Audiitortegevuse seaduse ja Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu

1

Audiitortegevuse seaduse ja Vabariigi Valitsuse seaduse

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Sisekontrolli ja siseauditeerimise reeglid valitsussektori organisatsioonides on alates 2010.

aastast sätestatud Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi ka VVS) 61 peatükis1.

2010. aasta jaanuaris vastuvõetud audiitortegevuse seadus (edaspidi ka AudS) sätestas muu

hulgas siseaudiitoritele esitatavad nõuded, siseaudiitorite tegevuse õigusliku aluse, siseaudiitorite

õiguse kutsetegevusele ja siseaudiitorite kutsetegevuse kvaliteedi üle järelevalve teostamise

alused. AudS-is määratleti siseaudiitorite kutsetasemete hierarhiline (erineva

tegevuspädevusega) süsteem (atesteeritud siseaudiitor, avaliku sektori üksuse siseaudiitor,

avaliku sektori ühingu siseaudiitor) ja eri tasemete eksaminõuded. Eesti siseaudiitorite väga

väikese arvu tõttu kallist eksamisüsteemi praktikas ei loodud, vaid peamiste kutsetasemete

eksamid asendati Rahvusvahelise Siseaudiitorite Instituudi2 (inglise keeles – The Institute of

Internal Auditors, edaspidi ka IIA) poolt väljastatavate sertifikaatide tunnustamisega: atesteeritud

siseaudiitor = Certified Internal Auditor (edaspidi ka CIA) ja avaliku sektori üksuse siseaudiitor

= Certified Government Auditing Professional (edaspidi ka CGAP). Viimati nimetatud

kutsetaseme saamiseks sätestati AudS-is täiendav kohustus sooritada avaliku halduse õiguse

eksam (riigi haldusõigus, edaspidi ka RHÕ). Avaliku sektori ühingu siseaudiitori kutsetasemel ei

ole rahvusvahelist mõõdet, kuna selline kutsetase on loodud vaid Eesti siseselt ning selle

kutsetaseme andmise eelduseks oli CGAP-iga võrreldes oluliselt lihtsama siseauditi standardite

eksami sooritamine. Samas ei ole avaliku sektori ühingu siseaudiitoril õigust avaliku sektori

üksuses iseseisvalt töötada (aruandeid allkirjastada).

2021. aasta 1. juulist alates ei väljasta IIA enam CGAP sertifikaate. Seega pole enam võimalik

teha vastavat eksamit ega Eestis väljastada uusi avaliku sektori üksuse siseaudiitori

kutsetasemeid. Samas sätestab kehtiv AudS nõude, et valitsussektori organisatsioonides peab

vähemalt ühel siseaudiitoril olema avaliku sektori üksuse siseaudiitori kutsetase. Lubatud on ka

atesteeritud siseaudiitori kutse, aga CIA eksam on oluliselt mahukam ja kallim ning valdav

enamus täna Eestis CIA sertifikaati omavatest isikutest on hõivatud oluliselt paremini

tasustatavas finantssektoris. Eelnõuga kavandatakse siseauditi ajakohastamiseks vajalikud

seadusmuudatused. Siseauditi funktsiooni kaasajastamise eesmärgist tulenevalt ei anta edaspidi

avaliku sektori üksuse ja avaliku sektori ühingu siseaudiitori kutsetasemeid ning neid mõlemaid

hakkab asendama avaliku sektori siseaudiitori kutse. Eelnõuga kavandatava regulatsiooniga

muudetakse siseaudiitorite kutset puudutavaid õigusnorme ning viiakse need kooskõlla tegelike

võimaluste ja vajadustega.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Seaduseelnõu valmistasid ette ja seletuskirja koostasid rahandusministeeriumi rahandusteabe

poliitika osakonna nõunik Ellen Kass (tel. 5885 1331, [email protected]) ja jurist Kersti Rahlin

(tel. 5885 1391, [email protected]). Eelnõu toimetas keeleliselt personali- ja õigusosakonna

keeletoimetaja Sirje Lilover (tel. 5885 1468, [email protected]) ning juriidilist kvaliteeti

1 SISEKONTROLL JA SISEAUDIITORI KUTSETEGEVUS 2 The Institute of Internal Auditors

2

kontrollis personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (tel. 5885 1493,

[email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga ega muu menetluses oleva

eelnõuga. Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik riigikogu koosseisu poolthäälte enamus.

Eelnõukohase seadusega muudetakse audiitortegevuse seadust (RT I, 17.03.2023, 6) ja Vabariigi

Valitsuse seadust (RT I, 24.05.2024, 8). Eelnõus on arvestatud 2024. aasta 11. juulil Vabariigi

Valitsuse istungile saadetud raamatupidamise seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõuga.

2. Seaduse eesmärk

Tugeva finantsjuhtimis- ja kontrollisüsteemi avalikus sektoris tagab tõhus siseaudit, mis annab

sõltumatu kindlustandva arvamuse sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta ja aitab maandada

organisatsiooni riske. Niisuguste ootuste täitmiseks on oluline, et siseaudiitori kutsetegevus oleks

usaldusväärne ning aja- ja asjakohane.

Eelnõuga kavandatavad seadusmuudatused on suunatud siseauditi ajakohastamisele riigivõimu

asutuses. Eelnõu peamised eesmärgid on järgmised:

1) lihtsustada siseaudiitori kutsete struktuuri, st lõpetada avaliku sektori üksuse ja avaliku

sektori ühingu siseaudiitori kutsetasemete andmine ning edaspidi anda vaid kahte kutset –

atesteeritud siseaudiitori ja avaliku sektori siseaudiitori kutseid;

2) kehtestada tingimus, mille kohaselt peab vähemalt ühel avaliku sektori üksuses töötaval

siseaudiitoril olema atesteeritud siseaudiitori või avaliku sektori siseaudiitori kutse;

3) tunnistada kehtetuks Rahandusministeeriumile aruande „Arvamus sisekontrollisüsteemi

rakendamise ja selle tulemuslikkuse kohta“ esitamise kohustus;

4) tunnistada kehtetuks nõue, mille kohaselt peavad kohustusliku täiendusõppe koolituste

sobivust tunnustama kas Eesti Siseaudiitorite Ühing (edaspidi ESAÜ), Audiitorkogu või

nõuandev komisjon siseaudiitorite kutsetegevuse ja järelevalvega seotud küsimuste

lahendamiseks.

Ajendiks kehtivate õigusnormide ning reaalse olukorra ja vajaduste ülevaatamiseks oli IIA otsus

lõpetada alates 2021. aasta 1. juulist Eestis avaliku sektori üksuse siseaudiitori kutsetaseme

andmise üheks eelduseks olnud CGAP-i sertifikaadi väljastamine, samuti viimastel aastatel

probleemiks kujunenud AudS-is ja Vabariigi Valitsuse 4. oktoobri 2012. a määruses nr 79

„Täidesaatva riigivõimu asutuse siseauditeerimise üldeeskiri“ sätestatud siseauditi juhtimise ja

korraldamise ning selle kvaliteedi tagamise regulatsioonide täitmine. Peamised raskused on

ilmnenud välise kvaliteedihindamise teostamisel ja siseauditi üksustesse nõutud kutsetasemega

isikute värbamisel. AudS-is nõutud kutsetase puudub paljudel pikaajalise kogemusega avaliku

sektori siseaudiitoritel, st nad pole sooritanud nõutud CGAP-i eksamit, mida aastatel 2011–2020

oli võimalik teha ka eesti keeles.

Nimetatud asjaolud tõid endaga kaasa vajaduse ajakohastada ja lihtsustada siseaudiitorite kutset

puudutavaid regulatsioone ning viia need kooskõlla tegelike võimaluste ja vajadustega.

Siseauditi funktsiooni kaasajastamise eesmärgist tulenevalt ei anta edaspidi avaliku sektori

siseaudiitori seniseid alamkutsetasemeid, so avaliku sektori üksuse ja avaliku sektori ühingu

siseaudiitori kutsetasemeid. Eelnõu kohaselt jääb avaliku sektori siseaudiitor alles ka edaspidi,

kuid selle mõiste sisustatakse ümber ning selle all olevaid kutsetasemeid edaspidi ei anta.

Seaduseelnõuga kavandatakse AudS-is järgmised peamised muudatused:

3

1) avaliku sektori üksuse ja avaliku sektori ühingu siseaudiitori kutsetasemeid edaspidi ei anta;

2) mõisted „atesteeritud siseaudiitor“ ja „avaliku sektori siseaudiitor“ sisustatakse ümber;

3) korrigeeritakse siseaudiitori kutstegevuse korraldamise õiguseid;

4) jäetakse välja siseaudiitori kutseeksamitega seonduvad sätted.

Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus on koostatud vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri

2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõikes 1 sätestatule ning

see on kooskõlastatud ministeeriumide ja huvirühmadega 2023. aasta novembris.

Väljatöötamiskavatsuses on analüüsitud eelnõukohase seadusega kaasnevaid mõjusid.

Seaduseelnõu on koostatud väljatöötamiskavatsusele esitatud märkuseid ja ettepanekuid

arvestades. Väljatöötamiskavatsuses esitati ettepanek tunnistada kehtetuks nõue, mille kohaselt

avalikus sektoris iseseisvalt siseaudiitori kutsetegevusega tegelev siseaudiitori aruandeid

allkirjastav isik peab omama siseaudiitori kutset. Ettepanekule esitatud märkustes osundati

järgmistele asjaoludele:

1) kutsesertifikaadi omamise tingimusega tagatakse avaliku sektori siseauditi funktsiooni

kvaliteet;

2) avaliku sektori siseauditi reeglid on aja jooksul enamjaolt välja kujunenud; isegi kui mõnes

asutuses neid täies ulatuses ei järgita, oleks nõudest loobumine ebamõistlik ning hilisem

struktuuri taastamine kulukam kui selle hoidmine;

3) organisatsiooni sisse töötaval siseauditil on avalikus sektoris lisaroll avalikkuse ees, st

siseaudit annab kindluse, et riigieelarvelisi vahendeid on kasutatud säästlikult ja sihipäraselt.

Väljatöötamiskavatsusele tehtud märkusi arvestades muudeti ülalnimetatud kutsesertifikaadi

omamise nõude kehtetuks tunnistamise ettepanekut ning eelnõu kohaselt peab vähemalt ühel

avaliku sektori üksuses töötaval siseaudiitoril olema avaliku sektori siseaudiitori või atesteeritud

siseaudiitori kutse.

Väljatöötamiskavatsuses esitati ettepanek, mille kohaselt võib avaliku sektori organisatsioonile

lepingu alusel siseauditeerimise teenust osutada ja siseaudiitori aruannet allkirjastada vaid

atesteeritud siseaudiitor (kehtiva AudS-i kohaselt võib ka avaliku sektori siseaudiitor).

Ettepanekule esitatud märkustes osundati järgmistele asjaoludele:

1) sobiva sertifikaadiga siseauditi teenuse osutaja leidmine on juba praegu keeruline;

2) siseauditi teenuse sisseostmise kulud on pidevalt tõusnud ning kutsesertifikaadi nõude

kehtestamine võib viia sisseosteva siseauditi teenuse hinna veelgi kõrgemaks ja seada seeläbi

riigieelarvele suurema koormuse.

Väljatöötamiskavatsusele tehtud märkusi arvestades jäeti nimetatud muudatus eelnõust välja.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

3.1 Avaliku sektori üksuse ja avaliku sektori ühingu siseaudiitori kutsetaseme kaotamise

põhiseaduspärasuse analüüs

Põhiõiguste ja -vabaduste piiramisel on kaks mõõdet: formaalne ehk vormiline ja materiaalne

ehk sisuline. See tähendab, et põhiõigusi piirav õigustloov akt on põhiseaduspärane, kui see on

formaalselt ja materiaalselt põhiseadusega kooskõlas. Järgnevalt on esitatud analüüs

seaduseelnõu formaalse ja materiaalse põhiseaduspärasuse osas. Riive seisneb mingisuguse

õiguspositsiooni ebasoodsas mõjutamises. Kui sellel on legitiimne eesmärk ja see eesmärk on

kaalukas, siis on riive kooskõlas põhiseadusega.

4

Eesti Vabariigi Põhiseaduse (edaspidi PS) § 3 lõike 1 esimese lause kohaselt teostatakse

riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Nimetatust tuleneb

parlamendireservatsioon ehk olulisuse põhimõte, mis nõuab, et demokraatlikus riigis peab

olulised küsimused otsustama seadusandja. Eelnõu parlamendireservatsiooni järgimiseks tuleb

see Riigikogu poolthäälteenamusega vastu võtta (PS § 65 punkt 1), välja kuulutada (PS § 107

lõige 1) ja avaldada (PS § 3 lõige 2, § 108).

