Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
Viit | 4.2-3/688-1 |
Registreeritud | 14.03.2024 |
Sünkroonitud | 24.03.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 4.2 Sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja –hoolekande korraldamine |
Sari | 4.2-3 Sotsiaalhoolekande kavandamise ning korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik) |
Toimik | 4.2-3/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Eesti Puuetega Inimeste Koda |
Saabumis/saatmisviis | Eesti Puuetega Inimeste Koda |
Vastutaja | Meeli Tuubel (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Toompuiestee 10, Tallinn 10137 registrikood 80014660 a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank
tel. 6616629 e-post: [email protected]
Kodulehekülg: www.epikoda.ee
Justiitsministeerium Meie: 13.03.2024 nr 14
Sotsiaalministeerium
Eesti Puuetega Inimeste Koja võrgustiku ettepanekud seoses Sotsiaalministeeriumi
tellimusel koostatud uuringuga „Täisealiste eestkostekorralduse uuring Eestis“
Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda), Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliit (EVPIT) ja
Eesti Psüühikahäiretega Inimeste ja Lähedaste Huvikaitse Liit (EPILL) kinnitavad, et
täiskasvanute eestkostekorralduse uuringu läbiviimine oli väga vajalik. Uuringu tulemused
tõestavad, et süsteemis ja praktikas esineb kitsaskohti, millega tuleb kindlasti edasi tegeleda.
Soovime uuringu läbiviijat tunnustada, et uuringust on tehtud lihtsas keeles kokkuvõte.
Järgnevas toome välja EPIKoja, EVPIT-i ja EPILL-i poolsed uuringuga seotud seisukohad ja
ettepanekud:
- meie jaoks on murettekitav olukord, mil eestkostetavate arv järjepidevalt kasvab, sh on
10 aasta jooksul kahekordistunud (2013. aastal 2958 inimest, 2023. aastal 6036 inimest).
Nagu uuringus on välja toodud, siis eestkostetavate arvu stabiilse tõusu põhjendamiseks
analüüsi käigus kogutud andmetest ei piisa, kuid võib oletada, et selleks on mitmeid põhjuseid.
Nendeks põhjusteks võivad olla näiteks elanikkonna madalad teadmised ja oskused volituste
kasutamiseks keerukamate tehingute puhul; sotsiaalteenuste (näiteks erihoolekande teenused)
ebapiisav kättesaadavus, mistõttu kasutatakse eestkoste taotlemist isikute puhul, keda oleks
Toompuiestee 10, Tallinn 10137 registrikood 80014660 a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank
tel. 6616629 e-post: [email protected]
Kodulehekülg: www.epikoda.ee
võimalik sotsiaalteenustega aidata; infotehnoloogiliste võimaluste areng, mis võimaldab ka
madalama otsustusvõimega inimestel hõlpsamini tehinguid teha (näiteks laenu võtta või
järelmaksuga ostusid sooritada), mistõttu vajavad sellised inimesed rohkem kaitset. EPIKoda
on seisukohal, et eestkoste määramise oluline tõus vajab põhjalikku analüüsimist.
Rõhutame, et teovõime piiramise ja eestkoste seadmise puhul on tegemist äärmiselt piirava
lähenemisega ning iga juhtum peab olema ülima põhjalikkusega hinnatud ja kaalutud.
- Uuringust nähtub, et kuigi eestkostet on võimalik seada nii osaliselt kui kõigi asjade
ajamiseks, siis pigem seatakse eestkoste täielikult ehk kõigi asjade ajamiseks. Ka tõusetub
uuringus küsimus, kas ja kui palju kaalutakse teisi seaduses sätestatud võimalusi ehk
alternatiivseid meetmeid, nt volituse andmine, toetavad teenused jms.
