Kliimaministri 14.11.2023 käskkirja nr 473 muutmine

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Rahandusministeerium

Riigi Tugiteenuste Keskus

02.10.2024 nr 1-4/24/4697

Kliimaministri 14.11.2023 käskkirja nr 473

muutmine

Kliimaministeerium esitab kooskõlastamiseks kliimaministri käskkirja „Toetuse andmise

tingimuste kehtestamine ning 2023–2026 tegevuskava ja eelarve kinnitamine põlevkivitööstuse

reostuspärandi ohutustamiseks ning alternatiivsete veeressursside hindamiseks Ida-Virumaal“

muudatuse eelnõu koos seletuskirjaga.

Palume tagasisidet kümne tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Vladimir Svet

taristuminister

Lisad: 1. Käskkirja muutmise eelnõu

2. Seletuskiri

Kooskõlastamiseks: Euroopa Komisjon, perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni liikmed, Ida-Virumaa õiglase ülemineku

protsessi juhtkomisjon

Kairi Toiger, 626 2931

[email protected]

K Ä S K K I R I

E E L N Õ U

0 9 . 0 9 . 2 0 2 4

Kliimaministri 14.11.2023 käskkirja nr 473 muutmine

1. Kliimaministri 14.11.2023 käskkirjas nr 473 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine

ning 2023–2026 tegevuskava ja eelarve kinnitamine põlevkivitööstuse reostuspärandi

ohutustamiseks ning alternatiivsete veeressursside hindamiseks Ida-Virumaal“ tehakse

järgnevad muudatused:

1.1 käskkirja Lisa 1 punkti 4.3. asendatakse number „5“ numbriga „2“ ja number „10“

numbriga „3“;

1.2 käskkirja Lisa 1 punktist 10.1 jäetakse ära lauseosa „, 16“;

1.3 käskkirja Lisa 1 punkt 10.2.6 tunnistatakse kehtetuks;

1.4 käskkirja Lisa 1 punkt 10.2.7 sõnastatakse järgmiselt:

„10.2.7 Ühtse määra alusel projekti kaudsed kulud, mis on nimetatud ühendmääruse § 21

lõikes 4, seitsme protsendi ulatuses arvutades projekti otsesest abikõlblikust summast.“;

1.5 käskkirja Lisa 2 asendatakse käesoleva käskkirja lisaga (lisatud).

Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide

Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-i 31.

allkirjastatud digitaalselt

Vladimir Svet

taristuminister

Lisa

Lisa 2 2023–2026 tegevuskava ja eelarve

kinnitamine põlevkivitööstuse reostuspärandi

ohutustamiseks ning alternatiivsete veeressursside

hindamiseks Ida-Virumaal

Projekti maksumus

Kogumaks

umus

(EUR)

Abikõlblik

summa

(EUR)

Toetuse summa

(EUR)

Õiglase

Ülemineku

Fondi toetuse

määr (%)

Riiklik

kaasfinantseering

(EUR)

Riikliku

kaasfinantseering

u määr (%)

3 871

428,57

3 871

428,57

2 710 000,00 70%

1 161 428,57 30%

Eelarve jaotus tegevuste ja elluviijate lõikes

Tegevuse nimetus

Väljundnäitaja koos

sihttasemega:

01.06.2023−31.12.2026

Abikõlblik

kogusumma

(EUR)

Õiglase

Ülemineku

Fondi toetus

(EUR)

Riiklik

kaasfinantseering

(EUR)

Ida-Virumaal riikliku

tähtsusega

jääkreostusobjektide

ohutustamine ning

sellega seotud

teavitustegevus

RCO38: Toetatava

taastatud maa pindala

Sihttase: 3 hektarit 3 337 557,54 2 336 290,28 1 001 267,26

Ida-Virumaa

ühisveevärgi

varustuskindluse uuring

ning sellega seotud

teavitustegevus

VVV31: Põhjaveevarud

on kinnitatud

piirkondades, kus varud

on lõppenud või vajavad

ümberhindamist

Sihttase: 1 uuring

280 600,00 196 420,00 84 180,00

Kaudsed kulud ühtse

määra alusel 7%)

253 271,03 177 289,72 75 981,31

Kokku: 3 871 428,57 2 710 000,00 1 161 428,57

1

Kliimaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2026

tegevuskava ja eelarve kinnitamine põlevkivitööstuse reostuspärandi ohutustamiseks

ning alternatiivsete veeressursside hindamiseks Ida-Virumaal“ muutmise käskkirja

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Eelnõu kohaselt muudetakse käskkirjaga toetuse andmise tingimusi kliimaministri käskkirjas

14.11.2023 nr 473 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2026 tegevuskava

ja eelarve kinnitamine põlevkivitööstuse reostuspärandi ohutustamiseks ning alternatiivsete

veeressursside hindamiseks Ida-Virumaal”.

Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi veeosakonna veeinvesteeringute

valdkonnajuht Olav Ojala (e-post: [email protected], tel 626 2919),

finantsosakonnaosakonna välisvahendite peaspetsialist Kairi Toiger (e-post:

[email protected], tel: 626 2874), õigusosakonna jurist Rene Lauk (e-post:

[email protected], tel: 626 2948)). Riigiabi reeglite kohase vastavusanalüüsi

ja ekspertiisi tegi SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb viiest punktist, millega muudetakse näitajaid ja eelarvet kliimaministri

käskkirjas 14.11.2023 nr 473.

Toetust eraldatakse Eesti riigi 2023–2026. aasta eelarvestrateegiaprogrammi „Keskkonnakaitse

ja -kasutus“ meetme „Merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus“ tegevuse „Vee säästliku

kasutamise ja kaitse tagamine“ tulemuste saavutamiseks. Selle tegevuse eesmärk on vee

kasutamise ja kaitse korraldamine viisil, mis tagab veekogumite hea seisundi saavutamise ja

säilitamise ning tagab inimestele kvaliteetse joogivee ja taskukohase veeteenuse. Projekt

otseselt panustab selle eesmärki saavutamisse, kuna jääkreostuse ohutustamisega väheneb

koormus veekogumite keemilisele seisundile ning joogivee varustuskindluse uuringu raames

tegeletakse veeressursside piisavuse teemadega ning tuvastatakse alternatiivsete veeressursside

kasutusele võtu võimalused.

Toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056,

24. juuni 2021, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond, artikli 8 punkti 2 alapunktis i

kirjeldatud abikõlbliku tegevuse liigiga: investeeringud mahajäetud tööstusalade taastamisse ja

saastest puhastamisse, maapinna korrastamisse ning sealhulgas vajaduse korral rohelise taristu

ja sihtotstarbe muutmise projektidesse, võttes arvesse põhimõtet „saastaja maksab“.

Jääkreostusena käsitletakse objekte, mille reostus pärineb enne 1998. a. toimunud tegevusi või

avariisid. 07.06.1998 jõustus kemikaaliseadus, millega kehtestati saastaja maksab põhimõte,

mille kohaselt vastutab reostuse likvideerimise eest reostuse tekitaja. Saastaja maksab

põhimõtet ei saa rakendada selle jõustamisest tagasiulatavalt. Lisaks ei ole aastakümneid tagasi

ja eriti Nõukogude perioodil tekitatud reostuse puhul reostuse tekitaja vastutusele võtmine ka

praktiliselt teostatav. Keskkonnaministeerium on korraldanud jääkreostusobjektide

inventeerimisi, et tuvastada reostuse olemus, intensiivsus, ulatus ja ohtlikkus.

Jääkreostusobjektid on jaotatud riikliku tähtsusega ja kohaliku tähtsusega objektideks.

Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) §-le 7.

2

Seirekomisjoni poolt kinnitatud valikukriteeriumi „projekti kooskõla valdkondlike

arengukavadega“ täitmise tagab valdkondliku strateegiadokumendina põlevkivi kasutamise

riiklik arengukava ning toetuse panustamine Eesti 2035 sihti.

Käskkirja punktiga 1.1 muudetakse näitajate sihttaset, kuna tööd on oluliselt kallinenud ja antud

eelarvega ei ole võimalik sihttaset saavutada. Näitajate RCO38 ja RCR52 sihttasemed on

muutmisel ka meetmete nimekirjas ning vastav ettepanek on Rahandusministeeriumile esitatud.

Muudatus ei mõjuta rakenduskavas seatud sihttasemete täitmist erieesmärgi tasandil, kuna

meetmes 21.6.1.8 on võimalik taastada algselt planeeritust enam hektareid.

Käskkirja punktidega 1.2 – 1.4 muudetakse kulude abikõlblikkust. Abikõlblikud otsesed

personalikulud ja kaudsed kulud (15% arvestatuna otsestest abikõlblikest personalikuludest)

asendatakse ühtse määra alusel hüvitatavate projekti kaudsete kuludega, mis on nimetatud

ühendmääruse § 21 lõikes 4, seitsme protsendi ulatuses arvutades projekti otsesest abikõlblikust

summast. Üldkulud (kaudsed kulud) ja personalikulud on abikõlblikud lihtsustatud kuludena.

Nimetatud kaudseteks kuludeks võivad olla näiteks sidekulud, sealhulgas internet- ja

telefonikulud, riigihanke korraldamisega ja juriidilise nõustamisega seotud kulud. Kaudsed

kulud on abikõlblikud 7% ulatuses projekti abikõlblike otseste kulude maksumusest. Vastav

protsent on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 54

punktis a.

Muudatuse eesmärk on viia projekti elluviimisega seotud kulud vastavusse tegelikkusega.

Elluviija tegelikud kaudsed kulud osutusid märksa suuremaks kui projektijuhi palgakulust

arvestatav 15%. Projekti rakendamisel selgus, et töömaht, mis tehakse projekti elluviimisel,

vastab seitsmele protsendile abikõlblike kulude kogusummast.

Ühtse määrana saadud toetuse kasutamist ei kontrollita ega auditeerita, elluviija ei pea kulusid

projekti raamatupidamisarvestuses eristama ega dokumente säilitama.

Käskkirja punktiga 1.5 muudetakse sihttaset ja eelarvet Lisa 2 tabelis.

3. Käskkirja vastavus ELi õigusele

Eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas

vastava ELi õigusega.

Käskkirja eelnõu on muuhulgas kooskõlas järgmiste (EL) määrustega:

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ühissätete määrus);

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1056, 24. juuni 2021, millega luuakse

Õiglase Ülemineku Fond.

Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu eelnõus nimetatud ülesannete

täitjal tuleb juhinduda neist otse, arvestades eelnõus ja selle alusel antavatest Vabariigi

Valitsuse määrustes sätestatut. Eelnõus on ühissätete määruse sättele viidatud, kui ülesande sisu

on ühissätete määrusega reguleeritud, mis teeb hõlpsamaks asjakohase regulatsiooni leidmise.

3

4. Käskkirja mõju

Käskkirjaga reguleeritaval meetmel on positiivne mõju seatud eesmärkide saavutamiseks, sest

täpsustatakse toetuse andmise tingimusi.

5. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi, Euroopa

Komisjoniga ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate

rakendamise seirekomisjoni liikmetega ning Riigi Tugiteenuste Keskusega, Ida-Virumaa

õiglase ülemineku protsessi juhtkomisjonile.