PS § 11 sätestab, et õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need

piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate

õiguste ja vabaduste olemust. Sellest tuleneb, et põhiõiguse riivel peab olema põhiseadusega

kooskõlas olev ehk legitiimne eesmärk ja riive peab olema eesmärgi saavutamiseks

proportsionaalne (sobiv, vajalik, mõõdukas).

Eelnõu eesmärgiks on ajakohastada ja lihtsustada avaliku sektori asutuses sisekontrolli

rakendamise ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamise regulatsioone ning viia need kooskõlla

tegelike võimaluste ja vajadustega. Eelnõuga kavandatavaks peamiseks muudatuseks on avaliku

sektori üksuse ja avaliku sektori ühingu siseaudiitori kutsetasemete kaotamine. Isikutel, kellele

on nimetatud kutsetase antud enne käesoleva seaduseelnõu jõustumist, kehtib see seni, kuni ta

nõuetekohaselt täidab AudS-is sätestatud siseaudiitori täiendusõppe läbimise ja tegevusaruande

nõuetekohase esitamise kohustusi.

Igaühe õigus vabale eneseteostusele on PS § 19 lõikes 1 sätestatud väärtus. PS § 19 lõike 1

kommentaaride kohaselt on vaba eneseteostus kui inimväärikuse väljendus, mis hõlmab sisuliselt

kogu mõeldavat inimtegevuse spektrit. Eneseteostusvabaduse elemendiks on muu hulgas

tegutsemisvabadus ehk vabadus teha või tegemata jätta seda, mida isik soovib. PS § 29 kohaselt

on Eesti kodanikul õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. PS § 29 piiriklausel

sätestab, et seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. PS § 29

kommentaaride kohaselt on täiskasvanud inimese ja tema perekonna inimväärse äraelamise

eelduseks õigus olla majanduslikult aktiivne ja teenida elatist enda valitud valdkonnas ja viisil.

Isikul, kellele on antud avaliku sektori üksuse või avaliku sektori ühingu siseaudiitori kutsetase,

säilib asjakohases tegevusvaldkonnas ja sektoris tegutsemise õigus kuni kutsetaseme

kehtimiseni. Nimetatud kutsetasemete kaotamise järgselt jääb endiselt kehtima avaliku sektori

siseaudiitori kutse, mis võimaldab tegutseda siseauditeerimisega avaliku sektori üksuses.

Kuna avaliku sektori üksus hõlmab endas avaliku sektori ühingut, siis sellist piiratumat iseseisvat

siseauditeerimist, mis oli avaliku sektori ühingu siseaudiitori pädevuses, edaspidi eneseteostuse

väljundina valida ei saa. Küll aga saab isik valida avaliku sektori siseaudiitori kutse, mille

saamisele esitatavad nõuded eelnõukohaselt muutuvad sooritatava eksami näol, ning seeläbi

teostada ennast siseauditeerimise vallas nii avaliku sektori üksuses kui ka avaliku sektori

ühingus. Seega olukorras, kus avaliku sektori üksuse ja avaliku sektori ühingu siseaudiitori

kutsetasemeid edaspidi ei anta, vaid selle asemel hakatakse andma avaliku sektori siseaudiitori

kutset, mis hõlmab mõlema nimetatud kutsetaseme pädevust, ei esine riivet isiku vabale

eneseteostuse õigusele ega õigusele vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Omades

laiemat siseauditeerimise pädevust, säilib isikul õigus valida, millises avaliku sektori üksuses ja

millise pädevusega ta ennast teostada soovib.

3.2 Avaliku sektori üksuse ja avaliku sektori ühingu siseaudiitori kutsetasemete kaotamise

proportsionaalsuse analüüs

2020. aasta 25. juuni Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Haldusjuhis Euroopa Parlamendi

ja Nõukogu direktiivi (EL) 2018/958, 28. juuni 2018, milles käsitletakse uute kutsealasid

5

reguleerivate õigusnormide vastuvõtmisele eelnevat proportsionaalsuse kontrolli,

rakendamiseks“ punkti 1.2 kohaselt peab õigusakti ettevalmistav ministeerium lisama

kutsealasid reguleeriva õigusakti eelnõu seletuskirja eelnõuga kehtestatavate nõuete

proportsionaalsuse analüüsi. Nimetatud analüüsi tegemisel on lähtutud kõnealuse protokollilise

otsuse punktides 3.2 ja 3.3 esitatud üldtingimustest ning arvestatud seaduseelnõu koostamise

põhjuseid ja eelnõuga tehtavate muudatuste skoopi.

Eelnõukohaste muudatuste kehtestamine on tingitud vajadusest kaasajastada avaliku sektori

siseauditi valdkonda, kuna Euroopa Liiduga liitumisel kujundatud avaliku sektori siseauditi

mudel enam ei toimi. Muudatused puudutavad avaliku sektori üksuseid ja avaliku sektori

ühinguid kui teenuse saajaid ning avaliku sektori üksuse ja avaliku sektori ühingu siseaudiitoreid

kui kutseteenuse osutajaid. AudS-i kohaselt jaguneb avaliku sektori siseaudiitor avaliku sektori

üksuse ja avaliku sektori ühingu siseaudiitori kutsetasemeteks. Eelnõu kohaselt ei anta edaspidi

avaliku sektori siseaudiitori kutse all olevaid kutsetasemeid. Avaliku sektori üksuse kutsetaset ei

ole võimalik anda juba seetõttu, et IIA ei väljasta enam avaliku sektori üksuse siseaudiitori

kutsetaseme andmise üheks eelduseks olnud CGAP-i sertifikaati. Avaliku sektori ühingu

siseaudiitori kutse pole aga praktikas end õigustanud ning alates 2010. aastast on seda kutsetaset

omistatud ainult neljale spetsialistile, mis näitab ilmselgelt nõudluse ja vajaduse puudumist

sellise kutsetaseme järele.

Vaid kahest siseaudiitori kutsest koosnev jaotus, st atesteeritud siseaudiitor ja avaliku sektori

siseaudiitor, eristab selgemini siseaudiitorite kutsetegevuse valdkondi. Siseaudiitor osutab

teenust eelkõige organisatsiooni kõrgeimale juhtorganile ja tegevjuhtkonnale läbi põhjendatud

kindlustunde andmise selles, et organisatsiooni protsessid toimivad juhtorgani seatud moel, varad

on kaitstud ja seadusi järgitakse nõuetekohaselt. Avalikus sektoris on siseaudiitori ülesandeks

hinnata riigi ja omavalitsuse organisatsiooni protsesside ja valdkondade riske ning nende

haldamist. Eelnõukohased muudatused ei too endaga kaasa riski avaliku sektori üksuse ega

avaliku sektori ühingu siseaudiitori osutatava teenuse tarbijale, so avalikule sektorile, kuna

avaliku sektori siseaudiitori kutse jääb alles ning see hakkab edaspidi hõlmama mõlema eelpool

nimetatud kutsetaseme pädevust. Olukorras, kus avaliku sektori üksuse ja avaliku sektori ühingu

siseaudiitori kutsetasemeid edaspidi ei anta, võib risk seisneda selles, et isikud, kes planeerisid

saada kitsama pädevusega avaliku sektori ühingu siseaudiitori kutsetaset, ei pruugi olla

motiveeritud vaid siseauditi standardite eksami sooritamise asemel CIA sertifikaadi saamise

eeldusena mõnevõrra sisukamat ja keerulisemat eksamit sooritama. Samas on nimetatud risk

kaduvväike, kuna siseauditi standardid on osa ka CIA eksamist ning CIA eksami sooritamist ei

saa pidada ületamatuks takistuseks kutse saamise eesmärgi täitmisel. Riski maandab ka asjaolu,

et CIA eksami sooritamine annab isikule laiemad teadmised siseauditi valdkonnas ning lisaks

edaspidi ka võimaluse valida atesteeritud siseaudiitori või avaliku sektori siseaudiitori kutsete

saamise vahel.

Siseauditi rakendamine avalikus sektoris oli Euroopa Liidu tungiv soovitus, mis sisaldus ka

liitumislepingus ning seetõttu on siseauditi valdkonna regulatsioon sätestatud õigusakti tasandil.

Siseauditi valdkonna kaasajastamine toob endaga kaasa AudS-is ja VVS-is sätestatud siseauditi

valdkonda reguleerivate asjakohatute ja reaalse eluga kooskõlas mitteolevate õigusnormide

muutmise vajaduse. Muuhulgas tuleb tunnistada AudS-is kehtetuks avaliku sektori üksuse ja

avaliku sektori ühingu siseaudiitori kutsetasemeid puudutavad regulatsioonid ning muuta

atesteeritud siseaudiitori kutse definitsiooni (kuna Eestis ei ole võimalik sooritada AudS-is

sätestatud kutseeksami siseaudiitori eriosa siseaudiitori atesteerimise alamosa). Samuti toob

siseauditi valdkonna kaasajastamise vajadus endaga kaasa muudatuste tegemise AudS-is

sätestatud avaliku sektori siseaudiitori kutse andmise eeldustes. Siseauditi valdkonna

kaasajastamise eesmärgil tuleb VVS-is täiendada sisekontrolli süsteemiga tagatavaid aspekte,

asutuse juhi kohustusi siseauditi üksuse puudumisel ning Rahandusministeeriumi pädevust

siseauditi koordineerimisel. Samuti tunnistatakse kehtetuks hinnangu küsimine sisekontrolli

süsteemi toimivuse kohta, kuna see seab täidesaatva riigivõimu asutused ebavõrdsesse olukorda

6

olenevalt sellest kas asutuses ostetakse siseauditi teenust sisse või on asutuses loodud siseauditi

üksus (siseauditi teenuse sisseostmisel sellise hinnangu esitamise kohustust ei ole sätestatud).

AudS-is ja VVS-is tehtavad muudatused on vajalikud ja sobivad siseauditi valdkonna

kaasajastamiseks. Muudatuste tegemisel on lähtutud aja jooksul reaalses elus kujunenud

olukorrast. Lisaks siseauditi valdkonnale reguleerib AudS ka vandeaudiitori kutse andmist ja

vandeaudiitori kutsetegevust, mis on sarnasuselt lähedaseim siseauditile ning mille regulatsioon

on üldjoontes võrreldav siseauditi omaga, muuhulgas on sätestatud kutse andmise eeldused, sh

eksami näol, täiendkoolituse kohustus jt. Siseauditi läbiviimine peab toimuma vastavalt kutseala

standarditele ning siseaudiitor peab omama pädevust riski- ja projektijuhtimises, konkreetse

organisatsiooni tegevusvaldkonnas, seal kasutatavates info- ja tootmistehnoloogiates,

organisatsioonikultuuris, jätkusuutlikkuse teemades, andmeanalüüsis jms. Kuna kõik need

valdkonnad jätkuvalt arenevad, on siseaudiitoritel standardite kohaselt kohustus end erialaselt

pidevalt täiendada. Ka vandeaudiitorile on samal põhjusel kehtestatud täiendkoolituse kohustus.

Siseauditi valdkonna regulatsiooni muudatused ei lähe kaugemale kui valdkonna kaasajastamise

eesmärgil on vaja. IIA sertifikaadiga siseaudiitorid on parima pädevusega siseauditi töö

tegemiseks vastavalt IIA poolt välja töötatud siseauditeerimise standarditele, mis on avalikus

sektoris siseauditi kutsetegevuse aluseks. Eelnõukohased muudatused ei mõjuta avaliku sektori

siseaudiitorite ja nende osutatavate teenuste vaba liikumist Euroopa Liidus. Avaliku sektori

siseaudiitori kutsetasemete kaotamise tõttu võib tõusta siseaudiitori kutsetegevuse kvaliteet, kuna

avaliku sektori siseaudiitor peab edaspidi kutse saamiseks sooritama sisukama eksami kui

kehtiva seaduse kohaselt.

Eelnõukohased muudatused ei piira põhjendamatult ega täiendavalt avaliku sektori siseaudiitori

ega atesteeritud siseaudiitori kutsealale juurdepääsu. Endiselt jääb kehtima ka siseaudiitori kutse

tunnustamise võimalus juhul, kui isiku omandatud kvalifikatsioon vastab sellekohases

rakendusaktis sätestatud nõuetele. Avaliku sektori siseaudiitori ja atesteeritud siseaudiitori

kutsenimetused on kaitstud kutsenimetused ning vastavat kutset omavad isikud on registreeritud

Audiitortegevuse registris. Vastavalt siseauditeerimise standarditele peavad siseaudiitorid

endiselt täitma pideva kutsealase arengu nõudeid ja järgima kutseala korraldamise, kutse-eetika

ja järelevalvega seotud nõudeid. Atesteeritud siseaudiitori kutse ja avaliku sektori siseaudiitori

kutse on kaitstud kutsenimetused ja need nimetused toimivad kvaliteedimärgina, samas on

juurdepääs siseaudiitori tegevusele vaba. Iga isik võib töötada siseaudiitorina, eriti valdkondades,

milles ta on pädev (nt lennunduses endised lendurid jne). IIA innustab kõiki siseaudiitorina

tegutsevaid isikuid jätkuvalt oma pädevust tõstma ning omandama rahvusvaheliselt tunnustatud

siseaudiitori sertifikaadi. Siseauditi valdkonna kaasajastamine ei mõjuta teiste Euroopa Liidu

kvalifikatsioonidega isikutel Eestis töö leidmist.

