Abifondi 2014-2023 lõpparuanne

Euroopa abifond enim puudust kannatavate isikute jaoks

Lõpparuanne

RAKENDUSKAVA Enim puudust kannatavate inimeste abifondi rakenduskava 2014–2020

Abikõlblik piirkond: Eesti

Periood: 2014–2023

SEIRE

LÕPPARUANNE

Aruande aasta: 2023

Aruande koostaja: Vivia Aunapuu-Lents

Asjakohaste sidusrühmadega konsulteerimise kuupäev 9.–20.09.2024

2

1. Ülevaade rakendamisest

Toit on sundkulutus, mis mõjutab puudustkannatavate isikute toimetulekut kõige enam. Seetõttu

käsitletakse materiaalse ilmajäetusena toidupuudust, mille leevendamiseks jagatakse sihtgrupile

toiduabi. Toetuse kasutamise eesmärk on toiduainete jagamise kaudu vähendada enim puudust

kannatavate inimeste (sihtgrupi) toidupuudust ja toetada nende toimetulekut. Abile juurdepääs tagatakse

kohalikul tasandil üle kogu Eesti.

Enim puudust kannatavate inimeste Abifondi (edaspidi Abifond) rakenduskava kiideti heaks 4.

detsembril 2014. aastal ning tegevusi sai rakendada tagasiulatuvalt alates 2014. aasta algusest.

Rakenduskava eelarveks oli 9,4 miljonit eurot (sh 85% ELi toetus ja 15% RKF), millele lisandusid

aastateks 2021–2023 4,5 miljonit eurot Euroopa Liidu COVID-19 pandeemiale reageerimise raames

REACT-EU rahastamiskavast (100% ELi toetus). Väljamaksed aastate lõikes on esitatud tabelis 1.

Järgmisel programmperioodil rahastatakse tegevusi Euroopa Sotsiaalfond+ vahenditest.

Abifondi rakendati kolme projekti kaudu:

• Projekt I (nr Abifond.14.01.001.01.15-0001) – Toiduainete ostmine ja transport

ladustamiskohta, EL toetus 10 704 179,75 eurot (aastatel 2014–2023);

• Projekt II (nr Abifond.14.01.001.01.15-0002) – Partnerorganisatsioonide leidmine ning

ostetud toiduabi jagamine sihtgrupile, EL toetus 553 859,96 eurot (aastatel 2014–2023);

• Projekt III (nr Abifond.14.01.19-0003) – Toiduannetuste kogumine ja jagamine, EL toetus 1

733 205,32 eurot (aastatel 2019–2023).

Aasta Väljamaksed (eurodes)

Ostetud toiduabi

SFOSi maksed

Projekt I ja II

Annetatud toiduabi

SFOSi maksed

Projekt III

Riigieelarve

EL RKF EL RKF

2015 399 130 70 435

2016 1 215 979 214 584

2017 1 142 949 201 697

2018 1 005 432 177 429

2019 999 108 176 313

2020 946 309 166 996 205 140 36 201

2021 781 517 137 915 308 299 31 149

2022 5 318 938 496 746 - 3 476 735

2023 3 037 667 31 979 601 977 - 571 911

2024 494 293 52 051 53 693 -

KOKKU 11 258 040 1 733 205 4 048 646

Tabel 1: Toiduabi väljamaksed aastate kaupa

3

Rakenduskava ellu viimiseks oli kasutada tehniline abi mahus 403 395 eurot (projekti nr

Abifond.14.02.15-0001).

2018. aastal tehti finantskorrektsioon 519 508,97 euro ulatuses (EL+RKF) seoses välispakkuja jaoks

piirava pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustega.

Lisaks rahastati toiduabi aastatel 2022–2023 Eesti riigi lisaeelarvest 4 048 646 euro ulatuses, et

täiendavalt toetada Ukrainast Eestisse saabunud põgenikke. Ukraina põgenike arv Eestisse oli sõja

puhkedes väga suur (2022 – 41 871 esmase kaitse ja 3770 rahvusvahelise kaitse taotlust; 2023 – 8782

esmase kaitse ja 2609 rahvusvahelise kaitse taotlust)1 (Toimetuleku toetuse saajate hulgas oli 2022.

aastal 29 330 ja 2023. aastal 16 202 ukrainlast). Seega kasvas hüppeliselt ka toiduabi vajadus ja Abifondi

vahenditest ei piisanud suurenenud nõudluse katmiseks. Tervikpildi huvides leiavad aruandes

kajastamist ka riigieelarvelised tegevused, kuid sellisel juhul on alati viidatud riigi lisaeelarvele.

Rakenduskava viidi ellu keskse, riigi poolt algatatud tegevusena. Rakenduskava korraldusasutuse

ülesandeid täidab Riigi Tugiteenuste Keskuse toetuste arendamise osakond. Rakendusasutuse

ülesandeid täidab Sotsiaalministeeriumi välisvahendite osakond ning rakendusüksuse ülesandeid Riigi

Tugiteenutse Keskuse tööelu ja hoolekande talitus. Toetuse saajaks on Sotsiaalministeerium.

Partnerorganisatsiooniks on hankega leitud SA Eesti-Hollandi Heategevusfond (Eesti Toidupank).

Kaasatud asutusteks on Sotsiaalkindlustusamet ja Tervise Arengu Instituut.

Toiduabi saajate sihtgrupiks on toimetulekutoetuse ja kohaliku omavalitsuse toetuste taotluste ja

saajate nimekirjas olevad inimesed. Taotlemiseks pidi inimene pöörduma oma elukohajärgse kohaliku

omavalitsuse (edaspidi KOV) sotsiaaltöötaja poole. Samuti said toiduabi kodutute öömajades viibivad

kindla elukohata inimesed ning rahvusvahelise kaitse taotlejad. Sihtgrupp ja selle muutused ajas on

täpsemalt välja toodud allpool.

Toimetulekutoetuste saajate arv kasvas hüppeliselt 2022. aastal ja 2023. aastal püsis kõrgel tasemel.

Muutusest annab ülevaate tabel 2.

