Õigusakti eelnõu

Dokumendiregister	Politsei- ja Piirivalveamet
Viit	1.2-4/142-1
Registreeritud	02.10.2024
Sünkroonitud	05.10.2024
Liik	Sissetulev kiri
Funktsioon	1.2 Õigusteenindus ja õigusloome
Sari	1.2-4 Kooskõlastused ja arvamused teiste valitsusasutuste poolt algatatud õigusaktidele
Toimik	1.2-4/2024
Juurdepääsupiirang	Avalik
Adressaat	Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis	Siseministeerium
Vastutaja	Piret Andrekson (administratsioon, õigusbüroo)
Originaal	Ava uues aknas

Failid

2-22404-1 24.09.2024 Oigusakti eelnou.asice

Kosmoseseaduse andmekogu pohimaarus.pdf

Kosmoseseaduse eelnou projekt.pdf

Kosmoseseaduse eelnou seletuskiri koos lisaga.pdf

Kosmoseseaduse eelnõu.pdf

Kooskolastatavad dokumendid.txt

Kosmoseseaduse andmekogu pohimaarus.pdf

Kosmoseseaduse eelnõu seletuskirja lisa

Rakendusakti kavand

Kosmoseobjektide ja kosmosetegevuslubade registri põhimäärus

Määrus kehtestatakse kosmoseseaduse § 29 lõike 1 alusel.

1. peatükk

Andmekogu eesmärk, selle pidamine ja andmekogusse kantavad andmed

§ 1. Andmekogu asutamine ja ametlik nimetus

Määrusega asutatakse riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu ametliku nimetusega

kosmoseobjektide ja kosmosetegevuslubade register (edaspidi andmekogu).

§ 2. Andmekogu eesmärk

Andmekogu eesmärk on:

1) kosmoseseaduse § 29 lõikest 2 tulenevate eesmärkide täitmine;

2) lihtsustada kosmosetegevusloa taotlemist ja menetlemist, kosmosetegevusloaga seotud

seire- ja muude kohustuste täitmist ning kogutud andmete säilitamist, kasutamist ja

kättesaadavust;

3) lihtsustada kosmoseobjekti registreerimise taotlemist ja menetlemist ja kosmoseobjektiga

seotud aruandlus- ja muude kohustuste täitmist ning kogutud andmete säilitamist, kasutamist

ja kättesaadavust;

4) lihtsustada kosmosetegevusloa ja kosmoseobjekti registreeringu aluseks olevate

dokumendiga seotud andmete säilitamist, kasutamist ja kättesaadavust;

5) lihtsustada riigilõivu tasumise kohustuse täitmist ning kogutud andmete säilitamist,

kasutamist ja kättesaadavust.

§ 3. Andmekogu vastutav töötleja

(1)Andmekogu vastutav töötleja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

(2) Andmekogu vastutav töötleja:

1) tagab andmekogu pidamise õigusaktides sätestatud nõuete järgi;

2) tagab andmekogu arendamise, haldamise ja pidamise rahastamise;

3) juhib andmekogu arendustöid;

4) määrab andmekogu käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks andmekogu

turvanõuetele vastavad organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnoloogilised turvameetmed ja

korraldab nende rakendamise;

5) rakendab meetmeid andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse nõuete

tagamiseks;

6) teeb järelevalvet andmekogu pidamise üle;

7) töötleb õigusaktides sätestatud kohustuste täitmiseks kosmosetegevusloaga seotud

andmeid, sealhulgas taotlusel ja loal kajastatud andmeid;

8) töötleb õigusaktides sätestatud kohustuste täitmiseks kosmoseobjektiga seotud andmeid,

sealhulgas registreerimistaotlusel ja sellega seoses tehtud otsusel kajastatud andmeid;

9) töötleb õigusaktides sätestatud kohustuste täitmiseks muid registreerimisega seotud

andmeid;

10) töötleb õigusaktides sätestatud kohustuste täitmiseks ja riikliku järelevalve tegemiseks

intsidentidega seotud andmeid;

11) töötleb õigusaktides sätestatud kohustuste täitmiseks riigilõivudega seotud andmeid;

12) tagab andmekogusse kantud andmete kättesaadavuse ja asjakohasuse;

13) tagab andmekogu teenuste kasutajatoe.

2. peatükk

Andmekogu ülesehitus ja andmekogu pidamise nõuded

§ 4. Andmekogu ülesehitus

(1) Andmekogu koosseisu kuuluvad:

1) aktiivses kasutuses olevad andmed;

2)arhiveeritud andmed.

(2) Andmekogusisesed komponendid on:

1) avalikkusele suunatud portaal (AVE rakendus);

2) taotlejale suunatud portaal;

3) ametnikele suunatud asutusesisene töökeskkond (AME rakendus).

§ 5. Andmekogusse kantud andmete kaitse

(1) Andmekogu andmete kaitse hõlmab:

1) käideldavust, tagades andmete kättesaadavuse;

2) terviklust, välistades andmete tahtmatu või tahtliku volitamata muutmise;

3) konfidentsiaalsust, kaitstes andmeid volitamata töötlemise eest.

(2) Andmekogu andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks

rakendatakse asjakohaseid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid.

(3) Andmekogusse kantud andmete turvaklass on [LISADA TURVAKLASS].

3. peatükk

Andmekogusse kantavad andmed, alusdokumendid ja andmete töötlemine

§ 6. Andmekogusse kantavate andmete loetelu ja alusdokumendid

(1) Andmekogusse kantakse ja töödeldakse iga kosmoseobjekti kohta eraldi järgmised

andmed:

1) kosmoseobjekti nimi;

2) kosmoseobjekti kirjeldus;

3) kosmoseobjekti registreerimisnumber;

4) kosmoseobjekti registreerimise kuupäev;

5) kosmoseobjekti Maa orbiidile või sellest kaugemale lennutamise kuupäev ja asukoht;

6) kosmoseobjekti asukoht kosmoses või orbiidi põhiparameetrid, milleks on periood, apogee

raadius, perigee raadius ja kaldenurk;

7) kosmoseobjekti tüüp;

8) kosmoseobjekti parameetrid, milleks on kosmoseobjekti kaal ja maksimaalne lubatud

stardimass;

9) kosmoseobjekti valmistamisaasta ja valmistaja;

10) kosmoseobjektiga seotud kosmosemissiooni eesmärk ja missiooni kirjeldus;

11) maksimaalne lubatud reisijate arv;

12) kosmoseseaduse § 31 lõike 1 punktis 3 nimetatud dokumendi väljaandmise kuupäev,

väljaandja nimi ja aadress ning põhijäreldused;

13) kosmoseobjekti endine registreerimisnumber, kui kosmoseobjekt oli varem registreeritud

Eesti või välisriigi registris;

14) kosmoseobjekti käitaja nimi ja registrikood või ees- ja perekonnanimi ja isikukood,

peamise tegevuskoha aadress, telefoninumber ja e-posti aadress;

15) kosmoseobjekti omaniku nimi ja registrikood või ees- ja perekonnanimi, isikukood ja

isikukoodi riik või isikukoodi puudumise korral sünniaeg, asukoha või elukoha aadress ning

telefoninumber ja e-posti aadress;

16) kosmoseobjekti omandi üleandmise korral kosmoseobjekti omandi üleandmise loa

kuupäev ja number, kosmoseobjekti uue omaniku nimi ja registrikood või ees- ja

perekonnanimi, isikukood ja isikukoodi riik või isikukoodi puudumise korral sünniaeg,

asukoha või elukoha aadress ning telefoninumber ja e-posti aadress, kosmoseobjekti

üleandmise kuupäev;

17) registriandmete muudatuse alus, muudatuse tegemise aeg ja põhjus;

18) kosmoseobjekti registrist kustutamise alus, aeg ja põhjus;

19) kosmoseobjektiga seoses tehtud ettekirjutuse kuupäev, number ja sisu;

20) riikliku järelevalve tegemise käigus kogutud andmed.

(2) Andmekogusse kantakse kosmosetegevusloaga seotud järgmised andmed:

1) käitaja nimi ja registrikood või ees- ja perekonnanimi ja isikukood;

2) käitaja registrijärgne aadress Eestis ja kontaktandmed;

3) kosmosetegevuseloa number;

4) kosmosetegevusloa andmise alus;

5) lubatava kosmosetegevuse kirjeldus;

6) kosmoseseaduse § 20 lõike 1 punktis 1 sätestatud erandi kohaldamise korral

kosmosetegevuseloa kehtivusaeg;

7) kosmosetegevusloa kõrvaltingimused;

8) kosmosetegevuse riskianalüüsi koostamise kuupäev;

9) käitaja vastutuskindlustuse sõlmimise kuupäev, poliisi number, kindlustusandja nimi,

kindlustussumma;

10) kosmosetegevusega kaasneva keskkonnamõju vältimise tegevuskava koostamise kuupäev;

11) kosmosetegevusloa kehtetuks tunnistamise, kosmosetegevusloa kehtivuse peatamise või

muutmise otsuse kuupäev ja number;

12) kosmostegevuse lõpetamise kava koostamise kuupäev, vastutava töötleja poolt kavale

antud kooskõlastuse kuupäev, kavas ettenähtud kosmosetegevuse lõpetamise tähtaeg;

13) kosmostegevuse lõpetamise aruande vastutavale töötlejale esitamise kuupäev;

14) kosmoseseaduse alusel tehtud ettekirjutuse kuupäev, number ja sisu;

15) riikliku järelevalve tegemise käigus kogutud andmed.

(3) Kosmosetegevuse üleandmise kohta kantakse andmekogusse ja töödeldakse järgmisi

andmeid:

1) kosmosetegevuse üleandja ja kosmosetegevuse üle võtnud käitaja nimi ja registrikood või

ees- ja perekonnanimi ja isikukood;

2) välismaa käitaja puhul riik, kus käitajal on kosmosetegevuseks tegevusluba, selle

tegevusloa kuupäev, number, väljaandja ja loa kehtivuse aeg;

3) kosmosetegevuse üleandmise loa alus, kuupäev ja number;

4) kosmosetegevuse üleandmise kuupäev;

5) kosmoseseaduse § 40 lõikes 3 sätestatud välislepingu sõlmimise ja jõustumise aeg, lepingu

nimetus ja pooled.

(4) Andmed kantakse andmekogusse §-s 7 sätestatud alusdokumentide alusel.

§ 7. Alusdokumendid

Alusdokumendid on:

1) kosmosetegevusloa väljaandmise ja muutmise taotlus;

2) kosmosetegevusloa andmise, muutmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise

otsus;

3) kooskõlastuse taotlus ja otsus kooskõlastuse andmise või sellest keeldumise kohta;

4) kosmoseobjekti registreerimise taotlus ja taotlus registreeringu kustutamiseks;

5) kosmoseobjekti registreerimisest keeldumise otsus;

6) kosmoseobjekti registreeringu kustutamise otsus;

7) kosmosetegevuse üleandmiseks loa andmise otsus;

8) kosmoseobjekti omandi üleandmiseks loa andmise otsus;

9) dokumendid registriandmetes paranduse tegemise kohta;

10) käitaja teavitamiskohustuse täitmise käigus esitatavad andmed;

11) ettekirjutus ja riikliku järelevalve tegemise käigus kogutud andmed.

§ 8. Andmete esitamine

(1)Andmete andmekogusse esitaja on:

1) kosmosetegevusloa või registreeringu taotleja ning teised menetlusosalised;

2) kosmosetegevusloa ja registreeringu omaja;

3) punktides 1 ja 2 nimetatud isiku poolt selleks volitatud isik.

(2) Andmekogusse esitab andmeid ka vastutav töötleja.

§ 9. Andmete esitaja ja andmekogu kasutaja digitaalne tuvastamine ja autoriseerimine

(1) Andmekogusse võib andmeid ja dokumente sisestada või neid seal luua ja

menetlusmärkeid teha isik, kellel on asjakohased õigused ja kes on digitaalselt tuvastatud.

(2) Andmete esitaja ja andmekogu kasutaja digitaalne tuvastamine toimub kõrge

turvalisustasemega autentimisvahendit kasutades.

(3) Isiku autoriseerimine toimub andmekogu kasutustingimustega nõustumise järel.

§ 10. Andmevahetus

(1) Andmevahetus teiste andmekogudega toimub Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. a

määruse nr 105 „Infosüsteemide andmevahetuskiht“ kohaselt.

(2) Andmekogu saab järgmisi andmeid järgmistest andmekogudest ja infosüsteemidest:

1) äriregister – juriidilise isiku esindusõiguse andmed;

2) rahvastikuregister – füüsilise isiku nimi, isikukood, aadress ja kontaktandmed;

3) aadressiandmete süsteem – aadressiandmed;

4) e-riigikassa – andmed tasutud riigilõivu kohta.

§ 11. Andmekogusse kantud andmete õigsuse tagamine

(1) Andmekogusse esitatud andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja. Andmekogu

vastutav töötleja vastutab tema poolt andmekogukaardile kantud andmete vastavuse eest

andmeandja esitatud andmetele.

(2) Vastutav töötleja parandab registri andmetes kirjavea ja muu ilmse ebatäpsuse, mis ei

mõjuta andmete sisu. Paranduse võib vastutav töötleja teha nii vastava sisuga avalduse alusel

kui ka ametiülesande korras.

(3) Vastutav töötleja koostab registriandmetes paranduse tegemise kohta kande, märkides oma

andmed, paranduse tegemise aja ja paranduse tegemise aluseks olevad dokumendid.

(4) Isikule, kelle andmeid on parandatud, saadetakse tema nõudel elektrooniliselt väljavõte

parandatud andmetest.

(6) Registri andmete kvaliteedi parandamise eesmärgil võib vastutava töötleja korraldusel

parandada registri andmetes andmehõive käigus tekkinud või tarkvarast tingitud vead.

§ 12. Andmete muutmine ja kustutamine

Andmete muutmine ja kustutamine toimub seaduses sätestatud alusel ja ulatuses.

§ 13. Andmete säilitamine ja arhiveerimine

(1) Andmekogus säilitatakse andmeid 30 aastat.

(2) Andmekogus olevad andmed arhiveeritakse seaduses sätestatud alusel ja ulatuses.

(3) Andmekogusse kantud andmete alusdokumente säilitatakse kooskõlas vastutava töötleja

liigitusskeemis ette nähtud säilitustähtaegadega, mille lõppemise järel antakse need

arhiiviseaduse ja muude seaduste ning nende alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt avalikku

arhiivi või otsustatakse nende hävitamine.

§ 14. Andmete ristkasutus

Vastutaval töötlejal on kosmoseseadusest tulenevate ülesannete täitmiseks õigus esitada

päringuid ja saada andmeid riigi, kohaliku omavalitsuse või avalik-õigusliku isiku

andmekogust vastavalt õigusaktides sätestatud korrale.

4. peatükk

Juurdepääs andmekogule ja andmekogusse kantud andmetele

§ 15. Juurdepääs andmekogule ja andmekogusse kantud andmetele

(1) Juurdepääs andmekogu andmetele on vastutava töötleja ametnikel ja töötajatel neile

teenistus- ja tööülesannete täitmiseks määratud ulatuses ning järelevalveasutusel, Kaitseväel,

Välisluureametil ja Kaitsepolitseiametil neile seadusega pandud ülesannete täitmiseks.

(2) Andmekogusse kantud lubadele ja registreeringutele märgitud füüsilisest isikust loa omaja

nimi ja isikukood on avalikud.

(3) Andmekogu avalikus vaates ei näidata loa ja registreeringu taotlusel füüsilisest isikust loa

taotleja ega tema kontaktisiku aadressi ega kontaktandmeid.

(4) Andmekogusse kantud avaandmed avalikustatakse vastutava töötleja veebilehel

masinloetaval kujul, kui neile ei ole seaduses või seaduse alusel kehtestatud õigusaktis

sätestatud juurdepääsupiirangut.

(5) Paragrahvi 8 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud andmete esitajatel on õigus juurde pääseda

endaga seotud andmetele.

(6) Juurdepääs andmekogusse kantud andmetele on vastutava töötleja ametnikel ja töötajatel

neile teenistus- või töökohustuste täitmiseks vajalikus mahus, mille ulatuse määrab vastutav

töötleja.

(7) Juurdepääs andmekogu andmetele võimaldatakse juurdepääsuõiguse andmisega või

andmete väljastamisega.

§ 16. Andmete logimine

(1)Andmekogu andmetega tehtud toimingud logitakse.

(2) Iga andmekogus tehtud päringu ja kande kohta säilitatakse vähemalt järgmised andmed:

1) päringu või kande teinud isiku nimi;

2) päringu või kande tegemise kuupäev ja kellaaeg;

3) päringu sisu.

(3) Logisid säilitatakse andmekogus kolm aastat kande tegemisest arvatest.

5. peatükk

Andmekogu pidamise rahastamine ja andmekogu lõpetamine

§ 17. Andmekogu pidamise rahastamine

Andmekogu hooldus- ja arendustöid ning pidamist rahastatakse riigieelarvest vastutavale

töötlejale selleks eraldatud vahenditest.

§ 18. Andmekogu lõpetamise kord

(1) Andmekogu tegevuse lõpetamise otsustab valdkonna eest vastutav minister.

(2) Andmekogu lõpetamine toimub kooskõlas arhiiviseaduses ning avaliku teabe seaduses

sätestatud nõuetega.

Kosmoseseaduse eelnou projekt.pdf

EELNÕU

24.09.2024

Kosmoseseadus

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Seaduse eesmärk ja reguleerimisala

(1) Käesoleva seaduse eesmärk on soodustada majanduse, teaduse ja tehnoloogia jätkusuutlikku

arengut ning tagada kosmosetegevuse ohutus ja keskkonnasäästlikkus.

(2) Käesoleva seadusega reguleeritakse:

1) kosmosetegevuse aluseid;

2) nõudeid kosmoseobjekti käitajale;

3) kosmosetegevusloa menetlust;

4) kosmoseobjekti registreerimist ja käitamist;

5) riigi tagasinõudeõigust käitaja vastu;

6) pädeva asutuse tegevuse aluseid;

7) kosmosetegevuse üle riikliku järelevalve tegemist ja vastutust käesoleva seaduse rikkumise

eest.

§ 2. Seaduse kohaldamisala

(1) Käesolevat seadust kohaldatakse Eesti Vabariigi territooriumil toimuvale

kosmosetegevusele.

(2) Käesolev seadus kehtib väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi toimuvale

kosmosetegevusele, kui:

1) see toimub Eestis registreeritud vee- või õhusõiduki pardal või

2) seda teeb Eesti kodanik või Eestis asutatud juriidiline isik või

3) seda teeb isik, kes elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse või

tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel.

(3) Käesolevat seadust kohaldatakse valitsusasutuse kosmosetegevusele või kosmoseobjektile

niivõrd, kuivõrd muu seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga ei ole sätestatud teisiti.

(4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse

sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

(5) Käesolevas seaduses reguleeritud ettevõtja majandustegevuse alustamisele, teostamisele ja

lõppemisele kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seadust, võttes arvesse

käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.

(6) Käesolevas seaduses reguleeritud kosmoseobjektile kohaldatakse toote nõuetele vastavuse

seadust, võttes arvesse käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.

§ 3. Pädeva asutuse ülesanded

Kosmosetegevuse valdkonnas on pädev asutus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

(edaspidi pädev asutus), kes:

1) otsustab käesolevas seaduses sätestatud lubade andmise, muutmise, kehtivuse peatamise ja

kehtetuks tunnistamise;

2) annab käesolevas seaduses sätestatud kooskõlastusi;

3) peab kosmoseobjektide ja kosmosetegevuslubade registrit, registreerib ja tagab

registriandmete kaitse, säilimise ning arhiveerimise;

4) kontrollib kosmosetegevuse ja kosmoseobjekti üleandmisega ja lõpetamisega seonduvat;

5) teeb riiklikku järelevalvet käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides

sätestatud nõuete täitmise üle;

6) korraldab Maa orbiidile või sellest kaugemale lennutatud kosmoseobjektide kohta teabe

kogumist ja edastamist Välisministeeriumile;

7) täidab muid käesolevast seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevaid

ülesandeid.

§ 4. Terminid

Käesolevas seaduses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:

1) kosmosetegevus on kosmoseobjekti lennutamine Maa orbiidile või sellest kaugemale,

kosmoseobjekti käitamine nii kosmoses kui ka Maa peal, kosmoseobjekti juhtimine,

kosmoseobjekti tegevuse lõpetamine ja Maale tagasitoomine, eelnimetatuga seotud tegevused

ning kosmoseprügi vältimise, vähendamise ja kõrvaldamise eesmärgiga tegevus Maa orbiidil

või sellest kaugemal;

2) kosmoseobjekt on mis tahes objekt, mis on lennutatud või mida plaanitakse lennutada Maa

orbiidile või sellest kaugemale, ja sellise objekti füüsilised alamsüsteemid või last;

3) käitaja on isik, kes tegeleb kosmosetegevusega kosmosetegevusloa alusel;

4) kosmoseobjekti omanik on isik, kellele kuulub kosmoseobjekt;

5) kosmoseprügi on kosmoseobjekt, selle osa või muu seade, mis jääb kosmosesse

kosmosetegevuse tulemusena või pärast kosmosetegevuse lõppemist, samuti Maale

kontrollimatult naasev objekt või selle osa.

2. peatükk

Kosmosetegevuse põhimõtted

§ 5. Ohutuse põhimõte

(1) Kosmosetegevus ja kosmoseobjekt on ohutu, kui see ei põhjusta ohtu inimesele, varale,

keskkonnale, avalikule korrale ega riigi julgeolekule.

(2) Kosmosetegevuses rakendab käitaja vajalikke abinõusid ohu ennetamiseks,

väljaselgitamiseks, tõrjumiseks ja kõrvaldamiseks ning võimalike kahjude kõrvaldamiseks.

§ 6. Keskkonnasäästlikkuse põhimõte

(1) Kosmosetegevuses välditakse kosmoseprügi teket ja ebasoodsaid keskkonnamõjusid

maapinnal, atmosfääris, orbiidil, kosmoses ja taevakehadel või leevendatakse ebasoodsaid

mõjusid heastamise või muu hüvitamise teel.

(2) Kosmosetegevuses võetakse arvesse keskkonnaseadustiku üldosa seadust, Euroopa Liidu

õigust ning rahvusvahelisi standardeid ja põhimõtteid.

§ 7. Asjatundlikkuse põhimõte

(1)Käitajal peavad olema kosmosetegevuse eripärale vastavad teadmised, oskused, võimalused

ja finantssuutlikkus kosmosetegevuse tegemiseks.

(2) Kosmosetegevust tehes täidab käitaja ja muu kosmosetegevusega või kosmoseobjektiga

seotud isik hoolsuskohustust, et tagada kosmosetegevuse ohutus ja keskkonnasäästlikkus ning

kosmosetegevusele ja kosmoseobjektile esitatavate nõuete järjepidev arvestamine.

3. peatükk

Käitajale ja kosmoseobjekti omanikule esitatavad nõuded

1. jagu

Käitaja

§ 8. Käitaja peamine tegevuskoht

(1) Käitaja peamine tegevuskoht peab olema Eestis.

(2) Käesolevas seaduses mõistetakse peamise tegevuskohana käitaja kosmosetegevuse ja

finantstegevuse täitmise peamist kohta.

§ 9. Sisekontrolli kohustus

(1) Käitaja loob ja rakendab sisekontrolli süsteemi, milleks on asjakohaste tehniliste,

organisatsiooniliste ja õiguslike meetmete kogum eesmärgiga tagada kosmosetegevuses

käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud põhimõtete järjepidev järgmine ja kosmosetegevust

reguleerivate õigusaktide nõuetele vastavus.

(2) Käitaja sisekontrolli süsteemi andmed dokumenteeritakse või need peavad olema muul viisil

tõendatavad.

(3) Käitaja sisekontrolli süsteemi andmeid säilitatakse kümme aastat pärast kosmosetegevuse

lõpetamist.

§ 10. Käitaja sise-eeskirjad

(1) Käitaja kehtestab, rakendab ja säilitab korrad, süsteemid ja meetmed (edaspidi sise-

eeskirjad), mis kindlustavad kosmosetegevust reguleerivate õigusaktide ja kosmosetegevusloa

tingimuste täitmist.

(2) Sise-eeskirjades määratakse kindlaks:

1) käitaja organisatsiooniline ülesehitus ja sisemine juhtimiskord ning arusaadav ja järjepidev

vastutuse jaotus;

2) kosmosetegevusega ja kosmoseobjektiga seotud riskide tuvastamise, juhtimise,

kontrollimise ja nendest teavitamise süsteem;

3) käitaja ja kosmosetegevust reguleerivatest õigusaktidest tuleneva teavitamiskohustuse

täitmise kord;

4) rakendatavate võrgu- ja infosüsteemide ning muude tehniliste vahendite kirjeldus ja

kohaldatavad turvameetmed;

5) töötajate valiku kriteeriumid, alluvussuhted ja õiguste delegeerimine, kosmosetegevuses juhi

kohal olevate isikute nimed, töö- või ametiülesanded ning senist haridus-, töö- ja teenistuskäiku

tõendavad dokumendid;

6) sisekord rahvusvahelise sanktsiooni seaduse alusel kehtestatud rahvusvaheliste

sanktsioonide rakendamiseks ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse

rakendamiseks ning nende täitmise sisekontrollieeskiri.

(3) Sise-eeskirjad peavad olema piisavad ja proportsionaalsed kosmosetegevuse laadi, ulatuse

ja keerukusega ning üheselt mõistetavad. Käitaja kinnitab sise-eeskirjades esitatud andmete

õigsust oma allkirjaga.

(4) Täpsemad nõuded sise-eeskirjadele võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada

määrusega.

§ 11. Teavitamiskohustus

(1) Käitaja teavitab pädevat asutust vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

viivitamata, aga 24 tunni jooksul alates vastavast asjaolust teadasaamisest või hetkest, kui ta

pidi sellest teada saama, järgnevast:

1) õnnetusest või muust intsidendist, mis tuleneb kosmosetegevusest või selleks

ettevalmistavast toimingust ja millel on oluline mõju käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud

põhimõtete järgimisele;

2) kosmosetegevusloaga lubatud kosmosetegevusele või registreeritud kosmoseobjektile

mitteomasest orbiidimuudatusest;

3) käesoleva seaduse §-des 5 ja 6 sätestatud põhimõtete järgimist ohustavast intsidendist.

(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teavitamiskohustus täidetakse hiljem kui 24

tundi pärast teadasaamist, esitatakse teates põhjendus tähtaja järgimata jätmise kohta.

(3) Käitaja teavitab pädevat asutust küberintsidendist küberturvalisuse seaduses sätestatud

korras.

(4) Juriidilisest isikust käitaja teavitab pädevat asutust olulise osaluse võõrandamisest käitaja

äriühingus väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses 30 päeva jooksul pärast osaluse

võõrandamist, esitades käesoleva seaduse § 16 lõike 1 punktis 3 sätestatud teabe ja

dokumendid.

2. jagu

Usaldusväärsuse nõue

§ 12. Usaldusväärsus

(1) Käitaja, kosmoseobjekti omanik ja nimetatud isikute tegelik kasusaaja rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 9 tähenduses peab olema usaldusväärne.

(2) Käitaja usaldusväärsuse hindamisel arvestatakse:

1) kosmosetegevusele omaste riskide laadi, ulatust ja keerukust;

2) kosmosetegevusele omaste riskide laadile, ulatusele ja keerukusele vastava hariduse,

kvalifikatsiooni ja töökogemuse olemasolu;

3) käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolusid.

(3) Isik ei ole usaldusväärne, kui:

1) isiku senise tegevuse, töökogemuse, majandusliku seisundi või maine põhjal on alust kahelda

tema usaldusväärsuses ja isik ei esita kahtlust ümberlükkavaid tõendeid;

2) isik on esitanud pädevale asutusele valeteavet või jätnud olulise teabe esitamata;

3) isikut on karistatud esimese astme kuriteo või tema päritoluriigi õiguse kohaselt võrdväärse

raskusastmega kuriteo eest ja isiku vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse

kohaselt karistusregistrist või tema päritoluriigi õiguse kohaselt tema päritoluriigi vastavast

registrist kustutatud;

4) isikut on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase

süüteo või terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või

toetamise või tema päritoluriigi õiguse kohaselt võrdväärse kuriteo eest ning tema vastavad

karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist või isiku päritoluriigi

õiguse kohaselt vastavast registrist kustutatud;

5) kohus on isiku suhtes kohaldanud tegutsemiskeeldu või ettevõtluskeeldu karistusseadustiku

§ 49 või 491 alusel, samuti kui isiku suhtes on kohaldatud seaduses või kohtulahendis ettenähtud

ärikeeldu või teataval erialal või ametikohal töötamise keeldu või isiku suhtes on võrdväärset

keeldu rakendatud tema päritoluriigi õiguse kohaselt või teda on karistatud sellise keelu

rikkumise eest ja isiku vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt

karistusregistrist või isiku päritoluriigi õiguse kohaselt tema päritoluriigi vastavast registrist

kustutatud;

6) isiku suhtes on kohaldatud rahvusvahelist sanktsiooni;

7) isik on seotud või on olnud seotud Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut või

avalikku korda ohustava tegevusega.

(4) Välisriigi isiku puhul on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3–5 nimetatud asjaolude

mitteesinemise tõendamiseks aktsepteeritav tema päritoluriigi karistusregistri või muu vastava

registri tõend või pädeva kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärne dokument tingimusel,

et selle väljastamisest ei ole möödunud rohkem kui kolm kuud ning dokument on notariaalselt

või sellega võrdsustatud korras kinnitatud ja legaliseeritud või kinnitatud legaliseerimist

asendava tunnistusega (apostilliga), kui välislepingust ei tulene teisiti.

(5) Kui kosmosetegevuse tegija on valitsusasutus, käesoleva paragrahvi lõigetes 1−4 sätestatut

ei kohaldata.

4. peatükk

Tegevusluba kosmosetegevuseks

1. jagu

Kosmosetegevusloa taotlemine

§ 13. Kosmosetegevusluba

(1) Kosmosetegevust võib teha ainult kehtiva kosmosetegevusloa alusel.

(2) Kosmosetegevusluba on tähtajatu, välja arvatud käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktis 1

sätestatud juhul, ja see ei ole teisele isikule üleantav.

§ 14. Kosmosetegevusloa taotlus

(1) Kosmosetegevusloa saamiseks esitatakse pädevale asutusele kirjalik taotlus, milles on

märgitud:

1) taotleja nimi ja registrikood või ees- ja perekonnanimi ja isikukood;

2) taotleja peamise tegevuskoha aadress;

3) taotleja kontaktandmed;

4) planeeritava kosmosetegevuse eesmärk, iseloom ja kirjeldus;

5) taotleja esindaja esindusõigust tõendav dokument, kui esindusõigus ei tulene seadusest ja

seda ei ole võimalik äriregistrist kontrollida.

(2) Enne kosmosetegevusloa taotluse esitamist, samuti enne käesoleva seaduse §-s 20 sätestatud

erandi alusel kosmosetegevusloa taotluse esitamist tasutakse riigilõiv riigilõivuseaduses

sätestatud määras.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuet ei kohaldata, kui kosmosetegevusluba

taotleb valitsusasutus.

§ 15. Taotlusele lisatavad dokumendid

(1) Kosmosetegevusloa taotlusele lisatakse:

1) käesoleva seaduse § 12 lõike 2 punktis 2 sätestatud haridust, kvalifikatsiooni ja töökogemust

kinnitavad dokumendid ning sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud usaldusväärsust välistavate

asjaolude mitteesinemist kinnitavad dokumendid;

2) sise-eeskirjad;

3) kosmosetegevuse riskianalüüs, milles kirjeldatakse kosmosetegevusest lähtuvaid ohte ja

nende võimalikke tagajärgi ja ohu vältimise meetmeid, kosmosetegevusega

seotud küberintsidentide ennetamise ja lahendamise meetmeid ning käitaja kohustusi ja

tegevusi ohutuse tagamisel;

4) teave kosmosetegevusega eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju kohta ja tegevuskava, mis

selgitab meetmeid, millega välditakse kosmoseprügi teket ja kahjulikke keskkonnamõjusid

maapinnal, atmosfääris ja kosmoses;

5) andmed, mis tõendavad võrgu- ja infosüsteemi ning kosmosetegevuse juhtimiskeskuse

turvalisuse tagamist vähemalt küberturvalisuse seaduses sätestatud ulatuses seoses kavandatava

kosmosetegevusega;

6) kehtiv kindlustusleping vastavalt käesoleva seaduse §-s 49 sätestatud nõuetele või selle

ärakiri;

7) taotleja kirjalik kinnitus, kui planeeritavaks kosmosetegevuseks kasutatav kosmoseobjekt

kuulub taotlejale;

8) juhul, kui planeeritavaks kosmosetegevuseks kasutatav kosmoseobjekt ei kuulu taotlejale,

iga kosmoseobjekti omaniku nimi ja registrikood või ees- ja perekonnanimi, isikukood ja

isikukoodi riik või isikukoodi puudumise korral sünniaeg, asukoha või elukoha aadress ja

kontaktandmed ning iga kosmoseobjekti omaniku kohta käesoleva seaduse § 12 lõikes 3

sätestatud usaldusväärsust välistavate asjaolude mitteesinemist kinnitavad dokumendid;

9) juhul, kui planeeritavaks kosmosetegevuseks kasutatav kosmoseobjekt ei kuulu taotlejale,

andmed, dokumendid ja lepingud selle kohta, millisel õiguslikul alusel taotleja kosmoseobjekti

valdab ja kasutab või vallata ja kasutada kavatseb;

10) juhul, kui planeeritavaks kosmosetegevuseks kasutatav kosmoseobjekt ei kuulu taotlejale,

äriühingust kosmoseobjekti omaniku tegeliku kasusaaja nimi, isikukood ja isikukoodi riik,

isikukoodi puudumise korral sünniaeg ja -koht ning elukohariik ning iga tegeliku kasusaaja

kohta käesoleva seaduse § 12 lõikes 3 sätestatud usaldusväärsust välistavate asjaolude

mitteesinemist kinnitavad dokumendid;

11) juhul, kui planeeritavaks kosmosetegevuseks kasutatav kosmoseobjekt ei kuulu taotlejale,

planeeritavaks kosmosetegevuseks kasutatava kosmoseobjekti omaniku kirjalik nõusolek

objekti kasutamiseks planeeritavaks kosmosetegevuseks;

12) kosmoseobjekti valmistamisega seotud isiku nimi ja registrikood või ees- ja perekonnanimi

ja isikukood ning isikukoodi riik või isikukoodi puudumise korral sünniaeg, asukoha- või

elukohariik ja isiku kohta käesoleva seaduse § 12 lõikes 3 sätestatud usaldusväärsust välistavate

asjaolude mitteesinemist kinnitavad dokumendid.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja käesoleva seaduse §-s 16 sätestatud kosmosetegevusloa

taotleja esitatud andmed peavad olema täielikud ja asjakohased ning vastama taotletud

kosmosetegevusele omaste riskide laadile, ulatusele ja keerukusele. Eelnimetatut hinnatakse

ainult selle kosmosetegevuse jaoks, milleks kosmosetegevusluba taotletakse.

(3) Täpsustatud nõuded käesolevas paragrahvis ja käesoleva seaduse §-s 16 nimetatud pädevale

asutusele esitatavates andmetes ja dokumentides võib valdkonna eest vastutav minister

kehtestada määrusega.

§ 16. Lisanõuded juriidilisest isikust kosmosetegevusloa taotlejale

(1) Juriidilisest isikust taotleja lisab kosmosetegevusloa taotlusele lisaks käesoleva seaduse § 15

lõikes 1 nimetatule järgmised andmed:

1) juhtorgani kõigi liikmete ees- ja perekonnanimi, isikukood ja isikukoodi riik või isikukoodi

puudumise korral sünniaeg;

2) juhtorgani kõigi liikmete käesoleva seaduse § 12 lõike 2 punktis 2 sätestatud haridust,

kvalifikatsiooni ja töökogemust kinnitavad dokumendid ja sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud

usaldusväärsust välistavate asjaolude mitteesinemist kinnitavad dokumendid;

3) osanike või aktsionäride, kellel on juriidilisest isikust taotleja äriühingus oluline osalus

väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses, ärinimi ja registrikood või ees- ja perekonnanimi,

isikukood ja isikukoodi riik või isikukoodi puudumise korral sünniaeg ning nimetatud isikute

kohta käesoleva seaduse § 12 lõikes 3 sätestatud usaldusväärsust välistavate asjaolude

mitteesinemist kinnitavad dokumendid;

4) tegelike kasusaajate ees- ja perekonnanimi, isikukood ja isikukoodi riik või isikukoodi

puudumise korral sünniaeg ning nimetatud isikute kohta käesoleva seaduse § 12 lõikes 3

sätestatud usaldusväärsust välistavate asjaolude mitteesinemist kinnitavad dokumendid.

(2) Mittetulundusühingust taotleja lisab kosmosetegevusloa taotlusele lisaks käesoleva seaduse

§ 15 lõikes 1 ja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatule mittetulundusühingu

iga liikme ees- ja perekonnanime, isikukoodi ja isikukoodi riigi või isikukoodi puudumise

korral sünniaja ning nimetatud isikute suhtes § 12 lõikes 3 sätestatud usaldusväärsust välistavate

asjaolude mitteesinemist kinnitavad dokumendid.

2. jagu

Kosmosetegevusloa andmine

§ 17. Kosmosetegevusloa andmine

(1) Pädev asutus lahendab kosmosetegevusloa andmise või andmisest keeldumise 90 tööpäeva

jooksul taotluse esitamisest arvates või kui taotluses esineb puudusi, siis puuduste

kõrvaldamisest arvates. Pädev asutus võib otsuse tegemise tähtaega mõistliku aja võrra

pikendada, kui see on vajalik juhtumi keerukuse tõttu. Kui taotlust ei vaadata läbi tähtaja

jooksul, ei loeta kosmosetegevusluba tähtaja möödumisel taotlejale vaikimisi antuks.

(2) Kosmosetegevusloas sätestatakse:

1) käitaja nimi ja registrikood või ees- ja perekonnanimi ja isikukood;

2) käitaja aadress Eestis;

3) lubatav Eesti Vabariigi territooriumil või territooriumilt tehtav kosmosetegevus;

4) kosmosetegevusloa number;

5) kosmosetegevusloa andmise alus;

6) käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktis 1 sätestatud erandi kohaldamise korral

kosmosetegevusloa kehtivusaeg.

(3) Kui kosmosetegevusluba taotleb valitsusasutus, võib jätta loale märkimata või osaliselt

märkimata käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 sätestatud teabe, kui teave on riigisaladuse

ja salastatud välisteabe seaduse kohaselt riigisaladus.

§ 18. Kosmosetegevusloa kõrvaltingimused

Kosmosetegevusloale võib lisada järgmisi kõrvaltingimusi, kui see on vajalik käesoleva

seaduse §-des 5 ja 6 sätestatud põhimõtete tagamiseks:

1) kosmosetegevuses lubatud teatavat tüüpi kosmoseobjekt;

2) kosmosetegevuses lubatud teatavad kosmoseobjekti parameetrid;

3) lisanõuded kosmosetegevuse tegemisel või lõpetamisel rakendatavate meetmete kohta.

§ 19. Kosmosetegevusloa andmisest keeldumine

(1) Pädev asutus keeldub kosmosetegevusloa andmisest majandustegevuse seadustiku üldosa

seaduses sätestatud juhtudel.

(2) Pädev asutus võib keelduda kosmosetegevusloa andmisest, kui esineb vähemalt üks

järgmistest asjaoludest:

1) kosmosetegevusloa taotleja, selle juhtorgani liige, selles osalust omav isik, tegelik kasusaaja

või taotleja liige ei vasta käesolevas seaduses sätestatud tingimustele;

2) esitatud teave ja dokumendid ei võimalda tuvastada kosmoseobjekti omanikku või selle

tegelikku kasusaajat või puudub käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktis 11 nimetatud

kosmoseobjekti omaniku nõusolek;

3) kosmosetegevusloa taotlemisel on esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid;

4) kosmosetegevusloa taotleja ei esitanud tähtaegselt või on keeldunud esitamast pädevale

asutusele lisateavet taotluse lahendamiseks;

5) on põhjendatud alus kahtlustada, et seoses kosmosetegevusega või kosmoseobjektiga võib

toimuda, toimub või on toimunud käesolevas seaduses sätestatud põhimõtete ja nõuete

rikkumine;

6) on põhjendatud alus kahtlustada, et kosmosetegevus võib suurendada rahapesu või terrorismi

rahastamise riski või sellega võib kaasneda oht Eesti julgeolekule, riigikaitseobjektile või

avaliku korrale;

7) sise-eeskirjad ei ole taotleja kosmosetegevuse laadi, ulatust ja keerukust arvestades piisavad,

proportsionaalsed või üheselt mõistetavad või on kehtiva õigusega vastuolus.

3. jagu

Erandi kohaldamine kosmosetegevusloale

§ 20. Erand seoses teadus- ja arendustegevuse eesmärgil tehtava kosmosetegevusega

(1) Pädev asutus võib erandina vabastada kosmosetegevusloa taotleja tema kirjalikul taotlusel

käesolevas seaduses sätestatud nõuete järgimisest osaliselt eeldusel, et taotleja järgib kõiki

käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud põhimõtteid (edaspidi erand), kui kosmosetegevust

tehakse eranditult teadus- ja arendustegevuse eesmärgil ja on täidetud vähemalt üks järgmistest

tingimustest:

1) kosmosetegevust tehakse Maa orbiidil, mis on madalam mehitatud kosmosejaamast, ja

kosmosetegevuse kestus on kuni üks aasta alates kosmoseobjekti kasutuselevõtmise

kuupäevast, kusjuures selle aja jooksul peab kosmosetegevus olema lõpetatud vastavalt

käesoleva seaduse nõuetele;

2) kosmosetegevust tehakse taevakehal selliselt, et kosmoseobjekt võetakse kasutusele ja seda

kasutatakse taevakeha pinnal.

(2) Käesolevas seaduses mõistetakse kosmoseobjekti kasutuselevõtmisena kosmoseobjekti

kanderaketist või kosmoses muust kandevahendist eraldumist.