Teaduse ja tehnoloogia areng ei oma mõju teabe sümmeetriale siseaudiitori kui teenuse osutaja

(kutsetöötaja) ja avaliku sektori üksuse kui teenuse saaja vahel. Teaduse ja tehnoloogia arengu

mõju siseauditi valdkonnale võib seisneda vaid siseaudiitori võimaluses enda tööd tehnoloogiale

tuginedes edukamalt teha, mis omakorda võib tekitada uusi auditeerimist vajavaid riske. Samuti

ei vähenda teaduse ja tehnoloogia areng vajadust kompetentsete siseaudiitorite järele.

3.3 Eelnõu ülesehitus

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist:

§ 1. Audiitortegevuse seaduse muutmine;

§ 2. Vabariigi Valitsuse seaduse muutmine.

7

§ 1. Audiitortegevuse seaduse muudatused

AudS § 1 punktist 5 jäetakse välja tekstiosa „ja avaliku huvi“, kuna seadus ei sätesta

siseaudiitorite tegevuse õiguslikke aluseid avaliku huvi üksuses. Kuni 2017. aasta 30. juunini

kehtinud AudS-i redaktsioonis oli § 75 lõikes 3 osundatud avaliku huvi üksusele. Pärast

nimetatud sätte kehtetuks tunnistamist ei reguleeri AudS siseaudiitorite tegevuse õiguslikke

aluseid avaliku huvi üksuses.

AudS § 5 muudatusega jäetakse välja tekstiosa „kes on sooritanud kutseeksami siseaudiitori

eriosa siseaudiitori atesteerimise alamosa ning“. Atesteeritud siseaudiitori kutseeksamit ei ole

võimalik Eestis sooritada. Selle asemel tunnustatakse kas CIA poolt välja antud või CIA

eksamiga 90 protsendi ulatuses sarnaseid teisi välisriikides välja antud sertifikaate.

AudS § 6 lõikes 1 sätestatakse mõiste „avaliku sektori siseaudiitor“ uus definitsioon.

Definitsiooni muutmise vajadus on tingitud avaliku sektori üksuse siseaudiitori ja avaliku sektori

ühingu siseaudiitori kutsetasemete koondamisest avaliku sektori siseaudiitori kutse alla.

AudS § 6 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks, kuna avaliku sektori üksuse siseaudiitori ja

avaliku sektori ühingu siseaudiitori kutsetasemeid edaspidi ei anta. Senise CGAP-il põhinenud

kutse asemele ei looda kohalikul eksamil põhinevat avaliku sektori üksuse siseaudiitori kutset,

kuna kohaliku avaliku sektori üksuse siseaudiitori eksami väljatöötamise ning edasise haldamise

hinnanguline kulu on viimastel aastatel kutsetaseme omandamiseks osutatud vähese huvi ja

pingelise riigieelarve tingimustes ebamõistlik.

AudS § 12 muudatustega jäetakse paragrahvi pealkirjast välja sõna „ühing“ ning tunnistatakse

kehtetuks lõikes 2 sätestatud avaliku sektori ühingu definitsioon. Lõikes 1 sätestatud avaliku

sektori üksuse definitsioon hõlmab endas ka avaliku sektori ühingut ning nende eraldi

käsitlemiseks puudub sisuline vajadus.

AudS § 16 lõike 2 punktide 5–7, § 19 lõike 1 punkti 4 ja lõike 3, § 20 lõike 2 punkti 2 ning lõigete

5, 51 ja 8, § 21 lõigete 5 ja 6, § 22 lõike 1 ning lõike 2 punktide 5 ja 7 muudatused tulenevad asjaolust,

et Eestis ei korraldata atesteeritud siseaudiitori ja avaliku sektori siseaudiitori eksameid.

AudS 2. peatüki 3. jao pealkirjast tekstiosa „ja kutsetaseme“ välja jätmine tuleneb asjaolust, et

siseaudiitorite struktuurist kaovad madalama taseme kutsetasemed ehk avaliku sektori üksuse

siseaudiitori ja avaliku sektori ühingu siseaudiitori kutsetasemed. Edaspidi jäävad kehtima vaid

atesteeritud siseaudiitori ja avaliku sektori siseaudiitori kutsed.

AudS § 33–35 tunnistatakse kehtetuks, kuna atesteeritud siseaudiitori ja avaliku sektori

siseaudiitori kutseeksameid Eestis ei korraldata. Nõuded, millele peab vastama siseaudiitori

sertifikaadi (muu kui CIA) saamiseks läbitud koolitus, on sätestatud AudS §-s 36.

AudS § 36 muudetakse tervikuna ning kehtestatakse selle uus sõnastus, milles täpsustatakse

siseaudiitori kutse andmise reegleid ning siseaudiitorile kehtestatavaid nõudeid kutsetegevuse

korraldamisel. Paragrahvi on koondatud kokku siseaudiitori kutse andmise ja kutse tunnustamise

nõuded, mis kehtivas AudS-s paiknevad kaootiliselt erinevates paragrahvides.

Lõikes 1 sätestatakse tingimused, mis peavad olema täidetud atesteeritud siseaudiitori kutse

taotlemiseks. Eelnõu kohaselt saab atesteeritud siseaudiitori kutset taotleda isik, kellel on IIA

väljastatud kehtiv siseaudiitori sertifikaat (ingl – Certified Internal Auditor®) või muu

samaväärne siseaudiitori kutsetegevuse kvalifikatsioon. Isik, kellel on CIA-ga samaväärne

siseaudiitori kutsetegevuse kvalifikatsioon, peab olema lisaks läbinud vähemalt kaheaastase

8

praktiseerimise tunnustatud siseaudiitori juhendamisel. Praktiseerimise kohustus CIA-ga

samaväärset sertifikaati omavatele isikutele on sätestatud ka kehtivas AudS-is.

Lõikes 2 sätestatakse tingimused, mis peavad olema täidetud avaliku sektori siseaudiitori kutse

taotlemiseks. Eelnõu kohaselt saab avaliku sektori siseaudiitori kutset taotleda isik, kes on

viimase kolme aasta jooksul sooritanud CIA eksami I osa ja riigi- ja haldusõiguse alamosa eksami

või omandanud muu CIA kvalifikatsiooniga samaväärse siseaudiitori kvalifikatsiooni ja

praktiseerinud tunnustatud siseaudiitori juhendamisel vähemalt kaks aastat ning sooritanud riigi-

ja haldusõiguse alamosa eksami. CIA eksami sooritanud isikule ei ole praktiseerimise kohustuse

panemine põhjendatud ega vajalik, kuna CIA eksamile registreerimine eeldab siseauditeerimise

praktika olemasolu.

Lõikes 3 sätestatakse, et valdkonna eest vastutav minister saab määrusega kehtestada välisriigis

omandatud siseaudiitori kvalifikatsiooni hindamise kriteeriumid. Nimetatud volitusnorm

sisaldub ka kehtiva AudS-i § 36 lõikes 3.

Lõikes 4 sätestatakse, et välisriigis omandatud siseaudiitori kutsetegevuse kvalifikatsiooni

tunnustamisele kohaldatakse välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadust. Samuti

sätestatakse volitusnorm välisriigis omandatud siseaudiitori kvalifikatsiooni hindamise

kriteeriumide kehtestamiseks. Rahandusministeeriumile antakse pädevus võrrelda välisriigi

kutsekvalifikatsiooni Eestis reguleeritud siseaudiitori kutsealal töötamiseks nõutava

kutsekvalifikatsiooniga ja otsustada taotleja välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise üle.

Lõike 5 kohaselt loetakse lõike 1 punktis 2 ja lõike 2 punktis 2 sätestatud praktiseerimise nõue

täidetuks isiku puhul, kes tõendab, et ta on vähemalt viis aastat tegutsenud kutsealal, mis on

võimaldanud tal omandada küllaldased teadmised rahanduse, õiguse ja sisekontrolli valdkonnas.

Selline praktiseerimise nõude täidetuks lugemise tingimus on sätestatud siseaudiitori kutse

taotlejale ka kehtivas AudS-is ning selle täpsem tõendamise kord on sätestatud rahandusministri

7. juuli 2011. a määruses nr 35 „Vandeaudiitori või tunnustatud siseaudiitori juhendamisel

praktiseerimise ning kutsealal tegutsemise tõendamise kord“.

Lõikes 6 sätestatakse siseaudiitori kutse taotlejale kutse andmine valdkonna eest vastutava

ministri või tema poolt volitatud isiku otsusega ning sellekohase märke tegemine

audiitortegevuse registrisse.

Lõikes 7 sätestatakse Rahandusministeeriumile kohustus teatada siseaudiitori kutse andmisest,

tunnustamisest või sellest keeldumisest siseaudiitori kutse või selle tunnustamise taotlejale viie

tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Võrreldes kehtiva seadusega siinkohal muudatusi ei

tehta (v.a kutsetaseme välja jätmist puudutav).

AudS § 37 pealkirja muudatus tuleneb asjaolust, et avaliku sektori üksuse ja avaliku sektori

ühingu siseaudiitori kutsetasemeid edaspidi ei anta. Seetõttu on põhjendatud pealkirjast nimetatut

puudutav tekstiosa välja jätta. Kuna paragrahvi täiendatakse ka kutse kehtivuse lõppemise

regulatsiooniga, siis osundatakse sellele ka pealkirjas.

AudS § 37 muudatustega jäetakse paragrahvi tekstist läbivalt välja tekstiosa „või kutsetaseme“,

kuna kehtivas AudS-i sätestatud kutsetasemeid edaspidi ei anta. Paragrahvi täiendatakse lõikega

11 ja sätestatakse siseaudiitori kutse kehtivuse lõppemine siseaudiitori surma korral. Kuna isiku

surmaga lõpeb tema õigusvõime, siis lõpeb ka talle antud kutse kehtivus.

Lõike 2 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks, kuna siseaudiitori täiendavat kutseeksamit ei ole

võimalik Eestis sooritada, mistõttu ei saa siseaudiitorilt kutset ära võtta täiendava kutseeksami

sooritamata jätmisel.

9

Lõikes 6 asendataks tekstiosa „avaliku sektori üksuse või ühingu siseaudiitori kutsetase“

tekstiosaga „avaliku sektori siseaudiitori kutse“. Muudatus on ajendatud asjaolust, et nimetatud

kutsetasemeid edaspidi ei anta.

AudS § 38 pealkirjast ja tekstist jäetakse välja kutsetasemele osundav tekstiosa, kuna selliseid

kutsetasemeid edaspidi ei anta. Samal põhjusel asendatakse lõikes 2 tekstiosa „siseaudiitori

kutset või avaliku sektori üksuse või ühingu siseaudiitori kutsetaset“ tekstiosaga „siseaudiitori

või avaliku sektori siseaudiitori kutset“.

AudS § 66 muudatusega jäetakse paragrahvi tekstist välja tekstiosa „ja avaliku sektori

siseaudiitori kutsetaseme“, kuna sellist kutsetaset edaspidi ei anta.

AudS § 67 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks, kuna senisele praktikale tuginedes puudub vajadus

siseaudiitorite täiendusõppe korra järele (sellekohane kord puudub ka eelnõu koostamise ajal)

ning AudS § -s 67 sätestatud reeglid on piisavad.

AudS § 67 lõigete 3 ja 4 muudatustega laiendatakse sobivate täienduskoolituste ringi. Muudatuse

põhjuseks on siseaudiitorite tegevusvaldkonna mitmekesisuse, sobivate koolitajate ja koolituste

teemade laienemine võrreldes kehtiva õigusnormi väljatöötamise ajal valitsenud olukorraga ning

vajadus vabastada ESAÜ ja Audiitorkogu ebamõistlikust koolituste tunnustamise kohustusest

(praktikas pole kehtiva õigusnormi jõustumisest alates ühegi koolituse tunnustamise vajadust

ilmnenud).

Auds § 67 lõike 5 muudatusega jäetakse lõikest välja ebavajalik sõna “juhendatud“, kuna

täiendusõpet sisuliselt ei juhendata.

AudS § 67 lõikest 8 jäetakse välja tekstiosad „või kutsetaseme“, kuna siseaudiitori kutsetaset

edaspidi ei anta.

AudS § 68 lõikes 2 sõnastatakse ümber siseaudiitorile seoses tema kutsetegevusega esitatavad

nõuded, kuna kehtivas AudS-is on kõnealuses sättes viidatud §-le 70, mis tunnistatakse

kehtetuks.

