Koolitused Rahandusministeeriumi kuluarvestuse infosüsteemi (KAIS) kasutajatele

1

LISA 1 LÄHTEÜLESANNE- TEHNILINE KIRJELDUS

1. Hanke objekt ja eesmärk „Koolitused Rahandusministeeriumi kuluarvestuse infosüsteemi (KAIS) kasutajatele“

Hanke objektideks on Rahandusministeeriumi kuluarvestuse infosüsteemi (KAIS)

tutvustavate videokoolituste loomine ning Rahandusministeeriumi poolt koostatud KAIS

juhendi (Lisa 4 väikehankele Kuluarvestuse infosüsteemi (KAIS) juhend) täiendamine.

Videokoolituste ja juhendi eesmärk on tutvustada tegevuspõhise riigieelarve koostamise ja

täitmisega seotud peamisi töövahendeid ning õpetada ja juhendada nende kasutamist

kuluarvestuse töövoos olevates protsessides.

Videokoolitused ja juhendid läbi töötanud KAIS kasutaja omandab oskuse koostada

infosüsteemis eelarvet, analüüsida ja jälgida selle täitmist. Koolitusmaterjalide läbimine

parandab kasutaja oskuseid ja teadmisi nii kuluarvestuse infosüsteemist kui ka

Rahandusministeeriumi kehtestatud eelarve- ja kuluarvestuse metoodikast.

Koolitusmaterjalide (nii videokoolituste kui juhendi) kasutaja sihtgrupiks on kuluarvestuse

infosüsteemis KAIS (SAS EG, SAS CPM ja SAS VA tarkvara) kuluarvestusega töötavad nii

alustavad kui ka juba kogemustega finantsanalüütikud.

2. Videokoolitused:

Nõuded videokoolitustele

Rahandusministeeriumi poolt on pakkujale antud KAIS kasutamise tehniline juhend Word-i

dokumendina (Lisa 4 väikehankele Kuluarvestuse infosüsteemi (KAIS) juhend).

Pakkujalt oodatakse juhendi struktuuri/sisu ja pakkuja kogemuse baasil videokoolituse

loomist vastavalt etteantud teemalõikudele (leitavad punktis 9).

Videokoolitused:

 üks videokoolitus on eelduslikult kestusega ca 10 min

 kokku on videokoolitusi prognoositavalt 10 (punkt 9). Videokoolituste tegelik pikkus ja

maht täpsustatakse eduka pakkujaga lepingu täitmise käigus arvestades pakkuja

(töövõtja) esitatud koolituste käsikirjasid ning hankijapoolset kooskõlastust

videokoolituste käsikirjadele.

2

 lähtuvad etteantud teemalõikudest ja Rahandusministeeriumi koostatud KAIS kasutamise

juhenditest, mis tehakse pakkujale kättesaadavaks. Kuluarvestuse töövoogu esitatakse

riigiasutuse näidiskulumudeli baasil.

 annavad kompaktse, selge ja arusaadava ülevaate teemalõigu protsessist ja sammudest

mida tehakse, sh

o sissejuhatav slaid tutvustab kajastatava protsessi/tegevuse asetsemist kogu

kuluarvestuse töövoos, videos kaetud samme/tegevusi ja fookusküsimusi millele

saab videost vastused.

o sisaldab mh infot kirjeldatava protsessi sisendite ja tulemuste (väljundi) kohta

ning selgitust millised sammud milleks vajalikud on

o on täienduseks juhenditele- selgitab detaile mida juhendis kirjeldatud ei ole või

mis vajaks täiendavat selgitust paremaks arusaamiseks, toob näiteid ja käib

sammud praktiliselt läbi kulumudelis

o viitab eelmistele või järgmistele videolõikudele kus tutvustatakse seotud

teemasid

 on lähenemiselt üldiselt üksikule ning sobivates kohtades on soovituslik rikastada seda

näidete, ristviidete või täiendavate allikatega, mis võimaldab soovi korral sügavamale

vaadata (kas viide juhenditele, teistele klippidele vms)

 on ülesehituselt sellised, et ei kaota kiiresti asja- ja ajakohasust

 on kasutatud mitmekesiseid formaate (sh nt audiovisuaalsed materjalid, illustratsioonid,

skeemid jms), video esitamisel ei ole eeldatud koolitaja kuvamist ekraanil vaid oluline

on materjali selgitamine ja selge diktsiooniga esitamine

 on praktilised, näitlikud, selges ja lihtsasti mõistetavas keeles edasi antud ning

täiskasvanud iseseisva õppija vajadusi arvestavad

 on stiililt ja ülesehituselt loogilised, sidusad ja terviklikud, lahendus peab aitama

esitletavat infot kiirelt ja lihtsalt mõista.

 sisaldavad hankija esitatud logosid ja visuaalseid elemente kooskõlas valitsusasutuste

visuaalse identiteedi stiilijuhisega https://www.riigikantselei.ee/valitsuslogo;

 on formaadilt sobivad vaatamiseks YouTube keskkonnas.

 materjal on autori(te) isiklike hinnangute vaba

 on eestikeelne ja kui kasutatakse muukeelset materjali, siis peavad sellel olema lisatud

korrektne eestikeelne tõlge ja/või subtiitrid võimalusel Eesti keeletehnoloogiat

kasutades.

3. KAIS juhend Rahandusministeeriumi poolt on ettevalmistatud KAIS kasutamise tehniline juhend Word-i

dokumendina (Lisa 4 väikehankele Kuluarvestuse infosüsteemi (KAIS) juhend) ja pakkujalt

oodatakse selle täiendamist selliselt, et juhend vastab järgmistele nõuetele:

 on ajakohane ja täpne

 on kasutajale selge, informatiivne, mugavas formaadis ning loogilises järjestuses

 sisaldab võimalusel asjakohaseid näiteid, illustratsioone, pilte (screenshot-e)

 sisaldab lihtsas ja arusaadavas keeles selgitusi/kirjeldusi, miks midagi tehakse ja mis on

protsessi või tegevuse tulemus

3

 sisaldab suunavaid viiteid allikatele (nt teistele juhenditele), millele osalejatel on

võimalik ligi pääseda ning mis täiendavad juhendis olevat materjali ning tulevad

omandatud teadmiste/oskuste rakendamisel ja kinnistamisel kasuks.

NB! KAIS juhendi täiendamine ei ole eelduseks videokoolituste loomisel, vaid on eraldi

tellimus eesmärgiga tõsta juhendi arusaadavust KAIS kasutaja jaoks.

4. Pakkumuse esitamine

Pakkumus peab sisaldama:

 temaatiliste videokoolituste loomise üldist kontseptsiooni ja kirjeldust (ülesehitus,

visualiseerimine, tehnika jms), millest nähtub pakkuja arusaam videokoolituste

eesmärgist;

 videokoolituse ideelahendust (näidiskäsikiri, videoklipi kirjeldus, idee, tehniline

teostus ja selle põhjendatus, täiendavad alternatiivsed ettepanekud) ühele

Rahandusministeeriumi poolt väljapakutud teemalõigu videokoolitusele (punktis 9

video nr 4 (Kuluarvestuse töövoo 1. etapp III osa: muudatuste sisse viimine

jagamisreeglitesse, vt punkt 9), kus pakkuja toetub koolituse sisustamisel oma

teadmistele ja kogemustele ning Rahandusministeeriumi KAIS juhenditele, kasutades

vajadusel hüpoteetilisi andmeid ja/või näiteid mis on kooskõlas juhendiga;

 potentsiaalsete esitajate nimesid ja lühikest taustinfot;

 võimalikke riske, mis ohustavad videokoolituste valmimist või riske, miks kvaliteet

võib-olla kehvem pakkumuses lubatust ja lühikest ning konkreetset plaani, kuidas

neid riske maandada.

 ettepanekuid ja kirjeldust kuidas KAIS juhendit täiendatakse, illustreerides seda

näidetega erinevatest juhendi osadest.

 meeskonna kirjeldust ja rollijaotust – kes millist ülesannet tööde teostamisel täidab;

 iga meeskonnaliikme CV-d ja KAIS kuluarvestusega seotud teostatud tööde või

koolituste/nõustamiste kogemuste loetelu

 tööde teostamise protsessi ja hankijaga koostöö kirjeldust lepingu täitmise ajal

 aja- ja tegevuskava, kus tegevused on soovitavalt nädalase täpsusega lahti kirjutatud;

 pakkumuse maksumust vormil "Pakkumuse vorm" (Lisa 1 väikehankele), teenuse

hinnas peavad sisalduma kõik teenuse osutamisega seotud kulud (k.a. autoritasu), sh

o videokoolituse 1 minuti maksumus, videokoolituste kogumaksumus eeldusel et

teostatakse 10 videot kestusega ca 10 minutit;

o Juhendi täiustamise kogumaksumus (tk), tuua välja teostamise eeldatav tundide

arv ja 1 tunni maksumus

o Pakkumuse maksumust hinnatakse vastavalt väikeostu dokumendi Lisa 5

"Hindamiskriteeriumid" toodud metoodikale

Pakkumus peab arvestama järgnevaga:

 Pakkuja peab moodustama meeskonna, kuhu kuulub vähemalt üks meeskonnaliige,

kellel on olnud perioodi 2021-2024 jooksul praktilisi kogemusi KAIS-s (SAS VA,

SAS EG, SAS CPM) kuluarvestusega/ -mudelitega töötamisel, asutuste kuluarvestuse

nõustamisel või koolitamisel. Üks isik võib katta mitut rolli ning ühte rolli võib katta

mitu isikut. Pakkuja võib oma äranägemise kohaselt lisada meeskonda täiendavaid

4

rolle ja isikuid, kes oleks pakkuja hinnangul vajalikud paremaks nõuetekohaste

eesmärkide saavutamiseks videote loomisel.

 tellija soovib teha tihedat koostööd hanke võitjaga – regulaarne ülevaate saamine

videote valmimisest (lepitakse kokku avakohtumisel);

 pakkumus peab olema eesti keeles

 pakkumuse koostamisel soovitame tutvuda pakkumiste hindamiskriteeriumitega (Lisa

5 väikehankele)

5. Pakkumuste menetlus  Hankija kontrollib nõuetele vastavust vormis esitatud andmete alusel. Hankija võib

kontrollida esitatud andmeid hankijale avalikes andmekogudes kättesaadava info kaudu.

Hankijal on õigus lisateabe saamiseks pöörduda kolmandate isikute poole. Hankijal on

õigus pakkujalt küsida täiendavat lisainfot ja dokumente, mis kinnitavad kinnituse

vormis väljatoodud andmete õigsust. Pakkuja esitab hankija nõutud

andmed/dokumendid 3 (kolme) tööpäeva jooksul.

 Hankijal on õigus vormi mittenõuetekohasel täitmisel tunnistada pakkumus

mittevastavaks ja lükata pakkumus tagasi.

 Eduka pakkumuse esitanud pakkujaga sõlmitakse töövõtuleping

 Pakkuja peab omama lepingu täitmiseks vajalikke intellektuaalse omandi õigusi ja

praktilise kogemusega meeskonda.

 Pakkuja peab olema valmis töödega alustama hiljemalt ühe nädala jooksul peale

lepingu sõlmimist.

6. Tööde teostamise tingimused

 Pooled lepivad avakohtumisel kokku lepingu ajakava

 Videokoolituste täpne arv, lõplik sisu (käsikiri ja teostus), ajaline kestus ja loomise

täpsem ajakava lepitakse poolte vahel kokku lepingu täitmise käigus

 Töövõtja kooskõlastab hankijaga iga videokoolituse käsikirja ja teostuse kirjelduse enne

videoklipi loomise alustamist

 Töövõtja arvestab videote loomisel vähemalt ühe kohtumisega hankija ja töövõtja

meeskondade vahel ning vähemalt 1 tagasiside vooruga 1 video kohta, mille käigus

hankijal on õigus nõuda paranduste ja täienduste sisseviimist. Üheks tagasiside vooruks

arvestada kuni 1 nädal.

 Töövõtja arvestab, et videokoolitusi hakatakse looma alates lepingu sõlmimisest ja

antakse üle jooksvalt vastavalt valmimisele, et tagada piisav aeg iga video testimiseks

hankija poolt.

 Töövõtja peab arvestama hankija tagasisidest saadud sisendiga ja

täiendusettepanekutega lõpliku videokoolituse valmistamisel.

 Videokoolituse loomine hõlmab produtseerimist, helindamist, infograafika kasutamist

(RAM infograafika, VV disainimall), vastava protsessi/töövoo filmimist kasutaja

vaatest, montaaži jne, s.t. kõiki vajalikke tegevusi videokoolituse loomiseks.

 Töövõtja meeskond teostab videote loomist vastavalt hankes nõutud tingimustele.

 Võimalike töövõtja poolt sisse ostetavate tööde kvaliteedi eest vastutab töövõtja.

5

 Hankija esitab töövõtjale videokoolituste esitamise aluseks näidiskulumudeli.

Tööde vastuvõtmine:

 Töövõtja laeb valmis videokoolitused üles ühistöö keskkonda, kust on need võimalik alla

laadida; töövõtja esitab hankijale videote failid mõnes üldlevinud, nt MP4 formaadis ja

kvaliteediga Full HD.

 Tööd võetakse hankija poolt vastu üleandmis-vastuvõtmisaktiga:

o valmis videokoolitused tehakse hankijale nähtavaks enne üleandmis-

vastuvõtmisakti allkirjastamist

o hankijale antakse üle kasutamiseks valmis KAIS juhend, mis on täiendatud

vastavalt lähteülesandes toodud nõuetele; eelnevalt on juhend esitatud hankijale

tagasiside andmiseks (ca 1 nädal) ja töövõtja on arvesse võtnud hankija

tagasisidet

o videokoolituste käsikirjade, videote ja juhendi autoriõigused antakse töövõtja

poolt üle hankijale

 Tööde täitmise aeg on:

o Kasutamiseks valmis videokoolitused võetakse vastu/ antakse üle igakuiselt

alates lepingu allkirjastamisest, ajakava lepitakse kokku lepingu sõlmimisel või

avakohtumisel, kõik videokoolitused peavad olema üle antud hiljemalt lepingu

lõpptähtajal 16.12.2024

o Täiendatud hankija poolt aktsepteeritud juhend hiljemalt 16.12.2024



7. Hindamiskriteeriumid  Hankija hindab pakkumust vastavalt pakkumuskutse Lisa 5 Hindamiskriteeriumid

8. Kulumudeli näidismudel Hankija tagab töövõtjale vajaliku ligipääsu KAIS juhenditele ja näidismudelile kuluarvestuse

infosüsteemis.

9. Videokoolituste teemade nimekiri: Videokoolituste teemad katavad kuluarvestuse töövoogu KAIS tarkvaras vastavalt

Rahandusministeeriumi poolt esitatud juhendile ja selles viidatud juhenditele (Lisa 4

väikehankele Kuluarvestuse infosüsteemi (KAIS) juhend):

6

Joonis illustreerib kuluarvestuse töövoo etappe, mille tutvustamiseks luuakse videokoolitused.

NB!

 Iga etapi/ teema kohta 1 video, eeldatavalt pikkusega ca 10 minutit (lõplik maht

kooskõlastatakse käsikirja koostamisel, pakkuja võib teha ettepanekuid

muudatusteks)

 videokoolitused peavad baseeruma „Tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamatu“

KAIS juhenditele (mis on RM poolt pakkujale edastatud dokumendiga Lisa 4

väikehankele), katma täies ulatuses kuluarvestuse töövoo ja muu hulgas vastama

iga teema juures toodud täpsustavatele küsimustele

 pakkumuses esitatav videokoolituse näidiskäsikirja teema on: nr 4 Kuluarvestuse

töövoo 1. etapp III osa: muudatuste sisse viimine jagamisreeglitesse

Videokoolitused:

1. Ülevaade KAISi süsteemist ja selle komponentidest.

Selgitatakse, missugused erinevad tarkvarad tagavad infovahetuse KAISis ja osalevad

kuluarvestuse töövoo protsessis.

Täpsustavad küsimused:

Missugused kasutajaõigused võimaldavad kasutada KAISi erinevaid rakendusi? Mis on KAISi

sisestusliidese, SAP BO, SAS EG, SAS CPMi, SAS VA, REISi roll ja eesmärk andmete

liikumise ja aruandluse kontekstis? Kuidas need rakendused koos töötavad, et tagada terviklik

andmete liikumise ja aruandluse protsess? Kuidas andmed laaditakse erinevatesse

rakendustesse? Kuidas hoida korras ühist tööruumi?

2. Kuluarvestuse töövoo 1. etapp I osa: andmete ettevalmistamine.

Esitletakse kuluarvestuse töövoo kõiki etappe ja selgitatakse, millised on iga kuluarvestuse

etapi eesmärk, sisend ja väljund. Selgitatakse kulumudeli koostamise põhimõtteid ja

ettevalmistavaid tegevusi jagamisreeglite koostamiseks.

Täpsustavad küsimused:

7

Mis on kuluarvestuse töövoo üldine eesmärk ja kuidas see protsess on üles ehitatud? Mis on iga

etapi eesmärk/roll? Kuidas seondub iga järgmine etapp eelmisega, kuidas on ühe etapi sisend

ja väljund seotud järgmise etapi ülesannetega?

Mis on kuluarvestuse metoodika ja kuidas see määrab loodavaid jagamisreegleid?

Kuidas koguda infot jagamisreeglite loomiseks? Kuidas mõjutavad asutuse struktuur,

osutatavad teenused, finantsarvestuse ja strateegilise planeerimise seosed jagamisreeglite

loomist? Kuidas otsustada, missugused äriloogika asjaolud nõuavad detailsema jagamisreegli

kirjeldamise?

3. Kuluarvestuse töövoo 1. etapp II osa: jagamisreeglite loomine

Kirjeldatakse jagamisreeglite loomist ja hoiustamist. Viidata ka ettevalmistavale osale, kus

räägitakse jagamisreeglite ettevalmistamisest kuluarvestuse metoodikas (videokoolitus nr 2).

Täpsustavad küsimused:

Milleks on jagamisreegleid vaja? Kuidas luuakse jagamisreegleid? Kas sisendandmete tabeli

kõik väljad peavad olema täidetud? Kas tabelites on kohustuslikke välju? Missugust käiturit

või erimärki kasutada ja miks?

Kuidas otsustada, kas sama reegel kõigile stsenaariumitele või kõigi stsenaariumite kohta

erinevad reeglid? Kuidas saab kontrollida reeglite järjekorra toimivust?

4. Kuluarvestuse töövoo 1. etapp III osa: muudatuste sisse viimine jagamisreeglitesse

See on näidiskäsikirja teema

Selgitatakse, millised olukorrad toovad kaasa reeglite muutmise vajaduse, millal ja kuidas

jagamisreegleid uuendada. Viidata eelmisele videokoolitusele jagamisreeglite loomise kohta.

Täpsustavad küsimused:

Kuidas saada aru, et reegleid tuleb uuendada? Milline on optimaalne viis jagamisreeglite

uuendamiseks? Millised on parimad praktikad kuluarvestuse protsessi muutuse sisse viimiseks

jagamisreeglitesse selleks, et tagada teenuste täpne ja/või optimaalne arvestus? Kuidas tagada

struktuuriüksuse muutuse korral reeglite korrektsus?

Kuidas kontrollida, kas jagamisreeglite järjekord toimib?

5. Kuluarvestuse töövoo 2. etapp. Paigaldustabelite loomine SAS EGs

Video tutvustab SAS EG projekti kui töövahendit failide, andmehulkade, protsesside ja

tulemuste haldamiseks ning näitab kuidas teostada soovitud tegevusi ning kontrollida

tulemusi.

Täpsustavad küsimused:

8

Milliseid samme tuleb astuda projekti käivitamiseks ja kuidas veenduda, et projekt toimib

ootuspäraselt? Mis on paigaldustabelite loomise lõpptulemus? Missuguseid andmeid

sisaldavad?

