Teade
| Dokumendiregister | Politsei- ja Piirivalveamet |
| Viit | 2.1-3/37320-1 |
| Registreeritud | 01.10.2024 |
| Sünkroonitud | 03.10.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 2.1 Avaliku korra tagamine |
| Sari | 2.1-3 Juriidiliste ja füüsiliste isikute märgukirjad, selgitustaotlused, taotlused ja avaldused |
| Toimik | 2.1-3/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Tallinna Linnaplaneerimise Amet |
| Saabumis/saatmisviis | Tallinna Linnaplaneerimise Amet |
| Vastutaja | Rene Hartõkainen (arendusosakond, valmisoleku ja reageerimise büroo, mereturvalisuse grupp) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Digiallkirjad
2
Vabaduse väljak 7
15198 Tallinn+372 640 4375
[email protected]Rg-kood
75023823tallinn.ee
Muinsuskaitseamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Transpordiamet
27.09.2024 nr 3-2/2428 - 1
Kopli liinide läänepoolse osa detailplaneering
Esitame teile planeerimisseaduse § 126 lg 7, § 127 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ kohaselt kooskõlastamiseks Kopli liinide läänepoolse osa detailplaneeringu kuna planeeringualal asub avalik veekogu Läänemeri (veeseaduse §23).
Detailplaneeringu materjalidega saate tutvuda Tallinna planeeringute registris aadressil https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP042000
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristi Grišakov
teenistuse juht
Lisa:põhijoonis, seletuskiri
Koopia:K-Projekt Aktsiaselts, [email protected]
Külli Sepp
6404745 [email protected]
tän ava
ko rvp
all
ran na
võ rkp
all rat
tah oid
jad 7t
k
ter vis
es po
rdi ala
tän ava
ko rvp
all
ran na
võ rkp
all
PER SPEK
TIIV NE P
ROMEN AADIKORIDOR
trib üü
n
rat tah
oid jad
7t k
rat tah
oid jad
7tk
trib üü
n
PE RS
PE KT
IIV NE
P RO
M EN
AA DI
KO RI
DO R
SJ
SJ
SJ
SJ
SJ
SJ SJ
SJ
SJ
SJ
SJ
SJ
SJ
Nr 8632
Nr 8232
Nr 8647
Võimalik maapealne ühendusgalerii
22 22
22 23
22 24
22 2522 2622 27
22 28
Isikliku kasutusõigusega ala parklale lähedal asuvate korteriühistute kasuks
SJ
m²
G7 Üm 100%
_ _
_ _
_
394 - - m²
G8 L 100%
_ _
_
47* _
9491 -
22 * Pos G2 maa-aluse hooneosa ehitisealune pind 25 m² ja G3 22 m²
m²
G9 Üm 100%
_ _
_ _
_
28165 - -
m²
G1 Ä≤50% / Üh≥50% 14,5 m
4/-1 1680 1560
2
6359 -
28 m²
G2 EK 100%
12 m 3/-1
950 1375+25*
2
3846 26 -
* Pos G8 asuva maa-aluse hooneosa ehitisealune pind 25 m²
m²
G3 EK 100%
12 m 3/-1
950 1328+22*
2
2292 26 -
* Pos G8 asuva maa-aluse hooneosa ehitisealune pind 22 m²
m²
G4 EK 100%
14 m 4/-1
770 945
2
2020 27 - m²
G5 EK 100%
14,5 m 4/-1
1540 2480
4
4042 53 -
m²
C1 Ä 100%
16,2 m 3/-1
2770 4290
1
6392 49 19 m²
C2 L 100%
_ _
_ _
_
5324 - 2 m²
C3 L 100%
_ _
_ _
_
946 - - m²
D1 EK 100%
30,4 m 9/-1
1600 2460
1
6130 50 25 m²
D2 EK 100%
11,3 m 3/-1
1440 1440
2
4595 -
15
m²
B1 EK 100%
11,3 m 3
345 _ 1
565 - - m²
B2 EK 100%
11,1 m 3
345 _ 1
723 - - m²
B3 EK 100%
10,8 m 3
345 _ 1
620 - - m²
B4 EK 100%
11,1 m 3
345 _ 1
738 - - m²
B5 EK 100%
11,3 m 3/-1
1800 5300
5
6919 117
- m²
B6 EK 100%
11,3 m 3/-1
720 720
2
1383 - - m²
B7 EK 100%
11,3 m 3/-1
720 720
2
1335 - - m²
B8 L 100%
_ _
_ _
_
7462 -
77
m²
G6 EK 100%
14,2 m 4/-1
1155 1860
3
5197 40 -
m²
G10 Üm 100%
_ _
_ _
_
6602 - - m²
G11 Ä 100%
4,5 m 1
345 _ 1
1433 - 6
m²
B9 Üm 100%
_ _
_ _
_
1987 - -
m²
C4 L 100%
_ _
_ _
_
165 - -
3K(sh kk)/-1K
3K(sh kk)/-1K
3K(sh kk)/-1K
3K(sh kk)/-1K
4K(sh kk)/-1K
4K(sh kk)/-1K
4K(sh kk)/-1K
4K(sh kk)/-1K
4K(sh kk)/-1K
4K(sh kk)/-1K
4K(sh kk)/-1K
4K(sh kk)/-1K
4K(sh kk)/-1K
1K/-1K
4K(sh kk)
3K(sh kk)/-1K
3K(sh kk)
3K(sh kk)/-1K
3K(sh kk)/-1K
3K(sh kk)/-1K
3K(sh kk)/-1K
3K(sh kk)/-1K
3K(sh kk)/-1K
3K(sh kk)
3K(sh kk)/-1K
3K(sh kk)/-1K
3K(sh kk)
3K(sh kk)
3K(sh kk)/-1K
3K(sh kk)/-1K
3K(sh kk)/-1K
3K(sh kk)/-1K
4K
9K
3K/-1K
1K
1K
Paljassaare laht
P- 3
P-2
P-3
P-3
P-2
P-3
P-3
P-10
P-13
P-16
P-9
P-2
P-3
P-2
P-2
P-2
P-2
P-1
P-2
P-2
P-2
P-2
P-1
35 47
35 48
47 4
P- 2
Maleva tänav T2 78408:808:0256
Sepa tänav T7 78408:808:0213
Sepa tänav T5 78408:808:0107
Sepa tänav T3 78408:808:0243
Liinivahe tn 9 // Sepa tn 15 78408:808:0215
P- 2
P-7
P-7
P-7
P-15
BA LT I
SÕ RM KÄ PP
BA LT I
SÕ RM KÄ PP
BA LT I
SÕ RM KÄ PP
VO OL JA S
PA RG ITA TA R
VO OL JA S
PA RG ITA TA R
VO OL JA S
PA RG ITA TA R
VO OL JA S
PA RG ITA TA R
VO OL JA S
PA RG ITA TA R
VO OL JA S
PA RG ITA TA R
BA LT I
SÕ RM KÄ PP
Li in
iva he
tä na
v
Liinivahe tänav
Li in
iva he
tä na
v
4.liin
4.liin
Treiali tä nav
Treiali tä nav
1. liin
1. liin
2. liin
Kaevuri tänav
Kaevuri tänav
Sepa tänav
Sepa tänav
S ep
a tä
na v
Kopli tänav
5-7K
77 P
ä
78 P
ä
79 P
ä
80 K
sA 81
Ja 82
Ja 83 V
a 84
To
85 V
a 86
Lä S
87 Ja
88 Ja
89 K
sA90 K
sA 91
K sA
92 K
sA 93
K sA
94 Ja
95 V
a
96 R
aR
97 S
a98 Ja
99 Ja
10 0 K
sA
10 1 K
sA
10 2 K
sA 10
3 K sA
10 4 K
sA
10 5 K
sA
10 6 K
sA10 7 K
sA 10 8 K
sA
10 9 K
sA
11 0 L
eM
11 1 L
eM
11 2 L
eM
11 3 L
eM
11 4 V
a 11 5 J
a
11 6 V
a 11 7 V
a
11 8 V
a 11
9 K sA 12 0 Õ
u 12
1 Õ u
12 2 J
a
12 3 V
a
12 4 L
eM12 5 V
a 12 6 V
a
12 7 R
eH
12 8 V
a
12 9 K
sA
13 0 J
a
13 1 T
a
13 2 P
i
13 3 K
sA
13 4 K
sA
13 5 K
sA
13 6 J
a
13 7 J
a
13 8 L
eM
13 9 K
sA
14 0 J
a
14 1 V
a
14 2 Õ
u 14
3 J a
14 4 J
a
14 5 A
LT 14
6 R aR
14 7 R
aR
14 8 L
eM14 9 P
äS
15 0 P
äS15 1 P
ä 15
2 V a
15 3 V
a
15 4 V
a
15 5 P
ä
15 6 P
ä 15
7 V a
15 8 V
a
15 9 P
ä
16 0 V
a
16 1 P
ä
16 2 V
a 16
3 K sA
16 4 S
a
16 5 S
a
16 6 S
a
16 7 S
a
16 8 S
a
16 9 H
k
17 0 S
a 17
1 S a17 2 P
i
17 3 S
a
17 4 S
a
17 5 S
a
17 6 S
a17 7 S
a
17 8 S
a
17 9 S
a
18 0 S
a
18 1 S
a
18 2 S
a
18 3 K
sA
18 4 S
a
18 5 K
sA
18 6 S
a18 7 S
a 18
8 S a
18 9 S
a 19 0 V
a
19 1 P
ir 19
2 S a
19 3 S
a
19 4 R
aR 19
5 V a
19 6 V
a19 7 H
k
19 8 J
a 19
9 J a
20 0 P
aP
20 1 P
aP
20 2 Õ
u
20 3 S
a
20 4 K
sA
20 5 K
sA 20
6 S a
20 7 V
a
20 8 K
sA
20 9 S
a
21 0 S
a
21 1 S
a
21 2 S
a
21 3 S
a
21 4 J
a 21
5 J a
21 6 Õ
u
21 7 K
irs s
21 8 J
a
21 9 M
ä
22 0 M
ä
22 1 Õ
u
22 2 Õ
u 22
3 P i
22 4 V
a 22
5 S a
22 6 V
a
22 7 V
a
22 8 V
a 22
9 V a
23 0 V
a 23
1 J a
23 2 J
a 23
3 V a 23
4 J a
23 5 V
a 23 6 J
a
23 7 J
a
23 8 J
a 23
9 V a
24 0 V
a
24 1 V
a
24 2 S
a
24 3 S
a
24 4 P
aP
24 5 Õ
u
24 6 S
a 24
7 S a
24 8 K
sA
24 9 A
lt
25 1 J
a
25 2 P
i
25 3 J
a
25 4 J
a
25 5 J
a
25 6 P
aP
25 7 P
aP
25 8 S
a
25 9 J
a
26 0 V
a 26
1 V a
26 2 V
a 26
3 V a
26 4 V
a 26
5 V a
26 6 V
a 26
7 V a
26 8 V
a
26 9 S
a
27 0 J
a
27 1 V
a
27 2 J
a
27 3 J
a 27
4 J a
27 5 J
a 27
6 J a
27 7 J
a 27
8 J a
27 9 P
i
28 0 V
a
28 1 J
a
28 2 J
a
28 3 J
a
28 4 J
a
20 G
1 00
Õu
22 G
1G
2G
2G
3G
3G
4G
4G
5G
5G
5G
6G
6G
8G
8G
9G
9G
10 G
10 G
10 G 10
G
11 G
11 G
11 G
12 G
13 G
13 G
13 G
14 G 14
G
15 G 15
G
16 G
17 G 17
G
19 G
19 G
20 G
20 G
20 G
20 G
20 G
20 G
21 G
21 G
21 G
22 G
22 G
22 G
22 G
23 G
23 G
24 G
24 G
24 G
24 G
24 G
24 G
26 G
26 G
26 G
27 G
27 G
29 G
29 G
29 G
28 5 J
a 28
6 J a
28 7 J
a
28 8 J
a 28
9 J a
29 0 J
a
30 G
30 G
25 0 P
aj
29 1 S
a
29 2 S
a
29 3 S
a
29 4 S
a
29 6 S
a 29
5 S a
29 8 P
aP
29 9 S
a
30 0 S
a 30
2 S a
30 4 S
a30 7 V
a
30 8 V
a 30
9 S a
31 0 S
a 30
6 J a
30 5 J
a30 3 V
a 30 1 V
a
29 7 V
a
31 1 S
a
1 Õ u
2 P ä3 P
ä 4 P
i
5 P i
6 P aP
7 L eM
8 Õ u
9 K sK
10 Õ
u
11 K
sK
12 K
sS
13 Ja
14 P
aP
15 P
aP
16 R
aR
17 P
i
18 Ja
19 K
sS20 K
sS21 K
sS22 K
sS
23 K
sS 24
K sS
25 S
i
26 H
k
27 P
i 28
Ja
29 Ta
30 S
a
31 K
sA
32 S
a
33 P
i
34 V
a
35 S
a
36 V
a
37 K
sS 38
V a
39 V
a
40 K
sA
41 V
a
42 V
a 43
Le 44 V
a
P1 S ir
P2 S ir
P3 L um
i
P4 E ba
j
P5 S ir
P6 S ir
P7 L um
i
P8 E ba
j
P9 S ir
P10 S
ir
P11 S
ir
P2 S ir
P3 L um
i
45 V
a 46
V a
47 V
a
48 Le
M 49
Le M
50 V
a 51
V a 52
V a
53 V
a
54 H
k
55 V
a
56 V
a
57 K
sK
58 V
a
59 V
a
60 V
a
61 Le
M
62 Le
m 63
Le m
64 Le
M
65 Le
M
66 K
sA
67 K
sA
68 K
sS
69 K
sA70 K
sA
71 K
sA
72 Le
M 73
Le M74
Le M
75 V
a
76 V
a
18 G
P-12
P-12
P-3 P-9
P-3
P-3
P-3
P-3
P-2
Liinivahe tänav // Sepa tänav T4 78408:808:0211
Liinivahe tänav // Sepa tänav T4 78408:808:0211
P- 4
Kopli tn 108a 78401:101:6022
3,8
3,8
3,0
6,5
12,5
34 ,6
41,2
91,8
19,6
20,4
17,5
80 ,0
25,5
25,5 5,0
2,6
7,5
2,7
7,0
13,6
24,0
3,5
11,0
24,3
14,9
8,5
14,9
8,5
14,9
3,5
8,5
14,9
9,1
0,4
0,4
13,1
2,0
2,2
4,6
1,4
2,8
26,7
13,8
3,9
5,7
13,9
3,4
5,5
14,9
31,9
14,9
3,6
26,7
26,7
26,7
5,1
8,8
1,6
1,6
13,9
26,7
1,9
3,9
5,0
14,9
26,7
9,0
8,8
31,9
14,9
26,7
8,5
14,9 26,7
5,0
13,83,6
9,6
0,5
26,7
1,83,5
14,9
8,5
14,9 26,7
4,2 4,3
14,9
26,7
8,5
26,7
14,90,5
1,9
5,0 3,9
13,9
26,8
1,6
5,0 2,2
2,0
2,3
2,0
4,5
2,6 7,5 5,0 2,0
2,0
17,4
85 ,8
5, 5
5,463,9
1,6
5,5
5, 0
7, 0
2,7
30 ,0
18,0
10,0 15 ,0
30 ,0
18,0
3,1
10,0
9, 3
2,4
11 ,9
12,3 5,0
2,5 2,5
4,0
2,0
2, 4
18,0
29 ,7
15 ,0
8,7
2,2
8,6
18,0 2,3
0, 6
2, 02,
55, 0
1, 8
20 ,7
12 ,5
21 ,4
8,0
22,0
6,6
9,3
22,0
15,9
22,0
4,1
0, 3
20 ,7
12 ,5
21 ,4
0, 3
6,6
9,3
22,0
15,9
22,0
4,1
1, 52, 8
4, 6
2, 3 2, 0
8,0
22,0
15,9
22,0
15,9
22,0
4,1
2,6
0, 6
21 ,1
2,5
3, 03,
0 2, 5
2, 0
18 ,0
2,8
1,0
1,0
2,5
2,756,52,75
2,5
2,0 1,5
2,2
3,2
6,5 2,75
P-2
G3
G4
G6
G1
B7
B1
B5
B2
B3
B4
D2
D1
C1
G9
C3
G2
B8
G5
B9
C4
G8
G7
B6
C2
G10
3,1 3,1
PE RS
PE KT
IIV NE
PR OMEN
AA DI-
KO RID
OR
SJ
õhu tust
oru
Paljassaare laht
35 48
35 49
1K
3.liin
Sepa tänav
Liinivahe tänav // Sepa tänav T4 78408:808:0211
20,0 31,6
23,7
4,0
4, 0
4,0
G10
G11
Märkused: 1. Maa-aluste korruste paiknemist kruntidel on ehitusprojektis lubatud nihutada tingimusel, et lubatud maa-alune ehitisealune pind ei
suurene. 2. Teede, tänavate, parkimise ja haljastuse lahendus on põhimõtteline ning täpsustub ehitusprojektis. 3. Sepa tänava lahendus on illustratiivne. 4. Puittaimestiku haljastusliku hinnangu koostas OÜ GRÜN-E suvel 2016, uuendatud jaanuaris 2022. 5. Promenaadi II etapi lahendus on joonisele kantud NÜÜD arhitektid OÜ maastikuarhitektuurse lahenduse alusel, töö nr 16-11. 6. Joonise kõrgused on EH2000 süsteemis. 7. Geodeesiat on täiendatud järgmiste teostusjoonistega:
7.1. Kopli tänava trammitee ja -peatus RAXOEST OÜ töö nr TE-70-16, jaanuar 2018 7.2. Sepa tn 8 katlamaja Ankord OÜ töö nr 1659, juuli 2019; 7.3. Rannapromenaadi I ehitusetapp Ankord OÜ töö nr 1464, juuni 2020; 7.4. 3. liin, 4. liin, Sepa tänav ja Liinivahe tänav Ankord OÜ töö nr 2005, veebruar 2021. 7.5. Kopli suunalise trammiliini taristu rek IV etapp Geoplan Eesti OÜ töö nr 7073 TV, november 2017. 7.6. Sepa tn 5g maanduskontuuri ja madalpingekaabli teostusmõõdistamine K-Projekt Aktsiaselts töö nr 17105, aprill 2017.
8. Pos C1 hoone Sepa tänava poolsed sisse- ja väljapääsude vajalikud hajumisalad tänavamaale (vajadusel hoone täiendavad konsoolsed osad ukse avamisraadiuse ulatuses) lahendatakse ehitusprojekti staadiumis.
9. Parkimise lahendus on põhimõtteline ning täpsustub ehitusprojekti koostamisel vastavalt ehitusprojekti koostamise ajal kehtivatele nõuetele.
10. Alal mõjutavad elamistingimusi olemasolevast tööstusest ja rongiliiklusest tulenevad negatiivsed häiringud, mistõttu on alal kõrgendatud müra- ja vibratsioonitase, samuti võib esineda tööstuse spetsiifikast tulenevaid lõhnahäiringuid.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Projekti nimi:
Objekti asukoht:
Joonise nimi:
Töö nr: Mõõtkava:Staadium:Joonise tähis [nr - leht (lehti)]:
Muudatused: Kuupäev Muudatuste kirjeldus
Geoalus:
Ahtri tn 6a
Tallinn 10151 Eesti tel +372 626 4100
K-Projekt Aktsiaselts
Koostaja: Töö nr: Mõõdistatud:
16007_DP.dwg
Koostatud:Faili nimi: 10.07.2024 16007
Kopli liinide läänepoolse osa detailplaneering
Tallinn, Põhja-Tallinn
DP
Põhijoonis
DP-2.1 1:500
Juhataja R. Annusver
Projektijuht A. Petrova
Konsultant Ü. Kadak
Planeerija M. Mustkivi
EXACT Geomark AS 8821 07.2016
TINGMÄRGID Planeeritud ala piir
Katastriüksuse piir
Moodustatava krundi piir
Olemasolev autoliikluse ala
Planeeritud autoliikluse ala
Planeeritud vett immutavad parkimiskohad (murukivisillutis, killustik vms) Planeeritud võimalikud sillutiskiviga kaetud ümberpööramiskohad
Olemasolev munakivitee
Taastatav munakivitee
Olemasolev kergliikluse ala
Planeeritud kergliikluse ala
Planeeritud rattatee
Planeeritud jalgraja võimalik asukoht (puhkeala ühendus promenaadiga)
Perspektiivne tee / juurdepääs
Veekogu
Liiv
Haljasala
Katusehaljastuse võimalik asukoht
Säilitatav hoone / naaberhoone
Rekonstrueeritav hoone
Ekspertiisi alusel lammutatav ning rekonstrueeritav hoone
Planeeritud maapealne hoonestusala
Planeeritud maa-alune hoonestusala
Planeeritud hoone / hooneosa võimalik asukoht ja korruselisus
Planeeritud hoone / hooneosa võimalik asukoht ja korruselisus
Planeeritud hoone / hooneosa võimalik asukoht ja korruselisus
Planeeritud hoone / hooneosa võimalik asukoht ja korruselisus
Planeeritud hoone / hooneosa võimalik asukoht ja korruselisus
Planeeritud hoone tagasiaste 1. korruse tasandil. Tagasiaste laius on vähemalt 1,5 m. Pos C1 hoone tingimus vt märkus nr 8
Planeeritud võimalikud terrassid
Varikatuse võimalik asukoht
Krundi positsiooni number
Krundi ehitusõigus
Ä Bürood ja kaubanduspinnad
EK Vähemalt kolmekorruseline mitme korteriga elamu
The Alajaam
Üh Ühiskondlikud hooned
Üm Üldkasutatav maa
L Tee, tänav
Autode võimalik juurdepääs krundile
Autode võimalik sissepääs hoonesse
Jalakäijate võimalik sissepääs hoonesse
Planeeritud panduse võimalik asukoht
P-0 Parkimiskohtade arv
Planeeritud võimalik tugimüür koos madala piirdega
Planeeritud piirdeaia võimalik asukoht
Planeeritud raudtee turvapiire h=1,2...1,5 m, täpsustub ehitusprojekti staadiumis
Planeeritud jalgrattaparkla võimalik asukoht
Perspektiivse mitmetasandilise kergliiklejate raudteeülekäigukoha võimalik asukoht, mille parameetrid ning asukoht täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel
Planeeritud laste mänguväljaku võimalik asukoht
Säilitatav II klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni numbriga
Säilitatav III klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni numbriga
Säilitatav IV klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni numbriga
Säilitatav IV klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni numbriga (Hinnatud täiendavalt 02.2021, Keskkonnabüroo Grün-E OÜ töö nr 180221-2)
Säilitatav V klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni numbriga
Kõrghaljastuse võimalik asukoht
Konteinerhaljastuse võimalik asukoht
Madalhaljastuse võimalik asukoht
Heki võimalik asukoht
Sorteeritud jäätmete kogumiskoha / jäätmemaja võimalik asukoht, mis täpsustub ehitusprojektis
Pakendipunkti võimalik asukoht
Likvideeritav objekt
Likvideeritav haljastus
Kultuurimälestis
Kultuurimälestise kaitsevöönd
Raudtee kaitsevööndi piir 30 m rööpme teljest
Eesti põhikaardile kantud veekogu piir
Läänemere ranna piiranguvööndi piir 200 m
Läänemere ranna ehituskeeluvööndi piir 50 m
Läänemere veekaitsevööndi piir 20 m
Kallasrada 10 m
Alajaama kaitsevöönd 2 m
Ühiskanalisatsiooni reoveepumpla kuja 20 m
Avalikuks kasutamiseks määratud ala
Planeeritud isikliku kasutusõiguse ala C1 kinnistul Tallinna linna kasuks
Juurdepääsuservituudi vajadusega ala
Tehnovõrguservituudi vajadusega ala
Isikliku kasutusõigusega ala lähedal asuvate kortermajade kasuks
Varasemalt seatud isikliku kasutusõigusega ala
Allaehitusservituudi vajadusega ala
Välikohvik ja -terrass
Põhja-Tallinna üldplaneeringu järgne kaitseala laiendusettepanek Põhja-Tallinna üldplaneeringu järgne linnukaitseala laiendusettepanek
Polügonomeetria punkt kaitsevööndiga 3 m
"Sepa" trammipeatus
Planeeritud trafoalajaam
1-2K 3K(sh kk) 4K(sh kk) 5-7K 9K
1 SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES
MEETRITES KÕRGUS
KORRUSELISUS SUURIM
KRUNDI SUURUS P - õues
ARV KRUNDIL HOONETEPIND MAAPEAL
HOONEALUNE
PIND MAA-ALL HOONEALUNE
P - hoones
0
0
0
0
0
SJ
...
Edasi vt väljavõtet Väljavõte detailplaneeringu alast
Planeeritud bussipeatus
Planeeritud bussiootekoda
Planeeritud võimalikud pergolad/lehtlad 5-7 tk brutopindalaga kuni 20 m²
Planeeritud pakendipunkti võimalik asukoht
Hoone katusele on planeeritud võimalik vaateplatvorm
Allaehitusservituudi vajadusega ala G8 kinnistul pindalaga 25 m² krundi pos G2 kasuks (maa-aluse korruse ühenduse rajamiseks)
Planeeritud raudteeülekäigukoha ohutusväravad
SV: Tehnovõrguservituudi vajadusega ala võrgu valdajate kasuks: · Liinivahe tänav // Sepa tänav T4 kinnistule planeeritud kesk- ja madalpinge kaablikoridoridele 1 m äärmistest kaablitest
mõlemale poole, sidekanalisatsioonile 1 m välisseinast mõlemale poole, kaugküttetorustikule 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole.
· Liinivahe tn 6, Sepa tänav T3, Sepa tänav T5, Maleva tänav T2, Laevaremonditehase harutee R4, Pardiloigu tn 5, Sepa tn 14 ja Maleva põik kinnistutele ja reformimata riigimaale planeeritud keskpinge kaablikoridorile 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole.
· Liinivahe tänav T1 ja Liinivahe tänav T3 kinnistutele planeeritud madalpinge kaablikoridorile 1 m äärmistes kaablitest mõlemale poole, liitumiskilbile kaitsevööndi ulatuses 2 m, sidekanalisatsioonile 1 m välisseinast mõlemale poole, kaugküttetorustikule 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole, vee- ja kanalisatsioonitorustikele 2 m torude teljest mõlemale poole.
· Kaevuri tn 12 kinnistule planeeritud madalpinge kaablikoridorile 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole. · Laevaremonditehase harutee R2 kinnistule planeeritud kesk- ja madalpinge kaablikoridoridele 1 m äärmistest kaablitest
mõlemale poole, vee- ja kanalisatsioonitorustikele 2 m torude teljest mõlemale poole. · Kopli tn 116a kinnistule ja reformimata riigimaale planeeritud reoveekanalisatsioonitorule koridori laiusega 6 m. · 4. liin 10 kinnistul rekonstrueeritud kanalisatsioonitorule koridori laiusega 6 m. · Kopli tänav T10 ja Kopli tn 108a kinnistutele planeeritud veetorustikule koridori laiusega 4 m. · Sepa tn 28, Sepa tänav T8 ja Liinivahe tänav // Sepa tänav T4 kinnistutele planeeritud sidekanalisatsioonile 1 m
välisseinast mõlemale poole. · Sepa tn 8a kinnistule planeeritud madal- ja keskpinge kaablikoridoridele 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole.
Rattatee jätkumine üle Kopli tänava lahendatakse Ketta tn 5 kinnistu detailplaneeringus (K-Projekt As töö nr 22074)
Kaevuri tn 3 kinnistu perspektiivsed juurdepääsud
Olemasoleva gaasitrasside paiknemise tõttu ei ole käesoleval lõigul tänava äärde võimalik planeerida Põhja-Tallinna ÜP kohast puuderivi. Puud on kavandatud kergliiklustee ja raudtee vahelisele alale.
