Eesti seisukohad 10.-11.10.2024 toimuval EL justiits- ja siseküsimuste istungil (siseküsimused)

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Taimar Peterkop

Riigikantselei

[email protected]

02.10.2024 nr 5-1/63-1

Eesti seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja

siseküsimuste nõukogu 10. ja 11. oktoobri 2024. a

istungil (siseküsimused)

Austatud riigisekretär

Siseministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile heakskiitmiseks Eesti seisukohad

Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu 10. ja 11. oktoobri 2024. a istungil

(siseküsimused).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets

siseminister

Lisad:

1. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Eesti seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja

siseküsimuste nõukogu 10. ja 11. oktoobri 2024. a istungil (siseküsimused)“ eelnõu;

2. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Eesti seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja

siseküsimuste nõukogu 10. ja 11. oktoobri 2024. a istungil (siseküsimused)“ eelnõu

seletuskiri.

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja

3. oktoober 2024

Päevakorrapunkt nr …

Eesti seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu 10. ja 11. oktoobril

2024. a istungil (siseküsimused)

1. Kiita heaks järgmised siseministri esitatud seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja

siseküsimuste nõukogu 10. ja 11. oktoobril 2024. a istungil:

Määruse ettepanek laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamiseks ja tõkestamiseks veebis:

1.1 Eesti toetab endiselt määruse eelnõu peamist eesmärki ja peab oluliseks leida Euroopa

Liidus ühtne lähenemine laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamiseks ja tõkestamiseks veebis.

Peame jätkuvalt vajalikuks, et asjaomane valdkondlik määrus oleks kooskõlas teiste

infoühiskonna teenuseid reguleerivate õigusaktidega.

1.2. Kuigi Eesti jaoks on oluline, et määrus kohalduks teadaoleva lapsi seksuaalselt

väärkohtleva materjali kõrval ka uuele materjalile ja peibutamisele, siis on Eesti valmis

kompromissi eesmärgil kitsendatud kohaldamisala toetama tingimusel, et eelnõusse jääb

läbivaatamisklausel, et uus lapsi seksuaalselt väärkohtlev materjal ja peibutamine lisatakse

tuvastamiskorralduste reguleerimisalasse tulevikus.

1.3. Eesti saab toetada kompromisstekstis esitatud otspunktkrüpteeringu tehnilise kaitse

klauslit, mille kohaselt võetavad meetmed ei tohi krüpteeringut nõrgestada või muuta sellele

tuginevate IT-teenuste kasutamist võimatuks.

1.4. Eesti ei saa toetada lapsi seksuaalselt väärkohtleva materjali tuvastamiseks kasutaja

jagatava sisu nõusolekupõhist kliendipoolset skaneerimist, sest pakutud lahenduse mõjude

analüüs on ebapiisav ja nõusoleku andmist ei saa isikuandmete kaitse määruse kohaselt lugeda

vabatahtlikuks, kui selle andmata jätmisel piiratakse kasutaja juurdepääsu teenusele.

1.5. Kui kliendipoolse skaneerimise lahenduse õiguslik alus jääb ebaselgeks või

läbivaatamisklauslist loobutakse, siis on Eesti valmis üldise lähenemisviisi hääletusest eemale

jääma või vastu hääletama, sõltuvalt lõplikust kompromisstekstist.

Kristen Michal

Peaminister Taimar Peterkop

Riigisekretär

1

Eesti seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil 10. – 11.

oktoobril 2024 (siseküsimused)

Euroopa Liidu (edaspidi EL) justiits- ja siseküsimuste nõukogu (edaspidi JSK) siseministrite

istung toimub 10. oktoobril 2024. aastal Luksemburgis. Eestit esindab kohtumisel siseminister

Lauri Läänemets.

10. oktoobril toimuval siseküsimuste päeval keskendutakse järgmistele teemadele: i) Schengeni

ala olukord ja välispiirihalduse tõhustamine; ii) koostalitlusvõime paketi rakendamine; iii)

Rumeenia ja Bulgaaria Schengeniga liitumise arengud; iv) (võimalik) internetis laste seksuaalse

väärkohtlemise vastu võitlemise määruse nõukogu osaline üldine lähenemisviis; v) võitlus

organiseeritud kuritegevuse ja uimastikaubanduse vastu; ning vi) väliste konfliktide mõju EL

turvalisusele.

Ülevaate on koostanud Siseministeeriumi EL ja välissuhete osakond, piirivalve- ja

rändepoliitika osakond, korrakatise- ja kriminaalpoliitika osakond, sisejulgeolekupoliitika

osakond, strateegia- ja arendusosakond ning Eesti alalise esinduse EL juures erialadiplomaadid

Birgit Paal ([email protected]) ja Rando Käsper ([email protected]).

1. Schengeni ala toimepidevus

Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: siseministrid saavad ülevaate värskest Schengeni

baromeetrist, millele järgneb poliitiline arutelu Schengeni Nõukogu prioriteetide

rakendamisest. Päevakorrapunkti lõpetuseks antakse ülevaade koostalitlusvõime rakendamise

hetkeseisust.

Kaheksas Schengeni baromeeter keskendub hiljutisele Eurostati rahulolu-uuringule,

olukorrale Schengeni ala piiridel nii rände kui ka üldise julgeoleku vaatest. 2024. aasta

Eurobaromeetri uuringu raames on 72% EL kodanikest ning 81% EL-i territooriumil

tegutsevatest ettevõtetest toonud esile, et Schengeni ala ning sellega kaasnev vaba liikumine on

suurim EL-i saavutus. Võrreldes 2018. aastaga on toimunud oluline teadlikkuse kasv Schengeni

positiivse mõjude kohta kodanike seas. 35% EL kodanikest on maininud, et piirikontroll

välispiiril on olnud kiire ja mugav ning koos riiki sisenemise ja väljumise süsteemi (EES)

rakendamisega 10. novembril 2024 on oodata veelgi suuremat kogu protsessi mugavamaks

muutmist. Lisaks on 60% EL kodanikest toetavad suuremat koordinatsiooni Schengeni

halduses: alates 2022. aastat toimuvad Schengeni nõukogu formaadi regulaarsed kohtumised,

mis on omakorda toonud kaasa paremat kokkulepitud prioriteetide ja eesmärkide täitmist. 64%

EL kodanikest väljendasid seisukohta, et Schengeni välispiiril rakendatavad

julgeolekumeetmed on vajalikud ja tõhusad. Samas tuleb arvestada muutunud

julgeolekuolukorda, mil Valgevene ja Venemaa ebademokraatlikud režiimid on aktiivselt

üritamas destabiliseerida Schengeni riike ja ala tervikuna, rakendades rände

instrumentaliseerimist, propagandat, valeinfot ja mõjutustegevust. Seetõttu peab Valgevene ja

Venemaa kodanike sisenemine Schengeni alale olema suurendatud tähelepanu all, mis on

vastavuses Euroopa Komisjoni 2022. aasta septembris väljastatud suunistega viisade

väljastamise ja piirikontrolli kohta.

2

Schengeni viisataotluste arv on olnud 2024. aastal tõusutrendis, jõudes COVID-19 pandeemiale

eelnenud aastate tasemele: vahemikus jaanuar – august 2024 oli esitatud 8,3 miljonit

viisataotlust. Kuigi Venemaa kodanikud on endiselt Schengeni viisade taotlejate esiviisikus, ei

ole antud grupis toimunud taotluste arvu kasvu ning kogumahust moodustavad Venemaa

kodanikud vaid 5% (võrdluseks 2019. aastal oli see näitaja 27%). Samas erinevad üsna tugevalt

liikmesriikide viisa andmisest keeldumiste määr Venemaalt pärit isikute puhul: see kõigub 1%

ja 65% näitajate vahel sõltuvalt viisat väljastavast riigist. Eeldatavasti jätkuv viisataotluste kasv

ning seda suuresti Hiina ja väiksemal määral India arvelt.