Kuidas veenduda, et kõik vajalikud protsessid paigaldustabelite loomiseks on teostatud SAS

EGs ja andmed korrektselt kaasatud? Millised sammud tuleb astuda pärast projekti lõpetamist,

et kontrollida andmete õigsust ja vigu?

Millised on parimad praktikad, et tagada andmete õige liikumine ja töötlemine,

paigaldustabelite korrektne loomine ja vigade puudumine?

6. Kuluarvestuse töövoo 3. etapp. Tegevused SAS CPMis

Videos selgitatakse kasutaja kuluarvestuse töövoo raames tehtavaid tegevusi SAS CPMis.

Esitletakse SAS CPMi ülesehitust ja mudeli mitmemõõtmelisust ning Eesti tegevuspõhise

riigieelarve metoodikas kasutatava kulumudeli struktuuri (moodulid, arvestusobjektid,

dimensioonid, stsenaariumid jt).

Täpsustavad küsimused:

Mis funktsionaalsusi võiks teada ja kasutada modelleerija? Mis on kuubi konfiguratsiooni

omaniku roll? Kuidas toimida, kui mudel on lukustunud? Millal tuleb vahetada mudeli

omanikku? Mida pean teadma, kui olen mudeli omanik? Kellel on õigused mudeli

kustutamiseks? Mida teha, kui mudeli arvutamisel ilmneb veateade?

Kuidas vaadata kulumudeli tulemusi lisaks SAS VA-le ka SAS CPM-is? Mis põhjustel

kasutada ühte või teist lahendust?

7. Kuluarvestuse töövoo 4. etapp. I osa: PIPE projekt.

Tutvustatakse PIPE projekti, selle loomist, uuendamist, andmekontrolle, aruannete loomist

PIPE tabeli pealt.

Täpsustavad küsimused:

Mis on PIPE projekt KAIS kontekstis ja mis on selle eesmärk? Kuidas töötab PIPE projekt ja

milliseid andmeid see kogub ja töötleb?

Kuidas toimub PIPE projekti esmakordne loomine ja uuendamine? Kuidas toimub andmete

lisamine või uuendamine PIPE projektis? Mis struktuuriga on PIPE tabel? Mis on vastavustabel

ja kuidas seda kasutatakse PIPE projektis?

Millal ja kuidas koostada kinnitatud eelarve PIPE projektiga ning millised piirangud sellega

kaasnevad? Mida teha juhul kui asutusel on edasiantavaid kulusid?

Kuidas lugeda vigade raportit?

9

8. Kuluarvestuse töövoo 4. etapp II osa: LINE projekt

Tutvustatakse LINE projekti funktsionaalsust ja eesmärki, sh selle loomist, uuendamist,

projekti raportit, aruannete loomist LINE tabeli pealt.

Täpsustavad küsimused:

Missuguses omavahelises seoses on PIPE ja LINE andmehulgad? Mis on LINE projekti

funktsionaalsus ja väljundid?

9. Kuluarvestuse töövoo 5. etapp. Aruandlus SAS VAs.

Kuidas jõuavad aruanded SAS VA töölauale ja kus asuvad RAMi poolt ettevalmistatud

aruanded. Juhised ja põhimõtted kasutajale aruannete loomiseks.

Täpsustavad küsimused:

Missuguse andmete visualiseerimise võimalused on KAISi programmides?

Kuidas lugeda keskselt koostatud aruandeid?

10. Kulude liikumine kogu kuluarvestuse protsessi ulatuses.

Näidata ja selgitada kulude liikumist läbi kõigi kuluarvestuse töövoo etappide, erinevate

moodulite kuni planeerimistasanditele. Tuua välja, mis on kuluarvestuse töövoo iga etapi sisend

ja väljund ning kuidas see toimib sisendina järgmisele tegevusele. Kuidas kontrollida, et

andmed on korrektselt edasi liikunud järgmisesse töövoo etappi?

Näite aluseks on lisavahendite eraldamine reservist. Näide lepitakse kokku koostöös tellijaga

käsikirja koostamise raames.

Täpsustavad küsimused:

Selgitada, kuidas ühte ja sama majandusliku sisuga kulu saab käsitleda erinevate

jagamisreeglitega.

1

Kuluarvestus, kulumudeli koostamine ja haldamine,

infosüsteemid.

Sisukord 9. Kuluarvestus ja infosüsteemid ............................................................................................ 5

9.1. Kulumudeli ülesehitus ................................................................................................. 5

9.2. Tervikvaade- andmete liikumise protsess .................................................................. 11

9.3. KAIS (kuluarvestuse infosüsteem) kasutajaõigused ................................................. 13

9.3.1. Kasutajaõigused, õiguste loomine ja lõpetamine, salasõna. ............................... 13

9.3.2. Sisenemine aruandlustarkvarasse SAS VA ........................................................ 16

9.3.3. KAIS-i tarkvaradesse sisenemine modelleerijatele ............................................ 19

9.3.4. KAISi kasutamise nõuded .................................................................................. 20

9.4. Kulumudeli tarkvara SAS EG ülesehitus ja tutvustus ............................................... 22

9.5. Kulumudeli tarkvara SAS CPM ülesehitus ja tutvustus ............................................ 23

9.6. Kuluarvestuse töövoog (TERE töövoog) .................................................................. 28

9.6.1. ETAPP 1. Andmete ettevalmistamine. Paigaldustabeli algandmete kirjeldamine,

paigaldustabelite ettevalmistamine ................................................................................... 28

9.6.2. ETAPP 2. Paigaldustabelite loomine SAS EGs. ................................................ 34

9.6.3. ETAPP 3. Tegevused SAS CPMis. ................................................................... 41

9.6.4. ETAPP 4. Juhtimisinfo loomine. PIPE ja LINE ................................................ 45

9.6.5. ETAPP 5. Aruandlus. ......................................................................................... 46

9.7. REIS juhendid ............................................................................................................ 48

9.8. TERE helpdesk-i pöördumine ................................................................................... 48

9.9. Enim levinud veateated ............................................................................................. 49

9.9.1 EG ....................................................................................................................... 49

9.9.2 Veateade EG-st VA-sse laadimisel .................................................................... 50

9.9.3 CPM ................................................................................................................... 50

9.10. Enim levinud küsimused ........................................................................................ 54

9.10.1 CPM ................................................................................................................... 54

9.10.2 SAS VA .............................................................................................................. 57

9.10.3 Andmed .............................................................................................................. 58

9.11. Juhendite nimekiri .................................................................................................. 59

9.12. Strateegilise planeerimise põhiandmed .................................................................. 60

9.13. Mõõdikute sihttasemete ja tegelike väärtuste andmed. Valitsemisala andmefail ja

riigi koondandmefail ............................................................................................................. 61

2

LÜHENDID (täieneb)

KAIS– tegevuspõhise kuluarvestuse infosüsteem, mis hõlmab erinevate tegevuste tarbeks

kolme eraldiseisvat tarkvara SAS EG, SAS CPM, SAS VA.

REIS- riigieelarve infosüsteem

SAS EG - Andmetöötluse tarkvara SAS Enterprise Guide

SAS CPM - Kulumudeli tarkvara SAS Cost and Profitability Management

SAS VA - Analüüsi ja aruandluse tarkvara SAS Visual Analytics

SAP BO – RTKs kasutatav veebipõhine äritarkvara (BusinessObject) finantsraamatupidamise,

tööaja arvestuse, palgaarvestuse, aruandluse jms teostamiseks.

SAS LASR – mäluanalüütika platvorm, mis on mõeldud suurte andmemahtude töötlemiseks

ECE – ingl k. EnteredCostElement. Loodava kulumudeli sisendinfo.

ECE_IMP tabel– alusandmete tabel, mis on loodud paigaldustabeli sisendandmete baasil ja mis

on sisendiks projektile ECE_kontroll_v1 andmete kontrolliks.

ECE_kontroll - Salvestatud protsess „ECE_kontroll_v1“ on loodud kaheks otstarbeks –

andmekontrollid ja erinevate andmete kaasamine. Seda kasutatakse paigaldustabeli EG

projektides.

DATA kaust – kaust SASApp serveril, kus hoiustatakse SAP BOst KAISile kätte saadavaks

tehtud andmekontrollid läinud finantsandmeid (igal asutusel oma kaust)

IMP kataloog/kaust – SASApp serveril asuv kataloog, kus hoitakse korrastatud

andmeid/tabeleid nende importimiseks CPMi

SASApp ja SASAppVA server – terminalis olevad serverid, kus hoiustatakse vastavalt

mudelite andmeid ja SAS VAs aruannete loomiseks vajalikke alusandmeid.

3

MÕISTED (täieneb)

Arvestusobjekt - finantsinfosüsteemides kasutusel olev tunnus või tunnuste kogum, mis

võimaldab mõõta finants- ja tulemusinformatsiooni teatud elementide kohta.

Kulumudel- asutuse tasandil kuluarvestuse põhimõtete kogum, mille alusel toimub asutuse

otseste ja kaudsete kulude jaotamine asutuse teenuste tegevustele või teenustele. Kasutatakse

nii eelarvestamisel kui eelarve täitmisel.

Käitur (jaotusreegel) - ühik, mis iseloomustab ressursi osalemist tegevustes või teenustes.

Käitur on iga mõjur (näiteks tk, m2, tund, minut, sündmus, %, koefitsent), mis põhjustab

muutusi teenuses, protsessis, tegevuses või ressurssides ja nende kasutamises ning mille alusel

jaotatakse kulud.

Suunamised (assignments) (ka reeglid, jagamisreeglid, suunamisreeglid) - arvestusobjektide

vaheline ühenduslüli. Käiturite abil suunatakse arvestusobjektide kulud ühelt arvestusobjektilt

teisele (nt. ressursi mooduli arvestusobjektilt tegevuste mooduli arvestusobjektile) või

määratakse jaotamine arvestusobjektide vahel.

Dimensioonid (dimensions) - mooduli komponendid, n-ö andmete analüüsimise kategooria (nt

eelarve liik, konto, organisatsioon, projekt jne).

Dimensiooni liikmed (dimension members)- dimensioonid koosnevad selle liikmetest, mille

nimetused ja lühendid peavad olema unikaalsed

Atribuudid (attributes) – mudeli arvestusobjektidele määratletavad tunnused, mis oluliselt

tõhustavad analüüsi, määratlemine sõltub otseselt juhtide vajadustest

Perioodid (periods) ja stsenaariumid (scenarios) - näitavad millise ajahetke kohta soovitakse

kulumudel koostada ning stsenaarium määrab ära millise kulumudeli liigiga on tegemist (plaan,

eelarve, täitmine jne).

Paigaldustabel (inglise keeles Staging Table) on SAS CPM-is struktuur, mis korraldab ja

korrastab andmeid enne nende lõplikku laadimist ja töötlemist mudelis. Paigaldustabelid

toimivad vahe-etapina, kus toorandmeid kogutakse, töödeldakse ja vajadusel korrigeeritakse

vastavalt mudeli nõuetele, enne kui need andmed lähevad kasutusse kulumudelites ja

analüüsides. CPMis mudeli loomiseks vajalikud paigaldustabelid Model, Module, Dimension,

DimensionOrder, DimensionLevel, Driver, EnteredCostElement, Assignment ja

DimensionMember.

Andmekontrollid – kontrollid, mille eesmärk on tuvastada andmetes esinevaid vigu, tagada

andmete vastavus metoodikale ja standarditele ning vältida vigade levikut järgmistes

töötlusetappides.

Andmete teisendused – peale SAP BO andmete KAISile kätte saadavaks tegemisel teostatakse

andmete teisendused, millega viiakse andmed vastavusse eelarve reeglitega, enne kui

finantsandmeid kasutatakse kuluarvestuses.

EG Projekt – SAS EG Projekt on tööriist, mille abil hallata andmeid ning tulemuste kogumeid.

Paigaldustabeli EG Projekti abil saab valida kaasatavaid andmeid, teostada andmekontrolle

ning valmistada ette CPM paigaldustabelid (algandmed kuluarvestuse tarkvara jaoks).

4

Kuubi konfiguratsioon - andmestruktuurid, mis määratlevad, kuidas andmeid mudelis

organiseeritakse ja hallatakse. Iga mudeli kohta tuleb seadistada andmekuup, mis määrab

kindlaks selle moodulite, dimensioonide ja atribuutide kasutuse. Peale kuubikonfiguratsiooni

loomist/seadistamist on võimalik luua mudelit või laadida faktitabelit CPMst VAsse. SAS CPM

juhendis ei kasutata mõistet mudeli konfiguratsioon.

STAR tabel – mudelite faktitabel. Koondab mitme-mõõtmelisi andmeid, et neid oleks võimalik

kasutada keerukate analüüside ja aruandluse jaoks, näiteks andmete eksportimisel SAS CPMst

SAS VAsse.

PIPE tabel - Asutuse andmehulk, mille pealt asutus saab koostada oma spetsiifikale vastavaid

aruandeid. PIPE projekt luuakse, hallatakse, uuendatakse ja koordineeritakse SAS EG abil.

LINE tabel – Valitsemisala aastateülene andmehulk, st igale valitsemisalale luuakse ainult üks

tabel, mis sisaldab kõikide RES aastate andmeid. Line Projekt SAS EGs kasutatav projekt, mille

eesmärk on valitsemisala strateegiliste andmete koondamine LINE projektiga PIPE projektide

alusel.

Terminal – kaugjuurdepääsuga terminalikeskkond, kus saab kasutada SAS CPMi ja SAS EGd.

Modelleerija - eelarve- ja kuluarvestuse eest vastutav kasutaja (nn kulumudeli haldur), kes

omab ligipääsu kõigile KAIS-iga seotud rakendustele.

Aruande kujundaja, omab õiguseid olemasolevaid andmeid kasutades aruandeid koostada,

vaatlejatele kättesaadavaks teha ning eksportida. Kujundaja omab ligipääsu analüüsi ja

aruandluskeskkonnale SAS VA.

Aruande vaatleja – omab õiguseid aruannete vaatamiseks, eksportimiseks, printimiseks ning

jagamiseks teiste aruandluskeskkonna kasutajatega. Vaatleja omab ligipääsu ainult VA

rakenduse vaataja mooduli (Report Viewer) kaudu ettevalmistatud aruannetele.

Teenus on tegevuse või tegevuste tulem, mis loob väärtust kasusaajale või kasutajale.

Teenuseid osutatakse riigi strateegiliste eesmärkide saavutamiseks ja õigusaktide täitmiseks.

Põhiteenus - kuluarvestuse infosüsteemis dimensioon, millele arvestatakse tugiteenuse,

teenuse ja välise tugiteenuse kulud.

Tugiteenus - kuluarvestuse infosüsteemis dimensioon, millele arvestatakse sisemise

tugiteenuse kulud.

5

9. Kuluarvestus ja infosüsteemid

Kuluarvestuse üldpõhimõtted

 Programmide eelarve kavandatakse lähtuvalt asutuste teenuste maksumusest.

 Kulumudel koostatakse kõikide riigiasutuste kohta.

 Asutuste kulumudelitest koondatakse valitsemisala mudel.

 Asutuse kulumudeli koostamiseks esitatakse teenuste loetelu koos eesmärkidega, nende

mõõdikutega ning seos programmi tegevusega.

 Kulu peab olema kuluarvestuses jaotatav või suunatav teenusele, mis seda kulu

põhjustab.

 Kaudsed kulud jaotatakse esmalt sisemistele tugiteenustele, seejärel teenustele.

9.1. Kulumudeli ülesehitus

Kulumudel on andmeobjektide omavaheliste seoste haldamise struktureeritud esitus, mis

koosneb erinevatest omavahel seotud komponentidest. Kulumudelile on iseloomulikud lihtsad

ja loogilised põhjus-tagajärg seosed. Kulumudel sisaldab struktuurseid ja perioodiliselt

muutuvaid andmeid.

Riigiasutuste kulumudelite koostamiseks on standardne kuluarvestuse metoodika. Kasutusel on

nii kohustuslikke kui vabatahtlikke elemente, mis võimaldavad asutusel koostada arvestuse,

mis lähtub nende ärivajadustest.

6

Joonis 1. Tegevuspõhise riigieelarve koostamisel kasutatav kulumudeli struktuur

Kulumudel või lihtsalt mudel võimaldab süstematiseerida, analüüsida ja mudeldada

organisatsiooni tegevusi ja olulist teavet. Mudel kirjeldab, kuidas sisendeid kasutades

väljundeid luuakse. Halliga on tähistatud mooduli kohustuslikud arvestusobjektid.

Peamised mudeli komponendid:

Moodulid - mudeli struktuursed komponendid.

Klassikalise kulujuhtimisteooria kohaselt koosneb kulumudel kolmest moodulist: ressursi

(Resource ) moodul, tegevuste (Activity) moodul, hinnastatavate objektide (Cost Object )

moodul Teenused.

Eesti tegevuspõhise riigieelarve metoodikas on kasutusel 10 moodulit, mis jagunevad

sisendmooduliteks (moodulid 1-2), ressursimooduliteks (moodulid 3-5) tegevuste mooduliteks

(moodulid 6-8) ja väljundmooduliteks (9-10).

7

Tabel 1. Moodulite seletused

Jrk Mooduli

nimetus

Mooduli

lühend

Mooduli

eesmärk Selgitus

1 Välised Module1

Asutuseväliste

kulude

arvestus

Esimeses moodulis kajastatakse teiste riigiasutuste

arvestuslik kulu, sh investeeringud, mis mõjutavad

olulisel määral teenuste tõest maksumust, kuid

mida eri põhjustel ei kajastata asutuse enda

raamatupidamises. Sellised kulud on näiteks

seotud IT-asutuste poolt osutatavate IT-teenustega.

Kulud suunatakse edasi 3., 4. ja/või 5. moodulisse.

2 Sisemised Module2

Kulude

sisestamine

mudelisse

Teises moodulis kajastatakse asutuse eelarve ning

raamatupidamises kajastatud eelarve täitmise

finantsandmed: tulud, kulud, investeeringud ning

finantseerimistehingud. Sisendid suunatakse

kuluarvestuse põhimõtetest lähtuvalt järgnevatesse

moodulitesse, kuid peab olema tagatud, et edasi

suunatud sisendite summad jõuavad põhiteenustele

9.moodulissse (kohustuslik moodul). Sisenditest

kujunevad väljundid moodulite läbimise käigus

ning sisendite ja väljundite summad peavad olema

võrdsed.

3 Ress3 Module3 Vahearvestus

Kolmandat moodulit kasutatakse vahearvestuse

pidamiseks erinevatel otstarvetel, kuid vajadusel

võib kasutada ka teisi dimensioone ja/või nende

kombinatsioone. Mooduli kasutamine pole

kohustuslik. Kulud suunatakse edasi 4. ja/või 5.

moodulisse.

4 Ress2 Module4 Vahearvestus

Neljandat moodulit kasutatakse vahearvestuse

pidamiseks erinevatel otstarvetel. Mooduli

kasutamine pole kohustuslik. Kulud suunatakse

edasi 5. moodulisse.

5 Ress1 Module5

Ressursside

maksumuse

arvestus

Viiendas moodulis kajastatakse asutuse

ressurssidega seonduvad kulud ja investeeringud.

Juhul, kui asutuse raamatupidamises pole

tehingutele ressursitunnuseid määratud, siis

kulumudelis tuleb kõigile sellistele tehingutele

need omistada. Vajadusel tohib luua uusi

ressursitunnuseid. Kulud suunatakse edasi

vastavalt asutuse kehtestatud metoodikale, kas

tegevustele või teenustele.

6 Tugiteenuse

tegevus Module6

Tugiteenuse

tegevuste

maksumuse

arvestus

Kuuendas moodulis kajastatakse asutuse

tugiteenuse tegevustega seotud kulud, mille

eelduseks on tugiteenuste ja nende tegevuste

kaardistamine. Mooduli kasutamine pole

kohustuslik. Kulud suunatakse edasi

tugiteenustele.

