaveekogud.

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH aruanne

29 / 71

Teadaolevalt Meeruse sadamaalal reostuskoldeid tänaseks tuvastatud ei ole (vt ptk 6.2.8). Keskkonnaregistri 2020. a andmetel on pinnasereostust tuvastatud kõrvalasuval Bekkeri sadamaalal (jääkreostusobjekt koodiga JRA0000246, objekti staatus: kohalik).

Pinnase kaudu leviva vibratsiooni teke on olemasolevas olukorras võimalik Bekkeri ja Meeruse kaubasadamates seoses raskeveokite liiklemisega territooriumidel ning vagunite liiklemisega raudteel. Täpsemad andmed tekkiva vibratsioonitaseme ja leviku ulatuse kohta puuduvad.

DP alal ja sellest kuni 1 km raadiuses28 on kokku registreeritud 56 paikset heiteallikat29. Neile väljastatud keskkonnalubadest ja/või nende andmise/muutmise korraldusest30 nähtub, et kõikide heiteallikate puhul jäävad välisõhku väljutatavate saasteainete kontsentratsioonid väljaspool ettevõtete tootmisterritooriume allapoole kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtusi31. DP ala lähipiirkonnas on olulisemateks välisõhu kvaliteedi mõjutajateks Bekkeri ja Meeruse kaubasadamad. Sadamate tegevusega kaasnevateks põhilisteks saasteaineteks on tahked osakesed PMsum ja PM10, mida paisatakse välisõhku erinevate puistekaupade käsitlemisel. Bekkeri ja Meeruse kaubasadamate tegevuse osas on esitatud kohalike elanike poolt kaebusi seoses välisõhu kvaliteediga – tolmu teke ja levik elamualadele (lähim elamu asub heiteallikast ca 90 m kaugusel). Nii teostatud arvutuste kui reaalsete mõõtmiste kohaselt normide ületamist tuvastatud ei ole32. Välisõhu kvaliteeti mõjutab ka DP alal (Kopliranna 47 kinnistul) asuv katlamaja, mis AS Utilitas Tallinn 12.07.2024 esitatud kirja nr 30002-7/89 kohaselt on plaanis 2025. a sulgeda. Katlamajaga ühendatud tarbijad liidetakse Utilitas Tallinn kaugkütte põhivõrguga. Lõhnahäiringuid põhjustavaid kaupu Bekkeri ja Meeruse kaubasadamates ei käsitleta, samuti ei ole lõhnahäiringuid teada ka teiste piirkonda jäävate käitiste tegevustega seoses.

Meeruse sadama piirkond asub mattunud oru piirkonnas ja on kaetud 5-30 m paksuse pinna- kattega, mis koosneb peenliivast (Limneamere basseinis või rannal settinud meresetted Q2Lm). Akvatoorimis, mere põhjas on moreen, sorteerimata glatsiogeenne purdsete, mis võib sisaldada osakesi savifraktsioonist kuni rahnudeni (Q1jrVr_g) ning liiv ja kruus (Limneamere basseinis või rannal settinud meresetted Q2Lm). Pinnakatte all paikneb Kambriumi ladestu Terre-Neuve ladestiku Lontova kihistu rohekashall, violetne või kirju savi aleuroliidi ja liivakivi vahekihtidega (Cm1ln). Akvatooriumis avanevad Terre-Neuve-Kambriumi ladestik 2, varasemast Kambriumi ladestu kolmikjaotusest lähtunud Alam-Kambriumi ladestiku rohekas-hall ja kirju savi, väga peene- ja peeneteraline liivakivi, aleuriitne liivakivi. (Cm1-2, nelikliigestuse järgi Kambriumi Terre-Neuve ja Kambriumi ladestik 2 koos) ning Ediacara ladestu (E) setendid, peene- ja keskmiseteraline liivakivi ja aleuroliit ning savi.33 Sadamaala paikneb täitepinnasel, mis koosneb mullast, liivast, põlevkivi- tuhast, tellisetükkidest, veeristest ja lahmakatest.

Radooniohtlikuks liigitatakse sellised looduslikud pinnased, kus radoonisisaldus 1 m sügavusel pinnaseõhus ületab 50 kBq/m³. Kokku eristatakse neli pinnaseõhu radooniohutaset: 1) 0-10 kBq/m³ madal; 2) 10-50 kBq/m³ normaalne; 3) 50-250 kBq/m³ kõrge ja 4) >250 kBq/m³ ülikõrge. Radoonisisaldus DP alale lähimas pinnaseõhu mõõtmispunktis34 on 19,67 kBq/m³. Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse interpoleeritud atlase35 põhjal on DP alal radoonisisaldus normaalne, ehk 10-30 kBq/m³. Tulenevalt geoloogilistest tingimustest on radoonioht alal normaalsel tasemel. Seetõttu ei ole tegevus radoonist mõjutatud ega mõju radoonitaseme muutumisele oluline. Ehitusprojektis koostamisel juhinduda ja tagada hoonete siseruumides radooniohutu keskkond vastavalt standardis EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

28 Bekkeri ja Meeruse sadamate heiteallikate teoreetiline mõjupiirkond on 500 m (allikas: OÜ Tallinna Bekkeri Sadam välisõhku eralduvate saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekt. Adapte OÜ, 2017). Ühe km näol on seega tegemist piisava puhvervaruga ning veelgi kaugemal paiknevate heiteallikate kaasamine ei ole vajalik 29 Keskkonnalubade infosüsteem KOTKAS heiteallikate register (seisuga 14.11.2023) 30 Keskkonnalubade infosüsteem KOTKAS (seisuga 14.11.2023) 31 Piirväärtused on kehtestatud AÕKS § 47 lõigete 1 ja 2 ning § 48 lõike 1 alusel Keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ 32 Keskkonnaameti 25.04.2018 korraldus nr 1-3/18/1079 Bekkeri ja Meeruse kaubasadamatele väljastatud õhusaasteloa nr L.ÕV/328352 muutmiseks. Kättesaadav keskkonnalubade infosüsteemis KOTKAS, seisuga 14.11.2023 33 Maa-ameti geoloogiline baaskaart 1:50000 34 Tallinna ruumiandmed www.tallinn.ee/est/geoportaal/Andmed 35 Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas. Keskkonnaministeerium, EGK 2017

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH aruanne

30 / 71

olemasolevates hoonetes“ toodule ning rakendada vastavad meetmed ehitusel ja ehitusprojektide koostamisel.

Meeruse sadama akvatooriumis uuriti põhjasetteid seoses süvendamistöödega 2012. a. Kokkuvõtvalt võib uuringu tulemustest järeldada, et reostust põhjasetetes ei esinenud.

DP ala (sadama akvatoorium ja muulide piirkond) hõlmab väikest osa Kopli lahest, mis kuulub Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuveekogumisse. 2022. a seireandmete põhjal oli Muuga- Tallinna-Kakumäe lahe rannikuveekogumi ökoloogiline seisund (ÖSE) fütoplanktoni ja põhja- taimestiku bioloogiliste kvaliteedielementide järgi kesine. Füüsikalis-keemiliste (FÜKE) kvaliteedi- näitajate alusel veekogumi seisundi hindamisel võeti arvesse viimase kuue aasta jooksul kogutud andmed (keskmine), mille alusel rannikuveekogum klassifitseerub kvaliteediklassi hea. 2022. a füüsikalis-keemiliste üldtingimuste (FÜKE) hinnang on kesine üldlämmastiku (Nüld) ja läbipaistvuse näitajate järgi. Viimaste aastate andmed näitavad FÜKE halvenemise trendi, kuid kuue aastase perioodi keskmist see veel ei mõjuta. Fütoplanktoni viimase kuue aasta väärtuste keskmist arvestades klassifitseerub kogum bioloogilise kvaliteedielemendi FÜPLA järgi klassi kesine ja sama klassi määratlevad ka 2022. a tulemused (vt ka ptk 6.1.3).

Kopli lahte suubub kaks suuremat sademevee väljalasku – Rocca-al-Mare (Õismäe) väljalask ja Mustjõe oja. Lahte reostab kahest sademevee väljalasust enam Mustjõe oja, mille kaudu juhitakse lahte Mustamäe, Järve ja Lilleküla piirkondade sademeveed. Seiratavatest näitajatest on eriti kõrge hõljuvainete ja fosfori kontsentratsioon. Ajuti on ületatud ka mikrobioloogiliste näitajate ja rask- metallide piirsisaldusi ning talviste ja kevadiste sulavetega kloriidide sisaldusi.36

DP alale lähima supluskoha, Stroomi/Pelguranna, suplusvee kvaliteediklassi on viimasel kahel aastal (2021 ja 2022) hinnatud heaks. Suplusvee kvaliteeti on kontrollitud regulaarselt kogu suplushooaja vältel. Suplusvees uuritakse mikroorganismide (soole enterokokk ja Escherichia coli) sisaldust ning sinivetikate ehk tsüanobakterite liigilist koosseisu ja kogust. Suplusveele antakse hinnang peale iga suplushooaja lõppu arvestades viimase nelja aasta suplusvee proovide tulemusi.37

2022. a suvehooajal avastati Stroomi piirkonnas kaks reostuse juhtumit. Stroomi rannas oli tegemist paikse iseloomuga naftasaaduste reostusega. Reostuse likvideerimisega alustati 2023. a kevadel.38 Stroomi rannapargis avastatud reostus, merest mõnesaja meetri kaugusel maa seest välja pressiv õline mass, likvideeriti juba 2002. a. Kaevetööde käigus kaevati maa seest välja 7,5 tonni bituumeni jääke. Laboritulemustest selgus, et reostuse põhjuseks olid maa sees olevad ja maapinnale imbunud asfaltbituumeni jäägid. Laborianalüüsi põhjal võib hinnata, et vees ja haljasalal olevad naftaproduktid on sarnased.39

Maa-ameti kaardirakenduse kohaselt jääb DP ala osaliselt üleujutusala riskipiirkonda.

DP alale lähim Natura 2000 võrgustiku ala, Paljassaare linnuala, asub DP alast ca 1,5 km kaugusel põhja suunas Paljassaare poolsaarel ja seda ümbritseval lahel. Ala on siseriiklikult kaitse all Paljassaare hoiualana. KSH VTK etapis läbiviidud Natura eelhindamise (vt Lisa 2 ptk 6) tulemusel jõuti järeldusele, et DP elluviimisega ei kaasne keskkonnamõju, mis võiks mõjutada Paljassaare linnuala terviklikkust ja kaitse-eesmärke. Sellest lähtuvalt võis välistada ebasoodsa mõju Paljassaare linnuala seisundile ja kaitse-eesmärkidele ning asjakohast hindamise läbi viia pole vaja.

DP alal kaitstavaid loodusobjekte ei asu. Lähim kaitseala (kaitsealune park) on Kopli kalmistupark (KLO1200216), mis asub ca 400 m kaugusel idas.

DP ala on taimestiku poolest vaene ja enamuse alast moodustavad tehnogeensed taimestikuta pinnad. Planeeringuala kaguosas mere ääres väikesel alal kasvavad üksikud puud, DP ala lääneservas slipi piirkonnas asuvad murualad ja rohumaad, paiguti (peamiselt DP ala lääne- ja loodeosas levib

36 Tallinna linna koduleht www.tallinn.ee/et/media/303274 (külastus 09.11.2023) 37 Stroomi ranna suplusvee profiil. Terviseamet. Tallinn, 2020 https://vtiav.sm.ee/frontpage/show?id=120&active_tab_id=SV# (külastus 09.11.2023) 38 Postimees www.postimees.ee/7743127/piltuudis-stroomi-rannas-likvideeritakse-olireostust 39 Põhja-Tallinna linnaosa koduleht www.tallinn.ee/et/pohja/uudis/algab-stroomi-rannas-vee-all-pinnases-asuva-naftareostuse- uuring (külastus 09.11.2023)

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH aruanne

31 / 71

vähesel määral spontaanselt kujunenud ruderaaltaimestikku (jäätmaadele iseloomulik taimestik). Kuna tegemist on tööstusalaga (kaubasadama maa-ala), siis valdaval osal planeeringualast puudub igasugune haljastus. Sadama alalt välja ulatuvas planeeringuala põhjatipus Ankru tn ääres (Ankru tn 13 kortermaja ees) on kõrghaljastus kaskede, hobukastanite, pihlakate, pärnade ja jalakate näol.

Kuna tegemist on ehitatud linnakeskkonnaga ja tööstusalaga, siis püsivat väljakujunenud looduslikku loomastikku ja sellele sobivaid elupaiku alal ei esine. Väikeimetajaist tuvastati alal siiski halljänese esinemine, kelle näol on tegu urbaniseerunud ja Tallinna linnas suhteliselt tavalise liigiga. DP ala taimestunud piirkonnad pakuvad tõenäoliselt elupaiku pisiimetajatele, eeskätt närilistele. Ulukite liikumist takistab sadama ala ümbritse võrkkaed, kuid tõenäoliselt pääsevad ka jänesed sellest läbi või ümber. Arvestades DP ala paiknemist on kaitsealuste loomaliikide sattumine planeeringualale ebatõenäoline, ka ajutiselt.

Ka linnustiku osas on DP ala suhteliselt vaene, kuna alal valdavad tehnogeensed pinnad, ehitised ja sadama akvatoorium. Linnustikule avaldavad mõju ka häiringud, mida alal pidevalt liikuvad masinad ning inimesed põhjustavad. KSH raames teostatud loodusväärtuste inventuuri40 käigus tuvastati hõbekajaka pesitsemine DP ala idaosas hoonete katusel. Hõbekajaka näol on tegu urbaniseerunud ja linnakeskkonnas pesitseva liigiga. Ala kasutavad ka tavalised linnakeskkonnas elutsevad liigid nagu hallvares, kodutuvi, koduvarblane ning lisaks hõbekajakale ka naerukajakas ja merikajakas. Alal on vaadeldud ka ronka ja käblikut. Kuna DP alal on vähe puid ja põõsaid, siis puistute ja põõsastike linnustiku elupaigad alal praktiliselt puuduvad. Suhteliselt väikesed taimestunud tühermaa alad pakuvad võimalikke elupaiku maas pesitsevale lindudele. Tegu pole siiski kuigi soodsate elupaikadega, kuna valitseb suur pesarüüste oht alale pääsevate hulkuvate kasside näol. Sadama akvatooriumi ala ja DP ala piirkonna merealasid kasutavad veelinnud nagu erinevad partlased, kajakad ja tiirud. Kuna sadama alal looduslik rand puudub ja selle asemel on kaid ja kaldakindlustused ning häiringute tase on kõrge, siis arvestatavad ranniku- ja veelinnustiku pesitsus- paigad alal puuduvad. Kokkuvõttes on DP ala linnustik suhteliselt vaene ja ala väärtus linnustiku elupaigana üsna väike.

Kahepaiksetele sobivad sigimispaigad (sigimisveekogud) DP alal ja selle piirkonnas puuduvad seega tõenäoliselt puuduvad kahepaiksed alal. Seda kinnitab ka fakt, et inventuuri välitöödel kahepaikseid ei kohatud. Samuti puuduvad tõenäoliselt alal roomajad ja neile sobivad elupaigad.

KSH raames teostatud loodusväärtuste inventuuri aruanne on esitatud KSH aruande Lisa 4.

DP alal kultuurimälestisi ei asu. DP alaga piirneval Marati tn 14 kinnistul asub ehitismälestis Bekkeri laevatehase slipp (reg nr 8622) ning DP ala lähistel Kopliranna tn 14 kinnistul asub Bekkeri laevatehase tööliskasarmu, 1914. a (reg nr 8619). Kuna DP elluviimine nimetatud kultuurimälestisi ei mõjuta, siis KSH aruande ptk-s 6 neid ei käsitleta.

Põhjalikum keskkonna kirjeldus on toodud KSH VTK ptk-s 5 (vt KSH aruande Lisa 2).

40 Meeruse sadamaala loodusväärtuste inventuur. Aruanne. Skepast&Puhkim OÜ (27.09.2021)

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH aruanne

32 / 71

5. KSH sisu ja ulatus

5.1. Mõjuallikad

Mõjuallikate määratlemisel on lähtutud DP sisust ning DP tasandil käsitletavatest teemadest ja objektidest (vt ptk 2). Sellest tulenevalt on võimalikeks mõjuallikateks eelkõige objektid ja alad, mis mõjutavad või võivad mõjutada piirkonna keskkonnatingimusi seoses väikesadama ehitamisega ja käitamisega ning elanike arvu kasvu ja liikluskoormuse tõusuga.

Ehitusaegsed mõjuallikad:

 jahisadama- ja rannakindlusrajatiste (sh jahtklubi hoone, ujuvkaid, rannapromenaad) rajamine;

 jahisadama, hoonete ja taristuobjektide ehitamisega kaasnev müra, vibratsioon ja õhusaaste (tolm);

 ehitus- ja lammutusjäätmed.

Kasutusaegsed mõjuallikad:

 rajatav hoonestus (võimalik mõju vaadetele; ehituskeeluvööndi vähendamise vajadus, võimalike tuulekoridoride tekitatud häiringud DP alale);

 hoonestusala, jahisadama ja rannikuäärse ala kasutamine (sh väikelaevade liiklus, liikumis- teed, juurdepääsud, üleujutusohuga ala);

 planeeringualale langev ja sealt ärajuhitav sademevesi;

 liikluskorraldus ja transport (müra, õhusaaste).

Bekkeri sadamaala DP41 elluviimisega seonduvad võimalikud mõjud (koosmõju Meeruse DP alaga).

5.2. Mõju prognoosimise meetodite kirjeldus

Järgnevas tabelis (Tabel 1) on toodud valdkonna põhiselt mõju prognoosimeetodite kirjeldus.

Tabel 1. Mõju prognoosimeetodite kirjeldus

Valdkond Leviku/mõju prognoosimeetod

Müra ja vibratsioon Hindamisel lähtuti asjakohastest õigusaktidest, ekspertteadmistest, piirkonna maakasutusest, olemasolevatest teadmistest piirkonnas asuvate või sinna kavandatavate uute müra tekitavate objektide ja neilt lähtuva mürataseme kohta ning teostatud mürauuringu tulemustest. Perspektiivse Bekkeri segahoonestusala arendusega on arvestatud ulatuses, kuivõrd selle kohta on KSH aruande koostamise hetkel andmeid esitatud.

Õhusaaste Hindamisel lähtuti asjakohastest õigusaktidest, ekspertteadmistest, analoogsetest tegevustest ja nende mõjuhindamiste tulemustest ning mõjuallikate kohta esitatud andmetest. Bekkeri segahoonestusala arendusega ja Utilitas katlamaja tegevusega on arvestatud ulatuses, kuivõrd nende kohta on KSH aruande koostamise hetkel andmeid esitatud.

Elustik ja bioloogiline mitmekesisus

Hinnangu andmisel planeeringulahenduse mõju kohta elustikule ehk taimestikule ja loomastikule (sh linnustikule) lähtuti DP lähteseisukohtades esitatud tingimustest ja looduskaitseliste väärtuste inventuuri tulemustest.

41 Bekkeri DP on algatatud 22.08.2024, vt ptk 3.4

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH aruanne

33 / 71

Valdkond Leviku/mõju prognoosimeetod

Samuti analüüsiti läbi ja võeti arvesse keskkonnaregistrisse ja muudesse andmebaasidesse (Loodusvaatluste andmebaas, eElurikkus) koondatud info.

Mõju hindamisel bioloogilisele mitmekesisusele ning rohevõrgustiku toimimisele (mikrotasandi rohestruktuur) ja sidususele lähtuti eksperthinnangust, kaardimaterjalidest, seonduvatest planeeringutest ja andmebaasidest.

Merekeskkond (sh rannikuvee- kogumi seisund)

Eksperthinnangu aluseks olid varasemad uurimistööd ja seireandmed, nõuded väikesadamatele, veemajanduskava jm seonduvad dokumendid.

Üleujutusoht ja kliimamuutustega kohanemine

Eksperthinnangu aluseks olid Maa-ameti üleujutuste kaardirakendus, valdkondlikud arengukavad ja uuringud ning seonduvad õigusaktid.

Jääkreostus Hinnang anti DP ala kohta olemasolevate materjalide analüüsi põhjal.

Põhja- ja pinnavesi, sademevesi

Eksperthinnangu aluseks olid varasemad uurimustööd, keskkonnaregistri puurkaevude ja veekogude andmebaasid, valdkondlikud arengukavad jmt.

Inimese tervis, heaolu ja vara

Eksperthinnangu aluseks olid ala kohta koostatud liiklusuuring, mürauuring, seonduvad üld- ja detailplaneeringud jm arengudokumendid, samuti ekspertarvamused, mis annavad aluse hinnata mõju tervisele, heaolule ja varale (nt vibratsioon).

5.3. DP elluviimisest lähtuvad keskkonnaprobleemid seoses kaitstavate loodus- objektide ja Natura 2000 võrgustiku aladega

DP elluviimisega seonduvalt ei ole ette näha keskkonnaprobleeme ega keskkonnamõjusid, mis oleks seotud kaitstavate loodusobjektide või Natura 2000 võrgustiku alaga, kuna DP alal ega selle läheduses neid ei esine. Lähimad kaitsealused loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustiku ala asuvad piisavas kauguses (vt ptk 4), et DP alalt neile otsesed ega ka kaudsed mõjud ei ulatu. Lähim kaitseala (kaitsealune park) on Kopli kalmistupark, mis asub DP alast ca 400 m kaugusel ja lähim Natura 2000 võrgustiku ala, Paljassaare linnuala, asub DP alast ca 1,5 km kaugusel, väljaspool igasuguste võimalike mõjude tsooni.