Arvestades, et eestkoste seadmine on inimese õigusi maksimaalsel määral riivav ehk äärmuslik
meede ja alati tuleb kaaluda muid võimalusi, sh jätta inimesele alles võimalikult suur tegutsemis-
ja otsustamisõigus, siis vajab selgitamist, miks kohaldatakse praktikas just enimpiiravat
meedet. Eelneva tõttu vajab ka viidatud küsimus analüüsimist. Analüüsi tulemusel peab
selguma, kas tegemist on kohtunike väheste teadmistega alternatiivsetest võimalustest (uuringust
„lahendada kõik sotsiaalprobleemid eestkoste kaudu“) või on õiguslikul vms põhjusel lihtsam
seada eestkoste kõigi asjade ajamiseks, mitte osaliselt.
- EPIKoda toetab toetatud otsustamise süsteemi loomist senise asendatud otsustamise
süsteemi asemel. Samas peaks säilima ka eestkoste seadmise võimalus, mis peaks ka reaalselt
ehk praktikas olema siiski viimane võimalus, mitte nn mugavusmeede.
- Julgustada ja toetada alternatiivsete toetusvormide arendamist, nagu tuleviku volikirjad,
mis võimaldavad inimestel ette planeerida, kuidas ja kes neid abistab, kui nad enam ise otsuseid
teha ei suuda.
- Valimisõigus on oluline põhi-ja inimõigus, mille piiramine s.o valimisõiguse tähenduses
teovõimetuks lugemine ei tohi olla demokraatlikus inimõigusi austavas riigis lubatav.
Arvamuste paljusus ja mitmekesisus, sh eripäradega arvestamine ja nende aktsepteerimine
on demokraatliku riigi pärisosa. Inimesed, kes ei suuda arvamust kujundada või avaldada
Toompuiestee 10, Tallinn 10137 registrikood 80014660 a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank
tel. 6616629 e-post: [email protected]
Kodulehekülg: www.epikoda.ee
vajavad kohast tuge ja abi, vastava toe korraldamine ja pakkumine on riigi ülesanne,
mistõttu oleme seisukohal, et Eesti siseriiklik õigusruum peab eemaldama igasugused
eestkoste seadmisega seonduvad valmisõiguse piirangud. Lisame, et juhul kui vastava
piirangu eemaldamine eeldab põhiseaduse muutmist, siis tuleb ka vastav arutelu algatada.
- Uuringust nähtub, et oluliselt on kasvanud ka valimisõiguseta eestkostetavate arv, mis oli
2013 aastal veel 10% , 2022 aastal oli aga juba 82 %. Uuringu tutvustamise hetkeks selgus
ka 2023 aasta vastav statistika, mille kohaselt oli 2023 aasta seisuga lausa 88%
eestkostetavatest valimisõiguseta. Uuringus tõdetakse, et kuna seadusandlus ei ole selle
ajaperioodil muutunud, siis tuleb põhjust otsida eestkoste määramise praktikast. EPIKoja
hinnangul tuleb ka viidatud küsimuses teostada analüüs, et saada üheselt arusaadavad
vastused. Riik peab suhtuma valimisõiguse küsimusse täie tõsiduse ja hoolsusega ning
tegelema kiiremas korras olukorra lahendamisega.
- Uuringust jääb kõlama mõte (sõnaselget vastava järeldust toodud ei ole), et Eestis on
seadusandlikult kõik korras, probleemid tekivad praktikaga, eelkõige ühiskondliku suhtumise
suunamise vajadusega. EPIKoja vaatest sellega siiski nõustuda ei saa ehk leiame, et kui
vastavad regulatsioonid võimaldavad sedavõrd suurt kaalutlusruumi, mis tekitab
omakorda ebaühtlase kohtupraktika ja liigse eestkostete seadmise, siis on tegemist
ebaselgete regulatsioonidega. Eestkoste seadmine võib olla õiguslikult lihtne menetlus, kuid
inimeste õigustesse sekkumise riive ulatust arvestades tuleb teovõime piiramisse ja
eestkoste seadmisesse suhtuda enam kui tõsiselt. Seega tuleb EPIKoja hinnangul kaaluda
ka vastava seadusandliku tausta analüüsimist ning vajadusel muutmist.