1 Politsei- ja Piirivalveameti andmetel (seisuga 25.09.2024)

4

Aasta

Rahuldatud

taotluste arv

kokku

sh

eluasemekulut

uste

kompenseeri

miseks

Leibkonnalii

kmete arv

rahuldatud

taotlustes

Toetust

saanud

leibkondade

arv

Toetust

saanud

leibkonnaliikm

ete arv

Toetust

saanute

osatähtsus

rahvastikus,

%

2013 118 492 70 781 209 345 19 320 35 070 2,7

2014 101 273 56 948 181 953 16 571 30 103 2,3

2015 89 950 45 483 161 327 14 605 26 301 2,0

2016 99 305 42 885 183 386 15 300 27 990 2,1

2017 88 726 38 499 158 465 14 056 25 360 1,9

2018 75 402 33 988 129 808 12 226 20 931 1,6

2019 65 645 29 652 114 060 10 904 18 719 1,4

2020 63 340 30 297 110 664 10 501 18 295 1,4

2021 60 356 32 316 102 139 9 806 16 508 1,2

2022 106 677 45 493 211 420 25 016 48 731 3,6

2023 110 247 56 613 209 575 19 592 37 032

Tabel 2 Ülevaade toimetulekutoetuste saajatest

1.1 Toidu ostmine ja ostetud toidu jagamine (Projekt I ja Projekt II)

Toetuse andmise tingimused „Enim puudust kannatavatele inimestele toiduabi ostmise ja jagamise

tingimused“

Toidu ostmiseks ja transpordiks ning partnerorganisatsiooni leidmiseks on Sotsiaalministeerium toetuse

saajana viinud läbi hanked ning sõlminud lepingud:

• Toetuse saaja partnerorganisatsiooniks toidu komplekteerimisel toidupakkideks ja toidupakkide

jagamisel abisaajatele oli SA Eesti-Hollandi heategevusorganisatsioon (Eesti Toidupank), kelle

leidmiseks viis Sotsiaalministeerium 2015. aastal läbi hanke ja sõlmis perioodiks 2015–2018

koostöölepingu.

• Koostööleping perioodiks 2019–2020 sõlmiti 2018. aastal SAga Eesti-Hollandi

heategevusorganisatsioon (Eesti Toidupank). Lepingu maht jäi alla riigihanke korraldamise

piirmäära.

• Toidu ostmise ja transpordi hanke viis toetuse saaja läbi ning sõlmis 2015. aastal raamlepingu

perioodiks 2015–2017 kolme ettevõttega: AS Tartu Mill, AS Kaupmees ja KO ning OÜ Sanitex

Estonia. Minikonkursside tulemusena sõlmis toetuse saaja ühega neist igal aastal aastase lepingu

toidu ostuks ja transpordiks.

• 2017. aasta lõpus korraldas toetuse saaja hanke toidu ostmiseks ja selle transportimiseks.

Raamleping sõlmiti perioodiks 2018–2020 kolme ettevõttega: AS Tartu Mill, Balti Veski AS ning

OÜ Sanitex Estonia.

• 2018. aastal korraldas toetuse saaja hanke toidu ostmiseks ja selle transportimiseks. 2019. aastal

sõlmiti raamlepingud perioodiks 2019–2022 kahe ettevõttega: AS Tartu Mill ning OÜ Sanitex.

• 2021. aastal korraldas toetuse saaja hanke toidu ostmiseks ja selle transportimiseks. Raamleping

eduka pakkujaga sõlmiti 2021. aastal perioodiks 2022–2023 ettevõttega OÜ Sanitex.

• 2022. aastal korraldas toetuse saaja hanke toidu ostmiseks ja selle transportimiseks. Raamleping

eduka pakkujaga sõlmiti 2022. aastal perioodiks 2022–2023 ettevõttega OÜ Sanitex.

5

Esimene toiduabi jagamine toimus 30.03.2015–30.06.2015. Esialgu jagati toiduabi kahel korral aastas,

kuid alates 2021. aastast neljal korral.

Toiduabi jagamised toimusid:

• Kahel korral 2015. aastal (30.03.2015–30.06.2015 ja 26.10.2015–19.12.2015).

• Kahel korral 2016. aastal (30.03.2016–30.05.2016 ja 31.10.2016–30.12.2016).

• Kahel korral 2017. aastal (31.03.2017–30.05.2017 ja 30.10.2017–28.12.2017).

• Kahel korral 2018. aastal (31.03.2018–30.05.2018 ja 30.10.2018–28.12.2018).

• Kahel korral 2019. aastal (15.04.2019–13.06.2019 ja 30.10.2019–28.12.2019).

• Kahel korral 2020. aastal (03.04.2020–01.06.2020 ja 26.10.2020–24.12.2020).

• Neljal korral 2021. aastal (22.01.2021–22.04.2021, 17.05.2021–15.07.2021, 16.08.2021–

24.09.2021 ja 25.10.2021–03.12.2021).

• Neljal korral 2022. aastal (24.01–22.02.2022, 25.04–24.05.2022, 24.08–20.09.2022 ja 31.10–

29.11.2022), neist ühel korral Abifondi vahenditest ning teised korrad Eesti riigi lisaeelarve

vahenditest.

• Neljal korral 2023. aastal (30.01–28.02.2023, 24.04–23.05.2023, 28.08–26.09.2023, Harjumaa

sh Tallinna, ja Raplamaa abivajajatele kanti esimest korda toiduabikaardile raha 24.aprillil,

mida oli aega kasutata kuni 30.juunini. Uuesti kanti raha kaartidele 28.augustil ja seda oli aega

kasutada kuni 30.septembrini. Viimane toiduabikaartidele raha kandmine oli 2023. aastal 30.

oktoobril ja seda raha said kõik abivajajad kõikides piirkondades kasutada 31.detsembrini.),

neist kolmel korral Abifondi vahenditest ning ühel korral Eesti riigi lisaeelarve vahenditest.

Ostetud toiduabi sihtgrupiks on:

• toimetulekutoetuse saajad;

• toimetulekutoetuse taotlejad, kes küll oma sissetuleku tõttu oleksid õigustatud

toimetulekutoetust saama, kuid kelle kohta on KOV teinud otsuse toetust mitte maksta;

• toimetulekutoetuse taotlejad, kelle sissetulek pärast tasumisele kuuluvate eluasemekulude

mahaarvamist (kehtestatud piirmäärade ulatuses) ületab kuni 15% ulatuses kehtestatud

toimetulekupiiri;

• varjupaigateenust (kodutute öömaja) kasutavad inimesed;

• sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris (STAR) meetme „Abivajaduse hindamisega seotud

toetused“ all kirjeldatud perekonna sissetulekust sõltuva või konkreetse teenuse kulu

kompenseerimiseks määratud KOVi eelarve vahenditest makstud toetuse saajad (Alates

09.09.2015 lisati sihtrühma vajaduspõhise peretoetuse (edaspidi VPPT) saajad, kuna Eestis on

probleemiks lastega perede vaesus ja nii oli võimalik jõuda peredeni, kus kasvavad lapsed.

VPPT kaotati sotsiaalhoolekande seaduse 01.01.2018 jõustunud muudatusega ja selle saajad

kuulusid sihtrühma kuni 31.07.2018. Alates 01.08.2018 kuulusid sihtrühma perekonna

sissetulekust sõltuvad või konkreetse teenuse kulu kompenseerimiseks määratud KOVi eelarve

vahenditest makstud toetuste saajad st, et selleks, et ei juhtuks, et lastega pered jäävad toiduabi

sihtgrupist välja laiendati sihtgruppi.);

• rahvusvahelise kaitse taotleja, kes on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse, mille kohta ei ole

tehtud lõplikku otsust ning kellele on osutatud Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise

seaduse § 32 lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud teenuseid või määratud § 36 lõige 1 alusel

makstav toetus. (lisatud 22.10.2021 seoses Eestisse saabuva suure ukrainlaste arvuga).

