Kiri

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898

Riigikogu [email protected] Vastuskiri Austatud Riigikogu liige Vadim Belobrovtsev Teie mure venekeelse õigusteabe kättesaadavuse osas on arusaadav, kuid sellega seonduvatele probleemidele on lihtsad lahendused, mida allpool kirjeldan. Vastan Teie küsimustele nende esitamise järjekorras. 1) Mis on tegelik põhjus, miks Justiitsministeerium lõpetab seaduste tõlkimise vene keelde, samal ajal jätkates tõlkimist inglise keelde? Jutt kokkuhoiust ei kõla kahjuks eriti usutavalt, kuna selle teenuse osutamisele minev summa on Justiitsministeeriumi eelarve mastaabis marginaalne. Kokkuhoiukohtade leidmisel ei saa ka väikest summat alahinnata. Väikestest kokkuhoitud summadest saab kokku suur. Kärpeid teeme sellest lähtuvalt, et see oleks ka mõistlik ning ei vähendaks heaolu. Ingliskeelsed tõlked on suunatud rahvusvaheliseks kasutamiseks, majanduskeskkonna edendamiseks ja samuti ka tehisintellektil põhinevate keelekorpuste jaoks kasutamiseks, muuhulgas masintõlkeks. Praegu kasutatakse ingliskeelseid tõlkeid laiaulatuslikult üle maailma, vt Riigi Teataja statistika, andmed käesoleva aasta seisuga. 2) Kas Justiitsministeeriumile on teada, kui palju venekeelseid inimesi ja kui palju inglisekeelseid inimesi elab Eestis? Eesti keelt oskab viimase rahvaloenduse andmetel võõrkeelena pool vene kogukonnast ning neil, kes ei oska teisi keeli peale vene keele, on ühtlasi võimalus saada teatud tingimustel riigi toetatud õigusabi. Eesti keelt võõrkeelena räägivad 50% venelastest, Eesti keelt oskab 84% rahvastikust – emakeelena 67% ja võõrkeelena 17%. Need andmed ja rohkemgi on kättesaadavad Statistikaameti veebilehelt. Ingliskeelsed tõlked ei ole suunatud Eestis elavatele inglise keelt rääkivatele inimestele, vaid väljapoole Eestit rahvusvaheliseks suhtlemiseks. 3) Mis on Teie vastus Eesti Ametiühingute Keskliidu poolt avaldatud murele? Kas Teie arvates olukord, kus tänu Teie otsusele väheneb venekeelsete töötajate arusaam nende õigustest ja kohustustest, mis paratamatult suurendab töövaidluskomisjoni esitatavate kaebuste arvu, on meie riigi huvides? Esiteks on oluline märkida, et kuna seaduse tõlgetel ei ole õigusjõudu, siis ei ole need ametlikes menetlustes kasutatavad ja neile ei saa vaidlustes tugineda. Riigi ülesanne on seaduseid avaldada Riigi Teatajas riigikeeles. Seadused ise on sageli keerulised lugeda ka eesti keeles, mistõttu vajatakse enamasti lisaselgitusi, konkreetsetes elulistes olukordades ja lihtsamas keeles. Seda pakuvad mitmed avalikud veebiväljaanded, näiteks riigiportaal eesti.ee, mis on ühtlasi loetav vene keeles. Samuti antakse selgitusi vene keeles nii Tööinspektsiooni nõustamisteenusena kui ka tasuta õigusabi korras. Tööandjal on alati kohustus tagada oma töötajate õiguste kaitse, see kohustus on tööandjal ka multikultuurses töökeskkonnas. Seega saab inimene vajalikud teadmised enda tööalaste õiguste kaitseks ikkagi kätte, täiendavalt saab teda aidata ametiühing.

Teie 19.09.2024 nr 2-3/15-135

Meie 03.10.2024 nr 10-4/6775-2

4) Kas Teie jutt kokkuhoiust omab üldse mingit tõsiseltvõetavust Eesti Ametiühingute Keskliidu poolt välja toodud kontekstis, kus Teie otsus suurendab töövaidluskomisjoni esitatavate kaebuste arvu ja sellega ka vältimatult riigi rahalist koormust? Eelnevat vastust arvestades ei prognoosi kaebuste arvu kasvu. 5) Kas Teie arvates on olukord Eestis viimase kümne aasta jooksul nii palju muutunud, et nüüd ei vaja enam meie riigis elavad venekeelsed inimesed Eesti Vabariigi seaduste vene keelde tõlkimist, vaatamata sellele, millele osutab Eesti Ametiühingute Keskliit? Nagu eelnevalt selgitasin on võimalik kõiki seadusi tõlkida veebirakenduste abil, seda ka vene keelde, kui selleks seaduse puhul on vajadus. Kuid märgin ka, et täisväärtuslikuks osalemiseks Eesti elus on vaja osata eesti keelt. Läbi aastate on korraldatud eesti keele kursusi erinevatele sihtrühmadele ja seda ka tasuta. 6) Pole saladus, et valdav enamus Ukraina sõjapõgenikke, kes praegu viibivad Eestis, oskavad vene keelt, inglise keelt oskavad nad palju vähem. Kuidas Teie arvates aitab nende elule Eestis kaasa otsus edaspidi mitte tõlkida Eesti seadused vene keelde? Kas tänu sellele suureneb või siiski pigem väheneb nende informeeritus ja teadlikus Eestis kehtivate seaduste sisust? Mis signaali see neile saadab? Ka Ukraina sõjapõgenikel on võimalused keeleõppeks loodud. Peale selle on neil võimalik saada eelpool viidatud tasuta teavet tööalaste asjade lahendamisel ja seda ka vene keeles. Arvan, et seaduste tõlkimise lõpetamine vene keelde nende teadlikkust ei halvenda, kuna alternatiivsed võimalused on tagatud ja isegi eelistatumad, sest keskenduvad konkreetsetele probleemidele, mis neil võivad tekkida. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Jüri Heinla 506 4722 [email protected] Mari Peetris 620 8167 [email protected]