- Uuring kinnitab ka asjaolu, et ebaühtlane on kohtumenetlustes olulist kaalu omavate
kohtupsühhiaatriliste eksperthinnangute kvaliteet ning ebaselged on kohtumääruste
resolutsioonid. Ka on EPIKojale teada, et eksperdid peavad vastama kohtu küsimustele nt
valimisõiguse teostamise võime osas, mis on pigem õiguslik kui meditsiiniline küsimus ja millele
on eksperdil seetõttu raske vastata. EPIKoja hinnangul esineb selge vajadus vaadata üle
kohtupsühhiaatriliseks ekspertiisiks esitatavad küsimused, koolitada vajadusel eksperte
ekspertiisi teostamise ühtlase praktika saamiseks, teostada järelevalvet ekspertiiside
Toompuiestee 10, Tallinn 10137 registrikood 80014660 a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank
tel. 6616629 e-post: [email protected]
Kodulehekülg: www.epikoda.ee
kvaliteedi üle. Ka on kohtupraktika ühtlustamiseks vaja koolitada kohtunikke
kohtumääruste resolutsioonide sõnastamisel selliselt, et määrus oleks erinevate asjakohaste
osapoolte jaoks ka reaalselt rakendatav (nt selged suunised pangatoiminguteks jms).
- EPIKoda toetab vajadust koolitada kõiki eestkostjaid, erilist tähelepanu peavad saama
füüsilisest isikust eestkostjad ning tagada vastava kompetentsikeskuse loomist, kuhu
eestkostjad oma kohustuste täitmisel ja ka võimalike eetilist lähenemist puudutavate küsimustega
saavad pöörduda.
- Ka eestkoste asju menetlevaoid kohtunikke tuleb koolitada inimõiguste, sh ÜRO Puuetega
inimeste õiguste konventsiooni osas. Inimest tuleb näha eelkõige kui ressurssi ja teda
vastavalt ka tunnustada ja kohelda, väärikus ja kaasatus on olulised väärtused, mida tuleb
hoida ning millest lähtuvalt ka otsuseid teha. Vastavad rahvusvahelised õigusteadlased ja
praktikud on olemas ja kindlasti valmis oma teadmisi jagama.
- Kaalumist vajab nn professionaalsete eestkostjate süsteemi loomine, mis tagaks eelduslikult
eestkostetavate huvide erapooletu kaitse. Siinkohal tuleb arvestada, et eestkostja peab muuhulgas
tagama ka selle, et teenuseosutaja osutaks vajadustele vastavat teenust ja tegevusi. Kui nt
sotsiaalteenuse osutaja on ka ise eestkostja, siis tekib küsimus, millises rollis ta oma ülesandeid
täidab. Seega ei ole nt erihoolekandeteenuseid vahetult osutavad inimesed eestkostjateks
sobivad.
- Ühiskondlik teadlikkus peab tõusma, sh ka riigi ja kohaliku omavalitsuse ametnike ja
spetsialistide tasandil selliselt, et kõik ametnikud/spetsialistid/inimesed üldiselt, kes
puutavad kokku erinevate ja eripäraste inimestega ei soovitaks ega peaks vajalikuks
lahendada elulisi probleeme eestkoste seadmisega. EPIKoja poole on pöördutud küsimustega,
et nt apteeker või kohalik omavalitsus soovitas algatada lähedase suhtes eestkoste ning kuidas
viidatud menetlusega edasi minna. Täiendaval asjaolude arutelul selgub, et muid alternatiivseid
võimalusi ei ole arutatud ega kaalutud, esimese variandina pakutakse lahendusena koheselt
eestkoste seadmist.
