Otsus

TÖÖ NR 2023-007

Juhataja: Erki Kõnd

Vastutav spetsialist: Priit Paalo

Volitatud maastikuarhitekt, tase 7

Maastikuarhitekt-planeerija: Triinu Sinimets

Kontrollija: Teele Nigola

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn, Sonda tee 11 (30901:001:0005), Sonda

tee 15 (30901:001:0015), Sonda tee 17 (30901:001:0016), Sonda tee 19

(30901:001:0013), Sonda tee 23 (30901:001:0014), Sonda tee 25 (30901:001:0019) ja

Kivipõllu (44201:001:0934)

X= 6583900, Y= 666400

KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE TÖÖSTUSJÄÄTMETE

PRÜGILA DETAILPLANEERING

SELETUSKIRI JA JOONISED

September 2024

Huvitatud isik: Kiviõli Keemiatööstuse OÜ

Kobras OÜ

Registrikood 10171636

[email protected]

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneering

töö nr 2023-007

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo

2 / 26

ÜLDINFO

TÖÖ NIMETUS: Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneering

OBJEKTI ASUKOHT: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn, Sonda tee 11, Sonda tee 15,

Sonda tee 17, Sonda tee 19, Sonda tee 23, Sonda tee 25 ja Kivipõllu.

TÖÖ EESMÄRK: Töö eesmärgiks on olemasoleva tööstusjäätmete prügila laiendamine ja

selleks vajaliku ehitusõiguse ning maakasutuse määramine.

Planeeritava ala suurus on ca 115 ha.

TÖÖ LIIK: Detailplaneering

HUVITATUD ISIK: Kiviõli Keemiatööstuse OÜ

Registrikood 12453072

Turu tn 3

Kiviõli linn, Lüganuse vald 43125

Kontaktisik: Andrea Eiche

[email protected]

Tel +372 505 2195

KOHALIK OMAVALITSUS:

(otsustaja)

Lüganuse Vallavalitsus

Keskpuiestee 20, 43199 Kiviõli, Lüganuse vald

Kaie Metsaots

[email protected]

Tel +372 5361 8707

TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ

Registrikood 10171636

Riia 35, 50410 Tartu

Tel 730 0310

http://www.kobras.ee

Projektijuht: Priit Paalo – maastikuarhitekt-planeerija

Tel 730 0312, 566 200 79

[email protected]

Planeeringu koostajad: Priit Paalo – maastikuarhitekt-planeerija

Triinu Sinimets – maastikuarhitekt-planeerija assistent

Konsultandid: Urmas Uri - geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046)

Erki Kõnd - projektijuht, projekteerija

Noeela Kulm - keskkonnaekspert (KMH0159)

Kontrollijad: Teele Nigola - maastikuarhitekt-planeerija

Ene Kõnd - tehniline kontrollija

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneering

töö nr 2023-007

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo

3 / 26

Kobras OÜ litsentsid / tegevusload:

1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid:

KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm.

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid:

Urmas Uri; Teele Nigola.

3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379:

Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine.

4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k.

5. MTR-i majandustegevusteated:

• Ehitusuuringud EG10171636-0001;

• Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;

• Omanikujärelevalve EO10171636-0001;

• Projekteerimine EP10171636-0001;

• Muinsuskaitse E 377/2008.

6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:

• Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;

• Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;

• Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;

• Maaparanduse ekspertiis MK0010-00.

7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012:

Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis.

Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja

restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas,

muinsuskaitseline järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud

ja uuringu tegevuskavade koostamine.

8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest,

heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22.

9. Kutsetunnistused:

• Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;

• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;

• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;

• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;

• Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;

• Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000482 –

Ervin R. Piirsalu;

• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;

• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai;

• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;

• Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 109264 – Teele Nigola;

• Geodeet, tase 7, kutsetunnistus nr 131951 – Ivo Maasik;

• Geodeet, tase 7, kutsetunnistus nr 131953 – Marek Maaring;

• Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;

• Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 135966 – Ivo Maasik. • Puurija, tase 3, kutsetunnistus nr 114525 - Peeter Lillak; • Puurmeister, tase 5, kutsetunnistus nr 150111 - Peeter Lillak; • Puittaimede hindaja, tase 5, kutsetunnistus nr 202712 – Kreete Lääne.

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneering

töö nr 2023-007

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo

4 / 26

SISUKORD

1.PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK 6

1.1. ARVESTAMISELE KUULUVAD VAREM KOOSTATUD PLANEERINGUD JA DOKUMENDID ................................................................ 6

1.2. OLEMASOLEVAD ALUSPLAANID JA MUU INFO ALA KOHTA ........................................................................................................... 6

2.OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS 7

2.1. ÜLDINE INFO ..................................................................................................................................................................................... 7

2.2. PLANEERINGULAHENDUSE KOOSKÕLA STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ........................................................ 10

2.3. FUNKTSIONAALSETE SEOSTE ANALÜÜS ......................................................................................................................................... 13

3.INIM- JA LOODUSKESKKONNALE AVALDUVAD MÕJUD 14

3.1.1. KULTUURILISED MÕJUD ......................................................................................................................................................... 14

3.1.2. SOTSIAALSED MÕJUD ............................................................................................................................................................. 15

3.1.3. MAJANDUSLIKUD MÕJUD ...................................................................................................................................................... 15

3.1.4. LOODUSKESKKONNALE AVALDUVAD MÕJUD ...................................................................................................................... 15

4.PLANEERINGU LAHENDUS 16

4.1. PLANEERINGU KONTSEPTSIOON .................................................................................................................................................... 16

4.2. PLANEERITAVA ALA KRUNTIDE MOODUSTAMINE JA KRUNDI EHITUSÕIGUS .............................................................................. 16

4.3. KRUNDI EHITUSALA PIIRITLEMINE .................................................................................................................................................. 16

4.4. ARHITEKTUURINÕUDED.................................................................................................................................................................. 17

4.5. TÄNAVA MAA-ALAD, LIIKLUS- JA PARKIMISKORRALDUS............................................................................................................. 17

4.6. HALJASTUSE JA HEAKORRA PÕHIMÕTTED .................................................................................................................................... 17

4.7. TULEOHUTUSNÕUDED JA TULETÕRJE VEEVARUSTUS ................................................................................................................... 17

4.8. TEHNOVÕRKUDE JA –RAJATISTE ASUKOHAD ............................................................................................................................... 18

4.8.1. VEEVARUSTUS ......................................................................................................................................................................... 18

4.8.2. SADEMEVESI ............................................................................................................................................................................ 18

4.8.3. REOVESI ................................................................................................................................................................................... 18

4.8.4. ELEKTRIVARUSTUS, SH VÄLISVALGUSTUS ............................................................................................................................. 18

4.8.5. PÄIKESEENERGEETIKA ............................................................................................................................................................. 19

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneering

töö nr 2023-007

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo

5 / 26

4.8.6. SIDEVARUSTUS ........................................................................................................................................................................ 19

4.8.7. SOOJUSVARUSTUS .................................................................................................................................................................. 19

4.9. KESKKONNATINGIMUSED PLANEERINGUGA KAVANDATU ELLUVIIMISEKS ................................................................................. 19

4.10. VERTIKAALPLANEERIMINE ............................................................................................................................................................ 23

4.11. SERVITUUTIDE VÕI SUNDVALDUSTE SEADMINE ......................................................................................................................... 23

4.12. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED ............................................................................................... 23

4.13. PLANEERINGU KEHTESTAMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA ..................................................................... 24

4.14. PLANEERINGU ELLUVIIMISE VÕIMALUSED .................................................................................................................................. 24

5.KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE 25

JOONISED (DIGITAALSELT ON JOONISED ESITATUD ERALDI FAILIDENA):

Joonis 1. Asendiplaan M 1:20 000;

Joonis 2. Lähipiirkonna funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed M 1:15 000;

Joonis 3. Olemasolev olukord M 1:2 000;

Joonis 4. Põhijoonis M 1:2 000.

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneering

töö nr 2023-007

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo

6 / 26

1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK

Detailplaneeringu koostamise aluseks on Lüganuse Vallavolikogu 22.09.2021 otsus nr 325 “Kiviõli

Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneering ja KSH algatamine”.

Kiviõli Keemiatööstuse OÜ (edaspidi KKT) olemasoleva prügila mahu ammendumise tõttu on ettevõtte

tegevuse jätkumiseks vajalik prügila laiendamine. Detailplaneeringu eesmärk on tööstusjäätmete prügilale

vajaliku ala määramine, ehitusõiguse andmine prügila laiendamiseks ning katastriüksuste maakasutuse

muutmine jäätmehoidla maaks. Planeeringuga lahendatakse tööstusjäätmete prügila laiendamiseks vajaminev

ala, kruntide moodustamine, krundi ehitusalade määramine, krundi ehitusõiguse määramine ning vajalike

servituutide seadmine.

Planeeringu koostamise käigus muudeti vastavalt Lüganuse Vallavalitsuse 21.08.2024 korraldusele nr 545

planeeringuala piiri tulenevalt planeeringu koostamisest huvitatud isiku soovide muutumisest. Võrreldes

esialgse algatusotsusega jäeti planeeringualast välja Sonda tee 11a ja Sonda tee 13 kinnistud ning suurem osa

Sonda tee 11 kinnistust.