5.4. Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus

Arvestades planeeringuala asukohta, sh kaugust riigipiirist, kavandatava tegevuse iseloomu, seost teiste asjassepuutuvate strateegiliste planeerimisdokumentidega ning eeldatavalt mõjutatavat keskkonda, siis ei ole tõenäoline, et kavandatava tegevusega võiks kaasneda oluline piiriülene keskkonnamõju ehk mõju mõne naaberriigi keskkonnaseisundile.

5.5. Mõjutatava keskkonna areng juhul, kui DP-d ellu ei viida

Juhul, kui DP-d ellu ei viida jätkab DP alal tegevust kaubasadam. Meeruse sadamaala kasutatakse laoplatsidena edasi, samuti jätkuvad sadamas erinevad puistekaupade laadimisoperatsioonid ja

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH aruanne

34 / 71

laievade lossimine ning raskeveokite liiklus läbi Bekkeri sadama ning piirkonna elamualade. Sadama arendus toimuks vastavalt arendaja arendusplaanidele. Kohalikele elanikele jätkuksid häiringuid müra, õhusaaste ja vibratsioon näol olemasoleval kujul, sadama edasiarendamisel ei ole välistatud ka häiringute suurenemine. Samas tuleb mainida, et koostatavas Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringus on avaliku ruumi arendamisel lähtutud mh põhimõttest, et mereäärseid alasid tuleb väärtustada ning avada mitmekesistades sealseid tegevusvõimalusi. Kinnise territooriumiga sadamaala tegevus seda põhimõtet ei toeta.

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH aruanne

35 / 71

6. Planeeringu elluviimisega kaasneva mõju hinnang

6.1. Mõju merekeskkonnale

6.1.1. Väikesadama rajamise mõju

DP-ga ei muudeta planeeringuala rannajoont, seega selles osas säilib olemasolev olukord. Planeeringulahendus42 lähtub olemasoleva Meeruse sadama kaide ja akvatooriumi paiknemisest ning uute kohtkindlate ehitiste rajamist merre ei kavandata. Ka rannapromenaad kavandatakse olemasolevale kaile/maa-alale. Jahtide jaoks olemasolevasse sadama akvatooriumisse planeeritud ujuvkaid ei mõjuta rannaprotsesse. Seega ei avalda kavandatav tegevus mõju planeeringuala rannajoonele nii ehitus- kui ka kasutusperioodil.

DP ei näe ette mereala täitmist ega süvendamist. Meeruse sadama akvatooriumi sügavused kaide ääres, mis on piisavad suurte kaubalaevade sisenemiseks ja sildumiseks43, sobivad ka väike- laevadele. Seega süvendus- ja kaadamistöid ei ole kavas teostada ning sellega seotud mõjusid merekeskkonnale ei esine.

Olemasolevasse sadama akvatooriumisse kaide/muuli äärde on planeeritud väikelaevade ujuvkaid. Ujuvkaid monteeritakse valmisdetailidest, kinnitatakse kalda (kai) külge ning ankurdatakse ajutiselt mere põhja. Neid võib vastavalt vajadusele eemaldada ja lisada. Ujuvkai ankurdamine sadama akvatooriumi põhja ei too endaga kaasa merepõhjasetete ulatuslikku levikut, seega ka toitainete ja võimalike põhjasetetesse akumuleerunud reoainete levikut.

Eeltoodud asjaoludel ei avalda väikesadama rajamine negatiivset mõju ka mereelustikule, sh merepõhjaelustikule.

6.1.2. Väikelaevaliikluse mõju

Meeruse DP seletuskirjas mainitakse lakooniliselt, et olemasoleva kai äärde on planeeritud väikelaevade sadam (ujuvkaid) ca 70 jahile. Sadamaseaduse kohaselt osutatakse väikesadamas sadamateenuseid 24-meetrise ja väiksema kogupikkusega veesõidukitele.

Sadamaga kaasnevad väikelaevade navigatsiooniküsimused, sadamat mõjutavad looduslikud tingimused ning väikesadam vajab sadamaga seotud infrastruktuuri ja superstruktuuri.44 Projekteerimise staadiumis tuleb väikesadama arendamine põhjalikult läbi mõelda, kaasates sadamaprojekteerijad. Täiendavate keskkonnakaitseliste uuringute läbiviimine ei ole vajalik, kuid arvestada tuleb keskkonnakaitse nõuetega sadamateenuste osutamisel (vt sadamaseaduse ptk 4). Soovitav on lähtuda väikesadamate soovituslikus teenusstandardis45 toodud külalissadama teenuste loetelust. Väikelaevadelt jäätmete vastuvõtt ja septitanki tühjendamise võimalus on keskkonna- kaitseliselt olulised, et reostust ei heidetaks merre.

Väikesadama tegevusest ei teki täiendavat liikluskoormust linnakeskkonnas, välja arvatud navigatsiooniperioodi alguses, kui toimub väikelaevade veeskamine, ning navigatsiooniperioodi lõpus, kui toimub väikelaevade veest väljavõtmine talvehoiustamiseks. Seejuures tuleb arvestada sellega, et slipi juurde oleks autodel ja vajadusel ka kraanal, mis paatide tõstmisega tegeleb, olemas vajalik juurdepääsutee. Slipi juurde kuulub üldjuhul ka parkla.46 Väikelaevade veeskamiseks ja veest

42 Meeruse sadamaala DP. Seletuskiri (saadud 18.10.2023) ja põhijoonis (seisuga 17.10.2023). K-Projekt AS 43 Vt sadamaregister www.sadamaregister.ee/sadam/327 44 Katerin Peärnberg. Tallinna rannikuala planeerimine ja sadamate funktsioonide muutumine Bekkeri ja Meeruse sadamaalade näitel. Magistritöö. Tallinna Tehnikaülikool, Eesti mereakadeemia 2021 45 https://parnu.ee/failid/linnavara/V2ikesadamate_standard2014.pdf 46 Katerin Peärnberg. Tallinna rannikuala planeerimine ja sadamate funktsioonide muutumine Bekkeri ja Meeruse sadamaalade näitel. Magistritöö. Tallinna Tehnikaülikool, Eesti mereakadeemia 2021

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH aruanne

36 / 71

väljavõtmiseks vajaliku slipi47 asukoht, jahisadama teenindusala, lühiajaline parkimine ja juurdepääsutee väikelaevade slipile asuvad kõrvalasuval Bekkeri sadamaalal.

6.1.3. Võimalik mõju rannikuveekogumi seisundile

Planeeringuala (sadama akvatoorium ja muulide piirkond) hõlmab väikest osa Kopli lahest, mis kuulub Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuveekogumisse (veekogumi kood EE_5; vt KSH VTK ptk 5.5.2).

2022. a seireandmete põhjal oli Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuveekogumi ökoloogiline seisund (ÖSE) fütoplanktoni ja põhjataimestiku bioloogiliste kvaliteedielementide järgi kesine. Füüsikalis-keemiliste (FÜKE) kvaliteedinäitajate alusel veekogumi seisundi hindamisel võeti arvesse viimase 6 aasta jooksul kogutud andmed (keskmine), mille alusel rannikuveekogum klassifitseerub kvaliteediklassi hea. 2022. a füüsikalis-keemiliste üldtingimuste (FÜKE) hinnang on kesine üldlämmastiku (Nüld) ja läbipaistvuse näitajate järgi. Viimaste aastate andmed näitavad FÜKE halvenemise trendi, kuid 6-aastase perioodi keskmist see veel ei mõjuta. Fütoplanktoni viimase 6 aasta väärtuste keskmist arvestades klassifitseerub kogum bioloogilise kvaliteedielemendi FÜPLA järgi klassi kesine ja sama klassi määratlevad ka 2022. a tulemused.48

Ülevaade Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuveekogumi seisundist 2012-2022 vt Tabel 2.

Tabel 2. Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuveekogumi seisund aastatel 2012-202249

Aasta Koond- seisund

Keemiline seisund (KESE)

Mittehea KESE näitaja

Ökoloogiline seisund (ÖSE)

Mittehea ÖSE põhjus

2012 kesine hindamata puudub kesine toitained

2013 halb hindamata puudub halb toitained

2014 halb hindamata puudub halb toitained

2015 kesine hindamata puudub kesine toitained

2016 halb hindamata puudub halb toitained

2017 halb halb Hg kalas, Pb vees, TBT settes

kesine eutrofeerumine, toitained

2018 halb halb Hg kalas, Pb vees, TBT settes

kesine eutrofeerumine, toitained

2019 halb halb PBDE ja Hg kalas, TBT settes

kesine eutrofeerumine, toitained

2020 halb halb PBDE ja Hg kalas, TBT settes

kesine eutrofeerumine

2021 halb halb PBDE ja Hg kalas, TBT settes

kesine eutrofeerumine

2022 halb halb varasemast PBDE ja Hg kalas, TBT settes

kesine eutrofeerumine, looduslik põhjus

Halba koondseisundit määrab veekogumi keemilise seisundi (KESE) hinnang. Halba keemilist seisundit põhjustavad polübroomitud difenüüleetrid (PBDE) ja elavhõbe (Hg) elustikus ning tributüültina ühendid (TBT) settes. Veekogumis üle määramispiiri avastatud ja seega survet

47 Siinkohal ei ole mõeldud vahetult planeeringuala piiri taga asuvat ajaloolist arhitektuurimälestiseks tunnistatud slippi 48 Eesti pinnaveekogumite seisundi 2022. a ajakohastatud vahehinnang. Keskkonnaagentuur (KAUR), 2023 https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite-seisundiinfo (külastus 09.11.2023) 49 Eesti pinnaveekogumite seisundi 2022. a ajakohastatud vahehinnang. Lisa 1. Eesti pinnaveekogumite koondseisundi, ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali ja keemilise seisundi 2022. a ajakohastatud hinnang. KAUR, 2023

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH aruanne

37 / 71

avaldavad veel 7 ühendit: antratseen50, kaadmium (Cd), plii (Pb), nikkel (Ni), perfluorooktaan- sulfonaat (PFOS), polüklooritud bifenüülid (PCB-d), heksabromotsüklododekaan (HBCDD). Vesikonnaspetsiifilistest ainetest ületavad määramispiiri arseen (As), baarium (Ba) ja kroom (Cr). Veekogumi hüdromorfoloogiline (HÜMO) seisund 2022. a seisuga on kesine.51

KSH läbiviimise käigus analüüsiti Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuveekogumi mittehea seisundi näitajaid ja põhjuseid ning kitsamalt Meeruse sadama akvatooriumi reostusnäitajaid (vt KSH VTK ptk 5.5.2 ja 5.5.3), samuti DP-ga kavandatavat merekeskkonda mõjutada võivat tegevust, ning jõuti järeldusele, et kavandatav tegevus ei mõjuta oluliselt merekeskkonda ega takista kõnealuse rannikuveekogumi hea seisundi saavutamist. Maakasutuse muutuse (kaubasadama asendamine segahoonestusalaga) tulemusena väheneb oluliselt maismaalt saasteainete merre sattumise tõenäosus52. Planeeringualalt ei lendu merre märkimisväärselt tolmu või muid saasteaineid, sest eeldatavalt tagatakse alal heakord ning teid ja muid pindasid puhastatakse regulaarselt (vt ptk 6.2.11). Tänavate korrashoid ning regulaarne puhastamine on oluline ka heljumisisalduse vähenda- miseks sademevees. Koos sellega väheneb oluliselt heljumi ja ka muude reoainete (nt raskmetallide) sattumine merekeskkonda hajureostuse näol. Kavandatava tegevusega ei juhita saasteaineid merre (sademevee kogumise ja puhastamise jaoks tuleb ette näha säästlikud lahendused, vt ptk 6.2.2). Reovesi on kavas juhtida ÜVK trassi ja suunata Tallinna heitveepuhastusjaama.

Kavandatava tegevusega ei kaasne muutuseid veekogumi hüdromorfoloogilises seisundis, sest DP- ga ei kavandata rannajoone (kaide paiknemise) muutmist ning puudub vajadus süvendamiseks ja mere põhja tahkete ainete paigutamiseks.

Järgnevalt on käsitletud keemiliste ühendite (Hg, Pb, PBDE, TBT), mille tõttu rannikuveekogum ei ole saavutanud head seisundit, võimalikku päritolu ning kavandatava tegevuse võimalikku osa seisundi mõjutamisel.

Elavhõbedat leidub keskkonnas nii metallilise elavhõbedana kui orgaaniliste ühendite koostises leiduva metüülelavhõbedana. Orgaanilisi elavhõbedaühendeid, nagu dimetüülditiokarbamiid ja etüülelavhõbe kloriid, leidub pestitsiidide, eelkõige fungitsiidide koostises ning tselluloositööstuste heitmetes. Veel satub elavhõbe keskkonda mitmete laborikemikaalidega, patareide koostisest, meditsiiniseadmetest ja -preparaatidest. Elavhõbe akumuleerub elustikku, mida näitavad vastavad kaladest tehtud analüüsid. Allikaid eraldi vaadates, ei ole neist lähtuv elavhõbeda kogus suur, kuid kokkuvõttes kujutab keskkonda viidud elavhõbe endast sageli küllalt suurt ohtu.53 Ei ole tõenäoline, et kavandatavalt elamu- ja ärifunktsiooniga segahoonestusalalt sattuks otse merekeskkonda elavhõbedat. Kuna KSH aruande koostamise ajal ei ole teada, millised tegevused kavandatavatel äripindadel toimuma hakkavad, siis saab ainult juhtida tähelepanu, et vastavad asutused/ettevõtted (nt laborid ja meditsiiniasutused), kus kasutatakse elavhõbedat sisaldavaid aineid ja seadmeid, peavad oma elavhõbedat sisaldavate jäätmete eest vastutama õigusaktides sätestatud korras ning asjakohaste meetoditega vältima elavhõbeda sattumist reovette ja selle kaudu merre.

Plii satub keskkonda mitmete tööstusharude heitmete ja toodanguga ning kaevandusjääkidega. Peamine maismaal ja atmosfääris leiduva plii allikas on pikka aega olnud autokütus. Looduslikult leidub pliid lubjakivis ja galeniidis54, kust see keemiliste protsesside tulemusena pinnasesse ja põhjavette vabaneb. Viimasel kümnendil on pliiühendite sisaldus keskkonnas hakanud vähenema. Suures osas on see tingitud pliiühendeid sisaldava autokütuse kasutamise keelustamisest paljudes riikides. Pliid leidub ka värvides ja pliiakudes, samuti vabaneb pliid atmosfääri näiteks kivisöe

50 Kuulub polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (PAH) hulka 51 Eesti pinnaveekogumite seisundi 2022. a ajakohastatud vahehinnang. Lisa 3. Eesti vooluveekogumite hüdromorfoloogilise seisundi 2022. a ajakohastatud hinnang. KAUR, 2023 52 OÜ-le Tallinna Bekkeri Sadam väljastatud vee erikasutusloas nr L.VV/330944 on vee erikasutuse iseloomustuses (loa väljaandmise põhjusena) loetletud: tuulega lenduvate puistekaupade nagu saepurugraanulid, graniitkillustik, teraviljasaadused, rapsiseeme, liiv, sool, sulfaadid, sojašrott, rapsišrott, paketeeritud kaubad, lubjakivikriit, freesasfalt, NPK väetiste lastimine ja lossimine Meeruse ja Bekkeri sadamates 53 Veekeskkonnale ohtlike ainete esinemine Eesti pinnaveekogudes, ohtlike ainete võimalikud allikad ja ettepanekud nende vähendamise meetmeteks. MTÜ Balti Keskkonnafoorum, Tallinn 2012 54 Galeniit, pliiläik, tinahall metalse läikega mineraal, peamine pliimaak (sisaldab pliid 86%). Vähesel määral leidub ka Eestis. Allikas: Eesti Entsüklopeedia http://entsyklopeedia.ee/artikkel/galeniit2

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH aruanne

38 / 71

põletamisel.55 Võttes arvesse plii esinemist ning selle keskkonda sattumise võimalusi, ei ole tõenäoline, et kavandatavast uusarendusest sattuks merekeskkonda olulises koguses pliid ja selle ühendeid, mis takistaks veekogumi hea seisundi saavutamist. Sõidukites kasutatakse tänapäeval pliivabu kütuseid, tööstust ja kaevandamist ning kivisöe baasil soojavarustust alale ei planeerita. Värvide ja pliiakude jäätmetena käitlemine on õigusaktidega põhjalikult reguleeritud ning nende järgimisel olulist keskkonnamõju ei teki.

Polübroomitud difenüüleetrid (PBDE-d) kuuluvad laiemasse broomitud kemikaalide klassi, mida kasutatakse leegiaeglustitena (nimetatakse ka broomitud leegiaeglustiteks). Polübroomitud difenüüleetreid võib leida peaaegu igast esemest, mis juhib elektrivoolu või on väga tuleohtlik, nt mööblivaht, telerikesta plast, olmeelektroonika, arvutite ja kodutehnika plastid. Kuumutamisel aeglustavad polübroomitud difenüüleetrid süttimist ja tõkestavad tule levikut. Kuigi leegiaeglustite kasutamine päästab elusid ja vara, püsivad PBDE-d keskkonnas ja akumuleeruvad elusorganismides. PBDE-d satuvad keskkonda kahe põhilise allika kaudu – broomitud leegiaeglusteid sisaldavate toodete tootmise ja käitlemise ning selliste toodete kasutuse kaudu. Kuna PBDE-d on oma keemiliste omaduste tõttu vees mittelahustuvad ja püsivad toatemperatuuril tahkes olekus, leidub neid keskkonnas kõige tavapärasemalt tolmu kujul, mis õhutranspordi toimel ladestub vees, pinnases ja võib samuti siseneda inimese kehasse. Kokkupuude erinevate looduslike teguritega viib PBDE-de lagunemiseni ühenditeks, millel on vähem broomi aatomeid, suurendades nende toksilisust ja bioakumuleerumise võimet.56 Segahoonestusala kavandava DP-ga ei ole võimalik mõjutada PBDE-de kasutamist ja keskkonda sattumist. Tegemist on oluliselt laiema tootmist, tarbimist ja jäätmekäitlust puudutava valdkonnaga.

Tributüültina (TBT) on varasemalt kasutatud laevakerede katmiseks mõeldud värvides biotsiidsete omaduste tõttu, et takistada organismide kasvu laeva kerel ja vältida kütusekulu suurenemist. Laialdane kasutamine veesõidukite kerevärvides viis selleni, et TBT (ning selle lagusaadused mono- ja dibutüültina) on globaalselt levinud mere- ja mageveekeskkonnas – vees, setetes ja elus- organismides. Käsitletavas veekogumis tuvastati kõrgeid TBT kontsentratsioone Tallinna lahe veest ja setetest Balti Laevaremonditehase dokkidega piirnevalt alalt, kuhu on laevakeredelt vana värvi eemaldamisel setetesse uhutud tinaorgaaniliste ühendite jäägid, mis on akumuleerinud pinnavee setetes. Võib eeldada, et TBT sisalduse puhul veekogumi setetes on tegemist ajaloolise reostusega.57 Kuna kaasaegsed laevavärvid ei tohiks enam sisaldada TBT-d kui veekeskkonnale prioriteetset ohtlikku ainet ning kavandatav väikesadam on mõeldud aluste sildumiseks, mitte laevakerede hooldustöödeks, siis ei suurenda kavandatava väikesadama rajamine ohtu merekeskkonnale ja veekogumi seisundile.

Kokkuvõtteks võib järeldada, et ei ole tõenäoline, et kavandatavalt segahoonestusalalt või väikesadama tegevusest satuks merekeskkonda veekogumi mittehead keemilist seisundit põhjustavaid aineid (Hg, Pb, PBDE, TBT) või eutrofeerumist põhjustavaid toitaineid.

Kumulatiivse mõju seisukohast võib välja tuua, et seoses kõrvaloleva Bekkeri kaubasadama maa- alale segahoonestusala planeerimisega ning kaubavedude asendumisega reisi- ja väikelaeva- liiklusega on tõenäoline, et reostuskoormus Kopli lahe veekeskkonnale kokkuvõttes võrreldes tänase olukorraga väheneb.

55 Veekeskkonnale ohtlike ainete esinemine Eesti pinnaveekogudes, ohtlike ainete võimalikud allikad ja ettepanekud nende vähendamise meetmeteks. MTÜ Balti Keskkonnafoorum, Tallinn 2012 56 Veekeskkonnale ohtlike ainete esinemine Eesti pinnaveekogudes, ohtlike ainete võimalikud allikad ja ettepanekud nende vähendamise meetmeteks. MTÜ Balti Keskkonnafoorum, Tallinn 2012 57 Veekeskkonnale ohtlike ainete esinemine Eesti pinnaveekogudes, ohtlike ainete võimalikud allikad ja ettepanekud nende vähendamise meetmeteks. MTÜ Balti Keskkonnafoorum, Tallinn 2012

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH aruanne

39 / 71

6.1.4. Merevee baasil kaugkütte- ja jahutusjaama rajamise ja kasutamisega seonduvad mõjud

Täiendatud planeeringulahenduse58 kohaselt on planeeringualal asuva katlamajaga (Kopliranna 47, pos 12) ühendatud tarbijad kavas liita Utilitas Tallinna kaugkütte põhivõrguga.

Detailplaneeringus on alternatiivse lahendusena planeeritud pos 10 soojuspumbajaam, mida kasutada planeeringuala kaugkütte- ja jahutuse allikana (soojuskoormus kuni 10 MW, jahutus- koormus kuni 7 MW). DP seletuskirja kohaselt saab kütteperioodil soojuspumbajaam kasutada soojuse allikana merd ning suvisel ajal soojuskoormuse puudumisel saab soojuspumbajaama kasutada kaugjahutuse tootmiseks. Kütteperioodil hoonetes tekkiva jääksoojuse saab samuti soojuspumbajaamaga võtta kaugküttevõrku kasuliku soojusena.

