Kliimaministri 22.11.2023. a käskkirja nr 483 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine taaste- ja vastupidavuskava reformi 8.1 „Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine“ elluviimiseks“ muutmine

K Ä S K K I R I

Tallinn 03.10.2024 nr 1-2/24/376

Kliimaministri 22.11.2023. a käskkirja nr 483 „Toetuse

andmise tingimuste kehtestamine taaste- ja

vastupidavuskava reformi 8.1 „Taastuvenergia

kasutuselevõtu kiirendamine“ elluviimiseks“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise

korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ § 7 lõike 1 ja Vabariigi Valitsuse

28. septembri 2023. a protokollilise otsuse nr 50-12 alusel:

kehtestan kliimaministri 22.11.2023. a käskkirja nr 483 lisa 2 uues sõnastuses (lisatud).

Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Yoko Alender

kliimaminister

Saata: Keskkonnaagentuur, Keskkonnaamet, Maa-amet, Rahandusministeerium, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Riigi Tugiteenuste

Keskus, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Lisa 2

Taastekava reformi 8.1 „Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine“ toetuse saaja ja partnerite toetatavad

tegevused, eeldatavad tulemused ning toetatavate tegevuste eelarved

1. Kliimaministeerium

1.1. Kliimaministeeriumi toetatavad tegevused on:

1.1.1. Reformi elluviimise koordineerimine;

1.1.2. Loastamise ja keskkonnamõju hindamise protsesside arendamine ja sellega seotud võimekuse tõstmine;

1.1.3. Raadamisõiguse tasu kontseptsiooni juurutamine;

1.1.4. Taastuvenergia menetlustes keskkonnamõju hindamise kiirendamine;

1.1.5. KOVidele tuuleenergia konsultatsiooniteenuse kujundamine ja rohepöörde võrgustiku loomine;

1.1.6. Ärisektorite dekarboniseerimise teekaartide koostamine ja avalikustamine;

1.1.7. Taastuvenergia menetluste kiirendamiseks ehitisregistri ja keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS arendamine;

1.1.8. Taastuvenergia arendamise kiirendamise kommunikatsioonitegevused;

1.1.9. Tuuleenergia prioriteetsete arendusalade määramise jätkutegevused;

1.1.10. Tuuleenergia kasutuselevõtuga seonduvalt elektrihinna prognooside koostamine;

1.1.11. Meretuuleparkide rajamisega seonduvalt energiataristu välisühenduste mõjuanalüüsi koostamine.

1.2. Kliimaministeeriumi toetatavate tegevuste eeldatavad tulemused:

Tegevus

Kvantitatiivne näitaja Ajakava Andmeallikas/metoodika Vastutav osakond

Ühik Baas-tase Siht-

tase Kvartal Aasta

1.1.1. Reformi elluviimise

koordineerimine.

Toimiv

koordinatsioonisüstee

m

0 1 IV 2023

Toetuse kasutamiseks vajalikud alusdokumendid on

koostatud ja kinnitatud, kokku on lepitud projekti seire ja

aruandluse põhimõtted.

Energeetika

KINNITATUD

03.10.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/376

1.1.2. Loastamise ja

keskkonnamõju hindamise

protsesside arendamine ja

sellega seotud võimekuse

tõstmine.

Vastuvõetud ja

jõustunud

seadusemuudatuste

pakettide arv

0 1 II 2024

Ehitusseadustiku, veeseaduse, planeerimisseaduse ning

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse muudatused on vastu võetud ja jõustunud.

Ehituse ja

elukeskkonna,

energeetika

1.1.3. Raadamisõiguse

tasu kontseptsiooni

juurutamine.

Vastuvõetud ja

jõustunud

seadusemuudatuste

pakettide arv

0 1 II 2024

Keskkonnatasude seaduse ja metsaseaduse muudatused on

vastu võetud ja jõustunud.

Metsa

1.1.4. Taastuvenergia

menetlustes keskkonnamõju

hindamise kiirendamine

Täienduskoolitusmoo

dulid 0 2 IV 2025

Keskkonnamõju hindamise nõuetele vastavate

juhtekspertide lisandumiseks tellitakse ja pakutakse

valdkondlikele ekspertidele juhteksperdi

kvalifikatsiooninõuetes sisalduvaid mõjuhindamise

täienduskoolitusmooduleid. Hinnanguliselt 40

valdkondlikule eksperdile pakutakse kaht

täienduskoolitusmoodulit: KMH juhteksperdi

täienduskoolitus mahuga 60 tundi ja KSH juhteksperdi

täienduskoolitus mahuga 60 tundi. Lisaks koostatakse

mõjuhindamiste juhendmaterjal ning analüüs eelhinnangu

ning keskkonnamõju hindamise künniste tõstmiseks ning

võimalusel nendest hindamistest loobumiseks.

Keskkonnakorraldus

e ja kiirguse

1.1.5. KOVidele tuuleenergia

konsultatsiooniteenuse

kujundamine ja rohepöörde

võrgustiku loomine.

Võrgustikku kaasatud

KOVide arv 0 50 II 2024

Loodud on kontaktpunkt, mis koondab arendajate kui KOV-

ide tagasiside, loob haldusala asutuste vahelise võrgustiku ja

teenuse probleemide lahendamiseks. Võrgustikku on

koondatud vähemalt 50 KOVi.

Rohereformi

1.1.6. Ärisektorite

dekarboniseerimiseks

sektorite ja tehnoloogiate

teekaartide koostamine ja

avalikustamine.

Sektorite teekaartide

arv 0 8 I 2026

Kliimaneutraalse ja taastuvenergiale toetuva majanduse

seisukohast kriitilise tähtsusega tehnoloogiate ja sektorite

teekaartide koostamine. Koostatud ja avalikustatud on

vähemalt 8 teekaarti, mis vastavad keskse projektijuhi

koostatud kriteeriumitele.

Rohereformi

1.1.7. Taastuvenergia

menetluste kiirendamiseks

ehitisregistri ja

keskkonnaotsuste

infosüsteemi KOTKAS

arendamine

Ehitisregistri ja

keskkonnaotsuste

infosüsteemi

arendused

0 2 II 2025

Ehitisregistris ja keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS

on tehtud arendused meretuuleparkide hoonestuslubade

menetluste rakendamiseks ning arendused taastuvenergia

menetluste kiirendamiseks taastuvenergia direktiivi

muudatustest tulenevalt. Loodud on ühtne kontaktpunkt

EHRis, et menetleda taastuvenergia projekte. Täiendatakse

EHRi menetluskeskkonna funktsionaalsused, liidestatakse

Ehituse ja

elukeskkonna

EHR KOTKASega (x-tee teenused) ja täiendatakse

KOTKASe funktsionaalsusi suhtluseks EHRi

menetluskeskkonnaga.

1.1.8. Taastuvenergia

arendamise kiirendamise

kommunikatsioonitegevused.

Kommunikatsioonipa

rtner 0 1 III 2023

Kommunikatsioonipartneriga on leping sõlmitud ja ta on

tööd alustanud.

Avalike suhete

1.1.9. Tuuleenergia

prioriteetsete arendusalade

määramise jätkutegevused

Alade

kasutuselevõtuks

vajalikud toimingud

on kavandatud

0 1 III 2024

Tuuleenergia prioriteetsete arendusalade kaardistamisega

kaasnevalt hinnatakse koos tuuleenergia prioriteetsete alade

määramiseks Vabariigi Valitsuse otsuse ettevalmistamisega

ka täiendavate tegevuste, sh maatoimingute ja kiirendatud

planeeringute vajadust, mis nende alade tuuleenergia jaoks

kasutuselevõtuks on vajalik teha. Vajadusel muudetakse

analüüsile järgnevalt Maa-ameti ning Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumiga tegevusi käskkirjas.

Energeetika

1.1.10. Tuuleenergia

kasutuselevõtuga seonduvalt

elektrihinna prognooside

koostamine

Kvartaalsete

mõjuanalüüside arv

0 5 I 2026 Rahvusvaheliselt kasutatavate energiahinna ja tehnoloogiate

prognooside alusel koostatakse kvartaalselt tuuleenergia

kasutuselevõtuga seoses Eesti energiahindade prognoosid

koos analüüsiga.

Energeetika

1.1.11. Meretuuleparkide

rajamisega seonduvalt

mõjuanalüüsidekoostamine

Mõjuanalüüside arv 0 2 IV 2025 Koostatakse meretuuleparkide kasutuselevõtuga seonduvalt

meretuuleenergia riigisisese väärtusahela mõju analüüs ning

võimalike välisühenduste, sh vajaliku energiataristu

stsenaariumite ja mõju analüüs.

Merendus.

Energeetika

1.3. Kliimaministeeriumi toetatavate tegevuste eelarve on 10 699 389 eurot, mis sisaldab käesoleva käskkirja lisa 1 punktis 6.3. nimetatud tegevuste

kulusid.

2. Keskkonnaagentuur

2.1. Keskkonnaagentuuri toetatavad tegevused on:

2.1.1. Tuuleenergia prioriteetsete arendusalade kaardistamine;

2.1.2. Taastuvenergia võimsuste kaardistamine;

2.1.3. Tuuleenergeetika arendajate projektide arengu ülevaate koostamine;

2.1.4. Maardlate aladel taastuvenergia arendamiseks sobivate alade kaardistamine;

2.1.5. Tuuleenergia arendamiseks riigi planeeringute loodusuuringute läbiviimine.

2.2. Keskkonnaagentuuri toetatavate tegevuste eeldatavad tulemused:

Tegevus

Kvantitatiivne näitaja Ajakava Andmeallikas/metoodika

Ühik Baas-

tase

Siht-

tase Kvartal Aasta

2.1.1. Tuuleenergia prioriteetsete

arendusalade kaardistamine.

Tuuleenergia võimsus,

mida on võimalik

arendada kaardistatud

aladel

0 1000

MW III 2024

Valitsusele on esitatud 1000 MW tootmispotentsiaali eesmärki arvestavalt

tuuleenergia arendamiseks sobivaid maismaa alasid puudutava seire ja

uuringute tulemused. Alad sisaldavad tuuleenergia arendamiseks kõige

sobivamaid alasid, millega on võimalik liikuda kiiresti kas planeeringute või

loamenetluse etappi ning soovitusi juurdepääsu ja liinide koridoride valikuks.

Alade tuvastamisel on lähtutud REPowerEU meetmete „ei kahjusta oluliselt“

põhimõtte analüüsist. Vajadusel pakutakse alade kasutussevõtmiseks välja

sobivad leevendus- või hüvitusmeetmed.

2.1.2. Taastuvenergia võimsuste

kaardistamine.

