Looduskaitseseaduse ja jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Pr Yoko Alender Teie: 12.08.2024 nr KLIM/24-0810/-1K

Kliimaministeerium

Suur-Ameerika 1,10122 Tallinn Meie: 04.10.2024 nr 5-7/24/125-3

[email protected]

Looduskaitseseaduse ja jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine

Kaitseministeerium on tutvunud Kliimaministeeriumi esitatud looduskaitseseaduse ja jahiseaduse

muutmise seaduse eelnõuga ning esitab selles osas alljärgnevad tähelepanekud. Looduskaitseseadusesse

tuleks sisse viia põhimõtted, mis võimaldaksid erandjuhtudel Kaitseministeeriumi valitsemisala asutusel

julgeoleku- ja kaitsevõime eesmärgil looduskaitseseaduses sätestatud nõuetest kõrvale kalduda.

Ettepanekud tuginevad vajadusele tagada riigi julgeolek ja kaitsevõime, võimaldades Kaitseväe ja

Kaitseliidu tegevuste paindlikkust looduskaitselistest piirangutest hoolimata. Kaitseministeerium

kooskõlastab eelnõu järgmiste märkuste ja ettepanekutega arvestamisel:

1) Teeme ettepaneku lisada looduskaitseseadusesse erand, mille kohaselt ei võeta kaitse alla

looduskaitsealuseid objekte, mis asuvad Kaitseväe või Kaitseliidu harjutusväljadel ja

täiendada looduskaitseseadust § 9 lõikega 13 järgmises sõnastuses: „(13) Käesolevas

paragrahvis sätestatud nõudeid ega menetlust ei kohaldata, kui loodusobjekt asub Kaitseväe

või Kaitseliidu harjutusväljal.“.

Harjutusväljade puhul võib Kaitseväe väljaõppe läbiviimine muutuda võimatuks, kui juba

olemasoleval harjutusväljal avastatakse kaitstav loodusväärtus, näiteks kaitsealune taimeliik.

Mõned kaitsealused taimeliigid taluvad ja isegi vajavad aktiivset maakasutust, kuid sellisel

õppeväljal, mida on kasutatud juba aastaid ja kus on toimunud erinevaid häiringuid, võib

kaitsealuse taimeliigi avastamine siiski piirata väljaõpet. See on nii hoolimata sellest, et häiringud

võivad mõjuda avastatud liigile positiivselt. Kaitseväe tegevust võivad piirata ka kaitsealuste

linnuliikide pesapaikade avastamised, isegi kui Kaitsevägi on samas piirkonnas juba aastaid

väljaõpet läbi viinud.

Erandi eesmärk on vältida uute või olemasolevate kaitsealuste liikide kaitse alla võtmist

harjutusväljadel, kui kaitsealuste liikide leidmine piiraks väljaõpet. Selle asemel võib läbi viia

kaitsealuste liikide inventuuri, kuid nende olemasolu ei tohiks piirata Kaitseväe väljaõpet.

Ametlikult kaitse alla võtmise asemel lepitakse Keskkonnaametiga kokku selline kaitse, mis

võimaldab säilitada liigid võimalikult suures ulatuses, võttes arvesse väljaõppe vajadusi.

Lisaks võib ajas tekkida vajadus erinevate looduskaitse-, liigikaitsepiirkondadesse või

vääriselupaikadesse kaitserajatiste ehitamiseks ning samuti võib osutuda vajalikuks

maaparandustööd riigikaitsemaal, näiteks lahingumoonalao läheduses, et tagada lao turvalisus. Kui

puudub õigus või erand looduskaitsealuste objektide osas nõuetest kõrvale kaldumiseks ja erinevad

tööd ei oleks lubatud, kuigi need on riigikaitsevõime tagamiseks hädavajalikud, takistavad need

riigikaitsevõime tagamist.

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Rõhutame, et see ei tähenda, et harjutusväljadel loodust ei kaitsta, vaid harjutusväljade haldaja teeb

tõhusalt Keskkonnaametiga koostööd, et tagada parimad võimalikud looduslikud tingimused

arvestades riigikaitselisi võimalusi. Kui Euroopa Liidu nõuded ei luba täielikku välistust, palume

kehtestada eraldi regulatsioon Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljadele, kus kõik mõjud on

eelnevalt hinnatud.