Planeeringus on ettenähtud sisenemiskohad soojuspumbajaama asukohas (DP joonisel pos 10 hoones, soojustorustik 2xDN200, jahutustorustik 2xDN400, merekontuuri torustik 2xDN500). Planeeritud elektriliitumine keskpingel võimsusega 3 MW. Järgmises (projekteerimise) staadiumis selgitatakse välja, milline soojuspumbajaam jääb piirkonna kaugkütte- ja jahutuse allikaks. Planeeritud kruntidele on DP-ga ette nähtud liitumispunkt kinnistu piiril. Hoonete (kruntide) soojuse ühendustorustiku asukohad täpsustatakse ehitusprojektis, kuna DP staadiumis on teadmata soojussõlmede täpsed asukohad.

Perspektiivset võimalust kasutada planeeringuala hoonete kaugkütteks ja -jahutuseks taastuv- energiaallikana merevett (merekontuuri paigaldamist merre) võib võrreldes täna fossiilkütustel (taastumatud energiaallikad) töötava katlamajaga väiksema mõjuga kliimamuutustele ja keskkonnale. Kuna planeeringuala kaugkütte- ja jahutuse allikas selgitatakse välja projekteerimise staadiumis, siis on soovitav vajadusel anda ka täpsem hinnang võimalikule keskkonnamõjule (ekspertarvamuse või KMH eelhinnanguna).

Kuna KSH aruande koostamise hetkel puuduvad vajalikud lähteandmed (tehniline projekt koostatakse projekteerimise etapis), siis täpsemat hinnangut võimalikule mõjule seoses jaama rajamise ja kasutamisega anda ei ole võimalik.

6.1.5. Võimalik koosmõju projekteeritava Bekkeri sadama lainemurdjaga

Meeruse ja Bekkeri sadamate arendaja Logman Invest AS kavandab Bekkeri sadama akvatooriumisse lainemurdjat. Selle kohta on koostatud eelprojekt59. Lainemurdja hoonestusloa taotluse juurde kuulub KMH eelhinnang60, mille koosseisus on hinnatud ka mõju teistele sadamatele61. Alljärgnevalt on kajastatud eelnimetatud hinnangute tulemusi.

Bekkeri ja Meeruse praegustest kaubasadamate aladest on plaanis kujundada terviklik sega- hoonestusala. Bekkeri sadama lainemurdja ala jääb sadamaalade arenguvisiooni kohaselt perspektiivsesse rannapromenaadi ja puhkeala piirkonda. Lainemurdja rajamine ei ole vastuolus tuleviku arenguvisiooniga.

Hoovused Meeruse ja Bekkeri sadama piirkonnas jäävad erinevate suundade tuulte korral (kiirus 6 m/s) alla 15 cm/s. Võrreldes teiste Kopli poolsaare sadamatega on projekteeritav lainemurdja oma mastaabilt väike (vt Joonis 9). Selle edeltipp ei ulatu kaugemale teiste sadamate rajatiste edelatippe ühendavast mõttelisest joonest. Seepärast ei suuda projekteeritav lainemurdja mõjutada hoovuste ringkäiku Kopli lahes ning seega ei mõjuta veemasside liikumist teistes sadamates. Kui lainemurdja oleks vähemalt kaks korda pikem, siis oleks võimalik rääkida mingisugusest mõjust, kuid praegusel hetkel see puudub.

58 Meeruse sadamaala DP. Seletuskiri (saadud 16.08.2024), Põhijoonis ja Tehnovõrkude koondplaan (seisuga 17.10.2023). K-Projekt AS 59 Bekkeri sadama lainemurdja ehitusprojekt. Eelprojekt. OÜ Estkonsult, töö nr 20-016, 2020 60 AS Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse KMH eelhinnang. Lemma OÜ, Tallinn 2021 61 Bekkeri sadama projekteeritava lainemurdja mõju hinnang teistele sadamatele. Lainemudel OÜ, töö nr 2134. Tallinn, 2021

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH aruanne

40 / 71

Kuna projekteeritav lainemurdja jääb teiste sadamate rajatiste edelatippe ühendavast mõttelisest joonest ida poole, siis selle mõju teiste sadamate lainekliimale on olematu. Mõju on siiski oluline Meeruse sadama läänekaile, mille maapoolne osa on projekteeritava lainemurdja valmimisel suurelt jaolt varjatud. See pole siiski täielikult varjatud, sest lainemurdja on kavas rajada madalaharjalisena, mistõttu kõrge veetaseme korral võivad lained üle joosta. Et Meeruse sadama omanikuks on Bekkeri sadama omanik, siis on need olud varasemalt läbi räägitud.

Bekkeri sadamasse projekteeritav lainemurdja peaks kaitsma sadama akvatooriumi Meeruse sadama läänekai välisküljel madalamas vees liikuva sette eest. Setete liikumine Meeruse sadamasse jääb muutumatuks, sest Bekkeri sadamast põhja pool on sügavasse vette ulatuvad sadamarajatised.

Joonis 9. Projekteeritava lainemurdja asukoht (punasega) Nutimere rakenduse kuvatõmmisel (28.10.2021). Allikas: Lainemudel OÜ, 2021

Lisaks ülaltoodud eelhinnangu tulemustele tuleb tähelepanu juhtida sellele, et Meeruse sadamaala DP-ga on projekteeritava Bekkeri sadama lainemurdja lähedusse kavandatud perspektiivne merekontuuri torustik alternatiivsesse soojuspumbajaama (vt ptk 6.1.4 ja DP tehnovõrkude koondplaan). Selle asjaoluga on soovitav arvestada nii lainemurdja kui ka merekontuuri torustiku projekteerimisel ja ehitamisel. Olulist negatiivset mõju merekeskkonnale seoses nende objektide lähestikku paiknemisega tõenäoliselt ei kaasne.

6.2. Mõju linnakeskkonnale

6.2.1. Põhjavesi

DP ala asub kaitstud põhjaveega alal ning põhjavesi on looduslikult väga hästi kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. DP alal puuduvad registreeritud puurkaevud. 2006. a puuriti üks 4,9 m sügavune hüdrogeoloogilise uuringu puurkaev nr PRK0019844. Lähimad puurkaevud

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH aruanne

41 / 71

PRK0000239 ja PRK0000236 asuvad DP alast 300-400 m kaugusel. Puurkaevud ammutavad vett 140 m sügavusest Kambriumi-Vendi põhjaveekogumist.

Kavandatav tegevus põhjavett ei mõjuta kuna, alal on põhjavesi kaitstud ning põhjaveekihte avavad puuraugud puuduvad.

6.2.2. Sademevee käitluse mõju keskkonnale

Sademeveena käsitletakse sademetena langenud ning ehitiste, sealhulgas kraavide kaudu kogutavat ja ärajuhitavat vett.

DP-ga on sademevesi ette nähtud immutada/taaskasutada ja ühtlustada kruntide piires enne lahkvoolselt kanaliseerimist. Võimalusel kasutada sademevett maastikukujunduses.

Kokku kogutud puhastatud sademevee suublaks on DP-s määratud meri. Suublasse juhitavale sademeveele on kehtestatud saasteainesisalduse piirväärtused ja suublasse juhtimise nõuded keskkonnaministri 08.11.2019 määrusega nr 61. Puhastatud sademevee suublasse juhtimiseks on veeseaduse (VeeS) § 187 p 6 kohaselt vajalik taotleda keskkonnaluba ning puhastamise tingimused ja nõuded seatakse loaga.

Tallinna sademevee strateegias aastani 203062 on toodud meetmed sademevee vooluhulkade ärajuhtimisega seotud probleemide lahendamiseks. Meeruse sadamaala DP kontekstis on asjakohane arvestada järgnevate meetmetega:

 Väljakujunenud sademeveekanalisatsiooniga piirkondades ei tohi lubada kõvakattega pindade pindala suurendada, kui selleks pole erilist vajadust ega ole tehtud vastavaid mudelarvutusi. Nii on võimalik vältida torustike rekonstrueerimise vajadust ja üleujutusi;

 Sademevee kokkuvooluaja pikendamine sademevee juhtimisega üle murupindade, kasutades vahemahuteid ja muid lahendusi, et vähendada vooluhulga tippe ja üleujutusohte;

 Vett läbilaskva pinnaga parkimisalade projekteerimine, parkimisaladel tekkiva sademevee suunamine haljasaladele parkimisaladele sobiva kalde, vahedega äärekivide jm lahenduste projekteerimisega;

 Uutes planeeritavates asumites lahendada sademevee kogumise ja ärajuhtimise probleemid, arvestades sademevee kui loodusliku ressursiga ja vältides eelvoolude ülearust koormamist;

Säästlik sademeveekäitlus jäljendab loodust ja selle peamine eesmärk on vähendada sademevee kiiret jõudmist kanalisatsiooni, eelnevalt hajutada ning immutada sademevett niipalju kui võimalik selle tekkekohas või selle lähedal. Olukorras, kus kliimamuutuste tõttu on sademete hulk ja valingvihmade intensiivsus kasvutrendis, on esmatähtis kokku kogutava sademevee hulga piiramine. Selleks tuleb hoiduda kõvakattega, vett mitte läbilaskvate pindade, rajamisest. Seetõttu on oluline, et planeeringualale kavandatavad kergliikluse alade ja parkimiskohtade aluspind võimaldaks sademeveel pinnasesse imbuda. Selline lähenemine tagab muuhulgas ka haljastuse ja loodusliku taimestiku hea seisundi säilimise tiheasustusaladel ning seeläbi aitab kaasa loodusliku mitmekesisuse suurenemise uuel elamualal.

Juhul, kui sademevee kanalisatsioon ei suuda piisavat hulka sademevett vastu võtta tekib oht, et valingvihmade korral tekib madalamates kohtades kõvakattega pindadele (nt tänavatele või maanteedele) üleujutus, mis võib ajutiselt takistada liiklust, tekitada ehitistele kahjustusi, rikkuda haljastust või voolata hoonete keldritesse. Kliimamuutusi on täpsemalt käsitletud ptk-s 6.2.6. Sademeveest vabanemiseks kasutatakse looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave, mis võimaldavad sademeveest vabaneda maastikukujundamise kaudu. DP alale on planeeritud rohealad, mida selleks otstarbeks kasutada saab. Kaasaegse linna- planeerimise põhimõtete kohaselt on aktsepteeritav haljasalade ajutine üleujutamine valingvihmade

62 Kinnitatud Tallinna Linnavolikogu 19.06.2012 määrusega nr 18 www.riigiteataja.ee/aktilisa/4090/3201/3041/2110123505.attachment.pdf#

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH aruanne

42 / 71

korral63. Haljastusprojekti koostamisel tuleb arvestada valingvihmade vee kogumise ja immutamise vajadusega.

Kokkuvõtvalt on vertikaalplaneerimise, projekteerimise ja haljastusprojekti koostamise käigus vaja leida lahendused, mis väldivad sademevee kokku kogumist, tagavad kogutud sademevee DP alal immutamise ja juhivad valingvihmade korral sademevee ajutistele imbumisaladele. Ainult nendest põhimõtetest lähtuv sademevee käitlus tagab planeeringualal jätkusuutliku ja looduslähedase haljastuse ning arvestab kliimamuutustega.

Meetmed sademeveekanalisatsiooni arendamiseks on toodud ka KSH aruande ptk-s 6.3.1.

6.2.3. Elustik ja bioloogiline mitmekesisus

Mõju taimkattele

Meeruse sadamaalal puudub looduslik ja ka väärtuslik poollooduslik taimkate. Slipi piirkonnas levivad murualad ja rohumaad, paiguti (peamisele ala lääne ja loodeosas) levib vähesel määral ruderaal- taimestikku ning planeeringuala kaguosas mere ääres kasvavad üksikud väiksemad lehtpuud. Valdavas osas on ala kaetud tehnogeensete pindadega, millel taimestik puudub. Arenduse käigus kaovad või teisenevad vähesed taimestunud alad. Kuna DP alal on väga vähe kõrghaljastust ning selle väärtus on suhteliselt madal, siis on mõjud kõrghaljastusele pigem väheolulised. Planeeringus kavandatu realiseerimiseks likvideeritakse 2 puuderühma ja 6 üksikpuud ning üks võsaala. Asendusistutuse arvestuse järgi tuleb likvideeritav haljastus kompenseerida kuni 111 istutatava haljastuse ühikuga.

Kaduva haljastuse korvab täielikult DP-ga kavandatu – alale rajatakse haljastuid ning kõrghaljastust, sh kujundatakse slipi ümbrusesse nn ringpark. Kavandatava haljastuse protsendiks on 30%, millele lisandub katusehaljastus. Planeeringuala haljastuslahenduses on uus kõrghaljastus suures osas planeeritud alale kavandatud tänavate ja hoonestuse äärde ning rannaäärsele promenaadile. Uushaljastus on kavandatud võimalikult kompaktsena hoonestuse ja tänavate piiritlemiseks. Rajatava haljastuse maht, iseloom ja hooldamise põhimõtted täpsustatakse ala kohta koostatava haljastuse projektiga. Kokkuvõttes suureneb võrreldes praeguse olukorraga haljastuse ehk taimkattega alade pindala. Paljukordselt suureneb kõrghaljastuse maht. Selle lisaks kavandatakse ka katusehaljastust.

Haljastuse rajamisel tuleb elurikkuse toetamise eesmärgil vältida suuremaid tihedalt niidetavaid murualasid eelistades liigirikkaid õistaimi sisaldavaid niidulaadseid kooslusi. Soovitatav on külvata või istutada rohttaimi, miss pakuvad nektarit ja õietolmu varakevadest hilissügiseni (oluline putukatele), samuti rajada tavamuru asemele lillemuru. Põõsastikud peavad olema eelistatult mitmeliigilised, sealhulgas sisaldama õitsevaid põõsaid.

Kokkuvõttes suureneb kavandatava tegevuse elluviimisel haljasalade pindala olulisel määral ning kõrghaljastuse maht paljukordselt. Elurikkust toetavate linnahaljastuse meetmete rakendamisel suureneb ka taimestiku mitmekesisus ning võime pakkuda elupaiku teistele elustiku rühmadele (nt linnud ja putukad). Kokkuvõttes avalduvad taimkattele olulised positiivsed mõjud.

Mõju loomastikule

DP ala näol on tegemist tehnogeense linnakeskkonnaga – sadama ja tööstusalaga ning püsivat väljakujunenud looduslikku loomastikku alal ei esine, kuna puuduvad sobivad elupaigad ning häiringute tase on kõrge. Ulukeist tuvastati halljänese esinemine alal, kelle näol on tegu urbaniseerunud liigiga, kes on Tallinnas suhteliselt levinud. Ulukite liikumist takistab sadamaala ümbritsev suhteliselt tihe võrkaed. Kuna ala imetajafauna on vaene ning sobivaid elupaiku vähe, siis arvestatavat negatiivset mõju imetajatele DP realiseerumisel ei kaasne.

63 Vt selgitav video www.delfi.ee/artikkel/94348367/selgitav-video-lihtne-pohjus-miks-eesti-tanavad-vihmaga-ule-ujutavad- aga-taani-omad-mitte

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH aruanne

43 / 71

DP alal domineerivad tehnogeensed pinnad, ehitised ning puudub looduslik rannik, ühtlasi on häiringute tase suhteliselt kõrge. Seetõttu puuduvad alal arvestatavad linnustiku elupaigad. DP rakendumine toob kaasa praeguste suhteliselt väheste taimestunud alade kao, kuid nende asemel rajatakse suuremal pindalal haljastuid ning kõrghaljastuse maht suureneb paljukordselt. Linnustikku toetab ka katusehaljastuse rajamine. Linnustikule mitmekesisuse toetuseks tuleb DP seletuskirja (6.2.1 Keskkonnakaitsealased nõuded) kohaselt kavandada hoonete kirde- ja/või kagukülgedele betoonmaterjalist tehispesad piiritajatele. Hoone kohta tuleb paigaldada 5-10 tehispesa ja DP alale kokku 90-100 tehispesa. Lisaks on soovitatav puudele paigaldada lindudele elupaiku pakkuvaid pesa- ja varjekaste. On tõenäoline et DP kavandatud linnaruum pakub linnalinnustikule rohkem elupaiku, kui praegune sadamaala.

Kuna tegu on rannikualaga, siis klaaspindadega hoonete rajamisel kaasneb lindude kokkupõrke oht. Selle ohu vähendamiseks on kavandatud spetsiaalseid meetmeid. DP seletuskirja (6.2.1 Keskkonnakaitsealased nõuded) kohaselt tuleb vältimaks lindude kokkupõrkeid ehitistega, mitte kavandada suuri klaaspindu või kasutada lahendusi, mis muudavad klaasi lindudele nähtavaks (nt kasutada klaasidel mustreid, frittklaasi, mattklaasi (peegeldus 0-10%), toonitud klaasi või klaasruudustikke). Kuigi mõningane kokkupõrgete risk seoses uue hoonestusega säilib, siis arvestades eelnimetatud leevendusmeetmeid ei avaldu linnustikule olulisi negatiivseid mõjusid.

Kokkuvõttes ei avalda kavandatav tegevus linnustikule olulisi negatiivseid mõjusid ning pikemas perspektiivis võib mõju olla pigem positiivne, kuna arenev kõrghaljastus loob linnustikule uusi elupaiku.

Seoses suhteliselt õistaimederikka jäätmaataimkatte kadumisega avalduvad mõjud putukafaunale ja tolmeldajatele. Eeldusel, et haljastuse rajamisel ja hooldamisel järgitakse elurikkust toetava linnahaljastuse põhimõtteid, siis pakub rajatav rohkelt kõrghaljastust sisaldav haljastus võrreldes praegusega vähemalt samaväärselt või rohkem elupaiku putukatele sh, tolmeldajatele.

Kokkuvõttes põhjustab kavandatav tegevus loodus- ja tehiskeskkonna ja sellest sõltuva loomastiku teisenemist, kuid ala üldine väärtus loomastiku jaoks ei vähene vaid pigem suureneb.

6.2.4. Mõju rohe- ja puhkealadele ning rohevõrgustiku toimimisele

Tallinna rohealade teemaplaneeringu64 kohaselt DP alal rohealad puuduvad, kuid DP ala naabruses on kaks roheala: Vasara tänava ümbruses paiknev haljasala ja Kopli lahe rannikul Meeruse sadama ja Stroomi ranna vahel paiknev tühermaa/haljasala. Mõlema haljasalaga on DP alal sidusus, kuid praegu on rohealad DP alast eraldatud sadamaala ümbritseva võrkaiaga. DP lahenduse kohaselt luuakse ühendus mõlema haljasala ja DP ala haljastuse vahel. Luuakse ka ühendus DP ala haljastuse ja Ankru tn elamukvartali sisese haljastusega. Koostatava Põhja-Tallinna linnaosa ÜP rohevõrgustiku kaardi kohaselt ei jää Meeruse sadamaalale ülelinnalise või linnaosa tähtsusega rohekoridore. Lähim ülelinnalise tähtsusega rohekoridor hõlmab Stroomi randa (Merimetsa roheala), Kopli kalmistuparki ja Paljassaare poolsaart.

DP-ga kavandatu ei vähenda rohealade pindala ega nende sidusust, vaid rajatavad haljastud koos kõrghaljastusega loovad alale mikrotasandi rohevõrgustiku, mis seostub ka DP ala naabruses paiknevate haljastutega. Seega on kavandatava tegevuse mõju rohevõrgustiku sidususele ja toimimisele positiivne.

DP-ga on alale kavandatud ca 413 korterit. Kõrvalasuva Bekkeri sadamaala väljaarendamisega lisandub piirkonda veel ca 1288 korterit. Seega kasvab piirkonna elanike arv märkimisväärselt ning suureneb ka piirkonna puhkealade vajadus ja kasutus. Oluline on seejuures DP alale piisavate puhkealade ja mänguväljakute kavandamine. DP põhijooniselt nähtub, et korterelamute juurde on haljasalale planeeritud ka mänguväljakud. DP seletuskirjas on toodud nõuded mänguväljakute ehitusprojekti koostamiseks, lisaks mänguväljakutele tuleb planeeringualal ette näha puhkealad. DP

64 www.tallinn.ee/et/ruumiloome/tallinna-rohealad

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH aruanne

44 / 71

alale planeeritavatele mänguväljakutele tuulte põhjustatavaid võimalikke häiringud on analüüsitud KSH aruande ptk-s 6.2.12.

Lähimad olemasolevad suuremad puhkealad asuvad Stroomi ranna piirkonnas ja Paljassaare poolsaarel. Lähedal asuvad ka Kopli kalmistupark, Kopli kasepark ja Süsta park. DP-ga rajatakse rannapromenaad, mis muudab võimaldab piirkonna elanikele kiiret ja mugavat ühendust Stroomi ranna ja Merimetsa puhkealaga. Seega võib eeldada, et uute segahoonestusalade väljaarendamine Meeruse ja Bekkeri aladel suurendab eelkõige Stroomi puhkeala külastuskoormust. Koostatava Põhja-Tallinna linnaosa ÜP KSH aruande65 kohaselt oli 2012. a Merimetsa parkmetsa külastajate arv päevas ca 800. Eelnimetatud KSH aruandes tehakse kohalikule omavalitsusele ettepanek seirata Merimetsa (Stroomi) pargi ja Paljassaare linnuala külastuskoormusi kord nelja aasta jooksul.

