Elektrituruseaduse ja energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seadus eelnõu kooskõlastamine

EELNÕU
19.08.2024

Elektrituruseaduse ja energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seadus

§ 1. Elektrituruseaduse muutmine

Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 58 täiendatakse lõigetega 22 ja 23 järgmises sõnastuses:

„(22) Põhivõrguettevõtjal on õigus nõuda toetuse saajalt õigusaktide nõuete kohaste lisakauglugemisseadmete paigaldamist liitumispunktist tootja poolele, et tagada elektrienergia päritolu selgitamiseks ja toetusaluse koguse arvestamiseks vajalikud mõõteandmed.

(23) Elektrienergia kogus, mille eest makstakse §-s 594 nimetatud toetust, määratakse kindlaks kauglugemisseadmega ning selleks loetakse tootja tootmisseadme kõikides liitumispunktides kokku kauplemisperioodi jooksul tegevusloa alusel tegutseva võrguettevõtja võrku antud saldeeritud toodang.“;

2) paragrahvi 584 lõike 1 punktist 2 jäetakse välja tekstiosa „ja teenivad turul võimalikult suurt tulu“;

3) paragrahvi 59 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 59. Tootjale antav fikseeritud määraga toetus“;

4) paragrahvi 591 lõiget 2 täiendatakse punktidega 9 ja 10 järgmises sõnastuses:

„9) kui tootja suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu kehtestatud sanktsioone, sealhulgas sanktsioonide kehtestamiseks vastu võetud õigusaktides nimetatud isikute, üksuste või asutuste suhtes;
10) kui tootja on krediidi- või muu finantsasutus Euroopa Komisjoni teatise „Riigiabimeetmete ajutine kriisi- ja üleminekuraamistik majanduse toetamiseks pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale” (ELT C 101, 17.3.2023, lk 3–46) tähenduses.“;

5) paragrahvi 592 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „toetuste haldamise“ tekstiosaga „arvestuse, vähempakkumise läbiviimise, vaidlustega seotud ja taastuvenergia toetuste infosüsteemi haldamise“ ning lõiget täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Käesoleva seaduse § 5910 lõike 8 alusel tootja tehtavad rahalisi makseid vähempakkumise läbiviijale kasutatakse käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud kulu katmiseks.“;

6) paragrahvi 592 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „59 ja 594“ tekstiosaga „59, 594 ja 596“;

7) paragrahvi 592 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Toetuse väljamaksed kaetakse taastuvenergia tasust, mille suuruse arvutab põhivõrguettevõtja ja kogub tarbijatelt põhivõrguettevõtja. Vajaduse korral võib riik nimetatud toetuse rahastamisest tekkinud kulud vajalikus mahus hüvitada Vabariigi Valitsuse reservist selleks eraldatavatest riigieelarve vahenditest.“;

8) paragrahvi 594 lõikest 1 jäetakse välja sõna „osatähtsuse“;

9) paragrahvi 594 lõige 41 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 594 lõikest 5 jäetakse välja tekstiosa „kõige soodsama tootja“;

11) paragrahvi 594 lõike 51 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) pakkumise esemeks oleva toetatava elektrienergia liigi, tootmise tehnoloogia ja suurima pakutava koguse koos maksimaalse suurendamise võimalusega ühe kalendriaasta kohta;“;

12) paragrahvi 594 lõiget 51 täiendatakse punktidega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

„6) käesoleva paragrahvi lõike 52 punkti 4 alusel korraldatava vähempakkumise korral toetuse ja Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia kauplemisperioodi börsihinna summa, milleni võib maksta toetust;
7) käesoleva paragrahvi lõike 52 punkti 5 alusel korraldatava vähempakkumise korral tasakaalustamisteenuse hankimise, milleks on pakkumisega kaasnev elektrienergia salvestamisest või tarbimiskajast koosneva tasakaalustamisteenuse pakkumine.“;

13) paragrahvi 594 lõike 52 juhtlauset sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „elektrisüsteemi“ tekstiosaga „või käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud eesmärkide saavutamise“;

14) paragrahvi 594 lõiget 52 täiendatakse punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

„4) uue maismaal tuuleenergiat tootmiseks kasutava tootmisseadmega (edaspidi ka maismaatuulepark);
5) uue merel tuuleenergiat tootmiseks kasutava tootmisseadmega (edaspidi ka meretuulepark).“;

15) paragrahvi 594 lõiget 54 täiendatakse punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

„4) punktis 4 nimetatud tootmisseadme puhul 20 eurot;
5) punktis 5 nimetatud tootmisseadme puhul 65 eurot.“;

16) paragrahvi 594 lõikge 10, § 595 lõikge 4 ja § 596 lõikge 5 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Vähempakkumise tingimusted ja korra kehtestamisel lähtub Vabariigi Valitsus, lähtudes riigiabi andmist reguleerivatest õigusaktidest.“;


17) paragrahvi 594 lõiget 11 täiendatakse pärast tekstiosa „12 aastat“ tekstiosaga „või käesoleva paragrahvi lõike 52 punktis 5 nimetatud tootmisseadme korral kuni 20 aastat“;

18) paragrahvi 594 täiendatakse lõigetega 111–113 järgmises sõnastuses:

„(111) Kui tootja alustab tootmist vähempakkumise teates nimetatud tootmise alustamise tähtpäevast hiljem, hakkab toetuse maksmise periood kulgema vähempakkumise teates märgitud tootmise alustamise tähtpäevast. Tootja kaotab õiguse saada toetust selle perioodi eest, mille võrra alustati nõuetekohast tootmist hiljem kui vähempakkumise teates märgitud tootmise alustamise tähtpäev.

(112) Kui tootja toodab peale käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud korralduses märgitud tootmise alustamise tähtpäeva tegevusloa alusel tegutseva võrguettevõtja võrku elektrienergiat 12 kuu jooksul vähem kui 60 protsendi ulatuses korralduses märgitud aastasest mahust, peatatakse toetuse maksed tootjale puuduse tuvastamisest arvates, kuni tootmisseade on kuni 12 kuu jooksul tootnud tegevusloa alusel tegutseva võrguettevõtja võrku vähemalt 60% ulatuses korralduses märgitud aastasest mahust. Tootja kaotab õiguse saada toetust selle perioodi eest, millal toetuse maksed olid käesoleva lõike esimese lause alusel peatatud.

(113) Kui vähempakkumise võitjaks tunnistatud pakkumuses sisaldus enam kui üks tootmisseade, loetakse käesoleva seaduse § 108 lõike 3 mõistes tootmise alustamise ajaks päeva, millal kõik samas pakkumuses osalenud nõuetekohased tootmisseadmed alustasid tootmist, või võitjaks tunnistatud pakkuja põhjendatud taotluse alusel päeva, millal osa pakkumuses osalenud nõuetekohaseid tootmisseadmeid alustasid tootmist.“;

19) paragrahvi 594 lõige 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(12) Vabariigi Valitsusel on õigus tunnistada käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud korraldus täies mahus või osaliselt kehtetuks, kui esineb vähemalt üks järgmistest tingimustest:
1) vähempakkumise võitja ei täida vähempakkumises, käesolevas seaduses või käesoleva paragrahvi lõike 10 alusel kehtestatud määruses ettenähtud tingimusi või kohustusi;
2) käesoleva seaduse § 594paragrahvi lõike 52 punkti 1, 2 või 3 alusel korraldatud vähempakkumise võitjale ei ole 18 kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud korralduse vastuvõtmist väljastatud tootmisseadme rajamiseks ehitusluba ja vähempakkumise võitja ei ole tootmisseadme võrku ühendamiseks sõlminud liitumislepingut;
3) käesoleva seaduse § 594paragrahvi lõike 52 punkti 4 alusel korraldatud vähempakkumise võitja ei ole kuue kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud korralduse vastuvõtmist tootmisseadme võrku ühendamiseks sõlminud liitumislepingut;
4) käesoleva seaduse § 594paragrahvi lõike 52 punkti 5 alusel korraldatud vähempakkumise võitja ei ole 36 kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud korralduse vastuvõtmist tootmisseadme võrku ühendamiseks sõlminud liitumislepingut;
5) selline õigus tuleneb käesolevas seaduses või käesoleva paragrahvi lõike 10 alusel kehtestatud määruses sätestatud muust kehtetuks tunnistamise alusest.“;

20) paragrahvi 594 täiendatakse lõikega 121 järgmises sõnastuses:

„(121) Kui käesoleva seaduse § 594 lõike 52 punkti 5 alusel korraldatud vähempakkumise korral on tootja jätnud tähtajaks tasumata vähempakkumise läbiviijale käesoleva seaduse § 5910 lõike 8 alusel arvutatud võrdlushinna alusel tasumisele kuuluva rahalise makse, peatab vähempakkumise läbiviija tootjale toetuse maksmise kuni võlgnevuse kõrvaldamiseni ning tootja kaotab õiguse saada toetust selle perioodi eest, millal tootjal oli vähempakkumise läbiviija ees võlgnevus. Kui tootja ei kõrvalda võlgnevust vähempakkumise läbiviija määratud tähtaja jooksul, on Vabariigi Valitsusel õigus tunnistada käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud korraldus selle tootja suhtes kehtetuks.“;

21) paragrahvi 597 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:

„(31) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud krediidiasutuse, finantseerimisasutuse või kindlustusandja reiting peab olema vähemalt investeerimisjärgu krediidireiting. Krediidiasutus, finantseerimisasutus või kindlustusandja võib tugineda käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud garantii väljastamisel oma kontserni emaettevõtte krediidireitingule.

(32) Kui pakkuja võtab pakkumuse tagasi pärast pakkumise esitamise tähtpäeva, siis Tagatisraha ei tagastata pakkujale tagatisraha ja see läheb riigi omandisse ning käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 sätestatud tagatise puhul on vähempakkumise läbiviijal õigus nõuda garantiiandjalt väljamakse tegemist, kui pakkuja võtab pakkumuse tagasi pärast pakkumise esitamise tähtpäeva.“;

22) paragrahvi 597 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „võitjaks“ sõnadega „või pakkuja võttis pakkumuse tagasi enne pakkumise esitamise tähtpäeva“;

23) paragrahvi 597 lõikes 5 asendatakse sõnad „viie tööpäeva“ sõnadega „kolmekümne kalendripäeva“ ja täiendatakse pärast sõna „mahus“ tekstiosaga „ja teavitab aastase mahu täitumisest vähempakkumise läbiviijat“;

24) paragrahvi 598 lõike 4 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kui vähempakkumise läbiviija tuvastab riigiabi andmise reeglite rikkumise või vähempakkumise võitja tegevuses toetuse saamise nõuete rikkumise või käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele mittevastavuse, võib vähempakkumise läbiviija:“;

25) seadust täiendatakse §-dega 599 ja 5910 järgmises sõnastuses:

„§ 599 Maismaatuulepargi vähempakkumise lisatingimused

(1) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse käesoleva seaduse § 594 lõike 52 punkti 4 alusel korraldatud vähempakkumise korral.

(2) Vähempakkumise võitjale makstav toetus on riigiabi komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 42 tähenduses ning selle andmisel järgitakse samas määruses ja konkurentsiseaduse
§-s 342 sätestatut.

(3) Vähempakkumisele võib esitada pakkumuse sellise tootmisseadme kohta, mille projektiga seotud töid ei ole alustatud enne pakkumuse esitamist.

(4) Kui vähempakkumise tulemusel saavad õiguse toetusele kõik vähempakkumisel osalenud pakkujad, tuleb tõhusa konkurentsi taastamiseks kõrvaldada viimaseks jäänud pakkumus ja järgmise vähempakkumise tingimusi korrigeerida, näiteks sealhulgas vähendades toetatava elektrienergia maksimaalset kogust või toetuse ülemmäära.

§ 5910. Meretuulepargi vähempakkumise lisatingimused

(1) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse käesoleva seaduse § 594 lõike 52 punkti 5 alusel korraldatud vähempakkumise korral.

(2) Vähempakkumise võitjale makstav toetus on riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, mille andmine eeldab Euroopa Komisjonilt riigiabi andmise loa saamist. Riigiabi ei ole lubatud anda enne, kui Euroopa Komisjon on teinud või kui loetakse, et ta on teinud riigiabi teatise kohta lubava otsuse.

(3) Vähempakkumisele võib esitada pakkumuse sellise tootmisseadme kohta, mille projektiga seotud töid ei ole alustatud enne pakkumuse esitamist ning mille Eestisse ehitamise suhtes on pakkumuse esitamise hetkeks pädev asutus teinud hoonestusloa menetluse algatamise otsuse.

(4) Toetust makstakse kahepoolse hinnavahelepingu põhimõttel, mis tähendab, et tootjal võib olla õigus saada toetust, mille suurus kauplemisperioodil on võrdne tootja poolt pakkumuses esitatud hinna ja elektrienergia turuhinna vahega toodanguühiku kohta.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud elektrienergia turuhind on elektribörsi Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu kauplemisperioodi hind.

(6) Kui turuhind on madalam kui pakkumuses esitatud hind, kuid mitte negatiivne, tasutakse hinnavahe kuni toetuse ülemmäära ulatuses toetusena tootjale. Kui turuhind on kõrgem kui pakkumuses esitatud hind, tasub tootja hinnavahe vähempakkumise läbiviijale. Kui turuhind on negatiivne, siis tootjale toetust ei maksta.

(7) Toetust arvestatakse vähempakkumise võitnud tootmisseadmest käesoleva seaduse § 58 lõike 23 kohaselt võrku antud elektrienergia koguse eest ning bilansiplaanis kajastatud elektrienergia koguse eest, mis jäi võrku andmata, kuna süsteemihaldur aktiveeris tootmiskoguse vähendamise korralduse kuni käesoleva seaduse § 594 lõikes 11 nimetatud korralduses märgitud aastase toetusaluse elektrienergia koguse täitumiseni.

(8) Kauplemisperioodi hinnavahel põhinevad tasud arvestatakse käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel arvestatud hinnavahe ja lõike 7 alusel arvestatud toodangu korrutisena vastaval kauplemisperioodil. Rahaliste arvelduste aluseks olev arvestusperiood on kalendrikuu. Kalendrikuu iga kauplemisperioodi hinnavahel põhinevad tasud, hinnavahe ja toodangu korrutis vastaval tunnil summeeritakse igas kalendrikuus. Kalendrikuu eest kuulub tasumisele hinnavahedel põhinevate tasude nõuete ja kohustuste vahe. Tootjale makstav toetus või tootja tehtav rahaline makse vähempakkumise läbiviijale möödunud arvestusperioodi eest tuleb tasuda arvestusperioodile järgneva kalendrikuu 21. kuupäevaks.

(9) Toetuse ja rahaliste arvelduste aluseks olevaid andmeid kontrollib ja nende üle arvestust peab vähempakkumise läbiviija. Vähempakkumise läbiviijal on õigus nõuda tootjalt teavet ja andmeid, mis on vajalikud andmete kontrollimiseks ja arvestuse pidamiseks.

(10) Kui vähempakkumise tulemusel saavad õiguse toetusele kõik vähempakkumisel osalenud pakkujad, tuleb tõhusa konkurentsi taastamiseks kõrvaldada viimaseks jäänud pakkumus ja järgmise vähempakkumise tingimusi korrigeerida, näiteks sealhulgas vähendades toetatava elektrienergia maksimaalset kogust või toetuse ülemmäära.