8

7 Tugiteenus Module7

Tugiteenuse

maksumuse

arvestus

Seitsmendas moodulis kajastatakse asutuse

tugiteenustega seotud kulud vastavalt kaardistatud

ja kinnitatud tugiteenuste nimekirjale. Kulud

suunatakse edasi põhiteenuse tegevustele ja/või

põhiteenustele (8. ja/või 9.moodulisse).

8 Põhiteenuse

tegevus Module8

Põhiteenuste

maksumuse

arvestus

Kaheksandas moodulis kajastatakse asutuse

põhiteenuse tegevustega seotud kulud, mille

eelduseks on tegevuste kaardistamine. Mooduli

kasutamine pole kohustuslik. Kulud suunatakse

edasi põhiteenustele.

9 Põhiteenus Module9

Põhiteenuste

maksumuse

arvestus

Üheksandas moodulis kajastatakse asutuse

põhiteenustega seotud andmed. Põhiteenustele

lisatakse atribuutidena strateegilise planeerimise

tasandid. Kliendi olemasolul suunatakse kulud

edasi järgmisse moodulisse, vastasel korral lõpeb

arvestus 9. mooduliga..

10 Klient Module10 Klientide

hinnastus

Kümnendas moodulis kajastatakse asutuse

klientidega seotud kulud, mille eelduseks on

kliendipõhise juhtimissüsteemi olemasolu. Selle

mooduliga mudeli arvestus lõpeb.

Joonis 2. Kulumudeli moodulid

Kulumudeli sisendiks on eelarve ja eelarve täitmise finantsandmed majandusliku sisu lõikes,

mis jaotusreeglite (käiturite) alusel suunatakse teenusele (põhiteenusele). Teenus on tegevuse

või tegevuste tulem, mis loob väärtust kasusaajale või kasutajale. Teenuseid osutatakse riigi

strateegiliste eesmärkide saavutamiseks ja õigusaktide täitmiseks.

Kuluarvestus peab leidma vastuseid juhtide küsimustele. Näiteks: Mis teenuseid organisatsioon

osutab? Kui palju neid teenuseid osutatakse? Kellele neid teenuseid osutatakse? Miks neid

teenuseid osutatakse? Mis on osutatava teenuse koostisosad? Mis teenus maksab? Kas teenuse

9

osutamiseks on olemas piisaval hulgal ressursse? Millest veel sõltub teenuse osutamine? Kes

teenust juhib? Kas teenus võimaldab täita asutuse eesmärke? Kas teenust saab osutada

tõhusamalt? Kas teenuse tulemusi mõõdetakse?

Mudel peaks sisaldama ainult ja ainult neid andmeid, mida konkreetne asutus arvestuse

pidamiseks vajab. Mudel koosneb omavahel seotud ja kindlatele reeglitele ning vorminõuetele

alluvatest andmetest. Mudeli andmed on korrapäraselt organiseeritud nn paigaldustabelite

kaudu. Mudeli loomiseks CPMis on vajalikud järgmised paigaldustabelid.

Tabel 2. Paigaldustabelid

# Paigaldustabel Tüüp Lühiseletus

1 Model Struktuurne

Kajastab mudeli nimetust ja lühendit, sh

vaikimisi valuutat ning käituri kasutust

moodulites.

2 Module Struktuurne Kajastab moodulite nimetusi ja lühendeid ning

järjekorda mudelis.

3 Dimension Struktuurne

Kajastab mudelis kasutatavate struktuursete

dimensioonide ning atribuudi dimensioonide

nimetusi ja lühendeid.

4 Dimension

Order Struktuurne

Määratleb struktuursete dimensioonide

kasutamise ja järjekorra mudeli moodulites, nn

mudeli disain.

5 Dimension

Level Struktuurne

Määratleb struktuurse dimensiooni ja atribuudi

dimensiooni tasandite ehk hierarhia kasutuse ja

sügavuse ning mõjutab ennekõike aruannete

koostamist.

6 Dimension

Member Struktuurne

Kajastab struktuursete dimensioonide ja

atribuudi dimensioonide liikmete nimekirja.

7 Assignment Perioodiline Sisaldab mudeli moodulite arvestusobjektide

vahelisi seoseid ja käituri koguseid.

8 Entered Cost

Element Perioodiline

Kajastab arvestusobjekti perioodilisi rahalisi

väärtuseid nagu kulud, tulud, investeeringud

ja/või finantseerimistehingud.

9 Driver Struktuurne Kajastab mudelis kasutatavate käiturite loendit

ja seadistust.

Dimensioon mudeli komponendina annab mudelile lisamõõtme, jagades selle ootuspärasteks

osadeks. Seega dimensioonid on sisutatud finantsarvestuses kirjeldatud elementidega, riigi

strateegiliste eesmärkide saavutamise käigus osutatavate teenustega ning asutuse eriomase

sisuga andmetega. Mudeli erinevates moodulites on erinevad reeglid dimensioonide

kohustuslikkuse kohta.

10

Tabel 3. Eelarveklassifikaatori ja kulumudeli mõistete vastavustabel

Jrk

nr

Eelarveklassifikaatori

kuluarvestuse

arvestusobjekti nimi

Kulumudeli

dimensiooni

nimi

Kulumudeli

dimensiooni

lühend

1 Eelarve liik Liik LIIK

2 Eelarve konto Konto KONTO

3 Eelarve objekt Objekt OBJ

4 Organisatsioon Asutus ASUTUS

5 Tulu-/kuluüksus Kuluüksus ORG

6 Tegevusala COFOG 1 COFOG

7 Planeerimistasand

Tulemusvaldkond TUV

Programm PR

Meede ME

PR tegevus PR_TEG

Põhiteenus PTEEN

8 Toetus Grant GRANT

9 Tulu-/kuluüksus Kuluüksus ORG

10 Projekt WBS WBS

11 Tehingupartneri kood Tehingupartneri

kood TP

12 Ressurss/kulukoht Ressurss RESS

13 Klient Klient KLIENT

14 - EAP EAP

15 - Omanik OMANIK

Asutus saab kasutada enda loodud arvestusobjekte ka läbi vastavuste kirjeldamise

(vastavustabel). Kulumudeli moodulites 6- 8 saab kasutada dimensioone Tugiteenuse tegevus

(TTEG), Tugiteenus (TTEEN) ja Põhiteenuse tegevus (PTEG).

Atribuuti on võimalik sisestada dimensiooni liikmele, mitte dimensioonile. Dimensiooni liikme

kaudu on atribuut alati seotud seonduvate arvestusobjektidega. Kui selline variant ei peaks

sobima, siis tuleb kaaluda atribuudi sisestamist arvestusobjektidele. Juhul, kui atribuut

sisestatakse dimensiooni liikmetele, siis tuleb tähele panna, et sama atribuuti ei saa teise

dimensiooni liikmetele enam sisestada. Näiteks, kui mudelisse on loodud püsi- ja muutuvkulu

määratlemiseks atribuut ning seda otsustatakse rakendada konto dimensiooni liikmetele (s.t

kontodele), siis ei saa seda samal ajal rakendada ressurssidele, sest võib tekkida vastuolu

arvestusobjektide kaudu. Kui on soov kasutada atribuute arvestusobjektide kaudu, kaaluda seda

1 Eurostat, Classification of the functions of government [https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-

explained/index.php/Glossary:Classification_of_the_functions_of_government_(COFOG)].

11

valikut enne põhjalikult, sest ee on ajaliselt aeganõudvam ning andmete mahult

komplitseeritum toiming.

Kuluarvestuse töövoos suunatakse asutuse finantsandmed, käiturite abil, planeerimistasandi

dimensioonidele. Üks terviklik andmehulk võib sisaldada andmeid erinevatest perioodidest,

stsenaariumitest jne, kuid mudeli omanik peab teadma, mis eesmärgil andmehulk koguti.

Lõpptulemusena moodustatakse keskne tähekujuline faktitabel, mis võimaldab

mitmemõõtmelist analüüsi ja eesmärgistatud aruandlust.

Juhul, kui asutuse perioodilised andmed paikneksid hajali erinevates mudelites, tuleks nendega

seonduvad andmebaasid uuesti ühendada, mis suurendaks keerukust ning ajakulu.

Perioodid ja stsenaariumid on Rahandusministeeriumi poolt kulumudeli tarkvarasse ette

seadistatud ning paiknevad hierarhias. Asutused ei saa ise uusi perioode ega stsenaariumeid

luua.

Kirjeldus kulumudeli ülesehitusest ja detailaspektidest on leitav käsiraamatu eelnevates osades.

Kulumudeli ülesehitus ja mõisted https://fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/riigieelarve-ja-

eelarvestrateegia/tegevuspohise-eelarvestamise-kasiraamat/kulumudeli-ulesehitus-ja-moisted

Andmete esitamine infosüsteemides – stsenaariumid, perioodid, kategooriad https://fin.ee/riigi-

rahandus-ja-maksud/riigieelarve-ja-eelarvestrateegia/tegevuspohise-eelarvestamise-

kasiraamat/kais-stsenaariumid-perioodid-reis-kategooriad

9.2. Tervikvaade- andmete liikumise protsess

KAIS koosneb kolmest tarkvarast:

1. Andmetöötluse tarkvara SAS Enterprise Guide (EG), mille peamine eesmärk on

koguda ja töödelda andmeid kulude modelleerimiseks, konsolideerimiseks, andmete

ühendamiseks eri andmebaasidest ning mitmeteks muudeks andmete töötlemise

toiminguteks.

2. Kulumudeli tarkvara SAS Cost and Profitability Management (CPM), mille peamine

eesmärk on pidada arvestust asutuste teenuste, tegevuste, ressursside ning muude

väljundite maksumuse üle nii eelarvete koostamiseks kui nende täitmise jälgimiseks.

3. Analüüsi ja aruandluse tarkvara SAS Visual Analytics (VA), mille peamine eesmärk

on koostada ning kujundada sobivaid aruandeid, millega toetada analüütilisi tegevusi ja

otsustamist.

12

Järgnevalt ülevaade KAISI tarkvara kasutamisest, kättesaadavatest andmetest ning

andmehulkade hoiustamisest.

Joonis 3. Tervikvaade- andmete liikumise protsess

SAS EG ja SAS CPMi saab kasutada terminalis. Kasutajaliides SAS EG võimaldab koguda,

liidestada, töödelda andmeid ja tuua juurde mistahes vajalikke andmehulkasid. SAS CPM

modelleerimise keskkond võimaldab kuluarvestust, sooritada mudelis arvutusi, hoiustada kuubi

konfiguratsioonis andmekogude andmestikke. Kulumudel arvutatakse välja SASApp serveris

ja laetakse andmebaasi. SASAppVA kataloogis olevatele failidele pääsevad ligi aruande

13

kujundaja ja modelleerija õigusega kasutajad. SASAppVAs hoiustatakse peamiselt mällu

laetud alusfaile, valitsemisala ja RAM ühiseid andmekogusid, koolitusmaterjale.

9.3. KAIS (kuluarvestuse infosüsteem) kasutajaõigused

9.3.1. Kasutajaõigused, õiguste loomine ja lõpetamine, salasõna.

KAIS kasutajate õigused

Peamised KAIS tarkvara kasutajate rollid on:

Modelleerija ehk eelarve- ja kuluarvestuse eest vastutav kasutaja (nn kulumudeli haldur), omab

ligipääsu kõigile KAIS-iga seotud rakendustele.

Modelleerija ülesanded on:

 Tagada asutuse andmete õigsus ja arvestuse pidamine riigis kehtestatud kuluarvestuse

metoodika ning kehtiva seadusandluse kohaselt.

 Koguda ja kasutada täiendavat informatsiooni oma asutuse juhtidelt.

 Koostada ja kasutada projekte EG-s, et automatiseerida ja tõhustada igapäevast

arvestuse pidamist ning süsteemset haldamist;

 Vastutada kulumudeliga töötamise eest SAS CPM-is;

 Moodustada ja uuendada faktitabeleid; koostada, kujundada, eksportida aruandeid SAS

VA-s.

Modelleerijal on parimad teadmised eelarvestamise ja kuluarvestuse metoodikast, töövahendi

funktsionaalsetest võimalustest, mistõttu on tal vastutav roll asutusesisese juhendajana ja

koolitajana, teha ettepanekuid nii tehniliste kui metoodiliste muudatuste sisseviimiseks ning

pidevalt otsida võimalusi asutuse arvestuse tõhusaks korraldamiseks, läbipaistvuse, selguse ja

usaldusväärsuse tagamiseks.

Aruande kujundaja, omab ligipääsu analüüsi ja aruandluskeskkonnale SAS VA, mis

võimaldab tal asutuse andmete alusel vajaminevaid aruandeid koostada, vaatlejatele

kasutamiseks kättesaadavaks teha ning eksportida.

Juhul, kui aruannete kasutajad, juhid, otsustajad (aruande vaatleja) ei ole valmis oma vajadusi

aruandluse osas täpselt ja terviklikult sõnastama, lasub aruande kujundajal proaktiivne ülesanne

tutvustada aruande võimalusi, kaardistada vajadusi ja arendada aruandeid parima lõpptulemuse

nimel.

Aruande vaatleja omab ligipääsu ainult VA rakenduse vaataja mooduli (Report Viewer) kaudu

ettevalmistatud aruannetele. Ühtlasi võimaldab see moodul lisada ja vaadata kommentaare,

eksportida ja printida aruandeid (pdf) ning jagada aruandeid e-posti teel teiste VA kasutajatega.

Vaatlejal puudub õigus ise aruandeid koostada, sh muuta, kuid ta võib esitada ettepanekuid

aruannete kujundajatele aruannete koostamiseks või täiendamiseks. Aruande vaataja võib

esitada taotluse enda õiguste laiendamiseks (VA kujundajaks). Rollimuudatusega ei kaasne

täiendavaid kulusid, kuid tarkvara kasutamiseks on soovituslik tutvuda põhjalikumalt

käsiraamatus olevate materjalidega.

Tabel 3 KAISi kasutajate rollid

14

KAIS kasutaja Modelleerija Kujundaja Vaatleja Administraator

Tüüpiline ametikoht Riigiasutuste

finantsfunktsiooni

(tipp)spetsialist

Riigiasutuse

finantsfunktsiooni

(tipp)spetsialist või

arendusosakonna

(tipp)spetsialist

Tipp- ja

keskastmejuhid ning

oma tööks andmeid

kasutavad

riigiteenistujad

KAISi

administraator

RMIT-s

Litsents CPM,

EG,

VA kujundaja ja

vaatleja

-

-

VA kujundaja ja

vaatleja

-

-

VA vaatleja

CPM,

EG,

VA,

Management

Console

Kasutaja õigused: Omab ligipääsu

kõikidele KAIS

rakendustele

Omab ligipääsu ainult

VA rakendusele, sh nii

koostaja kui vaatleja

moodul

Omab ligipääsu VA

moodulile, ise

aruandeid koostada

ei saa

Vastutab KAIS

tarkvara toimimise

ja pideva

arendamise eest.

1- CPM kulumudeli

loomine ja

haldamine

Jah

2- EG andmete

ettevalmistamine,

töötlus

Jah

3- VA tarkvaras

aruannete

koostamine

Jah Jah

4- VA tarkvaras

aruannete vaatamine

Jah Jah Jah

5- VA Appis

(mobiilseadmetes)

aruannete

vaatamine

Jah Jah Jah

KAIS uue kasutaja loomine

Uue kasutaja loomiseks tuleb kasutaja otsesel juhil esitada taotlus Rahandusministeeriumile

aadressil [email protected].

Taotluses tuleb esitada alljärgnev info:

 kasutaja ees- ja perekonnanimi;

 isikukood;

 e-posti aadress;

 millisele asutusele/asutustele või kogu valitsemisalale vajab kasutaja ligipääsu;

 millised on kasutaja õigused (kas modelleerija, kujundaja või vaatleja).

Kasutaja loomisel on ettenägelik viia ennast kurssi ka kasutaja õiguste lõpetamisega, ning

mudelite ja kuubi konfiguratsioonide omaniku vahetamisega.

15

KAIS kasutaja õiguste lõpetamine

KAIS`i kasutaja töölt lahkumisel tuleb anda sellest teada aadressil [email protected]. Kasutaja

otsene juht vastutab KAIS kasutajate õigeaegse registreerimise ja õiguste lõpetamise eest.

Lahkuval töötajal tuleb CPM-s vahetada kõikide oma mudelite ja kuubi konfiguratsioonide

omanik oma asutuse modelleerija õigustega töötaja vastu.

STAR-tabelid (Mudelite faktitabelid) ei ole isikupõhised ega üle antavad, kuid kui uuel

kasutajal ei ole nii mudeli kui ka kuubi konfiguratsiooni õigusi üle antud, ei saa uus töötaja

moodustada samanimelist STAR-tabelit.

Täpsem info on juhises Kasutaja õiguste määramine mudelile ja kuubi konfiguratsioonile

SAS CPM programmis :

EG programmi projektid/failid ei ole isikupõhised, aga rolli mängib alusfailide nimetus ja

asukoht. EG failid tuleks uuele töötajale edastada ning anda ülevaade, kus asuvad projekti teised

alusfailid (nt mõõdikud SIJS-st vms) ja mis on nende nimed.

Kui alusfaile on vaja liigutada teise asukohta või muuta nime või mõlemat, on projektifaili vaja

salvestada uue asukoha ja nimega alusfailid.

KAISi tarkvara kasutajatunnus ja salasõna, salasõna vahetus

KAIS terminali sisenemine ning kõigi kolme programmi (CPM, VA, EG) jaoks on kasutusel

üks salasõna ja seda vahetatakse ühest kohast.

Kasutaja loomisel saadetakse e-posti aadressile esialgne salasõna, mis tuleb asendada koheselt

omale sobiva parooliga.

NB! Salasõna krüpteeritakse ja selle saab avada ID-kaardiga, seega on oluline, et kasutajal oleks

kehtivate sertifikaatidega ID-kaart.

Salasõna vahetamise intervall on 180 kalendripäeva (10 ja 4 päeva enne tähtaja saabumist

saadetakse kasutajale automaatne meeldetuletus tema e-posti aadressile).

Salasõna viis korda valesti sisestamisel konto lukustub kolmeks minutiks.

Uus salasõna peab sisaldama järgnevat:

 1 suur täht

 1 väike täht

 1 number

Salasõna pikkus peab olema vähemalt 12 tähemärki. Ei ole soovitatav kasutada järgmisi tähti:

ä, õ, ü, ö, š, ž. Salasõna peab sisaldama neljast kategooriast kolme: suuri tähti, väikeseid tähti,

numbreid või erimärke.

16

Mine kais-terminal.fin.ee/ -> kasutaja nime ees on teadus\ -> sisene

Vali „Muuda“.

Uuenda salasõna.

9.3.2. Sisenemine aruandlustarkvarasse SAS VA

SAS VA on veebipõhine platvorm, kuhu saab siseneda oma arvutist või mobiiliseadmest avades

sobiva veebibrauseri, ega nõua terminali keskkonda sisenemist. Ligipääsud on kasutajapõhised,

ning kasutaja loomiseks tuleb soovi avaldada kasutajatoe e-postile [email protected] .

ARVUTIT / BRAUSERIT KASUTADES:

Analüüsi- ja aruandluse tarkvarasse sisenemiseks veebibrauseri kaudu toimub aadressil:

https://kais.fin.ee. Kasutajatunnus (User ID) on eesnimi.perekonnanimi .

17

Modelleerijate jaoks on kasutajatunnused ja paroolid SAS VA-sse sisselogimiseks samad, mis

KAIS terminali keskkonda ja SAS CPM ja SAS EG programmidesse.

Sisselogimiseks sisesta oma kasutajatunnus kujul „eesnimi.perenimi“ ja parool ning klõpsa

Sign In.

Esmakordsel edukal sisenemisel avaneb aruande vaatajale selline vaade:

Aruande vaatajal puudub ligipääs SAS VA Report Designer, Data Explorer ning Data

Preparation moodulitesse, mistõttu ei kajastu avalehe otseteede real võimalust eelnimetatud

moodulitesse sisenemiseks.