Kavandatava tegevuse elluviimisel lisandub piirkonda väiksemaid puhkealasid ning suureneb olemasolevate puhkealade kasutus. Merimetsa (Stroomi) pargi külastuskoormuse jälgimiseks on soovitatav teostada seiret vastavalt koostatava Põhja-Tallinna linnaosa ÜP KSH aruandes toodud ettepanekule.

6.2.5. Võimalik mõju seoses üleujutustega

Tallinnas on üleujutusohuga seotud oluliseks riskipiirkonnaks muuhulgas Kopli lahe äärne ala kuni Paldiski maanteeni (sh osa Meeruse sadama alast – vt KSH VTK ptk 5.6). Üleujutusohtu põhjustab looduslik merevee tõus ja inimtegevus. Viimane on seotud sademe- ja liigvee ärajuhtimise probleemidega linnas. Kuna Tallinnas on viimastel aastatel suurenenud nii sademehulk kui ka kõvakattega pindade osakaal, siis on vooluhulgad kohati suurenenud sedavõrd olulisel määral, et olemasolev süsteem ei suuda vett ära juhtida ja tekivad üleujutused. Tallinna tuletõrje- ja päästetööde valdkonna riskianalüüsis on kirjeldatud ülisuurt sademehulka kui algsündmust, millega võib kaasneda linna võimalik üleujutus (suurõnnetus). Teine oht on ülelinnaline 72-tunnine elektri- katkestus, mis omakorda põhjustab kanalisatsiooni pumbajaamade seiskumise korral linnas üleujutusi.66

Sademevee ärajuhtimisega seotud mõjusid on käsitletud KSH aruande ptk-s 6.2.2. Alljärgnevalt antakse hinnang kavandatavale tegevusele seoses merevee tõusuga seotud üleujutuse ja sellega kaasneva võimaliku ohuga.

Maa-ameti üleujutusalade kaardirakenduse kohaselt ei ulatu üleujutusala prognoositav ulatus esinemistõenäosuse 1x10 aasta jooksul korral (üleujutuse ABS kõrgus 1,62 m) planeeringualale, sest planeeringuala maapind on üleujutuse tasemest kõrgemal. Üleujutusala prognoositava ulatuse esinemistõenäosuse 1x50 aasta jooksul korral (üleujutuse ABS kõrgus 1,99 m) näitab kaardi- rakendus väikeses osas planeeringuala akvatooriumi äärsel alal üleujutuse võimalikkust (vt Joonis 10), sest praegu on viidatud joonisel lillaga tähistatud alal maapinna kõrgus kuni ca 25 cm alla 2 m (vastavad kõrgusmärgid on toodud ka DP põhijoonise aluseks oleval topo-geodeetilisel mõõdistusel).

Üleujutusega seotud risk on oluline, kui üleujutus esineb tiheasutusalal ja sellega kaasneb vähemalt üks allolevas tabelis (vt Tabel 3) kirjeldatud sündmus.67 Allolevas tabelis on antud hinnang nimetatud kriteeriumide asjakohasusele ja riski olulisusele Meeruse sadamaala DP kontekstis.

Koostatavas Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu seletuskirja ptk-s 7.5.1 on toodud üldised ehitustingimused üleujutusala riskipiirkondades.

65 viide KSH aruandes: Veersalu, T., Sepp, K. 2012. Paljassaare hoiuala naabrusesse koostatavate detailplaneeringute elluviimisega kaasneva Paljassaare hoiuala täiendava külastuskoormuse hinnang. Lõpparuanne. Eesti Maaülikool, Tartu 66 Tallinna sademevee strateegia aastani 2030. Kinnitatud Tallinna Linnavolikogu 19.06.2012 määrusega nr 18 67 Üleujutusega seotud riskide ajakohastatud hinnang. Tallinn 2018. Kinnitatud keskkonnaministri 10.02.2019 käskkirjaga nr 1- 2/19/105 https://kliimaministeerium.ee/ajakohastatud-uleujutusega-seotud-riskide-hinnang

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH aruanne

45 / 71

Joonis 10. Üleujutusala prognoositav ulatus esinemistõenäosuse 1x50 aasta jooksul korral (üleujutuse ABS kõrgus 1,99 m).68 Üleujutusala on näidatud lilla alana

Tabel 3. Hinnang üleujutusega seotud riski olulisusele käsitletava DP kontekstis

Jrk nr

Kriteerium (sündmus), mille korral loetakse üleujutusega seotud riski oluliseks69

Kriteeriumi asjakohasus ja riski olulisus Meeruse sadamaala DP kontekstis

1 Üleujutus takistab operatiivteenistuste (politsei, kiirabi, tuletõrje), haiglate, lasteaedade, koolide ja avalik-õiguslike hoonete tööd.

Ei ole asjakohane, sest planeeringualal ei ole ega kavandata ühiskondliku ehitise sihtotstarbega maakasutust.

2 Üleujutus ohustab keskkonna- kompleksloa kohustusega käitist või üle 2000 ie ala reoveepuhastit.

Ei ole asjakohane, sest planeeringualal ei ole ega kavandata keskkonnakompleksloa kohustusega käitist või üle 2000 ie ala reoveepuhastit.

3 Üleujutus vähendab I või II kaitsekategooria liigi levikut nende tuvastatud elupaigas, avaldab olulist negatiivset mõju Natura 2000 alale.

Ei ole asjakohane, sest planeeringualal ei esine I või II kaitsekategooria liike ning ei asu ega kavandata Natura 2000 ala.

4 Üleujutus hävitab või kahjustab kultuurimälestist.

Ei ole asjakohane, sest planeeringualal ei paikne kultuurimälestist.

68 Maa-ameti üleujutuste kaardirakendus (vaadatud 13.11.2023) 69 Üleujutusega seotud riskide ajakohastatud hinnang. Tallinn 2018. Kinnitatud keskkonnaministri 10.02.2019 käskkirjaga nr 1- 2/19/105 https://kliimaministeerium.ee/ajakohastatud-uleujutusega-seotud-riskide-hinnang

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH aruanne

46 / 71

Jrk nr

Kriteerium (sündmus), mille korral loetakse üleujutusega seotud riski oluliseks69

Kriteeriumi asjakohasus ja riski olulisus Meeruse sadamaala DP kontekstis

5 Üleujutus seab reaalsesse ohtu inimese elu või tervise.

Eesti oludes mõeldakse ohtu seadmise all olukorda, kui üleujutus jõuab inimese elukohani välja.

Juhul, kui DP elluviimisel tagatakse kogu planeeringualal maapinna kõrgus vähemalt 2 m, siis ei ole planeeringualal üleujutusohtu üleujutusala prognoositava ulatuse esinemistõenäosuse 1x50 aasta jooksul korral (üleujutuse ABS kõrgus 1,99 m). Sel juhul ei jõua eelnimetatud esinemistõenäosuse korral üleujutus ka inimese elukohani (planeeritud elamu- ja ärihooneteni). Hinnangu, kas üleujutusala prognoositava ulatuse esinemistõenäosuse 1x100 aasta jooksul korral (üleujutuse ABS kõrgus 2,14 m) ja esinemistõenäosuse 1x1000 aasta jooksul korral (üleujutuse ABS kõrgus 2,65 m)70 võib esineda reaalset ohtu inimese elule või tervisele, samuti kas selliste esinemistõenäosustega üleujutusalaga arvestamine on kõnealuse DP kontekstis asjakohane, peaksid andma inimese elu ja tervist ohuolukorras tagavad ametkonnad (see ei ole KSH ülesanne).

6 Üleujutus takistab liiklemist põhimaanteedel või tugimaanteedel.

Ei ole asjakohane, sest planeeringualal ei ole ega kavandata riigi põhi- või tugimaanteed.

6.2.6. Kliimamuutustega kohanemine ja kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärgid

Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 ja selle juurde kuuluv rakendusplaan71 võeti Vabariigi Valitsuse poolt vastu 02.03.2017.72 Maakasutuse ja planeerimisega seoses on arengukava eesmärk järgmine: tormi-, üleujutus- ja erosioonirisk on maandatud, soojussaare efekti on leevendatud, asustuse kliimakindlust on suurendatud, valides selleks parimad lahendused maakasutuses ja selle planeerimises.

Käsitletav planeeringulahendus annab kliimamuutustega kohanemiseks järgmised lahendused:

- tormi- ja merevee taseme tõusust tingitud üleujutusriskiga arvestamiseks on planeeringuala maapinda vaja tõsta vähemalt 2 m kõrguseni (see puudutab suhteliselt väikest akvatooriumi- äärset ala) – vt täpsemalt ptk 6.2.5. Hoonete ja rajatiste tormikindluse tõstmise vajadusega tuleb arvestada ehitusprojekti koostamise käigus;

- planeeringuala on hoonestatud ning kaetud kõvakattega pindadega (teed, platsid) ja haljasaladega, siis nii tuule- kui ka vee-erosiooni risk on sellega maandatud;

- haljasalade osakaalu suurenemisega suureneb vett läbilaskva maapinna osakaal. See võimaldab ehitusprojektis ette näha valingvihmade koormuse hajutamiseks vastavad ehituslikud meetmed (vt ptk 6.2.2);

70 Vt Maa-ameti üleujutuste kaardirakendus 71 Kliimamuutustega kohanemise arengukava (KOHAK) liidetakse uue koostatava keskkonnavaldkonna strateegiadokumendiga „Keskkonnavaldkonna arengukava aastani 2030“ (KEVAD). KEVAD hakkab sisaldama suuniseid kliimapoliitika üleste valdkondade poliitikate ja meetmete planeerimiseks ning arendamiseks. KEVADe vastuvõtmisel KOHAK eraldiseisva dokumendina kaotatakse 72 KLIM koduleht https://kliimaministeerium.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH aruanne

47 / 71

- kaubasadama olemasoleva asfaldiala asemel planeeritakse uus hoonestusala, kus on haljastuse osakaal oluliselt suurem võrreldes praegusega. Väheneb kõvakattega ala osakaal ja suureneb varju pakkuva kõrghaljastuse osakaal, mis loob eeldused soodsama mikrokliima väljakujunemiseks hoonestusalal ning siis ei ole planeeringualal enam tõenäoline ka soojus- saarte teke73,74. Sõltuvalt puu liigist ja vanusest (võra tihedusest ja suurusest) võib puu võra takistada olulise osa päikesekiirguse jõudmise maapinnale ja selle üleskuumenemise. Kuna uusarenduse alale istutatud puude kasvamine võtab aega, siis nende positiivne mõju on alguses väike, kuid see suureneb ajas.

Eelnimetatud meetmed suurendavad ka planeeringulahenduse kliimakindlust.

Analoogsed eesmärgid ja meetmete rakendamise vajadus on toodud ka Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kavas 2030 „Kliimaneutraalne Tallinn“75. Lisaks kliimamuutustega kohanemisele on oluliste eesmärkidena välja toodud järgmised kavandatava tegevuse seisukohast asjakohased suunad kliimamuutuste leevendamiseks: hoonestu kasvuhoone- gaaside (KHG) heite vähendamine, transpordi KHG heite vähendamine ja energiamajanduse KHG heite vähendamine.

Hoonete KHG heite vähendamiseks on DP-s toodud meede lähtuda projekteerimise staadiumis hoone konstruktiivsete ja tehniliste lahenduste kavandamisel energiasäästlike hoonete kontseptsioonist.

Transpordi KHG heite vähendamiseks on käsitletavas DP-s reserveeritud võimalus trammiliini toomiseks planeeritavasse uusarendusse ning loodud tingimused jalakäijatele ja kergliiklusele, mis loovad eeldused autost sõltumatuks eluviisiks ja autokasutuse vähendamiseks. Tänavate planeerimisel on arvestatud erinevate liikumisviisidega, sh rööbastransport. DP põhijoonisel on näidatud jalgrattaparklate võimalikud asukohad planeeritud hoonete juures, mis loob eeldused jalgrataste turvaliseks hoidmiseks ja aktiivsemaks kasutamiseks.

Energiamajanduse KHG heite vähendamine on tihedalt seotud hoonete KHG heite vähendamise meetmete rakendamisega (energia kokkuhoiuga). DP näeb ette hoonete soojavarustuse kaugküte baasil või alternatiivina soojuspumbajaama rajamise. Kuna viimase alternatiivi kohta täpsemad andmed selguvad projekteerimisel, siis käesoleval hetkel konkreetset mõju hinnangut anda ei ole võimalik. Kaugkütte variandi puhul võrreldes tänasega olukord paraneb, kuna heited vähenevad.

Täiendavad meetmed kliimamuutustega arvestamiseks ja kliimamõjude vähendamiseks, mille rakendamist tuleb kaaluda ehitusprojekti koostamisel, on esitatud ptk-s 6.3.5.

6.2.7. Ehituskeeluvööndi vähendamine

Detailplaneeringus taotletakse looduskaitseseadusest tuleneva ranna ehituskeeluvööndi (EKV) vähendamist planeeringu koostamisel täpsustatava ala ulatuses.

Ranna kaitse eesmärk on ranna eripära arvestava asustuse suunamine. Nii planeeringualal kui ka ümbruskonnas kulgeb olemasolev sadamate hoonestus veepiiril ning segahoonestus ranna lähedal.

Ehituskeeluvööndi vähendamise taotluse esitab ja vähendamise vajalikkust peab põhjendama kohalik omavalitsus. Keskkonnaamet on varem76 selgitanud et: keskkonnamõju olulisus ei ole argument ehituskeeluvööndi vähendamiseks nõusoleku andmisel, ehituskeeluvööndi vähendamise võimalikkuse analüüsimisel tuleb lähtuda ranna ja kalda kaitse eesmärkidest. Olulise keskkonnamõju

73 Linna soojussaar on ümbritsevast maapiirkonnast märkimisväärselt soojem linnastunud ala. Tegemist on satelliitpiltidelt arvutatud kiirgustemperatuuridega, millel on tugev seos nii maapinna kui ka õhutemperatuuriga. Kuupäevade valik on tehtud vastavalt suvistele kuumalainetele. Maa-ameti soojussaarte kaardirakendus näitab Meeruse ja Bekkeri sadamate maa-alal suuremate või väiksemate üle +30°C soojussaarte esinemist 2014. ja 2018. a juulis vt https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/soojussaared 74 Koostatav Põhja-Tallinna linnaosa ÜP seletuskirja ptk 2.15.5 Tabel 2 annab soovituslikud meetmed soojussaarte tekkeriski vähendamiseks, nt piirkonna avaliku ruumi kujundamisel kasutada veega seotud objekte (tiigid, purskkaevud) ja alternatiivseid sademeveesüsteeme. Kaaluda rohekatuseid suuremate hoonete puhul 75 www.riigiteataja.ee/aktilisa/4160/6202/1001/Kliimaneutraalne%20Tallinn%2012.pdf# 76 Keskkonnaameti 03.07.2020 kiri nr 6-5/20/9833-2 Muhu Vallavalitsusele

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH aruanne

48 / 71

puudumine aga ei tähenda, et tegevusel ei oleks kahjulikku mõju näiteks piirkonna ranna loodus- kooslustele ja lisaks77: ettepanekute analüüs lähtuvalt kalda kaitse eesmärkidest tehakse siis, kui planeeringu vastuvõtmise järgselt esitatakse EKV vähendamise taotlus koos omavalitsuse põhjendustega.

Ranna ja kalda ehituskeeluvööndit võib vähendada arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustuses. Seega juhul, kui ehituskeeluvööndit otsustatakse vähendada, on nii kohalik omavalitsus kui Keskkonnaamet olnud veendunud, et DP-ga kavandatud tegevusel ei ole olulist mõju ranna kaitse eesmärkide täitmisele. DP lahenduse mõju olulisust taimestikule on hinnatud KSH aruande ptk-s 6.2.3, mille kohaselt kavandatava tegevuse käigus suureneb taimestiku mitmekesisus ning haljasalade pindala olulisel määral ning kõrghaljastuse maht paljukordselt ning kokkuvõttes avalduvad taimkattele olulised positiivsed mõjud.

6.2.8. Jääkreostuse hinnang

Meeruse sadamaala on rajatud täitematerjalile ning ajalooliselt on seal tehtud tööstuslikke tegevusi ja hoitud potentsiaalseid reostavaid aineid, sealhulgas kütust, 1925. aastal.

Sadama tegutsemise käigus on ala kaetud kõvakattega (asfalti, betooni või killustikuga) ja käideldud puistematerjale. Täitepinnas koosneb mullast, liivast, põlevkivituhast, tellisetükkidest, veeristest ja lahmakatest. Pinnasevee sügavus on ca 1-2 m sügavusel maapinnast.

Tänaseks alal reostuskoldeid tuvastatud ei ole. Meeruse sadamaala täitepinnas vastab pinnase reoainete sisalduse osas elamumaale kehtestatud nõuetele78. Reostuse tekkimist välditakse reostus- tõrjemeetmete rakendamisega.

Jääkreostuse hinnangu aruanne on esitatud KSH aruande lisana (Lisa 5).

Keskkonnaregistri (2020) andmetel on pinnasereostust tuvastatud kõrvalasuval Bekkeri sadamaalal (jääkreostusobjekt koodiga JRA0000246, objekti staatus: kohalik). Pinnasereostus tuleb nõuete- kohaselt likvideerida enne Bekkeri sadamaala arenduse elluviimist: Täpsemad meetmed antakse vastava eksperthinnangu/mõju hindamise käigus.

6.2.9. Mõju inimese tervisele lähtudes mürast

Hindamise lähtealused

Välisõhus leviv müra võib põhjustada väsimust, töövõime langust ning kopsu-, südame- ja veresoonkonna haigusi. Inimeste tundlikkus müra suhtes on erinev, kuid üldiselt on tundlikumad lapsed, vanurid ja teatud krooniliste haiguste põdejad.

Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus (AÕKS), mille kohaselt eristatakse välisõhus leviva müra osas tööstusmüra ja liiklusmüra. Tööstusmüra on müra, mida põhjustavad paiksed müraallikad ning liiklusmüra regulaarne auto-, raudtee-, lennu- ja veesõidukite liiklus. Välisõhus leviva müra hulka ei kuulu olmemüra, meelelahutusürituste müra, töökeskkonna müra ning riigikaitselise tegevusega tekitatud müra.

AÕKS alusel on välisõhus levivale mürale seatud normtasemed79, mis jagunevad piirväärtuseks (suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid) ja sihtväärtuseks (suurim lubatud müratase uute üldplaneeringute aladel). Tööstus- ja liiklusmürale kehtivad erinevad normtasemed.

77 Keskkonnaameti 12.05.2021 kiri nr 6-5/21/8333-2 Jõgeva Vallavalitsusele 78 Keskkonnaministeri 28.06.2019 määrus nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ 79 Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH aruanne

49 / 71

Müra normtasemete kehtestamisel lähtutakse päevasest (7.00-23.00) ja öisest (23.00-7.00) ajavahemikust ning mürakategooriast, mis määratakse vastavalt ÜP maakasutuse juhtotstarbele (AÕKS § 57).

Koostamisel oleva Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu (ÜP) kohaselt on Meeruse DP ala määratud segahoonestusalaks (vt ptk 3.1), kuhu võib kavandada kaubandus- ja teenindusettevõtteid, äri- ja büroohooneid, elamuid, ühiskondlikke ehitisi, sh riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusi, keskkonda mittehäirivat väiketootmist jm linnalikku elukeskkonda teenindavaid funktsioone. Seega saab määrusest tulenevalt käsitleda seda kui III mürakategooria ala.

Projektialale lähimad olemasolevad eluhooned asuvad nimetatud ÜP kohaselt korterelamute alal, millele rakendub määrusest tulenevalt II mürakategooria.

Kuna tegemist on tiheasutusala ja olemasolevate hoonestatud aladega, siis rakendub neile AÕKS kohaselt müra piirväärtus (vt Tabel 4).

Tabel 4. Välisõhus leviva müra normtasemed. Allikas: keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71

Mürakategooria Aeg Müra piirväärtus LpA,eq,T

Liiklusmüra [dBA]

Tööstusmüra [dBA]

II kategooria – haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamumaa- alad, maatulundusmaa õuealad, rohealad

päev 60 651

60

öö 55 601

45

III kategooria – keskuse maa-alad päev 65 701

65

öö 55 601

50

1 – lubatud müratundliku hoone teepoolsel küljel

Ehitustegevusega seotud müra on normeeritud vaid õhtusel ja öisel ajal (ajavahemikul 21.00-7.00). Ehitusmürale rakendatakse kella 21.00-7.00 piirväärtusena asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset (vt Tabel 4). Päevasel ajal (7.00-21.00) ehitustöödest tulenevale tööstusmürale norm- tasemeid kehtestatud ei ole.80 Erand kehtib impulssmüra põhjustavate tööde osas (näiteks lõhkamine, rammimine), mida võib teha tööpäevadel kella 7.00-19.00.81

Planeeringute koostamisel tuleb tagada, et planeeringu elluviimisel ei ületataks piirkonna jaoks kehtestatud müra normtaset (AÕKS § 58). Müraallika valdaja peab tagama, et tema müraallika territooriumilt ei levi müra, mis põhjustaks mingile alale kuuluvat müra normtaseme ületamist (AÕKS § 59).