(11) Käesoleva seaduse § 594 lõikes 11 nimetatud korralduses märgitud aastase toetatava elektrienergia koguse arvestus algab 1. oktoobrist ja lõpeb järgmise kalendriaasta 30. septembril. Toetatava elektrienergia koguse arvestusse kuulub üksnes elektrienergia, mille ulatuses on vähempakkumise läbiviija maksnud toetust.

(12) Vähempakkumise hindamisel võetakse arvesse:
1) pakkumuses esitatud hinda;
2) pakkuja kinnitust, millises mahus ta kohustub tagama elektrienergia salvestamisest või tarbimiskajast koosneva tasakaalustamisteenuse osutamist põhivõrguettevõtjale.

(13) Käesoleva paragrahvi lõike 12 punktis 2 nimetatud tasakaalustamisteenuse pakkumusena võetakse arvesse üksnes pakkumust, mille tasakaalustamisteenuse kogus kauplemisperioodi kohta on vähemalt 20 MW ja võimekus vähemalt 1 tund järjest tasakaalustamisteenust selles koguses osutada.

(14) Vähempakkumise lõpphindest moodustab kuni 95% käesoleva paragrahvi lõike 12 punktis 1 pakutud hind ja kuni 5% lõike 12 punktis 2 nimetatud tasakaalustamisteenuse osutamise maht.

(15) Käesoleva paragrahvi lõike 12 punktis 2 nimetatud tasakaalustamisteenuse osutamisel peavad olema täidetud järgmised nõuded:
1) tasakaalustamisteenuse osutamise aeg on vähemalt kümme aastat;
2) tasakaalustamisteenuse pakkumist tohib esmakordselt alustada hiljemalt vähempakkumise võitnud tootmisseadmega võrku antava elektritootmise alustamisest, kuid mitte varem kui üks aasta enne seda;
3) tasakaalustamisteenust tuleb pakkuda põhivõrguettevõtja tasakaalustamisvõimsuse hankesse käesoleva paragrahvi lõikes 13 nimetatud koguses vähemalt ühel kauplemisperioodil päevas ning vähemalt 315 päeva aastas.

(16) Tasakaalustamisteenuse osutamise andmeid kontrollib ja nende üle arvestust peab arvestust vähempakkumise läbiviija. Vähempakkumise läbiviijal on õigus nõuda tootjalt teavet ja lisaandmeid, mis on vajalikud nende andmete kontrollimiseks ja arvestuse pidamiseks.

(17) Vähempakkumise läbiviija alustab käesoleva paragrahvi lõike 15 punktis 3 nimetatud nõude täitmise kontrolli 12 kuud pärast vähempakkumise võitnud nõuetekohase tootmisseadmega võrku antava elektritootmise alustamisest. Kui pakkumuses esitatud tasakaalustamisteenuse mahtu on 12 kuu jooksul sagedusreservide võimsusturule pakutud vähem kui 315 päeva sagedusreservide võimsusturule, peatatakse toetuse maksed tootjale puuduse tuvastamisest arvates kuni ajani, mil tasakaalustamisteenust osutatakse 315 päeva 12 kuu jooksul. Tootja kaotab õiguse saada toetust selle perioodi eest, millal toetuse maksed olid käesoleva lõike esimese lause alusel peatatud.

(18) Vähempakkumise toodangu arvestamise, täpsema hindamise ja reastamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, lähtudes riigiabi andmist reguleerivatest õigusaktidest.“;

26) paragrahvi 871 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Krediidiasutus, finantseerimisasutus või kindlustusandja võib tugineda käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud garantii väljastamisel oma kontserni emaettevõtte krediidireitingule.“;

27) paragrahvi 108 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Käesoleva seaduse § 59 lõikes 2 nimetatud toetust makstakse tootmise alustamisest alates ja § 594 lg 52 punktides 1–3 nimetatud toetust vähempakkumise võitmisega seotud uue tootmisseadmega tootmise alustamisest alates 12 aasta jooksul.“;

28) paragrahvi 108 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:
„(13) Käesoleva seaduse § 594 lõike 52 punktis 4 nimetatud tootmisseadme korral makstakse vähemapakkumise tulemuse alusel toetust kuni 12 aastat ja sama lõike punktis 5 nimetatud tootmisseadme korral kuni 20 aastat tootmise alustamisest, arvestades käesoleva seaduse § 594 lõikes 111 sätestatud erisusega.“;

29) seadust täiendatakse §-ga 1094 järgmises sõnastuses:
„§ 1094. Maismaa- ja meretuulepargi toetuse andmise tähtaeg

Käesoleva seaduse § 594 lõikes 11 nimetatud korralduse andmise lõpptähtaeg sama paragrahvi lõike 52 punktis 4 nimetatud tootmisseadme korral on 2027. aasta 17. juuli ja punktis 5 nimetatud tootmisseadmete korral 2025. aasta 31. detsember.“;


30) paragrahvi 1113 täiendatakse lõikega 20 järgmises sõnastuses:

„(20) Käesoleva seaduse § 594 lõiget 111 rakendatakse pärast 2025. aasta 1. jaanuari sama paragrahvi lõike 5 alusel välja kuulutatud vähempakkumiste ja nende alusel tootjatele toetuse maksmise suhtes.“.

§ 2. Energiamajanduse korralduse seaduse muutmine

Energiamajanduse korralduse seaduse § 321 lõikes 1 asendatakse sõna „aastaks“ sõnaga „aastast“.


Riigikogu esimees

Tallinn, 2024

Algatab Vabariigi Valitsus.
Tallinn 2024.

19.08.2024

Elektrituruseaduse ja energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõukohase seadusega nähakse ette võimalus anda toetust maismaa- ja meretuuleparkidega toodetava elektri eest. Selleks lisatakse elektrituruseadusesse (edaspidi ELTS) alused, mis võimaldavad korraldada toetuse andmiseks vähempakkumisi, mis on suunatud maismaatuuleparkidele või meretuuleparkidele.

Toetuse andmise eesmärk on tagada, et alates 2030. aastast toodetakse Eestis aastas taastuvatest energiaallikatest elektrit vähemalt ulatuses, mis vastab Eestis aastas tarbitavale elektrikogusele. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja Eestisse rajada kuni 2030. aastani uusi maismaatuuleparke ning pärast 2030. aastat ka vähemalt üks meretuulepark. Kui maismaatuulepargid on vajalikud selleks, et eesmärki saavutada, siis meretuulepargid on vajalikud selleks, et eesmärki tulevikus hoida. Uute maismaa- ja meretuuleparkide lisandumine langetab elektrienergia hinda. See vähenemine kaalub prognooside kohaselt oluliselt üle tarbijate kulu taastuvenergia toetusele1.

Hoogustamaks uute maismaa- ja meretuuleparkide Eestisse rajamist on Vabariigi Valitsus (edaspidi valitsus) seadnud eesmärgiks korraldada uusi taastuvenergia vähempakkumisi2. Kavandatavate vähempakkumistega toetatakse Eestisse uute maismaatuuleparkide rajamist tootmismahus 4 TWh aastas (ca 1400 MW tootmisvõimsusega tuuleparke) ning meretuuleparke kuni 2 TWh mahus aastas (kuni 500 MW toetusalust meretuule tootmisvõimsust). 2 TWh on hinnanguline siseriiklikult tarbitava elektrienergia maht, mille vastu saab meretuulepargi rajamist toetada 2034. aastal. Toetuse abil hoogustatakse meretuuleparkide rajamist (hinnanguliselt 4 TWh tootmismahus, ca 1000 MW).

Sellises mahus uue toetusaluse taastuvelektri toodangu lisandumine ei tõsta prognooside kohaselt taastuvenergia tasu tarbijate jaoks kõrgemale kui 1,3 s/kWh (ilma käibemaksuta) ning muudab elektri turuhinda soodsamaks.

Maismaatuuleparkidele suunatud vähempakkumised on kavas välja kuulutada 2025. ja 2026. ja vajadusel 2027. aastal. Vähempakkumiste mahud konkreetselt aastal sõltuvad maismaatuule konkurentsiolukorrast. Vähempakkumistel edukaks osutunud tootjad peavad tootmist alustama hiljemalt 2029. aasta jooksul. Meretuuleparkide vähempakkumine on plaanitud välja kuulutada 2025. aasta esimeses pooles (eeldatav pakkumiste esitamise aeg 2025. aasta suvel ning tootmise alustamise aeg hiljemalt 2033. aasta lõpuks).

Meretuuleparkidele toetust makstakse kahepoolse hinnavahelepingu põhimõtte järgi. Selle kohaselt tekib tootjal õigus saada toetust, kui kauplemisperioodi elektri turuhind on madalam kui tootja vähempakkumisel pakutud hind (pakkumises esitatud hind). Kui kauplemisperioodi elektri turuhind on kõrgem kui tootja vähempakkumisel pakutud täitmishind, peab tootja tegema rahalise makse riigile. Seega võib toetusskeemi rakendamine tuua riigile teatud hetkedel ka otsest rahalist tulu.

Maismaatuuleparkidele makstakse toetust sarnaselt varasemalt rakendatud vähempakkumise skeemidele. Toetust makstakse 12 aastat tootmise alustamisest arvates. Meretuuleparkidele makstakse toetust 20 aastat tootmise alustamisest arvates. Maismaatuuleparkide puhul ei tohi väljamakstav toetus olla suurem kui 20 eurot ja meretuuleparkide puhul 65 eurot toodetud ja võrku antud megavatt-tunni eest.

Vähempakkumiste tulemusel tootjatele makstav toetus kvalifitseerub riigiabiks. Riigiabi andmise õiguslik alus on maismaatuuleparkide puhul grupierandi määruse3 artikkel 42. Grupierandi alusel on võimalik toetusskeemi rakendada Euroopa Komisjoni riigiabi loata. Meretuuleparkidele toetuse andmiseks tuleb Euroopa Komisjonilt saada riigiabi luba. Riigiabi loa taotlemine toimub paralleelselt käesoleva eelnõu menetlemisega ning eelnõu vastuvõtmine on kavandatud pärast komisjonilt riigiabi loa saamist.

Lisaks muudetakse energiamajanduse korralduse seadust (edaspidi EnkS) selliselt, et tagada suurem selgus selle osas, et ka pärast 2030. aastat peab taastuvenergia elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest moodustama 100 protsenti.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna taastuvenergia valdkonna juht Karlis Goldstein (5885 1117, [email protected]), meretuuleenergia nõunik Nikon Vidjajev (625 6455, [email protected]), energiaturgude valdkonnajuht Karin Maria Lehtmets ([email protected], 625 6322), energiaturgude ekspert Tauno Hilimon ([email protected], 625 6476) ja nõunik Regina Hermandi (625 6478, [email protected]).

Keeletoimetuse tegi Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre ([email protected]). Õigusekspertiisi tegi õigusosakonna nõunik
Anna-Liisa Kotsjuba (6258998, [email protected]).

Eelnõu väljatöötamisse kaasati advokaadibüroo Sorainen OÜ ja Elering ASi vastava valdkonna eksperte.

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga.

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Vähempakkumiste tulemusel antava toetuse puhul on tegemist riigiabiga, mistõttu on eelnõu koostamisel arvestatud asjakohaste Euroopa Liidu riigiabi õigusaktidega.

Eelnõu on seotud Eesti Reformierakonna, Erakonna Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusliidu uuendatud tegevuskavaga aastateks 2024–2027, mille eesmärk on puhas ja konkurentsivõimelise hinnaga energia. Selle eesmärgi täitmiseks jätkatakse maismaatuuleelektri vähempakkumistega ning korraldatakse meretuuleelektri ja juhitavate võimsuste vähempakkumised. Varustuskindluse tagamiseks luuakse tingimused uute juhitavate ja salvestusvõimsuste rajamiseks.

Eelnõukohase seadusega muudetakse seaduste järgmisi redaktsioone:
1) ELTS avaldamismärkega RT I, 04.07.2024, 7;
2) EnKS avaldamismärkega RT I, 04.07.2024, 4.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõukohase seaduse eesmärk on võimaldada korraldada maismaa- ja meretuuleparkidele suunatud toetuste vähempakkumisi, et soodustada uute tuuleparkide Eestisse rajamist ning aidata kaasa Eestis taastuvelektri tootmise riiklike eesmärkide täitmisele.

Eelnõu on vajalik selleks, et luua ELTSis õiguslikud alused maismaa- ja meretuuleparkidele suunatud toetuste vähempakkumiste korraldamiseks ning sätestada vastavate vähempakkumiste läbiviimise ning toetuse andmise tingimused ja menetlusreeglid.

Kehtiv seadus ei näe ette eraldi alust üksnes maismaatuuleparkidele või üksnes meretuuleparkidele suunatud vähempakkumiste korraldamiseks ega võimalda maksta toetust kahepoolse hinnavahelepingu põhimõtte alusel. Samuti on toetuse maksmise periood kehtivas seaduses piiratud 12 aastaga, kuid meretuuleparkide puhul on vajalik toetuse maksmise periood 20 aastat. Toetuste perioodide erinevus on põhjustatud meretuuleparkide suurematest kuludest, riskidest ja tehnoloogilistest väljakutsetest, mis vajavad pikemat ajavahemikku investeeringute tasuvuse tagamiseks.

Eelnõu näeb ette, et maismaa- ja meretuuleparkidele suunatud vähempakkumisi hakatakse korraldama ELTSi §-s 594 ettenähtud reeglite alusel. Selleks täiendatakse ELTSi § 594 lõiget  52 punktidega 4 ja 5, mis võimaldavad korraldada eraldi maismaatuuleparkidele (punkt 4) ja eraldi meretuuleparkidele (punkt 5) suunatud vähempakkumisi.

Kuivõrd maismaa- ja meretuuleparkidele suunatud vähempakkumised korraldatakse ELTSi § 594 alusel, kohalduvad maismaa- ja meretuuleparkide vähempakkumiste ja nende tulemuste alusel toetuse andmise ja maksmise suhtes ka muud ELTSi sätted, milles on viidatud §-le 594, v.a juhul, kui eelnõukohane seadus näeb ette teisiti.

Näiteks kohaldub maismaa- ja meretuuleparkidele toetuste maksmisele ELTSi § 591 lõige 1, milles sätestatud tingimused peavad olema täidetud toetuse saamiseks, ja § 591 lõige 2, milles sätestatud juhtudel ei ole tootjal õigus toetust saada. Näiteks ei ole õigust toetust saada elektrienergia eest, mis on toodetud negatiivse turuhinna kehtimise ajal (ELTSi § 591 lg 2 p 4).
Samuti kohaldub maismaa- ja meretuulepargi vähempakkumiste tulemusel toetuste maksmise suhtes ka ELTSi § 592, mis reguleerib toetuste rahastamist – st toetusi rahastavad samuti elektri lõpptarbijad ELTSi §-s 592 sätestatud korras. Vajaduse korral võib riik nimetatud toetuse rahastamisest tekkinud kulud vajalikus mahus hüvitada valitsuse reservist selleks eraldatavatest riigieelarve vahendistest.



3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, § 1 käsitleb ELTSi muutmist ja § 2 EnKSi muutmist.