6

Eesti Toidupanga ülesanded:

• Jagamise ettevalmistamine – maakonna põhise toiduabi jagamise süsteemi loomine, kontaktide

loomine maakonna KOVide sotsiaaltöötajatega, koostöös KOVide sotsiaaltöötajatega

jagamisgraafikute koostamine, jaotuspunktide leidmine ja kinnitamine, toiduabi koguste

jaotusplaani koostamine, toiduabi ladude leidmine, toiduabi tarnete planeerimine, klientide

informeerimine.

• Jagamine - toiduabi vastuvõtmine, ladustamine, komplekteerimine ja väljastamine koos

kaasnevate meetmeteni suunava infovoldikuga klientidele.

• Aruandlus - maakonna põhiste nimekirjade täiendamine, jagatud koguste arvestamine.

Ettevalmistavad tegevused (hanked ja lepingute sõlmimised), ostetud toidu tarned ladustamiskohta ja

toiduabi jagamine vähekindlustatutele toimusid õigeaegselt ja vastavalt toetuse andmise tingimustele.

Sihtgrupp oli sotsiaaltöötaja kaudu informeeritud toidupakkide kättesaamise ajast ja kohast. Koostöö

KOVide ja Eesti Toidupanga vahel oli sujuv. Ka toitu tarniva ettevõttega sujus koostöö hästi ja tõrgeteta.

Toiduabipakkide sisu lepiti kokku Tervise Arengu Instituudiga. Lisas 1 on toodud Näidisostukorv.

Aastatel 2015–2020, kui toiduabi jagati kahel korral aastas oli ühe ostetud toidupaki keskmine kaal

vahemikus 14–18 kg ning aastatel 2021–2023, kui toiduabi jagati neljal korral, oli ühe toidupaki

keskmine kaal vahemikus 7–10 kg.

Abipakkide sisu kvaliteediga olid abisaajad üldiselt rahul. Toiduga koos jagatavatele retseptivihikutele2

ja nõuannete lehtedele oli positiivne tagasiside. Kokku koostati viis retseptivihikut. Nende koostamise

ning trükkimise kulusid kaeti Abifondi tehnilise abi vahenditest. KOVidele tõi neli korda aastas ostetud

toiduabi jagamise protsess lisakoormust, aga mõisteti, et sellisel kujul jõuab toiduabi abivajajateni

kiiremini ja koostöö sujus.

2023. aastal toimus kolm jagamist Abifondist ning üks Eesti riigi lisaeelarvest. Seda tuleb ka kõikide

näitajate saavutustasemete juures arvestada. Ka 2023. aastal pakkus teenust Eesti-Hollandi

Heategevusfond SA (Eesti Toidupank). 2023. aastal toimus toiduainete ostmine ja transpordi

korraldamine plaanipäraselt. Alates 2023. aasta aprillist käivitus koostöös Rimi Eesti Food Asiga

(edaspidi Rimi) toiduabikaartide pilootprojekt Harjumaal ja Raplamaal. Alates 2023. aasta oktoobrist

(neljandast kvartalist) asendati senine ostetud toiduabi pakk kogu Eestis toiduabikaartidega3.

Toiduabikaarte ei rahastatud 2023. aastal Abifondi vahenditest. Toiduabikaartidega saab abivajaja osta

toidu- ja esmatarbekaupu Rimi kauplustest üle Eesti. Abivajajad saavad tellimusi teha ka läbi e-poe. Kui

sotsiaaltöötaja hinnangul abivajaja ise poodi liikuma ei saa/elab poest liiga kaugel, saab sotsiaaltöötaja

teha STARi vastava märke, et abivajaja saaks tellida e-poest kaupa riigi kulul. Tellimus peab olema

vähemalt 30 eurot. Toiduabikaardile kantakse ühe inimese kohta 30 eurot kvartalis. Ühe perekonna

kohta väljastatakse üks toiduabikaart, millele kantakse terve leibkonna toetussumma.

Toimetulekutoetuste taotlejatele arvestatakse abisumma vastavalt pereliikmete arvule, kohaliku

omavalitsuse sissetulekust sõltuvate toetuste puhul arvestatakse abisumma vaid toetuse

2 Kõik retseptivihikud on leitavad: Toitumine majanduslikult raskel ajal | Tervisliku toitumise informatsioon,

esimeste retseptivihikute koostamisse olid lisaks professionaalsetele kokkadele kaasatud ka kooliõpilased ning

kooli kokad. Seega kandis see väljakutse ka sotsiaalset mõtet.

3 Toiduabikaardid võitsid mais 2024 Euroopa innovatsiooniauhindadel esikoha sotsiaalvaldkonna innovatsiooniteo

kategoorias.

7

taotlejale. Toetus tuleb ära kasutada kvartali jooksul ning allesjäänud summa uude kvartalisse üle ei

kandu. Uudne toiduabikaartide projekt koos hanke võitja Rimiga käivitus väga edukalt, koostöö sujus

ja kõik tekkinud probleemid lahendati efektiivselt. Sotsiaalministeeriumi ja KOVide vahel oli pidev

suhtlus ja infovahetus.

Igal jagamisel said abisaajad lisaks toidupakile ka retseptivihikuid ja samuti nõustati neid toidupankade

ning KOVide poolt ning anti väärtuslikke nõuandeid toidu valmistamise, säilitamise kui ka ostmise

kohta. Lisaks tutvustati abisaajatele riigi poolt pakutavaid teisi meetmeid, mis aitaksid nad tagasi

tööturule või siis taotleda muid elu kergendavaid rahalisi toetusi.

Ka 2023. aastal toimus mõningate toiduainete vahetus enne tarnimise algust, asendamisel lähtuti hankes

toodud hindadest ja toiduainetele ettenähtud normidest. Toiduainete asendused tehti tarneraskuste tõttu.

Näide viimasest toiduainete asendusest on toodud Lisas 2. Toiduainete asendamised kooskõlastati

Sotsiaalministeeriumiga. Paki sisu väärtus sellest ei halvenenud. Tõrkeid ja takistusi ei esinenud.

Partnerorganisatsiooni (Eesti Toidupanga) peamiseks probleemiks olid piiratud rahalised võimalused.

5% toidu maksumusest ei olnud tegevuse läbi viimiseks piisav. Projekt viidi ellu tänu suurele

vabatahtlike panusele, ligikaudu 90% projektiga seotud inimestest olid vabatahtlikud. Abis käivad

toidupankade püsivabatahtlikud, abisaajad ise, sotsiaaltöötajad, töötukassa poolt suunatud vabatahtlikud

ning paljude organisatsioonide esindajad. Toiduabi jagamise edukuse tagab põhjalik ettevalmistus ja

koostöö KOVi sotsiaaltöötajatega.

Toidupakkide jagamine toimus peamiselt kahes etapis. Enamus toidupakke jagati n-ö põhijagamise

käigus, mille kestvus oli viimastel aastatel 45 päeva toiduainete jõudmisest partnerorganisatsiooni lattu.