Schengeni välispiiride lähedal lahvatanud kriisid ning katsed rännet relvana ära kasutada on

muutunud liikmesriikide piiriülese koostöö eluliselt oluliseks, eriti Lääne-Balkani regioonis,

kus on suudetud oluliselt nõrgestada inimkaubandusega ja uimastite smugeldamisega

tegelevaid võrgustikke. Samas 2023. aasta oktoobris alanud konflikti tõttu Lähis-Idas on oodata

suuremat põgenike arvu suundumas Schengenisse läbi erinevate rändeteede. Hetkel on olukord

võrdlemisi stabiilne ning perioodil jaanuar – august 2024 on täheldatud ebaseadusliku

sisserände langust 36% võrra võrreldes sama perioodiga 2023. aastal. Peamised piirkonnad, kus

toimus illegaalsete piiriületuste vähenemine võrreldes 2023. aasta jaanuar - augustiga, on Kesk-

Vahemere (-64%) ja Lääne-Balkani (-75%) rändeteed. Kasv oli registreeritud seevastu Ida-

Vahemere (67%), Atlandi ookeani (153%) ning maismaa idapiiri regioonides (195%). Viimase

puhul on eriti tugev kasv toimus EL-Ukraina vahelisel piiril, jõudes näitajani 5 875 mullu 2 000

asemel. Samuti on toimunud täideviidud tagasisaatmisotsuste kasv võrreldes 2023. aastaga 13%

võrra.

Perioodil jaanuar – august 2024 laekus Schengeni ala riikidele kokku 599 000 varjupaiga

taotlust, mis suuresti ei erine eelmise aasta tasemest (vahe 1%). Pea 91% taotlustest olid esitatud

isikute poolt, kes taotlesid varjupaika esimest korda. Peamiselt laekusid asüülitaotlused Süüria

(14%), Afganistani (9%), Venetsueela (7%), Türgi (5%) ning Kolumbia (5%) kodanikelt. Üle

¾ kõigist taotlustest said Saksamaa, Hispaania, Itaalia, Prantsusmaa ning Kreeka. Suurima per

capita taotluste osakaaluga riigiks osutus sel aastal Kreeka: 610 taotlejat 1 miljoni elaniku

kohta.

2024. aasta esimesel poolel väljastati 208 000 tagasisaatmisotsust, mis näitab 9% langust

võrreldes 2023. Nende täitmise määr on suurenenud võrreldes eelmise aastaga 13% ehk täide

viidud tagasisaatmiste maht on praeguseks hetkeks 59 000. Kõige tihedamini saadetakse

koduriiki tagasi Gruusia kodanikke (61%). Aktiivsemaks on muutunud ka liikmesriikide

koostöö Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga (edaspidi Frontex), kes nüüd katab 45%

kõikidest realiseerunud tagasisaatmistest.

Eesti võtab esitatud ülevaate teadmiseks.

Schengeni Nõukogu formaadi raames toimub ka siseministrite arutelu prioriteetide

rakendamisest. 13. – 14. juunil 2024 toimunud JSK nõukogu istungil leppis Schengeni

nõukogu kokku kolmes prioriteedis, mille eesmärk on tugevdada välispiiride säilenõtkust ja

3

toimepidevust. Nendeks on: i) välispiirihalduse tugevdamine (k.a. koostöö kolmandate

riikidega ning Schengeni suuremahuliste IT-lahenduste rakendamine); ii) tagasisaatmispoliitika

tõhustamine; ning iii) sisepiirikontrollideta vaba liikumise ala siseturvalisuse suurendamine.

Iga prioriteet kõrvutati seireprotsessiga, mis koosnes kolmest etapist: i) olukorra hindamine; ii)

tegevuste elluviimise peamiste raskuste kaardistust; ning iii) võimalike paranduste ja

lisategevuste otsustamine.

EL Nõukogu eesistuja Ungari soovib arutada EL liikmesriikide peaministritega neist kolme: i)

välispiirihalduse tugevdamist läbi IT-süsteemide rakendamise; ii) välispiiride säilenõtkuse

tõstmine läbi koostöö kolmandate riikidega ning iii) olukorrateadlikkuse parendamine. Esimese

teema puhul pakub EL nõukogu eesistuja Ungari peamiste piirihaldust parandavate tegevustena

eelkõige tagada liikmesriikidele piisavalt ressursse (k.a. EL-i fondidest), et tugevdada välispiire

(st piirivalvurite väljaõpe koostöös Frontex-i ja Cepol-iga, IT-süsteemide rakendamine

koostöös eu-LISA’ga jne). Samuti kutsuti üles Euroopa Komisjon pakkuma välja innovaatilisi

lahendusi EL-i välispiiri kaitseks, mis suudaks seista vastu hübriidrünnakutele. Teise teema

raames julgustas EL Nõukogu eesistuja Ungari Euroopa välisteenistust ja liikmesriike seirama

ning rakendama ressursse partnerluste arendamisesse kolmandate riikidega, eriti piirihalduse

vaatest. Frontex-it omakorda paluti keskenduda lepete tõhusamale täitmisele ning operatiivtoe

andmisele peamistes kolmandates riikides. Nii Euroopa Komisjon kui ka Frontex peaksid

andma EL Nõukogule regulaarseid ülevaateid oma tegevustest. Kolmanda teema raames pakub

EL Nõukogu eesistuja võimalikuks lahenduseks Frontexi võimekuse tõstmist kolmandates

riikides, et parendada olukorra- ja riskiteadlikkust. Liikmesriike julgustatakse suuremal määral

kasutama EUROSUR-i, et tagada kiire info- ja teabevahetus, eriti ebaseadusliku rände ja

organiseeritud kuritegevuse kontekstis. Suurem fookus peaks olema analüütilise tööriistakasti

kasutamisel (k.a. Schengeni hindamised), mille osas kavandatakse EL Nõukogu tasandi arutelu

ühiste lahenduste osas.

Eesti põhisõnumid:

Eesti jaoks on EL välispiiri valvamine ja kaitse keskne prioriteet. Tänases olukorras on

eesmärgiks piiritaristu kiire lõpuni ehitamine, sh selle varustamine kaasaegse seiretehnikaga.

Kuna Eesti jaoks on koostöö naaberriigiga välistatud, tuleb keskenduda sellele, kuidas

tugevdada piiri Venemaalt pärineva ohu eest. Üheks näiteks sellesuunalisest tegevusest on nn

droonimüüri arendamise idee, et luua võimekus nende tõhusaks tuvastamiseks ja seiramiseks.

Kindlasti on antud valdkonnas vajalik EL-i jätkuv rahaline tugi. Lisaks toetab Eesti ka Frontex-

i alalist kohalolu ja kontingendi suurendamist Eestis.

Päevakorrapunkti lõpus edastatakse ülevaade koostalitlusvõime rakendamise hetkeseisust,

mis on ajendatud peatsest riiki sisenemise ja väljumise süsteemi käivitumisest ehk esimese laine

algusest. Ajavahemikus 2017–2018 on Euroopa Parlament ja nõukogu kiitnud heaks mitmed

EL-i üleste suuremahuliste infosüsteemide määrused, mis on suunatud piiri- ja rändehalduse

ning sisejulgeoleku parandamisele. Nende süsteemide sekka kuuluvad ajakohastatud Schengeni

infosüsteem (SIS), viisainfosüsteem (VIS), varjupaigataotlejate sõrmejälgede infosüsteem

(Eurodac), riiki sisenemise ja väljumise süsteem (EES), EL-i reisiinfo- ja lubade süsteem

(ETIAS), ühiste uurimisrühmade koostööplatvorm ja Euroopa karistusregistrite andmete

4

vahetamise süsteem (ECRIS-TCN). Süsteemide arendamiseks ja õigeaegseks kasutuselevõtuks

eraldas Euroopa Komisjon liikmesriikidele EL-i pikaajalise eelarveraamistiku (edaspidi MFF)

2014–2020 perioodil Sisejulgeolekufondist raha, mille kasutusaeg lõppes 2024. aasta juunis.