1.1. ARVESTAMISELE KUULUVAD VAREM KOOSTATUD PLANEERINGUD JA DOKUMENDID

• Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu ja strateegilise hindamise

algatamine (Lüganuse Vallavolikogu 22.09.2021 otsus nr 325);

• Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu ala piiri muutmine (Lüganuse

Vallavalitsuse 21.08.2024 otsus nr 545);

• Kiviõli linna üldplaneering (kehtestatud Kiviõli Linnavolikogu 28.08.2014 määrusega nr 14);

• Koostamisel olev Lüganuse valla üldplaneering (vastu võetud Lüganuse Vallavolikogu 22.12.2022

otsusega nr 87);

• Kiviõli Keemiatööstuse prügila sulgemisprojekt. Eelprojekt (Entec Eesti OÜ, 2021, töö nr 1310/21);

• Kiviõli Keemiatööstuse OÜ tööstusjäätmete prügila laiendus. Geoloogiliste tingimuste analüüs (IPT

Projektijuhtimise OÜ, 2021, töö nr 21-09-1698);

• Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1-

1/2016/278, täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25);

• Uue tuhamäe maa-ala detailplaneering (kehtestatud Kiviõli Linnavolikogu 17.01.2008 otsusega nr 160);

• Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu objektide teemaplaneering (kehtestatud Lüganuse

Vallavolikogu 23.04.2020 otsusega nr 252).

1.2. OLEMASOLEVAD ALUSPLAANID JA MUU INFO ALA KOHTA

Detailplaneeringu alusplaaniks on Hades Geodeesia OÜ poolt mais 2021 mõõdistatud digitaalne geodeetiline

alusplaan “Kiviõli maa-ala plaan tehnovõrkudega” mõõtkavas 1:500 (töö nr 3208). Mõõdistuse koordinaadid

on L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneering

töö nr 2023-007

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo

7 / 26

Planeeringuala alusplaani on täpsustatud OÜ Gem-Geo poolt mais 2024 mõõdistatud digitaalse geodeetilise

alusplaaniga „Lüganuse vald Kiviõli linn Sonda tee 11, Kivipõllu Geoalus“ mõõtkavas 1:500 (Töö nr 13645).

Mõõdistuse koordinaadid on L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Täiendav info pärineb Maa-ameti geoportaalist, varem koostatud dokumentidest ning kohapealsetest

vaatlustest.

2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS

2.1. ÜLDINE INFO

Planeeringuala asub Kiviõli linna loodeservas Sämi - Sonda - Kiviõli kõrvalmaanteest põhja suunas (skeem 1).

Ala hõlmab olemasoleva prügila alale jäävaid katastriüksusi ning vahetus läheduses asuvaid katastriüksusi.

Prügilat soovitakse laiendada põhja ja kirde suunas nii, et uus ala liituks olemasoleva prügilaga ning oleks

seotud olemasoleva taristuga. Planeeringuala suurus on ligikaudu 115 ha.

Skeem 1. Planeeringuala asukoht Ida-Virumaal. Asukoht on tähistatud sinise ringiga. Aluskaart: Maa-amet.

Planeeringualasse hõlmatud katastriüksused on:

• 68 716 m2 suurune osa Sonda tee 11-st (kü tunnus 30901:001:0005, 100% tootmismaa, eraomand);

• Sonda tee 15 (kü tunnus 30901:001:0015, 100% tootmismaa, eraomand);

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneering

töö nr 2023-007

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo

8 / 26

• Sonda tee 17 (kü tunnus 30901:001:0016, 100% üldkasutatav maa, riigiomand);

• Sonda tee 19 (kü tunnus 30901:001:0013, 100% jäätmehoidla maa, eraomand);

• Sonda tee 23 (kü tunnus 30901:001:0014, 100% tootmismaa, eraomand);

• Sonda tee 25 (kü tunnus 30901:001:0019, 100% üldkasutatav maa, munitsipaalomand);

• Kivipõllu (kü tunnus 44201:001:0934, 100% tootmismaa, omandi ulatus selgitamisel).

Planeeringualast on osa Sonda tee 11 krundist välja arvatud, kuna sellel alal ei soovita käesoleva planeeringuga

midagi muuta.

Planeeringuala asukoht on toodud skeemil 1 ja täpsemalt joonisel 1. Planeeringuala olemasolev olukord on

kajastatud joonisel 3.

Kiviõli linn rajati ca 100 aastat tagasi, kui linnas alustati põlevkivitööstuse rajamist. Luba põlevkivikaevanduse

rajamiseks saadi 1922. aastal ning põlevkivi termilise töötlemisega alustati 1924. aastal. Esmalt rajati idapoolne

ehk vana tuhamägi, mis on praegu kasutusel seikluspargina. Läänepoolne ehk uus tuhamägi, mis paikneb

planeeringualal on jagatud kaheks osaks, millest üks kuulub riigile ja teine Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-le

(edaspidi KKT). Riigile kuuluv osa suleti perioodil 2010–2014, kuid KKT prügila on jätkuvalt kasutusel.

Olemasolevast prügilast kirdes ja idas paikneb tootmisala, põhiline tööstusjäätmete prügila laiendamisega

seotud tootmistegevus toimub planeeringualast kagu suunas, teisel pool Sämi - Sonda - Kiviõli teed (skeem 2).

Skeem 2. Vaade edela suunast planeeringualale ja läheduses asuvale tootmisalale. Indikatiivne planeeringuala

piir märgitud oranži joonega (Maa-ameti fotoladu, pildistamise aeg 19.06.2020).

Planeeringuala katastriüksused on valdavalt hoonestamata. Sonda tee 23 katastriüksusel asub kõrval- või

tootmishoone..

Kavandataval prügila laienduse alal on valdavalt tegemist tööstusliku alaga ning osaliselt ka metsamaaga

(eelkõige ala põhja- ja idaosas).

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneering

töö nr 2023-007

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo

9 / 26

Maastikuliselt paikneb planeeringuala Viru lavamaal. Olemasolev KKT prügila ja riigi suletud prügila

moodustavad mäekujulise massiivi, mille põhja-, lääne- ja lõunaserv on suhteliselt järskude kujundatud

nõlvadega, kuid suletud prügila idaserva juures on reljeefi muutus laugem. Maa-ameti kõrgusandmete põhjal

on suletud prügila tipu kõrgus ca 135,3 m ja olemasoleva KKT prügila kõrgus ca 96,3 m. Planeeringuala põhja-

ja lääneosa on madalam soostunud ja osaliselt metsaga kaetud ala, kus maapinna absoluutkõrgus on ca 50 m.

Puittaimestik on alal suhteliselt madal, veidi kõrgemaid puid kasvab eelkõige ala põhjaosas.

Maa-ameti maardlate kaardirakenduse põhjal jääb planeeringuala edelaosale Eesti põlevkivimaardla Põhja-

Kiviõli uuringuvälja (MRD0000015, registrikaardi nr 30) kõige idapoolseim osa.

Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituudi poolt 2014–2015 koostatud töö „Põlevkivi altkaevandatud alade

planšettide digitaliseerimine ja stabiilsushinnangu andmine“ põhjal jääb detailplaneeringu ala kagu- ja

lõunaosale altkaevandatud ala, mis on valdavalt langetatud ala, kuid ala serval on tegemist langetatud ala

servakonsooliga, mille püsivuse klass on hinnatud kvaasistabiilseks.

Maa-ameti geoloogilise baaskaardi kohaselt on planeeringualal esimene aluspõhjaline põhjaveekiht

maapinnalt lähtuva reostuse eest enamikus kaitsmata. Nõrgalt kaitstud ala on planeeringuala lääneserval, kus

asuvad sademevee ühtlustustiigid. Ühtlustustiikidesse kogutava vee tehasesse taaskasutusele suunamiseks on

rajatud kompaktpumpla. Ühtlustustiikidest suunatakse vett tehases taaskasutamiseks Sonda tee 15

katastriüksusel asuva tee ääres kulgeva veetrassi kaudu, mida kasutatakse ka Põhja-Kiviõli I ja II põlevkivikarjääri

vee suunamiseks tehasesse.

Planeeringualal on olemasolevad olmevee puurkaevud, mille sanitaarkaitsealaga ulatus on 50 m ning

hüdrogeoloogilise uuringu puuraugud (seirepuurkaevud) hooldusalaga 10 m. Enamus alal paiknevad

puurkaevud on planeeritud säilitada. Tamponeerimisele on määratud üks puurkaev numbriga 2303.

Puurkaevud on märgitud põhijoonisel.

Olemasoleva prügilaga seotud sademeveekraavide kaudu juhitakse ladestult kogutav sademevesi kolmest

järjestikusest ühtlustustiigist koosnevasse süsteemi. Sademeveekraavide vett kasutatakse ladestatava materjali

ja prügila teede niisutamiseks või pumbatakse sealt edasi tehasesse taaskasutusele.

Planeeringuala läänepiiril kulgeb Uuemõisa oja (VEE1070600). Looduskaitseseadusest tulenevalt on Uuemõisa

oja piiranguvööndi ulatus 50 m ja ehituskeeluvööndi ulatus 25 m. Oja suubub Erra jõkke (VEE1070200).

Planeeringualale jäävad kaks EELIS andmebaasi kantud jääkreostusobjekti: Kiviõli poolkoksi ladestus

(JRA0000003) ja Kiviõli keemiatööstus (JRA0000117). Reostunud on pinnas ja põhjavesi, reostus on osaliselt

lokaliseeritud.