AudS § 70 tunnistatakse kehtetuks, kuna siseaudiitori kutsetegevuse standardite loetelu

sätestamine seaduses ei ole põhjendatud. IIA kutsestandardid juhivad ülemaailmset siseauditi

kutsepraktikat. IIA siseauditi kutsestandardite keskmes on 15 juhtpõhimõtet, mille täitmine tagab

tõhusa siseauditi. Iga põhimõtet toetavad standardid, mis sisaldavad nõudeid, rakendamise

kaalutlusi ja näiteid vastavuse tõenditest ning aitavad siseaudiitoritel saavutada siseauditi

põhimõtteid ja täita siseauditi eesmärki. Ka seni on AudS § 70 lõigete 1–3 kohaselt pidanud

siseaudiitorid enda töös lähtuma IIA kutsestandarditest. AudS § 70 lõikes 2 nimetatud IIA

kutsestandarditega katmata osas muud siseaudiitori kutsetegevusega seotud standardeid ei ole

kehtestatud. Eelnõuga muudetakse muu hulgas AudS § 68 lõiget 2, milles sätestatakse

siseaudiitori kohustus järgida oma kutsetegevuses IIA kutsestandardeid. Puudub sisuline vajadus

standardite loetelu esitamiseks ja valdkonna eest vastutava ministri määrusega kinnitamiseks,

kuna see tõi endaga kaasa olukorra, kus IIA siseauditi kutsetegevuse standardite muutmisel tuli

igakordselt muuta ka nimetatud ministri määrust. IIA avaldab siseauditi kutsetegevuse standardid

enda veebilehel ning need on kõigile tasuta kättesaadavad. Eelnõu kohaselt saavad siseaudiitorid

ministri sellekohast määrust ootamata hakata IIA siseauditi standardite muudatusi enda töös

koheselt rakendama. Lisaks on Eesti Siseaudiitorite Ühing IIA allharu ning saab IIA siseauditi

standardite muudatusi kajastada operatiivselt ka enda veebilehel.

10

Seni ei ole IIA tõlgendusega katmata siseaudiitori kutsetegevuse standardeid ega selle osi

Rahandusministeerium pidanud tõlgendama. IIA siseauditi kutstegevuse standardid on väga

põhjalikud ja kohaldatavad ülemaailmselt ning on väheusutav, et ilmneks nimetatud standardiga

katmata osi, mida Rahandusministeerium peaks tõlgendama. Siiski lasub

Rahandusministeeriumil ka AudS § 70 lõikes 4 sisalduva normita vajadusel kõnealuse tõlgenduse

andmise kohustus Rahandusministeeriumi põhimääruse § 301 punkti 13 kohaselt.

AudS § 74 muudatustega muudetakse lõikeid 2 ja 3. Lõike 2 muudatusega jäetakse lõikest välja

sõna „üksuse“, kuna avaliku sektori üksuse siseaudiitori kutsetaset edaspidi ei anta. Eelnõu

kohaselt peab kutsetegevuseks avaliku sektori üksusega sõlmitava lepingu teenuse osutaja poolne

ja siseaudiitori aruande allkirjastaja olema avaliku sektori siseaudiitor või atesteeritud

siseaudiitor. Lõige 3 tunnistatakse kehtetuks, kuna avaliku sektori ühingu mõistet edaspidi ei

kasutata ning eelnõuga tunnistatakse kehtetuks ka AudS § 12 lõikes 2 sätestatud sellekohane

definitsioon.

AudS § 75 lõike 1 muudatusega sätestatakse, et vähemalt ühel avaliku sektori üksuses töötaval

siseaudiitoril peab olema avaliku sektori siseaudiitori või atesteeritud siseaudiitori kutse. Kehtiva

seaduse kohaselt võib avaliku sektori üksuses siseaudiitori kutsetegevusega iseseisvalt tegeleda

üksnes avaliku sektori üksuse siseaudiitor või atesteeritud siseaudiitor. Kuna avaliku sektori

üksuse siseaudiitori kutsetaset seaduseelnõu kohaselt edaspidi ei anta, siis asendatakse see

avaliku sektori siseaudiitori kutsega. Kehtiva AudS § 75 lõike 1 sõnastuses märgitud

kutsetegevusega iseseisev tegelemine ei ole piisavalt selge ega täpne, mistõttu sõnastatakse

selguse huvides säte tervikuna ümber.

AudS § 75 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks, kuna selles sätestatud siseaudiitori kutsetegevuse

teostamise õigus avaliku sektori ühingus ei ole asjakohane pärast mõiste „avaliku sektori ühing“

kehtetuks tunnistamist (vt AudS § 12 lõike 2 muudatus).

AudS § 121 lõike 6 muudatusega asendatakse sõna „moodustab“ tekstiosaga „võib moodustada“,

kuna siseaudiitorite kutsetegevuse ja järelevalvega seotud küsimuste lahendamiseks tuleks

nõuandev komisjon moodustada vastavalt vajadusele. Sellise pidevalt toimiva komisjoni

moodustamise kohustuse panemine valdkonna eest vastutavale ministrile ei ole vajalik ega

põhjendatud.

AudS § 123 muudatustega muudetakse lõike 1 punkte 7 ja 8 ning tunnistatakse kehtetuks lõike

2 punktid 1 ja 4 ning lõige 4. Lõikes 7 asendatakse tekstiosa „siseaudiitori kutse või avaliku

sektori siseaudiitori kutsetaseme“ tekstiosaga „siseaudiitori või avaliku sektori siseaudiitori

kutse“, kuna eelnõu kohaselt ei anta edaspidi avaliku sektori siseaudiitori kutsetaset. Lõike 1

punkti 8 muudatusega muudetakse Rahandusministeeriumi pädevust ning sätestatakse

siseaudiitori kutse andmise ja välisriigis omandatud siseaudiitori kvalifikatsiooni tunnustamise

ja tunnustamisest keeldumise otsustamise pädevus. Kehtivas AudS-is sätestatud kutseeksami

siseaudiitori eriosa alamosaga sarnase eksami tulemuste tunnustamise ja tunnustamisest

keeldumise otsustamine pole asjakohane, kuivõrd Eestis ei korraldata siseaudiitori eksameid,

mille tulemusi saaks tunnustada. Lõike 2 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks, kuna

Rahandusministeerium ei tööta välja siseaudiitori kutsetegevuse ega selle aluseks olevaid

standardeid, vaid selleks kasutatakse IIA siseaudiitori kutsetegevuse standardeid. Lõike 2 punkt

4 tunnistatakse kehtetuks, kuna vajaduse puudumise tõttu ei ole AudS § 67 lõikes 2 sätestatud

võimalust siseaudiitorite täiendusõppe korra kehtestamiseks kasutatud.

AudS § 130 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks, kuna edaspidi ei sooritata siseaudiitori

kutseksamit, seega ei ole võimalik siseaudiitorit täiendavale kutseeksamile suunata.

11

AudS-i täiendatakse §-ga 1854. Tegemist on üleminekusättega avaliku sektori üksuse ja avaliku

sektori ühingu siseaudiitori kutsetaseme kehtivuse reguleerimiseks. Kuna eelnõu kohaselt

edaspidi ei anta avaliku sektori üksuse ja avaliku sektori ühingu siseaudiitori kutsetasemeid, siis

üleminekusätetega võimaldatakse nimetatud kutsetasemeid säilitada isikutel, kellele on eelpool

nimetatud kutsetase antud, kuni kutsetaseme kehtivuse lõppemiseni ning sätestatakse nimetatud

kutsetasemete pädevus. Lõike 1 kohaselt kehtib enne käesoleva eelnõu seadusena jõustumist

antud avaliku sektori üksuse ja avaliku sektori ühingu siseaudiitori kutsetase seni, kuni nimetatud

kutsetaseme saanud siseaudiitor täidab kohustusliku täiendusõppe kohustust ning nõuetekohaselt

koostab ja esitab siseaudiitori tegevusaruande. Lõigetes 2 ja 3 sätestatakse avaliku sektori üksuse

ja avaliku sektori ühingu siseaudiitori pädevus audiitorteenuse osutamisel. Kuni kutsetaseme

kehtivuse lõppemiseni on avaliku sektori üksuse siseaudiitoril õigus siseaudiitori

kutsetegevusega iseseisvalt tegeleda avaliku sektori üksuses ning avaliku sektori ühingu

siseaudiitoril avaliku sektori üksuse enamusosalusega või valitseva mõju all olevas äriühingus,

sihtasutuses, mittetulundusühingus või konsolideerimisgrupis. Selline üleminekuregulatsioon

võimaldab isikutel, kelle on antud kutsetasemed, mida edaspidi ei anta, teostada ennast nimetatud

kutsetasemel kuni selle kehtivuse lõppemiseni.

§ 2. Vabariigi Valitsuse seaduse muudatused

VVS § 921 lõige 1 muudetakse ja seda täiendatakse lõikega 11. Lõikes 1 esitatud loetelu

täiendatakse punktiga 5, milles sätestatakse asjaolu, et sisekontrollisüsteem võimaldab muu

hulgas tagada asutuse tegevust ja sisekontrollisüsteemi tõhusust mõjutada võivate riskide

tuvastamise, hindamise ja haldamise. Tegemist on sisekontrollisüsteemi olulise abinõuga

sisekontrolli eesmärkide tagamiseks. Lõikes 11 sätestatakse, et valitsusasutuses ja selle hallatavas

riigiasutuses peab toimima tõhus juhtimissüsteem ning see peab olema proportsionaalne asutuse

tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega. Valitsusasutuse ja tema hallatava riigiasutuse

juhtimissüsteem peab tagama organisatsioonistruktuuri läbipaistvuse, heade juhtimistavade

järgimise, ülesannete asjakohase lahususe ja vastutusalade selge jaotuse, otsuste vastuvõtmise

usaldusväärse ja asjakohase informatsiooni alusel ning tõhusa sisekontrollisüsteemi toimimise.

Kõik nimetatud asjaolud kogumis moodustavad tõhusa juhtimissüsteemi, mis on vajalik

valitsusasutuse ja tema hallatava riigiasutuse erinevates tegevusprotsessides võimalike riskide ja

kõrvalekallete tuvastamiseks ning asutusele seatud eesmärkide täitmiseks optimaalsete

jõupingutustega.

VVS § 922 lõiget 3 täiendatakse lausega, mis kohustab asutuse juhti siseauditi üksuse puudumisel

tõendama, et sisekontrollisüsteem hõlmab asutuse kõiki juhtimis- ja tegevustasandeid, juhtkonna

kehtestatud eeskirjad, protseduurireeglid, limiidid ja muud normid vastavad õigusaktides

sätestatud nõuetele ning asutuse tegevuse eesmärgipärasuse ja otstarbekuse tagamiseks

rakendatakse neid pidevalt ja tulemuslikult. Sellekohase tõendamise täpsemad nõuded on

sätestatud Vabariigi Valitsuse 4. oktoobri 2012. a määruses nr 79 „Täidesaatva riigivõimu asutuse

siseauditeerimise üldeeskiri“.

VVS § 922 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks, kuna see seab erinevad täidesaatva riigivõimu

asutused ebavõrdsesse olukorda – hinnangut sisekontrollisüsteemi toimivuse kohta nõuti vaid

nendelt, kus „on moodustatud siseaudiitori kutsetegevusalaste ülesannete täitmiseks asjaomane

ametikoht või on loodud asjaomane struktuuriüksus“. Siseauditi teenust saab alternatiivina ka

sisse osta ning teatud juhtudel võib siseauditi asemel piirduda juhtkonna kontrollidega. Sätte

kehtestamisest möödunud aja jooksul selgus, et nõue ei toimi ootuspäraselt. Seetõttu tunnistati

2016. aasta 1. jaanuaril kehtetuks ka raamatupidamise seaduse §-s 38 sisaldunud kohustus, mille

kohaselt pidi riigi majandusaasta koondaruande tegevusaruanne sisaldama muu hulgas ka

koondhinnangut sisekontrollisüsteemide kohta. Lisaks ei ole 2025. aasta jaanuaris jõustuvates

IIA standardites, mis on Eesti avalikus sektoris siseauditi läbiviimise aluseks, enam eraldi

12

koondarvamuse tegevusstandardit, millele baseerus siseaudiitori hinnang ja aruanne

sisekontrollisüsteemi rakendamise ja selle tulemuslikkuse kohta.