Kaardirakendus on

loodud 0 2 II 2025

Esimese etapina koondatakse riigipoolne info ja arendajate jagatud andmed ühte

tuuleenergia arengut toetavasse ja kajastavasse kaardirakendusse. Teise etapina

kaardistatakse taastuvenergia direktiivi muudatustes kirjeldatud nõuetest

lähtudes Eestis rajatud ja kavandatava taastuvenergia, sh tuuleenergia,

võimsused.

2.1.3. Tuuleenergeetika

arendajate projektide arengu

ülevaate koostamine.

Kvartaalsete raportite

arv 0 11 I 2026

Keskkonnaagentuur esitab Kliimaministeeriumile igal kvartalil ülevaate

arendajate tuuleenergia projektidest ja nende esialgsest ajakavast (planeeringu

taotlusest toimiva tuulikuni). Igas kvartalis fikseeritakse hetkeseis ajakavas ja

kirjeldatakse takistusi, kui neid on, vajadusel korrigeeritakse projektipõhiselt

ajakava.

2.1.4. Maardlate aladel

taastuvenergia arendamiseks

sobivaimate alade kaardistamine

Maardlaaladel

sobivaimate

tuuleenergia alade

kaardistus

0 1 III 2025 Maardlaaladel on kaardistatud taastuvenergia arendamiseks sobivad alad või

alade osad nii ajutiste ehitiste rajamise (vahekasutuse), kui maapõue seisundit

mõjutava tegevuse lubamise (ammendunud mäeeraldis, kus maavara

kaevandamine on lõpetatud või kavandatakse maavara(-de) konserveerimist)

osas sama ala kaevandusloa raames taastuvenergia ehitiste rajamise võimalusi

arvestades.

2.1.5. Tuuleenergia

arendamiseks riigi planeeringute

loodusuuringute läbiviimine.

Eesti-Läti 4.

võrguühenduse riigi

eriplaneeringu

loodusuuringud on läbi

viidud

0 1 IV 2025 Eesti- Läti 4. ühenduse riigi eriplaneeringu koostamisel vajalike

loodusuuringute tegemiseks kaasatakse KAURi eksperdid.

2.3. Keskkonnaagentuuri toetatavate tegevuste eelarve on 3 066 811 eurot.

3. Keskkonnaamet

3.1. Keskkonnaameti toetatavad tegevused on:

3.1.1. Taastuvenergiat puudutavate KMH, keskkonnamõju strateegilise hindamise (eespool ja edaspidi KSH) planeeringute, Natura 2000 hindamise,

ehituslubade ja meretuuleparkide hoonestuslubadega seonduvate menetlusprotsesside kiirendamine, sh menetluse kiirendamiseks spetsialistide

koolitamine;

3.1.2. Eesti looduse infosüsteemis (edaspidi EELIS) taastuvenergiat puudutavate loodusväärtuste registriandmete ajakohastamine;

3.1.3. Taastuvenergiat puudutavate KMH ja KSH aruannete digitaliseerimine;

3.1.4. Taastuvenergiat puudutavate KMH, KSH, planeeringute, Natura 2000 hindamise, ehituslubade ja meretuuleparkide hoonestuslubadega seonduvate

menetlusprotsesside parendamine.

3.2. Keskkonnaameti toetatavate tegevuste eeldatavad tulemused:

Tegevus

Kvantitatiivne näitaja Ajakava Andmeallikas/metoodika

Ühik Baas-

tase Siht-tase Kvartal Aasta

3.1.1. Taastuvenergiat puudutavate

KMH, KSH, planeeringute, Natura 2000

hindamise, ehituslubade ja

meretuuleparkide hoonestuslubadega

seonduvate menetlusprotsesside

kiirendamine, sh menetluse

kiirendamiseks spetsialistide

koolitamine.

Keskkonnaam

eti menetluse

keskmine

kestus

tööpäevades

24 14 III 2023

Senise keskmise 24 tööpäeva asemel tehakse

menetlusprotsessid keskmiselt kuni 14 tööpäevaga.

Kiirendatud menetlusi ja spetsialistide koolitusi viiakse läbi

kuni käesoleva käskkirja lisa 1 punktis 7 nimetatud

abikõlblikkuse perioodi lõpuni.

3.1.2. EELISes taastuvenergiat

puudutavate loodusväärtuste

registriandmete ajakohastamine.

EELISes olev

info on

ajakohane

0 1 IV 2025

EELISes uuendatakse taastuvenergia aladega seonduvad

enam kui 10 aastat vanad registriandmed ohustatusest lähtuva

prioriteetsuse järjekorras. Keskkonnainfot sisaldavad

liigiandmebaasid on taastuvenergia aladega seonduvas osas

ajakohased ja koondavad riigile teadaoleva taastuvenergia

kasutuselevõtuks vajaliku taustainfo.

3.1.3. Taastuvenergiat puudutavate

KMH ja KSH aruannete

digitaliseerimine.

KMH/KSH

aruanded on

digitaliseeritu

d

0 1 II 2025

Varasemad taastuvenergia KMH/KSH aruanded on

masinloetaval kujul digitaliseeritud.

3.1.4. Taastuvenergiat puudutavate

KMH, KSH, planeeringute, Natura 2000

hindamise, ehituslubade ja

meretuuleparkide hoonestuslubadega

Rahuolu

menetlusprots

essiga

0 Kasvav II 2026

Kvartaalselt hinnatakse rahuolu Keskkonnaameti

KMH/KSHsid, planeeringute, Natura 2000 hindamist,

ehituslubasid ning meretuuleparkide hoonestuslubasid

puudutavate menetlusprotsessidega. Hindamise tulemusel

seonduvate menetlusprotsesside

parendamine.

arendatakse ja tõhustatakse protsessi. Menetluste kiirus ja

kvaliteet on paranenud ning suudetakse paremini panustada

klientide nõustamisse.

3.3. Keskkonnaameti toetatavate tegevuste eelarve on 4 369 279 eurot.

4. Maa-amet

4.1. Maa-ameti toetatavad tegevused on:

4.1.1. Taastuvenergia projektide menetluses ajakohaste ruumiandmete tagamiseks seadmete hankimine ja uuendamine;

4.1.2. Taastuvenergiat puudutavate ruumiandmete ajakohastamine ja toimekindluse suurendamine;

4.1.3. Maatoimingute ettevalmistamine tuuleenergia prioriteetsete arendusalade kasutuselevõtuks.

4.2. Maa-ameti toetatavate tegevuste eeldatavad tulemused:

Tegevus

Kvantitatiivne näitaja Ajakava Andmeallikas/metoodika

Ühik Baas-

tase

Siht-

tase Kvartal Aasta

4.1.1. Taastuvenergia

projektide menetluses

ajakohaste ruumiandmete

tagamiseks seadmete hankimine

ja uuendamine.

Lõpetatud hangete

arv 0 3 I 2026

2023. a on algatatud aerokaamera hange, 2024. a on algatatud laserskänneri

hange ning ESTPOS uuendamine on viidud lõpule aastaks 2026.

4.1.2. Taastuvenergiat

puudutavate ruumiandmete

ajakohastamine ja toimekindluse

suurendamine.

Taastuvenergia

kasutuselevõtu

kiirendamiseks

ajakohastatud

ruumiandmekogu

m

0 1 I 2026

2023. a on ajakohastatud andmed päikeseparkide ja elektrituulikute kohta,

2024. a on ajakohastatud andmed taastuvenergia arenduste teostamiseks

vajalike teede kohta (näiteks kohalikud teed), 2025. a on ajakohastatud hoonete

3D-mudelid (fassaadid, katuste kujud või muu vajalik energiakulu ja

tootmispotentsiaali hinnanguks), 2026. a on ajakohastatud andmekogumite

täiendused. Töö käigus arvestatakse andmekasutaja vajadustest tulenevate

muudatustega, teistes andmebaasides olemasoleva info (näiteks ehitisregister ja

võrgurajatiste andmebaas) ning seotud teenustega.

4.1.3. Maatoimingute

ettevalmistamine tuuleenergia

prioriteetsete arendusalade

kasutuselevõtuks.

Maatoimingud on

ette valmistatud 0 1 III 2024

Tuuleenergia prioriteetsetel arendusaladel on ette valmistatud tuuleenergia

projektidega seonduvad vajalikud maatoimingud, nagu riigimaadel

hoonestusõiguse andmise ettevalmistused ja enampakkumiste läbiviimine,

maakasutusõiguse seadmine aladele tuuleparkide rajamiseks vajalike teedele ja

tehnovõrkudele, eramaade omandamised, sh maa hindamise toimingud.

4.3. Maa-ameti toetatavate tegevuste eelarve on 6 929 097eurot.

5. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

5.1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toetatav tegevus on tuuleenergia arendamiseks riigi planeeringute läbiviimise kiirendamine.

5.2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toetatava tegevuse eeldatav tulemus:

Tegevus

Kvantitatiivne näitaja Ajakava Andmeallikas/metoodika

Ühik Baas-

tase

Siht-

tase Kvartal Aasta

5.1. Tuuleenergia arendamiseks

riigi planeeringute läbiviimise

kiirendamine.

Kiirendatud

planeerimismenetlus

te arv

0 2 I 2026

Kiirendatud korras viiakse läbi kahe taastuvenergia ühendusi puudutava

võrguühenduse rajamiseks vajaliku riigi eriplaneeringu menetlus.

5.3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toetatavate tegevuste eelarve on 477 382 eurot.

6. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

6.1. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) toetatavad tegevused on:

6.1.1. Merealal tuuleparkide hoonestuslubade menetluste algatamise kiirendamine;

6.1.2. Merealal tuuleparkide hoonestusloa menetlustoimingute kiirendamine, sh toimingute kiirendamiseks spetsialistide koolitamine;

6.1.3. Merealal tuuleparkide hoonestusloa väljastamise kiirendamine.

6.2. TTJA toetatavate tegevuste eeldatavad tulemused:

Tegevus

Kvantitatiivne näitaja Ajakava Andmeallikas/metoodika

Ühik Baas-

tase

Siht-

tase Kvartal Aasta

6.1.1. Merealal tuuleparkide

hoonestuslubade menetluste

algatamise kiirendamine.

Merealal läbiviidud

enampakkumiste arv 0 12 IV 2024

2024. a lõpuks on läbi viidud 12 mereala enampakkumist, sh 2024. a I kv lõpuks on

läbiviidud kaks mereala enampakkumist, II kv lõpuks on läbiviidud ühe mereala

enampakkumine, III kv lõpuks on läbiviidud kahe mereala enampakkumised ja IV

kvartalis on täiendavalt läbiviidud viie mereala enampakkumised. Hoonestusloa

menetluse algatamise otsused väljastatakse hiljemalt 90 päeva pärast oksjoni

läbiviimist.

