Kiri

EELNÕU
27.09.2024



VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 9. märtsi 2023. a määruse nr 22 „Kinnisasja erakorralise hindamise kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse maa hindamise seaduse § 8 lõike 2, riigivaraseaduse § 181 lõike 4 ja § 46 lõike 5 ja looduskaitseseaduse § 20 lõike 3 alusel.

Vabariigi Valitsuse 9. märtsi 2023. a määruses nr 22 „Kinnisasja erakorralise hindamise kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 17 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Vahetatavate kinnisasjade hindamisel peavad kinnisasjad olema hinnatud sama väärtuse kuupäeva seisuga ja ühetaoliste varade puhul samadel alustel.“;
2) paragrahvi 20 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmiselt:
„Ümberkruntimisel ei arvestata ümberkrunditavate osade parima kasutuse muutusega.“;
3) paragrahvi 23 lõiget 6 täiendatakse esimese lausega järgmiselt:
„Turupõhine kasutustasu määratakse ühe euro täpsusega.“;
4) paragrahvi 23 lõike 6 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) lühemaks kui kümneks aastaks kasutamiseks andmisel on ühekordseks kasutustasuks kinnisasja kasutusperioodile vastav osa, kuid mitte vähem kui kümme eurot.“;
5) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Lühemaks kui aastaks kasutamiseks andmisel määratakse ühekordseks kasutustasuks kasutusperioodile vastav osa, kuid mitte vähem kui kümme eurot.“
6) paragrahvi 34 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) kasvava metsa hariliku väärtuse määramisel kasutatakse võrdluseks nii suuremate kokkuostjate hinnapakkumuses esitatud puidusortimentide keskmisi lõpplao hindu, millest on maha arvatud transpordikulu kui ka Riigimetsa Majandamise Keskuse avaldatud metsamaterjali müügistatistikas kinnisasja hindamisele eelneva viimase kuu vastavate sortimentide vahelao hindu, välja arvatud hakkepuit, mille puhul arvatakse müügistatistikas avaldatud hinnast maha hakkimise ja transpordikulu;“;
7) paragrahvi 34 lõiget 1 täiendatakse punktidega 31 ja 32 järgmiselt:
„31) transpordikulude arvutamisel lähtutakse Riigimetsa Majandamise Keskuse avaldatud veotariifidest;
32) kui suuremate kokkuostjate hinnapakkumuses mõne sortimendi hind puudub, kasutatakse Riigimetsa Majandamise Keskuse müügistatistikas avaldatud vastava sortimendi vahelao hinda, välja arvatud hakkepuit, mille puudumisel kasutatakse suuremate kokkuostjate küttepuidu sortimendi hinda;“;
8) paragrahvi 34 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) hindamisel hüvitamise eesmärgil kõikidele sortimentidele ühikuhinna määramisel Riigimetsa Majandamise Keskuse avaldatud metsamaterjali müügistatistikas kinnisasja hindamisele eelneva 12 kalendrikuu seast valitud kolme kõrgema kaalutud keskmise hinnaga kuu vastavate sortimentide aritmeetilisi keskmisi vahelao hindu, võttes arvesse punktides 5 ja 6 asendatud hindu;“;
9) paragrahvi 34 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
10) paragrahvi 34 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Kasvava metsa ülestöötamise kulude hindamiseks kasutatakse Riigimetsa Majandamise Keskuse raieliigile, tüvemahule ja kokkuveokaugusele vastavaid ülestöötamis- ja kokkuveokulusid 1 m³ kohta ja määratud kokkuveo kaugust, seejuures loetakse kokkuveo kauguseks kaalutud keskmist teekonna pikkust iga hinnatava metsaeraldise keskpunktist lähima metsaveoautoga ligipääsetava pealelaadimiseks sobiva alani.“;
11) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 11 järgmiselt:
„(11) Üldjuhul lähtutakse Riigimetsa Majandamise Keskuse avaldatud metsamaterjali müügistatistikast. Kui § 34 lõike 1 punktis 3 nimetatud suuremate kokkuostjate hinnapakkumuse ja Riigimetsa Majandamise Keskuse müügistatistika alusel hinnatud tulemused erinevad rohkem kui 20 protsenti, lähtutakse suuremate kokkuostjate hindadest.“;
12) paragrahvi 36 lõike 3 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „kulu“ sõnadega „regioonide kaupa.“;
13) määruse lisad 2, 3, 5 ja 7 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).


Kristen Michal
Peaminister

Vladimir Svet
Taristuminister

Yoko Alender
Kliimaminister

Taimar Peterkop
Riigisekretär

Lisa 2: Metsa väärtuse arvutamise käik
Lisa 3: Metsa kasvatamise algoritmid
Lisa 5: Arvestuslik sortimenteerimine
Lisa 7: Likviidse metsamaterjali ülestöötamise kulude arvutamine