Olemasolev pakendite kogumiskoht
Põhja-Tallinna ÜP järgne kaitstava loodusobjekti ettepanek - leinapaplid "Woobstii"
Põhja-Tallinna ÜP kohane promenaadi koridor
Põhja-Tallinna ÜP kohane promenaadi koridor
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16007
Tallinn, Põhja-Tallinn
Kopli liinide läänepoolse osa detailplaneering
\\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16007 Kopli liinide DP\16007 Seletuskiri.doc/10.07.2024 11:17
KÖITE SISUKORD
I SELETUSKIRI ......................................................................................................................... 1 1 PLANEERITUD MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS ................................................... 1 2 PLANEERITUD MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID ............................ 1 3 PLANEERINGUS KAVANDATU ....................................................................................... 2
3.1 Planeeritud maa-ala krundijaotus ...................................................................................... 2 3.2 Hoonestusalade ja hoonete paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted, hoonete
kasutusotstarbed ning hoonete ja maaüksuste koormusnäitajad ................................................. 2 3.3 Ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks ................................................................. 10 3.4 Vertikaalplaneerimise põhimõtted .................................................................................. 11 3.5 Haljastuse rajamise ja heakorra tagamise põhimõtted .................................................... 12
3.5.1 Haljastus ja heakord ................................................................................................. 12 3.5.2 Likvideeritavate üksikpuude esialgne asendusistutuste arvutus .............................. 12 3.5.3 Jäätmehoolduse põhimõtted ..................................................................................... 18
3.6 Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted .............................................. 18 3.7 Avaliku ruumi planeerimise põhimõtted ........................................................................ 23
4 TEHNOVÕRKUDE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED ................................................ 23 4.1 Veevarustus ja kanalisatsioon ......................................................................................... 23
4.1.1 Üldosa....................................................................................................................... 23 4.1.2 Veevarustus .............................................................................................................. 24 4.1.3 Tuletõrjeveevarustus ................................................................................................ 24 4.1.4 Kanalisatsioon .......................................................................................................... 25 4.1.5 Ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni (ÜVK) võrkude ehituse maht ........................ 27
4.1 Elektrivarustus ................................................................................................................ 27 4.2 Tänavavalgustus .............................................................................................................. 30 4.3 Sidevarustus .................................................................................................................... 31 4.4 Soojusvarustus ................................................................................................................ 32 4.5 Gaasivarustus .................................................................................................................. 32
5 KEHTIVAD JA PLANEERITUD KITSENDUSED ........................................................ 32 5.1 Kehtivad kitsendused ...................................................................................................... 32
5.1.1 Kehtivad kitsendused ja isiklikud kasutusõigused kinnistute kaupa ........................ 33 5.2 Kavandatud kitsendused ................................................................................................. 33
5.2.1 Läänemere ranna ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek .................................. 34 5.2.2 Avalik kasutus .......................................................................................................... 34 5.2.3 Juurdepääsuservituutide vajadus .............................................................................. 34 5.2.4 Kavandatud kitsendused tehnovõrkude ehitamiseks ja kasutamiseks ...................... 35
6 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS ..................... 41 6.1 Olulisemad arhitektuurinõuded ....................................................................................... 41 6.2 Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks ............................................. 44
6.2.1 Keskkonnaalased nõuded ......................................................................................... 44 6.2.2 Tuleohutusnõuded .................................................................................................... 53 6.2.3 Kuritegevuse riske vähendavad abinõud .................................................................. 53 6.2.4 Nõuded ehitusprojektide koostamiseks ja ehitamiseks tehnovõrkude osas ............. 53
7 KAVANDATU VASTAVUS PLANEERITAVA ALA RUUMILISE ARENGU
EESMÄRKIDELE JA LÄHTEDOKUMENTIDELE ............................................................ 55 7.1 Vastavus ruumilise arengu eesmärkidele ........................................................................ 55 7.2 Kavandatu mõju lähipiirkonna linnakeskkonnale ja selle arenguvõimalustele .............. 55
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16007
Tallinn, Põhja-Tallinn
Kopli liinide läänepoolse osa detailplaneering
\\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16007 Kopli liinide DP\16007 Seletuskiri.doc/10.07.2024 11:17
7.3 Kavandatu vastavus avalikele huvidele ja väärtustele .................................................... 56 7.4 Vastavus Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud
„Tallinna üldplaneeringule” ...................................................................................................... 56 7.5 Võrdlus Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu tööversiooniga ................................... 56 7.6 Kehtiva detailplaneeringu kehtetuks muutmine ............................................................. 57 7.7 Vastavus algatamise otsuses esitatud tingimustele ......................................................... 57 7.8 Insolatsioonitingimuste muutumine ................................................................................ 59 7.9 Vastavus tuleohutusnõuetele ........................................................................................... 60 7.10 Muudatused võrreldes eskiislahendusega .................................................................... 60 7.11 Eskiislahenduse avalikul arutelul tehtud ettepanekute arvestamine ............................ 60 7.12 Muudatused peale avalikku väljapanekut .................................................................... 61
II JOONISED
1 Asukoha skeem DP-1
2 Põhijoonis DP-2.1
3 Kruntide moodustamise skeem DP-2.2
4 Tehnovõrkude koondplaan DP-3
5 Keskpinge kaablite skeem EV-1
6 Veevarustuse skeem VKV-1.1
7 Kanalisatsiooni skeem VKV-1.2
1
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16007
Tallinn, Põhja-Tallinn
Kopli liinide läänepoolse osa detailplaneering
\\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16007 Kopli liinide DP\16007 Seletuskiri.doc/10.07.2024 11:17
I SELETUSKIRI
1 PLANEERITUD MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS
Planeeritud maa-ala asub Põhja-Tallinnas, Kopli poolsaarel, Kopli tänava ja mere vahel: 4. liin,
Liinivahe tänava, Sepa tänava, Kopli tänava ja Kaevuri tänava vahelisel alal. Maa-ala põhjapiiriks
on Paljassaare lahe akvatoorium. Läänes piirneb planeeringuala Balti Laevaremonditehase
territooriumiga. Planeeringu ala läbib raudtee, mis teenindab Balti Laevaremonditehast.
Planeeritud ala suurus on 12,87 ha.
2 PLANEERITUD MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID
Detailplaneering on algatatud eesmärgil moodustada Kopli liinide läänepoolsest osast elamumaa,
ärimaa, ühiskondlike ehitiste maa, üldkasutatava maa, tootmismaa ja transpordimaa sihtotstarbega
krundid ja määrata ehitusõigus kokku seitsmeteistkümne kuni 3-korruselise (sh katusekorrus)
korterelamu, kümne kuni 4-korruselise (sh katusekorrus) korterelamu, ühe kuni 9-korruselise
korterelamu, ühe kuni 3-korruselise ärihoone, ühe 1-korruselise ühiskondliku hoone (lasteaed)
ehitamiseks, viie hoone ümberehitamiseks ja kohvik-vaateplatvormi rajamiseks.
Detailplaneeringu koostamise käigus on eesmärki täpsustatud elamute arvu, hoonete sihtotstarve ja
korruselisuse osas.
Kavandatud on: krundid kokku 17 kuni 3-korruselise (sh katusekorrus) korterelamu ja 9 kuni
4-korruselise (sh katusekorrus) korterelamu, ühe kuni 9-korruselise korterelamu, ühe kuni
3-korruselise ärihoone, ühe 1-korruselise ühiskondliku-ärihoone (lasteaed) ehitamiseks, viie hoone
rekonstrueerimiseks (sh ühe uue hoone püstitamine ajaloolise hoone maketthoonena) ja kohvik-
vaateplatvormi rajamiseks.
Ruumilise arengu eesmärgid on:
• Kavandada selgepiiriline kvartaalne hoonestus, kuhu lisaks korruselamutele (kahe- ja
enamakorruselised korterelamud), näha ette ka piirkonda teenindavaid funktsioone, sh lasteaed
(nt Liinivahe tn 17 kinnistule), elurajooni teenindavad asutused, kaubandus-
teenindusettevõtted jne.
• Võtta võimalikult suures osas aluseks olemasolev teedevõrk.
• Uushoonestuse kavandamisel tagada kõrguslikult ja arhitektuurilt sobiv üleminek väärtusliku
hoonestusstruktuuriga aladele ning säilitatavatele hoonetele.
• Kavandada avalikult kasutatavad rannapromenaad ja rannapark; ranna ja hoonete vahelisele
alale spordi- ja mänguväljakud ning kvartalisiseselt laste mänguväljakud.
• Arvestada jalakäijate liikumissuundadega Kase ja Süsta pargi ning ühistranspordipeatuste
suunas.
2
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16007
Tallinn, Põhja-Tallinn
Kopli liinide läänepoolse osa detailplaneering
\\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16007 Kopli liinide DP\16007 Seletuskiri.doc/10.07.2024 11:17
3 PLANEERINGUS KAVANDATU
3.1 Planeeritud maa-ala krundijaotus
Planeeringus on kavandatud planeeritud maa-ala ümber kruntida, moodustades:
• 14 elamumaa sihtotstarbega krunti kokku 21 kuni 3-korruselise (sh katusekorrus) hoone
ehitamiseks/rekonstrueerimiseks, 9 kuni 4-korruselise (sh katusekorrus) ehitamiseks ja ühe
kuni 9-korruselise korterelamu ehitamiseks;
• 1 ühiskondlike ehitiste ja ärimaa sihtotstarbega krunt ühe kuni 4-korruselise hoone
rekonstrueerimiseks ja ühe kuni 1-korruselise hoone ehitamiseks;
• 2 ärimaa sihtotstarbega krunti ühe kuni 3-korruselise ärihoone ja 1-korruselise kohvik-
vaateplatvormi ehitamiseks;
• 4 üldkasutatava maa sihtotstarbega krunti rannapromenaadi ja haljakute rajamiseks;
• 5 transpordimaa krunti tänavarajatiste jaoks.
3.2 Hoonestusalade ja hoonete paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted,
hoonete kasutusotstarbed ning hoonete ja maaüksuste koormusnäitajad
Hoonestus on kavandatud järgides Kopli liinide ajaloolist hoonestusstruktuuri ja olemasolevat
tänavavõrku. Paremini säilinud hooned on kavandatud rekonstrueerida, uued hooned on
kavandatud lähtudes endisest hoonestuse paiknemisest ning kehtivast Kopli liinide ja lähiala
detailplaneeringust (DP013620).
Uushoonestuse planeerimisel on arvestatud kõrgusliku ja arhitektuurilt sobiva üleminekuga
väärtusliku hoonestusstruktuuriga aladele ning säilitatavatele hoonetele. Erandiks on Sepa ja
Maleva tänava ristumiskohta planeeritud kõrgem hooneosa, mis võiks olla Kopli liinide
maamärgiks. Sepa tänava äärde krundile pos C1 kavandatakse hoone vähemalt 1,5 m laiuse
konsoolse osaga 1. korruse tasandil, mis võimaldab ühise kergliiklusteede võrgustiku kavandamist
piirkonnas.
Arvestades ajaloolist eripära on hoonestus kavandatud kvartaalsena.
Planeeringu alal maapinna kõrgused jäävad vahemikku 2,0…13,8 m. Planeeringu alal ei ole
maapinna olulist tõstmist kavandatud, v.a. kruntide G2 ja G3. Kruntide G2 ja G3 hoonete
ehitamisel tõstetakse maapind kõrgusele ca 1,9-2,2 m üle merepinna, et kahandada oluliselt
üleujutuse ohtu. Planeeringus ei määrata hoonete absoluutkõrguseid, sest maapinna reljeef on väga
muutlik kavandatud kruntide ulatuses. Hoonete absoluutkõrgused täpsustuvad ehitusprojektide
käigus.
Kavandatud hoonestustihedus krunditud alal on 0,4.
Alal mõjutavad elamistingimusi olemasolevast tööstusest ja rongiliiklusest tulenevad negatiivsed
häiringud, mistõttu on alal kõrgendatud müra- ja vibratsioonitase, samuti võib esineda tööstuse
spetsiifikast tulenevaid lõhnahäiringuid.
B KVARTAL
Kvartali näol on tegemist Kopli liinide miljööalaga, kus on säilinud taastamisväärsena mitmed
hooned ning liinidele omane hoonestusstruktuur. Kvartalis rekonstrueeritakse kolm paremas
seisukorras elamut ning üks hoone ekspertiisi alusel lammutatakse ja taastatakse maketthoonena.
3
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16007
Tallinn, Põhja-Tallinn
Kopli liinide läänepoolse osa detailplaneering
\\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16007 Kopli liinide DP\16007 Seletuskiri.doc/10.07.2024 11:17
Uued hooned, mis on kavandatud olemasolevatele hoonetele sarnaste gabariitidega, on kavandatud
samuti kolmekorruselised, sh katusekorrus. Kvartali keskele on ühisele maa-alusele korrusele
kavandatud parkla. Maa-aluse parkla peale rajatakse haljasala mänguväljaku ja puhkealaga kvartali
elanikele ühiseks kasutamiseks. Muruala koos selle ümber rajatava maaga seotud haljastusega
moodustab kvartalis ühtse rohelise terviku.
Planeeringus määratakse terve B kvartali hoonete suletud brutopind kogusummana. Suletud
brutopind hoonete kaupa täpsustub ehitusprojektide käigus.
Hoonestustihedus kvartalis on 0,5.
Pos B1 Sepa tn 1
Krundi kasutamise sihtotstarve: Elamumaa
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 1
Hoone suurim lubatud hoonealune pindala: 345 m2 (maapealne)
Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 11,3 m
Krunt on kavandatud olemasoleva rekonstrueeritava puidust korterelamu jaoks.
Hoonesse on kavandatud 10 korterit.
Hoonestustihedus krundil on 1,5.
Juurdepääs krundile on Sepa tänavalt.
Parkimiskohad on kavandatud tänavamaale pos B8.
Pos B2 Sepa tn 3
Krundi kasutamise sihtotstarve: Elamumaa
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 1
Hoone suurim lubatud hoonealune pindala: 345 m2 (maapealne)
Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 11,1 m
Krunt on kavandatud olemasoleva rekonstrueeritava puidust korterelamu jaoks.
Hoonesse on kavandatud 10 korterit.
Hoonestustihedus krundil on 1,2.
Juurdepääs krundile on Sepa tänavalt.
Parkimiskohad on kavandatud tänavamaale pos B8.
Pos B3 Sepa tn 5
Krundi kasutamise sihtotstarve: Elamumaa
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 1
Hoone suurim lubatud hoonealune pindala: 345 m2 (maapealne)
Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 10,8 m
Krunt on kavandatud olemasoleva rekonstrueeritava puidust korterelamu jaoks.
Hoonesse on kavandatud 10 korterit.
Hoonestustihedus krundil on 1,4.
Juurdepääs krundile on Sepa tänavalt.
Parkimiskohad on kavandatud tänavamaale pos B8.
4
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16007
Tallinn, Põhja-Tallinn
Kopli liinide läänepoolse osa detailplaneering
\\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16007 Kopli liinide DP\16007 Seletuskiri.doc/10.07.2024 11:17
Pos B4 1. liin 3
Krundi kasutamise sihtotstarve: Elamumaa
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 1
Hoone suurim lubatud hoonealune pindala: 345 m2 (maapealne)
Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 11,1 m (abs h 24,1 m)
Krunt on kavandatud korterelamu jaoks. Krundil olemasolev hoone lammutatakse ekspertiisi
alusel ning püstitatakse hävinenud ajaloolise hoone maketthoonena.
Hoonesse on kavandatud 10 korterit.
Hoonestustihedus krundil on 1,1.
Juurdepääs krundile on 1. liini tänavalt.
Parkimiskohad on kavandatud tänavamaale pos B8.
Pos B5 1. liin 5 // 2. liin 2 // 4 // Treiali tn 12 // 14
Krundi kasutamise sihtotstarve: Elamumaa
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 5
Hoone suurim lubatud hoonealune pindala: 1800 m2 (maapealne)
5300 m2 (maa-alune)
Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 11,0 m
Krundile on kavandatud 5 korterelamut kokku 51 korteriga koos ühise B-kvartalit ja osaliselt
D-kvartalit teenindava maa-aluse parklaga.
Hoonestustihedus krundil on 0,7.
Juurdepääs krundile on Treiali tänavalt.
Pos B6 Kaevuri tn 4 // 6
Krundi kasutamise sihtotstarve: Elamumaa
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2
Hoone suurim lubatud hoonealune pindala: 720 m2 (maapealne)
720 m2 (maa-alune)
Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 11,3 m
Krundile on kavandatud 2 korterelamut kokku 20 korteriga.
Hoonestustihedus krundil on 1,4.
Juurdepääs krundile on Kaevuri tänavalt.
Parkimiskohad on kavandatud krundile B5 planeeritud maa-alusesse parklasse.
Pos B7 Kaevuri tn 8 // Treiali tn 10
Krundi kasutamise sihtotstarve: Elamumaa
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2
Hoone suurim lubatud hoonealune pindala: 720 m2 (maapealne)
720 m2 (maa-alune)
Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 11,3 m
5
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16007
Tallinn, Põhja-Tallinn
Kopli liinide läänepoolse osa detailplaneering
\\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16007 Kopli liinide DP\16007 Seletuskiri.doc/10.07.2024 11:17
Krundile on kavandatud 2 korterelamut kokku 20 korteriga.
Hoonestustihedus krundil on 1,4.
Juurdepääs krundile on Kaevuri tänavalt.
Parkimiskohad on kavandatud krundile B5 planeeritud maa-alusesse parklasse.
Pos B8 1. liin T1 // Kaevuri tänav T1 // Treiali tänav T2
Krundi kasutamise sihtotstarve: Transpordimaa
Hoonete suurim lubatud arv krundil: -
Hoone suurim lubatud hoonealune pindala: -
Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: -
Krunt on moodustatud avalikult kasutatava tänavamaa jaoks, hõlmates Treiali tänava, Kaevuri
tänava, 1. ja 2. liini maa-ala.
Tänavamaale on kavandatud 77 parkimiskohta. 40 parkimiskohale on vajalik seada isiklik
kasutusõigus B1-B4 kruntide elamute korteriühistute kasuks. Osa elamukruntide jaoks vajalikest
parkimiskohtadest on kavandatud avalikult kasutatavale tänavamaale sarnaselt kehtivas
detailplaneeringus olevale parkimislahendusele. Vajadus parkimiskohti osaliselt tänavamaale
rajada tuleneb sellest, et kvartalis kuulub säilitamisele mitu väärtuslikku hoonet, millele ei ole
võimalik rajada maa-alust parkimiskorrust.
Pos B9 Treiali tn 5a
Krundi kasutamise sihtotstarve: Üldkasutatav maa
Hoonete suurim lubatud arv krundil: -
Hoone suurim lubatud hoonealune pindala: -
Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: -
Olemasolev avalikult kasutatav krunt antakse pärast rajatiste väljaehitamist üle Tallinna linnale.
C KVARTAL
C kvartalisse on kavandatud ehitusõigus 3-korruselise ärihoone ehitamiseks. Ärihoonesse on
võimalik rajada kauplus, ruumid teenindus- ja toitlustusettevõtete, lastehoiu jaoks, vajadusel
bürooruume ja majutust.
Hoonestustihedus kvartalis on 0,5.
Pos C1 Sepa tn 2
Krundi kasutamise sihtotstarve: Ärimaa
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 1
Hoone suurim lubatud hoonealune pindala: 2770 m2 (maapealne)
4290 m2 (maa-alune)
Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 16,2 m
6
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16007
Tallinn, Põhja-Tallinn
Kopli liinide läänepoolse osa detailplaneering
\\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16007 Kopli liinide DP\16007 Seletuskiri.doc/10.07.2024 11:17
Krundile on kavandatud kuni 3-korruseline ärihoone ja väljak. Kasutusotstarbeks on kavandatud
kaubandus, toitlustus, teenindus, lastehoid, bürood, majutus.
Hoone on planeeritud tagasiastega 1. korruse tasandil. Tagasiaste on kavandatud laiusega vähemalt
1,5 m kergliiklustee ühise võrgustiku rajamiseks kvartalis. Hoone Sepa tänava poolsed sisse- ja
väljapääsude vajalikud hajumisalad tänavamaale (vajadusel hoone täiendavad konsoolsed osad
ukse avamisraadiuse ulatuses) lahendatakse ehitusprojekti staadiumis.
Hoonestustihedus krundil on 0,9.
Juurdepääs krundile on Sepa tänavalt.
Parkimiskohad on kavandatud omale krundile planeeritud maa-alusesse parklasse ning hoone taha
maapealsesse parklasse. Hoone ees asuvad avalikult kasutatavad parkimiskohad tänaval pos C2.
Pos C2 Sepa tänav T2
Krundi kasutamise sihtotstarve: Transpordimaa
Hoonete suurim lubatud arv krundil: -
Hoone suurim lubatud hoonealune pindala: -
Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: -
Krunt on moodustatud Sepa tänava jaoks. Sepa tänav on avalikult kasutatav tänav. Tänava äärde
on kavandatud 2 avalikult kasutatavat parkimiskohta. Sepa tänava lahendus on illustratiivne ning
täpsustub ehitusprojekti staadiumis.
Pos C3 Kopli tänav T20
Krundi kasutamise sihtotstarve: Transpordimaa
Hoonete suurim lubatud arv krundil: -
Hoone suurim lubatud hoonealune pindala: -
Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: -
Krundil paikneb Sepa trammipeatuse perroon ja ootepaviljon ning 2,5m laiune rattatee. Krunt jääb
avalikult kasutatavaks.
Pos C4 Sepa tänav T1
Krundi kasutamise sihtotstarve: Transpordimaa
Hoonete suurim lubatud arv krundil: -
Hoone suurim lubatud hoonealune pindala: -
Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: -
Olemasolev avalikult kasutatav krunt Sepa tänava jaoks.
D KVARTAL
D-kvartalisee jääb üks hoonete rida 1. liini äärsest Kopli liinide miljööalast. Sepa tänava äärde on
kavandatud 4-9korruseline astmeline korterelamu, millest põhjapoolne osa on kavandatud
9-korruselisena moodustamaks maamärki Kopli liinide elurajoonile.
Hoonestustihedus kvartalis on 0,9.
7
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16007
Tallinn, Põhja-Tallinn
Kopli liinide läänepoolse osa detailplaneering
\\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16007 Kopli liinide DP\16007 Seletuskiri.doc/10.07.2024 11:17
Pos D1 Sepa tn 9
Krundi kasutamise sihtotstarve: Elamumaa
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 1
Hoone suurim lubatud hoonealune pindala: 1600 m2 (maapealne)
2460 m2 (maa-alune)
Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 30,4 m
Krundile on kavandatud 68 korteriga korterelamu.
Hoonestustihedus krundil on 0,9.
Juurdepääs krundile on Sepa tänavalt.
Parkimiskohad on kavandatud omale krundile planeeritud maa-alusesse parklasse ning
maapealsesse parklasse.
Krundile on planeeritud trafoalajaam. Alajaama täpne asukoht krundil selgub projekteerimisel.
Pos D2 1. liin 2 // 4 // 6 // 8
Krundi kasutamise sihtotstarve: Elamumaa
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 4
Hoone suurim lubatud hoonealune pindala: 1440 m2 (maapealne)
1440 m2 (maa-alune)
Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 11,3 m
Krundile on kavandatud 4 korterelamut kokku 41 korteriga.
Hoonestustihedus krundil on 1,0.
Juurdepääs krundile on 1. liini tänavalt ning Sepa tänavalt läbi krundi D1.
Parkimiskohad on kavandatud oma krundile ning osaliselt krundile pos B5 planeeritud maa-
alusesse parklasse.
G KVARTAL
G-kvartal on lõunaosa kaasaegne versioon vanadest selgepiirilistest kvartalitest; kompaktse
struktuuriga kaitstakse õuesid tuule eest ja merele avanemine toimub ülemiste elukorruste kaudu.
Kvartali põhjaosas on hoonestus paigutatud piki promenaadi, mis loob küllalt laiale
promenaadialale turvalise koduse tänavaseina.
Kvartalis asub ka väärtuslik 4-korruseline puithoone, mis rekonstrueeritakse ning kuhu on
ettenähtud ruumid lasteaia jaoks.
Hoonestustihedus kvartalis on 0,6.
Pos G1 Liinivahe tn 17
Krundi kasutamise sihtotstarve: Ühiskondlike ehitiste maa ≥ 50 %,
ärimaa ≤50 %
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2
Hoone suurim lubatud hoonealune pindala: 1680 m2 (maapealne)
1560 m2 (maa-alune)
8
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16007
Tallinn, Põhja-Tallinn
Kopli liinide läänepoolse osa detailplaneering
\\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16007 Kopli liinide DP\16007 Seletuskiri.doc/10.07.2024 11:17
Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 14,5 m
Krundil paiknev 4-korruseline puithoone on kavandatud rekonstrueerida. Krundile on planeeritud
ka üks 1-korruseline uus hoone koos galeriiga, mis ühendab uut ja olemasolevat hoonet.
Hoonetesse on kavandatud vähemalt 6-rühmaline lasteaed (brutopind vähemalt 2200 m2 koos
nõuetekohase hoovialaga) sõltumata omandivormist. Lisaks lasteaiale võivad hoonetes
ühiskondlikku funktsiooni osa täita näiteks huviringid, meditsiiniteenuse, hoolekande-, hariduse-,
teaduse-, puhke- ja spordiehitiste jne ehk elurajooni teenindavad ühiskondlikud funktsioonid.
Hoonestustihedus krundil on 0,7.
Juurdepääs krundile on Liinivahe tänavalt.
Parkimiskohad on kavandatud oma krundile.
Pos G2 Liinivahe tn 20 // 22
Krundi kasutamise sihtotstarve: Elamumaa
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2
Hoone suurim lubatud hoonealune pindala: 950 m2 (maapealne)
1400 m2 (maa-alune)
Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 12 m
Krundile on planeeritud kaks omavahel soklikorrusega ühendatud korterelamut, kokku 23
korteriga.
Hoonestustihedus krundil on 0,5.
Juurdepääs krundile on Liinivahe tänavalt.
Parkimiskohad on kavandatud omale krundile planeeritud maa-alusesse parklasse.
Pos G3 Liinivahe tn 16 // 18
Krundi kasutamise sihtotstarve: Elamumaa
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2
Hoone suurim lubatud hoonealune pindala: 950 m2 (maapealne)
1350 m2 (maa-alune)
Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 12 m
Krundile on planeeritud kaks omavahel soklikorrusega ühendatud korterelamut, kokku 23
korteriga.
Hoonestustihedus krundil on 0,9.
Juurdepääs krundile on Liinivahe tänavalt.
Parkimiskohad on kavandatud omale krundile planeeritud maa-alusesse parklasse.
Pos G4 5. liin 5 // Liinivahe tn 14
Krundi kasutamise sihtotstarve: Elamumaa
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2
Hoone suurim lubatud hoonealune pindala: 770 m2 (maapealne)
945 m2 (maa-alune)
Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 14 m
9
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16007
Tallinn, Põhja-Tallinn
Kopli liinide läänepoolse osa detailplaneering
\\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16007 Kopli liinide DP\16007 Seletuskiri.doc/10.07.2024 11:17
Krundile on planeeritud kaks omavahel soklikorrusega ühendatud korterelamut, kokku 24
korteriga.
Hoonestustihedus krundil on 1,1.
Juurdepääs krundile on Liinivahe tänavalt.
Parkimiskohad on kavandatud omale krundile planeeritud maa-alusesse parklasse.