Toompuiestee 10, Tallinn 10137 registrikood 80014660 a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank
tel. 6616629 e-post: [email protected]
Kodulehekülg: www.epikoda.ee
- Kindlasti vajab täiendavat arutelu ka tervishoiuteenuse osutamisega seonduv eestkoste
teostamine ehk kas ja kellel ning mille alusel toimub nõusoleku andmine tavapärasel
tervishoiuteenuse osutamisel, ravimite manustamisel hoolekandeasutuses olles jms.
Täiendava probleemina on EPIKoja poole pöördutud ka küsimuses, mis puudutab
eestkostetava liikumisvabaduse piiramist ehk kui eestkostetav on algselt andnud nõusoleku
erihoolekande- või hoolekandeasutuses viibimiseks, teatud hetkel aga teenusel viibida enam
ei soovi, siis tuuakse eestkostjate ja ka teenuse osutajate poolt kategoorilise argumendina,
et eestkostetaval puudub õigus teenuselt lahkuda. Vastav suhtumine ja toon on kategoorilised
ja keelavad, sageli viidatakse asjaolule, et eestkostetaval puudub õigus lahkuda. Leiame, et ka
selles osas on vaja teenuse osutajate/eestkostjate teadlikkust tõsta, sh õpetada eestkostjaid ja
teenuse osutajaid valima õigeid suhtlusmeetodeid ja veenmisoskusi.
- Suure probleemina näeme eestkostetava tahte ja soovidega arvestamist eestkoste
teostamisel. Eestkostetav ei ole objekt, vaid subjekt, kellel on omad soovid ja valikud,
millega tuleb eestkoste teostamisel esmajoones arvestada. Selleks, et eestkostetava soovida
ja tahe ei jääks välja selgitamata ja tähelepanuta, tuleb eestkostjaid ka selles osas koolitada.
Lisaks võiks kaaluda üle-eestilise kampaania vms tegemist eesmärgiga suurendada sallivust ja
elementaarset inimlikkust, tõsta teadlikkust eripäradest jms.
Kokkuvõttes leiame, et Sotsiaalministeeriumi tellimusel 2023. aastal valminud uuring
täisealiste eestkostekorraldusest Eestis on oluline samm inimõiguste edendamisel ja kaitsel
Eestis. Uuringus tõstatati olulised küsimused ja kitsakohad, mis vajavad ka konkreetseid
edasisi tegevusi. Loodame, et lähiajal moodustatakse Justiits- ja Sotsiaalministeeriumi
poolt töögrupid, mille tegevuse tulemusel selguvad edasised reaalsed tegevused ja sammud
liikumaks toetatud otsustamise süsteemi suunas.
Kiiremas korras tuleb tegeleda valimisõiguseta eestkostetavate teemaga ning tagada, et
demokraatlikule riigile omaselt on arvamuste paljusus ja mitmekesisus, sh eripäradega
arvestamine ja nende aktsepteerimine ka läbi valimisõiguste teostamise tagatud. Eesti
siseriiklik õigusruum peab eemaldama igasugused eestkoste seadmisega seonduvad
valmisõiguse piirangud. Ootame selle teemalisi tegevusi ja arutelusid, eriti arvestades, et
Toompuiestee 10, Tallinn 10137 registrikood 80014660 a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank
tel. 6616629 e-post: [email protected]
Kodulehekülg: www.epikoda.ee
Euroopa Parlamendi valimised on tulemas ning suur hulk kodanikke jääb eestkoste raames
hüppeliselt kasvanud valimisõiguse äravõtmise tõttu neist valimistest eemale.
EPIKoda, EVPIT ja EPILL soovivad igas eestkoste ja valdkonna arendamisega seotud
tegevuses ja tegevuse etapis panustada, ootame vastavaid kutseid.
Lugupidamisega
Maarja Krais-Leosk
Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht
/Allkirjastatud digitaalselt/
Agne Raudmees
Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliit
/Allkirjastatud digitaalselt/
Lenne Lillepuu
Eesti Psüühikahäiretega Inimeste ja Lähedaste Huvikaitse Liit
/Allkirjastatud digitaalselt/
Kristi Rekand 6715909
Tere
Saadan Eesti Puuetega Inimeste Koja võrgustiku seisukohad ja ettepanekud seoses Sotsiaalministeeriumi tellimusel koostatud uuringuga „Täisealiste eestkostekorralduse uuring Eestis“.