Vabariigi Valitsuse 9. märtsi 2023. a määruse nr 22 „Kinnisasja erakorralise hindamise kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 9. märtsi 2023. aasta määrust nr 22 „Kinnisasja erakorralise hindamise kord“ (edaspidi määrus).
Muudatused on vajalikud, et kõrvaldada kasvava metsa hindamise arvutusmetoodikast metsa hindamise infosüsteemi (MEHIS) arendamisel ilmnenud puudused. Muudatustega täpsustatakse kasvava metsa hindamise arvutuskäiku. Samuti täiendatakse kasutustasu määramise reegleid.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Maa-amet koosöös Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaametiga. Õigusliku ekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi jurist Marko Lelov. Eelnõu ja seletuskirja keeletoimetas Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja.
Määrus on ette valmistatud Maa-ameti järgmiste spetsialistide poolt:
1) maakorralduse osakonna juhataja Merje Krinal ([email protected]);
2) maakorralduse osakonna peaspetsialist Tiiu Vaus ([email protected]);
3) maakorralduse osakonna jurist Hellis Võsu ([email protected]);
4) maatoimingute osakonna juhataja Mai Lind ([email protected]);
5) kasutusõiguste ja maade arvestuse büroo juhataja Tea Faber ([email protected]);
6) kinnisvara hindamise osakonna juhataja Marje Kolmar-Grüner ([email protected];
7) õigusosakonna jurist Kadri Vainomäe ([email protected]) ja
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Maa hindamise seaduse § 8 lõike 2, ja looduskaitseseaduse § 20 lõike 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega erakorralise hindamise korra, sealhulgas kasvava metsa hindamise metoodika. Riigivaraseaduse § 181 lõike 4 ja § 46 lõike 5 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kinnisasja kasutustasu ja kinnisasja hariliku väärtuse hindamise korra ning nõuded hindamisaruandele ja selle tellimisele. Looduskaitseseaduse § 20 lõike 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute menetlemise korra ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks, samuti kinnisasja väärtuse määramise korra ja alused.
Eelnõu koosneb 13 punktist.
Eelnõu punktiga 1 täiendatakse määruse § 17 lõiget 2 põhimõttega, et lisaks sellele, et kinnisasjade väärtus tuleb määrata sama kuupäeva seisuga, siis tuleb seda ka teha ühetaoliste varade puhul samadel alustel.
Paragrahviga 17 reguleeritakse väärtuse hindamist kinnisasjade vahetamisel. Lõikes 1 sätestatud üldpõhimõttena koostab vahetatavate kinnisasjade hindamisaruanded sama kutseline hindaja, sama menetleja või Maa-amet. Erisused on lubatud põhjendatud juhul. Selliselt on võimalik tagada, et hindamisel lähtutakse samadest kriteeriumitest ja erinevus varade väärtustes ei tulene erinevast lähenemisest hinnatavatele varadele. Oluline on siiski lisaks ühetaoliste varade puhul sarnane lähenemine. Näiteks ei ole omavahel võrreldavad turuväärtust käsitlev hinnang ning määruses § 12 lõikes 5 märgitud bilansilise jääkmaksumuse baasil tuginev väärtus, samuti ei pruugi olla võrreldavad turuväärtus ning maa maksustamishind, sest viimane masshindamise tulemusena ei arvesta kolmandate isikute õiguste, kasvava metsa, parenduste, teatud juhtudel planeeringute jms omaduste mõju väärtusele. Kaks turuväärtuse hinnangut seevastu on omavahel võrreldavad juhul, kui need on koostatud ilma üksteisest eristuvate eelduste või piiravate tingimusteta, sest turuväärtuse hindamisel tuleb kõik sisendid tuletada kinnisvaraturult ning teoreetiliselt peaks näiteks võrdlusmeetodil ja tulumeetodil hinnatud turuväärtused olema omavahel sarnased. Samuti võivad olla omavahel võrreldavad menetleja või Maa-ameti poolt hinnatud hariliku väärtuse ja kutselise hindaja poolt hinnatud turuväärtuse hinnangud juhul, kui menetleja või Maa-amet on järginud kutselise hindajaga sarnaselt hindamise häid tavasid, s.t arvestanud nii parima kasutuse kui turuanalüüsi tulemustega ning selgitanud piisavalt hindamiskäiku, sealhulgas võrdlustehingute valikut.
Eelnõu punktiga 2 täiendatakse määruse § 20 lõiget 2 täpsustusega, et ümberkruntimisel ei arvestata toimingu tulemusena ümberkrunditavate osade parima kasutuse muutusega. Ümberkruntimises võib osaleda hulgaliselt kinnisasju ning toimingu hõlbustamiseks peab olema protsess võimalikult lihtne ja ühetaolistel alustel kõigi osalevate kinnisasjade suhtes. Ümberkruntimine on olemuslikult vabatahtlik ning kokkuleppeline toiming, mille eesmärk on otstarbekam maakasutus ja milles osalevad sarnase kasutusega maaüksused. Väärtuse käsitlus peab olema lahendatud võimalikult üldistatult ja lihtsalt, järgides hindamise üldpõhimõtteid. Seeläbi on võimalik kokkuhoid üldkuludelt, tagades siiski kõikide oluliste asjaolude arvestamise. Eelnev aga ei välista kokkuleppeid maaomanike vahel, kui soovitakse kokku leppida hüvitistes teisti.
Eelnõu punktiga 3 täiendatakse määruse § 23 lõiget 6 esimese lausega, mille kohaselt määratakse turupõhine kasutustasu ühe euro täpsusega. Määruse § 10 lõige 3 reguleerib hindamistulemuse esitamise täpsust hindamisaruandes. Viidatud sätte viimase lause kohaselt esitatakse hindamistulemus mitte täpsemalt kui ühe euro täpsusega, pindalaühikule taandatud hindamistulemus ühe sendi täpsusega. Paragrahv 23 reguleerib aga hindamisaruandes leitud hindamistulemuse määramist kasutustasuna ehk sisuliselt hindaja poolt leitud turupõhise kasutustasu ümardamist menetleja poolt. Enamikel juhtudel on hindamisaruandes kajastatud hindamistulemus ka määratavaks kasutustasuks, paragrahv 23 teeb aga erandi ning reguleerib olukordi, kus alla 10 euro suurune aastane turupõhine kasutustasu ümardatakse kümneks euroks.
Praktikas on aga näiteks ka olukordi, kus hindamisaruandes toodud üle 10 euro suurune aastane turupõhine kasutustasu tuleb jagada mitme kasutaja vahel (nt riigi kinnisasjal asuv tee, mida soovivad kasutada mitme kinnisasja omanikud). Näiteks kui hindamisaruandes on kasutustasuks leitud 47 eurot, aga sama ala soovivad kasutada kolm kasutajat, siis igaüks peaks tasuma aastas 15,66 eurot. Sellises olukorras oleks otstarbekas sarnaselt hindamisaruandes hindamistulemuse ümardamisega ka kasutustasu olla võimalik määrata ühe euro täpsusega. Lisanduv ümardamise reegel kehtib juhtudel, kus kasutustasu on suurem kui 10 eurot. Kui jagamise tulemusena kujuneb aastane kasutustasu alla 10 euro, siis rakendatakse paragrahvi 23 teist lauset ning kasutustasuks määratakse igale kasutajale 10 eurot. Kasutustasu ümardamisel ühe euro täpsuseni lähtutakse tavapärastest matemaatilistest ümardamise reeglitest.
Eelnõu punktiga 4 täiendatakse määruse § 23 lõike 6 punkti 2 selliselt, et kinnisasja lühiajalisel kasutada andmisel on kasutustasu vähemalt 10 eurot. Riigivara antakse kasutada muuhulgas ka RVS § 19 lõike 4 punkti 1 ja § 181 lõike 2 punktide 1-3 alusel (nn lihtsustatud korras kasutada andmine). Tegemist on olukordadega, kus riigivara soovitakse kasutada lühiajaliselt või väikeses ulatuses (kinnisasja kasutatakse kuni üks aasta või tunnipõhise kasutamise korral kuni 1000 tundi kalendriaastas, kasutatav pind on kuni 100 ruutmeetrit või eeldatav kasutustasu koos käibemaksuga on kuni 1000 eurot kalendriaastas). Praktikas on eelviidatud alustel kasutusse andmisel tekkinud olukordi, kus kasutusperioodile vastav ühekordne tasu kujuneb alla kümne euro või isegi alla ühe euro. Näiteks soovitakse paigaldada mesitarud kolmeks aastaks ja aastane kasutustasu on 2 eurot (kasutusperioodile vastav tasu seega 2x3 ehk 6 eurot). Selleks, et ka sellisetel juhtudel oleks võimalik rakendada ühekordset tasu, mis ei ole väiksem kui 10 eurot, on vaja täiendada paragrahvi 23 lõike 6 punkti 2.
Eelnõu punktiga 5 täiendatakse määruse §-i 23 uue lõikega 7. Lisatav lõige on vajalik, et nn lihtsustatud korras kasutada andmiste puhul (RVS § 181 lõike 2 punktid 1-3) oleks võimalik ühekordseks kasutustasuks määrata 10 eurot ka juhtudel, kus aastane kasutustasu kujuneb üle 10 euro. Näiteks kui aastane kasutustasu on 11 eurot, siis ei ole võimalik rakendada paragrahvi 23 ning näiteks pooleaastase kasutuse puhul tuleks kehtiva regulatsiooni puhul kasutustasuks määrata 5,50 eurot. Tegemist ei ole õiglase olukorraga, sest näiteks juhul, kui aastane kasutustasu on 9 eurot, tuleks kehtiva regulatsiooni kohaselt pooleaastase kasutuse puhul vastavalt paragrahvi 23 lõike 6 punktile 2 määrata kasutustasuks 10 eurot. See tekitaks olukorra kus vähem väärtusliku maa eest tuleks kasutajal maksta rohkem kasutustasu kui väärtuslikuma maa puhul. Seega on vajalik reguleerida ka olukord, kus aastane kasutustasu on küll üle kümne euro, aga kasutusperioodi lühiajalisuse tõttu kujuneb kasutusperioodile vastav tasu väiksemaks kui 10 eurot.
Eelnõu punktiga 6 täiendatakse määruse § 34 lõike 1 punkti 3 selliselt, et arvutused tehakse paralleelselt nii Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) avaldatud metsamaterjali müügistatistikas avaldatud sortimentide hindadega ja ka suuremate kokkuostjate hinnapakkumuses esitatud puidusortimentide keskmiste lõpplao hindadega, millest arvestatakse maha transpordikulu ehk taandatakse lõpplaohinnad vahelao hindadeks, mis võimaldab arvutuse lõpptulemusi omavahel võrrelda. Teise muudatusena täiendatakse sätet välistusega hakkepuidu osas. Erand on vajalik, kuna RMK müügistatistikas avaldatav hind ei ole vahelao hind ning selle saamiseks tuleb müügistatistikas avaldatud hinnast lahutada hakkpuidu hakkimise- ja veokulu.
Eelnõu punktiga 7 täiendatakse määruse § 34 lõiget 1 punktidega 31 ja 32. Tegemist on formaalse muudatusega, kus selguse huvides viiakse seni lõikes 4 asunud regulatsioon punktideks 31 ja 32 ning § 35 lõikeks 11, kuna need seonduvad lõike 1 punktis 3 tehtavate muudatustega ning lisatava § 35 lõikega 11. Punktile 32 lisatakse erisus hakkepuidu sortimendi hinna asendamisel, vältimaks olukorda, kus asendamiseks kasutatav RMK hakkepuidu vahelao hind on kõrgem suuremate kokkuostjate küttepuidu sortimendi lõpplao hinnast.
Eelnõu punktiga 8 täpsustatakse määruse § 34 lõike 1 punkti 4 sõnastust selliselt, et 12 kalendrikuu seast valitakse RMK avaldatud kaalutud keskmiste kõrgemate hindadega kolm kuud, näiteks jaanuar, märts ja november. Teise muudatusena lisatakse sättesse täiendus, mille kohaselt tuleb võtta arvesse punktides 5 ja 6 asendatud hindu. Väljavalitud kuudest kasutatakse konkreetse sortimendi ühikuhinna leidmiseks kolme kuu aritmeetilist keskmist ühikuhinda. RMK igakuises statistikas puuduva või kõrgema, madalama klassi sortimendi ühikuhinna korral tehakse asendused enne kolme kuu aritmeetilise keskmise sortimendi ühikuhinna arvutamist, et saada objektiivsem tulemus.
Eelnõu punktiga 9 tunnistatakse § 34 lõige 4 kehtetuks, kuna vastav regulatsioon on selguse huvides paigutatud ümber § 34 lõike 1 punktideks 31 ja 32 ning § 35 lõikeks 11.
Eelnõu punktiga 10 muudetakse määruse § 34 lõiget 5. Edaspidi tuleb arvesse võtta kaalutud keskmist teekonna pikkust metsaeraldiste keskpunktidest kuni lähima metsaveoautoga ligipääsetava pealelaadimiseks sobiva alani. Suurtel maaüksustel võib valida ka mitu sobivat laoplatsi. Iga hinnatava eraldise tsentrist mõõdetakse kaugus laoplatsini ja seda kaalutakse hinnatava eraldise pindalaga. Muudatus annab varasemast õigema tulemuse kokkuveokauguse määramisel. Ühtlasi võimaldab erinevate kinnisasja osade metsa väärtuse hindamisel arvestada kõigi lahustükkide kokkuveokaugust eraldi ja kaalumise teel anda täpsema lõpliku tulemuse.
Eelnõu punktiga 11 täiendatakse määruse §-i 35 lõikega 11. MEHISe arendus võimaldab teha erinevate lähteandmetega arvutusi automaatselt. RMK müügistatistika kajastab umbes 1/3 kogu puidu müügimahust ja lähtub tegelikest tehtud müügitehingutest. Seetõttu on RMK müügistatistika kõige usaldusväärsem ja stabiilsem kättesaadav andmestik ning üldjuhul lähtutakse kasvava metsa väärtuse leidmisel just sellest. Kui kokkuostjate müügipakkumiste alusel tehtud arvutused erinevad RMK hindadega tehtud arvutustest rohkem kui 20%, kajastab see turul toimuvaid kiireid muutusi ning suurte muutuste korral on põhjendatud lähtuda hetke aktiivsest turust ehk kokkuostjate müügipakkumistest.
Eelnõu punktiga 12 täiendatakse määruse § 36 lõike 3 esimest lauset sõnadega „regioonide kaupa“. Täiendus on vajalik selleks, et regiooniti on RMK edastatav metsauuendustööde kulu erinev, regioonide aritmeetilise keskmise kasutamine on liigselt üldistav. Seetõttu on õigem kasutada maatüki asukoha regiooni metsauuendustööde kulusid.
Eelnõu punktiga 13 kehtestatakse uues sõnastuses määruse lisad nr 2, 3, 5 ja 7. Lisades on täpsustatud tehnilist kirjeldust ning parandatud ebatäpsusi.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Määruse muudatused on pigem redaktsioonilised, millega ei kehtestata uusi põhimõtteid metsa hindamises, vaid täpsustatakse olemasolevaid, mistõttu on määruse mõjud väheolulised.
MEHIS võimaldab riigiasutustel lihtsamalt läbi viia kasvava metsa hindamist kinnisasjade avalikes huvides ja looduskaitseseaduse alusel omandamise ning riigimaade otsustuskorras võõrandamise menetlustes.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud
Määruse rakendamiseks ei ole vajalikud kulutused riigieelarvest. Määruse rakendamisega ei teki lisatulusid.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldkorras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks kõigile ministeeriumidele ja arvamuse andmiseks Eesti Linnade ja Valdade Liit MTÜ, Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing MTÜ, Eesti Omanike Keskliit MTÜ, MTÜ Eesti Erametsaliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda MTÜ, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit MTÜ, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus.