Maa-ameti geoportaali mullastiku kaardirakenduse andmetel on planeeringualast lääne pool levinud peamiselt

madalsoomullad ja gleimullad; planeeringualal erinevaid mullatüüpe määratud ei ole.

Planeeringualasse jääb 10 kohaliku geodeetilise võrgu märki, mille asukohad on toodud põhijoonisel (joonis

4). Nimetatud geodeetiliste märkide kaitsevöönd on 3 meetrit märgi keskmest. Kohalikult omavalitsuselt

saadud info kohaselt tuleb geodeetilised märgid nr 620, 621, 0249, 628 ja 502 võimalusel säilitada endises

asukohas. Kui nimetatud geodeetilisi märke ei ole võimalik säilitada ning edaspidi on raskendatud märkide

sihtotstarbeline kasutamine, tuleb need vastavalt geodeetiliste tööde korra § 9 lõikele 3 teisaldada sobivasse

asukohta. Ülejäänud olemasoleva ladestu alal olevad geodeetilised märgid on tänaseks juba likvideeritud või

mitte leitavad.

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneering

töö nr 2023-007

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo

10 / 26

2.2. PLANEERINGULAHENDUSE KOOSKÕLA STRATEEGILISTE

PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA

Ida-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr

1-1/2016/278, täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25) kohaselt on planeeringualal linnalise

asustuse ala (skeem 3). Laienduse põhjapoolsel osal on tegemist ka peamise tööstus- ja logistika-alaga

(skeem 4). Maakonnaplaneeringu seletuskirja kohaselt on maakonna eelisarendatavateks aladeks keskustesse

ja nende vahetusse lähedusse määratud linnalise asustuse alad, mis on nii elupiirkondade kui ka ettevõtlusalade

arendamiseks, aktiivsete puhkepiirkondade, logistikaalade jm linnalise maakasutuse kavandamiseks.

Ala edela- ja lääneosas, kus on metsa- ja rohumaa, on määratud rohelise võrgustiku ala (skeem 3).

Maakonnaplaneeringuga on seatud suunised üldplaneeringu koostamiseks, mida võetakse arvesse koostatavas

Lüganuse valla üldplaneeringus. Tööstusjäätmete prügila kavandamisel tuleb arvestada maakonnaplaneeringut

täpsustava vastu võetud Lüganuse valla üldplaneeringu lahendusega.

Skeem 3. Väljavõte Ida-Virumaa maakonnplaneeringu 2030+ kaardist „Ruumilised väärtused“

Skeem 4. Väljavõte Ida-Virumaa maakonnplaneeringu 2030+ kaardist „Tehnilised võrgustikud“

Detailplaneeringu ala

Detailplaneeringu ala

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneering

töö nr 2023-007

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo

11 / 26

Kehtiva Kiviõli linna üldplaneeringu (kehtestatud Kiviõli Linnavolikogu 28.08.2014 määrusega nr 14) kohaselt

on detailplaneeringu alal jäätmekäitluse maa-ala, tootmise maa-ala ning haljasala ja parkmetsa maa-ala.

Detailplaneeringu koostamisel määratakse vajalikul alal maakasutuse sihtotstarvete muutmine jäätmehoidla

maaks: ohtlike jäätmete käitluse maaks, mis tingib üldplaneeringu põhilahenduse muutmise vajaduse.

Planeeringuga tehakse ettepanek määrata Sonda tee 15 krundile ning POS 2 krundile vastavalt kasutusele tee

maa maakasutus. Planeeringuala põhjaserva Sonda tee 25 krundile on määratud 70% haljasala maa säilitatava

kõrghaljastuse puhverala osas ja 30% ulatuses ohtlike jäätmete käitluse maa maakasutus. Samuti jääb Sonda

tee 23 krundile olemasolev tootmismaa maakasutus. Detailplaneeringu koostamisele kohaldatakse

üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust ning koostööle ja kaasamisele detailplaneeringu

koostamisele ettenähtud nõudeid. Üldplaneeringu muudatusettepanek on graafiliselt esitatud skeemil 5.

Hetkel kehtiv üldplaneering Muudatusettepanek

Detailplaneeringu ala

Skeem 5. Hetkel kehtiva üldplaneeringu lahendus ning muudatusettepanek. Planeeringuala on tähistatud

punase joonega ning muudetud maakasutus tähistatud punase kirjaga. Aluskaart: väljavõte hetkel kehtivast

üldplaneeringu joonisest.

Koostatava Lüganuse valla üldplaneeringu (vastu võetud Lüganuse Vallavolikogu 22.12.2022 nr 87 otsusega)

järgi on olemasoleva, kasutuses oleva prügila alast põhjas ning riigi suletud prügila alal ja lähiümbruses

määratud maakasutuse juhtotstarbeks jäätmekäitluse maa, mis on kooskõlas detailplaneeringuga kavandatava

maakasutuse otstarbega (skeem 6). Detailplaneeringuga ala põhja külge kavandatavat haljasala maad,

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneering

töö nr 2023-007

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo

12 / 26

olemasolevate puurkaevude piirkonda jäävat tootmismaad ning lõuna- ja idaküljele määratavat tee ja tänava

maad saab pidada üldplaneeringu täpsustamiseks, kuna moodustab tervikust väikese osa.

Skeem 6. Väljavõte koostatava Lüganuse valla üldplaneeringu maakasutusplaanist (maakasutusplaan seisuga

28.06.2023)

Vastuvõetud ja avalikustamised läbinud ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile heakskiidu saamiseks

esitatud üldplaneeringuga on korrigeeritud maakonnaplaneeringuga (ja kehtiva üldplaneeringuga) määratud

rohevõrgustiku piire, arvestades seejuures määratud maakasutuse juhtotstarvetega – detailplaneeringu alal,

kuhu on määratud jäätmekäitluse maa-ala, ei asu rohevõrgustiku ala. Rohekoridor piirneb

detailplaneeringualaga läänes (skeem 6).

Hetkel kehtiva Uue tuhamäe maa-ala detailplaneeringu (kehtestatud Kiviõli Linnavolikogu 17.01.2008 otsusega

nr 160) eesmärgiks oli kruntide moodustamine. Planeeringuala hõlmas praegust Sonda tee 15 (kü tunnus

30901:001:0015), Sonda tee 17 (kü tunnus 30901:001:0016), Sonda tee 19 (kü tunnus 30901:001:0013), Sonda

tee 23 (kü tunnus 30901:001:0014), Sonda tee 25 (kü tunnus 30901:001:0019) ja Kivipõllu (kü tunnus

44201:001:0934) katastriüksust (skeem 7).

Haljasala maa sihtotstarve määrati Sonda tee 17 ja Sonda tee 25 katastriüksustele. Sonda tee 19

katastriüksusele määrati 100% ulatuses ohtlike jäätmete käitluse maa sihtotstarve ning Kivipõllu

Detailplaneeringu ala

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneering

töö nr 2023-007

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo

13 / 26

katastriüksusele määrati 100% ulatuses tootmishoonete maa sihtotstarve. Poolkoksiladestu lubatud kõrguseks

määrati 145 m, mis kavandati saavutada mäetipu tasandamisel sulgemistööde käigus.

Koostatava detailplaneeringu eesmärgiks on muuta kehtiva Uue tuhamäe maa-ala detailplaneeringu

maakasutust ning kaasata planeeringualasse osaliselt Sonda tee 11 katastriüksus. Uue detailplaneeringu

kehtestamisel muutub Uue tuhamäe maa-ala detailplaneering kehtetuks.

Skeem 7. Hetkel kehtiva Uue tuhamäe maa-ala detailplaneeringu (2008) põhijoonis

2.3. FUNKTSIONAALSETE SEOSTE ANALÜÜS

Planeeringuala idaserval on tööstusega seotud raudtee ja planeeringualast lõunas on Sämi - Sonda - Kiviõli

kõrvalmaantee (tee nr 17120), mille puhul tuleb arvestada transpordi mõjuga seotud kitsendustega.

Kõrvalmaanteel oli 2021. aasta keskmine ööpäevane liiklus 1400 autot/ööp, millest 94% moodustasid

sõiduautod ja pakiautod, 2% veoautod ja autobussid ning 4% autorongid (Maa-ameti teeregistri

kaardirakendus).

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneering

töö nr 2023-007

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo

14 / 26

Planeeringualast ca 0,2 km kaugusel kirdes on Aseri fosforiidimaardla ploki 28 passiivne tarbevaru.

Planeeringuala edelaosale ulatub Eesti põlevkivimaardla Põhja-Kiviõli uuringuvälja (MRD0000015) ala. Lähim

aktiivne mäeeraldis on planeeringualast ca 0,5 km kaugusel läänes asuv Põhja-Kiviõli põlevkivikarjäär.

Planeeringuala kagu- ja lõunaosale jääb altkaevandatud ala, mis on valdavalt langetatud ala.

Planeeritav ala piirneb põhjas ja läänes maatulundusmaadega, lääne suunda jääb osaliselt ka mäetööstusemaa.

Põhjas ja kirdes asuvad ka PRIA püsirohumaa ja põllukultuuride põllumassiivid.