Edukal sisenemisel avaneb aruande koostajale (sh modelleerijatele) selline vaade:

18

SAS VA-st on võimalik väljuda mistahes tarkvara moodulis asudes. Avalehelt välja

logimiseks klõpsa üleval paremas nurgas oma nime peale ning vali Sign out.

Enne väljumist veendu, et oled aruande koostamise moodulis tehtud toimingud salvestanud.

Väljumisel kuvatakse allolev teade:

19

MOBIILSEADET /APP-I KASUTADES:

Mobiiliseadmest on mugavam kasutada selleks loodud Appi. Appi seadistamiseks järgi SAS

VA Appi laadimise ja seadistamise juhendit.

SAS VA aruannetele mobiilist juurde pääsemiseks tuleb laadida Play/App Store’st alla SAS

Visual Analytics rakendus.

Täpsem info App-i alla laadimise ja seadistamise kohta on juhendis SAS VA Appi alla

laadimise ja seadistamise juhend.

9.3.3. KAIS-i tarkvaradesse sisenemine modelleerijatele

KAIS terminali on vajalik siseneda SAS CPM-i või SAS EG programmide kasutamiseks.

Terminali sisenemine: https://kais-terminal.fin.ee

Kasutajatunnus sisestada järgnevalt: teadus\eesnimi.perekonnanimi

Täpsem info terminali keskkonda sisenemise ja väljumise kohta on juhendis:

Andmetöötlusprogrammi SAS EG (Enterprise Guide) sisenemine

SAS EG programmi sisenetakse topelt klikiga terminali avalehel oleval otseteel:

20

NB! Esmakordsel sisenemisel SAS EG-sse ja igakordsel parooli vahetamisel tuleb seadistada

ühendus serveriga (kohandada kasutaja seadeid) vastavalt juhendile „Kasutaja

seadistamine_SAS_EG_programmis“:

Täpsem info SAS EG-sse sisenemise ja väljumise kohta on juhendis:

Kulumudeli modelleerimise programmi SAS CPM sisenemine ja väljumine

Modelleerija saab SAS CPM programmi siseneda Terminali avalehel oleva otsetee kaudu:

Kulumudelite modelleerimise programmi kasutajatunnus (User ID) on eesnimi.perekonnanimi

Täpsem info SAS CPM-i sisenemise ja väljumise juhendis .

9.3.4. KAISi kasutamise nõuded

Et projektid ja programmid töötaksid probleemideta, on nende kasutamisel oluline järgida

allpool toodud piiranguid.

SAS CPM mudelis kasutatavate väljade piirangud

21

Piirangud SAS EG-s ja SAS VA-s tabelite ja muutujate nimede kasutamisel:

 muutuja (EG projektis veeru päised „Column

Name“), alamtabeli (WORK.NIMETUSED - nimetused on alamtabel)

ja meetodite (kasutatakse EG programmis) nimed võivad olla kuni 32 tähemärki

 tabelite ja veerupäiste nimetuse tähemärgid peavad olema ladina tähestikust tähed

(A,B,…,Z,a,b,…,z) või alakriips

 tühikuid ei tohi nimedes kasutada

 mistahes sümboleid ja muid kirjavahemärke peale alakriipsu sõnade vahel "_" ei tohi

kasutada

 nimetuse esimene tähemärk peab olema ladina tähestikust

täht (A,B,…,Z,a,b,…,z) või alakriips. Näiteks: TABEL._AndmeKogu või

TABEL.andmeKogu jne. Tabelite nimetuses võib kasutada numbrit, aga see ei tohi olla

esimene tähemärk!!!

o õige kasutus - TABEL.Andmekogu2021

o vale kasutus – TABEL.2021Andmekogu.

Tabeli nime lisapiirangud:

 keelatud on kasutada SAS poolt reserveeritud automaatseid nimetusi

nagu _NUMERIC_, _ERROR_, _CHARRACTER_, _NULL_, _ALL_ ja kõiki

selliseid mis algavad ja lõppevad „_“ nt „_xxx_“ jne. (inglise keelsed)

 keelatud on kasutada CPMi poolt genereeritavate tabelite lõppu lisatavat

tähekombinatsiooni STAR

 tabeleid lõpuga LINE ja PIPE

22

9.4. Kulumudeli tarkvara SAS EG ülesehitus ja tutvustus

SAS EGs on intuitiivne, menüü-põhine ja lihtsasti kasutatav tööriist andmekogumite

moodustamiseks, andmeanalüüsiks, aruandluseks jms.

SAS EG programmi avalehel avaneb vaade, mis sisaldab valikuid uue projekti alustamiseks,

olemasoleva avamiseks või viimaste projektide sirvimiseks.

Joonis 3. SAS EG avaleht

SAS EG kasutaja üks peamisi töövahendeid on projekt, mille töövoo aknas (Process Flow

Window) kuvatakse kõik andmete, ülesannete ja tulemuste vaated. See võimaldab kasutajal

organiseerida ja hallata erinevaid andmetöötluse ja analüüsi ülesandeid loogilises järjestuses,

näidates ka ülesannete omavahelisi seoseid ja täitmise staatust (kas on edukalt täidetud).

SAS Enterprise Guide'i tarkvaratootja ametlikul kodulehel toodud kasutusjuhendid ja

videoõpetusted annavad parema ülevaate programmi kasutusvõimalustest.

RAM poolt on kasutajale on ette valmistatud mitmed EG projekti mallid, mis koondavad

ettenähtud eesmärki täitvad protsessid – andmete importimise, kontrollimise, analüüsimise ja

visualiseerimise – ühte integreeritud töövoogu. Näiteks, on loodud projekti mall, millega

valmistada ette andmehulk asutuse finantsandmetest ja jagamissreeglitest. Malli kasutaja peab

oma töö automatiseerimiseks valima õiged alusandmed ja salvestamise asukoha.

23

9.5. Kulumudeli tarkvara SAS CPM ülesehitus ja tutvustus

Kulumudeli tarkvara SAS CPM koosneb kolmest moodulist (vt Error! Reference source not

found.):

1. Töölaua haldusmoodul (Workspace Manager)

2. Mudel (Model)

3. Analüüsimoodul (Analysis)

Kuluarvestuses analüüsimoodulit ei kasutata, mistõttu selle mooduli kasutusvõimalusi ei

tutvustata.

Kirjeldatud moodulitesse saab navigeerida CPM töölaua vasakus nurgas olevas menüüs, sh

näitab sinisel taustal värvitud ja rõhutatud moodul seda, kus kasutaja parasjagu tarkvaras asub.

Tüüpiline olukord paiknemiseks on töölaua haldusmoodul või konkreetse asutuse mudel.

Joonis 4. CPM moodulite menüü

CPM-i sisse logimisel (vt Error! Reference source not found.4) avaneb töölaua

haldusmoodul. Mooduli vasakul poolel olevas navigatsiooni paanis (Navigation Pane) on

võimalik käivitada mitmeid toiminguid, nt uue mudeli ja kuubi konfiguratsiooni loomine ning

mudeli andmete import ja eksport. Töölaua haldusmoodulis on loodud otseteed mitmetesse

kataloogidesse, millest peamiselt on kasutusel mudelite (Models) ning kuubi

konfiguratsioonide (Cube Configurations) kataloogid. Töölaua haldusmooduli parempoolsel

alal on kirjeldatud valitud kataloogi sisu. Vaikimisi on avatud mudeli kataloog, mistõttu CPM-

i sisse logimisel on töölaua haldusmoodulis näha kõiki mudeleid, millele kasutajal on ligipääs.

Sobiliku mudeli avamiseks tuleb mudeli peal olles teha topelt hiireklõps või vajutada klahvile

ENTER.

24

Joonis 5. Töölaua haldusmoodul

25

SAS CPM Mudeli igapäevaseks haldamiseks, on oluline mõista, kuidas mudeli töökeskkonda

tõhusalt kasutada, käivitada sooritada peamisi toiminguid ja jälgida kulude liikumist läbi

erinevate moodulite. kus on võimalik käivitada mitmeid toiminguid ning jälgida kulude

liikumist. Mudeli (Model) tööriistaribal asuvast rippmenüüst (vt Error! Reference source not

found.5) on võimalik valida sobilik mudel. Valiku kinnitamiseks tuleb valida ka kõrvalolevast

rippmenüüst sobilik periood/stsenaarium seos ning klikata ringikujulisele ikoonile, mille sees

on kolmnurk (nn play nupp).

Mudel koosneb moodulitest, mille iga mooduli jaoks on loodud eraldi lehekülg. Sobiliku

mooduli lehekülje saab valida navigatsiooni paanil moodulite (Modules) jaotisest. Mudelisse

sisenemisel on vaikimisi avatud mudeli esimese mooduli lehekülg, mille nimi riigiasutuste

mudelis on Välised.

Kulude suunamiste ja seonduvate käiturite loomiseks ning nende liikumiste jälgimiseks on

võimalik kasutada mitme aknaga vaateid (Panes). Vaikimisi kuvatakse mudeli mooduli andmed

ühes aknas (Single Pane), kuid on võimalus korraga kuvada ka vasak ja/või parem paan (Left

and/or Right Pane). Valides Mitme akna vaate (nii vasaku kui ka parema akna), on võimalik

jälgida põhivaates (Primary Pane) olevate arvestusobjektide liikumist – vasakpaan näitab

sisendit (lähtekohta) ning parempaan väljundit (sihtkohta). Kulude horisontaalne liikumine

moodulite vahel võimaldab jälgida ja hallata kulude liikumist ja jaotumist erinevate moodulite

vahel, tagades läbipaistvuse ja täpse kulude arvestuse.

Mudeli veergude vaadete (Column Layout) loendist on võimalik valida meelepärane andmete

kuva ehk veergude paigutus, mis toetab moodulis tehtavaid toiminguid. Näiteks kulude

suunamiseks sobib kasutada Assignment veergude paigutust. Pärast veergude paigutuse

valimist tuleb valik kinnitada, klikkides rippmenüü kõrval olevale ikoonile. Tööriistaribal on

lai valik võimalikest toimingutest, millest saab lähemalt lugeda SAS CPM dokumentatsioonist.

26

Joonis 6. Mudeli haldamise keskkond

Mudeli andmetele võib olla ligipääs mitmel modelleerijal, kuid mudelis saab samaaegselt

muudatusi/täiendusi teha vaid üks modelleerija. Kui üks modelleerijatest on mudelisse

sisenenud, siis teiste modelleerijate jaoks läheb mudel lukku, nad on seal vaataja rollis.Mudel

lukustub seetõttu, et mitte katkestada juba sisenenud modelleerija tehtavaid tegevusi. Tegevuste

katkestamisel võivad olla soovimatud tagajärjed, nt mudelite „katki minemine“ või tehtud töö

kadumine. Mudel jääb lukku, kui programmist väljumine ei ole õnnestunud korrektselt. Täpsem

info on juhises Mudeli lukust vabastamine SAS CPM programmis.

Modelleerijatele on CPM tarkvaras kättesaadavad tarkvaratootja koostatud kasutajajuhendid

SAS Getting Started ning SAS User Guide (vt joonis 6).

SAS kasutajajuhendid on leitavad menüürea Help funktsiooni alt, mis avanevad SAS

veebilehel. Veebilehe aadress on soovitatav avada modelleerija enda arvutis, mitte terminalis.

27

Joonis 7. SAS kasutajajuhendid CPM-is

Alustavatel kasutajatel on soovitatav tutvuda ennekõike Getting Started juhendiga, mis selgitab

tarkvara funktsionaalsusi. Põhjalikuma ülevaate saamiseks ning keerulisemate toimingute

tegemiseks on soovitatav tutvuda User’s Guide juhendiga, mis annab lugejale edasi sügavust

ning näiteid edasijõudnutele. Eelnimetatud juhendite kõik osised ei pruugi olla relevantsed,

mistõttu peab lugeja ise tegema kaalutletud otsuseid kui palju aega ja tähelepanu juhendite eri

osadele pühendada.

28

9.6. Kuluarvestuse töövoog

Juhendi eesmärk on selgitada KAISi kasutaja reeglipärast tegevuste jada, mille käigus

majandusliku sisuga andmed mudeldatakse teenustele. Kasutajale antakse selged ja

üksikasjalikud tehnilised juhiseid, mida peab kuluarvestuse infosüsteemis eelarve

planeerimiseks, rakendamiseks, täitmise jälgimiseks ja juhtimisaruannete koostamiseks,

kaasates nii finantsandmeid kui ka mõõdikuid.

Modelleerija tööülesanded on laiaulatuslikud, mis võimaldavad panustada organisatsiooni

erinevate protsesside ja ressursside optimeerimisse ning anda sisendit juhtimisotsusteks, sh

strateegilisteks otsusteks. KAISis hõlmab modelleerijaroll üldiselt mudelite loomist ja

haldamist, aruannete ja prognooside koostamist.

Järgneval joonisel on loetletud kuluarvestuse tööetapid, mille tulemuseks on eelarve või

selle täitmise aruande koostamine.

Detailsem, juhenditega töökirjeldus, on esitatud alapeatükkidena etappide kaupa.

Kuluarvestuse töövoog

9.6.1. ETAPP 1. Andmete ettevalmistamine. Paigaldustabeli algandmete kirjeldamine,

paigaldustabelite ettevalmistamine

1 • Andmete ettevalmistamine

2 • Paigaldustabelite loomine SAS EGs

3 • Tegevused SAS CPMis

4 • Juhtimisinfo loomine PIPE ja LINE

5 • Aruandlus

29

Mudeli loomise protsess algab ärianalüüsi läbiviimisega. Selleks on hea tunda raamatupidamise

andmeid, eelarveklassifikaatorit, organisatsiooni struktuuri, asutuse teenuseid ja tugiteenuseid

asutuse tegevustega seotud valdkonna strateegilisi eesmärke ja nende elluviimisega seotud

programme.

KAISI sisestusliideses MS Excel valmistatakse ette eelarve, seadusemuudatused jms andmeid

majandusliku sisu lõikes. Selleks, et planeeritavat eelarvet (sisendid) jagada teenustele, tuleb

eelnevalt koguda ja analüüsida asutuse protsesse ja tööaja kasutust teenuste lõikes, mis

võimaldab käituritele tuginedes välja töötada jagamise alused, seejärel ka jagamisreeglid

(suunamisreeglid).

Rahandusministeeriumi poolt on loodud terminali Koolituse kausta SAS EG alamkausta

näidisfail CPM_paigaldustabelite_algandmed, mida saab võtta näidiseks asutuse

arvestuspõhimõtete väljatöötamisel.

Faili kolm tabelit näidisandmetega moodustavad mudeli loomise alustamiseks vajaliku

näidiskomplekti:

1. ECE_(aastaarv), nt ECE_2025. KAISI toodavad andmed (eelarve, seadusemuudatus,

ülekantavad jms, va täitmisandmed) arvestusobjektide, stsenaariumite ja summade

lõikes.

2. Reeglid, mille pealt salvestatud protsess loob REEGLITE_JRK tabeli abil mudelisse

jagamisreeglid (Assignment) (vaata siit avaneb uues vahekaardis vastav käsiraamatu

osa)

3. REEGLID_JRK, mis määrab ära Reeglite kasutamise järjekorra (vaata siit avaneb uues

vahekaardis vastav käsiraamatu osa)

NB! Kasuta täpselt samu veerupäiseid ja lehtede nimesid, mis näidistabelitel, siis saad (SAS

EG) näidisprojektist alusfaili vahetades hõlpsalt endale sobiva projekti kujundada.

NB! Need 3 tabelit peavad omavahel ka perioodiliselt kooskõlas olema. Perioodide puhul

tehakse arvutusi kuupõhiselt, mis tähendab, et ECE_(aastaarv) tabeli üldisem periood kui kuu

teisendatakse arvutuste tegemiseks selle perioodi esimeseks kuuks, nt aasta 2025 tõlgendatakse

perioodiks 202501. Seega reeglite loomisel tuleb jälgida, et kui ECE_(aastaarv) andmetes on

perioodiks aasta 2025, peab reegli Algus_periood olema 2025_01.

9.6.1.1. Eelarve andmete ettevalmistus. Tabel ECE_(aastaarv).

Mudeli loomist alustatakse eelarvestrateegia koostamisega ning üheaastase riigieelarve

menetlemisega, mis hõlmab kõik PLAAN_KOKKU ülemstsenaariumi alla kuuluvad

alamstsenaariumid. Lisainfo stsenaariumite kohta on leitav käsiraamatust.

Stsenaariumite hierarhia on KAIS-is seadistatud vastavalt kuluarvestuse metoodikale.

Kasutuses olevad stsenaariumid vastavad eelarveprotsessile ja nende läbimise käigus kujuneb

“eelarve kokku“.

30

Eelarve algandmed koondatakse riigiasutustes enamjaolt Excelis ja tuuakse sellega KAISI.

Seetõttu on loodud lihtsustatud Exceli tabel, millele on antud nimetus ECE_(aastaarv), ehk

EnteredCostElement tabel. Aastaarvuna kasutatakse RES perioodi esimest aastat, nt ECE_2022

tähistab RES/RE periood 2022-2025. Pärast importimist SAS EG projekti ja salvestamist

asutuse IMP kataloogi saab tabel nimeks ECE_IMP, mistõttu edaspidi kasutatakse kõikide

erinevate aastate ja täitmise ühise tabeli iseloomustamisel viidet ECE_IMP tabelile.

Paigaldustabeli projekti näidisprojekt on kättesaadav KAIS terminalis kaustas

„X:\Koolitus\SAS EG“, faili nimi on „CPM_paigaldustabelite_loomine“. Näidisprojektis on

eraldi lehtedel kaks varianti – üks kus eelarve täitmise andmed tuuakse ise asutuse DATA

kaustast sisse ja teine kus see osa puudub (täitmine kaasatakse CPM_paigaldustabeliga). Vt

juhend Paigaldustabeli EG projekt.

Tabel 2 ECE_IMP näidistabel

ECE_IMP tabeli struktuur põhineb eelarveklassifikaatori arvestusobjektidele. Siia sisestatakse

nii teistelt valitsemisala asutustelt saadud/saadavad teenused (S1) kui ka asutuse kogu

raamatupidamisest tulev info (tegeliku täitmise kohta) ning kogu eelarvet puudutav info

(eelarve, muudatused, ülekantavad jne) (S2).

ECE_PERIOD veerg määrab, millise perioodi kohta sisestatud info vastavas reas on.

Andmed sisestatakse reeglina kõikide ühes RES perioodis kasutatavate perioodide kohta ühte

tabelisse. On lubatud kasutada ka mitut tabelit, aga siis tuleb need tabelid liita SAS EG projektis

enne asutuse IMP kausta salvestamist. Paigaldustabelite moodustamiseks rakendatavad

salvestatud protsessid kasutavad ainult ECE_IMP nimelist tabelit, mitte erinevaid sama

struktuuriga tabeleid.

ECE_SCENARIO veerg määrab, kas info sellel real on eelarve, tegeliku täitmise, muudatuse

või muu stsenaariumi kohta. Andmed sisestatakse reeglina kõikide ühes RES perioodis

kasutatavate stsenaariumite kohta ühte tabelisse. On lubatud kasutada ka mitut tabelit, aga siis

tuleb need tabelid liita SAS EG projektis enne asutuse IMP kausta salvestamist. TAITMINE

tabeli andmed võib, aga ei pea enne IMP kataloogi salvestamist liita, mis sõltub asutuse enda

mudeli impordi kasutamise mugavusest. TAITMINE tabelit võib hoida eraldi näiteks juhul, kui

asutus ei kasuta importimisel "Remove all" ja uuendab täitmise andmeid tihti. Kui aga

kasutatakse enamasti andmete uuendamisel "Remove all" on kiirem ja vähem tegevusi nõudev

liita paigaldustabelite moodustamise projektis kõigepealt eelarve ja täitmise andmed kokku ja

salvestada siis ECE_IMP tabelina asutuse IMP kausta. Paigaldustabelite moodustamiseks

kasutatavad salvestatud protsessid kasutavad ainult ECE_IMP nimelist tabelit, mitte erinevaid

samas struktuuris tabeleid.