§ 21. Vabastused erandi alusel

(1) Pädev asutus võib erandi kohaldamisel vabastada kosmosetegevusloa taotleja:

1) käesoleva seaduse § 31 lõike 1 punktis 3 sätestatud dokumendi esitamise kohustusest;

2) käesolevas seaduses sätestatud kindlustamise kohustuse täitmisest või kehtestada

kindlustuslepingule eritingimusi eelkõige kindlustusjuhtumi või hüvitise summa kohta;

3) käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 või §-s 16 sätestatud teabe ja dokumentide esitamise

kohustusest või määrata nimetatud teabe ja dokumentide esitamise väiksemas mahus.

(2) Pädev asutus võib vabastada taotleja käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 või §-s 16 sätestatud

teabe ja dokumentide esitamisest või määrata nimetatud teabe ja dokumentide esitamise

väiksemas mahus, kui:

1) teabe esitamine on ebamõistlikult koormav, arvestades kosmosetegevusele omaste riskide

laadi, ulatust ja keerukust;

2) teave ei ole järelevalve seisukohast oluline ja taotleja on suuteline selle esitama pädeva

asutuse nõudmisel.

(3) Erandiga kosmosetegevusloa saanud käitajale ja selle loaga lubatud kosmosetegevusele

kehtivad käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõuded osas,

milles pädev asutus ei ole käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud vabastust andnud.

§ 22. Erandi kohaldamise taotlemine

(1) Erandi kohaldamiseks esitab taotleja pädevale asutusele käesoleva seaduse § 14 lõikes 1

nimetatud kosmosetegevusloa taotluse, millele lisatakse:

1) teadus- ja arendustegevuse eesmärkidele vastava kavandatava kosmosetegevuse kirjeldus;

2) kosmoseobjekti ohutust tõendavad dokumendid ja kosmoseobjektiga seotud muu

dokumentatsioon, mis võimaldab hinnata kosmoseobjekti vastavust käesoleva seaduse

nõuetele;

3) selgitus selle kohta, millist käesoleva seaduse § 20 lõikes 1 sätestatud erandit taotletakse;

4) käesoleva seaduse §-s 43 sätestatud nõuetele vastav kosmosetegevuse lõpetamise kava.

(2) Erandi taotlemisel käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktis 1 nimetatud alusel peab pädevale

asutusele esitatav kosmosetegevuse lõpetamise kava lisaks § 43 lõikes 3 sätestatule selgitama,

kuidas tagatakse kosmosetegevuse lõpetamine § 20 lõike 1 punktis 1 nimetatud tähtaja jooksul.

(3) Kui käesolevas paragrahvis nimetatud teabe ja dokumentide põhjal ei ole pädeva asutuse

hinnangul võimalik veenduda, et taotluses märgitud kosmosetegevus vastab erandi tingimustele

või et erandiga kosmosetegevusloa taotleja vastab käesoleva seadusega või selle alusel

kehtestatud õigusaktidega käitaja suhtes kehtestatud nõuetele, või kui on vaja kontrollida muid

taotlejaga, planeeritava kosmosetegevusega või kosmoseobjektiga seotud asjaolusid või

isikuid, võib pädev asutus nõuda kosmosetegevusloa andmise otsustamisel teavet ja dokumente

käesoleva seaduse § 15 lõike 1 ja § 16 kohaselt.

§ 23. Otsuse tegemine erandi kohaldamise kohta

(1) Erandi kohaldamiseks esitatud kosmosetegevusloa taotluse vaatab pädev asutus läbi

kosmosetegevusloa andmiseks sätestatud korras, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud

erisusi.

(2) Pädev asutus lahendab erandiga kosmosetegevusloa andmise või andmisest keeldumise 30

tööpäeva jooksul kõigi käesoleva seaduse §-s 22 sätestatud ja pädeva asutuse määratud teabe ja

dokumentide esitamisest arvates, või kui nimetatud dokumentides esineb puudusi, siis puuduste

kõrvaldamisest arvates. Pädev asutus võib tähtaega mõistliku aja võrra pikendada, kui see on

vajalik juhtumi keerukuse tõttu. Kui taotlust ei vaadata läbi tähtaja jooksul, ei loeta

kosmosetegevusluba tähtaja möödumisel taotlejale vaikimisi antuks.

(3) Erandi kohaldamise korral annab pädev asutus erandiga lubatud kosmosetegevuseks

kosmosetegevusloa, milles sätestatakse käesoleva seaduse § 17 lõikes 2 nimetatud andmed.

4. jagu

Kosmosetegevusloa kehtivuse lõppemine, kehtetuks tunnistamine, kehtivuse peatamine

ja muutmine

§ 24. Kosmosetegevusloa kehtivuse lõppemise alused

Kosmosetegevusloa kehtivus lõpeb:

1) füüsilisest isikust käitaja surma korral;

2) juriidilisest isikust käitaja lõppemise või lõpetamisega;

3) erandiga kosmosetegevusloa kehtivusaja möödumisega käesoleva seaduse § 20 lõike 1

punkti 1 alusel;

4) kosmosetegevusloa kehtetuks tunnistamisega.

§ 25. Kosmosetegevusloa kehtetuks tunnistamise alused

(1) Pädev asutus võib kosmosetegevusloa kas täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistada, kui

esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1) kosmosetegevusluba saadi eksitavate andmete või dokumentide või valeandmete või -

dokumentide esitamise tõttu või muul ebaseaduslikul viisil;

2) käitaja ei vasta kosmosetegevusloa saamise tingimustele;

3) kosmosetegevus ei vasta enam kosmosetegevusloa aluseks olnud dokumentides kirjeldatule

või tingimusetele, mis olid aluseks kosmosetegevusloa andmise otsustamisel;

4) käitaja ei ole ettenähtud tähtaja jooksul kõrvaldanud asjaolusid, mis olid kosmosetegevusloa

kehtivuse peatamise aluseks;

5) käitaja ei ole ettenähtud tähtpäevaks või ulatuses täitnud pädeva asutuse ettekirjutust;

6) ilmneb asjaolu, et kosmosetegevus võib suurendada rahapesu või terrorismi rahastamise riski

või sellega võib kaasneda oht Eesti julgeolekule või avaliku korrale;

7) käitaja ei alusta kosmosetegevusloa kohast kosmosetegevust 36 kuu jooksul alates loa

andmisest;

8) kosmosetegevust ei lõpetatud kosmosetegevusloa andmise aluseks olevas või käesoleva

seaduse § 43 kohaselt pädeva asutusega kooskõlastatud kosmosetegevuse lõpetamise kavas

kosmosetegevuse lõpetamiseks ettenähtud tähtajal.

(2) Pädev asutus tunnistab kosmosetegevusloa kehtetuks tegevusloaga käitaja kirjalikul

taotlusel tingimusel, et kosmosetegevus on lõpetatud kõikide kosmosetegevusloaga seotud

kosmoseobjektide suhtes.

§ 26. Kosmosetegevusloa kehtivuse peatamise alused

(1) Pädev asutus võib peatada kosmosetegevusloa kehtivuse kuni kuueks kalendrikuuks ja

määrata peatamise aluseks olnud asjaolude kõrvaldamiseks tähtaja, kui:

1) kosmosetegevusloa taotlemisel on esitatud eksitavaid andmeid või valeandmeid;

2) käitaja tegevus ei ole käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetega

kooskõlas;

3) käitaja rikub käesolevas seaduses sätestatud teavitamise kohustust;

4) ilmnevad asjaolud, et kosmosetegevus või kosmoseobjekt võib põhjustada olulise kahjulik

keskkonnamõju;

5) ilmneb asjaolu, et kosmosetegevusega seotud kosmoseobjekt on registreeritud teise riigi

registris;

6) kosmosetegevuse lõpetamise kava ei vasta kosmoseobjektiga tehtava kosmosetegevuse

laadile, ulatusele või keerukusele ning käitaja ei ole kosmosetegevuse lõpetamise kava muutnud

käesoleva seaduse §-s 44 sätestatud korras;

7) käitaja ei ole esitanud pädevale asutusele käesoleva seaduse §-s 46 sätestatud nõuetele

vastavat kosmosetegevuse lõpetamise aruannet.

(2) Kosmosetegevusloa kehtivuse peatamise ajal ei ole käitajal õigust taotleda uute

kosmoseobjektide kandmist käesoleva seaduse §-s 29 nimetatud registrisse ega lennutada uusi

objekte Maa orbiidile või sellest kaugemale. Kosmosetegevusloa peatamine ei vabasta käitajat

käesolevas seaduses sätestatud põhimõtete järgmisest ja käitajale ettenähtud kohustuste

täitmisest.

§ 27. Kosmosetegevusloa muutmise alused

(1) Pädev asutus võib käitaja kirjaliku taotluse alusel muuta kosmosetegevusloa tingimusi, kui

muutuvad ebaoluliselt kosmosetegevusloa alusel toimuv kosmosetegevus, kasutatav

tehnoloogia või seadmed või muud kosmosetegevusloa aluseks olevad andmed. Ebaoluliseks

loetakse muutus, millega ei kaasne kosmosetegevuse laadi, ulatuse või keerukuse või

kosmoseobjektist tuleneva ohu- ja riskitaseme suurenemist.

(2) Pädev asutus keeldub käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustele mittevastava

kosmosetegevusloa tingimuste muutmisest ka juhul, kui esinevad kosmosetegevusloa

andmisest keeldumise alused.

(3) Käitaja esitatud kosmosetegevusloa muutmise taotluse vaatab pädev asutus läbi

kosmosetegevusloa andmiseks sätestatud korras. Kui kosmosetegevusloa muutmise taotlust ei

vaadata läbi tähtaegselt, ei loeta kosmosetegevusluba vaikimisi muudetuks.

§ 28. Kosmosetegevusloa aluseks olevate andmete muutumine

(1) Käitaja teavitab pädevat asutust kolme tööpäeva jooksul teabe, dokumentide ja asjaolude

muutumisest, mis olid aluseks kosmosetegevusloa andmise või kosmoseobjekti registrisse

kandmise otsustamisel.

(2) Käesolevas seaduses sätestatudkäitaja tegevust puudutava dokumendi, analüüsi, kava, korra

või sise-eeskirjade olulise muutmise korral esitab käitaja pädevale asutusele vastava dokumendi

muudatusi kajastava dokumendi või uue dokumendi, analüüsi, kava või sise-eeskirjad, millele

on lisatud oluliste muudatuste kokkuvõte, kümne tööpäeva jooksul arvates muudatuste

jõustumisest.

5. peatükk

Kosmoseobjektide ja kosmosetegevuslubade register

§ 29. Kosmoseobjektide ja kosmosetegevuslubade register

(1) Kosmoseobjektide ja kosmosetegevuslubade register on riigi infosüsteemi kuuluv

andmekogu (edaspidi register), mille põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega.

(2) Registri pidamise eesmärgid on:

1) kosmoseobjektide ja kosmosetegevuslubade üle arvestuse pidamine;

2) riigi rahvusvahelisest õigusest tulenevate kohustuste täitmine;

3) pädeva asutuse ülesannetest tulenevate toimingute ja menetlustega seotud andmete

töötlemine;

4) kosmosetegevuse, kosmosetegevuslubade ja kosmoseobjektide kohta statistika tegemine.

(3) Registri vastutav töötleja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

§ 30. Arhiiv

Registriandmeid ja nendega seotud alusdokumente säilitatakse kolmkümmend aastat andmete

kustutamisest arvates. Registriandmed ja alusdokumendid arhiveeritakse ja neid säilitatakse

arhiiviseaduses sätestatud korras.

6. peatükk

Kosmosetegevuse alustamine ja kosmoseobjekti registreerimine

1. jagu

Kosmosetegevuse alustamise eeldused

§ 31. Kosmosetegevuse alustamise eeldused

(1) Kosmosetegevust võib alustada, kui on täidetud kõik järgmised eeldused (edaspidi

kosmoselennu valmidus):

1) käitajal on kehtiv kosmosetegevusluba;

2) kosmoseobjekt on registreeritud registris;

3) dokumendid kosmoseobjekti testimise tulemuste kohta, millega on tõendatud

kosmoseobjekti valmidus lennutamiseks Maa orbiidile või sellest kaugemale, on

kooskõlastatud pädeva asutusega.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3nimetatud eelduse täitmise tõendamiseks esitab

käitaja pädevale asutusele elektrooniliselt registri kaudu rahvusvahelise sõltumatu

organisatsiooni väljastatud dokumendi, kui nimetatud dokumenti ei ole esitatud kosmoseobjekti

registreeringu taotlemisel käesoleva seaduse § 34 lõike 1 punkti 9 kohaselt.

(3) Kui käitaja ei ole esitanud käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 kohaselt ettenähtud

dokumenti või esitatud dokument on eksitav, ebatäpne või selle alusel ei saa kõrvaldada pädeva

asutuse mõistlikku kahtlust dokumendi õigsuses või piisavuses, võib pädev asutus

kosmoseobjekti Maa orbiidile või sellest kaugemale lennutamise sobivuse tõendamiseks

kaasata eksperte ja rahvusvahelisi sõltumatuid organisatsioone ning tellida hindamisteenust.

(4) Käitaja tasub käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teenuse ja selle tulemusena antud

dokumendi väljastamise eest.

§ 32. Kosmoselennu valmiduse kinnitamine

(1) Kosmoselennu valmidust kinnitab pädev asutus oma kooskõlastusega. Kooskõlastuse

taotlemise kohustus on käitajal.

(2) Kosmoselennu valmiduse kinnitamiseks kooskõlastuse saamiseks esitab käitaja

elektrooniliselt registri kaudu taotluse pädevale asutusele, milles märgib:

1) kosmosetegevusloa numbri, mille alusel soovib kosmosetegevust alustada;

2) selle kosmoseobjekti registreerimisnumbri, millega soovib kosmosetegevust alustada.

(3) Taotlusele lisab käitaja käesoleva seaduse § 31 lõike 1 punktis 3 nimetatud dokumendi.

(4) Pädev asutus kinnitab kosmoselennu valmidust kooskõlastuse andmisega või jätab selle

põhjendatult kinnitamata kooskõlastuse andmata jätmisega 60tööpäeva jooksul käesoleva

paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud taotluse ja dokumentide saamisest arvates. Pädev asutus

võib tähtaega mõistliku aja võrra pikendada, kui see on vajalik juhtumi keerukuse tõttu. Kui

kosmoselennu valmiduse kohta ei ole eelnimetatud tähtaja või pikendatud tähtaja jooksul

kooskõlastust antud, ei loeta kosmoselennu valmidust vaikimisi kooskõlastatuks.

2. jagu

Kosmoseobjekti registreerimine

§ 33. Registreerimiskohustus

Enne kosmosetegevuse alustamist registreerib käitaja vastava kosmosetegevusega seotud

kosmoseobjekti registris.

§ 34. Kosmoseobjekti registreerimine

(1) Kosmoseobjekti registreerimiseks esitatakse pädevale asutusele koos

registreerimistaotlusega iga kosmoseobjekti kohta eraldi järgmised andmed ja dokumendid:

1) kosmoseobjekti käitaja nimi ja registrikood või ees- ja perekonnanimi ja isikukood ja

kontaktandmed;

2) kosmoseobjekti kirjeldus, tehnilised parameetrid ja valmistaja nimi;

3) kosmosemissiooni eesmärk ja missiooni kirjeldus;

4) eeldatav kosmoseobjekti Maa orbiidile või sellest kaugemale lennutamise kuupäev ja

asukoht;

5) kosmoseobjekti eeldatav asukoht kosmoses või orbiidi põhiparameetrid, milleks on periood,

apogee raadius, perigee raadius ja kaldenurk;

6) kui kosmoseobjekt ei kuulu käitajale, siis käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktides 8–11

nimetatud andmed;

7) kosmoseobjekti omaniku kirjalik nõusolek kosmoseobjekti registrisse kandmiseks;

8) teave selle kohta, millistele isikutele kosmoseobjekt varem on kuulunud või kelle kasutuses

olnud, ning kosmoseobjekti ülevõtmise põhjendus;

9) kosmoseobjekti ohutust tõendavad dokumendid ja kosmoseobjektiga seotud muu

dokumentatsioon, mis võimaldab hinnata kosmoseobjekti vastavust käesoleva seaduse ja selle

alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele;

10) sagedusluba raadiosageduste kasutamiseks kosmosetegevuses;

11) teave selle kohta, kas kosmoseobjekt või selle osa teise kosmoseobjekti koosseisus on olnud

varem registreeritud teise riigi vastavas registris, ning sellise asjaolu esinemise korral

kosmoseobjekti tähis või registreerimisnumber teises registris ja registrist kustutamise põhjus;

12) teave selle kohta, kas kosmoseobjekti või selle osa teise kosmoseobjekti koosseisus on

püütud registreerida teise riigi vastavas registris, ning selliste asjaolude esinemise korral põhjus,

miks registreeringut ei tehtud;

13) teave selle kohta, kas kosmoseobjekt või selle osa teise kosmoseobjekti koosseisus on

varem käinud kosmoses või sellega on varem proovitud teha kosmosetegevust;

14) kosmosetegevuse lõpetamise kava käesoleva seaduse § 43 lõike 3 kohaselt.

(2) Kui käesoleva lõike 1 punktides 11–13 nimetatud asjaolusid ei esine, esitatakse pädevale

asutusele kirjalik kinnitus nende puudumise kohta.

(3) Valitsusasutusele kuuluva kosmoseobjekti kohta võib käesoleva paragrahvi lõike 1

punktides 2−5 loetletud andmed esitada osaliselt, kui andmed on riigisaladuse ja salastatud

välisteabe seaduse kohaselt riigisaladus.

(4) Kosmoseobjekti registreerimise taotlus ja sellega seonduvad dokumendid esitatakse

pädevale asutusele elektrooniliselt registri kaudu. Pädev asutus väljastab registreerimistaotluse

esitanud käitajale menetlusasja numbri.

(5) Registrisse kandmisel annab pädev asutus kosmoseobjektile unikaalse

registreerimisnumbri.

(6) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud registreerimistaotluse esitamist tasutakse

riigilõiv riigilõivuseaduses sätestatud määras.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud nõuet ei kohaldata, kui kosmoseobjekti

registreerimise taotluse esitaja on valitsusasutus.

(8) Käitaja võib registreerimistaotluse tagasi võtta enne registrikande tegemist.

§ 35. Registrikanne

Taotlus kosmoseobjekti registrikande tegemise või kustutamise kohta lahendatakse otsusega ja

selle alusel tehakse kanne registrisse või kanne kustutatakse. Otsuseks loetakse kande sisu.

§ 36. Kosmoseobjekti registrisse kandmise tähtaeg

Pädev asutus kannab kosmoseobjekti andmed registrisse 60 tööpäeva jooksul nõuetekohase

registreerimistaotluse või registreeringu muutmise taotluse ning kõigi vajalike andmete saamise

päevast arvates, kui nimetatud dokumentide põhjal puudub keeldumise alus. Pädev asutus võib

nimetatud tähtaega erandjuhul pikendada 60 tööpäeva võrra.

§ 37. Kosmoseobjekti registreerimisest keeldumine

Pädev asutus teeb kosmoseobjekti registreerimisest keeldumise otsuse käesoleva seaduse §-s

36 sätestatud tähtajajooksul või 30 tööpäeva jooksul puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja

möödumisest, kui:

1) kosmosetegevuse lõpetamise kava puudub või pädev asutus ei ole seda kooskõlastanud;

2) kosmoseobjektil on kehtiv registreering teise riigi vastavas registris;

3) taotleja, käitaja või kosmoseobjekti omaniku kohta ilmneb käesoleva seaduse § 12 lõike 3

punktis 4 või 5 nimetatud asjaolu;

4) on põhjendatud alus kahtlustada, et seoses kosmosetegevusega või kosmoseobjektiga võib

suureneda rahapesu või terrorismi rahastamise risk või sellega võib kaasneda oht Eesti

julgeolekule või avaliku korrale;

5) muul seadusega sätestatud juhul.

§ 38. Andmete täpsustamise kohustus

(1) Käitaja esitab pädevale asutusele pärast kosmoseobjekti lennutamist Maa orbiidile või

sellest kaugemale elektrooniliselt registri kaudu järgmised andmed viivitamata pärast vastavate

andmete kindlakstegemist:

1) kosmoseobjekti Maa orbiidile või sellest laugemale lennutamise täpne kuupäev ja koht;

2) kosmoseobjekti täpne asukoht kosmoses või täpsed orbiidi põhiparameetrid, milleks on

periood, apogee raadius, perigee raadius ja kaldenurk.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teavituse alusel teeb pädev asutus registreeringu

muutmise otsuse ja kannab täpsustatud andmed registrisse.

(3) Kui käitaja ei ole esitanud kõiki käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt ettenähtud andmeid

või esitatud andmed on puudulikud, eksitavad või nende alusel ei saa kõrvaldada pädeva asutuse

mõistlikku kahtlust andmete õigsuses, võib pädev asutus oma ettekirjutusega kohustada käitajat

esitama täielikke ja asjakohaseid andmeid, samuti dokumente, mis tõendavad andmete õigsust.

§ 39. Kosmoseobjekti registreeringu kustutamine

(1) Pädev asutus teeb kosmoseobjekti registreeringu kustutamise otsuse ja seda kajastava kande

60 tööpäeva jooksul taotluse saamise päevast arvates:

1) käitaja taotluse alusel, kui kosmosetegevus on lõpetatud vastavalt käesoleva seaduse ja selle

alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele;

2) kosmoseobjekti omaniku taotluse alusel, kui kosmosetegevus on lõpetatud vastavalt

käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele ja käitaja ei ole esitanud

taotlust kosmoseobjekti registrist kustutamiseks;

3) käitaja või kosmoseobjekti omaniku taotluse alusel, kui kosmoseobjekti ei ole Maa orbiidile

või sellest kaugemale lennutatud kolme aasta jooksul alates registrisse kandmise kuupäevast ja

käitaja ei ole taotlenud kosmosesse lennutamise kuupäeva edasilükkamist;

4) käitaja või kosmoseobjekti omaniku taotlusel, kui kosmoseobjekt on hävinud;

5) käitaja või kosmoseobjekti omaniku taotlusel, kui kosmoseobjekt on registreeritud teise riigi

vastavasse registrisse.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 3, 4 ja 5 sätestatud juhtudel võib pädev asutus

teha kosmoseobjekti registreeringu kustutamise otsuse ja seda kajastava kande ka omal

algatusel.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud alusel teeb pädev asutus kosmoseobjekti

registrist kustutamise otsuse, kui kosmoseobjekti hävimine on tõendatud ja pädevale asutusele

on esitatud teave kosmoseobjekti hävimise aja, põhjuse, hävimise juhtumiga seotud isikute ja

tagajärgede kohta.

7. peatükk

Kosmoseobjekti omandi ja kosmosetegevuse üleandmine

§ 40. Kosmosetegevuse üleandmine

(1) Kosmosetegevuse võib teisele käitajale üle anda pädeva asutuse loal.

(2) Kosmosetegevuse üleandja ja ülevõtja kirjaliku taotluse alusel võib kosmosetegevuse üle

anda käitajale, kellel on kehtiv kosmosetegevusluba.

(3) Kosmosetegevuse võib üle anda välisriigi käitajale, kui on täidetud kõik alljärgnevad

tingimused:

1) uus käitaja on registreeritud välisriigi vastavas registris ja tal on välisriigis kehtiv käitajana

tegutsemise luba;

2) üleantava kosmosetegevusega seotud Eesti registrisse kantud kosmoseobjekti on võimalik

ümber registreerida välisriigi vastavasse registrisse;

3) kosmosetegevuse üleandmine ei suurenda rahapesu või terrorismi rahastamisega seotud riski

ja sellega ei kaasne ohtu Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekule ega avalikule

korrale;

4) vastava välisriigi ja Eesti Vabariigi vahel on sõlmitud ja jõustunud välisleping vastava

kosmoseobjekti või sellega tehtava kosmosetegevuse põhjustatud kahju eest vastutuse

ülemineku kohta.

(4) Pädev asutus võib kosmosetegevuse üleandmise loa andmisel kehtestada üleandjale ja

vastuvõtjale kohustuslikke kõrvaltingimusi, lähtudes käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3

sätestatud asjaoludest.

§ 41. Kosmoseobjekti omandi üleandmine

(1) Kosmoseobjekti omandi võib teisele isikule üle anda pädeva asutuse loal.

(2) Kosmoseobjekti omandi võib üle anda võõrandaja ja omandaja kirjaliku taotluse alusel, kui

on täidetud kõik alljärgnevad tingimused:

1) omandaja puhul on täidetud käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktides 8, 10 ja 11 sätestatud

kosmoseobjekti omaniku kohta andmete ja dokumentide esitamise kohustus ning omandajal ei

esine § 12 lõikes 3 sätestatud usaldusväärsust välistavaid asjaolusid;

2) kosmosetegevuse või kosmoseobjekti omandi üleandmine ei suurenda rahapesu või

terrorismi rahastamisega seotud riski ja sellega ei kaasne ohtu Eesti või muu Euroopa Liidu

liikmesriigi julgeolekule ega avaliku korrale.

(3) Pädev asutus võib kosmoseobjekti omandi üleandmise loa andmisel kehtestada

võõrandajale ja omandajale kohustuslikke kõrvaltingimusi, lähtudes käesoleva paragrahvi

lõikes 2 sätestatud asjaoludest.

§ 42. Kosmosetegevuse või kosmoseobjekti omandi üleandmise loa taotluse menetlemine

(1) Kosmosetegevuse või kosmoseobjekti omandi üleandmise loa saamiseks esitatakse

pädevale asutusele kirjalik taotlus koos käesoleva seaduse § 40 lõigetes 2 ja 3 ning § 41 lõikes

2sätestatud nõuete täitmist tõendavate andmete ja dokumentidega ning kosmosetegevuse või

kosmoseobjekti omandi üleandmise põhjendus.

(2) Pädev asutus annab kosmosetegevuse või kosmoseobjekti omandi üleandmise loa või

keeldub loa andmisest 90 tööpäeva jooksul loataotluse ja kõigi nõuetekohaste andmete ja

dokumentide esitamisest arvates. Pädev asutus võib tähtaega mõistliku aja võrra pikendada, kui

see on vajalik juhtumi keerukuse tõttu. Kui kosmosetegevuse või kosmoseobjekti omandi

üleandmise loa taotlust ei vaadata läbi tähtaegselt, ei loeta luba vaikimisi antuks.

8. peatükk

Kosmosetegevuse lõpetamine

§ 43. Kosmosetegevuse lõpetamise nõuded

(1) Kosmosetegevus lõpetatakse kosmosetegevusloa andmise aluseks oleva või pädeva

asutusega kooskõlastatud kosmosetegevuse lõpetamise kava alusel, vältides kosmoseprügi

tekkimist ja kosmosesse jäämist ning kõrvaldades võimaliku tekkinud kahju.

(2) Kosmosetegevuse lõpetamise kava koostatakse iga kosmoseobjekti kohta.

(3) Kosmosetegevuse lõpetamise kavas kirjeldatakse kosmosetegevuse lõpetamise viisi,

ajakava, lõpetamisega seotud tegevusi, sellega kaasnevaid võimalikke ohte ja

keskkonnamõjusid ning meetmeid ja tegevusi käesolevas seaduses sätestatud põhimõtete ja

nõuete täitmiseks.

(4) Käitaja tagab, et kosmosetegevuse lõpetamise kava vastab igal ajal kosmoseobjektist

tulenevale ohu- ja riskitasemele ning kosmoseobjektiga tehtava kosmosetegevuse laadile,

ulatusele ja keerukusele.

(5) Pädeval asutusel on õigus ettekirjutusega nõuda kosmosetegevuse nõuetekohaseks

lõpetamiseks meetmete rakendamist ning anda nende rakendamiseks kohustuslikke juhiseid.

(6) Käesoleva seaduse §-s 24 nimetatud kosmosetegevusloa kehtivuse lõppemise aluste, §-s 25

nimetatud kosmosetegevusloa kehtetuks tunnistamise ja §-s 26 nimetatud kosmosetegevusloa

kehtivuse peatamise aluste ilmnemine ei vabasta käitajat kohustusest lõpetada kosmosetegevus

kooskõlas käesoleva seaduse nõuetega, arvestades keskkonnasäästlikkuse põhimõtte järgimist.

§ 44. Kosmosetegevuse lõpetamise kava muutmine

(1) Kosmosetegevusloa andmise aluseks oleva kosmosetegevuse lõpetamise kava muudatused

kooskõlastatakse pädeva asutusega.

(2) Kosmosetegevuse lõpetamise kava muudatustele kooskõlastuse taotlemisel esitab käitaja

pädevale asutusele elektrooniliselt registri kaudu taotluse, milles:

1) märgib kosmoseobjekti andmed, mida kavandatavad kosmosetegevuse lõpetamise kava

muudatused puudutavad;

2) märgib kosmosetegevuse lõpetamise kava muutmise ulatuse võrreldes väljaantud

kosmosetegevusloa aluseks oleva või pädeva asutusega kooskõlastatud viimase

kosmosetegevuse lõpetamise kavaga ja muudatuse põhjused;

3) selgitab, kuidas muudetud kosmosetegevuse lõpetamise kava rakendamisel tagatakse

käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud põhimõtete järgimine.

(3) Taotlusele lisab käitaja kosmosetegevuse lõpetamise kava eelnõu või muudetavate

tingimuste kokkuvõtte, millele kooskõlastust taotleb.

(4) Pädev asutus kooskõlastab edastatud kosmosetegevuse lõpetamise kava muudatused või

jätab need põhjendatult kooskõlastamata 60tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõigetes 2

ja 3 nimetatud taotluse ja dokumentide saamisest arvates. Pädev asutus võib tähtaega mõistliku

aja võrra pikendada, kui see on vajalik juhtumi keerukuse tõttu. Kui kosmosetegevuse

lõpetamise kava ei ole eelnimetatud tähtaja või pikendatud tähtaja jooksul kooskõlastatud, ei

loeta seda vaikimisi kooskõlastatuks.

§ 45. Kosmosetegevuse lõpetamise kava muudatuste kontroll

(1) Pädevale asutusele esitatud muudatuste kooskõlastamise käigus kontrollitakse:

1) kas muudetud kosmosetegevuse lõpetamise kava ja selles ettenähtud meetmed, toimingud ja

tegevused vastavad käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele;

2) kuidas muudetud kosmosetegevuse lõpetamise kava alusel kosmosetegevuse lõpetamisel ja

pärast lõpetamist tagatakse käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud põhimõtete järgimist;

3) kas on kavandatud piisavad abinõud kosmosetegevuse lõpetamisega seotud ohtude ja riskide

vältimiseks ning õnnetuse korral tagajärgede vähendamiseks;

4) kas on vaja muuta käitaja tegutsemise aluseks olevat kosmosetegevusluba, kui

kosmosetegevuse lõpetamise kava muudatused osutavad kosmosetegevuse muudatustele.

(2) Kui kosmoseobjekti registreerimise taotluse menetlemise käigus või käitaja tegevuse üle

riikliku järelevalve tegemise käigus selgub, et kosmosetegevusloa andmise aluseks olnud

kosmosetegevuse lõpetamise kava või hiljem pädeva asutuse kooskõlastatud kosmosetegevuse

lõpetamise kava on ebaõigesti hinnatud või kava aluseks olevad asjaolud on muutunud, on

pädeval asutusel õigus nõuda käitajalt kosmosetegevuse lõpetamise kava vastavusse viimist

käesoleva seaduse nõuetega. Seejuures on pädeval asutusel õigus peatada kosmosetegevusloa

kehtivus käesoleva seaduse § 26 lõike 1 punktis 6nimetatud alusel.

§ 46. Kosmosetegevuse lõpetamise aruanne

(1) Kosmosetegevuse kava järgi kosmosetegevuse lõpetamise kohta esitab käitaja pädevale

asutusele kosmosetegevuse lõpetamise aruande (edaspidi aruanne).

(2) Aruanne esitatakse pädevale asutusele elektrooniliselt registri kaudu esimesel võimalusel

pärast aruande valmimist, kuid hiljemalt 30 päeva pärast kosmosetegevuse lõpetamist.

(3) Aruandes selgitab ja kirjeldab käitaja:

1) kosmosetegevuse lõpetamise aega selleks tehtud viimase toimingu kuupäeva täpsusega;

2) kosmosetegevuse lõpetamisega kaasnevaid ja kosmosetegevuse lõpetamise järgseid

võimalikke ohte ja keskkonnamõju;

3) kosmosetegevuse lõpetamiseks rakendatud peamisi meetmeid ja tegevusi käesolevas

seaduses sätestatud põhimõtete ja nõuete täitmiseks.

(4) Aruande osaks on rahvusvahelise sõltumatu organisatsiooni väljastatud dokument, millest

nähtub, et kosmoseobjekti kosmoses enam ei ole.

§ 47. Esitatud aruande kontroll

(1) Pädev asutus kontrollib esitatud aruande vastavust käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.

(2) Kui pädev asutus tuvastab aruandes puudusi, teavitab ta sellest käitajat 30 tööpäeva jooksul

arvates aruande saamisest.

(3) Käitaja on kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul puudused kõrvaldama

ning esitama pädevale asutusele parandatud aruande. Parandatud aruanne tuleb esitada ka juhul,

kui käitaja on varem esitatud aruande andmetes tuvastanud vea.

(4) Kui käitaja ei ole esitanud pädevale asutusele käesoleva seaduse §-s 46 nõuetele vastavat

aruannet või ei ole esitanud parandatud aruannet pädeva asutuse antud tähtaja jooksul, võib

pädev asutus ettekirjutusega kohustada käitajat käesoleva seaduse nõuetele vastavat aruannet

esitama.

9. peatükk

Riigi hüvitatava kahju tagasinõude õigus

§ 48. Riigi hüvitatava kahju tagasinõude õigus

(1) Kui riigil tekib käitaja kosmosetegevuse tõttu kahju hüvitamise kohustus rahvusvahelise

õiguse järgi, on riigil käitaja vastu tagasinõudeõigus riigi poolt kolmandale isikule hüvitatava

kogu kahju ulatuses sõltumata sellest, kas käitaja on kahju tekkimises süüdi või mitte (edaspidi

riigi tagasinõudeõigus). Riigi tagasinõudeõigusele ei kohaldata võlaõigusseaduses sätestatut.

(2) Riigi tagasinõudeõiguse aegumistähtaeg on seitse aastat arvates päevast, kui riik kahju

hüvitamise kohustuse ja kahju välja selgitas.

(3) Riigi tagasinõudeõiguse aegumistähtaeg algab riigi kahju hüvitamise kohustuse ja kahju

väljaselgitamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist.

10. peatükk

Kindlustus

§ 49. Kindlustus

(1) Kosmosetegevuse tulemusena või kosmoseobjekti tekitatud kahju hüvitamise tagamiseks

sõlmib kosmosetegevusloa taotleja enne kosmosetegevusloa taotlemist

vastutuskindlustuslepingu vähemalt järgmistel tingimustel:

1) kindlustusandjaks on Eestis kindlustustegevuse valdkonnas tegutsemisõigust omav

juriidiline isik;

2) kindlustusjuhtumiks on kosmosetegevusest või kosmoseobjekti käitamisest tingitud

kolmanda isiku nõude tekkimine käitaja vastu;

3) kindlustusjuhtumiks on käesoleva seaduse § 48 alusel riigi tagasinõudeõiguse tekkimine

käitaja vastu;

4) kindlustussumma alampiir ühe kindlustusjuhtumi kohta on vähemalt 60 000 000 eurot.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata valitsusasutuse suhtes.

(3) Käitajal peab olema lõike 1 tingimustele vastav kehtiv kindlustuspoliis kogu

kosmosetegevuse vältel.

(4) Käesolevas paragrahvis nimetatud kindlustusleping allub Eesti õigusele ja sellega seotud

vaidlusi lahendab Eesti kohus. Käesolevas lõikes sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe on

tühine.

11. peatükk

Järelevalve

§ 50. Riiklik ja haldusjärelevalve

(1) Kosmosetegevuse ja kosmoseobjekti nõuetele vastavust ja ohutust ning käitaja tegevust

reguleerivate õigusaktide täitmise üle teeb riiklikku ja haldusjärelevalvet pädev asutus ning

teised seadusega nimetatud riikliku järelevalve asutused.

(2) Transpordimeti pädevuses on riiklik ja haldusjärelevalve kosmosetegevuse käigus õhuruumi

kasutamise üle lennundusseadusega sätestatud ulatuses.

(3) Kosmosetegevuses kasutatavatele võrgu- ja infosüsteemidele sätestatud nõuete ning

kosmosetegevusega seotud küberintsidentide ennetamise ja lahendamise nõuete täitmise üle

teeb haldusjärelevalvet Riigi Infosüsteemi Amet küberturvalisuse seaduses sätestatud pädevuse

piires.

§ 51. Pädeva asutuse õigused info saamisel

(1) Pädeval asutusel on järelevalve tegemiseks õigus nõuda dokumente, aruandeid, tasuta teavet

ning suulisi või kirjalikke selgitusi järelevalve tegemiseks oluliste asjaolude kohta järgmistelt

isikutelt:

1) käitaja, käitaja juhtorgani liige ja töötaja;

2) kosmoseobjekti omanik, kosmoseobjekti omaniku juhtorgani liige ja töötaja;

3) käitajaga või kosmoseobjekti omanikuga samasse kontserni kuuluva äriühingu juhtorgani

liige ja töötaja;

4) käitaja või kosmoseobjekti omaniku aktsionär, osanik või liige;

5) kosmosetegevusega seotud käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktis 12 nimetatud isikud;

6) kolmas isik üksnes põhjendatud vajaduse korral;

7) käitaja likvideerija või pankrotihaldur.

(2) Vajaduse korral võib pädev asutus teha korralduse, milles ta määrab käesoleva paragrahvi

lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmiseks tähtaja.

(3) Kui see ei kahjusta järelevalve tegemist, selgitab pädev asutus käesoleva paragrahvi lõikes

1 nimetatud isikutele teabe nõudmise eesmärke.

(4) Selgitusi andma kohustatud isik võib keelduda pädevale asutusele selgituse andmisest

kriminaalmenetluse seadustiku §-s 71 või 73 sätestatud alustel.

§ 52. Riikliku järelevalve erimeetmed ja erisused

(1) Pädev asutus võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve tegemiseks kohaldada

korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 45, 48, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve

erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(2) Pädeval asutusel on õigus:

1) keelata või peatada käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud põhimõtetele või käesoleva

seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele mittevastav kosmosetegevus, samuti

kosmoseobjekti või muu kosmosetegevusega seotud seadme või infotehnoloogilise lahenduse

käitamine, kui ei ole tagatud ohutus või keskkonnasäästlikkus;

2) kõrvaldada kosmosetegevusega seotud ülesannete täitmiselt isik, kui kontrolli tulemusel

ilmneb, et ta ei vasta asjatundlikkuse põhimõttele või kui isiku tegevuse või tegevusetuse

tulemusel ei ole tagatud ohutuse või keskkonnasäästlikkuse põhimõtte järgimine.

(3) Pädeval asutusel on lubatud kasutada vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja

korras.

(4) Kui pädev asutus teeb järelevalvet käitaja või kosmoseobjekti üle välisriigis, kannab käitaja

või kosmoseobjekti omanik pädeva asutuse järelevalveametnike lähetuskulud, mis arvestatakse

avaliku teenistuse seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud korra järgi.

§ 53. Ettekirjutus ja sunniraha määr

(1) Pädeval asutusel on õigus teha kosmosetegevust ja kosmoseobjekti reguleerivate

õigusaktide nõuete täitmise tagamiseks ettekirjutus.

(2) Ettekirjutus tuleb viivitamata täita ning selle vaidlustamine ei peata ettekirjutuse täitmist.

(3) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib pädev asutus rakendada sunnivahendit

asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Kohustust täitma sundimiseks on

sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule 6400 ja juriidilisele isikule 450 000 eurot.

12. peatükk

Vastutus

§ 54. Kosmosetegevusloa tingimuste rikkumine

(1) Käitajale antud kosmosetegevusloa tingimuste või kosmosetegevusloast tulenevate

kohustuste rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.

§ 55. Kosmosetegevusele esitatavate nõuete rikkumine

(1) Kosmosetegevusele esitatavate nõuete rikkumise eest, kui see toob kaasa ohtlikkuse varale,

keskkonnale, riigi julgeolekule või riigikaitseobjektile, –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.

§ 56. Teavitamiskohustuse rikkumine

(1) Käesoleva seaduse §-des 11, 28 ja 38 sätestatud pädeva asutuse teavitamise kohustuse

rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.

§ 57. Teabe esitamata jätmine

(1) Käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud andmete, dokumendi,

selgituse või muu teabe pädevale asutusele esitamata jätmise, mitteõigeaegse esitamise või

puuduliku, ebaõige või eksitava teabe esitamise või avalikustamise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.

§ 58. Kosmosetegevuse või kosmoseobjekti omandi üleandmise nõuete rikkumine

(1) Käesoleva seaduse §-s 40 või 41 sätestatud kosmoseobjekti omandi ja kosmosetegevuse

üleandmise nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.

§ 59. Kosmosetegevus ilma kosmosetegevusloata

(1) Kosmosetegevusloata kosmosetegevuse eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.

§ 60. Kosmosetegevuse alustamine ilma käesolevas seaduses sätestatud eeldusi täitmata

(1) Kosmoseobjekti Maa orbiidile või sellest kaugemale lennutamise eest ilma käesoleva

seaduse §-s 31 sätestatud eeldusi täitmata –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.

§ 61. Menetlus

Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet.

13. peatükk

Rakendussätted

§ 62. Üleminekusätted

(1)Enne käesoleva seaduse jõustumist Eesti juriidilise isiku või Eesti kodaniku poolt või

nimetatud isikute osalusel Maa orbiidile või sellest kaugemale lennutatud kosmoseobjekt tuleb

kanda registrisse kuue kuu jooksul arvates käesoleva seaduse jõustumisest. Selleks esitab

kosmoseobjekti Maa orbiidile või sellest kaugemale lennutanud isik registreerimistaotluse koos

vastava teabe ja dokumentidega käesolevas seaduses sätestatud korras.

(2) Kui kosmoseobjekt on lennutatud Maa orbiidile või sellest kaugemale Eesti juriidilise isiku

või Eesti kodaniku poolt või nimetatud isikute osalusel enne käesoleva seaduse jõustumist ja

kosmoseobjekti lennutanud isik või kosmoseobjekti omanik soovib lennutada Maa orbiidile või

sellest kaugemale uusi objekte või muuta senist kosmosetegevust, peab ta taotlema

kosmosetegevusloa käesolevas seaduses sätestatud korras.