Vabariigi Valitsuse …. a määrus nr …
„Kinnisasja erakorralise hindamise kord“
Lisa 2

Metsa väärtuse arvutamise käik
Igale metsaeraldisele leitakse kaks väärtust: harilik väärtus ja hüvitamise eesmärgil hinnatud väärtus. Hariliku väärtuse arvutamisel kasutatakse tulude ja kulude arvutamisel punktides 2.4 ja 2.5 kirjeldatud metoodikat. Noorematel kui keskealistel metsadel leitakse täiendavalt uuenenud metsa väärtus punktis 1.1 kirjeldatud viisil. Tulemust võrreldakse punktides 2.4 ja 2.5 esimesele ning alusmetsa rindele leitud väärtusega. Kasutatakse eelnimetatud variantidest kõrgemat, millele liidetakse üksikpuude ning kütteväärtust omava surnud ja lamapuidu väärtus.
Metsa hüvitamise eesmärgil hinnatava väärtuse arvutamine sõltub metsa arenguklassist ja diameetrist. Kui metsa arenguklass on lage ala, selguseta ala, noorendik või latimets ja puistu enamuspuuliigi diameeter on alla 12 cm, siis leitakse üksikpuude rinde väärtus punktide 2.4 ja 2.5 alusel ning saadud väärtusele liidetakse uuenenud metsa väärtus, kasutades metsa väärtuse arvutamiseks punktides 1.1 kuni 1.6 kirjeldatud metoodikat. Kui puistu arenguklass on keskealine või vanem või enamuspuuliigi diameeter on vähemalt 12 cm, siis kasutatakse metsa väärtuse arvutamisel punktides 2.1 kuni 2.9 esitatud metoodikat.
1. Metsa väärtuse hindamine, kui enamuspuuliigi diameeter on alla 12 cm või mets on noorem kui keskealine
1.1. Leitakse metsa uuenduskulu, mis saadakse RMK-lt eelmise aasta metsauuendustööde (kõik tööd kuni metsa uuenenuks arvestamiseni) keskmise kulu (baaskultiveerimiskulu) ja puuliigipõhise koefitsiendi korrutisena. Arvutus toimub koefitsiendi põhisena ja arvestades 1500 puuga hektaril. Seega kui koefitsiendiga 1 puid on hektari kohta 1500 või rohkem, siis edasised arvutused teostatakse koefitsiendiga 1 puude koosseisu järgi. Kui koefitsiendiga 1 puid on hektaril alla 1500, siis kaasatakse arvutustesse koefitsiendiga 0,2 puid ja vajadusel koefitsiendiga 0,1 puid nii, et puude arv hektaril on 1500. Kui kõikide noorte puude arv hektaril jääb alla 1500, siis arvutatakse summa olemasolevate puude koosseisu järgi ning puidu lõplik hüvitusväärtus arvutatakse punkti 1.6 alusel.