Head
|
Maarja Krais-Leosk Tegevjuht | Eesti Puuetega Inimeste Koda Managing Director | Estonian Chamber of Disabled People +372 661 6393 |
Liitu Eesti Puuetega Inimeste Koja uudiskirjaga!
Toompuiestee 10, Tallinn 10137 registrikood 80014660 a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank
tel. 6616629 e-post: [email protected]
Kodulehekülg: www.epikoda.ee
Justiitsministeerium Meie: 13.03.2024 nr 14
Sotsiaalministeerium
Eesti Puuetega Inimeste Koja võrgustiku ettepanekud seoses Sotsiaalministeeriumi
tellimusel koostatud uuringuga „Täisealiste eestkostekorralduse uuring Eestis“
Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda), Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliit (EVPIT) ja
Eesti Psüühikahäiretega Inimeste ja Lähedaste Huvikaitse Liit (EPILL) kinnitavad, et
täiskasvanute eestkostekorralduse uuringu läbiviimine oli väga vajalik. Uuringu tulemused
tõestavad, et süsteemis ja praktikas esineb kitsaskohti, millega tuleb kindlasti edasi tegeleda.
Soovime uuringu läbiviijat tunnustada, et uuringust on tehtud lihtsas keeles kokkuvõte.
Järgnevas toome välja EPIKoja, EVPIT-i ja EPILL-i poolsed uuringuga seotud seisukohad ja
ettepanekud:
- meie jaoks on murettekitav olukord, mil eestkostetavate arv järjepidevalt kasvab, sh on
10 aasta jooksul kahekordistunud (2013. aastal 2958 inimest, 2023. aastal 6036 inimest).
Nagu uuringus on välja toodud, siis eestkostetavate arvu stabiilse tõusu põhjendamiseks
analüüsi käigus kogutud andmetest ei piisa, kuid võib oletada, et selleks on mitmeid põhjuseid.
Nendeks põhjusteks võivad olla näiteks elanikkonna madalad teadmised ja oskused volituste
kasutamiseks keerukamate tehingute puhul; sotsiaalteenuste (näiteks erihoolekande teenused)
ebapiisav kättesaadavus, mistõttu kasutatakse eestkoste taotlemist isikute puhul, keda oleks
Toompuiestee 10, Tallinn 10137 registrikood 80014660 a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank
tel. 6616629 e-post: [email protected]
Kodulehekülg: www.epikoda.ee
võimalik sotsiaalteenustega aidata; infotehnoloogiliste võimaluste areng, mis võimaldab ka
madalama otsustusvõimega inimestel hõlpsamini tehinguid teha (näiteks laenu võtta või
järelmaksuga ostusid sooritada), mistõttu vajavad sellised inimesed rohkem kaitset. EPIKoda
on seisukohal, et eestkoste määramise oluline tõus vajab põhjalikku analüüsimist.
Rõhutame, et teovõime piiramise ja eestkoste seadmise puhul on tegemist äärmiselt piirava
lähenemisega ning iga juhtum peab olema ülima põhjalikkusega hinnatud ja kaalutud.
- Uuringust nähtub, et kuigi eestkostet on võimalik seada nii osaliselt kui kõigi asjade
ajamiseks, siis pigem seatakse eestkoste täielikult ehk kõigi asjade ajamiseks. Ka tõusetub
uuringus küsimus, kas ja kui palju kaalutakse teisi seaduses sätestatud võimalusi ehk
alternatiivseid meetmeid, nt volituse andmine, toetavad teenused jms.