§ 63. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduse 8. peatüki 6. jagu täiendatakse 11. jaotisega järgmises sõnastuses:

„11. jaotis

Kosmoseseaduse alusel tehtavad toimingud

§ 2173. Kosmosetegevusloa taotluse läbivaatamine

(1) Kosmosetegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 750 eurot.

(2) Kosmoseseaduse §-s 20 sätestatud erandi alusel kosmosetegevusloa taotluse läbivaatamise

eest tasutakse riigilõivu 500 eurot.

(3) Kosmosetegevusloa muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 750 eurot.

§ 2174. Kosmosetegevuse üleandmise loa taotluse läbivaatamine

Kosmosetegevuse üleandmise loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 750 eurot.

§ 2175. Kosmoseobjekti omandi üleandmise loa taotluse läbivaatamine

Kosmoseobjekti omandi üleandmise loa taotluseläbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 750

eurot.

§ 2176. Kosmoseobjektide ja kosmosetegevuslubade registri kande tegemine

Kosmoseobjekti kosmoseobjektide ja kosmosetegevuslubade registrisse kandmise eest

tasutakse riigilõivu 500 eurot.“.

§ 64. Küberturvalisuse seaduse muutmine

Küberturvalisuse seaduse § 3 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) kosmoseseaduses sätestatud käitaja kosmosetegevuse tegemisel.“.

§ 65. Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse muutmine

Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamiseseaduse § 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 12

järgmises sõnastuses:

„12) käitaja kosmoseseaduse tähenduses.“.

§ 66. Karistusseadustiku muutmine

Karistusseadustiku § 372 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) see on toime pandud tervishoiuteenuse, nakkusohtlike materjalide käitlemise, lennunduse,

kosmosetegevuse, raudteeliikluse või krediidi-, kindlustus- või finantsteenusega seotud

tegevusalal, –

karistatakse rahalise karistusega või kuni kolmeaastase vangistusega.“.

§ 67. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril .

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, „….“………………… 2024. a

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus „……“……………………2024. a

(allkirjastatud digitaalselt)

Kosmoseseaduse eelnou seletuskiri koos lisaga.pdf

24.09.2024

Kosmoseseaduse eelnõu seletuskiri

Sisukord

1 Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 4

1.1. Sisukokkuvõte .............................................................................................................................. 4

1.2. Eelnõu ettevalmistajad ................................................................................................................. 5

1.3. Märkused ...................................................................................................................................... 6

2 Seaduse eesmärk.............................................................................................................................. 7

3 Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs ........................................................................................................ 7

Eelnõu § 1 – seaduse eesmärk ja reguleerimisala ............................................................................... 7

Eelnõu § 2 – seaduse kohaldamisala ................................................................................................... 8

Eelnõu § 3 – pädeva asutuse ülesanded ............................................................................................... 9

Eelnõu § 4 – terminid ........................................................................................................................ 11

Eelnõu § 5 – ohutuse põhimõte ......................................................................................................... 13

Eelnõu § 6 – keskkonnasäästlikkuse põhimõte ................................................................................. 14

Eelnõu § 7 – asjatundlikkuse põhimõte ............................................................................................. 16

Eelnõu § 8 – käitaja peamine tegevuskoht ........................................................................................ 16

Eelnõu § 9 – sisekontrolli kohustus ................................................................................................... 17

Eelnõu § 10 – käitaja sise-eeskirjad .................................................................................................. 17

Eelnõu § 11 – teavitamise kohustus .................................................................................................. 20

Eelnõu § 12 – usaldusväärsus ............................................................................................................ 20

Eelnõu § 13 – kosmosetegevusluba ................................................................................................... 23

Eelnõu § 14 – kosmosetegevusloa taotlus ......................................................................................... 24

Eelnõu § 15 – taotlusele lisatavad dokumendid ................................................................................ 24

Eelnõu § 16 – lisanõuded juriidilisest isikust kosmosetegevusloa taotlejale .................................... 26

Eelnõu § 17 – kosmosetegevusloa andmine ...................................................................................... 27

Eelnõu § 18 – kosmosetegevusloa kõrvaltingimused ........................................................................ 28

Eelnõu § 19 – kosmosetegevusloa andmisest keeldumine ................................................................ 28

Eelnõu § 20 – erand seoses kosmosetegevuse tegemisega teadus- ja arendustegevuse eesmärgil.... 29

Eelnõu § 21 – vabastused erandi alusel ............................................................................................. 30

Eelnõu § 22 – erandi kohaldamise taotlemine ................................................................................... 31

Eelnõu § 23 – otsuse tegemine erandi kohaldamise kohta ................................................................ 32

Eelnõu § 24 – kosmosetegevusloa kehtivuse lõppemise alused ........................................................ 32

Eelnõu § 25 – kosmosetegevusloa kehtetuks tunnistamise alused .................................................... 33

Eelnõu § 26 – kosmosetegevusloa kehtivuse peatamise alused ........................................................ 34

Eelnõu § 27 – kosmosetegevusloa muutmise alused ......................................................................... 35

Eelnõu § 28 – kosmosetegevusloa aluseks olevate andmete muutumine .......................................... 36

Eelnõu § 29 – kosmoseobjektide ja kosmosetegevuslubade register ................................................ 37

Eelnõu § 30 – arhiiv .......................................................................................................................... 38

Eelnõu § 31 – kosmosetegevuse alustamise eeldused ....................................................................... 38

Eelnõu § 32 – kosmoselennu valmiduse kinnitamine ....................................................................... 39

Eelnõu § 33 – registreerimiskohustus ............................................................................................... 40

Eelnõu § 34 – kosmoseobjekti registreerimine ................................................................................. 40

Eelnõu § 35 – registrikanne ............................................................................................................... 43

Eelnõu § 36 – kosmoseobjekti registrisse kandmise tähtaeg ............................................................. 43

Eelnõu § 37 – kosmoseobjekti registreerimisest keeldumine ............................................................ 43

Eelnõu § 38 – andmete täpsustamise kohustus.................................................................................. 44

Eelnõu § 39 – kosmoseobjekti registreeringu kustutamine ............................................................... 45

Eelnõu § 40 – kosmosetegevuse üleandmine .................................................................................... 45

Eelnõu § 41 – kosmosobjekti omandi üleandmine ............................................................................ 47

Eelnõu § 42 – kosmosetegevuse või kosmoseobjekti omandi üleandmise loa taotluse menetlemine47

Eelnõu § 43 – kosmosetegevuse lõpetamise nõuded ......................................................................... 48

Eelnõu § 44 – kosmosetegevuse lõpetamise kava muutmine ............................................................ 49

Eelnõu § 45 – kosmosetegevuse lõpetamise kava muudatuste kontroll ............................................ 49

Eelnõu § 46 – kosmosetegevuse lõpetamise aruanne ........................................................................ 50

Eelnõu § 47 – esitatud aruande kontroll ............................................................................................ 51

Eelnõu § 48 – riigi hüvitatava kahju tagasinõude õigus .................................................................... 51

Eelnõu § 49 – kindlustus ................................................................................................................... 54

Eelnõu § 50 – riiklik ja haldusjärelevalve ......................................................................................... 55

Eelnõu § 51– pädeva asutuse õigused info saamisel ......................................................................... 56

Eelnõu § 52 – riikliku järelevalve erimeetmed ja erisused ................................................................ 57

Eelnõu § 53 – ettekirjutus ja sunniraha määr .................................................................................... 58

Eelnõu § 54 – kosmosetegevusloa tingimuste rikkumine ................................................................. 59

Eelnõu § 55 – kosmosetegevusele esitatavate nõuete rikkumine ...................................................... 59

Eelnõu § 56 – teavitamiskohustuse rikkumine .................................................................................. 59

Eelnõu § 57 – teabe esitamata jätmine .............................................................................................. 60

Eelnõu § 58 – kosmosetegevuse või kosmoseobjekti omandi üleandmise nõuete rikkumine .......... 60

Eelnõu § 59 – kosmosetegevus ilma kosmosetegevusloata............................................................... 60

Eelnõu § 60 – kosmosetegevuse alustamine ilma seaduses sätestatud eeldusi täitmata .................... 60

Eelnõu § 61 – menetlus ..................................................................................................................... 61

Eelnõu § 63 – riigilõivuseaduse muutmine ....................................................................................... 61

Eelnõu § 64 – küberturvalisuse seaduse muutmine ........................................................................... 62

Eelnõu § 65 – välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seadus ............................................... 62

Eelnõu § 67 – seaduse jõustumine .................................................................................................... 63

4 Eelnõu terminoloogia .................................................................................................................... 63

5 Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele ...................................................................................... 64

6 Seaduse mõjud ............................................................................................................................... 64

7 Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud

8 Rakendusaktid ............................................................................................................................... 71

Eelnõuga loodavad volitusnormid ..................................................................................................... 71

9 Seaduse jõustumine ....................................................................................................................... 72

10 Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon ................................ 72

1 Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

1967. aastal allkirjastati ÜRO-s esimene rahvusvaheliselt siduv kosmosevaldkonna leping. Sel

ajal olid kõik kosmoseprogrammid riiklikud ja ainult riiklikud organisatsioonid lennutasid

rakette, satelliite ja kosmosejaamu. Kosmoses, sealhulgas Kuu ja teiste taevakehade uurimisel

ja kasutamisel, kannavad ÜRO riikide tegevuspõhimõtteid käsitleva lepingu (edaspidi

avakosmose leping)1 järgi kosmoseobjektide eest vastutust nende päritoluriigid. Eesti on

avakosmose lepingu allkirjastanud 2010. aastal ning see on Eesti suhtes ka jõustunud.

Eesti Vabariik on sõlminud Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA) vastastikuse koostöö

arendamiseks raamlepingu (2007). 2015. aastal sai Eestist ESA konventsiooniga liitumisel ESA

täisliige. Eestil on oma kosmosepoliitika ja -programm aastateks 2020–2027. Eesti tegevused

kosmosevaldkonnas on tihedalt seotud Eesti ESA liikmesusega ja Euroopa Liidu (EL)

kosmoseprogrammiga. Kosmosetehnoloogiate rakendamine nii avalikus kui ka erasektoris

areneb ja Eestis on tekkinud vajadus riikliku regulatsiooni järele.

Eesti kosmoseseadus on vältimatult vajalik, kuna rahvusvahelisel tasandil on Eesti riigil

vastutus: avakosmose lepingu artiklist 7 tulenevalt vastutab riik enda territooriumil eraisikute

elluviidava kosmosetegevuse tekitatud potentsiaalse kahju eest. On tekkinud vajadus sellega

arvestada, luues oma seaduse. Eestil on riigina oluline hoida kontrolli olukordade üle, mis

võivad riigile kaasa tuua vastutuse. Detailsem regulatsioon näitab rahvusvaheliselt, et Eesti on

riigina on vastutustundlik ja võimeline mõistma koostöö tähtsust sellises rahvusvahelises

tegevuses.

Seaduse eelnõu koostamisel on lähtutud järgnevatest ÜRO kosmosevaldkonda reguleerivatest

lepetest:

 avakosmose leping;

 kosmoseobjektide põhjustatud kahju eest rahvusvahelise vastutuse konventsioon

(edaspidi vastutuse konventsioon)2;

1 Treaty on Principles Governing the Activities of States in the Exploration and Use of Outer Space, including the

Moon and Other Celestial Bodies,

https://www.unoosa.org/oosa/en/ourwork/spacelaw/treaties/introouterspacetreaty.html. 2 Convention on International Liability for Damage Caused by Space Objects, kättesaadav:

https://www.unoosa.org/oosa/en/ourwork/spacelaw/treaties/introliability-convention.html.

 Kosmosesse saadetud objektide registreerimise konventsioon (edaspidi registreerimise

konventsioon)3.

Oluline on märkida, et Eesti on liitunud vaid avakosmose lepinguga. Vastutuse konventsiooni

ega registreerimise konventsiooni ei ole Eesti eelnõu väljatöötamise seisuga allkirjastanud, mis

tähendab, et nimetatud konventsioonid ei ole Eestis jõustunud. Töörühm on aga eelnõu

väljatöötamisel nimetatud konventsioonid läbi töötanud ning võtnud arvesse aspekte, mis

oleksid asjakohased ja olulised eelnõu väljatöötamisel, lähtudes teiste riikide praktikast. Eestil

puudub hetkel plaan liituda astronautide päästmise, astronautide tagasituleku ja avakosmosesse

saadetud objektide naasmise lepinguga4 ja riikide tegevuspõhimõtteid kosmose, sealhulgas Kuu

ja teiste taevakehade uurimisel ja kasutamisel käsitleva lepinguga5. Seega ei ole arvestatud

nendest lähtuvate nõuetega seaduse eelnõu koostamisel.

Eelnõu väljatöötamisel kohtusid töörühma liikmed ESA juhtimisel ka teiste riikide esindajate

ja ekspertidega ning järelevalvet tegevate isikutega, kelle sisendeid on võetud arvesse eelnõu

koostamisel. Eelnõu koostamisel on püütud muu hulgas vältida teistes jurisdiktsioonides

esinenud praktilisi probleeme. Eelnõu koostamisel töötati läbi Austria, Taani, Portugali, Soome,

Sloveenia, Hispaania, Itaalia, Luksemburgi ja Ühendkuningriigi kosmosetegevust reguleerivad

õigusaktid. Vastavaid õigusakte analüüsiti kriitiliselt eesmärgiga leida aspekte, millest võtta

Eesti õigusakti kosmosetegevuslubade peatüki koostamisel eeskuju, või kohti, mis Eesti

kosmosetegevuse ulatuse ja eesmärgiga ei sobi.

Eelnõu koostamisel on võimalusel arvestatud EL-i kosmosepoliitikaga (sh Euroopa

kosmoseliikluse korraldamise ja kosmoseprügi haldamise põhimõtetega).

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud NJORD Advokaadibüroo vandeadvokaadid Liisi Jürgen

(+372 525 2646, [email protected]) ja Jelizaveta Henno (+372 5558 3931,

[email protected]). Eelnõu väljatöötamise töörühma kuulusid ka Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad Paul Liias ([email protected]) ja Gloria Kõgel

([email protected]), Välisministeeriumi esindaja Kätlin Joala ([email protected]),

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti esindaja Veikko Tunnel ([email protected]),

ekspert ja andmebaaside Nanosats Database ja Factories in Space looja Erik Kulu

([email protected]), KappaZeta OÜ ning Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu esindaja

Karoli Kahn ([email protected]), Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse esindaja

Elise Olt ([email protected]), Transpordiameti esindaja Mari Toodu

([email protected]) ning Tallinna Tehnikaülikooli esindaja Katrin Nyman-

3 Convention on Registration of Objects Launched into Outer Space, kättesaadav:

https://www.unoosa.org/oosa/en/ourwork/spacelaw/treaties/registration-convention.html. 4 Agreement on the Rescue of Astronauts, the Return of Astronauts and the Return of Objects Launched into Outer

Space, kättesaadav: https://www.unoosa.org/oosa/en/ourwork/spacelaw/treaties/introrescueagreement.html. 5 Agreement Governing the Activities of States on the Moon and Other Celestial Bodies, kättesaadav:

https://www.unoosa.org/oosa/en/ourwork/spacelaw/treaties/intromoon-agreement.html.

Metcalf ([email protected]). Arhiivinduse küsimustega aitas Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ameti teabehalduse nõunik Mariko Männa ([email protected]).

Väliseksperdina oli kaasatud Rolf Olofsson ([email protected]). Eelnõu

väljatöötamist ja töörühma assisteerisid Marie Frosch ([email protected]) ja Karl-

Enrik Kriis ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass

([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud NJORD Advokaadibüroost bürooassistent Kadi

Zvirik (+372 667 6440, [email protected]) ja Justiitsministeeriumi õiguspoliitika

osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga kavandatu kohaselt muudetakse järgmisi seadusi:

1) riigilõivuseaduse redaktsioon RT I, 29.06.2024, 31;

2) küberturvalisuse seaduse redaktsioon RT I, 21.06.2024, 15;

3) välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse redaktsioon RT I, 10.02.2023, 3;

4) karistusseadustiku redaktsioon RT I, 04.07.2024, 25.

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu, Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega

Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

Eelnõu väljatöötamisele eelnes ,,Eesti kosmoseobjektide seaduseelnõu väljatöötamise

kavatsus“ (VTK), mille kooskõlastasid Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium,

Kaitseministeerium ja Siseministeerium ning mille kohta lisasid avalikud kommentaarid Eesti

Kaitsetööstuse Liit ning Eesti Kosmosebüroo.6 VTK kohta esitatud kommentaaridega on

arvestatud eelnõu koostamisel.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik poolthäälteenamus tulenevalt Riigikogu kodu- ja

töökorra seaduse §-st 78.7 Eelnõu ei kuulu põhiseaduse § 104 loetelusse, mistõttu ei ole vajalik

Riigikogu koosseisu häälteenamus.

6 VTK kooskõlastuse menetlusinfo: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cc5efc1b-6e74-4dd7-8136-

5d38ea4e0684#VuoCXwtw 7 Riigikogu kodu- ja töökorra seadus. RT I, 02.06.2020, 9.

2 Seaduse eesmärk

Eelnõu eesmärk on luua õiguslik raamistik kosmosetegevusele Eestis. Eesti jaoks ei ole

kosmosetegevus uus, kuivõrd 2013. aastal saadeti orbiidile Eesti esimene satelliit ning

2018. aastal jõudis rahvusvahelise kosmosejaama pardale esimene Eestis arendatud

teadusinstrument. Siiski on säärased arengud toimunud ilma selleks vajalike seadusteta. Eesti

kosmosepoliitika ja -programmi järgi soovib Eesti anda kosmosesektorisse oma panuse ning

võimaldada sellega kõrgtehnoloogial põhineva ettevõtluse arengut Eestis.8 Samuti on Eesti

kosmosepoliitika eesmärgiks toetada kosmosevaldkonna seadusloomega tegelemist ning ÜRO

lepetega liitumist.9 Sääraste eesmärkide saavutamiseks ning tihedamaks kosmosetegevuseks on

vaja, et oleks tagatud kosmosetegevuse ohutus ning rahvusvaheliste nõuete järgimine. Veel on

üheks eelnõu eesmärgiks luua soodsad tingimused tehnoloogia ning ettevõtjate kasvamiseks ja

arendamiseks, samal ajal maandades kosmoses tegutsemisest tulenevaid riske, sh riigi ja selle

ettevõtjate ning ülikoolide jaoks.

Eelnevast tulenevalt loob eelnõu õigusliku raamistiku kosmosetegevuseks. Seejuures

määratakse kindlaks kosmosetegevusload ja nende taotlemise menetlus, kosmoseobjektide ja

kosmosetegevuslubade register, kosmoseobjektide kindlustusnõue, kosmoseobjektide käitajate

vastutus, üldised kohustused ja ohutusnõuded jne. Seaduse jõustumise järel oleks Eestis

kosmosetegevusega tegelevatel ettevõtjatel selge raamistik nõuetekohaseks käitumiseks ning

riigiasutustel oleks võimalik kontrollida kosmosetegevuse ohutust ning tagada rahvusvahelise

õiguse järgimine ja Eesti riigi rahvusvahelise vastutuse vähendamine.

3 Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

1. peatükk

Üldsätted

Eelnõu § 1 – seaduse eesmärk ja reguleerimisala

Paragrahvi 1 lg 1. Üldsätete peatükis on sätestatud seaduse eesmärk ja reguleerimisala. Lisaks

on seal kõik vajalikud üldisemad normid, mis aitavad järgnevaid norme seaduse rakendamisel

sisustada.

Kosmoseobjektide Eestist Maa orbiidile või sellest kaugemale saatmine on kasulik Eesti

majandusele, teadusele ja tehnoloogia arengule. Kosmosetegevuse populaarsus aina kasvab

ning vajab seega reguleerimist. Tänapäeval tegelevad kosmosetegevusega aktiivselt mitmed

arenenud riigid ning vaja on tagada Eesti kaasatus sellesse tegevusvaldkonda. Kosmosetegevus

eeldab teadmisi ja oskusi ning tehnilist ja finantsilist võimekust, mistõttu ei saa riik seda

igaühele lubada. Lisaks võib kosmosetegevus kujutada üldist ohtu ja põhjustada

keskkonnakahju. Seetõttu on oluline kehtestada selge regulatsioon, mis määrab kindlaks

kosmosetegevusega tegelevate isikute õigused ja kohustused. Selline regulatsioon aitab tagada,

8 Eesti kosmosepoliitika ja -programm 2020–2027, lk 14. 9 Eesti kosmoseobjektide seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus:

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cc5efc1b-6e74-4dd7-8136-5d38ea4e0684#0ZpqLTyi.

et kosmosetegevust tehakse vastutustundlikult ja ohutult, minimeerides võimalikke riske nii

keskkonnale kui ka ühiskonnale tervikuna.

Eelnõu on välja töötatud, arvestades tehnoloogia arengut ja võimalike eri tehnoloogiate

kasutamist. Seetõttu ei keskendu seadus kindlale tehnoloogiale, vaid järgib

tehnoloogianeutraalsuse põhimõtet. See tähendab, et seadus ei kirjelda selle jõustumise hetkel

olemasolevaid tehnoloogilisi vahendeid, vaid on mõeldud olema asjakohane ka tulevikus, kui

on kasutusel veelgi uuem tehnoloogia.

Paragrahvi 1 lg 2. Riikidel on avakosmose lepingu10 artikli 6 järgi põhimõtteline kohustus teha

järelevalvet enda riigis toimuva kosmosetegevuse üle. Riik peab tagama, et kosmosetegevust

tehakse kooskõlas rahvusvaheliste lepingutega. Avakosmose lepingu artiklist 7 tulenevalt

vastutab riik enda territooriumil eraisikute tehtava kosmosetegevuse tekitatud potentsiaalse

kahju eest. Samuti peavad riigid kehtestama kosmoseobjektide käitajatele loamenetluse.

Registreerimise konventsiooni artikli 411 järgi peavad riigid tagama ka kosmoseobjektide

registreerimise ning registri pidamise.

Sellest tulenevalt peab seadus reguleerima kosmosetegevust ning sätestama nõuded

kosmoseobjektide käitajatele, tagamaks rahvusvahelisest õigusest tulenevate kohustuste

täitmise. Kosmosetegevusega võivad tegeleda ainult pädevad isikud ja see on lubatud ainult

kõnesolevas seaduses sätestatud õiguslikel alustel ning kosmosetegevusloa alusel. Lisaks

käitajatele peavad kosmosetegevuseks sobivad olema ka üleslennutatavad kosmoseobjektid,

mis registreeritakse vastavalt riigi rahvusvahelistele kohustustele. Pädeval asutusel peab olema

võimalus teha järelevalvet kosmosetegevusloa alusel tehtava kosmosetegevuse üle. Seaduses

on reguleeritud ka kohustatud isikute vastutus kahju tekitamisel või seaduse normide

rikkumisel. Samuti on seaduses reguleeritud riigi tagasinõude õigus käitaja vastu.

Eelnõu § 2 – seaduse kohaldamisala

Paragrahvi 2 lg 1. Avakosmose lepingu artikli 7 järgi vastutab kosmoseobjekti tekitatud kahju

eest riik, kelle territooriumilt kosmoseobjekt lennutati või kes lennutab või tagab objekti

lennutamise orbiidile. Sellest tulenevalt peab kõnesolev seadus kohalduma alati Eesti

territooriumil toimuvale kosmosetegevusele, et Eesti riigil oleks võimalik kontrollida

kosmosetegevuse regulatsioonile vastavust ning seega maandada vastutuse tekkimise riski.

Paragrahvi 2 lg 2 p 1. Lähtudes asjaolust, et mootorsõidukeid ei käsitata üldiselt riigi

territooriumina, on sätestatud, et seadust kohaldatakse Eestis registreeritud vee- ja õhusõidukite

pardal toimuva kosmosetegevuse suhtes.

10 Riikide tegevuspõhimõtteid kosmose, sealhulgas Kuu ja teiste taevakehade uurimisel ja kasutamisel käsitlev

leping. RT II 2010, 14, 56. 11 Convention of 12.11.1974 on Registration of Objects Launched into Outer Space., artikkel 4.

Kättesaadav: https://www.unoosa.org/oosa/en/ourwork/spacelaw/treaties/registration-convention.html.

Paragrahvi 2 lg 2 p 2. Kuivõrd kosmoseobjektide üleslennutamine ning kosmosetegevus Eesti

territooriumilt ei pruugi olla võimalik, peab seadus olema kohaldatav ka väljaspool Eesti

territooriumi. Seetõttu on sätestatud, et seadus kohaldub ka olukorras, kus kosmosetegevus ei

toimu küll Eesti territooriumil, kuid seda teeb Eesti kodanik või Eestis asutatud juriidiline isik

kui kosmoseobjekti käitaja. See tähendab, et näiteks olukorras, kus Eesti ettevõtja korraldab

kosmosetegevust välisriigis, kõnesolev seadus siiski kohaldub. Lisaks tähendab see, et seadust

kohaldatakse ka tegevusele, mis toimub Eestis registreeritud kosmoseobjektiga või mida teeb

Eesti kosmosekäitaja kosmoses.

Paragrahvi 2 lg 2 p 3. Punktis 3 täpsustakse eelnõu § 2 lg 2 punkti 2 käesoleva seletuskirja

punktis 2 toodud põhjustel, kui kosmosetegevust teeb isik, kes elab Eestis pikaajalise elaniku

elamisloa või alalise elamisõiguse või tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel.

Eelnõu § 2 lg 3. Seaduse kohaldamises sätestatakse erand valitsusasutuste kosmosetegevustele

ja kosmoseobjektidele. Seadust kohaldatakse valitsusasutuse kosmosetegevusele või

kosmoseobjektile niivõrd, kuivõrd teise seaduse või seaduse alusel antud õigusaktidega ei ole

sätestatud teisiti.

Eelnõu § 2 lg 4. Lisaks kõnesolevale seadusele kohalduvad kõnesoleva seaduse alusel

peetavatele haldusmenetlustele üldised haldusmenetluse põhimõtted ning haldusmenetluse

seaduse12 sätted.

Eelnõu § 2 lg 5. Kuivõrd seadus ei reguleeri üldisi loamenetluse põhimõtteid, vaid ainult

kosmosevaldkonda puutuvat, kohalduvad ka üldised sääraseid menetlusi reguleerivad

seadused. Samas tuleb arvesse võtta erisusi, mis tulenevad kõnesolevast seadusest.

Eelnõu § 2 lg 6. Olukorras, kus tootele, seadmele või järelevalvele kohaldub mitu seadust,

kohaldub kosmoseobjektile toote nõuetele vastavuse seadus kosmosseadusest tulenevate

erisustega.

Eelnõu § 3 – pädeva asutuse ülesanded

Paragrahv 3. Paragrahvis sätestatakse pädeva asutuse ülesanded. Kosmosevaldkond on

koondunud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse. Lisaks on Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas oleva Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ameti (TTJA) pädevuses satelliitside sageduste taotlemise korraldamine ja lubade

väljastamine. Rahvusvaheliselt on kokku lepitud13, et kosmosetegevuse eest vastutavad riigid.

Seega saab seaduse kohaselt otsuseid langetada riigi esindajana ainult haldusorgan. Samuti on

oluline, et kosmosetegevusega seotud halduskoormus oleks võimalikult vähe hajutatud.

Seetõttu on ka kõik vastavad ülesanded pandud ühele pädevale asutusele. Oluline on, et

kosmosekäitajale oleks riigiga suhtlemine võimalikult hõlbus, mistõttu on vajalik, et kõiki

12 Haldusmenetluse seadus. RT I, 06.07.2023, 31. 13 Convention of 29.11.1971 on International Liability for Damage Caused by Space Objects, artikkel 2:

https://www.unoosa.org/pdf/gares/ARES_26_2777E.pdf.

haldusmenetluslikke tegevusi oleks võimalik teha ühe asutuse juures, kellel on omakorda õigus

vajadusel kaasata teisi asutusi.

TTJA-le seadusest tulenevad uued kohustused on:

1. kosmosetegevusloa taotluste menetlemine;

2. taotleja taustakontroll ja sobivuse hindamine;

3. kosmosetegevuslubade ja kosmoseobjektide registri loomine ja pidamine;

4. kosmosetegevuslubade väljastamine, peatamine ja lõpetamine;

5. kosmosetegevuste käitajate riiklik järelevalve;

6. kosmoseobjektide registri ettevalmistamine Välisministeeriumile ÜRO registritele

andmete esitamiseks;

7. kosmoseobjektide pakiliste intsidentide kohta info kogumine ja töötlemine;

8. kosmosevaldkonna esindamine rahvusvahelisel tasandil.

Seadusest tulenevate uute ülesannete täielikuks täitmiseks on pädeval asutusel ideaalis

vajalikud kaks ametikohta, millest ühe töövaldkond oleks riiklik ja teise oma rahvusvaheline.

Riikliku ametikoha ülesanneteks on kosmosetegevuslubade ja kosmoseobjektide

registreerimiseks taotluste menetlemine ning haldamine, samuti riiklik järelevalve ning

kosmoseobjekti kindlustusnõude vastavuse kontroll. Rahvusvahelise töövaldkonnaga

ametikoha ülesanneteks on Eesti esindamine ESA ja EL-i vastavates töögruppides ja

regulatsiooni väljatöötamises ning samuti ÜRO registrite jaoks andmete ettevalmistamine.

Teise ametikoha ülesandeks on ka rahvusvahelise taustakontrolli tegemine, et vältida olukordi,

kus ettevõtjate omandi tõttu tekiks liigne sõltuvus julgeoleku seisukohast. Mitteregulaarse

ülesandena võib ette tulla ka olukordi, kus kosmoseobjekt on vaja saata hindamisele väljaspool

Eestit asuvasse laborisse. Eeltoodust lähtuvalt võib täiendavate ametikohtade rahavajadus

ulatuda kuni 100 000 euroni aastas majanduskuluna, mis sisaldab nii töötasu, koolituskulu,

töökohaga kaasnevaid kulusid kui ka rahvusvahelisel tasandil valdkonna esindamiseks

vajalikke kulusid.

Rahvusvahelise taustakontrolli tegemiseks on vaja ligipääsu rahvusvahelisse ettevõtjate

andmebaasi, mis aitab tuvastada ettevõtjate omandiseoseid, maksehäireid ja sanktsioneeritust

ning seeläbi hinnata käitajast tuleneva julgeolekuriski olemasolu või puudumist. Nimetatud

andmetele ligipääsemiseks on vaja soetada iga-aastane litsents. TTJA kasutaks

tarkvaralitsentsist tulenevat andmetele ligipääsu võimalust ka oma teiste kohustuste täitmiseks,

milleks on vaja ettevõtjate sanktsioneerituse taustakontrolli. Turuanalüüs näitab, et

andmebaasile ligipääsu litsents toob esimesel aastal kaasa majanduskulu 90 000 eurot, millele

lisandub 5% hinnatõusu igal järgneval aastal. Nelja järjestikuse aasta näitel tähendaks see

majanduskulu esimesel aastal 90 000 eurot, teisel aastal ca 95 000 eurot, kolmandal aastal ca

100 000 eurot ja neljandal aastal ca 105 000 eurot. Nimetatud kulu ei ole seotud vaid

kosmoseseadusega.

Seadusest tuleneb ka kohustus luua üks täiendav andmekogu kosmosetegevuslubade

menetlemiseks ja kosmoseobjektide registreerimiseks. Loodav register peab suhtlema

andmevahetuse eesmärgil muude riiklike registritega, sh e-riigikassa, mille kaudu laekuvad

andmed tasutud riigilõivude kohta. TTJA kavatsus on loodava andmekogu arendus teha uude

loomisel olevasse TTJA e-teenuste infosüsteemi, mis hakkab sisaldama erinevaid TTJA

registreid ja menetlusprotsesse. Andmekogu loomiseks vajalik ühekordne investeering on 100

000 eurot, et täita andmekogude ja küberturvalisuse seadustest tulenevaid nõudeid. Pädevale

asutusele lisanduvate ülesannete täieliku täitmisega tekkiv kogukulu, mis ei ole asutuse

eelarveliste vahenditega kaetud, on esimesel aastal 290 000 eurot, teisel aastal 195 000 eurot,

kolmandal aastal 200 000 eurot ja neljandal aastal 205 000 eurot.

Eelnõu § 4 – terminid

Paragrahvis sätestatakse kosmosevaldkonna olulisemad terminid. Terminite kujundamisel on

eelkõige arvesse võetud eelnõu koostamisel läbitöötatud teiste riikide õigusaktides ja

rahvusvahelistes lepingutes kasutatud määratlusi.

Paragrahvi 4 p 1. Rahvusvahelises õiguses ei ole ühtset määratletud definitsiooni

kosmosetegevuse kohta, samuti ei ole määratletud kindlat piiri, kust algab kosmos. Lähtudes

rahvusvahelise õiguse põhimõtetest ning teiste riikide kosmost käsitlevatest õigusaktidest,

hõlmab eelnõu kohaselt kosmosetegevuse definitsioon sisuliselt mis tahes tegevust kosmoses.

Kosmoseobjekti käitamine Maa peal hõlmab eelkõige konkreetseks stardiks ettevalmistust,

stardi tegevust eesmärgiga kosmoseobjekt lennutada Maa orbiidile või sellest kaugemale ja/või

olukordi, kus kosmoseobjektiga juhtub avarii, näiteks stardi ajal, ja kosmoses oleva

kosmoseobjekti juhtimist Maa pealt.

Kosmosetegevuse alla ei lähe sellised maapealsed tegevused nagu kosmosetegevuse

teoreetiline planeerimine, kosmoseobjekti ehitus, kosmoseobjekti maapealne remont/hooldus,

kosmoseobjektide kogumine Maa peal (nt muuseum või hobitegevus). Samuti ei hõlma termin

„kosmosetegevus“ suborbitaalset (ingl sub-orbital)kosmosetegevust. Eelmainitud maapealsed

tegevused ei ole hõlmatud kosmosetegevusega, sest tegemist oleks liigselt piirava ja

järelevalvet koormava nõudega. Kui aga näiteks kosmoseobjekt ehitatakse ümber kosmoses,

mitte Maa peal, siis oleks tegemist kosmosetegevusega.

Lähtudes erialakirjandusest ning teiste riikide õigusaktide näidetest ja kogemustest (eelkõige

Portugal14), ei ole otstarbekas kosmost defineerida arvude abil (näiteks teatud kõrgus, kust

alates algab kosmos). Kosmose piiri ei ole kunagi määratletud ei rahvusvahelises õiguses ega

tavaõiguses ning see on olnud arutuse all kosmoseõiguse algusaegadest peale. Kosmose

arvulisel määratlemisel on palju muutujaid ning rahvusvaheliselt piiri määratlemine

lähitulevikus ei ole tõenäoline. Sellest tulenevalt ei ole kosmose piire täpselt sätestatud ka

eelnõus. Arvestades teiste riikide kosmosetegevust reguleerivaid õigusakte, on mõistlik

kasutada definitsioonis Maa orbiiti ja sellest kaugemaid missioone.

Paragrahvi 4 p 2. Kosmoseobjekti definitsioon on üsna lai tagamaks, et riigil oleks võimalik

teha järelevalvet ja seada nõudeid kõikidele vahenditele, millega on võimalik teha

kosmosetegvust, hoidudes kindla tehnoloogia kaudu määratlemast. Kosmoseobjekt võib olla

14 Presidency of the Council of Ministers. Decree-Law no. 16/2019, of 22 January 2019:

https://www.anacom.pt/render.jsp?contentId=1475024.

mehitatud või mehitamata. Kuigi on tõenäoline, et lähitulevikus Eestis mehitatud

kosmosemissioone ei teostata, oleks ebamõistlik mehitatud kosmoseobjektid seaduse

regulatsiooni alt välistada. Kosmoseobjekt jääb kõnesoleva seaduse kohaldamisalasse ka ilma

seda kosmosesse lennutamata. Kui kosmoseobjekti käitajal on plaan või kavatsus lennutada

objekt Maa orbiidile või sellest kaugemale, on tal kohustus see registreerida (eelnõu § 33). See

tähendab, et kosmoseobjekti definitsiooni alla peab jääma ka Maal asetsev, kuid lennutamise

plaaniga objekt.

Kosmoseobjekti definitsiooni alla jäävad ka objekti enda ning Maa orbiidile või sellest

kaugemale lennutamiseks kasutatava seadme osad. See tähendab, et kosmoseobjekti osad

(näiteks alamsüsteemid) ei seisa kosmoseobjektist eraldi ega vaja eraldi registreerimist. Küll

aga ei saa kosmoseobjekti definitsiooni alla lugeda näiteks objekti stardiplatvormi, kuivõrd see

ei ole lahutamatult kosmoseobjektiga seotud ning on osa taristust. Säärast definitsiooni on

kasutatud ka registreerimise konventsioonis.15

Paragrahvi 4 p 3. Käitaja võib olla nii füüsiline isik kui ka juriidiline isik. Kuigi on tõenäoline,

et kosmosetegevusega kaasneva vastutuse ning finantsilise koorma võtavad enda peale

valdavalt juriidilised isikud, ei näinud töögrupp põhjust välistada füüsiliste isikute võimalust

kosmosetegevusega tegeleda, kui nad on suutelised täitma seadusest tulenevaid nõudeid.

Käitaja on sarnaselt defineeritud ka näiteks Soome õigusaktis.16 Käitaja puhul ei pea käitajal

olema enda kosmoseobjekte, see tähendab, et käitaja ei pea olema kosmosetegevuse käigus

kasutatavate kosmoseobjektide omanik. Käitaja võib opereerida ka teiste isikute

kosmoseobjektidega.

Paragrahvi 4 p 4. Lisaks käitajale on vaja defineerida kosmoseobjekti omanik, kuivõrd käitaja

ei pruugi alati olla kosmoseobjekti omanik. Kosmosetegevusloa taotlemisel tuleb esitada

andmeid omaniku kohta, et pädev asutus saaks tuvastada, kes on omanik (§ 15 lg 1 p-d 7 ja 8),

ning veenduda tema usaldusväärsuses (§ 12 lg 1). Samuti peab olema omaniku nõusolek

kosmoseobjekti registreerimiseks (§ 34 lg 1 p 7) ning kosmoseobjekti omanik peab

kosmoseobjekti üleandmisel arvestama lisanõuetega kosmoseobjekti omandi üleandmisele

(§ 41).

Paragrahvi 4 p 5. Kosmoseprügi all mõeldakse missiooni käigus kosmosesse jäetud

mittetoimivaid objekte või nende osasid kosmosetegevuse vältel, sealhulgas pärast missiooni

lõppu. See tähendab, et kosmoseprügiks loetakse ainult need objektid, mis asuvad kosmoses

ega ole käitaja jaoks kasulikud ning on täitnud või ei ole täitnud oma eesmärki. Definitsiooni

15 Convention of 12.11.1974 on Registration of Objects Launched into Outer Space, artikkel 1. 16 The Act on Space Activities. 23.01.2018, § 4 p 3:

https://tem.fi/documents/1410877/3227301/Act+on+Space+Activities/a3f9c6c9-18fd-4504-8ea9-

bff1986fff28/Act+on+Space+Activities.pdf?t=1517303831000

alt on seega välistatud satelliidid, millel on olemas side ning mida kasutatakse eesmärgipäraselt.

Olukorras, kus satelliidi missioon lõppeb ning see jääb orbiidile, saab seda lugeda

kosmoseprügiks. Kosmoseprügi on väga sarnaselt defineeritud ka Euroopa Kosmoseagentuuri

kodulehel17 ning ÜRO kosmoseprügi vähendamise juhistes18.

2. peatükk

Kosmosetegevuse põhimõtted

Eelnõu § 5 – ohutuse põhimõte

Paragrahvi 5 lg 1. Paragrahv 5 sisustab ohutuse põhimõtte. Kosmosetegevus peab toimuma

ohutult ega tohi kaasa tuua sättes nimetatud ohte. Ka rahvusvaheliselt on leitud, et nii riikide

kui ka kosmoseobjektide käitajate jaoks on tähtis kosmosetegevuse ohutuse tagamine.19

Kosmosetegevuse ulatust ning mõju arvestades on ohutuse tagamine väga oluline, sest vastasel

juhul võivad kahjud osutuda väga suureks. Kosmoseajastu algusest saadik on inimkond saatnud

orbiidile 16 990 satelliiti.20 Sellest tulenevalt muutub aina aktuaalsemaks oht, et orbiidil

toimuvad satelliitide kokkupõrked. Seega on oluline teha kõik mõistlikult võimalikud

pingutused säärase ohu vältimiseks ning lähtuda ohutuse põhimõttest. Siiski tuleb ohutuse

põhimõtet tõlgendada laialt, mis tähendab, et ohutult peab tegutsema kogu protsessi jooksul, nii

kosmosetegevuse käigus kui ka selleks ettevalmistamisel.

Ohutuse põhimõttele tuginedes on käitajatel kohustus tagada kosmoseobjektide turvalisus. See

tähendab, et lisaks sellele, et kosmoseobjektid ei põhjustaks ohtu kolmandatele isikutele või

varale, peab kosmoseobjekt ise olema turvaliselt opereeritav. Eriti oluline on tagada

kosmoseobjektide küberturvalisus. Kosmoseobjekti käitaja peab suutma tagada kosmoseobjekti

turvalisuse küberrünnakute eest ning küberrünnaku toimumise korral suutma taastada kontrolli

orbiidil asuva objekti üle. Samuti peavad käitajad tagama, et kosmoseobjekti osad on

usaldusväärsed ega sisalda pahavara, mis võiks kahjustada Eesti riigi või kosmoseobjekti

küberturvalisust.

Paragrahvi 5 lg 2. Ohu ennetamiseks tuleb tagada kosmoseobjektide tehniline sobivus ning

töökindlus, samuti peab kosmosetegevust tegema vastutustundlikult ning regulatsioone

17 ”What is space debris?”. Euroopa Kosmoseagentuuri koduleht:

https://www.esa.int/Space_Safety/Clean_Space/What_is_space_debris. 18 United Nations Office for Outer Space Affairs. „Space Debris Mitigation Guidelines of the Committee on the

Peaceful Uses of Outer Space“. 2010, para 1. 19 Marboe I. et Hafner F., Brief Overview over National Authorization Mechanisms in Implementation of the UN

International Space Treaties. National Space Legislation in Europe: Issues of Authorisation of Private Space

Activities in the Light of Developments in European Space Coordination. 2011, lk 69. 20 “Space Debris by the Numbers”. Euroopa Kosmoseagentuuri koduleht:

https://www.esa.int/Safety_Security/Space_Debris/Space_debris_by_the_numbers.

järgides. Olukorras, kus ohtu ei suudetud vältida, tuleb kohustatud isikutel teha kõik vajalikud

pingutused, et oht kõrvaldada või tõrjuda ning hiljem tagajärgi vähendada või kompenseerida.