Idas on piirneval alal transpordimaa, tootmismaa ja ärimaa sihtotstarbega alad. Planeeringualast kaugemal idas

vana poolkoksimäe juures asuvad Tuhamäe hostel, Kiviõli krossirada ja Kiviõli seikluspark, mille tegevused

jäävad vähemalt 0,5 km kaugusele planeeritavast alast.

Lähim eluhoone asub Sonda tee 10 katastriüksusel ca 0,1 km kaugusel lõunas. Eluhooneid on ka ca 0,4 km

kaugusel edelas Varinurme külas ning ca 0,4 km kaugusel kirde suunas Koljala külas.

Alast kagu suunas asub Kiviõli Keemiatööstuse OÜ tootmisüksus. Tegemist on A-kategooria suurõnnetuse

ohuga ettevõttega. Planeeringualale ulatub väikeses ulatuses Kiviõli Keemiatööstuse OÜ käitise ohuala. Ohuala

raadius on 399,0 m ning ohtudeks on soojuskiirgus ja ülerõhk.

Planeeringualast põhjas ja läänes on maaparandussüsteemidega kaetud alad, kus on ka mitmeid

maaparandussüsteemide eesvoole ja kraave. Planeeritava alaga piirnevas lõigus kuulub Uuemõisa oja riigi

poolt korras hoitavate ühiseesvoolude hulka.

Planeeringualast ca 0,8 km kaugusel loodes asub märgalade männikud ja kaasikud (C3) tüüpi vääriselupaik

(VEP128053). Vääriselupaigad asuvad ka 1,8 km kaugusel edelas. Planeeringualast ca 1,3 km kaugusel kagus

asub Kiviõli looduskaitseala (KLO1000687), mille kaitse-eesmärk on kaitsta, säilitada ja taastada väärtuslikke

metsakooslusi. Kaitsealal asuvad ka III kaitsekategooriasse kuuluva hariliku kopsusambliku ja künnapuu

leiukohad. Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid planeeringuala läheduses ei asu.

Planeeringualast edelas, Sämi-Sonda-Kiviõli maantee ja Põhja-Kiviõli karjääri juurdepääsutee vaheline mets on

kaitsealuse looma sigimispaik. Alal on moodustatud ka liigi kaitseks püsielupaik, kus kehtib

looduskaitseseadusest tulenev sihtkaitsevööndi kaitsekord.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis järelevalves oleva Lüganuse valla üldplaneeringu järgi jääb

planeeringualast loode suunda potentsiaalselt sobiv ala tuuleenergeetika arendamiseks (ala ei kattu

detailplaneeringu alaga).

Lähim kultuurimälestis on ca 1,8 km kaugusel idas asuv koolihoone (registrinumber 13872). (Maa-ameti

kultuurimälestiste kaardirakendus).

Planeeringuala ja lähipiirkonna funktsionaalsed seosed on toodud joonisel 2.

3. INIM- JA LOODUSKESKKONNALE AVALDUVAD MÕJUD

3.1.1. Kultuurilised mõjud

Planeeringuga kavandatava elluviimisel ei ole ette näha kultuurilisi mõjusid, kuna planeeringualal ja selle

läheduses ei asu kultuuriväärtuslikke objekte ja -alasid. Kultuurilooliselt on piirkonnas juba varasemalt pikalt

tegeletud põlevkivitööstusega.

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneering

töö nr 2023-007

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo

15 / 26

3.1.2. Sotsiaalsed mõjud

Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale võib eelkõige avalduda seoses mõjuga välisõhule ja müratasemele

ning visuaalse mõjuga. Mõju võib eelkõige avalduda lähimate elamute juures, näiteks Varinurme ja Koljala

külas, mis jäävad planeeringualast kirdesse ja edelasse. Prügila laienduse kasutamisel ei lisandu täiendavaid

mürarikkaid tegevusi võrreldes praegusega, kuid muutub prügilas toimuvate tegevuste ala ja muutub seega ka

prügila mõjuala.

Kavandatav prügila laienduse ala jääb Varinurme küla elamutest kaugemale kui olemasolev KKT prügila, olles

samuti elamutest eraldatud riigi suletud prügila mäemassiiviga. Idapoolse juurdepääsutee lisandumine

vähendab mürateket praegu kasutataval juurdepääsuteel. Prügilast edela suunas on seega oodata prügilaga

seotud müra vähenemist. Kavandatava prügila laienduse ala kasutusele võtmisel on mürarikkad tegevused

Koljala küla elamutele varasemalt lähemal. Samas jääb kavandatava prügila laienduse põhja- ja kirdeosa siiski

vähemalt 0,4 km kaugusele elamutest.

Mõju müratasemele võib avalduda ka kavandatava laienduse alade ehitusetapis. Tegemist on tavapärase

ehitustegevusega kaasneva põhiliselt ehitusmasinatest tingitud müraga, mis lakkab ehitustööde järel.

Kavandatava tegevusega ei tekitata eeldatavalt ohtu inimese tervisele, heaolule ja varale. Keskkonnahäiringute

osas on asjakohane järgida planeeringuga seatud tingimusi keskkonnamõjude leevendamiseks.

3.1.3. Majanduslikud mõjud

KKT puhul on tegemist piirkonna jaoks väga olulise tööstusettevõttega, mille tegevus ja arendamine avaldab

piirkonna majandusele positiivset mõju. Olemasoleva KKT prügila mahu ammendumise tõttu on ettevõtte

tegevuse jätkumiseks prügila laiendamine möödapääsmatu. Ettevõtte tegevuse jätkumine, arenemine ja ka

prügila laiendamisega kaasnev ehitustegevus mõjutab otseselt piirkonna tööhõivet. Sotsiaal-majanduslik mõju

on laiemalt seotud ka piirkonna arengu ja kohaliku majandusliku kasuga.

3.1.4. Looduskeskkonnale avalduvad mõjud

Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) andmetel ei asu planeeringualal ega lähiümbruses kaitstavaid loodusobjekte

ega Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid, millele võiks avalduda prügila laiendamisega seotud mõju.

Kavandatava prügila laienduse ala on osaliselt kaetud metsamaaga, kuid valdavalt on tegemist tööstusest

varasemalt mõjutatud alaga. Ka planeeringualale jääv metsamaa on kõrval asuvast tööstustegevusest juba

mõjutatud.

Detailplaneeringuga kavandatav ladestusala jääb planeeringuala põhja- ja kirdeosasse, olles rohelise

võrgustiku alast kaugemal kui olemasolev KKT prügila. Rohelise võrgustiku toimimine planeeringualast läänes

võib seega olla pigem mõjutatud juba toimuvast tegevusest ja mitte kavandatavast laiendusest. Olemasoleva

KKT prügila ümbruses on häiringute mõju avaldunud juba pikemat aega, mistõttu puuduvad ka praegu lähialal

loomadele ja lindudele sobilikud elupaigad. Detailplaneeringuga täiendavat märkimisväärset mõju seega

rohelise võrgustiku toimimisele ei kaasne.

Planeeringuala läänepoolsel osal on tegemist olemasoleva KKT prügila ja riigi suletud prügila äärse alaga, mis

on osaliselt ka prügila ühtlustustiikide ala. Teisel pool Sämi - Sonda - Kiviõli kõrvalmaanteed asuval rohelise

võrgustiku alal detailplaneeringuga tegevusi ei kavandata. Kavandatavaga ei kaasne eeltoodust tulenevalt

olulist mõju rohelise võrgustiku toimimisele.

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneering

töö nr 2023-007

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo

16 / 26

4. PLANEERINGU LAHENDUS

4.1. PLANEERINGU KONTSEPTSIOON

Detailplaneeringu eesmärk on muuta kehtivat Uue tuhamäe maa-ala detailplaneeringu maakasutust ning

kaasata planeeringualasse osaliselt Sonda tee 11 kinnistu. Planeeringuga lahendatakse tööstusjäätmete prügila

laiendamiseks vajaminev ala, kruntide moodustamine, krundi ehitusalade määramine, krundi ehitusõiguse

määramine, detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste võimalike

asukohtade määramine, ehitiste ehituslike tingimuste määramine, servituutide seadmine. Detailplaneeringu

koostamise sisuliseks eesmärgiks on tööstusjäätmete prügila laienduseks vajaliku ala määramine ja

katastriüksuste sihtotstarvete muutmine jäätmehoidla maaks.

4.2. PLANEERITAVA ALA KRUNTIDE MOODUSTAMINE JA KRUNDI EHITUSÕIGUS

Sonda tee 17 krundi osas määratakse planeeringuga ohtlike jäätmete käitlemise ja ladustamise maa krundi

kasutamise sihtotstarve, et viia maakasutus vastavusse tegeliku olukorraga. Krundile täiendavat ehitusõigust ei

määrata, välja arvatud päikesepargi rajamise ala.

Detailplaneeringuga kavandatakse kruntide pos 1 (ohtlike jäätmete käitluse ja ladustamise maa) ja pos 2 (tee

ja tänava maa) moodustamine olemasolevast Sonda tee 11 katastriüksusest, mis on nimetatud positsioonide

ulatuses planeeringualasse hõlmatud.

Krunt Sonda tee 25 on kõrghaljastuse puhverala säilitamiseks määratud 70% ulatuses haljasala maaks ning 30%

ulatuses on krundile määratud ohtlike jäätmete käitluse ja ladustamise maa maakasutus. Planeeringualale

jäävad lisaks krundid Kivipõllu (ohtlike jäätmete käitluse ja ladustamise maa), Sonda tee 23 (tootmismaa), Sonda

tee 15 (tee ja tänava maa) ning Sonda tee 19 (ohtlike jäätmete käitluse ja ladustamise maa), mille krundipiire

planeeringuga ei muudeta.

