Kultuuriministri määruse „Kultuuriministri 26. novembri 2014. a määruse nr 9 „Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord“ muutmine“ eelnõu

EELNÕU

16.09.2024

MINISTRI MÄÄRUS

Tallinn

Kultuuriministri 26. novembri 2014. a määruse nr 9 muutmine

Määrus kehtestatakse spordiseaduse § 91 lõike 7 alusel.

§ 1. Kultuuriministri 26. novembri 2014. a määruse nr 9 „Treeneri tööjõukulu toetuse

määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile

ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise,

tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord“ muutmine

Kultuuriministri 26. novembri 2014. a määruses nr 9 „Treeneri tööjõukulu toetuse määramise

tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle

omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise

ja tagasinõudmise kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

„(21) Toetust võib kasutada käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud treenerit asendava

treeneri tööjõukulu katmiseks järgmistel juhtudel:

1) kui treener viibib ema-, isa-, lapsendaja- või vanemapuhkusel;

2) treeneri töövõimetuse perioodil või

3) treeneri surma korral.

(22) Asendav treener, kelle tööjõukulu katmiseks makstakse toetust käesoleva paragrahvi lõike

21 alusel, peab vastama käesoleva määruse §-s 5 sätestatud treenerile esitatud nõuetele ning

asendamine tuleb eelnevalt märkida toetuse taotlemise elektroonilisse keskkonda. Asendava

treeneri tööjõukulu katmise miinimumperiood on üks kuu ja maksimumperiood üks aasta.“;

2) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Asendav treener, kelle tööjõukulu katmiseks makstakse toetust käesoleva määruse § 3

lõike 21 alusel, peab omama vähemalt treeneri kutse 4. taset.“;

3) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

„(12) Treener, kelle treeningrühma suuruse arvutamisel kasutatakse § 6 lõikes 12 sätestatud

koefitsienti, peab olema läbinud kutseandja kinnitatud erivajadustega isikute juhendamise

õppekava alusel spordiala täiendõppe koolituse.“;

4) paragrahvi 5 lõiget 4 täiendatakse pärast tekstiosa „välja arvatud“ tekstiosaga „käesoleva

paragrahvi lõikes 41 kirjeldatud juhul ja“;

5) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Treeneri kutse ja juhendatav spordiala ei pea kattuma, kui treeneri antud treeningtundide

arv ühele treeningrühmale moodustab alla 34% treeningrühma nädalakoormusest. Vähemalt

66% treeningrühmale antud treeningtundidest nädalas peab olema andnud treener, kelle kutse

ja juhendatav spordiala kattuvad.“;

6) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

„(12) Laps või noor, kellel on tuvastatud keskmine, raske või sügav puue, arvestatakse

treeningrühma kahekordse koefitsiendiga, juhul kui treeningrühma treener vastab käesoleva

määruse § 5 lõikes 12 sätestatud tingimustele.“;

7) määruse lisad 2 ja 3 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

§ 2. Rakendussäte

Paragrahvi 1 punktid 3 ja 5 jõustuvad 2025. aasta 1. novembril.

Heidy Purga Kristiina Alliksaar

Minister Kantsler

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Rahandusministeerium

[email protected] 02.10.2024 nr 1-11/1110-1

Kultuuriministri määruse eelnõu

kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

esitamine

Kultuuriministeerium esitab Rahandusministeeriumile ja Justiitsministeeriumile

kooskõlastamiseks ning Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutusele, Eesti Olümpiakomiteele ja Eesti

Paralümpiakomiteele arvamuse avaldamiseks kultuuriministri 25.11.2014. a määruse nr 9

„Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule,

spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse

suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord“ muutmise eelnõu.

Palume eelnõu kooskõlastada ja arvamust avaldada seitsme tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Lisad: 1. Eelnõu 2 lehel

2. Seletuskiri 5 lehel

3. Lisa 2 7 lehel

4. Lisa 3 2 lehel

Teadmiseks/sama:

Justiitsministeerium

Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus

EESTI PARALÜMPIAKOMITEE

Eesti Olümpiakomitee

Mari Kõrtsini 628 2254

[email protected]

1

Kultuuriministri 26. novembri 2014. a määrus nr 9

„Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused,

sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja

spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja

treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise,

tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord”

Lisa 2

(kultuuriministri määruse nr sõnastuses)

Laste ja noorte vanusepiirid, treeningrühma suuruse ja treeningrühma treeningkoormuse normid spordialade ning ettevalmistava,

treening- ja meisterlikkuse astmete kaupa

Juhul kui ei ole toodud välja teisiti, arvestatakse paralümpia spordialade treeningrühmad neile vastava mitteparalümpia spordiala

treeningrühmana (nt käsitletakse pimelauatennise treeningrühma käesoleva määruse kontekstis lauatennise treeningrühmana, istevõrkpalli

võrkpallina jne).

1 Vanuse alampiir peab täituma lapsel või noorel toetuse kasutamise kalendriaastal. Laps või noor ei tohi ületada vanuse ülempiiri taotluse esitamise

kalendriaastal. 2 Võistluste perioodil on lubatud treeningrühmade treeningkoormuse optimeerimise eesmärgil asendada planeeritud treeningtunnid

osalemisega võistlustel kuni 1/3 ulatuses treenerile nende treeningrühmade juhendamiseks planeeritud nädalakoormuse summast. Treeningtundide

hulka ei arvestata võistluspaika ja sealt tagasi jõudmiseks kuluvat aega. Treeneri koormusesse on lubatud arvestada ka treeninglaagrites oma

treeningrühmade juhendamisel antud treeningtunde.

Ettevalmistav aste Treeningaste Meisterlikkuse aste

SPORDIALA Lapse ja

noore

vanus1

Laste ja noorte

arv

treeningrühmas

Ühe

treeningrühma

koormus nädalas akadeemilistes

tundides2

Lapse ja

noore

vanus1

Laste ja noorte

arv

treeningrühmas

Ühe

treeningrühma koormus nädalas

akadeemilistes

tundides2

Lapse ja

noore

vanus1

Laste ja noorte

arv

treeningrühmas

Ühe

treeningrühma koormus nädalas

akadeemilistes

tundides2

2

1 Aerutamine 7-19

mitte vähem

kui 10 4-8 11-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

2 Aikido 6-19

mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

3 Allveesport 7-19

mitte vähem

kui 10 4-8 11-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

4 Automudelism 7-19

mitte vähem

kui 10 4-8 11-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

5 Autosport 7-19

mitte vähem

kui 6 4-8 11-19

mitte vähem

kui 4 8-14 15-23

mitte vähem

kui 2 14-24

6 Capoeira 6-19

mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

7 Cheerleading 6-19

mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 8 14-24

8 Curling 6-19

mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

9 Discgolf 6-19

mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

10 Freestyle

suusatamine 6-19

mitte vähem

kui 6 4-8 10-19

mitte vähem

kui 4 8-14 15-23

mitte vähem

kui 2 14-24

11 Golf 6-19

mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

12 Iaido 6-19

mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

13 Iluuisutamine 5-19

mitte vähem

kui 10 4-8 9-19

mitte vähem

kui 6 8-14 14-23

mitte vähem

kui 2 14-24

14 Jalgpall 6-19

mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 8 14-24

3

15 Jalgrattasport 6-19

mitte vähem

kui 8 4-8 10-19

mitte vähem

kui 6 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

16 Judo 6-19

mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 2 14-24

17 Ju-Jitsu 6-19

mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

18 Jõutõstmine 10-19

mitte vähem

kui 10 4-8 14-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

19 Jäähoki 6-19

mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 8 14-24

20 Kabe 6-19

mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

21 Kahevõistlus 6-19

mitte vähem

kui 8 4-8 10-19

mitte vähem

kui 6 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

22 Karate 6-19

mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

23 Kergejõustik 6-19

mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

24 Kick-boxing 6-19

mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

25 Kiiruisutamine 6-19

mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

26 Kobudo 6-19

mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

27 Korvpall 6-19

mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 8 14-24

28 Kudo 6-19

mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

4

29 Kujundujumine 6-19

mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

30 Kulturism ja

fitness 7-19

mitte vähem

kui 10 4-8 11-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

31

Käsipall (k.a.

pimedate

väravpall) 6-19

mitte vähem

kui 10 4-8 10-19 mitte vähem

kui 8 8-14 15-23 mitte vähem

kui 8 14-24

32 Laevamudelism 7-19

mitte vähem

kui 10 4-8 11-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

33 Laskesuusatamine

8-19 mitte vähem

kui 8 4-8 12-19

mitte vähem

kui 6 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

34 Laskmine 10-19

mitte vähem

kui 8 4-8 14-19

mitte vähem

kui 6 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

35 Lauatennis 6-19

mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

36 Lennumudelism 7-19

mitte vähem

kui 10 4-8 11-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

37 Lumelauasõit 6-19

mitte vähem

kui 8 4-8 10-19

mitte vähem

kui 6 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

38 Maadlus 6-19

mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 2 14-24

39 Maahoki 6-19

mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 8 14-24

40 Male 6-19

mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

41 Matkasport 8-19

mitte vähem

kui 10 4-8 12-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

42

Moodne viievõistlus

8-19 mitte vähem

kui 8 4-8 12-19

mitte vähem

kui 6 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

5

43 Mootorrattasport 7-19

mitte vähem

kui 6 4-8 11-19

mitte vähem

kui 4 8-14 15-23

mitte vähem

kui 2 14-24

44 Muaythai 6-19

mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

45 Murdmaa-

suusatamine 6-19

mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

46 Mäesuusatamine 6-19

mitte vähem

kui 8 4-8 10-19

mitte vähem

kui 6 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

47 Orienteerumine 6-19

mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

48 Petank (k.a.

boccia) 6-19

mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

49 Piljard 6-19

mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

50 Poks 6-19

mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 2 14-24

51 Purjetamine 7-19

mitte vähem

kui 8 4-8 11-19

mitte vähem

kui 6 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

52 Raadiosport 8-19

mitte vähem

kui 10 4-8 12-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

53 Ragbi 6-19

mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 8 14-24

54 Rannavõrkpall 6-19

mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

55 Ratsutamine 8-19

mitte vähem

kui 6 4-8 12-19

mitte vähem

kui 4 8-14 15-23

mitte vähem

kui 2 14-24

56 Ronimissport 6-19 mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

6

57 Rulluisutamine 6-19 mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

58 Saalihoki 6-19 mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 8 14-24

59 Sambo 6-19 mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

60 Sport chanbara 6-19 mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

61 Squash 6-19 mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

62 Sulgpall 6-19 mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

63 Sumo 6-19 mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

64 Suusahüpped 6-19 mitte vähem

kui 8 4-8 10-19

mitte vähem

kui 6 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

65 Sõudmine 7-19 mitte vähem

kui 10 4-8 11-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

66 Taekwondo 6-19 mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

67 Tantsusport 5-19 mitte vähem

kui 10 4-8 9-19

mitte vähem

kui 8 8-14 14-23

mitte vähem

kui 4 14-24

68 Tennis 5-19 mitte vähem

kui 8 4-8 9-19

mitte vähem

kui 6 8-14 14-23

mitte vähem

kui 2 14-24

69 Triatlon 6-19 mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

70 Turniiribridž 6-19 mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

7

71 Tõstmine 10-19 mitte vähem

kui 10 4-8 14-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

72 Ujumine 6-19 mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

73 Veemotosport 10-19 mitte vähem

kui 6 4-8 14-19

mitte vähem

kui 4 8-14 15-23

mitte vähem

kui 2 14-24

74 Veeremängud 8-19 mitte vähem

kui 10 4-8 12-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

75 Vehklemine 6-19 mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 2 14-24

76 Vibusport 7-19 mitte vähem

kui 8 4-8 11-19

mitte vähem

kui 6 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

77 Võimlemine 5-19 mitte vähem

kui 10 4-8 9-19

mitte vähem

kui 6 8-14 14-23

mitte vähem

kui 2 14-24

78 Võrkpall 6-19 mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 8 14-24

79 Wu-shu 6-19 mitte vähem

kui 10 4-8 10-19

mitte vähem

kui 8 8-14 15-23

mitte vähem

kui 4 14-24

Kultuuriministri

26.11.2014. a määrus nr 9

„Treeneri tööjõukulu toetuse määramise

tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule,

spordiklubile ja spordikoolile ning selle

omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile,

ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise

ja tagasinõudmise kord“ Lisa 3

(kultuuriministri määruse nr sõnastus)

Treeneri tööjõukulude toetuse taotlemisel esitatavad andmed

Toetuse taotlemiseks esitab spordialaliit, spordiklubi või spordikool toetuse andjale

elektroonilises keskkonnas järgmised andmed:

1. Andmed taotleja kohta:

1.1. Registrikood

1.2. Spordialaliidu, spordiklubi või spordikooli nimetus (täidetakse keskkonna poolt

vastavalt registrikoodile)

1.3. E-posti aadress

1.4. Veebilehe aadress

1.5. Pangakonto number

1.6. Kontaktisiku nimi

1.7. Kontaktisiku telefon

2. Andmed treenerite kohta:

2.1. Isikukood

2.2. Nimi (täidetakse keskkonna poolt vastavalt isikukoodile)

2.3. Spordiala

2.4. Kehtiv kutsetase (täidetakse keskkonna poolt vastavalt isikukoodile ja spordialale)

3. Andmed treeningrühmade kohta:

3.1. Treeningrühma nimi

3.2. Treeneri nimi

3.3. Spordiala

3.4. Treeningrühma aste

3.5. Tunniplaan (nädalapäev, treeningu algusaeg, treeningu lõpuaeg) koos treeningu

läbiviimise kohaga

4. Andmed õpilaste kohta:

4.1. Isikukood

4.2. Nimi (täidetakse keskkonna poolt vastavalt isikukoodile)

4.3. Kuulumine treeningrühma

5. Taotleja esindaja andmed:

5.1. Isikukood (läbi autentimise ID-kaardi, mobiil-ID või pangalingi kaudu)

5.2. Nimi (täidetakse keskkonna poolt vastavalt isikukoodile)

5.3. Taotluse esitamise kuupäev (täidetakse keskkonna poolt taotluse esitamise hetkel)

6. Täiendavad andmed kehtiva puudetunnistusega õpilaste kohta lisaks punktis 4 toodule:

6.1. Taotlemise hetkel alaealise või piiratud teovõimega õpilase vanema või eestkostja

antud kirjalik nõusolek, et toetuse andja võib määruse § 6 lõike 12 kohaldamiseks

töödelda õpilase isikuandmeid, et kontrollida puudetunnistuse olemasolu ja kehtivust.

6.2. Taotlemise hetkel täiskasvanud õpilase antud kirjalik nõusolek, et toetuse andja võib

määruse § 6 lõike 12 kohaldamiseks töödelda õpilase isikuandmeid, et kontrollida

puudetunnistuse olemasolu ja kehtivust.

1

Kultuuriministri määruse „Kultuuriministri 26. novembri 2014. a määruse nr 9

„Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded

spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale

ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord“

muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Kultuuriministri 26. novembri 2014. a määruses nr 9 „Treeneri tööjõukulu toetuse määramise

tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle

omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise

ja tagasinõudmise kord“ (edaspidi määrus) tehakse hulk muudatusi, lähtudes meetme kohta

koostatud analüüsist ja spordivaldkonna ettepanekutest.

Treenerite tööjõukulu toetusmeetmest on selle kümne toimimisaasta jooksul kujunenud Eesti

spordi üks tugisambaid, mis tagab täiskohaga töötavatele treeneritele sotsiaalgarantiid ning

nende tööandjale lisasissetuleku noorte ja laste sportimis- ja liikumistegevuste pakkumisel,

aidates hoida teenusehinnad madalad ning andes treenitavatele ja nende lähedastele

kindlustunde, et treeneril on oma tööks sobivad oskused, teadmised ja hoiakud.

Spordivaldkonnas 2024. aastal tehtud küsitlusest nähtub, et spordiorganisatsioonid on selle

meetmega rahul.

Spordivaldkonna esindajate ettepanekuid meetme muutmise kohta on varemgi kogutud ja

sellest lähtuvalt on määrust ka muudetud. 2024. aastal tehtud küsitlus on senisest laiapõhjalisem

ja valim mahukam: et saada tagasisidet ning tuvastada võimalikud kitsaskohad, kaasati pea kõik

spordiorganisatsioonid ja -koolid ja/või nende katusorganisatsioonid, kes saavad treeneri

tööjõukulu toetust. Muu hulgas võeti eelnõu koostamisel arvesse Eesti Paralümpiakomitee

2024. aasta kevadel tehtud ettepanekuid.

Valdkonna ettepanekute alusel lisatakse eelnõuga määrusesse võimalus kasutada treeneri

tööjõukulu toetust treeneri asendamiseks, kui treener viibib töölt eemal või on surnud

toetusperioodi jooksul. Toetust võib kasutada asendustreeneri tööjõukulu katmiseks ühest kuust

kuni ühe aastani. Asendustreeneril peab toetuse saamiseks omama vähemalt treeneri kutse 4.

taset. Eelnõuga lisandub määrusesse erand ka treeneri kutse ja juhendatava spordiala kattuvuse

suhtes: kui treeneri antud treeningtundide arv ühele treeningrühmale moodustab alla 34% kogu

treeningrühma nädalakoormusest, ei pea treeneri kutse ja juhendatav spordiala kattuma. Samuti

kehtestatakse eelnõuga erand kehtiva puudetunnistusega laste või noorte treeningrühma

arvamise suhtes: kui treeningrühmas treenib puudetunnistusega laps või noor, siis võetakse ta

treeningrühma suuruse arvestamisel arvesse kahekordse koefitsiendiga. See muudatus hakkab

kehtima alates 2026. aastast väljamakstavate toetuste kohta. Samuti muudetakse määruse teist

ja kolmandat lisa.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi spordiosakonna nõunik Kaarel

Nestor ([email protected], 628 2260) ning õigus- ja haldusosakonna jurist Mari Kõrtsini

([email protected], 628 2254). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa

Tõlkebüroo eesti keele toimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).

2

Eelnõu §-ga 1 muudetakse määruse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 04.10.2023, 3.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

§ 1. Kultuuriministri 26. novembri 2014. a määruse nr 9 „Treeneri tööjõukulu toetuse

määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile

ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise,

tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord“ muutmine

Eelnõu § 1 punktiga 1 lisatakse määruse § 3 lõiked 21 ja 22, millega kehtestatakse regulatsioon

ja tingimused asendustreeneri tööjõukulu katmiseks. Lõike 21 järgi võib toetust kasutada algset

treenerit asendava treeneri tööjõukulu katmiseks järgmistel juhtudel:

1) kui treener viibib ema-, isa-, lapsendaja- või vanemapuhkusel;

2) treeneri töövõimetuse perioodil või

3) treeneri surma korral.

Lõike 22 kohaselt peab asendav treener vastama määruse §-s 5 sätestatud treenerile esitatud

nõuetele ning asendamine tuleb eelnevalt märkida toetuse taotlemise elektroonilisse keskkonda.

Asendava treeneri tööjõukulu katmise miinimumperiood on üks kuu ja maksimumperiood üks

aasta.

Lühemate asendusperioodide lubamine võib suurendada meetme menetlemisega seotud

kulusid, kuna igat muudatust tuleb eraldi menetleda ja vormistada.

Eelnõu § 1 punktiga 2 lisatakse määruse § 5 lõige 11, mille kohaselt peab eelnõuga lisandunud

määruse § 3 lõikes 21 nimetatud asendustreener omama vähemalt treeneri kutse 4. taset.

Spordiorganisatsioonidel ja -koolidel on praktikas keeruline leida pikemalt ära oleva treeneri

asendamiseks vähemalt 5. kutsetasemega treenerit, kes ei oleks juba teiste treeningrühmade

treenimisega hõivatud. Seetõttu luuakse eelnõuga võimalus kasutada toetust ka 4. taset omava

asendustreeneri tööjõukulu katmiseks.

Eelnõu § 1 punktiga 3 lisandub määruse § 5 lõige 12, mille kohaselt peab treener olema läbinud

kutseandja kinnitatud erivajadustega isikute juhendamise õppekava alusel spordiala täiendõppe

koolituse, kui tema treeningrühma suuruse arvutamisel kasutatakse eelnõuga lisandunud § 6

lõikes 12 toodud koefitsienti. See muudatus aitab tagada, et treeneril, kes treenib keskmise,

raske või sügava puudega lapsi või noori, on selleks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud.

Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse § 5 lõike 4 sõnastust. Eelnõuga lisatakse viide eelnõuga

loodavale lõikele 41, milles sätestatakse lisaerand, millal ei pea treeneri kutse ja juhendatav

spordiala kattuma.

Eelnõu § 1 punktiga 5 lisatakse määruse § 5 lõige 41, millega sätestatakse, et treeneri kutse ja

juhendatav spordiala ei pea kattuma, kui treeneri antud treeningtundide arv ühele

treeningrühmale moodustab alla 34% kogu treeningrühma nädala koormusest.

Valdkonnas tehtud küsitluse raames ilmnes, et praktikas võib ühte treeningrühma treenida mitu

treenerit. See tähendab, et treeningrühma koormus vastab lisas 2 toodud tingimustele, kuid

treeningrühma treenib mitu erineva koormusega treenerit. Seejuures on laste ja noorte kehalise

arengu eesmärgil vaja treeningutesse kaasata ka teiste spordialade eksperte, näiteks kasutada

mõne pallimängude treeningrühma üldettevalmistuseks kergejõustikutreenereid,

3

mõttemängude treeningrühmas üldfüüsilise ettevalmistusega tegelevaid treenereid jne. Seetõttu

lisatakse eelnõuga määrusesse säte, mille alusel võib ühte treeningrühma treenida mitu treenerit

ning seejuures saab toetust kasutada ka selliste treenerite tööjõukulu katmiseks, kelle kutse ei

ühti treeningrühma spordialaga. See erand kehtib samas vaid juhul, kui selliste treeningtundide

osakaal on kõige rohkem üks kolmandik kõikidest treeningrühma tundidest nädalas. Viimane

tingimus sätestatakse selleks, et säiliks siiski treeningrühmade spordialapõhine

spetsialiseerumine.

Eelnõu § 1 punktiga 6 lisandub määruse § 6 lõige 12, mille kohaselt arvestatakse laps või noor,

kellel on tuvastatud keskmine, raske või sügav puue, treeningrühma kahekordse koefitsiendiga.

Treeningrühma kuuluv puudega noor või laps võib olenevalt puude astmest ja spordialast

vajada suuremat treeneri tähelepanu, mistõttu peaks tema puhul rakendama ka vastavat

koefitsienti. Koefitsiendi rakendamine tähendab seda, et kui treeningrühmas treenib kehtiva

puudetunnistusega laps või noor, peab treeningrühma suurus olema toetuse saamiseks tema

võrra väiksem. Kuigi iga puudetunnistusega laps ei vaja olenevalt spordialast ja puude astmest

treeneri suuremat tähelepanu, tuleb võtta arvesse nii määruse rakendaja kui ka taotleja

halduskoormust ning seega ei ole eelnõu kehtestamise ajal otstarbekas luua keerulisemat

süsteemi puudega lapse või noore treeningrühma arvestamiseks.

Koefitsiendi kasutamiseks peab treener vastama määruse § 5 lõikes 12 toodud tingimustele,

mille kohaselt peab treener olema läbinud kutseandja kinnitatud erivajadustega isikute

juhendamise õppekava alusel spordiala täiendõppe koolituse.

Eelnõu § 1 punktiga 7 kehtestatakse määruse lisade 2 ja 3 uus tekst.

Lisasse 2 lisatakse täpsustav lause, mille kohaselt arvestatakse paraspordialade treeningrühmad

neile vastava mitteparaspordiala treeningrühma alla (nt käsitletakse pimelauatennise

treeningrühma käesoleva määruse kontekstis lauatennise treeningrühmana, istevõrkpalli

võrkpallina jne), kui lisas toodud tabelis ei ole toodud teisiti. See tähendab, et kui paraspordiala

ja mitteparaspordiala vahel ei ole nii selget või üheselt tuletatavat seost, täpsustatakse tabelis,

millise mitteparaspordiala treeningrühma alla tuleb paraspordiala lugeda (nt tuleb pimedate

väravpall lugeda määruse tähenduses käsipalli treeningrühmaks).

Lisasse 3 lisatakse punkt 6, mille järgi tuleb kehtiva puudetunnistusega noore või lapse

treeningrühma kuulumise korral esitada toetuse taotlemisel lisaks järgnevad andmed:

1. Taotlemise hetkel alaealise või piiratud teovõimega õpilase vanema või eestkostja antud

kirjalik nõusolek, et toetuse andja võib määruse § 6 lõike 12 kohaldamiseks töödelda

õpilase isikuandmeid, et kontrollida puudetunnistuse olemasolu ja kehtivust.

2. Taotlemise hetkel täiskasvanud õpilase antud kirjalik nõusolek, et toetuse andja võib

määruse § 6 lõike 12 kohaldamiseks töödelda õpilase isikuandmeid, et kontrollida

puudetunnistuse olemasolu ja kehtivust.

Puudetunnistuse olemasolu ja kehtivuse kontrollimise puhul on tegu isiku terviseandmete

töötlemisega. Terviseandmete töötlemine on aga eriliiki isikuandmete töötlemine isikuandmete

4

kaitse üldmääruse1 artikli 9 punkti 1 kohaselt. Selliste andmete töötlemiseks on vaja

andmesubjekti või tema esindaja nõusolekut. Nõusoleku kas isikult või tema esindajalt hangib

taotleja ja esitab selle toetuse saajale spordiregistri kaudu. Nõusolek peab olema kirjalikus

vormis, st kas paberil või digiallkirjastatud.

Eelnõu §-ga 2 kehtestatakse rakendussäte, mille kohaselt jõustuvad eelnõu § 1 punktid 3 ja 5

1. novembril 2025. See tähendab, et kehtiva puudetunnistusega isikute treeningrühma arvamise

koefitsienti rakendatakse alates 2026. aasta toetusest, mille taotlemine algab 2025. aasta

1. novembril. Kehtiva puudetunnistusega lapse või noore arvamine treeningrühma kahekordse

koefitsiendiga eeldab eelnõu § 1 punktide 3 ja 5 kohaselt seda, et treener on läbinud

täiendkoolituse, kuid eelnõus toodud täiendkoolitust ei ole eelnõu vastuvõtmise ajaks veel

loodud ega rakendatud. Seega jõustuvad vastavad sätted hiljem, et toetuse andjal,

Spordikoolituse ja -Teabe SA-l ning Eesti Paralümpiakomiteel oleks piisavalt aega vajaliku

koolituse loomiseks ja juurutamiseks.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Kehtiva puudetunnistusega laste ja noorte andmete töötlemine ning sellega seonduvad määruse

muudatused on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega (isikuandmete kaitse üldmäärusega).

4. Määruse mõjud

Määrusega lisanduvad muudatused ei too endaga kaasa suuremat survet meetme eelarvele, vaid

teevad toetuse eraldamise juba praegu toetust saavatele treeningrühmadele paindlikumaks.

Treeneri 4. kutset omavate asendustreenerite tööjõukulu katmise võimalus tõhustab

töökorraldust ja tagab, et treeningrühmad saavad ka asendusperioodil oma tegevust jätkata.

Mitme treeneri toetamise võimaldamine ning treeneri kutse ja juhendatava spordiala

lahtisidumine aitab samuti tagada paindlikumat töökorraldust ning paremat laste ja noorte

kehalist ettevalmistust ning arengut.

Paraspordialade rühmade lisamine ning puudetunnistusega laste ja noorte osas koefitsiendi

kehtestamine suurendab nende liikumisaktiivsust ning aitab neid paremini ühiskonda lõimida

ja treeningrühmadesse arvata. Puudetunnistusega laste ja noorte treenimiseks koolituse välja

töötamine on Eesti Paralümpiakomiteel plaanis juba varasemast ning vahendid selleks on

samuti Spordikoolituse ja -Teabe SA-l olemas.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne lisategevusi, -kulusid ega -tulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras ehk haldusmenetluse seaduse § 93 lõike 2 kohaselt kolmandal

päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

1 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta

isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise

kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus).

5

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Rahandusministeeriumile,

Spordikoolituse ja -Teabe SA-le, Justiitsministeeriumile, Eesti Olümpiakomiteele ning Eesti

Paralümpiakomiteele.