Tabel 1.1. Metoodikas kasutatavad puuliikide koodid





Puuliigipõhised koefitsiendid:

A. Kultiveeritud MA, SD, LH, KU, NU, TS, TO, TA, SA, JA, VA, KP, PN, KS, HB, LM - 1 ja LV – 0,1.
B. Looduslik uuendus MA, KU, TA, SA, JA, VA, KP – 0,2; PN, KS, HB, LM ja LV – 0,1.
1.2. Arvutatakse hind, kui puistu oleks diameetriga alla 12 cm või vanusega alla 0,5 küpsusvanusest:
1.2.1. Arvutatakse teoreetilised tulevikus lageraielt ja harvendusraietelt saadavad sortimendid (palk, peenpalk, paberipuit ja küttepuit) valemiga (konstandid a ja b on tabelis 1.2):

1.2.2. Arvutatakse teoreetilised keskmised tüvemahud harvendus- ja lageraie korral ning raieteni kuluv aeg (konstandid a ja b on tabelis 1.3):

1.2.3. Punktis 1.2.1 leitud sortimendid korrutatakse sortimentide vahelaohindadega (kui kasutatakse lõpplaohindasid, siis vahelaohinna saamiseks lahutatakse lõpplaohinnast maha transpordikulu – lisa 7 punkt 4) ning liidetakse kokku. Saadud summast lahutatakse maha ülestöötamiskulud, mille valem on toodud lisas 7. Keskmine tüvemaht arvutatakse punktis 1.2.2 toodud valemiga. Eraldi harvendusraie ja lageraie kulud ja tulud diskonteeritakse. Selleks kasutatakse punktis 1.2.2 leitud raieni kuluvat aega ning intressi, mille arvutamine on punktis 2.7. Kui harvendusraiest saadav puhastulu (tulud – kulud) on negatiivne, siis võrdsustatakse see nulliga.
Tabel 1.2. Sortimendi tulevikuhindade arvutusvalemite konstandid sõltuvalt puuliigist ja raieliigist
Puu-
liik
Kons-tant
Lageraie
Harvendusraie


Palk
peen-palk
paberi-puit
kütte-puit
Palk
peen-palk
paberi-puit
kütte-puit
MA, SD, LH
a
559,5
71,6
33,3
25,9
286,9
143,6
44,1
20,6

b
27,43
21,66
-2,86
17,8
44,54
34,12
8,98
19,36
KU, NU, TS
a
508,4
61,8
114,1
102,4
95
32,8
20,1
14,5

b
23,36
10,73
23,61
22,66
22,54
6,04
6,2
5,82
KS
a
40054,6
907,1
233
67,9
2086
3307,7
91,2
10,9

b
184,58
114,08
22,46
20,75
172,99
174,65
27,31
6,58
HB
a
22359,4
0
557
31,5
0
0
282,6
23,6

b
204,2
0
34,9
11,92
0
0
64,08
45,06
LM
a
111859,6
0
0
423,3
167209
0
0
268,9

b
225,52
0
0
27,21
300,2
0
0
41,35
LV*
a
71111,2
0
0
1019,4
0
0
0
13322,4

b
221,26
0
0
59,28
0
0
0
195,92
*Kõikide tabelis nimetamata puuliikidele kohaldatakse LV konstante.

Tabel 1.3. Keskmise tüvemahu ja keskmise aja arvutamise valemite konstandid
Puu-
liik
Kons-tant
Keskmine tüvemaht
Aeg


Harvendusraiel
lageraiel
harvendusraieni
lageraieni
MA, SD, LH
a
0,53
1,26
25,58
42,94

b
20,80
13,99
7,29
-8,05
KU, NU, TS
a
0,53
1,33
12,93
32,18

b
21,23
21,47
-8,37
-5,76
KS
a
0,77
3,51
5,26
40,94

b
47,22
57,22
-13,80
2,56
HB
a
0,37
1,66
0,67
13,36

b
54,21
52,34
-26,89
-10,24
LM
a
1,13
4,35
3,71
45,69

b
56,91
65,78
-11,96
7,01
LV*
a
0,21
1,47
0,36
15,00

b
68,43
73,32
87,82
0,00
*Kõikide tabelis nimetamata puuliikidele kohaldatakse LV konstante.
1.3. Kui punktis 1.2 arvutatud hind (HindL) on väiksem kui punktis 1.1 leitud hind (HindA), siis võrdsustatakse hind punktis 1.2 saadud hind punktis 1.1 leitud hinnaga.
1.4. Arvutatakse teoreetiline latimetsa ja keskealise piiril oleva puistu kõrgus (valemi konstandid c, d ja f on toodud tabelis 1.4):
,
,
.
Tabel 1.4. Latimetsa ja keskealise piiril oleva puistu kõrguse arvutamise konstandid
Puuliik
c
D
f
MA, SD, LH
-0,4373
3,2674

KU, NU, TS
-10,018
6,4518

KS
-8,349
1,3114
-0,0176
HB
-1,0615
0,4291
0
LM
-22,228
10,607

LV*
0,8909
0,0802

*Kõikide tabelis nimetamata puuliikidele kohaldatakse LV konstante.
1.5. Arvutatakse metsa hind (H – puistu kõrgus, m)
.
1.6. Kui puistus on hektari kohta alla 1500 elujõulise puu (arenguklass selguseta ja lage ala), siis punktis 1.5 leitud hind korrutatakse läbi elujõuliste puude arvuga hektaril ja jagatakse 1500-ga.
2. Metsa väärtuse hindamine, kui enamuspuuliigi diameeter on vähemalt 12 cm või mets on arenguklassiga keskealine või vanem
2.1. Kontrollitakse, kas mets on küps. Selleks võrreldakse esimese rinde puuliikide kaalutud vanust, enamuspuuliigi diameetrit või täiust küpsusnormatiivides sätestatud normidega (keskkonnaministri 27. detsembri 2006. a määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ § 3). Kui mets on küps, tehakse arvestuslik lageraie. Selleks antakse muutujale Rok väärtuseks 1 (Rok = 1) ning suundutakse punkti 2.4 juurde. Kui mets ei ole küps, suundutakse punkti 2.2 juurde.
2.2. Kontrollitakse, kas mets vajab harvendusraiet. Selleks kasutatakse määruse lisades 4 ja 6 esitatud algoritme. Kui mets ei vaja harvendusraiet, suundutakse punkti 2.3 juurde. Kui mets vajab harvendusraiet, on lisas 4 arvutatud abisuurus Rok, mida kasutatakse raiemahtude hindamisel, ning suundutakse punkti 2.4 juurde. Harvendusraiet ei tehta, kui küpsusvanuseni on jäänud kümme või vähem aastat.
2.3. Kasvatatakse metsade andmeid ühe aasta võrra. Selleks kasutatakse määruse lisas 3 esitatud algoritmi. Pärast kasvatamist suundutakse uuesti punkti 2.1 juurde.
2.4. Leitakse raiest saadavad sortimendid. Sortimentide leidmiseks kasutatakse lisa 5, mis omakorda kasutab sama määruse lisa 6. Leitakse raietulud, korrutades sortimentide kogused sortimentide ühikuhindadega (kui kasutatakse lõpplaohindasid, siis vahelaohinna saamiseks lahutatakse lõpplaohinnast maha transpordikulu – lisa 7).
2.4.1. Kui esineb surnud puid või lamapuitu ja puistu ei ole küps, arvestatakse see 80% ulatuses metsainvnenteerimise andmetes esitatud tagavarast küttepuidu sortimenti.
2.4.2. Kui esineb alusmetsa rinne, siis arvutatakse ka alusmetsa rinde tagavara. Alusmetsa rinde tagavara (MA) arvutamise valem:
,
kus
MA – alusmetsa rinde tagavara, tm/ha;
H – alusmetsa rinde kõrgus, m;
LA – alusmetsa rinde liitus, %;
Kf – koosseisu koefitsient mitmeliigilise alusmetsa rinde korral.