Arvestades, et eestkoste seadmine on inimese õigusi maksimaalsel määral riivav ehk äärmuslik
meede ja alati tuleb kaaluda muid võimalusi, sh jätta inimesele alles võimalikult suur tegutsemis-
ja otsustamisõigus, siis vajab selgitamist, miks kohaldatakse praktikas just enimpiiravat
meedet. Eelneva tõttu vajab ka viidatud küsimus analüüsimist. Analüüsi tulemusel peab
selguma, kas tegemist on kohtunike väheste teadmistega alternatiivsetest võimalustest (uuringust
„lahendada kõik sotsiaalprobleemid eestkoste kaudu“) või on õiguslikul vms põhjusel lihtsam
seada eestkoste kõigi asjade ajamiseks, mitte osaliselt.
- EPIKoda toetab toetatud otsustamise süsteemi loomist senise asendatud otsustamise
süsteemi asemel. Samas peaks säilima ka eestkoste seadmise võimalus, mis peaks ka reaalselt
ehk praktikas olema siiski viimane võimalus, mitte nn mugavusmeede.
- Julgustada ja toetada alternatiivsete toetusvormide arendamist, nagu tuleviku volikirjad,
mis võimaldavad inimestel ette planeerida, kuidas ja kes neid abistab, kui nad enam ise otsuseid
teha ei suuda.
- Valimisõigus on oluline põhi-ja inimõigus, mille piiramine s.o valimisõiguse tähenduses
teovõimetuks lugemine ei tohi olla demokraatlikus inimõigusi austavas riigis lubatav.
Arvamuste paljusus ja mitmekesisus, sh eripäradega arvestamine ja nende aktsepteerimine
on demokraatliku riigi pärisosa. Inimesed, kes ei suuda arvamust kujundada või avaldada
Toompuiestee 10, Tallinn 10137 registrikood 80014660 a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank
tel. 6616629 e-post: [email protected]
Kodulehekülg: www.epikoda.ee
vajavad kohast tuge ja abi, vastava toe korraldamine ja pakkumine on riigi ülesanne,
mistõttu oleme seisukohal, et Eesti siseriiklik õigusruum peab eemaldama igasugused
eestkoste seadmisega seonduvad valmisõiguse piirangud. Lisame, et juhul kui vastava
piirangu eemaldamine eeldab põhiseaduse muutmist, siis tuleb ka vastav arutelu algatada.
- Uuringust nähtub, et oluliselt on kasvanud ka valimisõiguseta eestkostetavate arv, mis oli
2013 aastal veel 10% , 2022 aastal oli aga juba 82 %. Uuringu tutvustamise hetkeks selgus
ka 2023 aasta vastav statistika, mille kohaselt oli 2023 aasta seisuga lausa 88%
eestkostetavatest valimisõiguseta. Uuringus tõdetakse, et kuna seadusandlus ei ole selle
ajaperioodil muutunud, siis tuleb põhjust otsida eestkoste määramise praktikast. EPIKoja
hinnangul tuleb ka viidatud küsimuses teostada analüüs, et saada üheselt arusaadavad
vastused. Riik peab suhtuma valimisõiguse küsimusse täie tõsiduse ja hoolsusega ning
tegelema kiiremas korras olukorra lahendamisega.
- Uuringust jääb kõlama mõte (sõnaselget vastava järeldust toodud ei ole), et Eestis on
seadusandlikult kõik korras, probleemid tekivad praktikaga, eelkõige ühiskondliku suhtumise
suunamise vajadusega. EPIKoja vaatest sellega siiski nõustuda ei saa ehk leiame, et kui
vastavad regulatsioonid võimaldavad sedavõrd suurt kaalutlusruumi, mis tekitab
omakorda ebaühtlase kohtupraktika ja liigse eestkostete seadmise, siis on tegemist
ebaselgete regulatsioonidega. Eestkoste seadmine võib olla õiguslikult lihtne menetlus, kuid
inimeste õigustesse sekkumise riive ulatust arvestades tuleb teovõime piiramisse ja
eestkoste seadmisesse suhtuda enam kui tõsiselt. Seega tuleb EPIKoja hinnangul kaaluda
ka vastava seadusandliku tausta analüüsimist ning vajadusel muutmist.
