Siseministeeriumile esitatud põhikirjast

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Tartu piiskop Daniel

Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku

Tallinna piiskopkonna vikaarpiiskop

Teie: 31.08.2024

Meie: 03.10.2024 nr 8-3/87-3

Siseministeeriumile esitatud põhikirjast

Lugupeetud piiskop Daniel

Täname Teid Siseministeeriumile 31.08.2024 saadetud dokumendi „Eesti Õigeusu Kiriku

põhikiri“ (käesolevas vastuskirjas edaspidi EÕK põhikiri1) ja sellele lisatud kaaskirja eest.

Käesoleva vastuse eesmärgiks ei ole anda õiguslikku hinnangut EÕK põhikirja vastuvõtmise

menetluse õiguspärasusele, küll aga nimetatud dokumendi vastavusele kirikute ja koguduste

seadusele (edaspidi KiKoS) ning nendele ootustele, tulenevalt toimunud ühistest aruteludest,

mis puudutavad MPEÕK-i seotust Vene Õigeusu Kiriku / Moskva Patriarhaadiga.

1. Kiriku nime muutmine

Kavatsete muuta MPEÕK-i nime ja valida uueks nimekujuks „Eesti Õigeusu Kirik“.

Meie hinnangul ei vasta valitud nimekuju KiKoS § 7 lõike 1 nõuetele. KiKoS § 7 lg-s 1

sätestatakse, et usulise ühenduse nimi peab „selgelt erinema teistest mittetulundusühingute ja

sihtasutuste registrisse kantud juriidiliste isikute nimedest ega või olla eksitav tegevuse

eesmärgi, ulatuse ega õigusliku vormi osas“.

Usuliste ühenduste registrisse on kantud Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik. Nimi „Eesti Õigeusu

Kirik“ ei erine sellest nimest piisava selgusega ning on ühtlasi eksitav tegevuse ulatuse

seisukohalt, tekitades ettekujutuse, nagu oleks tegemist kõiki Eesti õigeusklikke hõlmava

kirikuga, mis ei vasta aga faktiliselt tõele.

2. Ajaloofaktide esitamine põhikirjas ja selles viidatud Tomoses

Ajaloofaktide esitamine usulise ühenduse põhikirjas ei ole õiguslikult keelatud, kuid sel puhul

on küsimuseks, mis on nende esitamise eesmärk ja õiguslik siduvus ning kas need ajaloofaktid

vastavad tõele.

Nii võib tekitada näiteks küsimusi EÕK põhikirja p-s 2.2 sisalduv lause, mille kohaselt „EÕK

hoiab järjepidevalt ja katkematult sajanditepikkusi õigeusu traditsioone Eestis.“ Nii nagu seda

on kinnitanud 1990-tel aastatel ka Eesti kohtud, ei ole õiguslikus mõttes praegune MPEÕK kui

1 Nimetatud lühendi kasutamine ei tähenda uue nimekuju heakskiitmist.

2 (4)

organisatsioon õigeusu traditsioonide järjepidevuse ja katkematuse kandja Eestis (antud juhul

ei puuduta meie väide kindlasti neid olukordi, kui koguduse liikmete seisukohalt on konkreetne

õigeusu kogudus saanud usulises mõttes järjepidevalt õigeusu kogudusena tegutseda).

Nimetatuga haakub ka tõdemus põhikirjas, kus järjepidevust põhjendatakse 1920. aasta Sinodi

otsusega ja 1993. aasta Tomosega, olles seega jätnud kõrvale 1923. aasta Tomose praeguse

kehtivuse. Sellega seonduvalt ei saa olla praeguse seisuga asjakohane ka 1993. aasta Tomoses

sisalduv ajalooline õiend, kuid kui EÕK põhikiri toob punktis 1.5 viite 1993. a Tomosele kui

ühele oma alusdokumendile, välistamata sellest teatud osade laienemist, siis tekib ühtlasi

õigustatud küsimus, kas EÕK põhikirja vastuvõtmisega näeb MPEÕK 1993. aasta Tomost

alusdokumendina koos Tomose p 1 koosseisu kuuluva ajaloolise õiendiga või siiski ilma selleta.