6.1.2. Merealal tuuleparkide

hoonestusloa

TTJA menetluse

kestus tööpäevades 0 14 III 2023

Kiirendatud menetlusi viiakse läbi kuni käesoleva käskkirja lisa 1 punktis 7

nimetatud abikõlblikkuse perioodi lõpuni. Uue menetlusena lisanduva

menetlustoimingute

kiirendamine, sh toimingute

kiirendamiseks spetsialistide

koolitamine.

meretuulepargi hoonestusloa menetluses on TTJA toimingute kestus keskmiselt kuni

14 tööpäeva.

6.1.3. Merealal tuulepargi

hoonestusloa väljastamise

kiirendamine

Nõuetele vastavaks

tunnistatud

keskkonnamõju

hindamiste

programmide arv

0

7 I 2026 Keskkonnamõju hindamiste menetlusprotsesside konsulteerimine ja

keskkonnamõju hindamise programmide nõuetele vastavaks tunnistamine.

6.3.TTJA toetatavate tegevuste eelarve on 1 096 688 eurot.

1

03.09.2024

Kliimaministri 22.11.2023. a käskkirja nr 483

„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine taaste- ja vastupidavuskava reformi 8.1

„Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine“ elluviimiseks“ muutmise

eelnõu seletuskiri

I Sissejuhatus

Eelnõu on koostatud Eesti taaste- ja vastupidavuskava1 (edaspidi RRF) reformi 8.1

„Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine“ elluviimiseks. Reformi eesmärk on hõlbustada

taastuvate energiaallikate, eelkõige tuuleenergia kasutuselevõttu.

RRF näeb reformi 8.1 elluviimiseks ette järgmised tegevused:

1. Tuuleparkide ehitamise kiirendamine, et aastaks 2030 oleks võimalik toota Eestis 100% kogu

elektritarbimisest taastuvatest energiaallikatest:

1.1. Prioriteetsete arenduspiirkondade kaardistamine (uute arendusprojektide

kiirendamiseks).

1.2. Strateegilise hindamise ja keskkonnamõjude optimeerimine.

1.3. Lubade väljastamise protsessi optimeerimine.

1.4. Maatoimingute optimeerimine.

1.5. Õigustoimingute optimeerimine.

2. KOV võimestamine roheliste investeeringute tegemisel.

3. Ärisektori võimestamine roheinvesteeringute tegemisel.

4. Teavitustegevused.

Lisaks on RePowerEU eesmärk tõhustada valitsusasutuste koostööd.

Reformi elluviimiseks on Vabariigi Valitsus 28.09.2023. a protokollilise otsusega nr 50-122

määranud reformi 8.1 elluviijaks Kliimaministeeriumi (edaspidi KLIM) ja tegevuste

elluviimisse kaasatud partneriteks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi

MKM), Riigikantselei, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Keskkonnaameti,

Keskkonnaagentuuri, Maa-ameti ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi

TTJA).

Riigisisene ülesannete jaotus reformi elluviimiseks on kehtestatud kliimaministri 22.11.2023. a

käskkirjas nr 483 (edaspidi RePowerEU käskkiri). Eelnõuga täiendatakse ja muudetakse RRFis

ja RePowerEU käskkirjas nimetatud reformi elluviimiseks kavandatud tegevusi, tulemusi ja

eelarve jaotust. Muudatuste eesmärk on tagada, et RRF raha läheb tuuleenergia arengu

toetamiseks kõige mõjusamate tegevustele.

Eelnõu ja seletuskirja koostas KLIM energeetikaosakonna rohepöörde projektijuht

Sille Uusna-Rannap ([email protected], tel 625 4443). Eelnõu

juriidilise ekspertiisi tegi KLIM õigusosakonna õigusnõunik Anna-Liisa Kotsjuba

([email protected], tel 625 8998).

1 05.10.2021 heaks kiidetud ja 16.06.2023 uuendatud Eesti taaste- ja vastupidavuskava. 2 Taaste- ja vastupidavuskava reformi 8.1 "Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine" elluviimine

2

II Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõuga muudetakse käskkirja lisa 2, milles on toetatavad tegevused, nende tulemused ja

toetatavate tegevuste eelarve jagunemine asutuste vahel. Eelnõu kooskõlastamisele saadetud

versioonis esitati käskkirja lisa 2 muudatused eraldi muutmiskäskudega. Et muudatused on

jaotunud mitmete sätete vahel, kehtestatakse õigusselguse huvides käskkirja lisa 2 koos

muudatustega uues sõnastuses.

1. Kliimaministeeriumi toetatavate tegevuste, tulemuste ja eelarve muudatused

Tegevuse 1.1.4. muudatus on seotud taastuvenergia mõjuhindamise kiirendamisega. Kehtiva

käskkirja punktis 1.1.4. nimetatud tegevus sõnastatakse laiemalt taastuvenergia menetlustes

keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) kiirendamisena ja muudetakse andmeallikas

tegevuse kirjeldust.

Muudatusega lisatakse senisele juhtekspertide koolitusmoodulite väljatöötamise tegevusele

kaks alategevust:

- Mõjuhindamise juhendmaterjali koostamine

Keskkonnamõju Hindajate Ühing on toonud välja, et ühine juhend riigisisese lähenemine kohta

müra, sh madalsagedusliku müra ehk infraheli, vibratsiooni ja varjutamise mõju hindamiseks

aitaks kiirendada mõjuhindamisi ja vähendada vaidlusi. KLIM hangib nimetatud nelja

mõjuvaldkonna eri riikide praktika analüüsi ja juhendi kavandi. Hanke läbiviimiseks on

kavandatud kuni 60 000 eurot.

- Analüüs KMH ja KSH eelhinnangu ning KMH ja KSH künniste tõstmiseks ja võimalusel

nendest hindamistest loobumiseks

KMH ja KSH eelhinnangu ning KMH ja KSH koostamise künniste tõstmisega on võimalik

kiirendada taastuvenergia kasutuselevõttu. Samas peab künniste tõstmine arvestama

tegevusega, mille mõju hinnatakse ja üldlevinud praktikaga, sh praktikaga teistes riikides.

Näiteks kohustab senine Vabariigi Valitsuse määrus3 eelhinnangut tegema juhul, kui maismaale

rajatakse rohkem kui viie tuulikuga tuuleelektrijaam, mille koguvõimsus on üle 7,5MW. Kui

kehtivas õiguses on künniste seadmisel rõhk tuulikute arvul, siis tuulikute võimsuse kasv

tähendab seda, et sisuliselt tuleb ka 1 ja 2 tuulikuga teha põhjalik eelhinnang, mis ei pruugi olla

mõistlik ressursikasutus. KLIM hangib analüüsi koos ettepanekutega künniste tõstmiseks ja

võimalusel mõju hindamise kohustusest loobumiseks. Hanke läbiviimiseks on kavandatud kuni

30 000 eurot.

Juhtekspertide koolitusmooduli väljatöötamise moodulis on kavas hinnanguliselt 20 inimesele

pakkuda KMH juhteksperdi täiendkoolitust ning 20 inimesele KSH juhteksperdi

täiendkoolitust, sama tegevuse raames pakutakse hinnanguliselt 20 valdkondlikule eksperdile

Natura hindamise täiendkoolitust (maht eeldatavalt 4-8 tundi).

Tegevuse 1.1.6. muudatus on seotud tööstuse teekaartide koostamisega. Tegevuse 1.1.6.

raames oli esialgu kavas olla partneriks erialaliitudele teekaartide koostamisel. Tegevuse

eelarves oli arvestatud üksnes teekaartide keskse projektijuhi tööjõukuludega, mis on

kavandatud KLIM tööjõukulude sees. Esialgse kava kohaselt oleks teekaardid välja töötanud

esindusorganisatsioonid, keda KLIM toetab metoodika ja sisulise koostööga. Teekaartide

3 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud

loetelu

3

väljatöötamisel on tõrkeks osutunud asjaolu, et igale kriitilise tähtsusega tehnoloogia valdkonna

teekaardile ei ole partneriks esindusorganisatsiooni. Samuti on probleemiks, et erialaliitudel ei

ole vaba ressurssi teekaartidega piisava intensiivsusega tegelemiseks. Eelarve suurendamisega

nähakse ette lisaressurss teekaartide koostamise kiirendamiseks koostöös erialaliitudega,

samuti kliimaneutraalse ja taastuvenergiale toetuva majanduse seisukohast kriitilise tähtsusega

tehnoloogiate teekaartide koostamiseks Kliimaministeeriumi eestvedamisel. Sellised

valdkonnad on näiteks kriitilised toormed, süsinikuvabad kütused, ringmajanduse ja

süsinikupüüdmise tehnoloogiad. Need valdkonnad on kriitilise tähtsusega, ent nende küpsus

kasutuselevõtuks on erinev ning samuti võib olla vaja teha muudatusi regulatsioonides või

soodustada muul moel nende kasutuselevõttu. Teekaartide arv on jäänud samaks. Kõik

teekaardid on seotud kliimakindla seaduse eelnõus olevate eesmärkidega.

Lisaks senises eelarves ettenähtud kulule 200 000 eurot erialaliitude teekaartide koostamise

kiirendamiseks nähakse eelarves ette 300 000 eurot valdkondlike tehnoloogiate teekaartide

koostamiseks. Eelarves arvestatakse lisaks keskse projektijuhi tööjõukuludele ka teenuse ja

uuringute sisseostmisega tehnoloogiatele fokusseeritud teekaartide koostamiseks.

Tegevuse 1.1.7. muudatus on seotud taastuvenergia loamenetluse kiirendamisega. Kehtiva

käskkirja punktis 1.1.7. tehakse loamenetluste kiirendamiseks ehitisregistri (edaspidi EHR)

arendus, samas vajab arendust ka keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS. Andmeallikas

muudetakse tegevuse kirjeldust ja lisatakse meretuulepargi hoonestusloa rakendamiseks

vajalikele arendustele ka taastuvenergia menetluste ühise kontaktpunkti arendus. KLIM hangib

EHR ja KOTKA arendused. Hanke läbiviimiseks on kavandatud kuni 400 000 eurot.

Tegevuste 1.1.10. ja 1.1.11. lisamine seondub nii tuuleparkide ehitamise kui mõjuhindamise

kiirendamisega.

Käskkirja lisatakse uue tegevusena kvartaalselt elektri hinna mõjuanalüüside koostamine.

