Kohtuarstliku lahangu saatekirja vormi määruse eelnõu kooskõlastamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898

Siseministeerium [email protected] Kohtuarstliku lahangu saatekirja vormi määruse eelnõu kooskõlastamine Austatud minister Siseministeerium on saatnud Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks siseministri määruse „Kohtuarstliku lahangu saatekirja vorm“ eelnõu. Justiitsministeerium jätab eelnõu kooskõlastamata. Põhjendame oma seisukohta alljärgnevalt.

1. Määruse muutmisega kehtestatavad uued vormid sisaldavad surnud isiku isikuandmeid,

sealhulgas eriliiki isikuandmeid. Eesti õigussüsteemis on surnud isikute andmetöötlusega

seonduv reguleeritud isikuandmete kaitse seaduse (IKS) §-s 9. Selle sätte kohaselt on surnud

täiskasvanu andmed kaitstud 10 aastat ja alaealiselt surnute andmed 20 aastat pärast surma.

Selle aja jooksul tuleb järgida kõiki andmekaitsepõhimõtteid, sealhulgas näha töötlemiseks

ette õiguslik alus.

Surma põhjuse tuvastamise seaduse (SPTS) § 22 näeb ette, et kohtuarstliku lahangu

tegemise aluseks on uurimisasutuse või prokuratuuri saatekiri, millele lisatakse surnu

leidmiskoha asjaolude kirjeldus, ning kohtuarstliku lahangu saatekirja vormi kehtestab

valdkonna eest vastutav minister.

Juhime tähelepanu, et igasugust isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja

avalikustamist, sealhulgas ka surnu isikuandmete töötlemist 10 aasta jooksul pärast tema

surma, käsitatakse eraelu puutumatuse (PS § 26) riivena1. Lisaks tuleb siin silmas pidada, et

osad surnu isikuandmed, näiteks terviseandmed, võivad riivata ka pärijate õigust eraelu

puutumatusele. PS § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas

põhiseadusega. See tähendab, et niisugune piirang peab olema kooskõlas ka PS § 3 esimese

lausega, mille kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas

olevate seaduste alusel. Sättes väljendatud üldise seadusereservatsiooni põhimõtte järgi

peab põhiõigusi puudutavates küsimustes kõik olulised otsused langetama seadusandja.

Riigikogu võib täidesaatvat võimu volitada reguleerima üksnes vähem intensiivseid

põhiõiguste piiranguid ning sealjuures peab seaduses sisalduv volitusnorm olema täpne,

selge ja vastavuses piirangu intensiivsusega. Seda põhimõtet tuleb järgida ka isikuandmete

töötlemisel. See tähendab, et isikuandmete töötlemine peab olema reguleeritud seadusega,

määrusega võib seaduse norme täpsustada, kuid seda üksnes selge ja täpse ulatusega

volitusnormi alusel. Mida intensiivsem on põhiõiguste piirang, seda üksikasjalikumad peavad

olema täitevvõimu tegutsemise aluseks olev volitusnorm ja menetlusnormid. Seega ei sobi

isikuandmete töötlemise seaduslikuks aluseks üldine volitusnorm, mis jätab kõik peamised

küsimused täitevvõimu reguleerida. Eelkõige peab seaduse tasandil määratlema

isikuandmete töötlemise olukorrad ja eesmärgid, töödeldavate isikuandmete koosseisu

vähemalt isikuandmete kategooriate täpsusega (viimast võib seaduse volitusnormi alusel

määrusega täpsustada) ning töödeldavate isikuandmete säilitamise tähtajad. Igasugune

isikuandmete töötlemine peab vastama andmetöötluse põhimõtetele vastavalt IKS §-s 14

sätestatule. Surma põhjuse tuvastamise seadus ei reguleeri politsei poolt kehtestavas vormis

sätestatud isikuandmete töötlemisega seonduvat.