DP koostamise ja KSH läbiviimise käigus teostati mürauuring82, mille raames hinnati nii DP ala ehitus- kui ka kasutusetapis tekkiva müra mõju müratundlikele aladele83 ja hoonetele84. DP ala kasutusaegse müraolukorra hindamiseks teostati liiklusmüra modelleerimine. Müra modelleerimisel võeti arvesse nii auto- kui trammiliiklust ning arvestati ka koosmõju seoses kõrvalasuva Bekkeri sadamaala muutmisega segahoonestusalaks. Liiklusmüra arvutused teostati olukorrale 2040. a juhul, kui realiseerub ainult Meeruse sadamaala DP ning juhul, kui realiseeruvad nii Meeruse sadamaalale kui

80 Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 81 Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71. Lisa 1 82 Meeruse sadamaala detailplaneering. Keskkonnamüra hinnang. Kajaja Acoustics OÜ, 14.11.2023 83 Müratundlik ala on keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 defineeritud kui üldplaneeringu juhtotstarbega määratud ala, millele on kehtestatud müra normtasemed 84 Müratundlik hoone on sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ defineeritud kui elamud, hooldekandeasutused, tervishoiu-, laste- ja õppeasutused ning muud hooned, millele sama määrusega kehtestatakse müra suhtes kõrgendatud nõuded

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH aruanne

50 / 71

ka Bekkeri sadamaalale kavandatavad arendused. Mürauuringu raames anti ka soovitused mürataseme vähendamiseks. Käesolevas töös lähtutakse müra mõju hindamisel mürauuringu tulemustest ja selle käigus välja pakutud leevendusmeetmetest. Mürauuringu aruanne koos mürakaartidega on esitatud KSH aruande lisana (vt Lisa 6).

Müra mõju hindamisel võeti aluseks, et piirväärtusest madalam müratase ei sea ohtu inimese tervist (olulist negatiivset keskkonnamõju ei esine).

Kavandatava tegevusega kaasneb müra nii DP ala väljaehitamisel kui kasutamisel, mis mõlemal juhul on seotud eelkõige alal ja seda teenindavatel piirkonna tänavatel toimuva liiklusega, ehitusetapis ka ehitusmasinate tööga.

Ehitusaegne mõju

Ehitusmüra on olemuselt ajutine, st esineb ainult ehitusperioodi ajal ning ehitustegevuse lõppemisel lakkab. Müra põhjustavad teatud ehitustööd (nt puurimine, vaiade rammimine), müraallikateks on ka ehitamiseks kasutatavad masinad ja seadmed ning ajutiselt suurenenud liiklus. Liikluse suurenemine on seotud eeskätt (ehitus)materjalide sisse- ja väljaveoga.

Millised on ehitusaegsed müratasemed ja müra levik, ei ole võimalik prognoosida. Ehitustööd on asukohas ja ajas liikuvad, samuti on erinevatel töödel erinev müratase ning ajaline kestvus.

Ehitusseadustiku kohaselt tuleb ehitamisel arvestada mõjutatud isikute õigustega ning rakendada abinõusid nende õiguste ülemäärase kahjustamise vastu. Ehitamisega kaasneb paratamatult teiste isikute õiguste riive, mis väljendub ehitamisega kaasnevas müras, vibratsioonis, aga ka vaatevälja vähenemises ja muus häiringus. Taolisi riiveid tuleb mõistlikus ulatuses taluda, kuid riive tekitaja peab hoolitsema selle eest et riive oleks võimalikult väike. Ehitusaegse müra puhul tuleb jälgida mürataset nii ehitustegevusest mõjutatud elanikele kui ka ehitajatele endile mõjuvat müra taset.

Ehitustööde korraldamisel tuleb arvestada ehitusmürale kehtestatud müra normtasemetega ja korraldada tööd viisil, et tagatud on normidest kinnipidamine. Kuna DP ala vahetus läheduses asuvad korterelamud, siis öisel ajal tööde tegemisel tuleb arvestada, et müra võib elanikke häirida ka juhul, kui normtase on tagatud. Seega ei saa öisel ajal teha väga mürarikkaid töid (kasutada masinaid ja seadmeid müraemissiooniga LW = 115-120 dB). Samuti on soovitav vältida väga mürarikaste tööde teostamist puhkepäevadel. Ehitustöödega seotud peamine veokite liiklemine tuleb sättida päevasele ajale.

DP ala väljaehitamise aega DP seletuskirjas toodud ei ole, kuid arendajalt saadud info kohaselt on selleks hinnanguliselt ca 10 aastat. Kuigi ehitusaegne müra on olemuselt ajutine, on tegemist pikaajalise ehitustegevusega. Seetõttu on väga mürarikaste tööde teostamise vältimine öisel ajal ning puhkepäevadel eriti oluline, et häiringute talumine jääks mõistlikesse piiridesse ning piirkonna elanikele säiliks ka pikemaajaliselt hea/rahuldav elukeskkond.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt peab töökeskkonna müra, aga ka vibratsioon, olema sellise tasemega, et kahjulik toime töötajale oleks välditud või viidud võimalikult madalale tasemele. Töökeskkonna müra piirnormid, müra mõõtmiste korra ja tööandja kohustused mürast tingitud terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrusega nr 108 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord”.

Kokkuvõttes, kui ehitustööde läbiviimisel arvestatakse müra normtasemetega ja korraldatakse tööd viisil, mis põhjustavad võimalikult vähe häiringuid ümberkaudsetele elanikele, siis olulist negatiivset mõju ehitusaegse müraga seoses eeldada ei ole.

Kasutusaegne mõju

Pärast DP ala väljaehitamist on peamiseks müraallikaks piirkonnas auto- ja trammiliiklus. Lisaks auto- ja trammiliiklusele mõjutavad planeeringuala müraolukorda vähesel määral ka täiendavad müraallikad – planeeritava jahisadama ning võimaliku perspektiivse raudtee müra.

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH aruanne

51 / 71

DP ala kasutusaegse liiklusmüra modelleerimisel oli aluseks Meeruse ja Bekkeri sadamaaladele koostatud liiklusuuring85. Müratasemete arvutustulemusena (modelleerimise lähteandmed vt mürauuringu ptk 3.2) valmis neli kaarti päevase ning öise ajavahemiku jaoks. Eraldi modelleeriti stsenaariumid olukordadele kui realiseerub ainult Meeruse sadamaala DP ning kui realiseeruvad nii Meeruse sadamaala kui ka Bekkeri sadamaala DP-d. Müratasemete kaardid planeeritava olukorraga päevasele ja öisele ajavahemikule mõlema stsenaariumi liiklussageduse osas on esitatud mürauuringu lisas 1 (vt KSH aruande Lisa 6).

Mürauuringu tulemustest Meeruse DP alal nähtub, et:

- Ainult Meeruse DP realiseerumise liiklussageduse olukorras mõjuvad DP alal teeäärsetele hoonetele päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 60 dB ja öisel ajal Ln ≤ 50 dB;

- Nii Meeruse DP kui Bekkeri DP realiseerumise liiklussageduse olukorras mõjuvad DP alal teeäärsetele hoonetele päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 60 dB ja öisel ajal Ln ≤ 50 dB;

- Sisehoovides ja piirkondades, kus hooned tekitavad müravarjestuse, mõjuvad arvutuslikud müratasemed päevasel ajal ca Ld ≤ 50 dB ja öisel ajal ca Ln ≤ 45 dB.

Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud III kategooria piirväärtuse taseme nõuded on selliselt planeeritaval alal täidetud.

Laevade müra on peamiselt põhjustatud nende abimootorite või tehnoseadmete töötamisel tekkivast mürast, lisaks laadimis- ja lossimistegevused. Laevade sadamasse sissesõit, kai ääres ootamine ja lahkumine on arvestades üldisi müratasemeid vaikne tegevus (sadamasse tulek ja lahkumine on lühiaegsed tegevused) ja need ei kosta sadamaalalt oluliselt väljapoole. Väikelaevadest purjepaadid ja mootorita jahid olulist müra ei tekita. Müraallikateks on mootoriga varustatud väikelaevad: kaatrid, jahid, mootorpaadid ja jetid. Käesoleval juhul on tegemist jahisadamaga, mille keskkonna- müra mõjud sadamaalalt väljaspoole on minimaalsed. Väikelaevade sadamasse saabumisel ja lahkumisel tekkivad ekvivalentsed helirõhutasemed LAeq ja müra hinnatud tasemed Ld/Ln [dB] on madalad ning väikesadama ekspluateerimine ei põhjusta mürauuringu kohaselt olulist mürahäiringut. Siiski tuleb silmas pidada, et vesi on peegeldav pind ning üksikute mootorpaatide saabumine/lahkumine on kindlasti eristatav üldisest taustmürast. Sellega tuleb sadamapoolsete eluruumide akende heliisolatsiooninõuete kehtestamisel arvestada.

DP alast ca 700 m kaugusele põhja suunas on koostatava Põhja-Tallinna linnaosa ÜP kohaselt kavandatud perspektiivne raudtee, mis kulgeks mööda Maleva tänavat. Olulist mürahäiringut raudtee kasutamisel planeeringualale eeldada ei ole.

Lisaks DP alale avalduvale mõjule mõjutavad Meeruse ja Bekkeri sadamaalade arendused ka müraolukorda nende piirkonnas, eeskätt arendusaladele lähematel olemasolevatel elamualadel (Ankru, Vasara ja Marati tn äärsed korterelamud). Mürauuringu tulemustest nähtub, et:

- Ainult Meeruse DP realiseerumise liiklussageduse olukorras mõjuvad Ankru ja Vasara tn teeäärsetele olemasolevatele hoonetele päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 65 dB ja öisel ajal Ln ≤ 55 dB;

- Nii Meeruse DP kui Bekkeri DP realiseerumise liiklussageduse olukorras mõjuvad Ankru, Vasara ja Marati tn teeäärsetele olemasolevatele hoonetele päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 65 dB ja öisel ajal Ln ≤ 55 dB;

- Meeruse ja Bekkeri DP-de realiseerumise liiklussageduse olukorras mõjuvad Kopli tn teeäärsetele olemasolevatele hoonetele päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 70 dB ja öisel ajal Ln ≤ 60 dB (peamiseks müraallikaks Kopli tn).

85 Tallinn, Bekkeri ja Meeruse DP liiklusuuring. Stratum OÜ, 2021

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH aruanne

52 / 71

Kuna nii Ankru, Vasara kui ka Marati tn äärsed hooned asuvad vahetult sõiduteede läheduses, siis on nii kinnistu piiridele kui ka hoonete sõiduteepoolsel küljel arvutuslikult mõjuvad müratasemed sarnased. II mürakategooria öise aja piirväärtused on hoonete sõiduteepoolsel küljel täidetud ning aladel piiripealsed, kuid täidetud. Päevase aja piirväärtused hoonete sõiduteepoolsel küljel on piiripealsed, kuid täiedud ning aladel ületatud. Kopli tn teeäärsetele olemasolevatele hoonetele avalduv müratase ületab nii päevast kui öist piirnormi. Kui kaugele mingi taseme müra levib, on nähtav mürauuringus esitatud mürakaartidelt (vt Lisa 6).

Antud juhul piirnevad eelmainitud olemasolevad eluhooned vahetult sõiduteede ääres, osaliselt selliste teede ääres, mida täna kasutatakse tööstustegevusega seotud raskeliikluse poolt ning seega on liiklusmüra normtasemete täitmine õues keeruline, kuna juba täna on Kopli tn liiklussagedus märkimisväärne ning perspektiivis eeldatakse liiklussageduste tõusu (ka ilma Meeruse arenduseta, vt Lisas 6 esitatud mürauuringu ptk 4.2.1 joonis 4). Perspektiivis muutub olukord võrreldes tänasega siiski paremaks, kuna sadamaalal toimuv tööstustegevus likvideeritakse ning sellega seoses raskeliiklus kaob või väheneb märkimisväärselt. Kuna aga Kopli tn liiklussagedus on juba täna suur ning sellest tulenevalt ka müratasemed piirkonnas kõrged, siis on reaalse toimiva leevendus- meetmena mõistlik keskenduda siseruumide müratasemele ja tagada ehitustehniliste võtetega sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ toodud normtasemete tagamine. Ehituslikud võtted on eelkõige fassaadide (nt fassaadide renoveerimine, sobilikud materjalid ja heliisoleerivad kihid) ning avatäidete (nt uued sobiva heliisolatsioonivõimega aknad) heliisolatsiooni- võime suurendamine jms. Müratasemete vähendamiseks on ka muid võimalusi ning need (sh eelnimetatud võimalaused) on toodud KSH aruande ptk-s 6.3.8.

Konkreetseid tehnorajatisi ja -seadmeid DP-ga ei planeerita. Nende müra saab vähendada projekteerimise käigus. Kui ehitusprojekti koostamisel kavandatakse väliskeskkonda tehnoseadmeid (nt hoonete välisseintele või katustele väljatõmbeventilaatoreid, konditsioneere, soojuspumpasid vms), siis peab seadme müratase ning asukoht olema selline, mis ei põhjusta ülenormatiivset müra naaberaladel. Tagada tuleb vastavale mürakategooriale määratud tööstusmüra piirnormi täitmine.

DP seletuskirja kohaselt on planeeringuala soojaga varustamiseks kaks alternatiivi: liituda kaugküttega või soojuspumbajaama rajamine, mis soojuse allikana kasutab merevett. Kuidas DP ala soojusvarustus lahendatakse, täpsustatakse DP seletuskirja kohaselt projekteerimise staadiumis. Ka siinkohal tuleb silmas pidada, et kui lahendusega ette nähtud masinate ja seadmete tööga kaasneb müra teke ja levik välisõhus, siis ei tohi see põhjustada ülenormatiivset müra naaberaladel.

Kokkuvõttes, DP alal ei ole perspektiivses olukorras eeldada müra normtasemete ületamist nii juhul, kui realiseerub vaid Meeruse sadamaala arendus kui ka juhul, kui realiseeruvad nii Meeruse kui Bekkeri sadamaalade arendused. Jahisadama poolsete hoonete eluruumide akendele heliisolatsiooni kavandamisel tuleb arvestada väikesadamast lähtuva müraga. Kui Ankru, Vasara ja Marati tn äärsetele olemasolevatele eluhoonetele perspektiivis mõjuva müratasemete vähendamiseks rakendatakse leevendusmeetmeid ning tehnoseadmete valikul ja projekteerimisel arvestatakse vajalike müratasemetega, siis olulist negatiivset mõju välisõhus leviva müra näol inimese tervisele DP alal DP lahenduse realiseerimisel eeldada ei ole.

6.2.10. Mõju tervisele, heaolule ja varale lähtudes vibratsioonist

Ülemäärane ja kontrollimatu vibratsioon võib põhjustada ehitiste, masinate jt tarindite kahjustusi ning purunemist. Inimene tunneb pinnase kaudu levivat vibratsiooni valdavalt ruumides viibides ja kogu kehaga. Vibratsioon mõjub peamiselt närvisüsteemile ja veresoonkonnale, toime sõltub vibratsiooni tugevusest.

Pidades silmas eelkõige inimeste, elu- ja ühiskondlike hoonete kaitset, on sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ kehtestatud üldvibratsiooni piirväärtused. Ka seadmeid, masinaid ja muid vibratsiooniallikaid tuleb paigaldada, hooldada või kasutada sellisel viisil, et nende poolt tekitatud

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH aruanne

53 / 71

vibratsioon elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ei ületa nimetatud määrusega sätestatud piirväärtusi. Määruse nõudeid tuleb arvestada ka ehitusprojekti koostamisel.

Vibratsiooni võimalikku esinemist ning kaasnevat mõju hinnati KSH käigusi teostatud mürauuringu86 raames, millele käesolevas KSH-s ka tuginetakse. Vibratsiooni mõju on KSH läbiviimisel hinnatud üldiselt ning esitatud soovitused ja ettepanekud, millega ehitustööde kavandamisel ja nende teostamisel arvestada. DP staadiumis ei ole ehitusgeoloogilised tingimused ja ehitustehnoloogia teada, mistõttu täpsemat hinnangut ei ole võimalik anda.

Maapinna kaudu levivat vibratsiooni põhjustavad teatud ehitustööd (nt sulundseinade või vaiade rammimine, maapinna tihendamine vms) ja liikus. Autoliiklusega kaasnev vibratsioon võib olla tajutav suurema liiklussagedusega teede ääres juhul, kui elamu või muu vibratsiooni osas tundlik hoone asub vahetult tee ääres. Liiklusest tulenev vibratsioon sõltub suuresti teede olukorrast. DP ala piirkonna teede seisukord on hea. Heas seisukorras teede korral ei ole põhjust eeldada liiklusest tingitud vibratsiooni tasemeid, mis küündivad piirväärtuste lähedale või põhjustavad kahjustusi olemasolevatele hoonetele. Ka ei ole tavapäraste ehitustöödega üldjuhul eeldada sellist maapinna kaudu levivat vibratsiooni, mis põhjustaks hoonete purunemist või kahjustusi.

Sarnaselt mürahäiringu vähendamisele, tuleb ka vibratsioonist tuleneva häiringu vähendamiseks vältida vibratsiooni tekitavate tööde teostamist õhtusel ja öisel ajal ning puhkepäevadel ja kavandada ala teenindava raskeliikluse liikumine päevasele ajale.

Ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada ehitustöödega kaasneva võimaliku vibratsiooniga ning vajadusel võtta tarvitusele meetmed vibratsiooni kahjulike mõjude ennetamiseks. Olenevalt ehitustööde olemusest, saab vajadusel vahetult ehitusala lähedusse jäävatele müra- ja vibratsiooni- tundlikele hoonetele teostada ülevaatuse enne maapinna kaudu levivat vibratsiooni tekitatavate ehitustöid teostamist. Iseloomulikesse kohtadesse võib paigaldada „majakad“, mille abil saab hinnata, kas vibratsioon või vajumid on hoone tarindeid mõjutanud (nt kas praod hoonel on suurenenud). Pragude ohtlikkuse hindamiseks ehitistes kasutatakse põhiliselt pragudele paigaldatud paber- või kipsmajakaid.

Kuna perspektiivis lõpetatakse kaubasadama tegevus ka praeguse Bekkeri kaubasadama alal ning ala arendatakse segahoonestusalaks, siis kaubasadamaga seotud võimalikku vibratsiooni tulevikus ei esine.

Kokkuvõttes, kui ehitusprojekti koostamisel arvestatakse võimaliku vibratsiooniga ning ehitustööde läbiviimisel võetakse tarvitusele meetmed häiringu vähendamiseks, siis olulist negatiivset mõju seoses maapinna kaudu leviva vibratsiooniga eeldada ei ole.

6.2.11. Mõju inimese tervisele lähtudes välisõhu kvaliteedist

Hindamise lähtealused

Puhas välisõhk on inimese tervise seisukohalt üks olulisemaid keskkonnaelemente. Välisõhu saaste võib ärritada silmi ja kopse. Tolm koguneb ka kopsudesse ning mõju võib ilmneda pikema aja jooksul, põhjustades kopsude ja hingamisteede kahjustamist. Sarnaselt välisõhus levivale mürale, on inimeste tundlikkus ka õhusaasteaine suhtes erinev, sõltudes muuhulgas tervislikust seisundist. Välisõhu saaste suhtes on samuti üldiselt tundlikumad lapsed, vanurid ja teatud krooniliste haiguste põdejad (astmaatikud).

Välisõhu kvaliteeti reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus (AÕKS), mis seab välisõhu mõjutamise kohta esitatavad nõuded ning meetmed välisõhu kvaliteedi säilitamiseks ja parandamiseks. AÕKS alusel on kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtused ning lõhnaaine esinemise häiringu- tasemed87. Piirväärtuse ja häiringutasemete kehtestamise eesmärk on vältida, ennetada või vähendada saasteaine ebasoodsat mõju inimese tervisele või keskkonnale. Kui ületatakse saaste- ainetele kehtestatud piirväärtusi või lõhnaaineid esineb kogu aasta tundidest üle aasta lõhnatundide

86 Meeruse sadamaala detailplaneering. Keskkonnamüra hinnang. Kajaja Acoustics OÜ, 14.11.2023 87 AÕKS § 47 ja § 68

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH aruanne

54 / 71

osakaalu (lõhnaaine häiringutase vastuvõtja juures on 15% ja enam aasta lõhnatundidest), siis on tegemist olulise keskkonnahäiringuga.

Mõju hindamisel võetakse aluseks, et piirväärtusest madalam saasteaine kogus ja aasta lõhna- tundidest allapoole jääv lõhnaainete esinemine ei sea ohtu inimese tervist.

Õhusaasteainete levik sõltub oluliselt meteoroloogilistest tingimustest (tuule kiirus ja suund, õhutemperatuur, õhuniiskus) ning on seetõttu pidevalt muutuv. Meteoroloogilised tingimused nagu õhutemperatuur, tuule suund ja kiirus määravad ära saasteainete püsimise ja levimise õhus. Tuulise ilmaga on saasteainete kontsentratsioonid reeglina madalamad, mis on tingitud parematest hajumis- tingimustest. Mida tugevam tuul, seda rohkem on õhus turbulentseid keeriseid ning seda kiiremini õhusaaste hajub. Oluline saaste hajumist soodustav tegur on ka päikesekiirgus, mis tekitab maapinna soojendamise kaudu tõusvaid õhuvoole. Seega tekivad kohalikud õhusaaste probleemid peamiselt ebasoodsatel ilmastikutingimustel. AÕKS § 8 tähenduses loetakse ebasoodsateks ilmastikutingimusteks selliseid meteoroloogilisi tingimusi, mis võivad omavahelises lühiajalises koos- toimes põhjustada teatud piirkonna õhukvaliteedi halvenemist maapinnalähedases õhukihis. Sellised saasteainete akumuleerumist soodustavad tingimused võivad näiteks omavahelises koostoimes olla temperatuuri inversioon vahetult maapinnalähedases õhukihis, vertikaalse turbulentsi puudumine ja tuulekiirus 0-2 m/s.

Ehitusaegne mõju

Kavandatava tegevuse ehitusaegne mõju välisõhu kvaliteedile on seotud eeskätt ehitusmaterjalide transpordil ja ehitustöödel tekkiva tolmuga (tahked osakesed PMsum ja PM10).