VVS § 923 lõike 1 teksti muudetakse selleks, et ajakohastada Rahandusministeeriumi pädevust

täidesaatva riigivõimu asutuste sisekontrolli ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamisel. Eelnõu

kohaselt on Rahandusministeeriumi pädevuses anda metoodilisi juhendeid täidesaatva

riigivõimu asutuste sisekontrollisüsteemi rakendamiseks ja hindamiseks, teha ettepanekuid

sisekontrolli tõhustamiseks, nõustada täidesaatva riigivõimu asutusi siseaudiitori kutsetegevuse

korraldamisel ja selle kvaliteedi hindamisel ning teha ettepanekuid siseauditi paremaks

korraldamiseks. Muudatused johtuvad asjaolust, et nii sisekontrolli kui siseauditi koordineerimist

reguleeriv säte on seaduses iganenud ning sellisena see täna enam ei toimi. Nii sisekontroll kui

siseaudit on võrreldes kõnealuse sätte kehtestamise ajaga 2010. aastal rahuldaval moel välja

kujunenud ning olulist täidesaatva riigivõimu asutuste sisekontrollisüsteemi rakendamise ja

nendes siseaudiitori kutsetegevuse korraldamise koordineerimist kehtivas sättes märgitud viisil

ei ole vajalik enam teostada. Lisaks on riigisektori sisekontrollisüsteem ulatuslik ja

mitmetahuline ning selle kui terviku keskne koordineerimine ei ole praktiliselt teostatav.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei muudeta AudS-is ega VVS-is sätestatud terminoloogiat.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu (edaspidi EL) õigusega. Eesti EL-iga ühinemislepingus

määratleti EL-i ootused tõhusale ja läbipaistvale juhtimissüsteemile ja finantskontrollile Eestis

ning sätestati valitsussektori sisekontrollisüsteemile kolm järgmist põhikriteeriumi:

1) tõhusa finantsjuhtimise ja finantskontrolli süsteemi loomine ja rakendamine juhi poolt igas

valitsusasutuses, sh rõhuasetusega sisekontrollisüsteemi miinimumnõuete kohustuslikule

rakendamisele kõikides tegevusvaldkondades;

2) funktsionaalselt sõltumatu siseauditi rakendamine valitusasutustes ja nende hallatavates

riigiasutustes (sh finantsjuhtimise ja finantskontrolli süsteemide kvaliteedi hindamiseks ning

nende süsteemide parandamiseks), soovitus järgida siseauditi korraldamisel IIA standardeid;

3) keskse teenistuse olemasolu finantsjuhtimise ja finantskontrolli süsteemide ja siseauditi

ühtlustatud metoodika ning standardkvaliteedi tagamiseks.

Eelnõukohased muudatused toetavad märgitud põhikriteeriumide täitmist.

6. Seaduse mõjud

6.1 Seaduseelnõuga kavandatavate muudatuste sihtrühm

Seaduseelnõuga kavandatavate muudatuste sihtrühma kuuluvad järgmised isikud:

1) avaliku sektori üksuse ja avaliku sektori ühingu siseaudiitorid. Seaduseelnõu koostamise ajal

on audiitortegevuse registris registreeritud 69 avaliku sektori üksuse siseaudiitorit ja neli

avaliku sektori ühingu siseaudiitorit;

2) isikud, kes planeerisid saada avaliku sektori üksuse siseaudiitori või avaliku sektori ühingu

siseaudiitori kutsetaset;

3) siseauditi funktsiooni kohustusega avaliku sektori organisatsioonid ja avaliku huvi üksused,

eelkõige ministeeriumid, suured sihtasutused ning riigi äriühingud. Seaduseelnõu koostamise

ajal on neid kokku ligikaudu 50;

4) kohaliku omavalitsuse üksused, nende liidud ja allasutused. Seaduseelnõu koostamise ajal on

neid kokku ligikaudu 130, sh 15 linna ja 64 valda.

13

Seaduseelnõul puudub otsene ja kaudne majanduslik ja keskkonnamõju, mõju infotehnoloogiale

ja infoühiskonnale, haridusele, kultuurile ja spordile, riigi valitsemisele, riigikaitsele ja

välissuhetele, siseturvalisusele ja regionaalsele arengule, kuna eelnõuga ei muudeta nimetatud

valdkondi reguleerivaid sätteid ega põhimõtteid.

6.2. Muudatuste sotsiaalne mõju

Mõju ulatus ja avaldumise sagedus: Avaliku sektori üksuse ja avaliku sektori ühingu siseaudiitori

kutsetaseme kaotamine mõjutab väheoluliselt isiku vaba eneseteostust ning tegevusala, elukutse

ja töökoha vaba valikut. Seaduseelnõuga planeeritavatest muudatusest tulenev mõju ulatus

nimetatud kutsetasemega isikutele on väike, kuna see puudutab kokku vaid 73 isikut. Mõju

siseauditi funktsiooni kohustusega avaliku sektori organisatsioonidele ja avaliku huvi üksustele

ning kohalikele omavalitsustele, nende liitudele ja allasutustele on samuti väike, kuigi nende arv

kokku on ligikaudu 180. Enamikus riigisektori üksustest on siseaudit kas vabatahtlik (nõukogu

otsuse alusel) või on see korraldatud haldusala üleselt igas ministeeriumis tsentraalselt.

Vaatamata kutsetaseme omamise kohustusele pole suurel osal neis töötavatel siseaudiitoritel ka

praegu erialast kutsetaset. Enne seaduseelnõuga planeeritavate muudatuste jõustumist antud

kõnealused kutsetasemed jäävad kehtima seni, kuni täidetakse kõiki AudS-is siseaudiitorile

sätestatud nõudeid, sealhulgas täiendusõppe ja siseaudiitori tegevusaruande esitamise kohustust.

Kui nimetatud nõudeid ei täideta, siis on valdkonna eest vastutaval ministril õigus otsustada

kutsetaseme äravõtmise üle. Seega kui siseaudiitor ei täida talle seadusega esitatud nõudeid, võib

ta kutsetaseme kaotada ka kehtivate õigusnormide kohaselt.

Seadusemuudatuse eesmärk on luua alternatiiv avaliku sektori üksuse siseaudiitori kutse

saamisele. Kehtiva seaduse kohaselt antakse siseaudiitori kutse isikule, kellel on CGAP-i

sertifikaat ning kes on sooritanud riigi- ja haldusõiguse eksami. Kuna pärast CGAP-i

sertifikaatide väljastamise lõpetamist alates 2021. aasta 1. juulist pole avaliku sektori üksuse

siseaudiitori kutsetaset enam võimalik omistada, siis asendatakse eelnõukohase seadusega senine

CGAP-i sertifikaadi nõue esimese osaga CIA kolmeosalisest eksamist. Kui nimetatud eksam ning

riigi- ja haldusõiguse eksam on edukalt sooritatud, antakse isikule avaliku sektori siseaudiitori

kutse.

Euroopa Liidu ootustele vastamiseks on oluline, et tugeva finantsjuhtimis- ja kontrollisüsteemi

tagamiseks toimib avalikus sektoris tõhus siseauditi funktsioon, mis annab sõltumatut kindlust

sisekontrollisüsteemide tõhususe kohta ja aitab maandada võimalikke riske - siseaudit annab

kindluse, et riigieelarvelisi vahendeid on kasutatud säästlikult ja sihipäraselt, see omakorda aitab

kaasa riigi toimimise läbipaistvuse tagamisele.

Erialase sertifikaadi nõudega tagatakse siseauditi funktsiooni kvaliteet. Isikud, kes planeerisid

saada avaliku sektori üksuse siseaudiitori või avaliku sektori ühingu siseaudiitori kutsetaset, seda

seaduseelnõu jõustumisel enam teha ei saa, kuid selle mõju avaldumise sagedus on kaduvväike

arvestades käesolevaks ajaks nimetatud kutsetasemeid omavate isikute väikest arvu. Kuigi

avaliku sektori ühingu siseaudiitori kutsetaseme saamiseks vajalikku eksamit saab teha Eestis,

on seni huvilisi olnud minimaalselt, kuna asutusi, kus sellise kutsetasemega siseaudiitor

iseseisvalt tegutseda tohib, on vähe.

Halduskoormus siseaudiitorina töötavatele inimestele ja nii siseaudiitori teenuseid pakkuvatele

ettevõtetele kui ka siseauditit omavatele organisatsioonidele jääb tervikuna samaks.

Kehtiv avaliku sektori siseaudiitori kutse on isikule eelkõige pädevust tõendav enesemüügi

argument. Siseaudiitori kompetentsi väärtustavas organisatsioonis on üldjuhul avaliku sektori

siseaudiitori kutse erialasele tööle kandideerimisel eeliseks.

14

Kehtiv siseaudiitori kutsete struktuur, mille kohaselt jaguneb avaliku sektori siseaudiitor avaliku

sektori üksuse ja avaliku sektori ühingu siseaudiitori kutsetasemeteks, on ebamõistlikult keerukas

ja pole praktikas end õigustanud. Eelnõukohase seadusega muudetakse see lihtsamaks.

Avaliku sektori ühingu siseaudiitori kutsetaset on alates AudS-i sellekohaste muudatuste

jõustumisest 2010. aastal antud vaid neljale spetsialistile, mis näitab nii nõudluse kui ka vajaduse

puudumist sellise kutsetaseme järele.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: Ebasoovitavaid sotsiaalseid mõjusid avaliku sektori

üksuse ja avaliku sektori ühingu siseaudiitori kutsetasemete kaotamisega ei kaasne.

Muudatustega tegemisel on lähtutud siseaudiitorite ja organisatsioonide tegelikest vajadustest ja

aja jooksul muutunud olukorrast.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud

ja tulud

Seaduseelnõuga planeeritavad muudatused ei too riigile ega kohalikele omavalitsustele kaasa

täiendavaid kulusid ega tulusid, samuti ei mõjuta muudatused nende halduskoormust.

8. Rakendusaktid

8.1 Eelnõuga kavandatav uus rakendusakt

Eelnõu seadusena jõustumisel kehtestatakse AudS § 36 lõike 3 alusel rahandusministri määrus

„Välisriigis omandatud siseaudiitori kutsetegevuse kvalifikatsiooni hindamise kriteeriumid“

ning tunnistatakse kehtetuks AudS § 36 lõike 3 alusel kehtestatud rahandusministri 8. juuli 2011.

a määrus nr 37 „Kutseeksami siseaudiitori eriosa alamosaga sarnase eksami tulemuse ja

välisriigis omandatud siseaudiitori kutsetegevuse kvalifikatsiooni hindamise kriteeriumid“.

Rakendusakti kavand on lisatud eelnõu seletuskirja juurde (lisa 1).

8.2 Muudetav Vabariigi Valitsuse määrus

Eelnõu seadusena jõustumisel tuleb muuta Vabariigi Valitsuse 4. oktoobri 2012. a määrust nr 79

“Täitesaatva riigivõimu asutuse siseauditeerimise üldeeskiri“. Rakendusakti kavand on lisatud

eelnõu seletuskirja juurde (lisa 2).

8.3 Muudetavad rahandusministri määrused:

1) 15. juuli 2011. a määrust nr 39 „Kutseeksami kord“. Rakendusakti kavand on lisatud eelnõu

seletuskirja juurde (lisa 3);

2) 7. juuli 2011. a määrust nr 35 „Vandeaudiitori või tunnustatud siseaudiitori juhendamisel

praktiseerimise ning kutsealal tegutsemise tõendamise kord“. Rakendusakti kavand on lisatud

eelnõu seletuskirja juurde (lisa 4);

3) 15. juuli 2019. a määrust nr 35 „Arvestusala eksperdi kutseeksami programm“. Rakendusakti

kavand on lisatud eelnõu seletuskirja juurde (lisa 5);

4) 8. juuli 2011. a määrust nt 38 „Siseaudiitori tegevusaruande vormi ning selle koostamise ja

esitamise korra kehtestamine“. Rakendusakti kavand on lisatud eelnõu seletuskirja juurde (lisa

6).

9. Seaduse jõustumine

Seadus on kavandatud jõustuma üldises korras, kuivõrd muudatused ei vaja pikemat ülemineku

perioodi.

15

10.Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumidele ning

arvamuse avaldamiseks järgmistele organisatsioonidele: Eesti Siseaudiitorite Ühing,

Audiitorkogu, Riigikontroll, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Pangaliit, Eesti Kindlustusseltside

Liit, Eesti Maksumaksjate Liit, Finantsinspektsioon ning Linnade ja Valdade Liit.