Paragrahv 1 – ELTSi muutmine

Punktiga 1 täiendatakse § 58 lõigetega 22 ja 23, milles sätestatakse, et põhivõrguettevõtjal on õigus nõuda toetuse saajalt lisakauglugemisseadmete paigaldamist liitumispunktist tootja poolele, et tagada toetuse maksmise täpne arvestus ning pidada arvet toetuse saamise õiguse üle. Muudatus on vajalik selleks, et ei tekiks üle- ega alakompenseerimist toetuse maksmisel. Lõikes 23 sätestatakse, et elektrienergia kogus, mille eest makstakse §-s 594 nimetatud toetust, määratakse kindlaks kauglugemisseadmega ning selleks loetakse tootja tootmisseadme kõikides liitumispunktides kokku kauplemisperioodi jooksul tegevusloa alusel tegutseva võrguettevõtja võrku antud saldeeritud toodang. Eesmärk on tagada toetuse maksmine üksnes otse turule müüdud ehk tegevusloa alusel tegutseva võrguettevõtja võrku antud elektrienergia pealt. Nii Euroopa Komisjoni suuniste „Kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suunised alates aastast 2022“ 4 punkti 123 kui ka „Riigiabimeetmete ajutine kriisi- ja üleminekuraamistik majanduse toetamiseks pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale“5 punkti 78i kohaselt peab abi eesmärk olema hoida ära turgude tõhusa toimimise põhjendamatut moonutamist ning eelkõige säilitada tõhusad tegevusstiimulid ja hinnasignaalid. Muu hulgas peaksid abisaajad olema avatud hinnakõikumistele ja tururiskidele, seega on eelduseks toodetud elektri turul müümise nõue. Põhimõte, et abisaajad müüvad oma elektrit otse turul, on reguleeritud ka grupierandi määruse artikli 42 lõigetes 5 ja 6.

Punktiga 2 muudetakse § 584 lõike 1 punkti 2 selliselt, et taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise kavandamisel lähtutakse sellest, et taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia seotakse võimalikult suures ulatuses elektrituruga ning tagatakse, et taastuvenergia tootjad reageerivad turusignaalidele. Ei lähtuta sellest, et taastuvenergia tootjad peaksid teenima turul võimalikult suurt tulu. Seega tunnistatakse nõue, et tootjad teenivad turul võimalikult suurt tulu, kehtetuks.

Punktiga 3 muudetakse § 59 pealkirja, sest kehtivas seaduses on paragrahvi pealkiri „Toetus“, kuid kogu paragrahvi sisu arvesse võttes peab pealkiri lugejale selgelt arusaadav olema. Paragrahvi 59 pealkiri on eelnõu kohaselt „Tootjale makstav fikseeritud määraga toetus“. Muudatus on täpsustava iseloomuga.

Punktiga 4 täiendatakse ELTSi § 591 lõiget 2 punktidega 9 ja 10. Lõige 2 sätestab alused, mille esinemise korral ei maksta tootjale toetust. Lõikesse lisataks kaks toetuse andmata jätmise alust.
Punkti 9 kohaselt ei saa tootja toetust, kui tootja suhtes kohaldatakse Euroopa Liidus kehtestatud sanktsioone. Selle nõude alus on komisjoni suunised „Riigiabimeetmete ajutine kriisi- ja üleminekuraamistik majanduse toetamiseks pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale“ ning selle punkt 526: ettevõtted, mis on selliste isikute, üksuste või organite omanduses või kontrolli all, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu sanktsioone, või ettevõtjad, kes tegutsevad tööstusharudes, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu sanktsioone, niivõrd kuivõrd abi kahjustaks nende sanktsioonide eesmärke.
Punkt 10 lisatakse, et tootja ei saaks toetust, kui tootja on krediidi- või muu finantsasutus, millele on viidatud komisjoni suuniste „Riigiabimeetmete ajutine kriisi- ja üleminekuraamistik majanduse toetamiseks pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale“ punktides 48–497.

Punktiga 5 muudetakse ELTSi § 592 lõiget 1.
Lõikesse 1 lisatakse, et taastuvenergia tasust rahastatakse elektrituruseaduse alusel makstavate taastuvenergia toetuste arvestuse, vähempakkumiste korraldamise, vaidlustega seotud ning taastuvenergia toetuste infosüsteemi haldamise põhjendatud kulud. Tegemist on tehnilise täpsustusega, kuna toetuste haldamine on kompleksne tegevus, mis sisaldab nii digilahenduste ülalpidamist ja arendamist kui ka võimalike vaidluste ja vaidlustuste lahendamist. Lisaks täpsustatakse, et meretuuleparkide puhul vähempakkumise läbiviijale tehtavaid rahalisi makseid kasutatakse esimeses lauses nimetatud kulu katmiseks. See tähendab, et kui elektrihinnad ületavad kuu arvestuses pakkumise hinda, siis tekivad tootjal kahepoolse hinnavahelepingu tingimuste kohaselt vähempakkumise läbiviija ees rahalised kohustused. Selle olukorra realiseerumisel on tarbijale positiivne mõju, kuna selle võrra tuleb tarbijatelt toetuse haldamise kulusid taastuvenergia tasu näol vähem koguda. Mõju avalduks § 592 lg 2 alusel taastuvenergia tasu arvutamisel üldreeglina järgmisel aastal, põhjendatud juhul jooksva kalendriaasta jooksul.

Punktiga 6 täiendatakse § 592 lõiget 2 ja lisatakse, et põhivõrguettevõtja koostab ja avaldab oma veebilehel iga aasta 1. detsembriks hinnangu selle kohta, kui suur on taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia ning tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia järgmise kalendriaasta toetuste rahastamise kulu ka §-s 596 nimetatud alla 1 MW elektrilise võimsusega taastuvast energiaallikast kasutava tootmisseadme vähempakkumiste korral. Kehtivast lõikest 2 oli § 596 välja jäänud, kuid hinnangu koostamisel tuleb arvesse võtta ka alla 1 MW elektrilise võimsusega taastuvat elektrienergiat kasutava tootmisseadme puhul makstav toetus. Tegemist on muudatusega, mis tagab õigusselguse, sest ka praegu võtab põhivõrguettevõtja hinnangu koostamisel arvesse kõiki väljamakstavaid toetusi.

Punktiga 7 täiendatakse § 592 lõikega 21, milles sätestatakse, et toetuste väljamaksed kaetakse taastuvenergia tasust, mille suuruse arvutab ja mida kogub põhivõrguettevõtja tarbijatelt. Põhivõrguettevõtjal on õigus tasu suurust vajaduse järgi korrigeerida. Vajaduse korral võib riik nimetatud toetuse rahastamisest tekkinud kulud vajalikus mahus hüvitada valitsuse reservist selleks eraldatavatest riigieelarve vahendistest. See osutub vajalikuks ainult sellisel juhul, kui taastuvenergia tasu suurus toetuste väljamaksmiseks ei ole piisav ka pärast tasu korrigeerimist. Kõnealune nõue on seotud komisjonilt meretuule vähempakkumisele riigiabi loa saamisega. Nimelt peab komisjoni hinnangul olema meede vajaduse korral rahastatav riigieelarvest, et välistada meetmes teistes liikmesriikides asuvate tootmisseadmete osalemine. Toetuste maht kavandatakse katta elektritarbijatelt kogutava taastuvenergia tasu arvelt. Tulevikus Eestis elektritarbimine prognooside kohaselt kasvab. Et kulude kasvu piirata, on eelnõus sätestatud toetuse maksimaalne määr, millest suuremaid toetusi maksta ei või. Valitsuse korraldusega määratakse nii maismaa- kui ka meretuuleparkide toetuse maksimaalne summa võrku antava taastuvelektri eest, kuid see ei tohi ületada maismaal 20 eurot ja meretuuleparkide puhul 65 eurot megavatt-tunni eest.

Meretuuleparkide toetamise hind on kõrgem (65 eurot megavatt-tunni eest) võrreldes maismaatuuleparkidega (20 eurot megavatt-tunni eest), kuna meretuuleparkide rajamine ja hooldus on märkimisväärselt kallim ja keerukam. Meretuulepargid nõuavad suuremaid investeeringuid ja tegevuskulu on samuti suurem ning nende elektrivõrguga ühendamine on keerulisem. Lisaks on meretuuleparkide arendamine suuremate riskide ja ebakindlusega, mis õigustab suuremat toetust investoritele projektide majandusliku teostatavuse tagamiseks.

Punktiga 8 jäetakse § 594 lõikest 1 pärast sõna „taastuvelektrienergia“ välja sõna „osatähtsuse“. Tegemist keelelise parandusega, mis ei muuda kehtiva paragrahvi põhimõtteid.

Punktiga 9 tunnistatakse kehtetuks § 594 lõige 41, milles on sätestatud, et valdkonna eest vastutav minister teeb hiljemalt 2023. aasta 1. oktoobriks valitsusele ettepaneku korraldada vähempakkumine meretuuleenergia tootmisvõimsuse turule toomiseks riigi taastuvenergia eesmärgi saavutamiseks, sest ELTSi muudatusega kehtestatakse vähempakkumise alused ka meretuulest taastuvelektri tootmise puhuks.

Punktiga 10 muudetakse ELTSi § 594 lõiget 5. Muudetakse seni kehtinud põhimõtet, et vähempakkumise võitja valiku aluseks on üksnes pakutav hind/küsitav toetuse suurus. Eelnõu järgi võib meretuuleparkide rajamiseks korraldatavatel vähempakkumistel võitja valimisel võtta arvesse ka mitterahalisi kriteeriume. Seetõttu jäetakse ELTSi § 594 lõikest 5 välja sõnad „ja põhimõte, mille kohaselt korraldatakse vähempakkumine kõige soodsama tootja leidmiseks“, kuna lisaks maksumusele tuleb meretuuleparkide puhul arvesse võtta ka mitterahalisi kriteeriume.

Punktiga 11 täiendatakse ELTSi § 594 lõike 51 punkti 2 selliselt, et valitsus peab vähempakkumise korraldamist volitades kindlaks määrama ka tootmise tehnoloogia, kui vähempakkumine on piiratud ja suunatud konkreetsele tootmistehnoloogiale (maismaa- või meretuuleparkidele). Kui vähempakkumine korraldatakse tehnoloogianeutraalselt, märgitakse korralduses, et vähempakkumine on avatud igale tehnoloogiale. Kehtiva sõnastuse järgi peab valitsus kindlaks määrama elektrienergia liigi ja maksimaalse koguse kalendriaasta kohta. Selguse huvides on punkti lisatud ka võimalus piiritleda, millised tehnoloogiad saavad vähempakkumisel osaleda. Täiendus on seotud eesmärgiga näha ELTSis ette eraldi õiguslik alus ja võimalus vajaduse korral korraldada konkreetsele elektri tootmise tehnoloogiale (nt maismaa- või meretuuleparkidele) suunatud vähempakkumisi. Analüüs ja põhjendused selle kohta, mis tingivad vajaduse ja õigustavad konkreetse taastuvenergia allika liigile ja tootmise tehnoloogiale suunatud vähempakkumise korraldamist, peavad sisalduma valitsuse korralduses, millega valitsus volitab valdkonna eest vastutavat ministrit vähempakkumist korraldama. Valitsuse korraldus peab sisaldama ka analüüsi ja põhjendusi, mis on riigiabi õigusaktide kohaselt nõutud selleks, et korraldada konkreetsele tehnoloogiale suunatud vähempakkumine ning kalduda kõrvale tehnoloogianeutraalsuse põhimõttest.

Punktiga 12 täiendatakse § 594 lõiget 51 punktidega 6 ja 7. Kehtiva sõnastuse kohaselt määrab valitsus ainult toetuse ülemmäära. Punktis 6 sätestatakse, et valitsuse korraldusega määratakse sama paragrahvi lõike 52 punkti 4 alusel korraldatava maismaatuuleparkide vähempakkumise korral toetuse ja Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia kauplemisperioodi börsihinna summa, milleni võib maksta toetust. Punktis 7 sätestatakse, et Vabariigi Valitsuse korraldusega määratakse sama paragrahvi lõike 52 punkti 5 alusel korraldatava meretuulepargi vähempakkumise korral tasakaalustamisteenuse hankimise, milleks on pakkumisega kaasnev elektrienergia salvestamisest või tarbimiskajast koosneva tasakaalustamisteenuse pakkumine.“;

Punktiga 13 täiendatakse § 594 lõike 52 juhtlauset sissejuhatavat lauseosa selliselt, et lisaks sõltuvalt elektrisüsteemi vajadusele tugineva vähempakkumise korraldamisele on vähempakkumise korraldamise aluseks ka EnKSi § 321 lõike 1 nõue, et aastast 2030 peab elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest moodustama taastuvenergia vähemalt 100 protsenti. Kehtivas EnKSis on nõude täitmise tähtajaks 2030. Muudatuse järgi peab aastast 2030 vähemalt 100 protsendi nõue olema alati täidetud (vt seletuskirja § 2 selgitust).

Punktiga 14 muudetakse § 594 lõiget 52. Sätte loetellu lisatakse punktid 4 ja 5, mille alusel on lubatud korraldada eraldi vähempakkumine, mis on suunatud kas üksnes uutele maismaatuuleparkidele (punkt 4) või üksnes uutele meretuuleparkidele (punkt 5). Seletuskirjas on lihtsustamise huvides räägitud maismaa- ja meretuuleparkidest. Samas lähtuvad ELTSi sätted ja halduspraktika toetuste andmise ja maksmise kontekstis tootmisseadme mõistest ning toetusi antakse ja makstakse tootmisseadme põhjal. Eelnõu ei muuda seda põhimõtet. Seetõttu on ka ELTSi § 594 lõike 52 punktides 4 ja 5 kasutatud tootmisseadme mõistet. Täiendus on seotud eesmärgiga näha ELTSis ette eraldi alus ja võimalus korraldada üksnes maismaa- või üksnes meretuuleparkidele suunatud vähempakkumisi.

Lisaks täpsustakse lõike sissejuhatavat lauset selliselt, et konkreetsele tehnoloogiale (nt maismaa- või meretuuleparkidele) suunatud vähempakkumise võib korraldada ka juhul, kui see on vajalik sama paragrahvi lõikes 1 viidatud taastuvelektrienergia osatähtsuse eesmärgi saavutamiseks. Seega ei ole konkreetsele tehnoloogiale suunatud vähempakkumise korraldamise eelduseks üksnes elektrisüsteemi vajadus, vaid võib olla ka riigi taastuvelektri tootmise eesmärkide saavutamise vajadus ja sellega seotud kaalutlused.

Punktiga 15 täiendatakse § 594 lõiget 54 punktidega 4 ja 5 selliselt, et valitsuse määratud pakkumise tagatise suuruse ja tasumise tingimuste kohaselt ei ületa toetus toodetud elektrienergia megavatt-tunni eest § 522 lõikes 4 sätestatud maismaatuuleparkide puhul 20 eurot megavatt-tunni kohta ja meretuuleparkide puhul 65 eurot megavatt-tunni kohta maksimaalsest hüvitatavast hinnavahest ühe kauplemisperioodi kahepoolse hinnapakkumise korral. Valitsuse korraldusega määratav toetuse ülemmäär ei tohi nimetatud suurusi ületada, kuid võib olla sellest madalam.