31

ECE_MODULE veerus määratakse ära, kas ressurss tuleb sisse teise asutuse teenusena (S1)

või mudeli omaniku asutuse (S2) raamatupidamisest või eelarvest vms. Detailsem kirjeldus

moodulite kohta on käsiraamatus.

Andmete sisestamisel on mõlemate moodulite andmed ühes tabelis. Automatiseeritud

lahenduse korral kaasatakse moodul 1 andmed salvestatud protsessiga „ECE_kontroll_v1“

(juhend). Eelarve koostamise korral tuleb saajal ja andjal tuleb omavahel kokku leppida et

mõlemad kasutaksid samasugust kinnitatud eelarve koostamise loogikat.

Summa veerus on arvestusobjektidega andmerea summa eurodes.

Tabel jätkub dimensioonide veergude (veerupäises lühendid) kohustuslike dimensiooniliikmete

täitmisega. Dimensioonide kohta leiad täiendava info käsiraamatust.

Kui mudelis kohustuslikuks täitmiseks määratud lahtrisse EnteredCostElement lehel ei ole infot

sisestada, tuleb sinna kirjutada None.

9.6.1.2. Andmed finantsarvestuse tarkvarast SAP (eelarve täitmine)

Eelarve täitmis andmed moodustatakse raamatupidamisandmete baasil SAP BO järgnevatest

aruannetest:

 RP004 - Tehingute detailine aruanne, stsenaariumid TEGELIK ja RIB

 HR025 - Palgakirjed, stsenaarium TEGELIK

 EA009 - stsenaarium RIB

Eelarve täitmise andmed stsenaariumis „Tegelik“ koostatakse raamatupidamise andmete

alusel SAP BO aruandluskeskkonnast. Rahandusministeeriumi poolt luuakse igal hommikul

täitmise sisendandmete tabel ECE_IMP tabeli struktuuri, SASApp serveri iga asutuse oma

DATA kausta. Tabel on nimega "asutuse kood_TAITMINE", kusjuures asutuse all mõistetakse

vastavalt kokkuleppele nii asutust, asutuste grupi või ministeeriumi.

Tabel (nt R10_TAITMINE) on leitav terminalis SASApp serveril, iga asutuse DATA kaustas

(nt R10DATA):

32

Joonis 6 R10DATA kaust

Selleks, et uued täitmise andmed jõuaksid KAISI, tuleb asutusel kaasata andmed

Paigaldustabeli projekti „ECE_kontroll_v1“ ga. Vt etapp 2.

Joonis 7. SAS EGs täitmisandmete kaasamine andmetöötluseks

9.6.1.3. Tööjõukulude detailsus täitmise andmetes

Tööjõukulude detailsus sõltub alljärgnevalt kirjeldatud kahest valikust.

33

Asutuse TAITMINE tabelisse tuuakse (kuluarvestuse jaoks) tööjõukulud SAP BO aruandest

PALGAKIRJED (HR025), kus ressursi (RESS) väärtused on määratud asutuse grupi valikuga

ning konto detailsus kontopikkuse grupi valikuga:

1.TAITMINE tabeli RESS veeru VALEMITE GRUPID tabelist PALGAKIRJED (HR025):

 Group_one: 1) TOOLIINI_KOOD; 2) kui TOOLIINI_KOOD tühi, siis

AMETIKOHA_KOOD; 3) kui AMETIKOHA_KOOD tühi või `00000000´, siis

KULUKOHT 4) kui KULUKOHT tühi, siis ´None`

 Group_two: 1) KULUKOHT; 2) kui KULUKOHT tühi, siis AMETIKOHA_KOOD;

3) kui AMETIKOHA_KOOD tühi või `00000000´siis ´None´

 Group_three: 1) KULUKOHT; 2) kui KULUKOHT tühi, siis ´None´

 Group_four: 1) TOOLIIN (mitte TOOLIINI_KOOD); 2) kui TOOLIIN tühi, siis

KULUKOHT; 3) kui KULUKOHT tühi, siis AMETIKOHA_KOOD, 4) kui

AMETIKOHA_KOOD tühi, siis ´None´

 Group_five: 1) KULUKOHT; 2) kui KULUKOHT tühi, siis TOOLIIN (mitte

TOOLIINI_KOOD); 3) kui TOOLIIN tühi, siis ´None´

Asutused, kes pole erisoovi avaldanud, kuuluvad gruppi - "GROUP_ONE" !!!

2. TAITMINE tabeli KONTOPIKKUSTE GRUPID tabelist PALGAKIRJED (HR025):

Vaikimisi on tööjõukulude KONTO pikkus KOLMEKOHALINE. Vajadusel võimaldatakse 4, 6

ja 8 kohalist kontot.

9.6.1.4. Nulliks summeeruvate +/- ridadele kehtiv piirang

SAS CPM programm summeerib nulliks summeeruvad +/- kanded (SAS VA-sse faktitabeli

loomise hetkel), kui sisendandmetes on kattuvate dimensioonide väärtustega andmeridu (piisab

osalisest kattuvusest).

Selliste andmeridade sisestamise vajadus tekib tavaliselt juhul, kui tehakse eelarvemuudatusi,

kus summa ei muutu, aga muudetakse dimensioonide tunnuseid.

Selleks, et kõik read kajastuksid vastavalt ECE_IMP tabelis sisestatule tuleb tekitada väike

vahe, nt 0,00001 eurot, mille võib näiteks lisada alati + summa poolele. Rahandusministeeriumi

poolt on loodud salvestatud protsessi ECE_kontroll vastav "sendilisamine" + summadele, niiet

modelleerijal ei ole vaja piirangut käsitsi jälgida.

9.6.1.5. SAP BO andmete filtreerimised ja teisendused

Rahandusministeerium haldab andmete filtreerimist ja teisendamist keskselt, st finantsarvestuse

andmed töödeldakse ja täitmise andmed viiakse vastavusse eelarvestamise metoodika ja

reeglitega enne kui need tehakse kuluarvestuses kättesaadavaks.

Rahandusministeeriumi poolt TAITMINE tabelisse tehtavad filtreerimised ja teisendused on

täpsemalt kirjas SAP_BO_andmete_filtreerimised_teisendamised juhendis.

34

9.6.1.6. ECE_IMP tabeli andmetele kehtivad reeglid

Sisendandmetele kehtivad erinevatest määrustest ja juhenditest tulenevad reeglid. KAIS

tuvastatab andmete vastavuse reeglitele salvestatud protsessi ECE_kontroll rakendamise abil.

Täpsem info kontrollireeglite kohta on juhendis: ECE_kontroll_reeglid.

9.6.2. ETAPP 2. Paigaldustabelite loomine SAS EGs.

SAS EG paigaldustabeli projektiga luuakse SAS CPMi tarbeks paigaldustabelid.

Paigaldustabeli projekt koosneb Exceli tabeliga sisse toodavatest andmetest ja kahest

salvestatud protsessist:

 „ECE_kontroll_v1“ (andmekontrolliks ja andmete kaasamiseks) ning

 „CPM_Paigaldustabelid_v1“ (luuakse CPMis mudeli loomiseks vajalikud

paigaldustabelid).

Paigaldustabelite loomise projektiga SAS EGs teostatakse järgmised tegevused:

1. imporditakse Exceli failist ECE_(aastaarv) eelarve stsenaariumite tabel, REEGLID ja

REEGLID_JRK tabelid

2. imporditakse SASApp serveril olevast asutuse DATA kaustast TAITMINE tabel

3. filtreeritakse ja/või töödeldakse ning salvestatakse korrektsed ECE_IMP, REEGLID ja

REEGLID_JRK tabelid asutuse IMP kaustadesse

4. kontrollitakse andmete vastavust finantsreeglitele (salvestatud protsess ECE_kontroll)

5. luuakse SAS CPMi tarbeks paigaldustabelid (salvestatud protsess

CPM_paigaldustabelid) asutuse IMP kausta, mis on algandmed kuluarvestuse tarkvara

tarbeks.

Esmakordsel paigaldustabelite loomise projekti kasutamisel SAS EG-s on kõige lihtsam luua

see näidisprojekti alusel. KAIS terminalis kaustas „X:\Koolitus\SAS EG“ on leitav

paigaldustabeli näidisprojekt CPM_paigaldustabelite_loomine ja paigaldustabeli

algandmed (CPM_paigaldustabelite_algandmed sisaldab näidistabeleid ECE_IMP,

REEGLID ja REEGLID_JRK).

Failid salvestada uue nimega enda võrgukettale ja seejärel kohandada sobivaks.

Mudeli haldamiseks ei ole vaja projekti uuesti luua. Loodud ja salvestatud projekti kasutatakse

andmete uuendamiseks Run käsklusega.

NB! SAS EG projekt ei sisalda andmeid, vaid ainult töötleb neid. SAS EG projekt on tööriist,

mis võimaldab hallata ja salvestada erinevaid ülesandeid tavaliste andmetöötlus- ja

analüüsioperatsioonide jaoks, nagu näiteks andmete filtreerimine, kokkuvõtlik statistika,

regressioonanalüüs ja andmete visualiseerimine.

35

Joonis Paigaldustabelite loomise projekt vaade.

Kasutades automatiseerimislahendust, moodustatakse kulumudeli loomiseks ja haldamiseks

salvestatud protsesside poolt kõik vajalikud paigaldustabelid asutuse IMP kaustadesse.

NB! Peale projekti lõpuni käimist tuleb alati vaadata raportit, kus on info võimalike

probleemide kohta.

Joonis. Näidis. Veateade Paigaldustabelite loomise korral

Mudel luuakse 9 paigaldustabeliga: Model; Module; Dimension; DimensionLevel;

DimensionOrder; Dimensionmember; EnteredCostElement; Assignment; Driver.

Pärast projekti salvestamist järgmine samm on sisendandmete vahetamine oma asutuse

andmete vastu.

Salvestatud protsessid töötavad asutuse IMP kaustas olevate tabelite pealt, mistõttu tuleb

näidisprojekti kasutades muuta ära ECE_IMP, REEGLID ja REEGLID.

SAS EG projektis liiguvad andmed ühest tabelist teise, millel tabeli nimi ja asukoht määravad,

milline tabel on kasutusel alusandmetena ja milline on vahesammu väljundtabel. Tabeli

nimetuste vahetamine WORK ehk ajutisse kausta salvestamisel on projekti kohandamisele

mineva ajakulu tõttu ebaotstarbekas.

36

Täpsem info sisendandmete ja väljundite asukoha muutmiseks SAS EGs, on juhendis

„Tabelite_vahetamine_EG_projektis“ .

Täpsem info paigaldustabelite loomiseks EGs on detailses juhendis „Paigaldustabeli EG

projekt“.

NB! Protsessid tuleb käivitada kindlas järjekorras. CPM_paigaldustabelid salvestatud

protsessi ei saa kaks korda järjest käivitada. Kui tekib vajadus seda uuesti käivitada, siis

teistkordsel käivitamisel peab eelnevalt käivitama ECE_kontrolli salvestatud

protsessi. Põhjuseks on asjaolu, et CPM_paigaldustabelite protsess muudab

EnteredCostElement tabeli andmeid REEGLID tabeli "shortcut-ide" põhjal ja lisab

REFERENCE ja NAME väljad. See vajadus võib tekkida näiteks, kui tegid ainult REEGLID

või REEGLID_JRK tabelites parandusi, aga ei teinud ECE_IMP, arvates, et seetõttu pole vaja

ECE_kontrolli uuesti käivitada.

Tabelite omavaheline koostoime

KAISis loodud tabelite seosed väga olulised Selleks et kõik andmed oleksid ajakohased ja

usaldusväärsed peab kasutaja tundma andmeid, tabelite struktuuri, arvestama tabelitevaheliste

sõltuvustega, haldama hoolikalt protsessivooge, tabelite importi/eksporti, regulaarselt

sünkroniseerima ja uuendama andmed.

9.6.2.1. Vead

Vigade tuvastamiseks on KAISi sisse viidud kuluarvestuse metoodikast lähtuvad kontrollid.

Kontrollide rakendamise abil minimeeritakse vigu, mis võivad mõjutada lõpptulemust.

Võimalikke vigade põhjuseid on arvukalt, näiteks:

 kuluarvestuse metoodika muutus,

 asutus ei ole finantsarvestustehingu arvestusobjektide kombinatsioonile jagamisreeglit

kehtestanud,

 vigased algandmed (nt puudub asutus, periood jm arvestusobjektid)

 vigased algandmed, millel ei peagi reeglit olema

 ühel jagamisreeglil on mitu erinevat käiturit,

 vastavustabel on puuduliku infoga;

 tabel ei sisalda kõiki vajalikke veerge korrektsete nimetustega ja formaatidega,

 tabel on katki läinud,

 Jt

Vt levinud veateated (osa 9.9)

9.6.2.2. Tabel REEGLID. Jagamisreeglite loomine (modelleerija töö Excelis)

37

Riigi tegevuspõhine eelarve ja eelarve täitmine kujuneb planeerimistasandile majandusliku

sisuga andmete jagamise kaudu. Jagamisreeglite kaudu kirjeldatakse kuidas eelarve ja eelarve

täitmise andmed läbi erinevate moodulite jagunevad väljundile ehk põhiteenustele ja/või

kliendile.

Esmalt teostatakse eelarve ja eelarve täitmise analüüs ning äripoolelt kogutakse vajalik info

jagamisreeglite kirjeldamiseks. Jagamisreeglite loomise käigus veendutakse, et eelarves ja

täitmises kasutatavatele arvestusobjektidele ning suunamiste tulemustel tekkivatele uutele

arvestusobjektidele luuakse jagamisreeglid.

Eriti oluline on moodulite 1 ja 2 dimensioonide arvestusobjektide rohkuses tuvastada, millised

1-4 dimensiooni väärtust on tegelikult jagamiseks vajalikud. Näiteks KONTO 60100-algusega

ehk käibemaksude puhul ei oma tähtsust, millised teised dimensioonide väärtused on, sest

metoodika kohaselt suunatakse käibemaks põhiteenusele XX01000000. Teine näide: GRANT

koodi 1R10-SFTEH ja kuluüksuse (ORG) KR10404010 kombinatsioon määrab, et vahendid

suunatakse ressursile (RESS) RESS-SFTEH, olenemata sellest, milline arvestusobjekt (konto

või liik) andmeid veel iseloomustab.

Asutuse kulumudeli juhendisse on kõige olulisem kirja panna asutuse jagamisreeglite

äriloogika (sh. põhjendused), mis on asutusespetsiifiline ja seetõttu ei ole võimalik seda

kajastada Rahandusministeeriumi käsiraamatus. Kuigi REEGLID ja REEGLID_JRK tabelid

seda äriloogikat kasutavad ja on kodeeritult kirjas, ei ole nende abil võimalik tuvastada

põhjused, miks just nende kombinatsioonide põhjal on loodud jagamisreeglid.

Kulumudeli arvestusobjekt (Account) on mudeli komponent, mille kaudu on korraldatud

kulude liikumine sisendist väljundini. Arvestusobjekt moodustub tavaliselt alati kahest või

enamast moodulis kasutatavast dimensioonist, mistõttu nimetatakse seda ka dimensioonide

kombinatsiooniks ehk lõikumiskohaks (Dimension Intersection). Arvestusobjektide kaudu

liiguvad andmed ühelt arvestusobjektilt teisele arvestusobjektile, seega tüüpiliselt ühest

moodulist teise moodulisse. Rahaliste väärtuste suunamiseks on vajalik täpsustada käitur ehk

jaotusreegel, mistõttu paigutatakse käitur alati arvestusobjekti külge.

Käitur (Driver) on reegel, mis määrab, kuidas mudelis jaotada või suunata rahalisi väärtuseid

ühelt arvestusobjektilt teisele või jaotumise arvestusobjektide vahel. Kokku moodustavad

käiturid mudeli reeglistiku, mis on olulised mõistmaks, mille alusel avalike teenuste ning

riiklike programmide maksumus arvestatakse.

Tegevuspõhise kuluarvestuse käituri väljatöötamine on keeruline eesmärgistatud protsess, mis

nõuab planeerimist ja testimist. Efektiivne käitur aitab asutusel mõtestada ja jälgida kulude

tekkimise põhjuseid ja mustreid.

Kuna käiturid pole riikliku eelarve- ja kuluarvestuse juhendi alusel reguleeritud, siis lasub

vastutus usaldusväärsete arvutustulemuste eest arvestust pidaval asutusel. Käiturid on mudeli

struktuursed andmed ning need on kasutamiseks saadaval mudeli kõigis perioodides ja

stsenaariumites.

Käituri tüüp (DriverType) määrab, millist alust kasutatakse arvutuste tegemiseks. Metoodika

kohaselt on kasutusel kolm tüüpi käitureid:

38

Name DriverType Selgitus

Evenly

Assigned

Evenly

Assigned

Suunab kõikide samas perioodis ja stsenaariumis samade

arvestusobjektide (dimensiooniliikmete kombinatsioonidega) ridade

vahel võrdselt edasi

Percentage Percentage Suunab määratud protsendi ulatuses edasi

Standard Standard Suunab määratud ühiku koguses edasi

Käituri tüüpidele võib anda erinevaid nimesid, mistõttu tabel REEGLID veeru nimi, kuhu

vastav väärtus sisestada on DriverName nimeline. Paigaldustabelite loomiseks salvestatud

protsesse kasutades ei ole loodud võimalust luua erineva nimega käitureid. Asutus võib reeglite

haldamise lihtsustamiseks oma Exceli tabelis mõne teise veerupäise nimetusega (nt

kaitur_nimi) enda jaoks erinevaid käiturite nimesid (nt tunnid, ruutmeetrid, juhi_hinnang vms)

salvestada. Neid veerge ei ole vaja importida projekti ega salvestada IMP kataloogi tabelisse

REEGLID.

Salvestatud protsesside korral on modeleerija töö optimeeritud ja kasutatakse paigaldustabeli

Assignment loomisel reeglite tabeli vaikimisi (lihtsustatud) struktuuri. Jagamisreeglitele on

võimalik lisada veerge.

Tabel 3 Reeglite näidis

Veerus Moodulid kirjeldatakse kulude suunamised millisest moodulist millisesse moodulisse

soovitakse rahasummasid jagada, nt S2_S5 (2.moodulist 5.moodulisse) või S5_S9 (5.moodulist

9. moodulisse jne).

Veergus Scenario kirjeldatakse stsenaarium, mille alusel reegleid luuakse, reeglites erisused

kui seda on vaja. Üldine reegel peaks siiski olema selline, et plaanis, eelarves ja selle täitmises

kasutatakse ühtseid jaotusreegleid ning sellisel juhul seda andmevälja ei täideta (jäetakse

tühjaks).

Veerus SOURCE_DIMs kirjeldatakse dimensioonide kombinatsioonid, mis on aluseks

rahasumma suunamiseks, nt KONTO või KONTO/GRANT jne. Oluline on meeles pidada, et

Source poolel ei kustutata teiste dimensioonide väärtuseid arvestusobjektist, vaid nopitakse

välja 1-4 jagamisreegli loomiseks tähtsust omavat dimensiooni. Erinevate arvestusobjektide

korral võivad olulised dimensioonid olla erinevad.

Veergudes KOOD1, KOOD2, KOOD3, KOOD4 kirjeldatakse dimensioonide liikmed, mille

alusel maksumust jagatakse. Reeglite loomisel on võimalik koondada üheks reegliks sarnastelt

39

tunnustelt samamoodi jagatavaid kulusid, kasutades selleks salvestatud protsessi loodud

"shortcut"-e. Nt kui veerus SOURCE_DIMs on dimensioon KONTO ja KOOD1 dimensiooni

liige 50@, siis jaotatakse kõik kulud, mis on kajastatud kontol algusega 50 alati ühtemoodi (sh

näiteks raamatupidamises kasutatud 8 kohalised kontod 50000001 ja 50000002).