Eelnõu § 6 – keskkonnasäästlikkuse põhimõte

Paragrahv 6. Paragrahvi koostamisel on lähtutud eelkõige keskkonnaseadustiku üldosa

seadusest21 ja rahvusvahelistest juhistest, lepingutest ja uuringutest, nagu näiteks avakosmose

lepingust ning dokumentidest ,,Information on the activities of international intergovernmental

and non-governmental organizations relating to space law“22 (Sofia juhised), ,,Space Debris

Mitigation Guidelines of the Committee on the Peaceful Uses of Outer Space“23, ,,The Zero

Debris Charter”24 ja ,,IADC Space Debris Mitigation Guidelines“25.

Kuna kosmosetegevus avaldab paratamatult mõju keskkonnale ja tegu võib olla piiriülese

keskkonnamõjuga tegevusega, on oluline seda valdkonda reguleerida. Kosmosetegevuse

jooksul tuleb vältida üldist keskkonna saastumist (nagu näiteks Maalt bioloogiliste organismide

ja viiruste viimist kosmosesse); kosmoseobjekti kokkupõrkeid (nii taevakehade kui ka teiste

kosmoseobjektidega); kahju tekkimist (eelkõige kahju, mis tekib kosmoseobjekti käitamise

tagajärjel). Kosmoseprügi teke ja koordineerimata tõrje tulemusena võib kosmoseprügi

kuhjuda, mistõttu võib muutuda mõne orbiidi kasutamine piiratuks. Liigne kosmoseprügi võib

teatud tingimustel piirata juurdepääsu kosmosele. Kosmoseprügi saastab atmosfääri ning võib

seada ohtu inimelusid või tervist, nt mehitatud kosmosetegevuse puhul. Orbiidil oleva

kosmoseprügiga tegelemine on ressursimahukam kui vajalike meetmete ettenägemine juba

kosmosetegevuse planeerimisel.

Võrdlusriikidest näeb Austria kosmosetegevust reguleeriv õigusakt ette vaid kosmoseprügi

tekke leevendamise, sätestades, et käitaja peab järgima rahvusvahelisi juhiseid ja piirama

kosmoseprügi teket.26 Soome õigusakt reguleerib nii keskkonnakaitset kui ka kosmoseprügi

tekke leevendamist.27 Soome õigusakti vastavateks põhipunktideks on, et kosmosetegevus peab

olema keskkonnasäästlik ja käitaja peab leevendama kosmoseprügi teket kooskõlas

rahvusvaheliste juhistega. Samuti on Soomes kosmosetegevuse loamenetluses ette nähtud

21 Keskkonnaseadustiku üldosa seadus. RT I, 30.12.2023, 11. 22 Committee on the Peaceful Uses of Outer Space. „Information on the activities of international

intergovernmental and non-governmental organizations relating to space law“. 2013. 23 United Nations Office for Outer Space Affairs. „Space Debris Mitigation Guidelines of the Committee on the

Peaceful Uses of Outer Space“. 2010. 24 Twelve countries sign the Zero Debris Charter:

https://www.esa.int/Space_Safety/Space_Debris/Twelve_countries_sign_the_Zero_Debris_Charter 25 Inter-Agency Space Debris Coordination Commitee. „IADC Space Debris Mitigation Guidelines“. 2020. 26 Austrian Federal Law on the Authorisation of Space Activities and the Establishment of a National Registry

(Austrian Outer Space Act). 25.05.2018. § 5:

https://www.ris.bka.gv.at/Dokumente/Erv/ERV_2011_1_132/ERV_2011_1_132.pdf. 27 The Act on Space Activities. 23.01.2018, § 4 p 3.

keskkonnamõju hindamine. Sealjuures on vastavates sätetes määratud vastutavale ministrile

õigus anda määrusi tuuma- ja radioaktiivsete materjalide kasutamise, keskkonnamõju

hindamise ja kosmoseprügi tekke leevendamise kohta.

Eesti kosmoseobjektide seaduse üheks oluliseks eesmärgiks on vältida ülereguleerimist, liigset

halduskoormust ja bürokraatiat. Sama põhimõte kehtib ka keskkonnasätte puhul. Seetõttu on

Eesti võtnud eeskuju just Soome kosmoseseaduse keskkonda ja kosmoseprügi teket

reguleerivatest sätetest.

Paragrahvi 6 lg 1 sätestab keskkonnasäästlikkuse ning kosmoseprügi leevendamise põhimõtte.

Kosmosetegevuse suure ressursikasutuse ja pikaaegse mõju tõttu on sätestatud

keskkonnasäästlikkuse põhimõte. Igasugusel kosmosetegevusel võib olla suur keskkondlik

mõju maapinnale, ümberkaudsele loodusele, üldisele saastatusele ning kosmoseprügi tekkele.28

Sellest tulenevalt peab riik võtma kosmosetegevusest tulenevat keskkonnariski arvesse ning

seda reguleerima.29 Kosmosetegevuses peab seega lähtuma keskkonnasäästlikkuse põhimõttest

ning vältima võimalikult suurel määral ebasoodsat keskkonnamõju. Kuna kosmosetegevus

mõjutab keskkonda otseselt nii kosmoses kui ka Maal, siis on oluline, et sellises uues ja

arenevas valdkonnas nagu kosmos järgitaks üldisi keskkonnakaitse põhimõtteid. Kosmoseprügi

suhtes kehtib rahvusvaheliselt üldtunnustatud (ja rõhutatud) põhimõte, et kosmoseobjekti

käitamisel (n-ö tavatöö käigus) tuleb piirata kosmoseprügi teket, kosmoseobjektide lagunemist

ja kokkupõrkeid ning kosmosetegevuse järel tuleb kosmoseobjekte hallata. Eesmärgiks on

sätestada eesmärgid ja täpsemad juhised kosmoseprügiga kaasnevate mõjude leevendamiseks.

Rahvusvaheliste juhiste eeskujul on ka Eesti täpsustanud suuniseid kosmoseprügi tekkega

kaasnevate mõjude leevendamiseks.30 Kosmoses tegutsemine muutub aina aktiivsemaks, mis

tähendab omakorda ka suuremat tõenäosust kosmoseprügi tekkimiseks.

Paragrahvi 6 lg 2 sätestab, millistest õigusaktidest lähtutakse keskkonnasäästlikkuse

põhimõtte puhul. Keskkonnasäästlikkuse põhimõtte puhul on oluline järgida nii Eesti riiklikke

kui ka rahvusvahelisi keskkonnakaitse standardeid. Eestis on selleks keskkonnaseadustiku

üldosa seaduse31 2. peatüki 1. jagu ,,Keskkonnakaitse põhimõtted“. Rahvusvahelisel tasandil

on keskkonnakaitse sätestatud ka avakosmose lepingu artiklis 9, mille kohaselt peavad riigid

vältima saastumist ja ebasoodsaid muutusi keskkonnas. Kosmoseprügi tekke vältimine on üks

osa keskkonnasäästlikkuse põhimõttest. Sarnane põhimõte on sõnastatud Sofia juhistes, mille

kohaselt ei tohi kosmosetegevus põhjustada otseselt ega kaudselt keskkonnakahju.

28 Langston, S. M., Suborbital Flights: A Comparative Analysis of National and International Law, Journal of

Space Law, Vol. 37(2). 2011., lk 326. Kättesaadav: https://airandspacelaw.olemiss.edu/pdfs/jsl-37-2.pdf. 29 Ibidem. 30 Committee on the Peaceful Uses of Outer Space. „Information on the activities of international

intergovernmental and non-governmental organizations relating to space law“. 2013, Artikkel 8.31 Keskkonnaseadustiku üldosa seadus. RT I, 30.12.2023, 11.

Kosmoseprügi kohta on rahvusvaheliselt loodud kosmoseprügi tekke vältimise juhiseid32, mille

järgimine tõestab käitaja hoolsust.

Eelnõu § 7 – asjatundlikkuse põhimõte

Paragrahvi 7 lg 1. Kosmosetegevusega tegelemine nõuab laialdasi eksperditeadmisi ning

finantsilist võimekust, mis on vajalik kosmoseobjektiga opereerimiseks. Sellest tulenevalt peab

kõnesolev seadus ning kosmosetegevusega seonduv haldusmenetlus lähtuma asjatundlikkuse

põhimõttest. Kosmoseobjektide käitajatele on järgnevates peatükkides ette nähtud täpsemad

ranged nõuded tehnilise asjatundlikkuse ning üldise sobivuse kohta.

Paragrahvi 7 lg 2. Kosmosetegevuses peab olema hoolas. Selle jaoks, et tagada teiste

kõnesolevas peatükis sätestatud põhimõtete järgimine, peab kosmosetegevust tegev isik olema

asjatundlik ehk eksperditeadmistega ning suutma tegutseda tehniliselt korrektselt. Selle

tulemusel on võimalik täita seadusest tulenevaid nõudeid ning tegutseda ohutult ja

keskkonnasäästlikult.

3. peatükk

Käitajale ja kosmoseobjekti omanikule esitatavad nõuded

1. jagu

Käitaja

Eelnõu § 8 – käitaja peamine tegevuskoht

Paragrahv 8. Eelnõu on mõeldud Eestis toimuva ja Eesti füüsiliste või juriidiliste isikute

kosmosetegevuse reguleerimiseks. Kosmosetegevusloa andmise ja kosmoseobjekti

registreerimisega võtab Eesti rahvusvahelise vastutuse siin kosmosetegevuse suhtes. Oleks

ebamõistlik võtta säärast vastutust isikute ja kosmosetegevuse suhtes, kes tegutsevad või mis

toimub Eestist väljas ning seega riigile kasu ei too. Sellest tulenevalt peab käitaja peamine

tegevuskoht olema Eestis.

Peamine tegevuskoht on defineeritud käitaja peamise kosmosetegevuse ja finantstegevuse

kohana. Seega peab käitaja olema suuteline näitama, et valdav osa kosmosetegevuseks

vajalikust tööst tehakse ära Eestis ning Eesti kaudu käib kogu käitaja majandustegevus või

enamik sellest.

Peamise tegevuskoha sisustamisel on võetud eeskuju tulumaksuseaduse33 §-st 7 tulenevast

püsiva tegevuskoha mõistest. Seda on tehtud eesmärgiga tagada Eesti riigi kasu eespool

mainitud vastutuse võtmisest seoses kosmosetegevusloa andmise ja objekti registreerimisega.

32 United Nations Office for Outer Space Affairs. „Space Debris Mitigation Guidelines of the Committee on the

Peaceful Uses of Outer Space“. 2010. 33 Tulumaksuseadus. RT I, 02.05.2024, 15.

Eelnõu § 9 – sisekontrolli kohustus

Paragrahvi 9 lg 1. Käitaja peab läbivalt kogu kosmosetegevuse käigus tagama selliste

põhimõtete nagu ohutuse, keskkonnasäästlikkuse ning asjatundlikkuse järgimise. Käitaja peab

olema piisavalt stabiilne ja organiseeritud, et oleks võimalik vastata kõnesoleva seaduse

nõuetele, muu hulgas ka pärast kosmosetegevusloa väljastamist. See tähendab, et käitaja peab

tagama, et näiteks pärast kosmosetegevusloa saamist välditakse ettevõtja maksejõuetust või

struktuurimuutust, mille tagajärjel seaduse nõudeid rikutaks. Lisaks põhimõtete järjepidevale

järgimisele peab kosmosetegevus vastama kõikidele kõnesolevas seaduses viidatud

õigusaktidele. Muu hulgas peab käitaja üldiselt järgima ka majandustegevuse seadustiku üldosa

seaduse 3. peatükis34 sätestatud ettevõtja kohustusi. Pädeval asutusel ei ole võimalik pidevalt

jälgida käitaja tegevust ning iga pisiasja nõuetele vastavust. Sellest tulenevalt peab käitaja

suutma end ise nõuetele vastavalt reguleerida. Seetõttu peab käitaja looma ja rakendama

nõuetekohase sisekontrolli süsteemi. Selline sisekontrolli süsteem hõlmab endas kõnesoleva

seaduse §-s 10 sätestatud sise-eeskirju. Selleks, et sisekontrollikohustus täidaks oma eesmärki

kõnesoleva lõike tähenduses ning tagatud oleks 2. peatükis sätestatud põhimõtete järgmine,

peab sisekontrolli tegema isik, kes on selleks pädev. Seega peab sisekontrolli tegema isik, kellel

on vajalik kvalifikatsioon ja oskused, et mõista võimalikke puudusi või tagada ohutut ja

nõuetekohast kosmosetegevust.

Paragrahvi 9 lg 2. Käitaja sisekontrolli süsteemi andmeid tuleb dokumenteerida või need

peavad olema muul viisil tõendatavad. Fraas „muul viisil tõendatavad“ viitab innovaatilistele

lahendustele klassikalise dokumenteerimise kõrval.

Paragrahvi 9 lg 3. Käitaja sisekontrolli süsteemi andmeid säilitatakse kosmosetegevuse ajal ja

vähemalt kümme aastat pärast kosmosetegevuse lõpetamist. See aeg on proportsionaalne, kuna

kosmosetegevus on pikaaegne ning selleks, et tagada nõuetele vastav kosmosetegevus, peab

olema tagatud võimalus kontrollida käitaja sisekontrolli süsteemi andmeid.

Eelnõu § 10 – käitaja sise-eeskirjad

Paragrahv 10. Säte on juhendiks käitajale nõuetekohaste sise-eeskirjade koostamiseks ning

sellega tagatakse, et korrektselt koostatud sise-eeskirjade alusel on võimalik kosmosetegevust

nõuetekohaselt teha. Iga käitaja peab ise hindama oma tegevusega seotud riske ja ohte ning

sellest tulenevalt oma sise-eeskirjade sisu välja töötama. Oluline on tagada, et käitajal mitte

ainult ei oleks sise-eeskirjad olemas, vaid et neid sise-eeskirju ka rakendatakse pidevalt ja

ühetaoliselt, samuti, et sise-eeskirju kaasajastatakse vastavalt vajadusele. Sise-eeskirjad peavad

olema kehtestatud kirjalikus vormis. Sise-eeskirjad on näiteks korrad, juhendid, põhimäärused

ja muus vormis suunised või juhised. Sise-eeskirjade kaudu on võimalik hinnata nii käitajal

34 Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus. RT I, 06.04.2021, 5.

endal kui ka pädeval asutusel, kas käitaja vastab eelnõus sätestatud asjatundlikkuse

põhimõttele.

Kosmosetegevusloa omaja sise-eeskirjade nõue ei ole unikaalne, samalaadseid nõudeid on ka

järgmiste seaduste järgmistes sätetes:

- hoiu-laenuühistu seaduse35 § 31;

- makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse36 § 50;

- investeerimisfondide seaduse37 § 344;

- kindlustustegevuse seaduse38 § 105;

- krediidiasutuste seaduse39 § 63;

- väärtpaberituru seaduse40 § 82.

Paragrahvi 10 lg 1. Käitaja peab koostama enda tegevuse sise-eeskirjad, mis määraksid

võimalikult täpselt, kuidas kosmosetegevust tehakse ning milliseid meetmeid õigusaktide ja

kosmosetegevusloa tingimuste järgimiseks võetakse. Pädev asutus eeldab käitaja tegevuse

vastavust oma sise-eeskirjadele ning saab seeläbi kontrollida käitaja edasist tegevust.

Seadusandjal ei ole võimalik ette näha kõiki nõudeid, mida iga kosmosetegevuse puhul peab

järgima vastavalt tegevuse olemusele ja riskitasemele. Käitaja peab aga ise võimalikke riske

mõistma ning säärased nõuded paika seadma. Käitaja sise-eeskirjad peavad olema vastavad

tema tehtavale kosmosetegevusele. Käitaja saab oma tegevust hinnates koostada endale sobivad

sise-eeskirjad ja seeläbi teha eneseregulatsiooni ja -kontrolli, et täita mh asjatundlikkuse

põhimõtet. Pädeval asutusel on seejärel võimalik nõuete sobivust kontrollida ja tagada nende

järgimine.

Ei ole võimalik ette näha võimalikke tehnoloogilisi muudatusi ja arenguid, kuna

kosmosevaldkond on pidevalt arenev valdkond. Kuna kosmosetegevus võib ajas muutuda ja

areneda, tuleb arvestada uusima tehnoloogia kasutamise põhimõttega ehk tehnoloogiliste

muutustega võivad kaasneda ka sise-eeskirjade muutused. Siinkohal on oluline, et käitaja

tagaks oma sise-eeskirjade kooskõla uute tehnoloogiatega ning enda tegevuse vastavuse

nendele.

Paragrahvi 10 lg 2 p 1. Käitajal peab olema selge struktuur ning juhtimissüsteem, mille ta peab

oma sise-eeskirjades ette nägema. Juriidilisest isikust käitaja peab oma sise-eeskirjades

kindlaks määrama, kes on juhatuse liikmed, ning nõukogu olemasolu korral, kes on nõukogu

liikmed. Sise-eeskirjades peavad olema märgitud ka juhatuse liikmete vastutusvaldkonnad ning

vastutusahelad (näiteks kes on juhatuse esimees). Oluline on, et käitaja struktuur ja

35 Hoiu-laenuühistu seadus. RT I, 05.05.2022, 12. 36 Makseasutuste ja e-raha asutuste seadus. RT I, 21.06.2024, 48. 37 Investeerimisfondide seadus. RT I, 21.06.2024, 40. 38 Kindlustustegevuse seadus. RT I, 21.06.2024, 42. 39 Krediidiasutuste seadus. RT I, 21.06.2024, 45. 40 Väärtpaberituru seadus. RT I, 21.06.2024, 55.

juhtimissüsteem on sellised, mis võimaldavad tal täita kõiki kõnesolevast seadusest tulenevaid

nõudeid ja kohustusi.

Paragrahvi 10 lg 2 p 2. Kuna kosmosetegevusega kaasneb palju riske, peab käitaja olema

võimeline näitama oma võimet riske tuvastada, juhtida, kontrollida ja neist teavitada.

Kosmosetegevusega seotud riskid on juhtumipõhised, mis tähendab, et iga kosmosetegevuse

puhul võib risk olla erinev. Käitaja sise-eeskirjades peab olema näidatud, kuidas käitaja

riskidega tegeleb.

Paragrahvi 10 lg 2 p 3. Käitaja peab näitama, kuidas ta organisatsiooni sees

teavitamiskohustust täidab. See tähendab, et organisatsiooni sees on kindel kord

teavitamiskohustuse täitmiseks. See tähendab, et konkreetselt on määratud isikud ja kord, kes

ja kuidas kõnesolevas seaduses sätestatud teavitamiskohustusi täidab.

Paragrahvi 10 lg 2 p 4. Eesmärgiks on, et käitaja saaks näidata oma reaalset tehnilist võimekust

kavandatud kosmosetegevuseks. Sellega üritatakse vältida mitte tõsiseltvõetavaid taotlejaid.

Kuna kosmosetegevusega võib kaasneda suuremahuline andmehaldus ning kosmosetegevusest

võib sõltuda elutähtsate teenuste osutamine, on oluline, et käitaja näitaks, millised

turvameetmed on paika pandud.

Paragrahvi 10 lg 2 p 5. Käitaja peab tagama, et võtab tööle vaid usaldusväärseid isikuid ning

on võimeline ära hoidma rahapesu või terrorismi rahastamist enda ühingus. Töötajate valiku

kriteeriumide puhul peab igal organisatsioonil olema oma sisemine süsteem, mille käigus

kogutud andmete ja dokumentide põhjal kindlaks teha, et töötajad vastavad asjatundlikkuse

põhimõttele.

Paragrahvi 10 lg 2 p 6. Käitajal tuleb näidata, kuidas on organisatsiooni sees reguleeritud

rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamine ning rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise seaduse rakendamine.

Paragrahvi 10 lg 3. Sise-eeskirjad peavad olema piisavad, proportsionaalsed,

kosmosetegevusele omase laadi, ulatuse ja keerukusastmega ning üheselt mõistetavad. Käitaja

kinnitab sise-eeskirjades esitatud andmete õigsust oma allkirjaga.

Paragrahvi 10 lg 4. Tegemist on volitusnormiga, mis annab valdkonna eest vastutavale

ministrile õiguse kehtestada määrus, et täpsustada sise-eeskirjade nõudeid. Kuna

kosmosetegevus on pidevalt ja kiirelt arenev valdkond, võib seaduse kehtivuse ajal tekkida

vajadus täpsustada käitaja sise-eeskirjade nõudeid. Kuna sise-eeskirjad on üks põhilisi viise,

kuidas pädev asutus saab kontrollida käitaja vastavust asjatundlikkuse põhimõttele ja teha

järelevalvet käitaja üle ning käitaja saab tõestada oma tegevuse vastavust asjatundlikkuse

põhimõttele ja muudele nõuetele, on oluline, et oleks võimalik tulevikus täpsustada ministri

määrusega sise-eeskirjadele rakendatavaid täpsustavaid nõudeid vastavalt kujunevale

praktikale. Oluline on märkida, et ministri määrusega ei saa kehtestada sise-eeskirjadele sisulisi

nõudeid, mis erineksid eelnõu § 10 lõigetes 1 ja 2 sätestatust. Ministri määrusega saab

kehtestada vaid eelnõu § 10 lõikeid 1 ja 2 täpsustavaid nõudeid vastavalt praktikale. Eelnõu §

10 lõikest 3 tuleva volitusnormi alusel tulevikus kehtestatava võimaliku ministri määrusega ei

tohi kaasneda sisulisi muudatusi.

Eelnõu § 11 – teavitamise kohustus

Paragrahvi 11 lg 1. Lõige 1 sätestab täpsed olukorrad, mil käitaja on kohustatud pädevat

asutust teavitama teatud asjaoludest omal initsiatiivil. Teavituse peab edastama viivitamata,

kuid 24 tunni jooksul alates vastavast asjaolust teadasaamisest või hetkest, mil käitaja pidi

sellest teada saama. Ka küberturvalisuse seaduse41 §-s 8 on sätestatud 24-tunnine tähtaeg

küberintsidendist teavitamiseks. Teavitus peab olema vähemalt kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 79 tähenduses.42

Paragrahvi 11 lg 2. Kuivõrd käitajal on kohustus järgida teavitamiskohutuse tähtaega, peab ta

selle järgimata jätmise korral suutma rikkumist põhjendada. Teatud kriitilistes olukordades võib

üsna lühikese tähtaja järgimine osutada võimatuks ja sel juhul on rikkumine põhjendatud.

Käitajal on aga kohustus rikkumist põhjendada.

Paragrahvi 11 lg 3. Kosmoseobjekti käitajal on kohustus teavitada Riigi Infosüsteemi Ametit

küberintsidendist vastavalt küberturvalisuse seaduse §-le 8. Kuivõrd teises seaduses on

asjakohane kord juba sätestatud ning kosmosetegevuse puhul ei ole põhjust kehtestada sellest

erinevat korda, ei ole sätet dubleeritud.

Paragrahvi 11 lg 4. Kuivõrd riigi jaoks on oluline saada infot käitaja ja kosmoseobjektide

omanike kohta avaliku korra, julgeoleku jms eesmärkidel, peab pädevat asutust omandisuhte

muutmisest teavitama. Teavituse peab esitama enne omandisuhte muutmist, et pädeval asutusel

oleks võimalik kontrollida uue omaniku sobivust kosmoseobjekti omanikuks või

käitajaks sarnaselt kosmosetegevusloa menetlusele. Juhul kui pädev asutus teeb kindlaks uue

omaniku sobimatuse, on tal õigus kosmosetegevusluba kehtetuks tunnistada vastavalt eelnõu

§ 25 lg 1 p-le 2.

2. jagu

Usaldusväärsuse nõue

Eelnõu § 12 – usaldusväärsus

Paragrahvi 12 lg 1. Kõik kosmosetegevusega seotud isikud peavad olema usaldusväärsed. See

tähendab, et kosmosetegevusega tegelejad peavad olema isikud, kelle puhul ei ole põhjust

eeldada, et nad rikuvad kõnesolevast seadusest tulenevaid nõudeid, tekitavad

kosmosetegevusega ohtu Eesti avalikule korrale või julgeolekule või tekitavad muul viisil kahju

Eesti riigile või ühiskonnale. See nõue tagab kosmosetegevuse tegija usaldusväärsuse ning

annab pädevale asutusele võimaluse keelduda kosmosetegevusluba andmast isikule, kes

kosmosetegevuse tegijaks ei sobi. Säärase nõude sätestamisel on eeskuju võetud Luksemburgi

41 Küberturvalisuse seadus. RT I, 06.08.2022, 18. 42 Tsiviilseadustiku üldosa seadus. RT I, 06.07.2023, 98.

kosmosetegevust reguleerivast õigusaktist43, aga ka Eesti väärtpaberituru seadusest44, kus

nõutakse kosmosetegevusloa hoidjalt usaldusväärsust. Isikute usaldusväärsust kinnitavad

dokumendid on näiteks karistusregistri väljavõte, haridust tõendav dokument, elulookirjeldus

jne.

Paragrahvi 12 lg 2. Käitaja usaldusväärsuse hindamisel arvestab pädev asutus lõikes 2

nimetatud asjaoludega kogumis, võttes arvesse ka käitaja antud selgitusi.

Paragrahvi 12 lg 2 p 1. Kuna iga kosmosetegevus on juhtumipõhine ning erinev, tuleb käitaja

usaldusväärsuse hindamisel arvestada käitaja tehtava kosmosetegevuse riske, laadi, ulatust ja

keerukust.

Paragrahvi 12 lg 2 p 2. Usaldusväärsel käitajal peab olema kosmosetegevusele omaste riskide

laadile, ulatusele ja keerukusele vastav haridus, kvalifikatsioon ja töökogemus. Käitajal ei ole

vastavat haridust, kvalifikatsiooni või töökogemust näiteks siis, kui ta ei ole varem

kosmosevaldkonnas töötanud, tal ei ole sobivat haridust kosmosevaldkonnas töötamiseks, tal

puudub juhtimiskogemus vms. Eelmainitud asjaolud võivad näidata, et käitaja ei vasta

kõnesoleva punkti tingimustele, kuid ka sel juhul tuleb pädeval asutusel seda punkti arvestada

kogumis eespool nimetatud asjaoludega ja käitaja enda selgitustega.

Paragrahvi 12 lg 2 p 3. Samuti ei tohi käitajal esineda ühtegi lõikes 3 nimetatud asjaolu.

Paragrahvi 12 lg 3. Lõige 3 sätestab nimekirja asjaoludest, mille esinemise puhul peab

eeldama, et isik ei ole usaldusväärne kõnesoleva eelnõu tähenduses. Säärane nimekiri aitab

sisustada usaldusväärsuse laia ja subjektiivset mõistet ning konkretiseerib seda.

Paragrahvi 12 lg 3 p 1. Isiku mainet ja usaldusväärsuse puudumist näitab tema senine tööalane

tegevus või tegevusetus ja tema majanduslik seisund. Olukorras, kus pädeval asutusel tekib

selle alusel põhjendatud kahtlus isiku usaldusväärsuses, langeb usaldusväärsuse tõendamise

koormus isikule.

Paragrahvi 12 lg 3 p 2. Olukorras, kus isik pädeva asutusega suhtluses esitab valeandmeid või

varjab olulist teavet, tuleb tõdeda, et ta ei ole usaldusväärne. Valeandmete esitamine ja

varjamine on selge viide isiku soovile varjata midagi, mis oleks tema isiku suhtes ebasoodus.

Paragrahvi 12 lg 3 p 3. Kui isikut on karistatud esimese astme kuriteo või tema päritoluriigi

õiguse kohaselt võrdväärse raskusastmega kuriteo eest, ei saa jõuda järeldusele, et tegemist on

usaldusväärse isikuga. Kuivõrd usaldusväärsuse kontrolli võib olla vaja teha ka välisriigi

kodanikele või välisriigis kuritegusid toime pannud isikutele, tuleb arvestada ka välisriigi

karistuste ajalugu. Siiski ei pruugi olla välisriigis kuritegude liigitamise süsteem sarnane

Eestiga. Sellisel juhul peab pädev asutus vajaduse korral spetsialistide abil hindama, kas

43 Loi du 15 décembre 2020 portant sur les activités spatiales (Law of 15 December 2020 on Space Activities). Art

6(1). https://legilux.public.lu/eli/etat/leg/loi/2020/12/15/a1086/jo 44 Väärtpaberituru seadus. RT I, 06.07.2023, 128.

kõnealune tegu on vastav Eesti esimese astme kuriteole. Kui kuritegu on vastavast registrist

kustunud, ei peaks seda usaldusväärsuse hindamisel arvestama.

Paragrahvi 12 lg 3 p 4. Lisaks esimese astme kuritegudele on isiku usaldusväärsus välistatud

ka siis, kui teda on karistatud kuriteo eest, mis on seotud just kosmosetegevusega või siis

ettevõtlusega. See tähendab, et ka teise astme kuriteod, mis otseselt viitavad

ebausaldusväärsusele kosmosetegevuses, tuleb lugeda määravaks. Ka siin kehtib põhimõte, et

kui kuritegu on vastavast registrist kustunud, ei peaks seda usaldusväärsuse hindamisel

arvestama.

Paragrahvi 12 lg 3 p 5. Kui isiku suhtes on kohaldatud karistuslikku meedet, mis keelab tal

kosmosetegevusega analoogse tegevuse, ei saa ka seda isikut pidada usaldusväärseks. Sellisel

juhul ei tohi isikule kosmosetegevusluba väljastada, olenemata kõnesoleva seaduse

usaldusväärsuse määratlusest. Ka siin ei peaks võtma arvesse karistust, mis on registrist

kustutatud. Samuti on punkti 5 lisatud täpsustus selle kohta, kui isiku suhtes on rakendatud

samas punktis mainitud tegutsemis- või ettevõtluskeeluga samaväärset keeldu tema päritoluriigi

õiguse kohaselt või teda on karistatud sellise keelu rikkumise eest. See on oluline seetõttu, et

kosmosetegevusega võivad olla seotud ka isikud, kelle päritoluriik ei ole Eesti. Ka sellisel juhul

ei arvestata karistusandmeid, mis on vastavast registrist kustutatud.

Paragrahvi 12 lg 3 p 6. Rahvusvaheliste sanktsioonide all on selle sätte mõttes silmas peetud

rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS)45 §-s 3 määratletut. RSanS § 3 lg 3 järgi võib

rahvusvahelise sanktsiooniga keelata rahvusvahelise sanktsiooni subjekti riiki sisenemise,

piirata rahvusvahelist kaubandust ja rahvusvahelisi tehinguid ning seada muid keelde või

kohustusi. Kui isikule on määratud säärane sanktsioon, peetakse teda rahvusvaheliselt

ebausaldusväärseks või ohtlikuks, mistõttu tuleks usaldusväärsuse puudumist eeldada ka

kõnesoleva seaduse mõttes. Näiteks kui isikuga tehingute tegemisele on seatud piirangud, ei

saa ta teha tehinguid ka kosmosetegevuseks ega sobi seega kosmosetegevuse tegijaks.

Paragrahvi 12 lg 3 p 7. Isikut ei saa pidada usaldusväärseks, kui ta on seotud Eesti riiki või

avalikku korda ohustava tegevusega. Kosmosetegevuse juurde ei tohi lubada isikuid, kelle

tegevuse tulemusel võib põhjendatud kahtlusega tekkida oht või nõuetevastane

kosmosetegevus.

Paragrahvi 12 lg 4. Välisriigis toime pandud ja registreeritud tegusid tuleb eraldi tõendada,

kuna pädeval asutusel ei ole ligipääsu vajalikele dokumentidele, nagu tal on Eesti

karistusregistrile. Seega antakse juhis välisriigis määratud karistuste ajaloo tõendamiseks.

Paragrahvi 12 lg 5. Eelnõu § 12 lg 5 sätestab erandi valitsusasutustele.

4. peatükk

45 Rahvusvahelise sanktsiooni seadus. RT I, 07.06.2024, 20.

Tegevusluba kosmosetegevuseks

1. jagu

Kosmosetegevusloa taotlemine

Eelnõu § 13 – kosmosetegevusluba

Paragrahvis 13 reguleeritakse kosmosetegevusluba. Kosmosetegevus on kulukas,

potentsiaalselt ohtlik ning tekitab seda lubavale riigile rahvusvahelisi kohustusi. Seetõttu on

vaja, et riik saaks kindlaks teha, kas isikud, kes kosmoseobjekte opereerivad, on selleks

sobilikud. Samuti on seejuures oluline, et riigil oleks võimalik teha kontrolli kosmoseobjektide

käitajate üle, ning et oleks olemas mehhanism nende tegevuse peatamiseks. Sellest tulenevalt

on õigusaktis loodud kosmosetegevusloa kohustus, mis annab riigile võimaluse säärase

kontrolli tegemiseks. Avakosmose lepingu artikli 6 järgi on kosmosetegevus lubatud vaid

asjaomase riigi loal ja pideva järelevalve korral. Lepingu järgi peab tegevusluba nõudma kõige

hiljem enne kosmoseobjekti üleslennutamist.46

Paragrahvi 13 lg 1. Lõikes 1 sätestatakse kosmoseobjekti käitaja kohustus omada

kosmosetegevusluba ning kohustus teha kosmosetegevust kooskõlas vastavas loas sätestatud

tingimustega. Pädev asutus, kes kosmosetegevusloa käitajale annab, on § 3 alusel Tarbijakaitse

ja Tehnilise Järelevalve Amet.

Paragrahvi 13 lg 2. Kosmosetegevusluba on tähtajatu. Kuivõrd kosmosetegevus on oma

keerukuse ja kulukuse tõttu üsna pikaajaline ja palju ettevalmistust nõudev, oleks ebamõistlik

sätestada kosmosetegevusloale tähtaeg. Lisaks ei pruugi olla võimalik ette näha, kui kaua

kosmosetegevuse või selleks ettevalmistamisega aega kulub, mistõttu sobiva tähtaja määramine

on keerukas. Seeläbi välditakse liigset bürokraatiat ja halduskoormust.

Kosmosetegevusluba ei ole üleantav. Kuivõrd kosmosetegevusluba antakse konkreetsele

isikule, kui tal on vajalikud nõuded täidetud, ei saa lubada, et sama kosmosetegevusloa alusel

tegutseks keegi teine, kelle sobivust ei ole pädev asutus hinnata saanud. Kosmosetegevusluba

on tähtajaline, st selle kestus on kuni üks aasta siis, kui tehakse § 20 lg 1 punktis 1 sätestatud

kosmosetegevust ehk kui kosmosetegevust tehakse Maa orbiidil, mis on madalam mehitatud

kosmosejaamast, ja kui tegevuse kestus on kuni üks aasta alates kosmoseobjekti

kasutuselevõtmise kuupäevast. Selle aja jooksul peab kosmosetegevus olema lõpetatud

vastavalt kõnesoleva seaduse nõuetele.

46 Marboe I. et Hafner F., Brief Overview over National Authorization Mechanisms in Implementation of the UN

International Space Treaties. National Space Legislation in Europe: Issues of Authorisation of Private Space

Activities in the Light of Developments in European Space Coordination. 2011., lk 65.

Eelnõu § 14 – kosmosetegevusloa taotlus

Paragrahvi 14 lg 1. Kosmosetegevusloa taotlemisel tuleb pädevale asutusele esitada

elementaarne ja esmavajalik info. Pädeval asutusel peavad olema olemas kõnesolevas lõikes

nimetatud andmed taotleja kohta ning esmane arusaam planeeritavast kosmosetegevusest.

Kosmosetegevuse plaani alusel on pädeval asutusel muu hulgas võimalik välistada taotlused,

kus kosmosetegevust kirjeldada ei suudeta ning on selge, et tegemist ei ole tõsiseltvõetava

taotlejaga. Taotleja esindaja puhul on esindaja esindusõigust tõendav dokument vaja esitada,

kui esindusõigus ei tulene seadusest ja seda ei ole võimalik äriregistrist kontrollida.

Esindusõigust tõendav dokument on näiteks volikiri või välisriigi taotleja puhul registrikaart,

mis, tõendab, kes on esindajad.

Paragrahvi 14 lg 2. Enne, kui käitaja taotluse esitab, samuti enne, kui kohaldatakse §-s 20

sätestatud erandit, peab olema tasutud riigilõiv.

Paragrahvi 14 lg 3. Sätestatakse erand valitsusasutustele, mille kohaselt eelnõu § 14 lg-s 2

sätestatud nõuet ei kohaldata, kui kosmosetegevusluba taotleb valitsusasutus.

Eelnõu § 15 – taotlusele lisatavad dokumendid

Paragrahv 15 sätestab kosmosetegevusloa taotlusele lisatavad dokumendid. See kehtib igale

kosmosetegevusloa taotlejale, nii füüsilisele kui ka juriidilisele isikule.

Paragrahvi 15 lg 1 p 1. Taotlejal tuleb lisada dokumendid, mis kinnitavad § 12 lõike 2 punktis

2 (vt seletuskiri § 12 lg 2 p 2) sätestatud haridust, kvalifikatsiooni ja töökogemust. Samuti peab

taotleja esitama dokumente, mis näitavad, et ei esine § 12 lõikes 3 sätestatud usaldusväärsust

välistavaid asjaolusid.

Punkt 1 sätestab, et taotleja peab tõendama oma usaldusväärsust vastava kosmosetegevuse

tegemiseks. Kuivõrd käitaja peab olema usaldusväärne § 12 alusel, peab taotleja oma

usaldusväärsust kosmosetegevusloa taotluse esitamisel tõendama. Isikute usaldusväärsust

kinnitavad dokumendid on näiteks karistusregistri väljavõte, haridust tõendav dokument,

elulookirjeldus jne.

Paragrahvi 15 lg 1 p 2. Punkt 2 sätestab, et taotlemise hetkeks peavad käitajal olema sise-

eeskirjad, mis vastavad § 10 nõuetele. Need sise-eeskirjad tuleb lisada kosmosetegevusloa

taotlusele.

Paragrahvi 15 lg 1 p 3. Punktis 3 sätestatud kosmosetegevuse riskianalüüsi kohustus puudutab

kõikvõimalikke ohte, mis võivad tekkida kogu kosmosetegevuse vältel. Sinna hulka võivad

kuuluda näiteks ohud, mis tekivad nii tehnilistest, organisatoorsetest kui ka muudest

asjaoludest.

Paragrahvi 15 lg 1 p 4. Punkti 4 eesmärgiks on, et käitaja suudaks näidata, kuidas ta järgib

kosmosetegevuse käigus §-s 6 sätestatud keskkonnasäästlikkuse põhimõtet ning väldib

kosmoseprügi teket ja ebasoodsat mõju keskkonnale. Keskkonnasäästlikkuse põhimõtte

demonstreerimiseks saab taotleja näiteks näidata, kas ta kasutab säästlikke materjale ja uusimat

tehnoloogiat jne.

Paragrahvi 15 lg 1 p 5. Kuna kosmosetegevus on suurte mõjude ja riskidega ning

kõrgtehnoloogiline tegevus, peab taotleja näitama, kuidas on tagatud võrgu- ja infosüsteemide

ning juhtimiskese turvalisus. See on vajalik, et tagada kogutud andmete ja kosmoseobjekti

turvalisus. Näiteks tuleb tagada, et kogutud andmed on turvalised, sest kosmoseobjektid võivad

koguda palju andmeid. Lisaks võib teatud teenuste osutamine sõltuda kosmosetegevusest,

mistõttu tuleb tagada kosmosetegevuse turvalisus, et vältida teenuste häirimist. Taotleja peab

ka näitama, kuidas on tagatud, et kosmoseobjekti juhtimist ei saa võõras pahatahtlik osapool

üle võtta. Seetõttu on oluline, et taotleja demonstreeriks, kuidas tema seaduses nimetatud

süsteemid on kaitstud.

Paragrahvi 15 lg 1 p 6. Taotleja peab tagama, et on sõlmitud kindlustusleping, mis vastab § 49

nõuetele, ning et kindlustuskaitse algab vahetult enne kosmoseobjekti kosmosesse lennutamist.

Paragrahvi 15 lg 1 p 7. Riigil on oluline aru saada, kes on kosmoseobjekti omanik. Käitaja ja

omanik ei pruugi ilmtingimata kattuda, käitaja võib olla lihtsalt kosmoseobjekti valdaja, teha

kosmosetegevust oma majandus-, kutse- või teadustegevuses jne, aga kosmoseobjekti omand

võib kuuluda kolmandale isikule. Seetõttu on oluline, et riigil oleks ülevaade, kes on

kosmoseobjekti omanik. Kui kosmoseobjekti omanik on taotleja, siis tuleb vastav kinnitus anda

pädevale asutusele.

Paragrahvi 15 lg 1 p 8. Nagu eelmise punkti seletuses mainitud, on riigil oluline teada, kes on

kosmoseobjekti omanik, mistõttu kui käitaja ei ole kosmoseobjekti omanik, tuleb omaniku

kohta esitada punktis 8 sätestatud info. Punkti 8 eesmärk on, et kuna Eesti riik vastutab

rahvusvaheliselt oma territooriumil ja isikute tehtava kosmosetegevuse eest, on Eesti riigile

oluline, et Eesti lipu alt ei teeks kosmosetegevust inimesed, kes ei ole usaldusväärsed. Samuti

on oluline, et pädeval asutusel oleks alus mitte lubada kosmosetegevust, mille omanikud ei ole

usaldusväärsed.

Paragrahvi 15 lg 1 p 9. Punkti 9 eesmärgiks on, et kui kosmoseobjekti omanik ja käitaja ei

lange kokku, peab taotleja näitama, mille alusel ta kosmoseobjekti kasutab, vältimaks olukorda,

kus omanik ei ole teadlik, et tema kosmoseobjekti kasutatakse kosmosetegevuseks.

Omandisuhte tõendamise andmetele ei ole eelnõuga ette antud kindlaid tingimusi, oluline on

lihtsalt see, et oleks tõendatud omanikustaatus.