Vastavalt eu-LISA 2023. aasta oktoobri JSK nõukogule esitatud uue infosüsteemide

rakendamise ajakavale peaks infosüsteemide käivitamise ja koostalitlusvõime rakendamine

toimuma nelja lainena: I laine 2024. aasta III-IV kvartal (EES-i käivitamine), II laine 2025.

aasta I-II kvartal (ETIAS-e käivitamine, et tagada kiirem EL reisijainfo vahetus), III laine 2025.

aasta II-III kvartal (ECRIS-TCN rakendamine liikmesriikide justiitskoostöö tõhustamiseks)

ning IV laine 2026. aasta III-IV kvartal (koostalitlusvõime arhitektuuri tehnilise rakendamine).

2027. aastaks on kavandatud erinevad seire- ja vajadusel jätkuarenduste tegevused. EL rände-

ja varjupaigapaketi heakskiitmine toob kaasa ka Eurodac infosüsteemi uuendamise, mis peab

määruse kohaselt olema vähemalt põhifunktsioonides juurutatud 2026. aasta juuniks. See

omakorda võib mõjutada teiste infosüsteemide arendamise tähtaegu juhul, kui neile ei ole

varasemalt seatud kindlaid rakendamise tähtaegu. Teisisõnu, süsteemid, mida plaaniti juurutada

2027. aastal ja hiljem, võivad nihkuda veelgi hilisemaks.

Kuna EES-i rakendamine on kavas 2024. aasta lõpuks, antakse ülevaade süsteemi käivitamise

valmisolekust. Esialgselt oli plaanis rakendada EES täismahus 10. novembril 2024 terves EL-

is, mille tarvis pidid EL liikmesriigid esitama valmisolekudeklaratsiooni 5. septembriks 2024.

Eesti on seda teinud õigeaegselt, kuid osad liikmesriigid – viidates eelkõige eu-LISA arendatava

kesksüsteemi puudustele – ei ole seda teinud siiani ning ei ole kindel, kas nad jõuavad

deklaratsiooni esitada 2024. aasta jooksul. Euroopa Komisjon on hetkel kaalumas erinevaid

lahendusi olukorra parandamiseks, kuid konkreetseid ettepanekuid pole veel liikmesriikidele

seisukoha võtuks esitatud.

Eesti on EES-i rakendamisega graafikus ning seoses võimalike hilinemistega soovime, et eu-

LISA hindaks üle 2023 aastal kinnitatud ajakava realistlikult koostöös liikmesriikidega ning

vajadusel esitab muudatused kooskõlastamiseks JSK nõukogule.

Lähenemisel päevakorrapunktile lähtutakse Eesti seisukohtadest:

 Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 (heaks kiidetud 03.06.2021. aasta Vabariigi

Valitsuse istungil);

 Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2023-2025 (heaks kiidetud 22.06.2023. aasta

Vabariigi Valitsuse istungil).

 Eesti seisukohad EL pikaajalise eelarveraamistiku 2021-2027 muutmise ettepaneku

kohta (heaks kiidetud 21. septembril 2023. aasta Vabariigi Valitsuse istungil).

2. EL tagasisaatmispoliitika tõhustamine

Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: poliitiline arutelu lõunalaua formaadis võimalustest

ebaseaduslike sisserändajate tagasisaatmiste tõhustamiseks.

Siseministrite lõunalaua formaadis jätkab EL Nõukogu eesistuja Ungari 27. septembril 2024

toimunud EL strateegilise sisserände-, piiride ja varjupaigakomitee (lühend SCIFA) tasandi

5

arutelu, mis keskendub EL-i tagasisaatmispoliitika tõhustamisele. Tänavu reguleerib EL

tasandil tagasisaatmispoliitikat 2008. aasta direktiiv. 2018. aastal esitas Euroopa Komisjon EL

välispiiridel ebaseadusliku rände surve vähendamiseks direktiivi muudatusettepaneku, mis muu

hulgas tooks kaasa nt alljärgneva:

 piirimenetluses keelduva otsuse saanud rahvusvahelise kaitse taotlejate kiire

tagasisaatmine;

 selgemad ja senisest tõhusamad reeglid tagasisaatmisotsuste väljastamiseks ning selliste

otsuste vaidlustamiseks kohtus;

 selgemad reeglid vabatahtliku lahkumistähtaja andmisel ning ebaseaduslikult riigis

viibivale välismaalasele kohustuse panemine oma tagasisaatmise korraldamisele

kaasaitamisele;

 raamistik materiaalse või rahalise abi või teenuste pakkumiseks neile seadusliku aluseta

riigis viibivatele välismaalastele, kes nõustuvad vabatahtlikult oma päritoluriiki tagasi

pöörduma.

Kui EL Nõukogu kujundas direktiivi suhtes oma seisukoha juba 2019. aastal, on läbirääkimised

Euroopa Parlamendiga olnud aastaid külmutatud seisus. Samas, hiljutised muutused

rahvusvahelises olukorras ning tõusetunud ohud on motiveerinud osa EL liikmesriike

väljendanud seisukohta, et 2018. aastal pakutud direktiivi muudatus ei pruugi täiel määral

vastata muutunud reaalsusele ning tuleb üle vaadata ka EL Nõukogu üldist lähenemisviisi antud

algatusele.

Sellest ajendatuna korraldab EL Nõukogu eesistuja Ungari vabamas vormis esmase arutelu EL

liikmesriikide siseministrite seas, mille eesmärk on kombata arvamusi mh kehtiva

õigusraamistiku ülevaatamise ja selle robustsemaks muutmise osas (sh jätkates tööd juba

olemasolevate tööriistade maksimaalseks rakendamiseks). Edasi tuleks liikuda nii

tagasisaatmisotsuste vastastikuse tunnustamisega kui ka uuesti hinnata hetkel kehtivate

mõistete sisu ning turvaliste kolmandate riikide kontseptsioon. Võimalikest uuenduslikest

lahendustest on EL Nõukogu eesistuja Ungari toonud esile enim nn tagasisaatmiskeskuste (ingl.

k. Return Hub) kasutuselevõttu. Samuti on vaja jätkata kolmandate riikidega kõikehõlmavate

partnerluste edendamist, kasutades selleks teiste seas ka viisa-, arenguabi- ja

kaubanduspoliitika tööriistu. Üha enam toetatakse ka Frontex-i mandaadi laiendamist, et

võimaldada ametil teha tagasisaatmisoperatsioone kolmandates riikides, mida hetkel kaetakse

45% ulatuses.

Tagasisaatmiste tõhusus sõltub suuresti kolmandate riikide koostöötahtest, kuid tegelikkuses

paljud kolmandad riigid ei täida nendele rahvusvahelise õigusega seatuid kohustusi (st oma

kodaniku tagasi võtmine). Sellest tulenevalt on peetud arutelusid nii negatiivsete kui

positiivsete viiside üle, millega saaks motiveerida kolmandaid riike EL-i ja liikmesriikidega

tagasivõtualasele koostööle. Näiteks on 2020. aastast kehtinud viisaeeskirja artikkel 25a

mehhanism. Selle kohaselt hindab Euroopa Komisjon vähemalt kord aastas kolmandate riikide

tagasivõtualast koostööd. Võttes arvesse nii raporti tulemusi kui ka EL-i laiemaid suhteid

konkreetse kolmanda riigiga, võib Euroopa Komisjon teha EL Nõukogule ettepaneku

rakendada ebapiisavat koostööd tegevate riikide suhtes ajutiselt viisapiiranguid või

6

vastupidiselt, viisasoodustusi nende suhtes, kelle puhul koostöö on piisav. Viisasanktsioone on

rakendatud näiteks Gambiale, Senegalile ning Etioopiale.