Soodsam elektri hind on üks tuuleenergia kasutuselevõtu toetamise põhjus ja seetõttu ka vajalik

analüüsida, milline mõju võib Eestis ja regioonis lisanduvatel tuuleenergia võimsustel olla

elektri hinnale. Mõju analüüsimiseks kasutatakse rahvusvaheliselt kasutatavatest

andmebaasidest kättesaadavaid elektri hinna ja tehnoloogia hinna (LCOE) andmeid võrdlevaid

raporteid, mille põhjal koostatakse Eesti olusid arvestav mõjuanalüüs. KLIM hangib vähemalt

kolme levinuma andmekogu prognooside kasutamise õigused ja riigisisese mõjuanalüüsi

koostamise.

Riigisiseseid elektrihinna mõjuanalüüse on teinud praegu KLIM oma ressursiga. Andmekogude

prognooside kasutamise õigused annavad võimaluse saada juurdepääsu märkimisväärselt

parematele alusandmetele ja kokkuvõttes ka põhjalikuma riigisisese analüüsi. Arvestades, et

lähiaastatel tehakse taastuvenergeetikas suured, sh suure investeeringuvajadusega ja pikaks

ajaks tulevikku määravad otsused, on kvaliteetse elektrihinna analüüsi hankimine nende otsuste

toetamiseks just lähiaastate perspektiivis kriitiline. RRFist rahastamise otsus ei sisalda

automaatselt kohustuste ülekandumist riigieelarvesse. Sarnaselt muude RRFi tegevustega tuleb

abikõlblikkuse perioodi lõpus otsustada, kas mõnda tegevust on võimalik ja vajalik jätkata ka

riigieelarvest rahastades või naaseme senise praktika juurde. Hanke läbiviimiseks on

kavandatud kuni 175 000 eurot.

4

Tegevusena lisatakse käskkirja meretuuleparkide kasutuselevõtuga seonduvalt järgmiste

mõjuanalüüside hankimine:

- meretuuleenergia riigisisese väärtusahela mõju analüüs. Analüüsi eesmärk on hinnata Eesti

merealale kavandatavate meretuuleparkide riigisiseselt avalduvat majanduslikku mõju ja

potentsiaali. Sh analüüsitakse riigisisest potentsiaali teadus- ja arendustegevuseks ning

innovatsiooniks4, võimalike täiendavate töökohtade5 ja teenuste mõju nii meretuuleparkide

paigaldamisel kui ka hooldamisel, mõju ja võimalusi sadamatele, meretuulepargi mõjualas

asuvatele omavalitsusüksustele, mere elusressurssidele ja meretranspordile6. KLIM hangib

mõjuanalüüsi koostamise.

- energiataristu välisühenduste mõjuanalüüs. Vabariigi Valitsus on otsustanud, et hiljemalt

2025. a kuulutatakse välja maismaa- ja meretuuleparkide vähempakkumised.

Meretuuleparkide lisandumine on tõenäoline aastaks 2033. Meretuuleparkide rajamisega

kaasnevalt kasvab ka taastuvelektri tootmine nii suures mahus, et Eestil oleks võimalus

suuremas mahus energiat eksportida. Välisriikidega ühenduse loomiseks võrgutaristu

ehitamine eeldab suuri investeeringuid ja enne otsuste tegemist on vajalik tasuvus- ja

mõjuanalüüsi koostamine. Eeskätt on fookuses Eesti ja Saksamaa võrgutaristu loomise

mõjud. KLIM hangib mõjuanalüüsi koostamise.

Hangete läbiviimiseks on kavandatud kuni 500 000 eurot, millest kuni 350 000 eurot on

kavandatud riigisisese väärtusahela analüüsile ja kuni 150 000 välisühenduste analüüsile.

Lisa 2 punkti 1.3. muudatusega korrigeeritakse KLIM toetatavate tegevuste eelarve summat.

Kehtiva käskkirja p 1.3. kohaselt on KLIM eelarve tegevuste elluviimisel 11 520 783 eurot.

Muudatuste tulemusel on KLIM eelarve 10 699 388eurot. Eelarve jaotus oli arvestuslikuna

aluseks käskkirja tegevuste kokkuleppimisel, jaotust ei ole kehtestatud käskkirjas.

Kehtiva RePowerEU käskkirja kohaselt oli kavandatud üle 7 miljoni euro tuuleenergia

prioriteetsete arendusalade jätkutegevusteks, mille tegemine esialgu kavandatud kujul ja mahus

ei ole otstarbekas. Prioriteetsete alade jätkutegevusena oli kavandatud, et pärast KAURi

uuringute läbiviimist moodustatakse aladest terviklike tuuleparkide arendamiseks sobivad alad,

omandatakse selleks vajadusel eramaid, viiakse aladel riigi eriplaneering ja antakse seejärel

alad enampakkumisega arendajate kasutusse. Senist riigi eriplaneeringu kogemust arvestades

osutuks sel viisil prioriteetsete alade ettevalmistamine aga aeganõudvamaks kui KOV

planeeringute ettevalmistamine. Seega ei kavandata prioriteetsete alade kasutusse andmisele

eelnevalt eramaade omandamist ega riigi eriplaneeringu koostamist. Maatoimingute

ettevalmistamine tuuleenergia prioriteetsetel arendusaladel riigimaade arendajate kasutusse

andmiseks on endiselt vajalik ja arvestatakse ka eelarves.

Rahastust vähendatakse tegevusel 1.1.9. Prioriteetsete alade jätkutegevused ja suurendatakse

tegevustel 1.1.5. (KOV võimestamine) ja 1.1.6. (sektorite ja tehnoloogiate teekaardid).

4 2022. a on Euroopa Regionaalarengu Fondi valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise

programmi RITA raames valminud Eesti meretööstuse innovatsiooni teekaart 5 2024. aastal viib Kutsekoda läbi OSKA uuringut tuuleenergeetika kuni aastani 2040 oskuste- ja tööjõuvajaduse

kaardistamiseks. 6 2016. a on valminud kalandusele, energeetikale ja meretranspordile keskenduv uuring Pihor, K. et al Mereala

planeeringu alusuuring: merekeskkonna ressursside kasutamisest saadava majandusliku kasu mudel.

Poliitikauuringute Keskus Praxis.

5

Tegevus

Kvantitatiivne

näitaja Ajakava Andmeallikas/metoodika

Vastutav

osakond

Ühik Baas

-tase

Si

ht

-

ta

se

Kvar

tal Aasta

1.1.5. KOVidele

tuuleenergia

konsultatsiooniteen

use kujundamine ja

rohepöörde

võrgustiku loomine.

Võrgust

ikku

kaasatu

d

KOVide

arv

0 50 II 2024

Loodud on kontaktpunkt, mis

koondab arendajate kui KOV-

ide tagasiside, loob haldusala

asutuste vahelise võrgustiku

ja teenuse probleemide

lahendamiseks. Võrgustikku

on koondatud vähemalt 50

KOVi.

Roherefor

mi

Tegevuse 1.1.5. täiendamisega laieneb senine KOV võrgustiku loomise ülesanne. Täienduse

kohaselt korraldatakse KOV juhtidele õppereisid vähemalt kahte välisriiki tuuleparkidega

tutvumiseks ja KOV kogemuse saamiseks. Tuuleparkide rajamisel on võtmetähtsusega KOV

planeeringuteni jõudmine. Planeeringuid on algatatud üle 40 KOVis ja menetluse kiiremaks

liikumiseks on vaja teadmisi tuuleparkide nii positiivsete kui negatiivsete mõjude kohta.

Kuivõrd Eestis on KOV kogemus tuuleparkide rajamisega seoses napp, on kavas KOV

tuulealade planeeringuid toetada teiste riikide KOVide kogemustega. Kavandatud on õppereisid

kahele grupile KOV juhtidele, a 20 inimest. Esmane sihtrühm on KOV juhid, võimalusel

kaasatakse ka teised planeeringute eest vastutajad, st eeskätt planeerijad. Seni oli tegevuse

kuludes arvestatud üksnes KOV koordinaatori tööjõukuludega, mis on KLIM tööjõukulude

sees. Õppereiside korraldamiseks kavandatakse tegevuses lisaks 50 000 eurot.

KLIM eelarve arvestuslik jaotus Algne Pärast

muudatusi

Tööjõukulud, sh 15% üldkulu 2 298 060 2 683 166

KMH/KSH juhtekspertide täienduskoolitus 80 000 80 000

KMH võrdlev analüüs ja juhendmaterjal 0 60 000

KMH eelhinnangu künniste analüüs 0 30 000

Elektrihinna prognooside koostamine 0 175 000

Meretuuleparkide kasutuselevõtuga seonduvad mõjuanalüüsid 0 500 000

EHR arendus ühendloa ja KMH protsessi menetlemise

võimaldamiseks

861 250 861 250

EHR arendus taastuvenergia direktiivi muudatuste

võimaldamiseks

0 300 000

Tuulikutasu ja lubade menetlemisega seotud IT arendus

(KOTKAS)

110 000 110 000

KOTKA arendus taastuvenergia direktiivi muudatuste

võimaldamiseks

0 100 000

Sektorite ja tehnoloogiate teekaardid 0 500 000

KOV juhtide õppereisid tuuleparkidesse 0 50 000

Kommunikatsioon 329 634 329 634

Prioriteetsete alade jätkutegevused 7 841 839 4 920 339

Kokku 11 570 783 10 699 388

6

2. Keskkonnaagentuuri toetatavate tegevuste, tulemuste ja eelarve muudatused

Muudetakse Keskkonnaagentuuri tegevusi, mis on seotud tuuleenergia kasutuselevõtu

kiirendamise ja prioriteetsete arendusalade kaardistamisega.

Tegevuse 2.1.2. täiendamisega laieneb senine Keskkonnaagentuurile antud taastuvenergia

kaardistamise ülesanne. Kehtivas käskkirjas on tegevus seotud tuuleenergia võimsuste

kaardistamise ja vastava kaardirakendusega. Keskkonnaagentuur on teinud senise tegevuse

raames tuuleenergia olemasoleva ressursi ja tuuleenergeetika arenduste hetkeseisu kaardistuse7,

mida kvartaalselt uuendatakse. Keskkonnaagentuur töötab välja ka lahendused kaardistuse

tõhusamaks uuendamiseks. Lahenduste väljatöötamiseks nähakse Keskkonnaagentuuri

eelarves ette 35 000 eurot.

Tegevuse muudatusega laiendatakse ülesannet kogu taastuvenergia kaardistuse koostamisele.

Muudatus on seotud 18.10.2023. a vastu võetud taastuvenergia direktiivi muudatustega8.