Reeglite loomise põhimõtted on kirjeldatud juhendi Paigaldustabeli projekt punktis 2.2.1.

Veergudes kulude_kaitur ja DriverName kirjeldatakse käitur ja käituri nimetus, mille alusel

toimub väärtuste jaotamine nt 100 Percentage tähendab, et väärtus suunatakse 100% otse

soovitud arvestusobjektile.

Veerus DEST_DIMs kirjeldatakse dimensioonide kombinatsioonid, millele SOURCE_DIMs

dimensiooni(de)lt maksumust suunatakse, nt RESS või RESS/ORG jne.

Veergudes KOOD5, KOOD6, KOOD7, KOOD8 kirjeldatakse arvestusobjektid, millele

suunatakse vahendid arvestusobjektidelt SOURCE_DIMst, nt MS_567ABC (KOOD5) või

MS_567ABC (KOOD5) KR10404010 (KOOD6).

Veergudes Alates_periood ja Kuni_periood kirjeldatakse loodud reegli kehtivusaeg. Reegel

kehtib tähtajatult, kui veeru Kuni_periood väärtus pole täidetud.

NB! Mida vähem on reeglite muutusi, seda stabiilsem ja võrreldavam eelmiste perioodidega

on kuluarvestusest saadav info.

NB! Ära kustuta näidises kasutatud testrida oma REEGLID (Excel) tabelist, sest see

vähendab vajadust projekti impordi sammus SAS EG-s täiendavaid parandusi teha, kui

tähemärkide arv suureneb!

9.6.2.3. Tabel REEGLID_JRK

Paigaldustabeli loomiseks kohaldatakse kirjeldatud reegleid etteantud järjekorras.

Reeglite prioriteetide automatiseeritud protsessi loomisel võtta arvesse järgmisi soovitusi:

 järjekord luuakse moodulite järjekorras, st kõigepealt moodul 1 SourceDims

kombinatsioonid, siis moodul 2 jne.

 stsenaariumite-põhised reeglid mooduli sees reeglina eespool kui üldised reeglid (ilma

stsenaariumita). Kui asutuse äriloogika nõuab erandite sisseviimist, siis peale üldist

reeglit ei saa reguleerida erandit , st näiteks peale "ilma stsenaariumita" pole võimalik

rakendada reeglit stsenaariumiga reale.

 järjekorra number algab ühega ja jätkub viimase täidetud reani

 Alates_periood peab olema täidetud kujul aastaarv_kuu, nt 2020_01. Aastaarv peab

olema neljakohaline ja kuu kahekohaline arv

 kui pole täidetud veeru Kuni_periood väärtust (sama kuju kui Alates_periood), siis

kehtib reegel tähtajatult

40

 kõik REEGLID tabelis olevad moodulites kasutatavad SourceDims

dimensioonid/kombinatsionid peavad olema kajastatud REEGLID_JRK tabelis, muidu

salvestatud protsess ei kasuta REEGLID tabelis kirja pandut

 juhul, kui reeglite täiendamise käigus tekib juurde uusi SourceDims

dimensioone/kombinatsioone, lisa need julgelt sobivasse kohta vahele ja korrigeeri JRK

veerg, et selle numeratsioon oleks uuesti korrektne

Reeglid näidistabel:

9.6.2.4. Asutusele, kes annab kulusid edasi: Moodul välised (S1) andmete

edastamine

Moodul välised andmed moodustatakse teenuste rahasummasid edasi jagavate asutuste mudeli

andmete pealt. Andmeid saavad edastada vaid kasutajad, kellel on nii edasi jagava kui vastu

võtvate asutuste andmetele ligipääs ehk reeglina valitsemisala modelleerijad.

PIPE tabeli loomisega tekib automaatselt (kui vastava asutuse andmetes on edasiantavaid

kulusid) valitsemisala 000 kausta (nt „S000“) edasijagatavate andmete tabel nimega

„S1DATA“.

Kui soovitakse kaasata edasiantavate kulude (moodul 1) andmed siis tuleb käivitada protsess

„ECE_kontroll_v1“ ja valikus „Kaasa moodul 1 andmed“ valida „JAH“.

Joonis 9 Näidisprojekt

41

Täpsem info S1 andmete edastamise kohta on leitav juhenditest Pipe projekt ja Paigaldustabeli

projekt.

9.6.2.5. Andmete kontroll enne CPMi importimist (salvestatud protsesside

raportid)

Enne järgmisse etappi liikumist tuleb kontrollida andmete vastavust reeglitele.

Peale protsessi „ECE_kontroll_v1“ lõpetamist on tulemus (raport) avatav topeltklikiga.

Andmete korrasoleku korral on teateks: Andmed on korras.

Joonis 10…..

Vigade puhul antakse teada, et andmetes on vead ja tuuakse välja vigased read koos veateatega.

Vigased andmed ei liigu edasi. Vt juhend Paigaldustabeli EG projekt.

Joonis 11 Veateade EG projekti ECE_kontrolli protsessis

9.6.3. ETAPP 3. Tegevused SAS CPMis.

42

SAS CPMis mudeli loomise või olemasoleva mudeli uuendamise käigus imporditakse

paigaldustabelid SAS CPMi ja arvutatakse välja mudeli tulemused.

SAS CPM mudeli paigaldustabelite importimiseks andmebaasist peavad sellised

paigaldustabelid olema eelnevalt loodud ja õigesse kohta salvestatud. Paigaldustabelite

loomisest vaata täpsemalt kuluarvestuse töövoo eelmisest etapist ja juhendist nimega

„Paigaldustabeli_projekt“.

Alljärgnevalt on kirjeldatud modelleerija töö SAS CPM programmis kõiki loodud

automatiseerimislahendusi kasutades.

9.4.2.1.Kuubi konfiguratsioon

Kasutajal peavad olema antud õigused mudelile ja kuubi konfiguratsioonile SAS CPMis,

selleks et kaitsta tundlikku infot ja tagada andmetele juurdepääs ainult selleks volitatud isikule.

Õiguste määramine on kirjeldatud juhendis: Kasutaja õiguste määramine mudelile ja kuubi

konfiguratsioonile SAS CPM programmis

9.4.2.2. Paigaldustabelite importimine

Eelnevalt ettevalmistatud paigaldustabelid imporditakse SAS CPMi vastavalt

juhendile „Paigaldustabelite_import_andmebaasist_ja_eksport_andmebaasi“.

9.4.2.3.Mudeli tulemuste arvutamine

Pärast paigaldustabelite importimist CPMis arvutatakse mudel („Calculate Costs“).

43

Arvutamine on toiming, mille kaudu kõik mudelisse sisestatud kulud nendega seonduvate

arvestusobjektide kaudu käitureid ja suunamisi arvesse võttes väljundini suunatakse. Selle

tulemusena selgub, kas kõik seosed on korrektselt kajastatud ehk sisestatud kulud jõuavad

lõplike väljunditeni. Arvutamise järel publitseerib tarkvara toimingu aruande (Operation

Summary) ning korrektse ettevalmistuse korral ei tohiks see vigu sisaldada. On võimalik, et

aruanne sisaldab ülevaadet mudelis olevatest vigadest (Error) ja hoiatustest (Warning), mis

tuleks sõltuvalt sisukirjeldusest korrigeerida, et mudel uuesti arvutama panna.

Joonis

44

Mudel tuleb arvutada kui toimus:

• Arvestusobjekti kuluelementide muutmine ja kustutamine

• Arvestusobjektide muutmine ja kustutamine

• Käiturite ja käituri koguste muutmine

• Numbriliste atribuutide sisestamine ja muutmine

• Uute suunamiste tegemine või olemasolevate kustutamine.

Järgnevalt on vaja koostada STAR tabel. Selleks käivitada „Generate Cube“.

Mudeli tulemusel tekib STAR tabel, seda on võimalik vaadata SAS EGs, kus asutuse saab

kontrollida, mis andmeid ta toob PIPE tabelisse.

9.4.2.4. Mudelite tulemuste laadimine CPM-st VA-sse

SAS CPMis analüüsitud ja mudeldatud tulemused (andmed) pakuvad väärtuslikku tuge

otsustusprotsessis ja neid saab esitada selgelt ja arusaadavalt SAS VAs kujundatud aruannetes.

SAS VAsse Riigikoondi tabelisse jõuavad andmed automaatselt siis, kui LINE tabel on

uuenenud.

Varasemalt on toimunud andmete üleslaadimine SAS VAsse CPMist faktitabeli genereerimise

teel. Kus kõigepealt määrati üleslaetavad andmed (kuubi konfiguratsiooni loomine ja

muutmine) ja seejärel genereeriti faktitabel.

Juhul, kui andmed ei jõua VAsse mõistliku aja jooksul, võib olla tegemist suure mudeliga.

Suure mudeli korral tuleb mudel üles laadida

vastavalt Suurte_mudelite_faktitabelite_(STAR)_laadimine_CPM-st_VA-sse juhendile.

45

Mõnikord tegeleb mudeliga samaaegselt mitu inimest või mudelist väljumine on olnud vigane,

sel juhul võib mudel lukustuda teisele kasutajale või ka iseendale.

Täpsem info mudeli lukust vabastamiseks on juhendis Mudeli_lukust_vabastamine .

9.6.4. ETAPP 4. Juhtimisinfo loomine. PIPE ja LINE

Modelleerija loob SAS EG programmis PIPE tabeli, kuhu lisatakse kulumudelist tulnud

andmetele teenuse tunnuse järgi strateegilise juhtimise kõrgemad planeerimistasandid

programmi tegevus, meede, programm ja tulemusvaldkond. Juhul, kui moodulis 9 põhiteenuse

arvestusobjektis ei ole kasutusel strateegilise juhtimise teenuse koodid, tuleb luua seosed

vastavustabeli kaudu. Uuendada/täiendada ka kõik enda asutuse jaoks vajalikud hierarhiate

tunnused ja nimetused ning laadida PIPE tabel aruandluskeskkonna jaoks üles.

Valitsemisala asutuste andmed koondatakse nn LINE tabelitesse.

PIPE ja LINE tähistavad asutuse ja valitsemisala eelarve ja täitmise andmete struktureeritud

süsteemi, mis aitab eesmärgistatud tegevusi hallata ja jälgida.

9.6.4.1. Mudeli tulemused

SAS CPM võimaldab mudeli abil planeerida asutuse eelarvet ning eelarve täitmist mitmetes

dimensioonides (nt arvestusobjektid, ressurssid). KAISi tööriistade abil on võimalik teostada

statistilist analüüsi ning visualiseerida analüüsi tulemusi.

Süsteemi on integreeritud andmete kontrollimehhanismid, mis jälgivad andmete terviklikkust.

Modelleerija saab protsessi jooksul teateid võimalike hälvete kohta metoodikast, mis võimaldab

reageerida, et tagada andmete õigsus.

9.6.4.2. PIPE – asutuse planeerimistasandi mudelite andmed

Asutus koostab endale PIPE tabeli ja ta saab ise otsustada, mis andmeid ta tahab endale

kasutamiseks sinna tuua. PIPE tabel on aastate-ülene ehk igale asutusele luuakse ainult üks

tabel mis sisaldab kõikide RES aastate andmeid.

PIPE tabelis on kõik veeru päiste nimetused ja pikkused ühtlustatud, kasutatakse samasuguseid

nimetusi nagu riigi koondtabelis (RIIK_KASI). PIPE Juhendist leiad info PIPE toodavate

andmete info (veergude nimed).

Kui asutus kasutab enda loodud teenuste koode, mitte eelarveklassifikaatorile vastavaid koode,

siis saab projektiga läbi vastavustabeli lisada eelarveklassifikaatorile vastavad koodid.

PIPE projekti instruktsioon sisaldab:

 PIPE projekti loomise juhendit

 PIPE projekti uuendamise juhendit

46

 Juhendit strateegilise planeerimise ja juhtimistasandite info seostamiseks asutuse

teenustega läbi vastavustabeli

 Juhend ressursside vastavustabeli loomiseks

 Infot andmekontrollide kohta

 Soovitust kontrollida projektiteadet, peale igat PIPE uuendamist ning veenduda selle

edukuses.

Täpsem info juhendis „PIPE projekt“

9.6.4.3. PIPE metaandmed

Iga asutuse kausta (sinna kus on ka PIPE) tekib tabel nimega „PIPEMETA“, kuhu kirjutatakse

info mis andmeid vastava asutuse PIPE osas on uuendatud (mis aasta, stsenaariumid ja kuud

ning kes ja kuna uuendas).

Antud tabel on vaadeldav ka SAS VA`s, kuhu võib koostada endale aruande.

9.6.4.4. Valitsemisala koondtabeli koostamine (LINE tabelid ministeeriumile)

LINE tabel koondab Valitsemisala mitmeaastaseid strateegilisi andmeid valitsemisala ja riigi

aruannete koostamiseks.

Valitsemisala mudeli koostamise vajadus tekib:

 valitsemisala ülese koondpildi saamiseks erinevate planeerimistasandite lõikes

 tegevuste ja eelarve planeerimisel

 riigieelarve koostamiseks sisendi andmiseks

 eelarve tegeliku täitmise andmete koondamiseks ja seirearuannete koostamiseks.

Valitsemisala mudel koostatakse valitsemisala asutuste andmehulkade põhjal, koondades

asutuste mudelite info PIPE tabelitest.

Täpsem Line projekti kirjeldus on juhendis „Line Projekt“

Kui LINE tabel uueneb, siis automaatselt uueneb ka tabel Riigikoond.

9.6.5. ETAPP 5. Aruandlus.

Finants-ja juhtimisaruannete visualiseerimiseks on kasutusel SAS Visual Analytics.

SAS VA aruannete koostamiseks peab olema andmestik, millele aruannet rajada.

47

Kuluarvestuse töövoo tulemuseks on koondandmestik, millele on loodud mitmed riigiülesed

aruanded. Samuti on võimalik luua lisaks asutuse vajadustele vastavat aruandlust nii

olemasoleva andmestiku kui ka kasutaja enda andmestikule.

9.6.5.1. Juhendmaterjal SAS VA aruannete koostamiseks modelleerijale ja

aruande koostajale

SAS VA Koolitusmaterjali eesmärk on tutvustada tegevuspõhise riigieelarve koostamise ja

täitmisega seotud töövahendi kasutamist. Käesolev materjal on mõeldud riigiasutuste

kuluanalüüsi tarkvara KAIS aruandluskeskkonna SAS Visual Analytics analüüsi- ja aruannete

koostaja kasutuslitsentsi omavatele kasutajatele.

SAS VA koolitusmaterjalid_12.01.2021.pdf | 6.72 MB | pdf

9.6.5.2. Enim kasutatud aruanded eelarveprotsessis (kirjeldus/eesmärk +

näidis):

Ajakohaste andmetega aruannete kasutamiseks on vajalik andmete uuendamine ja tulemuste

laadimine SAS VA-sse.

RAM poolt ette tehtud aruanded asuvad /Shared

Data/CPMdata/Riik/RIIK000/reports/KOHUSTUSLIKUD ARUANDED/Aastate_ylesed

kaustas.

SAS VAs enam kasutatud aruanded on:

 Riigieelarve pilt + lisad

 RES_RE – RES aastatel n, n+1, n+2 + lisad

 RE_Seletuskiri_moodikud

 Lisaeelarve

 Paindlikkuse aruanne

 Tulemusaruanne + programmi lisa 1

 RES_võrdlusaruanne – saab võrrelda aastate n, n+1, n+2 plaani stsenaariumite

(Eelarve_plaan, Eelarve_prognoos, Prognoos_1, Prognoos_2, RE_1_eelnõu_etapp,

RE_2_eelnõu_etapp, RE_3_eelnõu_etapp, RES_ Rahastamiskava) fikseeritud ja

jooksvat seisu.

 RETA - Riigieelarve täitmise aruanne RETA_2022_alates

 Taitmine_teisendused – täitmise andmed, mida ei tooda SAP BOst KAISi, andmed

teisenduste kohta ja RIB andmed

 jt

SAS VA kasutamine ei ole piiratud ette valmistatud aruannetega. Kasutaja saab koostada endale

sobivaid aruandeid tema poolt valitud alustabeli andmete alusel.

48

Selleks et aastate ülese tabeli peale tehtavad aruanded oleksid kasutatavad mitme RES aasta

kohta (ei peaks iga RES aasta kohta tegema eraldi aruannet) tuleb panna aruandesse filter RES

aasta kohta. Aastateylene_tabel_filtrite_tegemine.pdf | 101.64 KB | pdf

9.7. REIS juhendid

REIS on eelarve planeerimise ja jälgimise infosüsteem, kasutatakse toodet SAP BPC - Business

Process and Consolidation. REISi kasutatakse täna riigieelarve ja selle seletuskirja ning riigi

eelarvestrateegia aruannete koostamiseks. Samuti põhiseaduslikud sisestavad REISis oma

eelarve kuna nende eelarve planeerimine ei ole tegevuspõhine.

Täpsem info juhendis:

1) Reis kasutusjuhend

2) Välistoetuste hierarhia_kodeerimine

3) Probleemid_lahendused

4) Eelarve infosüsteemi tehniline juhend

5) Kasutusjuhend Excelist sisselogimine

9.8. TERE helpdesk-i pöördumine

Küsimuste korral palume pöörduda TERE helpdeski [email protected]

Uued taotlused litsentsidele ja sisenemise ebaõnnestumised (kõigile kasutajatele):

 Uue kasutaja avamise ja kasutaja sulgemise juhendid on leitavad käsiraamatust

 Sisenemise ebaõnnestumisel palume täpselt kirjeldada kuhu ei õnnestu siseneda: REIS,

KAIS (terminal ja/või programmid: eraldi CPM, EG, VA, VA App)

Helpdeski sihtrühmad:

Aruannete vaatajad: kui probleem esineb aruande andmetes või kujunduses, on soovitav

kõigepealt arutada probleemi aruande kujundajaga. Vajadusel aitab vea tuvastada ja parandada

TERE helpdesk.

Kujundajad ja modelleerijad:

 Probleemi tüüp: Kas mure on programmiga, andmetabeliga, EG projektiga?

Näiteks, SAP BO andmed ei ilmu. Kui probleem aruandega, siis nimeta aruande nimi ja kus

kataloogis see asub.

 Probleemi kirjeldus: Kirjelda, milles probleem seisneb ja mida oled ise

lahendamiseks proovinud.

 Kui viga seisneb aruande andmetes ja sisestamisel ei ole eksimust, siis ära unusta,

et viga tuleb parandada nn loogikat (nt ebaõnnestunud kuup, vale filtreerimine,

valem, joinimine), mitte konkreetset numbrit nagu Excelis!

49

 Kui oskad, ära unusta juhendada, kus ja mida konkreetselt saab kontrollida, et viga

tuvastada ja pärast parandamist kontrollida, et viga parandatud!

 Rohkem infot on parem! Vajadusel lisa paigaldustabel ja EG projekt X:\Peakasutajale

9.9. Enim levinud veateated

9.9.1 EG

 Peale parooli muutmist ei saa enam EG kaudu ühendust

Teile avaneb pilt:

Selleks on vaja seadistada EG-s kasutaja!

Täpsem info juhendis „Kasutaja seadistamine“

50

9.9.2 Veateade EG-st VA-sse laadimisel

 Mällu laadimisel avaneb EG projekti lehekülje sakis teade:

Avades EG sammu leiate teate:

Teade tähendab, et VA serveri vahemälu on täis. Proovi uuesti mõne tunni pärast, et anda aega

automaatsetele pakkimistele ja varundamistele. Kui probleem esineb töövälisel ajal ja pole

mõne tunni möödudes lahenenud, oota tööaega ja proovi uuesti. Kui ka siis ei õnnestu, teavita

probleemist [email protected].

 Work sai täis ja mul pole ruumi oma toiminguid jätkata.