Viisameetme kõrval on EL tööriistakastis ka finantsinstrumendid. Näiteks Euroopa

naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendid – globaalse Euroopa

määruse kohaselt tuleks püüelda kolmandate riikidega parema rändekoostöö suunas ka neile

mõeldud rahaeraldisi vastavalt koostöötasemele muutes. Sarnane suund on võetud ka

kaubandusvaldkonnas.

Eesti põhisõnumid:

Eesti toetab eelkõige olemasolevate mehhanismide maksimaalset kasutamist. Samuti on Eesti

vaatest vajalik erinevate poliitikavaldkondade kasutamine kolmandate riikide koostööle

motiveerimisel, rakendades „rohkem rohkema eest“ (ingl. k. More-for-More) ja vastupidi

põhimõtet. Kuigi julgeolekuriskiga isikute tagasisaatmine on kindlasti prioriteet, on siin oluline

vältida teatud rühma isikute stigmatiseerimist. Kuna oma kodanike tagasivõtmine on

rahvusvahelisest õigusest tulenev kohustus, on oluline, et kolmas riik teeks koostööd, sh isikute

tuvastamisel ja dokumentide väljastamisel, kõigi oma kodanike osas.

Eesti on seni toetanud eelkõige 2018. aasta direktiivi muudatusettepaneku läbirääkimiste

lõpetamist ja algatuse jõustamist. Kuigi Eestil endil on seni olnud väga vähe tagasisaadetavaid,

soovime siiski, et EL liikmesriikidel oleks valdkonna reguleerimisel suurem paindlikkus, mille

saavutamiseks on sobivaim eelkõige direktiivi muutmine mitte näiteks uue määruse vastu

võtmine.

Lähenemisel päevakorrapunktile lähtutakse Eesti seisukohtadest:

 Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 (heaks kiidetud 03.06.2021. aasta Vabariigi

Valitsuse istungil);

 Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2023-2025 (heaks kiidetud 22.06.2023. aasta

Vabariigi Valitsuse istungil);

 Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku kohta, millega

uuendatakse määrust (EL) 2018/1806 viisavabaduse peatamiskorra läbivaatamise

osas (heaks kiidetud 23.11.2023. aasta Vabariigi Valitsuse istungil ning 15.12.2023

ELAKi istungil).

3. Schengeni acquis täiemahuline kohaldamine Bulgaariale ja Rumeeniale

Päevakorrapunkt käsitlemise eesmärk: ülevaade Schengengi acquis täiemahulisest

rakendamisest Bulgaariale ja Rumeeniale.

EL Nõukogu eesistuja Ungari eestvedamisel antakse ülevaade Rumeenia ja Bulgaaria

täisväärtuslikust astumisest Schengeni alasse. Mõlemad riigid on oodanud pääse Schengenisse

2011. aastast, mil esmakordselt võeti vastu EL Nõukogu otsus, mis kinnitas nende riikide

liitumisvalmidust. Senimaani on protsess takerdunus eelkõige poliitiliste põhjuste taha, kuna

7

ühehäälsust nõudvat otsust ei andnud saavutada Austria. Viimase jaoks on olnud murekohaks

teisene ränne, mis jõuab Austriasse läbi Rumeenia ja Bulgaaria.

Teatud murrang saavutati 2023. aasta viimasel päeval, mil Austria nõustus mõlema riigi puhul

piirikontrolli kaotamisega õhu- ja merepiiril. Vastav otsus jõustus 31. märtsil 2024. Samas

vaatamata nii EL Nõukogu eesistujariikide kui ka Euroopa Komisjoni jõupingutustele, püsib

piirikontroll maismaapiiril, kui peamisel liiklussõlmel, endiselt. Hetkel on EL-i tasandil sihiks

Bulgaaria ja Rumeenia piirikontrolli kaotamine 2024. aasta lõpuks. EL liikmesriikide

siseministritele antakse ülevaade viimastest arengutest selles valdkonnas.

Eesti toetab Schengeni laienemist Schengeniga liitumiseks vajalikud tingimused täitnud

Rumeeniale ja Bulgaariale ja piirikontrolli kaotamist ka maismaapiiridel nende

liikmesriikidega. Eesti võtab esitatud ülevaate teadmiseks.

4. Määruse eelnõu laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamiseks ja tõkestamiseks

(CSAM)

Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: EL Nõukogu eesistuja Ungari soovib saavutada osalist

üldist lähenemist määruse ettepanekule.

Euroopa Komisjon esitas määruse ettepaneku 11. mail 2022, millega sooviti kehtestada

eeskirjad laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamiseks ja tõkestamiseks (edaspidi CSAM).

Kahjuks ei suudetud 2023. aasta vältel saavutada kõigile liikmesriikidele sobivat kompromissi.

EL Nõukogu eesistuja Belgia on üritanud leida kompromissi muutes määruse ettepaneku

kohaldamisala selliselt, et see ei põhineks enam olemasoleval ja uuel materjalil ning

peibutamisel, vaid materjali liigil: pildid, audio ja tekst. Viimase ettepaneku kohaselt on

kohaldamisalast välja jäetud audio ja tekstimaterjal. Lisaks pakkus eelmine EL Nõukogu

eesistuja Belgia lahenduse, kus oleks võimalik laste seksuaalse kuritarvitamise materjali

tuvastamise eesmärgil isiku nõusolekul kliendipoolset pildimaterjali kontrollida, kas tegemist

võiks olla laste seksuaalset kuritarvitamist kajastava materjaliga. Varasemalt on Eesti jäänud

esitatud ettepanekute hääletustest kõrvale liikmesriikide alaliste esindajate (edaspidi

COREPER II) tasandil, kuna polnud tagatud piisav otspunktkrüpteeringu kaitse.

EL Nõukogu eesistuja Ungari püüdis 4. septembril 2024 COREPER II istungil koguda toetust

ettepanekule, mis piiraks laste seksuaalse väärkohtlemise sisu tuvastamiskorraldused üksnes

juba olemasoleva sisuga. Kompromissi vaimus ning tunnetades algatuse üldise eesmärgi

olulisust oli suurem osa liikmesriike valmis EL Nõukogu eesistujat Ungarit toetama.

Ettepaneku läbirääkimiste algusest peale võimalikult ambitsioonikat lahendust toetanud

liikmesriikide sõnul on seejuures aga väga oluline leida tugev sõnastus uue sisu ja peibutuse

hõlmamise üleminekuklauslile. Eelkõige privaatsuse riive ja pakutu proportsionaalsusega

seonduva tõttu ei toeta mitmed liikmesriigid jätkuvalt EL Nõukogu eesistuja Ungari pakutud

lahendust. Kohtukaasuste valguses näeb pakutavas kompromisstekstis probleeme jätkuvalt ka

EL Nõukogu õigusteenistus, mille vaatest ei pruugi määruse ettepaneku tekst olla õiguslikult

rakendatav.