Ehitustöödel tekkiva tolmu kogus ja levik sõltub nii ehitustegevuse asukohast, tööde olemusest, ajalisest kestvusest ja intensiivsusest, kasutatavast tehnoloogiatest, veokitest, käsitletavate materjalide olemusest ja kogusest ning ilmastikuoludest ja nendega arvestamisest tegevuste läbiviimisel. Üldjuhul piirdub ehitamisega kaasneva tolmu teke ja levik ehitusala ning selle lähialadega. Mõju on suurem ehitusala vahetus läheduses asuvatele ja selle suhtes nö avatud aladele (st, et nende ja ehitusala vahel ei ole teisi ehitisi või kõrghaljastust, mis õhusaasteainete levikut takistab/vähendab). DP ala piirkonna olemasoleva maakasutuse analüüs näitab, et ehitustegevusest on mõjutatud eeskätt DP alaga vahetult piirnev Ankru tn 13 korterelamu ning Ankru tn 11, Kopliranna tn 24, 26, 27b ja 41 ning Vasara tn 30 korterelamud, mis jäävad DP alast kuni ca 50 m kaugusele. Kaugemal asuvad korterelamud jäävad juba kaugemale ning teiste hoonete varju, mistõttu nendeni tolmu olulist levikut eeldada ei ole. Ühiskondlikke objekte DP ala vahetus läheduses ei asu.

Ehitusaegne mõju on olemuselt ajutine ning kaob pärast ehitustööde lõppu. Pidades silmas aga ehitustööde hinnangulist kestvust (ca 10 aastat), siis on tegemist pikaajalise ehitustegevusega. Seetõttu on lisaks oluliste negatiivsete mõjude vältimisele tähtis vähendada ehitusega kaasnevaid häiringuid maksimaalses võimalikus ulatuses, et tagada piirkonna elanikele pidevalt parim võimalik välisõhu kvaliteet.

Ehitusaegne mõju välisõhu kvaliteedile on leevendatav töökorralduslike meetmetega. Juhul kui ehitustegevused Meeruse ja Bekkeri arendusaladel peaksid toimuma samaaegselt, võib suureneda tolmu kontsentratsioon välisõhus. Seega tuleb vältida tuleb olukorda, kus mõlemal alal samaaegselt toimuvate tegevuste tulemusena toimub suuremas koguses tolmu õhku paiskamine ja levik piirkonna korterelamutele. Meetmed olulise mõju vältimiseks ja leevendamiseks on toodud KSH aruande ptk- s 6.3.7.

Arendaja sõnul soovtakse Meeruse ala arendamisega jätkata kohe pärast DP kehtestamist. Arvestades, et Bekkeri sadamaala DP on alles algatatud (Tallinna Linnavolikogu 22.08.2024 otsus nr 105), on võimalik, et ehitustegevuse alustamisel Meeruse DP alal jätkub Bekkeri kaubasadama alal veel siiski mõnda aega ka sadamategevus. Bekkeri kaubasadama tegevusega kaasnevateks põhilisteks saasteaineteks on tahked osakesed PMsum ning peenosakesed PM10, mida paisatakse välisõhku erinevate puistekaupade käsitlemisel (vt KSH VTK ptk 5.3.3). Bekkeri ja Meeruse kaubasadamatele koostatud välisõhku eralduvate saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projektist88

88 OÜ Tallinna Bekkeri Sadam välisõhku eralduvate saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekt. OÜ Adepte Ekspert, 2017

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH aruanne

55 / 71

nähtub, et Bekkeri kaubasadama peamised heiteallikad asuvad DP ala vahetust lähedusest eemal ning neist välisõhu paisatavate saasteainete mõju välisõhu kvaliteedile piirdub valdavalt heiteallikate lähiümbrusega. DP alal toimuva ehitustegevuse ja Bekkeris toimuva sadamategevuse mõju sellist kattumist, mis võiks koosmõjus põhjustada saasteainete õhukvaliteedi piirnormide ületamist ning olulist negatiivset mõju piirkonna välisõhu kvaliteedile, näha ei ole.

Ehitustegevusega nii DP alal kui ka koosmõjus Bekkeri sadama arendamisega võib suureneda liikluskoormus ehitusobjektile viivatel sõiduteedel. Samas ei pruugi see nii olla, kuna nii Meeruse kui ka Bekkeri kaubasadamates sadamategevuse lõpetamisel jääb ära neid teenindavate veokite liiklemine. Kas ja kui suur on muutus, ei ole käesoleva KSH läbiviimisel teada, kuna puudub info, milliseid veokeid, millises arvus ning millise liiklemise intensiivsusega ehitustöödel kasutatakse. Sõiduteedelt lähtuva õhusaaste levikule on iseloomulik, et saaste maksimaalsed kontsentratsioonid tekivad teepinna kohal ja hajuvad teest kaugemale liikudes kiiresti. Liiklusest lähtuv õhusaaste on aktuaalne eeskätt tee vahetus läheduses. Varasematele mõjuhindamistele tuginedes võib probleeme esineda kohtades, kus liiklussagedus on suurusjärgus ca 30 000-50 000 sõidukit ööpäevas89. Kuigi ehitustöödeks kasutatavate veokite arv ja liiklemise sagedus ei ole käesoleva KSH aruande koostamisel teada, siis sellisel tasemel liiklussagedust DP ala piirkonna sõiduteedel eeldada ei ole. Liiklusest lähtuv õhusaaste on lisaks liikluskoormusele seotud liikluse iseloomu ning sõidukite tehnilise seisukorraga. Mõju saab leevendada täiendavate kiirusepiirangute kehtestamisega ehitus- objektile viivatel teedel. Tähelepanu tuleb pöörata ka sõidukite tehnilisele seisukorrale – need peavad olema töökorras ja vastama kehtivatele normidele.

Välisõhu kvaliteeti mõjutavad ka ehitusalal kasutatavatest veokitest ja masinatest töö käigus eralduvad heitgaasid. Kui veokid ja masinad on tehniliselt korras ning kasutatavad kütused vastavad nõuetele, siis nendest tavapärase töö käigus eralduvate saasteainete kogused on väikesed ning ohtu inimese tervisele ei põhjusta. Ehitusmasinate kasutamisel tekkivate saasteainete heitkoguseid saab vähendada, kui vältida nende pikemaajalist põhjendamatut tühikäigul töötamist (seismist).

Teatud tööde teostamisel (nt asfaltkatte paigaldamisel) võib kaasneda lõhnaainete teke. Arvestades, et lõhnaainete teke on seotud vaid konkreetsete toimingute ja nende läbiviimise ajaga, mis valdavalt on lühiajalised, siis lõhnaaine esinemist üle aasta lõhnatundide osakaalu ning seega olulisi lõhna- häiringuid eeldada ei ole. Koosmõjus teiste piirkonna heiteallikatega lõhnahäiringu esinemist eeldada ei ole. Bekkeri kaubasadamas lõhnahäiringuid põhjustavaid kaupu ei käsitleta, samuti ei ole lõhna- häiringuid teada ka teiste piirkonda jäävate käitiste tegevustega seoses (keskkonnalubade andmetele tuginedes).

Välisõhu kvaliteeti võivad mõjutada ka avariilised juhtumid (liiklusavariid ehitusmaterjale ja jäätmeid vedavate raskeveokitega, avariid ehitustöödel kasutatavate seadmetega, tööks kasutatavate materjalide konteinerite purunemine vms), millega võib kaasneda saasteainete suuremas kontsent- ratsioonis keskkonda sattumine, samuti ebameeldiva ja ärritava lõhnaga aine levik (nt naftasaadusi sisaldavate materjalide keskkonda sattumisel). Avariiliste olukordade esinemise tõenäosust saab vähendada töödele kehtestatud ohutusnõuete järgimise ning liiklusohutuse tõstmisega.

Kokkuvõttes, kui ehitustööde teostamisel rakendatakse käesolevas aruandes toodud leevendus- meetmeid, kasutatakse heas korras ja kehtivatele normidele vastavaid masinaid ja seadmeid ning avarii juhtumisel likvideeritakse see kiiresti ja asjakohaselt, siis õhusaasteainete sellist teket ja levikut piirkonnas, mis seab ohtu inimese tervise, eeldada ei ole.

Kasutusaegne mõju

DP ala kasutamise mõju välisõhu kvaliteedile on seotud taristuobjektidel (DP ala piirkonna sõidu- teedel ja DP ala sisestel tänavatel) ning jahisadamas toimuva liikluse ja DP alal.

Piirkonna välisõhu kvaliteedi mõjutamist Bekkeri kaubasadama poolt perspektiivis ei esine, kuna ka Bekkeri kaubasadam arendatakse segahoonestusalaks. DP ala kasutusaegset välisõhu kvaliteeti võib mõjutada Bekkeri sadamaalal veel toimuv ehitustegevus (kui see Meeruse segahoonestusala

89 Õhusaaste mõõtmine põhimaanteel 4 Topi – Kanama lõigul 2020. aastal. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Maanteeameti tellimusel, 2020

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH aruanne

56 / 71

kasutusele võtmisel veel jätkub) ning hiljem (Bekkeri segahoonestusala valmimisel) ka sealsetel taristuobjektidel ja jahisadamas toimuv liiklus.

Eesti põhimaanteede puhul, kus liiklussagedused on kõrgemad kui DP alal ja selle piirkonnas, aastaks 2040 prognoositud suurimad liiklussagedused (hinnanguliselt on liiklussagedus kõrgeim Kopli tn Sõle-Vasara ristis: 17 230 sõidukit/ööpäevas Meeruse DP ala täismahus realiseerumisel90), on läbi viidud nii õhusaaste modelleerimisi kui ka teostatud õhusaaste mõõtmisi. Tulemustest on ilmnenud, et kõigi saasteainete aastakeskmised saastetasemed on oluliselt väiksemad aastakeskmistest piirväärtustest. Piirväärtuste lähedale võivad ulatuda (või neid ületada) NOX ja tahkete osakeste lühiajalised tasemed ning seda eelkõige tee alal ja teelähedases tsoonis, ca 20-30 m teest91, 92. Liiklusega kaasnevatest õhusaasteainetest ongi üldjuhul kõige kõrgema normilähedasema esinemis- sagedusega NOX. Inimese tervisele ohtlikuks loetakse eelkõige kütuse põlemisel tekkivaid eriti peeneid osakesi (PM2,5). Nagu on toodud eespool ehitusaegse mõju osas, siis sõiduteede osas võib liiklusest lähtuvalt probleeme tekkida kohtades, kus liiklussagedus on suurusjärgus ca 30 000– 50 000 sõidukit ööpäevas. Sellisele tasemele liikluskoormus DP alal ja piirkonnas ei kasva ning seega õhusaasteainete kontsentratsioone, mis seaks ohtu inimese tervise, eeldada ei ole. Sõidukite liiklemisest tulenevat mõju välisõhu kvaliteedile aitavad vähendada ka kiirusepiirangud, mis DP alal ja piirkonnas eeldatavasti ka rakenduvad. Transpordi valdkonnas on üldiselt täheldatav välisõhu kvaliteedi oluline paranemine võrreldes 2005. aastaga, st et saasteainete sisaldused välisõhus on olnud langustrendis või stabiilsel tasemel, kus kõikumine on maksimaalselt paari µg/m3 piires93.

DP seletuskirja kohaselt kavandatakse DP alale ca 70 kohaline jahisadam. Jahisadama kasutamise mõju välisõhu kvaliteedile on seotud väikelaevade sadamasse saabumise ja sadamast lahkumise ning pardataguste töödega (laevakere värvimine). Välisõhu kvaliteeti mõjutavad eeskätt kütuse põlemisel tekkivad saasteained, võimalik on ka ebameeldiva lõhna teke ja levik. Kõik eelnimetatud tegevused ei toimu pidevalt, tegevuste kestvus on lühiajaline ning kaasnev mõju seega ajutine. Kui veesõidukid on tehniliselt korras ning kasutatavad kütused vastavad nõuetele, siis nendest tavapärase töö käigus eralduvate saasteainete kogused on väikesed ning ohtu inimese tervisele see ei põhjusta. Lisaks paikneb sadam looduslikult hästi ventileeritavas rannaalas. Olulist negatiivset mõju seoses jahisadama kasutamisega piirkonna välisõhu kvaliteedile eeldada ei ole. Samuti ei ole näha olulist negatiivset mõju koosmõjus Bekkeri sadamaalale kavandatava jahisadama tööga.

Kopliranna tn 47 kinnistul asuva katlamaja näol on tegemist olemasoleva Utilitas Tallinn AS-ile kuuluva katlamajaga, millele on väljastatud keskkonnaluba nr KL-51006394 paiksetest heiteallikatest saasteainete välisõhu heitmiseks. AÕKS kohaselt peab paikse heiteallika käitaja peab tagama, et heiteallikast saasteainete väljutamisel (eraldiseisvalt või koosmõjus teiste piirkonna heiteallikatega) ei ületata saasteainete õhukvaliteedi piirväärtusi väljaspool käitise tootmisterritooriumi ega tekitata lõhnaaine esinemise häiringutaseme ületamist. Katlamajale väljastatud keskkonnaloa andmise korraldusest95 ja LHK projekti raames teostatud hajumisarvutustest96 nähtub, et välisõhku väljutavate saasteainete osas väljaspool katlamaja tootmisterritooriumi heite piirväärtuste ületamist ei esine. Sealjuures on arvestatud ka koosmõju teiste piirkonda jäävate paiksete heiteallikatega. Saasteaineid, mis võiksid põhjustada olulist lõhnahäiringut, katlamaja ei emiteeri. Olulist negatiivset mõju olemasolevast katlamajast DP ala välisõhu kvaliteedile seega ei tulene. Katlamaja on AS Utilitas Tallinn 12.07.2024 esitatud kirja nr 30002-7/89 kohaselt plaanis 2025. a sulgeda.

90 Tallinn, Bekkeri ja Meeruse DP liiklusuuring. Inseneribüroo Stratum, 2021 91 Harju maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering "Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 12,0-44,0" ja Raplamaa maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering "Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi täpsustamine km 44,0-92,0". KSH aruanne/tulemuste analüüs. OÜ Hendrikson&Ko, 2013 92 Õhusaaste mõõtmine põhimaanteel 4 TopiKanama lõigul 2020. a. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Maanteeameti tellimusel, 2020 93 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020-2030. Keskkonnaministeerium, 2019 https://kliimaministeerium.ee/energeetika-maavarad/valisohk/ohusaasteainete-vahendamise-programm 94 Kehtiv alates 15.02.2021. Kättesaadav: KOTKAS keskkonnalubade infosüsteem, seisuga 14.11.2023 95 Keskkonnaameti 15.01.2021 otsus nr DM-112243-7 96 Teostaja Lemma OÜ, 2020

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH aruanne

57 / 71

DP seletuskirja kohaselt lahendatakse detailplaneeringus kavandatud hoonete soojusvarustus kaug- kütte baasil. Alternatiivina on seletuskirjas kirjeldatud ka soojuspumbajaama rajamist, mis soojuse allikana kasutab merevett. Kuidas DP ala soojusvarustus lahendatakse, täpsustatakse DP seletuskirja kohaselt projekteerimise staadiumis.

Kokkuvõttes ei ole DP ala kasutamisel eeldada olulist negatiivset mõju piirkonna välisõhu kvaliteedile. Meeruse ja Bekkeri kaubasadamas sadamategevuse lõpetamisel ning alade arendamisel segahoonestusalaks on eeldatavasti pigem positiivne mõju piirkonna välisõhu kvaliteedile, kuna perspektiivis jääb ära kaubasadamatest lähtuv õhusaaste, mis olemasolevas olukorras piirkonna välisõhu kvaliteeti enam mõjutab. Nii Meeruse kui Bekkeri DP alade väljaarendamine toob küll kaasa liikluskoormuse tõusu piirkonnas, kuid liiklusest lähtuvad inimese tervisele eelkõige ohtlikuks peetavate saasteainete kogused on väiksemad võrreldes kaubasadamates tekkivate kogustega.

6.2.12. Tuulekoridoridega arvestamine ja tuulte võimalik mõju DP alale

DP lähteseisukohtades oli esitatud nõue analüüsida Ankru ja Vasara tänavate mõtteliste pikenduste linnaehituslikku lahendust, arvestada vaadete ja võimalike tuulekoridoridega ning kaaluda tänavate lõpu hoonestamata jätmist või lõpetada vaatesiht sobivate hoonetega. DP seletuskirja ptk-s 7.6 on märgitud, et tingimusega on arvestatud: Ankru tänavat on pikendatud paralleelselt slipiga mereni ning tee ja slipi vahele on kavandatud uus kõrghaljastus, et vältide tuulekoridori teket, aga samas oleks antud peatänavalt tagatud vaated merele.

Tuulekoridoride mõjuga arvestamise hindamiseks on KSH aruande koostamisel lähteandmeteks kasutatud Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu KSH aruande97 tabelis 3.2 esitatud Harju maakonna tuulte suuna ja tuulevaikuse esinemise sagedusi (%), mille alusel on koostatud tuuleroos (Joonis 11). Kõige sagedamini esinev tuulesuund on SW (19,2%) ja kõige sagedamini esinevad tuulekoridorid lisaks SW suunale on sektorid SW-W ja SW-S, mille geomeetrilisi telgi illustreerib Joonis 12.

Joonis 11. Harju maakonna tuulte suuna ja tuulevaikuse esinemise sagedused (%), ehk Harjumaa tuuleroos

Joonis 12. Suurima esinemissagedusega (lisaks SW suunale) tuulekoridorid: SW-W sektor ca 14% ja SW-S sektor ca 17%

Neid tuulesuundi ja koridore arvestades on koostatud graafiline hinnang DP lahenduses pakutud hoonestusmahtude asetusele. 1-korruselisi hooneneid ei ole barjääridena arvestatud. Samuti ei ole arvestatud kõrghaljastusega, kuna see avaldab mõju tuulekiirusele vaid täiskasvamiskõrguseni jõudmisel, mida ei ole oodata arenduse valmimise järgsetel aastatel.

Graafiline hinnang on koostatud eraldi prevaleeruvale tuulesuunale SW (vt Joonis 13) ja eraldi kahele suurima esinemissagedusega üldistatud koridorile (vt Joonis 14). Hinnangu tulemusena on välja toodud riskialad hoonete vahel ja läbivad tuulekoridorid.

97 Põhja-Tallinna linnaosa ÜP KSH aruanne. OÜ Alkranel. Eelnõu seisuga 22.03.2022

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH aruanne

58 / 71

Nagu hinnangust nähtub, esineb DP alal mitmeid riskialasid, kus tuule mõjul võivad tekkida arvestatavad keskkonnahäiringud. Prevaleeruvate tuulesuundade suhtes paralleelselt või väikese nurga all olevate elementide suur osakaal DP lahenduses tekitab läbivate tuulekoridoride riski. Tuulesuunaga samal teljel või sellega risti olevad haljastuse read ei avalda eeldatavasti suurt mõju tuule kiirusele. Arvestades, et mitmes riskialas paiknevad DP lahenduse järgi mänguväljakud ja et mere vahetu lähedus võib veelgi suurendada tuule negatiivset mõju elukeskkonnale, on soovitatav viia läbi tuulte modelleerimine vastavas tarkvaras või tuulestendil ning DP koostamise käigus leida lahendused tuule mõju leevendamiseks tuginedes tuule modellerimise tulemustele.

Joonis 13. Prevaleeruvast tuulesuunast SW tingitud läbivad koridorid (must nool) ja riskialad (punane viirutus)

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH aruanne

59 / 71

Joonis 14. Suurima esinemissagedusega üldistatud koridoride kattuvus, läbivad koridorid (must nool) ja riskialad (punane viirutus)

6.2.13. Elanikkonna heaolu ja tervis

Meeruse sadamaala DP-ga kavandatakse tänase kaubasadama alale segahoonestusala, mille alusel avatakse juurdepääs merele, määratakse ehitusõigus äri- ja eluhoonete ehitamiseks, rajatakse alale uut kõrghaljastust, rannapromenaad ja mänguväljakud. Kaubasadama tegevuse asendumine kvaliteetse elukeskkonnaga on positiivse mõjuga piirkonna elanikele, kuna kaovad kaubasadama tegevusest tulenevad häiringud (raskeveokite müra, vibratsioon, tolm).

Uute eluhoonete kavandamisel on oluline tagada peamiste teenuste kättesaadavus piirkonnas – töökohad, lasteaed, kool, ühistransport, kauplused jne. Planeeringualale lähim kool, Tallinna Kunstigümnaasium, asub teisel pool Kopli tänavat ca 600 m kaugusel. Kunstigümnaasiumi kõrval asub Kopli Lasteaed. Läheduses asub ka Lasteaed Maasikas (ca 300-400 m kaugusel, Vasara tn 18). Koplis asuvad ka spordiklubid ja Põhja-Tallinna Noortekeskus. Lähim raamatukogu, Pelguranna raamatukogu, asub Kopli kalmistupargi lähistel. Lähim kauplus asub ca 600 m kaugusel Kopli tn ääres. Arvestades, et Meeruse ja Bekkeri arendusalade realiseerimisel kasvab piirkonna elanike arv märkimisväärselt, tekib mh vajadus täiendavate haridusasutuste järele. Piirkonna kool-lasteaed on kavandamisel kõrvalasuva Bekkeri sadamaala arenduse raames. Koostatav Põhja-Tallinna linnaosa ÜP näeb lisaks ette lasteaia vajaduse Meeruse piirkonnas. Koostatava ÜP kohaselt tuleb DP koostamisel lähtuda 15-minuti linna planeerimise kontseptsioonist, mille järgi elanike igapäeva- tegevused ja -teenused (elu-, töö-, haridus-, vabaaja veetmise ja kaubandusfunktsioonid) on 15-

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH aruanne

60 / 71

minuti jalgsikäigu kaugusel, et vähendada sundliikumist. Seetõttu on Bekkeri ja Meeruse arendus- aladel kvaliteetse elukeskkonna tagamiseks oluline, et kõik vajalikud teenused oleks piirkonnas kaetud ja vajadusel DP-dega nende jaoks ala määratud.