Paragrahvi 15 lg 1 p 10. Kui kosmoseobjekti käitaja ja omanik ei ole sama isik ning

kosmoseobjekti omanik on äriühing, peab taotleja esitama äriühingust kosmoseobjekti omaniku

tegeliku kasusaaja andmed, nagu on punktis 10 nõutud, et tuvastada tegelik kasusaaja ning tema

isikusamasus. Lisaks peab taotleja tõendama tegeliku kasusaaja usaldusväärsust.

Paragrahvi 15 lg 1 p 11. Kui kosmoseobjekti omanik ja käitaja ei ole sama isik, peab taotleja

tõendama, et tal on omaniku nõusolek kosmoseobjekti kasutamiseks planeeritavaks

kosmosetegevuseks. Kosmosetegevus on kallis ja mahukas, mistõttu on riigile oluline kindlaks

teha, et nii käitaja kui ka omanik on nõus, et kosmoseobjekti kasutatakse.

Paragrahvi 15 lg 1 p 12. Kosmosetegevus on väga mahukas. Selleks, et tagada

kosmosetegevuse turvalisus ja vastavus õigusaktidele, peab pädevale asutusele esitama §-s 15

sätestatud andmed muude isikute kohta (peale taotleja), kellel on olnud märkimisväärne roll

kosmoseobjekti valmistamisel, kosmosetegevuse ettevalmistamisel ja tegemisel või sellega

seotud vahendite või süsteemide loomisel või hankimisel. Sellised isikud võivad olla näiteks

tootjad, alltöövõtjad, allhankijad jne. Taotleja ei pea esitama paragrahvis esitatud andmeid

isikute kohta, kelle roll ei ole märkimisväärne või piisavalt oluline.

Paragrahvi 15 lg 2. Käitaja esitatud ning kõnesolevas seaduses sätestatud andmete eesmärgiks

on tõendada, et käitaja on võimeline kosmosetegvust tegema ning kosmosetegevus vastab

kõigile kõnesolevas seaduses sätestatud nõuetele. Selleks on lõikes 2 pandud käitajale kohustus

tagada, et andmed täidaksid seda eesmärki, milleks neid vaja on. See tähendab, et

missioonipõhiselt tuleb näidata, et selline kosmosetegevus vastab seaduses sätestatud nõuetele.

Esitatavad andmed ja dokumendid on juhtumipõhised, mis tähendab, et iga kosmosetegevuse

kohta peab eraldi ja konkreetselt esitama andmed ja dokumendid ning näitama, kuidas need

dokumendid ja andmed tõendavad, et just see konkreetne kosmosetegevus vastab seaduse

nõutele.

Paragrahvi 15 lg 3. Lõikega 3 on ette nähtud võimalus kehtestada ministri määrus, millega

täpsustatakse §-des 15 ja 16 nõutud andmeid ja dokumente. Lõige 3 on volitusnorm, mis annab

valdkonna eest vastutavale ministrile õiguse kehtestada määrus, et täpsustada

kosmosetegevusloa taotleja esitatavaid andmeid. Pädeva asutuse jaoks on väga oluline saada

kõik vajalikud andmed ja dokumendid, et tagada kosmosetegevusloa taotlejate vastavus

seaduses sätestatud nõuetele. Vajaminevate andmete ja dokumentide nimekiri või nimetused

võivad ajas muutuda, mistõttu on oluline, et valdkonna eest vastutav minister saaks pädeva

asutuse järelevalve tegemiseks ja kosmosetegevusloa menetluseks kehtestada täpsustavaid

nõudeid esitatavate andmete ja dokumentide kohta. Kõnealune volitusnorm ei võimalda

ministri määrusega luua uusi kohustusi ja/või sisulisi muudatusi kosmosetegevusloa taotlemise

menetluses; lubatud on vaid täpsustada andmeid ja dokumente, mis esitatakse

kosmosetegevusloa taotlemisel.

Eelnõu § 16 – lisanõuded juriidilisest isikust kosmosetegevusloa taotlejale

Paragrahvi 16 lg 1. Lõige 1 sätestab lisanõuded, mis kehtivad kõigi juriidiliste isikute suhtes.

Paragrahvi 16 lg 1 p 1. Kuivõrd juriidilised isikud tegutsevad füüsilisest isikust juhatuse

liikmete kaudu, peavad pädevale asutusele teada olema andmed vastavate juhatuse liikmete

kohta.

Paragrahvi 16 lg 1 p 2. Kuivõrd juriidilised isikud tegutsevad füüsilisest isikust juhatuse

liikmete kaudu, peavad pädevale asutusele olema esitatud kõigi juhatuse liikmete § 12 lõike 2

punktis 2 sätestatud haridust, kvalifikatsiooni ja töökogemust kinnitavad dokumendid (vt

seletuskiri § 12 lg 2 p 2) ja § 12 lõikes 3 sätestatud usaldusväärsust välistavate asjaolude

mitteesinemist kinnitavad dokumendid.

Paragrahvi 16 lg 1 p 3. Punkti 3 sisuline eesmärk on tagada, et pädeval asutusel oleks selge

ülevaade juriidilise isiku olulise osalusega osanikest või aktsionäridest ning nende

usaldusväärsusest, samuti juriidilise isiku tegevuse läbipaistvusest. See on tähtis, kuna Eesti

riik vastutab rahvusvahelisel tasandil kosmosetegevuse eest, mistõttu on oluline, et riik saaks

kontrollida kosmosetegevusega seotud äriühingute usaldusväärsust. Kõnesoleva seaduse

loomise hetkel oli väärtpaberituru seaduse § 9 lg 1 alusel oluline osalus otsene või kaudne

osalus äriühingu aktsia- või osakapitalis, mis on vähemalt 10 protsenti äriühingu aktsia- või

osakapitalist, seda väljendavatest kõigist õigustest või kõigist häältest äriühingus või mis

võimaldab olulise mõju äriühingu juhtorganite üle. Punkti 3 järgi peab taotleja edastama

pädevale asutusele käitaja osanike või aktsionäride elementaarsed andmed ning samuti

kinnitama, et ei esine § 12 lõikes 3 sätestatud usaldusväärsust välistavaid asjaolusid.

Paragrahvi 16 lg 1 p 4. Tegeliku kasusaaja mõistet tuleb hinnata RahaPTS mõttes, mille § 9

lg 1 järgi on tegelik kasusaaja füüsiline isik, kellel on omandi või muul viisil kontrollimise

kaudu lõplik valitsev mõju füüsilise või juriidilise isiku üle või kelle huvides, kasuks või nimel

tehing või toiming tehakse. Kuivõrd neil on mõju ja/või kontroll taotleja tegevuse üle, peab

pädev asutus teadma ka nende andmeid ning veenduma nende usaldusväärsuses.

Paragrahvi 16 lg 2. Mittetulundusühingu kõrgeim organ on selle üldkoosolek. Seega tuleb

võrdsustada mittetulundusühingu liikmed äriühingu tegelike kasusaajate ehk näiteks osanikega.

Sellest tulenevalt kohalduvad mittetulundusühingule § 16 lõike 1 punktides 1 ja 2 toodud

nõuded. Samuti kohalduvad § 15 lõikes 1 nimetatud nõuded ning nõue esitada dokumendid,

mis kinnitavad § 12 lõikes 3 sätestatud usaldusväärsust välistavate asjaolude mitteesinemist.

Paragrahvi 16 lg 3. Eelnõu § 16 lg 3 sätestab erandi juhuks, kui kosmosetegevusluba taotleb

valitsusasutus, sellisel juhul võib loale jätta märkimata või jätta osaliselt märkimata § 16 lõike

2 p-s 3 sätestatud teabe, kui teave on riigisaladuse ja salastatud välisteabe kohaselt riigisaladus.

2. jagu

Kosmosetegevusloa andmine

Eelnõu § 17 – kosmosetegevusloa andmine

Paragrahvi 17 lg 1. Vastavalt haldusmenetluse tõhususe ja kiiruse põhimõttele (HMS § 5 lg 2)

peab pädev asutus lahendama kosmosetegevusloa väljaandmise või väljaandmisest keeldumise

90 tööpäeva jooksul pärast taotluse esitamist või kui taotluses esineb puudusi, siis puuduste

kõrvaldamisest arvates. Kosmosetegevusloa taotlejale peab olema selge, mis ajaks on tal

võimalik taotluse tulemus teada saada. Vastasel juhul ei oleks taotlejal võimalust planeerida

oma tegevust efektiivselt ning selle tagajärjel võib kannatada potentsiaalne kosmosetegevus.

Samas peab käitaja tagama, et ta esitab pädevale asutusele nõuetekohase taotluse, sest enne

selle laekumist vastav 90-päevane tähtaeg kulgema ei hakka. Kuivõrd ei ole võimalik ette teada

dokumentide mahtu ega töökoormust, on pädeval asutusel õigus tähtaega mõistliku aja võrra

pikendada. Siiski ei saa pädeva asutuse poolt tähtaja järgimata jätmine tähendada

kosmosetegevusloa vaikimisi andmist, kuivõrd see läheks vastuollu kogu kosmosetegevusloa

vajaduse mõttega. Sellises olukorras on taotlejal olemas haldusmenetluse ja

halduskohtumenetluse seadustikust tulenevad õiguskaitsevahendid vaide ja/või kaebuse

esitamiseks.

Paragrahvi 17 lg 2. Lõikes 2 on sätestatud kosmosetegevusloa sisu. Kosmosetegevusloast peab

olema aru saada, milleks see on antud ning milliseid õigusi see kosmosetegevusloa saajale

annab. Seda on vaja selleks, et nii käitajal endal kui ka järelevalveasutusel oleks võimalik

jooksvalt kontrollida vajalike nõuete täitmist, käitaja tegevuse eesmärgipärasust ning käitajale

antud õiguste piires püsimist.

Paragrahvi 17 lg 3. Sätestatakse erand, mis seisneb selles, et kui kosmosetegevusluba taotleb

valitsusasutus, võib jätta loale märkimata või osaliselt märkimata § 17 lõike 2 punktis 3

sätestatud teabe, kui teave on riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse kohaselt riigisaladus.

Eelnõu § 18 – kosmosetegevusloa kõrvaltingimused

Paragrahv 18. Haldusmenetluse seaduse47 § 53 lg 2 p 1 järgi võib haldusaktile kehtestada

kõrvaltingimusi seaduses sätestatud juhul. Sellest tulenevalt sätestatakse õigus

kõrvaltingimuste seadmiseks. Samas võivad mõnes olukorras vaid kõnesolevas seaduses

sätestatud tingimused olla ebapiisavad majanduslikust, ohutuse või muust säärasest

seisukohast. Seega peab pädeval asutusel olema õigus tagada, et kosmoseobjekti käitaja täidaks

ka muid võimalikke nõudeid ja eeskirju, ning õigus seada lisanõudeid.

Paragrahvi 18 p 1. Ohutuse või keskkonnasäästlikkuse tagamiseks võib pädev asutus leida, et

kosmosetegevusloa omaja võib käitada ning kosmosesse saata vaid teatud tüüpi

kosmoseobjekti. Näiteks võib tekkida olukord, kus taotlejal on võimekus käitada vaid

väikesatelliite, kuid ei ole võimekust suuremate kosmoseobjektide üleslennutamiseks.

Paragrahvi 18 p 2. Ohutuse või keskkonnasäästlikkuse tagamiseks võib pädev asutus leida, et

kosmoseobjekt võib töötada ainult teatud kindlatel parameetritel.

Paragrahvi 18 p 3. Igal käitajal võivad olla erinevad vahendid ja eesmärgid ning iga olukorda

ei ole võimalik ammendavalt seaduses reguleerida. Seega on pädeval asutusel ka kaalutlusruum

lisada täiendavaid kõrvaltingimusi, millega pannakse paika meetmed, mida kosmosetegevuse

tegija peab rakendama.

Eelnõu § 19 – kosmosetegevusloa andmisest keeldumine

Paragrahvi 19 lg 1. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse48 § 25 sätestab olukorrad,

mis annavad aluse keelduda tegevusloa andmisest.

Paragrahvi 19 lg 2. Kosmosetegevuse erisuste tõttu on sätestatud lisanduvad olukorrad, mil

pädeval asutusel on õigus kosmosetegevusloa andmisest keelduda. Erinevalt lõikest 1 antakse

pädevale asutusele siin kaalutlusõigus.

47 Haldusmenetluse seadus. RT I, 06.07.2023, 31. 48 Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus. RT I, 04.07.2024, 19.

Paragrahvi 19 lg 2 p 1. Juhul, kui punktis 1 nimetatud isik ei vasta kindlaksmääratud

tingimustele, peab pädeval asutusel olema võimalus kosmosetegevusloa andmisest keelduda.

Paragrahvi 19 lg 2 p 2. Kosmosetegevusloa andmiseks on vajalikud kosmoseobjekti omaniku

või selle tegeliku kasusaaja andmed ning omaniku nõusolek kosmosetegevuse tegemiseks.

Paragrahvi 19 lg 2 p-d 3 ja 4. Keelduda võib olukorras, kus taotleja ei esita taotlemiseks

vajalikke andmeid. Andmete esitamata jätmise korral ei ole pädeval asutusel võimalik hinnata

taotleja vastavust seaduse nõuetele.

Paragrahvi 19 lg 2 p-d 5 ja 6. Kosmosetegevusloa andmisest peab saama keelduda olukorras,

kus kosmosetegevus võib nõuetele mitte vastata või kus on kahtlusi rahapesu või terrorismi

rahastamise suhtes ja/või oht Eesti julgeolekule või avalikule korrale.

Paragrahvi 19 lg 2 p 7. Juhul kui taotleja sise-eeskirjad ei vasta nõuetele ning ei ole sobivad

efektiivseks sisekontrolliks, peab olema võimalus keelduda kosmosetegevusloa andmisest. Kui

sise-eeskirjad ei vasta nõuetele, on alust eeldada, et tulevane kosmosetegevus ei ole ohutu või

seadusega kooskõlas.

3. jagu

Erandi kohaldamine kosmosetegevusloale

Eelnõu § 20 – erand seoses kosmosetegevuse tegemisega teadus- ja arendustegevuse eesmärgil

Paragrahv 20 sätestab erandi teadus- ja arendustegevuse eesmärgil toimuvale

kosmosetegevusele kohalduvate nõuete puhul. Kuivõrd kõnesoleva seaduse eesmärk on teaduse

ja tehnoloogia arengu soodustamine, on erandi sätestamine põhjendatud. Erandi järgi on

võimalik teatud isikutele anda luba kergematel tingimustel. Täpsemate tingimuste seadmine on

iga taotleja puhul pädeva asutuse kaalutlusotsus.

Erandi kohaldamise üheks põhimõtteks on, et kosmosetegevuse ainus eesmärk on teadus- ja

arendustegevus. Kui on olukord, kus erandi alusel tehtud kosmosetegevuse käigus saadud

andmeid tahetakse hiljem ärilistel eesmärkidel kasutada, siis kõnesoleva seadusega sellele

piiranguid pandud ei ole. Oluline on aga tagada, et kosmosetegevuse olemus vastab endiselt

kõnesolevas seaduses sätestatud erandi tingimustele ning et kosmosetegevuse hetkel vastab

kosmosetegevus erandi kohaldamise sisulistele kriteeriumitele.

Paragrahvi 20 lg 1. Erandit ei saa kohaldada pädev asutus omal algatusel, selle jaoks peab

käitaja esitama kirjaliku taotluse. Vastavas taotluses tuleb tõendada siinses lõikes sätestatud

tingimustele vastavust ning määrata plaanitava kosmosetegevuse kestus. On oluline, et erandi

taotleja järgiks järjepidevalt kõiki 2. peatükis sätestatud põhimõtteid. Erandi alusel antakse vaid

tähtajalisi kosmosetegevuslubasid.

Paragrahvi 20 lg 1 p 1. Erandi kohaldumiseks peab tegemist olema vaid teadus- ja

arendustegevusega. See tähendab, et kosmosetegevuse eesmärk ei tohi olla olemasoleva

tehnoloogia toel kosmosetegevusega tulu teenida. Lisaks ei tohi kosmosetegevus kesta rohkem

kui üks aasta – see vähendab riigi võetavat riski. Kuna erandi kohaldamisel vähendatakse muu

hulgas kindlustuskaitset, tähendab missiooni lühem kestus, et kindlustusjuhtumi tõenäosus on

väiksem.

Kõnesolevas punktis nimetatud tähtaeg hakkab kulgema alates kosmoseobjekti kasutusele

võtmisest. Kuivõrd kosmoseobjekt ei täida oma eesmärki ajal, mil see kanderaketil orbiidile

suundub, ei ole sel ajal tähtaja kulgemine mõistlik. Sellest tulenevalt algab tähtaeg alates

hetkest, mil kosmoseobjekt kandevahendist eraldub.

Paragrahvi 20 lg 1 p 2. Olukorras, kus kosmosetegevus ei toimu mitte orbiidil, vaid toimub

taevakeha pinnal, ei ole mõistlik kohaldada ajapiirangut. Taevakehal toimuva kosmosetegevuse

käigus on kindlustusjuhtumi toimumine vähem tõenäoline ning seega ei suurene riigi risk

tulenevalt missiooni pikkusest. Näiteks võimaldaks kõnesolev punkt taotleda erandit tudengite

planeeritud kuukulguriprojektiks.

Paragrahvi 20 lg 2. Sättes on defineeritud kosmoseobjekti kasutuselevõtmine seaduse

tähenduses. Selle järgi on võimalik määrata aega, millal hakkab kulgema § 20 lg 1 p-s 1

sätestatud üheaastane tähtaeg kosmosetegevuse tegemiseks erandi alusel.

Eelnõu § 21 – vabastused erandi alusel

Paragrahv 21. Kuivõrd kosmosetegevusloa taotlemisel esitatav teave on taotleja sobivuse

väljaselgitamiseks väga oluline, on määratud täpsemad tingimused, millal selle esitamisest

vabastada võib. On oluline märkida, et erandi alusel taotleja peab ikkagi vastama

usaldusväärsuse nõudele. Taotlejale on kehtestatud lihtsustatud kord erandi alusel, mis

tähendab, et kuigi taotleja peab ikkagi olema usaldusväärne, on ta vabastatud seda tõendavate

dokumentide esitamisest.

Paragrahvi § 21 lg 1. Lõikes 1 määratakse täpsemalt, millistest nõuetest on pädeval asutusel

võimalik vabastada taotlejat, kes tugineb §-s 20 sätestatud erandile.

Paragrahvi 21 lg 1 p 1. Punktis 1 on arvestatud kosmosetegevusloa taotlejatega, kellel ei

pruugi olla võimalust või teadmisi kogu nõutud teabe esitamiseks, mistõttu on võimalik sellest

vabastada. Näiteks võib vabastada § 31 lõike 1 punktis 3 nimetatud dokumentide esitamisest.

Paragrahvi 21 lg 1 p 2. Tudengiorganisatsioonidel või alustavatel ettevõtetel ei pruugi olla

vahendeid ja võimekust järgida §-st 49 tulenevat kindlustuse nõuet. Selleks, et mitte välistada

selliste ühenduste kosmosetegevust, on sätestatud kõnealune erand. Pädevale asutusele on

sätestatud kaalutlusõigus vabastada erandile vastavaid käitjaid kindlustusnõude järgimisest

osaliselt või täielikult. Siiski peab käitaja pädevale asutusele tõendama, et suudab

kosmosetegevust teha kooskõlas 2. peatükis sätestatud põhimõtetega. Pädeval asutusel on

kaalutlusõigus, kas vaid vähendada vastavale käitajale kohalduvat kindlustussumma alampiiri

või alampiiri nõuet üldse mitte kohaldada. Lisaks on võimalus näiteks tasuda kindlustust

osamaksetena või kehtestada taotlejale soodsamaid kindlustuse lisatingimusi.

Eri meetmete kohaldamise valik on pädeva asutuse kaalutlusõigus ning meetmetest võib

kohaldada üht või mitut.

Paragrahvi 21 lg 1 p 3. Punkt 3 annab pädevale asutusele võimaluse vabastada

kosmosetegevusloa taotleja § 15 lõikes 1 või §-s 16 sätestatud teabe ja dokumentide esitamise

kohustusest. Samuti on ette nähtud võimalus kosmosetegevusloa taotlejal esitada teavet või

dokumente väiksemas mahus. Nimetatud võimalusi on täpsustatud lõikes 2.

Paragrahvi 21 lg 2 p 1. Kuivõrd kosmosetegevusloa taotlemisel esitatav teave on taotleja

sobivuse väljaselgitamiseks väga oluline, on määratud täpsemad tingimused, millal sellest

vabastada võib. Punkti 1 alusel tuleb pädeval asutusel hinnata juhtumipõhiselt, kas taotlejat

saab vabastada muidu seadusega nõutud teabe esitamisest.

Paragrahvi 21 lg 2 p 2. Punkti 2 eesmärgiks on tagada, et isegi kui pädev asutus teeb kindlaks,

et teave ei ole järelevalve seisukohast oluline, peavad taotlejal teave ja dokumendid ikka olemas

olema ning ta peab olema valmis neid pädevale asutusele esitama selle nõudmisel.

Paragrahvi 21 lg 3. Lõige 3 on täpsustav säte, mis selgitab, et erandiga kosmosetegevusloa

saanud käitajat võidakse vabastada üksnes lõigetes 1 ja 2 sätestatud asjaoludel. Muus osas

kehtivad erandiga kosmosetegevusloa saanud käitajale kõik kõnesolevas seaduses sätestatud

nõuded täpselt samamoodi nagu tavakorras kosmosetegevusloa saanud käitajale.

Eelnõu § 22 – erandi kohaldamise taotlemine

Paragrahvi 22 lg 1. Kui kosmosetegevusloa taotleja soovib endale erandi kohaldamist, peab ta

seda tahet selgelt avaldama kosmosetegevusloa taotluses. Seejuures tuleb aga taotlusele lisada

teave ja dokumendid, mis tõendavad erandi kohaldatavust.

Paragrahvi 22 lg 1 p 1. Taotleja peab suutma kirjeldada oma kosmosetegevust ning sellega

näidata ja tõendada, kuidas ja miks on tegemist teadus- ja arendustegevusega ning mitte kasumi

eesmärgil toimuva kosmosemissiooniga.

Paragrahvi 22 lg 1 p 2. Taotleja peab erandi kohaldamise taotlemisel näitama, et isegi kui talle

kohaldada erandit ning sellega kaasnevaid vabastusi, vastab kosmoseobjekt endiselt § 5

kohasele ohutuse põhimõttele ning muudele kõnesolevas seaduses sätestatud põhimõtetele ja

nõuetele. Punkt 2 haakub paragrahvi 21 lõikes 3 sätestatuga, nimelt peab taotleja suutma

tõendada, et kui kosmosetegevusele kohaldub erand ja sellega kaasnevad vabastused, siis peab

kosmosetegevus ikkagi vastama kõnesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud

õigusaktidega sätestatud nõuetele, mille kohta pädev asutus ei ole andnud vabastusi § 21 lõikete

1 ja 2 alusel.

Paragrahvi 22 lg 1 p 3. Kuivõrd § 20 lg 1 sätestab kohaldatavateks eranditekskaks alternatiivi,

peab taotleja selgitama, kumma kasutamist ta taotleb. Samuti peab taotleja tõendama, kuidas ja

miks on tegemist teadus- ja arendustegevusega ning mitte kasumi eesmärgil toimuva

kosmosetegevusega.

Paragrahvi 22 lg 1 p 4. Taotleja peab ka erandi kohaldamise taotlemisel esitama pädevale

asutusele §-s 43 sätestatud nõuetele vastava kosmosetegevuse lõpetamise kava. Kõnealust

nõuet on täpsustatud lõikes 2.

Paragrahvi 22 lg 2. Kuivõrd § 20 lg 1 sätestab kohaldatavateks eranditekskaks alternatiivi,

peab taotleja selgitama, kumma kasutamist ta taotleb. Kuna § 20 lg 1 p-st 1 tulenev erand seab

eelduseks mitte pikema kui üheaastase missiooni, peab taotleja suutma luua pädeva

kosmosetegevuse lõpetamise kava, mille järgi saab pädev asutus veenduda, et ühe aastaga

missiooni lõpetamine on võimalik ja tõenäoline.

Paragrahvi 22 lg 3. Olukorras, kus pädev asutus leiab, et lõikes 1 kirjeldatud info põhjal ei ole

võimalik selgelt järeldada erandi kohaldatavust, on asutusel õigus küsida lisateavet. Erandi

kohaldamisel on võimalus, et taotlejale määratakse nõue esitada § 15 lõikes 1 ja §-s 16

sätestatud teave ja dokumendid väiksemas mahus või ta vabastatakse esitamisest. Käitajaga

seonduva teabe ja dokumentide saamine on pädeva asutuse jaoks väga oluline, et tagada

kosmosetegevuse turvalisus ja läbipaistvus. Kuna erandiga võidakse vabastada taotleja väga

olulise teabe ja dokumentide andmisest, on kõnesoleva sätte eesmärgiks anda pädevale

asutusele alus küsida erandi õiguspärase kohaldamise tagamiseks teavet või dokumente juurde.

Eelnõu § 23 – otsuse tegemine erandi kohaldamise kohta

Paragrahvi 23 lg 1. Kosmosetegevusloa andmise menetlus on seaduses sätestatud ning ei ole

põhjust seda dubleerida. Sisuliselt on tegemist sama menetlusega ning tuleb täita samad

nõuded, välja arvatud selgelt sätestatud erandid, mida tuleb arvesse võtta.

Paragrahvi 23 lg 2. Vastavalt haldusmenetluse tõhususe ja kiiruse põhimõttele (HMS § 5 lg 2)

peab pädev asutus lahendama erandiga kosmosetegevusloa väljaandmise või väljaandmisest

keeldumise 30 tööpäeva jooksul pärast vajalike dokumentide esitamist või kui nimetatud

dokumentides esineb puudusi, siis puuduste kõrvaldamisest arvates. Kuivõrd ei ole võimalik

ette teada dokumentide mahtu ega töökoormust, on pädeval asutusel õigus tähtaega mõistliku

aja võrra pikendada. Siiski ei saa pädeva asutuse poolt tähtaja järgimata jätmine tähendada

erandiga kosmosetegevusloa vaikimisi andmist, kuivõrd see läheks vastuollu kogu

kosmosetegevusloa vajaduse mõttega. Sellises olukorras on taotlejal olemas haldusmenetluse

ja halduskohtumenetluse seadustikust tulenevad õiguskaitsevahendid vaide ja/või kaebuse

esitamiseks.

Paragrahvi 23 lg 3. Erandi kohaldamisel välja antud kosmosetegevusluba annab õiguse vaid

sama erandiga kooskõlas oleva kosmosetegevuse tegemiseks. See tähendab, et säärase

kosmosetegevusloa alusel ei ole võimalik teha kosmosetegevust, mis väljuks erandi

kohaldamisalast.

4. jagu

Kosmosetegevusloa kehtivuse lõppemine, kehtetuks tunnistamine, kehtivuse peatamine ja

muutmine

Eelnõu § 24 – kosmosetegevusloa kehtivuse lõppemise alused

Paragrahvi 24 p-d 1–4. Sättes on välja toodud nimekiri olukordadest, millal

kosmosetegevusloa kehtivus lõpeb. Olukorras, kus käitaja sureb või lõpetab tegevuse, ei saa

tema kosmosetegevusloa kehtivus jätkuda ning lõpeb seetõttu automaatselt. Lisaks lõpeb

tähtajaline kosmosetegevusluba tähtaja möödumisel ning tähtajatute kosmosetegevuslubade

kehtivus lõpeb üldiselt nende kehtetuks tunnistamisega (vt § 25 seletus).

Eelnõu § 25 – kosmosetegevusloa kehtetuks tunnistamise alused

Paragrahvi 25 lg 1. Lõikes 1 on sätestatud alused kosmosetegevusloa kehtetuks

tunnistamiseks. Rahvusvaheliselt on tegevusloa kehtetuks tunnistamine kõige tavalisem

sanktsioon käitaja kohustuste mittetäitmise korral.49 Siinkohal ei ole pädevale asutusele antud

kaalutlusõigust ning väljatoodud asjaolude esinemise korral on pädeval asutusel kohustus

kosmosetegevusluba kehtetuks tunnistada.

Paragrahvi 25 lg 1 p 1. Kosmosetegevusluba tuleb kehtetuks tunnistada, kui see saadi

valeandmete esitamise teel või muul ebaseaduslikul viisil. Kuivõrd valeandmete esitamise tõttu

ei saa kosmosetegevusloa omajat lugeda loa nõudeid täitnuks, ei ole põhjendatud

kosmosetegevusloa kehtivuse jätkumine.

Paragrahvi 25 lg 1 p-d 2 ja 3. Kosmosetegevusloa peab kehtetuks tunnistama olukordades,

kus ilmneb, et käitaja ei vasta loa saamise tingimustele või et kosmosetegevus ei vasta enam

loa aluseks olnud dokumentides kirjeldatule või tingimusetele, mis olid aluseks loa andmise

otsustamisel.

Paragrahvi 25 lg 1 p 4. Kosmosetegevusloa peab kehtetuks tunnistama olukorras, kus see

peatati ning käitajale anti tähtaeg peatamise aluseks olnud asjaolude kõrvaldamiseks, kuid

käitaja ei ole tähtaega järginud ning asjaolud ei ole kõrvaldatud.

Paragrahvi 25 lg 1 p 5. Kosmosetegevusluba tuleb kehtetuks tunnistada, kui käitaja ei ole ette

nähtud tähtpäevaks või ulatuses täitnud pädeva asutuse ettekirjutust.

Paragrahvi 25 lg 1 p 6. Kosmosetegevusluba tuleb kehtetuks tunnistada, kui ilmneb asjaolu,

et kosmosetegevus võib suurendada rahapesu või terrorismi rahastamise riski või sellega võib

kaasneda oht Eesti julgeolekule või avaliku korrale. Kuna käitajale on kõnesoleva seadusega

sätestatud muu hulgas kohustus sise-eeskirjadega rakendada rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise seadust (§ 10 lg 2 p 6), järgida ohutuse põhimõtet (§ 5) ning olla usaldusväärne

(§ 12 lg 1), siis on nende kohustuste rikkumise korral igati põhjendatud, et kosmosetegevusluba

tunnistatakse kehtetuks.

Paragrahvi 25 lg 1 p 7. Kosmosetegevusluba tuleb kehtetuks tunnistada muu hulgas siis, kui

kosmosetegevust ei alustata kolmekümne kuue kuu jooksul alates loa andmisest.

Kosmosetegevusloa omamine nõuab aktiivset tegevust ning pidevat teadlikkust

kosmosetööstuse arengu kohta. Kui käitaja on kosmosetegevusest kaugenenud, ei ole

kosmosetegevusloa omamine enam põhjendatud. Samuti antakse punktiga kosmosetegevusloa

49 Marboe I. et Hafner F., Brief Overview over National Authorization Mechanisms in Implementation of the UN

International Space Treaties. National Space Legislation in Europe: Issues of Authorisation of Private Space

Activities in the Light of Developments in European Space Coordination. 2011, lk 66.

hoidjale võimalus loast vabatahtlikult loobuda. Lisaks tuleb kosmosetegevusluba kehtetuks

tunnistada, kui kosmosetegevusloa hoidja on lõpetanud oma tegevuse, näiteks kui vastav

ettevõtja on likvideeritud või tegevusala vahetanud.

Paragrahvi 25 lg 1 p 8. Kosmosetegevusloa võib kehtetuks tunnistada, kui kosmosetegevust

ei ole lõpetatud loa väljaandmise aluseks olevas või § 43 kohaselt pädeva asutusega

kooskõlastatud kosmosetegevuse lõpetamise kavas kosmosetegevuse lõpetamiseks ette nähtud

tähtajal. Käitajal on kohustus kosmosetegevus nõuetekohaselt lõpetada, mistõttu on

proportsionaalne sätestada, et kui käitaja ei lõpeta kosmosetegevust nõuetekohaselt, on pädeval

asutusel õigus tunnistada tema kosmosetegevusluba kehtetuks.

Paragrahvi 25 lg 2. Kosmosetegevusloa kehtivuse lõpetamist on võimalik taotleda ka käitajal

endal, kui ta leiab, et ei soovi enam kosmosetegevusega tegeleda ega vaja kosmosetegevusluba.

Siiski on oluline, et selleks hetkeks oleks kosmosetegevus lõppenud, et ei saaks toimuda

kosmosetegevust ilma selleks kehtiva loata.

Eelnõu § 26 – kosmosetegevusloa kehtivuse peatamise alused

Paragrahvi 26 lg 1. Teatud olukordades võib juhtuda, et käitaja ei vasta pärast

kosmosetegevusloa andmist kõnesoleva seaduse nõuetele ning tekitab seetõttu ohtu või muud

vastuolu 2. peatükis sätestatud põhimõtetega. Samas ei pruugi selline nõuetele mittevastavus

olla väga kriitiline ning võib olla kõrvaldatav. Sellises olukorras ei ole mõistlik alati

kosmosetegevusluba kehtetuks tunnistada, kuivõrd sellega kaasneb palju vastutust ka riigile.

Sellest tulenevalt on pädeval asutusel õigus kosmosetegevusluba kuni kuueks kalendrikuuks

peatada ning määrata peatamise aluseks olnud asjaolude kõrvaldamiseks tähtaeg.

Paragrahvi 26 lg 1 p 1. Kosmosetegevusluba tuleb kehtetuks tunnistada, kui luba saadi

valeandmete esitamise teel või muul ebaseaduslikul viisil. Kui eksitavate või valeandmete

esitamise puhul oli näiteks tegemist inimliku veaga, st mitte tahtliku eksitavate või valeandmete

esitamisega, on käitajale seadusega antud võimalus eksitavad või valeandmed parandada.

Paragrahvi 26 lg 1 p 2. Kosmosetegevusloa peab kehtetuks tunnistama olukordades, kus

ilmneb, et käitaja ei vasta kosmosetegevusloa saamise tingimustele või et kosmosetegevus ei

vasta enam loa aluseks olnud dokumentides kirjeldatule või tingimusetele, mis olid aluseks loa

andmise otsustamisel. Siinkohal teostab pädev asutus oma kaalutlusõigust, et juhtumipõhiselt

otsustada, kui oluline on puudus, või 2. peatüki põhimõtete järgi hinnata, kui oluline on

mittevastavus. Mittevastavuse hindamisel võtab pädev asutus arvesse ka käitaja eelnevat

käitumist, näiteks varasemate ettekirjutuste olemasolu ning nende täitmist. Kui mittevastavus

ohustab 2. peatükis sätestatud põhimõtete järgimist või näiteks käitaja ei ole vaatamata

ettekirjutusele puudust kõrvaldanud, on tegemist juba olulise rikkumisega ning kehtetuks

tunnistamise alusega.

Paragrahvi 26 lg 1 p 3. Pädeval asutusel on õigus kosmosetegevusloa kehtivus peatada, kui

käitaja rikub kõnesolevas seaduses sätestatud teavitamiskohustust. Näiteks on käitajal §-st 38

tulenev andmete täpsustamise kohustus, samuti tuleneb käitaja teavitamiskohustus §-st 11. Kui

käitaja rikub oma seadusest tulenevat teavitamiskohustust, on pädeval asutusel õigus kaaluda

kosmosetegevusloa kehtivuse peatamist. Punkt on meede, et mõjutada käitaja vajalikku infot

edastama.

Paragrahvi 26 lg 1 p 4. Punkti 4 puhul on tegemist ennetava meetmega. Kui esinevad asjaolud,

mis viitavad sellele, et käitaja rikub §-s 6 sätestatud keskkonnasäästlikkuse põhimõtet, on

pädeval asutusel õigus kosmosetegevusluba peatada, kuniks käitaja võtab tarvitusele

kosmosetegevuse laadile, ulatusele ja keerukusastmele vastavad meetmed, et kõrvaldada oht

keskkonnale.

Paragrahvi 26 lg 1 p 5. Punkti eesmärgiks on vältida olukorda, kus tekib ebamäärasus

vastutuse osas. Pädev asutus teeb kõnesoleva seaduse alusel järelevalvet kosmoseobjektide üle,

mis on registreeritud Eestis. Seetõttu on väga oluline, et juhul, kui kosmoseobjekt on varem

olnud registreeritud teise riigi registris, siis enne, kui käitaja registreerib kosmoseobjekti Eestis,

veendub ta, et kosmoseobjekt on teise riigi registrist kustutatud, ning tagab, et kosmoseobjekti

ei registreerita teise riigi registrisse kogu kosmosetegevuse vältel. Seetõttu on

kosmosetegevusloa peatamise alusena toodud välja teise riigi registris registreerimine.

Paragrahvi 26 lg 1 p 6. Kosmosetegevuse lõpetamise kava peab läbivalt olema ajakohane ning

vastama tegelikkusele, st peab vastama kosmosetegevuse laadile, ulatusele ja keerukusastmele.

Kui lõpetamise kava muudetakse, peab seda tegema vastavalt §-s 44 sätestatule. Seega, kui

kosmosetegevuse lõpetamise kava ei vasta kosmoseobjektiga tehtava kosmosetegevuse laadile,

ulatusele ja keerukusastmele ning käitaja ei ole kava muutnud §-s 44 sätestatud korras, on

pädeval asutusel õigus peatada kosmosetegevusloa kehtivus nii kauaks, kui käitaja viib kava

vastavusse seaduses sätestatud nõuetega.

Paragrahvi 26 lg 1 p 7. Kosmosetegevuse lõpetamise aruanne on väga oluline, kuivõrd sellest

näeb pädev asutus, mida on reaalselt tehtud kosmosetegevuse lõpetamiseks. Selle kaudu saab

pädev asutus kindlaks teha, kuidas on käitaja kosmosetegevuse lõpetamisel tegelikult järginud

seaduses sätestatud nõudeid. Punkt 7 on oluline näiteks olukorras, kus käitajal on ühe

kosmosetegevusloa all mitu kosmoseobjekti. Näiteks käitaja soovib lõpetada ühe

kosmoseobjektiga tehtava kosmosetegevuse, aga ei vii lõpetamist nõuetekohaselt läbi. Näiteks

kui käitaja ei esita kosmosetegevuse lõpetamise aruannet korrektselt, aga tal oleks huvi teiste

oma kosmosetegevusloa all olevate kosmoseobjektide kosmosetegevust jätkata, on pädevale

asutusele seadusega jäetud võimalus peatada kosmosetegevusluba nii kauaks, kui käitaja esitab

nõuetele vastava kosmosetegevuse lõpetamise aruande.

Paragrahvi 26 lg 2. Kui kosmosetegevusluba on peatatud, ei saa käitaja kasutada sellest

tulenevaid õigusi, kuivõrd peatamine tuleneb kosmosetegevusloa nõuetele mittevastavusest.

Siiski on oluline, et käitaja täidaks kosmosetegevusloast tulenevaid kohustusi, et tagada

käimasoleva kosmosetegevuse ohutus ning nõuetele vastavus.

Eelnõu § 27 – kosmosetegevusloa muutmise alused

Paragrahv 27. Kui kosmosetegevusloa aluseks olnud ebaolulised asjaolud muutuvad, peab

olema võimalus kosmosetegevusluba muuta. Kõnesoleva sätte tähenduses tuleks lugeda

ebaoluliseks asjaolu, mille muutumine ei oleks olnud aluseks kosmosetegevusloa andmisest

keelduda.

Sellest tulenevalt saab muuta käitaja andmeid, kosmosetegevuse kirjeldust ja muid

kosmosetegevuse andmeid. Lisaks saab kosmosetegevusluba muuta olukorras, kus muutunud

on õigusnormid, mille aluseks olnud avalik huvi kaalub üles käitaja kindluse

kosmosetegevusloa muutumatuses. Seega kui põhjendatud avalikust huvist tulenevalt

muutuvad seaduse nõuded kosmosetegevusloale, peab olema võimalik ka juba kehtivaid

kosmosetegevuslubasid muuta.

Paragrahvi 27 lg 1. Kosmosetegevus peab vastama käitajale väljastatud kosmosetegevusloale,

mis tähendab, et kõik selle loaga hõlmatud kosmoseobjektid ning kosmosetegevus peavad

vastama loas kirjeldatud kosmosetegevuse eesmärgile, iseloomule ja kirjeldusele. See ei välista

kosmosetegevusloa muutmise võimalust, muutmise tingimuseks on aga, et loa alusel toimuv

kosmosetegevus, kasutatav tehnoloogia või muutuvad seadmed või muud loa aluseks olevad

andmed muutuvad ebaolulisel määral. See tähendab, et kosmosetegevus peab ikka oma üldise

eesmärgi, iseloomu ja kirjelduse poolest kattuma kosmosetegevusloaga, aga kui luba on vaja

muuta ebaolulisel määral, siis on võimalik seda teha vastavalt §-des 27 ja 28 sätestatud

tingimustele. Ebaolulisel määral muutmise puhul on eelkõige oluline, et muutusega ei kaasneks

riski kasv. Kosmosetegevusloa muutmisega peab risk vähenema, näiteks kui käitaja soovib

kasutusele võtta mõne uue tehnoloogia, mis muudaks kosmosetegevust paremaks ning tooks

endaga kaasa kosmosetegevusloa muutmise vajaduse.

Paragrahvi 27 lg 2. Kui esineb mõni kosmosetegevusloa väljaandmisest keeldumise alus

vastavalt §-le 19, keeldub pädev asutus ka kosmosetegevusloa muutmisest, sest asjaolu, mille

alusel ei saaks kosmosetegevusluba isegi väljastada, on asjakohane alus ka hindamaks, kas

kosmosetegevusluba saab muuta.

Paragrahvi 27 lg 3. Olukorras, kus kosmosetegevusloa muutmist taotleb käitaja, kohaldub

menetlusele 4. peatüki 2. jagu. Sellest tulenevalt tuleb muutmise menetlust käsitleda kui uue

kosmosetegevusloa taotlemist, järgides samu tähtaegu ja rakendades sama põhjalikkust.

Eelnõu § 28 – kosmosetegevusloa aluseks olevate andmete muutumine

Paragrahvi 28 lg 1. Kosmosetegevusloa andmisel lähtub pädev asutus taotleja esitatud

andmetest ning järeldab nendest käitajaks sobivuse. Kui vastavad andmed muutuvad, peab

pädev asutus olema sellest teadlik, et ta saaks vajadusel kosmosetegevusloa peatada või

kehtetuks tunnistada. Seetõttu on käitajale sätestatud kolmetööpäevane tähtaeg, et teavitada

pädevat asutust andmete muutumisest.