Punktiga 16 muudetakse § 594 lõike 10 teist lauset, § 595 lõiget 4 ja 596 lõiget 5 selliselt, et valitsus peab vähempakkumiste tingimuste ja korra kehtestamisel lähtuma riigiabi andmist reguleerivatest õigusaktidest. Kehtiva sätte kohaselt on valitsusel vähempakkumise tingimuste ja korra kehtestamisel kohustus lähtuda ELTSi § 59 lõikes 21 nimetatud komisjoni riigiabi suunistest (keskkonna- ja energiaalase riigiabi suunised). Viidatud suuniseid rakendas komisjon perioodi 2014–2020 keskkonna- ja energiaalaste abimeetmete ühisturuga kokkusobivuse hindamiseks ning praeguseks on need asendatud uute suunistega („Kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suunised alates aastast 2022“). Lisaks võib taastuvenergia tootmise toetamiseks komisjonilt riigiabi loa saamine olla võimalik ka komisjoni muude suuniste alusel (näiteks „Riigiabimeetmete ajutine kriisi- ja üleminekuraamistik majanduse toetamiseks pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale“, edaspidi TCTF). Teatud tingimustel on võimalik taastuvenergia tootmise toetamiseks anda riigiabi ka ilma riigiabi loata (nt grupierandi8 määruse alusel selles ettenähtud tingimustel). Ka eelnõu kohaselt on kavandatud uutele maismaatuuleparkidele suunatud riigiabi anda grupierandi alusel, milleks pole komisjonilt riigiabi eraldiseisva loa saamine nõutud. Seetõttu pole otstarbekas ega vajalik ELTSis viidata komisjoni konkreetsetele suunistele ega riigiabi loale.

Sel põhjusel on eespool märgitud ELTSi paragrahvide sõnastus muudetud üldisemaks ning sätestatud, et valitsus peab vähempakkumise tingimuste ja korra kehtestamisel lähtuma riigiabi andmist reguleerivatest õigusaktidest (shgrupierandi määrusest). Muudatus ei muuda põhimõtet ja kohustust taotleda riigiabi andmiseks komisjonilt riigiabi luba, kui see on riigiabi andmiseks nõutud. Kõnealune kohustus on sätestatud nii Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikes 3 kui ka KonkSi § 301 lõikes 21. Samas peab riigile jääma vabadus otsustada, milliste komisjoni riigiabi suuniste alusel on riigil kõige otstarbekam konkreetse abimeetme rakendamiseks komisjonilt riigiabi luba taotleda.

Punktiga 17 muudetakse 594 lõiget 11. Kehtiva seaduse kohaselt makstakse vähempakkumise võitjale toetust 12 aastat tootmise alustamisest arvates. Eelnõu kohaselt peaks meretuuleparkide puhul olema toetusperioodi maksimaalne pikkus 20 aastat. Seetõttu on ELTSi § 594 lõikesse 11 lisatud meretuuleparkide suhtes kohalduv erisus, mis võimaldab meretuuleparkidele toetust maksta kuni 20 aastat. Toetusperioodi pikkuse erireegel sätestatakse seadusesse lisatavas § 594 lõikes 111.

Meretuuleparkide riigipoolset toetust on mõistlik pakkuda 20 aastat mitmel põhjusel. Suure esialgse investeeringu tõttu (vt ptk „Mõjuanalüüs“) vajavad investorid pikemat perioodi, et oma kulutused tasa teenida ja mõistlik tootlus saavutada. Pikem toetusperiood tagab finantsstabiilsuse, vähendades investeerimisriske ja soodustades sektori investeeringuid. Pikem toetusperiood võimaldab tehnoloogia küpsemist ja tõhusamate ning kuluefektiivsemate lahenduste väljatöötamist. 20 aasta pikkune toetusperiood näitab tugevat valitsuse pühendumust, suurendades turu kindlustunnet ja meelitades pikaajalisi investeeringuid. Pikem toetusperiood aitab tagada, et taastuvenergia eesmärgid ja keskkonnaeesmärgid saavutatakse usaldusväärsemalt ja püsivamalt. Lisaks võib pikem toetusperiood tuua kaasa suuremaid majanduslikke hüvesid, nt töökohtade loomine ja seotud tööstusharude areng pikema aja jooksul.

Punktiga 18 täiendatakse § 594 lõigetega 111–113. Lõikes 111 sätestatakse toetuse maksmise tähtaja uus oluline põhimõte. Kui tootja ei alusta tootmist vähempakkumise teates sätestatud tootmise alustamise tähtpäevaks, hakkab toetuse maksmise tähtaeg kulgema vähempakkumise teates märgitud tootmise alustamise tähtpäevast. See tähendab, et nii 20-aastane (meretuuleparkide korral) kui ka 12-aastane (muude tootmisseadmete korral) toetuse maksmise tähtaeg hakkab kulgema vähempakkumise teates sätestatud tootmise alustamise tähtpäeval juhul, kui tootmisseade ei ole selleks hetkeks tootmist alustanud.

Erandina on võimalik, et vähempakkumise võitjale antakse tootmisega alustamiseks pikem tähtaeg, nt ELTSi § 598 lõike 4 punkti 1 alusel, kuid see ei muuda vähempakkumise teates märgitud tootmise alustamise tähtpäeva, millega on seotud toetusperioodi hiliseim algus. Näiteks kui tootja ületab vähempakkumise teates märgitud tootmise alustamise tähtpäeva ühe aasta võrra, on riigil kohustus toetust maksta ning tootjal õigus toetust saada üksnes kuni 19 aastat (meretuuleparkide korral) või kuni 11 aastat (muude tootmisseadmete korral).

Muudatuse eesmärk on tagada, et tootjad alustaksid tootmist ettenähtud ajal, väldiks teadlikult tootmise alustamisega venitamist ja selle võrra toetusperioodi hilisemaks nihutamist. Samuti on muudatuse eesmärk tagada riigile taastuvenergia toetuste rahastamise kohustuse ajaperioodi ettenähtavus ning välistada riigi kohustus maksta toetust (ning elektritarbijate kohustus neid toetusi rahastada) 12 või 20 aastat sõltumata sellest, millal vastav tootmisseade tootmist alustab ning kui kaua on tootja tootmise alustamisega hilinenud.

Muudatus ei mõjuta olukorda, kus tootja alustab tootmist enne tootmise alustamise tähtpäeva. Sellisel juhul hakkab toetuse maksmise periood kulgema tootmise alustamise hetkest (päev, millal nõuetekohane tootmisseade esimest korda annab elektrienergiat võrku või otseliini – ELTSi § 108 lg 3) ja toetuse periood on siis kas 12 või 20 aastat.

Lõikes 112 nähakse ette, et kui tootja toodab pärast sama paragrahvi lõikes 11 nimetatud korralduses märgitud tootmise alustamise tähtpäeva ülekandevõrku elektrienergiat 12 kuu jooksul vähem kui 60% korralduses märgitud aastasest mahust, siis maksed tootjale peatatakse puuduse tuvastamisest arvates, kuni tootmisseade on jooksva 12 kuu jooksul tootnud ülekandevõrku vähemalt 60% korralduses märgitud aastasest mahust.

Näiteks kui tootmine toimub märtsikuust kuni järgmise aasta veebruarikuuni ja tootja saab selle eest igakuist toetust ja siis selgub, et 12 kuu tootmise maht on alla 60%, siis toetuse maksed tootjale peatatakse. Maksed peatatakse, kuni saavutatakse vähemalt 60% tase jooksva 12 kuu kohta, st maksed taastatakse edasiulatuvalt alates sellest kalendrikuust, mil vähempakkumise võitjaks tunnistatud tootja on eelneva 12-kuulise perioodi vältel andnud tegevusloa alusel tegutseva võrguettevõtja võrku vähemalt 60% korralduses märgitud aastasest mahust. Makse peatamisest kuni vajaliku tootmismahu saavutamiseni toetust ei maksta ning selle perioodi eest ei maksta toetust ka tagantjärele pärast nõutava toodangu mahu saavutamist. Tootjale kahepoolse hinnavahelepingu puhul toetuse maksed peatatakse, kuid tootjale jääb maksekohustus seadusesse lisatava § 5910 järgi, millega sätestatakse meretuulepargi vähempakkumise lisatingimused ja sätestatakse, et kui turuhind on kõrgem kui pakkumises esitatud hind, tasub tootja hinnavahe vähempakkumise läbiviijale. Kui turuhind on negatiivne, siis tootjale toetust ei maksta.

Lisatud lõikes 113 täpsustatakse, millal loetakse tootmine alustatuks, kui vähempakkumise võitja pakutud toodetava elektri kogust toodetakse mitme tootmisseadmega. Kui võitja pakkumuses sisaldus enam kui üks tootmisseade, loetakse tootmise alustamise ajaks päev, mil kõik samas pakkumuses osalenud nõuetekohased tootmisseadmed on alustanud tootmist ELTSi § 108 lõike 3 mõistes. Alternatiivselt – kui võitjaks tunnistatud pakkuja seda taotleb – võib tootmise alustamise ajaks lugeda päeva, millal osa pakkumuses osalenud nõuetekohaseid tootmisseadmeid on alustanud tootmist sama sätte mõistes.

Muudatuse eesmärk on luua õigusselgus küsimuses, millal toimub tootmise alustamine, kui mitme tootmisseadmega tootmiseks esitatakse üks pakkumus. Tootmisseadmete paljususe korral tuleb täpsustada toetusperioodi algus. Mitme tootmisseadmega pakkumuse tootmiskohustus on kõigi tootmisseadmete kohta ning ühtlasi on toetuse kehtivusaeg ELTSi § 108 alusel sama. Eelduslikult suudab võitja täita tootmiskohustuse (pakutud koguse), kui kõik pakkumuses osalenud nõuetekohased tootmisseadmed on alustanud tootmist viidatud lõike 3 mõistes. Samuti on valitsuse 07.11.2019 määruse nr 86 „Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil energia tootmiseks korraldatava vähempakkumise tingimused ja kord“ (edaspidi vähempakkumiste määrus) § 12 lõikes 6 sätestatud, et kõik vähempakkumise tingimused peavad olema täidetud kõigi pakkumuses esitatud tootmisseadmete puhul. See tähendab ka nõuetekohast tootmise alustamist. Kui võitja soovib tootmiskohustuse täita vähemate tootmisseadmetega, kui pakkumuses esitati, tuleb pakkujal esitada taotlus toetuse maksjale, et arvestada tootmise alustamise ajana päeva, millal osa pakkumuses osalenud nõuetekohaseid tootmisseadmeid on alustanud tootmist ELTSi § 108 lõike 3 mõistes.

Punktiga 19 muudetakse § 594 lõiget 12. Säte reguleerib aluseid, millal valitsus võib kehtetuks tunnistada korralduse, millega otsustati vähempakkumisel edukaks osutunud tootjale toetuse maksmine.
Parema selguse tagamiseks sätestatakse kehtetuks tunnistamise alused eraldi punktidena. Valitsusel on õigus korraldus kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt ühes punktis ettenähtud alus korralduse kehtetuks tunnistamiseks.

Sätte sissejuhatavasse lausesse lisatakse täpsustus, et valitsusel on õigus korraldus kehtetuks tunnistada kas täies mahus või osaliselt (vastavas osas). Praktikas võib vähempakkumisel edukaks osutuda mitu tootjat. Sellisel juhul teeb valitsus nende kõigi suhtes toetuse andmise otsuse ühe ja sama korraldusega. Kui toetuse andmise tingimusi rikub ning kehtetuks tunnistamise alus esineb üksnes ühe või mõne tootja suhtes, peab valitsusel olema võimalik korraldus kehtetuks tunnistada üksnes tingimusi rikkuva tootja suhtes, ilma et see mõjutaks ülejäänud nõuetekohaste tootjate õigusi toetusele.

Loetelu punktis 1 täpsustatakse, et valitsus võib korralduse kehtetuks tunnistada ka siis, kui vähempakkumise võitja ei täida ELTSis või vähempakkumiste määruses sätestatud tingimusi või kohustusi.

Loetelu punktis 2 täpsustatakse, et selles punktis kehtestatud nõuded kohalduvad üksnes ELTSi § 594 lõike 52 punkti 1, 2 või 3 alusel korraldatud ehk muude kui uutele maismaa- ja meretuuleparkidele suunatud vähempakkumiste korral.

Loetellu lisatakse punkt 3, mille kohaselt peab ELTSi § 594 lõike 52 punkti 4 alusel korraldatud ehk maismaatuuleparkidele suunatud vähempakkumise võitja sõlmima kuue kuu jooksul ELTSi § 594 lõikes 11 nimetatud valitsuse korralduse vastuvõtmisest arvates võrguettevõtjaga liitumislepingu vastava tootmisseadme võrku ühendamiseks. Kui tootja ei ole liitumislepingut kuue kuu jooksul võrguettevõtjaga sõlminud, on valitsusel õigus tootja suhtes toetuse andmise korraldus kehtetuks tunnistada. Sätte eesmärk on tagada, et vähempakkumisel edukaks osutunud tootja viiks tootmisseadme rajamise lõpuni vähempakkumise teates märgitud tootmise alustamise tähtpäevaks.

Punktis 4 sätestatakse, et valitsusel on õigus korraldus osaliselt ja täies mahus kehtetuks tunnistada, kui vähemapakkumises osalevad meretuuleparkide vähempakkumise võitjad ei ole 36 kuu jooksul pärast § 594 lõikes 11 nimetatud korralduse vastuvõtmist tootmisseadme võrku ühendamiseks sõlminud liitumislepingut.

Loetellu lisatakse punkt 5, mille kohaselt on valitsusel õigus korraldus kehtetuks tunnistada ka muul ELTSis või vähempakkumise määruses sätestatud alusel, mis annab valitsusele õiguse korraldus kehtetuks tunnistada. Näiteks on muu kehtetuks tunnistamise alus sätestatud vähempakkumise määruse § 28 lõikes 2 ning aluse kehtetuks tunnistamiseks annab ka eelnõuga ELTSi lisatava § 594 lõige 121.

Punktiga 20 täiendatakse § 594 lõikega 121 ja selles sätestatakse, et kui sama paragrahvi lõike 52 punkti 5 alusel korraldatud vähempakkumise korral on tootja jätnud tähtajaks tasumata vähempakkumise läbiviijale § 5910 lõike 6 teise lause ja lõike 8 alusel arvutatud võrdlushinna alusel tasumisele kuuluva rahalise makse, peatab vähempakkumise läbiviija tootjale võlgnevuse tõttu toetuse maksmise kuni võlgnevuse kõrvaldamiseni ning tootja kaotab õiguse saada toetust selle perioodi eest, millal tal oli võlgnevus. Samal perioodil, mil tootjal on vähempakkumise läbiviija ees võlgnevus, peatatakse toetuse maksed tootjale, kuid jätkub kahepoolsest hinnavahelepingust tootjale tulenev kohustus tasuda hinnavahe vähempakkumise läbiviijale, kui turuhind on kõrgem kui pakkumises esitatud hind vastavalt eelnõuga lisatava § 5910 lõikele 6. Kui tootja ei kõrvalda võlgnevust vähempakkumise läbiviija määratud tähtaja jooksul, on valitsusel õigus tunnistada § 594 lõikes 11 nimetatud korraldus vastava tootja suhtes kehtetuks. Paragrahvi § 594 lõige 121 puudutab ja kohaldub üksnes § 594 lõike 52 punkti 5 (meretuuleparkidele suunatud vähempakkumine) korraldatud vähempakkumise korral. Meretuuleparkide vähempakkumiste puhul makstakse toetust kahepoolse hinnavahelepingu põhimõttel. Selle kohaselt tekib tootjal õigus saada toetust, kui kauplemisperioodi elektri turuhind on madalam, kui on tootja vähempakkumisel pakutud täitmishind. Kui kauplemisperioodi elektri turuhind on kõrgem kui vähempakkumisel tootja pakutud täitmishind, peab tootja tegema rahalise makse hinnavahe ulatuses riigile. Seega võib tekkida olukord, kus tootjal on kohustus riigile maksta raha.

Seda arvestades peab seadus ette nägema ka tagajärjed juhuks, kui tootja ei täida riigile raha maksmise kohustust tähtaegselt ning tootjal tekib riigi ees võlgnevus. Lisatud sätte kohaselt on tagajärgi kaks.

Esiteks, kui tootjal on riigi ees võlgnevus, peatab vähempakkumise läbiviija tootjale toetuse maksmise, kuni tootja on võlgnevuse riigile tasunud. Seejuures kaotab tootja õiguse saada võlgnevuse perioodi eest toetust – st tootjal ei teki pärast võlgnevuse kõrvaldamist õigust nõuda riigilt tagasiulatuvalt toetust ning riigil ei ole kohustust tootjale võlgnevuse esinemise perioodi eest toetust maksta.

Teiseks, vähempakkumise läbiviija pikendab tootjale võlgnevuse kõrvaldamiseks tähtaega. Kui tootja ei kõrvalda võlgnevust vähempakkumise läbiviija määratud tähtaja jooksul, on valitsusel õigus tunnistada ELTSi § 594 lõikes 11 nimetatud korraldus tootja suhtes kehtetuks. Sellisel juhul kaotab tootja õiguse toetuse saamiseks lõplikult.

Punktiga 21 täiendatakse ELTSi § 597 lõigetega 31 ja 32
Lõige 31 täpsustab, milline reiting peab olema garantii andjal, kui vähempakkumisel osaleja soovib tagatisena kasutada garantiid. Sellisel juhul peab vastava krediidiasutuse, finantseerimisasutuse või kindlustusandja reiting olema vähemalt investeerimisjärgu krediidireiting.

Lõige 32 reguleerib küsimust, mis saab pakkuja esitatud tagatisest juhul, kui pakkuja võtab oma pakkumuse tagasi pärast pakkumuse esitamise tähtpäeva. Eelnõu kohaselt ei tagastata sellisel juhul pakkujale tagatist. Kui tagatisena on kasutatud tagatisraha, läheb tagatisraha riigi omandisse. Kui tagatisena on kasutatud garantiid, on vähempakkumise läbiviijal õigus nõuda garantiiandjalt väljamakse tegemist.

Punktiga 22 muudetakse § 597 lõiget 4. Vähempakkumise määruse § 16 kohaselt võib pakkuja pakkumise tagasi võtta enne pakkumise esitamise tähtpäeva. Kehtivas ELTSis ei ole reguleeritud, millal peab vähempakkumise läbiviija sellisel juhul pakkujale tagatise tagastama. Seetõttu täpsustatakse, et kui pakkuja võttis pakkumuse tagasi enne pakkumise esitamise tähtpäeva, tagastab vähempakkumise läbiviija tagatise pakkujale viie tööpäeva jooksul pärast valitsuse korralduse (ELTSi § 594 lg 11 või § 595 lg 5) jõustumist.

Punktiga 23 muudetakse § 597 lõiget 5. Kehtiva seaduse kohaselt peab vähempakkumise läbiviija vähempakkumise võitja suhtes tagatisraha tagastama või garantiist tulenevatest õigustest loobumisest teavitama viie tööpäeva jooksul sellest hetkest, kui võitja on tootnud elektrit ettenähtud aastases koguses. Viie tööpäeva pikkune tähtaeg võib osutuda liiga lühikeseks. Seetõttu pikendatakse seda tähtaega 30 kalendripäevani. Samuti lisatakse sättesse nõue, et tootja peab ise teavitama vähempakkumise läbiviijat sellest, kui ta on tootnud aastas nõutud elektrienergia koguse.

Punktiga 24 muudetakse ja sõnastatakse § 598 lõike 4 sissejuhatav lauseosa selliselt, et kui vähempakkumise läbiviija tuvastab riigiabi andmise reeglite rikkumise või vähempakkumise võitja tegevuses toetuse saamise nõuete rikkumise või seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele mittevastavuse, võib vähempakkumise läbiviija anda vähempakkumise võitjale tootmisega alustamiseks kuni kuuekuulise lisatähtaja, kui vähempakkumise võitja pakkumises olev tootmisseade on vähempakkumise teates nimetatud tähtajaks valminud, kuid elektrienergia tootmist ei ole tähtajaks selle tootmisseadmega alustatud. Samuti on vähempakkumise läbiviijal õigus peatada vähempakkumise võitjale toetuse maksmine kuni mittevastavuse kõrvaldamiseni või teha vähempakkumise korraldajale ettepaneku valitsuse korralduse muutmiseks ning vähempakkumise võitjale toetuse maksmata jätmiseks või selle vähendamiseks. Kehtiva sõnastuse kohaselt sai vähempakkumise läbiviija lähtuda sellest, kui tuvastas vähempakkumise võitja tegevuses seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele mittevastavuse.

Punktiga 25 täiendatakse elektrituruseadust kolme paragrahviga. ELTSi lisatakse §-d 599 ja 5910, mis täpsustavad ELTSi § 594 lõike 52 punktide 4 ja 5 alusel korraldatavate ehk uutele maismaa- ja meretuuleparkidele suunatud vähempakkumiste alusel toetuse andmise ja toetuse rahastamise tingimusi ning piiranguid. Nimetatud paragrahvides sätestatut ei kohaldata ELTSi § 594 alusel juba läbiviidud või tulevikus läbiviidavate muude vähempakkumiste suhtes, mille korraldamise aluseks ei ole olnud ELTSi § 594 lõike 52 punktid 4 ja 5.
Maismaatuuleparkide vähempakkumisele, mis korraldatakse enne 2027. aasta 17. juulit, kohalduvad samad põhimõtted, mida on senini kohaldatud vähempakkumiste korral – st toetust makstakse turuhinnale lisanduva lisatasu vormis, kui elektri turuhind jääb alla teatud määra. Seejuures määrab valitsus vähempakkumise korraldamise korralduses kindlaks makstava toetuse maksimaalsed suurused, mille piiridega peavad tootjad oma pakkumistes arvestama.

ELTSi § 599 – maismaatuulepargi vähempakkumise lisatingimused
ELTSi täiendatakse §-ga 599 „Maismaatuulepargi vähempakkumise lisatingimused“, mis koosneb neljast lõikest. Säte täpsustab maismaatuuleparkidele suunatud vähempakkumisel osalemise ning vähempakkumise tulemusel toetuse andmise tingimusi.

Lõige 1 sätestab, et §-s 599 sätestatut kohaldatakse üksnes nende vähempakkumiste puhul, mis on korraldatud § 594 lõike 52 punkti 4 alusel. Seega kohaldatakse selles paragrahvis sätestatut üksnes uutele maismaatuuleparkidele suunatud vähempakkumiste korral.

Lõige 2 sätestab, et vähempakkumise tulemusel antav toetus on riigiabi, mille andmise õiguslik alus on grupierandi määrus ja selle artikkel 42. Selleks, et riigiabi andmine oleks grupierandi alusel lubatud, peab toetuse andmine olema kooskõlas nii grupierandi määruse artiklis 42 kui ka I peatükis sätestatud tingimustega. Sätestatud nõuetele vastavust kontrollib vähempakkumise läbiviija. Grupierandi alusel toetuse andmisega seotud riigiabi andja kohustused on sätestatud ka KonkSi §-s 342.

Lõige 3 sätestab, et vähemapakkumisele võib esitada pakkumuse ainult sellise tootmisseadme kohta, mille ehitustöödega ei ole alustatud enne pakkumuse esitamist. Nõue tuleneb grupierandi määruse artikli 6 lõikest 2 ning tähendab, et abil loetakse olevat ergutav mõju, kui abisaaja on esitanud taotluse abi saamiseks, s.o pakkumise vähempakkumisel osalemiseks, enne projekti või tegevusega seotud töö alustamist. Tööde alustamiseks grupierandi määruse mõttes on investeeringuga seotud ehitustööde alustamine või esimene õiguslikult siduv kohustus tellida seadmeid või muu kohustus, mis teeb investeeringu pöördumatuks, olenevalt sellest, mis on varajasem. Tööde alustamiseks ei peeta maa ostmist ja ettevalmistustöid, näiteks lubade saamist või teostatavusuuringute tegemist.

Lõige 4 sätestab, et kui vähempakkumise tulemusel saavad õiguse toetusele kõik vähempakkumisel osalenud pakkujad, tuleb tõhusa konkurentsi taastamiseks järgmise vähempakkumise tingimusi korrigeerida, näiteks vähendades toetatava elektrienergia maksimaalset kogust või toetuse ülemmäära. Nõue tuleb grupierandi määruse artikli 42 lõike 2 punktist b). Riigil on maismaatuuleparkide rajamiseks plaanis korraldada võimalusel üks, aga vajaduse korral ka mitu vähempakkumist. Kui korraldatud vähempakkumisel osutuvad edukaks ning saavad õiguse toetusele kõik vähempakkumisel pakkumise esitanud tootjad, peab valitsus järgmise vähempakkumise tingimusi korrigeerima selliselt (nt vähendades hangitava elektri kogust või pakutavat toetuse suurust), et järgmisel vähempakkumisel sama olukord ei korduks ning kõik pakkuma tulevad tootjad ei saaks õigust toetusele. Kui vähempakkumise tulemusel saavad õiguse toetusele kõik vähempakkumisel osalenud pakkujad, tuleb tõhusa konkurentsi taastamiseks kõrvaldada pakkumise reastamisel viimaseks jäänud pakkumus.

ELTSi § 5910 – meretuulepargi vähempakkumise lisatingimused
ELTSi § 5910 „Meretuulepargi vähempakkumise lisatingimused“ koosneb 18 lõikest. Paragrahvis täpsustatakse meretuuleparkidele suunatud vähempakkumisel osalemise ning vähempakkumise tulemusel toetuse andmise üldtingimusi ning antakse Vabariigi Valitsusele volitusnorm vähempakkumise täpsema hindamise ja reastamise korra kehtestamiseks.

Lõige 1 sätestab, et §-s 5910 sätestatut kohaldatakse üksnes nende vähempakkumiste puhul, mis on korraldatud § 594 lõike 52 punkti 5 alusel. Seega kohaldatakse selles paragrahvis sätestatut üksnes uutele meretuuleparkidele suunatud vähempakkumiste korral.

Lõike 2 kohaselt on vähempakkumise tulemusel antav toetus riigiabi, mille andmine eeldab komisjonilt riigiabi loa saamist ning toetuse andmine ei ole lubatud enne komisjonilt riigiabi loa saamist (sama sätestab ka KonkSi § 301 lg 21). Riigiabi loa taotlemine toimub paralleelselt eelnõu menetlemisega ning eelnõu seadusena vastuvõtmine on kavandatud pärast komisjonilt riigiabi loa saamist.

Lõige 3 sätestab nõuded, millele peab vähempakkumisel osaleda sooviv pakkuja ja tema vähempakkumisele pakutav tootmisseade vastama. Vähempakkumisel saab osaleda sellise tootmisseadmega, mille ehitamist ei ole alustatud enne pakkumuse esitamist ning mille Eestisse ehitamise suhtes on pakkumuse esitamise hetkeks pädev asutus teinud hoonestusloa menetluse algatamise otsuse. Sõltuvalt hoonestusloa taotluse esitamise ajast ja sellel hetkel kehtinud veeseaduse või ehitusseadustiku redaktsioonist, on pädevaks asutuseks kas Vabariigi Valitsus või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

Lõige 4 sätestab, et toetust makstakse kahepoolse hinnavahelepingu põhimõttel. Riigiabi meetmete kontekstis peetakse hinnavahelepinguks sellist tüüpi abimeedet, mis annab abisaajale õiguse toetuse maksele, mille suurus on võrdne fikseeritud täitmishinna ja võrdlushinna, näiteks toodanguüksuse turuhinna vahega.9 Kahepoolseks hinnavahelepinguks loetakse abimeedet, mis sisaldab ka abisaaja kohustust teha riigile tagasimakseid perioodidel, mil võrdlushind ületab täitmishinda.10 Kahepoolse hinnavahelepingu põhimõte tähendab, et riigi ja toetuse saaja vahel ei sõlmita eraldi lepingut (hinnavahelepingut), vaid toetuse andmine ja rahaliste maksete tegemine toimub seaduse (ELTS) ning valitsuse poolt ELTSi § 594 lõike 11 alusel antud korralduse alusel. Täitmishinnana käsitatakse tootja pakkumuses esitatud hinda ja võrdlushinnana vastava toodanguühiku turuhinda.

Lõige 5 täpsustab, et võrdlushinnaks olevaks elektri turuhinnaks loetakse elektribörsi Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu kauplemisperioodi põhiseid hindu. Seetõttu arvestatakse ka hinnavahesid eraldi iga kauplemisperioodi kohta.

Seletuskirja koostamise hetkel on kauplemisperiood 1 tund. Tulevikus võib kauplemisperiood muutuda 15 minutiliseks.

Lõikes 6 sätestatakse, et kui elektrienergia turuhind on madalam kui pakkumuses esitatud hind, kuid mitte negatiivne, tasutakse hinnavahe kuni toetuse ülemmäära ulatuses toetusena tootjale. Kui turuhind on kõrgem kui pakkumuses esitatud hind, tasub tootja hinnavahe vähempakkumise läbiviijale. Kui turuhind on negatiivne, siis tootjale toetust ei maksta.

Tootjal on õigus saada toetust nende kauplemisperioodide eest, kus elektri turuhind on madalam tootja pakkumuses esitatud hinnast, kuid mitte negatiivne11. Sellisel juhul on tootjale makstava toetuse määr võrdne tootja pakkumuses esitatud hinna (eurot megavatt-tunni kohta) ja elektrienergia turuhinna hinnavahega toodanguühiku (megavatt-tunni) kohta. Näiteks kui tootja pakkumuses esitatud hinnaks on 100 eurot/MWh ning kauplemisperioodi elektri turuhind on 70 eurot/MWh, siis selle kauplemisperioodi eest on tootjal õigus saada toetust 30 eurot/MWh. Kui võrdlushind on negatiivne, siis tootjale toetust ei maksta. Tootjal on kohustus teha riigile (vähempakkumise läbiviijale) rahaline makse nende kauplemisperioodide eest, kus elektri turuhind on kõrgem tootja esitatud täitmishinnast. Sellisel juhul on tootja riigile makstava rahalise makse määr võrdne turuhinna ja tootja pakkumuses esitatud hinna vahega toodanguühiku kohta. Näiteks, kui tootja pakub täitmishinnaks 100 eurot/MWh ning kauplemisperioodi elektri turuhind on 150 eurot/MWh, siis selle kauplemisperioodi eest on tootjal kohustus teha riigile rahaline makse, lähtudes määrast 50 eurot/MWh.

Lõikes 7 sätestatakse, et toetust arvestatakse vähempakkumise võitnud tootmisseadmest § 58 lõike 23 kohaselt võrku antud elektrienergia koguse eest ning bilansiplaanis kajastatud elektrienergia koguse eest, mis jäi võrku andmata, kuna süsteemihaldur aktiveeris tootmiskoguse vähendamise korralduse, kuni sama paragrahvi lõikes 11 nimetatud korralduses märgitud aastase toetusaluse elektrienergia koguse täitumiseni.