8

9. septembril 2024 saabus EL Nõukogu eesistujalt Ungarilt poolt pakutav uus eelnõu tekst, kuhu

pakuti 4 suuremat muudatust:

1. Kitsendada eelnõu kohaldamisala tuvastamise osas üksnes teadaolevale laste seksuaalse

väärkohtlemise materjalile, samas kui uued laste seksuaalsed väärkohtlemised ja

peibutamine jäävad riskihindamise ja riskide maandamise kohustuste kohaldamisalasse;

2. Lisada kindel läbivaatamisklausel, et kaaluda uue laste seksuaalse väärkohtlemise

materjali ja peibutamise lisamist tuvastamiskorralduste reguleerimisalasse tulevikus;

3. Direktiivi 2002/58/EC1 teatavatest sätetest ajutise erandi tegemise jätkamine, mis

piirdub uue laste seksuaalse väärkohtlemise materjali ja peibutamisega, et anda piisavalt

aega tehnoloogiate edasiarendamiseks, ning käesoleva määruse võimalik edasine

läbivaatamine, et lisada uue laste seksuaalse väärkohtlemise materjali ja peibutamise

avastamine tuvastamiskorralduste kohaldamisalasse;

4. Kohustada teenusepakkujaid ja loodavat EL-i ülest laste seksuaalse väärkohtlemisega

võitluse keskust arendada edasi tehnoloogiaid uute laste seksuaalse väärkohtlemise

materjalide ja peibutamise tuvastamiseks.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse ning Riigikogu kinnitatud seisukohtadele, ei saa Eesti toetada

lahendust, kus mis tahes viisil lõhutakse või nõrgestatakse otspunktkrüpteeringut või luuakse

üldine jälgimiskohustus. 9. septembril 2024 esitatud määruse ettepaneku kompromisstekst

kooskõlas Eesti seisukohtadega otspunktkrüpteeringu kaitse klausli vaatest.

Võimalike tehnoloogiate kasutamine kasutajapoolse sisu jälgimiseks võib toimuda ainult siis,

kui kasutaja on andnud nõusoleku ja tehnoloogiad on kontrollitud. Nõusolek peab olema antud

vabatahtlikult vastavalt isikuandmete kaitse üldmäärusele (edaspidi GDPR) põhjenduspunktile

42. Euroopa Andmekaitsenõukogu suunistes 05/2020 nõusoleku kohta vastavalt määrusele

2016/679 on öeldud, et sõna „vaba“ tähendab andmesubjektide tegelikku valikut ja kontrolli.

Üldreeglina näeb GDPR ette, et kui andmesubjektil puudub tegelik valikuvabadus, ta tunneb,

et teda sunnitakse nõusolekut andma või kui nõusoleku andmata jätmine toob kaasa negatiivseid

tagajärgi, siis ei ole nõusolek kehtiv. Kui nõusolek on seotud tingimustega, mille üle ei saa

läbirääkimisi pidada, siis eeldatakse, et see ei ole vabatahtlikult antud. Kui nõusoleku andmata

jätmine toob kaasa teenuse piiramise, siis ei pruugi tegemist olla vabatahtlikult antud

nõusolekuga. Seni nõukogus toimunud arutelud ei ole olnud piisavalt veenvad, et pakutud

lahendus on kooskõlas EL-i õigusega. Lisaks sellele ei ole ekspertide sõnul olemas

tehnoloogiat, mis võimaldaks seda reaalselt teha, ilma et otspunktkrüpteeringu kaitse sisust ja

põhimõtetest kõrvale kaldutaks. Seetõttu on Eesti seisukohal, et võimalikud lahendused peavad

põhinema põhjalikul analüüsil ja olema täielikult kooskõlas kehtivate EL-i õigusaktidega.

Eesti seisukohad:

4.1. Eesti toetab endiselt määruse eelnõu peamist eesmärki ja peab oluliseks leida Euroopa

Liidus ühtne lähenemine laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamiseks ja tõkestamiseks

1 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2002/58/EÜ, 12. juuli 2002, milles käsitletakse isikuandmete

töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet

käsitlev direktiiv).

9

veebis. Peame jätkuvalt vajalikuks, et asjaomane valdkondlik määrus oleks kooskõlas

teiste infoühiskonna teenuseid reguleerivate õigusaktidega.

Selgitus: Võitlus laste seksuaalse väärkohtlemisega – nii digitaalsel kui ka füüsilisel kujul – on

vaieldamatu prioriteet nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil. ÜRO lapse õiguste

konventsioonis ning EL põhiõiguste harta artikli 24 lõikes 2 on sätestatud lapse õigus tema

huvide kaitseks ja heaoluks vajalikule kaitsele ja hoolitsusele. 2021. aastal rõhutas Lapse

Õiguste Komitee, et need õigused peavad olema samamoodi kaitstud digikeskkonnas. Eesti

riigisiseses õiguses on vastav eesmärk sätestatud „Siseturvalisuse arengukavas 2020-2030“

meetmes „Enetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine“, millega kohaselt tuleb ennetada

vägivalda senisest enam koostöös erasektori-, tervishoiu- ja haridusasutustega, tagada

vägivallaohvrite terviklik abistamine, lähtudes individuaalsetest vajadustest, inimväärikusest ja

võrdse kohtlemise põhimõtetest ning tõkestada vägivalla korduvust.

Esitatud määruse ettepaneku üldine eesmärk on kooskõlas Eesti seisukohtade ja strateegiliste

sihtidega. Eesti toetab jätkuvalt määruse eelnõu üldisi eesmärke kaitsta lapsi seksuaalse

väärkohtlemise eest, tõkestada vastava veebisisu levitamist ja tuua teo toimepanijad kohtu ette.

Tuginedes Vabariigi Valitsuse 3. novembril 2022 kinnitatud seisukohtadele rõhutame, et

rakendatavad meetmed, mida sätestatakse määruse ettepanekus, peavad olema kooskõlas teiste

infoühiskonna teenuseid reguleerivate määrustega, et vältida õigusriivet. Vahendusteenuse

osutajate vastutuse ja kohustuste osas on oluline tagada kooskõla digiteenuste määrusega

(DSA), millega kehtestatakse kõigile vahendusteenuste osutajatele kohalduvad üldnormid.

Isikutevahelise side teenuse osutajate ja internetiühenduse teenuse osutajate kohustuste osas on

oluline tagada kooskõla GDPR-i ja ePrivaatsuse direktiiviga (mis on hetkel ülevaatamisel ja

muutmisel EL määruseks), millest tehakse käesoleva määrusega erand artiklite 5 punktide 1 ja

3 (side konfidentsiaalsus) ning artikli 6 punkt 1 (kasutajatega seotud liiklusandmed). Eelnõu

läbirääkimistel tuleb tagada, et ePrivaatsuse direktiivi (ülevõetud elektroonilise side seadusega)

üldnormide ja käesolevas valdkondlikus õigusaktis sätestatud erinormide vahel ei oleks

vastuolusid.

4.2. Kuigi Eesti jaoks on oluline, et määrus kohalduks teadaoleva lapsi seksuaalselt

väärkohtleva materjali kõrval ka uuele materjalile ja peibutamisele, siis on Eesti valmis

kompromissi eesmärgil kitsendatud kohaldamisala toetama tingimusel, et eelnõusse jääb

läbivaatamisklausel, et uus lapsi seksuaalselt väärkohtlev materjal ja peibutamine

lisatakse tuvastamiskorralduste reguleerimisalasse tulevikus.

Selgitus: Aastatel 2021-2023 kasvas peibutamine 300%. Uued tehnoloogiad, nagu näiteks

tekstist-kujutisele põhinev genereeriv tehisintellekt, on väärkasutatavad kurjategijate poolt, et

luua uut sisu sekundite jooksul. Lapsi seksuaalset väärkohtlevat materjali koondavad

andmebaasid eksisteerivad üksnes põhjusel, et on võimalik tuvastada lisada andmebaasi uut

lapsi seksuaalselt väärkohtlevat materjali.