Põhijagamisel jagati välja 90%–95% toiduabi pakkidest. Järeljagamisel jagati toidupakke, millele

põhijagamisele vähekindlustad järele ei tulnud. Perioodi lõpuks said KOVid järeljagamise nimekirju

soovi korral vastavalt toetuse andmise tingimustes sätestatud sihtgrupi kriteeriumitele täiendada.

Suurema osa sihtrühmast moodustavad aastate lõikes toimetulekutoetuse saajad (85%). Esitatud ja

rahuldatud toimetulekutoetuse taotluste kasv toimus 2016. aastal seoses toimetulekupiiri tõstmisega ja

2022. aastal, kus suuremat mõju avaldas Ukraina kodanikest ajutise kaitse saajate lisandumine. Puudega

laste ja täisealiste toetuse saajate hulk on aastast aastasse vähenenud, samuti üksikvanema toetuse saajate

arv, samas üksi elava pensionäri toetuse saajate arv on kasvanud.

1.2 Toiduannetuste kogumise ning jagamise (Projekt III)

Toetuse andmise tingimused „Enim puudust kannatavatele inimestele toiduannetuste kogumise ja

jagamise tingimused“.

Tegevustega alustati 2019. aastast. 2019. aastal viidi läbi hange enim puudust kannatavatele inimestele

toiduannetuste kogumiseks ja jagamiseks partnerorganisatsiooni leidmiseks. Hankeleping sõlmiti

Sihtasutusega Eesti-Hollandi Heategevusfond 36 kuuks.

2021. aastal viidi läbi hange enim puudust kannatavatele inimestele toiduannetuste kogumiseks ja

jagamiseks partnerorganisatsiooni leidmiseks. Hankeleping sõlmiti 2021. aastal Sihtasutusega Eesti-

Hollandi Heategevusfond perioodiks 2022–2023. Aastatel 2022–2023 rahastati annetatud toiduabi ka

Eesti riigi lisaeelarvest. 2023. aastal oli Abifondi rahastuse osakaal 53%.

8

Ostetud toiduabi sihtrühmaks on majanduslikult raskes olukorras olev füüsiline isik või leibkond

(vanem/hooldaja ja samal pinnal elavad lapsed), kelle abivajaduse on välja selgitanud KOVi

sotsiaaltöötaja ja kellel on selle tulemusena õigus saada annetatud toiduabi. Seega on KOVi

sotsiaaltöötajal õigus panna toiduabi saajate nimekirja kõik majanduslikus eriolukorras olevad inimesed,

kes vajavad KOVi hinnangul toiduabi ja toiduabi jagatakse KOVi nimekirjade alusel. Annetatud

toiduabi on õigus saada abivajaduse hindamise kuul ja sellele järgneval kolmel kuul. Suures osas on

ostetud toiduabi saajad ka annetatud toiduabi saajateks, kuid on ka neid, kes annetatud toiduabi saada ei

soovi.

Algselt (aastatel 2019–2021) olid sihtrühmaks perekonna sissetulekust sõltuvad või konkreetse teenuse

kulu kompenseerimiseks määratud KOVi eelarve vahenditest makstud toetusi saanud isikud, kes on

majanduslikus eriolukorras. KOV pidi olema inimese/leibkonna abivajadust hinnanud ja sellest

tulenevalt määranud mõne rahalise toetuse. KOVi sotsiaaltöötajal oli kaalutlusõigus, kes kõigist KOVi

toetuste saajatest oli eriolukorras ja vajas ka täiendavat toiduabi. Annetatud toiduabi sai KOVi toetuse

väljamaksmise või sellele järgneval kuul.

Toidupangad koostavad jagamisgraafikuid järgneva kolme kuu kohta, kus iga jagamiskuupäeva taha on

märgitud, kui mitut leibkonda on toidupangal konkreetsel jagamiskorral võimalik teenindada.

Abivajadusest sõltuvalt otsustab konkreetse KOVi sotsiaaltöötaja, kui tihti jagatakse toiduabi

sihtgrupile. Toidupangal omakorda on valmisolek pakkuda KOVidele toiduabi väljastamist igal nädalal.

Annetatud toiduabi saab abivajaja sõltuvalt oma abivajadusest 1–4 korda kuus.

Ühele abivajajale jagatakse vähemalt kolme erineva toidugrupi tooteid ning toiduabi komplekt kaalub

vähemalt 3 kg ja jagamisel lähtutakse sellest, et: 1–3 liikmeline perekond saab 1 komplekti, 4–6

liikmeline perekond 2 komplekti ja 7–... liikmeline perekond saab 3 komplekti toitu. Toiduabi komplekt

koosneb kaubandus- ja tootmisettevõtete poolt annetatud toidust, mida mingil põhjusel ei saa enam

müüa, mis aga on tarbimiskõlbulik ja vastab Veterinaar- ja Toiduameti poolt väljaantud Toiduohutus

annetamisel juhendile. Toidupanga annetatud toiduabi koosneb umbes 88% päästetud ja 12% annetatud

toidust. Päästetud toit on poodides ja tootjatel ülejääv tarbimiskõlblik toit, mille realiseerimise kuupäev

võib olla kohe saabumas või möödas sh külmutatakse kõiki toiduaineid, mida külmutada tohib.

Annetatud toit on ettevõtete ja inimeste poolt ostetud ja annetatud toit, mille realiseerimisaeg on

tavaliselt pikem. Toiduabi jagamine kogu perioodil oli edukas. Annetajaid oli palju.

2023 aasta tõi kaasa majanduslanguse ja toidupangad said kauplustest annetatud toitu võrreldes aasta

varasemaga 7,6% vähem. Seoses abivajajate arvu kasvu ja toiduannetuste vähenemisega, pidi Eesti

Toidupank toitu ka juurde ostma.

Maakonnapõhine lähenemine alates 2022. aastast toetab igati eri piirkondade võrdsemat käsitlemist ja

ka probleemide ülesleidmist ja nende lahendamist. Eesti Toidupanga üle-eestiline võrgustik võimaldab

viia toitu ühest piirkonnast teise, kui mõnes piirkonnas on toitu puudu. Lisaks käivitati 2022 aastast

järkjärgult toidubussi teenus, mis viib kaupa KOVidesse, kus kohalikku toidupanka on liiga pikk tee.

Mõnedes KOVides soovivad annetatud toitu jagada ka sotsiaaltöötajad, kellele toob toidupank

abivajajatele mõeldud pakid ja sotsiaaltöötajad viivad need kodukülastusi tehes abivajajatele koju kätte

(nn kaks ühes teenus). Samuti saame STARist toiduabi vajadusest täpsema ülevaate, mille kaudu tagame

õiglasema toiduabi jaotuse üle Eesti. Seni on mõned piirkonnad saanud teiste piirkondadega võrreldes

vähem toiduaineid (täites siiski hankes ettenähtud reegleid, et toidupakk peab olema vähemalt 3 kg ja

sisaldame vähemalt 3 toidugrupi tooteid). Soovime üle Eesti õiglast ja sarnast annetatud toiduabi

jaotamist.