Ehitusõigusega on antud võimalus rajada rajatisi. Rajatiste all mõistetakse tööstusjäätmete prügilat,

ühtlustustiike ning neid teenindavaid rajatisi. Planeeringuga on antud ka ehitusõigus vajadusel tiikide

suurendamiseks või lisatiigi rajamiseks (vt täpsemalt ptk 4.8.2).

Täiendavalt on antud võimalus pärast tööstusjäätmete prügila sulgemist paigutada planeeringualale

päikesepaneele, et rajada lubatud ala ulatuses päikesepark (vt täpsemalt ptk 4.8.5).

Hooneid planeeringuga ei kavandata. Ehitusõigus on esitatud põhijoonisel ehitusõiguse tabelis (joonis 4).

4.3. KRUNDI EHITUSALA PIIRITLEMINE

Tööstusjäätmete prügila rajamise ala on kavandatud üldjuhul 10 m krundipiirist. Ala kirde- ja põhjaosas on

ehitusala piiritlemisel arvestatud olemasolevate puurkaevude veehaarde sanitaarkaitseala ulatusega ning

säilitatava kõrghaljastuse puhveralaga.

Planeeringualale kavandatud positsioonide ehitusalad on lahendatud omavahel kokkupuutuvalt, et võimaldada

prügila mäemassiivi rajamist ühtse tervikuna.

Krundi Sonda tee 19 lääneosas on määratud ala, mille ulatuses on lubatud rajada tiike vastavalt ehitusõiguse

tabelis määratud tingimustele. Tiikide ala määramisel on arvesse võetud olemasoleva oja ehituskeeluvööndit.

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneering

töö nr 2023-007

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo

17 / 26

Rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind ja suurim lubatud kõrgus on esitatud põhijoonisel ehitusõiguse

tabelis. Planeeritud prügila ja tiikide rajamise ala on esitatud põhijoonisel.

4.4. ARHITEKTUURINÕUDED

Kitsendavaid arhitektuurinõudeid rajatistele ei määrata. Täpsed lahendused tuleb anda edasisel

projekteerimisel. Vajadusel võib territooriumi ümbritseda läbipaistva piirdega.

4.5. TÄNAVA MAA-ALAD, LIIKLUS- JA PARKIMISKORRALDUS

Põhijuurdepääs planeeringualale on kavandatud olemasolevalt juurdepääsult planeeringuala kirdeosas Sämi-

Sonda-Kiviõli tee lõigult. Planeeritud juurdepääsud laiendatava prügila teenindamiseks on ette nähtud

planeeringuala olemasolevatelt teedelt ala ida- ja edelaosas. Tagatud on juurdepääs ka ala põhjaosas asuvale

tootmismaa positsioonile, kus asuvad puurkaevud. Ladestule rajatakse täiendavad juurdepääsu- ja hooldusteed

koos ladestu tõusuga vastavalt prügila täitumisele. Teede täpne lahendus selgub edasisel projekteerimisel.

Projekteerimisel on lubatud põhijoonisel esitatud teekoridore põhjendatud juhul muuta. Alale parkimist ei

kavandata.

4.6. HALJASTUSE JA HEAKORRA PÕHIMÕTTED

Väärtuslik haljastus planeeringualal puudub. Olemasoleva haljastuse võib vajalikus mahus likvideerida.

Planeeringuala põhjaossa on ette nähtud kõrghaljastuse säilitamise ala eesmärgiga säilitada puhverala põhja

suunas paiknevate elamute ja laiendatava tööstusjäätmete prügila vahel. Juurdepääsutee rajamiseks

puurkaevudeni on vajalikus mahus raie lubatud. Ala paiknemine on esitatud põhijoonisel.

Tulevikus, prügila sulgemise käigus, tuleb kõik suletud prügila osad haljastada.

Turvalisuse tagamiseks on lubatud ala piirata aiaga, millega on võimalik välistada kõrvaliste isikute sattumine

territooriumile. Kavandatud planeeringulahendusega ei ole ette näha olmejäätmete teket. Juhul, kui

olmejäätmed tekivad, tuleb neid käidelda vastavalt kehtivatele normatiividele ja seadusandlusele.

4.7. TULEOHUTUSNÕUDED JA TULETÕRJE VEEVARUSTUS

Planeeringuga kavandatakse tööstusjäätmete prügilat ja seda teenindavaid rajatisi ning alale ei planeerita

hooneid. Planeeringuala tuletõrje veevarustus lahendatakse Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila

olemasolevate veevõtu võimaluste baasil. Tehnoloogiast tulenevalt niisutatakse tuhka tolmamise

vähendamiseks, mis aitab kaasa ka tuleriski minimeerimisele.

Lähim olemasolev hüdrant asub Maa-ameti vesivarustuse kaardirakenduse andmetel Kiviõli linnas Mäe tänaval.

Olemasoleva hüdrandi kaugus planeeringualast mööda teed on ca 1,5 km. Vajadusel saab kustutusvett võtta

olemasoleva kompleksi tiikidest, mis asuvad planeeringuala lääneosas. Selleks tuleb tiikide juurde rajada

kuivhüdrant või muu lahendus, mis võimaldab tiikidest saada kustutusvett. Tuletõrje veevarustus peab vastama

siseministri 18.02.2021 a määrusele nr 10 “Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu,

tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”. Lähtuda tuleb EVS 812-

6:2012+A1:2013+AC:2016+A2:2017 – Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus.

Päästemeeskonna liikumistee planeeringualal tuleb lahendada edasisel projekteerimisel.

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneering

töö nr 2023-007

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo

18 / 26

4.8. TEHNOVÕRKUDE JA –RAJATISTE ASUKOHAD

Planeeringuga määratakse ära tehnovõrkude/-süsteemide võimalik põhimõtteline kulgemine ja lahendus.

Täpne tehnovõrkude- ja rajatiste paiknemine tuleb lahendada edasisel projekteerimisel.

4.8.1. Veevarustus

Alale planeeritud rajatised ei vaja täiendavat joogi- ega tehnilise veevarustuse ühendust.

4.8.2. Sademevesi

Kogu prügila pinnale langev sademevesi kogutakse kokku ladestu servadesse rajatavate kraavidega. Kogutud

sademevesi tuleb juhtida olemasolevatesse ühtlustustiikidesse läbi kraavi- ja torusüsteemide. Planeeringuga

on antud ehitusõigus vajadusel tiikide suurendamiseks või lisatiigi rajamiseks. Tiikidest pumbatakse vesi tagasi

tootmistehasesse taaskasutamisele olemasoleva toruühenduse kaudu või tagasi prügila mäemassiivile

ladestatava tuha niisutamiseks. Prügila laienduse kraave rajatakse järkjärgult koos ladestu üldise tõusu ja

samaaegselt hooldusteede rajamisega.

Prügila mahu ammendumisel ja prügila sulgemisel ei seo enam jäätmed sademevett ja tiikidesse ei pruugi

kraavidega kokkukogutav ja tiikidesse juhitud sademevesi ära mahtuda. Sellisel juhul on vaja juhtida üleliigne

vesi eesvoolu, milleks on piirneval alal Uuemõisa oja. Uuemõisa ojja juhitav vesi peab vastama

keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-,

karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning

saasteainesisalduse piirväärtused“ nõuetele. Võimalik kraavi või toruühenduse asukoht on märgitud

põhijoonisel.

4.8.3. Reovesi

Ühtlustustiikidesse tuleb juhtida ka prügila laiendusel tekkida võiv nõrgvesi, mis võib olla reostunud. Nõrgvett

kavandatakse koguda prügila põhja, vettpidava kihi peale rajatava drenaažisüsteemiga. Nõrgvesi tuleb

tiikidesse juhtide läbi kraavi või torusüsteemide. Vajadusel tuleb kasutada pumplaid.

Olmereovett planeeringuga kavandatu elluviimisel ei teki.

4.8.4. Elektrivarustus, sh välisvalgustus

Planeeringualal hetkel olemasolev elektriühendus puudub. Olemasolev elektriühendus on planeeringualast

välja jääval Sonda tee 11 krundi osal olemasolevas hoones. Planeeringuala elektritoite tagamiseks tuleb

olemasolev alajaam ümber tõsta uude asukohta planeeringualal. Alajaama toide on lahendatud keskpinge

maakaabliga, mis kulgeb paralleelselt alal paikneva olemasoleva ning säiliva tee kõrval. Nii alajaam kui ka selle

toitekaabel kuuluvad maaomanikule. Täiendavalt on planeeringualale kavandatud 6 kV jaotla. Vajadusel

elektrivarustuse edasiviimine alajaamast planeeringuala siseselt tuleb lahendada edasisel projekteerimisel.

Vajadusel tuleb alajaama uuest asukohast tagada elektrivarustus teistele olemasolevatele tarbijatele.

Planeeritud elektrivarustuse põhimõtteline lahendus ja paiknemine on esitatud põhijoonisel.

Lubatud on kasutada alal välisvalgustust. Vältida tuleb valgusreostuse tekkimist.