1 RKHKo 12.07.2012, 3-3-1-3-12, p 19.

Teie 06.09.2024 nr SIM/24-0879/-1K, 1- 6/3020-1

Meie 01.10.2024 nr 8-2/6535

Politsei- ja piirivalve seaduse (PPVS) § 746 kohaselt on politseil õigus töödelda oma

ülesannete täitmisel isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid. Täpsemalt ei ole hetkel

kuskil politsei andmete töötlemise alust sätestatud. Juhime tähelepanu, et andmetöötluse

minimaalsuse ja seaduslikkuse tagamiseks peab seaduses iga konkreetse ülesande puhul

niivõrd kui see on võimalik olema määratletud, milliseid isikuandmete kategooriad selle

ülesande täitmise raames on vaja töödelda ning kaua neid andmeid säilitatakse.

Kriminaalmenetluse puhul võib olla võimatu määratleda, milliseid andmeid on vaja töödelda,

kuna menetluse seisukohast võivad olla asjakohased ükskõik millise isikuandmete kategooria

andmed. Samas antud juhul on aga konkreetselt teada, et surnu lahkamisele saatmisel on

vaja vormil ette näha isiku üldandmed ning terviseandmed ning ilmselt on võimalik ette näha

ka kaua on vajalik seda vormi koos seal sisalduvate isikuandmetega säilitada. Isikuandmete

kategooriate ja säilitustähtaegade reguleerimine seaduse tasandil on konkreetse ülesandega

seonduvalt vajalik just siis, kui andmetöötlus toimub väljaspool andmekogu – nagu see hetkel

lahkamisele saatmise puhul näib toimuvat.

Seletuskirja kohaselt on vaja vorm digitaliseerida, et seda oleks võimalik täita patrullsõidukis

e-politsei seadmes või näiteks tahvelarvutis välitööl. Digitaliseerimine võimaldab edastada

andmeid automaatselt ja kohe infosüsteemi POLIS (andmekogu). PPVS näeb ette küll

andmekogu regulatsiooni, aga selle kohaselt on nähtud ette, et andmekoosseisud ja

säilitustähtajad nähakse ette põhimääruses, mis ei ole Justiitsministeeriumi hinnangul

kooskõlas seadusereservatsiooni põhimõttega. Justiitsministeeriumi hinnangul tuleb

isikuandmete andmekoosseisud ja säilitustähtajad näha ette seaduse tasandil, vajadusel

säilitamise tähtaegu põhimääruses täpsustades. Palume viia PPVS andmekogu regulatsioon

andmekaitsenõuetega vastavusse.

Eelnevast tulenevalt jätab Justiitsministeerium käesoleva eelnõu kooskõlastamata, kuna

surma põhjuse tuvastamise seaduse §-s 22 ette nähtud regulatsioon ega PPVS-is ette nähtud

andmekogu regulatsioon ei ole piisav, et selle alusel saaks kehtestada määrusega vormid,

mis sisaldavad surnu isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid. Selleks, et seaduse

regulatsioon vastaks põhiseaduses ja IKS-is sätestatule, tuleks POLIS-e regulatsiooni PPVS-

is täiendada töödeldavate isikuandmete kategooriatega ning säilitamise tähtaegadega.

2. Hoolimata sellest, et Justiitsministeerium jätab eelnõu kooskõlastamata, sooviksime, et vorm

oleks kasutatav ka teiste uurimisasutuste poolt. Seadus räägib uurimisasutustest, mitte ainult

PPA-st. Näiteks võib vanglatel praktikas esineda vajadust surnukeha kohtuarstlikule lahangule

saata. Selleks, et teha selgeks, kuidas need vormid ja seal sisalduvad andmed liiguvad ja

millistes andmekogudes, teeme ettepaneku kohtuda ja ühiselt vajalikud protsessid

kaardistada ja muudatused koostada.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Markus Ühtigi 51914873 [email protected] Helen Uustalu Elen Tisler