9

2023. aastal valmis STARis annetatud toiduabi moodul. Alates 1. septembrist suunatakse abivajajaid

annetatud toiduabi teenusele ainult läbi STARi. Toiduabi on õigus saada abivajaduse hindamise kuul ja

sellele järgneval kolmel kuul. Kui inimesel või leibkonnal on toiduabi vaja ka edaspidi, siis tuleb teha

uus abivajaduse hindamine ja teenusele suunamine.

Toiduabi jagamine on läinud hästi. Edukuse tagas põhjalik ettevalmistus ja koostöö KOVi

sotsiaaltöötajatega. Ligikaudu 90% toiduabist komplekteeritakse vabatahtlike poolt. Abis käivad

toidupankade püsivabatahtlikud, abisaajad ise, sotsiaaltöötajad, töötukassa poolt suunatud vabatahtlikud

ning paljude organisatsioonide esindajad.

10

2. Teave rakenduskava elluviimise kohta viidates Abifondi näitajate andmetele

2.1 Jagatud toiduabi väljundnäitajad (2023. aastal)

2.2 Jagatud toiduabi tulemusnäitajad (2023. aastal)

Toiduabi saajate koguarv (Abifondist)

Aasta

Unikaalsed

ostetud

toiduabi saajad

Toiduannetusi

saanud isikute

arv

2023 39 252 (3 jagamist) 216 243

Ostetud

toiduabi

Annetatud

toiduabi

Puu- ja köögivilja kogus 0,3 tonni 161,7 tonni

Liha, munade, kala ja mereandide kogus 91,5 tonni 50,1 tonni

Jahu, leiva- ja saiatoodete, kartuli, riisi ja muude tärkliserikaste toodete

kogus 173,2 tonni 130,1 tonni

Suhkru kogus - 43,9 tonni

Piimatoodete kogus - 55,9 tonni

Rasvade ja õli kogus 111,3 tonni 16,9 tonni

Valmistoidu ja muude (eelnevalt loetlemata) toiduainete kogus 129,2 tonni 87,3 tonni

Jagatud toiduabi üldkogus 505,5 tonni 545,9 tonni

a) sellise toidu osakaal, mille eest maksti rakenduskava raames

üksnes transpordi-, jaotamis- ja ladustamiskulud (%); 0% 100%

b) abikavast toetatud toidu osakaal toidu üldkogusest, kui tegemist

on kaasfinantseeritud ja partnerorganisatsioonide jagatud toiduga

(%).

Jagatud toidukordade koguarv (toidukorrad, mida rahastati kas osaliselt

või täies ulatuses rakenduskava raames). - -

Jagatud toidupakkide koguarv (toidupakid, mida rahastati kas osaliselt

või täies ulatuses rakenduskava raames). 56 038 150 870

11

Allpool toodud toiduabi saajate demograafiline jaotus on hinnanguline, sest andmete kogumise juures

ei ole täpselt teada kui palju oli ostetud toidu ja annetatud toidu jagamistel korduvaid abisaajaid.

2023. aasta demograafilised näitajad

Ostetud toiduabi

Ühik: inimene

Annetatud toiduabi

Ühik: inimene

15 aasta vanuseid või nooremaid lapsi 10 327 56 140

65 aasta vanuseid või vanemaid inimesi 5 573 38 400

naiste arv 22 229 54 186

sisserändajate, teise riigi taustaga osalejate,

vähemuste arv

19 326 63 764

puudega inimeste arv 6 094 28 328

kodutute arv 1 000 602

Jätkuvalt oli toiduabi saajate hulgas kõrge sisserändajate arv. Laste arvu osakaal on aastate jooksul

vähenenud. Vanemaealiste (65+) arvu osakaal oli esimestel aastatel väga madal, kuid seejärel kasvas ja

püsis sarnasel taseme. Seda proportsiooni mõjutab eeldatavasti KOV toetuste saajate lisamine toiduabi

saajate hulka, üks vaadeldav toetus on näiteks ravimitoetus, mida taotlevad pigem vanemad inimesed.

2.3 Muud toiduabi näitajad

Toidupakkide arv (Abifondis)

Aasta Toidupakkide arv4

Ostetud

toidupakid

Annetatud

toidupakid,

mis jagati

KOKKU

2015 40 050 40 050

2016 50 608 50 608

2017 48 120 48 120

2018 36 041 36 041

2019 29 559 2 890 32 449

2020 28 705 24 509 53 214

2021 53 047 29 349 82 396

2022 19 042 37 144 56 186

2023 56 038 150 870 206 908

KOKKU 361 210 244 762 605 972

4 Siia lisanduvad riigi lisaeelarvest rahastatud toidupakid

-

50 000

100 000

150 000

200 000

250 000

2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

Toidupakid (tk)

Ostetud toidupakid

Annetatud toidupakid, mis jagati

12

Toiduabi tonnides (Abifondist)

Aasta Toiduabi tonnides5

Ostetud

toiduabi

Annetatud

toiduabi

KOKKU

2015 708 708

2016 791 791

2017 675 675

2018 522 522

2019 478 27 505

2020 409 242 651

2021 530 284 814

2022 140 346 486

2023 506 546 1052

KOKKU 4 759 1 445 6204

Toiduabi saajate arv (Abifondist)

Aasta

Toiduabi saajate arv

Unikaalsed ostetud

toiduabi saajad

Toiduannetusi

saanud isikute

arv

2015 26 608 (2 jagamist)

2016 29 516 (2 jagamist)

2017 28 453 (2 jagamist)

2018 22 920 (2 jagamist)

2019 20 872 (2 jagamist) 2 890

2020 28 593 (2 jagamist) 31 365

2021 24 113 (4 jagamist) 23 759

2022 20 791 (1 jagamine) 20 791

2023 39 252 (3 jagamist) 216 243

2.3 Kokkuvõte

2023. aastal jagati Abifondi vahenditest 506 tonni ostetud ja 546 tonni annetatud toiduabi. Kokku jagati

206 908 toidupakki, sh 56 038 pakki ostetud ja 150 870 pakki annetatud toitu. Hinnanguliselt vähemalt

50% toiduabisaajatest said abi mitmel jagamisel. Unikaalseid ostetud toiduabi saajaid oli Statistikaameti

5 Siia lisandub riigi lisaeelarvest rahastatud toiduabi toit

-

200

400

600

800

1 000

1 200

2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

Toiduabi (tonnides)

Ostetud toiduabi

Annetatud toiduabi

13

andmete kohaselt 39 252. Arvestada tuleb, et 2023. aastal toimus Abifondi vahenditest ostetud toiduabi

jagamisi neljast korrast kolm ning üleminek toiduabikaartidele, mida rahastati riigi lisaeelarvest.