Direktiivi artikkel 15b kohaselt tuleb liikmesriikidel kaardistada alad, mis on vajalikud riikliku

panuse andmiseks Euroopa Liidu 2030. a taastuvenergia eesmärgi saavutmisesse. Kaardistuse

aluseks võetakse liikmesriigi riiklikus energia- ja kliimakavas loetletud taastuvenergia

tehnoloogiad ja kirjeldatud trajektoorid. Kaardistuses näidatakse nii maapealsed, maa-alused

taastuvenergiaks sobivad alad, kui ka mere- ja siseveekogude alad, seejuures kaardistatakse

lisaks taastuvenergiarajatistele ka taristu (salvestus, võrgud) ning selle rajamise või uuendamise

potentsiaal. Kaardistuses lähtutakse mh selles, milline on liikmesriigi energianõudlus ning

soositud on alade mitmeks otstarbeks kasutamine.

Kaardistuses on kavas olemasolevate võimsuste kaardistamisel kasutada eri andmekogudes,

eeskätt EHRis ja Maa-ameti andmekogudes, aga ka Eleringi ja Elektrilevi kogutud andmeid.

Taastuvenergia potentsiaali kirjeldamisel lähtutakse eeskätt ruumilise planeerimise

dokumentidest, sh mereala planeeringust. Eesmärk on, et kaardistus uueneb automaatselt

vastavalt nende andmekogude uuenemisele, mida kaardistuse alusena kasutatakse.

Taastuvenergia kaardistamiseks koostab Keskkonnaagentuur esmalt koondkaardistuse eri

andmekogudes kättesaadavatest andmetest. Taastuvenergia kaardistuseks kasutatakse

varasematest tegevustest tekkinud jääk ca 50 000 eurot, seega tegevuse eelarvet ei suurendata.

Tegevuse 2.1.4. lisamisega lisatakse Keskkonnaagentuurile uus tegevus seoses maardlate

aladel tuuleenergia arendamiseks sobivate alade kaardistamisega. 2023. aasta kevadel võttis

Riigikogu vastu seadusemuudatuse, mis võimaldab maardlate alade nö vahekasutust ja

tähtajaliselt taastuvenergia ehitiste rajamist. Samas nendel maardlatel puuduvad kehtivad

keskkonnaload, samuti ei ole esitatud selleks taotluseid. Need alad ei ole ka ei ole turbaalade

puhul kantud ka kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks

sobivate turbaalade nimekirja9. Selliseid alasid, mida on tulevikus maavara kaevandamiseks

kavas kasutusse võtta, saab kuni kaevandamise alguseni kasutada taastuvenergia tootmiseks nö

7 Tuuleenergeetika võimsus Eestis 8 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2023/2413, 18. oktoober 2023, millega

muudetakse direktiivi (EL) 2018/2001, määrust (EL) 2018/1999 ja direktiivi 98/70/EÜ seoses taastuvatest

energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamisega ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv (EL)

2015/652 9 Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri

7

vahekasutusena, kui plaanitav tegevus ei halvenda maavarade seisukorda, ligipääsu ega

kasutust tulevikus.

Maardlatele ja maavarade perspektiivi ning levialadele tuuleparkide rajamise võimalusi on

uuritud kahes Eesti Geoloogiateenistuse (edaspidi EGT) analüüsis, milles otsiti võimalusi,

kuidas rajada tuuleparke Kirde- ja Kesk-Eesti10 ning Lääne-Eesti11 maardlatele, mida

lähitulevikus (järgmise 20 ja enama aasta jooksul) kasutusele ei võeta ehk nn vahekasutuse

võimaldamisest. Keskkonnaagentuuri tegevus on tehtud uuringute jätkutegevus, mille eesmärk

on Geoloogiateenistuse analüüsist valida välja tuuleenergia jaoks sobivaimad alad. EGT

analüüsis on antud hinnang sellele, kas maavarade kontekstis oleks võimalik ala taastuvenergia

arendamiseks kasutada ja järgmise etapina on vajalik hinnang, kas nende alade kasutamine on

võimalik loodusuuringutest lähtuvalt.

Maardlaaladel tuuleenergia potentsiaali kaardistamiseks nähakse Keskkonnaagentuuri eelarves

ette täiendavalt 35 000 eurot.

Tegevuse 2.1.5. lisamisega antakse Keskkonnaagentuurile uus ülesanne toetada

loodusuuringute tegemisega Eesti- Läti 4. võrguühenduse riigi eriplaneeringu teostamist. Eesti-

Läti 4. ühenduse riigi eriplaneeringu koostamisel vajalike uuringute tegemiseks nähakse

Keskkonnaagentuurile ette 100 000 eurot. Käskkirja kooskõlastamisele esitatud versioonis oli

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi eelarves ette nähtud 200 000 eurot tellitavate

uuringute kuluna. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium juhtis eelnõu kooskõlastamisel

tähelepanu, et loodusuuringute läbiviimiseks oleks vajalik kaasata KAURi eksperdid, kuivõrd

hangetega sageli ei õnnestu looduseksperte leida. Seetõttu on KAURi tööjõukuludes täiendavalt

kavandatud 100 000 eurot uuringute läbiviimiseks ning MKMile, kes REPiga edasi tegeleb,

nähakse tellitavate uuringute kuluna ette 100 000 eurot.

Muudetakse tegevuse 2.1.1. andmeallika kirjeldust. Keskkonnaagentuur on mh RRF

tulemuseesmärgi täitmiseks kaardistanud tuuleenergia prioriteetseid arendusalasid kuni

1000MW potentsiaaliga tuuleenergiaks sobivate alade leidmiseks. Kaardistuse ja analüüsi

tulemused näitavad, et mitmed alad oleks võimalik suuremas mahus kasutusele võtta, kui

töötada välja leevendusmeetmed loodusuuringute käigus selgunud oluliste ebasoodsate mõjude

leevendamiseks. Muudatusega suurendatakse tegevuse 2.1.1. eelarvet ja nähakse prioriteetsetel

arendusaladel leevendusmeetmete väljatöötamiseks ette 50 000 eurot.

Lisa 2 punkti 2.3. muudatusega muudetakse Keskkonnaagentuuri toetatavate tegevuste

eelarve summat.

Taastuvenergia kaardistusega kaasnevad kulud kaetakse senisest Keskkonnaagentuuri

tööjõukulude jäägist. Leevendusmeetmete väljatöötamise ja maardlate aladel taastuvenergia

potentsiaali kaardistamise tegevuse lisandumisega seoses nähakse Keskkonnaagentuuri

eelarves lisaks ette 85 000 eurot. Lisaks on suurendatud tööjõukulusid 100 000 võrra Eesti- Läti

4. võrguühenduse riigi eriplaneeringuks vajalike loodusuuringute läbiviimiseks.

KAUR eelarve arvestuslik jaotus Algne Pärast

muudatusi

Tööjõukulud, sh 15% üldkulu 1 551 796 1 651 796

10 Maardlatele ja maavarade perspektiiv- ning levialadele taastuvenergeetika taristu rajamise analüüs. Kirde- ja

Kesk-Eesti 11 Maardlatele ja maavarade perspektiiv- ning levialadele taastuvenergeetika taristu rajamise analüüs. Lääne-Eesti

8

Seire ja uuringute lisavajadused 1 180 015 1 180 015

Linnustiku inventuuri kallinemine 150 000 150 000

Prioriteetsete alade leevendusmeetmete väljatöötamine 0 50 000

Maardlaaladel potentsiaalsete tuulealade kaardistamine 0 35 000

Kokku 2 881 811 3 066 811

3. Keskkonnaameti toetatavate tegevuste, tulemuste ja eelarve muudatused

Keskkonnaameti tegevuste muudatused on seotud mõjuhindamise kiirendamisega.

Tegevuse 3.1.1. muudatusega jäetakse Keskkonnaameti andmeallika kirjeldusest välja viide

sellele, et mõjuhindamise kiirendatud menetlusi viiakse läbi kuni 2000 MW tootmispotentsiaali

mahus ehituslubade väljastamisele. Riigisisese energiatarbimise prognoosi on korrigeeritud ja

riigisisese tarbimise katmiseks näevad viimased prognoosid ette 2900 MW tootmisvõimsuse

vajaduse, mis tuleviku prognoosides võib olla veelgi suurem. Projekti eelarves on arvestatud,

et kiirendatud menetlusi viiakse läbi kogu abikõlblikkuse perioodi jooksul. Seega on selgitust

muudetud ja lisatud viide, et kiirendatud menetlusi viiakse läbi kogu abikõlblikkuse perioodi

jooksul, seega kuni 31.03.2026.

Lisa 2 punkti 3.3. muudatusega muudetakse Keskkonnaameti toetatavate tegevuste eelarve

summat.

Tegevuse 3.1.2. EELISes taastuvenergiat puudutavate loodusväärtuste registriandmete

ajakohastamine kiirendamiseks suurendatakse Keskkonnaameti tegevuse eelarvet 100 000 euro

võrra. Lisaks senisele RePowerEU raames tehtud, tegemisel ja veel hangitavale EELISe

andmete korrastamisele on kaitsealuste liikide vanade registrikannete parandamiseks

kavandatud taastuvenergeetika arendusi enim mõjutavate lindude, kahepaiksete, nahkhiirte ja

taimede osas kokku veel täiendavalt 1500 registrikande parandamine. Viidatud lisarahastus

nähakse ette KeA tööjõukulude eelarves.

Tegevuse 3.1.4. Taastuvenergiat puudutavate KMH, KSH, planeeringute, Natura 2000

hindamise, ehituslubade ja meretuuleparkide hoonestuslubadega seonduvate

menetlusprotsesside parendamise raames nähakse ette täiendav ressurss tagasiside analüüside

koostamiseks ja analüüsidest lähtuvate parenduste tegemiseks menetlusprotsessides. Kvartaalse

analüüsi tulemusel pakutakse välja nii sellised parendusettepanekud, mida on võimalik

rakendada kiiremini, näiteks muutes Keskkonnaametis töökorraldust, koostades täiendavaid

tööjuhiseid, tõlgendusi jms, kui ka ettepanekud pikemat ettevalmistust eeldatavateks

muudatusteks, näiteks õigusaktide muutmiseks. Kogutav tagasiside on oluliseks sisendiks

KLIM KMH digitaliseerimise protsessi. Keskkonnaameti eelarves suurendatakse KMH

protsessiparenduse tegevuse eelarvet 80 000 euro võrra.

KeA eelarve arvestuslik jaotus Algne Pärast muudatusi

Tööjõukulud, sh 15% üldkulu 3 419 279 3 519 279

EELISes taastuvenergiat puudutavate loodusväärtuste

registriandmete ajakohastamine

350 000 350 000

Taastuvenergeetika KMH/KSH digitaliseerimine 200 000 200 000

KMH menetlusprotsessi parendamine 30 000 110 000

Spetsialistide koolitamine 190 000 190 000

Kokku 4 189 279 4 369 279

9

4. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toetatavate tegevuste, tulemuste ja

eelarve muudatused

Alates 12.08.2024 on maakasutuspoliitika ja ruumilise planeerimise korraldamine majandus- ja

tööstusministri vastutusvaldkonnas12. Käskkirja lisa 2 punktis 5 asendatakse Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium läbivalt MKMiga.