Kavandatava tegevuse elluviimisel lisandub piirkonda mänguväljakuid ja väikseid puhkealasid. Tuultekoridoridega arvestamise hinnangust nähtus, et planeeritavatest mänguväljakutest mitmed võivad asuda tuulekoridori riskialas. Seega tuleks võimalikke riskialasid tuulte modelleerimisega täpsustada ning kavandada mänguväljakud nii, et enimesinevate tuulte poolt tekitavad häiringud oleksid minimaalsed.

DP alale on kavandatud jahisadama teenindushoone (pos 10 või pos 11), kus asuvad ka laste purjetrenni ruumid. Rannapromenaadi rajamine ja planeeringuala lähedus Stroomi puhkealale ja terviseradadele suurendab ja mitmekesistab puhke- ja vabaajaveetmise võimalusi piirkonnas, mis on elanikkonnale positiivse mõjuga.

Eelistamaks autokasutusele ühistransporti, peab see olema kiire, mugav ja turvaline. Planeeringu- lahenduse kohaselt läbib DP ala perspektiivne trammitee, mida on kajastatud ka koostatavas Põhja- Tallinna linnaosa üldplaneeringus (vt KSH aruande ptk 3.1). Koostatava ÜP98 kohaselt paikneb perspektiivse ühistranspordi peatus Meeruse DP ala lähistel ning selle 300 m teenindusraadiusega on planeeringuala kaetud ning võimalus olemas ühistranspordi eelistamiseks. DP seletuskirja ptk 3.6 kohaselt on planeeritud trammikoridori alale ette nähtud trammitee valmimiseni käiku panna ühistranspordi ühendus bussiliini abil (vt ptk 2.1). DP seletuskirja ptk 6.2 kohaselt on suurima lubatud tiheduse 1,2 realiseerimise eelduseks piirkonda kavandatud ühistransporditee välja ehitamine, seega on DP-ga planeeritud pos 6, 7, 8 ja 24 ehitusõigus realiseeritav tingimusel, et piirkonda tuleb trammitee. Trammitee rajamisel tagada, et trammitee rajamisega ei põhjustaks ümberkaudsetele hoonetele kahju. Planeeringu elluviimise eelduseks on (etapiliselt) tänavate ja ühisstranspordi väljaehitamine.

Autoliikluse osakaalu kasvu pidurdamisel on oluline ka mugava ja ohutu keskkonna loomine jalgsi ja jalgrattaga liikumiseks. DP-ga on kavandatud jalgrattarajad mõlemale poole Ankru tänavat, kergliikluse alad rannapromenaadil ja mereäärsete hoonete ümbruses. Jalgrataste hoidmise ruumid on planeeritud parkimiskorruse tasandile ja krundile planeeritud varjualuste alla. Samuti on planeeritud jalgrataste hoidmise kohad rannaäärsele promenaadi alale. Orienteeruv kohtade arv on planeeringualal kokku 780 rattakohta. Täpsed rattahoidmise kohad määratakse ehitusprojektis. DP seletuskirja ptk-s 6.2 on mh toodud nõuded puhkealade projekteerimiseks, kus on juba välja toodud vajadus arvestada erinevate vanusegruppide tegevusvõimalusi. Täiendavalt tuleks puhkealade projekteerimisel tagada ohutu ja mugav ligipääs kergliiklejale ja liikumispuudega isikule. Eeltoodust lähtuvalt võib järeldada, et DP-ga on tagatud võimalused erinevateks liikumisviisideks (jalgsi, rattaga, ühistransport) ning ühistranspordi kättesaadavus luues mh eeldused autoliikluse kasvu pidurdamiseks.

Meeruse DP-s on arvestatud koostatava Põhja-Tallinna linnaosa ÜP üldise põhimõttega kavandada mere poole üleminekuid madalama hoonestuse suunas. ÜP korruselisuse joonisel (vt KSH aruande Joonis 5) on Meeruse DP alal märgitud lubatud korruste arvuks 3-6. Kõrgemate hoonete kavandamine toob mh kaasa suurema elanike ja sõidukite arvu, liikluskoormuse kasvu piirkonnas ning suurema nõudluse oluliste teenuste järele.

Meeruse DP-ga kavandatakse ca 413 korterit ning ca 540 parkimiskohta. Kõrvalasuva Bekkeri sadamaala arenduse täies mahus realiseerimisel lisandub piirkonda veel ca 1288 korterit ja ca 1934 parkimiskohta, mis tähendab olulist elanike arvu ja sõidukite kasvu piirkonnas. Teostatud mürauuringust (vt ptk 6.2.9 ja Lisa 6) selgus, et nii vaid Meeruse DP elluviimisel, kui ka mõlema sadamaala (Meeruse + Bekkeri) väljaarendamisel on öise aja piirväärtused olemasolevate hoonete sõiduteepoolsel küljel täidetud ning aladel piiripealsed, kuid täidetud. Päevase aja piirväärtused hoonete sõiduteepoolsel küljel on piiripealsed, kuid täiedud ning aladel ületatud. Kopli tn teeäärsetele olemasolevatele hoonetele avalduv müratase ületab nii päevast kui öist piirnormi, kuna juba tänases olukorras on Kopli tn liiklussagedus märkimisväärne. Müratasemete vähendamiseks olemasolevatel

98 www.tallinn.ee/et/ruumiloome/pohja-tallinna-linnaosa-uldplaneering (külastus 07.11.2023)

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH aruanne

61 / 71

hoonetel Ankru ja Vasara tn-tel on mürauuringus väljapakutud leevendusmeetmed (vt ptk 6.3.8). Võrreldes tänasega müraolukord piirkonnas tõenäoliselt siiski segahoonetusalade realiseerumisel paraneb, kuna sadamaalalt tulenevat raskeliiklust läbi elamuala perspektiivis enam ei toimu.

Meeruse DP-s on määratud nõuded ehitusprojekti koostamiseks. Insolatsiooni (ruumi paistev otsene päikesevalgus) osas on DP-s märgitud, et hoonete planeerimisel tagada loomuliku valgustuse ja insolatsioonitingimused vastavalt MKMi kodulehel toodud juhendmaterjalile. Planeeringualal on hoonete kõrgused kavandatud langevana mere suunas.

DP lahenduse kohaselt väikelaevade kütusega varustamist (tankimist) DP alal ette nähtud ei ole. Kui edaspidi tekib selleks vajadus, siis tuleb selle kavandamisel arvestada võimalike avariiolukordadega (ohtlike ainete leke, tulekahju). Peamine oht on põlengust tekkiv must suits, mis on kahjulik tervisele. Põlengust tekkida võivad konkreetsed ained, põlengusuitsu keemiline koostis, selle hulk ja leviku suund olenevad nii tegevuse asukohast, süttinud materjali omadustest, kogusest, põlengu intensiivsusest, kasutatavast kustutusstrateegiast ja ilmastikuoludest. Vajalik on koostada avariiolu- kordades tegutsemise plaan, mis aitab ära hoida olulist mõju piirkonna elanike tervisele ja heaolule.

6.3. Olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmeid ning nende meetmete eeldatava tõhususe hinnang

6.3.1. Meetmed sademeveekanalisatsiooni projekteerimiseks

Eesti Standardis EVS 848:2013 „Väliskanalisatsioonivõrk“ on toodud HELCOM’i soovitused, mille sisu koosneb põhimõtteliselt kahest eesmärgist: asulate reostuskoormuse vähendamine sademevee nõuetekohase ärajuhtimise teel ning õlisisalduse piiramine sademevees. Standardiga reguleeritakse hoonevälist, nii kinnistutel paiknevat kui ka ühiskanalisatsioonivõrku.

Standardis on toodud sademevee käitlemislahendused prioriteetsuse järjekorras:

 Kui pinnase iseloom, sademevee kvaliteet, õigusaktid ja muud asjaolud seda lubavad, immutatakse sademevesi või vähemalt osa sellest samal alal, kus see tekib.

 Kui sademevett ei saa immutada, tuleb võimalusel tekkekohas äravoolu aeglustada, viivitada (viibeaega pikendada) enne selle ära juhtimist.

 Kui sademevett ei saa immutada või selle viibeaega tekkekohas pikendada, tuleb sademevesi juhtida edasi tõkestava ja viivitava immutussüsteemiga, nt kraavide, lohkude jms kaudu, kus vesi saab imbuda pinnasesse, seda takistab taimestik ja vesi saab aurustuda.

 Kui kraavide abil ei saa vett edasi juhtida, siis juhitakse vesi edasi toruga, rakendades vajadusel enne suublasse juhtimist aeglustust (tiigid), puhastust.

 Kui ka viimast ei saa rakendada, siis viimase lahendusena suunatakse sademevesi lahkvoolsesse ühiskanalisatsioonivõrku.

Meetmed on eeldatavalt tõhusad, kuna aitavad ennetada saastunud sademevee looduskeskkonda sattumist ning vähendada kokku kogutava ja kanaliseeritava sademevee hulka.

6.3.2. Meetmed reoveekanalisatsiooni projekteerimiseks

Reoveekanalisatsiooni ehitusprojektide koostamisel arvestada ümberkaudsete alade planeeringute ja projektidega, sealhulgas kõrvalasuva Bekkeri sadama reoveekanalisatsiooni perspektiivse lahendusega, mille eelvooluks on Meeruse detailplaneeringu alale jääv DN600 reoveekollektor.

Meede on eeldatavalt tõhus, kuna aitab vältida võimalikku negatiivset koosmõju.

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH aruanne

62 / 71

6.3.3. Meetmed seoses merekeskkonna kaitsega

Meetmed väikesadama projekteerimiseks

 Projekteerimise staadiumis tuleb väikesadama arendamine põhjalikult läbi mõelda, kaasates sadamaprojekteerijad, et sadamas vajalike teenuste osutamise võimalused saaksid arvesse võetud.

 Arvestada tuleb keskkonnakaitse nõuetega sadamateenuste osutamisel (vt sadamaseaduse ptk 4).

 Soovitav on lähtuda väikesadamate soovituslikus teenusstandardis toodud külalissadama teenuste loetelust. Väikelaevadelt jäätmete vastuvõtt ja septitanki tühjendamise võimalus on keskkonnakaitseliselt olulised, et reostust ei heidetaks jahtidelt ja kaatritelt merre.

Esitatud meetmed on tõhusad, sest need võimaldavad kavandada hästi toimiva ja keskkonna- nõuetele vastava väikesadama. Projekteerimise käigus kõikide vajalike aspektide ja nõuete arvessevõtmine ning põhjalik läbimõtlemine on odavam, kui juba valmisehitatud sadama hilisem ümbertegemine.

Ehitusaegsed meetmed

 Rakendada elementaarseid tolmu levikut takistavaid meetmeid, nt tolmavate ehitus- materjalide niisutamine, tolmuvaba ehitustehnoloogia kasutamine, veokite katmine jms (vt ka ptk 6.3.7), et merre sattuks võimalikult vähe tolmu.

 Kasutada tehniliselt nõuetele vastavaid ehitusmasinaid ja veokeid, et vältida avarii- olukordadest ja leketest põhjustatud naftaproduktide sattumist veekeskkonda, sh merre.

 Maa-aluste korruste rajamise käigus süvenditesse koguneva vee ärajuhtimine tuleb lahendada selliselt, et saasteainete (eelkõige heljumi ja naftaproduktide) sisaldus ärajuhitavas sademevees oleks vastavuses kehtestatud piirväärtustega (piirväärtused, mis kehtivad reoveekogumisala kohta, mille koormus on 2000-9999 ie, välja arvatud heljumi- sisaldus, mis ei tohi ületada 40 mg/l, ja naftasaaduste sisaldus, mis ei tohi ületada 5 mg/l)99.

Meetmed on tõhusad, sest need võimaldavad vähendada reostuse sattumist merekeskkonda.

Kasutusaegsed meetmed

 Oluline on arvestada võimalike riskidega sadamas (naftareostuse võimalikkus, tulekahjud silduvatel laevadel jne). Sadama haldajal peab olema ettevalmistus ning tegevuskava riskide maandamiseks ning võimalikes ohuolukordades tegutsemiseks. Meede on tõhus, sest sellega vähendatakse võimalikke ohu- ja avariiolukordi, mis võivad kaasa tuua keskkonnakahju ja kahju inimeste varale (veesõidukitele).

 Sadamat külastatavatele harrastusmeresõitjatele peab olema kättesaadav sadama eeskiri (mis tuleb koostada sadama valmimisel, enne sadama kandmist registrisse). Meede on tõhus, sest see vähendab teadmatusest toimuda võivaid intsidente, mis võivad kaasa tuua keskkonnakahju ja kahju inimeste varale (veesõidukitele).

 Kui tekib vajadus Meeruse sadama akvatooriumi puhastamiseks setetest, siis tuleb enne seda analüüsida veekeskkonnale ohtlike ja prioriteetsete ohtlike ainete sisaldust akvatooriumi põhjasetetes, et määrata setetest puhastamise ja setete käitlemise tehnoloogia, mis välistab reostuse laialikandumise eelkõige merekeskkonnas (Kopli lahes), aga ka mujal veekeskkonnas. Meede on tõhus, sest sellega vähendatakse võimaliku reostuse laiali kandumist merekeskkonnas.

99 Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH aruanne

63 / 71

6.3.4. Meetmed üleujutusohu vähendamiseks

 DP vertikaalplaneerimise põhimõtetes näha ette ja ehitusprojektiga tagada kogu DP alal maapinna absoluutne kõrgus vähemalt 2 m. Meede on tõhus ja suhteliselt kergesti rakendatav ning sellega välditakse planeeringualal üleujutuse ohtu üleujutusala prognoosi- tava ulatuse esinemistõenäosuse 1x50 aasta jooksul korral (üleujutuse ABS kõrgus 1,99 m).

 Meetmed sademeveest (valingvihmadest) põhjustatavate üleujutuste vältimiseks ja vähendamiseks vt ptk 6.3.1.

Meetmed aitavad tõhusalt vähendada üleujutusohtu.

6.3.5. Meetmed kliimamuutustega arvestamiseks ja kliimamõjude vähendamiseks

 Rakendada meetmeid üleujutusohu vähendamiseks (vt ptk 6.3.4).

 Seoses tormide ja jäitepäevade prognoositud sagenemisega näha ehitusprojektis ette asjakohased ehituslikud meetmed planeeritaval rannapromenaadil ja olemasoleval kail/ muulil, et tagada inimeste ohutus.

 Hoonete projekteerimisel lähtuda energiasäästliku hoone kontseptsioonist: energiasäästlik hoone peab olema õhutihe, selle ventilatsioonisüsteem soojustagastusega, välispiirete soojusjuhtivus väike ning välispiiretes peab vältima külmasildu. Arhitektuursete lahenduste abil tuleb maksimaalselt ära kasutada päikesesoojust, ent nõnda, et ruumitemperatuur suvel nii kõrgeks ei tõuseks, et on vaja aktiivset jahutussüsteemi. Silmas peab pidama ka tehnosüsteemide tõhusat elektrikasutust. Oluline on, et hoone energiatarbe vähendamine ei tuleks sisekliima kvaliteedi arvelt.100

Meetmed on tõhusad, kuna toetavad kliimamuutustega arvestamist ja kliimamõjude vähendamist.

6.3.6. Meetmed puhkealade kavandamiseks

 Viia läbi tuulte modelleerimine vastavas tarkvaras või tuulestendil, et täpsustada DP-ga planeeritavate mänguväljakute asumine võimalikus tuulekoridori riskialas. Vajadusel ette näha vastavad leevendusmeetmed (nt hoonete/mänguväljakute ümberpaigustus, tehnilised lahendused tuulte tõkestamiseks/rahustamiseks vmt).

 Tagada ohutu ja mugav ligipääs kergliiklejale ja liikumispuudega isikutele.

Meetmed on tõhusad, kuna soodustavad puhkealade kasutamist ja vabaaja veetmise võimalusi värskes õhus.

6.3.7. Meetmed normikohase õhukvaliteedi tagamiseks

Ehitusetapis rakendatavad meetmed:

 Tolmavad ehitusmaterjalid ja jäätmed tuleb nende käsitlemisel (veol, laadimisel, teisaldamisel, ajutisel ladustamisel vms) vajadusel niisutada, et vältida/vähendada tolmu teket ja levikut ehitusalast väljapoole. Niisutamine on eeskätt oluline kuival, pikalt sademeteta püsinud perioodil.

 Kergesti tolmavate materjalide veoks tuleb kasutada kinniseid veokeid või katta koorem tolmu levikut takistava kattega.

 Ehitus- ja pinnasetööde teostamisel ning tolmavate ehitusmaterjalide ja jäätmete käsitlemisel tuleb jälgida ilmastikutingimusi. Vältida tuleb tolmu tekitavate tööde ning materjalide käsitlemist DP ala lähiümbruses asuvate korterelamute suunas puhuva tugeva

100 Mikk Maivel, Kliima- ja Energiaagentuur. Energiasäästlik maja ei ole mingi kosmoseteadus. Ajakiri Keskkonnatehnika, 7/2010 https://keskkonnatehnika.ee/energiasaastlik-maja-ei-ole-mingi-kosmoseteadus/

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH aruanne

64 / 71

tuulega (alates 10 m/s). Alternatiivina on see lubatud juhul, kui rakendatakse meetmeid, millega välditakse tolmu kandumist nende aladele (niisutamine).

 Tuule- ja mullaerosiooni ning sellega kaasneva tolmu tekke ja leviku vältimiseks tuleb rakendada erosiooni tõkestavaid meetmeid (nt erosioonitundlike alade niisutamine).

 Ehitusplatsil tuleb vajadusel (kuival, sademeteta perioodil) teostada tolmutõrjet.

 Tööks tuleb kasutada vaid veokeid, masinad ja seadmeid, mis on töökorras ja vastavad kõikidele kehtivatele normidele.

 Ehitusobjekti kõvakattega alad ning tööks kasutatavad veokid, masinad ja seadmed tuleb perioodiliselt puhastada neile kogunevast tolmust.

 Vältida tuleb ehitusmasinate pikemaajalist põhjendamatut tühikäigul töötamist (seismist).

 Liiklusest tuleneva õhusaaste vähendamiseks tuleb vajadusel kehtestada kiirusepiirangud ehitusobjektile viivatel teedel, ehitusobjektil ning selle piirkonnas.

 Tööde läbiviimisel tuleb järgida kõiki töödele kehtestatud riiklike ja konkreetsest töökeskkonnast tulenevaid ohutusnõudeid ning ehitusobjektil kehtivaid liiklusreegleid.

 Bekkeri sadamaalal samaaegselt toimuva ehitustegevuse korral on soovitav ehitustööd organiseerida selliselt, et koosmõjus tekkivad häiringud on võimalikult minimaalsed.

Meetmed on eeldatavalt tõhusad, kuna aitavad vähendada Meeruse sadamaala ehitamise ja kasutamisega kaasnevat õhusaastet ning tagada nõuetekohane välisõhu kvaliteet.

6.3.8. Meetmed liiklusmüra ja vibratsiooni tasemete vähendamiseks

Projekteerimis- ja/või ehitusaegsed meetmed

 Väliskeskkonda paigaldatavad tehnoseadmeid (nt hoonete välisseintele või katustele väljatõmbe- ventilaatoreid, konditsioneere, soojuspumpasid vms) ning muud tööstusmüra allikad peavad olema valitud ja paigaldatud selliselt, et need ei põhjusta ülenormatiivset müra naaberaladele.

 Fassaadide projekteerimisel ja ehitamisel tuleb tagada siseruumidele kehtivate müranormide järgimine vastavalt sotsiaalministri 01.07.2002 määrusele nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ § 6 lg 1. Nimetatud määruse § 6 lg 4 järgi on nii elamutele, büroo- ja haldushoonetele kui kaubandus- ja teenindusettevõtetele määrusega kehtestatud helirõhu normtasemete arvsuurused arvestatud kinniste akende ja ustega möbleeritud ruumidele, samas ruumides, kus on ventilatsiooni sissepuhke- ja väljatõmbeavad, peavad need olema mõõtmiste teostamisel avatud.

 Hoonete projekteerimisel tuleks arvestada standardi EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooni- nõuded. Kaitse müra eest” liiklusmüra normtasemeid elamutes ja ühiskasutusega hoonetes.

 Vastavalt standardis EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.” tabelis 6.3 – ”Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest” toodule tuleks projekteeritavate ehitiste välispiirete konstruktsioonidele rakendada välispiirde ühis- isolatsiooni indeksit R’tr,s,w vastavalt keskkonnamüra taseme suurusele, ehitise tüübile ja ruumikasutusotstarbele. Ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul tuleb rakendada transpordimüra spektri lähendustegurit Ctr vastavalt standardile EVS-EN ISO 717.

 Vastavalt standardis EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.” tabelis 6.3 – ”Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest” toodule tuleks projekteeritava hoone välispiirete konstruktsioonid projekteerida minimaalselt selliselt, et kõrge müratasemega tänava poole jäävate mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välis- piirde ühisisolatsioon oleks vähemalt R’

tr,s,w+Ctr ≥ 30-35 dB, olenevalt projekteeritava hoone ruumide otstarbest ja lubatud liiklusmüratasemest siseruumides ja välispiirdele mõjuvast liiklus- müratasemest. Akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile transpordimüra

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH aruanne

65 / 71

suhtes. Kui aken moodustab ≥ 50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks.