Abifondi abil ehitati aastatel 2015–2023 üles ostetud ja annetatud toiduabi kogumise ning jagamise

süsteem enim puudust kannatavate inimeste jaoks. Pea 14 miljoni eurone eelarve on võimaldanud jagada

üle 600 000 toidupaki, milles on olnud üle 6000 tonni toitu. Ostetud toiduabi on nende aastate jooksul

jagatud kahekümnel korral üle 240 000 inimesele. Annetatud toiduabi jagamist alustatid 2019. aastal ja

sinna panustavad nii ettevõtted kui ka eraisikud. 40% toidupakkidest on jagatud annetatud toiduna. Igas

maakonnas tegutseb piirkondlik toidupank ning kõik KOVid osalevad toiduabi jagamises. Väga suur

panus on vabatahtlikel. Suurimaid väljakutseid tekitas COVID-19 ning Ukraina sõja puhkemine.

14

3. Teave Abifondi määruse artiklites 5 (6), 5 (11) ja 5 (13) toodud põhimõtete järgmiseks võetud

meetmete kohta ja hinnang nendele

3.1 Kaasnevad meetmed ja täiendavus

Eesti on lähtunud Abifondi planeerimisel põhimõttest, et Abifondist antav toetus on Euroopa

Sotsiaalfond (edaspidi ESF) aktiivseid meetmeid täiendav abi. Abifondi rakendusasutus

Sotsiaalministeerium välisvahendite osakond on ühtlasi ka ESFi rakendusasutus, mis tagab ühtse vaate

ja info liikumise kahe fondi pakutavate teenuste osas. Ülevaateid ESF meetmetes osalejate ja toiduabi

saajate ning nende sihtrühmade kattuvuse kohta koostab Eesti Statistikaamet, kombineerides erinevate

registrite andmeid, tagades nii isikuandmete seaduspärase kasutamise. Abifondi rakendamise aastate

jooksul on toiduabile lisaks mõnest ESF meetmest toetust saanud 12% toiduabi saajatest.

2016. a valmis Sotsiaalministeeriumil Heaolu arengukava, riiklik dokument, mis koondab tööpoliitika,

sotsiaalkaitsepoliitika ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise poliitika strateegilised

eesmärgid aastateks 2016–2023, andes tervikvaate nimetatud poliitikavaldkondade peamistest

eesmärkidest, tegevussuundadest ja probleemidest. Abifondi toiduabi on hõlmatud arengukavasse ühe

toetava meetmena. Seega on tagatud koordineeritus ka teiste asjaomaste poliitikavaldkondade,

strateegiate ja vahenditega. Sama joont hoiab 23. veebruaril 2023 Vabariigi Valitsus kinnitatud Heaolu

arengukava 2023–2030, kus oleme defineerinud heaolu – laste ja perede heaolu, sooline võrdsus ja

võrdne kohtlemine, tööhõive, pikk ja kvaliteetne tööelu, abivajadusele vastav sotsiaalhoolekanne,

sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamine ning vanemaealiste toetamine – kaudu.

Abisaajatele pakuvad kaasnevaid meetmeid KOVid, töötukassa, ESFist rahastatud meetmed ja

kohalikud abiorganisatsioonid. Töötukassa teenustel, tasemeõppes ja ESF projektides osalemist saame

koostöös Eesti Statistikaametiga seirata isikupõhiselt ning alates 2021. aastast on võimalik analüüsi

kaasata ka annetatud toiduabi saajaid. Abifondi rakendamise aastate jooksul on toiduabile lisaks mõnest

ESF meetmest või Töötukassast toetust saanud või osalenud tasemeõppes 40 % toiduabi saajatest.

Toiduabi saamise eelduseks on toimetulekutoetuse või vajaduspõhise toetuse taotlemine KOVis, millega

kaasneb alati abi taotleva leibkonna sotsiaalhoolekandelise abi vajaduse hindamine. Vajaduse korral

pakuvad KOVid ka võlanõustamist, tugiisiku ja isikliku abistaja teenust, täisealise isiku hooldust,

sotsiaaltransporti jm ning teenuste pakkumisel tehakse koostööd kohalike MTÜdega. Kõigile

abisaavatele leibkondadele on tagatud KOV sotsiaaltöötaja esmane nõustamine ja info selle kohta on

neile edastatud.

3.2 Võrdõiguslikkus

Abifondi rakendamisel lähtutakse võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõttest, kuna abi

jagamisel on määrav sissetulek ja abi vajadus, mitte muud statistilised näitajad. Abipaki kättesaamisel

arvestatakse inimeste erivajadustega. Puudega inimeste võrdne kohtlemine – kui abi saaja oli puudega

ja liikumisraskustega inimene, kellel ei onud võimalik abi saamiseks minna partnerorganisatsiooni

asukohta, oli partnerorganisatsioonil kohustus viia abi saaja asukohta. Transpordi vajadust hindas KOV.

15

Abi jagamine toimub registripõhiste nimekirjade alusel ja nende põhjal raporteeritakse andmeid

abisaajate soolise, vanuselise jm jaotuse kohta. Toiduabi saajate demograafiline jaotus on hinnanguline,

sest ei ole täpselt teada kui palju oli ostetud toidu ja annetatud toidu jagamistel korduvaid abisaajaid.

3.3 Kliima aspektid ja tasakaalustatud toitumine

Jagatav ostetud toit oli kauasäiliv ning külmutamist mittevajav, et vältida selle riknemisest tulenevaid

kadusid ja terviseriske. Toidupaki koostamisel konsulteeriti Tervise Arengu Instituudi ja partneritega.

Toidupakk oli mitmekesine (näiteks on pakis liha- ja kalakonservid, suure toitainesisaldusega teraviljad,

kuivatatud puuviljad) ning valitud toodetest on inimestel võimalik ise süüa valmistada. Koos toiduga

jagati ka paki koostisel põhinevaid ekstra abisaajatele koostatud toidu retseptivihikuid ja muid olulisi

toitu puudutavaid soovitusi.

Toidujäätmete tekke vältimise kava on Kliimaministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

(edaspidi ReM) ning Sotsiaalministeeriumi poolt ühiselt jälgitav dokument, kus Kliimaministeeriumi

huvi on see, et toitu võimalikult vähe ära visatakse, ReM jälgib toidu ümberjagamisel toiduohutust ja

Sotsiaalministeerium seisab hea selle eest, et annetatud toit abivajajateni jõuaks. Abifondi kaudu on

aastatel 2019–2023 päästetud 1156 tonni toitu.

16

4. Teave, kuidas on kaasa aidatud määruse (EL) nr 223/2014 artiklis 3 sätestatud konkreetsete ja

üldiste eesmärkide saavutamisele ja hinnang saavutatule

Tabelis 3 on toodud erinevad Eesti vaesuse näitajad.

Tabel 3: Vaesus näitajad (Statistikaameti andmed)

„Eesti 2020“ strateegia seadis eesmärgiks vähendada Eesti elanike suhtelist vaesust 15%ni. Eesmärk

seati siis kui majanduslangusest tulenevalt oli suhtelise vaesuse määr vähenenud 15,9%ni (2009. a).