Arvutus tehakse elementide kaupa ja tulemused liidetakse.

2.4.3. Hüvitusväärtuse hindamisel arvutatakse alusmetsa eest saadav ühekordne tulu (tagavara korda hakkpuidu ühikuhind) ilma kasvatamiseta ja diskonteerimiseta. Kui alusmetsast saadav puhastulu on negatiivne, siis võrdsustatakse see nulliga. Alusmetsa ja lisa 5 põhjal leitud raidmete lisamisel tulude hulka arvestatakse 70% alusmetsa ja raidmete tagavarast. Leesikaloo, kastikuloo, lubikaloo, kanarbiku ja sambliku metsakasvukohatüüpides KL, KN, LL, LU ja SM raidmete ja alusmetsa tagavaraga ei arvestata. Suundutakse järgmise punkti juurde.

2.4.4.  Kui esineb järelkasvu rinne, siis arvutatakse järelkasvu rinde tagavara valemiga:


kus
M – tagavara, tm/ha;
D – keskmine rinnasläbimõõt, cm;
H – keskmine kõrgus, m;
N – puude arv, tk/ha;
a, b ja c – kordajad vastavalt tabelile:

Tabel 1.5. Järelkasvu rinde mahu arvutusvalemi konstandid








* teised lehtpuuliigid

Kui järelkasvu rinde keskmine kõrgus on alla 1,3 m, loetakse diameeter võrdseks nulliga. Kui üle 1,3 m kõrguse järelkasvu rindel inventeerimise andmetes diameeter puudub, arvutatakse see valemiga:

,

kus
H – keskmine kõrgus, m

Järelkasvu arvestatakse ainult hariliku väärtuse arvutamisel. Hüvitusväärtuse toimub metsa kasvatamine raieküpseks ja seejärel lageraie, mille käigus peaks järelkasv säilitatama.
2.5. Raiekulud arvutatakse määruse lisa 7 põhjal.
2.6. Kõikide sortimentide ning raidmete tuludele ja kuludele leitakse nüüdisväärtus. Selleks korrutatakse raietest saadavad tulud ja kulud läbi diskonteerimisteguriga.
2.7. Diskonteerimistegur leitakse valemiga:
,
kus
DK – diskonteerimistegur;
INTR – intressimäär, mis on arvutatud määruse § 37 lõike 1 alusel.
AEG – aeg käesolevast aastast kuni teoreetilise raieaastani, aastates.
2.8. Kui oli tegemist harvendusraiega, jätkatakse arvutusi, suundudes tagasi punkti 2.3 juurde. Lageraie korral suundutakse punkti 2.9 juurde.
2.9. Metsa väärtuse leidmiseks liidetakse kõikidest raietest saadud tulude ja kulude nüüdisväärtused (mis arvutatud käesoleva lisa punktide alusel). Punkti 2.9 täitmisega lõpeb eraldisel kasvava metsa väärtuse arvutamine.

 Vabariigi Valitsuse …. a määrus nr …
„Kinnisasja erakorralise hindamise kord”
Lisa 3

Metsa kasvatamise algoritmid

1. Summeeritakse puude arv esimeses rindes (Nsum). Selleks liidetakse esimese rinde kõikide puistuelementide puude arv ha-l.

2. Leitakse puistu esimese rinde hõredus:

L = 10 000/Nsum0,5,

kus L – puistu esimese rinde hõredus, cm;
Nsum – puude arv esimeses rindes, tk/ha.

3. Kasvatatakse kõikide puistuelementide kõrgust, kasutades järgmisi A. Kiviste moodpuistute mudeleid. Kõrguse juurdekasvu arvutamiseks kasutatakse 4 erinevat valemit alltoodud järjekorras:

betH = c4– 493×Log(OHOR+1)+1355×k×kP;
dH = betH/50c1;
rH = SQRT((H–dH)2+4×betH×H/Ac1);
zH = (H+dH+rH)/(2+4×betH×(A+1)(–c1)/(H–dH+rH)) –H,

kus zH – kõrguse juurdekasv, m;
betH, dH, rH – abimuutujad;
c1, c4, kP – tabelis 2.1 toodud valemi parameetrid;
OHOR – kõduhorisondi tüsedus, cm;
k – kui kultuur, siis 1, muul juhul 0;
SQRT – ruutjuur;
A – puistuelemendi vanus, a;
H – puistuelemendi kõrgus, m.

Tabel 2.1. Metsa kasvatamise valemite kasutamiseks vajalikud parameetrid
Puuliik
c1
c4
kP
MA, LH, SD
1,58
8319
1
KU, NU, TS, TO
1,71
12867
1
KS, PN
1,48
4990
0
HB, PP
1,30
3882
0
LM
1,41
4228
0
LV
1,38
2749
0
TA
1,61
6742
0
SA
1,35
3732
0
Muud
1,48
4990
0
Kui mulla organogeense horisondi tüsedus (OHOR) ei ole takseerandmetes kirjeldatud, võetakse see näitaja kasvukoha tüübist lähtuvalt tabelist 2.2:
Tabel 2.2. Kasvukohatüübile vastav organogeense horisondi tüsedus
KKT
OHOR cm
KL, ND, SL, LP, SP, MP, SP
1
LL, LU
2
SM, PH, JP, JK
4
KN
5
JM
6
MS, AN
10
KM
13
SJ, TA
15
SN, OS, TR, KR
20
RB, SS, MD, LD, MO, JO, TP
50

4. Leitakse I-le rindele kasvatatud puude arv, arvestades loomulikku väljalangevust:

Nuus = Nsum*0,997;
KN = Nuus/Nsum,

kus Nuus –kasvatatud metsa puude arv I-s rindes;
KN –puude arvu muutumise koefitsient;
Nsum – I rinde puude arv.

5. Leitakse igale puistuelemendile tagavara juurdekasv zM:

5.1. leitakse enamuspuuliigi puistuelemendile boniteediklass, milleks kasutatakse keskkonnaministri 16. jaanuari 2009. a määruse nr 2 „Metsa korraldamise juhend“ (edaspidi määrus nr 2) lisas 2 esitatud valemeid. Kui kõrgusindeks inventeerimise andmetes puudub, siis arvutatakse see valemiga:



kus
B - boniteediklass

5.2. leitakse igale puistuelemendile täius, milleks kasutatakse määruse nr 2 lisa 11 punktis 2 esitatud valemeid. Samuti liidetakse kokku I rinde puistuelementide täiused;

5.3. leitakse igale puistuelemendile tagavara juurdekasv, milleks kasutatakse määruse nr 2 lisas 12 esitatud valemeid.

6. Arvutatakse igale puistuelemendile diameetri juurdekasv zD:

6.1. Leitakse igale puistuelemendile normaalpuistu tagavara Mn kasutades kõrguse sisendiks kasvatatud kõrgust H + zH ning määruse nr 2 lisa 11 punktis 1.2 esitatud valemit.

6.2. Leitakse igale puistuelemendile täius peale kasvatamist:

T = (M + zM)*100/Mn,

kus T – puistuelemendi täius, %;
M – puistuelemendi tagavara enne kasvatamist, m3;
zM – puistuelemendi juurdekasv, m3 (vt punkt 5);
Mn – normaalpuistu tagavara peale kasvatamist, m3 (vt punkt 6.1).

6.3. Leitakse puistuelemendi ristlõikepindala G peale kasvatamist, kasutades punktis 6.2 arvutatud täiust ning määruse nr 2 lisa 11 punktis 2 esitatud valemeid, tuletades ristlõikepindala G täiuse arvutamise valemist, kasutades normaalpuistu rinnaspindalade summa Gn valemis punktis 3 kasvatatud kõrgust H. 