TÄIENDAMISEL

9.9.3 CPM

 Failed to load data into sas lasr

Teile avaneb pilt:

51

Tegutse vastavalt järjekorrale:

1. Proovi koheselt uuesti, kuna tegemist võib olla ajutise anomaaliaga, mille tõttu ei jõua

tabel mällu.

2. Kontrolli, kas mällu on laetud kaks samanimelist tabelit (see võib juhtuda, kui

pakkimine ja varundamine kattuvad uue tabeli genereerimisega, kuigi see on väga

haruldane). Vaata EG-s, kas kataloogis on kaks sama nimelist tabelit. Kui jah, pöördu

probleemi lahendamiseks [email protected]

3. Kui mälu on täis, oota paar tundi ja proovi uuesti. Selle aja jooksul toimub automaatne

pakkimine ja varundamine.

4. Kui on tööaeg ja eelnevad sammud pole toiminud, teavitada probleemist [email protected].

Vastasel juhul proovi eelnevaid samme uuesti või oota tööaega ja proovi siis uuesti.

 Description : failed to register tables metadata in sas lasr analytic server library...

Kontrolli Metadata Server Options konfiguratsioone, kas VA-sse laadimise seadistused on

õiged. Asukoht (punase joonega):

Teile avaneb vaade, kus peab olema teie enda sisu (näites kasutatud RIIK000 asemel peab

olema teie enda asukoht):

52

Lisaks kontrolli, et kuubi konfiguratsioonis oleks õigesti kirjeldatud faktitabeli/kuubi asukoht

(teie enda kataloog):

53

 CPM annab andmete importimisel teada, et teatud atribuute (veerge) ei saa kasutada

Kui andmete mudelisse importimisel on tehtud IMPORT läbi UPDATE, siis võib tekkida

olukord, kus klassifikaatorit ei saa UPDATE mudelisse toomiseks kasutada, kuna seda pole

varasemalt sinna toodud. Mudel annab hoiatuse, kui klassifikaatorit ei õnnestu sisse tuua.

Sellisel juhul on vajalik andmete toomine mudelisse, kasutades meetodit "Remove all data in

the model", seejärel import new data..

 Iom call failed

Kui teile avaneb üleval näidatud pilt (klikates Details nupule), viitab see asjaolule, et mudel on

läinud puruks. Edastage see teave TERE-sse, et mudel kustutada. Kirjutage võimalikult täpselt,

millal, kuidas ja milliseid toiminguid kasutaja tegi, mis võis viia mudeli rikkeni. Ainuke

lahendus on uue mudeli loomine.

 CPM-ist importimisel oma imp kataloogi antakse veateate

54

Antud viga tähendab, et teie IMP kataloogis on kaks sama nimega tabelit või on mõni tabel

läinud halvaks ( näiteks halva impordi tõttu). Selleks tuleks need tabelid avada EG-s ja kui mõni

neist annab veateate, kustutage see tabel kataloogist.

 Andmete eksport/import CPM-st MS Excelisse ebaõnnestus

Veateade:

Veaks võib olla ka Not responding

Erinevate valitsemisalade väliste ketaste ühendamise erisuste ja muude tehniliste piirangute

tõttu tuleb selle vea ilmnemisel eksportida ja importida andmed otse terminalist, mitte teie

arvuti kõvakettalt.

9.10. Enim levinud küsimused

9.10.1 CPM

55

 CPM ei arvuta mu mudelit ära, kuigi andmed on sees

Selline asi juhtub, sest mudelis pole andmed muutunud ja CPM ei arvuta mudelit uuesti ning ei

lae seda ka VA-sse :

Kuidas sundida mudelit uuesti arvutama:

 Soovituslikult manipuleerida mingi mudeli osaga. Näiteks DrvName väärtus, kus tuleb

korraks muuta väärtus millekski muuks (peale klikates tuleb valik). Ei tohi unustada, et

millekski muuks muutes tuleb klikata tabelis mõnel teisel real, et muutus läheks arvesse.

Seejärel tuleks muudatus teha tagasi (sarnaselt eelnevale).

Näide:

 CPM arvutab mudeli, aga SAS VA-sse ei teki tabelit

Reeglina tähendab see, et kuubi konfiguratsioon pole õigesti seadistatud. Vaja on üle käia

kuubi Generate osa, kus PEAVAD olema seadistused:

56

 CPM star tabelist on moodulid või veerud puudu

Vaja on lisada ka mudeli konfiguratsioonis juurde kõik mudeli klassifikaatorid (punasega

märgitud include all levels, mis toob kaasa kõik või käsitsi importida element 1 haaval):

57

 Jagamisreeglid ei laadu CPM-i

Jagamisreeglid on tõenäoliselt topelt, kus reeglites kasutatakse koos erinevat tüüpi käitureid (nt.

Evenly Assigned and Percentage). Soovitame üle vaadata reeglid.

9.10.2 SAS VA

 Minu read ei mahu SAS VA raportisse ära

Siinkohal peaks mainima, et VA pole massandmete vaatamise keskkond vaid visuaalsete

aruannete keskkond, mis peaks vaatlejale edastama visuaalselt lihtsustatud informatsiooni.

40000+ rea vaatamine pole kasutajale hoomatav. Seega soovitame andmehulkasid tabeli või

joonise piires filtreerida.

 Laadisin tabeli mällu ja pärast seda ei saanud andmeid enam süsteemist kätte või ei leia

SAS VA-st ühtegi tabelit

Tõenäoliselt juhtus miskit VA serveriga ja hetkel pole võimalk teil andmeid vaadata. Teavitage

probleemist [email protected] .

58

9.10.3 Andmed

 Planeerimistasandite nimetused või planeerimistasandi puu ei tule minu andmereale

külge

Kontrollimise järjekord:

1. Vaadata, kas teie EG projektis on imporditavas tabelis (nt SASAppVA

serveril, kataloogis AAB asuv tabel SJIS_HIERARHIA ) sees otsitav kood, mille alusel

peaks külge tulema puu või nimetus. Vaadata tuleks nii otsitavat koodi kui ka

RES_AASTA veergu. Võib juhtuda, et ühendate külge näiteks 2022 RES aastale

andmeid, millel on kood olemas ainult 2021 aasta kohta.

2. Seejärel tuleks vaadata, kas valitsemisala on esitanud strateegilise planeerimise (SJIS)

andmed RAM strateegiatalitusele või mitte.

3. Kui on esitatud ja andmeid pole AAB tabelis, tuleks pöörduda [email protected], miks

andmed pole uuenenud. Vastasel juhul tuleks valitsemisalal andmed esitada

strateegiatalitusele.

4. Kui eelnevate punktide puhul pole viga tuvastatav, võib probleem olla EG projektis ja

tuleks pöörduda [email protected].

 Riigikoond pole uuenenud, aga olen oma tabelit uuendanud

Tähelepanek: Riigikoondit uuendatakse alates täistunnist iga 15 minuti tagant. Uuenemine

võtab keskmiselt aega 5-10 minutit

Mida kontrollida:

1. kas riigikoond on uuenenud peale teie viimast uuendamist (arvestada võiks, et tabel

uueneb umbes 10 minutit)

2. kas esitatud tabel esineb VA aruande nimekirjas.

3. kui peale teie LINE tabeli uuendamist pole riigikoond uuenenud, tuleks kirjutada

[email protected].

 Andmed jäävad täitmise tabelist välja

Sellisel juhul tuleks vaadata VA aruannet Taitmine_teisendused või tabelit „TAITMINE_ABI“,

kus KAISist välja jäämise põhjused.

Peatükk TÄIENEB

 Andmete ja tabelite asukohad/kataloogid

Tabelite loomisel kirjeldage enda poolt loodud andmehulgad ja mis eesmärgil on loodud.

Keskselt kustutakse kõik tabelid, millele asutus ei oska selgitust anda.

 SAP BO andmed

59

Andmed, mis on kättesaadavaks tehtud KAISI kasutajale on kasutajale nähtavad:

Tabel (nt R10_TAITMINE) on leitav terminalis SASApp serveril, iga asutuse DATA kaustas

(nt R10DATA):

 CPM paigaldustabelite algandmed

Rahandusministeeriumi poolt on loodud terminali Koolituse kausta SAS EG alamkausta

näidisfail CPM_paigaldustabelite_algandmed.

SASApp serveril olevad asutuse IMP kataloogid on loodud CPMi tabelite importimiseks

Paigaldustabeli projekti näidisprojekt on kättesaadav KAIS terminalis kaustas

„X:\Koolitus\SAS EG“, faili nimi on „CPM_paigaldustabelite_loomine“.

 CPM-s kasutatavad Paigaldustabelid

Automatiseerimislahendust kasutades moodustatakse kõik vajalikud paigaldustabelid

kulumudeli loomiseks ja haldamiseks salvestatud protsesside poolt asutuse IMP kaustadesse.

Kõikide loodavate ja mitte loodavate, kuid CPM-s kasutatavate paigaldustabelite kohta leiad

infot Paigaldustabelid juhendist.

9.11. Juhendite nimekiri

Siia on koondatud eraldi loendina juhendid mis on toodud käsiraamatu punkti 9.3 ja tema

alapealkirjade all. (siin ja siin)

Kasutaja_loomine_õiguste_lõpetamine

Salasona_muutmine

60

Kasutaja_seadistamine_EGs

ECE_kontrolli_reeglid

SAP_BO_filtreerimised_teisendamised

ECE_kontroll_jubin

Juhend_PIPE_projekt

LINE_projekt

Tabelite_vahetamine_EG_projektis

Suurte_mudelite_faktitabelite_STAR_laadimine_CPMst_VAsse

Mudel_konfiguratsioon_oiguste_andmine

Mudeli_lukust_vabastamine

CPM_kustusmine_mudel_konf

Paigaldustabelite_import_eksport

Terminalis_shortcutide_loomine

Lae_pakitult_optimeeritult

Lae_andmed_work

Paigaldustabeli_projekt

CPM_kontroll_reeglid

KAISi terminali ja KAISI rakendustesse sisenemine ja väljumine

CPM_paigaldustabelite_algandmed

Aastateylene_tabel_filtrite_tegemine

Kulumudeli moodulid, dimensioonid, stsenaariumid, paigaldustabelid

9.12. Strateegilise planeerimise põhiandmed

PÕHIANDMETE UUENDAMINE

61

1. Põhiandmed on planeerimistasandite ja nende mõõdikute koodid, nimetused, vastutajad,

planeerimistasandite eesmärgid ning mõõdikute kohta käivad märkused ja formaadid.

Põhiandmed lähtuvad eelarveklassifikaatorist. Igale tasandile antakse kood, nimetus,

seatakse eesmärk ja mõõdikud. Põhiandmeid kasutatakse riigi eelarvestrateegias,

aastases eelarves ja selle seletuskirjas, majandusaasta koondaruandes, programmides,

tulemusaruannetes, eelarve infosüsteemis.

2. Põhiandmete terviklikkus, ajakohastatus, kokkulangevus infosüsteemide eri osades on

oluline strateegilise planeerimise ja eelarveandmestiku kvaliteedi tagamiseks.

3. Põhiandmete kontrollimiseks või muutmiseks peab esimese sammuna üle vaatama riigi

avaliku koondfaili põhiandmetega (.xlsx objektide fail käesolevas sektsioonis).

4. Põhiandmete muudatuste sujuvaks importimiseks riigi koondfaili tuleb need sisestada

ja esitada Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna strateegiatalituse nõunikule

ainult riigi koondfaili formaati kasutades.

5. Põhiandmete muutmisel on kohustuslik täita tabeli veerg „Muudatus“, vastasel juhul

andmete importimisel riigi koondfaili põhiandmete muudatust ei toimu.

6. Eelarveklassifikaatori alusel kodeerib Rahandusministeerium keskselt

tulemusvaldkonnad ja programmid. Kui lisandub kas uus tulemusvaldkond või

programm, teavitab valitsemisala sellest Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna

strateegiatalitluse nõunikku, kes annab uutele tulemusvaldkondadele ja programmidele

koodid.

7. Rahandusministeerium kannab riigi avaliku koondfaili põhiandmed üle kuluarvestuse

infosüsteemi(KAIS).

objektid_2020-2023_0.xlsx | 838.22 KB | xlsx

objektid_2021-2024_08.09.22.xlsx | 494.52 KB | xlsx

objektid_2022-2025_06.04.23.xlsx | 453.08 KB | xlsx

objektid_2023-2026_13.03.24.xlsx | 460.29 KB | xlsx

objektid_2024-2027_04.04.24.xlsx | 448.17 KB | xlsx

objektid_2025-2028_04.04.24.xlsx | 447.81 KB | xlsx

9.13. Mõõdikute sihttasemete ja tegelike väärtuste andmed. Valitsemisala

andmefail ja riigi koondandmefail

1. Mõõdikute sihttasemete ja tegelike väärtuste (nn. täitmine) andmeid kasutatakse riigi

eelarvestrateegias, aastase eelarve seletuskirjas, riigi majandusaasta koondaruandes,

programmides, tulemusaruannetes ja riigi pikaajalise arengustrateegia tegevuskava

aruannetes.

2. Mõõdikute sihttasemete ja tegelike väärtuste andmed esitatakse Rahandusministeeriumi

strateegiatalituse nõunikule iga kord terviktabelina valitsemisala andmefaili uuendatud

versioonina (uus tervikversioon). See andmefail on jagatud mõõdikute sihttasemete

(kindla RESi kohta käivad andmed) ja tegelike väärtuste (üle mitme RESi, ka

varasemate perioodide kohta) andmetabeliks. Tegelike väärtuste andmeread on

filtreeritud asutuse (vastutaja) koodi esimese tähemärgi järgi.

3. Andmete esitamiseks teeb Rahandusministeerium valitsemisaladele

kättesaadavaks eeltäidetud andmetabeli andmete viimase kehtiva tervikversioonina

käsiraamatu käesolevas peatükis avaliku andmefailina.

62

4. Mõõdikute sihttasemete muudatused ja lisamised tuleb sisestada valitsemisala vastava

RES perioodi failis ning edastada e-postiga Rahandusministeeriumi riigieelarve

osakonna strateegianõunikule.

5. Mõõdikute sihttasemete ja tegelike väärtuste andmed peavad olema sisestatud

eelarveklassifikaatori detailsuses, s.t. kõigi planeerimistasandite kohta.

6. Uuendatud andmed teeb Rahandusministeerium avalikuks käesolevas käsiraamatus.

See sisaldab põhiandmeid ning mõõdikute sihttasemeid ja tegelikke

väärtusi. Rahandusministeerium kannab andmed üle KAISi aruannetesse (ette

valmistatud Rahandusministeeriumi poolt programmi ja tulemusaruande andmetabelite

koostamiseks)

7. Valitsemisala andmefailis mõõdikute sihttasemete ja nende tegelike väärtuste andmete

sisestamisel põhiandmeid (planeerimistasandid ja muu info, mis ei ole sihttasemete

väärtused) muuta ei saa.

Lisa 5 väikehankele: Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad

Hankija: Rahandusministeerium

Hange: „Koolitused Rahandusministeeriumi kuluarvestuse süsteemi (KAIS)

kasutajatele“.

Jrk

nr

Nimetus Tüüp /

hindamismeetod

Osakaal/max

punktide arv

Ühik

1 KAIS juhendi täiendamise

maksumus

Kulu -

vähim on parim

20 EUR/tk

2 Videokoolituste maksumus Kulu -

vähim on parim

40 EUR/1 minut

3 Pakkuja arusaam KAIS juhendi

täiendamise eesmärgist

Kvaliteet - hankija

hinnatav

10

4 Pakkuja arusaam

videokoolituste eesmärgist

Kvaliteet - hankija

hinnatav

20

5 Meeskonna kogemus ja

pädevus

Kvaliteet - hankija

hinnatav

10

Kokku: 100

- Kui vastavaks tunnistatakse ainult üks pakkumus, siis ei ole hankijal kohustust sisulist

hindamist läbi viia, vaid pakkumusele omistatakse automaatselt maksimaalsed

väärtuspunktid.

- Juhul kui läbirääkimiste käigus korrigeeritakse punktis 1-2 toodud tööde teostamise

vajadust, nt vähendatakse tööde mahtu, annab hankija hindamispunkte kriteeriumite

eest, millised tööd jäävad hanke esemeks ja mille osas esitab pakkuja kohandatud

pakkumuse.

-

1-2.kriteerium: juhendi täiendamise maksumus, videokoolituse 1 minuti maksumus

Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad

punkte proportsionaalselt vähem ja arvutatakse valemiga: "madalaim väärtus" / "pakkumuse

väärtus" * "osakaal".

3.kriteerium: Pakkuja arusaam KAIS juhendi täiendamise eesmärgist

Hinnatakse pakkumuste sisu kõrvutamisel. Hinnatakse punktidega 10, 5, 1.

10 punkti saab pakkumus, milles:

Juhendi täiendamise kirjelduse põhjal saab järeldada, et pakkuja on täielikult mõistnud

juhendi täiendamise eesmärki, tehtud ettepanekud on põhjendatud ja võimaldavad juhendit

muuta oluliselt selgemaks ja arusaadavamaks. Pakkumuses on toodud näiteid erinevatest

juhendi osadest illustreerimaks mida pakkuja juhendi täiendamiseks teeks. Juhul, kui on

kirjeldatud täiendavaid ettepanekuid lisaks lähteülesandes juhendile esitatud nõuetele, on need

põhjendatud ja aitavad püstitatud eesmärke paremini saavutada.

5 punkti saab pakkumus, milles:

Juhendi täiendamise kirjelduses toodud ettepanekud on põhjendatud, kuid ei anna täielikku

selgitust, kuidas need aitavad juhendit muuta oluliselt selgemaks või arusaadavamaks või

saavutada lähteülesandes esitatud nõudeid. Toodud on vähem näiteid ettepanekute

illustreerimiseks, pakutud on ka väiksemaid täiendusi/muudatusi mida hankija algses

lähteülesandes ei ole. Pakutud lahendus üldiselt sobitub hankija vajadustega.

1 punkti saab pakkumus, milles:

Juhendi täiendamise kirjelduses toodud ettepanekud on pakkuja poolt minimaalselt lahti

mõtestatud ja ei tekita hankijas kindlustunnet, et need aitavad püstitatud eesmärke saavutada.

Kirjelduses esitatud ettepanekute juures leidub komponente, mis võivad halvendada juhendi

ülesehitust. Ettepanekuid ei ole illustreeritud näidetega. Pakutud lahendus ei sobitu hankija

vajadustega.

4.kriteerium: Pakkuja arusaam videokoolituste eesmärgist

Hinnatakse pakkumuste sisu kõrvutamisel. Hinnatakse punktidega 20, 10, 5.

20 punkti saab pakkumus, milles:

Videokoolituse näidiskäsikiri (ideelahendus) on põhjalik ja teeb sisu lihtsalt arusaadavaks,

sisu edasiandmine on selge, stsenaarium/kontseptsioon on professionaalne ja sihtgruppe

arvestav. Vastab täielikult lähteülesandes videokoolitusele esitatud nõuetele (sh pakkuja

meeskonnale) ning teema katvus annab kindlust, et selle järgi loodav videoklipp annab

koolituse läbinule head teadmised vastavast kulumudeli etapist. Käsikirjas ja teostuse

kirjelduses on toodud illustratiivset materjali selgitamaks kuidas video üles ehitatakse.

Pakkumuses on selgitatud, kuidas valitud ideelahendusega on võimalik täita püstitatud

eesmärk. Pakkuja pakub välja täiendusi/erinevusi lähteülesandes toodud juhistest või nõuetest,

need on põhjendatud ja aitavad püstitatud eesmärke paremini saavutada.