Seejärel aga suhtelise vaesuse piir ning suhtelise vaesuse määr taas suurenesid. 2019. ja 2020. aastal

püsis suhtelise vaesuse määr vastavalt tasemel 20,7% ja 20,6%. 2021. aastast on suhtelise vaesuse määr

taas tõusnud. Alates 2012. aastast on elanikkonna suhtelise vaesuse määr olnud 20–23% vahel. Kuigi

elanikkonna suhtelise vaesuse määr ei ole oluliselt muutunud, on kuni 15. aastaste laste suhteline vaesus

vähenenud 2017. aastani, siis tõusnud ja jälle vähenenud, olles 2022. aastal rekordmadal 13,1%. 2022.

aastal taas tõustes 16%ni. Laste vaesust on mõjutanud nii nende vanemate töötasu kui ka erinevad

lastega leibkondadele makstavad toetused ja hüvitised. 65-aastaste ja vanemate elanike suhtelise vaesuse

määr on alates 2017. aastast vähenenud, 2021. aastal hüppeliselt tõusnud 52,5%ni ja seejärel 2022. aastal

vähenenud 46,8%ni. Kui võrrelda meeste ja naiste suhtelist vaesust, siis meeste suhteline vaesus on

püsinud aastatel 2013- 2022 vahemikus 18,4-20,8% ja naiste oma veidi suurem, püsides vahemikus

22,9-25%.

Suhtelist vaesust ja suhtelise vaesuse piiri mõjutab lisaks riigi sotsiaalse kaitse tegevustele ka majanduse

olukord. Ühest küljest tähendab majanduskasv seda, et suureneb tööhõive ja töise tulu suurus ning see

aitab elanikke suhtelisest vaesusest välja. Teisalt aga toob majanduskasv ning palkade suurenemine

kaasa vaesuspiiri tõusu. Majanduslanguse olukorras, nagu näiteks 2009. aastal, võib nii toimuda

vastupidine muutus – töötuse suurenemisel ja sissetulekute vähenemisega langeb vaesuspiir ning sellega

koos väheneb suhtelise vaesuse määr.

„Eesti 2035“ strateegia eesmärgiks on vähendada Eesti elanike püsivat suhtelist vaesust. Strateegia

loomisel oli elanikkonna püsiva suhtelise vaesuse määr 16,7% (2018. aastal) ning 2035. aasta

Suhtelise vaesuse

määr, %

Püsiva suhtelise

vaesuse määr, %

Suhtelise vaesuse

ja sotsiaalse

tõrjutuse määr, %

Absoluutse

vaesuse määr, %

2013 21,8 11,1 7,6

2014 21,6 13 6,3

2015 21,7 13,4 4,3

2016 21 16,1 3,2

2017 21,9 15,6 2,7

2018 21,7 16,7 2,2

2019 20,7 13,8 2,3

2020 20,6 14,3 22,8 2,2

2021 22,8 15,3 22,2 1,4

2022 22,5 14,5 25,2 3,5

17

eesmärgiks seati, et püsivalt suhtelises vaesuses elavate elanike osatähtsus ei ületa 15,6% (eesmärk

võrdne või väiksem kui 15,6%) ja seni on eesmärk olnud saavutatud.

Absoluutse vaesuse piiriks on Eestis arvestuslik elatusmiinimum ehk inimesele vajalike

elatusvahendite väikseim kogus, mis katab tema peamised igapäevased vajadused. 2020. aastal oli

üheliikmelise leibkonna absoluutse vaesuse piir 220,48 eurot kuus.

Absoluutse vaesuse piir määrab ära madalaima sissetulekutaseme, mis võimaldab inimestel konkreetses

keskkonnas toime tulla. Eestis on absoluutse vaesuse piiriks arvestuslik elatusmiinimum5 . Absoluutse

vaesuse määr näitab nende isikute osatähtsust, kelle ekvivalentnetosissetulek on absoluutse vaesuse

piirist madalam. Absoluutse vaesuse määr tõusis Eestis 2010. aastal 8,7%-le, kuid alates 2012. aastast

on elanikkonna absoluutse vaesuse määr pidevalt langenud või jäänud samale tasemele. 2019. aastal

elas absoluutses vaesuses 2,3% Eesti elanikkonnast. Vaesus ohustab kõige enam neid peresid, kus ükski

liige ei tööta või kus tööintensiivsus on väga väike. Nendest lastega leibkondadest6 , kus keegi

tööealistest tööl ei käinud või töötati väga väikese töökoormusega, elas 2019. aastal suhtelises vaesuses

44,7%. Väga väikese tööintensiivsusega lastega leibkondade absoluutse vaesuse määra ei ole 2019. aasta

kohta avaldatud, sest andmed ei ole valimi väiksuse tõttu usaldusväärsed (2018. aastal 13,4%).

Lisaks Eesti 2035s seatud püsiva suhtelise vaesuse vähendamise eesmärgile on vaesuse vähendamine

üks Heaolu arengukava 2023–2030 eesmärkidest. Heaolu arengukava 2023–2030 sihtide seas on nii

absoluutse vaesuse vähendamine kui ka suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamine.

Täpsemalt on kasutatavaks näitajaks suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse määr, mis näitab

sissetulekute ebavõrdset jaotust ühiskonnas ning seda kui palju on neid, kes elavad mittetöötavates

leibkondades või kelle sissetulek ei ole piisav, et võimaldada teatud kestvus- ja püsikaupu või osaleda

teatud tegevustes. Sihttaseme kokkuleppimisel on arvestatud, et Euroopa sotsiaalõiguste samba

tegevuskava eesmärke (vähendada 2030. aastaks suhtelises vaesuses või sotsiaalses tõrjutuses elavate

elanike arvu Euroopa Liidus kokku vähemalt 15 miljoni võrra). 2030. aastaks seatud sihttase on 21%.

2023. aastal liikusime oma eesmärgist kaugemale.

Nii vaesuse ennetamiseks kui vähendamiseks on vaja väga erinevaid tegevusi, ühelt poolt on vaja

ennetada vaesusesse langemist ja teisalt aidata neid, kes on juba toimetulekuraskustesse sattunud.

Seejuures on olulised erinevate valdkondade tegevused: vaesuses elavate elanike osatähtsust mõjutavad

ühelt poolt tööhõivet ja töötasu suurenemist soodustavad meetmed, kuid ka tööhõivet ja iseseisvat

toimetulekut toetavad ning kulutusi vähendavad teenused. Seejuures on ebavõrdsuse ja ebasoodsamas

olukorras inimeste toetamisel olulised erinevad soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemisega seotud

tegevused. Teiselt poolt mõjutavad vaesuse ulatust erinevate sihtrühmadele makstavad toetused ja

hüvitised. Alampalga uuring on näidanud, et alampalgal on oluline mõju sissetulekute ebavõrdsuse

vähendamisele.