Lisa 2 punkti 5.3. muudatusega muudetakseMKMile tuuleparkide rajamise kiirendamise

tegevuseks kavandatud eelarve summat.

Muudetakse tegevuse 5.1. Tuuleenergia arendamiseks riigi planeeringute läbiviimise

kiirendamine eelarvet. Tegevuses on silmas peetud Eesti-Läti 4. ühenduse rajamiseks Paide-

Lihula-Saaremaa trassi ning Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduse trassi planeeringuid.

Eesti- Läti 4. ühenduse rajamise riigi eriplaneeringu (edaspidi REP) koostamiseks nähakse ette

järgmised kulud:

- Tööjõukulu kaasamiseksperdi palkamiseks, kelle ülesanne on planeeringulahenduse

personaalne tutvustamine elanikega kohtumistel. Seni on menetluses olnud kaasatud 8500

eraisikut. Täiendavalt eelarves kavandatud kuni abikõlblikkuse perioodi lõpuni tööjõukulu

kokku 98 000 eurot.

- teenuse ostmise kulu REP lepingu- ja asjaõiguse ning kinnisasja avalikes huvides

omandamise seaduse (KAHOS) ekspertiisi kaasamiseks. Täiendavalt eelarves kavandatud

50 000 eurot;

- REP loodusuuringute läbiviimine KAURi ekspertidega, kuivõrd hangetega sageli ei

õnnestu looduseksperte leida. Täiendavalt eelarves kavandatud 100 000 eurot.

Loodusuuringute tegemisel kaasatakse ka KAURi eksperdid ja KAURi eelarves nähakse

juba kaardistatud ja kokku lepitud uuringute (Natura alad, püsielupaigad) tööjõukuluna ette

täiendavad 100 000 eurot. Lisaks tuleb aga teha uuringud merepõhja setete uurimiseks

(kuludena lisanduvad laev, setteproovid, analüüsimine, järelduste ja ettepanekute

tegemine) ja nende kulude katmiseks nähakse tellitavate uuringute kuluna ette 100 000

eurot.

Eelarves säilib kehtivas käskkirjas ette nähtud kahe taastuvenergia kasutuselevõtuks olulise

võrgutrassi riigi eriplaneeringu menetluse kiirendamise ülesanne ja vastavad tööjõukulud.

Eelarvest jäetakse välja kulu, mis oli kavandatud 2024. a tuuleenergia prioriteetsete

arendusaladel riigimaade arendajate kasutusse andmiseks enampakkumiste korraldamiseks.

Kuivõrd uuringutulemustest lähtudes on prioriteetsete arendusalade riigimaade osad suuremas

osas RMK valitsemisel olevatest aladel, jääb Maa-ameti ja sellega seoses ka ministeeriumi

tasandi tegevuste vajadus väikeseks. Maa-ameti valitsemisel olevaid maid oli KAURi tehtud

tuuleenergia arendamiseks sobivate alade kaardistuses 8,9 km2.

REM eelarve arvestuslik jaotus Algne Pärast

muudatusi

Tööjõukulud, sh 15% üldkulu 220 988 327 382

12 Peaministri 15.08.2024 korraldus „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite

vastutusvaldkonnad“

10

Lepingu- ja asjaõiguse ning KAHOS ekspertiis 0 50 000

Eesti- Läti 4. võrguühenduse REP uuringute tellimine 0 100 000

Kokku 220 988 477 382

5. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti toetatavate tegevuste, tulemuste ja

eelarve muudatused

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) toetatavad tegevused seonduvad

meretuuleparkide loamenetluste kiirendamisega.

Tegevuse 6.1.1. muudatused seonduvad sellega, et senine oodatav tulemus nägi ette, et

merealal tuleb viia kokku 12 alal läbi enampakkumine ja TTJAl algatada hoonestusloa

menetlus. Kuivõrd enampakkumise tulemusel ei pruugi selguda taotlejat, kelle suhtes

hoonestusloa menetlus algatada (näiteks enampakkumisel kas ei tule ühtki pakkumist või luhtub

enampakkumine muul põhjusel), muudetakse tegevust selliselt, et TTJAl tuleb läbi viia

merealal 12 ala enampakkumised ning 90 päeva jooksul enampakkumise läbiviimisest teha

hoonestusloa menetluse algatamise otsus.

Tegevuse 6.1.2. muudatusega jäetakse andmeallika kirjeldusest välja viide sellele, et

kiirendatud menetlusi tehakse kuni 2000MW tootmispotentsiaali mahus ehituslubade

väljastamisele. Riigisisese energiatarbimise prognoosi on korrigeeritud ja riigisisese tarbimise

katmiseks näevad viimased prognoosid ette 2900MW tootmisvõimsuse vajaduse, mis tuleviku

prognoosides võib olla veelgi suurem. Projekti eelarves on arvestatud, et kiirendatud menetlusi

viiakse läbi kogu abikõlblikkuse perioodi jooksul. Seega on selgitust muudetud ja lisatud viide,

et kiirendatud menetlusi viiakse läbi kogu abikõlblikkuse perioodi jooksul, seega kuni

31.03.2026.

TTJA toetatavate tegevuste eelarvet ei muudeta.

TTJA eelarve arvestuslik jaotus

Tööjõukulud, sh 15% üldkulu 948 688

Spetsialistide koolitamine 20 000

Teenuste (õigusabi, ekspertiisid, teavitused) sisseostmise kulud 128 000

Kokku 1 096 688

Maa-ameti tegevusi ja toetatavate tegevuse eelarvet ei muudeta.

Maa-ameti eelarve arvestuslik jaotus

Tööjõukulud, sh 15% üldkulu 1 518 066

Maatoimingud 372 800

Aerokaamera ja laserskänner 3 000 000

ESTPOS 2 038 231

Kokku 6 929 097

Projekti eelarve arvestuslik jaotus pärast muudatusi

KLIM 10 699 388

Keskkonnaagentuur 3 066 811

Keskkonnaamet 4 369 279

11

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 477 382

Maa-amet 6 929 097

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 1 096 688

Kokku 26 838 646

III Eelnõu kooskõlastamine

Käskkirja eelnõu kooskõlastati Rahandusministeeriumi, Riigi Tugiteenuste Keskuse,

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi,

Keskkonnaagentuuri, Keskkonnaameti, Maa-ameti ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ametiga. Eelnõule laekunud tagasiside on koondatud seletuskirjale lisatud

kooskõlastustabelisse.

12

Lisa

„Kliimaministri

22.11.2023. a käskkirja nr 483

„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine

taaste- ja vastupidavuskava reformi 8.1

„Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine“ elluviimiseks“

muutmine“

eelnõu seletuskirjale

KOOSKÕLASTUSTABEL

Kes Ettepanek Arvestatud/mittearvestatud/selgitus

RaM

(e-

kirjaga)

1. Palume selgitada tegevuse 1.1.6

sisulisi ja eelarvelisi muudatusi.

Käskkirjast nähtub, et plaanitud on

ärisektorite teekaartide kõrvale tuua ka

teatud tehnoloogiate teekaartide

koostamine, kuid teekaartide koguarv on

jäänud samaks (8). Samas toote välja

vajaduse tegevuse eelarvet 300 tuhande

euro võrra suurendada tehnoloogia

teekaartide koostamiseks. Eelarve

suurendamisega soovitakse ette näha

lisaressurss teekaartide koostamise

kiirendamiseks koostöös erialaliitudega,

samuti kliimaneutraalse ja

taastuvenergiale toetuva majanduse

seisukohast kriitilise tähtsusega

tehnoloogiate teekaartide koostamiseks

Kliimaministeeriumi eestvedamisel,

täpsustades seletuskirjas, et eelarves

arvestatakse lisaks keskse projektijuhi

tööjõukuludele ka teenuse ja uuringute

sisse ostmise ning täiendavate

tööjõukuludega tehnoloogiatele

fokusseeritud teekaartide koostamiseks.

Palume selgitada, kui suures

proportsioonis lisanduvast eelarvest

(300 000 eurot) on plaanitud tellida

teekaartide koostamine sisse ostetava

teenusena ning kui suures mahus

arvestatakse Kliimaministeeriumi

tööjõukuludega, tuues välja ka selle, kas

tegemist on olemasolevate töökohtade

rahastamise või uute, ajutiste töökohtade

loomisega. Arvestades tegevuste

lõpptähtaega, milleni on jäänud vaid 1,5

aastat ning põhimõtet, et RRFist on

abikõlblikud tähtajalised, selgelt

taastekava eesmärkide täitmisega seotud

tööjõukulud, siis on antud informatsioon

Arvestatud/selgitus.

Teekaartide arv on jäänud samaks.

Kõik teekaardid on seotud

kliimakindla seaduse eelnõus olevate

eesmärkidega. Nagu ka seletuskirjas

viidatud, on praegu võimalik välja

tuua valdkondade ja sektoritena

kriitilised toormed, süsinikuvabad

kütused, ringmajanduse ja

süsinikupüüdmise tehnoloogiad.

Rääkisime majasiseselt üle, ainus

tööjõukulu, millega selle tegevuse

juures arvestatakse, on KLIM

teekaartide keskse projektijuhi

tööjõukulu. Ülejäänud kulu on

kavandatud siiski majanduskuluna

ehk teenuse ja uuringute

sisseostmiseks. Seletuskirjas on

vastav selgitus korrigeeritud.

13

käskkirja kooskõlastamiseks

hädavajalik.

RaM

(e-

kirjaga)

2. Käskkirja muudatusega soovitakse

lisada tegevus 1.1.10 Tuuleenergia

kasutuselevõtuga seonduvalt

elektrihinna prognooside koostamine,

mille puhul on seletuskirjas mainitud, et

mõju analüüsimiseks kasutatakse

rahvusvaheliselt kasutatavatest

andmebaasidest kättesaadavaid elektri

hinna ja tehnoloogia hinna (LCOE)

andmeid võrdlevaid raporteid, mille

põhjal koostatakse Eesti olusid arvestav

mõjuanalüüs. KLIM hangib vähemalt

kolme levinuma andmekogu

prognooside kasutamise õigused ja

riigisisese mõjuanalüüsi koostamise.