10

2022. aastal lisandus umbes miljon uut lapsi seksuaalset väärkohtleva materjali kujutist juba

teadaoleva 6 miljoni lapsi seksuaalset väärkohtleva materjali nimekirja. Teadmata laste

seksuaalse väärkohtleva materjali tuvastamine viib lapsohvrite kaitsmiseni ja tuvastamiseni,

kelle õigused väärivad samuti kaitsmist. Teadmata lapsi seksuaalselt väärkohtleva materjali

väljajätmine eelnõu kohaldamisalast võib viia regulatiivse killustatuseni kogu EL-is, kuna

liikmesriigid saaksid nende kategooriate jaoks kehtestada enda siseriiklikud reeglid. Selline

lähenemine ja võimalik killustatus oleks vastuolus ÜRO lapse õiguste konventsiooniga, mille

eesmärk on kaitsta kõiki lapsi igasuguse väärkohtlemise eest ja tagada nende õiguste austamine.

Eelnevast tulenevalt on vältimatult vajalik, et eelnõu kohalduks nii teadaolevale lapsi

seksuaalselt väärkohtlevale materjalile kui ka uuele materjalile ja peibutamisele. Viimases

kompromisstekstis on piiratud uue lapsi seksuaalselt väärkohtleva materjali ja peibutamise

kohaldamisala üksnes tuvastamiskorralduste kontekstis ning on seatud ülevaatamisklausel, mis

annab alust arvata, et vastavate tehnoloogiate heakskiitmisel laiendatakse eelnõud ka nendele.

Seega selleks, et määruse eelnõuga edasi liikuda, ei blokeeri Eesti kompromissi korras

kohaldamisala kitsendamise tõttu eelnõu menetlust tingimusel, et ülevaatamisklausel ja selle

rakendamine on piisavalt konkreetselt sõnastatud.

4.3. Eesti saab toetada kompromisstekstis esitatud otspunktkrüpteeringu tehnilise kaitse

klauslit, mille kohaselt võetavad meetmed ei tohi krüpteeringut nõrgestada või muuta

sellele tuginevate IT-teenuste kasutamist võimatuks.

Selgitus: Otspunktkrüpteering (ingl. k. end-to-end encryption, lühend E2EE) on tehnoloogiline

lahendus, mil edastatavad andmed krüpteeritakse viisil, et ainult saatja ja saaja seadmed

suudavad neid dekrüpteerida. See loob turvalise andmevahetuse võimaluse, kus andmete

krüpteerimine toimub lähtepunktis ning dekrüpteerimine sihtpunktis, ehk on välistatud

kolmanda osapoole ligipääs edastatud teabele. Tagaukse loomine võimaldaks kolmandal

osapoolel pääseda saatja ja saaja teadmata edastatud andmetele ja failidele, mis omakorda

rikuks eraisiku privaatsust ja eraelu puutumatust.

Eesti ei saa toetada otspunktkrüpteeringute lahenduste tehnilist nõrgestamist (sh tagauste

loomist), mis seaks ohtu krüpteeringutele tuginevate digiteenuste küberturvalisust ja isikute

privaatsust. Vastavalt 3. novembril 2022 kinnitatud Vabariigi Valitsuse seisukohtade punktile

11 on Eesti jaoks oluline, et säiliks otspunktkrüpteeringu töökindlus, turvalisus ja terviklikkus.

Viimases kompromissteksti artiklis 1 lõikes 5 kasutatud sõnastus on kooskõlas Vabariigi

Valitsuse seisukohtade punktiga 11, millest tulenevalt saab Eesti seda toetada.

4.4. Eesti ei saa toetada lapsi seksuaalselt väärkohtleva materjali tuvastamiseks kasutaja

jagatava sisu nõusolekupõhist kliendipoolset skaneerimist, sest pakutud lahenduse

mõjude analüüs on ebapiisav ja nõusoleku andmist ei saa isikuandmete kaitse määruse

kohaselt lugeda vabatahtlikuks, kui selle andmata jätmisel piiratakse kasutaja

juurdepääsu teenusele.

11

4.5. Kui kliendipoolse skaneerimise lahenduse õiguslik alus jääb ebaselgeks või

läbivaatamisklauslist loobutakse, siis on Eesti valmis üldise lähenemisviisi hääletusest

eemale jääma või vastu hääletama, sõltuvalt lõplikust kompromisstekstist.

Selgitus: Nõusolekupõhine kliendipoolne skaneerimine kujutab endast süsteemi, mis annab

võimaluse skaneerida materjali kasutaja seadmes. Otspunktkrüpteeritud rakenduste puhul

tähendab see, et skaneerimine toimub enne sisu krüpteerimist. Ilma nõusolekut andmata

skaneerida võimalik ei ole. Kasutajal tuleb anda nõusolek selleks, et kasutaja jagatud

multimeedia (ja URL-idele) monitoorimiseks võidakse rakendada vastavaid tehnoloogiaid. Kui

seda nõusolekut ei anta, siis piiratakse kasutaja rakenduse funktsionaalsust piltide jagamiseks

selles konkreetses teenuses, kuid teenuse kasutamine on endiselt võimalik. Nõusolek peab

olema antud vabatahtlikult vastavalt GDPR-i põhjenduspunktile 42. Euroopa

Andmekaitsenõukogu suunistes 05/2020 nõusoleku kohta vastavalt määrusele 2016/679 on

öeldud, et sõna „vaba“ tähendab andmesubjektide tegelikku valikut ja kontrolli. Üldreeglina

näeb GDPR ette, et kui andmesubjektil puudub tegelik valikuvabadus, ta tunneb, et teda

sunnitakse nõusolekut andma või kui nõusoleku andmata jätmine toob kaasa negatiivseid

tagajärgi, siis ei ole nõusolek kehtiv. Kui nõusolek on seotud tingimustega, mille üle ei saa

läbirääkimisi pidada, siis eeldatakse, et see ei ole vabatahtlikult antud. Kui nõusoleku andmata

jätmine toob kaasa teenuse piiramise, siis ei pruugi tegemist olla vabatahtlikult antud

nõusolekuga. Seni EL Nõukogu tasandil toimunud arutelud ei ole olnud piisavalt veenvad, et

pakutud lahendus on kooskõlas EL-i õigusega.

Vastavalt 3. novembril 2022 kinnitatud Vabariigi Valitsuse seisukohtade punktile 11 saab Eesti

toetada privaatsust säilitavate tehnoloogiate kasutamist, mis võimaldavad krüpteeritud sisu

analüüsida ilma dekrüpteerimata viisil, mil krüpteeringutele tuginevate digiteenuste töökindlus,

turvalisus ja terviklikkus säilib. Samas nõusolekupõhist kliendipoolset skaneerimist ei ole

võimalik toetada, kuna puuduvad piisavad õiguslikud analüüsid ja argumendid, mis seda

toetaks. Lisaks ei ole võimalik nõusolekut küsida rakenduste üldtingimustes. Õiguslike

puuduste lahendamiseni kompromissettepanekus on Eesti valmis üldise lähenemisviisi

hääletusest eemale jääma või vastu hääletama.

Lähenemisel päevakorrapunktile lähtutakse lisaks järgmistest Eesti seisukohtadest:

 Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2023-2025 (heaks kiidetud 22.06.2023. aasta

Vabariigi Valitsuse istungil);

 Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse ettepaneku kohta, millega

kehtestatakse eeskirjad laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamiseks ja tõkestamiseks

(heaks kiidetud 3.11.2023. aasta Vabariigi Valitsuse istungil ning 25.11.2023. aasta

ELAKi istungil);

 Eesti seisukohad 19.-20.10.2023 EL JSK nõukogu istungil (heaks kiidetud 12.10.2023.

aasta Vabariigi Valitsuse istungil ning 16.10.2023. aasta ELAKi istungil).

5. Väliste konfliktide mõju EL-i sisejulgeolekule

12

Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: poliitiline arvamuste vahetus väliste konfliktide

akuutsetest mõjudest EL-i sisejulgeolekule, kus osalevad ka EL Varjupaigaamet (EUAA),

Europol ning Frontex.