Pos G5 5. liin 1 // 3 // Liinivahe tänav 10 // 12
Krundi kasutamise sihtotstarve: Elamumaa
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 4
Hoone suurim lubatud hoonealune pindala: 1540 m2 (maapealne)
2480 m2 (maa-alune)
Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 14,5 m
Krundile on planeeritud neli omavahel soklikorrusega ühendatud korterelamut, kokku 48
korteriga.
Hoonestustihedus krundil on 1,1.
Juurdepääs krundile on Liinivahe tänavalt.
Parkimiskohad on kavandatud omale krundile planeeritud maa-alusesse parklasse.
Pos G6 5. liin 2 // 4 // 6
Krundi kasutamise sihtotstarve: Elamumaa
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3
Hoone suurim lubatud hoonealune pindala: 1155 m2 (maapealne)
1860 m2 (maa-alune)
Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 14,2 m
Krundile on planeeritud kolm korterelamut. Kaks korterelamut on ühendatud omavahel
soklikorrusega. Kokku on kavandatud 36 korterit.
Hoonestustihedus krundil on 0,7.
Parkimiskohad on kavandatud omale krundile planeeritud maa-alusesse parklasse.
Pos G7 4. liin 1
Krundi kasutamise sihtotstarve: Üldkasutatav maa
Hoonete suurim lubatud arv krundil: -
Hoone suurim lubatud hoonealune pindala: -
Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: -
Krunt on kavandatud haljaku rajamiseks. Krundile on kavandatud kuni 5-7 lehtlat/pergolat igaüks
brutopindalaga kuni 20 m2.
Krunt on määratud avalikult kasutatavaks ning antakse pärast rajatiste väljaehitamist üle Tallinna
linnale. Krundi võib liita krundiga pos G9.
Juurdepääs krundile on 4. liini tänavalt ning rannapromenaadilt.
10
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16007
Tallinn, Põhja-Tallinn
Kopli liinide läänepoolse osa detailplaneering
\\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16007 Kopli liinide DP\16007 Seletuskiri.doc/10.07.2024 11:17
Pos G8 5. liin // Liinivahe tänav T2
Krundi kasutamise sihtotstarve: Transpordimaa
Hoonete suurim lubatud arv krundil: -
Hoone suurim lubatud hoonealune pindala: -
Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: -
Avalikult kasutatav krunt on moodustatud Liinivahe, 4. liini ja 5. liini tänavarajatiste jaoks.
Tänavamaale on kavandatud 22 avalikult kasutatavat parkimiskohta.
Pos G9 Liinivahe tn 18a
Krundi kasutamise sihtotstarve: Üldkasutatav maa
Hoonete suurim lubatud arv krundil: -
Hoone suurim lubatud hoonealune pindala: -
Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: -
Krunt on moodustatud avalikult kasutatava rannapromenaadi jaoks ning antakse pärast rajatiste
väljaehitamist üle Tallinna linnale.
Pos G10 Sepa tn 35
Krundi kasutamise sihtotstarve: Üldkasutatav maa
Hoonete suurim lubatud arv krundil: -
Hoone suurim lubatud hoonealune pindala: -
Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: -
Krunt on moodustatud avalikult kasutatava rannapromenaadi jaoks ning antakse pärast rajatiste
väljaehitamist üle Tallinna linnale.
Pos G11 Sepa tn 32
Krundi kasutamise sihtotstarve: Ärimaa
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 1
Hoone suurim lubatud hoonealune pindala: 345 m2 (maapealne)
Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 4,5 m
Krundile on kavandatud ehitusõigus ühekorruselise kohvik-vaateplatvormi ehitamiseks.
Kavandatud hoonestustihedus krundil on 0,2.
Juurdepääs krundile on Sepa tänavalt.
Parkimiskohad on kavandatud omale krundile.
3.3 Ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks
Krunt pos G9 jääb osaliselt üleujutusala piirkonda. Kruntidele pos G2 ja G3 kavandatud elamute
üleujutuse ohu vähendamiseks on kavandatud ehitusõigus tugimüüri rajamiseks promenaadi äärde
ning sellega tehakse ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks 0 meetrini veepiirist.
11
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16007
Tallinn, Põhja-Tallinn
Kopli liinide läänepoolse osa detailplaneering
\\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16007 Kopli liinide DP\16007 Seletuskiri.doc/10.07.2024 11:17
Krundil pos G10 on määratud ala välikohviku ja -terrassi püstitamiseks, mis kuulub krundil
pos G11 kavandatud kohviku teenindusalale. Planeeringus tehakse ettepanek vähendada pos G10
kavandatud välikohviku ja -terrassi rajatiste paigaldamise võimaliku ala ulatuses Läänemere kalda
ehituskeeluvööndit 0 meetrini veepiirist.
Kruntidel pos G9 ja G10 on kavandatud ehitusõigus rannapromenaadi ehitamiseks koos
rajatistega, kus oleksid võimalused igas vanuses inimestele vabaaja veetmiseks. Rannapromenaadi
rajatised on nt prügikastid, mänguväljakud, istepingid, rattahoidjad, rannavõrkpalli ja/või
tänavakorvpalli platsid. Planeeringus tehakse ettepanek vähendada pos G9 ja G10 kavandatud
rannapromenaadi rajatiste paigaldamise võimaliku ala ulatuses Läänemere kalda
ehituskeeluvööndit 0 meetrini veepiirist.
Pos G11 on kavandatud ehitusõigus ühekorruselise kohvik-vaateplatvormi ehitamiseks. Peamiselt
piirkonna elanikke ning rannapromenaadi külastajaid teenindav hoone on kavandatud võimalikult
promenaadi äärde, 20 m kaugusele Läänemere rannast. Planeeringus tehakse ettepanek vähendada
pos G11 kavandatud hoonestusala ulatuses Läänemere kalda ehituskeeluvööndit 20 meetrini
veepiirist.
3.4 Vertikaalplaneerimise põhimõtted
Maa-ameti infosüsteemis oleva üleujutuspiirkonna kaardi kohaselt võib esinemistõenäosusega üks
kord 50 aasta jooksul osa planeeritava maa-ala lõunapoolsest osast jääda üleujutatavale alale.
Tegemist on madalama kohaga planeeringuala lõunaosas. Elamute ehitustööde käigus tõstetakse
maapind ümbritseva maapinnaga samale kõrgusele ca 1,9-2,2 m üle merepinna, mis kahandab
oluliselt üleujutuse ohtu. Muuhulgas on promenaadi äärde kavandatud ehitusõigus tugimüüri
rajamiseks, mis toimib vee barjäärina kavandatavatele hoonetele. Tugimüüri vajadus, maht ja
asukoht täpsustatakse ehitusprojektis.
Promenaadi ja mere vahelise ala reljeef ja kõrgused jäävad looduslikuks, et säilitada
kasvukohatüüpe ja kooslusi.
Vertikaalplaneerimisega juhitakse sademevesi hoonetest ja naaberkruntidelt eemale
sademeveekanalisatsiooni. Vertikaalplaneerimisega juhitakse sademevesi rööbasteelt ja raudtee
muldkehalt eemale raudtee terviklikkuse tagamiseks.
Haljastatud krundiosadele sattunud sademevesi immutatakse osaliselt pinnasesse. Kõvakattega
krundiosal kogutakse sademevesi restkaevudesse. Tänavatel ning kruntide hoovides kavandatud
parkimiskohad on ettenähtud sademevett läbilaskva katendiga.
Nii vertikaalplaneerimise kui ka sademevee ärajuhtimise lahendus täpsustatakse ehitusprojektis.
12
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16007
Tallinn, Põhja-Tallinn
Kopli liinide läänepoolse osa detailplaneering
\\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16007 Kopli liinide DP\16007 Seletuskiri.doc/10.07.2024 11:17
3.5 Haljastuse rajamise ja heakorra tagamise põhimõtted
3.5.1 Haljastus ja heakord
Kopli liinide näol on tegemist tiheda hoonestusstruktuuriga kvartalitega. Kuna hooned paiknevad
tihedalt, on suuremad haljasalad planeeritud enamasti kvartalite vahelisele alale ning kavandatud
suuremalt osalt avalikult kasutatavaks.
Elamukvartalitesse rajatakse privaatsemad haljasalad, mis elanikele privaatsuse tagamiseks on
lubatud piirata välisperimeetril ca 0,8-0,9 m kõrguse hekiga. Juurdepääsude lähedal lubatud
haljastuse kõrgus on kuni 0,4 m liiklejate ohutuse tagamiseks.
Olemasolevate tänavate maa-ala on kavandatud laiendada, et oleks võimalik kõnniteid planeerida
olemasolevat tänavate äärset haljastust säilitades. Kavandatud on ka täiendavat tänavahaljastust.
Planeeringus on kavandatud Sepa tänaval mõlemal pool kõrghaljastust.
Planeeringus on kavandatud avar promenaadiala, mis haljastatakse peamiselt niidumurualana,
säilitades olemasolevad puud ning lisades põõsaistutust.
Kopli tn 108 kinnistule on ettenähtud vähemalt 3m laiune kõrghaljastatud haljaspuhver, millega
kinnistul asuv väärtuslik hoone eraldatakse planeeritud C1 krundil hoonestusest.
Planeeringu kirde osas kavandatakse lehtlate/pergolate puhkeala.
Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu tööversioonis tehakse ettepanek planeeringu alal kaks
leinapaplit „Woobstii“ (puud nr 200 PaP ja 201 PaP) määrata kaitstavateks loodusobjektideks.
Mõlemad puud säilitatakse planeeringus ning jäävad krundile G1.
Planeeritud alal on haljastuse osakaal ca 40%.
3.5.2 Likvideeritavate üksikpuude esialgne asendusistutuste arvutus
Likvideeritavate puude asemele istutatavate puude selgitamiseks vajalik haljastuse ühikute arv on
arvutatud vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11.02.2021 määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa
andmise kord“.
Asendusistutuste arvutustes on lähtutud järgmisest valemist:
= ++
3
321 *
kkk D haljastuse ühik
kus D – raiutava puu rinnasläbimõõt, mitme puu puhul läbimõõtude summa, cm;
k1 – raiutava puuliigi koefitsient;
k2 – raiutava puu väärtuskoefitsient;
k3 – raiepõhjuse koefitsient (arvutuses 0,5).
Märkus: Kaldkirjaga puude andmed vastavad täpsustatavale dendroloogilisele inventuurile,
Grün-E OÜ, veebruar 2021
13
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16007
Tallinn, Põhja-Tallinn
Kopli liinide läänepoolse osa detailplaneering
\\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16007 Kopli liinide DP\16007 Seletuskiri.doc/10.07.2024 11:17
Pos
nr
Jrk
nr
likv.
puu
nr puuliik K1
D
(cm)
väärtus-
klass K2
haljastuse
ühik
Likvideeri-
mise põhjus
B1 1 36 Harilik vaher 1 34 IV 0,2 14 tehnovõrgud
2 37 Sookask 0,5 30 IV 0,2 17 tehnovõrgud
Pos B1 kokku 31
B2 3 P6 Ungari sirel ei asendata IV 0 tehnovõrgud
Pos B2 kokku 0
B3 4 P4 Harilik ebajasmiin ei asendata IV 0 kergliiklustee
5 P5 Ungari sirel ei asendata IV 0 hoonestusala
6 P7 Harilik lumimari ei asendata IV 0 rajatis
Pos B3 kokku 0
B4 7 8 Aedõunapuu ei asendata V 0 kergliiklustee
8 9 Kuldkask 0,5 74 III 1 49 kergliiklustee
9 10 Aedõunapuu ei asendata III 0 kõnnitee
10 11 Kuldkask 0,5 88 IV 0,2 35 tehnovõrgud
11 12 Sookask 0,5 34 IV 0,2 14 hoonestusala
Pos B4 kokku 98
B5 12 13 Harilik jalakas 1 30 IV 0,2 17 hoonestusala
13 14 Berliini pappel 0,5 70 IV 0,2 28 hoonestusala
14 15 Berliini pappel 0,5 180 IV 0,2 72 hoonestusala
15 16 Raag remmelgas 0,5 56 IV 0,2 22 hoonestusala
16 17 Harilik pihlakas 0,5 25 IV 0,2 10 hoonestusala
17 18 Harilik jalakas 1 18 III 1 15 hoonestusala
18 19 Sookask 0,5 34 IV 0,2 14 hoonestusala
19 20 Sookask 0,5 29 IV 0,2 11 hoonestusala
20 21 Sookask 0,5 44 III 1 29 hoonestusala
21 22 Sookask 0,5 38 IV 0,2 15 hoonestusala
22 23 Sookask 0,5 36 IV 0,2 15 hoonestusala
23 24 Sookask 0,5 73 IV 0,2 29 hoonestusala
24 25 Ungari sirel ei asendata IV 0 hoonestusala
25 26 Hobukastan 2 115 IV 0,2 104 hoonestusala
26 27 Harilik pihlakas 0,5 4 IV 0,2 2 hoonestusala
27 28 Harilik jalakas 1 47 III 1 39 hoonestusala
28 29 Harilik tamm 2,5 31 III 1 41 hoonestusala
29 30 Harilik saar 1 46 IV 0,2 26 hoonestusala
30 31 Arukask 1 54 III 1 45 hoonestusala
31 32 Harilik saar 1 42 IV 0,2 24 hoonestusala
32 P8 Harilik ebajasmiin ei asendata IV 0 hoonestusala
33 P9 Ungari sirel ei asendata IV 0 hoonestusala
34 P10 Ungari sirel ei asendata IV 0 hoonestusala
Pos B5 kokku 558
14
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16007
Tallinn, Põhja-Tallinn
Kopli liinide läänepoolse osa detailplaneering
\\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16007 Kopli liinide DP\16007 Seletuskiri.doc/10.07.2024 11:17
B6 35 35 Harilik saar ei asendata 32 V 0 kõnnitee
Pos B6 kokku 0
B7 36 33 Harilik pihlakas 0,5 29 IV 0,2 12 kergliiklustee
37 34 Harilik vaher 1 82 IV 0,2 46 kergliiklustee
Pos B7 kokku 58
C1 38 60 Harilik vaher 1 56 III 1 46 hoonestusala
39 61 Sanglepp 1 49 III 1 41 hoonestusala
40 62 Sanglepp 1 53 III 1 44 hoonestusala
41 63 Sanglepp 1 41 IV 0,2 23 hoonestusala
42 64 Sanglepp 1 43 III 1 36 hoonestusala
43 65 Sanglepp 1 51 III 1 43 hoonestusala
44 68 Sookask 0,5 11 IV 0,2 4 sõidutee
45 69 Arukask ei asendata V 0 hoonestusala
46 70 Arukask ei asendata V 0 hoonestusala
47 71 Arukask ei asendata V 0 hoonestusala
48 72 Sanglepp 1 71 III 1 59 hoonestusala
49 73 Sanglepp 1 62 III 1 52 hoonestusala
50 74 Sanglepp 1 55 III 1 46 hoonestusala
51 75 Harilik vaher 1 12 III 1 10 hoonestusala
52 76 Harilik vaher ei asendata V 0 hoonestusala
53 96 Raag remmelgas 0,5 68 IV 0,2 27 tehnovõrgud
54 101 Arukask 1 38 IV 0,2 22 hoonestusala
55 102 Arukask 1 39 IV 0,2 22 tehnovõrgud
56 103 Arukask 1 79 IV 0,2 45 hoonestusala
57 100 Arukask 1 14 IV 0,2 8 sõidutee
58 104 Arukask 1 13 IV 0,2 7 sõidutee
59 106 Arukask 1 14 IV 0,2 8 sõidutee
60 107 Arukask 1 16 IV 0,2 9 sõidutee
61 108 Arukask 1 13 IV 0,2 7 sõidutee
62 109 Arukask 1 17 III 1 14 sõidutee
63 4G Hariklik kirsipuu ei asendata IV 0 sõidutee
Pos C1 kokku 573
D1 64 1-Lm Sanglepp 1 85 IV 0,2 48 Sõidutee (2016.
dendroloogilise
uuringu andmetel
puu on nr 124)
65 116 Harilik vaher 1 26 III 1 21 hoonestusala
66 117 Harilik vaher 1 54 IV 0,2 30 hoonestusala
67 119 Arukask 1 45 III 1 38 hoonestusala
68 123 Harilik vaher 1 33 IV 0,2 19 sõidutee
69 125 Harilik vaher 1 30 IV 0,2 17 sõidutee
70 126 Harilik vaher 1 44 III 1 36 sõidutee
71 127 Hõberemmelgas 1 13 III 1 11 sõidutee
15
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16007
Tallinn, Põhja-Tallinn
Kopli liinide läänepoolse osa detailplaneering
\\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16007 Kopli liinide DP\16007 Seletuskiri.doc/10.07.2024 11:17
72 9G Arukask ja sanglepp 1 26 IV 0,2 15 Sõidutee
Raagremmelgas 0,5 21 IV 0,2 8
73 10G Harilik jalakas,
rabe remmelgas
1 36 IV 0,2 12 Likvideeritakse
osaliselt;
sõidutee,
hoonestusala
Raagremmelgas 0,5
36 IV 0,2 14
Pos D1 kokku 269
D2 74 45 Harilik vaher 1 20 IV 0,2 12 hoonestusala
75 47 Harilik vaher 1 47 IV 0,2 27 tehnovõrk
76 56 Harilik vaher ei asendata V 0 hoonestusala
77 141 Harilik vaher 1 5 IV 0,2 3 haljasala
78 142 Aedõunapuu ei asendata IV 0 hoonestusala
79 143 Harilik jalakas 1 38 III 1 31 hoonestusala
80 144 Harilik jalakas 1 33 IV 0,2 19 hoonestusala
81 145 Haraline ploomipuu ei asendata IV 0 hoonestusala
82 146 Raagremmelgas 0,5 4 IV 0,2 1 hoonestusala
Pos D2 kokku 93
G1 83 202 Aedõunapuu ei asendata IV 0 hoonestusala
84 210 Harilik saar 1 27 III 1 23 sõidutee
85 211 Harilik saar 1 44 IV 0,2 25 sõidutee
86 224 Harilik vaher 1 59 IV 0,2 34 sõidutee
87 225 Harilik saar 1 27 IV 0,2 15 sõidutee
88 18G Harilik jalakas 1 15 III 1 12 Likvideeritakse
osaliselt,
hoonestusala
89 19G Aedõunapuu ei asendata IV 0
Pos G1 kokku 109
G2 90 24G Harilik vaher,
harilik jalakas,
harilik saar
1 207 III 1 173 Likvideeritakse
osaliselt;
hoonestusala
Pos G2 kokku 173
G6 91 251 Harilik jalakas 1 72 III 1 60 hoonestusala
92 253 Harilik jalakas 1 61 IV 0,2 34 hoonestusala
93 254 Harilik jalakas 1 28 IV 0,2 16 hoonestusala
94 255 Harilik jalakas 1 59 IV 0,2 33 hoonestusala
95 256 Berliini pappel 0,5 68 III 1 45 hoonestusala
96 257 Berliini pappel 0,5 81 IV 0,2 32 hoonestusala
Pos G6 kokku 220
G9 97 246 Harilik saar 1 30 III 1 25 kergliiklustee
98 247 Harilik saar 1 30 IV 0,2 17 kergliiklustee
99 287 Harilik jalakas 1 96 IV 0,2 54 haljasala
100 288 Harilik jalakas 1 43 IV 0,2 25 haljasala
101 289 Harilik jalakas 1 236 IV 0,2 134 haljasala
16
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16007
Tallinn, Põhja-Tallinn
Kopli liinide läänepoolse osa detailplaneering
\\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16007 Kopli liinide DP\16007 Seletuskiri.doc/10.07.2024 11:17
102 290 Harilik jalakas ei asendata V 0 haljasala
103 26G Harilik jalakas 1 4 IV 0,2 2 haljasala
104 30G Harilik jalakas 1 4 IV 0,2 2 haljasala
Pos G9 kokku 259
KOKKU: 2441
Märkus:
Tallinna Linnavolikogu 19. veebruari 2021 määruse nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord”
kohaselt ei arvestata asendusistutuse arvutuses põõsaid ja V väärtusklassi puid, viljapuid ja alla
8 cm rinnasläbimõõduga puid.
Kokku likvideeritakse 104 haljastuslike objekte, millest 28 on III väärtusklassi, 68 on IV
väärtusklassi ning 8 on V väärtusklassi objekti. Maksimaalne asendusistutuse arvestuse aluseks
olev haljastuse ühikute arv on 2441.
Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11.02.2021 määrusele nr 2 §15 lõik 2 asendusistutuse kohustust
ei rakendata ehitiste ehitamisel, mis antakse linna omandisse või kasutuse. Nimetatud juhtudel
korraldab puude istutamise Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet. Kruntidele B8, B9, C2 ja G8
tänavarajatiste kavandamisega likvideeritakse:
Pos
nr
Jrk
nr
likv.
puu
nr puuliik K1 D (cm)
väärtus-
klass K2
haljastuse
ühik
Likvideeri-
mise põhjus
B8 1 1 Aedõunapuu ei asendata IV 0 kergliiklustee
2 2 Harilik pärn 2 56 IV 0,2 51 kergliiklustee
3 3 Harilik pärn 2 46 IV 0,2 41 sõidutee
4 4 Harilik pihlakas 0,5 40 IV 0,2 16 sõidutee
5 5 Harilik pihlakas 0,5 25 IV 0,2 10 sõidutee
6 6 Berliini pappel 0,5 75 IV 0,2 30 sõidutee
7 7 Sanglepp 1 60 III 1 50 kergliiklustee
8 46 Harilik vaher 1 27 IV 0,2 15 sõidutee
9 140 Harilik jalakas 1 27 IV 0,2 15 sõidutee
10 152 Harilik vaher 1 39 IV 0,2 22 kergliiklustee
11 153 Harilik vaher 1 55 III 1 46 kergliiklustee
12 154 Harilik vaher 1 59 IV 0,2 34 kergliiklustee
13 157 Harilik vaher 1 38 IV 0,2 22 kergliiklustee
14 158 Harilik vaher 1 38 IV 0,2 22 sõidutee
15 192 Harilik saar 1 54 IV 0,2 31 sõidutee
16 283 Harilik jalakas 1 88 III 1 73 sõidutee
17 284 Harilik jalakas 1 4 IV 0,2 2 kerg-,sõidutee
18 P1 Ungari sirel ei asendata IV 0 kergliiklustee
19 P2 Ungari sirel ei asendata IV 0 kergliiklustee
Pos B8 kokku 480
B9 20 193 Harilik saar 1 28 III 1 24 tehnovõrgud
17
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16007
Tallinn, Põhja-Tallinn
Kopli liinide läänepoolse osa detailplaneering
\\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16007 Kopli liinide DP\16007 Seletuskiri.doc/10.07.2024 11:17
21 282 Harilik jalakas 1 25 IV 0,2 14 tehnovõrgud
22 16G Aedõunapuu
ei asendata IV
0 tehnovõrgud,
sõidutee
Pos B9 kokku 38
C2 23 38 Harilik vaher 1 35 IV 0,2 20 tehnovõrgud
24 39 Harilik vaher 1 20 IV 0,2 11 tehnovõrgud
25 40 Arukask 1 48 IV 0,2 27 tehnovõrgud
26 41 Harilik vaher 1 48 III 1 40 sõidutee
27 42 Harilik vaher 1 47 III 1 39 sõidutee
28 43 Euroopa lehis 2,5 30 III 1 40 kergliiklustee
29 44 Harilik vaher 1 46 III 1 39 kergliiklus- ja
sõidutee;
tehnovõrgud
30 57 Kuldkask ei asendata V 0 sõidutee
31 58 Harilik vaher ei asendata V 0 sõidutee
32 59 Harilik vaher 1 48 IV 0,2 27 sõidutee
33 114 Harilik vaher ei asendata V 0 sõidutee
34 115 Harilik jalakas 1 35 III 1 29 sõidutee
35 118 Harilik vaher 1 54 IV 0,2 31 kergliiklustee
36 P3 Harilik lumimari ei asendata IV 0 kergliiklustee
37 P11 Ungari sirel ei asendata IV
0 tehnovõrgud,
kergliiklustee
Pos C2 kokku 303
G8 39 2-Sa Harilik saar 1 52 IV 0,2 29 Sõidutee (2016.
dendroloogilise
uuringu
andmetel puu
on nr 243)
40 210 Harilik saar 1 27 III 1 23 Sõidutee
41 211 Harilik saar 1 44 IV 0,2 25 Sõidutee
42 225 Harilik saar 1 27 IV 0,2 15 Sõidutee
43 227 Harilik vaher 1 8 IV 0,2 5 tehnovõrgud
44 228 Harilik vaher 1 60 III 1 50 tehnovõrgud,
kergliiklustee
45 234 Harilik jalakas 1 31 IV 0,2 17 tehnovõrgud
46 235 Harilik vaher 1 49 III 1 41 tehnovõrgud,
kergliiklustee
46 237 Harilik jalakas 1 31 IV 0,2 17 kergliiklustee
47 239 Harilik vaher ei asendata V 0 tehnovõrgud
48 240 Harilik vaher 1 81 III 1 67 tehnovõrgud,
kergliiklustee
49 241 Harilik vaher 1 73 III 1 61 tehnovõrgud,
kergliiklustee
50 243 Harilik saar 1 19 IV 0,2 11 sõidutee
51 252 Harilik pihlakas ei asendata 5 IV 0 sõidutee
18
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16007
Tallinn, Põhja-Tallinn
Kopli liinide läänepoolse osa detailplaneering
\\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16007 Kopli liinide DP\16007 Seletuskiri.doc/10.07.2024 11:17
52 258 Harilik saar 1 25 IV 0,2 14 tehnovõrgud,
kergliiklustee
53 259 Harilik jalakas 1 46 III 1 38 tehnovõrgud,
kergliiklustee
54 24G Harilik vaher,
harilik jalakas,
harilik saar
1 72 III 1 60 Osaliselt
likvideeritakse;
sõidu- ja
kergliiklustee,
tehnovõrgud
55 27G Harilik kirsipuu ei asendata
IV
0 tehnovõrgud,
sõidutee
Pos G8 kokku 473
KOKKU: 1294
Kokku likvideeritakse 55 haljastuslike objekte, millest 16 on III väärtusklassi, 35 on IV
väärtusklassi ning 4 on V väärtusklassi objekti. Maksimaalne asendusistutuse arvestuse aluseks
olev haljastuse ühikute arv on 1294.
Promenaadi II etapi lahendus (pos G9) on joonistele kantud NÜÜD arhitektid OÜ
maastikuarhitektuurse lahenduse alusel, töö nr 16-11. Selle ala asendusistutus tehakse vastavas
projekteerimise etapis.
Arvutustega saadud haljastuste ühikute arv on esialgne ja see arv võib lahenduse täpsustamisel
järgnevates projekteerimisstaadiumites muutuda. Lõplik kompenseerimiseks vajalik istikute arv
saadakse raieloa menetlemise käigus pärast ehitusloa väljaandmist. Avalikele haljasaladele
istutatavate puude ja põõsaste istutused peavad vastama EVS 843:2016 standardis „Linnatänavad”
määratud nõuetele.
3.5.3 Jäätmehoolduse põhimõtted
Jäätmehoolduse kord Tallinna haldusterritooriumil on määratud Tallinna jäätmehoolduseeskirjas.
Kord on kohustuslik kõikidele juriidilistele ja füüsilistele isikutele.
Jäätmehoidlad on planeeritud igale kinnistule. Jäätmehoidlate täpne asukoht täpsustatakse
ehitusprojektis.
3.6 Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted
Peamisteks juurdepääsuteedeks planeeritud alale on Sepa tänav ja Maleva tänav. Alumisest
koloniist pääseb Sepa tänavale mööda Liinivahe tänavat, mis praeguseks on juba kuni 4. Liinini
valmis ehitatud. Ülemise kolonii juurdepääs on peamiselt Sepa ja Kaevuri tänavalt.