- Uuring kinnitab ka asjaolu, et ebaühtlane on kohtumenetlustes olulist kaalu omavate
kohtupsühhiaatriliste eksperthinnangute kvaliteet ning ebaselged on kohtumääruste
resolutsioonid. Ka on EPIKojale teada, et eksperdid peavad vastama kohtu küsimustele nt
valimisõiguse teostamise võime osas, mis on pigem õiguslik kui meditsiiniline küsimus ja millele
on eksperdil seetõttu raske vastata. EPIKoja hinnangul esineb selge vajadus vaadata üle
kohtupsühhiaatriliseks ekspertiisiks esitatavad küsimused, koolitada vajadusel eksperte
ekspertiisi teostamise ühtlase praktika saamiseks, teostada järelevalvet ekspertiiside
Toompuiestee 10, Tallinn 10137 registrikood 80014660 a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank
tel. 6616629 e-post: [email protected]
Kodulehekülg: www.epikoda.ee
kvaliteedi üle. Ka on kohtupraktika ühtlustamiseks vaja koolitada kohtunikke
kohtumääruste resolutsioonide sõnastamisel selliselt, et määrus oleks erinevate asjakohaste
osapoolte jaoks ka reaalselt rakendatav (nt selged suunised pangatoiminguteks jms).
- EPIKoda toetab vajadust koolitada kõiki eestkostjaid, erilist tähelepanu peavad saama
füüsilisest isikust eestkostjad ning tagada vastava kompetentsikeskuse loomist, kuhu
eestkostjad oma kohustuste täitmisel ja ka võimalike eetilist lähenemist puudutavate küsimustega
saavad pöörduda.
- Ka eestkoste asju menetlevaoid kohtunikke tuleb koolitada inimõiguste, sh ÜRO Puuetega
inimeste õiguste konventsiooni osas. Inimest tuleb näha eelkõige kui ressurssi ja teda
vastavalt ka tunnustada ja kohelda, väärikus ja kaasatus on olulised väärtused, mida tuleb
hoida ning millest lähtuvalt ka otsuseid teha. Vastavad rahvusvahelised õigusteadlased ja
praktikud on olemas ja kindlasti valmis oma teadmisi jagama.
- Kaalumist vajab nn professionaalsete eestkostjate süsteemi loomine, mis tagaks eelduslikult
eestkostetavate huvide erapooletu kaitse. Siinkohal tuleb arvestada, et eestkostja peab muuhulgas
tagama ka selle, et teenuseosutaja osutaks vajadustele vastavat teenust ja tegevusi. Kui nt
sotsiaalteenuse osutaja on ka ise eestkostja, siis tekib küsimus, millises rollis ta oma ülesandeid
täidab. Seega ei ole nt erihoolekandeteenuseid vahetult osutavad inimesed eestkostjateks
sobivad.
- Ühiskondlik teadlikkus peab tõusma, sh ka riigi ja kohaliku omavalitsuse ametnike ja
spetsialistide tasandil selliselt, et kõik ametnikud/spetsialistid/inimesed üldiselt, kes
puutavad kokku erinevate ja eripäraste inimestega ei soovitaks ega peaks vajalikuks
lahendada elulisi probleeme eestkoste seadmisega. EPIKoja poole on pöördutud küsimustega,
et nt apteeker või kohalik omavalitsus soovitas algatada lähedase suhtes eestkoste ning kuidas
viidatud menetlusega edasi minna. Täiendaval asjaolude arutelul selgub, et muid alternatiivseid
võimalusi ei ole arutatud ega kaalutud, esimese variandina pakutakse lahendusena koheselt
eestkoste seadmist.