Antakse regulaarne ülevaade päevakajalistest globaalsetest konfliktidest ning nende mõjust EL

julgeolekule, mille järel on EL liikmesriikide siseministritel esineda sõnavõtuga mõjust oma

riikidele. Varasemalt on arutelud keskendunud peamiselt Venemaa agressioonisõjale Ukrainas

ning olukorrale Lähis-Idas.

EL Nõukogu eesistuja Ungari juhib tähelepanu asjaolule, et alates 2023. aasta sügisest on

kolmandik EL liikmesriike tõstnud oma julgeoleku valmisolekutaset tulenevalt Hamasi

terrorirünnakust Iisraelis ning antisemitismi ja islamivastaste radikaalsete sõnumite levikust.

Sellest tulenevalt tuleks hinnata olemasolevate tööriistade ja meetmete vastavust muutunud

reaalsusega ning vajadusel viia sisse vajalikud muudatused.

Nii Venemaa agressioonisõda Ukrainas kui ka olukord Lähis-Idas kutsus esile EL-i

integreeritud kriisivalmisoleku (EU Integrated Political Crisis Response, IPCR) käivitumist.

IPCR raames hinnati nii rändesurve mõju EL-ile tulenevalt Ukraina sõjapõgenike saabumisest

kui ka liikmesriikide ühiskondade radikaliseerumist veebis levivate antisemitismi ja

islamivastasust sisaldavate sõnumite tõttu. Ukraina puhul on käivitunud enamus tegevusi ja

meetmeid, mille osas lepiti kokku 2022. aastal sisejulgeoleku dialoogi raames. Vastavalt EL-i

tagasisidele on Ukraina viimas läbi ka riigisiseseid reforme (nt tsiviilrelvade register, tõhusam

piirihaldus), et parandada julgeolekualaseid kitsaskohti.

Lähis-Ida konflikti puhul on äärmusluse leviku tõkestamisel abiks terroristliku veebisisu leviku

vastu võitlemise määrus ning digiteenuste määrus, mis kohustavad teenusepakkujaid

eemaldama oma platvormidelt ebaseaduslikku sisu. EL interneti foorumi raames, mis on

koostööformaadiks digihiidude ja EL ametite vahel, on korduvalt rõhutatud vajadust tagada

piisav ja tõhus sisu modereerimine ning võtta sihikule veebilehed, kes ei tee piisavat koostööd

või kelle haldusega tegelevad terroristlikud rühmitused ise. Samuti on Euroopa Komisjon

algatanud 2024. aasta juunis radikaliseerumise vastu võitlemise kompetentsikeskuse (ingl. k.

EU Knowledge Hub on Prevention of Radicalisation) initsiatiivi, mille eesmärgiks on nõustada

liikmesriike vastavate poliitikate ja arengukavade koostamisel, et võidelda ühiskonna

polariseerumisega.

EL Nõukogu eesistuja Ungari soovib teada liikmesriikide siseministrite arvamust selle kohta:

i) kus nad näevad peamisi ohuallikaid EL sisejulgeolekule, eriti rahvusvaheliste konfliktide

vaatest, ning ii) milliseid meetmeid peaks lisaks võtma kasutusele, et neile vastata.

Eesti põhisõnumid:

Eesti vaatest on suurima mõjuga ja ohutasemega rahvusvaheline konflikt Venemaa

agressioonisõda Ukrainas. Ukraina läbiviidavad reformid on tervitatavad, kuid tasub

keskenduda Venemaa vaenulikule hübriidtegevusele, mille meetodite sekka on lisandunud

sabotaažiaktid, suunatud vandalism ja isikuvastased rünnakud, mille eesmärgiks on külvata

13

hirmu ning lõhestada Ukrainat aktiivselt toetavate liikmesriikide ühiskondasid. Arvestades

Venemaa hübriidtegevuses sabotaaži jt EL-i liikmesriikidele füüsilist ohtu kujutavate meetodite

lisandumist liikmesriikide vastu, tuleks täiendavalt piirata Venemaa kodanike sisenemis- ja

liikumisvabadust EL-i liikmesriikides. Vene Föderatsiooni pass ei ole üksnes reisidokument:

see on kogum õiguslikke kohustusi režiimi eest, keda nii Euroopa Parlament on vastava

resolutsiooniga kui ka Riigikogu oma avaldusega kuulutanud terrorismi toetavaks. Eesti kutsub

liikmesriike ja Euroopa Komisjoni üles ühiselt kehtestama tegelikke piirangud Venemaa

kodanike vabale liikumisele EL-is. Tegemist oleks autoritaarse agressorriigi kodanikest lähtuva

julgeolekuohu maandamismeetmega ning ka tugeva poliitilise sõnumiga Kremli režiimile, et

tegu on Euroopa-vastase vaenuliku tegevuse otsese tagajärjega.

Eesti seirab ka olukorda Lähis-Idas ning on valmis kiiresti reageerima muutustele. Hetkel on

terrorioht Eestis madal, kuid õiguskaitseasutused on tuvastanud üksikuid antisemiitliku

vihakõne juhtumeid, mida maskeeriti Palestiina rahva toetusena nii veebis kui ka

meeleavaldustel. Oluline on jätkata olukorra seiramisega ning tõhusalt võidelda terrorismi

ilmingutega veebis.

Lähenemisel päevakorrapunktile lähtutakse Eesti seisukohtadest:

 Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 (heaks kiidetud 03.06.2021. aasta Vabariigi

Valitsuse istungil);

 Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2023-2025 (heaks kiidetud 22.06.2023. aasta

Vabariigi Valitsuse istungil).

6. Võitlus organiseeritud kuritegevuse ja uimastikaubanduse vastu

Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: ülevaade viimastest arengutest ja tegevustest võitluses

organiseeritud kuritegevusega ning ebaseadusliku uimastikaubandusega.

Vastavalt kaheksandale Schengeni baromeetrile ning 2024. aasta Europoli temaatilisele

raportile, on EL-is suudetud tuvastada 821 kõrge ohutasemega kuritegelikku organisatsooni,

kuhu kuulub umbes 25 000 isikut. 86% neist kasutavad lisaks kriminaalsele tegevusele ka

seaduslikke tuluteenimise võimalusi ja äristruktuure, peamiselt ehituse, majutuse ning logistika

sektorites. See võimaldab jõukudel tegutseda varjukatte all, tegeledes rahapesuga ja tulude

taasinvesteerimisega. Liikmesriikide õiguskaitseasusutse ja Europoli pingutustel eeldatakse, et

10 aasta perspektiivis hävivad või peatavad tegevuse 2/3 mainitud organiseeritud kuritegevuse

võrgustikest.

Uimastikaubanduse vaatest saabub suurem osa kokaiinist EL-i Lääne-Aafrika piirkonnast, kus

lisaks tavapärastele laevakonteineritele kasutavad jõugud ka mootorpaate. Kokaiini näol on

tegu enim levinud uimastiga EL-is, mida suudeti piiridel tabada 33 tonni 2024. aasta esimesel

poolaastal (2023. aasta samal perioodil tabati rekordkogus kokaiini ehk 47 tonni). Suurem osa

sünteetilistest uimastitest, k.a. amfetamiin ja metamfetamiin, toodetakse EL-is ning hiljem

smugeldatakse teistesse maailmajagudesse. EL-is on oluliselt kasvanud uute psühoaktiivsete

14

ainete (ingl. k. New Psychoactive Substances, NPS) tootmine ja tarbimine, mille puhul on

tuvastatud ka seoseid Ukraina kriminaalsete võrgustikega.