Lõikes 8 sätestatakse, et kauplemisperioodi hinnavahel põhinevad tasud arvestatakse selle paragrahvi lõike 6 alusel arvestatud hinnavahe ja sama paragrahvi lõike 7 alusel arvestatud toodangu korrutisena vastaval kauplemisperioodil. Rahaliste arvelduste aluseks olev arvestusperiood on kalendrikuu. Kalendrikuu iga kauplemisperioodi hinnavahel põhinevad tasud, hinnavahe ja toodangu korrutis vastaval tunnil summeeritakse igas kalendrikuus. Kalendrikuu eest kuulub tasumisele hinnavahedel põhinevate tasude nõuete ja kohustuste vahe. Tootjale makstav toetus ja tootja poolt vähempakkumise läbiviijale tehtav rahaline makse möödunud arvestusperioodi eest tuleb tasuda arvestusperioodile järgneva kalendrikuu 21. kuupäevaks.
Rahaliste arvelduste tegemise perioodiks on kalendrikuu. Seega, kuigi hinnavahede arvestust peetakse iga kauplemisperioodi kohta, teeb riik rahalise makse tootjale või tootja riigile korra kalendrikuus eelneva kalendrikuu eest järgmiselt:
• vähempakkumise läbiviija selgitab iga kauplemisperioodi kohta eraldi välja hinnavahe suuruse (täitmishinna ja elektri turuhinna erinevuse) ning arvutab vastava kauplemisperioodi hinnavahel põhineva tasu suuruse (hinnavahe ja toodangu korrutis) ning millest järeldub, kas vastav tasu kauplemisperioodi eest tuleb riigil toetusena maksta tootjale (kui kauplemisperioodi elektri turuhind on madalam kui täitmishind) või tootjal rahalise maksena riigile (kui kauplemisperioodi elektri turuhind on kõrgem kui täitmishind);
• kalendrikuu eest kuulub tasumisele hinnavahedel põhinevate tasunõuete ja kohustuste vahe (saldo). See tähendab, et kalendrikuu iga kauplemisperioodi kohta arvutatud tasunõuded summeeritakse igas kalendrikuus ning rahas väljamaksmisele kuulub tasunõuete vahe.

Näiteks kui tasunõuete summeerimise tulemusel selgub, et tootjal on riigi vastu nõue toetuse saamiseks summas 100 000 eurot ning riigil on tootja vastu nõue rahalise makse saamiseks summas 75 000 eurot, peab riik (vähempakkumise läbiviija) vastava kalendrikuu eest maksma tootjale toetust 25 000 eurot ning tootja riigile rahalist makset tegema ei pea. Kui tasunõuete summeerimise tulemusel selgub, et tootjal on riigi vastu nõue toetuse saamiseks summas
50 000 eurot ning riigil on tootja vastu nõue rahalise makse saamiseks summas 100 000 eurot, peab tootja vastava kalendrikuu eest maksma riigile (vähempakkumise läbiviijale) rahalise maksena 50 000 eurot ning riik tootjale toetust maksma ei pea.

Lõikes 9 sätestatakse, et toetuse ja rahaliste arvelduste aluseks olevaid andmeid kontrollib ja peab nende üle arvestust vähempakkumise läbiviija. Vähempakkumise läbiviijal on õigus nõuda tootjalt teavet ja andmeid, mis on vajalikud andmete kontrollimiseks ja nende üle arvestuse pidamiseks. Vähempakkumise läbiviija peab andmeid kontrollima, et toetuse maksmine oleks õiguspärane ega kahjustaks konkurentsi.

Lõikes 10 sätestatakse, et kui vähempakkumise tulemusel saavad õiguse toetusele kõik vähempakkumisel osalenud pakkujad, tuleb tõhusa konkurentsi taastamiseks kõrvaldada pakkumiste hindamisel viimaseks jäänud pakkumus ja järgmise vähempakkumise tingimusi korrigeerida, nt vähendades toetatava elektrienergia maksimaalset kogust või toetuse ülemmäära. Sätte mõte on tagada konkurents ning välistada olukord, kus väheste pakkujate korral saaksid toetust kõik pakkujad pakkumise sisust sõltumata. Seega kui kõik esitatud pakkumused on nõuetekohased ja mahuks väljakuulutatud vähempakkumise mahu järgi toetuse alla, reastatakse pakkumused vähempakkumise tingimuste põhjal ning valitsus saab otsustada toetuse määramise kõikidele pakkujatele, v.a reastamisel viimasele kohale jäänud pakkujale.

Lõikes 11 sätestatakse, et § 594 lõikes 11 nimetatud valitsuse korralduses märgitud aastase toetusaluse elektrienergia koguse arvestus algab 1. oktoobrist ja lõpeb järgmise kalendriaasta 30. septembril. Toetusaluse elektrienergia koguse arvestusse kuulub üksnes elektrienergia, mille ulatuses on vähempakkumise läbiviija maksnud toetust.

Lõike 12 kohaselt võetakse vähempakkumise hindamisel arvesse pakkumuses esitatud hinda ja pakkuja kinnitust, millises mahus ta kohustub tagama elektrienergia salvestamisest või tarbimiskajast koosneva tasakaalustamisteenuse osutamist põhivõrguettevõtjale.

Lõige 13 täpsustab, et kuigi tasakaalustamisteenuse pakkumine ei ole kohustuslik, siis kui selline pakkumine ikkagi tehakse, võetakse arvesse üksnes selliseid tasakaalustamisteenuse pakkumusi, mille tasakaalustamisteenuse kogus kauplemisperioodi kohta on vähemalt 20 MW ja võimekus vähemalt 1 tund järjest tasakaalustamisteenust selles koguses osutada. Ehk kui pakkumus sisaldab tasakaalustamisteenust 20 MW koguses, peab olema võimekus 20 MW koguses tasakaalustamisteenust osutada vähemalt 1 tund järjest. See nõue on oluline, et tagada elektrisüsteemi tasakaalustamine vähemalt 1 tunni ulatuses.

Lõige 14 näeb ette, et vähempakkumise hindamisel võetakse arvesse tootja poolt pakkumises esitatud hinda 95% ulatuses ja tasakaalustamisteenuse osutamist 5% ulatuses. Vähempakkumise tulemusena ühendatakse Eesti elektrisüsteemi suures mahus taastuvelektrit, mille tootmine sõltub tuuleoludest ehk tegemist on katkendliku tootmisega. Suures mahus katkendlikku tootmist elektrisüsteemis suurendab põhivõrguettevõtja vajadust hankida reserve tootmise puudujääkide või tootmise ülejäägi tasakaalustamiseks. Tasakaalustamise teenust pakkudes võtab pakkuja kohustuse vähempakkumist võites osaleda põhisvõrguettevõtja Elering tasakaalustamisvõimsuse hangetes ehk sagedusreservide võimsusturul. Praegu reguleerib tasakaalustamisvõimsuste hankimist Euroopa Komisjoni määrus (EL) 2017/2195 (elektrisüsteemi tasakaalustamise eeskiri), mis sätestab nõuded põhivõrguettevõtjale elektrisüsteemi tasakaalustamiseks. Elektrisüsteemi tasakaalustamise eeskirja artikli 32 kohaselt koostab põhivõrguettevõtja tasakaalustamisvõimsuse hankimise eeskirjad. Kui muudetakse tasakaalustamisvõimsuse hankimise reegleid või põhivõrguettevõtja tasakaalustamisvõimsuste hankimise tingimusi, peab tasakaalustamisteenuse pakkuja vastama uutele tasakaalustamisvõimsuse hankimise reeglitele. Eesti põhivõrguettevõtja käivitab tasakaalustamisvõimsuste hankimiseks sagedusreservide võimsusturu veebruaris 2025. Sagedusreservide võimsusturul hangitakse sagedusreservide võimsusi päev ette vastavalt järgmise päeva prognoositud reservide vajadusele. Hankimine toimub turutingimustes. Katkendlik elektritootmine suurendab eelmainitud võimsuste hankimise vajadust, mistõttu sisaldab vähempakkumine võimalust osalejatel pakkuda meretuulepargi tootmisvõimsustele lisaks elektrienergia salvestamise ja tarbimiskaja võimsusi tasakaalustamisteenuse pakkumiseks süsteemihaldurile. Üksnes elektrienergia salvestamise ja tarbimiskajaga piirdumine on kooskõlas kliimaeesmärkidega, kuna eelnimetatud võimsute puhul on tegemist mittefossiilsete ressurssidega. See on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1747 artikli 19h punktiga b, mille kohaselt tuleks paindlikkust edendavate toetuskavade puhul piirduda uute investeeringutega mittefossiilsetesse paindlikkusressurssidesse, nagu tarbimiskaja ja energia salvestamine.

Lõike 15 kohaselt peab pakkuja tagama, et vähempakkumises pakutud tasakaalustamisvõimsus sagedusreservide võimsusturule on uus ehk tasakaalustamisteenust ei ole osutatud varem kui 1 aasta enne vähempakkumise võitnud tootmisseadmega elektritootmise alustamist ja mitte hiljem kui vähempakkumise võitnud tootmisseadmega elektritootmise alustamist. See nõue tagab, et tasakaalustamisvõimsus võetakse kasutusele vähempakkumise tulemusena elektrisüsteemi lisanduva ilmast sõltuva taastuvelektri tasakaalustamiseks. Lisaks kehtib nõue pakkuda tasakaalustamisteenust vähemalt kümme aastat. Kümneaastane ajaraam on põhjendatud, kuna pakutavate tasakaalustamisvõimsuste aluseks olevate tehnoloogiate tehniline eluiga jääb kümne aasta juurde. Selle aja jooksul tuleb tasakaalustamisteenuse pakkujal teha aastas vähemalt 315 pakkumist sagedusreservide võimsusturule. Pakkumine loetakse teostatuks, kui on tehtud vähemalt ühele kauplemisperioodile pakkumine (15 minutit päevas). Täiendavate pakkumiste tegemine sagedusreservide võimsusturule võimaldab tuua alla reservide hankimise kulu, kuna suureneb konkurentsi sagedusreservide turul. Kohustus teha pakkumine sagedusreservide võimsusturule on põhjendatud, kuna see võimaldab põhivõrguettevõtjal jooksvalt kontrollida tasakaalustamisvõimsuste olemasolu. Nõue teha ühel kauplemisperioodil päevas pakkumine ei ole ka üleliia piirav, kuna nii elektrienergia salvestamine kui ka tarbimiskaja osalevad sagedusreservide võimsusturul, kuna sel turul on võimalik neil võimsustel kõige rohkem tulu teenida. Samuti ei ole piiratud elektrienergia salvestuse ja tarbimiskaja osalemine teistes elektrituru etappides (päev-ette, päevasisesel ja sagedusreservide energiaturgudel).
Lõike 16 kohaselt kontrollib tasakaalustamisteenuse osutamise andmeid ja peab nende üle arvestust vähempakkumise läbiviija, kellel on õigus nõuda tootjalt teavet ja lisaandmeid, mis on vajalikud nende andmete kontrollimiseks ja arvestuse pidamiseks.
Lõige 17 täpsustab, et vähempakkumise läbiviija alustab lõike 15 punktis 3 nimetatud nõude täitmise kontrolli 12 kuud pärast vähempakkumise võitnud tootmisseadmega võrku antava elektritootmise alustamisest. Lisaks on täpsustatud, et kui pakkumuses esitatud tasakaalustamisteenuse mahtu on 12 kuu jooksul pakutud vähem kui 315 päeva sagedusreservide võimsusturule, peatatakse toetuse maksed tootjale puuduse tuvastamisest arvates kuni ajani, mil tasakaalustamisteenust osutatakse 315 päeva 12 kuu jooksul. Tootja kaotab õiguse saada toetust selle perioodi eest, millal toetuse maksed olid käesoleva lõike esimese lause alusel peatatud.
Lõige 18 näeb ette volitusnormi Vabariigi Valitsusele vähempakkumise täpsema hindamise ja reastamise korra kehtestamiseks.
Punktiga 26 täiendatakse § 871 lõiget 3 teise lausega, milles on märgitud, et krediidiasutus, finantseerimisasutus või kindlustusandja võib tugineda lõikes 2 nimetatud garantii väljastamisel oma kontserni emaettevõtte krediidireitingule. Täiendus on vajalik, sest praktikas on osutunud probleemiks, et finantsasutuse kontserni kuuluvad Eestis tegutsevad filiaalid ei vasta lõikes seni sätestatud tingimustele, kuigi nende emaettevõtted vastavad investeerimisjärgu krediidireitingu nõudele. Seega täiendatakse sätet viisil, mis võimaldaks aktsepteerida liitumistaotluse esitanud turuosalisele väljastatud garantiikirja, kui Eestis tegutsev finantsasutus kuulub emaettevõte kontserni, mis vastab sätestatud krediidiasutuse tingimustele.

Punktiga 27 muudetakse ja sõnastatakse § 108 lõike 1 esimene lause selliselt, et põhivõrguettevõtja poolt makstav toetuse aeg 12 aastat ei kehti kogu §-s 594 nimetatud tootmisele vaid sama paragrahvi lõike 52 punktides 1–3 sätestatule. Muudatus on vajalik, sest eelnõuga lisatakse seadusesse uus lõige 13, millega on sätestatud toetuse maksmise aeg uutele maismaa- ja meretuuleparkidele.

Punktiga 28 täiendatakse § 108 lõikega 13. Kehtiva seaduse järgi makstakse vähempakkumise võitjale toetust 12 aastat tootmise alustamisest arvates. Eelnõu järgi peaks meretuuleparkide puhul olema toetusperioodi maksimaalne pikkus 20 aastat. Seetõttu on ELTSi § 108 lõikesse 13 lisatud uute maismaa- ja meretuuleparkide suhtes kohalduv erisus, mis võimaldab uutele maismaatuuleparkidele maksta toetust 12 aastat ja meretuuleparkidele kuni 20 aastat. Toetusperiood võib osutuda lühemaks kui 20 aastat, kui tootmisseade ei alusta tootmist tähtaegselt. ELTSi § 594 lisatud lõike 111 järgi hakkab juhul, kui tootja ei alusta tootmist vähempakkumise teates sätestatud tootmise alustamise tähtpäevaks, toetuse maksmise periood kulgema tootmise alustamise tähtpäevast ja toetuse maksmise periood lüheneb tootmise alustamisega hilinetud perioodi võrra.

Punktiga 29 täiendatakse seadust §-ga 1094, mille kohaselt ei tohi valitsus ELTSi § 594 lõike 52 punktis 4 nimetatud tootmisseadmete ehk maismaatuuleparkide korral 2027. aasta 17. juulist ja punktis 5 nimetatud tootmisseadmete ehk meretuuleparkidele suunatud vähempakkumiste korral anda ELTSi § 594 lõikes 11 nimetatud korraldusi pärast 31. detsembrit 2025. Muudatus on vajalik TCTFi punkti 78 (d) tõttu, sest selle kohaselt tuleb TCTFi alusel komisjoni poolt heaks kiidetud riigiabi meetme korral teha abi andmise otsus hiljemalt 31. detsembriks 2025.

Punktiga 30 täiendatakse § 1113 lõikega 20, mille kohaselt rakendatakse eelnõuga lisatavat ELTSi § 594 lõiget 111 üksnes pärast 2025. aasta 1. jaanuari ELTSi § 594 lõike 5 alusel välja kuulutatud vähempakkumiste ja nende alusel tootjatele toetuse maksmise suhtes. Lõikega 5 lisatakse ELTSi uus põhimõte, mille kohaselt juhul, kui tootja ei alusta tootmist vähempakkumise teates sätestatud tootmise alustamise tähtpäevaks, hakkab toetuse maksmise periood kulgema tootmise alustamise tähtpäevast. Selle muudatuse tulemusel võib toetuse maksmise periood praktikas osutuda 12 või 20 aastast lühemaks, kui tootja ei suuda tootmisseadmega tootmist alustada selleks ettenähtud tähtaja jooksul. Kuivõrd selle põhimõttega ei saanud arvestada senistel vähempakkumistel osalenud pakkujad, hakatakse ELTSi § 594 lõikes 5 sätestatud põhimõtet kohaldama vähempakkumiste suhtes, mis kuulutatakse välja pärast 2025. aasta 1.jaanuarit.

Paragrahv 2 – energiamajanduse korralduse seaduse muutmine

Paragrahvi 321 lõikes 1 muudetakse sõna „aastaks“ sõnaga „aastast“. Kehtivas lõikes on märgitud, et aastaks 2030 peab elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest moodustama taastuvenergia vähemalt 100 protsenti. Muudatusega luuakse suurem selgus selle osas, et nimetatud eesmärk ka pärast 2030. aastat kehtib. Kui lõpptarbijate arv ja tarbimismaht kasvab, peab kasvama ka taastuvelektri tootmise maht.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus kasutatakse uusi termineid maismaatuulepark (uus maismaal tuuleenergiat tootmiseks kasutav tootmisseade), meretuulepark (uus merel tuuleenergiat tootmiseks kasutav tootmisseade) ja tasakaalustamisteenus (pakkumisega kaasnev elektrienergia salvestamise või tarbimiskaja kasutamine).

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Muudatused on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

Eelnõu rakendamine on oluline samm Eesti taastuvenergia eesmärkide saavutamiseks, pakkudes majanduslikku, keskkonna- ja sotsiaalset kasu. Mõjude hoolikas hindamine ja juhtimine tagab, et eelnõu rakendamine on edukas ja toob kaasa positiivseid muutusi Eesti energiasüsteemis ja ühiskonnas tervikuna.



6.1 Otsene mõju ettevõtetele

Mõjutatud sihtrühmad
1. Energiaettevõtted
◦ Suured energiaettevõtted: Eestis on 10–20 suurt energiaettevõtet, nagu Eesti Energia ja Enefit Green, kokku on neis 3000–5000 töötajat.
◦ Väiksemad energiaettevõtted: 50–100 väiksemat ettevõtet, millel kokku umbes 500–1000 töötajat.
2. Investeerimisettevõtted ja rahastajad
◦ Pangad ja investeerimisfondid: 20–30 asutust, mis pakuvad rahastust taastuvenergia projektidele, kokku umbes 500–1000 töötajat.
3. Tehnoloogia- ja teenusepakkujad
◦ Tehnoloogiaettevõtted: 50–100 ettevõtet, mis pakuvad tehnoloogilisi lahendusi ja teenuseid tuuleparkidele, kokku umbes 1000-2000 töötajat.
4. Kohalikud kogukonnad ja elanikud
◦ Tuuleparkide läheduses elavad kogukonnad: hinnanguliselt 10 000–20 000 inimest, kes võivad olla mõjutatud müra ja visuaalse mõju tõttu.
◦ Kohalikud tööotsijad: ligikaudu 2000–3000 inimest, kes võivad leida tööd tuuleparkide rajamisel ja hooldamisel.

Majanduslikud mõjud
Mõjutatud sihtrühmad on riik, tarbijad ja energiaettevõtted.
Seaduse rakendamine toob kaasa olulisi positiivseid majanduslikke mõjusid.

Investeeringud ja tööhõive: uute maismaa- ja meretuuleparkide rajamine nõuab suuri investeeringuid, mis elavdavad kohalikku majandust. Investeeringud infrastruktuuri ja tehnoloogiasse loovad uusi töökohti nii ehitusperioodil kui ka hilisemal hooldus- ja opereerimisetapil. Näiteks võib ehitusjärgus olla vaja sadu insenere, tehnikuid ja töölisi, samas kui opereerimise ja hoolduse faasis on vaja pidevat tööjõudu, tagades kohalikele elanikele stabiilse sissetuleku. Lisaks suurendavad sellised investeeringud kohalikku ettevõtlusaktiivsust ja võivad meelitada ligi lisainvesteeringuid teistesse seotud sektoritesse, nagu transpordi- ja teenindusvaldkond. Mereparkide rajamisega luuakse Saaremaale ja Pärnumaale hooldussadamad ja tekivad töökohad kohalikele elanikele. Tallinna Sadama Paldiski Lõunasadamal on suur potentsiaal saada kogu regiooni ehitussadamaks. 1000 MW suurune meretuulepark loob keskmiselt 150 otsest ja 150 kaudset töökohta.

Meretuuleparkide kapitalikulutused (CAPEX): 2,3–4 miljonit eurot ühe megavati (MW) kohta. Näiteks 100 MW meretuulepargi koguinvesteering võib olla umbes 270–540 miljonit eurot. Elektrivõrguga ühendamise kulud moodustavad tavaliselt umbes 20–30% kogukuludest. Hoolduskulud on ligikaudu 135 000–270 000 eurot aastas ühe MW kohta. Meretuuleparkide suurimad finantskomponendid on turbiinide ja vundamentide tootmine ja paigaldus, mis moodustavad üle 50% kogukuludest 1213.

Maismaatuulepargi kapitalikulutused (CAPEX) on tavaliselt 1,1–1,8 miljonit eurot 1 MW kohta. Näiteks 100 MW maismaatuulepargi koguinvesteering võib olla umbes 110–180 miljonit eurot. Elektrivõrguga ühendamise kulud moodustavad tavaliselt umbes 10–15% kogukuludest. Hoolduskulud on ligikaudu 27 000–45 000 eurot aastas 1 MW kohta. Maismaatuuleparkide investeeringud on olnud stabiilsed, kuid kasvavad aeglasemalt võrreldes meretuuleparkidega. 2021. aastal investeeriti Euroopas ligikaudu 25 miljardit eurot maismaatuuleparkidesse​ 14​.
Mõjud majandusele on positiivsed.

Energia hind ja tarbijad. Taastuvenergia osakaalu suurenemine elektriturul võib pikaajaliselt stabiliseerida ja vähendada elektri hinda tarbijatele. Taastuvenergiaallikate kasutamine aitab vähendada sõltuvust imporditud fossiilkütustest, mille hinnad on tihti volatiilsed. Seega võib taastuvenergia suurem osakaal vähendada energiahindade kõikumisi ja pakkuda tarbijatele soodsamaid ja stabiilsemaid energiahindu. Lisaks võib taastuvenergia projektide toetamine ja arendamine suurendada energiaturu konkurentsivõimet, sundides olemasolevaid energiaettevõtteid tõhusamalt ja innovaatilisemalt tegutsema.

Elektrienergia lõpphind koosneb mitmest komponendist: elektri turuhind (börs), taastuvenergia tasu, võrgutasu, mis koosneb omakorda Eleringi võrgutasust (sh arenduskohustuse muutus fikseeritud liitumistasu 50% lisandumine), Elektrilevi võrgutasu, sagedusreservide kulud, mis avalduvad tarbija jaoks eeskätt elektrimüüjate pakettides (bilansihaldurite makstavate bilansienergia kulude kaudu), strateegiline reserv ning maksud.

2023. aasta elektri keskmiseks lõpphinnaks oli ca 17,9 senti/kWh
Börsihind 90,8 EUR/MWh eest ehk 9,08 senti/kWh eest.
Taastuvenergia tasu 1,24 senti/kWh eest (sõltub toetamise mahust ja tarbimisest).
Elektrilevi võrgutasu 4,5 senti/kWh eest.15 (Ennustame 3,5% tõusu aastas perioodil 24–35)
KM + aktsiis ca 2,98 senti/kWh eest.
Kokku see teeb 17,9 senti/kWh või 179,04 EUR/MWh eest.

2030 perspektiiv
Börsihind 66 EUR/MWh eest ehk 6,6 senti/kWh eest.
Sagedusreserv alates 2025, 0,5 senti/kWh juurde.
Võimsusmehhanism 0,4 senti/kWh juurde.
Põhivõrgu (Elering) võrgutasu muutus arenduskohustuse muutusest ja fikseeritud liitumistasust 0,2 senti /kWh juurde.
Jaotusvõrgu (Elektrilevi) võrgutasu muutus 1,03 senti/kWh juurde võrgu investeeringuvajaduse kasvu tõttu (Elektrilevi 10aastase arengukava vajadustest lähtudes).
Taastuvenergia tasu – 0,24 senti /KWh vähem kui täna.
Maksude kasv 0,59 senti/kWh juurde elektriaktsiisi teadaolevate muutuste tõttu.
Kokku teeb see 17,9 senti/kWh või 179 EUR MWh eest.



2035 perspektiiv
Börsihind 49 EUR/MWh eest ehk 4,9 senti/kWh eest.
Taastuvenergia tasu 1,3 senti/kWh.
Maksude muutus võrreldes 2030. aastaga on tingitud prognoositud börsihinna langusest.
Kokku teeb see 15,4 senti/kWh või 154 EUR MWh eest.


Seega alates vähempakkumiste jõustumisest ja taastuvenergia suuremahulisest tootmisest hakkab elektrihind lõpptarbija jaoks langema. Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna hinnaprognoos on avaldatud veebilehel „Energiatalgud“16.

Energiahindade langusega kulutavad leibkonnad vähem kommunaalteenustele ja kütusele. See suurendab kasutatavat sissetulekut, mis võimaldab tarbijatel kulutada rohkem muudele kaupadele ja teenustele, mis võib potentsiaalselt stimuleerida majanduskasvu.
Kuna ettevõtete transpordi- ja tootmiskulud vähenevad, võivad nad need säästud edasi anda tarbijatele, mis viib kaupade ja teenuste hindade languseni.

Tööstus ja madalamad tootmiskulud: tööstused, mis sõltuvad suuresti energiast, nagu tootmine, transport ja põllumajandus, saavad samuti energiakulude vähenemisest kasu. See võib viia suuremate kasumimarginaalide, tootmise kasvu ja potentsiaalselt suurema tööhõiveni.

Konkurentsieelis: madalamad energiahinnad võivad muuta riigi konkurentsivõimelisemaks, meelitades investeeringuid energiaintensiivsetesse tööstustesse.

Keskkonnamõjud
Eelnõu elluviimise keskkonnamõjud on olulised ja mitmetahulised, nõudes hoolikat hindamist ja juhtimist.
CO2 heite vähenemine
Sihtrühm: elanikkond. Taastuvenergia osakaalu suurendamine aitab märkimisväärselt vähendada CO2 heidet, mis on seotud fossiilkütuste põletamisega elektritootmises. See mõjutab kogu ühiskonda, sh kohalikke kogukondi ja kogu elanikkonda, kuna parandab õhu kvaliteeti ja avaldab positiivset mõju inimeste tervisele.
Taastuvenergia osakaalu suurendamine aitab märkimisväärselt vähendada CO2 heidet, mis on seotud fossiilkütuste põletamisega elektritootmises. See on kriitiline samm kliimamuutuste leevendamisel ja Eesti keskkonnakohustuste täitmisel. Taastuvenergia kasutamine aitab vähendada õhusaastet ja parandada õhu üldist kvaliteeti, mis omakorda avaldab positiivset mõju inimeste tervisele ja elukvaliteedile. Lisaks aitab see saavutada Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste kliimakokkulepete raames võetud kohustusi.

Looduskaitse ja elurikkus
Sihtrühm: kohalikud kogukonnad, keskkonnaorganisatsioonid, kohalik fauna ja floora. Tuuleparkide rajamine ja opereerimine peab toimuma viisil, mis minimeerib mõju kohalikele ökosüsteemidele ja elurikkusele.
Tuulepargid tuleb rajada ja neid opereerida viisil, mis minimeerib mõju kohalikele ökosüsteemidele ja elurikkusele. See nõuab hoolikat planeerimist, keskkonnamõjude hindamist ja leevendusmeetmete rakendamist. Näiteks tuleb arvestada lindude rändeteede ja mereelustiku kaitse vajadusega meretuuleparkide rajamisel. Lisaks tuleb jälgida, et tuuleparkide rajamine ei põhjustaks olulist häiringut kohalikele looma- ja taimeliikidele. Keskkonnamõjude hindamisse kaasatakse eksperte ja keskkonnaorganisatsioone, et tagada põhjalik ja tasakaalustatud hinnang.
Müra ja visuaalne mõju
Sihtrühm: kohalikud elanikud, kelle elukvaliteeti võib mõjutada müra ja elukeskkonna visuaalne muutus. Tuulikute töötamisest põhjustatud müra võib olla häiriv, eriti öösel. Visuaalne mõju võib muuta maastikupilti ja vähendada piirkonna esteetilist väärtust. Seetõttu on oluline kaasata kohalikke kogukondi planeerimisprotsessi ning rakendada meetmeid, mis minimeerivad selliste mõjude ulatust. Näiteks võib kaaluda tuulikute paigutamist suurematest asulatest kaugemale või kasutada müra vähendavat tehnoloogiat. Leevendusmeetmena on keskkonnatasude seadusega sätestatud tasu tuuleparkide tekitatud keskkonnahäiringu eest tuuleparkide piirkonnas elavatele füüsilistele isikutele. Keskkonnahäiringu tasu makstakse ka kohaliku omavalitsuse üksusele.
Sotsiaalsed mõjud
Seaduse rakendamine mõjutab kohalikke kogukondi ja laiemat ühiskonda mitmel viisil.
Sihtrühm: kohalikud elanikud ja tööotsijaid.
Uute tuuleparkide rajamine võib mõjutada kohalikke kogukondi nii positiivselt kui ka negatiivselt. Positiivsete mõjudena nähakse kohalike töökohtade loomist ja piirkondade arengut. Näiteks võib ehitustegevus tuua piirkonda ajutisi ja püsivaid töökohti, suurendades kohalike elanike sissetulekuid ja elatustaset. Negatiivsete mõjude hulka võivad kuuluda elukvaliteedi muutused, võimalik vastuseis projektile. Oluline on tagada kohalike kogukondade kaasamine ja informeerimine, et leida tasakaal nende huvide ja üldiste eesmärkide vahel. Avalikud arutelud ja kaasamisprotsessid aitavad suurendada projekti aktsepteeritavust ja vähendada konflikte.
Töökohtade loomine
Sihtrühm: kohalikud elanikud ja tööjõud.
Tuuleparkide rajamine ja nende hooldamine loovad uusi töökohti, mis võivad parandada kohalike elanike elatustaset ja vähendada töötuse määra, eriti maapiirkondades, kus töö leidmine võib olla piiratud. Ehitusjärgus vajatakse erinevate oskustega tööjõudu, sealhulgas insenere, tehnikuid ja ehitustöölisi. Opereerimisjärgus on vaja pidevat tööjõudu tuulikute hoolduseks ja haldamiseks. Lisaks võivad tekkida uued võimalused kohalikele teenusepakkujatele, kes pakuvad majutust, toitlustust ja muid teenuseid.
Haridus ja teadlikkus
Sihtrühm: ühiskonna liikmed laiemalt, noored ja haridusasutused.
Taastuvenergiaprojektid võivad parandada üldsuse teadlikkust taastuvenergia tähtsusest ja selle kasudest, aidates kaasa positiivsete muutuste tekkimisele ühiskonnas. Haridusprogrammid ja teavituskampaaniad, mis kaasnevad tuuleparkide rajamisega, võivad suurendada avalikkuse teadlikkust taastuvenergia eelistest ja motiveerida inimesi toetama keskkonnasõbralikke energiaallikaid. Samuti võib see julgustada noori õppima energiavaldkonna ja tehnoloogia erialadel, mis omakorda suurendab tulevikus kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavust.
Halduslikud mõjud
Sihtrühm: riigiasutused ja kohalikud omavalitsused.
Seaduse rakendamine toob kaasa halduslikke mõjusid, mis vajavad tõhusat juhtimist ja koordineerimist.
Koormus: suureneb nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste töökoormus vähempakkumiste korraldamisest, toetuste haldamisest ning järelevalvest tuuleparkide rajamise ja opereerimise üle. Eelnevate aastate vähempakkumised on loonud vajaliku kogemuse ning kompetentsi Elering AS juurde. Ühtlasi on kasvav huvi taastuvenergia tootmiseks suurendanud enne käesoleva eelnõu koostamist kohalike omavalitsuste koormust planeeringute jms tegemisel.
Õiguslik raamistik: seaduse rakendamine nõuab selget ja läbipaistvat õiguslikku raamistiku, mis reguleerib vähempakkumiste ja toetuste andmise tingimusi. See tähendab ka riigiabi reeglite järgimist ja meretuuleparkide vähempakkumise korraldamiseks Euroopa Komisjoni riigiabi andmise heakskiidu taotlemist. Õigusaktide ja määruste selgitamine ning täiendamine on vajalik, et vältida õiguslikke vaidlusi ja tagada süsteemi õiguspärasus ja tõhusus. Lisaks tuleb tagada, et kõik sidusrühmad mõistavad oma rolle ja kohustusi uute reeglite raames.
Koordineerimine ja koostöö: seaduse edukas rakendamine eeldab tihedat koostööd erinevate osaliste vahel, sealhulgas riigiasutused, kohalikud omavalitsused, energiaettevõtted ja kogukonnad. Tõhus koordineerimine aitab tagada, et kõik mõistavad oma osa ja vastutust ning töötavad ühiste eesmärkide nimel. Regulaarsed kohtumised, töörühmad ja pidev informatsioonivahetus aitab tagada sujuva ja tõhusa rakendusprotsessi. Lisaks on oluline, et projekti edukuse tagamiseks kaasatakse ka rahvusvahelisi eksperte ja jagatakse parimaid kogemusi.