2) Teeme ettepaneku sõnastada § 15 lõikega 22 järgmiselt: „(22) Riigikaitselise ehitise ja

riigikaitsemaa puhul ei kohaldata õuemaa kasutamisele kehtestatud nõudeid, kui need

piiravad riigikaitselise eesmärgi saavutamist. Erandit kohaldatakse üksnes juhul, kui

Kaitsevägi või Kaitseliit kasutab kinnistut riigikaitselisel eesmärgil.“

Vajalik on kehtestada vastav regulatsioon, mis lubaks riigikaitselise ehitise ja riigikaitsemaa puhul

erandkorras õuemaale esitatavatest nõuetest kõrvale kalduda. Praegu puuduvad kehtivas

looduskaitseseaduses ja seaduse eelnõus sätted, mis võimaldaksid riigikaitselise ehitise ja

riigikaitsemaa puhul kõrvale kalduda õuemaale kehtivatest uutest nõuetest.

3) Teeme ettepaneku täiendada looduskaitseseaduse § 17 lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31)

Keskkonnaameti kooskõlastusel ning tingimusel, et mõju metsa- ja sookoosluste taastamisele

on minimaalne ja vajalikud leevendusmeetmed on rakendatud võib riigikaitselise ehitise ja

riigikaitsemaa puhul jätta metsa- ja sookoosluse taastamisele esitatavad nõuded täitmata, kui

see on vajalik riigikaitselise eesmärgi saavutamiseks.“

Looduskaitseseaduse § 17 lõige 3 sätestab looduslike metsa- ja sookoosluste taastamiseks vajalikud

tegevused. Praegu puuduvad nii looduskaitseseaduses kui ka selle eelnõus selgesõnalised sätted,

mis võimaldaksid riigikaitseliste ehitiste ja riigikaitsemaade puhul põhjendatud juhtudel metsa- ja

sookoosluste taastamisele esitatavatest nõuetest kõrvale kalduda. Selline regulatsioon on vajalik, et

tagada riigikaitse ülesannete täitmine ning samal ajal arvestada võimalikult suures ulatuses

looduskaitse eesmärke. Regulatsioon peab tagama, et riigikaitseobjektide ja -aladel tehtavad

tegevused ei takistaks oluliselt riigikaitselisi tegevusi, kuid samas säiliks metsa- ja sookoosluste

kaitse võimalikult suures ulatuses.

4) Teeme ettepaneku täiendada looduskaitseseaduse § 37 lõikega 7 järgmises sõnastuses: ”(7)

Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 6 nimetatud Keskkonnaameti nõusolekut ei ole vaja,

kui ranna või kalda piiranguvööndit kasutatakse kõrgendatud kaitsevalmiduse,

mobilisatsiooni, demobilisatsiooni, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal riigikaitse

eesmärgi tagamiseks.“

Täienduse eesmärgiks on sätestada võimalus kasutada ranna ja kalda piiranguvööndit ilma

Keskkonnaameti nõusolekuta, kui see on vajalik riigikaitse eesmärgi saavutamiseks kõrgendatud

kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra

ajal. See täiendus on vajalik riigi sõjalise kaitse operatiivsuse tagamiseks, et tagada riigi sõjalise

kaitse operatiivsus olukordades, kus on vajalik kiire ja viivitamatu tegutsemine.

Kehtiv seadus nõuab piiranguvööndite kasutamiseks Keskkonnaameti nõusolekut, mis võib teatud

olukordades põhjustada viivitusi ja takistada Kaitseväe operatiivseid tegevusi. Riigikaitse

vajaduste puhul, eriti kriisiolukordades, on oluline tagada Kaitseväe ja Kaitseliidu üksuste

võimalikult kiire ja tõrgeteta juurdepääs ranna ja kalda piiranguvöönditele. Seetõttu on ettepanek

jätta sellistel juhtudel nõusoleku nõue kõrvale, tagades samal ajal, et tegevused oleksid rangelt

seotud riigikaitseliste eesmärkidega ja piiratud ainult nende juhtudega, kus see on vältimatult

vajalik.

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

5) Teeme ettepaneku muuta § 38 lõiget 4 p 10 tekst järgmiselt: „riigikaitselisele ehitisele või

muule ehitisele riigikaitse eesmärgi tagamiseks.”.

Vajalik on vähendada ranna ja kalda ehituskeeluvööndit, et võimaldada seal rajada ka muid

riigikaitse eesmärgil rajatavaid ehitisi kui ainult riigikaitselisi ehitisi. Praegu nõuab kehtiv seadus

Keskkonnaameti nõusolekut ehituskeeluvööndisse ehitamiseks, mis lisab bürokraatlikku koormust

ja võib viia viivitusteni.