EL-i kanepi uimastiturg on üks suurimaid: suurem osa ainest valmistatakse siseruumidesse

peidetud kasvuhoonetes. Tarnitud taimed ja kuivatatud saadused pärinevad peamiselt Põhja-

Ameerikast ning Lääne-Balkani piirkondadest. Peamiseks ohuks on sünteetiliste ja

poolsünteetiliste kanabioidide jõudmine turule, mis toob kaasa nii kanepitoodete

mitmekesistumist kui ka oluliselt tugevama uimastava mõju avaldumist tarbijale. Samuti on

ohuks kasvav heroiini smugeldamine EL-i: kui 2023. aasta esimesel poolaastal tabati piiril 33

kilogrammi uimastit, siis tänavu oli see kogus juba 238 kilogrammi. Peamiselt toodetakse EL-

i tarnitavat heroiini Afganistanis ning selle smugeldamisega tegelevad peamiselt Türgist,

Iraanist ning Pakistanist pärit jõugud.

EL Nõukogu eesistuja Ungari soovib keskenduda ülevaate andmisel varasemalt kokku lepitud

prioriteetsetele teemadele. Esimesena käsitletakse tolliametite võimestamist võitluses uimastite

smugeldamisega. Tuginedes Sadamate Liidu (ingl. k. Port Alliance) algatusele on loodud

tolliametite töögrupp eesmärgiga vahetada paremaid praktikaid ning vältida operatsioonide

dubleerimist uimastite otsimisel ja avastamisel rahvusvaheliste vedude kontekstis. Samuti

tutvustatakse hiljutist töövõitu, milleks on 10. -12. septembril Main-Danube kanalil toimunud

DARIF 2024 operatsioon. Selle raames võeti sihikule peamiseid piirkonna sadamaid ning

Austria, Bulgaaria, Horvaatia, Ungari, Saksamaa, Rumeenia, Serbia, Slovakkia ning Ukraina

õiguskaitseasutused koostöös üksteisega teostasid laialdasi kontrolle kruiisi-, kauba- ning

eralaevadel. Operatsiooni eesmärk oli avastada ebaseaduslikku rännet, inimkaubandust,

uimastite ja keelatud kaupade smugeldamist. Ülevaate teiseks teemaks on era- ja avaliku sektori

vaheliste partnerluste arendamine, et vältida organiseeritud kuritegevuse imbumist seaduslikku

äritegevusse, k.a. Sadamate Liidu puhul, kuhu loodi selleks ka eraldi töögrupp. Eesmärgiks on

suurendada sadamate vastupanuvõime ning vahetada parimaid praktikaid sektorite vahel

võitluses uimastite smugeldamisega ja inimkaubandusega.

Ülevaate kolmandaks teemaks on kõrge riskitasemega kuritegelike võrgustike kaardistamine,

mille kiitis heaks JSK nõukogu 13.-14. juunil 2024 toimunud istungil. Kaardistamise initsiatiivi

juhtis Europol, kes kavatseb esitada saadud andmed ühtsesse integreeritud andmebaasi.

Tekkinud teadmusbaas on abiks nii liikmesriikide õiguskaitseasutusele kui ka lisaks Europoli

temaatilistele raportitele jõukude tegevusest EL-is. Lisaks raporteeritakse arengutest EL-i

liikmesriikide prokuröridele ja kohtunikele mõeldud formaadi loomisel (ingl. k. European

Judicial Organised Crime Network, EJOCN). Esimene EJOCN kohtumine toimus 25. – 26.

septembril 2024 Eurojust-i peakontoris, eesmärgiga tugevdada sidemeid ja jagada paremaid

praktikaid võitluses organiseeritud kuritegevusega ja uimastikaubandusega. Neljanda teemana

käsitletakse finantskuritegude uurimise võimestamist, eriti krüptovaluuta ja – vara puhul. Selles

valdkonnas oleks samuti vajalik tugevamalt arendada era- ja avaliku sektori vahelist partnerlust

ning rahvusvahelist koostööd kolmandate riikidega.

Viiendaks teemaks on digitaalsete uurimiste läbiviimine, mis tugineb hiljuti kinnitatud

kõrgetasemelise ekspertgrupi (ingl. k. High-Level Group, HLG) 42 soovitusele. Viimased

15

puudutavad sideandmete säilitamist ja kättesaadavaks tegemist õiguskaitseasutustele uurimiste

läbiviimisel. HLG soovituste edasine rakendamine ja / või formuleerimine iseseisvaks EL

õigusaktiks jääb arutamisele tehnilisel tasandil. IT-valdkonnas samuti kaalutakse teavituste

loomist Schengeni infosüsteemi (lühend SIS II) uuendamisel, et kiiremini ja tõhusamalt

tuvastada jõukude liikmeid. Kuuenda teemana käsitletakse koostööd kolmandate riikidega

võitluses organiseeritud kuritegevusega. Siinpuhul keskendutakse enim Ladina-Ameerika ja

Kariibimere riikidele, mille tarvis on loodud ka EU-CLASI koostööformaat. Õiguskaitsealane

koostöö on seni olnud suuresti suunatud võitlusele uimastite smugeldamisega ja

andmevahetusele, kuid tulevikus kavatsetakse leppida kokku mitmekesisemates tegevuste

prioriteetides.

Seitsmes ülevaate teema keskendub võitlusele sünteetiliste uimastite tootmise, leviku ning

tarbimisega. Kuna sünteetiliste uimastite tootmine nõuab kõrgtehnoloogilise lahendusi ning

teadmisi, siis võitluses antud ohuga on EL teinud tihedat koostööd Ameerika Ühendriikidega,

kellega toimub pidev andmevahetus. Samuti astuvad EL ja Ameerika Ühendriigid koos

läbirääkimistesse kolmandate riikidega, et vähendada mh opioidide smugeldamist enda

territooriumile.

Eesti vaatest on oluline, et EL-i ülene ja toimivatest koostöövõrgustikest koondatav teave saaks

jätkusuutlikku kuritegevusevastase analüüsi osaks, mida liikmesriikidega jagatakse ja

kuritegevusevastases võitluses kaustatakse. Analüüs peab hõlmama muutuvaid trende

maailmas nagu näiteks sõjad, ränne ning EL-i laienemisega toimuvad muudatused

kuritegevuses. Eesti vaatest tuleks suurendada Europoli rolli liikmesriikide pädevate asutuste

tegevuse toetamisel raskete ja organiseeritud kuritegude avastamisel, ennetamisel ja nende

vastu võitlemisel ning jätkata EL-i üleste projektide ja uurimisrühmade läbiviimist. Samuti

oleks vajalik suurendada võimekust sadamate kaudu toimuva smugeldamise tõkestamiseks,

eelkõige uimastite Euroopasse importimise puhul läbi Rotterdami, Antwerpeni ja muude

suursadamate. Ennetada tuleb alaealiste värbamist organiseeritud kuritegevusse ning

prioriseerida alaealistele uimastite levitamise tõkestamist. On oluline kaitsta inimesi

narkootikumide kahjuliku mõju eest tegeledes edukamalt sünteetiliste opioidide (nagu

fentanüül ja nitaseenid) levitamise tõkestamisega. Selleks on vaja sihistatult läheneda

uimastikaubandusega tegelevatele kuritegelikele ühendustele ning keskenduda kahjude

vähendamisele tarvitajatele.

Eesti võtab esitatud ülevaate teadmiseks.

7. Muud küsimused

Euroopa Komisjon ning EL Nõukogu eesistuja Ungari teevad ülevaate EL rände- ja

varjupaigapaketi ning digiteenuste ühisturu määruse 2022/2065 rakendamisest. Rootsi esitab

info seoses alaealiste värbamisega organiseeritud kuritegevusse ning Leedu tutvustab

regionaalset elanikkonnakaitse foorumit.

Eesti võtab esitatud ülevaated teadmiseks.

16