Algatab Vabariigi Valitsus 2024.a

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Valitsuse nõunik

1

EELNÕU

September 2024

Audiitortegevuse seaduse ja Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise

seaduse eelnõu

§ 1. Audiitortegevuse seaduse muutmine

Audiitortegevuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 punktist 5 jäetakse välja tekstiosa „ja avaliku huvi“;

2) paragrahvi 5 tekstist jäetakse välja tekstiosa „kes on sooritanud kutseeksami siseaudiitori

eriosa siseaudiitori atesteerimise alamosa ning“;

3) paragrahvi 6 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Avaliku sektori siseaudiitor on isik, kellele valdkonna eest vastutava ministri otsusega on

antud avaliku sektori siseaudiitori kutse.“;

4) paragrahvi 6 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 12 pealkirjast jäetakse välja tekstiosa „ja ühing“;

6) paragrahvi 12 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 16 lõike 2 punktid 5–7 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 19 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 19 lõikest 3 jäetakse läbivalt välja tekstiosa „või siseaudiitori“;

10) paragrahvi 20 lõike 2 punkt 2 ning lõiked 5, 51 ja 8 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 21 lõiked 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 22 lõike 1 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja tekstiosa „ja siseaudiitori“;

13) paragrahvi 22 lõike 2 punktis 5 asendatakse tekstiosa „vande- ja siseaudiitori ning“

tekstiosaga „vandeaudiitori ja“;

14) paragrahvi 22 lõike 2 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„7) riskijuhtimine ja sisekontroll;“;

15) seaduse 2. peatüki 3. jao pealkirjast jäetakse välja tekstiosa „ja kutsetaseme“;

16) paragrahvid 33–35 tunnistatakse kehtetuks;

17) paragrahv 36 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

㤠36. Siseaudiitori kutse andmine ja tunnustamine

(1) Atesteeritud siseaudiitori kutset saab taotleda isik:

2

1) kellel on Siseaudiitorite Instituudi (edaspidi IIA) väljastatud kehtiv siseaudiitori sertifikaat

(edaspidi CIA) või

2) kes omab käesoleva lõike punktis 1 nimetatud sertifikaadiga samaväärset siseaudiitori

kutsetegevuse kvalifikatsiooni ning on praktiseerinud tunnustatud siseaudiitori juhendamisel

vähemalt kaks aastat.

(2) Avaliku sektori siseaudiitori kutset saab taotleda isik, kes viimase kolme aasta jooksul on:

1) CIA sertifikaadi saamiseks edukalt sooritanud eksami I osa ning riigi- ja haldusõiguse

alamosa eksami või

2) omandanud muu käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kvalifikatsiooniga samaväärse

siseaudiitori kutsetegevuse kvalifikatsiooni ja sooritanud riigi- ja haldusõiguse alamosa eksami

ning praktiseerinud tunnustatud siseaudiitori juhendamisel vähemalt kaks aastat.

(3) Välisriigis omandatud siseaudiitori kvalifikatsiooni hindamise kriteeriumid kehtestab

valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(4) Välisriigis omandatud siseaudiitori kutsetegevuse kvalifikatsiooni tunnustamisele

kohaldatakse välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadust. Välisriigi

kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on

Rahandusministeerium.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 ja lõike 2 punktis 2 nimetatud praktiseerimise nõue

loetakse täidetuks isiku puhul, kes taotleb atesteeritud siseaudiitori või avaliku sektori

siseaudiitori kutset ja tõendab käesoleva seaduse § 20 lõike 7 alusel kehtestatud korras, et ta on

vähemalt viis aastat tegutsenud kutsealal, mis on võimaldanud tal omandada küllaldased

teadmised rahanduse, õiguse ja sisekontrolli valdkonnas.

(6) Siseaudiitori kutse taotlejale antakse kutse valdkonna eest vastutava ministri või tema

volitatud isiku otsusega. Kutset kinnitav märge kantakse registrisse valdkonna eest vastutava

ministri või tema volitatud isiku otsuse alusel.

(7) Rahandusministeerium teatab siseaudiitori kutse andmisest, tunnustamisest või sellest

keeldumisest siseaudiitori kutse või selle tunnustamise taotlejale viie tööpäeva jooksul otsuse

tegemisest arvates.“;

18) paragrahvi 37 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Siseaudiitori kutse äravõtmine ja kutse kehtivuse lõppemine“;

19) paragrahvi 37 lõikest 1, lõike 2 sissejuhatavast lauseosast, lõike 2 punktist 2, lõike 3

sissejuhatavast lauseosast, lõike 3 punktidest 2 ja 4 ning lõikest 5 jäetakse välja tekstiosa „või

kutsetaseme“ vastavas käändes;

20) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Siseaudiitori kutse kehtivus lõpeb tema surma korral.“;

21) paragrahvi 37 lõike 2 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

22) paragrahvi 37 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „avaliku sektori üksuse või ühingu

siseaudiitori kutsetase“ tekstiosaga „avaliku sektori siseaudiitori kutse“;

23) paragrahvi 38 pealkirjast jäetakse välja tekstiosa „ja kutsetaseme“;

3

24) paragrahvi 38 tekstist jäetakse välja tekstiosa „või kutsetaseme“ vastavas käändes;

25) paragrahvi 38 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „siseaudiitori kutset või avaliku sektori üksuse

või ühingu siseaudiitori kutsetaset“ tekstiosaga „siseaudiitori või avaliku sektori siseaudiitori

kutset“;

26) paragrahvi 66 tekstist jäetakse välja tekstiosa „ja avaliku sektori siseaudiitori kutsetaseme“;

27) paragrahvi 67 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

28) paragrahvi 67 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Avaliku sektori siseaudiitor on kohustatud osalema Eesti siseaudiitoreid ühendava

organisatsiooni või Audiitorkogu korraldatavas täiendusõppes või muus asjakohases koolituses

vähemalt 20 akadeemilise tunni ulatuses aastas.

(4) Atesteeritud siseaudiitor on kohustatud osalema Eesti siseaudiitoreid ühendava

organisatsiooni või Audiitorkogu korraldatavas täiendusõppes või muus asjakohases koolituses

vähemal 40 akadeemilise tunni ulatuses aastas.“;

29) paragrahvi 67 lõikest 5 jäetakse välja sõna „juhendatud“;

30) paragrahvi 67 lõikest 8 jäetakse välja tekstiosa „või kutsetaseme“;

31) paragrahvi 68 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Siseaudiitor peab oma kutsetegevuses järgima siseauditi kutsetegevust reguleerivaid

õigusakte ja IIA kutsestandardeid.“;

32) paragrahv 70 tunnistatakse kehtetuks;

33) paragrahvi 74 lõikest 2 jäetakse välja sõna „üksuse“;

34) paragrahvi 74 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

35) paragrahvi 75 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Vähemalt ühel avaliku sektori üksuses töötaval siseaudiitoril peab olema avaliku sektori

siseaudiitori või atesteeritud siseaudiitori kutse.“;

36) paragrahvi 75 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

37) paragrahvi 121 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „moodustab“ tekstiosaga „võib moodustada“;

38) paragrahvi 123 lõike 1 punktis 7 asendatakse tekstiosa „siseaudiitori kutse või avaliku

sektori siseaudiitori kutsetaseme“ tekstiosaga „siseaudiitori või avaliku sektori siseaudiitori

kutse“;

39) paragrahvi 123 lõike 1 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„8) siseaudiitori kutse andmise ja välisriigis omandatud siseaudiitori kutsetegevuse

kvalifikatsiooni tunnustamise ja tunnustamisest keeldumise otsustamine;“;

40) paragrahvi 123 lõike 2 punktid 1 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;

41) paragrahvi 123 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

4

42) paragrahvi 130 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

43) seadust täiendatakse §-ga 1854 järgmises sõnastuses:

„§ 1854. Avaliku sektori üksuse ja avaliku sektori ühingu siseaudiitori kutsetaseme

kehtivus ja nende pädevus

(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist antud avaliku sektori üksuse ja avaliku sektori ühingu

siseaudiitori kutsetase kehtib seni, kuni nimetatud kutsetaseme saanud siseaudiitorid täidavad

nõuetekohaselt käesoleva seaduse § 67 lõikes 3 ja § 159 lõikes 1 sätestatud kohustusi.

(2) Kuni kutsetaseme kehtivuse lõppemiseni võib avaliku sektori üksuse siseaudiitor

kutsetegevusega iseseisvalt tegeleda käesoleva seaduse § 12 lõikes 1 sätestatud avaliku sektori

üksuses.

(3) Kuni kutsetaseme kehtivuse lõppemiseni on avaliku sektori ühingu siseaudiitoril õigus

kutsetegevusega iseseisvalt tegeleda avaliku sektori üksuse enamusosalusega või valitseva

mõju all olevas äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus või konsolideerimisgrupis.“.

§ 2. Vabariigi Valitsuse seaduse muutmine

Vabariigi Valitsuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 921 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) asutuse tegevust ja sisekontrollisüsteemi tõhusust mõjutada võivate riskide tuvastamise,

hindamise ja haldamise.“;

2) paragrahvi 921 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Asjakohase ja usaldusväärse juhtimise tagamiseks peab valitsusasutuses ja valitsusasutuse

hallatavas riigiasutuses toimima tõhus juhtimissüsteem, mis on proportsionaalne asutuse

tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega ning mis tagab:

1) organisatsioonistruktuuri läbipaistvuse;

2) heade juhtimistavade järgimise;

3) ülesannete asjakohase lahususe ja vastutusalade selge jaotuse;

4) usaldusväärse ja asjakohase informatsiooni alusel otsuste vastuvõtmise;

5) tõhusa sisekontrollisüsteemi toimimise.“;

3) paragrahvi 922 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Siseaudiitori või siseauditi üksuse puudumise korral peab asutuse juht tõendama, et

sisekontrollisüsteem hõlmab asutuse kõiki juhtimis- ja tegevustasandeid, juhtkonna kehtestatud

eeskirjad, protseduurireeglid, limiidid ja muud normid vastavad õigusaktides sätestatud

nõuetele ning asutuse tegevuse eesmärgipärasuse ja otstarbekuse tagamiseks rakendatakse neid

pidevalt ja tulemuslikult.“;

4) paragrahvi 922 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 923 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Rahandusministeerium:

1) annab metoodilisi juhendeid täidesaatva riigivõimu asutuste sisekontrollisüsteemi

rakendamiseks ja hindamiseks ning teeb ettepanekuid sisekontrolli tõhustamiseks;

2) nõustab täidesaatva riigivõimu asutusi siseaudiitori kutsetegevuse korraldamisel ja selle

kvaliteedi hindamisel ning teeb ettepanekuid siseauditi paremaks korraldamiseks.“.

5

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn 2024

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus 2024

(allkirjastatud digitaalselt)

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Justiitsministeerium

Audiitortegevuse seaduse ja

Vabariigi Valitsuse seaduse

muutmise seaduse eelnõu

Esitame Teile kooskõlastamiseks audiitortegevuse seaduse ja Vabariigi Valitsuse seaduse

muutmise seaduse eelnõu koos seletuskirjaga. Palume Teie kooskõlastust kümne tööpäeva

jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad:

1. AudSi muutmise eelnõu sept 2024 (siseauditi reform) kooskõlastamiseks

2. AudS muutmine (siseauditi reform) kooskõlastamiseks sept 2024 lõplik

3. RM määruse muutmine 2024 sept - Kvalifikatsiooni hindamise kriteeriumid

4. RM määruse muutmine sept 2024 lõplik- Kutseeksami kord

5. RM määrus sept 2024 - Audiitori praktiseerimise kord

6. RM määruse muutmine 2024 sept - Arvestusala eksperdi kutseeksami programm

7. RM määruse muutmine - Siseaudiitori tegevusaruande vormi ning selle koostamise

ja esitamise kord

8. VV määruse muutmine sept 2024 -Siseauditeerimise üldeeskirja muutmine (koos

lisaga)

9. Tegevusaruande uus vorm

10. RM määruse lisa 1 - kutseeksami jaod sept 2024

Lisaadressaadid:

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Meie 02.10.2024 nr 1.1-10.1/4373-1

2

Kliimaministeerium

Kaitseministeerium

Haridus- ja Teadusministeerium

Kultuuriministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Siseministeerium

Välisministeerium

Sotsiaalministeerium

Eesti Siseaudiitorite Ühing

Audiitorkogu

Riigikontroll

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Eesti Pangaliit MTÜ

Eesti Kindlustusseltside Liit

Eesti Maksumaksjate Liit

Finantsinspektsioon

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Kersti Rahlin 5885 1391

[email protected]

Lisa 4

Audiitortegevuse seaduse ja Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja

juurde

RAHANDUSMINISTER

MÄÄRUS

Tallinn

…2024 nr ….

Rahandusministri 07. juuli 2011. a määruse nr 35 „Vandeaudiitori või tunnustatud

siseaudiitori juhendamisel praktiseerimise ning kutsealal tegutsemise tõendamise kord“

muutmine

Määrus kehtestatakse audiitortegevuse seaduse § 20 lõike 7 alusel.

§ 1. Rahandusministri 7. juuli 2011. a määrust nr 135 „Vandeaudiitori või tunnustatud

siseaudiitori juhendamisel praktiseerimise ning kutsealal tegutsemise tõendamise kord“

muudetakse järgmiselt:

1) paragrahvi 3 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „Kutseeksami programm“ lisas „Kutseksami

jaod“ tekstiosaga „Arvestusala eksperdi kutseeksami programm“ lisas 1 „Arvestusala eksperdi

kutseeksami jaod“;

2) paragrahvi 6 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „, tööraamatu“.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 2024. aasta 6. juulil.