6.4 Arvutatakse igale puistuelemendile diameeter peale kasvatamist:

D = SQRT(40000*G/π/Nuus),

kus D – puistuelemendi diameeter peale kasvatamist, cm;
SQRT – ruutjuur;
G – puistuelemendi ristlõikepindala, m2(vt punkt 6.3);
Nuus – puistuelemendi puude arv peale kasvatamist (vt punkt 4).

7. Omistatakse igale puistuelemendile uued tunnuste väärtused: vanus (A = A + 1), kõrgus (H = H + zH), diameeter (D) ja puude arv (N = Nuus).

Vabariigi Valitsuse …. a määruse nr …
„Kinnisasja erakorralise hindamise kord“
Lisa 5
Arvestuslik sortimenteerimine
1. Arvestuslik sortimenteerimine tehakse puistuelementide kaupa. Arvestusliku sortimenteerimise lõpptulemusena liidetakse kõikide puistuelementide sortimenteerimisel saadud tulemused. Puistuelemendi arvestuslikul sortimenteerimisel kasutatakse takseertunnuseid: puuliik, diameeter – d (cm), kõrgus – h (m), tagavara – M (m3), kahjustatud puude osakaal – k (%).

2. Puud jagatakse diameetriklassidesse. Diameetriklassidesse jagamine on esitatud tabelis 4.1. Ülemisel real on diameetriklassi suhtelised suurused võrrelduna keskmise diameetriga ning alumisel real puude arv vastavas diameetriklassis. Jaotus on esitatud 1000 puu kohta.
Tabel 4.1. Puude jagamine suhtelistesse diameetriklassidesse
ds
0,5
0,6
0,7
0,8
0,9
1,0
1,1
1,2
1,3
1,4
1,5
1,6
1,7
n"
7
35
95
161
184
181
131
89
63
33
15
5
1
3. Leitakse kõrgusekõvera parameeter kh:
kh = h'/(1,3 + c1 × (d'/(d' + c2))^c3),
kus kh
– kõrgusekõvera parameeter;
h'
– puistuelemendi arvutatavale vanusele kasvatatud kõrgus, m;
d'
– puistuelemendi arvutatavale vanusele kasvatatud diameeter, cm;
c1, c2, c3
– tabelis 4.2 esitatud kõrgusekõvera parameetrid.
Tabel 4.2. Kõrgusekõvera parameetrid
Puuliik
c1
c2
c3
MA, SD, LH, TO
32,7621
1,1
9,9241
KU, NU, TS
37,2351
1,3
10,858
LM, HB, PP, TL
31,6953
4,3
2,4979
TA, SA, JA, VA, KP
35,8659
1,6
8,2934
KS, LV, PN, RE, PA, eespool nimetamata puuliigid
31,9851
8
1,4625
4. Leitakse diameetriklassides olevatele puudele sortimendid. Arvutus on vaja teha kõikide tabelis 4.1 esitatud diameetriklasside kohta. Alljärgnevalt on kirjeldatud arvutust ühe diameetriklassi kohta (kõikide diameetriklasside puhul toimub arvutamine analoogselt).
4.1. Leitakse diameetriklassi suurus D (ds – suhteline diameeter tabelist 4.1, d' – puistuelemendi arvutatavale vanusele kasvatatud diameeter):
D = ds × d'
4.2. Leitakse diameetriklassile vastav kõrgus H (kh – punktis 3 leitud parameeter; c1, c2 ja c3 – tabelis 4.2 esitatud valemi parameetrid):
H = kh × (1,3 + c1 × (D/(D + c2))^c3)
4.3. Arvutatakse diameetriklassi ühe puu sortimendid. Sisendid on puuliik, D ja H. Tabelis 4.3 on esitatud puuliikide kaupa erinevate sortimentide mõõdud. Sortimendid, millel müügihind puudub, sortimenteeritakse madalamasse klassi.
Tabel 4.3. Sortimentide loend kooreta diameetrite ja pikkustega
Puuliik
Sortiment
Diameeter, cm
Pikkus, m
Ülemõõt, mis lahutatakse mahust


min.
maks.
min.
samm
maks.

MA, SD, LH
Jämepalk
18
99
3,1
0,3
6,1
0,1

Peenpalk
10
18
3,1
0,3
6,1
0,1









Paberipuit
5
99
3,0
0
3,0


Küttepuit
3
99
3,0
0
3,0

KU, NU, TS
Jämepalk
18
99
3,1
0,3
6,1
0,1

Peenpalk
10
18
3,1
0,3
6,1
0,1









Paberipuit
5
99
3,0
0
3,0


Küttepuit
3
99
3,0
0
3,0

KS
Spoonipakk
24
99
2,8
0,1
3,4
0,1

Palk
16
99
2,8
0,1
3,4
0,1

Peenpalk
12
16
2,8
0,1
3,4
0,1

Paberipuit
5
99
3,0
0
3,0


Küttepuit
3
99
3,0
0
3,0

HB
Palk
16
99
2,5
0,3
3,4
0,1

Peenpalk
12
16
2,5
0,3
3,4
0,1

Paberipuit
5
99
3,0
0
3,0


Küttepuit
3
99
3,0
0
3,0

LM,
Palk
16
99
2,5
0,3
3,4
0,1


12
16
2,5
0,3
3,4
0,1

Küttepuit
3
99
3,0
0
3,0

LV
Palk
16
99
2,5
0,3
3,1
0,1


12
16
2,5
0,3
3,1


Küttepuit
3
99
3,0
0
3,0

TA
Palk
16
99
3,1
0
3,1
0,1

Küttepuit
3
99
3,0
0
3,0

SA, ,
Palk
16
99
3,1
0
3,1
0,1

Küttepuit
3
99
3,0
0
3,0

Eespool nimetamata puuliigid
Küttepuit
3
99
3,0
0
3,0

Arvutamise käik, mille tulemusena saadakse ühe puu maht (mpu) ning sellest saadavate sortimentide kogused. Arvutuskäik on alljärgnev:
4.3.1. Kui puu on väike – diameetriga alla 8 cm või kõrgusega alla 5 m –, arvutatakse vaid terve puu maht mpu ja sortimentide kogused on 0. Puu maht arvutatakse järgmise valemiga:
mpu = 0,000019+0,00001142×(D+2)^2,61614×H^0,76489.

