Kultuuriministeerium 04.10.2024
[email protected]
[email protected]
Eesti Meediaettevõtete Liidu seisukohad
Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse
ettevalmistamise osas (olulised uued teenused)
Lp. Andres Jõesaar
Kultuuriministeeriumi meedianõunik
Täname võimaluse eest rääkida kaasa Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise protsessis. Järgnevalt esitame Eesti Meediaettevõtete Liidu seisukohad Teie poolt püstitatud küsimustele seoses uute oluliste teenustega.
1. Milline võiks olla regulatiivse aktiga kehtestav ’olulise uue teenuse’ definitsioon?
Oleme jätkuvalt seisukohal, et ERRi eesmärgid ja ülesanded peavad olema selged ning avalikkusega läbi arutatud. See tähendab ka seda, et lisaks ERRile uute ülesannete seadmisele ja uute teenuste tellimusele tuleb kõik tänased tegevused, mis võivad olla küll ERRile kui meediaorganisatsioonile kasulikud, kuid mida saavad teha ka erameediaorganisatsioonid, väga kriitiliselt üle vaadata. See, milliseid teenuseid ja millises mahus rahvusringhääling avalikkusele pakub, peab olema avalikult läbi arutatud ning vastama Eesti ühiskonna vajadustele, aga ka riigi rahalistele võimalusele.
See tähendab ka, et kõiki seniseid teenuseid ja ülesandeid, mis ei lähtu senises seaduses seatud põhiülesannetest (toota vähemalt kahte teleprogrammi ja nelja ööpäevaringset raadioprogrammi ning teha need kättesaadavaks) ja eriti neid, mis on kehtestatud nõukogu loal, tuleb samuti hinnata public value testiga. Oleme seisukohal, et meetod, kuidas seda testi teostatakse, peab olema seaduses selgelt kirjas. Seaduses peab olema määratletud ka see, milliseid aspekte arvesse võetakse ja ka see, kuidas sellise testi tulemust saab vaidlustada.
Leiame, et uute avalike meediateenuste mõjuanalüüs peab muuhulgas arvestama samalaadsete või asendatavate pakkumiste olemasolu, turu ülesehitust, avalik-õigusliku ringhäälinguorganisatsiooni turupositsiooni, konkurentsi taset ning mõju konkurentsile. Sellise mõjuanalüüsi koostamisel peavad saama oma arvamust avaldada ka erameedia esindajad. Samuti peab olema ette nähtud selge kord, mis saab, kui sellist mõjuanalüüsi pole läbi viidud või kui see on korraldatud kõiki asjaolusid ja mõjutegureid arvesse võtmata.
Eeldame, et olulisi uusi teenuseid kavandades peetakse silmas riigiabi teatise p.85 kirjeldatud audiovisuaalteenuseid. Tuletame siinkohal meelde, et kuigi me arutame ringhäälinguturu temaatikat, mis peaks juba vaikimisi eeldama, et jutt käib audiovisuaalmeedia teenustest, rõhutame siinkohal veel kord, et ka ERRile uusi olulisi teenuseid lubades ning uusi ülesandeid seades tuleb jälgida, et neil teenustel oleks audiovisuaalne iseloom (milleks näiteks veebitekst ei ole). Meedialiit rõhutab jätkuvalt, et ERR-i piiramatu õigus toota sisu eri meediaplatvormidel (sh veebis) kahjustab erameedia konkurentsivõimet ja ärimudeleid ning seeläbi ka kahjustab konkurentsi turul, meedia mitmekesisust ja kestlikkust. Meie hinnangul ei tohiks ERR-ile anda luba/ülesannet toota internetis tekstisisu, mis ei ole nende tele- või raadioprogrammi peegeldus.
2. Kas see definitsioon tuleks esitada ERHS seaduses või valdkonna eest vastutava ministri määrusega või jätta defineerimine hindava institutsiooni ülesandeks või …?
Meie seisukoht on, et kõik definitsioonid peaksid olema kirjas seaduses, ja seaduses peaks olema kirjas ka, kuidas toimub uute teenuste hindamine, keda selleks kaasatakse ning mida hindamisel arvesse võetakse.
3. Kes võiks olla need isikud/institutsioonid kellel on õigus pöörduda hindaja poole kavandatavate oluliste uute teenuste avaliku konsultatsiooni algatamiseks? (Juba algatatud avaliku konsultatsiooni raames võivad arvamust avaldada kõik huvitatud sihtrühmad).
Oleme seisukohal, et esimeses etapis ei ole põhjust piiritleda, kellel on õigus sellist taotlust esitada, leiame, et selline õigus võiks olla vaikimisi igaühel. Kuid mööname, et kui tekib põhjendatud vajadus protsessi käigus seda pöördujate ringi täpsustada-piiritleda, siis võiks see õigus olla õigustatud huvi korral ehk neil, kelle õigusi ja ärivõimalusi sellise olulise uue teenuse lansseerimine võiks puudutada või riivata, ja nende esindajatel. Seaduses tuleks määratleda ka võimalused, kes ja kuidas sellise hindamise käiku ja tulemusi saab vaidlustada.
4. Millised võiksid olla manuses toodud ’Uue teenuse hindamise protsessis’ erinevate sammude ajalised kestvused?
Leiame, et see protsess võiks alluda üldiselt haldusmenetluse seadusele, st protsess peaks toimuma mõistliku aja jooksul ilma viivituseta, nt 30 päeva jooksul, mida võib pikendada, kui näiteks tekib täiendava ekspertiisi vajadus.
5. Uue olulise teenuse hindamise korraldajaks oli VTKs pakutud kaks varianti – RHN ja TTJA. Tagasisidestajad pidasid sobivamaks TTJA-d kui sõltumatut meediaregulaatorit, kuid kaalumiseks pakuti välja ka variant, kus hindamise korraldajaks (st vastava hanke tellijaks) oleks kultuurministeerium. Milline on teie arvamus?
Kuna uute teenuste turuletoomine võib paratamatult muuta meedia-/kommunikatsiooniteenuste turuolukorda, näeme esimese võimalusena sellise hindamise korraldajana Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi või Konkurentsiametit. Igal juhul eeldab selline hindamine, et hindamise korraldaja loob ja kaasab sõltumatu professionaalse ekspertkomisjoni, kuhu kuuluvad nii meediavaldkonna akadeemilised esindajad (ülikoolid) kui ka era- ja avalikõigusliku meedia esindajad. Nii Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil kui Konkurentsiametil on meie hinnangul hindamise korraldamiseks vajalik pädevus olemas.
Lugupidamisega
Väino Koorberg
Eesti Meediaettevõtete Liidu juhatuse liige