Piirkond on küllalt hästi varustatud ühistranspordiga: vahetult planeeringuala kõrval Kopli tänaval
asub Sepa trammipeatus ja bussipeatus. Maleva tänaval asub bussipeatus Kopli liinid, mida läbib
liini nr 73 buss. Praegu sõidab buss Kopli liinide peatuseni ning pöördub piki Maleva tänavat
tagasi. Perspektiivselt on bussiliini vajalik kujundada ringliiniks Sepa tänava kaudu Kopli
tänavani. Detailplaneeringus on kavandatud asukoht Kopli poolt tuleva bussi peatuseks.
19
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16007
Tallinn, Põhja-Tallinn
Kopli liinide läänepoolse osa detailplaneering
\\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16007 Kopli liinide DP\16007 Seletuskiri.doc/10.07.2024 11:17
Jalakäijatele turvalise liikluse tagamiseks on sõiduteede äärde kavandatud kõnniteed ning
sujuvama liikumise tagamiseks ka eraldi kergliiklusteed kvartalite vahelisel alal. Kergliiklusteed
on kavandatud nii, et oleks võimalikult hõlpsam juurdepääs mererannale kavandatud
promenaadile.
Tänavate äärde on kavandatud parkimiskohad piirkonna külastajate jaoks. Enamik parkimiskohti
on avalikult kasutatavad. Kuna olemasolev tihe hoonestusstruktuur koos olemasolevate hoonete
säilitamisega ei võimalda igale poole maa-aluste parkimiskorruste ehitamist, on vajalik osale
tänavate äärde kavandatud parkimiskohtadele seada isiklik kasutusõigus hooneühistute kasuks
parkimiskohtade kasutamiseks.
Planeeritud ala läbib Tallinna rattastrateegia 2018-2027 kohane jalgrattateede tervisevõrgu tee.
Tervisevõrgu jalgrattatee koridor on kantud detailplaneeringu ruumilise keskkonna analüüsi
joonisele (Lisa 9.2). Tervisevõrgu teel peab olema võimalik jalgrataste 2-suunaline liiklus. Selleks
on promenaadi kergliiklustee kavandatud 4 m laiusena, samuti on promenaadile kavandatud
jalgrattahoidlad. Sepa tänaval on samuti kavandatud ühele poole 4,5 m laiune kergliiklustee ning
teisele poole 2,5 m laiune kergliiklustee, mis seovad Kopli tänavat ja Maleva tänavat.
Detailplaneeringus kajastatud Sepa tänava lahendus on illustratiivne ja täpsustub Sepa tänava
rekonstrueerimise projektis.
Parkimiskohtade vajadus on arvutatud Tallinna Linnavolikogu 17.09.2020 otsuse nr 84 „Tallinna
parkimiskohtade arvu normid“ määratud normi järgi. Parkimiskohtade vajaduse arvutamise
aluseks on kesklinna normatiiv.
Parkimiskohtade kontrollarvutus
Pos
nr
Ehitise otstarve Norm. arvutus alal, kus
normi rakendatakse
Normatiivne
parkimiskohtade
arv
Planeeringus
ettenähtud
parkimiskohtade
arv krundil
B1 Planeeritud 10 korterit 10 x 1 = 10 10 -
B2 Planeeritud 10 korterit 10 x 1 = 10 10 -
B3 Planeeritud 10 korterit 10 x 1 = 10 10 -
B4 Planeeritud 10 korterit 10 x 1 = 10 10 -
B5 Planeeritud 51 korterit 51 x 1 = 51 51 117*
B6 Planeeritud 20 korterit 20 x 1 = 20 20 -
B7 Planeeritud 20 korterit 20 x 1 = 20 20 -
C1 Äriruumid 6715 / 100 = 68
(sb maapealne 5895 m2,
sb maa-alune 820 m2)
68 68******
D1 Planeeritud 68 korterit 68 x 1,1 = 75 75 75
D2 Planeeritud 41 korterit 41 x 1 = 41 41 15
20
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16007
Tallinn, Põhja-Tallinn
Kopli liinide läänepoolse osa detailplaneering
\\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16007 Kopli liinide DP\16007 Seletuskiri.doc/10.07.2024 11:17
G1 Lasteaed
Äriruumid *****:
a) huviringid,
b) meditsiiniteenused,
hoolekanne,
c) sport jne
2228,5 / 250 = 9
a) 728,5 / 180 = 5
b) 1000 / 150 = 7
c) 500 / 80 = 7
28 28
G2 Planeeritud 23 korterit 23 x 1,1 = 26 26 26
G3 Planeeritud 23 korterit 23 x 1,1 = 26 26 26
G4 Planeeritud 24 korterit 24 x 1,1 = 27 27 27
G5 Planeeritud 48 korterit 48 x 1,1 = 53 53 53
G6 Planeeritud 36 korterit 36 x 1,1 = 40 40 40
G11 Planeeritud kohvik 345 / 100= 4 4 6**
Hoonestatud kruntidel kokku: 519 481
B8 77***
C2 2
G8 22
Tänavatel kokku: 101
Planeeritud maa-alal kokku: 582****
Märkused:
* B5 kinnistul on parkimiskohad ettenähtud B5-B7 hoonete tarbeks ning 26 parkimiskohta D2
krundi tarbeks
**Isikliku kasutusõiguse alale suurusega 139 m2 on seatud isiklik kasutusõigus Tallinna linna
kasuks kasutada avalikult kasutatava parklana. Alal on väljaehitatud 6 parkimiskohta.
*** B8 kinnistul on 40 parkimiskohta ettenähtud ümberkaudsete B1-B4 rekonstrueeritavate
hoonete tarbeks, kuna ajaloolise struktuuri säilitamiseks ja haljastuse osakaalu tagamiseks ei ole
võimalik maa-alust parkimise korrust suurendada ega näha parkimist ette kinnistule.
**** Nendest 63 parkimiskohta on ettenähtud avalikuks kasutuseks (võimalikud külaliskohad,
rannakülastajate kohad).
***** Krundi G1 äriruumide jaotus täpsustatakse ehitusprojektis. Normatiivne ja kavandatud
parkimiskohtade arv on maksimaalne ning täpsustatakse ehitusprojektis lähtudes täpsustatud
äriruumide jaotusest.
****** Krundi C1 maa-aluses parklas kavandatakse puudega inimestele parkimiskohad vastavalt
kehtivatele normdokumentidele, minimaalselt 2 parkimiskohta.
Parkimiskohtade arv täpsustatakse ehitusprojektis vastavalt hoone kasutusotstarbele ja see ei tohi
ületada lubatud normi.
Hoonete püstitamisel tuleb arvestada ehitusseadustiku § 651 sisalduva nõudega elektriautode
laadimistaristu paigaldamiseks.
21
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16007
Tallinn, Põhja-Tallinn
Kopli liinide läänepoolse osa detailplaneering
\\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16007 Kopli liinide DP\16007 Seletuskiri.doc/10.07.2024 11:17
Elektriautode juhtmetaristu kontrollarvutus
Pos
nr
Ehitise otstarve Norm. arvutus alal,
kus normi
rakendatakse
Normatiivne
juhtmetaristu arv
Planeeringus ettenähtud
juhtmetaristu arv
krundil
B1 Elamu 1 per PK = 10 0 -
B2 Elamu 1 per PK = 10 0 -
B3 Elamu 1 per PK = 10 0 -
B4 Elamu 1 per PK = 10 0 -
B5 Elamu 1 per PK = 51 51 117*
B6 Elamu 1 per PK = 20 20 -
B7 Elamu 1 per PK = 20 20 -
C1 Mitteelamu 68 / 5 = 13,6 13** 13
D1 Elamu 1 per PK = 75 75 75
D2 Elamu 1 per PK = 41 41 15
G1 Mitteelamu 28 / 5 = 5,6 5** 5
G2 Elamu 1 per PK = 26 26 26
G3 Elamu 1 per PK = 26 26 26
G4 Elamu 1 per PK = 27 27 27
G5 Elamu 1 per PK = 53 53 53
G6 Elamu 1 per PK = 40 40 40
G11 Mitteelamu 4 / 5= 0,8 0 0
Planeeritud hoonetele kokku: 397 397
Märkus:
* B5 kinnistul on parkimiskohad ettenähtud B5-B7 hoonete tarbeks ning 26 parkimiskohta
D2 krundi tarbeks;
** Mitteelamu teenindamiseks tuleb paigaldada vähemalt ühele parkimiskohale laadimispunkt.
Teede ja kergliiklusalade asukoht võib muuta ehitusprojektis. Lubatav parkimiskohtade arv
täpsustub ehitusprojektis vastavalt hetkel kehtivale normatiivile.
Jalgrataste parkimiskohtade kontrollarvutus
Pos
nr
Ehitise
otstarve
Norm. Arvutus
alal, kus normi
rakendatakse
Normatiivne
parkimiskohtade arv
Planeeringus ettenähtud
parkimiskohtade arv
krundil
B1 Elamu 1 per korter= 10 10 10
B2 Elamu 1 per korter= 10 10 10
B3 Elamu 1 per korter= 10 10 10
B4 Elamu 1 per korter= 10 10 10
B5 Elamu 1 per korter= 51 51 51
22
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16007
Tallinn, Põhja-Tallinn
Kopli liinide läänepoolse osa detailplaneering
\\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16007 Kopli liinide DP\16007 Seletuskiri.doc/10.07.2024 11:17
B6 Elamu 1 per korter= 20 20 20
B7 Elamu 1 per korter= 20 20 20
C1 Äriruumid*
6715 / 100 = 68
(sb maapealne
5895 m2, sb maa-
alune 820 m2)
68 15
D1 Elamu 1 per korter= 68 68 68
D2 Elamu 1 per korter= 41 41 41
G1 Äriruumid* 4457 / 100 = 45 45 24
G2 Elamu 1 per korter= 23 23 23
G3 Elamu 1 per korter= 23 23 23
G4 Elamu 1 per korter= 24 24 24
G5 Elamu 1 per korter= 48 48 48
G6 Elamu 1 per korter= 36 36 36
G11 Äriruumid 38/10= 3,8 (külastaja)
2 koht (töötaja) 6 6
Planeeritud maa-alal kokku: 513 439
Märkus:
* Ostukeskuste ja teiste spetsiifiliste funktsioonide ning kasutusega hoonete (nt
kaubanduskeskused, lasteaed) jalgrataste parkimiskohtade normatiivid lepitakse eraldi kokku
linnaplaneerimise ameti ja kinnisvaraarendaja või –omanikuga koostöös. Sobiv parkimiskohtade
arv tuleb välja selgitada külastajate hulgast, asukohast ning hoone funktsioonist ja
kasutusspetsiifikast lähtuvalt. Vt Tallinna rattastrateegia 2018-2028 peatükk 8.2 Parkimisnormid.
Jalgrataste parkimiskohtade vajaduse määramisel on arvestatud Tallinna rattastrateegias
2018-2028 toodud soovitusi. Jalgrataste parkimiseks on kortermajade sissepääsude vahetusse
lähedusse planeeritud rattaparkimise kohad hoonete I korrusel, keldris või välistes rattamajades
arvestades 1 koht korteri kohta. Ärihoonete ette tuleb projekteerida jalgrataste parkimiskohad
vahetult juurdepääsude lähedusse. Parkimiskorruste projekteerimisel tuleb arvestada võimalusega,
et jalgrattakasutus suureneb aja jooksul ning peab olema võimalus jalgrattakohti vajaduse
suurenedes rohkem rajada.
Rannapromenaadi I etapi projekti realiseerimisel (krunt G10) rajati 14 jalgrataste parkimiskohta.
Rannapromenaadi II etapi projektis (krunt G9) kavandatakse täiendavalt 21 jalgrataste
parkimiskohta. Vajadusel on promenaadil võimalik jalgrataste parkimiskohti juurde rajada. Täpne
lahendus, asukoht ja arv lahendatakse ehitusprojekti staadiumis, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti
ja kinnisvaraarendaja või –omanikuga koostöös.
23
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16007
Tallinn, Põhja-Tallinn
Kopli liinide läänepoolse osa detailplaneering
\\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16007 Kopli liinide DP\16007 Seletuskiri.doc/10.07.2024 11:17
3.7 Avaliku ruumi planeerimise põhimõtted
Praegu on avaliku ruumi osa, tänavavõrk, planeeritud alal veel kehvas olukorras, kuna ala ise on
juba aastaid kasutamata. Järk-järgult on Kopli liinide käimasoleva arenduse käigus tänavate maa-
ala korrastatud. Koostatud detailplaneeringus on kavandatud heakorrastatud tänavavõrk koos
kergliiklusteede ja tänavate äärse haljastusega. Kergliiklusteede võrk on kavandatud nii, et pääseks
võimalikult hõlpsasti ranna äärde kavandatud promenaadile.
Promenaadi rajamine on kõige suurem muutus avaliku ruumi kvaliteedi parandamiseks, kuna avar
promenaad koos kergliiklusteede ning puhke- ja spordirajatistega on pärast valmisehitamist
kavandatud üle anda Tallinna linnale.
Kvaliteetse avaliku ruumi osakaalu suurendavad ka kvartalite vahele kavandatud haljasalad, mis
on määratud avalikult kasutatavaks.
4 TEHNOVÕRKUDE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED
Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojektis tehnovõrkude
valdajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel.
4.1 Veevarustus ja kanalisatsioon
4.1.1 Üldosa
Planeerimisel on arvestatud järgmiste normide ja nõuetega:
• Eesti Standard EVS 835:2022 Hoone veevärk
• Eesti Standard EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon
• Eesti standard EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk
• Eesti standard EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk
• Eesti standard EVS 812-6:2012+A1+A2 Ehitise tuleohutus. Osa 6. Tuletõrje veevarustus
• Eesti standard EVS 812-8:2018 Ehitise tuleohutus. Osa 8. Kõrghoonete tuleohutus
• Eesti standard EVS 843:2016 Linnatänavad
• EVS-EN 1610:2015 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine
• siseministri 01.03.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,
korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“
• siseministri 01.03.2021 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“
Veevarustuse ja kanalisatsiooni lahenduse aluseks on AKTSIASELTS TALLINNA VESI
06.11.2018 tehnilised tingimused PR/1760944-3.
24
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16007
Tallinn, Põhja-Tallinn
Kopli liinide läänepoolse osa detailplaneering
\\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16007 Kopli liinide DP\16007 Seletuskiri.doc/10.07.2024 11:17
4.1.2 Veevarustus
Olemasolev olukord
Planeeringuala olemasolev ühisveevärgi torustik on Ø 150-250 mm veetorustik.
Ühisveevõrgus on tagatud vabasurve normaalolukorras vahemikus 280-380 kPa, tulekahju
olukorras 100kPa. Planeeringuala lähistel paikneb likvideeritud hüdrogeoloogilise uuringu
puurkaev (katastri nr 19198).
Planeeritud veevarustus
Planeeritud ala tarbe- ja tuletõrjeveevarustus on lahendatud ühisveevärgi baasil.
Planeeringuala olemasolevad veetorustikud on ettenähtud rekonstrueerida täies mahus.
Veetorustik on planeeritud ringvõrguna läbimõõduga Ø 200 mm tänava maa-alale. Olemasolev
Ø 250 mm veetorustik on planeeritud pikendada alates Maleva ja Sepa tänava ristmikust piki Sepa
tänavat ning ühendada Kopli ja Ketta tänava ristmikul olemasoleva Kopli tänava Ø 200 mm ning
Ketta tänava Ø 150 mm ühisveetorustikuga. Planeeritud on pikendada veetorustiku Kopli ja Ketta
tänava ristmikust Kopli tn 116 kinnistuni ning ühendada Kopli trammiliini rekonstrueerimise
mahus ümbertõstetud Ø 160 mm veetoruga. Ümbertõstetud Ø 160 mm veetorustik on ettenähtud
rekonstrueerida läbimõõdule Ø 250 mm piki Kopli tänavat kuni Kopli tn 101a kinnistul paikneva
pumplani. Pumplast on planeeritud paralleelselt olemasoleva torustikuga Ø 250 mm veetorustik
kuni Kopli tänava rekonstrueeritava torustikuni. Kopli tn 101a kinnistul paikneva puurkaev-
pumpla rekonstrueerimise vajadus täpsustatakse järgmises projekteerimise staadiumis (sõltuvalt
perspektiivsest tarbimisest jm). Lisaks on planeeritud Maleva tänava Ø 150 mm veetorustiku
rekonstrueerimine Ø 250 mm läbimõõdule, lõigul Sepa tänav kuni Uus-Maleva tänav.
Olemasolevate kinnistute veeühendused on ettenähtud tõsta ümber planeeritud ja
rekonstrueeritavatele torustikule.
Planeeringu ala orienteeruv veetarbimine on 10 l/s.
Veeühendused ärikruntidele ja elamukruntidele (kortermajad) on planeeritud välisläbimõõtudega
Ø 50…63 mm. Magistraaltorustik on läbimõõduga Ø110…200 mm. Planeeritud veeühenduste
läbimõõdud täpsustatakse järgmises projekteerimise staadiumis. Kruntide liitumispunktid
ühisveevõrguga paiknevad kuni 1 m krundi piirist väljapool, tänava maa-alal.
Planeeringuala majandus-joogivee ja sisetulekustutusvee vajadus ning veeühenduste läbimõõdud
täpsustada ehitusprojekti staadiumis. Kruntide sisene veevarustuse välisvõrgu lahendus töötatakse
välja ehitusprojekti staadiumis.
Kasutusest väljajäävad veetorud tuleb likvideerida vahetult hargnemisel töösse jäävatest torudest.
4.1.3 Tuletõrjeveevarustus
Planeeringuala välistulekustutusvesi 20 l/s kolme tunni jooksul saadakse olemasolevatest
veevõtukohtadest ja planeeritavatest maa-alustest veevõtukohtadest. Tulekustutusvee tagamiseks
on ettenähtud uuele läbimõõdule (Ø250 mm) rekonstrueerida Maleva tänava Ø150 mm
veetorustik. Planeeritavast de250 veetorustikust on tagatud maksimaalselt 25 l/s tulekustutusvett.
Sepa tänava ääres kavandatud krundi pos D1 väliskustutuse veevajadus on 50 l/s ning
sisekustutuse veevajadus on 30 l/s, mis on suurem kui ühisveevõrgus tagatud tulekustutusvee
25
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16007
Tallinn, Põhja-Tallinn
Kopli liinide läänepoolse osa detailplaneering
\\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16007 Kopli liinide DP\16007 Seletuskiri.doc/10.07.2024 11:17
vooluhulk. Krundile pos D1 on ettenähtud krundisisene tuletõrjevee mahuti vajaliku suurusega
288 m3.
Planeeritud kruntide välis- ning sisetulekustutusvee vajadus täpsustub ja lahendatakse
ehitusprojektis. Vajalik täiendav kruntide tulekustutusvesi, mis ületab ühisveetorustikust saadavat
vooluhulka, tuleb tagada krundisiseste mahutite baasil.
4.1.4 Kanalisatsioon
Olemasolev olukord
Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne.
Olemasolev reovee ühiskanalisatsioonitorustik on merega paralleelselt kulgev Ø500 mm
ühiskanalisatsioonitorustik. Sademe- ja drenaaživee eelvooluks on meri ning olemasolev
sademeveetorustik.
Planeeritud reovee kanalisatsioon
Planeeringuala olemasolev merega paralleelselt kulgev reovee ühiskanalisatsioonivõrgu Ø500 mm
kanalisatsioonitorustik on ettenähtud ümber tõsta alates kinnistul Kopli tn 116a paiknevast
olemasolevast kaevust kuni planeeritud krundi pos G10 lähistel paikneva olemasoleva kaevuni,
millest edasi kuni Sepa tn 30 kinnistul paikneva reoveepumplani kulgeb rekonstrueeritud
reoveetorustik. Olemasolevate kinnistute reoveeühendused on ettenähtud tõsta ümber planeeritud
torustikule.
Planeeringuala on ettenähtud kanaliseerida lahkvoolselt. Olmeheitvesi on ettenähtud juhtida
ümbertõstetavasse ja rekonstrueeritud Ø500 mm ühiskanalisatsioonitorustikku.
Planeeringu ala orienteeruv kanaliseerimise vooluhulk on 20 l/s.
Reovee kanalisatsiooni torustik on planeeritud läbimõõduga Ø160…500 mm. Reoveeühendused
ärikruntidele ja elamukruntidele (kortermajad) on planeeritud välisläbimõõduga Ø 160 mm.
Tänava maa-alale planeeritud reovee ühiskanalisatsioonitorustik on läbimõõduga Ø160…315 mm.
Kruntide liitumispunktid ühiskanalisatsioonivõrguga paiknevad kuni 1m krundi piirist väljapool,
tänava maa-alal.
Hoone sisese parkla põrandalt kogutav vesi tuleb enne reoveekanalisatsiooni juhtimist puhastada
lokaalselt (õlipüüdja+liivapüüdja). Krundisisene reoveekanalisatsiooni välisvõrgu lahendus
töötatakse välja ehitusprojekti staadiumis.
Kasutusest väljajäävad reovee kanalisatsioonitorud tuleb likvideerida ja toruotsad sulgeda
kaevudes.
Planeeritud sademevee ja drenaaži kanalisatsioon
Sademevee eelvooluks on meri. Sademevesi on ettenähtud juhtida merre planeeritud uue merrelasu
kaudu. Merrelasule tuleb tagada kaitse mere mõjude eest (nt jäätõrje rajamine jne). Planeeringualal
sadeveekäitlemisel kasutada looduslähedasi sademeveesüsteeme näiteks rohekatused, roheseinad,
sademeveekogumine ja kasutamine, sademevett läbilaskvad katendid, vihmapeenar, imbkaev,
imbväljak, imbkraav jne. Sademevesi on ettenähtud immutada/taaskasutada ja ühtlustada kruntide
piires enne lahkvoolselt kanaliseerimist.
26
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16007
Tallinn, Põhja-Tallinn
Kopli liinide läänepoolse osa detailplaneering
\\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16007 Kopli liinide DP\16007 Seletuskiri.doc/10.07.2024 11:17
Planeeringu ala kogutav sademevee vooluhulk Q= 572 l/s.
Sademevee kanalisatsiooni torustik on planeeritud läbimõõduga Ø200…800 mm.
Planeeringualalt ärajuhitav sademevee vooluhulk on ettenähtud ühtlustada planeeringuala
kinnistute piires. Kinnistusisene liitumispunkti ühendatav isevoolne sademeveetoru võib olla
läbimõõduga maksimaalselt Ø110 ning languga mis toru täite h/d=0,95 korral laseb sademevett
läbi maksimaalselt 10 l/s. Sademeveeühendused äri- ja elamukruntide jaoks (kortermajad) on
planeeritud välisläbimõõduga Ø 110/200 mm. Kinnistute liitumispunktid
ühiskanalisatsioonivõrguga paiknevad kuni 1 m krundi piirist väljapool, tänava maa-alal.
Planeeringuala sademevee vooluhulkade bilanss kruntide kaupa:
Pos nr
Planeeritud kõvakattega
pindala, m2
EVS 848:2021, korduvus 2a, 10 min, arvutuslik
intensiivsus q=195 L/(sek*ha)
Katus
Haljas-
katus Asfalt
Arvutuslik
vooluhulk,
l/s
Lubatud
vooluhulk,
l/s
Vajalik
keskendamise maht
(piiratud 10 l/s), m3
B1 334 0 0 6.5 10 0
B2 334 0 0 6.5 10 0
B3 334 0 0 6.5 10 0
B4 334 0 0 6.5 10 0
B5 2098 2878 0 63.3 10 33
B6 706 0 0 13.7 10 3
B7 706 0 0 13.7 10 3
B8 0 0 3197 49.8 49.8 0
C1 2398 340 850 62.6 10 32
C2 0 0 3816 59.5 59.5 0
C3 0 0 250 3.9 3.9 0
C4 0 0 84 1.3 1.3 0
D1 1410 896 538 24.8 10 20
D2 1412 0 100 29.1 10 11
G1 1599 655 868 49.8 10 24
G2 799 388 0 18.6 10 5
G3 811 316 0 18.3 10 5
G4 634 334 0 14.9 10 3
G5 1267 867 0 31.4 10 13
G6 951 790 0 24.7 10 9
G8 0 0 3908 60.9 60.9 0
G11 279 0 0 5.4 10 0
Kokku
: 16404 7464 13611 572 180
Ehitusprojekti koostamisel arvestada Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 määrusega nr 18
„Tallinna sademevee strateegia aastani 2030“, millest lähtuvalt tuleb ehitusprojektis ette näha
võimalusi krundi sademevee taaskasutamiseks.
27
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16007
Tallinn, Põhja-Tallinn
Kopli liinide läänepoolse osa detailplaneering
\\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16007 Kopli liinide DP\16007 Seletuskiri.doc/10.07.2024 11:17
Kruntidele saab ette näha sademevee korduvkasutuse süsteeme, milles võib krundi sademevett
taaskasutada oma krundi piires: haljastuse kastmiseks, põranda pesemiseks, WC-s ning teistes
protsessid. Sademevee koormuste vähendamiseks tuleb kasutada kogumistorusid või
ühtlusmahuteid, mis paigaldatakse oma krundi piiresse. Ühtlustusmahutite või kogumistorude
täpne asukoht täpsustatakse ehitusprojektis. Hoonesiseselt parkla põrandalt kogutav vesi tuleb
puhastada lokaalselt (õlipüüdja+ liivapüüdja) ja juhtida reovee ühiskanalisatsiooni.
Tänava maa-alale planeeritud sademevee ühiskanalisatsioonitorustik on läbimõõduga
Ø 250…800 mm. Planeeritud sademeveeühenduste läbimõõdud täpsustatakse järgmises
projekteerimise staadiumis. Alates keskmise suurusega avaparklate (50 kuni 300 parkimiskohta)
sademeveed tuleb puhastada enne eelvoolu juhtimist lokaalpuhastites (liiva- ja õlipüüduris).
Drenaaži rajamise vajadus täpsustatakse järgmises projekteerimise staadiumis lähtuvalt
geotehnilistest andmetest.
4.1.5 Ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni (ÜVK) võrkude ehituse maht
(Olemasolevast trassist kuni liitumispunktini)
Veevarustus
PE plasttoru Ø 110-250 mm PN10 1415 m
Rekonstrueeritav veetorustik
PE plasttoru Ø 200 mm PN10 95 m
PE plasttoru Ø 250 mm PN10 615 m
Kanalisatsioon
Reoveekanalisatsioon
PP või PE plasttoru Ø 160-315 mm SN8 1425 m
PP või PE plasttoru DN 500 SN8 390 m
Sajuveekanalisatsioon
PP või PE plasttoru Ø 200-630 mm SN8 1380 m
PP või PE plasttoru DN800 SN8 165 m
Planeeritud veeühenduste läbimõõdud ja mahud täpsustatakse järgmises projekteerimise
staadiumis.
4.1 Elektrivarustus
Detailplaneeringu projekti elektrivarustuse osa lahenduse aluseks on Elektrilevi OÜ poolt välja
antud tehnilised tingimused detailplaneeringuks nr 304637 03.11.2017.a.
28
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16007
Tallinn, Põhja-Tallinn
Kopli liinide läänepoolse osa detailplaneering
\\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16007 Kopli liinide DP\16007 Seletuskiri.doc/10.07.2024 11:17
Elektrikoormuste tabel planeeritud alajaama nr 1 (6/ 0.4 kV trafod kuni 2x1600 kVA) baasil.