Palume täpsustada, kas mainitud

andmekogude kasutusõiguse

säilitamisega kaasneb jooksvaid kulusid

ka pärast RRFi lõppu (2026.a.) ning kui

jah, millistest allikatest plaanitakse need

katta. Samuti palume täpsustada

tellitavate mõjuanalüüside arvu.

Seletuskirjas mainite analüüsi ainsuses,

kuid käskkirja lisa 2 tabelis 1.2 toote

välja 5 kvartaalse analüüsi valmimise

koos energiahindade prognoosidega, mis

seletuskirja kohaselt hangitakse sisse.

Kas antud prognooside ja analüüside

tellimiseks on vajadust ka pärast RRFi

lõppu ning kui jah, siis millistest

allikatest plaanitakse selle tegevuse

jätkamist rahastada ja mis mahus?

Arvestatud/selgitus.

Riigisiseseid elektrihinna

mõjuanalüüse on teinud praegu

KLIM oma ressursiga. Teisisõnu teeb

analüüse teiste tööülesannete kõrvalt

üks energeetikaosakonna ametnik,

kelle kompetents sedalaadi

analüüsimist võimaldab ja kes

kasutab neid andmeid, mida kätte

saab. Andmekogude prognooside

kasutamise õigused annavad

võimaluse saada esiteks juurdepääsu

märkimisväärselt parematele

alusandmetele, mida praegu kasutada

ei saa ja kokkuvõttes ka põhjalikuma

riigisisese analüüsi, sest teenuse

pakkuja töö kvaliteedikriteeriumid on

võimalik kindlasti kõrgemale seada

kui praegu oma jõududega

toimetades. Arvestades seda, et riigil

on praegu ja lähiaastatel

taastuvenergeetikas vaja teha suured,

sh suure investeeringuvajadusega ja

pikaks ajaks tulevikku määravad

otsused, on kvaliteetse elektrihinna

analüüsi hankimine nende otsuste

toetamiseks just lähiaastate

perspektiivis kriitiline. RRFist

rahastamise otsus ei sisalda

automaatselt kohustuste ülekandumist

riigieelarvesse. Sarnaselt kõigi muude

RRFi tegevustega tuleb

abikõlblikkuse perioodi lõpus

otsustada, kas mõnda tegevust on

võimalik ja vajalik jätkata ka

riigieelarvest rahastades või naaseme

senise praktika juurde. Hanke periood

on RRFi abikõlblikkusega seotud,

seega isegi juhul, kui teenust oleks

vaja ka pärast abikõlblikkuse lõppu

tuleb teha uus hange.

Kvartaalseid analüüse on eesmärgiks

teha viis. Muidugi on meil huvi saada

analüüsid võimalikult kiiresti käima,

aga oleme arvestanud rahvusvahelise

hankega, mille läbiviimine võtab

senise praktika kohaselt mitu kuud.

14

Abikõlblikkuse perioodi arvestades

on realistlik, et analüüsid valmivad

2025 I, II, III ja IV kvartal ja 2026 I

kvartal. Kas näete vajadust, et

andmebaaside juurdepääsu õigused

peaks olema selle ülesande juures

kuidagi eraldi viidatud? Sisuliselt on

tegemist analüüsi jaoks vajalikele

alusandmetele juurdepääsu

hankimisega. Korrigeerime

seletuskirja sõnastuse vastavalt

tähelepanekule mitmusesse

RaM

(e-

kirjaga)

3. Käskkirja punktis 5) viidatakse, et

käskkirja lisa 2 punkti 1.2. täiendatakse

tegevustega 1.1.10. - 1.1.12. Samas on

tabelisse lisatud vaid tegevused 10 ja 11,

kuid mitte 12.

Arvestatud.

RaM

(e-

kirjaga)

4. Seletuskirjas lk 5 olevas tabelis tulbas

„Pärast muudatusi“ olev kokku summa

ei ole võrdu ridade summaga. Kokku

summa on õige 10 899 389, aga kuskil

real/ridadel on üks euro liiast.

Samas tabelis „Algne“ tulbas on kokku

summa 50 000 võrra suurem kui

kehtivas käskkirjas. Õige summa on 11

520 783. Viga tuleb reast „KOV juhtide

õppereisid tuuleparkidesse“, mille

eelarve peaks olema 0.

Arvestatud.

RTK

(e-

kirjaga)

1. Käskkirja punktis 4 toodud

summa on vigane "„5.3. Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi toetatavate

tegevuste eelarve on 541 877 eurot.“.

Seletuskirja ja toodud tabeli järgi on

õige summa 577 382. Palun kontrollida

ja teha vajalikud parandused.

Arvestatud.

RTK 2. Seletuskirja lk 5 olevas tabelis

on veerus "Algne" viga real "KOV

juhtide õppereisid tuuleparkidesse",

mida esialgses eelarves ei ole ning

summa peab olema 0. Palun parandada.

Arvestatud.

RTK 3. Eelnõu järgi on kavas võtta

riigile ülesanne ja täiendav kulu toetada

tööstuse teekaartide koostamist. RRF-i

rakenduskava reformi alapunktis 3 on

kirjeldatud tegevusi ärisektori

võimestamiseks roheinvesteeringute

tegemiseks.

Pöörame tähelepanu võimalikule

vastuolule toetuse andmise eesmärgiga:

toetuse andmise eesmärk on hõlbustada

Selgitus.

RRFi tekst kirjeldab teekaarte

laiemalt, kui vaid seoses

taastuvenergiaga. RRFi tekstist

tuleneb teekaartide kontekstis, et

tõhus koostöö ametiühingute ja

sektoreid esindavate

organisatsioonidega on oluline.

Eelnevad arutelud on toimunud

ettevõtete esindusorganisatsioonidega

15

taastuvate energiaallikate

kasutuselevõttu, eelkõige kiirendada

tuuleparkide rajamist ja luua täiendav

tootmispotentsiaal vähemalt 1000 MW

tuuleenergia tootmiseks nii maismaal

kui ka merel. Kavandatud käskkirja

muutmise eelnõu seletuskirja punktis

1.2. on nimetatud, et teekaartide

valdkondadeks on kriitilised toormed,

süsinikuvabad kütused, ringmajanduse

ja süsinikupüüdmise tehnoloogiad.

Juhime tähelepanu, et näiteks

süsinikupüüdmise tehnoloogiate

arendamine ei ole kooskõlas käskkirja

eesmärgiga, kuna ei ole seotud

taastuvate energiaallikate

kasutuselevõtuga, vaid vastupidiselt on

seotud mittetaastuvatest allikatest pärit

süsinikuheitmete kinnipüüdmisega.

Samuti ei ole praeguse reformi

eesmärgiks lahendada rohetehnoloogiate

ja ringmajanduse kasutuselevõtuga

seotud takistusi.

Seega palume esitada

kooskõlastamiseks täielik nimekiri 8

teekaardi valdkonnast ja lühikirjeldus,

kuidas need valdkonnad ja tellitavad

teekaardid on seotud taastuvenergia

arendamisega.

sektorite rohelise ülemineku

teekaartide koostamise teemadel,

ning neid kaasatakse meetme

väljatöötamisse, küsides nende

kirjalikku tagasisidet ja korraldades

avalikke arutelusid.

Viidatakse ettevõtlussektori

tugevdamisele roheliste

investeeringute tegemisel - riigi roll

on luua raamistik ja soovitatav

tööprotsess teekaartide koostamise

jaoks - millistele küsimustele peab

teekaart vastama, kuidas kaasata ja

keda kaasata. Viidatakse ka, et

eesmärk on raamistiku loomine eri

sektorite teekaartide koostamiseks

üleminekul vähese süsinikdioksiidi

heitkogusega majandusele

hõlbustab uute arenguvõimaluste

tuvastamist ja julgustab

olemasolevaid ettevõtteid kaaluma

üleminekut uutele äriideedele ja -

mudelitele.

Ei oleks ka mõeldav, et 8 teekaarti

koostatakse üksnes ettevõtete

taastuvenergiale üleminekuks.

Eesmärk on laiemalt toetada nii

sektorite kui tehnoloogia

kliimaneutraalsuse poole liikumist.

RTK

(e-

kirjaga)

4. Ei toeta käskkirjas punktis 1.1.

pakutud muudatust sõnastada kehtivas

käskkirja lisas 2 punktis 1.1.4. toodud

tegevus ümber ning jätta välja

eraldiseisvalt keskkonnamõju hindamise

juhtekspertide järelkasvu toetamine.

Seletuskirja järgi plaanitakse tellida

keskkonnamõju hindamisega seotud

analüüsid, mis sobituksid lisas 2 punktis

1.1.2. tegevuse "Loastamise ja

keskkonnamõju hindamise protsesside

arendamine ja sellega seotud võimekuse

tõstmine" juurde. Seletuskirjast ei selgu

miks ei sobi neid tegevusi rahastada

punkti 1.1.2. alt ja miks samalaadses

sõnastuses on kaks tegevust, mis oma

sisult kattuvad.

Mittearvestatud.

Tegevus 1.1.2 on RRF

rakendusotsuses nimetatud

tulemuseesmärk 126, mis seisneb

seadusemuudatuste paketi

vastuvõtmises. Ei toeta analüüside

lisamist selle ülesande juurde, sest

erinevalt teistest käskkirja

ülesannetest on tegemist konkreetselt

EKga kokku lepitud tulemusega.

RTK

(e-

kirjaga)

5. Palun kaaluda, kas on vajalik

muuta punktis 1.1.6 sõnastust.

Selgitus.

Muudatus on vajalik, sest senine

sõnastus viitab üksnes sektorite

16

teekaartidele, muudatusega lisatakse

aga tehnoloogiate teekaardid.

REM 1. Eelnõu punkti 1 alapunktiga 6

suurendatakse tegevuse 1.1.5. KOV

võimestamine rahastust KOV juhtidele

õppereiside korraldamiseks. Teeme

ettepaneku kaasata õppereisidele ka

KOV planeerijad, kes vastutavad

tuuleparke kavandavate planeeringute

koostamise korraldamise eest.

Arvestatud.

Vastavalt kokkuleppele on selgitus

sõnastatud selliselt, et esmane

sihtrühm on KOV juhid, võimalusel

ka teised planeeringute eest

vastutajad, st eeskätt planeerijad.

REM 2. Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile

eraldatava eelarve punktist ei selgu

üheselt, kas muutumatuna säilib senini

Eesti-Läti 4. elektriühenduse ja Liivi

lahe meretuulepargi elektriühenduse

riigi eriplaneeringute koostamiseks

ettenähtud 1,5 koha projektijuhi toetus

(4350 eurot bruto töötasu ühes kuus).

Palume selgitada seletuskirjas.

Arvestatud.

Selgitus lisatud.