Soolise palgalõhe vähenemine on kindlasti seoses suhtelise (ja ka absoluutse) vaesuse näitajaga, sest

teenitav palk ja töötasud mõjutavad töötavatel inimestel leibkonna kogutulu suurust ning tulevikus

vanemaealistel pensioni suurust ning seega inimeste toimetulekut ja vaesust. Tallinna Ülikooli REGE

palgalõhe uuring on välja toonud, et näiteks töötasu alammäära tõus võiks palgalõhe vähenemist

kiirendada, samuti mõjuda positiivselt suhtelise ja absoluutse vaesuse vähendamisele. Samas peab

märkima, et töine sissetulek pole vaesuse määra kujunemisel ainus tegur, vaesuse määra arvestamiseks

oleva sissetulekute hulka arvestatakse ka näiteks sotsiaalseid siirdeid ehk toetusi ja hüvitisi. Leibkonna

sissetulekuid mõjutab ka naiste ja meeste tööturul hõivatus üldiselt, seetõttu mõjutavad suhtelist vaesust

lisaks palkade suurusele veel näiteks hõivenäitajad ja toetuste ja hüvitiste suurused. Samuti on oluline

18

välja tuua, et suhtelise vaesuse määr arvutatakse leibkonna põhiselt – arvesse lähevad nii leibkonnas

elavate meeste kui naiste sissetulekud, palgalõhe on aga indiviidi põhine näitaja.

Suhteline vaesus on sissetulekuvaesus ning sissetulekute hulka loetakse erinevaid komponente:

sissetulekut palgatööst, sotsiaalseid siirdeid (nt pensionid ja perehüvitised), omanditulu, mitterahalist

sissetulekut, tulu individuaalsest töisest tegevusest ning muud tulu. Madalama sissetulekuga inimeste

peamiseks sissetulekuallikateks on suurema tõenäosusega sissetulek palgatööst ja sotsiaalsetest siiretest.

Kõrgema sissetulekuga inimestel on aga sagedamini lisaks ka muud tulu. Kui sissetulek palgatööst ja

sotsiaalsetest siiretest inflatsiooniga kaasas käia ei jõua, siis just muud tulud võivad inflatsiooniga

paremini sammu pidada: tulu ettevõtlusest, investeerimisest või omanditulu. Seetõttu võib inflatsioon

suurendada lõhet kõrgema ja madalama sissetulekuga inimeste vahel veelgi ning see võib kajastuda ka

suhtelise vaesuse määra tõusus. Inflatsioon mõjutab eelkõige madalapalgaliste ostujõudu, sest

madalama sissetulekuga inimeste sissetulekud kuluvad enamjaolt jooksvale tarbimisele ja nad on seega

inflatsioonile väga haavatavad. Sama rahasumma eest saab inimene osta vähem kaupu ja teenuseid.

Kõrgema sissetulekuga inimestel on enam sääste ja nad ka kulutavad oma sissetulekutest

protsentuaalselt väiksema osa igapäevasele tarbimisele, seega on nad vähem haavatavamad

hinnatõusule. Üks võimalik lahendus on suurendada rahaliste toetusi ehk sotsiaalseid siirdeid, mis aitaks

madalama sissetulekuga inimestel kaupade ja teenuste kallinemisega toime tulla ning leevendaks nende

haavatavust. Riik saab ka mõjutada mingeid kulugruppe maksude või maksuerisuste kaudu.

19

Konsulteerimine partneritega

Aastakoosolek toimus 06.12.2023, kus osalesid Euroopa Komisjoni, korraldusasutuse, rakendusasutuse,

rakendusüksuse, auditeeriva asutuse, Rahandusministeeriumi, toetuse saaja, Sotsiaalkindlustusameti,

Eesti Toidupanga, Rimi ja KOVide esindajad.

Lõpparuanne on konsulteeritud korraldusasutuse, rakendusüksuse, toetuse saaja,

Rahandusministeeriumi, Eesti Toidupanga, Rimi, Eesti Puuetega Inimeste Koja, Võrdõiguslikkuse

kompetentsikeskuse, Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning Vaesuse Vastase Võitlemise Euroopa

Võrgustikuga. Kommentaarid saabusid Eesti Toidupangalt ning Rahandusministeeriumilt ning

täiendused on aruandesse sisse viidud.

20

Lisa 1 Näidisostukorv

Toodete grupp I

Jrk Toode Hind (kg või l)

eurodes, ilma KM-ta

Pakutava pakendi

suurus

1 Riis 0,93 800g

2 Tatar 1,32 1kg

3 Mitmeviljahelbed 0,94 1kg

4 Makaronid 0,75 400g

Toodete grupp II

Jrk Toode Hind (kg või l)

eurodes, ilma KM-ta

Pakutava pakendi

suurus

5 Värskekapsaborš (purgisupp) lihata

1,63 480g

6 Seljanka lihaga (purgisupp) 2,67 480g

7 Hernesupp lihaga (purgisupp) 2,83 480g

8 Rassolnik lihata (purgisupp) 1,54 480g

9 Praekapsas lisanditeta 1,81 530g

10

Oakonserv valgetest ubadest

tomatikastmes 1,73 400g

11 Tomatikonserv Purustatud tomatid

1,98 400g

12 Sealihakonserv 4,29 240g

13 Veiselihakonserv 5,08 240g

14 Kanalihakonserv 4,46 240g

15 Sprotid õlis 6,96 240g

16 Skumbria õlis 6,42 240g

17 Rapsiõli 3,1 1L

Toodete grupp III

Jrk Toode Hind (kg või l)

eurodes, ilma KM-ta

Pakutava pakendi

suurus

18 Päevalilleseemned 4,35 200g

19 Sarapuupähklid 14,35 200g

20 Kuivatatud aprikoosid 16,6 200g

21 Rosinad (korindid) 4 200g

22 Konserveeritud virsikud 3,83 425g

23 Mesi 10,77 300g

24 Piimašokolaad* 16,88 80g

25 Müslibatoonid 18,5 40g

21

26 Must tee 28,8 50g

27 Kohv* 14 250g

28 Kiirnuudlid 12 50g

29 Kiirsupid 50 12g

22

Lisa 2 Näide toiduainete asendusest

Hanketoode Asendustoode

Täistera neljaviljahelbed; Galinta 1kg Täistera neljaviljahelbed TARTU MILL, 1kg

Pasta Ariadna fusilli; Amber Pasta,

400g Makaron PRESTO Fusilli 400g, TARTU MILL

Rapsiõli Elore; Claire Foods 1L OVILO Rapsiõli 1L; Claire Foods OÜ

Valged oad tomatikastmes; SAC

S.p.A 400g

TASTELAND Konserv,valged oad tomatikast; Globus

Konzervipari Zrt. 400g

Seljanka lihaga; Kedainiu; 480g Seljanka lihaga, 480g, KRONIS

Makrell õlis 70%; Karavela; EO 240g Makrell õlis 70%; SGK; EO 240g

Piimašokolaad; Best Coffee; 80g Piimašokolaad 80g; 365JP

Rosinad; Arimex, 200g Rosinad; ALIS CO; 200g

Kuivatatud aprikoosid; Arimex 200g Aprikoosid 200g; ALIS CO

Kiirnuudlid Petra; Rollton Kiirnuudlid REEVA; 60g