Pos nr Nimetus Arvutuslik elektrikoormus Pa,
kW / Eeldatav peakaitse, A Märkused
B kvartal
B1 Korterelamu 50/80 Liitumiskilp hoone välisseina juures
B2 Korterelamu 50/80 Liitumiskilp hoone välisseina juures
B3 Korterelamu 50/80 Liitumiskilp krundi piiril
B4 Korterelamu 50/80 Liitumiskilp krundi piiril
B5 Korterelamud
(ühise maa-aluse osaga) 500/400+400 Liitumiskilp krundi piiril
B5.1 Laadimisjaam
elektriautodele 400/315+315
Elektrivarustus B5 hoone
0.4kV võrgu baasil
B6 Korterelamud 2tk 60/100 Liitumiskilp krundi piiril
B7 Korterelamud 2tk 60/100 Liitumiskilp krundi piiril
C kvartal
C1 Ärihoone 500/400+400 Liitumiskilp hoone välisseina juures
C1.1 Laadimisjaam
elektriautodele 200/315
Elektrivarustus C1 hoone 0.4kV
võrgu baasil
D kvartal
D1 Korterelamu 500/400+400 Liitumiskilp krundi piiril
D1.1 Laadimisjaam
elektriautodele 300/250+250
Elektrivarustus D1 hoone
0.4kV võrgu baasil
D2 Korterelamud 4tk 300/250+250 Liitumiskilp krundi piiril
D2.1 Laadimisjaam
elektriautodele 120/200
Elektrivarustus D2 hoone 0.4kV
võrgu baasil
Muud tarbijad
- Sepa tn 5g Gaasireg.
sõlm 5/16 Liitumiskilp krundi piiril
- Korterelamu
Kopli tn 108 60/100 Liitumiskilp krundi piiril
- Tänavavalgustuse
lülituskilp 30/50 Liitumiskilp TV kilbi juures
Tarbijad kokku
koos eriaegsusega 1600 / 2500
29
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16007
Tallinn, Põhja-Tallinn
Kopli liinide läänepoolse osa detailplaneering
\\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16007 Kopli liinide DP\16007 Seletuskiri.doc/10.07.2024 11:17
Elektrikoormuste tabel rekonstrueeritava alajaama nr 685 ( 6/0.4 kV trafod kuni 2x1250 kVA )
baasil.
Elektrikoormuste tabel varem planeeritud 0.4kV toitevõrgu baasil,
(K-Projekt AS töö nr 18126, Sepa tn 28 kinnistu ja lähiala detailplaneering).
Elektrivarustuse lahenduse koostamisel on lähtutud kehtiva DP013620 Kopli liinide ja lähiala
detailplaneeringu lahendusest.
Pos nr Nimetus Arvutuslik elektrikoormus
Pa, kW / Eeldatav peakaitse, A Märkused 1 2 6 7
G kvartal
G1 Lasteaed 200/315 Liitumiskilp krundi piiril
G1.1 Laadimisjaam
elektriautodele 100/160
Elektrivarustus G1 hoone
0.4kV võrgu baasil
G2 Korterelamu 2 tk
(ühise maa-aluse osaga) 100/160
Liitumiskilp krundi piiril
G2.1 Laadimisjaam
elektriautodele 50/80
Elektrivarustus G2 hoone
0.4kV võrgu baasil
G3 Korterelamud 2 tk
(ühise maa-aluse osaga) 100/160
Liitumiskilp krundi piiril
G3.1 Laadimisjaam
elektriautodele 50/80
Elektrivarustus G3 hoone
0.4kV võrgu baasil
G4 Korterelamud 2 tk
(ühise maa-aluse osaga) 100/160
Liitumiskilp krundi piiril
G4.1 Laadimisjaam
elektriautodele 50/80
Elektrivarustus G4 hoone
0.4kV võrgu baasil
G5 Korterelamud 4 tk
(ühise maa-aluse osaga) 250/400
Liitumiskilp krundi piiril
G5.1 Laadimisjaam
elektriautodele 150/250
Elektrivarustus G5 hoone
0.4kV võrgu baasil
G6 Korterelamud 3 tk
(ühise maa-aluse osaga) 200/315
Liitumiskilp krundi piiril
G6.1 Laadimisjaam
elektriautodele 120/200
Elektrivarustus G6 hoone
0.4kV võrgu baasil
Muud tarbijad
B8.1 Laadimisjaam
elektriautodele 200/315 Liitumiskilp parkla juures
B8.2 Laadimisjaam
elektriautodele 200/315 Liitumiskilp parkla juures
- Tänavavalgustuse
lülituskilp 30 / 50 Liitumiskilp alajaama juures
Tarbijad kokku
koos eriaegsusega 1000 / 1600
Pos nr Nimetus Arvutuslik elektrikoormus Pa,
kW / Eeldatav peakaitse, A Märkused
G11 Ärihoone 25/40 Liitumiskilp krundi piiril
30
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16007
Tallinn, Põhja-Tallinn
Kopli liinide läänepoolse osa detailplaneering
\\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16007 Kopli liinide DP\16007 Seletuskiri.doc/10.07.2024 11:17
Planeeritud ala hoonete elektrivarustus on ettenähtud uue, kinnistule pos D3 planeeritud 6/0,4 kV
komplektalajaama (trafod kuni 2x 1600 kVA) ja rekonstrueeritava alajaama nr 685 (Kaevuri tn 12)
baasil. Alajaam nr 685 rekonstrueeritakse, alajaama paigaldatakse 6/0,4 kV trafod kuni
2x1250 kVA. Juhul, kui tuleb tagada vanal pingesüsteemil 3x230 V talitlevate tarbijate
elektrivarustus, alajaamas nr 685 säilitakse ka 6/0,23 kV trafo ja jaotla. Alajaamade 6 kV toide
lahendatakse alajaamadest nr 900 (Maleva tn 16a) ja nr 972 (Maleva põik 2).
Planeeritud ala piiridesse jäävad keskpinge kaablid nr 3010 (3009), nr 6612 ja nr 3923. Pos C1
hoonestusala alla jääb keskpinge kaabel nr 6612 ja Liinivahe tänaval planeeritud haljastusele jääb
ette keskpinge kaabel nr 3010 (3009). Detailplaneeringuga on ettenähtud uus kaablikoridor
kaablile nr 6612 hoonestusalast väljas ning kaabel nr 3010 (3009) on planeeritud asendada uuel
trassil paigaldatava kaablilõiguga alatest Pluvo OÜ tööga nr PL16-40-189 projekteeritud
jätkumuhvi kohast alajaamani nr 685 (Kaevuri tn 12). Keskpinge kaabel nr 3923 on ettenähtud
säilitada omal trassil alajaamast nr 685 (Kaevuri tn 12) kuni planeeritava ala piirini kinnistu
Treiali tn 6 juures.
Planeeritud kesk- ja madalpinge toitevõrgud ehitatakse kaabelliinidena.
Objektide elektrivarustuseks on planeeritud kinnistute piiridele või hoonete välisseina juurde
liitumis- jaotuskilbid. Liitumis- jaotuskilpide konkreetsed asukohad määratakse tööjoonistega.
Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb
esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus.
Planeeritud alajaamadeni peab olema tagatud vaba juurdepääs, sh ka raske veo- ja tõstetehnikaga
tagamaks võimalust teostada alajaama primaarseadmete hooldustöid ning vajadusel ka seadmete
vahetust.
Käesolev lahendus on põhimõtteline. Konkreetsete objektide (k.a. Sepa tn 5g gaasijaam)
elektrivarustuse tööjooniste koostamine (ka 6/0,4 kV alajaamade projekteerimine või
rekonstrueerimine) toimub võrgu valdajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel.
Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus,
sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole.
Alajaamade tööjooniste koostamisel tuleb lähtuda Elektrilevi OÜ nõuetest ja kehtivatest
normatiivdokumentidest.
4.2 Tänavavalgustus
Detailplaneeringu ala teede äärde on ettenähtud uued tänavavalgustuse koridorid. Tänavavalgustus
on lahendatud kahe tänavavalgustuse lülituskilbi baasil.
G kvartali tänavavalgustuse toiteks on ettenähtud uus tänavavalgustuse lülituskilp alajaama nr 685
(Kaevuri tn 12) lähedusse, tänavavalgustuse kilbi 0.4 kV liitumine lahendatakse alajaama nr 685
baasil. Olemasolev tänavavalgustuse lülituskilp LJS-242, mis talitleb käesoleval ajal vanal
pingesüsteemil 3x230V on ettenähtud asendada uue kilbiga 0.4 kV liitumisega planeeritud
alajaama nr 1 baasil (pos D3). LJS-242 uus asukoht on krundi C2 krundipiiri läheduses.
31
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16007
Tallinn, Põhja-Tallinn
Kopli liinide läänepoolse osa detailplaneering
\\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16007 Kopli liinide DP\16007 Seletuskiri.doc/10.07.2024 11:17
Detailplaneeringu alast välja jääv 3x230V toitel tänavavalgustuse lõik (Treiali tänava lõpp) tuleb
rekonstrueerida pinge süsteemile 3x230/400 V või ümber ühendada teise lülituskilbi toitele, mis
talitleb pingel 3x230V.
Tänavalõikude valgustuseks on ettenähtud LED-välisvalgustid. Mastid paigaldatakse võimalikult
ühtlase sammuga, arvestades ligipääsudega kruntidele. Maakaablina on ettenähtud
alumiiniumsoontega 1 kV jõukaabel.
Käesolev lahendus on põhimõtteline. Tänavavalgustuse mastide täpsed asukohad määratakse
tööjoonistega. Mastide asukoha valikul arvestada tänavate, jalg - ja kergliiklusteede
mehhaniseeritud puhastamisega.
Avalikud teed lahendatakse Enefit Connect OÜ välisvalgustuse osakonna poolt väljastatavate
tehniliste tingimuste alusel ette antud liitumispunktist, iga kinnistu välisvalgustus lahendatakse
hoone peakilbist.
Tänavavalgustuse lahendus ning ehitusmahud täpsustuvad ehitusprojektis.
Konkreetsete objekti tänavavalgustuse ehitusprojekti koostamine toimub võrgu valdajalt taotletud
tehniliste tingimuste alusel ning lähtudes kehtivatest standarditest EVS 843, EVS 932,
EVS-EN 13201, EVS-EN 40, EVS-EN 60598, EVS 935, Elektrilevi OÜ nõuetest ja muudest
normdokumentidest. Valgusallikad peavad olema läbinud fotobioloogilise ohutuse testi ja vastama
standardi EVS-EN 62471 nõuetele.
Valgustuse hämardamisel tuleb lähtuda TKKA poolt väljastatud hämardamisgraafikust.
Valgustite esteetiline disain ja sobivus linnaruumi kooskõlastada eelnevalt Tallinna Keskkonna- ja
Kommunaalameti esindajaga.
4.3 Sidevarustus
Sidevarustus on planeeritud lähtudes Telia Eesti ASi 28.11.2022 telekommunikatsioonialastest
tehnilistest tingimustest nr 37464617.
Detailplaneeringus on ettenähtud individuaalsed sidekanalisatsiooni sisestused igale planeeritud
krundile. Sidekanalisatsiooni põhitrass on ettenähtud arendada alates sidekaevust nr m1849, mis
asub Sepa tänav T1 krundil (pos C2), Sepa tänava ja Kopli tänava ristmiku läheduses.
Hoonestusalale krundil pos C1 ette jääv sidekanalisatsioon on ettenähtud asendada uue lõiguga
sidekaevust nr m1849 kuni pos D1 ees planeeritud ühenduspunktini olemasoleva
sidekanalisatsiooniga.
Planeeritud sidekanalisatsioon on ettenähtud ehitada plasttorudest. Sidekanalisatsiooni
hargnemistel kasutatakse r/b sidekaevusid ja haruühendusi.
Konkreetse objekti sidevarustuse (sh siderajatiste ümberpaigutuse projekt) tööprojekti koostamine
toimub võrgu valdajatelt taotletud tehniliste tingimuste alusel.
32
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16007
Tallinn, Põhja-Tallinn
Kopli liinide läänepoolse osa detailplaneering
\\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16007 Kopli liinide DP\16007 Seletuskiri.doc/10.07.2024 11:17
4.4 Soojusvarustus
Planeeringuala jääb Tallinna Linnavolikogu 18.05.2017 määrusega nr 9 „Tallinna
kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord,
kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“ kehtestatud
kaugküttepiirkonda.
Kruntide soojusvarustuse lahenduse alus on SW ENERGIA OÜ 23.11.2018 tehnilised tingimused.
Detailplaneeringus kavandatud hoonete soojusvarustus lahendatakse kaugkütte baasil. Orienteeruv
soojuskoormus on ~4,7 MW, täpne soojuskoormus määratakse ehitusprojektis. Soojustorustik on
planeeritud maa-alusena eelisoleeritud kaugkütte torudest.
Kopli tn 108 kinnistu kaugküttetorustik on planeeritud läbi C1 krundi ja läbi krundile planeeritud
hoone.
Planeeritud kruntidele on ettenähtud liitumispunkt kinnistu piiril.
Hoonete (kruntide) soojuse ühendustorustiku asukohad täpsustatakse ehitusprojektis, kuna
detailplaneeringu staadiumis on teadmata soojussõlmede täpsed asukohad. Sõlmida
servituudilepingud.
Planeeritava torustiku koormused ja läbimõõdud täpsustatakse tööprojekti staadiumis.
4.5 Gaasivarustus
Planeeritud ala läbivad ST 168,3x4 mm A-kategooria ja ST 426x8 mm B-kategooria
gaasitorustikud.
Detailplaneeringu mahus on ettenähtud Sepa tänava (pos C2) diagonaalis kulgevad gaasitorustikud
ümber tõsta ning paigaldada paralleelselt kinnistu piiri ja teiste planeeritud võrkudega. Täpne
lahendus antakse ehitus projektis.
5 KEHTIVAD JA PLANEERITUD KITSENDUSED
5.1 Kehtivad kitsendused
• Planeeritud ala jääb osaliselt Läänemere ranna piiranguvööndisse ning ehituskeeluvööndisse.
Vastavalt looduskaitseseaduse § 37 lõike 1 punktile 5 on piiranguvööndi laius Läänemere
rannal 200 m ja vastavalt § 38 lõike 1 punktile 3 on ehituskeeluvööndi laius tiheasustusalal
50 m.
• Planeeritud alale ulatub Läänemere veekaitsevöönd laiusega 20 m (veeseaduse § 29 lg 2).
• Läänemere rannal on kallasraja laius 10 m (Keskkonnaseadustiku üldosa seadus § 38)
• Planeeritud ala lõunaosa on osaliselt 50 aasta tõenäosusega üleujutaval alal.
• Planeeritud alale ulatub raudtee kaitsevöönd 30 m äärmise rööpme teljest (ehitusseadustik § 73
punktile 1).
33
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16007
Tallinn, Põhja-Tallinn
Kopli liinide läänepoolse osa detailplaneering
\\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16007 Kopli liinide DP\16007 Seletuskiri.doc/10.07.2024 11:17
Polügonomeetriapunktid:
• Liinivahe tn 18 // Sepa tn 35 kinnistul on geodeetiliste punktide andmekogu andmetel
geodeetilised märgid nr 3547, 3548, 3549, kaitsevööndiga 3 m.
• Numbrita (474) on andmebaasi kaardirakenduses näidatud kupitsana, asukohaks Sepa tänava
kvartal, 4. liini ja 5. liini ristmikust põhjas rohumaal.
5.1.1 Kehtivad kitsendused ja isiklikud kasutusõigused kinnistute kaupa
Kehtivad kitsendused ja isiklikud kasutusõiguste alad on kantud tugiplaanile (vt lisa 8.2).
Pos G8 (Liinivahe tänav // Sepa tänav T4, registriosa nr 24971201) kinnistule ulatub
Liinivahe tn 13a kinnistul asuva alajaama kaitsevöönd 2 m alajaama hoonest, mis on kajastatud
tugiplaanil (vt joonis lisa 8.2).
Pos G9 (Liinivahe tn 18 // Sepa tn 35, registriosa nr 142701):
• Asjaõigusseaduse 158.1 järgne tähtajatu Isiklik kasutusõigus AKTSIASELTSi TALLINNA
VESI kasuks kanalisatsioonitorustiku ehitamiseks, omamiseks, kasutamiseks, remontimiseks,
korrashoiuks, hooldamiseks ja arendamiseks isikliku kasutusõiguse alal.
Pos G10 (Liinivahe tn 18 // Sepa tn 35, registriosa nr 142701):
• Isiklik kasutusõigus tähtajaga 50 aastat Tallinn, 4. liin 10 korteriühistu ﴾registrikood 80560245﴿
kasuks parkimisala kasutamiseks, hooldamiseks ja parendamiseks kasutusõiguse ala ulatuses.
Isikliku kasutusega koormatud alast ulatub planeeringualale 15 m2.
• Tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus Tallinna linn kasuks rannapromenaadi rajatiste, sh
muruplatsi, haljastuse, asfaltkattega kergliiklustee, sillutuskiviga platside, kõnniteede ja
väikevormide ning tänavavalgustuskaabli ja tänavavalgustuspostide koos valgustitega
omamiseks, korrashoiuks, remontimiseks ning avaliku kasutamise tagamiseks isikliku
kasutusõiguse alal.
Pos G11 (Liinivahe tn 18 // Sepa tn 35, registriosa nr 142701):
• kinnistule ulatub Sepa tn 30 kinnistul asuva ühiskanalisatsiooni reoveepumpla kuja 20 m
reoveepumpla hoonest.
• Tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus Tallinna linn kasuks isiklik kasutusõigus kõnnitee
kasutamiseks kasutusõiguse ala ulatuses (isikliku kasutusõiguse ala suurusega 139 m2 on õigus
kasutada avalikult kasutatava parklana).
• Tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus Tallinna linn kasuks rannapromenaadi rajatiste, sh
muruplatsi, haljastuse, asfaltkattega kergliiklustee, sillutuskiviga platside, kõnniteede ja
väikevormide ning tänavavalgustuskaabli ja tänavavalgustuspostide koos valgustitega
omamiseks, korrashoiuks, remontimiseks ning avaliku kasutamise tagamiseks isikliku
kasutusõiguse alal.
5.2 Kavandatud kitsendused
Kitsendust põhjustava objekti asukoht ning kitsenduse ulatus võivad ehitusprojekti koostamisel
täpsustuda.
34
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16007
Tallinn, Põhja-Tallinn
Kopli liinide läänepoolse osa detailplaneering
\\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16007 Kopli liinide DP\16007 Seletuskiri.doc/10.07.2024 11:17
Allaehitusservituutide vajadus:
Pos G8:
• allaehitusservituudi vajadusega ala pindalaga 25 m2 (maa-alune garaaži ühendus) krundi G2
kasuks;
5.2.1 Läänemere ranna ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek
Pos G9:
• Kavandatud rannapromenaadi rajatiste püstitamiseks ja tugimüüri rajamiseks
ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek 0 meetrini veepiirist.
Pos G10:
• Kavandatud rannapromenaadi rajatiste püstitamiseks ehituskeeluvööndi vähendamise
ettepanek 0 meetrini veepiirist.
Pos G11:
• Kavandatud ehitusõiguse ellu viimiseks ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek
minimaalselt 20 meetrini veepiirist.
5.2.2 Avalik kasutus
Eramaale krundi pos C1 kavandatud kergliiklusala määratakse avalikult kasutatavaks järgmiselt:
• Kopli ja Sepa tänava äärde kavandatud kõnniteed laiusega kuni 2 m kogupindalaga ~356 m2
(täpsustub ehitusprojektis);
• Sepa tänava äärde kavandatud kõnnitee (võimalik avalik rattaparkla) pindalaga ~34 m2.
Kavandatud kõnniteede avalik kasutus tagatakse tasuta ja tähtajatu isikliku kasutusõiguse
seadmisega Tallinna linna kasuks.
Treiali tn 5a kinnistu (pos B9) on olemasolev üldkasutatav maa krunt, kuhu on kavandatud
haljasala rajamine, antakse pärast rajatiste väljaehitamist üle Tallinna linnale.
Üldkasutatavatele maadele (pos G7, G9) on kavandatud haljaku ja avalikult kasutatava
promenaadi rajamine. Krundid antakse pärast rajatiste väljaehitamist üle Tallinna linnale.
Transpordimaa kruntidel pos C2, C3, C4, B8 ja G8 väljaehitatud rajatised antakse tasuta üle
Tallinna linnale.
Üldkasutataval krundil pos G10 rajatised on juba väljaehitatud. Krunt antakse üle Tallinna linnale.
5.2.3 Juurdepääsuservituutide vajadus
Pos B2:
• Juurdepääsuservituut jalakäijate läbipääsu tagamiseks pos B1, B3, B4, B5, B6, B7 ja D2
kinnistute igakordsete omanike kasuks.
35
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16007
Tallinn, Põhja-Tallinn
Kopli liinide läänepoolse osa detailplaneering
\\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16007 Kopli liinide DP\16007 Seletuskiri.doc/10.07.2024 11:17
Pos B3:
• Servituudiala sorteeritud jäätmete kogumiseks kruntide pos B2 ja B4 kasuks.
Pos B4:
• Servituudiala sorteeritud jäätmete kogumiseks kruntide pos B2 ja B3 kasuks.
Pos B5:
• Vajadusel parkimisservituut kruntide pos B6, B7 ja D2 normatiivse parkimiskohtade arvu
tagamiseks.
• Juurdepääsuservituudid välja- ja juurdepääsuks maa-alusesse parklasse kruntide pos B6, B7 ja
D2 igakordsete omanike kasuks.
• Juurdepääsuservituut jalakäijate läbipääsu tagamiseks kruntide B1, B2, B3, B4, B6, B7 ja D2
igakordsete omanike kasuks.
• Servituudiala laste mänguväljaku kasutamiseks ja ligipääsuks kruntide pos B1, B2, B3, B4, B6,
B7 ja D2 kruntide kasuks.
Pos B8:
• Vajadusel parkimisservituut kruntide pos B1, B2, B3, B4 rekonstrueeritavate hoonete
normatiivse parkimiskohtade arvu tagamiseks (40 parkimiskohta).
Pos C1:
• Juurdepääsuservituut Kopli tn 108 kinnistu igakordsete omanike kasuks, koridori laius 3 m.
Pos G3:
• Juurdepääsuservituut maa-alusesse parklasse krundi pos G2 igakordsete omanike kasuks,
koridori laius 5 m.
Pos D1:
• Juurdepääsuservituut D2 krundi parkimiskohtadele, koridori laius 7 m, krundi D2 igakordsete
omanike kasuks.
Pos G3:
• Juurdepääsuservituut krundi pos G2 maa-alusele korrusele, koridori laius 5 m, krundi pos G2
igakordsete omanike kasuks.
Pos G5:
• Juurdepääsuservituut maa-alusesse parklasse krundi pos G4 igakordsete omanike kasuks,
koridori laius 4,6 m.
5.2.4 Kavandatud kitsendused tehnovõrkude ehitamiseks ja kasutamiseks
Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud kruntide kasutamist kitsendavate servituutide
seadmiseks. Servituudid on vaja seada tehnovõrkude paigaldamiseks, hooldamiseks ning
kasutamiseks.
36
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16007
Tallinn, Põhja-Tallinn
Kopli liinide läänepoolse osa detailplaneering
\\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16007 Kopli liinide DP\16007 Seletuskiri.doc/10.07.2024 11:17
Pos B1:
• Planeeritud madalpinge kaablikoridor 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole, võrgu valdaja
kasuks.
• Planeeritud liitumiskilp kaitsevööndi ulatuses 2 m, võrgu valdaja kasuks.
• Planeeritud sidekanalisatsioon 1 m välisservast mõlemale poole, võrgu valdaja kasuks.
Pos B2:
• Planeeritud madalpinge kaablikoridor 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole, võrgu valdaja
kasuks.
• Planeeritud liitumiskilp kaitsevööndi ulatuses 2 m, võrgu valdaja kasuks.
• Planeeritud sidekanalisatsioon 1 m välisservast mõlemale poole, võrgu valdaja kasuks.
Pos B3:
• Planeeritud madalpinge kaablikoridor 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole, võrgu valdaja
kasuks.
• Planeeritud liitumiskilp kaitsevööndi ulatuses 2 m, võrgu valdaja kasuks.
• Planeeritud sidekanalisatsioon 1 m välisservast mõlemale poole, võrgu valdaja kasuks.
Pos B4:
• Planeeritud liitumiskilp kaitsevööndi ulatuses 2 m, võrgu valdaja kasuks.
Pos B5:
• Planeeritud liitumiskilp kaitsevööndi ulatuses 2 m, võrgu valdaja kasuks.
• Planeeritud tänavavalgustuse kaablikoridor 1m äärmistest kaablitest mõlemale poole, võrgu
valdaja kasuks.
• Planeeritud sidekanalisatsioon 1 m välisservast mõlemale poole, võrgu valdaja kasuks.
Pos B6
• Planeeritud madalpinge kaablikoridor 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole, võrgu valdaja
kasuks.
• Planeeritud liitumiskilp kaitsevööndi ulatuses 2 m, võrgu valdaja kasuks.
Pos B7
• Planeeritud madalpinge kaablikoridor 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole, võrgu valdaja
kasuks.
• Planeeritud liitumiskilp kaitsevööndi ulatuses 2 m, võrgu valdaja kasuks.
Pos B8
• Planeeritud kesk- ja madalpinge kaablikoridorid 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole,
võrgu valdaja kasuks.
• Planeeritud liitumiskilp kaitsevööndi ulatuses 2 m, võrgu valdaja kasuks.
• Planeeritud sidekanalisatsioon 1 m välisservast mõlemale poole, võrgu valdaja kasuks.
• Planeeritud kaugküttetorustik 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole, võrgu valdaja
kasuks.
• Planeeritud vee- ja kanalisatsioonitorustikud 2-3 m toru telgedest mõlemale poole, võrgu
valdaja kasuks.
37
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16007
Tallinn, Põhja-Tallinn
Kopli liinide läänepoolse osa detailplaneering
\\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16007 Kopli liinide DP\16007 Seletuskiri.doc/10.07.2024 11:17
Pos B9
• planeeritud kesk- ja madalpinge kaablikoridorid 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole,
võrgu valdaja kasuks.
• planeeritud sidekanalisatsioon 1 m välisservast mõlemale poole, võrgu valdaja kasuks.
• planeeritud vee- ja kanalisatsioonitorustikud 2-3 m toru telgedest mõlemale poole, võrgu
valdaja kasuks.
Pos C1
• Planeeritud kesk- ja madalpinge kaablikoridorid 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole,
võrgu valdaja kasuks.
• Planeeritud liitumiskilp kaitsevööndi ulatuses 2 m, võrgu valdaja kasuks.
• Planeeritud sidekanalisatsioon 1 m välisservast mõlemale poole, võrgu valdaja kasuks.
• Planeeritud kaugküttetorustik 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole, võrgu valdaja
kasuks.
• Planeeritud reoveekanalisatsioonitorustikule 2,5 m toru telgedest mõlemale poole, Kopli tn 108
kinnistu kasuks.
Pos C2
• Planeeritud kesk- ja madalpinge kaablikoridorid 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole,
võrgu valdaja kasuks.
• Planeeritud liitumiskilp kaitsevööndi ulatuses 2 m, võrgu valdaja kasuks.
• Planeeritud sidekanalisatsioon 1 m välisservast mõlemale poole, võrgu valdaja kasuks.
• Planeeritud kaugküttetorustik 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole, võrgu valdaja
kasuks.
• Ümbertõstetavad gaasitorustikud 1 m välimisest mõõtmest mõlemale poole, võrgu valdaja
kasuks.
• Planeeritud vee- ja kanalisatsioonitorustikud 2-3 m toru telgedest mõlemale poole, võrgu
valdaja kasuks.