REM 3. 3. Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile

eraldatava eelarve punktist ei nähtu

riigivara valitseja poolsete riigimaadega

seotud toimingute tegemiseks ja

planeeringute kooskõlastamiseks ette

nähtud ja varem kinnitatud lisatööjõu

vajaduse arvestamine. Me ei nõustu

seletuskirja lk 8 märgituga: „Kuivõrd

uuringutulemustest lähtudes on

prioriteetsete arendusalade riigimaade

osad suuremas osas RMK valitsemisel

olevatest aladel, jääb Maa-ameti ja

sellega seoses ka Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi tegevuste

vajadus väikeseks.“ Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi

valitsemisel ning Maa-ameti valduses

maadele on kaardistatud üheksa

prioriteetset tuulepargi arendusala 31

maaüksusega. Seniste aastate praktika

kohaselt saab olemasolevat tööjõudu

rakendades menetleda teiste menetluste

hulgas ühe uue energiapargi

hoonestusõiguse juhtumi aastas ning

olemasolevate hoonestusõiguse

lepingutega tõusetuvad küsimused. Kui

kuni 2026. a I kvartali lõpuni on tarvis

korraldada Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi

Mittearvestatud.

Arvestades seda, et KAURi aruandes

on 11 leevendusmeetmetega

kasutamisega sobivaks hinnatud ala

peale kokku Maa-ameti valitsemisel

olevate ja seega kirjeldatud tööpanust

eeldavate alade pindala ca 4,9 km2 ja

koos väikeste sobivate aladega kokku

5,4 km2, ei ole täiskoormusega terve

aasta töökoha loomine

hoonestusõiguse seadmisega seotud

toimingute jaoks põhjendatud.

Veelgi enam, otsustamist vajab, kas

nii väikese mahu juures on mõistlik

jätkata senisel kujul, kus nii RMK kui

Maa-amet viivad ettevalmistatud

enampakkumised kumbi eraldi ellu

või on mõistlikum Maa-ameti

valitsemisel olevad alad üle anda

RMK valitsemisele. Edasised

tegevused saab otsustada siis, kui

Vabariigi Valitsus on otsustanud, kas,

mis mahus ja kuidas

enampakkumistega edasi minnakse.

Täpsustamist vajab ka, milline on

tööülesannete jaotus ministeeriumi ja

Maa-ameti vahel. Küll aga ei pea me

põhjendatuks pretsendenti, et KOV

EP kooskõlastamisega seotud kulud

jäävad Kliimaministeeriumi kanda.

17

valitsemisel maale üheksa uue

tuulepargi rajamiseks hoonestusõigused,

siis on järgmisteks riigivara valitseja

tegevusteks tarvis kaasata lisatööjõudu:

3.1. Maatoimingute nõunik:

1) juhtumi ettevalmistamine Maa-

ameti ja teenistuja koostöös, kokku 22

tp:

- koosolekud: maa-ala valiku

küsimused: ala suurendamine,

vähendamine, jagamine, küsimuste

lahendamine; vajalike eeltööde

kokkuleppimine: jagamised, piiratud

asjaõigused jm seniste lepingutega

seotud küsimused, 2 tööpäeva;

- kirjavahetus ja kohtumised

osapooltega (asutused, KOV-d,

ettevõtjad), 5 tööpäeva;

- hoonestusõiguse tingimuste

väljatöötamine, enampakkumise ja

lepingu tingimuste ettevalmistamine,

juriidiline kontroll, 6 tööpäeva;

2) Vabariigi Valitsuse ja ministri

otsuste ettevalmistamine, juriidiline

kontroll, 5 tööpäeva;

3) enampakkumise otsuse

allkirjastamise korraldamine, sh

kooskõlastajate ja osapoolte küsimustele

vastamine, 2 tööpäeva;

4) tulemuste kinnitamise otsuse

allkirjastamise korraldamine, sh

kooskõlastajate ja osapoolte küsimustele

vastamine, 2 tööpäeva.

Maatoimingute nõuniku töömaht on

kokku 22 tööpäeva ehk 1 kalendrikuu ja

2 tööpäeva ühe energiapargi juhtumi

peale. Üheksa energiapargi juhtumi

peale kulub seega 9,5 kalendrikuud, st

0,7 FTE aastas.

3.2. Planeeringute nõunik:

Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

puhul koosneb menetlus järgmistest

etappidest, mille puhul on vajalik

esitada riigivara valitseja seisukohad,

mille valmistab ette paneeringute

nõunik:

1) eriplaneeringu asukoha eelvaliku

lähteseisukohtade ja keskkonnamõju

Pole teada, millistel aladel ja kui

keerukates menetlustes KOV EPga

seoses täiendavaid toiminguid üldse

tehakse, see on selgelt KOVi

planeerimisautonoomia küsimus.

18

strateegilise hindamise programmi

avalik väljapanek, 1 tööpäev;

2) kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse

eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise esimese etapi aruande

esitamine arvamuse avaldamiseks, 2

tööpäeva;

3) kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse

eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise esimese etapi aruande avalik

väljapanek. Kui avalikustamise

tulemusena planeeringulahendus

muutub, siis on vaja muudatustega

tutvuda ja võtta seisukoht, 1 tööpäev;

4) avaliku väljapaneku ja avaliku

arutelu tulemuste alusel tehakse

kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

asukoha eelvaliku otsuse eelnõus ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise

esimese etapi aruandes vajalikud

muudatused. Pärast muudatuste tegemist

kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

eelvaliku otsuse eelnõus ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise

esimese etapi aruandes teeb kohaliku

omavalitsuse volikogu asukoha

eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise esimese etapi aruande

vastuvõtmise või sellest keeldumise

otsuse.

5) kohaliku omavalitsuse üksus

võib tuuleparki kavandava kohaliku

omavalitsuse eriplaneeringu koostamisel

loobuda detailse lahenduse koostamisest

ja kehtestada planeeringu asukoha

eelvaliku otsuse alusel, kui puuduvad

välistavad tegurid tuulepargi edasiseks

kavandamiseks

projekteerimistingimustega ning

asukoha eelvaliku otsuses on toodud

projekteerimistingimuste andmise

aluseks olevad tingimused.

Projekteerimistingimuste menetluses

osalemine, 2 tööpäeva;

6) pärast asukoha eelvaliku otsuse

vastuvõtmist koostatakse kohaliku

omavalitsuse eriplaneeringu detailne

lahendus. Kohaliku omavalitsuse

19

eriplaneeringu detailse lahenduse ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruande eelnõu esitamine

kooskõlastamiseks ja arvamuse

andmiseks, 2 tööpäeva;

7) Pärast kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringu vastuvõtmist korraldab

kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

koostamise korraldaja kohaliku

omavalitsuse eriplaneeringu avaliku

väljapaneku. Kui kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringu avalikul väljapanekul

esitati kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringu kohta kirjalikke arvamusi

ja planeeringulahendus muutub, siis on

vaja muudatustega tutvuda ja võtta

seisukoht, 1 tööpäev.

Planeeringute nõuniku töömaht on

kokku 7-9 tööpäeva. Üheksa

planeeringu peale kulub seega 81

tööpäeva ehk 4 kalendrikuud, st 0,3 FTE

aastas.

KeA 1. täiendada eelnõu p 3 lõikega 1

kavandatud punkti 3.2. tabeli tegevuse

3.1.1. seletuse Andmeallikas/metoodika

lahtrit alljärgnevalt (täiendus paksus

kirjas):

Senise keskmise 24 tööpäeva asemel

tehakse menetlusprotsessid keskmiselt

kuni 14 tööpäevaga. Kiirendatud

menetlusi ja spetsialistide koolitusi

viiakse läbi kuni käesoleva käskkirja

lisa 1 punktis 7 nimetatud

abikõlblikkuse perioodi lõpuni.

Keskkonnaamet on menetluskiiruse

sihttaseme ettenähtud tähtajaks (s.o.

2023. a III kvartaliks) saavutanud ja

seda hoidnud, kuid spetsialistide

detailne koolituste programm, mis aitab

otseselt kaasa menetluste kiiruse

tõstmisele ja hoidmisele ning

Keskkonnaameti töö sisulisele

kvaliteedile, on koostatud ja tellitud

kuni rahastusperioodi lõpuni.

Arvestatud.

KeA 2. täiendada eelnõu seletuskirja lk 7

viimast lõiku, mis selgitab eelnõu punkti

3 alapunktiga 2 kavandatud eelarve

muudatusi, järgnevalt (täiendus paksus

kirjas):

Arvestatud.

20

Tegevuse 3.1.4. Taastuvenergiat

puudutavate KMH, KSH, planeeringute,

Natura 2000 hindamise, ehituslubade ja

meretuuleparkide hoonestuslubadega

seonduvate menetlusprotsesside

parendamise raames nähakse ette

täiendav ressurss tagasiside analüüside

koostamiseks ja analüüsidest lähtuvate

parenduste tegemiseks

menetlusprotsessides.

Kvartaalse analüüsi tulemusel pakutakse

välja nii sellised parendusettepanekud,

mida on võimalik rakendada kiiremini,

näiteks muutes Keskkonnaametis

töökorraldust, koostades täiendavaid

tööjuhiseid, tõlgendusi jms kui ka

ettepanekud pikemat ettevalmistust

eeldatavateks muudatusteks, näiteks

õigusaktide muutmiseks. Kogutav

tagasiside on oluliseks sisendiks KLIM

KMH digitaliseerimise protsessi.

Klientide tagasiside kohaselt (aruanne

2024. a II kvartalist) oodatakse

Keskkonnaametilt planeeringute ja

tegevuslubade menetlusprotsessides

keskkonnavaldkonna kõrget erialalist

pädevust ja sellealast sisulist nõustamist,

s.h kompromisslahenduste pakkumist ja

täpsete tingimuste seadmist. Sealjuures

eeldatakse, et riigi ootused ja

arendajatele seatavad tingimused oleks

prognoositavad ja sarnastes olukordades

samasugused. See omakorda eeldab

menetluste kõigile osapooletele

kasutatavate metoodiliste

juhendmaterjalide koostamist, millega

Keskkonnaamet ka aktiivselt tegeleb (nt.

võimalikud leevendus- ja

hüvitusmeetmed, liikide

aktsepteeritavate

kahjustusmäärad/lävendid ja

tuulearendusalade inventeerimiste

juhised, millest viimane on hetkel

avalikus sisendite kogumise faasis).

Teatud valdkondades on

Keskkonnaametil vajalik aga ka

kompetentsi juurde hankimine (nt.

merekeskkonna liikide ja elupaikade

inventeerimise metoodikad), mis

21

kokkuvõttes otseselt parandab

menetlusprotsesside kvaliteeti ja kiirust.