Paragrahvi 28 lg 2. Kuivõrd pädeval asutusel on vaja analüüsida asjakohaseid andmeid, et

hinnata käitaja sobivust kosmosetegevuse jaoks, peab käitaja esitama pädevale asutusele

kõnesolevas lõikes sätestatud muudetud andmed. Lõike 2 eesmärgiks on tagada, et pädeval

asutusel oleks ajakohased ja vastavad andmed, et hinnata käitaja sobivust. Käitajal on kohustus

esitada lõikes nõutud andmed 10 tööpäeva jooksul arvates vastavate muudatuste jõustumisest.

5. peatükk

Kosmoseobjektide ja kosmosetegevuslubade register

Eelnõu § 29 – kosmoseobjektide ja kosmosetegevuslubade register

Paragrahv 29. Eesti riigil on kohustus teavitada ÜRO vastavaid registreid kosmosesse

lennutatud kosmoseobjektidest. Et Eesti riik saaks seda kohustust täita, peab ta saama käitajatelt

vastavat infot kosmoseobjektide kohta. Eelnõu kohaselt hakkab Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet pädeva asutusena väljastama kosmosetegevuslubasid, registreerima

kosmoseobjekte ning tegema järelevalvet. Nii kosmosetegevuslubade taotlemiseks,

muutmiseks ja väljastamiseks kui ka kosmoseobjektide registreerimiseks on Eestil kui e-riigil

vaja infotehnoloogilist lahendust, mis lihtsustaks ja optimeeriks pädeva asutuse ja käitaja

vahelist suhtlust ning vähendaks pädeva asutuse halduskoormust seoses kaasnevate

haldusmenetlustega. Sellest tulenevalt on eelnõus ette nähtud, et asutatakse kosmoseobjektide

ja kosmosetegevuslubade register.

Paragrahvi 29 lg 1. Kosmoseobjekti ei tohi lennutada Maa orbiidile või sellest kaugemale enne

selle registreerimist, et riigil ja pädeval asutusel oleks kogu kosmosetegevuse ajal

kosmoseobjektidest täielik ülevaade. Seetõttu luuakse kosmoseobjektide ja

kosmosetegevuslubade register (edaspidi kosmoseregister), mille põhimääruse kehtestab

valdkonna eest vastutav minister määrusega. TTJA kui pädeva asutuse ülesanne on vastav

Kosmoseseaduse eelnõu koostamise ja menetlemise ajal on TTJA tegemas oma

infosüsteemides ümberkorraldusi. Ümberkorralduste eesmärgiks on koondada kõik TTJA

andmekogud ühte e-teenuste infosüsteemi, mis hakkab sisaldama erinevaid TTJA registreid ja

menetlusprotsesse (edaspidi koondregister). Eelnimetatu hõlmaks ka kosmoseseadusest

tulenevat kosmoseobjektide ja kosmosetegevuslubade registrit.

Loodava koondregistri reguleerimiseks on eelnõu menetluse ajal koostamisel ka uus

andmekogu põhimäärus, mis hakkaks reguleerima koondregistris sisalduvaid TTJA hallatavaid

registreid (edaspidi koondpõhimäärus). Kavatsus on ka kosmoseregistri osa koondpõhimääruse

alla lisada. Kuna aga TTJA koondpõhimääruse kavand valmib hiljem, kui siinne eelnõu

Riigikogule menetlemiseks esitatakse, esitatakse esialgu eelnõuga koos eraldi

kosmoseobjektide ja kosmosetegevuslubade registri põhimäärus, mis on oma sisult sisendiks

koondpõhimääruse kosmosetegevust puudutavale osale. Kui koondpõhimääruse kavand valmib

Riigikogu menetluse käigus, esitatakse see Riigikogule ülevaatamiseks ning vajaminevate

paranduste või täienduste tegemiseks enne eelnõu eeldatavat vastuvõtmist. Sellise lähenemise

eesmärk on kulu- ja ajaefektiivsem töövoog, kus väljaarendatavad andmekogud ja neid

reguleerivad rakendusaktid, mis kõik on ühe asutuse hallata ja mis tulevikus plaanitakse nii või

teisiti omavahel integreeruda, liidetakse juba eelnõu menetluse ajal. Vastasel korral tuleks

kosmoseregistri osa viia koondpõhimääruse alla alles pärast seaduse jõustumist eraldi

protsessis, mis tooks eeldatavasti kaasa lisakulusid.

Kui koondpõhimäärus ei saa valmis enne seaduse eeldatavat vastuvõtmist, on kehtestatavaks

rakendusaktiks siiski esialgu esitatud eraldi kosmoseregistrit reguleeriv määrus, mis annab

pärast selle jõustumist TTJA-le õigusliku aluse kosmoseregister koondregistrisse liita. Sellisel

juhul reguleerib koondregistrit lisaks koostatavale koondpõhimäärusele eraldi ka

kosmoseregistri põhimäärus. Nii ühel kui ka teisel juhul on TTJA-l plaan kosmoseregister

arendada koondregistri osana ning seaduse jõustumisaeg viiakse kooskõlla koondregistri

eeldatava valmimisajaga.

Kuna kosmoseregister peab seaduse jõustumise ajaks olema töökorras, siis tuleb andmekogu

põhimäärus, mille alusel kosmoseregister asutatakse, kehtestada erandkorras enne seaduse

jõustumist, et TTJA saaks seaduse vastuvõtmise ja jõustumise vahepealsel ajal teha

ettevalmistusi registri loomiseks ning selle koondregistrisse liitmiseks. Samuti tuleb seadusest

varem jõustada kosmoseregistri määruse kehtestamise jaoks ministrile volitust andev

volitusnorm §-s 29

Paragrahvi 29 lg 2. Lõikes 2 on sätestatud kosmoseobjektide registri pidamise eesmärgid.

Paragrahvi 29 lg 3. Registri vastutav töötleja isikuandmete kaitse üldmääruse50 artikli 4 punkti

7 tähenduses on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

Eelnõu § 30 – arhiiv

Paragrahv 30. Kosmoseobjektide registrisse tehtud kandeid ei kustutata täielikult ning jäetakse

alles arhiivi. Andmed ning nende kandmise aluseks olnud dokumendid kustutatakse arhiivist

30 aastat pärast nende algset registrist kustutamist.

6. peatükk

Kosmosetegevuse alustamine ja kosmoseobjekti registreerimine

1. jagu

Kosmosetegevuse alustamise eeldused

Eelnõu § 31 – kosmosetegevuse alustamise eeldused

Paragrahvi 31 lg 1. Lisaks kosmosetegevusloale ja kosmoseobjekti registreeringule peab enne

kosmosetegevusega alustamist saama pädevalt asutuselt veel viimase kooskõlastuse. Pädev

asutus peab seega kinnitama, et käitaja ja kosmoseobjekt on kosmosetegevuseks valmis.

Paragrahvis 31 on sätestatud üldised tingimused, millal võib kosmosetegevust alustada.

Kosmosetegevuse alustamiseks peavad olema täidetud kõik lõike punktides nimetatud

eeldused.

Paragrahvi 31 lg 1 p 1. Esiteks peab käitajal olema kehtiv kosmosetegevusluba.

50 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta

isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

(isikuandmete kaitse üldmäärus) (EMPs kohaldatav tekst). ELT L 119, 4.5.2016, lk 1–88.

Paragrahvi 31 lg 1 p 2. Teiseks peab kosmoseobjekt olema registreeritud kõnesolevas seaduses

sätestatud kosmoseobjektide registris.

Paragrahvi 31 lg 1 p 3. Punktis 3 nimetatud dokumendiks on kirjalik dokument, mille on

väljastanud sõltumatu organisatsioon. See tähendab, et tegemist peab olema rahvusvaheliselt

tunnustatud organisatsiooniga, millel on tehniline võimekus ja pädevus esiteks kontrollida

kosmoseobjekti valmidust lennutamiseks Maa orbiidile või sellest kaugemale ning teiseks

väljastada dokument kosmoseobjekti testimise tulemuste kohta. Nimetatud sõltumatu

organisatsioon võib olla näiteks mõni rahvusvaheline organisatsioon, mõne riigi valitsusasutus

või eraettevõtja, kellel on pädevus ja võimekus kinnitada kosmoseobjekti valmidust.

Väljastatud dokument peab olema kooskõlastatud ka pädeva asutusega.

Paragrahvi 31 lg 2. Lõike 1 punktis 3 nimetatud dokumendi peab esitama elektrooniliselt

registri kaudu pädevale asutusele. Nimetatud dokumendi esitamiseks on kaks võimalust: kas

lõikes 2 sätestatu järgi pädevale asutusele elektroonilise registri kaudu või kosmoseobjekti

registreeringu taotlemise korral § 34 lõike 1 punkti 9 järgi. Oluline on, et nimetatud dokument

oleks esitatud enne kosmoseobjekti üleslennutamist, kuivõrd kosmosetegevust ei tohi alustada

enne selle dokumendi esitamist.

Paragrahvi 31 lg 3. Kuivõrd lõike 1 punktis 3 nimetatud dokument on väga oluline selleks, et

oleks tõendatud kosmoseobjekti ohutus, valmidus ja üldine nõuetele vastavus, siis on lõikega 3

sätestatud pädeva asutuse õigus kaasata eksperte ja rahvusvahelisi sõltumatuid organisatsioone

ning tellida hindamisteenust juhul, kui käitaja ei esita nimetatud dokumenti või dokumendil

esineb mingi puudus.

Paragrahvi 31 lg 4. Kuna kosmoseobjekti nõuetele vastavuse tagamise kohustus on käitajal,

siis olukorras, kus pädev asutus peab sobivuse tõendamiseks kaasama eksperte ja

rahvusvahelisi sõltumatuid organisatsioone ning tellima hindamisteenust, peab nende eest tasu

maksma käitaja.

Eelnõu § 32 – kosmoselennu valmiduse kinnitamine

Paragrahvi 32 lg 1. Enne, kui käitaja saab kosmoselennuga algust teha, tuleb pädevalt asutuselt

saada kosmoselennu valmiduse kinnitus. Kinnituse annab pädev asutus, kuna tema teeb

järelevalvet kosmosetegevuse valdkonnas kõnesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud

õigusaktide alusel ja järgi.

Paragrahvi 32 lg 2. Kosmoselennu valmiduse kinnitamiseks tuleb käitajal esitada

elektrooniliselt registri kaudu taotlus, kus märgitakse kosmosetegevusloa number ning

kosmoseobjekti registreerimisnumber.

Paragrahvi 32 lg 3. Samuti tuleb käitajal lisada kosmoselennu valmiduse kinnitamise

taotlusele § 31 lõike 1 punktis 3 nimetatud dokument.

Paragrahvi 32 lg 4. Vastavalt haldusmenetluse tõhususe ja kiiruse põhimõttele (HMS § 5 lg 2)

peab pädev asutus kinnitama kosmoselennu valmidust kooskõlastuse andmisega või jätma

põhjendatult kooskõlastuse andmata 60 tööpäeva jooksul pärast vajalike dokumentide

esitamist. Kuna kosmosetegevus võib olla väga erineva mahuga ning ei ole võimalik alati ette

näha juhtumi keerukust või pädeva asutuse töökoormust, siis on pädevale asutusele jäetud õigus

tähtaega pikendada mõistliku aja võrra. Siiski ei tähenda pädeva asutuse poolt tähtaja järgimata

jätmine kosmoselennu valmiduse vaikimise kinnitamist. Sellises olukorras on taotlejal olemas

haldusmenetluse ja halduskohtumenetluse seadustikust tulenevad õiguskaitsevahendid vaide

ja/või kaebuse esitamiseks.

2. jagu

Kosmoseobjekti registreerimine

Eelnõu § 33 – registreerimiskohustus

Paragrahv 33 sätestab käitajale üldise kohustuse registreerida kosmosetegevusega seotud

kosmoseobjekt registris. Registreerimise kohustus on sätestatud ka ÜRO registreerimise

konventsioonis51. Registreerimise konventsiooni artiklist 252 tuleneb, et kui kosmoseobjekt

lennutatakse Maa orbiidile või sellest kaugemale, peab riik registreerima kosmoseobjekti

vastavasse registrisse, mida antud riik ka haldab. Registreerimise konventsiooni artikli 453 järgi

peavad riigid tagama kosmoseobjektide registreerimise ning registri pidamise. Kosmoseobjekti

ei tohi lennutada Maa orbiidile või sellest kaugemale enne selle registreerimist, et riigil ja

pädeval asutusel oleks kogu kosmosetegevuse ajal kosmoseobjektidest täielik ülevaade.

Eelnõu § 34 – kosmoseobjekti registreerimine

Paragrahvi 34 lg 1. Lõige 1 reguleerib kosmoseobjekti registreerimist ning registreerimiseks

vajaliku teabe ja dokumentide nimekirja. Registreeritakse üks kosmoseobjekt korraga. See

tähendab, et kui näiteks missioon hõlmab mitut kosmoseobjekti, tuleb iga objekt eraldi

registreerida. Ühe kosmosetegevusloaga võib olla seotud mitu registreeritud kosmoseobjekti.

Käitaja peab aga tagama, et tema tehtav kosmosetegevus vastab temale antud

kosmosetegevusloale. Kui käitaja soovib oma olemasoleva kosmosetegevusloa alt registreerida

uut kosmoseobjekti, tuleb tal arvestada sellega, kas registreeritav objekt oma eesmärgi,

iseloomu või kirjelduse poolest kattub olemasoleva loaga. Kui registreeritav objekt kattub oma

olemuselt ja eesmärgilt olemasoleva kosmosetegevusloaga või kui selle erinevused võrreldes

kosmosetegevusloaga juba hõlmatud kosmoseobjekti eesmärgi, iseloomu või kirjeldusega on

ebaolulised, peab käitaja taotlema kosmosetegevusloa muutmist vastavalt §-s 27 sätestatule.

Kui aga registreeritava kosmoseobjekti erinevused võrreldes kosmosetegevusloaga juba

hõlmatud kosmoseobjektide eesmärgi, iseloomu või kirjeldusega on olulised, tuleb käitajal uue

kosmoseobjekti registreerimiseks taotleda uus kosmosetegevusluba. See on proportsionaalne

51 Convention of 12.11.1974 on Registration of Objects Launched into Outer Space.,

Kättesaadav: https://www.unoosa.org/oosa/en/ourwork/spacelaw/treaties/registration-convention.html. 52 Convention of 12.11.1974 on Registration of Objects Launched into Outer Space., artikkel 2.

Kättesaadav: https://www.unoosa.org/oosa/en/ourwork/spacelaw/treaties/registration-convention.html. 53 Convention of 12.11.1974 on Registration of Objects Launched into Outer Space., artikkel 4.

Kättesaadav: https://www.unoosa.org/oosa/en/ourwork/spacelaw/treaties/registration-convention.html.

meede. Kuna pädev asutus väljastab kosmosetegevusloa vastavalt käitaja tegevusele, sealhulgas

näiteks kosmosetegevuse riskitasemele ja lõpetamise kavale, peavad kõik selle

kosmosetegevusloaga hõlmatud kosmoseobjektid vastama loas kirjeldatud kosmosetegevuse

eesmärgile, iseloomule ja kirjeldusele.

Registreerimise taotluse esitamise eeltingimuseks ei ole kosmosetegevusluba. See tähendab, et

kosmosetegevusloa ja registreerimise menetlus võivad toimuda paralleelselt. Siiski ei

registreerita kosmoseobjekti olukorras, kus kosmosetegevusluba käitajale ei anta.

Paragrahvi 34 lg 1 p 1. Kosmoseobjekti registreerimisel tuleb pädevale asutusele esitada

elementaarne ja esmavajalik info. Pädeval asutusel peavad olema olemas registreeritava

kosmoseobjekti käitaja kontaktandmed, et vajaduse korral lisateavet küsida või muul põhjusel

ühendust hoida.

Paragrahvi 34 lg 1 p 2. Kosmoseobjekti registris peavad olema kosmoseobjekti enda põhilised

andmed. Selleks, et register saaks täita oma funktsiooni ehk kosmoseobjektidest ülevaadet

pidada, peab registrile esitama kosmoseobjekti kirjelduse ja selle tehnilised parameetrid. Lisaks

peab olema teada kosmoseobjekti valmistaja.

Paragrahvi 34 lg 1 p 3. Kosmoseobjekti registreerimisel on oluline iga kosmoseobjekti

missioon ning selle eesmärk, et täpselt pidada järge Eestis registreeritud kosmoseobjektide

tegevuse üle Maa orbiidil või sellest kaugemal.

Paragrahvi 34 lg 1 p 4. Täpset kosmoseobjekti Maa orbiidile või sellest kaugemale

lennutamise kuupäeva ja asukohta ei pruugi olla võimalik ette määrata, kuivõrd see võib

oleneda näiteks ilmastikutingimustest või muust käitajast mitte sõltuvast asjaolust. Siiski on

kosmoseobjekti missiooni ajaraami paikapanekuks vajalik eeldatav lennutamise aeg ja asukoht.

Täpne kuupäev ja asukoht tuleb hiljem pärast üleslennutamist pädevale asutusele teatada § 38

lg 1 p 1 järgi.

Paragrahvi 34 lg 1 p 5. Kosmoseobjekti täpset asukohta kosmoses ei pruugi olla võimalik ette

määrata, kuivõrd seda ei pruugi võimaldada kasutatav tehnika. Siiski tuleb missiooni

kirjeldamise ja ülevaate saamise huvides esitada eeldatav asukoht või orbiidi põhiparameetrid,

mis koosnevad perioodist, apogee raadiusest, perigee raadiusest ja kaldenurgast. Täpne asukoht

kosmoses või orbiidi põhiparameetrid tuleb hiljem pärast kosmoseobjekti üleslennutamist

pädevale asutusele teatada § 38 lg 1 p 2 järgi.

Paragrahvi 34 lg 1 p 6. Sarnaselt kosmosetegevusloa taotlemisega on ka kosmoseobjekti

registreerimisel vajalikud andmed kosmoseobjekti omaniku kohta, kui taotleja ja omanik ei ole

sama isik. See on vajalik, et kõik kosmoseobjektiga seotud ja selle eest vastutavad isikud oleks

pädevale asutusele teada ning oleks võimalik kõigiga kontakti võtta.

Paragrahvi 34 lg 1 p 7. Omandi põhiõigusest tulenevalt ei tohi kasutada kellelegi teisele

kuuluvat kosmoseobjekti ilma omaniku nõusolekuta. Seega peab ka registreerimisel olema

nõusolek kirjalikult antud, et pädev asutus saaks veenduda, et omanik on kosmoseobjekti

registreerimisest teadlik ning on selleks oma loa andnud.

Paragrahvi 34 lg 1 p 8. Tulenevalt ohutuse ja rahapesu ja terrorismi rahastamise vältimise

kaalutlusest peab pädevale asutusele olema selge, kellele kuulus kosmoseobjekt varem või kes

seda kasutas. Selline info annab pädevale asutusele võimaluse kontrollida, kas kosmoseobjekt

on olnud usaldusväärsete isikute vastutusel ning kas on võimalik, et see võib kuidagi ohustada

Eesti riiki või kosmosetegevust üldiselt.

Paragrahvi 34 lg 1 p 9. Kosmosetegevus peab olema ohutu. Seega peab kosmoseobjekt olema

ohutult ehitatud ning nõuetele vastama ning enne selle registreerimist peab pädev asutus saama

ohutuses veenduda. Seega peab taotleja esitama pädevale asutusele dokumendid ja tõendid, mis

säärast ohutust tõendavad.

Paragrahvi 34 lg 1 p 10. Kosmosetegevuseks on vaja pidada Maaga sidet ning selle jaoks peab

hankima sagedusloa. Seega on sagedusluba kosmoseobjekti registreerimise ja sellest lähtuvalt

ka kosmoseobjekti üleslennutamise eelduseks.

Paragrahvi 34 lg 1 p-d 11 ja 12. Kui kosmoseobjekti või selle osi on varem registreeritud või

püütud registreerida teise riigi registris ning vastavas riigis registreeringut ei tehtud, on ka Eesti

pädevale asutusele vaja infot selle asjaolude ja põhjuste kohta. Kui mingi riik ei olnud

registreerimisega nõus, on võimalus, et ka Eestis ei peaks registreerimist lubama. Säärane nõue

aitab vältida olukordi, kus kosmoseobjekti käitaja üritab varasemat keeldumist eirata ning

registreerida Eestis nõuetele mittevastavat kosmoseobjekti.

Paragrahvi 34 lg 1 p 13. Kui kosmoseobjekt on varem käinud kosmoses, saab varasema

missiooni põhjal hinnata kosmoseobjekti ohutust ja võimekust missiooni teostada. Kui

kosmosetegevus ei olnud edukas, võib see anda põhjuse arvata, et kosmoseobjekt ei ole ohutu

ega nõuetekohane. Samuti kui varem on üritatud kosmosetegevust teha, kuid see ei ole

õnnestunud, tuleb ebaõnnestumist põhjendada, et hinnata, kas uuel proovil on võimalik

ebaõnnestumist või ohtu vältida.

Paragrahvi 34 lg 1 p 14. Registreerimisel tuleb esitada ka lõpetamise kava vastavalt § 43

lõikele 3, kuivõrd nõuetekohane kosmosetegevuse lõpetamine on oluline, et tagada

kosmosetegevuse põhimõtete ning muude kõnesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud

õigusaktidega sätestatud nõuete järgimine ka kosmosetegevuse lõpetamisel ja selle järel.

Paragrahvi 34 lg 2. Lõike 1 punktides 11–13 esinevate asjaolude puudumises peab pädev

asutus olema täiesti kindel ning seetõttu peab taotleja seda allkirjaga kinnitama. Punktide 11–

13 asjaolusid võib taotlejal olla motivatsioon varjata, sest need võivad viidata nõuetele

mittevastavale kosmoseobjektile.

Paragrahvi 34 lg 3. Eelnõu § 34 lg 3 sätestab erandi valitsusasutustele, mille kohaselt võib

valitsusasutuse omandusse kuuluva kosmoseobjekti kohta lõike 1 punktides 2−5 loetletud

andmed esitada osaliselt, kui andmed on riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse kohaselt

riigisaladus.

Paragrahvi 34 lg 4. Efektiivse dokumendimajanduse tagamiseks toimub kosmoseobjektide

registreerimine elektrooniliselt, mistõttu tuleb ka registreerimistaotlus edastada otse registri

kaudu. See tähendab, et kosmoseobjekti ei saa registreerida e-kirja teel või füüsilisel

paberkandjal pädevale asutusele taotlust esitades. Pärast registreerimistaotluse esitamist peab

pädev asutus esitama taotlejale menetlusasja numbri, mille alusel on taotlejal võimalik hiljem

menetlust jälgida ning mille abil saab näiteks mitme objekti registreerimise korral menetlusi

eristada.

Paragrahvi 34 lg 5. Kui kosmoseobjekt on registreeritud, määrab pädev asutus sellele

individuaalse ja unikaalse registreerimisnumbri sarnaselt muude avalik-õiguslike registritega.

Registreerimisnumber on eraldi menetlusasja numbrist ning aitab kosmoseobjekte objektiivse

ja kindla omaduse alusel registris eristada.

Paragrahvi 34 lg 6. Kosmoseobjekti registreerimiseks tuleb tasuda riigilõiv.

Paragrahvi 34 lg 7. Valitsusasutustele on riigilõivu maksmises kehtestatud erand. Nimelt

lõikes 6 sätestatud nõuet ei kohaldata, kui kosmoseobjekti registreerimistaotluse esitaja on

valitsusasutus.

Paragrahvi 34 lg 8. Käitajal on õigus registreerimistaotlus tagasi võtta enne registrikande

tegemist.

Eelnõu § 35 – registrikanne

Paragrahv 35. Kui käitaja registreerimistaotlus on nõuetekohane, teeb Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet otsuse, mille alusel tehakse kanne registrisse vastava

kosmoseobjekti kohta. Bürokraatia ja halduskoormuse vähendamiseks ei ole vaja taotluse

täieliku rahuldamise korral vormistada eraldi registrikande tegemise otsust. Registrikandes

endas on olemas kogu vajalik info ning registrikande sisu loetakse otsuseks.

Eelnõu § 36 – kosmoseobjekti registrisse kandmise tähtaeg

Paragrahv 36. Vastavalt haldusmenetluse tõhususe ja kiiruse põhimõttele (HMS § 5 lg 2) peab

pädev asutus kosmoseobjekti andmed registrisse kandma 60 tööpäeva jooksul pärast vajalike

dokumentide ja andmete esitamist. Kuivõrd ei ole võimalik ette ennustada iga

registreerimistaotlust ning selle potentsiaalset keerukust, on pädeval asutusel võimalik tähtaega

60 tööpäeva võrra ühe korra pikendada.

Eelnõu § 37 – kosmoseobjekti registreerimisest keeldumine

Paragrahv 37. Paragrahv 37 sätestab nimekirja olukordadest, kus pädeval asutusel on kohustus

registreerimistaotlusest keelduda. See tähendab, et kui esineb mõni selles sättes nimetatud

olukord, ei ole pädeval asutusel kaalutlusotsust ning taotlusest peab keelduma.

Paragrahvi 37 p 1. Kuivõrd kosmosetegevuses peab võimalikult suurel määral vältima

kosmoseprügi teket, on kosmosetegevuse lõpetamise kava väga oluline. Lõpetamise kava peab

olema igal registreeritaval kosmoseobjektil või see peab kohalduma igale registreeritavale

kosmoseobjektile. Seega olukorras, kus kosmosetegevuse lõpetamise kava ei vasta nõuetele või

puudub üldse, ei tohi pädev asutus vastavat kosmoseobjekti registreerida.

Paragrahvi 37 p 2. Kui kosmoseobjekt on juba registreeritud mõnes teises riigis, ei saa Eesti

riik registreerimistaotlust rahuldada. Sarnane nõue tuleneb ka registreerimise konventsiooni

artikli 2 lõikest 2, mille järgi tohib kosmoseobjekt olla registreeritud vaid ühe riigi

kosmoseobjektide registris.

Paragrahvi 37 p 3. Kosmoseobjekti eest vastutavad ning selle üle mõju omavad isikud peavad

olema usaldusväärsed, et vältida ohu tekkimist ning nõuetevastast kosmosetegevust. Kui

punktis nimetatud isikute kohta ilmnevad kuriteo toimepanemise asjaolud, ei saa neid isikuid

enam pidada usaldusväärseks ning on põhjendatud kosmoseobjekti registreerimisest

keeldumine.

Paragrahvi 37 p 4. Kui kosmoseobjekt võib suurendada rahapesu või terrorismi rahastamise

riski või kaasa tuua ohu Eesti julgeolekule või avalikule korrale, ei saa olla selle registreerimine

õiguspärane, kuna nii soodustaks Eesti riik ise õigusvastast tegevust ning looks olulise kahju

tekkimise riski.

Paragrahvi 37 p 5. Sättes sätestatud registreerimisest keeldumise aluste nimekiri ei ole

ammendav ning sääraseid aluseid võib esineda ka mujal kõnesolevas või muus seaduses.

Eelnõu § 38 – andmete täpsustamise kohustus

Paragrahvi 38 lg 1. Kosmoseobjektide register peab kajastama ajakohast infot

kosmoseobjektide kohta. Sellest tulenevalt peab käitaja esitama pädevale asutusele ajakohast

teavet kosmoseobjekti seisukorra ning tegevuse kohta elektrooniliselt registri kaudu.

Paragrahvi 38 lg 1 p 1. Kosmoseobjekti missiooni täpseks talletamiseks ning jälgimiseks on

registrisse vaja kanda kosmoseobjekti täpne Maa orbiidile või sellest kaugemale lennutamise

kuupäev ja asukoht. Seda infot aga ei pruugi olla võimalik anda enne lennutamist, kuivõrd

kuupäev ja asukoht võivad sõltuda ilmastikuoludest või muust käitajast mitte sõltuvast

asjaolust.

Paragrahvi 38 lg 1 p 2. Kosmoseobjekti täpne asukoht võib muutuda ning samuti ei ole

võimalik seda täpselt ennustada. Seega tuleb kosmoseobjekti käitajal teatada pädevale asutusele

pärast kosmoseobjekti Maa orbiidile või sellest kaugemale lennutamist selle täpne asukoht või

periood, apogee raadius, perigee raadius ja kaldenurk.

Paragrahvi 38 lg 2. Lõike 1 järgi esitatud andmed peavad kajastuma kosmoseobjektide

registris, mistõttu peab pädev asutus need registreeringu muutmise otsusega sinna kandma.

Paragrahvi 38 lg 3. Kõik registris talletatud andmed peavad olema õiged ja täpsed. Seega kui

pädev asutus saab mõistlikult kahelda andmete õigsuses, peab tal olema võimalus haldusaktiga

nõuda kosmoseobjekti käitajalt andmete parandamist või täielike ja asjakohaste andmete

esitamist. Juhul kui pädev asutus kahtleb andmete õigsuses, võib ta nõuda ka tõendavaid

dokumente, et õigsuses veenduda.

Eelnõu § 39 – kosmoseobjekti registreeringu kustutamine

Paragrahvi 39 lg 1. Säte sisaldab nimekirja olukordadest, millal kosmoseobjekti registreering

tuleb kustutada. Sellised olukorrad on põhiliselt need, kus registreeringut ei ole enam vaja, kuna

kosmosetegevus objektiga on lõppenud või objekt on lakanud eksisteerimast. Lisaks kui näiteks

objekt on kantud registrisse teises riigis.

Paragrahvi 39 lg 1 p 1. Kosmoseobjekti käitajal on õigus ise taotleda enda vastutuse all oleva

objekti registrist kustutamist, kui sellega on kosmosetegevus lõppenud. Seejuures aga peab

olema kosmosetegevus lõpetatud vastavalt seaduses sätestatud nõuetele, et käitaja ei saaks

hoiduda vastutusest tegevuse korraliku lõpetamise eest.

Paragrahvi 39 lg 1 p 2. Kuivõrd kosmoseobjekti omanikul on õigus otsustada oma objektiga

toimuva tegevuse üle, on tal käitajaga sarnane õigus taotleda objekti registrist kustutamist. Ka

sel juhul peab olema kosmosetegevus nõuetekohaselt lõpetatud.

Paragrahvi 39 lg 1 p 3. Kui kosmoseobjekti missiooni ei ole alustatud kolme aasta jooksul, ei

ole põhjust seda registris hoida. Seega on käitajal või omanikul õigus taotleda kustutamist juba

enne kosmosetegevuse alustamist, kui kumbki neist leiab, et kosmosetegevusega ei alustatagi

lähimas tulevikus ning kuupäeva edasilükkamise taotlemine ei ole mõistlik.

Paragrahvi 39 lg 1 p 4. Kui kosmoseobjekt on hävinud, ei ole põhjust seda registris hoida.

Seega saab objekti käitaja või omanik sellest pädevat asutust teavitada ning seejuures taotleda

objekti registrist kustutamist.

Paragrahvi 39 lg 1 p 5. Registreerimise konventsiooni artikli 2 lg 2 järgi tohib kosmoseobjekt

olla registreeritud vaid ühe riigi registris. Seega kui kosmoseobjekt on nõuetekohaselt üle antud

ning teise riigi registrisse kantud, peab selle Eesti registrist kustutama, kui objekti käitaja või

omanik seda taotleb.

Paragrahvi 39 lg 2. Lõike 1 punktides 1, 3, 4 ja 5 nimetatud olukordades on selge, et

kosmoseobjekti registris hoidmine on ebamõistlik ja ebavajalik. Seega ei pea pädev asutus

ootama käitaja taotlust registrist kustutamiseks ning võib seda teha ka omal algatusel. Võib

näiteks juhtuda, et käitaja ei ole ise huvitatud registreeringu kustutamisest või on

kosmosetegevusest kaugenenud.

Paragrahvi 39 lg 3. Kosmoseobjekti hävimine peab olema pädevale asutusele tõendatud, et

vältida olukordi, kus kosmoseobjekt kustutatakse, kuid kosmosetegevusega siiski alustatakse

või jätkatakse ilma nõuetekohase registreeringuta.

7. peatükk

Kosmoseobjekti omandi ja kosmosetegevuse üleandmine

Eelnõu § 40 – kosmosetegevuse üleandmine

Paragrahvis 40 kehtestatakse nõuded kosmosetegevuse üleandmiseks teisele käitajale.

Paragrahvi 40 lõiked 1 ja 2. Kui käitaja on saanud kosmosetegevusloa, siis on ta täitnud

selleks seaduses sätestatud tingimused. Kosmosetegevuse uuele käitajale üleandmisel on seega

vaja kindlaks teha, et uus käitaja täidab vastavad tingimused. Seetõttu on kosmosetegevuse

üleandmisel vajalik, et pädev asutus teeks kindlaks, kas uus käitaja on kosmosetegevuseks

sobiv ning kas kõik olulised ohutusnõuded on täidetud. Seega peab ka uuel käitajal olema kehtiv

kosmosetegevusluba.

Paragrahvi 40 lg 3. Lõikes 3 kehtestatakse nõuded kosmosetegevuse üleandmiseks teisele

käitajale, kes on välisriigi kodanik või äriühing. 1967. aasta avakosmose lepingu artikli 7 järgi

vastutab iga riik kahju eest, mille on teistele osalisriikidele või nende füüsilistele või

juriidilistele isikutele tekitanud tema territooriumilt või tema poolt tagatud orbiidile lastud

kosmoseobjekt. See tähendab, et kui Eestist või Eesti kosmosetegevusloaga käitaja poolt

orbiidile lastud kosmoseobjekti käitajaks või omanikuks saab välisriigi kodanik või ettevõtja,

jääb kosmoseobjekti tekitatud kahju eest rahvusvahelise õiguse järgi vastutama siiski Eesti.

Samas ei saa Eesti kuidagi vastava kosmoseobjekti tegevust kontrollida. Seega peab ka pädeval

asutusel olema võimalus enne kosmosetegevuse üleandmist võimaldada omapoolse vastutuse

välistamine ning välisriigile üleandmine.

Paragrahvi 40 lg 3 p 1. Kui kosmosetegevust üle anda välisriigi käitajale, on oluline, et uus

käitaja on samuti registreeritud välisriigi vastavas registris ja omab välisriigis kehtivat luba

käitajana tegutsemiseks. Sellega on tagatud, et uus käitaja vastab välisriigis kehtestatud

nõuetele ning on sobilik kosmosetegevuse tegemiseks. Sätte eesmärgiks on esiteks vältida

kosmosetegevusest tulenevaid ohte ning teiseks, et kosmosetegevust ei võtaks üle käitaja, kes

tegelikult ei ole sobiv kosmosetegevuse tegemiseks.

Paragrahvi 40 lg 3 p 2. Tulenevalt registreerimise konventsioonist peab iga kosmoseobjekt

olema registreeritud ühe riigi registris. Kui kosmoseobjekt antakse üle välisriigi käitajale, peab

see olema registreeritud ka vastava riigi registris. Seega peab kosmoseobjekti üleandmisel

olema tagatud, et välisriigi registris objekti registreerimine on võimalik. See tähendab, et

kosmoseobjekt peab olema nõuetekohane ka vastavalt välisriigi õigusele ning olema sobiv

registrisse kandmiseks.

Paragrahvi 40 lg 3 p 3. Samuti on oluline tagada, et kosmosetegevuse üleandmine ei tohi

suurendada rahapesu või terrorismi rahastamisega seotud riski ja et sellega ei kaasne oht Eesti

või muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekule või avaliku korrale.

Paragrahvi 40 lg 3 p 4. 1966. aasta avakosmose lepingu artikli 7 järgi vastutab iga riik kahju

eest, mille on teistele osalisriikidele või nende füüsilistele või juriidilistele isikutele tekitanud

tema territooriumilt või tema poolt tagatud orbiidile lastud kosmoseobjekt. See tähendab, et kui

Eestist orbiidile lastud kosmoseobjekti käitajaks või omanikuks saab välisriigi kodanik või

ettevõtja, jääb kosmoseobjekti tekitatud kahju eest rahvusvahelise õiguse järgi vastutama siiski

Eesti. Samas ei saa Eesti kuidagi vastava kosmoseobjekti tegevust kontrollida. Seega peab

vastutaval ministeeriumil olema võimalus enne kosmoseobjekti üleminekut võimaldada

omapoolse vastutuse välistamine ning välisriigile üleandmine.

Paragrahvi 40 lg 4. Uus käitaja ei ole eeldatavasti tegelenud vastava kosmoseobjekti algse

orbiidile lennutamise ja arendamisega. See tähendab, et käitaja vahetumine võib kaasa tuua ka

teatud riske. Lõikega on pädevale asutusele antud õigus sätestada uuele käitajale kohustuslikke

kõrvaltingimusi. Nõuete täitmine võib olla vajalik enne kosmoseobjekti üleandmist ja/või

pärast seda.

Eelnõu § 41 – kosmosobjekti omandi üleandmine

Paragrahvi 41 lg 1. Kosmoseobjekti omandi üleandmise puhul on vajalik pädeva asutuse

eelnev luba, et tagada kosmoseobjekti uue omaniku sobivus selleks.

Paragrahvi 41 lg 2. Kosmoseobjekti võib üle anda olukorras, kus uus omanik vastab kõigile

nõuetele, millele peab vastama kosmoseobjekti algne omanik. Samuti ei tohi kosmoseobjekti

üleandmine olla osa rahapesu või terrorismi rahastamise plaanist ega tekitada julgeolekuohtu.

Paragrahvi 41 lg 2 p 1. Kuivõrd pädeva asutuse jaoks on oluline saada kosmoseobjekti

omaniku kohta kogu vajalik teave, et teha järelevalvet ning olla kindel omandaja nõuetele

vastavuses, peab omandaja esitama § 15 lõike 1 punktides 8, 10 ja 11 nimetatud andmeid ja

dokumente. Omandajale kehtib ka nõue, et ta ei tohi esineda § 12 lõikes 3 sätestatud

usaldusväärsust välistavaid asjaolusid.

Paragrahvi 41 lg 2 p 2. Nagu kosmosetegevuse üleandmisel, on oluline ka kosmoseobjekti

omandi üleandmisel tagada, et see ei tohi suurendada rahapesu või terrorismi rahastamisega

seotud riski ja sellega ei kaasne oht Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekule või

avalikule korrale.

Paragrahvi 41 lg 3. Nagu kosmosetegevuse üleandmisel, nii on ka kosmoseobjekti üleandmisel

võimalus, et uus omanik ei ole tegelenud vastava kosmoseobjekti algse orbiidile lennutamise ja

arendamisega. See tähendab, et omandi üleandmine võib kaasa tuua teatud riske. Seega antakse

lõikega pädevale asutusele õigus sätestada uuele omanikule kohustuslikke kõrvaltingimusi.

Nõuete täitmine võib olla vajalik enne kosmoseobjekti üleandmist ja/või pärast seda.

Eelnõu § 42 – kosmosetegevuse või kosmoseobjekti omandi üleandmise loa taotluse

menetlemine

Paragrahvi 42 lg 1. Paragrahvis 42 kehtestatakse protseduur pädeva asutuse teavitamiseks

kosmosetegevuse või kosmoseobjekti omandi üleandmisel.

Selleks, et pädeval asutusel oleks võimalik uut käitajat kontrollida, peab endine käitaja oma

teavituses esitama vajalikud andmed vaid uue käitaja kohta. Vastavate andmete esitamise

põhiline eesmärk on anda pädevale asutusele esialgne info, et ta saaks teha esialgse kontrolli

ning vajaduse korral uue käitajaga täiendavate andmete saamiseks kontakteeruda.

Paragrahvi 42 lg 2. Vastavalt haldusmenetluse tõhususe ja kiiruse põhimõttele (HMS § 5 lg 2)

peab pädev asutus andma kosmosetegevuse või kosmoseobjekti omandi üleandmisele

nõusoleku või sellest keelduma vähemalt 90 tööpäeva jooksul. Kuivõrd ei ole võimalik ette

teada dokumentide mahtu ning töökoormust, on pädeval asutusel õigus tähtaega mõistliku aja

võrra pikendada. Siiski, kui kosmostegevuse või kosmoseobjekti omandi üleandmise loa

taotlust ei vaadata läbi tähtaegselt, ei loeta luba vaikimisi antuks.

8. peatükk

Kosmosetegevuse lõpetamine

Eelnõu § 43 – kosmosetegevuse lõpetamise nõuded

Paragrahv 43. Säte reguleerib kosmosetegevuse lõpetamist. Kosmosetegevusloa andmise

eelduseks on, et käitajal on olemas sobiv kosmosetegevuse lõpetamise kava, ning seetõttu peab

tegevuse lõpetamisel ka seda järgima.

Paragrahvi 43 lg 1. Kosmosetegevuse lõpetamise aluseks on kosmosetegevuse lõpetamise

kava. Kosmosetegevuse lõpetamise puhul on oluline järgida muu hulgas keskkonnasäästlikkuse

põhimõtet. Käitaja peab kosmosetegevuse lõpetamisel vältima kosmoseprügi teket ning

vajaduse korral saab käitaja kaasata kolmandaid isikuid selleks, et kosmoseprügi utiliseerida,

ringlusesse või taaskasutusse võtta. Kui käitaja kaasab kosmoseobjekti ringlusse võtmisel

kolmanda isiku, tuleb tal sõlmida selle kolmanda isikuga eraldi kokkulepe kosmoseobjekti

ringlusse võtmise kohta, samuti tuleb teavitada pädevat asutust. Kosmosetegevuse

lõpetamisega seotud kulud kannab käitaja.

Paragrahvi 43 lg 2. Kuna iga kosmoseobjekti peab eraldi registreerima, siis tuleb ka iga

kosmoseobjekti kohta teha eraldi lõpetamise kava. Kui koostatakse ühe kosmoseobjekti

lõpetamise kava, ei tähenda see, et lõpetatakse käitaja kogu kosmosetegevus.

Paragrahvi 43 lg 3. Lõikes 3 sätestatud lõpetamise kava on juhtumipõhine. See peab arvestama

konkreetse kosmosetegevuse ohu- ja riskitasemega ning olema proportsionaalne

kosmosetegevuse ning -objektiga ning reaalselt teostatav. Lõpetamise kava peab vastama § 43

üldistele nõuetele. Lõpetamise kavas on oluline näidata kõnealuse sätte normatiivtekstis

nimetatud asjaolusid. Seaduse 2. peatükis sätestatud põhimõtteid peab järgima kogu

kosmosetegevuse vältel, sealhulgas kosmosetegevuse lõpetamisel. Ajakava ei pea esitama

päevase täpsusega, sobib ka aastane täpsus. Lisaks peab olema tagatud, et lõpetamise kava, mis

on kosmosetegevusloa taotluse aluseks, on alati ajakohane ja vastab kosmoseobjektile. Kui on

muutmise vajadus, peab taotlema lõpetamise kava muutmist vastavalt §-le 44.