Arvestades, et riigikaitseliste eesmärkide saavutamiseks tehtavate ehitustööde puhul teeb Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskus Keskkonnaametiga tihedat koostööd ning ehitisteatised või

ehitusload kooskõlastatakse kohaliku omavalitsuse või Tehnilise Järelevalve Ameti poolt

Keskkonnaametiga, muudab eraldiseisva nõusoleku nõue protsessi keerulisemaks ja

aeganõudvamaks kõikide osapoolte jaoks. Seetõttu on ettepaneku eesmärk muuta protsess

paindlikumaks ja kiiremaks, tagades samas, et kõik vajalikud kooskõlastused ja koostöö säilivad.

6) Teeme ettepaneku täiendada looduskaitseseaduse § 38 lõiget 4 punktiga 11 järgmises

sõnastuses: „(11) ehituskeeluvööndi kasutamisele kõrgendatud kaitsevalmiduse,

mobilisatsiooni, demobilisatsiooni, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal riigikaitse

eesmärgi tagamiseks.”.

Täienduse eesmärk on võimaldada ehituskeeluvööndi kasutamist ilma Keskkonnaameti

nõusolekuta kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni, erakorralise

seisukorra või sõjaseisukorra ajal riigikaitse eesmärkidel ja tagada riigi sõjalise kaitse operatiivsus

ja kiirus olukordades, kus kiire tegutsemine on hädavajalik riigi julgeoleku tagamiseks. Kehtiva

seaduse nõue saada Keskkonnaameti nõusolek tegevuste jaoks võib viia viivitusteni, mis ohustavad

riigi kaitsetegevuste tõhusust ja operatiivsust. Ettepanekuga võimaldatakse erandkorras

ehituskeeluvööndi kasutamine riigikaitselistel eesmärkidel, mis tagab riigi kaitsevõimekuse

säilimise kriitilistes olukordades.

7) Teeme ettepaneku täiendada looduskaitseseaduse § 55 lõikega 63, et kehtestada pesitsusrahu

erand Kaitseväe jaoks riigi sõjalisel kaitsmisel ja selleks ettevalmistamisel. Täiendus tagab, et

riigikaitseline tegevus oleks võimalikult vähe piiratud pesitsusaja tõttu, kuid samal ajal arvestatakse

võimaluse korral looduskaitseliste piirangutega ning tehakse sel eesmärgil koostööd

Keskkonnaametiga.

Viimaste kevadiste õppuste ajal on tehtud märkusi, et Kaitsevägi ei tohi läbi viia väljaõpet

pesitsusajal, sest see võib häirida kaitsealuste liikide pesitsemist. Kuivõrd riigi kaitsmine ja selleks

valmistumine on riigi tuumikfunktsioon, siis ei saa selle täitmist mitmeks kuuks pausile panna.

Kaitsevägi teeb koostööd Keskkonnaametiga ja arvestab piirangutega seal, kus see on võimalik, et

kaitsta loodust ja tagada võimalusel lindude pesitsusrahu. Erand on vajalik riigikaitse operatiivse

ja tõhusa toimimise tagamiseks.

Juhul kui Euroopa Liidu nõuded ei võimalda täielikku välistust, siis palume kehtestada alternatiivne

lihtsustatud kord, näiteks asja lahendamine üksnes registreeringuga või mõne muu lihtsustatud

protseduuriga. Kaitseministeerium peab vajalikuks eeltoodud erand või lihtsustatud kord välja

töötada enne eelnõukohase seaduse jõustumist. Palume sätte sõnastuse väljatöötamisel

Kliimaministeeriumil ja Keskkonnaametil kaasata Kaitseministeeriumit.

Kaitseministeerium on mitmed ettepanekud ka varasemalt eelnevate looduskaitseseaduse redaktsioonide

muutmisega esitanud, kuid mida Kliimaministeerium ei ole varasemalt arvestanud põhjusel, et üht või teist

olulist küsimust ei ole jõutud piisavalt ametkondade vahel arutada. Tänaseks võib Kaitseministeerium

kinnitada, et kõik teemad on korduvalt nii Kliimaministeeriumi kui ka Keskkonnaametiga läbi arutatud

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

ning meie ettepanekuid ka korduvalt selgitatud, mistõttu palume eeltoodud ettepanekud muudetava

eelnõuga arvesse võtta.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Paul Kunimägi [email protected]