6.2 Kaudsed mõjud

Mõjutatud sihtrühmad
Kodutarbijad
Leibkonnad ja üksikisikud: Eestis on umbes 600 000–700 000 leibkonda, kes võiksid näha oma elektriarvete vähenemist, mis parandaks nende majanduslikku olukorda.
Ettevõtted ja tööstus
Väikeettevõtted: Eestis on ligikaudu 130 000 väikeettevõtet, kus töötab kokku umbes
500 000 inimest. Elektrihinna langus võib oluliselt vähendada nende tegevuskulusid.
Suurettevõtted ja tööstused: Umbes 200–300 suurettevõtet, mis kasutavad märkimisväärses koguses energiat, võivad vähendada tootmiskulusid, mis omakorda suurendab konkurentsivõimet.
Energiaettevõtted
Elektrienergia tootjad: Eestis on 10–20 suuremat energiaettevõtet, millel on 3000–5000 töötajat. Nende tulud võivad väheneda, mõjutades investeeringuid ja kasumlikkust.
Taastuvenergia ettevõtted: Umbes 50–100 väiksemat taastuvenergia ettevõtet, kus on
500–1000 töötajat, võivad seista silmitsi vähenenud kasumlikkuse ja investeeringuvõimalustega.
Investeerimisettevõtted ja rahastajad
Pangad ja investeerimisfondid: 20–30 asutust, mis pakuvad rahastust energiaprojektidele, kokku umbes 500–1000 töötajaga, võivad vähendada investeeringuid energiassektorisse.
Tehnoloogia- ja teenusepakkujad
Energiasektori teenusepakkujad: 50–100 ettevõtet, millel on umbes 1000–2000 töötajat, võivad kogeda nõudluse vähenemist, mis võib mõjutada nende tulusid ja kasvu.
Kohalikud kogukonnad ja elanikud
Kohalikud töötajad: Umbes 2000–3000 inimest, kes töötavad energiaprojektide rajamisel ja hooldamisel, võivad seista silmitsi töövõimaluste vähenemisega, kui investeeringud energiaprojektidesse vähenevad.

Kokkuvõte
Elektrihinna langus võib tuua kaasa positiivseid mõjusid kodutarbijatele ja ettevõtetele, vähendades nende kulusid ja suurendades ostujõudu. Samas võivad energiaettevõtted ja taastuvenergia sektor kogeda tulude vähenemist, mis võib pidurdada investeeringuid ja arengut. Investeerimisettevõtted võivad samuti hakata energiaprojekte ettevaatlikumalt rahastama, mis võib mõjutada kogu sektori kasvu ja innovatsiooni. Kohalikud töötajad, eriti need, kes on seotud energiaprojektide rajamise ja hooldamisega, võivad olla töökohtade vähenemise tõttu negatiivselt mõjutatud.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud ja tulud
1. Riigi tulud ja kulud
◦ Peamiselt ministeeriumid (RAM, KLIM, MKM): ligikaudu 500–1000 töötajat, kes haldavad energiasektorit ja juhivad rahalisi vahendeid.
◦ Avalik sektor ja valitsusasutused: halduskulud mõjutavad valitsusasutusi ja ‑osakondi, kokku umbes 5 000–10 000 töötajat.
Riigi tulu ja kulud: seaduse rakendamine meretuuleparkide vähempakkumisel võib tuua riigile tulu kahepoolse hinnavahelepingu põhimõtte kaudu: riik saab raha juhul, kui elektri turuhind on kõrgem kui tootja pakutud hind. Kui turuhind on madalam, peab riik toetust maksma tootjale. Selline skeem võib pakkuda rahalist tulu, eriti perioodidel, mil elektrihinnad on kõrged. See kompenseerib riigi varasemad toetused tootjatele ja selle arvelt finantseeritakse vähempakkumise eelarvet. Samas on oluline arvestada halduskulude suurenemisega, mis kaasneb vähempakkumiste ja toetuste haldamisega, ning lisaraha ja -tööjõu vajadusega. Kliimaministeerium on teinud elektri lõpphinna kujunemise prognoosi, arvestades tuuleparkide tulekuga17 ja riigi 2030 energeetika eesmärkide täitumise korral.

Kõigepealt tutvustame mainitud prognoosi elektrihindade taset aasta jooksul (vt joonis 1).


Joonis 1. Hinna jaotus aasta vältel

Stsenaarium, mis on valitud hinnaprognoosiks, on RD stsenaarium ehk „Rapid development“ (täpsemat kirjeldust vt avaldatud MEMOst), 2012 kliima-aasta oli keskmiste tuuleoludega aasta kliima-andmebaasi põhjal.

Kui seadusemuudatusega annab riik garantii 1 TWh meretuulepargi poolt toodetud elektrienergiale, tähendab see, et toetatav on aastas 250 MW suurusega meretuulepark (või siis neljandik 1 GW tuulepargist). Sellise tootmisseadme toodang jaotub keskmise kliima-aasta baasil järgmiselt:


MWh
1Q
288,42
2Q
234,75
3Q
243,16
4Q
281,14
Aasta
1047,47
Joonis 2. Toetatav (250MW) toodang kvartalite kaupa: meretuulepark

Toetamise põhimõte on anda toetusi kahepoolse hinnavahelepingu (2sCFD) piiranguga. Toetus on piiratud maksimaalselt 65 EUR/MWh. Toetamise maht sõltub pakkuja määratud pakkumuse hinnast (ingl k strike price). Nagu on kirjeldatud järgnevas tabelis, on toetus ainult üks osa tulust, mida tulevane tuulepark hakkab sellise lähenemise puhul teenima. Lisaks teenib tuulepark ka börsilt (vt tabel 1).








Tabel 1 Erinevate pakkumushindade tulu/kulu jaotus 250 MW meretuulepargi puhul, joonis 1 kohase elektrihinna korral
Pakkumise hind (strike price), euro/MWh)
Turuhinnaga arendaja müügitulu (mlnEUR)
Lisanduv riigi toetus (mlnEUR)
Arendaja maksab riigile (mlnEUR)
Arendaja käive (mlnEUR)
65
50,9
25,7
-5,9
70,6
75
50,9
33,5
-3,6
80,8
95
50,9
47,0
-1,0
96,9
105
50,9
52,7
-0,6
102,9
115
50,9
57,9
-0,3
108,5
130
50,9
61,8
-0,1
112,6
150
50,9
66,0
-0,04
116,8

Hinnaprognoosi ja pakkumuse hinna analüüsi kaudu jõudsime järeldusele, et lisanduv koormus taastuvenergia tasule on suurusjärgus 20–65 miljonit eurot.

Riigiabiloa tingimustest lähtudes tuleb ka riigieelarve kaudu lisada kindlust juhuks, kui taastuvenergia tasust ei piisa. Selleks, et hinnata mõju riigieelarvele, oleme hinnanud võimalikku riski taastuvenergia puudujäägi katmisest riigieelarvele. Elering saab kord kuus taastuvenergia taset korrigeerida. Loeme seda riski väikseks ja leiame, et mõju riigieelarvele on nullilähedane.

Mõju taastuvenergia tasule on suur, kuid sõltub riigis tarbitud elektrienergia mahust. Mida suurem on tarbimismaht, seda väiksemaks kujuneb ka taastuvenergia tasu kasv. Tasu prognoos (vt tabel 2) võtab arvesse kõik hetkel plaanitud väljamaksed sellest meetmest. Grupierandi määruse kohaselt makstavad toetused maismaatuuleparkidele on hinnanguliselt keskmiselt 10 miljonit eurot ning toetused riigiabiloaga (RL) meretuuleparkidele on hinnanguliselt 65 miljonit eurot aastas 1 TWh toetusaluse mahu kohta. Tabelis on esitatud variandid toetusaluste mahtude 1 TWh, 4 TWh ja 2 TWh korral. Loeme kõige tõenäolisemaks variandiks, et rakendub stsenaarium, kus toetust saab 4 TWh maismaatuult ning 2 TWh meretuult (4+2).

Tabel 2 Taastuvenergia tasu prognoos
 
 
2023
2029
2030
2034
2035
2040

Olemasolevate toetuste prognoos

Grupierandi määrus
mlnEUR
20,8
23,9
23,9
5,8
4,0
 

Vähese tähtsusega abi
mlnEUR
1,14
1,2
1,2
 
 
 

Taastuvenergia allikatest ja tõhusal koostootmisel
mlnEUR
54,9
38,1
30,1
16,6
15,4
 

Vähempakkumisega tulnud seadmed
mlnEUR
0,01
11
11
11
11
 

Tulevaste toetuste prognoos
 
Grupierandi määrus, maismaa tuul 1 TWh
mlnEUR
 
 
10
10
10
10

Grupierandi määrus, maismaa tuul 4 TWh
mlnEUR
 
 
40
40
40
40

RL, Meretuul 1TWh
mlnEUR
 
 
 
65
65
65

RL, Meretuul 2TWh
mlnEUR
 
 
 
130
130
130

 
 
 
 
 
 
 
 

Kokku summa (4+1)
mlnEUR
76,9
74,4
106,4
138,6
135,6
105,0

Kokku summa (4+2)
mlnEUR
76,9
74,4
106,4
203,6
200,6
170,0


Võttes arvesse tabelis 2 esitatud mahud, on koostatud taastuvenergia tasu muutuse prognoos, mis ühtlasi näitab ka mõju taastuvenergia tasule ajas. Taastuvenergia tasu makstakse iga tarbitud elektrienergia ühiku pealt. Seega sõltub taastuvenergia tasu suurus tarbijale nii välja makstavast summas (st vähempakkumise täitmishinna ja turuhinna vahe) kui ka toodetud ja tarbitud elektrienergia mahust. Eesmärk on, et taastuvenergia tasu peab jääma alla 1,3 sendi kWh kohta (ehk 13 €/MWh). Oleme oma hinnangutes (vt tabel 3) lähtunud kahest erinevast elektritarbimise stsenaariumist:
- Eleringi poolt koostatud orgaanilise kasvu stsenaarium, kus on arvesse võetud järk-järguline elektriautode lisandumine, soojuspumpade kasutuselevõtt jms
- MKM/EIS hinnang elektritarbimise järsule kasvule tulenevalt energiamahuka tööstuse lisandumisest.

Tabel 3 Taastuvenergia tasu tariifi prognoos seonduvalt tarbimise kasvuga
4+1 TWh/a
 
2023
2030
2034
2039
2040
Elektritarbimise orgaaniline kasv (Elering)





 
TE tasuga arveldatav tarbimine
TWh
8,2
9,8
10,5
12,0
12,3
Tariif
EURs/kWh
1,1
1,1
1,3
0,9
0,9
Toetus
mlnEUR
76,9
106,4
138,6
107,6
105,0
 





 
Elektritarbimise järsk kasv (MKM/EIS)





 
TE tasuga arveldatav tarbimine
TWh
8,2
10,6
18,3
19,9
20,4
Tariif
EURs/kWh
1,1
1,0
0,8
0,5
0,5
Toetus
mlnEUR
76,9
106,4
138,6
107,6
105,0
 
 
 
 
 
 
 
4+2
 
2023
2030
2034
2039
2040
Elektritarbimise orgaaniline kasv (Elering)





 
TE tasuga arveldatav tarbimine
TWh
8,2
9,8
10,5
12,0
12,3
Tariif
EURs/kWh
1,1
1,1
1,9
1,4
1,4
Toetus
mlnEUR
76,9
106,4
203,6
172,6
170,0
 





 
Tariifi komponendid, MKM tarbimise kasv





 
TE tasuga arveldatav tarbimine
TWh
8,2
10,6
18,3
19,9
20,4
Tariif
EURs/kWh
1,1
1,0
1,1
0,9
0,8
Toetus
mlnEUR
76,9
106,4
203,6
172,6
170,0


Tarbijatele rakenduva taastuvenergia tasu määr sõltub väljamaksmisele kuuluva summa kogumise baasist ning igale tarbitud energiaühikule langeb seda madalam tasu koorem, (a) mida rohkem on tasuga koormatud elektrienergia ühikuid ning (b) mida vähem on tasuerandeid.

Juhul kui Eestis toimub elektritarbimise orgaaniline kasv, siis jääb taastuvenergia tasu toetusperioodil alla 1,3 senti/kWh juhul meretuule toetus rakendub ca 1 TWh/a tootmismahule. Suurema mahu meretuuleelektri toetamiseks peaks Eesti tarbimine olema suurem kui 12,5 TWh/a (nt kui toimub elektritarbimise järsem kasv energiamahukate tööstuste rajamisega seonduvalt).


8. Rakendusaktid

Eelnõule lisatakse rakendusakti kavand:
Vabariigi Valitsuse 7. novembri 2019. a määruse nr 86 „Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil energia tootmiseks korraldatava vähempakkumise tingimused ja kord“ muutmise eelnõu (lisa).

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Eelnõu edastatakse arvamuse esitamiseks Elering ASile, MTÜ-le Eesti Taastuvenergia Koda, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon MTÜ-le, Eesti Linnade ja Valdade Liidule.


Lisa. Rakendusakti kavand