Paragrahvi 43 lg 4. Kuna kosmoseobjektid võivad üksteisest väga erineda ning

kosmosevaldkond areneb pidevalt, on igal käitajal kohustus tagada, et tema kosmosetegevuse

lõpetamise korral vastab kava iga kosmosetegevuse puhul eraldi just selle erilistele omadustele.

Lõikes 4 sätestatud üldisemas olukorras teavitamise kohustust peab käitaja ise mõistma

vastavalt oma sise-eeskirjadele ja riskianalüüsile. See tähendab, et käitaja peab aru saama, kui

on tekkinud olukord, millest peab pädevat asutust teavitama.

Paragrahvi 43 lg 5. Kosmosetegevuse peab lõpetama kosmosetegevusloa väljaandmise

aluseks oleva või pädeva asutusega kooskõlastatud kosmosetegevuse lõpetamise kava alusel

§ 43 lg 1 alusel. Kui käitaja rikub oma kohustust ega ole suuteline kosmosetegevust ohutult

lõpetama, saab pädev asutus teha mõjutusvahendina ettekirjutuse, millega nõuab

kosmosetegevuse nõuetekohaseks lõpetamiseks meetmete rakendamist. Sellise võimaluse

olemasolu on oluline, kuna kui kosmosetegevust ei lõpetata nõuetekohaselt, võib see põhjustada

ohtu keskkonnale, inimestele, varale ja riigile. Kuna avakosmose lepingu artiklist 7 tulenevalt

vastutab riik enda territooriumil eraisikute läbiviidava kosmosetegevuse tekitatud potentsiaalse

kahju eest, on oluline, et riik saab võtta kasutusele meetmeid, et tagada nõuetekohane ja ohutu

kosmosetegevuse lõpetamine. Lisaks on pädevale asutusele antud õigus kehtestada oma

ettekirjutusega määratud meetmete rakendamiseks kohustuslikke juhiseid.

Paragrahvi 43 lg 6. Isegi juhul, kui kosmosetegevusluba lõpeb §-s 24 nimetatud alusel, §-s 25

nimetatud kosmosetegevusloa kehtetuks tunnistamise või §-s 26 nimetatud kosmosetegevusloa

kehtivuse peatamise alusel, ei vabasta see käitajat kohustusest, et kosmosetegevus tuleb

lõpetada nõuetekohaselt. Kosmosetegevusloa kehtetuks tunnistamise korral tuleb käitajal

järgida kosmosetegevuse üldpõhimõtteid. Samuti tuleb käitajal asjakohasel juhul järgida

lõpetamise kava ehk tuleb hinnata kriitiliselt, kas lõpetamise kava on asjakohane.

Eelnõu § 44 – kosmosetegevuse lõpetamise kava muutmine

Paragrahvi 44 lg 1. Kosmoseobjekti käitajal on õigus kosmosetegevuse lõpetamise kava

muuta, kuid ta peab sellest pädevat asutust teavitama. Kuivõrd sobiv ja adekvaatne lõpetamise

kava on kosmosetegevusloa andmise eelduseks, ei saa olla lubatud lõpetamise kava muutmine

ilma pädeva asutuse kooskõlastuseta.

Paragrahvi 44 lg 2. Lõikes 2 on sätestatud kosmosetegevuse lõpetamise kava muutmise

taotluse nõuded. Taotlus tuleb esitada pädevale asutusele elektrooniliselt registri kaudu.

Paragrahvi 44 lg 2 p 1. Käitaja peab täpselt kindlaks tegema, kuidas lõpetamise kava

muutmine mõjutab kosmoseobjekti, et pädeval asutusel oleks ajakohane info.

Paragrahvi 44 lg 2 p 2. Käitaja peab selgitama, mis ulatuses lõpetamise kava muutub, ning

põhjendama muudatusi, et tagada muudatuste asjakohasus ning vajalikkus.

Paragrahvi 44 lg 2 p 3. Kuna 2. peatükis sätestatud põhimõtteid peab järgima läbivalt kogu

kosmosetegevuse vältel, sh kosmosetegevuse alustamisel, tegemisel ja lõpetamisel, siis on

oluline, et käitaja näitaks, et muudetud lõpetamise kavaga on tagatud 2. peatükis sätestatud

põhimõtete järgimine.

Paragrahvi 44 lg 3. Selleks, et pädev asutus saaks üle kontrollida muudetavat lõpetamise kava,

tuleb käitajal esitada lõpetamise kava eelnõu või muudetavate tingimuste kokkuvõte.

Paragrahvi 44 lg 4. Lõikes 4 on sätestatud pädeva asutuse lõpetamise kava muudatuste

kooskõlastamise menetlustähtajad.

Eelnõu § 45 – kosmosetegevuse lõpetamise kava muudatuste kontroll

Paragrahvi 45 lg 1. Lõige 1 sätestab, mida pädev asutus peab kosmosetegevuse lõpetamise

kava muudatuste kooskõlastamise käigus kontrollima.

Paragrahvi 45 lg 1 p 1. Muudetud lõpetamise kava peab igati vastama kõnesoleva seaduse ja

selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele.

Paragrahvi 45 lg 1 p 2. Kuna kõnesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud põhimõtteid peab

järgima läbivalt kogu kosmosetegevuse vältel, sh kosmosetegevuse alustamisel, tegemisel,

lõpetamisel ning ka pärast lõppu, siis on oluline, et käitaja näitaks, et muudetud lõpetamise

kavaga on tagatud 2. peatükis sätestatud põhimõtete järgimine. Seetõttu peab pädev asutus

kontrollima ka 2. peatükis sätestatud põhimõtete järgimist.

Paragrahvi 45 lg 1 p 3. Kosmosetegevus on suure riskiga valdkond, mistõttu on oluline, et

pädev asutus kontrolliks, et muudetud lõpetamise kava ikka tagaks ohtude ja riskide vältimise

ning õnnetuse korral tagajärgede vähendamise.

Paragrahvi 45 lg 1 p 4. Lõpetamise kava on juhtumipõhine ja peab arvestama konkreetse

kosmosetegevuse riski ja laadiga, olema proportsionaalne kosmosetegevuse ning -objektiga

ning reaalselt teostatav. See tähendab, et kosmosetegevuse lõpetamise kava peab vastama

käitajale väljastatud kosmosetegevusloa alusel tehtavale kosmosetegevusele. Kosmosetegevuse

lõpetamise kava peab reaalselt võimaldama kosmosetegvust lõpetada vastavalt lõpetamise

kavale. Seetõttu peab pädev asutus kontrollima, kas lõpetamise kava muudatused tooksid kaasa

vajaduse muuta käitajale väljastatud kosmosetegevusluba.

Paragrahvi 45 lg 2. Lõike 2 eesmärgiks on anda pädevale asutusele õigus nõuda käitajalt

ebaõigesti hinnatud või muutunud asjaolude tõttu lõpetamise kava tegelikkusega vastavusse

viimist. Kuna on väga tähtis, et lõpetamise kava oleks nõuetekohane ja kajastaks ajakohast

infot, et tagada nii lõpetamisel kui ka lõpetamise järel kosmosetegevuse põhimõtete järgimine,

on pädevale asutusele antud õigus nõuda nõuetega vastavusse viimist ning selle saavutamiseks

rakendada kosmosetegevusloa kehtivuse peatamist § 26 lõike 1 punktis 6 nimetatud alusel.

Eelnõu § 46 – kosmosetegevuse lõpetamise aruanne

Paragrahvi 46 lg 1. Selleks, et näidata, kuidas ta on täitnud kosmosetegevuse lõpetamise kava,

tuleb käitajal esitada pädevale asutusele aruanne. Kui lõpetamise kava näitab, mida käitaja

kavatseb teha kosmosetegevuse lõpetamiseks, siis lõpetamise aruandes kajastab käitaja, mida

reaalselt tehti kosmosetegevuse lõpetamisel.

Paragrahvi 46 lg 2. Kosmosetegevuse lõpetamise aruanne tuleb esitada pädevale asutusele

elektrooniliselt registri kaudu esimesel võimalusel pärast aruande valmimist, kuid hiljemalt 30

päeva pärast kosmosetegevuse lõpetamist.

Paragrahvi 46 lg 3. Lõige 3 sätestab, mida käitaja peab lõpetamise aruandes selgitama ja

kirjeldama.

Paragrahvi 46 lg 3 p 1. Selleks, et pädeval asutusel oleks kinnitus, mis ajast alates lugeda

kosmosetegevus lõppenuks, peab käitaja selgitama, milline oli kosmosetegevuse viimane

toiming ja millal see tehti kuupäeva täpsusega, et kindlaks teha kosmosetegevuse lõpetamise

aeg.

Paragrahvi 46 lg 3 p 2. Kosmosetegevuse lõpetamise puhul on oluline järgida

keskkonnasäästlikkuse põhimõtet. Seetõttu on oluline kajastada lõpetamise aruandes, kuidas

täpselt käitaja tagab keskkonnasäästlikkuse. Käitaja peab näitama, kuidas ta tagab, et tegevusest

jääks maha võimalikult vähe kosmoseprügi, ning tal tuleb kirjeldada meetmeid, kuidas ta tagab

keskkonnasäästlikkuse. Kosmoseprügi kõrvaldamiseks või utiliseerimiseks on käitajal õigus

kaasata ka kolmandaid isikuid. Samuti peab käitaja selgitama muid võimalikke ohte, mis

kaasnevad kosmosetegevuse lõpetamisega.

Paragrahvi 46 lg 3 p 3. Kosmosetegevuse lõpetamise järel peab kirjeldama, kuidas lõpetamine

läbi viidi. Selle põhjal on võimalik pädeval asutusel kontrollida, kas tegevus lõpetati ohutult

ning keskkonnasäästlikkuse nõudeid järgides. Seeläbi saab pädev asutus hinnata, kui suur on

risk probleemide ja vastutuse tekkimiseks ning kas käitajal võib olla kohustus rakendada

lisameetmeid.

Paragrahvi 46 lg 4. Aruandele tuleb lisada sõltumatu organisatsiooni väljastatud dokument,

mis kinnitab, et kosmoseobjekti enam kosmoses ei ole. See on oluline, et kasutuses mitte olev

kosmoseobjekt ei jääks kosmosesse, kus see võiks kahjustada keskkonda, ohutust ning teisi

kosmosetegevusi. Sõltumatu organisatsioon peab olema rahvusvaheliselt tunnustatud ja sellel

peab olema tehniline võimekus ja pädevus sääraseid dokumente väljastada. Näiteks võib

sõltumatu organisatsioon olla rahvusvaheline organisatsioon, riigi valitsusasutus või

eraettevõtja, kellel on andmeid kosmoseobjektide asukoha kohta kosmoses ning kes on pädev

neid andmeid edastama.

Eelnõu § 47 – esitatud aruande kontroll

Paragrahvi 47 lg 1. Kuna lõpetamise kava näitab, mida reaalselt on tehtud kosmosetegevuse

lõpetamiseks, peab pädev asutus kontrollima, et aruanne vastaks kõnesolevas seaduses

sätestatud nõuetele.

Paragrahvi 47 lg 2. Puuduste tuvastamise korral teavitab pädev asutus nendest käitajat 30

tööpäeva jooksul arvates aruande saamisest.

Paragrahvi 47 lg 3. Puuduste tuvastamise korral on käitajal kohustus puudused kõrvaldada

ning esitada pädevale asutusele korrektne aruanne.

Paragrahvi 47 lg 4. Kui käitaja ei ole vastavalt nõudele esitanud kosmosetegevuse lõpetamise

aruannet, peab pädeval asutusel olema õiguslik alus selle väljanõudmiseks. Seega annab säte

pädevale asutusele õiguse teha haldusakt, millega kohustada käitajat aruannet esitama. Kui

sellist sätet ei oleks, kaotaks aruande esitamise nõue mõtte, kuivõrd pädeval asutusel ei oleks

võimalik aruande esitamist tagada.

9. peatükk

Riigi hüvitatava kahju tagasinõude õigus

Eelnõu § 48 – riigi hüvitatava kahju tagasinõude õigus

Paragrahv 48. Kosmosevaldkonnas kahju tekkimise olukordades võib hüvitis küündida väga

suurtesse summadesse, mis tähendab, et juba üks kahju hüvitamise juhtum võib kaasa tuua väga

suurte summade väljamaksmise. Veel enam, kui peaks toimuma mitu juhtumit korraga, võib

Eesti riik väljamaksete tegemise tõttu olla majanduslikult väga kehvas olukorras.

Rahvusvahelisest õigusest tuleneb, et riik on eraisiku suhtes sisuliselt garandi olukorras, kuid

tema tagasinõudeõigus on võlaõigusseaduse järgi väga piiratud ja võimalik ainult teatud

juhtudel. Sellest tulenevalt on vaja kõnesoleva paragrahviga sätestada riigi tagasinõudeõiguse

eriregulatsioon.

Paragrahvi 48 lg 1. Lõige 1 näeb ette Eesti riigi tagasinõudeõiguse käitaja vastu kahju osas,

mida Eesti riik peab hüvitama rahvusvahelise õiguse alusel. Kosmosetegevust reguleeriva

rahvusvahelise õiguse kohaselt vastutavad riigid nende kosmoseobjektide tõttu teiste riikide

isikutele ja varale tekitatud kahju eest. Riigi tagasinõudeõigus on kehtestatud näiteks Austria54,

Soome55, Taani56 ja Suurbritannia57 kosmoseseadustes.

Kosmoseobjektide käitamisega seotud riikide vastutuse ja kahju hüvitamise põhimõtted on

reguleeritud avakosmose lepingus, mille Eesti on allkirjastanud ja mis on Eesti suhtes ka

jõustunud.

Kosmoseobjektide põhjustatud kahju on rahvusvahelisel tasemel täpsemalt reguleeritud

vastutuse konventsioonis. Eesti ei ole käesoleva seletuskirja valmimise aja seisuga vastutuse

konventsiooniga liitunud ega seda ratifitseerinud. Sellele vaatamata kehtivad Eesti suhtes

avakosmose lepingust tulenevad riikide vastutust ja kahju hüvitamist reguleerivad põhimõtted.

Avakosmose lepingu artikkel 7 näeb ette, et iga lepingu osalisriik, kes saadab või tellib objekti

saatmise avakosmosesse, sealhulgas Kuule ja teistele taevakehadele, ning iga osalisriik, kelle

territooriumilt või rajatiselt objekt välja lastakse, vastutab rahvusvaheliselt teisele lepingu

osalisriigile või tema füüsilistele või juriidilistele isikutele tehtud kahju eest, mida põhjustab

selline objekt või selle komponendid Maa peal, õhus või avakosmoses, sealhulgas Kuul ja

teistel taevakehadel.

Arvestades eeltoodud rahvusvahelist regulatsiooni, on kõnesoleva paragrahvi lõikes 1

täpsustatud, et kui Eesti riigil tekib Eesti käitaja kosmosetegevuse tõttu kahju hüvitamise

kohustus vastavalt rahvusvahelisele õigusele, tekib riigil käitaja vastu tagasinõudeõigus.

Tagasinõudeõiguse teostamisel ei võeta arvesse võlaõigusseaduse regulatsiooni, sh

lepinguvälise vastutuse sätteid ega kahjunõude vähendamise mehhanisme, ei ole tähtis ka

käitaja süü vorm. Võlaõigusseaduse kohaldamine tekitaks võimaluse, et käitaja pääseb

kohustusest riigile kahju hüvitada. Näiteks on võlaõigusseaduse järgi kahju hüvitamise

eelduseks kahju tekitaja süü olemasolu, mille tõendamine võib olla kosmosetegevuse puhul

keeruline. Lisaks ei pruugi olla selge kahju ettenähtavus või põhjuslik seos. Seega võib tekkida

54 Austrian Federal Law on the Authorisation of Space Activities and the Establishment of a National Registry

(Austrian Outer Space Act). 25.05.2018. § 11. 55 The Act on Space Activities. 23.01.2018., § 7. 56 Act no. 409 of 11 May 2016 (The Outer Space Act)., § 12. Kättesaadav:

https://ufm.dk/en/legislation/prevailing-laws-and-regulations/outer-space/outer-space-act.pdf. 57 Space Industry Act 2018. 15.03.2018., § 36. Kättesaadav:

https://www.legislation.gov.uk/ukpga/2018/5/contents/enacted.

olukord, kus kahju on olemas, aga käitaja ei vastuta ning riik ei saa suurte summade maksmise

eest hüvitist.

Seega on lähtutud eeldusest, et kui riigil tekib teise riigi ees kahju hüvitamise kohustus, siis

samas ulatuses on riigil võimalik esitada nõue käitaja vastu, kelle kosmosetegevuse tagajärjel

kahju tekkis. Selline regulatsioon on õigustatud, arvestades, et:

1. Võimaldades kosmosetegevuse loa saamist ja kosmosetegevuse tegemist Eesti

Vabariigi territooriumil, võtab Eesti riik endale rahvusvahelisel tasemel kohustuse

hüvitada kahju teistele riikidele ja nende isikutele. Sellega asub Eesti riik sisuliselt

käitaja tegevuse garandiks, tagades käitaja põhjustatud kahju hüvitamise kolmandatele

isikutele. Tegemist on riigivastutuse regulatsioonist kõrvalekalduva olukorraga, kuna

üldjuhul vastutab riik ainult selle kahju eest, mis kaasneb avaliku võimu volituste

rakendamisega ja muude avalike ülesannete täitmisega (RVastS § 1 lg 1).

2. Riikide vastutus kosmoseobjekti põhjustatud kahju eest lahendatakse ja kahjusumma

tehakse kindlaks rahvusvahelise regulatsiooni alusel: diplomaatiliste kanalite kaudu

(vastutuse konventsiooni artikkel 9) või konventsiooni osalisriikide asutatava

spetsiaalse komisjoni kaudu (vastutuse konventsiooni artikkel 14). Nimetatud

menetluste raames uuritakse vastavat kahjujuhtumit, osaliste vastutust ja kahju

hüvitamist puudutavaid asjaolusid, mistõttu puudub sama intsidendi puhul riigisisene

vajadus tuvastada käitaja vastutust kahju eest võlaõigusseaduse alusel.

Kosmosetegevuse osas on kõnesoleva seadusega ette nähtud kohustuslik vastutuskindlustus,

millega kindlustatakse käitaja kosmosetegevusega seotud vastutust. See tähendab, et

kindlustuspoliisi nõuetekohaselt jõus hoidnud käitajal on kindlustusjuhtumi korral õigus

kindlustushüvitisele.

Paragrahvi 48 lg 2. Lõikes 2 on ette nähtud riigi tagasinõudeõiguse raames käitaja vastu

esitatava nõude aegumise regulatsioon. Regulatsioon arvestab väljaspool Eesti Vabariigi

territooriumi toimunud kahjujuhtumi uurimise ja kahjuhüvitise suuruse kindlakstegemise

võimalikku pikka aega, mida ei saa mõjutada Eestis kehtivate aegumistähtaegadega. Eesmärk

on vältida olukorda, kus rahvusvahelise taseme kahjujuhtumi menetluse lõppemisel oleks riigi

tagasinõudeõigusest tulenev rahaline nõue käitaja vastu riigisisese õiguse kohaselt aegunud.

Paragrahvi 48 lg 3. Lõige 3 on erisäte tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 147 lg 1 suhtes, mis

ütleb, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole

sätestatud teisti. Seega kaldub riigi tagasinõudeõiguse aegumistähtaja algus kõrvale

tsiviilseadustiku üldosa seadusest. Kuivõrd suureskaalalise ja tehniliselt keerulise

kosmosetegevuse puhul võib kahju tekitaja, kahju suuruse jms väljaselgitamine olla keeruline

ning mitmeetapiline, võib nõude sissenõutavaks muutmise täpse aja kindlakstegemine osutuda

liialt keeruliseks ja tekitada vaidlusi. Seega on mõistlik määrata aegumise alguskuupäev selgelt

seaduses.

10. peatükk

Kindlustus

Eelnõu § 49 – kindlustus

Paragrahv 49. Rahvusvaheliselt tähtsaimad kosmoseõigust reguleerivad õigusaktid võeti vastu

1960-datel ja 1970-datel, mistõttu keskenduti väga palju riikide tegevusele kosmoses. Sellest

tulenevalt vastutavad riigid täielikult igasuguse kosmoseobjektide tekitatud kahju eest, kuigi

erasektori kosmosetegevuse üle ei pruugi riigil suurt kontrolli olla. Selles valguses nõuab suur

osa riike eraisikute kosmosetegevuse puhul selle kindlustamist.58

Avakosmose lepingu artikli 7 järgi vastutavad riigid rahvusvaheliselt enda territooriumil

toimuva või enda kodanike tehtava kosmosetegevuse tagajärjel tekkinud kahju eest. See

tähendab, et olukorras, kus Eesti õiguse alusel üleslennutatud kosmoseobjekt tekitab kahju

välisriigile, peab vastava kahju hüvitama alati Eesti riik. Nagu varem mainitud, võib

kosmosevaldkonnas tekkinud kahju hüvitamine küündida väga suurte summadeni, mille

tasumine võib olla riigi majandusele väga koormav. Kuigi riigil on tagasinõudeõigus kahju

tekitanud kosmoseobjekti käitaja vastu, ei pruugi käitajal olla võimekust ulatuslikke nõudeid

rahuldada. Seega on oluline, et kosmosetegevus oleks kindlustatud vähemalt kolmandatele

isikutele kahju tekitamise olukordadeks.

Kõnesolevas sättes kirjeldatud kindlustuse puhul on tegemist kohustusliku

vastutuskindlustusega VÕS § 520 mõttes. See tähendab, et kindlustusjuhtumi puhul hüvitab

kindlustusandja kahju otse kolmandale isikule kui kahju saajale VÕS § 521 lg 8 järgi.

Paragrahvi 49 lg 1. Lõige 1 näeb ette kosmoseobjekti käitaja ja kindlustusandja vahelise

kindlustuslepingu kohustuslikud tingimused. Kuna rahvusvaheliselt on kahju tekitamise eest

vastutav riik, peab riigil olema ka kontroll kahju hüvitamise kompenseerimise tarbeks sõlmitud

kindlustuslepingu üle.

Paragrahvi 49 lg 1 p 1. Selgelt peab kindlustusandja olema isik, kellel on õigus Eesti

kosmoseobjekti käitajale kindlustust pakkuda. Kuivõrd kosmoseobjekti käitaja peamine

tegevuskoht peab olema Eesti ning kosmoseobjekt registreeritakse Eesti registris, toimub ka

kindlustamine Eestis.Oluline on aga ka märkida, et kindlustusselts, kellega kindlustusleping

sõlmitakse, ei pea olema Eestis registreeritud ning tegemist võib olla välisriigi äriühinguga.

Paragrahvi 49 lg 1 p 2. Kuivõrd tegemist on vastutuskindlustusega, on kindlustusjuhtumiks

olukord, kus käitaja vastu on tekkinud kolmandal isikul nõue. Kindlustuse eesmärgiks on katta

just kosmosetegevuse ja kosmoseobjektiga seotud ja tekitatud kahju.

Paragrahvi 49 lg 1 p 3. Kuivõrd eelnõu §-s 48 on kirjeldatud olukordi, kus riigil tekib

tagasinõudeõigus, ning kindlustuskohustus on määratud just riigi kantava vastutuse

vähendamise eesmärgil, ei ole vaja §-s 48 sätestatut korrata.

58 Bhat B, S. ”Space Liability Insurance: Concerns and Way Forward”. Athens Journal of Law - Volume 6, Issue

1, 2020., lk 37-38. Kättesaadav: https://www.athensjournals.gr/law/2020-6-1-2-Bhat.pdf.

Paragrahvi 49 lg 1 p 4. Kindlustustingimused ja kindlustussumma peavad vastama

kosmosetegevusele. See tähendab, et leping peab olema sõlmitud ettevõtjaga, kes

kosmosetegevuse kindlustust pakub ning on selleks võimeline. Lisaks peavad

kindlustuslepingu tingimused peegeldama kosmosetegevuse ulatust ning potentsiaalsete riskide

suurust.

Kindlustussumma alampiir on 60 000 000 eurot. Alampiiri seadmisega saab riik garanteerida,

et valdaval osal kindlustusjuhtumitest saab kindlustusandja kahju hüvitamise kohustuse katta.

Alampiiri summa varieerub eri välisriikide kosmosetegevuse õigusaktides. Euroopa riikides on

aga alampiir 60 000 000 väga tavaline ning kehtestatud näiteks Soomes ja Austrias.

Paragrahvi 49 lg 2. Eelnõu § 49 lõikes 1 sätestatut ei kohaldata valitsusasutuste suhtes.

Valitsusasutustele rakendub riigivastutus.

Paragrahvi 49 lg 3. Kindlustusjuhtum võib toimuda kosmosetegevuse vältel igal hetkel,

mistõttu ei tohi lubada, et kindlustuspoliis mingil ajal ei kehti. Vastupidine olukord läheks

vastuollu kindlustusnõude seadmise eesmärgiga.

Paragrahvi 49 lg 4. Tõenäoline on, et kindlustust pakkuv ühing ei ole Eesti äriühing. Selle

jaoks, et vältida kohalduva õiguse ja kohtualluvusega seotud probleeme piiriülese

kindlustuslepingu puhul, kohustab seadus sõlmima kohalduva õiguse ja kohtualluvuse

kokkuleppe. Kohtualluvus ja kohalduv õigus peavad olema Eestis, kuivõrd see lihtsustab

suuresti kindlustatu ja Eesti riigi võimalusi kindlustushüvitist saada ning võimalikke vaidlusi

lahendada.

11. peatükk

Järelevalve

Eelnõu § 50 – riiklik ja haldusjärelevalve

Eelnõu § 50 lg 1. Lõike 1 järgi tegeleb kõnesoleva seaduse raames üldise riikliku ja

haldusjärelevalvega pädev asutus ehk Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Kõnesoleva

seaduse järgi tehtava kosmosetegevuse puhul on aga ka võimalik, et haldusjärelevalveks on

pädev mõni muu asutus. Seega sätestavad järgnevad lõiked 2 ja 3 erandid lõikest 1.

Eelnõu § 50 lg 2. Lõikes 2 määratakse Transpordiameti pädevus õhuruumi kasutamist

reguleerivate õigusaktide täitmise üle järelevalve tegemiseks. Arvestades, et kõnesolev seadus

ei lähe vastuollu lennundusseadusega59 ega piira lennundusseaduse kohaldatavust õhuruumi

kasutamisele, peab selles valdkonnas jääma järelevalveasutuseks Transpordiamet. Lisaks

59 Lennundusseadus1. RT I, 30.06.2023, 32.

kohaldub lennundusseadus ulatuses, milles see sätestab muid pädevaid asutusi teatud ulatuses

järelevalve tegemiseks.

Eelnõu § 50 lg 3. Lõige 3 annab teatud olukordades järelevalvepädevuse Riigi Infosüsteemi

Ametile. Täpsemalt on Riigi Infosüsteemi Ametil pädevus teha järelevalvet nõuete üle, mis on

seotud võrgu- ja infosüsteemidega ning nõuavad seega spetsiifilist tehnilist pädevust. Samal

põhjusel on Riigi Infosüsteemi Ametil pädevus küberintsidentide ennetamises ja lahendamises.

Nendes olukordades puudub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil vajalik võimekus ja

teistest õigusaktidest tulenev pädevus järelevalvet teha, mistõttu antakse pädevus üle Riigi

Infosüsteemi Ametile.

Eelnõu § 51– pädeva asutuse õigused info saamisel

Paragrahv 51. Selleks, et pädev asutus saaks täita oma järelevalvekohustust, peab tal olema ka

õigus infot saada. Seetõttu on §-s 51 sätestatud isikud, kellelt säärast infot saab nõuda, ning on

üldiselt reguleeritud info saamist. Paragrahv oluline selleks, et seadus annaks pädevale

asutusele aluse, et küsida infot lisaks käitajale ka teistelt kõnesolevas seaduses nimetatud

isikutelt. Seaduseelnõu väljatöötamisel kohtusid töörühma liikmed Taani regulaatorite

esindajatega, mille käigus selgus, et Taani seadus ei luba pädeval asutusel küsida infot

kolmandatelt isikutelt. See omakorda on vähendanud järelevalveasutuste võimalust teha

efektiivset järelevalvet ning on esinenud probleeme kolmandatelt isikutelt info saamisega.

Sellise probleemi vältimiseks võimaldab Eesti kosmoseseadus paluda lisainfot lisaks käitajale

ka teistelt kõnesoleva seadusega sätestatud isikutelt.

Paragrahvi 51 lg 1 p 1. Pädeval asutusel on õigus saada infot käitajalt, käitaja juhtorgani

liikmelt ja töötajalt. Kuivõrd käitaja on see, kes tegeleb kosmosetegevusega kosmosetegevusloa

alusel, peab pädeval asutusel olema kindlasti võimalus pöörduda käitaja poole info saamiseks.

See hõlmab ka käitaja juhtorgani liikmeid ning töötajaid.

Paragrahvi 51 lg 1 p 2. Pädeval asutusel on õigus nõuda infot kosmoseobjekti omanikult,

kosmoseobjekti omaniku juhtorgani liikmelt ja töötajalt. Kuna kosmoseobjekt ei pruugi

kuuluda käitajale, vaid võib kuuluda kolmandale isikule, on oluline eraldi sätestada pädeva

asutuse õigus saada infot kosmoseobjekti omanikult.

Paragrahvi 51 lg 1 p 3. Pädeval asutusel on õigus küsida infot käitajaga või kosmoseobjekti

omanikuga samasse kontserni kuuluva äriühingu juhtorgani liikmelt ja töötajalt. Kontserni

mõiste on määratletud äriseadustiku §-s 6.60 Punkti 3 eesmärgiks on, et kui käitaja tegutseb

äriühinguna, siis on võimalus, et käitaja kuulub kontserni, ning kui tekib olukord, kus pädeva

asutuse jaoks vajalikku infot valdab isik, kes kuulub käitaja või omanikuga samasse kontserni,

aga ise ei ole käitaja ega omanik, on pädeval asutusel võimalik täita oma järelevalve eesmärki

ning saada vajalikku infot käitaja või kosmoseobjekti omanikuga samasse kontserni kuuluva

äriühingu juhtorgani liikmelt ja töötajalt.

Paragrahvi 51 lg 1 p 4. Pädeval asutusel on õigus küsida infot käitaja või kosmoseobjekti

omaniku aktsionärilt, osanikult või liikmelt. Kuna käitaja on sise-eeskirjadega määratlenud

60 Äriseadustik. RT I, 06.07.2023, 131, § 6.

muu hulgas oma organisatsioonilise struktuuri ja sisemise juhtimiskorralduse koos vastutuse

jaotusega, siis kui pädeval asutusel on vaja saada infot käitajalt, selgub sise-eeskirjadest, kelle

poole pädev asutus info saamiseks pöörduma peab, ning kõnesoleva punkti alusel saab pädev

asutus pöörduda käitaja või kosmoseobjekti omaniku aktsionäri, osaniku või liikme poole.

Paragrahvi 51 lg 1 p 5. Pädeval asutusel on õigus küsida infot § 15 lõike 1 p-s 12 nimetatud

kosmosetegevusega seotud isikutelt ehk muudelt isikutelt peale kosmosetegevusloa taotleja.

Need muud isikud on seotud kosmoseobjekti valmistamisega, kosmosetegevuse

ettevalmistamisega ja teostamisega või sellega seotud vahendite või süsteemide loomisega või

hankimisega. Kuna kosmosetegevus on väga mahukas ja sellega on seotud palju isikuid, siis on

oluline jätta pädevale asutusele õigus pöörduda vajaduse korral iga kosmosetegevusega seotud

isiku poole.

Paragrahvi 51 lg 1 p 6. Pädeval asutusel on õigus küsida infot kolmandalt isikult üksnes

põhjendatud vajaduse korral. Kolmas isik on antud juhul isik, kes on seotud kosmosetegevusega

või sellest puudutatud muul viisil, mis ei ole kaetud mõne muu kõnesoleva seaduse sättega.

Näiteks võib selline kolmas isik olla füüsiline isik, kelle varale tekkis kahju kosmosetegevuse

käigus, millega ta ise ei olnud seotud.

Paragrahvi 51 lg 1 p 7. Pädeval asutusel on õigus küsida infot käitaja likvideerijalt või

pankrotihaldurilt. Olukorras, kus käitajal on välja kuulutatud pankrot või likvideerimine, on

pädeval asutusel õigus saada vajalikku infot. See tähendab, et käitaja likvideerija või

pankrotihaldur peab oma tegevuses pädevale asutusele selgitusi andma ning arvestama

kõnesolevas seaduses sätestatuga, muu hulgas näiteks kui käitaja pankrotivara hulgas on

kosmoseobjekte või ta on kuidagi muud moodi seotud kosmosetegevusega.

Paragrahvi 51 lg 2. Järelevalve tegemiseks on väga oluline, et pädeval asutusel oleks kõik

vajalik info olemas. Kui pädev asutus vajalikku infot ei saa, on tal õigus teha tähtaja jooksul

täitmiseks korraldus, mis on olemuselt haldusakt HMS § 51 lg 1 alusel. Tegemist oleks

koormava haldusaktiga, kuivõrd see paneks kohustatud isikule kohustuse anda infot.

Kõnesolevas lõikes nimetatud korraldus peab vastama üldistele haldusakti tunnustele.

Paragrahvi 51 lg 3. Selleks, et tagada pädeva asutuse põhjalik ja tasemel järelevalve, on

seadusega jäetud pädevale asutusele võimalus mitte jagada teabe nõudmise eesmärke, kui

põhjus on näiteks salastatud või pädev asutus ei saa jagada üksikasju teabe nõudmise eesmärgi

kohta.

Paragrahvi 51 lg 4. Kõnesoleva sätte järgi võib kohustatud isik keelduda ütluste andmisest,

kui esineb kriminaalmenetluse seadustiku §-s 71 (ütluste andmisest keeldumine isiklikel

põhjustel) või §-s 73 (riigisaladuse ja salastatud välisteabe kohta ütluste andmisest keeldumine)

sätestatud alus.

Eelnõu § 52 – riikliku järelevalve erimeetmed ja erisused

Paragrahvi 52 lg 1. Kuivõrd kõnesoleva seadusega antakse Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametile pädevus riikliku järelevalve tegemiseks kosmosevaldkonnas, on vastav

amet korrakaitseseaduse § 6 lg 1 mõttes korrakaitseorgan. Riikliku järelevalve tegemiseks

peavad TTJA-l olema volitused korrakaitseseadusest tulenevate vajalike meetmete

kasutamiseks. Lõige viitab korrakaitseseaduse §-dele 30, 31, 32, 45, 48, 49, 50, 51, 52 ja 53.

Vastavad korrakaitseseaduse sätted reguleerivad isikuandmete töötlemisega seonduvaid ning

asjade läbivaatamise ja hoiulevõtmisega seonduvaid erimeetmeid. Erimeetmete kasutamisele

kohaldub korrakaitseseadus täies ulatuses.

Paragrahvi 52 lg 2. Keskkonnasäästlikkuse ja ohutuse põhimõtete ning vastavate nõuete

tagamiseks peab korrakaitseorganil olema õigus nõuetevastase tegevuse peatamiseks ja

keelamiseks ning ebapädevate isikute ülesannete täitmiselt eemaldamiseks.

Paragrahvi 52 lg 3. Kui on täidetud korrakaitseseaduse 5. peatükist tulenevad eeldused, on

pädeval asutusel õigus kasutada vahetut sundi. Kuivõrd pädeva asutuse ülesanded siinse

seaduse raames on suuresti üldist ohutust tagavad, võib olla tõenäoline, et vahetu sunni

kasutamine on vajalik.

Paragrahvi 52 lg 4. Kuivõrd Eestis registreeritud kosmoseobjektide üleslennutamine saab

toimuda ka välisriigis, võib pädeval asutusel olla vajadus järelevalve tegemiseks välisriigis.

Kuna selline ametnike lähetus võib minna riigile kulukaks, peab kulutused hüvitama isik, kelle

üle järelevalvet tehakse.

Eelnõu § 53 – ettekirjutus ja sunniraha määr

Paragrahvi 53 lg 1. Kui pädev asutus avastab, et kohustatud isik ei järgi kõnesolevast seadusest

tulenevat regulatsiooni, on tal õigus anda haldusakt ettekirjutusena, tagamaks regulatsiooni

täitmist. Norm sisaldab kaalutlusõigust.

Paragrahvi 53 lg 2. Lõige 2 kohustab ettekirjutuse adressaati ettekirjutust viivitamata järgima

ning sellest tulenevaid kohustusi täitma. Kuigi adressaadil on õigus ettekirjutust vaidlustada

(HMS § 71), ei tähenda vaidlustuse esitamine, et ettekirjutusest tulenevaid kohustusi täitma ei

pea. Kuivõrd ettekirjutuse eesmärk võib olla näiteks kosmosetegevuse ohutuse või julgeoleku

mõttes väga olulise kohustuse täitmise tagamine, ei saa riskida sellega, et vaidemenetluse

jooksul on regulatsioon pidevalt täitmata. Sellest tulenevalt on õigustatud, et ettekirjutuse

adressaat peab täitma ettekirjutuse vaatamata sellele, kas ta otsustab esitada vaide.

Paragrahvi 53 lg 3. Lõige 3 määrab sunniraha ülemmäära ettekirjutuse täitmata jätmise eest,

kuivõrd KorS § 28 lõikest 2 tuleneb, et sunniraha igakordse kohaldamise ülemmäär sätestatakse

riikliku järelevalve eriseaduses. Sunniraha ülemmääraks on füüsilisele isikule 6400 ja

juriidilisele isikule 450 000 eurot. Kosmosetegevus on suure riskiga valdkond ning seetõttu on

määratud suurele riskile vastav sunniraha ülemmäär. Kui oleks ebaproportsionaalselt väike

sunniraha ülemäär võrreldes kosmosetegevusest tuleneva riski laadiga, ei täidaks sunniraha

oma funktsiooni. Sunniraha eesmärgiks on motiveerida kohustatud isikuid järgima riigis

kehtestatud seadusi ja norme. Kuna kosmosevaldkonnas on kulud ja investeeringud

tavapärasest suuremad, on vaja kehtestada ka keskmisest kõrgem ülemmäär. Asendustäitmise

ja sunniraha rakendamisele kohaldub asendustäitmise ja sunniraha seadus.

12. peatükk

Vastutus

Eelnõu § 54 – kosmosetegevusloa tingimuste rikkumine

Paragrahvi 54 lg 1. Kosmosevaldkond on suure riskitasemega ning võib potentsiaalselt

tekitada riigile ja ühiskonnale ulatuslikke kahjusid. Sellest tulenevalt on vajalik, et oleks

kindaks määratud vastutus isikutele, kes seadusega ettenähtud nõudeid rikuvad.

Kosmosetegevusloa tingimuste rikkumisi menetleb pädev asutus.

Eelnõu 12. peatükis sätestatud süütegude eest määratud sanktsiooni ulatuses on eeskuju võetud

lennundusseaduse 92. peatükis sätestatud süütegudest.

Paragrahvi 54 lg 2. Sarnaselt teistes seadustes sätestatud süüteokoosseisudega on eraldi

sanktsioon ja karistusmäär sätestatud juriidilistele isikutele.

Eelnõu § 55 – kosmosetegevusele esitatavate nõuete rikkumine

Paragrahvi 55 lg 1. Kuigi seadusel ei ole otsest tagasiulatuvat mõju, peab siiski suutma tagada,

et juba seaduse jõustumise ajaks Maa orbiidile või sellest kaugemale saadetud objektid

vastaksid teatud standarditele, kuivõrd on selge, et kosmoseobjektid peavad olema ohutud.

Lisaks peab ka registreerima kosmoseobjektid, mis on juba enne seaduse jõustumist lennutatud

Maa orbiidile või sellest kaugemale. Siiski on selleks antud käitajatele kuus kuud aega. Samuti

peab käitaja taotlema kosmosetegevusloa, et pädeval asutusel oleks võimalik edaspidi tagada

käitaja sobivus ning kosmosetegevuse nõuetele vastavus. Pärast seaduse jõustumist

lennutatavate kosmoseobjektide jaoks peab olema kosmosetegevusluba ning need peavad

olema registreeritud.

Paragrahvi 55 lg 2. Sarnaselt teistes seadustes sätestatud süüteokoosseisudega on eraldi

sanktsioon ja karistusmäär sätestatud juriidilistele isikutele.

Eelnõu § 56 – teavitamiskohustuse rikkumine

Paragrahvi 56 lg 1. Ohutuks kosmosetegevuseks on oluline, et Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametil oleks kogu käitajaga seonduv info asjakohane, korrektne ja ajakohastatud.

Kuivõrd käitajal tekib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti teavitamise kohustus

olukordades, mis võivad põhjustada ohtu keskkonnale, varale või 2. peatükis sätestatud teiste

põhimõtete järgmisele ning millel võivad olla kahjulikud tagajärjed, siis on oluline sellise

kohustuse rikkumise korral võtta vastutusele isikud, kes seda teevad. Teavitama ei pea vaid

potentsiaalsest ohust keskkonnale ja varale, vaid asjakohasel juhul ka vastavat pädevat asutust

küberintsidendist või olulise osaluse võõrandamisest, kosmosetegevusloa aluseks olevate

andmete muutmisest ja andmetest pärast kosmoseobjekti Maa orbiidile või sellest kaugemale

lennutamist.

Paragrahvi 56 lg 2. Sarnaselt teistes seadustes sätestatud süüteokoosseisudega on eraldi

sanktsioon ja karistusmäär sätestatud juriidilistele isikutele.

Eelnõu § 57 – teabe esitamata jätmine

Paragrahvi 57 lg 1. Säte reguleerib olukordi, kus käitaja ei ole esitanud pädevale asutusele

andmeid, mida ta peab esitama, või on esitanud andmeid, mis on mitteõigeaegsed, puudulikud,

ebaõiged või eksitavad. Selle sätte olulisus seisneb selles, et kosmosetegevuse ohutuse

tagamiseks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil vaja, et kõik andmed, mis talle

esitatud on, oleksid tõesed, ajakohased, vastavad ning õigeaegselt esitatud. Säte kehtib iga teabe

esitamise kohustuse kohta, mis on sätestatud kosmoseseaduses või selle alusel kehtestatud

muus õigusaktis.