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneering

töö nr 2023-007

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo

19 / 26

4.8.5. Päikeseenergeetika

Planeeringuga antakse võimalus paigutada planeeringualale päikesepaneele ja rajada päikesepark sh seda

teenindavad rajatised pärast tööstusjäätmete prügila või selle osa sulgemist. Päikesepaneele on lubatud

paigutada kõikide ohtlike jäätmete käitluse ja ladustamise maa sihtotstarbega kruntide prügila rajamise

ehitusala ulatuses. Krundi Sonda tee 17 osas on lubatud päikesepargi rajamise ala haljastamata ala ulatuses,

välja arvatud langetatud ala servakonsoolile (kvaasistabiilsele alale). Päikesepargi rajamiseks planeeritud ala on

toodud põhijoonisel eraldi tingmärgiga.

Koostatavas Lüganuse valla üldplaneeringus on lisaks taastuvenergeetika maa-ala juhtotstarbega aladele

võimalik täiendavalt päikesepaneele ja päikeseparke kavandada ka teistele aladele vastavalt üldplaneeringus

sätestatud tingimustele. Detailplaneeringuga lubatav päikesepaneelide kavandamine on kooskõlas

üldplaneeringus sätestatud tingimustega. Päikesepark peab vastama õigusaktidega kehtestatud

elektromagnetilise ühilduvuse nõuetele ja asjakohastele standarditele.

Päikeseenergeetika täpne lahendus tuleb anda tulevikus eraldi projektidega.

4.8.6. Sidevarustus

Ala sidevarustus on kavandatud tänapäevaste juhtmevabade lahenduste abil. Täiendavaid kaabelliitumisi

sideteenuse pakkujatega ei ole planeeritud.

4.8.7. Soojusvarustus

Alale planeeritud rajatised ei vaja soojavarustuse ühendust.

4.9. KESKKONNATINGIMUSED PLANEERINGUGA KAVANDATU ELLUVIIMISEKS

Alljärgnevad keskkonnatingimused põhinevad Kobras OÜ töös nr 2023-010 „Kiviõli Keemiatööstuse

tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine“ toodud ettepanekutele:

• Olemasolev tööstusjäätmete prügila on rajatud tasandikule, kus õhukese pinnakatte all avanevad

aluspõhja kihid. Looduslik pinnakate koosneb savikast moreenist ja/või jääjärvelistest savikatest

setetest (savimöll-möllsavi), kohati esineb ka liiva. Savipinnaste paksus ulatub üksikutes

puuraukudes kuni 1,5 meetrini, kuid enamasti on see väiksem ning kohati kiht puudub. Loodusliku

savikihi paksus ja muud geoloogilised tingimused tuleb välitöödega täpsustada pärast

detailplaneeringu ja KSH vastuvõtmist järgnevates projekteerimise staadiumites. Antud geoloogilistes

tingimustes sellist kihti, mille filtratsioonimoodul on tulenevalt keskkonnaministri 29.04.2004 määruse

nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“ § 11 lõikest 1 ≤1,0×10–9 m/s ja paksus ≥5 m,

kohapeal looduslikult ei eksisteeri. Kuna olemasolev geoloogiline barjäär ei vasta eeltoodud nõuetele,

tuleb prügila laiendamisel isoleerida nendel aladel, kuhu jäätmeid varem ladestatud ei ole, ladestatavad

jäätmed looduslikust aluspinnasest tehisbarjääriga, mis tagab koos geoloogilise barjääriga vähemalt

samaväärse kaitse, kusjuures tehisbarjääri paksus peab olema vähemalt 0,5 m. Tehisbarjääri saab rajada

looduslikest või tehismaterjalidest või ka neid omavahel kombineerides. Kõige levinum looduslik

materjal isoleeriva kihi rajamiseks on sobivate omadustega savi, mille tihendamisel optimaalse niiskuse

juures saavutatakse vajalik filtratsioonimoodul. Prügila aluse rajamisel saab kasutada tehisbarjäärina ka

sünteetilist membraani. Paigaldatav tehisbarjäär peab tagama määruses kirjeldatud tehisbarjäärile

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneering

töö nr 2023-007

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo

20 / 26

kohase kaitse. Sünteetilise barjääri nõuetekohased omadused tagab tootja ja ühtlasi tuleb omaduste

tagamiseks membraan paigaldada vastavalt tootjapoolsetele juhistele.

• Tehisbarjäärist saab loobuda Kiviõli Keemiatööstuse OÜ praegu kasutuses oleva prügila peale

kavandatava laienduse alal. Kuigi ka sellel alal puudub looduslik põhjavee kaitset pakkuv vettpidav kiht

ja see paikneb kaitsmata põhjaveega alal, tagab põhjavee kaitse paks vettpidav olemasolev

jäätmeladestu.

• On äärmiselt oluline, et prügila aluskonstruktsiooni paigaldamine toimuks väga rangelt tootjapoolsete

juhiste järgi ning ehitustööde puhul rakendataks pidevat ja ranget järelevalvet. Lohakalt ja

mittenõuetekohaselt paigaldatud alusmaterjalid võivad põhjustada olulist keskkonnakahju (pinnase,

pinna- ja põhjavee reostamist), mille põhjuste ja tagajärgede likvideerimine võib hiljem osutuda väga

kulukaks. Kuna prügila aluskonstruktsiooni ehitamine võib toimuda ka etapiliselt, siis on äärmiselt

oluline, et kõik vajalikud ühendused rajatakse vastavalt projektile ja tootjapoolsetele juhistele.

• Projekteerimise etapis tuleb lahendada olemasoleva jäätmelademe laienemise liitekoha sõlm

aluskonstruktsiooni paigaldamisel. Vajadusel tuleb läbi viia täiendavad uuringud olemasoleva ladestu

alumise osa veepidavuse, nihketugevuse ja muude geotehniliste parameetrite (omaduste) ning

hüdrogeoloogiliste tingimuste selgitamiseks.

• Detailplaneeringuga antakse ehitusõigus riigi suletud prügila läänepoolsele osale päikesepaneelide

paigaldamiseks. Kuigi altkaevandatud alal kvaasistabiilsel alal juba asub prügila, mille raskuse tõttu on

vähemalt suurem osa vajumistest tänaseks ilmselt juba toimunud ja võiks eeldada, et

päikesepaneelidest lisanduv koormus olemasoleva ladestu raskuse kõrval on tühine, siis koostöös IPT

Projektijuhtimine OÜ Peeter Talvistega leiti, et kvaasistabiilsele alale päikesepaneele paigaldada pole

mõistlik.

• Prügila nõrgvee kogumiseks ja prügila põhja koguneva nõrgvee koguse võimalikuks vähendamiseks ja

selle põhjavette liikumise vältimiseks tuleb prügila põhi ja küljed katta vettpidavast tehismaterjalist

kihiga ja hästi vett juhtivast materjalist dreenkihiga, mille paksus on vähemalt 0,5 meetrit.

Ladestusmetoodikast tulenevalt on nõrgvee teke minimaalne, kuid seda, kas ja kui palju nõrgvett

tegelikult tekib, ei ole võimalik lõpuks siiski täpselt prognoosida. Seega on keskkonnaministri

29.04.2004 määruse nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“ § 13 nõuetele vastava

drenaažikihi rajamine isoleerivale kihile (tehisbarjäärile) siiski vajalik ettevaatusprintsiip, kuna prügila

tööperiood on pikk ja jäätmete ladestamise ajal ei ole võimalik enam varasemalt tehtud otsuseid tagasi

pöörata. See nõue puudutab horisontaalplaanis, st väljaspoole olemasolevat prügilat laiendatavat

prügila ala.

• Drenaažisüsteemiga kogutud nõrgvesi ja jäätmelademelt kraavidesse valguv TSK tuha poolt

mitteseotud üleliigne sademevesi tuleb suunata prügila lääneosas paiknevatesse tiikidesse, kust see

juhitakse (pumbatakse) edasi tehasesse tööstuslikul otstarbel kasutamiseks – tootmisprotsessis

väljunud poolkoksi ja tuha jahutamiseks, vajadusel saab vett kasutada jäätmelademe ja

juurdepääsuteede niisutamiseks.

• Kui võimalik, siis võiks ladestusala välja ehitada ja kasutusele võtta järk-järgult, mis võimaldab

vähendada käideldava vee koguseid.

• Prügila laiendamisel tuleb arvestada, et Sonda tee 25 kinnistul olevat metsa tuleb osaliselt säilitada

(soovitatavalt ca 100 m laiuselt). See varjab laieneva jäätmelademe vähemalt ladestamise algusaastail

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneering

töö nr 2023-007

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo

21 / 26

täielikult ning kõrguse kasvades jääb prügila alumist osa varjama. Lisaks võimaldab see turvalisemat

liikumiskoridori ka piirkonda sattuvatele metsloomadele.

• Tootmises tekkivate jäätmete ladestamisel tuleb lähtuda parimast teadaolevast teabest, jäätmete

ladestamiseks tuleb kasutada eksperdi/ekspertide poolt väljatöötatud ja väljatöötatavaid metoodikaid,

mis tagavad nõrgvee tekke minimeerimise ning jäätmehoidla stabiilsuse. Käesoleva KSH aruande

koostamise hetkel parim teadaolev ladestusmetoodika on TSK tuha ja poolkoksi koosladestamine

kärgmeetodil, mis võimaldab tuhka ja poolkoksi ladestada eraldi, kuid samas ladestus. Jäätmete

ladestamisel tuleb lähtuda KKT poolt koostatud ladestamise juhendist.

• Hetkel kasutatav ladestusmetoodika (kärgmeetod) näeb ette, et jäätmete ladestamisel tuleb kujundada

mägi nõlvadega (kuni) 1:3 ja alates 100 m kõrguselt kaldega 1:6. Selline nõlvus võimaldab nõlval liikuda

tehnikaga, tagab mäe stabiilsuse ning võimaldab sademevee kiire äravoolu.

• Lasundi välisperimeeter (1:3 nõlva serv) on stabiilsuse ja ka veetiheduse nõude tagamiseks vaja

vähemalt 10 m laiuselt moodustada tihendatud värskest poolkoksist. Ladestu projektkõrguse

saavutamisel tuleb mägi (mäe lagi, mäe laugem osa) katta külmakindluse tagamiseks vähemalt 4 m

tihendatud värske poolkoksiga. Kattekihi rajamisel tuleb värske poolkoks ladestada 0,5 m kihtidena.

• Enne ehitustegevusega alustamist Kivipõllu kinnistul tuleb ehitustegevuse alla jäävad III

kaitsekategooria laialeheise neiuvaiba isendid ümber asustada. Kuivõrd käpaliste isendite hulk pole

leiukohas suur, on võimalik ümber istutada (looduses üles leidmisel) kõik ehitustegevuse alale jäävad

käpaliste isendid. Isendid tuleb ümber istutada Sonda tee 25 kinnistule sarnasele kasvualale botaaniku

juhendamisel, kes aitab valida neile kasvamiseks sobivaima koha. Tähtis on mõõduka varju olemasolu

puurinde näol, mida Sonda tee 25 kinnistul leidub piisavalt.

• Laialehise neiuvaiba ümberistutamiseks sobiv aeg on taimekasvuperiood alates juunist septembri

lõpuni. Sobivaim aeg taimede ümberistutamiseks on tõenäoliselt sügis ning sellisel juhul tuleb taimed

suvisel ajal, mil need on looduses kergemini leitavad, märgistada, et need sügisel leitavad oleks. Ümber

istutamisel tuleks käpaliste taimed kaevata välja mättana, et võimalikult vähe vigastada maa-aluseid

risoome või mugulaid. Ümberistutamisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse määrusest 15.07.2004

„Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord“.

• Kuna ladestu veepidavuse tagab juba nõuetekohaselt, vastavalt metoodikale paigaldatud TSK tuhk ja

poolkoks (kärgmeetod), ei ole prügila sulgemisel vajalik täiendavate meetmete rakendamine ladestule

täiendava vettpidava katte rajamiseks. Kärgmetoodika alusel jäätmete ladestamisel moodustub

ühtlane mäemassiiv filtratsioonimooduliga <10-9 m/s.

• 2022. a koostatud uuringus TSK-500 tahke soojuskandja meetodil tekkiva tuha kuivladestamise

tehnoloogia väljatöötamiseks ilma poolkoksi kasutuseta (IPT Projektijuhtimine OÜ, 2022) on koostatud

ladestamise kontseptsioon, kuid tööstuslikud välikatsed on tänaseni veel läbi viimata ning on toodud

üksnes eeldused töös kirjeldatud meetodil paigaldatud TSK-500 tuhal sõidetavuse kohta. Uuringus on

antud juhis tööstusliku katseväljaku rajamiseks ning on öeldud, et katse tulemuste põhjal koostatakse

tööjuhendid ladestul tegutsemiseks (materjali ladestamiseks). Tööstusliku katse käigus täpsustakse

lisatava vee kogus (lähtuvalt tuha mineraloogilisest koostisest), ühe kihina ladustatava tuhakihi

maksimaalne lubatud paksus, vajalik ülesõitude arv ja režiim (vibratsiooniga või vibratsioonita) nii

värskele kui seisnud tuhale. Kui tööstuslike katsete tulemusel on võimalik TSK tuhka ladestada ilma

poolkoksita selliselt, et on tagatud mäe stabiilsus, nõuetekohane veepidavus piisava tsementeerumise

tagajärjel ja välistatud erosioon, siis võib selle tehnoloogia rakendumine osutuda võimalikuks

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneering

töö nr 2023-007

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo

22 / 26

olukorras, mil poolkoksi teke väheneb oluliselt või lakkab või on hoopiski ajendatud riigi või ettevõtte

keskkonnapoliitika muutumisest. Uuringu tulemusel tuleb koostada juhend TSK tuha ladestamiseks ja

tuhaladestu (osa) katmiseks.

• Praeguses etapis ei ole teada, kas tuha kuivladestamise tehnoloogia puhul rajatakse täiendav

laadimissõlm tehase või prügila territooriumile, kuid igal juhul tuleb ladestamisel tolmamise

vähendamiseks tuhka vajadusele vastavalt niisutada.

• Ladestatud jäätmelademe erosiooni vältimiseks (minimeerimiseks) tuleb prügila kasutusajal rangelt

jälgida TSK tuha ja poolkoksi ladestamise nõudeid, et tagada tihendatud poolkoksi ja tuha kihtide

püsivus (geotehniline stabiilsus).

• Oluline on ka lademele ja lademe välisperimeetrile kavandatavate valgvee kogumiskraavide puhul

rakendada erosioonivastaseid meetmeid - nõlvad ja põhi vooderdada näiteks jämepurdse aherainega,

mis suurendab vee voolamise takistust ning vähendab sellega veevoolu kiirust. Samuti on jämedal

aheraine killustikul suurem vastupanuvõime erosioonile.

• Kui tööstuslike välikatsete tulemusel selgitatakse tingimused vaid TSK tuha (kärgedeta) ladestamiseks

ilma poolkoksita, tuleb ladestu täitmise ajal rajada välimine vall kogu välisperimeetri ulatuses 4 m

paksusest värskelt tihendatud poolkoksist ning katta sulgemistööde käigus täiendavalt 4 m põlevkivi

aheraine kihiga. Mäe võib katta ka tervenisti 8 m ulatuses (4 m + 4 m) poolkoksi kihiga. 8 m kattekiht

tagab külmakindluse ja ladestu stabiilsuse. Kui ladestamise ajal aga ei ole poolkoksi üldse saadaval,

tuleb mägi katta kogu ulatuses 8 m paksuselt aheraine kihiga ning ladestu veepidavuse tagamiseks

tuleb rajada veekindel tehisbarjäär (TSK tuha ja 8 m põlevkivi aherainekihi vahele).

• Pärast prügila projektmahu järgset täitumist tuleb nõlvad haljastada. Kui ladestamine toimub

etapikaupa, siis tuleb võimaluse korral lademe osa, kus enam jäätmeid ei ladestata, haljastada.

Haljastamise tingimused (sh haljastamise aeg) hüdrokülviga või muul moel täpsustatakse ja

kirjeldatakse prügila sulgemisprojektis.

• Detailplaneeringuga tuleb prügila pinnalt kokku kogutava sademevee juhtimise võimalus (toru või

kraaviga) Uuemõisa ojasse ette näha, kuna prügila mahu ammendumisel ei seo enam jäätmed

sademevett. See puudutab sulgemisaegset perioodi.

• Tamponeerimisele on määratud üks olmevee puurkaev numbriga 2303. Kaevu tamponeerimisel tuleb

järgida keskkonnaministri 09.07.2015 määruses nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu

või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta,

puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja

konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa

taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu

või -augu ja salvkaevu andmete Eesti looduse infosüsteemi esitamise korra ning puurkaevu või -augu

ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“ sätestatud nõudeid.

• Rakendada tuleb kõiki meetmeid keskkonnahäiringu (tolmu ja müra) levik vähendamiseks niivõrd,

kuivõrd seda on mõistlik eeldada ning mille kulud ei ole selgelt ülemäärased. Näiteks vajadusel tuleb

rakendada meetmeid transpordiga seotud tolmu tekke ja leviku vältimiseks.

• Ehitustegevusega kaasnevad müratasemed ei tohi planeeritava ala lähedusse jäävatel elamualadel

ajavahemikus kell 21.00-07.00 ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva

müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud

normtaset.

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneering

töö nr 2023-007

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo

23 / 26

• Ehitus- ja kasutusaegsed vibratsioonitasemed peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr

78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise

meetodid“ § 3 toodud piirväärtustele.

• Ehitustöödega seotud kasvuhoonegaaside heite minimeerimiseks tuleb vältida ebavajalikku tegevust

ja ressursikulu, seega peab prügila rajamise lahendus olema läbimõeldud ning tööde maht ja logistika

optimaalne.

• Prügila peale rajatava päikesepargi visuaalse mõju leevendamiseks on KKT-l mõistlik korraldada prügila

vahetus läheduses asuvate elamute õuealade prügilapoolsele servale haljaspiirde rajamine. See

puudutab elamuid, mille õuealalt on prügilale paigaldatav päikesepark hästi nähtav ning saab toimuda

kokkuleppel maaomanikuga.

• Päikesepaneelide tugikonstruktsioon on kavas vaiadega kinnitada suletud jäätmeladestule. Selleks on

tehtud juba mäel ka katsetusi (Poola ettevõte Remor Solar Polska S.A). Vaiamisel on oluline tagada

kattekonstruktsiooni veepidavus ja geotehniline stabiilsus, mis lahendatakse projekteerimise etapis.

Veepidavuse säilitamise vajadus saab oluliseks olukorras, mil jäätmete ladestustööde käigus ei saa

kasutada poolkoksi ja peab rajama katmisel tehisbarjääri.

• Erakordselt tugev torm võib omada ohtu päikeseelektrijaama tugikonstruktsioonide püsimisele

maapinnas. Tugikonstruktsioonide valikul ja kinnitamisel tuleb selle asjaoluga arvestada.

4.10. VERTIKAALPLANEERIMINE

Sademevee juhtimine vertikaalplaneerimise teel naaberkinnistutele pole lubatud. Vertikaalplaneerimine ja

sademevee ärajuhtimiseks vajalikud maapinna kalded ja veesüsteemid tuleb lahendada edasisel

projekteerimisel.

4.11. SERVITUUTIDE VÕI SUNDVALDUSTE SEADMINE

Planeeringuga servituutide seadmise ettepanekud on esitatud tabelis 1.

Tabel 1. Servituutide seadmise ettepanekud.

Teeniv kinnisasi Valitsev kinnisasi Servituudi tüüp Servituudi sisu

Kivipõllu

(44201:001:0934)

Sonda tee 23

(30901:001:0014) Juurepääsu servituut

Tagada Sonda tee 23-le juurdepääs

üle Kivipõllu krundi

Kivipõllu

(44201:001:0934)

Sonda tee 19

(30901:001:0013) Juurepääsu servituut

Tagada Sonda tee 19-le juurdepääs

Kivipõllu krundil asuvale puurkaevule

Kivipõllu

(44201:001:0934)

Sonda tee 19

(30901:001:0013)

Tehnorajatise kasutamise

servituut

Tagada Sonda tee 19-le

puurkaevu kasutamise võimalus

Servituutide täpne paiknemine tuleb lahendada edasisel projekteerimisel ja servituutide sõlmimisel. Hetkel ei

ole võimalik servituutide täpset paiknemist määrata.

4.12. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED

Kuritegevuse riskide vähendamiseks võib vajadusel ala ümbritseda piirdega. Soovitatav on kasutada ala (osalist)

valgustamist pimedal ajal. Lisaks sellele on soovitatav kasutada alal videovalvet, alarmsüsteeme ja teisi

kaasaegseid valve võimalusi.

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneering

töö nr 2023-007

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo

24 / 26

4.13. PLANEERINGU KEHTESTAMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA

Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, tuleb kahjud hüvitada vastavalt

kehtivatele õigusaktidele.

4.14. PLANEERINGU ELLUVIIMISE VÕIMALUSED

Planeeringut on lubatud ellu viia etapiliselt. Planeeritud ehitusõiguse realiseerimiseks tuleb esmalt välja ehitada

rajatava etapi ala infrastruktuur ning rajada nõuetekohane prügila alus.

Planeeringuga lubatud päikeseenergeetika lahendusi on lubatud rajada pärast tööstusjäätmete prügila või selle

osa sulgemist.

Geodeetiliste tööde tegemisel tuleb juhinduda keskkonnaministri 28.06.2013 määrusest nr 50 „Geodeetiliste

tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning

kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“. Kui geodeetilisi märke ei ole võimalik säilitada ning edaspidi

on raskendatud märkide sihtotstarbeline kasutamine, tuleb need vastavalt geodeetiliste tööde korra § 9 lõikele

3 teisaldada sobivasse asukohta ning asendada samaväärsete geodeetiliste märkidega.

Olemasolevat tuhamäge võib rajada kõrgemaks või rajada uus tuhamägi või poolkoksiladestu, mis on

olemasolevast (absoluutkõrgus 135 m) kõrgem alles siis, kui on täielikult rakendunud kõrguspiiranguga seotud

riigikaitselased kompensatsioonimeetmed.

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneering

töö nr 2023-007

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo

25 / 26

5. KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE

Kokkuvõte kooskõlastustest ja koostööst planeeringu ajal on esitatud tabelis 2.

Tabel 2. Kooskõlastused ja koostöö.

Kuupäev Asutuse või ettevõtte

nimetus

Kooskõlastuse tingimused või seisukoht Nimi ja amet

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneering

töö nr 2023-007

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo

26 / 26

JOONISED – digitaalselt esitatud eraldi failidena

planeeritud alajaam

planeeritud 6 kV jaotla

226397

69246 3664

69287 6777

69234 2973

226392 620

502 226393

621

69224 0249

226394 622

69182 1170

69245 3654

219708

226400 628

625

69281 6184

Kivipõllu 133 568 m² 100% OO

Sonda tee 19 493 348 m²

OO

Sonda tee 15 40 096 m²

LT

50275 hüdrogeoloogilise uuringu puurauk (säilitada)

50276 kaevanduse puurauk (säilitada)

52619 hüdrogeoloogilise uuringu puurauk (säilitada)

olemasolev pumpla

langetatud ala

servakonsool

langetatud ala

2316 puurkaev olmevee saamiseks (säilitada)

Sonda tee 23 4 127 m²

TT

Sonda tee 17 316 739 m²

OO

2313 puurkaev olmevee saamiseks (säilitada)

POS 2 47 877 m²

LT

POS 1 20 839 m²

OO

Sonda tee 25

89 059 m² 70% HP, 30% OO

2303 puurkaev olmevee saamiseks (tamponeerida)

50273 hüdrogeoloogilise uuringu puurauk (säilitada)

TINGMÄRGID

planeeringuala piir

olemasolev krundipiir

KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE TÖÖSTUSJÄÄTMETE PRÜGILA DETAILPLANEERING

29.07.2024 4 4 1:2000 A0

KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OÜ

2023-007

Priit Paalo

Teele Nigola

Triinu Sinimets PÕHIJOONIS

olemasolev teenindustee

planeeritud prügila rajamise ala

raudtee kaitsevöönd

planeeritud juurdepääs laiendatava prügila teenindamiseks

olemasolev säiliv juurdepääs planeeringualale

olemasolev maantee

Märkused: 1. Joonise alusplaanina on kasutatud Hades Geodeesia OÜ poolt koostatud digitaalset alusplaani mõõtkavas

M 1:500 (töö nr 3208), mõõdistatud mais 2021 ning Maa-ameti ortofotot. 2. Planeeringuala alusplaani on täpsustatud OÜ Gem-Geo poolt mais 2024 mõõdistatud digitaalse geodeetilise

alusplaaniga „Lüganuse vald Kiviõli linn Sonda tee 11, Kivipõllu Geoalus“ mõõtkavas 1:500 (Töö nr 13645). 3. Geodeetilise alusplaani tingmärgid vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34

"Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded". 4. Kõik ehitusele ette jäävad olemasolevad hooned ja rajatised on planeeritud likvideerida. 0 40 100 200 m20

ehituskeeluvöönd

EHITUSÕIGUS

planeeritud tiikide rajamise ala

puurkaevu või -augu hooldus- või sanitaarkaitseala

puurkaev või puurauk

maantee kaitsevöönd

planeeritud võimalik valgvee kraav (näidatud voolusuunaga)

planeeritud võimalik toruühendus või kraav valgvee kraavist ühtlustustiikidesse

planeeritud võimalik toruühendus jäätmete niisutamiseks

tänaseks likvideeritud või mitte leitav geodeetiline punkt koos kaitsevööndiga

langetatud ala (planeeringuala piires)

planeeritud alajaam

planeeritud jaotla

olemasolev toruühendus vee suunamiseks tootmistehasesse

säilitatava kõrghaljastuse puhverala

olemasolev geodeetiline punkt koos kaitsevööndiga (tuleb võimalusel säilitada endises asukohas)

planeeritud võimalik päikesepargi rajamise ala

planeeritud võimaliku ülevoolukraavi või toruühenduse paiknemine

olemasolev veekogu

planeeritud krundipiir

planeeritud võimalik elektriühendus

planeeritud võimalik juurdepääs naaberkrundile

langetatud ala servakonsool, kvaasistabiilne (planeeringuala piires)

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Lüganuse Vallavalitsus

[email protected]

Keskpuiestee 20

43199, Ida-Viru maakond, Lüganuse

vald, Kiviõli linn

Teie 06.09.2024 nr 6-2/1901-35

Meie 02.10.2024 nr 7.2-1/24/5532-15

Kiviõli keemiatööstuse tööstusjäätmete

prügila detailplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruande eelnõu

kooskõlastamine

Olete esitanud meile kooskõlastamiseks Kiviõli keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila

detailplaneeringu (Lisad 1 ja 2, edaspidi planeering) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

(KSH) aruande eelnõu.

Planeeringu eesmärgiks on Kiviõli keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila laiendamiseks vajaliku

ala määramine, ehitusõiguse andmine prügila laiendamiseks, katastriüksuste maakasutuse

muutmine jäätmehoidla maaks ning vajalike servituutide seadmine.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse kooskõlastame planeeringu ja KSH

aruande eelnõu. Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

meile nõusoleku saamiseks.

2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või

kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume meid kaasata menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering meile lähteseisukohtade uuendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tuuli Tsahkna

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

2 (2)

Lisad:

1. 00_DP_Kiviõli KT_seletuskiri

2. 04_DP_Kiviõli_KT_põhijoonis

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]