Jürgen Ligi

Minister

Merike Saks

Kantsler

Audiitortegevuse seaduse ja Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Rahandusministri 15.07.2019. a määruse nr 35

„Arvestusala eksperdi kutseeksami programm”

Lisa 1 (muudetud sõnastuses)

ARVESTUSALA EKSPERDI KUTSEEKSAMI JAOD

KUTSEEKSAMI

JAGU

LISA ALAMOSA VALDKOND TEEMA

1.Raamatupidamise

eriosa

2.1.1

3.1.2

4.1.3

Eesti finantsaruandluse

standardi alamosa

IFRS alamosa

Rahanduse ja juhtimise

alamosa

1.1.1 arvestus,

sealhulgas

raamatupidamine

1.1.2 õigus

1.2.1 arvestus,

sealhulgas

raamatupidamine

1.3.1 ettevõtte

rahandus

finantsarvestus,

Eesti finantsaruandluse standard ja nende

tõlgendused

majandushaldusõigus

rahvusvahelised finantsaruandluse standardid ja

nende tõlgendused

juhtimis- ja kuluarvetus ning maksuarvestus

finantsjuhtimine

5.1.4

Arvestusala õiguse alamosa

1.3.2 juhtimine

1.4.1 õigus

ärijuhtimine

mikro- ja makroökonoomika

tsiviilõiguse üldosa

ühinguõigus

võlaõigus

tööõigus

pankrotiõigus

maksuõigus

2. Vandeaudiitori

eriosa

6.2.1

7.2.2

2.3

Vandeaudiitori kutsetegevuse

standardite alamosa

Vandeaudiitori õiguse

alamosa

Isikuomaduste kontroll -

essee

Isikuomaduste kontroll -

vestlus

Isikuomaduste kontroll - test

2.1.1 arvestus,

sealhulgas

audiitortegevus

2.1.2 infotehnoloogia

2.1.3 matemaatika ja

statistika

2.2.1 õigus

vande- ja siseaudiitori ning audiitorühingu

tegevuse alused.

audiitortegevuse seaduse §-s 46 sätestatud

kutsetegevuse standardid ja tõlgendused.

riskijuhtimine, sisekontroll ja siseaudiitori

kutsetegevus

ühinguõigus, sealhulgas hea ühingujuhtimise

tava

majandushaldusõigus

kaubandusõigus

karistusõigus

3. Avaliku õiguse

eriosa

8 3.1

9 3.2

Riigi- ja haldusõiguse

alamosa

Vastavusauditi standardi

alamosa

3.1.1 õigus

3.2.1 arvestus,

sealhulgas

audiitortegevus

riigiõigus, sh avaliku sektori juhtimine

haldusmenetlus

vandeaudiitori tegevuse alused

4. Tunnustamise

sobivustest

10 4.1 Sobivustesti õiguse alamosa 4.1.1 õigus tsiviilõiguse üldosa

ühinguõigus, sealhulgas hea ühingujuhtimise

tava

majandushaldusõigus

kaubandusõigus

võlaõigus

tööõigus

pankrotiõigus

maksuõigus

karistusõigus

5. Kestlikkusarvestuse

eriosa

14 6.1

15 6.2

Euroopa kestlikkuaruandluse

standardite alamosa

Kestlikkusarvestuse õiguse

alamosa

6.1.1 arvestus, sh

kestlikkusarvestus

6.1.2 õigus

6.2.1 õigus

Euroopa kestlikkusaruandluse standardid ja

juhendmaterjal

majandushaldusõigus

tsiviilõiguse üldosa

keskkonnaõigus

sotsiaalõigus

tööõigus

ühinguõigus, sealhulgas hea ühingujuhtimise

tava

Lisa 5

Rakendusakti kavand audiitortegevuse seaduse ja Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise

seaduse eelnõu seletuskirja juurde

RAHANDUSMINISTER

MÄÄRUS

Tallinn

…2024 nr ….

Rahandusministri 8. juuli 2011. a määruse nr 38 „Siseaudiitori tegevusaruande vormi

ning selle koostamise ja esitamise korra kehtestamine“ muutmine

Määrus kehtestatakse audiitortegevuse seaduse § 159 lõike 5 alusel.

Rahandusministri 8. juuli 2011. a määruses nr 38 „Siseaudiitori tegevusaruande vormi ning

selle koostamise ja esitamise korra kehtestamine“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 4 punktis 3 asendatakse sõna „kestus“ sõnaga „maht akadeemilistes

tundides“;

2) lisa „Siseaudiitori tegevusaruanne“ tabeli 1 allmärkusest jäetakse välja tekstiosa "või

tegutseb näiteks FIE-na siseaudiitori kutsetegevuse teenust osutades“;

3) lisa „Siseaudiitori tegevusaruanne“ tabeli 2 päises asendatakse sõna „Kestus“ sõnaga

„Maht“;

4) lisas „Siseaudiitori tegevusaruanne“ jäetakse välja tabeli 2 allmärkus „Teadmiste ja oskuste

täiendamine valdkondades ja teemades, mis on nimetatud audiitortegevuse seaduse § 67 lõike

2 alusel kehtestatud rahandusministri määruse „Siseaudiitorite täiendusõppe programmi

kehtestamine“ lisas.“.

Jürgen Ligi

Minister

Merike Saks

Kantsler

Lisa 4

Rakendusakti kavand audiitortegevuse seaduse ja Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise

seaduse eelnõu seletuskirja juurde

RAHANDUSMINISTER

MÄÄRUS

Tallinn

…2024 nr ….

Rahandusministri 15. juuli 2019. a määruse nr 35

„Arvestusala eksperdi kutseeksami programm“

muutmine

Määrus kehtestatakse audiitortegevuse seaduse § 21 lõike 2 alusel.

Rahandusministri 15. juuli 2019. a määruses nr 35 „Arvestusala eksperdi kutseeksami

programm“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 punktid 11–13 tunnistatakse kehtetuks;

2) määruse lisa 1 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

Jürgen Ligi

Minister

Merike Saks

Kantsler

Lisa 1

Rakendusakti kavand audiitortegevuse seaduse ja Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise

seaduse eelnõu seletuskirja juurde

RAHANDUSMINISTER

MÄÄRUS

Välisriigis omandatud siseaudiitori kutsetegevuse kvalifikatsiooni hindamise

kriteeriumid

Määrus kehtestatakse audiitortegevuse seaduse § 36 lõike 3 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala ja kohaldamine

Määrusega kehtestatakse siseaudiitori kutsetegevuse kvalifikatsiooni hindamise kriteeriumid

ning välisriigis omandatud siseaudiitori kutstegevuse kvalifikatsiooni tunnustamise nõuded ja

menetlus.

§ 2. Siseaudiitori kutsetegevuse kvalifikatsiooni hindamise kriteeriumid

Välisriigis omandatud siseaudiitori kutsetegevuse kvalifikatsiooni audiitortegevuse seaduse §-

s 5 ning § 6 lõigetes 2 ja 3 sätestatud siseaudiitori kutsetegevuse kvalifikatsiooniga vastavuse

hindamiseks peab isik tõendama, et:

1) ta omab vähemalt bakalaureusekraadi või rakenduskõrghariduse diplomit või nendega

samaväärset haridusalast kvalifikatsiooni;

2) temale antud siseaudiitori kutsetegevuse kvalifikatsiooni tõendava tunnistuse on välja

andnud rahvusvaheliselt tunnustatud siseaudiitorite organisatsioon või muu rahvusvaheline

organisatsioon, sealhulgas akrediteeritud õppeasutus, ja see organisatsioon on avalikes huvides

tegutsedes sõltumatu ning väljastatud tunnistus on kehtiv;

3) siseaudiitori kutsetegevuse kvalifikatsiooni omandamisel on tema teadmisi kontrollitud

valdkondades ja teemades, mis atesteeritud siseaudiitori kutse omandamiseks on vähemalt 90

protsendi ulatuses sarnased Siseaudiitorite Instituudi (ingl – The Institute of Internal Auditors,

edaspidi IIA) väljastatud siseaudiitori sertifikaadiga (ingl – Certified Internal Auditor®,

edaspidi CIA) kutseeksami programmi valdkondade ja teemadega;

4) siseaudiitori kutsetegevuse kvalifikatsiooni omandamisel on tema teadmisi kontrollitud

valdkondades ja teemades, mis avaliku sektori siseaudiitori kutse omandamiseks on vähemalt

90 protsendi ulatuses sarnased CIA kutseeksami programmi I osa valdkondade ja teemadega.

§ 3. Välisriigis omandatud siseaudiitori kutsetegevuse kvalifikatsiooni tunnustamine

(1) Rahandusministeerium tunnistab välisriigis omandatud siseaudiitori kutsetegevuse

kvalifikatsiooni vastavaks audiitortegevuse seaduse §-des 5 ja 6 sätestatud siseaudiitori

kutsetegevuse kvalifikatsioonile, kui isiku hea maine ja usaldusväärsus ei ole kahjustatud ning

ta tõendab, et käesoleva määruse §-s 2 kirjeldatud hindamiskriteeriumid on vastava

kvalifikatsiooni osas täidetud.

(2) Rahandusministeerium tunnistab välisriigis omandatud siseaudiitori kutsetegevuse

kvalifikatsiooni vastavaks avaliku sektori siseaudiitori kutsetasemega pärast audiitortegevuse

seaduse § 19 lõike 1 punkti 3 kohase avaliku õiguse eriosa eksami positiivse tulemusega

sooritamist.

§ 4. Taotluse menetlemine

Välisriigis omandatud siseaudiitori kutsetegevuse kvalifikatsiooni tunnustamise avalduse

menetlemisele kohaldatakse välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduses sätestatud

menetlemise korda.

§ 5. Määruse kehtetuks tunnistamine

Rahandusministri 8. juuli 2011. a määrus nr 37 „Kutseeksami siseaudiitori eriosa alamosaga

sarnase eksami tulemuse ja välisriigis omandatud siseaudiitori kutsetegevuse kvalifikatsiooni

hindamise kriteeriumid“ tunnistatakse kehtetuks.

§ 6. Määruse rakendamine

Määrust rakendatakse 2025. aasta 1. jaanuarist.

Jürgen Ligi

Minister

Merike Saks

Kantsler

Lisa 3

Rakendusakti kavand audiitortegevuse seaduse ja Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise

seaduse eelnõu seletuskirja juurde

RAHANDUSMINISTER

MÄÄRUS

Tallinn

…2024 nr ….

Rahandusministri 15. juuli 2011. a määruse nr 39 „Kutseeksami kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse audiitortegevuse seaduse § 14 lõike 3 alusel.

Rahandusministri 15. juuli 2011. a määruses nr 39 „Kutseeksami kord“ tehakse järgmised

muudatused:

1) paragrahvi 1 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „ning § 34 lõike 1 punktis 1 nimetatud

kutseeksami siseaudiitori eriosa alamosa“;

2) paragrahvi 1 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 3 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „ning § 34 lõike 1 punktis 1 nimetatud

kutseeksami siseaudiitori eriosa alamosa“;

4) paragrahvi 3 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 3 lõikest 4 jäetakse välja tekstiosa „või § 34 lõike 1 punktis 1 nimetatud

kutseeksami siseaudiitori eriosa alamosa“;

6) paragrahvi 4 lõigetest 2 ja 3 jäetakse välja tekstiosa „ning § 34 lõike 1 punktis 1 nimetatud

kutseeksami siseaudiitori eriosa alamosa“;

7) paragrahvi 4 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 5 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „vande- või siseaudiitor või vande- või

siseaudiitori kutse või avaliku sektori vandeaudiitori või avaliku sektori ühingu siseaudiitori

kutsetaseme“ tekstiosaga „vandeaudiitor või vandeaudiitori kutse või avaliku sektori

vandeaudiitori või avaliku sektori siseaudiitori kutse“;

9) paragrahvi 5 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 3 lõikes 4, § 5 lõigetes 3 ja 4, § 11 lõigetes 9 ja 10 asendatakse sõna

„eksamineeritu“ sõnaga „eksamineeritav“ vastavas käändes;

11) paragrahvi 5 lõikest 5 jäetakse välja tekstiosa „ning § 34 lõike 1 punktis 1 nimetatud

kutseeksami siseaudiitori eriosa alamosa“;

12) paragrahvi 5 lõikest 6 jäetakse välja tekstiosa „ning § 34 lõike 1 punktis 1 nimetatud

kutseeksami siseaudiitori eriosa alamosa“;

13) paragrahvi 5 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „lõigetes 2 ja 5“ tekstiosaga „lõikes 5“;

14) paragrahvi 5 lõiked 8 ja 9 tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 10 lõikes 1 jäetakse välja tekstiosa „ning § 34 lõike 1 punktis 1 nimetatud

kutseeksami siseaudiitori eriosa alamosa“;

14) paragrahvi 11 lõikes 7 jäetakse välja tekstiosa „ja „Audiitortegevuse seaduse” § 34 lõike 1

punkt 1 nimetatud kutseeksami siseaudiitori eriosa alamosa osas ka Rahandusministeeriumit“;

15) paragrahvi 11 lõikes 9 jäetakse välja teine lause;

16) paragrahv 17 tunnistatakse kehtetuks;

17) määruse lisa „Kutseeksami küsimuse liik ning küsimuste ja ülesannete arv ja ajaline limiit“

tabeli 1 nimetusest jäetakse välja tekstiosa „ning § 34 lõike 1 punktis 1 nimetatud siseaudiitori

eriosa alamosa“;

18) määruse lisa „Kutseeksami küsimuse liik ning küsimuste ja ülesannete arv ja ajaline limiit“

tabeli 3 nimetuses asendatakse tekstiosa „ja avaliku sektori üksuse siseaudiitori kutsetaseme“

sõnaga „kutse“;

19) määruse lisa „Kutseeksami küsimuse liik ning küsimuste ja ülesannete arv ja ajaline limiit“

tabel 4 tunnistatakse kehtetuks.