4.3.2. Muudel juhtudel sortimenteeritakse puu järgmiselt:
4.3.2.1. Arvutatakse terve puu maht (vastavalt lisas 6 toodud mudelile, kusjuures sortimendi alguseks on 0 ja lõpuks puu kõrgus) (mpu).
4.3.2.2. Leitakse koore osamaht KOOR (a1, a2 ja a3 on valemis kasutatavad parameetrid, mis on esitatudtabelis 4.4):
KOOR = a1×((D+a2)/(D+a2+1))^a3/100.
Tabel 4.4. Koore suhtelise mahu arvutamise valemi parameetrid
Puuliik
a1
a2
a3
MA, SD, TO
6,0
10
–17,5
KU, LH, NU, TS
8,0
2
–4,9
KS, PN
11,1
3
–4,9
HB, PP, TA, SA, VA, JA, KP, TL
12,0
2
–3,2
LM, LV, RE, eespool nimetamata puuliigid
10,8
2
–4,0
4.3.2.3. Arvutatakse kännu kõrgus koos saetee paksustega. Kui D ≤ 30 cm, siis kännu kõrgus on HS = 0,1. Kui D > 30, siis kännu kõrgus on HS = D/300.
4.3.2.4. Vastavalt puuliigile alustatakse sortimentide leidmist suurima minimaalse diameetriga sortimendist. Iga sortimendi eemaldamise järel saadakse uus sortimendi alguse kõrgus HS. Esmalt kontrollitakse, kas seda sortimenti on võimalik saada. Selleks arvutatakse tüve diameeter kõrgusel HS + 0,01 + Lmin (sortimendi minimaalne pikkus). Kui diameeter on suurem sortimendi minimaalsest diameetrist või võrdne, jätkatakse arvutamist selle sortimendiga. Vastasel korral valitakse järgmine sortiment ning alustatakse selle punktiga algusest. Sortimendi pikkuse leidmiseks kasutatakse minimaalset (Lmin) ja maksimaalset pikkust (Lmaks) ning pikkuse sammu (Lsamm). Leitakse puu diameetrid kõrgustel HS + 0,01 + Hmin kuni kõrguseni HS + 0,01 + Hmaks muutes kõrgust sammu Lsamm võrra. Iga uue kõrguse juures arvutatakse kooreta diameeter ning kontrollitakse, kas see on suurem vastava sortimendi minimaalsest kooreta diameetrist. Kui diameeter on väiksem kui viimati arvutatud tüve diameeter, kasutatakse sortimendi pikkusena eelmist pikkust, kus diameeter oli suurem sortimendi minimaalsest diameetrist või sellega võrdne. Kui tüve diameeter kõrgusel HS + 0,01 + Hmaks on suurem minimaalsest sortimendi diameetrist, tehakse arvutus uuesti kõrgustel HS + 0,02 + 2·Hmin kuni kõrguseni HS + 0,02 + 2·Hmaks, vajaduse korral kõrgustel HS + 0,03 + 3·Hmin kuni kõrguseni HS + 0,03 + 3·Hmaks jne. Diameetri leidmisel on lähtetunnusteks puuliik, puu kõrgus – H (m), puu diameeter – D (cm) ja soovitud diameetri kõrgus – HS (m). Diameetri leidmiseks kasutatakse järgmisi valemeid, mis annavad diameetri DS (cm):
abi1 = 1,3/H
abi2 = (((((a6 × abi1 + a5) × abi1 + a4) × abi1 + a3) ×abi1 + a2) × abi1 + a1) × abi1 + a0
abi3 = HS/H
abi4 = (((((a6 × abi3 + a5) × abi3 + a4) × abi3 + a3) × abi3 + a2) × abi3 + a1) × abi3 + a0
abi5 = p × (H – h0) + q × (D – d0)
DS = D × (1 + (abi3 × abi3 – 0,01) × abi5) × abi4/((1 +(abi1 × abi1 – 0,01) × abi5) × abi2),

kus DS
– leitud diameeter kõrgusel HS, cm
abi1, abi2, abi3, abi4, abi5
– abimuutujad
a0, a1, a2, a3, a4, a5, a6, p, q, h0, d0
– tabelis 5.1 (lisas 6) olevad valemi parameetrid.

Koore paksusega korrigeerides saadakse kooreta diameeter:
DS = DS/(1 + KOOR)^0,5

4.3.2.5. Kui sortimendi maht arvestatakse ülemõõduta, arvutatakse iga sortimendi tüükapoolsest otsast maha ülemõõdu pikkusega tüvelõigu maht.

4.3.2.6. Valitakse sortimentide tabelist järgmine sortiment ning siirdutakse uuesti punkti 4.3.2.4 juurde, kuni tabelis on kõikide sortimentide kogused leitud.
4.3.2.7. Sortimenteerimise käigus kontrollitakse pidevalt, kas puu kõrgus H on väiksem juba sortimentidesse järgatud puutüve pikkuse ja järgmise sortimendi pikkuse summast. Kui on, arvutatakse ladva maht lisas 6 kirjeldatud viisil, kus sortimendi alguseks on eelmise sortimendi lõpp tüvel ning lõpuks on puu kõrgus.

4.3.2.8. Kõigi sortimentide mahud on koos koorega mahud. Kuna jämepalkide, palkide, peenpalkide ja paberipuidu arvestus käib ilma kooreta mahtudega, on vaja enne sortimenteerimise lõpetamist arvutada vastavatele sortimentidele ilma kooreta mahud. Selleks korrutatakse vastavate sortimentide kogused läbi avaldisega 1 – KOOR.
4.4. Korrutatakse saadud sortimentide kogused puude arvuga diameetriklassis (tabelis 4.1) ning jätkatakse arvutamist järgmise diameetriklassiga.

5. Igas diameetriklassis saadud puude mahud (mpu) ja sortimentide mahud liidetakse kokku ning korrutatakse tegeliku mahu (M') ja 1000 puu mahu suhtega. Lisaks leitakse raidmete maht, mis saadakse eelpool leitud ladvamahtude ning okste mahu summana. Okste mahud arvutatakse tagavara korrutamisel puuliigipõhise koefitsiendiga 0,07 (MA, SD, LH), 0,08 (KU, TS, NU, TO, HB, PP, LM, LV), 0,1 (TA, SA) või 0,06 (kõik teised puuliigid).

6. Kui kahjustust ei ole puistuelemendile metsas määratud, korrigeeritakse sortimentide koguseid vastavate mudelitega (punkt 8). Kui on kahjustuse osakaal metsas hinnatud, arvutatakse kahjustatud puude tõttu sortimentide koguste korrigeerimised punktis 7 toodud metoodika alusel. Kui ühel puistuelemendil esinevad erinevad kahjustused, arvutatakse sortimentide koguste muutused selle kahjustuse alusel, mida esineb kõige rohkem. Kui puistuelemendil on määratud üks kahjustus kahjustuse määraga 1%, siis loetakse puistuelement sortimenteerimisel riketeta elemendiks.
7. Korrigeeritakse sortimentide koguseid kahjustustega alljärgnevalt.
7.1. Kahjustatud puudest saadavast tarbepuidu (palgid ja paberipuit) dimensioonidega sortimentidest küttesse mineva puidu osakaal võetakse tabelist 4.5.
7.2. Kahjustatud puudest saadava tarbepuidu palgi fraktsioonist paberipuiduks mineva puidu osakaal võetakse tabelist 4.5.
Tabel 4.5. Sortimentide koguste muutmiseks vajalikud näitajad
Kood
Kahjustaja
Puuliik
Kahjustatud puude tarbepuidu jämedusega sortimentidest küttepuiduks mineva puidu osakaal, %
Kahjustatud puudest saadava tarbepuidu palgi fraktsioonist paberipuiduks mineva puidu osakaal, %
1
Tuli
MA
50
50


KU
50
75


Teised okaspuud
75
0


KS, HB
50
100


Teised lehtpuud
100
0
2
Üleujutus
MA
50
50


KU
50
75


Teised okaspuud
75
0


Lehtpuud
100
0
3
Torm
MA
0
50


KU
0
75


Teised okaspuud
0
0


KS, HB
0
100


Teised lehtpuud
100
0
6
Külm
MA
0
50


KU
0
75


Teised okaspuud
0
0


KS, HB
0
100


Teised lehtpuud
100
0
7
Lumi
MA
0
50


KU
0
75


Teised okaspuud
0
0


KS, HB
0
100


Teised lehtpuud
100
0
10
Ulukid
MA
0
50


KU
50
75


Teised okaspuud
75
0


KS, HB
50
100


Teised lehtpuud
100
0
38
tüve putukkahjurid
MA
50
50


KU
50
75


Teised okaspuud
75
0


KS, HB
50
100


Teised lehtpuud
100
0
39
võra putukkahjurid
MA
50
50


KU
50
75


Teised okaspuud
75
0


KS, HB
50
100


Teised lehtpuud
100
0
40
Juurepess
MA
50
50


KU
50
75


Teised okaspuud
75
0


KS, HB
50
100


Teised lehtpuud
100
0
49
teised tüvemädanikud (seened)
MA
50
50


KU
50
75


Teised okaspuud
75
0


KS, HB
50
100


Teised lehtpuud
100
0
43
männi koorepõletik
MA
50
50
44
Haavataelik
HB
50
100
48
viirushaigused (vähid)
MA
50
50