Ehitusaegsed meetmed

 Ehitustööde korraldamisel tuleb arvestada kehtivate müra normtasemetega ja korraldada tööd viisil, et on tagatud normidest kinnipidamine.

 Väga mürarikaste ning vibratsiooni tekitavate tööde teostamist ja tehnoloogiate (seadmete müraemissiooniga LW = 115-120 dB) kasutamist on soovitav vältida öisel ajal ning soovitavalt ka puhkepäevadel.

 Peamine ehitustöödega seotud veokite liiklemine on soovitav sättida päevasele ajale.

 Töökeskkonna müra ja vibratsioon tasemed peavad olema kooskõlas töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevate nõuetega.

 Ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada võimaliku vibratsiooniga ning vajadusel võtta tarvitusele meetmed vibratsiooni kahjulike mõjude ennetamiseks. Olenevalt ehitustööde olemusest, saab vajadusel vahetult ehitusala lähedusse jäävatele müra- ja vibratsioonitundlikele hoonetele teostada ülevaatuse enne maapinna kaudu levivat vibratsiooni tekitatavate ehitustöid teostamist. Iseloomulikesse kohtadesse võib paigaldada „majakad“, mille abil saab hinnata, kas vibratsioon või vajumid on hoone tarindeid mõjutanud (nt kas praod hoonel on suurenenud). Pragude ohtlikkuse hindamiseks ehitistes kasutatakse põhiliselt pragudele paigaldatud paber- või kipsmajakaid. Ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada sotsiaalministri 17.05.2002 määruse nr 78 nõudeid.

Kasutusaegsed meetmed

 Nii Meeruse sadamaala väljaarendamisega kui ka Meeruse ja Bekkeri sadamaalade välja- arendamise koosmõjus ei tohi põhjustada ülenormatiivset mürataset Ankru, Vasara ja Marati tn äärsetele elamualadele. Normikohase mürataseme saavutamiseks tuleb rakendada leevendus- meetmeid, nagu nt:

- Alternatiivsete liikumisviiside eelistamine (ühistranspordi ja kergliikluse eelistamine, kergliiklusteede võrgu tihendamine jmt), vt täpsemalt Tallinna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskavast aastateks 2019-2023101;

- Liikluskoormuse vähendamine või ümbersuunamine102;

- Raskeliikluse piirangud103;

- Kiiruspiirangud;

- Ehituslikud võtted – eelkõige fassaadide (nt fassaadide renoveerimine, sobilikud materjalid ja heliisoleerivad kihid) ja avatäidete (nt uued sobiva heliisolatsioonivõimega aknad) heliisolatsioonivõime suurendamine jms;

- Ühistranspordist lähtuva müra vähendamine (sh trammi- ja raudteede tehnilise seisukorra parandamine).

Leevendusmeetmed on tõhusad, kuna aitavad vähendada müratasemeid.

101 Tallinna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava aastateks 2019-2023 | Tallinn 102 tulevikus, kui tööstussadamaga seotus tegevus likvideeritakse, siis raskeliiklusega seotud liiklus kaob või väheneb oluliselt; samuti on DP lahendust võrreldes 2021. a variandiga muudetud ning korterite ja parkimiskohtade arvu oluliselt vähendatud ehk meedet on juba DP koostamisel ka rakendatud 103 tulevikus, kui tööstussadamaga seotus tegevus likvideeritakse, siis see meede ei ole enam aktuaalne

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH aruanne

66 / 71

6.3.9. Meetmed haljastuse kavandamiseks ja elurikkuse suurendamiseks

 Haljastuse rajamisel tuleb elurikkuse toetamise eesmärgil vältida suuremaid tihedalt niidetavaid murualasid eelistades liigirikkaid õistaimi sisaldavaid niidulaadseid kooslusi. Soovitatav on külvata või istutada rohttaimi, kes pakuvad nektarit ja õietolmu varakevadest hilissügiseni (oluline putukatele), samuti rajada tavamuru asemele lillemuru. Põõsastikud peavad olema eelistatult mitmeliigilised, sealhulgas sisaldama õitsevaid põõsaid.

 Planeeringuala puudele on soovitatav paigaldada lindudele elupaiku pakkuvaid pesa- ja varjekaste.

Meetmed on tõhusad, kuna toetavad elurikkuse suurendamist.

6.3.10. Meetmed seoses võimaliku radooniohuga

Ehitusprojektis koostamisel juhinduda ja tagada hoonete siseruumides radooniohutu keskkond vastavalt standardis EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule ning rakendada vastavad meetmed ehitusel ja ehitusprojektide koostamisel.

Meede on tõhus, kuna aitab ennetada radooniohtu ja negatiivset mõju inimese tervisele.

6.4. Olulise keskkonnamõju seireks kavandatud meetmed ja mõõdetavate indikaatorite kirjeldus

Merekeskkonna seisundi jälgimiseks piisab riiklikus seireprogrammis rannikuveekogumite seireks ette nähtud seiremeetmetest.

Teostada liiklusuuringud ja puhkealade külastuskoormuse seire vastavalt koostatava Põhja- Tallinna linnaosa ÜP KSH aruandes toodud ettepanekutele:

- Iga-aastased liiklusuuringud Põhja-Tallinna linnaosa peamistel ühendusteedel ja suurematel liiklussõlmedel;

- Merimetsa (Stroomi) pargi ja Paljassaare linnuala külastuskoormuse määramised (kord nelja aasta jooksul).

Meeruse DP ala edasisel arendamisel tuleb jälgida järgmiste tingimuste elluviimist:

- Müratasemete vähendamiseks olemasolevatel eluhoonetel rakendada vajalikke leevendusmeetmeid (vt ptk 6.3.8).

- Planeeringu realiseerimisel tagada kiire, mugav ja ohutu rööbastranspordi ühendus planeeringualaga võimaldamaks eelistada ühistransporti autokasutusele;

- Tagada piirkonna elanikele täiendavate haridusasutuste (kool ja lasteaed) olemasolu planeeringualal ja/või kõrvaloleval Bekkeri arendusalal.

- Kui DP alale nähakse edaspidi ette vajadus väikelaevade kütusega varustamine (tankimine), siis tuleb selle kavandamisel arvestada võimalike avariiolukordadega (ohtlike ainete leke, tulekahju).

6.5. Vajalikud keskkonnaload

Keskkonnaamet juhtis 01.08.2024 kirjaga 6-5/24/12851-2 tähelepanu, et:

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH aruanne

67 / 71

- kui Meeruse sadamalala detailplaneeringuga kavandatava torustiku rajamiseks paigaldatakse merre tahkeid aineid koguses 5-100 m3, siis on vajalik taotleda veekeskkonna- riskiga tegevuse registreeringut (veeseadus § 196 lg 2 p 5), kui tahkete ainete maht on üle 100 m3, on vajalik veeluba (veeseadus § 187 p 10);

- soojussüsteemi kontuuri veekogusse paigaldamisel on vajalik taotleda registreering maa- soojussüsteemi veekogusse paigaldamiseks (veeseadus § 196 lg 2 p 7). Kui valitakse mõni muu lahendus, kus toimub ka suublast veevõtt/vee juhtimine, võib olla vajalik veeluba veeseadus § 187 p 1 ja/või p 4 alusel.

- ka ujuvkaide ankurdamisel mere põhja toimub tahkete ainete paigutamine veekogu põhja. Kui ujuvkaide ankurdamisel paigaldatakse merre tahkeid aineid koguses 5-100 m³, siis on vajalik taotleda veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringut (veeseadus § 196 lg 2 p 5). Kui tahkete ainete maht on üle 100 m³, on vajalik veeluba (veeseadus § 187 p 10).

Vastavad nõuded on lisaud ka täiendatud DP seletuskirja ptk 6.2.1.

6.6. Raskused ja määramatus KSH aruande koostamisel

KSH lähteülesande kohaselt tuli KSH koostada KMH täpsusega. Seda ei olnud võimalik iga valdkonna puhul teha, kuna DP etapp on selleks liiga üldine ja hindamiseks esitatud lähteandmed puudulikud. KMH täpsusega hindamise eelduseks on vastavate detailsete lähteandmete olemasolu, nt merevee baasil kaugkütte- ja jahutusjaama projekt vmt. Vastavad tehnilised lahendused töötatakse välja ehitusprojekti staadiumis ning loamenetluse raames tuleb otsustajal analüüsida olulise negatiivse keskkonnamõju esinemise võimalikkust.

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH aruanne

68 / 71

7. Ülevaade KSH menetlusest

7.1. DP ja KSH osapooled

Käesolevas peatükis on esitatud DP ja KSH koostamise osapooled ning KSH ekspertrühma koosseis.

Tabel 5. Meeruse sadamaala DP ja KSH koostamise osapooled

Osapool Asutus Kontaktisik Kontaktid

Otsustaja (DP kehtestaja)

Tallinna Linnavolikogu

Maris Sild Linnavolikogu esimees

Vana-Viru 12 15080 Tallinn tel 694 252 [email protected]

DP koostamise korraldaja

Tallinna Linnaplaneerimise Amet

Külli Sepp Detailplaneeringute teenistus, Haabersti ja Põhja-Tallinna osakonna arhitekt

Vabaduse väljak 7 15198 Tallinn tel 640 4745 [email protected]

KSH koostamise korraldaja

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

Kai Künnis-Berens Haljastus- ja keskkonnaosakonna juhtivspetsialist

Harju tn 3 10130 Tallinn tel 616 4005 Kai.Kynnis- [email protected]

DP koostaja K-Projekt AS Jüri Mirme projektijuht

Ahtri tn 6a 10151 Tallinn tel 626 4100 [email protected]

KSH läbiviija Skepast&Puhkim OÜ Veronika Verš Keskkonnakorralduse üksuse vanemkonsultant

Laki põik 2 12919 Tallinn tel 664 5808 [email protected]

Arendaja Logman Invest AS Endel Siff juhatuse liige

Kopliranna 49 11713 Tallinn tel 501 7777 [email protected]

KSH juhtekspert on Veronika Verš (KSH juhteksperdi pädevus vastavalt KeHJS § 34 lg 4 ja lg 5, KMH litsents KMH0160, kehtiv kuni 26.01.2028); KSH juhtimine ja ekspertide töö korraldamine, suhtlemine osapooltega; kultuurimälestised, sotsiaal-majanduslik mõju (mõju inimese tervisele, heaolule, varale, jäätmeteke jmt).

Ekspertrühma liikmed on KeHJS § 34 lg 6 alusel valinud juhtekspert vastavalt nende pädevusele, varasematele töökogemustele ja omavahelise koostöö kogemusele. Ekspertrühma liikmete pädevuse eest vastutab KeHJS § 34 lg 5 kohaselt juhtekspert.

KSH eksperdirühma liikmed Skepast&Puhkim OÜ-s on:

- Eike Riis – (KMH litsents nr KMH0154) merekeskkond (mõju veekvaliteedile ja rannikuveekogumi seisundile), üleujutusoht, kliimamuutustega kohanemine;

- Raimo Pajula – Natura 2000 alad, kaitstavad loodusobjektid, taimestik ja loomastik, looduskaitseliste väärtuste inventuur, rohealad/rohevõrgustik, elustik ja bioloogiline mitmekesisus;

- Ingo Valgma – geoloogia ja hüdrogeoloogia, pinna- ja põhjavesi, radoon, jääkreostuse hinnang;

- Piret Kikkas – välisveevarustus ja kanalisatsioon;

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH aruanne

69 / 71

- Aide Kaar – (KMH litsents nr KMH0123) sademevee mõju suublale;

- Moonika Lipping – müra, vibratsioon ja õhusaaste;

- Ivan Gavrilov – tuulekoridoride mõjuga arvestamise hinnang;

- Marko Lauri – GIS spetsialist.

Lisaks on töösse kaasatud Kajaja Acoustics OÜ – mürauuring (sh liiklusmüra modelleerimine, vibratsioon).

7.2. Ülevaade KSH menetluse korraldusest

Meeruse sadamaala DP koostamine ja KSH läbiviimine algatati Tallinna Linnavolikogu 17.09.2020 otsusega nr 85.

KeHJS-e § 33 lg 21 kohaselt korraldatakse planeerimisseaduse (PlanS) mõistes planeeringule keskkonnamõju strateegilist hindamist planeerimisseaduses sätestatud korras.

PlanS § 124 lg 7 järgi: kui DP koostamisel on nõutav KSH, lähtutakse DP menetlemisel üldplaneeringu (ÜP) menetlemisele ette nähtud nõuetest.

KSH VTK-le esitasid oma seisukoha Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Tallinna Strateegia- keskus, Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Põhja-Tallinna Valitsus, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet, Tallinna Linnavaraamet, Keskkonnaamet, Terviseamet, Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet, AS Utilitas Tallinn ja AS Hoolekandeteenused.

Asjakohaste ettepanekute alusel täiendatud VTK avalikustati Tallinna linna kodulehel104.

KSH aruande valmides korraldas Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet KSH aruande avalikustamise. KSH aruande avalik väljapanek kestis 26.06-04.08.2024, mille jooksul oli võimalik materjalidega tutvuda veebilehel https://www.tallinn.ee/et/meeruse ja paberkandjal Põhja-Tallinna Linnaosa Valitsuse (Kari 13) infolauas. Ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi sai esitada avaliku väljapaneku jooksul veebilehel https://www.tallinn.ee/et/meeruse oleva tagasiside vormi kaudu ja e-posti aadressil [email protected]. Detailplaneeringu info on leitav Tallinna Planeeringute Registrist veebilehel: https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP042780.

Avaliku väljapaneku jooksul laekus kolm seisukohta: Päästeametilt (09.07.2024), Keskkonnaametilt (12.07.2024) ja AS-ilt Utilitas Tallinn (01.08.2024). Enamus märkusi puudutas planeeringut, märkusi arvestati ka KSH aruande täiendamisel. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet vastab laekunud kirjadele PlanS sätestatud korras.

KSH aruande avalik arutelu toimus 03.09.2024 kl 17 Põhja-Tallinna Linnaosa Valitsuses (Kari tn 13). Arutelul tutvustati planeeringu senist menetlust, KSH aruande peamisi tulemusi ning avalikustamisel laekunud ettepanekuid ja nendega arvestamist. Arutelul esitatud küsimustele vastati koha peal. Arutelu protokoll on lisatud käesolevale aruandele.

Avalikustamise tulemusel täiendatud KSH aruanne esitatakse koos planeeringuga asutustele kooskõlastamiseks, millelele järgneb planeeringu vastu võtmine, avalik väljapanek ning avalik arutelu. Menetlus lõpeb DP kehtestamisega.

Detailsem KSH menetlust kirjeldav tegevuste loetelu on toodud KSH VTK ptk-s 8 (vt KSH aruande Lisa 2).

104 www.tallinn.ee/et/keskkond/meeruse-sadamaala-detailplaneering (külastus 01.09.2021 ja 13.11.2023)

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH aruanne

70 / 71

8. Kasutatud materjalid

 Asjakohased õigusaktid

 AS Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse KMH eelhinnang. Lemma OÜ, Tallinn 2021

 Bekkeri sadamaala DP algatamisettepaneku joonis. Seisuga 28.06.2023. Töö nr 19155. K-Projekt AS

 Bekkeri ja Meeruse DP liiklusuuring. Inseneribüroo Stratum, 2021

 Bekkeri Sadam OÜ. Sadama tegevusest põhjustatud keskkonnamüra tasemete hindamine. Akukon Eesti OÜ, 2020

 Bekkeri sadama lainemurdja ehitusprojekt. Eelprojekt. OÜ Estkonsult, töö nr 20-016, 2020

 Bekkeri sadama projekteeritava lainemurdja mõju hinnang teistele sadamatele. Lainemudel OÜ, töö nr 2134. Tallinn, oktoober 2021

 Delfi www.delfi.ee/artikkel/94348367/selgitav-video-lihtne-pohjus-miks-eesti-tanavad-vihmaga-ule- ujutavad-aga-taani-omad-mitte

 Eesti Eluslooduse Infosüsteem (EELIS)

 Eesti Entsüklopeedia http://entsyklopeedia.ee/artikkel/galeniit2

 Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas. Keskkonnaministeerium, EGK 2017

 Eesti pinnaveekogumite seisundi 2022. a ajakohastatud vahehinnang. Keskkonnaagentuur (KAUR), 2023 https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite-seisundiinfo

 Harju maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering "Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 12,0-44,0" ja Raplamaa maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering "Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi täpsustamine km 44,0-92,0". KSH aruanne/tulemuste analüüs. OÜ Hendrikson&Ko, 2013

 Katerin Peärnberg. Tallinna rannikuala planeerimine ja sadamate funktsioonide muutumine Bekkeri ja Meeruse sadamaalade näitel. Magistritöö. Tallinna Tehnikaülikool, Eesti mereakadeemia 2021

 Keskkonnaagentuur https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/eesmargid- tegevused/vesi/meri/rannikuveekogumite-seisund

 Keskkonnaameti 12.05.2021 kiri nr 6-5/21/8333-2 Jõgeva Vallavalitsusele

 Keskkonnaameti 03.07.2020 kiri nr 6-5/20/9833-2 Muhu Vallavalitsusele

 Keskkonnalubade infosüsteem KOTKAS

 Keskkonnaregister

 KLIM koduleht https://kliimaministeerium.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava

 Maa-ameti geoloogiline baaskaart 1:50000

 Maa-ameti kaardiserveri kaardirakendused

 Meeruse sadamaala DP seletuskiri (saadud 18.10.2023), põhijoonis (seisuga 17.10.2023).K-Projekt AS

 Meeruse sadamaala DP keskkonnamüra hinnang. Kajaja Acoustics OÜ (14.11.2023)

 Meeruse sadama jääkreostuse hinnang. Skepast&Puhkim OÜ (10.09.2021)

 Meeruse sadamaala loodusväärtuste inventuur. Skepast&Puhkim OÜ (27.09.2021)

 Mikk Maivel, Kliima- ja Energiaagentuur. Energiasäästlik maja ei ole mingi kosmoseteadus. Ajakiri Keskkonnatehnika, 7/2010 https://keskkonnatehnika.ee/energiasaastlik-maja-ei-ole-mingi-kosmoseteadus/

 OÜ Tallinna Bekkeri Sadam välisõhku eralduvate saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekt. OÜ Adepte Ekspert, 2017

 Pinnavee ja põhjavee seisund - Interaktiivne kaart. Veekogumite kaardirakendus

 Postimees www.postimees.ee/7743127/piltuudis-stroomi-rannas-likvideeritakse-olireostust

 Põhja-Tallinna linnaosa koduleht www.tallinn.ee/et/pohja/uudis/algab-stroomi-rannas-vee-all- pinnases-asuva-naftareostuse-uuring

 Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu seletuskiri. Tallinna Strateegiakeskus (seisuga juuni 2023)

 Põhja-Tallinna linnaosa ÜP KSH aruanne. OÜ Alkranel. Eelnõu seisuga 22.03.2022

 Sadamaregister

Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH aruanne

71 / 71

 Stroomi ranna suplusvee profiil. Terviseamet. Tallinn, 2020 https://vtiav.sm.ee/frontpage/show?id=120&active_tab_id=SV#

 Tallinna arengustrateegia „Tallinn 2035“ https://strateegia.tallinn.ee/

 Tallinna linna koduleht www.tallinn.ee/et/keskkond/meeruse-sadamaala-detailplaneering

 Tallinna linna koduleht www.tallinn.ee/et/media/303274

 Tallinna linna koduleht www.tallinn.ee/et/statistika/tallinna-statistika-aastaraamat-tallinn-arvudes

 Tallinna linna strateegiline mürakaart 2022 www.tallinn.ee/et/keskkond/tallinna-linna-murakaart-2022

 Tallinna Linnavolikogu 17.09.2020 otsus nr 85 Meeruse sadamaala DP ja KSH algatamine

 Tallinna planeeringute register

 Tallinna ruumiandmed www.tallinn.ee/est/geoportaal/Andmed

 Tallinna sademevee strateegia aastani 2030 www.riigiteataja.ee/aktilisa/4090/3201/3041/2110123505.attachment.pdf#

 Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava 2030 „Kliimaneutraalne Tallinn“ www.riigiteataja.ee/aktilisa/4160/6202/1001/Kliimaneutraalne%20Tallinn%2012.pdf#

 Tallinna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava aastateks 2019-2023 | Tallinn

 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020-2030. Keskkonnaministeerium, 2019 https://kliimaministeerium.ee/energeetika- maavarad/valisohk/ohusaasteainete-vahendamise-programm

 Tööstusmüra tasemete mõõtmine ja müra hinnatud tasemete määramine tööstusobjekti ümbritseval elamisalal. Bekkeri ja Meeruse sadamate territoorium ja lähiümbrus. Müra mõõtmiste aruanne. Terviseamet, 2018

 Veekeskkonnale ohtlike ainete esinemine Eesti pinnaveekogudes, ohtlike ainete võimalikud allikad ja ettepanekud nende vähendamise meetmeteks. MTÜ Balti Keskkonnafoorum, Tallinn 2012

 Väikesadamate soovituslik teenusstandard https://parnu.ee/failid/linnavara/V2ikesadamate_standard2014.pdf

 Õhusaaste mõõtmine põhimaanteel 4 Topi-Kanama lõigul 2020. a. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Maanteeameti tellimusel, 2020

 Üleujutusega seotud riskide ajakohastatud hinnang. Tallinn 2018. Kinnitatud keskkonnaministri 10.02.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/105 https://kliimaministeerium.ee/ajakohastatud-uleujutusega-seotud-riskide-hinnang