5
reguleerivate õigusnormide vastuvõtmisele eelnevat proportsionaalsuse kontrolli,
rakendamiseks“ punkti 1.2 kohaselt peab õigusakti ettevalmistav ministeerium lisama
kutsealasid reguleeriva õigusakti eelnõu seletuskirja eelnõuga kehtestatavate nõuete
proportsionaalsuse analüüsi. Nimetatud analüüsi tegemisel on lähtutud kõnealuse protokollilise
otsuse punktides 3.2 ja 3.3 esitatud üldtingimustest ning arvestatud seaduseelnõu koostamise
põhjuseid ja eelnõuga tehtavate muudatuste skoopi.
Eelnõukohaste muudatuste kehtestamine on tingitud vajadusest kaasajastada avaliku sektori
siseauditi valdkonda, kuna Euroopa Liiduga liitumisel kujundatud avaliku sektori siseauditi
mudel enam ei toimi. Muudatused puudutavad avaliku sektori üksuseid ja avaliku sektori
ühinguid kui teenuse saajaid ning avaliku sektori üksuse ja avaliku sektori ühingu siseaudiitoreid
kui kutseteenuse osutajaid. AudS-i kohaselt jaguneb avaliku sektori siseaudiitor avaliku sektori
üksuse ja avaliku sektori ühingu siseaudiitori kutsetasemeteks. Eelnõu kohaselt ei anta edaspidi
avaliku sektori siseaudiitori kutse all olevaid kutsetasemeid. Avaliku sektori üksuse kutsetaset ei
ole võimalik anda juba seetõttu, et IIA ei väljasta enam avaliku sektori üksuse siseaudiitori
kutsetaseme andmise üheks eelduseks olnud CGAP-i sertifikaati. Avaliku sektori ühingu
siseaudiitori kutse pole aga praktikas end õigustanud ning alates 2010. aastast on seda kutsetaset
omistatud ainult neljale spetsialistile, mis näitab ilmselgelt nõudluse ja vajaduse puudumist
sellise kutsetaseme järele.
Vaid kahest siseaudiitori kutsest koosnev jaotus, st atesteeritud siseaudiitor ja avaliku sektori
siseaudiitor, eristab selgemini siseaudiitorite kutsetegevuse valdkondi. Siseaudiitor osutab
teenust eelkõige organisatsiooni kõrgeimale juhtorganile ja tegevjuhtkonnale läbi põhjendatud
kindlustunde andmise selles, et organisatsiooni protsessid toimivad juhtorgani seatud moel, varad
on kaitstud ja seadusi järgitakse nõuetekohaselt. Avalikus sektoris on siseaudiitori ülesandeks
hinnata riigi ja omavalitsuse organisatsiooni protsesside ja valdkondade riske ning nende
haldamist. Eelnõukohased muudatused ei too endaga kaasa riski avaliku sektori üksuse ega
avaliku sektori ühingu siseaudiitori osutatava teenuse tarbijale, so avalikule sektorile, kuna
avaliku sektori siseaudiitori kutse jääb alles ning see hakkab edaspidi hõlmama mõlema eelpool
nimetatud kutsetaseme pädevust. Olukorras, kus avaliku sektori üksuse ja avaliku sektori ühingu
siseaudiitori kutsetasemeid edaspidi ei anta, võib risk seisneda selles, et isikud, kes planeerisid
saada kitsama pädevusega avaliku sektori ühingu siseaudiitori kutsetaset, ei pruugi olla
motiveeritud vaid siseauditi standardite eksami sooritamise asemel CIA sertifikaadi saamise
eeldusena mõnevõrra sisukamat ja keerulisemat eksamit sooritama. Samas on nimetatud risk
kaduvväike, kuna siseauditi standardid on osa ka CIA eksamist ning CIA eksami sooritamist ei
saa pidada ületamatuks takistuseks kutse saamise eesmärgi täitmisel. Riski maandab ka asjaolu,
et CIA eksami sooritamine annab isikule laiemad teadmised siseauditi valdkonnas ning lisaks
edaspidi ka võimaluse valida atesteeritud siseaudiitori või avaliku sektori siseaudiitori kutsete
saamise vahel.
Siseauditi rakendamine avalikus sektoris oli Euroopa Liidu tungiv soovitus, mis sisaldus ka
liitumislepingus ning seetõttu on siseauditi valdkonna regulatsioon sätestatud õigusakti tasandil.
Siseauditi valdkonna kaasajastamine toob endaga kaasa AudS-is ja VVS-is sätestatud siseauditi
valdkonda reguleerivate asjakohatute ja reaalse eluga kooskõlas mitteolevate õigusnormide
muutmise vajaduse. Muuhulgas tuleb tunnistada AudS-is kehtetuks avaliku sektori üksuse ja
avaliku sektori ühingu siseaudiitori kutsetasemeid puudutavad regulatsioonid ning muuta
atesteeritud siseaudiitori kutse definitsiooni (kuna Eestis ei ole võimalik sooritada AudS-is
sätestatud kutseeksami siseaudiitori eriosa siseaudiitori atesteerimise alamosa). Samuti toob
siseauditi valdkonna kaasajastamise vajadus endaga kaasa muudatuste tegemise AudS-is
sätestatud avaliku sektori siseaudiitori kutse andmise eeldustes. Siseauditi valdkonna
kaasajastamise eesmärgil tuleb VVS-is täiendada sisekontrolli süsteemiga tagatavaid aspekte,
asutuse juhi kohustusi siseauditi üksuse puudumisel ning Rahandusministeeriumi pädevust
siseauditi koordineerimisel. Samuti tunnistatakse kehtetuks hinnangu küsimine sisekontrolli
süsteemi toimivuse kohta, kuna see seab täidesaatva riigivõimu asutused ebavõrdsesse olukorda