KU
50
75


Teised okaspuud
75
0


KS, HB
50
100


Teised lehtpuud
100
0
50
muul põhjusel tekkinud kahjustused
MA
50
50


KU
50
75


Teised okaspuud
75
0


KS, HB
50
100


Teised lehtpuud
100
0
52
langala (põlevkivikaevandused)
MA
50
50


KU
50
75


Teised okaspuud
75
0


KS, HB
50
100


Teised lehtpuud
100
0
53
mehaanilised vigastused
MA
50
50


KU
50
75


Teised okaspuud
75
0


KS, HB
50
100


Teised lehtpuud
100
0
54
Saaresurm
SA
100
0

8. Kui inventeerimisandmetes puuduvad kahjustuse kohta kirjed, korrigeeritakse sortimentide koguseid kahjustustega alljärgnevalt.
8.1. Leitakse suhtarv, mis saadakse, kui jagatakse arv üks puistuelemendi sortimentide summaga: 1/(palgid + paberipuit + küttepuit).
8.2. Punktis 8.1 saadud suhtarvuga korrutatakse kõik sortimendid ja tüvemahud (mpu).
8.3. Arvutatakse palkide mahu vähenemine:
,
kus Δm – mahu erinevus, A – puistuelemendi vanus (aasta), n – astendaja (tabel 4.6), a, b, c – kordajad, mis arvutatakse valemiga:
,
kus a, b, c – valemi kordajad, Bn – puistu boniteedi klass, mis arvutatakse kõrgusindeksi H100 järgi (33,5 - H100)/4, k, l, m – kordajad (tabel 4.6).

Tabel 4.6. Mahu muutmisvalemite astendajad ja kordajate a, b ja c arvutamisvalemi kordajad
Puuliik
Valem
Kons-tant
Valemi kordajad



k
l
m
n
Mänd, lehis, seedermänd
palgi vähendamine
a
-2.259
0.24693
-0.01345
3


b
11.35752
-2.10076
0.1712



c
894.235
-304.766
28.869


küttepuidu suurendamine
a
-3.3503
0.0159
-0.0013
2


b
1.5375
-0.0271
0.0022



c
1.5328
-0.0261
0.0021

Kuusk, ebatsuuga, nulg, teised okaspuud
palgi vähendamine
a
-0.89371
-0.13886
0.01049
4


b
29.4603
4.36432
-0.33114



c
-366800
-228124
-4093


küttepuidu suurendamine
a
-1.66542
-0.06081
0.0012
4


b
29.59224
0.27817
0.09189



c
-115756
-24063
89.533

Kask
palgi vähendamine
a
-0.39607
0.06595
-0.0032
5


b
28.784
-1.088
0.042



c
3829316
885112
80082


küttepuidu suurendamine
a
-1.67591
0.01012
-0.00097
4


b
25.21899
-0.21777
0.02076



c
-211985
7782.9
-749.88


Spoonipaku väljatulek
a
-2.7282
-0.2457
-0.0683
4


b
30.281
12.921
-1.639



c
12.655
0.8226
0.2254

Haab
palgi vähendamine
a
0.09015
0.01429
-0.00061
4


b
27.49482
-0.06593
-0.01049



c
-150369
7285
-387


küttepuidu suurendamine
a
-1.34789
-0.01386
0.0011
5


b
46.31225
0.04688
-0.00447



c
10507971
920148
-82200

Sanglepp
küttepuidu suurendamine
a
-0.1908
0.02548
-0.00134
6


b
40.93382
0.00426
-0.0413



c
-450926217
59320849
-4532195

Hall-lepp ja teised puuliigid
küttepuidu suurendamine
a
-0.82187
-0.30129
0.00434
7


b
58.03680
-0.13325
5.87003



c
304822294488
-288718369031
4241642454977


8.4. Analoogselt punktis 8.3 kirjeldatuga arvutatakse küttepidu suurendamise suhtarv.
8.5. Küttepuidu suhtarvule liidetakse eelmises punktis leitud suhtarv.
8.6. Kuna erinevaid palgisortimente võib olla mitu, siis leitakse palkide korrigeerimiseks abimuutuja. Viimase arvutamiseks jagatakse punktis 8.3 leitu palgisortimentide suhtarvude (punktis 8.2 arvutatud) summaga. Kui saadud tulemus on suurem kui 1, antakse abimuutujale väärtuseks 1.
8.7. Kõikide palgisortimentide puhul korrutatakse punktis 8.2 leitud palgisortimentide suhtarvud avaldisega 1 miinus punktis 8.6 leitud abimuutuja.
8.8. Leitakse paberipuidu suhtarv, mille saamiseks lahutatakse 1-st palgisortimentide suhtarvud (punkti 8.7 tulemused) ja küttepuidu suhtarv (punktis 8.5 arvutatud).
8.9. Tegelikud sortimentide kogused saadakse, kui punktides 8.5, 8.7 ja 8.8 saadud suhtarvud korrutatakse puistuelemendi tagavara ja kogupuu suhtarvu (punkt 8.2) jagatisega.

Vabariigi Valitsuse …. a määrus nr …
„Kinnisasja erakorralise hindamise kord“
Lisa 7

Likviidse metsamaterjali ülestöötamise kulude arvutamine
1. Raiekulu arvutamise valem
(1) Likviidset metsamaterjali andvate metsaraiete raiekulu arvutatakse järgmise valemiga:
,
kus RK – raiekulu €/m3;
v – keskmine raiutav tüvemaht m3(=1 kui keskmine tüvemaht on suurem kui 1 m3);
KVK – keskmine kokkuveokaugus m;
a0, a1, a2, a3, a4, a5 – konstandid, mis sõltuvad raieviisist.


(2) Raidmete ja alusmetsa puhul kasutatakse vaid kokkuveokulu, mis arvutatakse järgmise valemiga:
,
kus RKRaidmed, alusmets – raidmete ja alusmetsa kokkuveo kulu €/m3;
KVK – keskmine kokkuveokaugus m
b0, b1, b2 – konstandid.
2. Metsamaterjali ülestöötamise kulu arvutamine
Metsamaterjali ülestöötamise kulu leitakse raiekulu (eurot/m3) ja määruse lisas 5 kirjeldatud viisil sooritatud arvestusliku sortimenteerimise tulemusena leitud likviidsete sortimentide mahtude summeerimisel saadud kogumahu korrutisena. Raidmete kulu arvutatakse kokkuveo kulu korrutamisel raidmete kogusega.
3. Kulude arvutamiseks vajalike muutujate leidmine:

Keskmine raiutav tüvemaht (v) määratakse määruse lisade 3–5 parameetritele ja valemitele tuginedes.

Lähima võimaliku esmase vahelaoplatsi asukoha andmed määratakse metsa inventeerimisel, paikvaatlusega või kaardimaterjali alusel ja näidatakse punktina inventeerimisandmetes sisalduval digitaalsel metsakaardil. Kokkuveokaugus (KVK) määratakse meetrites hinnatava metsamassiivi keskpunktist lähima võimaliku esmase laoplatsi asukoha punktini. Raie- ja kokkuveokulu valemite konstantide a0, a1, a2, a3, a4, a5, b0, b1 ja b2 hinnangud leitakse regressioonanalüüsiga RMK väljastatud vastavate andmete järgi (raiekulu jaoks tabel, milles on raiekulud keskmise tüvemahu ja raieliigi kaupa, ning kokkuveo kulu jaoks tabel, milles on erinevate kokkuveokauguste kaupa kokkuveokulud).
3. Transpordikulu arvutamine lõpplao hindade korral
Lõpplao hindade puhul lahutatakse hinnast transpordikulu, milleks kasutatakse RMK-s kasutusel olevaid transpordikulusid. Transpordikulu sõltub veokaugusest, mis arvutatakse alljärgnevalt:
,
kus Veokaugus – veokaugus, km;
x1, y1 – vahelao koordinaadid, m;
x2, y2 – lõpplao koordinaadid, m.