Pos C3
• planeeritud madalpinge kaablikoridor 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole, võrgu valdaja
kasuks.
• Planeeritud kaugküttetorustik 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole, võrgu valdaja
kasuks.
Pos C4
• Planeeritud sidekanalisatsioon 1 m välisservast mõlemale poole, võrgu valdaja kasuks.
• planeeritud veetorustiku koridor laiusega 4 m, võrgu valdaja kasuks.
Pos D1
• Planeeritud alajaama kaitsevöönd 2 m.
• Planeeritud alajaama rajamiseks ala pindalaga ~20m2, võrgu valdaja kasuks.
• Planeeritud kesk- ja madalpinge kaablikoridorid 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole,
võrgu valdaja kasuks.
• Planeeritud liitumiskilp kaitsevööndi ulatuses 2 m, võrgu valdaja kasuks.
38
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16007
Tallinn, Põhja-Tallinn
Kopli liinide läänepoolse osa detailplaneering
\\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16007 Kopli liinide DP\16007 Seletuskiri.doc/10.07.2024 11:17
Pos D2
• Planeeritud madalpinge kaablikoridorid 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole, võrgu
valdaja kasuks.
• Planeeritud liitumiskilpidele kaitsevööndi ulatuses 2 m, võrgu valdaja kasuks.
Pos G1
• Planeeritud liitumiskilbi kaitsevööndi ulatuses 2 m, võrgu valdaja kasuks.
• Planeeritud reoveekanalisatsioonitorustiku koridor laiusega 0,6 m, võrgu valdaja kasuks.
Pos G2
• Planeeritud liitumiskilbi kaitsevööndi ulatuses 2 m, võrgu valdaja kasuks.
Pos G3
• Planeeritud liitumiskilbi kaitsevööndi ulatuses 2 m, võrgu valdaja kasuks.
Pos G4
• Planeeritud liitumiskilbi kaitsevööndi ulatuses 2 m, võrgu valdaja kasuks.
Pos G5
• Planeeritud liitumiskilbi kaitsevööndi ulatuses 2 m, võrgu valdaja kasuks.
Pos G6
• Planeeritud liitumiskilbi kaitsevööndi ulatuses 2 m, võrgu valdaja kasuks.
Pos G8
• Planeeritud kesk- ja madalpinge kaablikoridorid 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole,
võrgu valdaja kasuks.
• Planeeritud liitumiskilbi kaitsevööndi ulatuses 2 m, võrgu valdaja kasuks.
• Planeeritud sidekanalisatsioon 1 m välisservast mõlemale poole, võrgu valdaja kasuks.
• Planeeritud kaugküttetorustik 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole, võrgu valdaja
kasuks.
• Planeeritud vee- ja kanalisatsioonitorustikud 2-3 m toru telgedest mõlemale poole, võrgu
valdaja kasuks.
Pos G9
• Rekonstrueeritud reoveekanalisatsioonitoru koridor laiusega 6 m, võrgu valdaja kasuks.
• Planeeritud reoveekanalisatsioonitoru koridor laiusega 4-6 m, võrgu valdaja kasuks.
• Planeeritud sademevee kanalisatsioonitoru koridor laiusega 4-10 m, võrgu valdaja kasuks.
Pos G10
• Planeeritud sademevee kanalisatsioonitoru koridor laiusega 4 m, võrgu valdaja kasuks.
• Rekonstrueeritud reoveekanalisatsioonitoru koridor laiusega 6 m, võrgu valdaja kasuks.
• Planeeritud reoveekanalisatsioonitoru koridor laiusega 4 m, võrgu valdaja kasuks.
Pos G11
• Planeeritud liitumiskilbi kaitsevööndi ulatuses 2 m, võrgu valdaja kasuks.
• Rekonstrueeritud reoveekanalisatsioonitoru koridor laiusega 6 m, võrgu valdaja kasuks.
39
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16007
Tallinn, Põhja-Tallinn
Kopli liinide läänepoolse osa detailplaneering
\\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16007 Kopli liinide DP\16007 Seletuskiri.doc/10.07.2024 11:17
• Planeeritud tänavavalgustuse kaablikoridor 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole, võrgu
valdaja kasuks.
Planeeringu alast väljas olevatel kruntidel määratud servituudi vajadusega alad:
Liinivahe tänav // Sepa tänav T4 kinnistu
• planeeritud kesk- ja madalpinge kaablikoridoridele 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole,
võrgu valdaja kasuks.
• planeeritud sidekanalisatsioonile 1 m välisseinast mõlemale poole, võrgu valdaja kasuks
• Planeeritud kaugküttetorustik 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole, võrgu valdaja
kasuks.
Liinivahe tn 6 kinnistu
• planeeritud keskpinge kaablikoridorile 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole, võrgu
valdaja kasuks.
Sepa tänav T3 kinnistu
• planeeritud keskpinge kaablikoridorile 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole, võrgu
valdaja kasuks.
Sepa tänav T5 kinnistu
• planeeritud keskpinge kaablikoridorile 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole, võrgu
valdaja kasuks.
Maleva tänav T2 kinnistu
• planeeritud keskpinge kaablikoridorile 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole, võrgu
valdaja kasuks.
Laevaremonditehase harutee R4 kinnistu
• planeeritud keskpinge kaablikoridorile 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole, võrgu
valdaja kasuks.
Pardiloigu tn 5 kinnistu
• planeeritud keskpinge kaablikoridorile 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole, võrgu
valdaja kasuks.
Sepa tn 14 kinnistu
• planeeritud keskpinge kaablikoridorile 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole, võrgu
valdaja kasuks.
Maleva põik kinnistu
• planeeritud keskpinge kaablikoridorile 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole, võrgu
valdaja kasuks.
Reformimata riigimaa
• planeeritud keskpinge kaablikoridorile 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole, võrgu
valdaja kasuks.
• planeeritud reoveekanalisatsioonitorule koridori laiusega 6 m, võrgu valdaja kasuks.
40
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16007
Tallinn, Põhja-Tallinn
Kopli liinide läänepoolse osa detailplaneering
\\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16007 Kopli liinide DP\16007 Seletuskiri.doc/10.07.2024 11:17
Liinivahe tänav T1 kinnistu
• planeeritud madalpinge kaablikoridorile 1 m äärmistes kaablitest mõlemale poole, võrgu
valdaja kasuks.
• liitumiskilbile kaitsevööndi ulatuses 2 m, võrgu valdaja kasuks.
• planeeritud sidekanalisatsioonile 1 m välisseinast mõlemale poole, võrgu valdaja kasuks.
• planeeritud kaugküttetorustikule 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole, võrgu valdaja
kasuks.
• planeeritud vee- ja kanalisatsioonitorustikele 2 m torude teljest mõlemale poole, võrgu valdaja
kasuks.
Liinivahe tänav T3 kinnistu
• planeeritud madalpinge kaablikoridorile 1 m äärmistes kaablitest mõlemale poole, võrgu
valdaja kasuks.
• planeeritud liitumiskilbile kaitsevööndi ulatuses 2 m, võrgu valdaja kasuks.
• planeeritud sidekanalisatsioonile 1 m välisseinast mõlemale poole, võrgu valdaja kasuks.
• planeeritud kaugküttetorustikule 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole, võrgu valdaja
kasuks.
• planeeritud vee- ja kanalisatsioonitorustikele 2 m torude teljest mõlemale poole, võrgu valdaja
kasuks.
Kaevuri tn 12 kinnistu
• planeeritud madalpinge kaablikoridorile 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole, võrgu
valdaja kasuks.
Laevaremonditehase harutee R2 kinnistu
• planeeritud kesk- ja madalpinge kaablikoridoridele 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole,
võrgu valdaja kasuks.
• planeeritud vee- ja kanalisatsioonitorustikele 2 m torude teljest mõlemale poole, võrgu valdaja
kasuks.
Kopli tn 116a kinnistu
• planeeritud reoveekanalisatsioonitorule koridori laiusega 6 m, võrgu valdaja kasuks.
4. liin 10 kinnistu
• rekonstrueeritud kanalisatsioonitorule koridori laiusega 6 m, võrgu valdaja kasuks.
Sepa tn 28 kinnistu
• planeeritud sidekanalisatsioonile 1 m välisseinast mõlemale poole, võrgu valdaja kasuks.
Kopli tänav T10 kinnistu
• planeeritud veetorustikule koridori laiusega 4 m, võrgu valdaja kasuks.
Kopli tn 108a kinnistu
• planeeritud veetorustikule koridori laiusega 4 m, võrgu valdaja kasuks.
Sepa tänav T8 kinnistu
• planeeritud sidekanalisatsioonile 1 m välisseinast mõlemale poole, võrgu valdaja kasuks.
41
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16007
Tallinn, Põhja-Tallinn
Kopli liinide läänepoolse osa detailplaneering
\\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16007 Kopli liinide DP\16007 Seletuskiri.doc/10.07.2024 11:17
Sepa tn 8a kinnistu
• planeeritud madalpinge kaablikoridorile 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole, võrgu
valdaja kasuks.
• planeeritud keskpinge kaablikoridorile 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole, võrgu
valdaja kasuks.
6 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS
6.1 Olulisemad arhitektuurinõuded
Arhitektuurinõuded B kvartali jaoks:
B alale on planeeritud 9 uut kortermaja, 3 olemasolevat kortermaja on ettenähtud säilitada ja
rekonstrueerida ning 1 olemasolev kortermaja on ettenähtud ekspertiisi alusel lammutada ning
taastada ajaloolise hoone maketthoonena, mille välisilme on ajaloolise hoonega samaväärne.
Maketthoone püstitatakse kaasaegses konstruktsioonis, kuid välisviimistlusmaterjalid peavad
detailideni vastama ajaloolisele hoonele.
Katuse tüüp: kaldkatus
Olemasolevate rekonstrueeritavate hoonete ja maketthoone katuseharja kõrgust on lubatud tõsta
1,0 m võrra, jättes räästakõrguse praegusele (olemasolevale) kõrgusele.
Uute hoonete katuseharja kõrgus ei tohi ületada rekonstrueeritavate hoonete ja maketthoone
tõstetud katuseharjade kõrgust.
Uute hoonete katusekalle peab visuaalselt ühtima rekonstrueeritavate hoonete ja maketthoone
katusekaldega.
Katusekalle: ≤45°
Katusematerjal: valtsitud plekk või valtsplekksüsteem
Välisviimistlus: välisviimistluses ei ole lubatud imiteerivate materjalide kasutamist (profiilplekist,
plastikust fassaadikatted ja muud sarnaselt käsitletavad materjalid); eelistada tuleb omadustelt
väärikaid, kauakestvaid ja looduslikke materjale (puit, kivi, klaas ja muud sarnaselt käsitletavad
materjalid), soovitav on fassaadikatteks kasutada värvitud puitlaudist;
Hoonestuslaad: lahtine
• Hoonete katusekorrus ehk pööningukorrus on kaldkatuse all olev mahuliselt liigendatud
korrus, mille kõrgus hoone perimeetril on väiksem kui hoone keskel. Eelpool kirjeldatud
hoonete mahulised piirangud seavad piirid katusekorruse maksimaalsele suurusele, mistõttu on
katusekorrus täiskorrusest nii pinnalt kui ka kubatuurilt väiksem.
• Lubatud on kasutada katusega ühes tasapinnas katusaknaid, täiendavate vintskappide
ehitamine pole lubatud, hoonete merepoolsetel külgedel võib ette näha katusekorruse terrasse
katuse mahus
• Rekonstrueeritavates kortermajades säilitada kivitrepikojad, mille välisviimistluseks on puhta
vuugiga laotud tellis, tellismüüritist mitte krohvida, korstnad võib krohvida.
• Kvartali võib piirata piirdeaiaga, kvartalis sees piirdeaedu ei või rajada, võimalikuks
liigendamiseks ning elanike privaatsuse tagamiseks kasutada haljastust (hekke). Haljastuse
lubatud kõrgus on kuni 0,8-0,9 m. Juurdepääsude lähedal lubatud haljastuse kõrgus on kuni
0,4 m liiklejate ohutuse tagamiseks.
• Kruntidele pos B8 ja pos B9 ning Laevaremonditehase harutee R2 kinnistule (78408:808:0207)
kavandada raudtee turvapiiret (keevisvõrk) kõrgusega 1,2…1,5 m. Turvapiirde kõrgus
täpsustub ehitusprojekti staadiumis.
42
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16007
Tallinn, Põhja-Tallinn
Kopli liinide läänepoolse osa detailplaneering
\\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16007 Kopli liinide DP\16007 Seletuskiri.doc/10.07.2024 11:17
Arhitektuurinõuded C kvartali jaoks:
Katuse tüüp: kaldkatus
Katusekalle: vaba
Katusematerjal: rullmaterjal, valtsitud plekk või valtsplekksüsteem, kivi
Välisviimistlus: Hoone välisviimistlus on vaba, soovitavalt kasutada viimistluses väärikaid ja
kestvaid ehitusmaterjale vastavalt valitud kasutusotstarbele.
Hoonestuslaad: lahtine
Pos C1 hoone:
• Kavandada hoone tagasiastega 1. korruse tasandil Sepa tänava poolt. Tagasiaste laiust
kavandada vähemalt 1,5 m.
• Sepa tänava poolsed sisse- ja väljapääsude vajalikud hajumisalad tänavamaale (vajadusel
hoone täiendavad konsoolsed osad ukse avamisraadiuse ulatuses) lahendada ehitusprojekti
staadiumis.
Arhitektuurinõuded D kvartali jaoks :
Kopli liinide D alale on planeeritud 5 uut kortermaja. Moodustatavale krundile D1 planeeritud
kuni 9-korruseline kortermaja on mõeldud Kopli liinide piirkonna maamärgiks (Sepa ja Maleva
tänava ristumiskohta planeeritud pikale hoonemahule on lisatud täiendavalt kõrgem tornmaja osa).
Ühelt poolt toob kõrgem hooneosa fookuse Maleva ja Sepa tänava ristmikule, mis on Kopli tänava
kõrval väga oluliseks ühendusteeks kesklinnaga. Teiselt poolt loob see visuaalse orientiiri kogu
Kopli liinide alale. Hoone arhitektuur lähtub tornmajale omasest stoilisest olekust, et mitte olla
lihtsalt edev vaid pigem olla ajalooliste Kopli liinide kvartali töölisklassi elamutele taustaks, samas
jäädes kogu kvartali nurgatornina tagasihoidlikuks, kuid maitsekaks „majakaks“ merelt vaadatuna.
Kuna planeeritud alal on suured kõrguste vahed, maapinna kõrgused jäävad vahemikku
0 – 14 meetrit merepinnast, on võimalikud meresuunalised vaated nii Alumiselt kui ka Ülemiselt
koloniilt. D2 krundile on kavandatud samasugused majad kui B kvartali uued kortermajad ja neile
kehtivad ka vastavad B kvartali nõuded.
• Kvartali võib piirata piirdeaiaga, kvartalis sees piirdeaedu ei või rajada, võimalikuks
liigendamiseks kasutada haljastust.
• Kavandada raudtee turvapiiret (keevisvõrk) kõrgusega 1,2…1,5 m planeeringu ala ulatuses
(B-ja D-kvartalites piki raudteed kahele poole raudteed Laevaremonditehase harutee R3
(78401:101:4283) kinnistule, G-kvartalis piki raudteed ainult G-kvartali poolsele alale
Laevaremonditehase harutee R1 (78401:101:4952) kinnistule. Turvapiirde kõrgus täpsustub
ehitusprojekti staadiumis.
Nõuded D1 krundi hoonestuse jaoks:
Katusekalle: vaba
Katusematerjal: rullmaterjal, valtsitud plekk või valtsplekksüsteem, kivi;
Välisviimistlus: hoone välisviimistlus on vaba, soovitavalt kasutada viimistluses väärikaid ja
kestvaid ehitusmaterjale vastavalt valitud kasutusotstarbele
Hoonestuslaad: lahtine
Krundile D1 kavandatud alajaam näha ette miljöösse sobiva erilahendusega.
43
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16007
Tallinn, Põhja-Tallinn
Kopli liinide läänepoolse osa detailplaneering
\\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16007 Kopli liinide DP\16007 Seletuskiri.doc/10.07.2024 11:17
Arhitektuurinõuded G kvartali jaoks:
Kopli liinide G alal on planeeritud säilitada ja rekonstrueerida üks olemasolev hoone
lasteasutuseks. Hoonele on planeeritud juurdeehitus spordihoone jaoks. Kvartalisse on kavandatud
ka 13 uut kortermaja. G kvartalis kavandada hooned kaasaegse, kohatundliku ning huvitava
hoonestusstruktuuriga.
G ala hoonestuse jaoks on kavandatud järgmised arhitektuurinõuded:
Pos G1 rekonstrueeritav hoone:
Katusekalle: ≤45°
Katusematerjal: valtsitud plekk või valtsplekksüsteem, kivi
Välisviimistlus: vältida imiteerivate materjalide kasutamist (nagu profiilplekist, plastikust ja muud
sarnaselt käsitletavad materjalid); eelistada tuleb omadustelt väärikaid, kauakestvaid ja looduslikke
materjale (nagu puit, kivi, klaas ja muud sarnaselt käsitletavad materjalid)
Hoonestuslaad: lahtine
• Rekonstrueeritavale hoonele võib kavandada katusekorruse. Katusekorrus on hoone viimane
korrus, mille pindala on oluliselt väiksem kui põhikorrustel. Kaldkatuse puhul on katusekorrus
vähemalt 1/3 võrra põhikorruse pinnast väiksem, mahuliselt liigendatud korrus ning
katusekorruse kaldkatuse osa peab algama katusekorruse põrandast.
• Rekonstrueeritava hoone katuseharja on lubatud tõsta kuni 1,0m, hoone räästa kõrgust pole
lubatud muuta;
• Rekonstrueeritaval hoonel on lubatud kasutada katusega ühes tasapinnas katusaknaid,
täiendavate vintskappide ehitamine pole lubatud;
• Säilitada kivitrepikojad, mille välisviimistluseks on puhta vuugiga laotud tellis, tellismüüritist
mitte krohvida, korstnad võib krohvida.
• Krundile G1 on ettenähtud piire, mille kõrgus planeeritud maapinnast on lubatud kuni 2 m.
Pos G1 uus hoone:
• Hoone ning väliruumi kavandamisel järgida 14.10.2011 Vabariigi Valitsuse määrust nr 131
„Tervisekaitsenõudeid koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele,
sisekliimale ja korrashoiule“ https://www.riigiteataja.ee/akt/111102011003
Uued kortermajad:
Katuse tüüp: lamekatus
Katusekalle: vaba
Katusematerjal: rullmaterjal, valtsitud plekk või valtsplekksüsteem, kivi
Välisviimistlus: hoone välisviimistlus on vaba, soovitavalt kasutada viimistluses väärikaid ja
kestvaid ehitusmaterjale vastavalt valitud kasutusotstarbele
Hoonestuslaad: lahtine
• planeeritud korterelamutele võib kavandada katusekorruse. Lamekatuse korral on katusekorrus
hoone välisperimeetrist visuaalselt selgelt eristuv vähemalt kahest küljest tagasi astuv korrus,
põhikorrustest oluliselt väiksema pindalaga (vähemalt 1/3 alumistest korrustest).
• Hoonete maastikuarhitektuurne lahendus sobitada rannaala maastikuarhitektuurse lahendusega;
• Parkimiskorruse katus tuleb pealt haljastada ja heakorrastada analoogselt ülejäänud krundi
haljastuse ja heakorraga;
• Kvartali võimalikuks liigendamiseks ning elanike privaatsuse tagamiseks võib kasutada
haljastust (hekke). Haljastuse lubatud kõrgus on kuni 0,8-0,9 m. Juurdepääsude lähedal lubatud
haljastuse kõrgus on kuni 0,4 m liiklejate ohutuse tagamiseks.
44
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16007
Tallinn, Põhja-Tallinn
Kopli liinide läänepoolse osa detailplaneering
\\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16007 Kopli liinide DP\16007 Seletuskiri.doc/10.07.2024 11:17
6.2 Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks
Alal mõjutavad elamistingimusi olemasolevast tööstusest ja rongiliiklusest tulenevad negatiivsed
häiringud, mistõttu on alal kõrgendatud müra- ja vibratsioonitase, samuti võib esineda tööstuse
spetsiifikast tulenevaid lõhnahäiringuid.
Raudtee kaitsevööndisse jäävate hoonete projekteerimisel tuleb arvestada raudtee läheduse mõju
(vibratsioon) konstruktsioonidele ning kasutada müra summutavaid ja/või helipidavamaid
konstruktsioone vajadusel. Kaitsevööndisse jäävad järgmised hooned:
• Krundi pos G1 rekonstrueeritava hoone osa;
• Krundi pos G1 planeeritud uue hoone osa;
• Krundi pos G2 planeeritud hoone osa koos võimaliku terrassiga;
• Krundi pos B5 planeeritud ühe hoone osa;
• Krundi pos D2 planeeritud üks hoone peaaegu täies mahus;
• Krundi pos D1 planeeritud hoone osa.
6.2.1 Keskkonnaalased nõuded
Haljastus:
• Asendusistutus, mida ei ole võimalik teha planeeringualal, rajatakse linnaosavalitsuse või
Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti poolt määratud kohta. Avalikel aladel tehtavad
istutustööd ja kasutatavad istikud peavad vastama Tallinna Linnavalitsuse 01.06.2019 määruse
nr 112 „Avalikule alale puude istutamise kord“ nõuetele.
• Asendusistutus kavandada maksimaalselt planeeringualale.
• Kaevetöö tegemisel võra projektsioonialal paigaldatakse puudele tüvekaitsed. Ehitustöödel
väärtuslike ja eriti väärtuslike puude- või taimerühma kaitsmiseks kasutada tarastamist 1,5 m
kõrguse taraga järgmiselt, et puude võrad jäävad tara sisse. Kui kaitstavad taimed asuvad
ehitusplatsi ääres, võib tarastada ümber haljastu, või ehitada tara ainult ehitusplatsi poolsele
küljele. Tarastatud ala ei tohi kasutada materjali laoplatsina.
• Puutüve ümber tehakse püstplankudest kinnitatud kaitse, kus tüve ja plankude vahele
asetatakse pehme polster.
• Kui töötingimused puu all ei ole tööd võimaldavad, võib enne töö alustamist kokkuleppel
haljastusspetsialistiga kärpida puu alumisi oksi. Lõige tuleb teostada kas tüve või lähima
jämedama oksa vastast, jätmata tüügast ja kahjustamata oksakraed.
• Kaevetööd lähemal, kui 2m puutüvest teostatakse käsitsi.
• Suurte puude juuri lõigatakse võimalikult vähe. Üle 40mm läbimõõduga juurte läbilõikamine
kooskõlastada haljastusspetsialistiga. Lõige teha võimalikult väikese lõikepinnaga, kaldega
allapoole tüve suunas. Katki rebitud juureotsad ristisuunaliselt ära lõigata.
• Puujuurte kuivamise vältimiseks kastetakse lahtises süvendis paljandunud puujuuri ning
kaetakse seejärel näiteks savika mulla ja geotekstiiliga(aurumise vältimiseks). Hilisem
kastmine vähemalt 1x nädalas põhjalikult.
• Pikemalt lahti olevas süvendis kaitstakse juuri juurevõrguga(puupostidele toetatud jäik
võrk),millele toetub geotekstiil. Vajadusel asetatakse juurestiku ja piirde vahele kastmistoru.
• Puujuurte külmumise vältimiseks on paljandunud murdunud juurte katmine vajalik
temperatuuri langemisel alates –10 0C. Kaetakse juurevõrgu, geotekstiili ja kuivast poorsest
materjalist külmaisolatsiooniga, (penoplast, kivivill vms ehitussoojustusmaterjal).
45
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16007
Tallinn, Põhja-Tallinn
Kopli liinide läänepoolse osa detailplaneering
\\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16007 Kopli liinide DP\16007 Seletuskiri.doc/10.07.2024 11:17
• Kergesti variseva pinnase puhul, kus puujuured võivad kahjustuda pinnase nihkumise
tagajärjel, rajatakse tugiseinad puujuurte kaitsmiseks.
• Töötamisel säilitatavate puude all kaitstakse juurestiku ala maapinnale laotatud õhulise
liivakihiga, mille peale pannakse killustik. Liivakihi võib asendada geotekstiiliga.
Rohttaimed:
• Likvideerida tuleb voolja pargitatra ja kanada kuldvitsa kogumikud.
• Laiguti võiks säilitada loodusliku mitmekesisuse tagamiseks ja mitmete putukate
toitumisaladena läänepoolse osa mahajäetud õuede kasvukohatüübi hariliku orasheina–aas-
rebasesaba kooslust (Elymo repentis–Alopecuretum pratensis), millel on suurem potentsiaal
rikastuda looduslike liikidega.
• Enne ehitustegevuse algust teostada kaitsealuste balti sõrmkäpa taimede ümberasustamine
vastavalt Vabariigi Valitsuse 15. juuli 2004. aasta määrusele nr 248 „Kaitsealuse liigi isendi
ümberasustamise kord“. Ümberasustamine peab toimuma liigile sobival ajal. Ümberasustamise
protsess (sh taimede uus kasvukoht) dokumenteeritakse ja esitatakse Keskkonnaametile ja
Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile.
• Võimalikult terviklikult tuleb säilitada Paljassaare lahega piirnev halli rannikuluite
kasvukohatüübi liiv-aruheina–vesihalja haguheina kooslus (Koelerio-Festucetum polesicae)
ning sellega rannas piirnevad saliinse rannikuniidu kasvukohatüübi kaks kooslust – rand-
ogamaltsa–liiv-merisinepi kooslus (Cakilo-Salsoletum) ja merihumuri–liiv-vareskaera kooslus
(Honckenyo-Leymetum arenarii).
Mürahinnangust tulenevad nõuded:
• Tagada transpordimürast mõjutatud hoonetes müra vastavus keskkonnaministri 16. detsembri
2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud normtasemetele.
• Hoonete projekteerimisel tuleks arvestada standardi EVS 842:2003 ”Ehitiste
heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest” liiklusmüra normtasemeid elamutes ja
ühiskasutusega hoonetes.
• Vastavalt standardile EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.” tuleks
projekteeritavate ehitiste välispiirete konstruktsioonide heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute
elementide valimisel rakendada välispiirde ühisisolatsiooni indeksit R’tr,s,w, vastavalt
keskkonnamüra taseme suurusele, ehitise tüübile ja ruumikasutusotstarbele.
• Ehitise välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul rakendada
transpordimüra spektri lähendustegurit Ctr vastavalt Eesti standardile EVS-EN ISO 717.
• Vastavalt standardis EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.” tabelis
6.3 – ”Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest” toodule
tuleks projekteeritava hoone välispiirete konstruktsioonid projekteerida minimaalselt selliselt,
et kõrge müratasemega tänava poole jäävate mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist
välispiirete ühisisolatsioon oleks vähemalt R’tr,s,w+Ctr ≥35…40 dB, olenevalt projekteeritava
hoone ruumide otstarbest ja lubatud liiklusmüratasemest siseruumides ja välispiirdele mõjuvast
liiklusmüratasemest
Insolatsioonitingimustest tulenevad nõuded:
• Hoonete projekteerimisel lähtuda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juhendilt
"Ruumi otsese päikesevalguse (insolatsiooni) kestuse arvutamise juhend";
• Korterite paiknemise kavandamisel teha täiendavad insolatsioonianalüüsid;
• Korterites insolatsiooni tagamiseks projekteerida läbi maja asetsevaid kortereid.
46
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16007
Tallinn, Põhja-Tallinn
Kopli liinide läänepoolse osa detailplaneering
\\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16007 Kopli liinide DP\16007 Seletuskiri.doc/10.07.2024 11:17
Nõuded vertikaalplaneerimiseks:
• Vertikaalplaneerimise lahenduse koostamisel arvestada, et maapinna kõrgus peab olema
kooskõlas naaberkinnistute hoonestatud aladega;
• Vertikaalplaneerimisega ei tohi juhtida täiendavat sademevett naaberkinnistutele;
• Haljastatud krundi osadele sattunud sademevesi immutada pinnasesse;
• Kõvakattega krundi osalt koguda sademevesi restkaevudesse;
• Nii vertikaalplaneerimise kui ka sademevee ärajuhtimise lahendus täpsustada ehitusprojektis.
• Kruntide pos G2 ja G3 elamute ehituse käigus tõsta ümbritsevat maapinda 1,9-2,2 m üle
merepinna.
• Vertikaalplaneerimisega ei tohi juhtida täiendavat sademevett raudtee rööbastele ja selle
muldkehale raudtee terviklikkusse tagamiseks.
Radooniriskist ja pinnase saastatuse tasemest tulenevad nõuded:
• Looduslikule pinnasele ehitamisel ei ole piiranguid seoses Rn-ohuga;
• Täitepinnase levialal ehitamisel tuleb rakendada radoonivastaseid meetmeid.
Keskkonnaseisundist tulevad nõuded:
• Majade vaheline ala katta tolmukindla kattega või haljastada. Pole soovitav tegeleda
aiandusega.
• Viia maa-ala loodeosas, 5. uuringupunkti piirkonnas (vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse tööle
"Kopli liinide ja lähiala detailplaneeringu piirkonna radooniriski ja pinnase saastatuse taseme
uuring"), läbi täiendavad pinnases raskemetalli sisaldust täpsustavad ja detailiseerivad
uuringud või näha ette ala haljastamine ning loobumine sellele elumajade ja olmehoonete
projekteerimisest.
Keskkonnamõju hindamise eelhinnangust (vt lisa 5.10) tulevad nõuded:
Koostatud keskkonnamõju hindamise eelhinnangus hinnati samuti vastavust Põhja-Tallinna
üldplaneeringu tööversioonis toodud sademeveesüsteemide üldistele arendustingimustele:
• Linnaosa sademeveesüsteemi väljaarendamiseks tuleb muuta ühisvoolsed valgalad
lahkvoolseks, et vähendada peapumbajaama ja reoveepuhastile minevat ebaühtlast hüdraulilist
koormus ning parandada reoveepuhasti tööd. Suunised ja lahendused selleks tuleb anda
linnaosa tervikliku ja täpsustatud lahkvoolse süsteemi väljatöötamisel.
• Sademeveesüsteemide kavandamisel eelistada looduslähedasi ja kombineeritud süsteeme:
sademevee kogumine, kasutamine ja käitlemine selle tekkekohas. Detailplaneeringute ning
ehitusprojektide koosseisus töötada välja tehnilised lahendused kinnistute ja arendusalade
piirides.
• Kavandada vett läbilaskva pinnakattega parkimisalasid, parkimisalade sademevesi suunata
haljasaladele sobiva kalde, vahedega äärekivide vm lahenduste kavandamisega.
• Valingvihmade korral kasutada äravooluhulkade reguleerimiseks ühtlustusrajatisi.
• Kanalisatsioonivõrgu rikke või ekstreemse vihma olukorra negatiivse mõju leevendamiseks
näha ette tulvavee ohutu ärajuhtimise või kogumise lahendus.
• Kasutada lokaalseid puhasteid sademevee kogumise tekkekohas, et parandada sademevee
kvaliteeti orgaanilise reostuse ja naftaproduktide sisalduse osas.
• Reguleerida sademevee äravoolu, immutada sademevett kohtades, kus pinnase omadused ja
hüdrogeoloogilised tingimused seda võimaldavad. Immutamise võimalikkus peab olema
tõestatud geoloogilise uuringuga. Koguda ja kasutada sademevett hoonetes nn hallveena,
kastmisveena või maastikukujunduses.
47
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16007
Tallinn, Põhja-Tallinn
Kopli liinide läänepoolse osa detailplaneering
\\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16007 Kopli liinide DP\16007 Seletuskiri.doc/10.07.2024 11:17
• Kasutada vee ajutist mahutamist, et ühtlustada vooluhulkasid. Maksimaalse vooluhulga
vähendamine on teostatav põhimõttel, et valingvihma ajal mahuti täitub ning vihma järgselt või
saju intensiivsuse vähenedes voolab see tühjaks sademeveekanalisatsiooni. Sageli on
tehniliseks lahenduseks maa alla ehitatav mahuti, kuid avaliku ruumi kujundamise seisukohalt
eelistada pigem looduslähedasi lahendusi (haljasalad, haljaskatused,
viibealad/puhveralad/nõvad/kraavid/tiigid) ning vett läbilaskvad katendeid.
• Kopli liinide ja lähiala arenguala sademevesi on plaanitud juhtida osaliselt piirkonna
olemasolevasse sademevee süsteemi ning sealt edasi Paljassaare lahte.
Detailplaneeringu ala sademevee lahenduse koostamisel on lähtutud veeseadusest ja selle
alamaktidest. Veeseaduse alusel ei ole sademevee puhul tegu heitveega (veeseadus § 18 lg 2) ning
puuduvad õigusaktidest tulenevad nõuded sademevee väljalasu planeerimiseks süvamerelasuna.
Koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringu seletuskirjast või avalikult kättesaadavatest
lisamaterjalidest (sh KSH aruanne) ei ole esitatud põhjendust süvamerelaskude vajaduse kohta
antud piirkonnas. Samuti ei ole käsitletud nende rajamisega kaasneda võivaid mõjusid ega
arvestatud mere sügavusi antud piirkonnas. Detailplaneeringuala sadeveekäitlemisel nähakse ette
looduslähedaste sademeveesüsteemide kasutatamist (näiteks rohekatused, roheseinad,
sademeveekogumine ja kasutamine, sademevett läbilaskvad katendid, vihmapeenar, imbkaev,
imbväljak, imbkraav jne).
Sademevesi on ettenähtud immutada/taaskasutada ja ühtlustada kruntide piires enne lahkvoolselt
kanaliseerimist.
Eelhinnangu koostaja ei pea keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamist vajalikuks järgnevatel põhjustel:
• Planeeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks
keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu olulist saastatust ning olulist
jäätmetekke suurenemist;
• lähtudes planeeringuga hõlmatud ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja
maakasutusest, ei põhjusta tegevus antud asukohas olulist keskkonnamõju;
• kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade
taastumisvõime ületamist sest alal ja lähipiirkonnas on kujunenud inimtegevusest mõjutatud
linnakeskkond ning planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist mõju looduskeskkonnale;
• tegevus ei mõjuta kaitsealasid, kaitstavate liikide elupaikasid ega Natura 2000 võrgustiku
alasid, samuti puuduvad maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikud või tundlikud alad, mida
kavandatav tegevus oma olemuselt võiks oluliselt mõjutada;
• tegevuse tulemusel ei teki olulist mõju veekeskkonnale, sh merepõhja elustikule, kalastikule;
• tegevusega seotud müra ja välisõhu saaste suurenemine ei ole ülenormatiivsel tasemel ning
tegevus ei ületata piirmäärasid müra, õhusaastatuse ja vibratsiooni osas;
• kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral valgusreostuse, soojuse, kiirguse ega lõhna
teket.
• avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike kui sademeveelahenduse projekteerimisel,
rajamisel ja käitamisel arvestatakse õigusaktide nõudeid;
• kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara;
• tegevusel puudub oluline kumulatiivne mõju ja piiriülene mõju.
Arvestades detailplaneeringus kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei ole oodata
sademevee väljalasu rajamisel ja väljalasu nõuetekohase kasutamisega seonduvat olulist
ebasoodsat keskkonnamõju, mis nõuaks täiemahulise keskkonnamõju hindamise läbiviimist.
48
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16007
Tallinn, Põhja-Tallinn
Kopli liinide läänepoolse osa detailplaneering
\\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16007 Kopli liinide DP\16007 Seletuskiri.doc/10.07.2024 11:17
Sademeveesüsteemi keskkonnakaitselisi küsimusi on võimalik lahendada ehitusprojekti ja
keskkonnaloa taotluse menetlemise käigus. Nii ehitusloa kui keskkonnaloa menetluses tuleb loa
andjal vajadusel koostada KMH eelhinnang.
Muud nõuded:
• Tallinna linnal on õigus tunnistada detailplaneering kehtetuks või keelduda
detailplaneeringualal uute ehituslubade andmisest, kui detailplaneeringust huvitatud isik ei ole
Tallinna linna ja huvitatud isiku vahel planeerimisseaduse § 131 lõike 2 alusel sõlmitud
halduslepinguga võetud kohustusi lepingus määratud tähtajaks täitnud. Nimetatud tingimus
kehtib ka isikute suhtes, kes omandavad detailplaneeringu alal asuva kinnisasja pärast
detailplaneeringu kehtestamist.
Hooned:
• Hoonete kavandamisel peab arvestama mere läheduse mõju konstruktsioonidele.
• Hoonete püstitamisel tuleb näha ette elektriauto laadimistaristu paigaldamine vastavalt
Ehitusseadustiku § 651.
• Vältimaks lindude kokkupõrkeid ehitistega mitte kasutada suuri klaaspindu või kasutada
lahendusi, mis muudavad klaasi lindudele nähtavaks (nt kasutada klaasidel mustreid,
frittklaasi, mattklaasi (peegeldus 0-10%), toonitud klaasi või klaasruudustikke).
• Hoonetevahelise väliruumi projekteerimisel arvestada erinevas vanuses elanike vajadusega.
Teed ja tänavad:
• Planeeritud sõidu- ja kergliiklusalad peavad vastama Eesti standardile EVS 843:2016
„Linnatänavad“.
• Sepa tänava ehitusprojekti koostamisel arvestada Sepa tänava mõlemal pool teed
jalgrattaradade rajamise vajadusega.
• Detailplaneeringus kajastatud Sepa tänava lahendus on illustratiivne ja täpsustub Sepa tänava
rekonstrueerimise projektis (k.a. bussipeatus(t)e asukoht ja lahendus).
• Detailplaneeringu realiseerimiseks vajalike teede ja tehnovõrkude ehitusloa/ehitusteatised
taotleda enne või samaaegselt detailplaneeringu kohaste hoonete ehituslubadega.
• Krundil B8 avalikule maale parkla (sh elanikele IKÕ parkimiskohad – 40 kohaline parkla)
rajamisel kaaluda vajadust rajada parklasse elektriautode laadimistaristu ja koostöös
paigaldajatega laadimisjaam või näha ette laadimistaristu paigaldamise valmidus.
Raudtee rajatised:
• Vastavalt Ehitusseadustiku § 73-le tuleb raudtee kaitsevööndis ehitamiseks taotleda luba nii
raudteevaldajatelt kui ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt (TTJA).
• Raudtee kaitsevööndis tehtavate tööde käigus ei tohi rikkuda majandus- ja taristuministri
09.11.2020 määruses nr 71 „Raudtee tehnokasutuseeskiri“ viidatud raudtee ehitusgabariidi
nõudeid. Ehitusgabariit on rööbastee teljega risti oleval tasandil kujutatud piirjoon, millest
sissepoole ei tohi ulatuda ükski ehitise või seadme osa (erandiks võivad olla seadmed, mis on
ettenähtud vahetuks koostööks raudteeveeremiga). Raudtee kaitsevööndis ehitise ehitamisel
tuleb arvestada raudteeveeremist tulenevate mõjudega, sh võimaliku vibratsiooniga. Raudtee
kaitsevööndis on keelatud ohustada liiklust ja takistada nähtavust raudteel.
• Täpsustada ehitusprojektis raudtee ületuse ala ja turvameetmed. Ala ja meetmeid projekteerida
vastavalt Raudteeülesõidukoha ja -ülekäigukoha ehitamise, korrashoiu ja kasutamise juhendile.
49
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16007
Tallinn, Põhja-Tallinn
Kopli liinide läänepoolse osa detailplaneering
\\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16007 Kopli liinide DP\16007 Seletuskiri.doc/10.07.2024 11:17
• Raudtee äärde minimaalselt raudtee teljest 3100 mm kaugusel näha ette raudtee turvapiire
kõrgusega 1,2…1,5 m (turvapiirde ulatus vt põhijoonis DP-2 ning seletuskirja p 6.1). Raudtee
turvapiirde kõrgus täpsustub ehitusprojekti staadiumis.
Raudteeülekäigukoht:
• Kinnistule B9 on planeeritud jalakäijate raudtee ülekäigu koht. Ehitusprojekti koostamise
faasis projekteerida ületuse ala ja vajalikud turvameetmed vastavalt "Raudtee
tehnokasutuseeskirja“ Lisa 4 Raudteeülesõidukoha ja -ülekäigukoha ehitamise, korrashoiu ja
kasutamise juhendile.
• Raudteeülekäigukoha projekti koostamisel arvestada majandus- ja taristuministri 17.07.2015
määrusega nr 97 Nõuded ehitusprojektile" või ehitusprojekti koostamise ajal kehtivate
nõuetega.
• Projekteerimisel lähtuda Ehitusseadustikust, raudteeseadusest, majandus- ja taristuministri
09.11.2020 määrusest nr 71 „Raudtee tehnokasutuseeskiri“, 27.11.2020 määrusest nr 80
„Allsüsteemi ja koostalitluse komponendi tehniliste kirjelduste kohaldamise kord, kasutusele
võtmise tingimused, nende nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise kord ning oluliste
nõuete loetelu“, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määrusest nr 28 „Puudega
inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“, Euroopa Liidu õigusest ja muudest
asjakohastest õigusaktidest.
• Projekti koostaja peab olema pädev Ehitusseadustiku §-de 23, 24 ja 25 mõistes. Projekt tuleb
pädeva isiku poolt allkirjastada.
• Koostada asendiplaan M 1:500 aktuaalsel topogeodeetilisel alusplaanil, mis vastab majandus-
ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 “Topo-geodeetilisele uuringule ja
teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded”. Asendiplaanil peavad olema kajastatud kõik
maaüksusi puudutavad kitsendused, projekteeritava ala piirid, olemasolevate ja
projekteeritavate ehitiste asukohad koos mõõtmete ja oluliste tehniliste näitajatega, raudteede,
teede, tehnovõrkude jm kaitsevööndid ning nende tingmärgid.
• Projekti koostamisel lähtuda võrguvaldajatelt saadud asja- ja ajakohastest tehnilistest
tingimustest ning tehnovõrgu ja raudtee valdajate tehnilised tingimused ja muu projektiga
seonduv oluline informatsioon tuleb lisada projekti kausta.
• Projekti koostamisel tuleb asjakohasel juhul teha riski- ja ohutushindamine. Raudteevaldaja
peab Euroopa Liidu määruse 402/2013 artikli 4 alusel hindama, kas planeeritavad
ehitustegevused mõjutavad ettevõtte raudteesüsteemi ohutust ning kas tegemist on olulise
muudatusega. Kui mõju ohutusele on oluline, siis tuleb läbi viia riskijuhtimismenetlus
ohutushindamisasutuse (Assesment Body - AsBo) poolt. Raudteevaldaja hinnang tuleb esitada
koos ehitusloa taotlusega. Olulise muudatuse korral tuleb AsBo ohutushinnang esitada
hiljemalt koos kasutusloa taotlusega.
• Raudteeülekäigukoha projekteerimisel tuleb tagada ohutu ülekäigukoha terviklik lahendus
koos vastavate turvameetmetega.
• Ehitusloa taotlus esitada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile elektrooniliselt
ehitisregistri veebikeskkonna kaudu (www.ehr.ee).
• Perspektiivse mitmetasandilise ristmiku vajadus selgub hiljem tulenevalt piirkonna arengust ja
vajadusest, kui raudtee ületuse ala liigitub "Raudtee tehnokasutuseeskirja“ lisa 4 tabel 2
kohaselt mitmetasandiliseks ülekäiguks. Käesoleva detailplaneeringu raames ehitatakse välja
raudtee ülekäigu koht. Perspektiivse mitmetasandilise ristmiku rajamiseks ruumi vajaduse
selgumisel kaaluda kuni 3 parkimiskohta likvideerimist krundil pos B8 ning näha ette ristmiku
rajatiste alale jäävate tehnovõrkude ümbertõstmist.
50
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16007
Tallinn, Põhja-Tallinn
Kopli liinide läänepoolse osa detailplaneering
\\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16007 Kopli liinide DP\16007 Seletuskiri.doc/10.07.2024 11:17
Radoon:
• Radoonitasemed selgitada välja enne hoonete projekteerimist ning vastavalt tasemetele
rakendada EVS 840:2017 standardit „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja
olemasolevates hoonetes“.
Raudtee kaitsevöönd:
Raudtee kaitsevööndisse jäävad järgmised hooned:
• Krundi pos G1 rekonstrueeritava hoone osa;
• Krundi pos G1 planeeritud uue hoone osa;
• Krundi pos G2 planeeritud hoone osa koos võimaliku terrassiga;
• Krundi pos B5 planeeritud ühe hoone osa;
• Krundi pos D2 planeeritud üks hoone peaaegu täies mahus;
• Krundi pos D1 planeeritud hoone osa.
Nimetatud hoonete projekteerimisel tuleb arvestada raudtee läheduse mõju (vibratsioon)
konstruktsioonidele ning kasutada müra summutavaid ja/või helipidavamaid konstruktsioone
vajadusel.
Raudtee kaitsevööndis on keelatud ohustada liiklust ja takistada nähtavust raudteel.
Raudtee kaitsevööndis on vaja raudtee omaniku nõusolek ning luba Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ametilt Ehitusseadustiku § 73 lg 3 punktide kohaselt järgmiste tegevuste korral:
1) maaparandussüsteemide rajamisel, maavara kaevandamisel, kaevetööde tegemisel;
2) uuendusraie ja muu looduskeskkonda muutva töö tegemisel;
3) kergestisüttivate ainete ja lõhkematerjali tootmisel ja ladustamisel;
4) seadmete ja materjalide ladustamisel ja paigaldamisel, kui see seab ohtu nähtavuse
kaitsevööndis;
5) ehitise ehitamisel.
Haljastus:
• Ehitusprojekti koosseisus koostada maastikuarhitektuurne projekt (sh haljastusprojekt).
Projekteerimistöödesse kaasata maastikuarhitekt.
• Ehitusprojektide koostamisel täpsustada täiendava kõrghaljastuse lisamise võimalusi
kvartalisiseste teede ning Sepa tänava äärde.
• projekteerida rajatisi säilitatavatest II väärtusklassi puude tüvest vähemal 3 m vahekaugusel
juurestiku kaitseala ja kasvutingimuste säilitamiseks.
• Juhul kui kavandatud madalhaljastus jääb Sepa tänaval olemasolevate gaasitorustike
kaitsevööndisse, tuleb ette näha pinnapealse juurestikuga põõsastikud. Enne põõsaste
paigaldamist tuleb mõlemad gaasitorustikud ümber isoleerida selles ulatuses, kus paigaldatakse
kaitsevööndisse põõsastik.
• Sepa tänavale alla 3 m laiustele haljasribadele kõrghaljastuse kasvutingimuste tagamiseks tuleb
rajada tugevdatud struktuuriga kasvualus vastavalt Tallinna Linnavalitsuse „Avalikule alale
puude istutamise kord“ määruses (või projekteerimise ajal kehtivas määruses/standardis)
esitatud nõuetele.
Jäätmed:
• Ehitusprojektide koostamisel arvestada ringmajanduse põhimõtteid (sh hoonete
mitmefunktsionaalsus, efektiivne ruumi kasutamine, ümberplaneerimise võimalused, ehitiste
energiatõhusus, ressursside säästev planeerimine).
51
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16007
Tallinn, Põhja-Tallinn
Kopli liinide läänepoolse osa detailplaneering
\\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16007 Kopli liinide DP\16007 Seletuskiri.doc/10.07.2024 11:17
• Ehitus- ja lammutusprojektid kooskõlastada Tallinna Strateegiakeskuse ringmajanduse
osakonnaga.
• ehitustegevuse käigus tuleb suuremat rõhku panna ehitusjäätmete (plastid, kergmaterjalid,
ehitusvahud jne) rannale ja merre lendlemise või muul moel kandumise takistamiseks.
Üleujutus:
• Üleujutataval alal elamute ehitustööde käigus tõsta maapind ümbritseva maapinnaga samale
kõrgusele ca 1,9-2,2 m üle merepinna.
• Kruntide G2 ja G3 hoonete maa-alune korrus rajada veekindla suletud karbina vajadusel.
Ligipääs maa-alusesse parklasse on kavandatud krundi G3 parempoolselt küljelt, mis jääb
üleujutusalalt välja (nii esinemistõenäosusega 1x 50 aasta jooksul kui ka 1x 100 aasta jooksul).
Üleujutusohu kahandamiseks tõstetakse elamute ehitustööde käigus maapind ümbritseva
maapinnaga samale kõrgusele ca 1,9-2,2 m üle merepinna. Vajadusel näha ette tugimüürid
rannapromenaadi ja kruntide G2-G3 hoonete vahele. Tugimüüride projekteerimisel arvestada
krundi G3 esise puudealleega. Tugimüüride vajadus, asukohad ja ulatus täpsustuvad
ehitusprojektides.
Müra:
• Tagada planeeringu ala (k.a. müratundlike hoonete alade) välisõhus levivat müra vastavus
sotsiaalministri 04.03.2002. a määrusega nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes
ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid" kehtestatud normtasemetele.
Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval
85 dB ja öösel 75 dB (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3).
Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 lisas 1 sätestatu kohaselt rakendatakse
tehnoseadmete tekitatava müra piirväärtusena tööstusmüra sihtväärtust. Maksimaalne müratase
ei tohi ületada tööstusmüra korral vastava mürakategooriaga alal müra liigile kehtestatud
normtaset rohkem kui 10 dB (KeM määrus nr 71 § 6 lg 2).
• Hoonete ehitusprojektide käigus teha pikaajalised müramõõtmised (tööpäeval vähemalt 24 h)
naaberalade tööstusmüra ning raudtee müra taseme hindamiseks ja leevendusmeetmete välja
selgitamiseks.
• Hoonete projekteerimisel müratundlike ruumide (sh lastehoiu ruumid) asukohtade
kavandamisel arvestada, et müratase ei tohi nendes ruumides ületada keskkonnaministri
16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid“ toodud normtasemeid.
• Maksimaalne müratase ei tohi ületada tööstusmüra korral vastava mürakategooriaga alal müra
liigile kehtestatud normtaset rohkem kui 10 dB (KeM määrus nr 71 § 6 lg 2).
• Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike hoonetega aladest
võimalikult kaugele. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel
ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust.
• Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada
KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse
asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha
tööpäevadel kella 07.00-19.00.
• Vajadusel kasutada müra summutavaid ja/või helipidavamaid konstruktsioone.
52
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16007
Tallinn, Põhja-Tallinn
Kopli liinide läänepoolse osa detailplaneering
\\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16007 Kopli liinide DP\16007 Seletuskiri.doc/10.07.2024 11:17
Vibratsioon
• Jälgida, et ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses
nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni
mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.
Insolatsioon
• Arvestada EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega.
Insolatsioon B kvartalis:
• Korterite paiknemise kavandamisel tuleb teha täiendavad insolatsioonianalüüsid.
• Vajadusel tuleb kasutusele võtta täiendavad meetmed majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi juhendis "Ruumi otsese päikesevalguse (insolatsiooni)
kestuse arvutamise juhend" (või projekteerimise ajal kehtivas standardis) esitatud
insolatsiooninõuete tagamiseks (näiteks läbi maja asetsevate korterite planeerimine).
Nõuded rannapromenaadi ehitusprojekti koostamiseks:
• ehitusprojekti käigus tuleb erilist tähelepanu pöörata Paljassaare lahele ehitamisest tulenevate
mõjude minimeerimisele.
• tuleb võimalikult palju säilitada ranna ja promenaadi vahelist olemasolevat taimekooslust.
• Rannapromenaadi projekteerida võimalusel tagasihoidlikumaks, et inimesed juhitakse käima
mööda väljaehitatud radu.
• Rannapromenaadi prügikastid peavad sobima mereäärsesse piirkonda. Prügikaste kavandada
maksimaalselt kinnistena ja kolme sektsiooniga (sega-olme / bio / pakend) koos vastava
märgistusega, et tagada promenaadi territooriumil keskkonnale ohutu jäätmete liigiti kogumist.
• Rannapromenaadile tuleb projekteerida ja paigaldada konide korjamiseks spetsiaalsed
prügikonteinerid.
• Kavandada ala lemmikloomade ujutamiseks ja pesemiseks vastavalt „Tallinna koerte ja
kasside pidamise eeskirjale“. Asukohta määrata ehitusprojekti käigus koostöös Tallinna
Keskkonna- ja Kommunaalametiga.
• Arvestada, et rannapromenaadi ulatuses on veesõidukite kasutamine keelatud.
• Arvestada hooldustee nõuetega ning projekteerida promenaadi konstruktsioone kandevõimega
vähemalt 20t, tagades võrguvaldaja juurdepääsu torustike hooldamiseks promenaadi ulatuses.
• Arvestada ranna-alale infotahvlite paigaldamisega nii kogukonna kui teiste promenaadi
külastaja harimiseks, mis toovad välja Paljassaate lahe erilise tähtsuse veelindude
toitumisalana ja tutvustaks lahe taimkooslust ja linnustikku.
• Promenaadi kavandamisel arvestada Maa-ameti infosüsteemis oleva üleujutuspiirkonna,
kavandatavate kaitsevööndite ning väärtuslikku taimestikuga.
• Promenaadi kavandamisel arvestada raudtee ohutust promenaadil asuvate palliväljakute osas:
kaaluda palliplatse paigutamist kaugemale raudteest, palliplatside asukoht täpsustub
ehitusprojektis. Palliplatside kavandamisel arvestada meetmetega pallide hoidumiseks nt
kavandada kõrge piirdeaed raudtee poolsele küljele.
Detailplaneeringus kavandatud hoonestuse ja rajatiste elluviimine on etapiviisiliselt (vt. ka
planeeringu elluviimise tegevuskava selgitavaid skeeme Lisa 6):
1. D1 krundi hoone koos rajatistega ja koos D2 krundil asuva maapealse parklaga, C2 ja
C4 transpordimaa krundid koos rajatistega ning B8 transpordimaal asuv Kopli tänavat ja
C4 transpordimaad ühendav sõidutee lõik;
2. C1 krundi hoone koos rajatistega, C3 transpordimaa krunt koos rajatistega;
53
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16007
Tallinn, Põhja-Tallinn
Kopli liinide läänepoolse osa detailplaneering
\\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16007 Kopli liinide DP\16007 Seletuskiri.doc/10.07.2024 11:17
3. D2 krundi ja B kvartali (B1…B7) hoonestus koos vajalike rajatistega ja rekreatsioonialad,
B8 transpordimaa krunt koos rajatistega, sademevee kanalisatsioonitoru kruntidel B9, G8 ja
G9 koos sademevee merrelasuga;
4. G8 transpordimaa krunt koos raudtee ülekäigu kohaga, üldmaa krundid B9, G7, G9 ja
G10 koos rajatistega, G kvartali (G1…G6 ja G11, k.a. Liinivahe tn 17 hoone
rekonstrueerimine ja laiendamine) hoonestus koos vajalike rajatistega ja rekreatsioonialad.
6.2.2 Tuleohutusnõuded
• Tule leviku takistamiseks projekteerida hooned TP-1- TP-3 (täpsemalt määratud põhijoonisel
DP-2.1) tuleohutusklassidele vastavad.
• Päästemeeskonnale tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks juurdepääs
ettenähtud päästevahenditega.
• Suurema tuletõrjevee vajadusega krundile D1 on vajalik ette näha krundisisene tuletõrjevee
mahuti suurusega 288 m3.
6.2.3 Kuritegevuse riske vähendavad abinõud
• Hoonetele paigaldada vastupidavad uksed ja aknad, mis vähendab vandalismiaktide ja
sissemurdmiste riski.
• Sissepääsude juures rajada videovalvevalmidus. Jälgitavus vähendab kuriteohirmu.
6.2.4 Nõuded ehitusprojektide koostamiseks ja ehitamiseks tehnovõrkude osas
Nõuded projekteerimiseks:
Veevarustus ja kanalisatsioon:
• Enne järgnevaid projekteerimisstaadiumeid taotleda AKTSIASELTSilt TALLINNA VESI
tehnilised tingimused.
• Veevarustuse ning reovee ja sademevee ärajuhtimise lahendused (sh kinnistuväliste vee ja
kanalisatsiooni ühistorustike väljaehitamise mahud) kuuluvad täpsustamisele ehitusprojekti
koostamisel.
Elektrivarustus:
• Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.
• Tööjooniste staadiumiks taotleda uued tehnilised tingimused täpsustatud koormustega.
• Võrgu ümberehitamiseks kliendi soovil sõlmida Elektrilevi OÜ-ga lisateenuse leping
projekteerimiseks ja tööde teostamiseks.
Sidevarustus:
• Tööjooniste koostamisel arvestada planeeritud alasse jäävate sideehitiste ümbertõstmisega/
kaablite ümberlülitamisega.
• Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada
sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele. Tööde teostamisel sideehitise
kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015)
Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele
54
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16007
Tallinn, Põhja-Tallinn
Kopli liinide läänepoolse osa detailplaneering
\\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16007 Kopli liinide DP\16007 Seletuskiri.doc/10.07.2024 11:17
esitatavad nõuded, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja
nõuetest.
• Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib
ohustada sideehitist. Tegutsemisluba taotleda hiljemalt 5 tööpäeva enne planeeritud tegevuste
algust ja soovitud väljakutse aega Telia Ehitajate portaalis: https://www.telia.ee/ehitajate-
portaal.
Tänavavalgustus:
• Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.
• Esitada tänavate valgustusnormid lähtudes ehitusprojekti alusdokumentidest.
• Tänavavalgustus tuleb lahendada eraldi projektiga.
• Põhi- või tööprojekti/ehitusprojekti jaoks taotleda uued tehnilised tingimused
Gaasivarustus:
• Ehitusprojektid kooskõlastada AS-iga Gaasivõrk.
• Alal olemasolevad gaasitorustikud on täpsusklassiga kuni 10m. Gaasitorustik on vajalik uuesti
mõõdistada asukoha täpsustamiseks ehitusprojektis.
• Gaasipaigaldise projekteerija peab omama gaasipaigaldise projekteerimise tegevusala
registreeringut majandustegevuse registris, vähemalt 2 aastast kogemust gaasipaigaldiste
projekteerimises ja vähemalt ühte gaasialase spetsialiseerumisega diplomeeritud
soojusenergeetikainseneri kutsetasemega 7.
• AS-le Gaasivõrk kuuluvate gaasipaigaldiste gaasitöid (ehitustöid, sh isolatsiooni vahetust ja
hülsi paigaldust) võib teostada tööprojekti alusel üksnes ettevõte, kes on AS Gaasivõrk
raamlepingupartner.
• Terasest gaasipaigaldise kaitsevööndis kaevetööde teostamise korral tuleb gaasitorustikümber
isoleerida, isoleerimistööde täpne maht selgub projekteerimise ja ehitustööde käigus.
• Pärast tööde teostamist peavad AS Gaasivõrk gaasipaigaldised vastama õigusaktides ja
standardites (sh standardis EVS 843) määratud nõuetele, sh peab olema tagatud gaasipaigaldise
nõuetekohane sügavus. AS Gaasivõrk gaasipaigaldiste kaitseks tuleb ette näha meetmed
tagamaks nende ohutus ehitustööde käigus.
• Tegevuse korraldamisel gaasitrassi kaitsevööndis juhinduda ehitusseadustiku § 70 ja § 76
nõuetest ning Majandus- ja taristuministri määrusest nr 73.
• Ehitusseadustiku (EhS) § 70 lg 2 p 1 ja 2 kohaselt on kaitsevööndis keelatud ohustada ehitist
või selle korrakohast kasutamist ning ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist, EhS § 70 lg 3
kohaselt võib kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise
omaniku nõusolekul, kui see ei vähenda ehitise ohutust.
• Detailplaneeringu alal projekteerimistingimuste/ehitusloa andmise menetluses täpsemate
tegevuste osas arvamuste andmisel ning gaasipaigaldise kaitsevööndis tegutsemiseks
nõusoleku andmisel võivad AS Gaasivõrk seisukohad/nõuded täpsustuda/muutuda olenevalt
planeeritavast tegevusest ja selle võimalikust mõjust detailplaneeringu alal või selle läheduses
asuvale gaasipaigaldisele.
• Gaasivõrk AS-le kuuluvate gaasipaigaldiste kaitsevööndis kavandatud ehitustöödeks tuleb
geodeetiline alusplaan esitada e-posti aadressile [email protected].
• Gaasitöid võiv teha isik, kes on registreeritud majandustegevuse registris gaasitööde teostajana
gaasitööde eest vastutava isiku olemasolu korral ja tema pädevuse ulatuses.
• Gaasivõrk AS-le kuuluvate gaasipaigaldiste (sh katoodkaitse rajatiste) kaitsevööndis
tegutsemise nõusoleku saamiseks tuleb kavandatava tee ehitustööde projektid esitada
saamiseks e-posti aadressile [email protected]. Gaasipaigaldiste projekteerimist ja gaasitöid
55
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16007
Tallinn, Põhja-Tallinn
Kopli liinide läänepoolse osa detailplaneering
\\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16007 Kopli liinide DP\16007 Seletuskiri.doc/10.07.2024 11:17
võib teostada üksnes isik, kelle tegevusala on registreeritud majandustegevuste registris
gaasipaigaldiste projekteerijana ja/või gaasitööde teostajana.
• Gaasivõrguga liitumiseks tuleb esitada vastav avaldus, mis on leitav AS Gaasivõrk kodulehelt.
Muud nõuded:
• Täpsustada ehitusprojektis vee erikasutusloa taotlemise vajadust sademevee merre väljalasule.
• Sademevee merrelasu ehitusnõuded (k.a. vajalikud meetmed ja rajatised) täpsustada
ehitusprojektis.
• Olemasolevate II väärtusklassi puude juurestiku kaitsealale (puu tüvest minimaalne
vahekaugus 3 m) kavandatud kaevetööde käigus tagada puude kasvutingimused ja kasutada
erimeetmeid vajadusel (nt torustike paigaldus kinnisel meetodil nn muttimise teel, Airspade
meetodil, katendite paigaldus aluskihte puutumata vms).
• Täpsustada drenaaži rajamise vajadust planeeringu ala ulatuses.
• Juhul kui kavandatud madalhaljastus Sepa tänaval jääb olemasolevate gaasitorustike
kaitsevööndisse, tuleb mõlemad gaasitorustikud ümber isoleerida enne põõsaste paigaldamist
selles ulatuses, kus paigaldatakse kaitsevööndisse põõsastik.
• Alajaama asukoha valikul arvestada majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruses nr 73
„Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele
esitatavad nõuded“ § 10 lõikes 6 tooduga, mille alusel ulatub alajaamade ja jaotusseadmete
ümber kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest.
• Tänavavalgustuse paigutusel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida nende
ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid.
• Sadeveesüsteemide projekteerimisel arvestada sademevee ärajuhtimisega raudtee rööbasteelt ja
selle muldkehalt raudtee terviklikkuse tagamiseks.
7 KAVANDATU VASTAVUS PLANEERITAVA ALA RUUMILISE ARENGU
EESMÄRKIDELE JA LÄHTEDOKUMENTIDELE
7.1 Vastavus ruumilise arengu eesmärkidele
• Planeeritud alale on kavandatud nii korterelamuid kui nende teenindamiseks vajalikke äripindu
ja ühiskondlikke hooneid.
• Planeeritud kruntide ja hoonete kavandamisel on aluseks võetud olemasolev tänavate võrk.
• Planeeritud alale on kavandatud rekreatsioonialad: rannapromenaad ja rannapark.
• Hoonestus on kavandatud nii, et seda on võimalik etapiviisil ehitada.
7.2 Kavandatu mõju lähipiirkonna linnakeskkonnale ja selle arenguvõimalustele
Praeguse tühermaa ja lammutatud hoonete asemele ehitatavad kaasaegsema väljanägemisega äri-
ja eluhooned muudavad piirkonna linnalisemaks ja atraktiivsemaks.
Mereäärne ala heakorrastatakse, ehitatakse rannapromenaad, puhke- ja mängualad.
Piirkonna tänavavõrk ei ole praegu heas seisukorras. Planeeringu realiseerimisel korrastatakse
tänavad, mõlemale poole tänavaid rajatakse kõnniteed, Sepa tänavale rajatakse bussipeatus, kõnni-
ja rattateed ning haljastus.
56
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16007
Tallinn, Põhja-Tallinn
Kopli liinide läänepoolse osa detailplaneering
\\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16007 Kopli liinide DP\16007 Seletuskiri.doc/10.07.2024 11:17
7.3 Kavandatu vastavus avalikele huvidele ja väärtustele
Praegu on avaliku ruumi osa, tänavavõrk, planeeritud alal veel kehvas olukorras, kuna ala ise on
juba aastaid kasutamata. Järk-järgult on Kopli liinide käimasoleva arenduse käigus tänavate maa-
ala korrastatud. Koostatud detailplaneeringus on kavandatud heakorrastatud tänavavõrk koos
kergliiklusteede ja tänavate äärse haljastusega. Kergliiklusteede võrk on kavandatud nii, et pääseks
võimalikult hõlpsasti ranna äärde kavandatud promenaadile.
Promenaadi rajamine on kõige suurem muutus avaliku ruumi kvaliteedi parandamiseks, kuna avar
promenaad koos kergliiklusteede, puhke- ning spordirajatistega on pärast valmisehitamist
kavandatud üle anda Tallinna linnale.
Kvaliteetse avaliku ruumi osakaalu suurendavad ka kvartalite vahele kavandatud haljasalad, mis
on määratud avalikult kasutatavaks.
7.4 Vastavus Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud
„Tallinna üldplaneeringule”
Planeeritud ala Tallinna üldplaneeringu kohane juhtotstarve on põhiliselt kahe- ja enamkorruseliste
korruselamute ala, kus võivad paikneda kõik elurajooni teenindavad asutused, kaubandus-
teenindusettevatted garaažikooperatiivi jm; ranna ala on haljaskoridoride ja liikumisradade ala.
Detailplaneeringus on kavandatud elamuhooned B, D kvartalitesse. G kvartalisse on kavandatud
korterelamud ja krunt lasteaia ja muude elurajooni teenindavate äri- ja ühiskondlike
funktsioonidega hoone jaoks. Rannaäärsele alale on kavandatud roheala ning rannapromenaad.
Kopli liinide tihendamine vastab üldplaneeringu põhimõtetele, detailplaneeringu lahendus on
üldplaneeringuga kooskõlas.
7.5 Võrdlus Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu tööversiooniga
Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu alusel on planeeritud alale kavandatud erinevaid
kasutusotstarbeid: enamik planeeritud alast on korterelamute juhtotstarbega, rannaäärne ala on
rohealaks kavandatud ning kvartalisse C on kavandatud ettevõtlusele suunatud segahoonestusala.
Osa planeeritud alast (kvartal B) jääb Kopli liinide miljööväärtusliku ala koosseisu.
Detailplaneeringus on kavandatud kvartalisse C ärihoone, kuhu saab paigutada mitmesuguse
avalikkusele suunatud otstarbega ruume, sh kauplus , toitlustus, vaba-aja üritustega seotud ruumid,
lastehoid, majutus, bürood.
Kvartalis B on säilitatud Kopli liinidele omane hoonestusstruktuur ning ettenähtud rekonstrueerida
osa hooneid lähtuvalt miljööala tingimustele.
G kvartalisse on kavandatud korterelamud ja krunt lasteaia ja muude elurajooni teenindavate äri- ja
ühiskondlike funktsioonidega hoone jaoks. Rannaäärsele alale on kavandatud roheala ning
rannapromenaad koos sademevee väljalasuga. Planeeringus on täpsustatud kavandatud sademevee
57
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16007
Tallinn, Põhja-Tallinn
Kopli liinide läänepoolse osa detailplaneering
\\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16007 Kopli liinide DP\16007 Seletuskiri.doc/10.07.2024 11:17
väljalasu asukoht. Merrelask on toodud otse merre, pikendades Liinivahe tänava torustikku
mereni. Sademeveesüsteemi arenduseks tingimused vt seletuskirja p 6.2.1.
Detailplaneeringus on arvestatud järgmiste keskkonnaalaste ettepanekutega:
• krundil G1 säilitatakse leinapaplid „Woobstii“;
• joonistele on kantud linnukaitseala laiendusettepanek;
• joonistele on kantud kaitseala laiendusettepanek.
Detailplaneeringu lahendus vastab Põhja-Tallinna Linnaosa üldplaneeringu tööversioonile.
7.6 Kehtiva detailplaneeringu kehtetuks muutmine
Käesoleva detailplaneeringu kehtestamisel muutub planeeritud ala ulatuses kehtetuks Tallinna
Linnavolikogu 05.02.2009 otsusega nr 21 kehtestatud „Kopli liinide ja lähiala detailplaneering“
(DP013620).
Detailplaneering koostati eesmärgil arendada edasi EUROPAN 5 võidutööd, milles kavandati
Kopli liinidele kvaliteetse elukeskkonnaga elamurajoon, kus on osaliselt säilitatud/taastatud
olemasolevad hooned ning kavandatud uushoonestus eesmärgil säilitada liinide kvartaalne
struktuur ning hoonestuse põhimõtted. Detailplaneering on osaliselt (kvartalid E ja F) ellu viidud
ja osaliselt (kvartal D) realiseerimisel. Planeeritud ala ulatuses on detailplaneering ellu viimata.
7.7 Vastavus algatamise otsuses esitatud tingimustele
• esitada kõrgema kui 4-korruselise hoonestuse kavandamisel lahendust põhjendav linnaehituslik
analüüs koos iseloomulike 3D-vaadete või maketiga; Moodustatavale krundile D1 planeeritud
kuni 9-korruseline kortermaja on mõeldud Kopli liinide piirkonna maamärgiks (Sepa ja
Maleva tänavate ristumiskohta planeeritud pikale hoonemahule on lisatud täiendavalt kõrgem
tornmaja osa). Ühelt poolt loob tornmaja fookuse Maleva ja Sepa tänavate ristmikule, mis on
Kopli tänava kõrval väga oluliseks ühendusteeks Tallinna kesklinnaga. Teiselt poolt loob see
visuaalse orientiiri kogu Kopli liinide alale. Hoone arhitektuur lähtub tornmajale omasest
stoilisest olekust, et mitte olla lihtsalt edev vaid pigem olla ajalooliste, Kopli liinide kvartali
töölisklassi elamutele taustaks, samas jäädes kogu kvartali nurgatornina tagasihoidlikuks, kuid
maitsekaks „majakaks“ merelt vaadatuna. Analüüsist tulenevad arhitektuurinõuded
seletuskirja punktis 6.1. Analüüsi terviktekst koos 3D vaadetega asub lisas 10.
• tagada Liinivahe tn 17 kinnistule uue hoone kavandamisel säilitatava ajaloolise hoone
vaadeldavus; - Liinivahe tn 17 kinnistul olevale hoonele on ettenähtud juurdeehitus hoone
idakülge. Vaadeldavus on tagatud tänavatelt, kergliiklusteedelt ja parkimisplatsidelt.
• lahendada kvartal G (tähistus siin ja edaspidi vastavalt kehtivale detailplaneeringule)
4-korruseliste hoonete maa-alune parkimine ühendatud parkimiskorrustega ja ühiste
pandustega. Rannapoolsetel hoonetel panduseid ranna ja hoone vahele mitte kavandada; -
G kvartalis on hoonetekompleksidel ühised maa-alused parkimiskorrused ja pandused.
• piirete kavandamisel lähtuda ajaloolistest piiretest; - Kõrgepiire kavandatakse pos G1 sõidu- ja
raudteest eraldamiseks ning laste ohutuse tagamiseks.
58
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16007
Tallinn, Põhja-Tallinn
Kopli liinide läänepoolse osa detailplaneering
\\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16007 Kopli liinide DP\16007 Seletuskiri.doc/10.07.2024 11:17
• kavandada avalikult kasutatav rannapromenaad ja rannapark. Näha ette avaliku kasutusega
jalakäijate ühendused promenaadilt Kopli tänavani ning kvartali G ja B ala vahel ajaloolise
munakivitee kaudu; - Kruntidele pos G9 ja G10 on kavandatud avalik rannapromenaad ja
rannapark. Kõik planeeritud tänavad koos kergliiklusteedega antakse üle Tallinna linnale ja
jäävad avalikku kasutusse. Ajalooline munakivitee säilitatakse ja antakse üle Tallinna linnale.
B ja G kvartali vaheline kergliiklusala on ettenähtud säilitada.
• kavandatavad tänavad lahendada kõrghaljastusega ning hoonestusstruktuuriga sobivalt; -
Sepa tänav on kavandatud kõrghaljastusega mõlemal pool teed, v.a. lõigul, kuhu jäävad
olemasolevad gaasitoristikud ja nende kaitsevööndid. Antud alale kavandatakse
madalhaljastus. Tänavate äärde on ettenähtud uus kõrghaljastus, võimalikult palju on
säilitatud olemasolevat väärtuslikku kõrghaljastust.
• mitte kavandada tupiktänavate lõpus olevaid ümberpööramiskohtasid rannapargi alale; -
Tupiktänavate ümberpööramiskohad on ettenähtud tänava maa-alale.
• arvestada Sepa tänava kavandamisel koostatavas Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringus ette
nähtud perspektiivse bussiliiniga; - Sepa tänaval on arvestatud bussiliiniga ja on kavandatud
bussipeatus. Detailplaneeringus kajastatud Sepa tänava lahendus on illustratiivne ja täpsustub
Sepa tänava rekonstrueerimise projektis.
• tagada hoonestatavatel kruntidel vähemalt 30% maaga seotud haljastust, v.a kvartalites B ja C,
kus kavandada haljastuse osakaal vähemalt 25%. Parklad liigendada haljastusega; - Kõikidel
planeeritud kinnistutel on kavandatud vähemalt 30% maaga seotud haljastust, välja arvatud
C kvartalites, kuhu on kavandatud 25% maaga seotud haljastust. Kogu ala haljastusele
lisandus parkimiskorruste pealne haljastus, mida ei loeta maaga seotud haljastuse hulka, kuid
mida ei ole võimalik silmaga eristada.
• esitada pädeva ettevõtte koostatud planeeringuala keskkonnaseisundi hinnang ning pinnase
reostusuuring planeeringuala läänepoolse osa kohta (kehtivas detailplaneeringus G-ala), kuna
sealses pinnases esines vastavalt reostusuuringule (Osaühing Eesti Geoloogiakeskus, 2008)
kõrgendatud raskemetallide sisaldus. Prognoosida jääkreostuse esinemise võimalikkust
pinnases ja anda juhised edasisteks tegevusteks. Lähteülesanne kooskõlastada Tallinna
Keskkonnaametiga; - Keskkonnaseisundi hinnangu on koostanud OÜ Eesti Geoloogiakeskus,
terviktekst lisa 5.3.
• kooskõlastada seirepuurkaevu katastri numbriga 19198 edasine kasutamine või likvideerimine
Osaühinguga Eesti Geoloogiakeskus;-Seirepuurkaev nr 19198 on likvideeritud.
Keskkonnaregistri väljavõte on lisatud seletuskirja lisa 5.5.
• kavandada sademevee väljalask merre supelrannast või supluskoha välispiirist vähemalt
200 meetri kaugusele; - Supluskoha kavandamisest on loobutud koostöös Tallinna
Strateegiakeskuse ja Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametiga. Sademevee väljalask on
toodud otse merre, pikendades Liinivahe tänava torustikku mereni ning on kavandatud
krundile G9.
59
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16007
Tallinn, Põhja-Tallinn
Kopli liinide läänepoolse osa detailplaneering
\\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16007 Kopli liinide DP\16007 Seletuskiri.doc/10.07.2024 11:17
• esitada nõue, et parkimisplatside sademeveed puhastatakse enne eelvoolu juhtimist
lokaalpuhastis, hoone mahus olevate parklate põrandaveed juhitakse pärast puhastamist
reoveekanalisatsiooni; - Nõue on lisatud seletuskirja p 4.1.4.
• täitepinnase levialal ehitamisel tuleb rakendada radoonivastaseid meetmeid;- Nõue lisatud
seletuskirja p 6.2.1.
• esitada müra- ja vibratsiooni leevendusmeetmed, arvestades varem koostatud müra- ja
vibratsiooni uuringu tulemustega. – Nõuded on lisatud seletuskirja p 6.2.1.
7.8 Insolatsioonitingimuste muutumine
Loetakse, et hooned ei mõjuta üksteiste insolatsioonitingimusi, kui nende kõrgused on võrdsed või
väiksemad hoonetevahelisest vahekaugusest.
Detailplaneeringu alale lähim eluhoone asub aadressil 4. liin 4 planeeritud G6 krundi hoonetest
~36 m kaugusel. 4. liin 4 olemasoleva hoone kõrgus on 10,9m (abs h 15,1 m) vastavalt
ehitisregistri andmetele. G6 krundi planeeritud hoonete kõrgus on 14,2m (eeldatav abs h 19,5 m).
Krundi pos D1 planeeritud hoonest ~55 m kaugusel asuvad aadressil Liinivahe tn 9 // Sepa tn 15
ehitatavad eluhooned ning Sepa tn 19 krundile projekteeritav äri- ja eluhoone asub ~40 m
kaugusel.
Kruntidel pos D1 ja D2 kavandatud hooned jäävad 56 … 61 m kaugusele.
Pos D1 krundi planeeritud 9korruselise hoone osa kõrgus on 30,4m (eeldatav abs h 44,2 m) ning
see ei mõjuta olemasolevate ega kavandatud hoonete insolatsioonitingimusi.
Lähinaabruses asuvad ülejäänud hooned on toomis- või ärifunktsiooniga hooned.
Planeeritud hoonete asetuse tõttu ei mõjuta kavandatud hoonestus naaberhoonete
insolatsioonitingimusi.
G4, G5 ja G6 kruntidel kavandatud hoonete max kõrgus on 14,5 m. Planeeritud hoonete
minimaalsed vahekaugused on 16,5 m ja 20m. G kvartalis kavandatud hooned ei mõjuta üksteiste
insolatsioonitingimusi.
B-ja D2 kvartali planeeritud hoonete insolatsioonitingimuste selgitamiseks koostas Apex
Arhitektuuribüroo osaühing 2021. a insolatsiooni analüüsi (töö nr 21-33). Analüüs on lisas 5.8.
Vastavalt insolatsioonianalüüsile on insolatsiooni tingimused B kvartalis suuremas osas
kavandatud korterites täidetud. Krundi B5 loodepoolsetes korterites ei ole insolatsiooni kestvus
piisavalt tagatud planeeringujärgse lahenduse alusel. Vajadusel tuleb kasutusele võtta täiendavad
meetmed insolatsiooninõuete tagamiseks (näiteks läbi maja asetsevate korterite planeerimine).
Tingimused hoonete projekteerimiseks on määratud seletuskirja punktis 6.2.1.
Detailplaneering vastab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi juhendile "Ruumi otsese
päikesevalguse (insolatsiooni) kestuse arvutamise juhend".
60
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16007
Tallinn, Põhja-Tallinn
Kopli liinide läänepoolse osa detailplaneering
\\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16007 Kopli liinide DP\16007 Seletuskiri.doc/10.07.2024 11:17
7.9 Vastavus tuleohutusnõuetele
Tuleohutusnõuded ja meetmed on määratud vastavalt siseministri 01.03.2021 määrusele nr 17
„Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“
Tingimused hoonete projekteerimiseks on määratud seletuskirja punktis 6.2.2.
Ehitusprojekti koostamiseks on määratud järgmised nõuded:
• tule leviku takistamiseks projekteerida hooned TP-1- TP-3 (täpsustus põhijoonisel DP-2.1)
tuleohutusklassile vastavaks;
• päästemeeskonnale tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks juurdepääs
ettenähtud päästevahenditega vastavalt Eesti standardile EVS 812-7:2018 Ehitise tuleohutus.
Osa 7:Ehitisele esitatava esitatavad tuleohutusnõuded“.
7.10 Muudatused võrreldes eskiislahendusega
Võrreldes eskiislahendusega on:
• täpsustatud krundipiire ja kruntide arvu.
• Supluskoha kavandamisest on loobutud.
• lisandunud rannapromenaadi äärde krunt G11, kuhu on määratud ehitusõigus ärihoone:
kohviku, mille katusel on ka vaateplatvorm, ehitamiseks.
• täpsustatud pos G1 (kehtiv aadress Liinivahe tn 17) krundi piire ja sihtotstarvet.
• vähendatud G6 krundile kavandatud hoonete arvu neljalt kolmele.
• krundile G7 ettenähtud lehtlate/pergolatega istumisala.
• täpsustatud maa-aluste korruste ligipääsu panduste asukohti ning katvate osade ulatusi.
• täpsustatud hoonete arvu ning suletud brutopindasid.
• vähendatud planeeritud korterite arvu 494-lt 394-le korterile.
• täpsustatud C2 krundi lahendus: haljastuse rajamise võimalused, parkimiskord.
• täpsustatud C1 krundi hoone arhitektuursed tingimused, mahtu kõnniteede rajamiseks Sepa ja
Kopli tänaval ja parkimiskorda.
• täpsustatud parkimiskorda ning vähendatud planeeritud parkimiskohtade arvu 917-lt 582-le
kohale.
• täpsustatud puude haljastuslikku väärtust.
• täpsustatud tänavate äärse haljastuse võimalused.
• täpsustatud tänava rajatiste lahendused.
• Kaevuri tn 3 kinnistule on ettenähtud perspektiivsed juurdepääsud.
7.11 Eskiislahenduse avalikul arutelul tehtud ettepanekute arvestamine
Eskiislahenduse avalikul arutelul pöörati tähelepanu jalgrattaliiklusele, jalakäijate ühendusteedele
ning mugava ühendustee planeerimisele ühistranspordi peatusest mere äärde. Tulenevalt arutelul
tehtud ettepanekutest on kavandatud mugavad jalakäijate ja jalgratturite ühendusteed. Jalgrataste
hoiukohad kavandatakse eluhoonetesse. Jalgrataste parklad on ettenähtud promenaadile ja
ühiskondlike hoonete sissepääsude lähedusse
Trammipeatusest kulgeb avalikult kasutatav kergliiklustee rannapromenaadini läbides B8 ja G8
krunti.
Kaevuri tn 3 kinnistule on ettenähtud perspektiivsed juurdepääsud.
61
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 16007
Tallinn, Põhja-Tallinn
Kopli liinide läänepoolse osa detailplaneering
\\kprojekt-fs01\upload\OBJEKTID\16007 Kopli liinide DP\16007 Seletuskiri.doc/10.07.2024 11:17
7.12 Muudatused peale avalikku väljapanekut
Projektijuht Anna Petrova