Paragrahvi 57 lg 2. Sarnaselt teistes seadustes sätestatud süüteokoosseisudega on eraldi

sanktsioon ja karistusmäär sätestatud juriidilistele isikutele.

Eelnõu § 58 – kosmosetegevuse või kosmoseobjekti omandi üleandmise nõuete rikkumine

Paragrahvi 58 lg 1. Kosmosetegevuse ja kosmoseobjekti omandi üleandmine võib olla

riskantne tegevus olenevalt kosmoseobjekti uuest käitajast või omanikust. Uus omanik võib

kujutada endast ohtu kosmosetegevusele ning rikkuda ettenähtud nõudeid. Lisaks vastutab riik

kosmosetegevusega tekkinud kahju eest ning peab kosmosetegevuse piiri taha üleandmise

korral vastutusest kindlasti vabanema. Seega on kosmosetegevuse või kosmoseobjekti omandi

üleandmise nõuete järgimine väga oluline ning nende rikkumisele peab järgnema sanktsioon.

Paragrahvi 58 lg 2. Sarnaselt teistes seadustes sätestatud süüteokoosseisudega on eraldi

sanktsioon ja karistusmäär sätestatud juriidilistele isikutele.

Eelnõu § 59 – kosmosetegevus ilma kosmosetegevusloata

Paragrahvi 59 lg 1. Kosmosetegevusele seatud nõuete järgmine on oluline ning selle

kontrollimise põhimehhanismiks on kosmosetegevusloa regulatsioon. Juhul, kui

kosmosetegevust tehakse ilma kosmosetegevusloata, ei ole võimalik kontrollida nõuete

järgimist ning kosmosetegevus võib olla ohtlik ja rikkuda keskkonda. Seega peab olema

määratud sanktsioon kosmosetegevusloata kosmosetegevuse eest.

Paragrahvi 59 lg 2. Sarnaselt teistes seadustes sätestatud süüteokoosseisudega on eraldi

sanktsioon ja karistusmäär sätestatud juriidilistele isikutele.

Eelnõu § 60 – kosmosetegevuse alustamine ilma seaduses sätestatud eeldusi täitmata

Paragrahvi 60 lg 1. Kosmosetegevuse nõuetekohasuse kontrollimiseks on kosmosetegevusloa

kõrval pädeva asutuse jaoks teine mehhanism kosmoselennu valmiduse kontrollimine ning

kooskõlastuse andmine. Kui kosmosetegevust alustatakse ilma säärase kooskõlastusteta, võib

see olla ohtlik ning ka rikkuda keskkonda. Seega peab olema sätestatud sanktsioon ilma

kooskõlastuseta kosmosetegevuse eest.

Paragrahvi 60 lg 2. Sarnaselt teistes seadustes sätestatud süüteokoosseisudega on eraldi

sanktsioon ja karistusmäär sätestatud juriidilistele isikutele.

Eelnõu § 61 – menetlus

Paragrahv 61. Kuivõrd eelnõus on läbivalt peetud pädeva asutuse all silmas Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ametit, on ta ka väärtegude kohtuväline menetleja.

13. peatükk

Rakendussätted

Eel on teistele osalisriikidele või nende füüsilistele või juriidilistele isikutele tekitanud tema

territooriumilt või tema poolt tagatud orbiidile lastud kosmoseobjekt

Paragrahvi 62 lg 1. Lisaks peab registreerima kosmoseobjektid, mis on juba enne seaduse

jõustumist kosmosesse lennutatud. Aega on antud kuus kuud, et kosmoseobjektide käitajatel

ja/või omanikel oleks seaduse jõustumise järel aega nõuetele vastavaks saada ning andmed

pädevale asutusele esitada.

Paragrahvi 62 lg 2. Ka enne seaduse jõustumist kosmosetegevusega tegelenud käitaja peab

taotlema kosmosetegevusluba, et pädeval asutusel oleks võimalik edaspidi tagada käitaja

sobivus ning kosmosetegevuse nõuetele vastavus. Pärast seaduse jõustumist võib käitaja teha

kosmosetegevust vajaduse piirides, et tagada käimasoleva kosmosetegevuse ohutus ja eesmärk.

Siiski peab käitaja taotlema kosmosetegevusloa, kui soovib kosmosetegevuses teha muudatusi

või saata kosmosesse uue objekti. Muudatuse tegemiseks tuleks lugeda näiteks parameetrite

muutmist või objekti missiooni muutmist.

Eelnõu § 63 – riigilõivuseaduse muutmine

Paragrahv 63. Mitmed tegevused seoses kosmosetegevusloa menetluse, kosmoseobjekti

registreerimise ja kosmoseobjekti omandiga nõuavad riigilõivu tasumist. Seega tuleb säärased

tegevused ning riigilõivude määrad kanda riigilõivuseadusesse ning seadust vastavalt muuta.

Eelnõu § 2173 – kosmosetegevusloa taotluse läbivaatamine

Paragrahvi 2173 lg 1. Kosmosetegevusloa taotluse läbivaatamine ning sellele järgnev menetlus

on töömahukad ülesanded ning toovad endaga kaasa suurema halduskoormuse. Sellest

tulenevalt peab taotluse esitamisel maksma ulatusliku riigilõivu.

Paragrahvi 2173 lg 2. Kuivõrd eelnõu §-s 20 sätestatud erandi eesmärk on anda võimalus

kosmosetegevusega tegeleda nendele, kellel ei pruugi olla palju rahalisi vahendeid, on erandi

alusel taotletava kosmosetegevusloa puhul sätestatud tavalisest väiksem riigilõiv.

Paragrahvi 2173 lg 3. Juhul kui kosmosetegevusluba on välja antud, kuid käitaja soovib selles

muutuste tegemist, tuleb tasuda lisanduv riigilõiv, kuna täiendav menetlus tähendab

halduskoormust ning tööd pädevale asutusele.

Eelnõu § 2174 – kosmosetegevuse üleandmise loa taotluse läbivaatamine

Paragrahv 2174. Kosmosetegevuse üleandmiseks tuleb taotleda luba pädevalt asutuselt

vastavalt §-le 40. Säärase loa menetlus ning taotluse läbivaatamine tähendab suuremat

halduskoormust ning nõuab riigilõivu tasumist.

Eelnõu § 2175 – kosmoseobjekti omandi üleandmise loa taotluse läbivaatamine

Paragrahv 2175. Kosmoseobjekti omandi üleandmiseks tuleb taotleda luba pädevalt asutuselt

vastavalt §-le 41. Säärase loa menetlus ning taotluse läbivaatamine tähendab suuremat

halduskoormust ning nõuab riigilõivu tasumist.

Eelnõu § 2176 – kosmoseobjektide ja kosmosetegevuslubade registri kande tegemine

Paragrahv 2176. Kosmoseobjektide ja kosmosetegevuslubade registri kande tegemine

tähendab halduskoormust ning tööd pädevale asutusele. Sellest tulenevalt peab registrikande

tegemisel tasuma riigilõivu.

Eelnõu § 64 – küberturvalisuse seaduse muutmine

Paragrahv 64. Kosmosetegevusega võib kaasneda suuremahuline andmehaldus ning samuti

võib kosmosetegevusest sõltuda elutähtsate teenuste osutamine. Kuna kosmoseobjekti

juhtimine toimub enamasti infosüsteemide kaudu, siis on olemas oht, et kosmoseobjekti

juhtimise võtab üle pahatahtlik kolmas isik. Võttes arvesse julgeolekuolukorda ning võimalust,

et kosmoseobjektid võivad langeda küberrünnakute alla, on väga oluline tagada

kosmosetegevuse turvalisus ning vastavus küberturvalisuse seadusele. See on oluline ka

seetõttu, et rahvusvaheliselt langeb Eesti riigile vastutus enda territooriumil eraisikute tehtava

kosmosetegevuse tekitatud potentsiaalse kahju eest. Säte on proportsionaalne, arvestades

kosmosetegevusega kaasnevaid võimalikke ohte ning riigile langevat rahvusvahelist vastutust.

Eelnõu § 65 – välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seadus

Paragrahv 65. Kui äriühingust käitajasse on kaasatud välisinvestor, kohaldub

välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduses rakendatud kord ehk kontrollitakse

investeeringute usaldusväärsust vastavalt välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamise

seaduses sätestatud korrale. Välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamise seaduse

eesmärgiks on reguleerida kindlates majandusvaldkondades tegutsevatesse ettevõtjatesse

tehtavate investeeringute kontrolli eesmärgiga saada teavet ja hinnata ohtu, et ära hoida

negatiivset mõju Eesti julgeolekule või avalikule korrale. Välisinvesteeringu usaldusväärsust

kontrollitakse juhul, kui välisinvestor soovib osaleda Eesti julgeoleku või avaliku korra

seisukohalt olulises majandusvaldkonnas.61 Võttes arvesse kosmosetegevusega kaasnevat

andmehaldust, sellega seotud võimalikke elutähtsaid teenuseid ning nende juhtimissüsteemide

61 Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seadus 639 SE. Seletuskiri, lk 1, 3. Kättesaadav:

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/a37b7d26-d0b7-44a1-8325-b15d3d424b5f/valisinvesteeringu-

usaldusvaarsuse-hindamise-seadus/.

olemust, võib kosmosetegevusega kaasneda oht Eesti julgeolekule või avalikule korrale,

mistõttu on oluline rakendada kontrolli võimalike välisinvestorite suhtes, kes soovivad tegeleda

Eestis kosmosetegevusega.

Eelnõu 66 – karistusseadustiku muutmine

Paragrahv 66. Eelnõu eesmärk on kriminaliseerida tegevusloata kosmosetegevus.

Kosmosetegevusest saab reguleeritud tegevus. Reguleerimise eesmärk on omada ülevaadet, et

kosmosetegevusega seotud käitaja oleks võimeline kosmostegevust tegema eelnõus sätestatud

põhimõtteid ja nõudeid järgides. Normi eesmärk on mh preventiivne, et vältida tegevusloata

kosmosetegevust.

Eelnõu § 67 – seaduse jõustumine

Seadus jõustub [01.01.2026.]

Kosmoseseadus on kavandatud jõustuma [01.01.2026.] Jõustumisaja valikul on arvestatud

eelkõige kosmoseregistri valmimisega ning TTJA infosüsteemides tehtavate

ümberkorraldustega, et kosmoseregister oleks seaduse jõustumise ajaks töökorras, kuna

seaduse jõustumise järel peab olema tehniline võimekus registrit pidada ning peab olema

võimalik seaduses ettenähtud andmeid registreerida. Jõustumisaja valik tagab osapooltele

piisava aja tutvuda uue regulatsiooniga ning teha vajalikud korralduslikud ettevalmistused.

Kuna kosmoseregister peab seaduse jõustumise ajaks olema töökorras, siis tuleb andmekogu

põhimäärus, mille alusel kosmoseregister asutatakse, kehtestada erandkorras enne seaduse

jõustumist, et TTJA saaks seaduse vastuvõtmise ja jõustumise vahepealsel ajal teha

ettevalmistusi registri loomiseks ning selle koondregistrisse liitmiseks. Samuti tuleb seadusest

varem jõustada kosmoseregistri määruse kehtestamise jaoks ministrile volitust andev

volitusnorm §-s 29

4 Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga võetakse kasutusele järgmised uued terminid:

1) Kosmosetegevus on kosmoseobjekti lennutamine Maa orbiidile või sellest kaugemale,

kosmoseobjekti käitamine nii kosmoses kui ka Maa peal, kosmoseobjekti juhtimine,

kosmoseobjekti tegevuse lõpetamine, Maale tagasitoomine ning eelnimetatuga seotud

tegevused ning kosmoseprügi vältimise, vähendamise ja kõrvaldamise eesmärgiga

tegevus Maa orbiidil või sellest kaugemal.

2) Kosmoseobjekt on mis tahes mehitatud või mehitamata objekt, mis on lennutatud või

mida plaanitakse lennutada Maa orbiidile või sellest kaugemale, ja sellise objekti

füüsilised alamsüsteemid või last, kanderakett või mis tahes seade, mida on kasutatud

või plaanitakse kasutada objekti lennutamiseks Maa orbiidile või sellest kaugemale, ja

sellise seadme füüsilised alamsüsteemid või last.

3) Käitaja on isik, kes tegeleb kosmosetegevusega kosmosetegevusloa alusel.

4) Kosmoseobjekti omanik on isik, kellele kuulub kosmoseobjekt.

5) Sise-eeskirjad on käitaja sisekontrolli süsteemi osa, mis hõlmab vähemalt sisekontrolli

põhimõtteid ja protseduure.

6) Kosmoseprügi on kosmoseobjekt, selle osa või muu seade, mis jääb kosmosesse

kosmosetegevuse tulemusena või pärast kosmosetegevuse lõppemist, samuti Maale

kontrollimatult naasev objekt või selle osa.

7) Kosmosetegevusluba on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (pädev asutus)

väljaantav tegevusluba, mis annab füüsilisele või juriidilisele isikule õiguse tegeleda

kosmosetegevusega ning kosmoseobjekti käitada.

8) Kosmoselennu valmidus tähendab valmidust alustada kosmosetegevust, olles täitnud §

31 lõikes 1 sätestatud eeldused.

9) Riigi tagasinõudeõigus on olukord, kus kui riigil tekib käitaja kosmosetegevuse tõttu

kahju hüvitamise kohustus vastavalt rahvusvahelisele õigusele, on riigil õigus nõuda

enda poolt kolmandale isikule hüvitatav kahju kogu ulatuses käitajalt tagasi sõltumata

sellest, kas käitaja on kahju tekkimises süüdi või mitte.

Kõik eelnõuga kasutusele võetud terminid on tihedalt seotud kosmosetegevusega ning aitavad

luua regulatsioonis selgust.

5 Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega, kuid koostamisel on võimalusel arvestatud

EL-i kosmosepoliitikaga (sh Euroopa kosmoseliikluse korraldamise ja kosmoseprügi haldamise

põhimõtetega).

6 Seaduse mõjud

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja

normitehnika eeskiri“ §-st 46 peab seletuskirjas andma ülevaate seaduse jõustumisega

kaasnevatest mõjudest. Eraldi uuringuid Eesti kosmosevaldkonna reguleerimise kohta ei ole

tehtud ning tekkinud küsimused on praktilised. Eelnõu väljatöötamiskavatsuses (VTK) on välja

toodud kolm sihtrühma, keda Eesti kosmoseseadus mõjutab: riik, tehnoloogiaettevõtjad ja

ülikoolid. Mõju sihtrühmadele on välja toodud kokkuvõtlikult kõikide sihtrühmade kohta.62

Käesolevas seletuskirjas on VTK-s kirjeldatud mõjudega arvestatud, kuid VTK-s kirjeldatut on

ka täiendatud ja täpsustatud.

Kavandatav meede 1: täita ÜRO avakosmose lepingust tulenevat kohustust reguleerida

eraettevõtluse tegevust kosmoses ja sellest tulenevalt aidata kaasa Eesti kosmosepoliitikas

ja -programmis 2020–2027 seatud eesmärgi täitmisele, milleks on luua Eestis

62 VTK kooskõlastuse menetlusinfo: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cc5efc1b-6e74-4dd7-8136-

5d38ea4e0684#VuoCXwtw

tehnoloogiaettevõtjatele kasvamiseks sobilik keskkond.63 Eeltoodu elluviimiseks

töötatakse välja Eestis esmakordselt kosmoseseaduse eelnõu koos rakendusaktiga.

Sihtrühm: Eesti riik

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele (sise- ja välisjulgeolek)

Mõju kirjeldus: eelnõuga täidab Eesti välislepingutest tulenevaid kohustusi. Kuivõrd Eesti on

alla kirjutanud avakosmose lepingule, siis eelnõuga näitab Eesti rahvusvaheliselt oma

koostöövalmidust ning vastutustundlikkust kosmosevaldkonnaga seoses.

Avakosmose lepingu artiklite 6 ja 7 järgi vastutab Eesti oma riiklike tegevuste eest ning samuti

tuleneb artiklist 6 riikidele kohustus reguleerida eraettevõtjate tegevust kosmoses. Eesti täidab

oma rahvusvahelisi kohustusi siinse eelnõuga, reguleerides kosmosetegevust Eestis.

Mõju olulisus: eelnõul on positiivne mõju nii sise- kui ka välisjulgeolekule, kuivõrd sellega

sätestatakse kindlad tingimused käitajatele, omanikele ning teistele kosmosetegevusega seotud

isikutele. Selle eesmärgiks on, et kosmosetegevusega tegeleksid usaldusväärsed isikud, kes ei

ohustaks Eesti avalikku korda, sise- ega välisjulgeolekut. Eelnõus on sätestatud ka

kosmosetegevuse põhimõtted, mida kosmosetegevusega tegelevad ja seotud isikud peavad

läbivalt oma tegevuses jälgima ja tagama. Üheks selliseks põhimõtteks on ohutuse põhimõte

ehk kosmosetegevuse ja kosmoseobjekti puhul peab olema tagatud nende ohutus, mis tähendab,

et need ei põhjusta ohtu inimesele, varale, keskkonnale, avalikule korrale, riigi julgeolekule ega

riigikaitseobjektile.

Eesti on alates 2015. aastast ESA liikmesriik, panustades valdkondlikesse teadus- ja

arendustegevustesse ja kosmoseavastamisse.64 Praeguse seisuga on kõik ESA liikmesriigid oma

kosmosevaldkonda juba reguleerinud või tegelevad selle reguleerimisega. See tähendab, et

antud eelnõuga käib Eesti ajaga kaasas ning on võrdväärne partner teistele ESA

liikmesriikidele. Kosmosevaldkonnas on ESA Eesti majandusüksustele peamiseks

võrgustikuks koostöö tegemisel.

Mõju elu- ja looduskeskkonnale

Mõju kirjeldus: eelnõus on sätestatud üheks kosmosetegevuse tegemise põhimõtteks

keskkonnasäästlikkuse põhimõte, mida tuleb kosmosetegevuse puhul läbivalt jälgida.

Kosmosetegevusega võib kaasneda mõju keskkonnale, näiteks võib kosmoseprügi põhjustada

kokkupõrkeid ning kahju varale või isikutele, samuti võib kosmoseprügi takistada edasist

63 VTK kooskõlastuse menetlusinfo: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cc5efc1b-6e74-4dd7-8136-

5d38ea4e0684#VuoCXwtw 64 Euroopa Kosmoseagentuuri asutamise konventsiooniga ühinemise ning Eesti Vabariigi valitsuse ja Euroopa

Kosmoseagentuuri vahelise Eesti ühinemist Euroopa Kosmoseagentuuri asutamise konventsiooniga käsitleva

kokkuleppe ratifitseerimise ning Eesti Vabariigi ja Euroopa Kosmoseagentuuri vahelise Euroopa koostööriigi

kokkuleppe ratifitseerimise seaduse kehtetuks tunnistamise seadus. RT II, 07.07.2015, 1.

kosmosetegevust või häirida ühiskonnale hädavajalike teenuste pakkumist. Kuigi üldised

keskkonnakaitse põhimõtted ja põhikohustused on sätestatud keskkonnaseadustiku üldosa

seaduses, on eelnõuga täpsustatud keskkonnakaitset just kosmosevaldkonnas. Eelnõu kehtestab

kohustuse järgida keskkonnasäästlikkuse põhimõtet, aidates tagada, et kosmosetegevuse mõju

keskkonnale on võimalikult väike. Kosmoseobjektid Eestis tunnistatakse sobivaks ja kantakse

vastavalt seaduses kindlaks määratud menetlusele kosmoseobjektide registrisse, millega

kinnitatakse, et kosmoseobjektid vastavad nõuetele ning välditakse kosmoseprügi teket.

Mõju olulisus: kuivõrd kosmosetegevusega kaasneb kosmoseprügi tekke oht, siis on eelnõu

väljatöötamisel pigem positiivne mõju keskkonnale, sest eelnõuga sätestatakse

keskkonnasäästlikkuse põhimõte, mida käitaja on kohustatud järgima läbivalt kogu

kosmosetegevuse vältel. Samuti on eelnõus sätted, mille alusel isik vastutusele võtta, kui

viimane peaks kosmosetegevusele esitatavaid nõudeid rikkuma, näiteks kui kosmosetegevusele

esitatavate nõuete rikkumine ohustab keskkonda.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele (asutuste korraldus)

Mõju kirjeldus: järelevalvet kosmosetegevuse üle hakkab tegema pädeva asutusena

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Eelnõu mõju riigiasutustele seisneb selles, et pädev

asutus peab tegema investeeringuid (vt ka käesoleva seletuskirja peatükki ,,Seaduse

rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud“), et

luua kompetents ja tehniline valmisolek, teha järelevalvet, viia läbi kosmosetegevusloa

menetlust ja registreerida kosmoseobjekte (vt täpsemalt käesoleva seletuskirja § 3 selgitusi).

Samuti kaasneb eelnõuga pädeva asutuse vajadus olla valmis välissuhtluseks, mis hõlmab

eelkõige rahvusvahelistele organisatsioonidele, näiteks ÜRO-le, vajaliku teabe edastamist.

Pädev asutus peab pidevalt ajakohastama oma kompetentsi, lähtudes kosmosevaldkonna kiirest

arengust.

Eelnõu ei mõjuta kohalike omavalitsuste tööd.

Eelnõu kaudu kosmosevaldkonna reguleerimine aitab kaasa kosmosevaldkonna

innovatsioonile ning majanduskasvule, sest iga Eesti kosmoseprogrammi investeeritud euro

toob Eesti majandusse juurde 3,5 eurot ehk Eesti kosmoseprogrammi õnnestumine tooks Eesti

majandusele vähemalt 300 miljonit eurot lisainvesteeringuid.65 Eesti kosmosebüroo poolt

kosmosenõukogule tutvustatud tulemusnäitajad osutavad, et riigi investeeritud iga 1 € ESA

programmidesse on toonud majandusele tagasi 3,9 €.

Mõju olulisus: eelnõu väljatöötamisel on positiivne mõju riigiasutuste korraldusele, sest

sellega sätestatakse täpselt, et pädevaks asutuseks kosmosetegevuse puhul on TTJA, samuti

määrab eelnõu kindlaks TTJA ülesanded, pädevuse ning kohustused. Kuivõrd

65 Eesti kosmoseobjektide seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus, kättesaadav:

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cc5efc1b-6e74-4dd7-8136-5d38ea4e0684#VgMX1cqx.

kosmosevaldkond oli Eestis enne reguleerimata, on eelnõu koostamine oluline, et luua kindlus

kosmosevaldkonna üle järelevalve tegemisel.

Mõju sihtrühm: ettevõtjad ja ülikoolid

Mõju majandusele

Mõju kirjeldus: seaduse üheks eesmärgiks on luua soodsad tingimused tehnoloogia ning

ettevõtjate kasvamiseks ja arendamiseks, samal ajal maandades kosmoses tegutsemisest

tulenevaid riske. Eelnõuga nähakse ette kosmosetegevuse jaoks vajalik loamenetlus,

registreerimine, kosmosetegevuse tegemine, muutmine ja lõpetamine. Ettevõtjate ja ülikoolide

jaoks suureneb kosmosetegevuseks vajalike kooskõlastuste taotlemisega kaasnevate

menetlustoimingute hulk, kuna varem ei olnud kooskõlastamiseks vajalikud

menetlustoimingud seadusega reguleeritud. Eelnõuga sätestatud kosmosetegevusloa kohustus

suurendab ettevõtjate ja ülikoolide menetlustoimingute hulka (näiteks kosmosetegevusloa

taotlemisel esitatavad dokumendid ja info) ning sellega kaasnevaid kulusid (näiteks riigilõivu

maksmise kohustus). Eelnõu toetab innovatsiooni Eesti kosmosevaldkonnas, kuivõrd eelnõu

väljatöötamine aitab luua kindluse ja raamistiku, mille põhjal edendada kosmosetegevust

Eestis. Eelnõu sätestab kindlad tingimused ja protseduuri, kuidas kosmosetegevust teha

nõuetekohaselt, kuna varem ei olnud kosmosetegevus Eestis reguleeritud. Samuti toetatakse

innovatsiooni sellega, et eelnõus on välja töötatud võimalus kohaldada kosmosetegevusele

erandit, mis tähendab seda, et kui kosmosetegevust tehakse teadus- ja arendustegevuse

eesmärgil, on võimalik kosmosetegevusloa taotleja vabastada teatud seadusest tulenevatest

nõuetest, mis muidu kohalduksid kosmosetegevusloa taotlejale (vt täpsemalt seaduse 4. peatüki

3. jagu).

Eelnõuga reguleeritakse uut majandusharu ehk kosmosetegevust ning eelnõu toetab uue

majandusharu arendamist. Eelnõu loob raamid kõigile turuosalistele, sealhulgas ettevõtjatele ja

investoritele. Eelnõuga luuakse kosmosevaldkonnale tugineva ettevõtluse arenguks sobiv

keskkond. Teadaolevalt on Eestis praegu kaks majandusüksust, kes arendavad teenuste

osutamiseks oma satelliitide missioone.66 Valdkonna selge reguleerimine loob õiguskindluse

satelliitide ehitamist kaaluvatele iduettevõtjatele ning nende investoritele.

Mõju olulisus: eelnõu mõju majandusele on pigem positiivne. Kuigi eelnõu sätestab

ettevõtjatele ja ülikoolidele rangemad ja täpsemad nõuded selleks, et kosmosetegevust teha,

ning nende nõuetega suureneb kooskõlastamiseks vajalike menetlustoimingute hulk ja

kaasnevad kulud, on eelnõuga sätestatavad nõuded vajalikud, et luua kosmosetegevuse jaoks

selge raamistik. KredEx ja EAS töötasid välisinvesteeringute Eestisse meelitamiseks

2024. aastal välja Eesti kosmosevaldkonna väärtuspakkumise. Väärtuspakkumises on selgelt

mainitud stabiilne riigipoolne poliitikakujundus ja soov kosmosevaldkonnas seadusega

66 Maran, K. 100 miljoni euro äri: Eesti erafirmad plaanivad missioonile saata esimesed kommerts-satelliidid.

Kättesaadav: https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120247324/100-miljoni-euro-ari-eesti-erafirmad-plaanivad-

missioonile-saata-esimesed-kommerts-satelliidid (12.07.2024)

õiguskindlust luua. Eelnõu mõju ettevõtjate ja ülikoolide majandusele on oluline, kuivõrd

eelnõu üheks eesmärgiks on luua soodsad tingimused tehnoloogia ning ettevõtjate kasvamiseks

ja arendamiseks.

Kavandatav meede 2: andmekogude ja registritega seotud muudatuste mõjud

Sihtrühm: Eesti riik

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Mõju kirjeldus: tegevuslubade taotlemise menetluses ja kosmoseobjektide registreerimise

menetluses esitatavate andmete koosseis on välja töötatud eesmärgiga, et oleks võimalik

tuvastada isikud ja tegevused, kellest või millest võib ilmneda oht Eesti riigi julgeolekule ja

avalikule korrale. Lähtutud on asjaolust, et tehnoloogia kättesaadavusega ning piiriüleste

majandussuhetega võib olla keeruline tuvastada seotud isikuid ja/või sanktsioneeritud

tehinguid. Samas ülereguleerimine ei soodusta majanduskasvu. Käitajatel peab säilima

eneseregulatsiooni ja -kontrolli võimalus, lähtudes enda tegevusega kaasnevatest võimalikest

ohtudest ja riskidest. Pädev asutus kosmosetegevusloamenetluses ja/või järelevalve käigus peab

saama hinnata, kas käitaja, kosmoseobjekti omanik ja/või kosmosetegevus tervikuna on ohutu,

järgib õigusaktides sätestatud põhimõtteid ja nõudeid ega ei kujuta endast ohtu Eesti riigi

julgeolekule ega avalikule korrale. Kosmoseobjektide ja kosmosetegevuslubade register aitab

eelnimetatud ülesandeid ja eesmärke täita.

Nagu eespool selgitatud, tuleneb Eesti riigile rahvusvahelisest õigusest kohustus teavitada

ÜRO-d kosmosesse lennutatud kosmoseobjektidest. Nimetatud kohustuse korrektseks

täitmiseks on vaja saada käitajatelt vajalikud andmed ja neid andmeid on vaja töödelda.

Kosmoseobjektide ja kosmosetegevuslubade register aitab neid ülesandeid ja eesmärke täita.

Mõju olulisus: igal juhul on korrastatud õigusruumil ning registri loomisel laiem positiivne

mõju ka riigi julgeolekule ja välissuhetele.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele

Mõju kirjeldus: Eesti riigil on kohustus teavitada ÜRO vastavaid registreid kosmosesse

lennutatud kosmoseobjektidest. Et Eesti riik saaks seda kohustust täita, peab riik saama

käitajatelt infot kosmoseobjektide kohta. Eelnõu kohaselt hakkab Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet pädeva asutusena väljastama kosmosetegevuslubasid, registreerima

kosmoseobjekte ning tegema järelevalvet. Nii kosmosetegevuslubade taotlemiseks,

muutmiseks ja väljastamiseks kui ka kosmoseobjektide registreerimiseks on Eestil kui e-riigil

vaja infotehnoloogilist lahendust, mis lihtsustaks ja optimeeriks nii pädeva asutuse ja käitaja

vahelist suhtlust kui ka pädeva asutuse halduskoormust seoses kaasnevate haldusmenetlustega.

Sellest tulenevalt on eelnõus ette nähtud, et asutatakse kosmoseobjektide ja

kosmosetegevuslubade register. AvTS § 433 lg 1 sätestab, et andmekogu asutatakse seadusega

või selle alusel antud õigusaktiga. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et keelatud on asutada

ühtede ja samade andmete kogumiseks eraldi andmekogusid.

Eelnõu kohaselt hakkab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet pädeva asutusena

väljastama kosmosetegevuslubasid, registreerima kosmoseobjekte ning tegema järelevalvet.

Loodav register peab suhtlema andmevahetuse eesmärgil erinevate riiklike registritega, sh e-

riigikassaga, mille kaudu laekuvad andmed tasutud riigilõivude kohta. Andmekogu loomiseks

vajalik ühekordne investeering on 200 000 eurot, et täita andmekogude ja küberturvalisuse

seadustest tulenevaid nõudeid.

Mõju olulisus: kosmoseobjektide ja kosmosetegevuslubade register võimaldab kiiremini,

mugavamalt ja kasutajasõbralikumalt avalikku teenust pakkuda. Samuti võimaldab register

riigil (samuti avalikkusel ja teistel huvitatud isikutel) saada konkreetne ülevaade kehtivatest

kosmosetegevuslubadest ning kosmoses olevatest objektidest ning täita rahvusvahelisest

õigusest tulenevat teavitamise kohustust. Eestis ei ole kosmosevaldkonda varem reguleeritud

ning riik ei ole vastavaid andmeid kogunud. Seega on välistatud vastuolu andmete ühekordse

küsimise põhimõttega (AvTS § 433 lg 3). Vajalike andmete koosseis on kooskõlas ja

proportsionaalne eelnõus sätestatud eesmärkide ja tingimustega.

Kavandatavate muudatuste mõju kogum puudutab otseselt väga piiratud sihtrühma.

Registri kasutamisel on positiivne mõju pädeva asutuse töökorraldusele. Kavandatavate

muudatuste mõju kogum puudutab otseselt väga piiratud sihtrühma ja uuendused ei ole sellised,

mille mõju oleks märkimisväärse tähendusega. Laiemale isikute ringile avalduv mõju on

peaaegu olematu.

Sihtrühm: ettevõtjad ja haridus- ja teadusasutused (ülikoolid)

Mõju majandusele

Mõju kirjeldus: kaasaegne infotehnoloogiline lahendus haldusmenetluse läbiviimiseks,

pädeva asutusega suhtlemiseks, vajaliku infot saamiseks jne vähendab ettevõtjate ning haridus-

ja teadusasutuste halduskoormust. Käitajad, milleks saavad eelduslikult ettevõtjad ning haridus-

ja teadusasutused, saavad esitada kosmosetegevusloa ja kosmoseobjekti registreerimise

taotluse kosmoseobjektide ja kosmosetegevuslubade registri kaudu. Kogu menetlustega seotud

suhtlus pädeva asutusega ja andmete esitamine toimub registri kaudu.Käitajad saavad esitada

andmeid digiteeritult ja optimaalselt. Samuti saadakse läbi registri pädevalt asutuselt teateid,

otsuseid jms.

Ettevõtjad on korduvalt välja toonud, et andmete esitamine riigile peab olema optimeeritud.

Loodav register aitab ettevõtjatel kokku hoida halduskulusid. Optimeeritud ja läbipaistev

asjaajamine on kindlasti positiivne argument välisettevõtjate jaoks investeeringute tegemiseks

Eestisse. Andmete kiirem ja kvaliteetsem jagamine käitaja ja pädeva asutuse vahel aitab teha

kiiremaid ja paremaid otsuseid.

Moodsa digiregistri kasutamine toimib nii üksiku ettevõtja kui ka laiemalt majanduse

hoogustamise ja ühiskonna hüvanguks. Andmetest on saanud uus varaliik ja ressurss. Kui

ettevõtluse andmete kvaliteet ja kättesaadavus paranevad, saab erasektor uue ressursi, mille abil

luua andmetel põhinevaid tooteid ja teenuseid.

Mõju olulisus: registri kasutamisel on positiivne mõju käitaja või muu isiku töökorraldusele.

Kavandatavate muudatuste mõju kogumis puudutab otseselt väga piiratud sihtrühma ja

uuendused ei ole sellised, mille mõju oleks märkimisväärse tähendusega. Laiemale isikute

ringile avalduv mõju on peaaegu olematu.

7 Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Seaduse rakendamisega seotud riigi tegevused ja eeldatavad kulud ja tulud on välja toodud

käesoleva seletuskirja § 3 seletuste juures ning tuuakse uuesti välja kõnesolevas peatükis.

Riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused

Kosmosevaldkond on koondunud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse.

Lisaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas oleva Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ameti pädevuses satelliitside sageduste taotlemise korraldamine ja lubade

väljastamine.

TTJA-le seadusest tulenevad uued kohustused on:

1. kosmosetegevusloa taotluste menetlemine;

2. taotleja taustakontroll ja sobivuse hindamine;

3. kosmosetegevuslubade ja kosmoseobjektide registri loomine ja pidamine;

4. kosmosetegevuslubade väljastamine, peatamine ja lõpetamine;

5. kosmosetegevuse käitajate riiklik järelevalve;

6. kosmoseobjektide registri ettevalmistamine välisministeeriumi kaudu ÜRO registritele

andmete esitamiseks;

7. kosmoseobjektidega seotud kiireloomuliste intsidentide kohta info kogumine ja

töötlemine;

8. kosmosevaldkonna esindamine rahvusvahelisel tasandil.

Seadusest tulenevate uute ülesannete täitmiseks on pädeval asutusel vaja luua kaks uut

ametikohta, kus ühe töövaldkond oleks riiklik ja teisel rahvusvaheline. Riikliku ametikoha

ülesanneteks on kosmosetegevuslubade ja kosmoseobjektide registri taotluste menetlemine

ning haldamine, samuti riiklik järelevalve ning kosmoseobjekti kindlustusnõude vastavuse

kontroll. Rahvusvahelise töövaldkonnaga ametikoha ülesanneteks on Eesti esindamine ESA ja

EL-i vastavates töögruppides ja õigusloomes ning ÜRO registrite jaoks andmete

ettevalmistamine. Teise ametikoha ülesandeks on ka rahvusvahelise taustakontrolli tegemine,

et vältida olukordi, kus ettevõtjate omanduse kaudu tekiks liigne sõltuvus julgeoleku

seisukohast. Mitteregulaarse ülesandena võib ette tulla ka olukordi, kus kosmoseobjekt on vaja

saata hindamisele väljaspool Eestit asuvasse laborisse.

Võimalikud kulud

Täiendavate ametikohtadega seotud täiemahuline rahavajadus on 100 000 eurot aastas

majanduskuluna, mis sisaldab nii töötasu, koolituskulu, töökohaga kaasnevaid kulusid kui ka

rahvusvahelisel tasandil valdkonna esindamiseks vajalikke kulusid.

Rahvusvahelise taustakontrolli tegemiseks on vaja ligipääsu rahvusvahelisse ettevõtjate

andmebaasi, mis aitab tuvastada ettevõtjate omandiseoseid, maksehäireid ja sanktsioneeritust

ning seeläbi hinnata käitajast tulenevat julgeolekuriski või selle puudumist. Nimetatud

andmetele ligipääsemiseks on vaja soetada iga-aastane litsents. TTJA kasutaks

tarkvaralitsentsist tulenevat andmetele ligipääsu õigust ka oma teiste kohustuste täitmiseks,

milleks on vaja ettevõtjate sanktsioneerituse taustakontrolli. Turuanalüüs näitab, et

andmebaasile ligipääsu litsents toob esimesel aastal kaasa majanduskulu 90 000 eurot, millele

lisandub 5% hinnatõusu igal järgneval aastal. Nelja järjestikuse aasta näitel tähendaks see

majanduskulu esimesel aastal 90 000 eurot, teisel aastal ca 95 000 eurot, kolmandal aastal ca

100 000 eurot ja neljandal aastal ca 105 000 eurot. Nimetatud kulud ei ole seotud vaid

kosmoseseadusega.

Seadusest tuleneb ka kohustus luua andmekogu kosmosetegevuslubade menetlemiseks ja

kosmoseobjektide registreerimiseks. Loodav register peab suhtlema andmevahetuse eesmärgil

erinevate riiklike registritega, sh e-riigikassaga, mille kaudu laekuvad andmed tasutud

riigilõivude kohta. TTJA kavatsus on loodava andmekogu arendus teha uude, loomisel olevasse

TTJA e-teenuste infosüsteemi, mis hakkab sisaldama erinevaid TTJA registreid ja

menetlusprotsesse. Andmekogu loomiseks vajalik ühekordne investeering on 100 000 eurot, et

täita andmekogude ja küberturvalisuse seadustest tulenevaid nõudeid. Pädevale asutusele

lisanduvate ülesannete täiemahulise täitmisega tekkiv kogukulu, mis ei ole asutuse eelarveliste

vahenditega kaetud, on esimesel aastal 290 000 eurot, teisel aastal 195 000 eurot, kolmandal

aastal 200 000 eurot ja neljandal aastal 205 000 eurot.

Võimalikud tulud

Kuivõrd kosmoseseaduse üheks eesmärgiks on luua soodsad tingimused tehnoloogia ning

ettevõtjate kasvamiseks ja arendamiseks, on kosmosevaldkonna õnnestunud arendamise

tulemusel oodata ka tulu kasvu. VTK andmetel tooks võimalik kosmoseprogrammi

õnnestumine Eesti majandusele vähemalt 300 miljonit eurot lisainvesteeringuid.55 Eesti

kosmosebüroo poolt kosmosenõukogule tutvustatud tulemusnäitajad osutavad, et iga riigi

investeeringud 1 € ESA programmidesse on toonud majandusele tagasi 3,9 €.

8 Rakendusaktid

Eelnõuga loodavad volitusnormid

1) Eelnõu § 10 lg 3 – valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määruse, et

täpsustada sise-eeskirjade nõudeid. Selline volitusnorm on vajalik, kuna võib tekkida

vajadus täpsustada käitaja sise-eeskirjade nõudeid. Sise-eeskirjad on üks põhilisi viise,

kuidas nii pädev asutus saab teha järelevalvet käitaja üle kui ka käitaja saab tõestada

oma tegevuse nõuetele vastavust.

2) Eelnõu § 15 lg 3 – pädevale asutusele kosmosetegevusloa menetluses esitatavaid

andmeid ja dokumente võib täpsustada valdkonna eest vastutava ministri määrusega.

Arvestades vajadust kehtestada võimalikult paindlik regulatsioon, ei ole mõistlik

seaduses sätestada väga täpseid ega spetsiifilisi loetelusid kosmosetegevusloa

taotlemisel esitatava kohta. Kui praktikas tekib selleks vajadus, on võimalik seda

täpsemalt reguleerida määrusega.

3) Eelnõu § 29 lg 1 – kosmoseobjektide ja kosmosetegevuslubade registri põhimäärus,

mille kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Põhimäärus täpsustab

registri ülesehituse, selle pidamise viisi, andmekoosseisud, andmete töötlemise korra ja

järelevalve. Eelnõu kavand lisatud seletuskirjale.

9 Seaduse jõustumine

Seaduse jõustumine nähakse ette [01.01.2026.]

10 Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu aluseks on 2020. a teises pooles kooskõlastatud eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK),

mille koostaja oli Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. VTK koostamisse ning

kosmosevaldkonna reguleerimise arutellu olid kaasatud ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse

(EAS) kosmosebüroo, Välisministeerium, TTJA, tehnoloogiaettevõtjad, teadusasutused,

kolleegid ESA-st ning Soome, Saksamaa ja teiste riikide majandusministeeriumid.67

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumidele ja

Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks järgmistele asutustele ja organisatsioonidele:

Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit, Tartu Ülikooli

Tartu observatoorium, Eesti Tudengisatelliidi Sihtasutus, Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus, Sihtasutus Eesti Teadusagentuur, Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus,

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Maa-amet, SA Tartu Teaduspark, Sihtasutus

Tallinna Teaduspark TEHNOPOL ja Transpordiamet.

67 VTK kooskõlastuse menetlusinfo: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cc5efc1b-6e74-4dd7-8136-

5d38ea4e0684#VuoCXwtw

Kosmoseseaduse eelnõu.pdf

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Riigikantselei

Justiitsministeerium

Kaitseministeerium

Kliimaministeerium

Haridus- ja Teadusministeerium

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Sotsiaalministeerium

24.09.2024 nr 2-2/2404-1

Kosmoseseaduse eelnõu

Lugupeetud asutuste esindajad

Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks kosmoseseaduse eelnõu koos seletuskirja

ja rakendusaktiga. Tähtaeg kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks on 23. oktoober 2024.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) kosmoseseaduse eelnõu;

2) kosmoseseaduse eelnõu seletuskiri koos lisaga;

3) kosmoseseaduse eelnõu andmekogu põhimäärus.

/*Lisaadressaadid: Tartu Ülikool

Tallinna Tehnikaülikool

Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit

Tartu Ülikooli Tartu observatoorium

Eesti Tudengisatelliidi Sihtasutus

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

Sihtasutus Eesti Teadusagentuur

Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Maa-amet

SA Tartu Teaduspark

Sihtasutus Tallinna Teaduspark TEHNOPOL

Transpordiamet

Paul Liias, +372 625 6341, [email protected]

Õigusakti eelnõu

Failid

Digiallkirjad