| Dokumendiregister | Justiitsministeerium |
| Viit | 8-2/6615 |
| Registreeritud | 03.10.2024 |
| Sünkroonitud | 04.10.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 8 Eelnõude menetlemine |
| Sari | 8-2 Arvamused teiste ministeeriumide eelnõudele (arvamused, memod, kirjavahetus) |
| Toimik | 8-2/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Riigikantselei |
| Saabumis/saatmisviis | Riigikantselei |
| Vastutaja | Martin Ziehr (Justiitsministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Kriminaalpoliitika valdkond, Kriminaalpoliitika osakond, Karistusõiguse ja menetluse talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Vabariigi Valitsus
.09.2024 nr 1-1/15-490/1
Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan
Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Riigikogu liikme Kalle Grünthali k.a 9. septembril
algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (490 SE).
Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks õiguskomisjoni.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Hussar
Lisad: 1) eelnõu ühel lehel
2) seletuskiri kahel lehel
Eneli Illaru
631 6332, [email protected]
2
EELNÖU
Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnöu
Karistusseadustikus tehaksejärgmine muudatus:
l. Seaduse paragrahv 1511 tunnistatakse kehtetuks.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees Tallinn, 2024
Algatab Riigikogu liige
Kalle Grunthal /
09.09.2024
Riigikogu Kantselei
':5Si^
Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnöu seletuskiri
l. Sissejuhatus
1.1. Sisuko kkuvöte
1.1.1. Eelnöu on ajendatud asjaolust, et politsei on KarS § 151 Rahvusvahelise kuriteo toetamine ja öigustamine korduvalt kuritarvitanud.
Näiteks Jaak Valge ja Andres Aule aktsioon Tallinnas, kus Kirjanike Maj ale riputati protestiks kuilditamisel osalenud kirjaniku bareljeefl vastu ENS V lipp. Eelmärgitud isikute osas kohus selle osas suud ei tuvastanud.
Teiseks juhtumiks käesoleva aastajuulis toimunud Sinimägede lahingu mälestussundmus, kus politseinikud uritasid Sinimägede kangelase Paul Maitia tutart. Kai Maitla-Brauerit urituselt lahkuma sundida. Pöhjuseks tema särgil olev väidetav «keelatud sumboolika». Politseibussis selgus, et tema isä vöitlusega otseselt seonduvas Ruutliristis ja surnupealuus midagi keelatut ei olnud. Mokaotsast kostis ka politseinike vabandus, kuid kahju oli juba tekitatud närvipinge, osalejate meelehärmja ilmselge lugupidamatus mi asjaosalise kui ka mälestusurituse suhtes.
Kolmandaks. 31. augustil toimunud politseioperatsioon, mille käigus konfiskeeriti Lihulasee viidav mälestusmärk Eesti söduritele, kes Teises maailmasöjas kaitsesid meie maad Nöukogude armee sissetungi eest.
Ka juhtivad juristia on nimetatud eelnöu alusel politsei poolt teostatud menetlustoiminguid väga tugevalt kritiseerinud. Näiteks vandeadvokaat Carri Ginteri sönul ei vasta politsei ja siseministri öigustused Lihula monumendi koopia konfiskeerimisel sellele, mis on agressioonisumbolite kohta seaduses kirjas. "Nii politsei- ja piirivalveameti esindaja (Lääne prefektuuri politseijaoskonna ulem Ullar Kutt - toim) kui ka minister Lauri Läänemets eksisid "Aktuaalses kaameras" seoses agressioonisumboolika ja Lihula samba teemaga. Kuna olin seaduseelnöu valmimisprotsessi kaasatud tean, et sumboolika uldist keeldu karistusseadustikku kirja ei saanud," märkis Ginter.
Karistusseadustiku järgi ei pitsa sumboli avalikku kohta viimisest ega selle kasutamisest. Koosseisu realiseerimiseks tuleb seda teha "... neid tegusid toetaval voi öigustaval viisil".
Kuidas transpordis oleva sumboli puhui politsei tuvastas sumboli kasutamise agressiooni toetaval viisil, jääb Ginteri sönul segaseks.
"Sumboli omamineja transportimme on seadusega kooskölas. Nii vöib mul autos röömsalt olla kasvoi tonn haakriste ja viisnurki. Tundub, et kuller kasutas sumbolit seda neutraalselt transportival viisil. Nil puudub ka igasugune vajadus sumbolitele ekspertiisi teha, sest öiguserikkumist toimunud ei ole."
Ginteri sönul tuleb olla eriti ettevaatlik, et me selliseid uusi koosseise rakendaksime vastutustundlikult.
"Muidujääme peagi oma vabadusest ilma".
(03.09.2024 ERR Uudised)
2. Eelnöu eesmärk
Eelnöu eesmärgiks on löpetada normi kuritarvitaminejöustruktuuride poolt.
4. Eelnou terminoloogia
Eelnöus ei kasutata uusi termineid.
5. Seaduse möju
Muudatus välistab alusetute etteheidete koostamiseja rakendamise politsei poolt.
6. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused
Seaduse muudatusega ei kaasne kulusid vaid hoiab kokku pöhjendamatuid menetluskulusid.
7. Rakendusaktid
Seadusejöustamiseks ei ole eraldi rakendusakte vaja.
8. Seaduse jöustumine
Eelnöujöustub seaduse avaldamisest Riigi Teatajas.
Algatab Riigikogu liige
Kalle Grunthal
09.09.2024
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/24-0893 - Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (490 SE) Justiits- ja digiministril esitada Vabariigi Valitsuse arvamus Riigikogu õiguskomisjonile vastavalt valitsuse 3.10.2024 istungil otsustatule Osapooled: Justiitsministeerium Tähtaeg: 15.10.2024 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/76e31b30-d8b9-4b01-a03a-21a45bc9f450 Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/76e31b30-d8b9-4b01-a03a-21a45bc9f450?activity=3 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (490 SE) | 14.10.2024 | 1 | 8-2/6615 | Väljaminev kiri | jm | Riigikogu õiguskomisjon |