10 punkti saab pakkumus, milles:

Videokoolituse näidiskäsikirja ja teostamise kirjelduse põhjal on keerulisem hinnata kas

pakkuja on täielikult aru saanud eesmärgist ja kas videokoolitus vastab täielikult

lähteülesandes toodud nõuetele. Näidiskäsikirjas on toodud vähem illustratiivset materjali

selgitamaks kuidas video üles ehitatakse ja jäetud olulised detailid kirjeldamata mistõttu

teema katvus võib olla ebapiisav. Erinevusi lähteülesandes toodud juhistest või nõuetest on

osaliselt selgitatud, ideelahendus on enamjaolt sihtgruppe arvestav. Pakutud meeskond

võimaldab videokoolituste teostamist vastavalt nõuetele. Üldiselt võib pakutud lahendus

sobituda hankija vajadustega.

5 punkti saab pakkumus, milles:

Videokoolituste teostamise kirjelduses ja näidiskäsikirjas esineb kõrvalekaldeid

lähteülesandes videokoolitusele esitatud nõuetest, mida ei ole selgitatud või mille põhjendus

ei tekita hankijas kindlustunnet et videokoolitus täidab oma eesmärki. Vähesel määral on

kirjeldatud ja illustreeritud kuidas videokoolitus üles ehitatakse, pakutud on ebaolulisi

täiendusi/muudatusi. Kirjeldusest ei teki veendumust, et teema on piisavalt kaetud ja

sihtgruppe arvestav koolituse eesmärkide saavutamiseks. Pakkuja meeskond ei anna

kindlustunnet et videokoolitusi saab teostada nõuetele vastavalt.

5.kriteerium: Meeskonna kogemus ja pädevus

Hinnatakse pakkumuste sisu kõrvutamisel. Hinnatakse punktidega 10 ja 5.

10 punkti saab pakkumus, mille meeskonnal/meeskonnaliikmetel on vähemalt kaks hanke

objektiks oleva tarkvara koolituse läbiviimise kogemust 2021-2024 ja vähemalt 2-aastane

praktiline töö- või nõustamiskogemus seoses KAIS kuluarvestuse infosüsteemiga;

5 punkti saab pakkumus, mille meeskonnal/meeskonnaliikmetel on vähemalt kaks hanke

objektiks oleva tarkvara koolituse läbiviimise kogemust 2021-2024 või vähemalt 2-aastane

praktiline töö- või nõustamiskogemus seoses KAIS kuluarvestuse infosüsteemiga

1

VÄIKEHANGE „Koolitused Rahandusministeeriumi kuluarvestuse infosüsteemi (KAIS) kasutajatele“ Käesoleva dokumendiga kutsub Rahandusministeerium Teid esitama pakkumust väikehankel.

HINNAPÄRING

1. ÜLDINFO

1.1 Hankija andmed Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti Vabariik

1.2 Hanke eest vastutav isik Ülla Viin, telefon: 58851495, e-post: [email protected]

1.3 Hanke objekti lühikirjeldus ja eesmärk

Hanke objektideks on Rahandusministeeriumi poolt etteantud kuluarvestuse infosüsteemi (KAIS) juhendi täiustamine ja videokoolituste loomine. Juhendi ja videokoolituste eesmärk on tutvustada tegevuspõhise riigieelarve koostamise ja täitmisega seotud peamisi töövahendeid ning õpetada ja juhendada töövahendite kasutamist. Videokoolitused ja juhendi läbi töötanud KAIS kasutaja omandab oskuse koostada infosüsteemis eelarvet, analüüsida ja jälgida selle täitmist. Koolitusmaterjalide läbimine parandab kasutaja oskuseid ja teadmisi nii kuluarvestuse infosüsteemist kui ka Rahandusministeeriumi kehtestatud eelarve- ja kuluarvestuse metoodikast.

1.4 Teenuse CPV kood 80500000-9 Koolitusteenused, 92111100-3 Õppe- ja videofilmide tootmine, 80510000-2 Spetsialistikoolitus, 80420000-4 E-õppe teenused.

1.5 Isikuandmete töötlemine Isikuandmete töötlemisel tuleb järgida isikuandmete kaitse seaduses ja üldmääruses (EL 2016/679) sätestatut

1.6 Riigihangete strateegiliste põhimõtete kasutamine

- Keskkonnahoidlik hankimine: jah

- Sotsiaalselt vastutustundlik hankimine: ei

- Innovatsiooni toetav hankimine: ei

- Julgeolekuriske vähendav: ei

2. HANKE OBJEKTI TEHNILINE KIRJELDUS/ OLULISEMAD TINGIMUSED

2.1 Hanke objekti kirjeldus Vt Lisa 3 Lähteülesanne-tehniline kirjeldus.

2.2 Tähtaeg ja/või ajakava

Lepingu täitmise tähtaeg on hiljemalt 16.12.2024. Lepingu täpne ajakava lepitakse kokku avakohtumisel. Pooled võivad lepingu täitmise käigus ajakava muuta, täpsustada ja kohandada, muutmata lõpptähtpäeva. Tööd võetakse üle etappide kaupa lepingus toodud tingimustel. Pooltel on põhjendatud vajaduse korral (mh seoses juhendiga tellija enda tegevustest tulenevatest või koostöös ilmnenud takistustest) võimalik tööde teostamise tähtaega pikendada kuni 60 päeva.

2.3 Lepingutingimused

- Lepingu täitmisel kohaldatakse Rahandusministeeriumi töövõtulepingu üldtingimusi, mis on kättesaadavad Rahandusministeeriumi kodulehel aadressil: Majandusteave ja riigihanked | Rahandusministeerium (fin.ee).

- Lepingu eritingimused on toodud väikehanke dokumendi lisas (lisa1).

2.4 Samaväärsus

Iga viidet, mille hankija teeb väikehanke dokumentides mõnele standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mille hankija teeb väikehanke dokumentides ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“.

2

2.5 Keskkonnahoidlike lahenduste kasutamine

Pakkuja peab hankelepingu täitmisel eelistama keskkonnahoidlikke lahendusi, näiteks:

1) töökoosolekud ja muud kohtumised viia läbi võimaluse korral veebi vahendusel, et vähendada eelkõige liigsest transpordikasutusest tulenevat süsiniku jalajälge; 2) vältida tarbetut dokumentide välja trükkimist ning võimalusel eelistada digitaalsel kujul olevaid materjale; 3) pakkuja poolt digitaalsel kujul edastatavad materjalid peavad olema salvestatud ja edastatud optimaalse mahuga, et vältida otstarbetult suuri andmefaile ning seega vähendada digireostust; 4) hankelepingu täitmise järgselt kustutada üleliigsed digimaterjalid, näiteks mustandfailid, säilitamiseks mittevajalikud töödokumendid jms, kuna IT-serverites failide otstarbetu hoidmine on keskkonda kurnava mõjuga ning suurendab digireostust

3. TÄIENDAV INFO

3.1 Pakkujale ja pakkumusele kehtestatavad nõuded

- Pakkuja peab töö teostamiseks moodustama meeskonna, kuhu kuulub vähemalt üks meeskonnaliige, kellel on olnud perioodi 2021-2024 jooksul praktilisi kogemusi KAIS-s (SAS VA, SAS EG, SAS CPM) kuluarvestusega/ -mudelitega töötamisel, asutuste kuluarvestuse nõustamisel või koolitamisel. Pakkuja võib oma äranägemise kohaselt lisada meeskonda täiendavaid rolle ja isikuid, kes oleks pakkuja hinnangul vajalikud paremaks nõuetekohaste eesmärkide saavutamiseks videokoolituste loomisel. Üks isik võib katta mitut rolli ning ühte rolli võib katta mitu isikut. Pakkuja kinnitab, et pakutav meeskond omab oskuseid

videokoolituste loomiseks ja juhendi täiustamiseks .

4. PAKKUMUSE ESITAMINE ja MENETLEMINE

4.1 Selgitused

- Huvitatud isikutel on õigus küsida väikehanke dokumentide kohta selgitusi, esitades küsimused e-posti aadressile: [email protected]. Hankija vastab huvitatud isiku küsimustele 3 tööpäeva jooksul. Hankija edastab esitatud küsimused ja vastused samaaegselt kõigile isikutele, kellele tehti ettepanek pakkumuse esitamiseks.

4.2 Pakkumuse vormistamine ja esitamine

Pakkumuses esitab pakkuja: o Pakkumuse maksumuse vormi koos kinnitustega (Lisa 1); o Teenuse/töö kirjeldus lähtudes tehnilises kirjelduses toodud

tingimustest (Lisa 3); o Meeskonnaliikmete CV-d ja rollid tööde teostamisel, eelnevad

kogemused KAIS-s kuluarvestusega, selle koolitamise või nõustamisega; pakutav ajakava tööde teostamiseks ; hankijaga koostöö ja tööde teostamise protsessi kirjeldus;

o Aja-ja tegevuskava ettepanek o Teenuste teostamise protsessi ja koostöö hankijaga kirjeldus

Täpsem info pakkumuse esitamiseks on tehnilise kirjelduse (Lisa 3) punktis 4.

o Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ja

esitamisega seotud kulud ning pakkumuse tähtaegse esitamise riski.

o Esitatud pakkumus peab olema jõus vähemalt 60 päeva alates pakkumuste esitamise tähtpäevast.

o Pakkumus tuleb esitada digitaalselt allkirjastatud e-posti aadressil [email protected] hiljemalt 21.10.2024 kell 12.00.

o Palume ühtlasi, et teavitaksite meid, kui otsustate pakkumust mitte esitada.

o Pakkumus on konfidentsiaalne kuni hankelepingu sõlmimiseni.

3

o Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida pakkumuse maksumust või osamaksumusi. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas. Hankija ei vastuta ärisaladuse avaldamise eest osas, milles pakkuja ei ole seda ärisaladuseks märkinud.

4.3 Pakkumuse vastavuse kontrollimine

- Hankija avab kõik tähtajaks esitatud esialgsed pakkumused ning kontrollib esitatud pakkumuste vastavust väikehanke dokumendis sätestatud nõuetele.

- Juhul kui pakkuja või pakkumus ei vasta väikehanke dokumendis esitatud tingimustele, siis lükkab hankija pakkumuse tagasi.

- Hankijal on õigus tagasi lükata pakkumus, mille maksumus nõuaks riigihangete seaduse kohaselt toiminguid riigihangete registris.

4.4 Pakkujaga läbirääkimiste pidamine

- Hankija võib pidada kõikide vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujatega läbirääkimisi esitatud pakkumuse sisu, ajakava ja maksumuse üle, samuti tööde mahu üle. Läbi ei räägita väikehanke dokumendi pakkujale ja pakkumusele sätestatud nõuete ja hindamiskriteeriumide üle.

- Läbirääkimiste ajal tagab hankija kõigi pakkujate võrdse kohtlemise ega avalda läbirääkimiste käigus saadud teavet diskrimineerival viisil, mis võiks anda ühele pakkujale eelise teiste pakkujate ees. Hankija ei avalda pakkuja esitatud konfidentsiaalset teavet teistele läbirääkimistes osalejatele ilma pakkuja nõusolekuta.

- Läbirääkimisi võib pidada vastavalt hankija ja pakkujate kokkuleppele, kas elektrooniliselt või koosoleku vormis. Suuliselt peetud läbirääkimised protokollitakse.

- Läbirääkimiste lõppedes võib hankija teha pakkujatele ettepaneku lõplike, kohandatud pakkumuste esitamiseks.

4.5 Pakkumuste hindamine

- Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi. Hankijal on õigus vajadusel pakkumusi omavahel võrrelda.

- Edukaks tunnistatakse majanduslikult soodsaim pakkumus lähtudes käesoleva dokumendi Lisas 5 esitatud hindamiskriteeriumitest.

4.6 Pakkuja teavitamine hankija otsustest ja lepingu sõlmimine

- Hankija esitab kõigile pakkujatele teate hankelepingu sõlmimise kohta mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul alates lepingu sõlmimisest.

- Hankija sõlmib edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga töövõtulepingu.

Väikehankele lisatud dokumendid: Lisa 1 Pakkumuse vorm Lisa 2 Töövõtulepingu eritingimused Lisa 3 Lähteülesanne-tehniline kirjeldus Lisa 4 Kuluarvestuse infosüsteemi (KAIS) juhend Lisa 5 Hindamiskriteeriumid

4

Lisa 1 väikehankele

Pakkumuse vorm 1.9-10/4400

Pakkuja üldandmed

Pakkuja ärinimi

Pakkuja registrikood

Pakkuja juriidiline aadress

Pakkuja esindaja lepingu allkirjastamisel

Pakkuja kontaktisik/ volitatud esindaja lepingu täitmisel - nimi ning kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber)

Pakkumuse maksumus kuluartiklite lõikes

Kuluartikkel Ühik Ühiku hind Ühiku arv KOKKU (eurot)

KAIS juhendi täiendamine* 1 tk 1

Videokoolituste teostamine** 1 min 100

Pakkumuse maksumus (ilma käibemaksuta)

Käibemaks:

Pakkumuse kogumaksumus (käibemaksuga)

 * tuua siin eraldi välja KAIS juhendi täiendamise teostamiseks eeldatav tundide arv ja 1 tunni maksumus, millel pakkumus põhineb

 ** eelduslikult teostatakse 10 videokoolitust kestusega 10 min/ 1 video, täpne maht selgub lepingu täitmise käigus

1. Kinnitame, et pakutav hind sisaldab kõiki tasusid ning pakkuja on teadlik, et tal ei ole õigust

täiendavale tasule pakkumuse lähteülesande alusel tehtava töö eest.

2. Kinnitame, et pakkumus on jõus vähemalt väikehanke dokumendis märgitud tähtaja.

3. Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et hankija ei kasuta arveldamises ettemaksu.

4. Kinnitame, et kasutame lepingu täitmisel keskkonnahoidlikke lahendusi.

5. Kinnitame, et oleme meeskonna komplekteerimisel järginud võrdse kohtlemise ja mitte-

diskrimineerimise põhimõtteid.

6. Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et tal tuleb märkida pakkumuses, milline teave on pakkuja

ärisaladus ja põhjendada seda ning selle nõude mittetäitmisel kannab pakkuja riisikot, et hankija

avalikustab pakkumuse sisu, mida ei ole ärisaladuseks märgitud.

5

Lisa 2 väikehankele

TÖÖVÕTULEPINGU NR 1.9-10/4400 ERITINGIMUSED Eesti Vabariik, Rahandusministeeriumi kaudu, registrikood 70000272, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab [ees- ja perekonnanimi] (edaspidi nimetatud „tellija“) ja

[Jur.isiku või FIE ärinimi], registrikood [number], asukoht [aadress], keda esindab [ees- ja perekonnanimi] (edaspidi nimetatud “töövõtja”), edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi “leping”) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt Lepingu objektiks on töövõtja poolt KAIS koolitusmaterjalide loomine lähtudes väikehanke „Koolitused Rahandusministeeriumi kuluarvestuse infosüsteemi (KAIS) kasutajatele“ dokumentidest (edaspidi „tööd“). Tööde täpsem kirjeldus on toodud lepingu lisas 1 (tehniline kirjeldus) ja lisas 2 (töövõtja pakkumus). 2. Tööde teostamise aeg ja tähtpäevad

2.1. Töövõtja kohustub teostama lepingu objektiks olevad tööd hiljemalt 16.12.2024. Tööde teostamise täpsem ajakava lepitakse kokku poolte avakohtumisel. Pooled võivad lepingu täitmise käigus ajakava muuta, täpsustada ja kohandada.

2.2. Pooltel on põhjendatud vajaduse korral (mh tellija enda tegevustest tulenevatest või koostöös ilmnenud takistustest) võimalik tööde teostamise tähtaega pikendada kuni 60 päeva.

3. Lepingu hind 3.1. Lepingu alusel töövõtja poolt teostatavate tööde eeldatav kogumaksumuseks on [numbritega]

eurot, millele lisandub käibemaks õigusaktidega sätestatud korras, välja arvatud punktis 3.3 nimetatud juhul (edaspidi nimetatud „lepingu hind“).

3.2. Tellija tasub töövõtjale osamaksetena vastavalt teostatud ja vastu võetud tööde eest pakkumuses esitatud ühikuhindade alusel: 3.2.1. juhendi täiendamine … eurot/tk; 3.2.2. videokoolituste loomine … eurot/minut, tasumine vastavalt Tellijaga kooskõlastatud käsikirjades kokkulepitud tegelikule minutite arvule

3.3. Kui pakkumuse esitamise ajal ei olnud töövõtja käibemaksukohustuslane või tal ei olnud kohustust käibemaksu arvestada, kuid selline kohustus tekkis pärast pakkumuse esitamist või lepingu täitmise käigus, peab töövõtja arvestama, et lepingu hind sellest käibemaksu võrra ei suurene.

3.4. Lepingu hind on lõplik ja sisaldab kõiki lepingu täitmise kulusid, sh tasu autoriõiguste eest. 3.5. Lepingu hind tasutakse pärast tööde vastuvõtmist tellija volitatud esindaja poolt. Tasumine toimub

osamaksetena poolte allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktide alusel vastavalt esitatud arvetele.

3.6. Töövõtja esitab Tellijale arve e-arvena. E-arvet on võimalik saata e-arvete operaatori vahendusel. E-arve loetakse laekunuks selle operaatorile laekumise kuupäevast.

4. Erisätted 4.1. Lisaks üldtingimustes sätestatule kohustub töövõtja: 4.1.1. pakkumuses esitatud meeskonnaliikmete vahetumise korral tagama, et tööd teostavad vähemalt

väikehanke dokumentides nõutud pädevuse ja kogemusega isikud. Meeskonnaliikme vahetumise vajadustest tuleb tellija esindajat teavitada esimesel võimalusel ning esitada uue meeskonnaliikme pädevust ja kogemust tõendavad andmed ja dokumendid. Meeskonnaliikmete vahetamiseks on vajalik tellija nõusolek. Teavitus ja nõusolek esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;

4.1.2. töö teostamisel tegutsema sõltumatu eksperdina ning lähtuma oma parimatest valdkondlikest teadmistest, kogemustest ja meetoditest. Töövõtja kohustub lepingu täitmisel tagama, et mistahes temapoolne äri- või muu tegevus ei ole suunatud kolmandate isikute huvide esindamisele. Käesolevas punktis sätestatud huvide konflikti vältimise kohustuse rikkumise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 20% lepingu hinnast. Samuti on tellijal õigus kirjeldatud juhul leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada.

4.2. Lisaks üldtingimustes sätestatule kohustub tellija:

6

4.2.1. tegema töövõtjale kättesaadavaks kõik tema käsutuses olevad töö teostamiseks vajalikud materjalid, juhendid, analüüsid vm.

4.3. Töövõtja, sh tema töötaja, ametnik kui temaga mistahes muus lepingulises suhtes olev lepingu täitmisel osalev isik teavitab tellija tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest e-posti aadressil [email protected]. Tellija tagab tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse. Rikkumisest teavitamise ja teavitaja kaitse tagamise õiguslike aluste ning kohustuste rikkumisel kohalduva vastutuse osas lähtuvad pooled Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduses sätestatust.

5. Volitatud esindajad 5.1. Tellija volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on [ees- ja perekonnanimi],

tel [number], e-post [aadress], või teda asendav isik. 5.2. Töövõtja volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on [ees- ja perekonnanimi],

tel [number], e-post [aadress].

6. Lepingu lisad Lepingu juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid: 6.1. Lisa 1 –tehniline kirjeldus; 6.2. Lisa 2- kuluarvestuse infosüsteemi (KAIS) juhend 6.3. Lisa 2 – töövõtja pakkumus. 7. Muud sätted 7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele töövõtulepingute

üldtingimused. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Rahandusministeeriumi kodulehel aadressil: https://fin.ee/media/2683/download ning tal oli võimalik nende kohta küsida selgitusi ja teha ettepanekuid eritingimustes üldtingimuste kohaldamata jätmiseks või muutmiseks. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised.

7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik töövõtja hinnapakkumises või muus sarnases dokumendis sisalduvad tingimused niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepingu eritingimuste ja üldtingimustega.

7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Tellija Töövõtja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tel: 611 3558 Tel: [number] E-post: [email protected] E-post: [aadress]