Jürgen Ligi

Minister

Merike Saks

Kantsler

1

Lisa

Vabariigi Valitsuse määruse „Täidesaatva riigivõimu asutuse siseauditeerimise üldeeskiri” muutmise määruse

juurde

Aruanne ___________________ siseauditi funktsiooni tegevuse kohta 20…. aastal

1. Siseauditi juhi kinnitused

JAH EI EI korral puuduste kirjeldus ja mõju

1. siseaudit on siseauditeerimises organisatsiooniliselt sõltu-

matu

2. siseauditil on tööplaani täitmiseks ligipääs ülesannete täitmise

seisukohalt olulistele andmetele, isikutele ja varadele

3. siseauditi tööplaani täitmisega seotud siseaudiitorid tegid

oma tööd objektiivselt

4. siseauditi tööplaani täitmisel pole esinenud olukordi, kus töö

tegija teadmiste, oskuste ja muu vajaliku pädevuse mittevas-

tavus mõjutas konkreetset tööd

2. Siseauditi personal

01.01. TULI LAHKUS 31.12.

atesteeritud siseaudiitor (on ATR-s)

CIA (pole ATR-s)

avaliku sektori siseaudiitor (on ATR-s)

avaliku sektori üksuse siseaudiitor

avaliku sektori ühingu siseaudiitor

avaliku sektori siseaudiitor (uus)

CGAP (pole ATR-s)

Mingi muu sertifikaat:

vandeaudiitor

CRMA

QA

…..

Kutseta kokku

sh kõrghariduseta

KOKKU

täiendusõppes osalemine – akadeemilist tundi

töötaja kohta aastas keskmiselt

2

3. Kvaliteedi tagamise ja täiustamise programmi rakendamine

3.1. Siseauditi üksuse kvaliteedi perioodilised sisemised hindamised

EELMINE VIIMANE KAVANDATUD

JÄRGMINE KOMMENTAARID

Hindamise periood

Hinnatud periood

Hindaja

Aruande kuupäev

allkirjastaja

Arvamus* siseauditi üksuse

nõuetelevastavuse kohta

Standardid hinnanguga OV

Standardid hinnanguga EV

* üldiselt vastavuses -ÜV, osaliselt vastavuses – OV, ei ole vastavuses – EV

3.2. Siseauditi üksuse kvaliteedi välised hindamised*

EELMINE VIIMANE KAVANDATUD

JÄRGMINE KOMMENTAARID

Hindamise periood

Hinnatud periood

Hindaja

Aruande kuupäev

allkirjastaja

Arvamus siseauditi üksuse

nõuetelevastavuse kohta

Standardid hinnanguga OV

Standardid hinnanguga EV

* Nõutud kord viie aasta jooksul

4. Siseauditi tööplaani täitmine

Plaanis

aastal / kvartalis

Töö nimetus Aruande

kuupäev

Koondhinnang

auditeeritud

valdkonna SKS-le *

Tähelepanekute arv riski-

suse/ olulisuse alusel (1 > 4)

1 2 3 4

I Kindlustandvad tööd

II Nõuandvad tööd

III Muud tööd

* vt. Hinnangute selgitus

3

5. Kindlustandvate tööde leidude põhjal tehtud soovitustega tegelemise seire

Soovituste arv olulisuse alusel

(2 kõrgeimat taset 1 > 2) Kommentaarid

1 2

Soovituse

autor

SA - siseauditi funktsioon

Muud - teised kindluse pakkujad SA Muud SA Muud

Aasta alguses rakendamata soovitused

sh. tippjuhtkond aktsepteerib riski

Aasta jooksul

soovitus täielikult rakendatud

risk muul moel maandatud

Aasta jooksul lisandunud soovitused

Aasta lõpuks rakendamata soovitused

sh. tippjuhtkond aktsepteerib riski

Siseauditi juht teavitas aruandeaastal 0 korral kõrgemat juhtorganit vastuvõetamatu jääkriski taseme või-

malikust mõjust organisatsiooni eesmärkide saavutamisele.

............................................................................................................................................................ . (Kommentaarides esitada teave osaliselt rakendatud soovituste kohta ja soovituste mitterakendamise tulemusena reali-

seerunud riskide mõjudest, kus asjakohane.)

Siseauditile kulunud vahendite summa aruandeaasta oli XXX eurot, sellest sisseostetavad tööd moodus-

tasid XXX eurot.

Kinnitan, et minu esitatud andmed on õiged ja täielikud.

Kuupäev ……….. /allkirjastatud digitaalselt/

* Selgitus - Hinnang auditeeritud valdkonna sisekontrollisüsteemile

Hinnang Sisekontrolli

meetmed Riskid Jääkriski tase Juhtkonna tegevus

mõjus on adekvaatsed,

sobivad ja mõjusad on juhitud madal

puudub oluline vajadus, kuid parendused

võivad olla võimalikud

parendamist

vajav

tuvastatud ükskikud

kontrollinõrkused on juhitud madal kuni keskmine mõningane vajadus tegutsemiseks

oluliselt

parendamist

vajav

tuvastatud mitmed

kontrollinõrkused pole juhitud keskmine kuni kõrge

vajadus oluliseks ja erandjuhul kiireloomuli-

seks tegutsemiseks

mitterahuldav ei ole adekvaatsed, sobi-

vad ega mõjusad pole juhitud kõrge

vajadus oluliseks ja üldjuhul kiireloomuli-

seks tegutsemiseks

Lisa 2

Rakendusakti kavand audiitortegevuse seaduse ja Vabariigi valitsuse seaduse muutmise

seaduse eelnõu seletuskirja juurde

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Tallinn

…2024 nr ….

Vabariigi Valitsuse 4. oktoobri 2012. a määruse nr 79 „Täidesaatva riigivõimu asutuse

siseauditeerimise üldeeskiri“ muutmine

Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 922 lõike 2 alusel.

Vabariigi Valitsuse 4. oktoobri 2012. a määruses nr 79 „Täidesaatva riigivõimu asutuse

siseauditeerimise üldeeskiri“ tehakse järgmised muudatused:

1) määruses asendatakse läbivalt sõna „tippjuhtkond“ sõnaga „kõrgem juhtorgan“ vastavas

käändes;

2) paragrahvi 1 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„Siseauditi üldeeskiri (edaspidi üldeeskiri) sätestab siseauditi korraldamise ja aruandluse korra

täidesaatva riigivõimu asutuses.“;

3) paragrahvi 2 tekstist jäetakse läbivalt välja sõna „käesoleva“;

4) paragrahvi 2 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõna „ühe“ sõnaga „sama;

5) paragrahvi 2 lõike 1 punkti 2 täiendatakse tekstiosaga „(edaspidi sise-eeskiri)“;

6) paragrahvi 2 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Siseauditi juht üldeeskirja tähenduses on isik, kes vastutab siseauditi funktsiooni tõhusa

juhtimise ja kvaliteetse siseauditi teenuse osutamise eest organisatsioonis kooskõlas

ülemaailmsete siseauditi standarditega. Siseauditi juhi ametinimetus ja tema kohustused võivad

organisatsioonides olla erinevad.“;

7) paragrahvi 2 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „muu organisatsioonile siseauditeerimise teenust

osutav isik“ tekstiosaga „organisatsioonile siseauditeerimise teenust osutav muu isik“;

8) paragrahvi 2 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Standardid üldeeskirja tähenduses on Rahvusvahelise Siseaudiitorite Instituudi (IIA) poolt

välja töötatud rahvusvahelised siseaudiitori kutsetegevuse raampõhimõtted (IPPF)®, mis

sisaldavad ülemaailmseid siseauditi standardeid, valdkondlikke nõudeid ja ülemaailmseid

juhiseid. Standardeid kohaldatakse igale isikule, kes osutab siseauditi teenust.“;

9) seaduse 2. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Siseauditi korraldus ja sise-eeskiri“;

10) paragrahvi 3 pealkirjast jäetakse välja tekstiosa „juht ja siseauditeerimise“:

11) paragrahvi 3 lõiked 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 3 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Igas organisatsioonis kehtestatakse siseauditi sise-eeskiri, mis peab sisaldama vähemalt

järgmist:

1) organisatsiooni kirjeldust, sealhulgas loetelu organisatsiooni kuuluvatest asutustest;

2) loetelu ametikohtadest, mida täitvaid isikuid arvestatakse organisatsiooni kõrgemasse

juhtkonda kuuluvaks;

3) siseauditi eesmärki, õigusi ja kohustusi ning vastutust;

4) siseauditi kõrgemale juhtorganile funktsionaalse alluvuse ja siseauditi töö tulemuste

levitamise ning aruandluse korra kirjeldust.“;

13) paragrahvi 3 lõike 4 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Sise-eeskirja uuendamise vajadust hinnatakse igal siseauditi kvaliteedi sisemisel hindamisel.“;

14) paragrahvi 3 lõike 5 esimeses lausest jäetakse välja tekstiosa „üksuste tegevuse“;

15) paragrahv 4 sõnastatakse järgmiselt:

㤠4. Siseauditeerimise korraldamine

(1) Siseauditeerimist organisatsioonis tuleb korraldada kooskõlas ülemaailmsete siseauditi

standarditega.

(2) Täidesaatva riigivõimu asutuse juht:

1) vastutab organisatsioonile asjakohase siseauditi funktsiooni rakendamise eest;

2) tagab siseauditi üksuse olemasolul selle välise kvaliteedihindamise läbiviimise vähemalt iga

viie aasta järel;

3) teeb otsuse siseauditi aruandes sisalduvate soovituste rakendamise kohta;

4) esitab Rahandusministeeriumile rahandusministri kehtestatud korras siseauditi funktsiooni

tegevuse hindamiseks vajalikud andmed ja dokumendid;

5) saadab õiguskaitseorganitele teabe siseauditi läbiviimisel tuvastatud asjaolude kohta, mille

kohta on tekkinud põhjendatud kahtlus, et need võivad olla seotud ebaseadusliku tegevusega;

6) saadab Riigikantseleile hindamiseks informatsiooni siseauditi läbiviimisel tuvastatud

asjaolude kohta, mis võivad mõjutada riigihalduse toimimist üldiselt.“;

16) paragrahvid 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks;

17) paragrahvid 8–12 tunnistatakse kehtetuks;

18) paragrahv 13 sõnastatakse järgmiselt:

㤠13. Aruanne siseauditi funktsiooni tegevuse kohta

„(1) Organisatsioonis siseauditi korraldamise eest vastutav isik koostab aruande siseauditi

tegevus kohta möödunud kalendriaastal (edaspidi tegevusaruanne) ja esitab selle

tegevjuhtkonnale ja kõrgemale juhtorganile sise-eeskirjas sätestatud korras ning

Rahandusministeeriumile 1. märtsiks.“;

19) paragrahvi 13 lõike 2 punktid 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) kinnitust siseaudiitorite sõltumatuse, pädevuse, eetilisuse, objektiivsuse ja auditi tööks

vajalikele andmetele ligipääsetavuse kohta;

2) teavet toimunud sisemiste ja väliste siseauditi kvaliteedi hindamiste kohta;

3) siseauditi aasta tööplaani täitmise tulemusi, sealhulgas kindlust- ja nõuandvate tööde

kavandatud arvu ja möödunud kalendriaasta jooksul allkirjastatud siseaudii-tori aruannete

arvu“;

20) paragrahvi 13 lõike 2 punkti 4 täiendtakse tekstiosaga „, sealhulgas siseaudiitorite

kvalifikatsiooni andmeid“;

21) paragrahv 14 tunnistatakse kehtetuks;

22) määruse lisa 1 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud);

23) määruse lisa 2 tunnistatakse kehtetuks.

Kristen Michal

Peaminister

Jürgen Ligi

Rahandusminister

Taimar Peterkop

Riigisekretär

Lisa 1 Tegevusaruanne