MPEÕK-i järjepidev viitamine patriarh Tihhoni 1920. aasta otsusele piiratud iseseisvuse

andmisest õigeusu kirikule Eestis ja MPEÕK-i seosest vajab sisulist selgitust. Nimetatud

1920. aasta dokumendi nimetamine oma põhikirjas seetõttu, et sellele viitab patriarh Aleksius

II 1993. aasta Tomos, ei anna MPEÕK-ile alust tõendada oma organisatsiooni olemasolu

seosega 1920. aasta patriarh Tihhoni otsusega. See õigeusu kirik Eestis, kellele otsus anti, valis

oma tee 1923. aastal Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikuna Oikumeenilises Patriarhaadis.

MPEÕK saab oma alguseks pidada Moskva Patriarhaadi sinodi 10. detsembri 1944. aasta otsust

nr 2074, mis viidi täide 1945. aasta märtsis, olles laiali saatnud EAÕK Sinodi ja asutanud Eesti

NSV territooriumil olevaid õigeusu kogudusi valitsema Vene Õigeusu Kiriku Tallinna

piiskopkonna nõukogu.

3. Administratiivne seotus Moskva Patriarhaadiga MPEÕK-i täiskogu otsuste kinnitamise

ja jõustumise näitel

Esmalt peatume sõnal „administratiivne“. Administratiivne on halduslik. Administreerima

tähendab haldama, valitsema, formaalselt juhtima. Haldus on avalik-õiguslike asutuste või

organisatsioonide täitev ja korraldav tegevus; haldamine; haldav võim, administratsioon. Kuna

1993. aasta Tomose kohaselt juhitakse MPEÕK-i kooskõlas Moskva Patriarhaadi Püha Sinodi

määruste ning Moskva ja kogu Venemaa Patriarhi käskkirjadega, ei saa kuidagi väita (nagu

olete seda teinud 31.08.2024 kaaskirjas), et „patriarh ei saa teha kirikule mingeid kohustuslikke

ettekirjutusi administratiivsetes asjades“.

Ei ole õiguslikku alust ka teisal (saates „Impulss“ Teie poolt) väljendatul, nagu oleks MPEÕK

Täiskogu otsuste saatmine patriarhile pelgalt formaalsus. Kui see tõepoolest niimoodi

reaalsuses toimub, siis kas ei tegutse MPEÕK kooskõlas oma põhikirjaga, mille kohaselt isegi

nende otsuste laialisaatmine kogudustele ja piiskopkondadele saab sõnaselgelt toimuda alles

pärast seda, kui patriarh on need otsused kinnitanud, või kui siiski põhikirja järgitakse, aga

avalikkuses väidetakse midagi muud, on tegemist avalikkuse eksitamisega.

MPEÕK põhikirja p 3.4.7 sätestab:

„MPEÕK täiskogu otsused kinnitab Moskva ja kogu Venemaa patriarh. Täiskogu otsused

saadetakse kõikidele MPEÕK kogudustele pärast nende kinnitamist Moskva ja kogu Venemaa

patriarhi poolt. MPEÕK põhikirja kinnitab Moskva ja kogu Venemaa patriarh, tulevikus

kinnitatakse tema poolt ainult MPEÕK põhikirja kanoonilist laadi muudatused. Parast MPEÕK

Täiskogu otsuste Moskva ja kogu Venemaa patriarhi poolt kinnitamist, korraldab Eestseisja

Kantselei MPEÕK Täiskogu protokollide kinnitatud koopiate piiskopkondadele

laialisaatmise.“

EÕK põhikirjas on aga p-le 3.4.7 antud järgmine redaktsioon:

3 (4)

„EÕK täiskogu otsused kinnitatakse vastavalt Moskva ja kogu Venemaa patriarhi Aleksius II

ja Püha Sinodi Tomosele 26.04.1993.a. EÕK Eestseisja kantselei organiseerib kinnitatud

protokolli koopiate saatmise kõigisse kogudustesse.“

Nende redaktsioonide võrdluses, kuivõrd 1993. aasta Tomos ei ole muutunud ning seda

kohustutakse järgima ka edaspidi, tuleb tõdeda, et isegi kui otsuste kinnitamist patriarhi poolt

uues redaktsioonis enam ei nimetata, viidatakse sellele ometigi läbi viitamise Tomosele, ning

ka otsuste kogudustesse saatmine on siiski seotud, nagu tekstist nähtub, eelnevalt tehtud

kinnitamisega.

Nii ei ole kuidagi võimalik väita, et näiteks Täiskogu tegevusega seonduvalt oleks läbi viidud

mingeid muudatusi seoses MPEÕK-i administratiivse sõltuvusega Moskva Patriarhaadist.

Märgite oma kirjas, et „Patriarh võib üksnes mitte nõustuda Täiskogu otsustega, kuid ta ei saa

teha Kirikule mingeid kohustuslikke ettekirjutusi administratiivsetes asjades.“ Jättes hetkel

kõrvale küsimuse sellest, millised on patriarhi õigused mõjutada MPEÕK-i tegevust ja otsustusi

MPEÕK-i Täiskogu otsuste väliselt, tuleb juhtida tähelepanu ainuüksi sellele, et ka täiskogu

otsuste kinnitamata jätmine / nendega mittenõustumine võib olla sisuliselt ja õiguslikult väga

oluline ettekirjutus, kui Täiskogu oli näiteks soovinud kehtestada mingisugust uut reeglistikku

MPEÕK-i tegevusse puutuvates küsimustes, millist aga patriarh ei kinnita, jättes seega kehtima

varasema normistiku.

4. Vene Õigeusu Kirikule tehtud viited põhikirjas

Olete kaaskirjas väitnud, et viited Vene Õigeusu Kiriku (edaspidi VÕK) põhikirjale ja teistele

VÕK-i juhtivorganite aktidele on EÕK põhikirjast välja jäetud. Puudutamata siinjuures, et

niikuinii ei ole läbi viitamise 1993. aasta Tomosele, mis on asendanud tõepoolest mitmeid

seniseid MPEÕK põhikirjas olnud viiteid VÕK-ile, reaalne seotus VÕK-i, selle põhikirja ja

juhtivorganite aktidega kusagile kadunud, tuleb tõdeda, et jätkuvalt on ka VÕK-ile ja selle

Pühale Sinodile siiski põhikirja teatud punktides viited tehtud.

5. Iseseisev vs isevalitsev kirik

EÕK põhikirja p 1.3 kohaselt on EÕK näol tegemist iseseisva kohaliku kirikuga Eestis. Kehtiva

põhikirja p 1.3 järgi on MPEÕK isevalitsev kohalik kirik Eestis. Eesti keeles tähendab

„iseseisev“ kui ’mitte kellelegi alluv, sõltumatu’. Tomos, millega on seotud nii senine kui uus

põhikiri, sisaldab aga kõigis punktides sellist seotust Vene Õigeusu Kiriku ja Moskva

Patriarhaadiga, mille puhul sõna ’iseseisev’ ei oma antud juhul niisugust tähendust, nagu seda

eesti keeles sisustatakse.

1993. aasta Tomoses märgitakse, et „Eesti Õigeusu Kirik on iseseisev kiriklik-

administratiivsetes, kiriklik-majanduslikes, kiriklik-valgustuslikes ja kiriklik-tsiviilasjades,

jäädes seejuures Moskva Patriarhaadi kanoonilisse jurisdiktsiooni“. Sellega määratletakse

iseseisvuse piirid. Praegusel kujul MPEÕK ei ole iseseisev ega autonoomne kirik, vaid

„isevalitsev“ või „omavalitsuslik“ kirik.