Toompuiestee 10, Tallinn 10137 registrikood 80014660 a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank
tel. 6616629 e-post: [email protected]
Kodulehekülg: www.epikoda.ee
- Kindlasti vajab täiendavat arutelu ka tervishoiuteenuse osutamisega seonduv eestkoste
teostamine ehk kas ja kellel ning mille alusel toimub nõusoleku andmine tavapärasel
tervishoiuteenuse osutamisel, ravimite manustamisel hoolekandeasutuses olles jms.
Täiendava probleemina on EPIKoja poole pöördutud ka küsimuses, mis puudutab
eestkostetava liikumisvabaduse piiramist ehk kui eestkostetav on algselt andnud nõusoleku
erihoolekande- või hoolekandeasutuses viibimiseks, teatud hetkel aga teenusel viibida enam
ei soovi, siis tuuakse eestkostjate ja ka teenuse osutajate poolt kategoorilise argumendina,
et eestkostetaval puudub õigus teenuselt lahkuda. Vastav suhtumine ja toon on kategoorilised
ja keelavad, sageli viidatakse asjaolule, et eestkostetaval puudub õigus lahkuda. Leiame, et ka
selles osas on vaja teenuse osutajate/eestkostjate teadlikkust tõsta, sh õpetada eestkostjaid ja
teenuse osutajaid valima õigeid suhtlusmeetodeid ja veenmisoskusi.
- Suure probleemina näeme eestkostetava tahte ja soovidega arvestamist eestkoste
teostamisel. Eestkostetav ei ole objekt, vaid subjekt, kellel on omad soovid ja valikud,
millega tuleb eestkoste teostamisel esmajoones arvestada. Selleks, et eestkostetava soovida
ja tahe ei jääks välja selgitamata ja tähelepanuta, tuleb eestkostjaid ka selles osas koolitada.
Lisaks võiks kaaluda üle-eestilise kampaania vms tegemist eesmärgiga suurendada sallivust ja
elementaarset inimlikkust, tõsta teadlikkust eripäradest jms.
Kokkuvõttes leiame, et Sotsiaalministeeriumi tellimusel 2023. aastal valminud uuring
täisealiste eestkostekorraldusest Eestis on oluline samm inimõiguste edendamisel ja kaitsel
Eestis. Uuringus tõstatati olulised küsimused ja kitsakohad, mis vajavad ka konkreetseid
edasisi tegevusi. Loodame, et lähiajal moodustatakse Justiits- ja Sotsiaalministeeriumi
poolt töögrupid, mille tegevuse tulemusel selguvad edasised reaalsed tegevused ja sammud
liikumaks toetatud otsustamise süsteemi suunas.
Kiiremas korras tuleb tegeleda valimisõiguseta eestkostetavate teemaga ning tagada, et
demokraatlikule riigile omaselt on arvamuste paljusus ja mitmekesisus, sh eripäradega
arvestamine ja nende aktsepteerimine ka läbi valimisõiguste teostamise tagatud. Eesti
siseriiklik õigusruum peab eemaldama igasugused eestkoste seadmisega seonduvad
valmisõiguse piirangud. Ootame selle teemalisi tegevusi ja arutelusid, eriti arvestades, et
Toompuiestee 10, Tallinn 10137 registrikood 80014660 a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank
tel. 6616629 e-post: [email protected]
Kodulehekülg: www.epikoda.ee
Euroopa Parlamendi valimised on tulemas ning suur hulk kodanikke jääb eestkoste raames
hüppeliselt kasvanud valimisõiguse äravõtmise tõttu neist valimistest eemale.
EPIKoda, EVPIT ja EPILL soovivad igas eestkoste ja valdkonna arendamisega seotud
tegevuses ja tegevuse etapis panustada, ootame vastavaid kutseid.
Lugupidamisega
Maarja Krais-Leosk
Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht
/Allkirjastatud digitaalselt/
Agne Raudmees
Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliit
/Allkirjastatud digitaalselt/
Lenne Lillepuu
Eesti Psüühikahäiretega Inimeste ja Lähedaste Huvikaitse Liit
/Allkirjastatud digitaalselt/
Kristi Rekand 6715909