Pöördumine

Energex OÜ

Mäealuse 2/3,

12618 Tallinn

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Suur-Ameerika 1,

10122 Tallinn

Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA

Sepise 7,

11415 Tallinn

Austatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutus,

Soovime esitada ettepanekuid ettevõtjate varustuskindluse investeeringute toetuse

(edaspidi: meede) tingimuste täiustamiseks, et parandada vahendite jaotamise

efektiivsust.

Praegusel hetkel on meetme eelarvest kasutamata ligikaudu pool ehk umbes 10 miljonit

eurot. Toetusmeetme abikõlblikkuse periood lõpeb 31.12.2025, ning kui viimased

toetusotsused tehakse kuus kuud enne selle lõppu, jääb toetuse taotlemiseks aega vaid

üheksa kuud. Pärast ajutise riigiabi raamistiku (UA) alusel taotlemise lõppu (30.06.2024)

on toetusi võimalik taotleda ainult vähese tähtsusega abi (VTA) alusel, mis on oluliselt

aeglustanud toetuste andmise tempot.

VTA raames antavate toetuste keskmine summa on 37 800 eurot ning keskmiselt tehakse

neli positiivset rahastusotsust kuus. Kui see trend jätkub, jagatakse järgmise üheksa kuu

jooksul toetusi vaid umbes 1,5 miljoni euro ulatuses ning jaotamata jääb umbes 8,5

miljonit eurot.

Selle olukorra parandamiseks teeme järgmised ettepanekud:

1. Pikendada abikõlblikkuse perioodi

Toetust antakse vastavalt taaste- ja vastupidavuskavale, mille abikõlblikkuse periood

lõpeb 31.05.2026. Varustuskindluse meetme puhul on otsustatud seda perioodi viie kuu

võrra lühendada, lõpetades selle 31.12.2025. Hetkel on EIS jätnud endale meetme

kokkuvõtete tegemiseks ja väljamakseteks puhveraja viis kuud, mis on lühikese

lõpptähtaja puhul ebamõistlikult pikk.

Lähtudes Vabariigi Valitsuse määrusest 29.11.2021 nr 108 ja Euroopa Parlamendi ning

nõukogu määrusest (EL) 2021/241, palume määrata toetuse rakendamise lõpptähtajaks

30.04.2026 vastavalt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrusele 17.08.2022 nr 65.

Sel juhul jääks EIS-ile üks kuu toetuste väljamaksmiseks ja aruandluse koostamiseks.

2. Võimaldada toetuse taotlemist üldise grupierandi määruse artikli 41 alusel

Ettevõtete VTA jääk on piiratud ja seda kasutatakse ka teiste investeeringute jaoks,

mistõttu jäävad paljud olulised varustuskindluse toetuse tingimustega sobituvad

taastuvenergiaprojektid teostamata. Soovitame võimaldada ettevõtjatel taotleda

varustuskindluse toetust ka üldise grupierandi määruse (GE) artikli 41 alusel. See artikkel

võimaldab anda investeeringutoetust taastuvenergiast toodetud energia edendamiseks

kõrgemate toetusmääradega (suurettevõtetele 45%, keskmise suurusega ettevõtetele

55% ja väikeettevõtetele 65%) võrreldes praeguste määradega, mis on vastavalt 20%,

30% ja 40%.

See muudatus võimaldaks ettevõtetel investeerida taastuvenergia projektidesse ilma VTA

piiranguteta ja kõrgemate toetusmääradega, suurendades seeläbi taotlejate arvu. Eesti

taaste- ja vastupidavuskavas on GE määruse artikkel 41 juba välja toodud kui asjakohane

lahendus.

Eeldame, et selle ettepaneku tulemusel lisandub uusi taotlejaid, kes UA lõppemise tõttu

praegu toetust ei taotle, ning keskmine toetussumma suureneb tänu kõrgemale

toetusmäärale.

3. Suurendada vähese tähtsusega abi toetusmäära

Praegu on VTA toetusmäärad piiratud: suurettevõtetele 20%, keskmise suurusega

ettevõtetele 30% ja väikeettevõtetele 40%. Riigiabi reeglid ei nõua nii madalaid määri

ning tegelik praktika näitab, et VTA-le rakendatakse sõltumata ettevõtte suurusest

toetusmäärasid vahemikus 50–80%.

Hetkel ei ole VTA kasutamine ettevõtjatele atraktiivne, kuna meetmes on sellele

rakendatud liiga piiravad toetusmäärad. Kõik VTA-meetmed konkureerivad ettevõtjate

jaoks ning madalate toetusmäärade korral eelistatakse meetmeid, mis pakuvad kõrgemaid

määrasid. Soovitame tõsta VTA toetusmäära 80%-ni, mis suurendaks oluliselt ettevõtjate

huvi antud toetust kasutada.

Selle tulemusena kasvab VTA raames jagatava toetuse keskmine suurus ning suureneb

toetuse saajate arv.

4. Laiendada taotlejate ringi hulgi- ja jaekaubanduse sektorile

Praegune meede on suunatud töötlevale tööstusele ning jätab välja muud märkimisväärse

energiatarbimisega sektorid nagu hulgi- ja jaekaubandus. Soovitame analüüsida võimalust

laiendada toetuse saajate ringi, et suurendada huvi meetme vastu. Laiem osalus aitaks

efektiivsemalt jaotada vahendeid ning toetada rohepöörde eesmärke ka väljaspool

primaar- ja sekundaarsektorit.

Hulgi- ja jaekaubanduses on oluline tagada toodete, eriti toiduainete, säilimine.

Elektrikatkestused põhjustavad selles sektoris suuri kahjusid, mida saaks ennetada

meetme toetatavate tegevuste abil. Lisaks on neil ettevõtetel sageli märkimisväärselt

seina- ja katusepinda, mis sobib taastuvenergia lahenduste paigaldamiseks.

5. Muudatuste mõju

Kõigi eeltoodud ettepanekute rakendamisega on võimalik suurendada ettevõtjate huvi

varustuskindluse toetusmeetme vastu ning tagada vahendite tõhus kasutamine.

Arvestades, et Eesti tööstussektor on olnud pikalt languses, on tööstusinvesteeringute

soodustamine äärmiselt oluline. Eeldusel, et ettepanekute elluviimisel suureneb VTA alusel

jagatav keskmine toetus umbes 53 000 euroni ning lisandub võimalus anda toetust GE

määruse artikli 41 alusel keskmiselt umbes 190 000 eurot projekti kohta, ja et sarnaselt

varasematele perioodidele antakse toetust keskmiselt viiele ettevõttele nii VTA kui ka GE

alusel, saaks meie prognooside järgi pikendatud tähtajaks (oktoober 2025) jaotatud 10

miljonit eurot eelarve jääki.

Loodame, et meie ettepanekud aitavad kaasa meetme paremale rakendamisele

ning toetavad Eesti energiajulgeoleku tugevdamist ja ettevõtete jätkusuutlikku

arengut. Palume tagasisidet, kas plaanite määruse muutmist ning kui plaanite, siis

missugused muudatused on plaanis ning millal on nende eeldatav jõustumise aeg.

Energex OÜ

Energex OÜ

Mäealuse 2/3,

12618 Tallinn

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Suur-Ameerika 1,

10122 Tallinn

Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA

Sepise 7,

11415 Tallinn

Austatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutus,

Soovime esitada ettepanekuid ettevõtjate varustuskindluse investeeringute toetuse

(edaspidi: meede) tingimuste täiustamiseks, et parandada vahendite jaotamise

efektiivsust.

Praegusel hetkel on meetme eelarvest kasutamata ligikaudu pool ehk umbes 10 miljonit

eurot. Toetusmeetme abikõlblikkuse periood lõpeb 31.12.2025, ning kui viimased

toetusotsused tehakse kuus kuud enne selle lõppu, jääb toetuse taotlemiseks aega vaid

üheksa kuud. Pärast ajutise riigiabi raamistiku (UA) alusel taotlemise lõppu (30.06.2024)

on toetusi võimalik taotleda ainult vähese tähtsusega abi (VTA) alusel, mis on oluliselt

aeglustanud toetuste andmise tempot.

VTA raames antavate toetuste keskmine summa on 37 800 eurot ning keskmiselt tehakse

neli positiivset rahastusotsust kuus. Kui see trend jätkub, jagatakse järgmise üheksa kuu

jooksul toetusi vaid umbes 1,5 miljoni euro ulatuses ning jaotamata jääb umbes 8,5

miljonit eurot.

Selle olukorra parandamiseks teeme järgmised ettepanekud:

1. Pikendada abikõlblikkuse perioodi

Toetust antakse vastavalt taaste- ja vastupidavuskavale, mille abikõlblikkuse periood

lõpeb 31.05.2026. Varustuskindluse meetme puhul on otsustatud seda perioodi viie kuu

võrra lühendada, lõpetades selle 31.12.2025. Hetkel on EIS jätnud endale meetme

kokkuvõtete tegemiseks ja väljamakseteks puhveraja viis kuud, mis on lühikese

lõpptähtaja puhul ebamõistlikult pikk.

Lähtudes Vabariigi Valitsuse määrusest 29.11.2021 nr 108 ja Euroopa Parlamendi ning

nõukogu määrusest (EL) 2021/241, palume määrata toetuse rakendamise lõpptähtajaks

30.04.2026 vastavalt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrusele 17.08.2022 nr 65.

Sel juhul jääks EIS-ile üks kuu toetuste väljamaksmiseks ja aruandluse koostamiseks.

2. Võimaldada toetuse taotlemist üldise grupierandi määruse artikli 41 alusel

Ettevõtete VTA jääk on piiratud ja seda kasutatakse ka teiste investeeringute jaoks,

mistõttu jäävad paljud olulised varustuskindluse toetuse tingimustega sobituvad

taastuvenergiaprojektid teostamata. Soovitame võimaldada ettevõtjatel taotleda

varustuskindluse toetust ka üldise grupierandi määruse (GE) artikli 41 alusel. See artikkel

võimaldab anda investeeringutoetust taastuvenergiast toodetud energia edendamiseks

kõrgemate toetusmääradega (suurettevõtetele 45%, keskmise suurusega ettevõtetele

55% ja väikeettevõtetele 65%) võrreldes praeguste määradega, mis on vastavalt 20%,

30% ja 40%.

See muudatus võimaldaks ettevõtetel investeerida taastuvenergia projektidesse ilma VTA

piiranguteta ja kõrgemate toetusmääradega, suurendades seeläbi taotlejate arvu. Eesti

taaste- ja vastupidavuskavas on GE määruse artikkel 41 juba välja toodud kui asjakohane

lahendus.

Eeldame, et selle ettepaneku tulemusel lisandub uusi taotlejaid, kes UA lõppemise tõttu

praegu toetust ei taotle, ning keskmine toetussumma suureneb tänu kõrgemale

toetusmäärale.

3. Suurendada vähese tähtsusega abi toetusmäära

Praegu on VTA toetusmäärad piiratud: suurettevõtetele 20%, keskmise suurusega

ettevõtetele 30% ja väikeettevõtetele 40%. Riigiabi reeglid ei nõua nii madalaid määri

ning tegelik praktika näitab, et VTA-le rakendatakse sõltumata ettevõtte suurusest

toetusmäärasid vahemikus 50–80%.

Hetkel ei ole VTA kasutamine ettevõtjatele atraktiivne, kuna meetmes on sellele

rakendatud liiga piiravad toetusmäärad. Kõik VTA-meetmed konkureerivad ettevõtjate

jaoks ning madalate toetusmäärade korral eelistatakse meetmeid, mis pakuvad kõrgemaid

määrasid. Soovitame tõsta VTA toetusmäära 80%-ni, mis suurendaks oluliselt ettevõtjate

huvi antud toetust kasutada.

Selle tulemusena kasvab VTA raames jagatava toetuse keskmine suurus ning suureneb

toetuse saajate arv.

4. Laiendada taotlejate ringi hulgi- ja jaekaubanduse sektorile

Praegune meede on suunatud töötlevale tööstusele ning jätab välja muud märkimisväärse

energiatarbimisega sektorid nagu hulgi- ja jaekaubandus. Soovitame analüüsida võimalust

laiendada toetuse saajate ringi, et suurendada huvi meetme vastu. Laiem osalus aitaks

efektiivsemalt jaotada vahendeid ning toetada rohepöörde eesmärke ka väljaspool

primaar- ja sekundaarsektorit.

Hulgi- ja jaekaubanduses on oluline tagada toodete, eriti toiduainete, säilimine.

Elektrikatkestused põhjustavad selles sektoris suuri kahjusid, mida saaks ennetada

meetme toetatavate tegevuste abil. Lisaks on neil ettevõtetel sageli märkimisväärselt

seina- ja katusepinda, mis sobib taastuvenergia lahenduste paigaldamiseks.

5. Muudatuste mõju

Kõigi eeltoodud ettepanekute rakendamisega on võimalik suurendada ettevõtjate huvi

varustuskindluse toetusmeetme vastu ning tagada vahendite tõhus kasutamine.

Arvestades, et Eesti tööstussektor on olnud pikalt languses, on tööstusinvesteeringute

soodustamine äärmiselt oluline. Eeldusel, et ettepanekute elluviimisel suureneb VTA alusel

jagatav keskmine toetus umbes 53 000 euroni ning lisandub võimalus anda toetust GE

määruse artikli 41 alusel keskmiselt umbes 190 000 eurot projekti kohta, ja et sarnaselt

varasematele perioodidele antakse toetust keskmiselt viiele ettevõttele nii VTA kui ka GE

alusel, saaks meie prognooside järgi pikendatud tähtajaks (oktoober 2025) jaotatud 10

miljonit eurot eelarve jääki.

Loodame, et meie ettepanekud aitavad kaasa meetme paremale rakendamisele

ning toetavad Eesti energiajulgeoleku tugevdamist ja ettevõtete jätkusuutlikku

arengut. Palume tagasisidet, kas plaanite määruse muutmist ning kui plaanite, siis

missugused muudatused on plaanis ning millal on nende eeldatav jõustumise aeg.

Energex OÜ