VÕK põhikirja 12.16 kohaselt kuuluvad Moskva Patriarhaati „isevalitsevad kirikud“

(Самоуправляемые Церкви), millena on loetletud Läti, Moldova ja Eesti õigeusu kirikud.

„Isevalitsevaid kirikuid“ käsitleva VÕK põhikirja ptk 12 punkti 1 kohaselt „Moskva

patriarhaadi koosseisu kuuluvad isevalitsevad kirikud teostavad oma tegevust patriarhaalse

tomose poolt sätestatud alustel ja piirides, mis on välja antud vastavalt kohaliku või piiskoppide

nõukogu otsustele.“ MPEÕK puhul piirdub iseseisvus kiriklik-administratiivsete, kiriklik-

majanduslike, kiriklik-valgustuslike ja kiriklik-tsiviilasjade valdkondadega.

4 (4)

6. Täiendavalt põhikirja mõnest konkreetsest sättest

Kuna ülaltoodud põhimõttelised küsimused on sedavõrd olulised ja kaalukad, ei ole käesoleva

vastuskirja eesmärgiks tuua välja põhikirjas olevaid väiksemaid õigusalaseid või sõnastust

puudutavaid küsimusi. Siiski mõned teemad saavad järgnevalt esitatud.

1) Punktis 3.3.5 on sõnastus „Vikaarpiiskopi pädevuse ja tegevusvaldkonna määrab Eestseisja

oma äranägemise järgi oma Ukaasiga.“ „Eesti keele seletav sõnaraamat“ defineerib sõna

’ukaas’ järgmiselt: „Vene riigipea v. riigivõimuorgani seadusandlik akt v. korraldus.“ Seega ei

ole selle mõiste kasutamine antud juhul kohane.

2) Punktis 3.7.3 kasutatav fraas ’vallaline valge vaimulik’ vajab selgitust, et elimineerida

rassistlikud / diskrimineerivad tõlgendused.

3) Punktides 4.1.3, 4.2.1 ja 4.3.1 on kasutatud sõna ’kirikuameti’, aga põhikirjas ei ole selle

mõiste selgitust.

7. Kokkuvõtteks

Siseministeeriumi hinnangul ei ole meile 31.08.2024 saadetud põhikirjas kasutusele võetud

nimekuju „Eesti Õigeusu Kirik“ kooskõlas KiKoS § 7 lõikega 1.

Moskva Patriarhaadi mõju MPEÕK-i üle ei vähene ei kiriku nime muutmise ega MPEÕK-i

põhikirjast Moskva Patriarhaadile, Vene Õigeusu Kirikule ja patriarhile viitamise kaotamisega.

Muudatused, nagu nähtub nii põhikirjast kui kaaskirjast, on pelgalt kuvandilised ning põhikirja

sellise ümbersõnastamisega võib mõju väheneda vaid näiliselt, tegelikkuses jääb Moskva

Patriarhaadi mõju aga samaks – seda nii administratiivses kui kanoonilises mõttes.

Siseministeeriumi selge ootus on, et vaatate põhikirja teksti käesolevas kirjas toodud

tähelepanekute valguses veelkord üle ning võtate selle vastu sellises redaktsioonis, mis välistab

täielikult Moskva Patriarhaadi / Vene Õigeusu Kirikuga seotusest tulenevad mõjud siin

tegutseva kiriku juhtimisele ja tegevusele.

Ühtlasi tunneme heameelt Teie kirjas sisaldunud kinnituse üle, et jätkate kontakte EAÕK-ga

selleks, et 1990-tel aastatel Eestis tekkinud õigeusu lõhestatus kanooniliselt ületada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler