Marjapõllu ja Liisapõllu DP seisukohtade küsimine

Tori vallas, Eametsa külas, külas Marjapõllu ja Liisapõllu detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Koostaja: Tori Vallavalitsus

Konsultant: OÜ Linnak

Karri Tiigisoon

Reg nr 12913059

Tel +372 52 75 815

[email protected]

Oktoober 2023

SISUKORD 1. EELHINNANGU KOOSTAMISE VAJALIKKUS ........................................................................ 3

2. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ............................................................................. 3

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS ...................................................................... 5

4. SEOTUS TEISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA .............................................................. 6

4.1. Sauga valla üldplaneering ............................................................................................ 7

4.2. Strateegiliste planeerimisdokumentide asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste kujundamisel...................................................................................... 8

5. TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV MÕJU ................................................................... 8

5.1. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid .... 8

5.1. Järeldused .................................................................................................................. 11

5.2. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale ............................................................ 12

6. MEETMED KESKKONNAMÕJU VÄHENDAMISEKS, TINGIMUSED PLANEERINGULE ......... 12

7. KOKKUVÕTE ..................................................................................................................... 12

Tori vallas, Eametsa külas, külas Marjapõllu ja Liisapõllu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

3/ 13

1. EELHINNANGU KOOSTAMISE VAJALIKKUS

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS ) § 33 lõike 2 punktide 3 ja 4 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajadust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang kui:

- koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS seaduse § 6 lg 2 p 22-ga seotud tegevust (mõni muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju);

- koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lg 1 p 1 või 3 sätestatud juhul (üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldav detailplaneering).

Vastavalt KeHJS §22 on keskkonnamõju oluline kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

2. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS

Asukoht. Planeeritav ala hõlmab Marjapõllu (73001:001:1373) ja Liisapõllu (73001:001:1372) kinnistuid kogupindalaga 10,57 ha, mis asuvad Tori vallas Eametsa külas Pärnu lennujaama lähedal. Olemasolev juurdepääs kinnistutele on Nigula teelt.

Joonis 1 Planeeritava ala asukoht Pärnu lennujaama lähedal

Tori vallas, Eametsa külas, külas Marjapõllu ja Liisapõllu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

4/ 13

Joonis 2 Planeeritava ala asukoht kehtiva Sauga valla üldplaneeringu kaardil (punane kontuur)

Hoonestus, maa- ja veekasutus

Joonis 3 Vaade planeeritavale alale

Kehtiva Sauga valla üldplaneeringu kaardil on ala tähistatud põllumaana ja ei ole eraldi juhtfunktsiooni ei ole määratud. Hoonestus. Ehitisregistri (www.ehr.ee) andmetel on kinnistud hoonestamata. Heited (müra, vibratsioon, õhusaaste, tahked jäätmed, nõrgvesi) Peamise mõjutegurina jääb lähedusse Pärnu lennujaam ja lähedusse (Riste mäe kinnistu) jääb krossirada. Looduskaitse ja –keskkond

Tori vallas, Eametsa külas, külas Marjapõllu ja Liisapõllu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

5/ 13

Lähipiirkonnas paiknevad mõned III kategooria kaitsealuse fauna elupaigad, mis asuvad planeeritavast alast 1,3 – 3 km kaugusel. Lähimad looduskaitsealad on Pärnu rannaniidu looduskaitseala ja Valgeranna hoiuala, mis asuvad ca 4,5 km kaugusel planeeritavast alast. Olulisemad kitsendused ja piirangud Planeeritavat ala katavad riigikaitseliste piirangutena Eametsa linnaku piiranguvöönd ja Pärnu maleva staabi- ja tagalakeskuse piiranguvöönd. Planeeritavale alale jääb ka elektripaigaldiste kaitsevöönd ning Eametsa maaparandussüsteemi maa-ala (id 11468964, vid 6114870010110001).

Joonis 4 Väljavõte Maa-ameti kitsenduste kaardilt

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS

Marjapõllu ja Liisapõllu kinnistute detailplaneeringu eesmärgiks on kinnistutele elamupiirkonna kavandamine. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Sauga valla üldplaneeringu muutmiseks.

Tori vallas, Eametsa külas, külas Marjapõllu ja Liisapõllu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

6/ 13

4. SEOTUS TEISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA

Pärnu maakonna planeering1 näeb maakondlikud ruumilise planeerimise põhimõtted. Siinkohal on toodud olulisemad tingimused, mis on seotud antud planeeringukontekstiga. Ruumilise arengu põhimõtted: Asustuse arengu suunamisel on aluseks tugev keskusasulate võrgustik (p 1.3. Ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused lk 16) Asustuse suunamise üldised põhimõtted (lk 36)

• Säilitada väljakujunenud asustusstruktuur, tagada elamisvõimalused kogu maakonnas

ja neid parendada.

• Hoida linnade ja teiste asulate kompaktsust, arendada neid eelkõige sisestruktuure

tihendades ja kasutusest välja jäänud maid ning hooneid uuesti kasutusele võttes.

• Eelisarendada olemasoleva asustuse, teede ja raudteede, ühistranspordiliinide ja

tehnovõrkude vahetus läheduses paiknevaid alasid.

• Toetada ettevõtlusealade toimimist ja uute loomist ning nende kättesaadavust.

Arendada uusi tootmisalasid põhiliselt olemasolevate laiendamise teel.

• Teedevõrku arendada läbi teede kvaliteedi tõstmise. Kogu teedevõrk siduda elu- ja

töökohti pakkuvate ning teenuseid osutavate keskuste vahel. Kujundada ohutu

kergliiklusteede võrgustik.

• Teenuste ja ühistranspordi kättesaadavus tagada võimalikult kodulähedastes asulates,

selle võimaluse puudumisel tagada kättesaadavus muul viisil.

• Veekogude kasutamisvõimalusi suurendada veeäärsete alade väärtustamisega ja

vaadete avamisega.

• Säilitada looduslikud, kultuurilised ja maastikulised väärtused, arvestada nendega

planeeringute koostamisel.

• Planeeringute koostamisel arvestada rohelise võrgustiku sidususega, siduda

puhkeotstarbelised liikumisvõimalused rohelise võrgustikuga (ka linnalise asustusega

aladel).

• Suuremad kaubanduskeskused kavandada üldplaneeringuga.

• Töötada välja terviklikud planeeringulahendused, vältides nn ühe-krundi planeeringuid.

• Kahanevates asulates selgitada välja lagunenud tootmishooned ja elamud. Leida neile

uus kasutusotstarve või likvideerida.

• Tühjaks jäänud ohtlikud hooned lammutada.

• Elamu- ja puhkealasid ei tohi planeerida riigiteede kaitsevööndisse, tööstusalade

lähedusse ja riigikaitselise harjutusvälja ja/või lasketiiru piiranguvööndisse, arvestades

neist tulenevate negatiivsete mõjudega (müra, tolm, heitgaasid jm).

• Vältida elamualade kavandamist veekogude ehituskeeluvöönditesse ja rohelise

võrgustiku aladele.

• Planeeringute ja projektide koostamisel arvestada välisõhu kvaliteedi ja müra

normidega.

1 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/parnumaa/parnu-maakonna-planeering/

Tori vallas, Eametsa külas, külas Marjapõllu ja Liisapõllu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

7/ 13

4.1. Sauga valla üldplaneering2

Üldised kasutamis- ja ehitustingimused väikeelamu maa-ala jaoks (58):

• Ehitustegevus ja katastriüksuste jagamine toimub detailplaneeringu alusel.

• Kohalikul omavalitsusel on õigus nõuda suurema ala kohta ühise detailplaneeringu või

hoonestuskava vmt ülevaatliku dokumendi koostamist ehitustegevuse ning

katastriüksuse jagamise ja piiride muutmise alusena. Detailplaneeringu või

hoonestuskava ala suurus ja optimaalne paigutus otsustatakse igal üksikjuhul eraldi,

võttes arvesse elamuala krundistruktuuri, asustuse arengu ruumilist jätkuvust, vajalike

infrastruktuuride olemasolu ning vajalike juurdepääsuteede rajamise või selleks

reserveerimise võimalust jmt.

• Ehitamisel, katastriüksuste jagamisel ja piiride muutmisel tuleb silmas pidada kogu

• elamupiirkonda tervikuna – selle hoonestusloogikat, taristute kulgemist ja nende

rajamise võimalusi jms.

• Krundistruktuur peab järgima väljakujunenud olukorda ja teede struktuuri.

Moodustatavad krundid peavad olema mõistliku kuju ja jaotusega. Soovitav on mitte

planeerida pikki ja kitsaid või teravnurkadega krunte.

• Ehitusõigusega elamumaa krundi minimaalne suurus on 1200 m².

• Tiheasustusaladel uute väikeelamumaade väljaarendamisel lähtuda väljaehitatud

teede, taristu ja asustusstruktuuri olemasolust. Kompaktse asustusega ala saab

laiendada vaid olemasoleva struktuuri jätkuna, et ei tekiks üksikuid elamugruppe

lagealadele.

• Lennuvälja mõjupiirkonda jäävatele aladele elamute rajamisel võib kohalik omavalitsus

nõuda mürauuringu läbiviimist enne detailplaneeringu algatamist.

• Uute elamute kavandamisel tuleb arvestada nende sobivust ümbruskonda ja

harmoneerumist olemasoleva asustusega. Detailplaneeringuga on soovitatav näha ette

planeeritavale alale sarnane ilme kogu ala ulatuses.

• Hoonete rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel tuleb tagada nende

arhitektuurne ja esteetiline sobivus konkreetsesse kohta, arvestades alal domineeriva

arhitektuuriga.

• Olemasolevate suvilate ümberehitamisel elamuteks tuleb järgida piirkonna üldist

miljööd (hoonestuse mahud, üldilme, haljastus, krundipiirded jne).

• Juurdepääsude kavandamisel kaaluda olemasolevate teede ja ajalooliste

teedekoridoride ärakasutamise võimalusi ning eelistada lahendusi, mis maksimaalselt

kasutavad olemasolevat teedevõrku ja/või ajaloolisi teekoridore.

• Parkimine lahendada oma kinnistul.

• Detailplaneeringutes näha ette võimalused taristute paigaldamiseks ja väikeelamualale

vajalike teedevõrgu väljaarendamiseks.

• Kohustuslik on uute elamute liitmine ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrguga, kui ala

asub ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni piirkonnas.

• Täielikult või osaliselt metsastatud alal on kohustuslik säilitada kõrghaljastus kuni 2500

m² suurusel elamukrundil vähemalt 20% ja üle 2500 m² suurusel elamukrundil

2 https://www.torivald.ee/kehtivad-uldplaneeringud

Tori vallas, Eametsa külas, külas Marjapõllu ja Liisapõllu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

8/ 13

• vähemalt 30% planeeritud krundi pindalast. Kõrghaljastuse protsent kujuneb

täiskasvanud puude võra projektsiooni osakaalu põhjal kogu krundi pindalast. Täiendav

puude ja põõsaste istutamine on lubatud.

• Maanteede lähedusse (sanitaarkaitsevööndisse) ehitamisel tuleb silmas pidada, et

müra ja õhusaaste tasemed võivad ületada normtasemeid, seetõttu võib vööndis

inimese elamine ja puhkamine kahjustada inimese tervist. Kuna Tallinn-Pärnu-Ikla

maantee võidakse rekonstrueerida I klassi maanteeks, siis tuleb Tallinn-Pärnu-Ikla

maanteel arvestada vööndi laiuseks 300 m tee servast. Pärnu-Rakvere-Sõmeru

maanteel ja Via Baltica Pärnu ümbersõidu maanteel tuleb arvestada vööndi laiuseks

200 m tee servast.

• Uute elamualade kavandamisel raudteele lähemale kui 200 m tuleb läbi viia raudteelt

lähtuva müra modelleerimine ning vajadusel võtta kasutusele meetmed mürataseme

normidega vastavusse viimiseks.

4.2. Strateegiliste planeerimisdokumentide asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste kujundamisel

Kehtiva Sauga valla üldplaneeringu kohaselt on ala tähistatud põllumaana ja ei ole eraldi juhtfunktsiooni ei ole määratud. Kuna piirkonnas ja planeeritava ala vahetus läheduses on üldplaneeringuga määratud elamualad, siis on juhtfunktsiooni muutmine elamualaks üldjoontes olemasoleva keskkonnaga kooskõlas, kuid olemasolevatele põllumaadele elamute planeerimist tuleb aina enam nii antud planeeringu kui ka üldise valglinnastumise raames põhjalikult kaaluda. Tegemist on ka Pärnu linnale suhteliselt lähedale jääva alaga, mistõttu ei ole pendelrände vahemaa linna suunas väga pikk, kuid ühendus linnaga on halb. Detailplaneering on võimalik koostada vastavalt üldplaneeringu väikeelamu maa-alale seatud tingimuste kohaselt.

5. TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV MÕJU

5.1. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

1. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(pinnasele, veestikule, õhule, kliimale) Kuna piirkonda kavandatakse elamupiirkonda, siis ei kaasne detailplaneeringu elluviimisega ülemäärast mõju piirkonna pinnasele, veestikule, õhule, kliimale. Seoses ehitustegevusega kaasnevad elamupiirkonna tekkega piirkonnas ühekordsed ehitustööd seoses hoonete ja muu vajaliku taristu ehitamisega. Detailplaneeringuga seada tingimused soojuspumpade välisseadmete ja muu tehnovarustuse paigutamiseks nii, et see tekitaks võimalikult vähe häiringuid. Vibratsiooni ja müra hulk kaasneb seoses ehitustegevusega, mis on ajutise mõjuga.

Tori vallas, Eametsa külas, külas Marjapõllu ja Liisapõllu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

9/ 13

Välisõhu kvaliteedi muutus on seotud samuti võimaliku ehitustegevusega, mis võib kaasa tuua tolmu jm heitmete ajutise tõusu ehitustegevuse poolt puudutatud piirkonnas. Jäätmete kogumine korraldatakse elamupiirkonnas vastavalt jäätmehoolduseeskirjale.

2. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus

Uue elamupiirkonna ehitamisega ei kaasne olulist ohtu tervisele või keskkonnale. Samuti ei kaasne sellega ülemäärast õnnetuste riski. Võimalik õnnetus seosest planeeritava arendustegevusega on tulekahju. Uute hoonete puhul toimub tuleõnnetusohu minimeerimine projekteerimise faasis asjakohaste tuleohutusmeetmete projekteerimise ja rakendamisega. Uute elamute lisandumisega suureneb ka piirkonna liikluskoormus. Pereelamupiirkondade suhteliselt väikese liikluskoormuse tõttu ei ole ette näha liiklusest tulenevat olulist täiendavat ohtu võrreldes olemasolevaga. Seoses lähedal asuva krossiraja ja lennuväljaga kaasneb mürahäiringu tõenäosus, millest olulisem on läheduses oleva krossiraja müra (vt joonis 5 ja 6). Mürahäiring ei ole alati seotud heli tugevusega vaid sõltub ka heli iseloomust, korduvusest jms teguritest.

Joonis 5 Väljavõte Tori valla välisõhu mürakaadist (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 21/3566)

Tori vallas, Eametsa külas, külas Marjapõllu ja Liisapõllu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

10/ 13

Joonis 6 Väljavõte Tori valla välisõhu mürakaadist (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 21/3566)

3. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond Ehitustegevus piirneb valdavalt planeeritava alaga ja ei mõjuta vahetult ümbritsevaid elamualasid. Mõju on võimalik vähendada ehitustegevuse korraldamise ja läbimõeldud kommunikatsiooniga.

4. Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus; Planeeritava ala lähedusse ei jää olulise kultuuriväärtusega objekte. Ala senine väärtus on eelkõige kui võimalik põllumaa. Seoses elamuarendustega, on vaba põllumaa hulk langustrendis. Samas on piirkond laiemalt kujunemas linnalähedaseks elamualaks, mistõttu on vajalik kaaluda, millises ulatuses peaks linnalähedasi põllumaid säilitama.

5. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele

Planeeritava ala lähedusse ei jää looduskaitselisi objekte.

6. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale Planeeritavad tegevused ei avalda mõju Natura 2000 võrgustiku alale, sest asub Natura 2000 võrgustiku aladest piisavalt kaugel. Lähimad Natura 2000 alad on Pärnu jõe loodusala, Pärnu rannaniidu looduskaitseala ja Valgeranna hoiuala, mis jäävad planeeritavast alast ligikaudu samale kaugusele (ca 4,6 km).

7. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene

mõju.

Tori vallas, Eametsa külas, külas Marjapõllu ja Liisapõllu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

11/ 13

Piirkonna näol on tegemist kujunenud elamualaga. Arendusest tulenev ruumiline mõju on kestev ja pöördumatu. Üldine maastikuilme oluliselt muutub ja senise põllumaa asemele kujuneb elamuala. Elamupiirkonna arendus on osa valglinnastumise protsessist, mis on oma olemuselt kumulatiivne ja millega kaasneb suurem pendelränne linna ja maapiirkondade vahel ning elanike suurem sõltuvus autotranspordist. Piirkonnas on ühistranspordiühendus olemas, kuid liiga hõreda graafikuga, et olla reaalseks alternatiiviks eraautole.

5.1. Järeldused

Koostatav detailplaneering teeb ettepaneku Sauga valla üldplaneeringu muutmiseks. Kuna piirkonnas on välja kujunenud juba suhteliselt suur ja kompaktne elamupiirkond, siis on ala pigem sobiv elamuarenduseks. Peamise keskkondliku mõjutegurina on läheduses lennujaam ja krossirada, mis avaldavad mõju korduva müra kaudu. Kuna müraallikad (lennukid) asuvad kõrgel, siis ei ole võimalik müra levikut laiemalt ka takistada. Otstarbekaks lahenduseks sellisel juhul on mürataseme minimeerimine siseruumides ehituslike võtetega (helipidavad aknad ja ehituskonstruktsioonid) ning müraallika suunas haljaspuhvri rajamine. Vastavalt Sotsiaalministeeriumi 04.03.2002 määrusele nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid on müra normtasemed siseruumides järgmised:

Elamu eluruumides Päeval 40 LpA,eq,T (dB) Elamu magamisruumides Öösel 30 LpA,eq,T (dB)

Valglinnastumine Mida rohkem piirkonda elamuid ehitatakse, seda suuremat mõju avaldavad ka valglinnastumisega seotud küsimused. Valglinnastumist peamiselt soodustavateks teguriteks on eelkõige inimeste soov elada ühepereelamus ja alternatiivide puudumine Pärnu linnas nii maa hinna kui ka ruumipuuduse tõttu. Antud juhul on tegemist suhteliselt linna lähedal asuva piirkonnaga (u 3 km linna piirist), mis asub sarnaste elamupiirkondade vahetus läheduses ning moodustab suhteliselt kompaktse asuala koos Nigula tee ja Sauga jõe vahele jäävate elamualadega. Arvestades tööstuspiirkondade lähedust Lennuvälja tee ja Ehitajate tee lähedal ning samuti Sauga ja Tallinna mnt äärsete äripiirkondade lähedust, paiknevad potentsiaalsed töökohad antud piirkonnale suhteliselt lähedal, mistõttu peamisteks probleemkohtadeks hakkavad kujunema side linnaga, ühistranspordi kättesaadavus ja sotsiaalsed teenused (lasteaed, -hoid). Detailplaneeringuga on võimalik lahendada vaid lasteaiaga seotud küsimust. Teistele küsimustele saab lahendusi analüüsida üldplaneeringu tasandil.

Tori vallas, Eametsa külas, külas Marjapõllu ja Liisapõllu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

12/ 13

5.2. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale

Arendatav ala ei avalda mõju Natura 2000 võrgustiku alale, sest asub alast kaugel. Lähimad Natura 2000 võrgustiku alad on Pärnu jõe loodusala, Pärnu rannaniidu looduskaitseala ja Valgeranna hoiuala (ca 4,6 km kaugusel Planeeritavast alast).

6. MEETMED KESKKONNAMÕJU VÄHENDAMISEKS, TINGIMUSED PLANEERINGULE

1. Planeeritavale alale näha ette võimalus erinevate funktsioonide (nt kauplus, lasteaed

jms) planeerimiseks Nigula teega külgnevale alale seades alale paindliku maakasutuse, mis võimaldaks alale tuua erinevaid teenuseid ja vähendaks seeläbi teataval määral vajadust autokasutuse järele.

2. Planeeritava ala sademeveesüsteem planeerida nõnda, et eesvooludesse jõudva sademevee tipukoormus oleks võimalikult hajutatud. Samuti tagada maaparandussüsteemide toimimine naaberkinnistutel. Vajadusel teha koostööd naaberkinnistute omanikega.

3. Detailplaneeringus seada tingimused normatiivse müra tagamiseks siseruumides. 4. Näha ette haljasvöönd müraallikate (lennujaam, krossirada) suunas laiusega u 100 –

120 m (täpne laius ja ulatus antakse detailplaneeringuga). Planeeritava haljasvööndi sisse võib arvestada võimaliku tulevase teekoridori planeeritava ala idaservas.

5. Detailplaneeringuga näha planeeringualale ette lähipuhkeala, mis võib olla haljaspuhvri koosseisus.

6. Planeeritava ala siseselt pöörata tähelepanu liiklusalade planeerimisele. Vältida pikki sirgeid tänavalõike või planeerida rahustatud liiklust. Soovitav on planeerida selline tänavaruum, mis on piisavalt ohutu ka rattaga sõitmiseks, kuna tänavaruum võib olla vahel ka nt laste mängumaa ja/või jalakäijate ruum.

7. Koostöös Tori vallaga arvestada laiema teedevõrgustiku plaanidega sh kergliiklusteede võrgustikuga, et tagada piirkonna ühendus Sauga aleviku ja Pärnu linnaga läbi sobiva laiusega perspektiivsete tänavakoridoride piirkonna üldist arengut silmas pidades.

7. KOKKUVÕTE

Vastavalt KeHJS §22 on keskkonnamõju oluline kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Piirkond on elamuarenduseks üldiselt sobilik, sest planeeritav ala asub Pärnu linnale (Pärnu linna asustusüksus) suhteliselt lähedal. Samuti moodustab ala Sauga jõe äärde jäävate elamualadega suhteliselt kompaktse asumi asudes kohe teisel pool Nigula teed. Planeeritav ala on küll suhteliselt hästi seotud Sauga alevikuga, kuid valglinnastumise kumulatiivsest mõjust tulenevalt on sama arengu jätkudes vajalik pöörata tähelepanu eelkõige pendelrände ja autostumisega seotud küsimustele. Koostatava detailplaneeringu raames on võimalik planeerida alale teenuseid, et vähendada mõningal määral auto kasutamise vajadust. Arvestades töökohtade paiknemist

Tori vallas, Eametsa külas, külas Marjapõllu ja Liisapõllu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

13/ 13

peamiselt Pärnu linnas, siis tuleks leida võimalusi, kuidas ühendust Pärnu linnaga parandada (sh ka rattaga). Antud probleemid on eeldatavalt lahendatavad nii ala edasise arengu kui ka koostatava Tori valla üldplaneeringu raames, kuid koostatava detailplaneeringu raames tuleks seada võimalikult head eeldused valglinnastumisega seotud negatiivsete mõjude vähendamiseks või kompenseerimiseks. Peamiseks negatiivseks keskkonnateguriks jäävad piirkonnas olevad erinevad müraallikad (lennujaam, krossirada, ringrada), mille mõju ei ole välisruumis võimalik täielikult likvideerida. Arvestades müraallikate perioodilisust ja mitte ülemäärast intensiivsust, ei ole see põhjus, et piirkond hinnata elamuehituseks mittesobivaks.

Arvestades eelnevat ei ole vajadust algatada Tori vallas, Eametsa külas, külas Marjapõllu ja Liisapõllu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlust.

TORI VALLAVOLIKOGU

OTSUS

EELNÕU

Tori detsember 2023 nr

Marjapõllu ja Liisapõllu kinnistute detailplaneeringu koostamise algatamine ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

OÜ Scanweld Ehitus juhatuse liige Indrek Küttis esitas Tori Vallavalitsusele taotluse Tori vallas

Eametsa külas Marjapõllu (73001:001:1373, maatulundusmaa) ja Liisapõllu (73001:001:1372,

maatulundusmaa) kinnistutele detailplaneeringu koostamise algatamiseks eesmärgiga

nimetatud kinnistud jagada ühepereelamu ja ärimaa kruntideks, määrata moodustatud

kruntidele ehitusõigus ning lahendada vajalik taristu ja haljastus. Kinnistutele juurdepääsuks on

planeeritud rajada mahasõidud Nigula teelt. Planeeringuala idaserva planeeritakse

kõrghaljastatud puhvervöönd Ristemäe krossirajalt tuleva müra ja tolmu leevendamiseks, samas

saab puhvervööndit kasutada rekreatsioonialana. Samuti jääb planeeringuala lähedusse Pärnu

lennujaam. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada lennuliiklusest tingitud müraga

Planeeringuala kogupindalaks on ligikaudu 10,57 hektarit.

Planeeringuala asub Eametsa külas Nigula tee ääres. Põhjas suunas piirneb planeerinuala

Ansupõllu (73001:001:0296, maatulundusmaa 100%) kinnistuga, läänest Nigula tee ja

elamualadega, lõunast Tõnise (73001:001:0153, maatulundusmaa 100%) kinnistuga, itta jääb

Siimu-Uuetoa (73001:001:0303, maatulundusmaa 100%) kinnistu ja Ristemäe krossirada.

Nigula tee äärde kavandatakse kergliiklustee rajamist, samuti ühisveevärgi- ja

kanalisatsioonitrasside rajamist, et tagada piirkonna veevärgi varustuskindlus ning vee kvaliteet

ja asendada piirkonna lokaalsed reoveepuhastid reovee ühiskanalisatsiooni juhtimise

võimalusega. Lisaks tagatakse veetrassi baasil piirkonna tuletõrjevee varustus.

Kehtiva Sauga valla üldplaneeringu kohaselt ei ole alale kavandatud elamumaa sihtotstarbega

krunte, ala on tähistatud põllumaana ja eraldi juhtfunktsiooni ei ole määratud.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Sauga valla üldplaneeringu muutmiseks.

Antud piirkonnas ja planeeritava ala vahetus läheduses on üldplaneeringuga määratud

elamualasid, seega on juhtfunktsiooni muutmine elamualaks olemasoleva olukorraga

kooskõlas. Tegemist on suhteliselt linna lähedal asuva piirkonnaga (u 3 km linna piirist), mis

asub sarnaste elamupiirkondade vahetus läheduses ning moodustab suhteliselt kompaktse asula

koos Nigula tee ja Sauga jõe vahele jäävate elamualadega.

Eelistada tuleb uute arendustegevuste koondamist olemasolevatesse keskustesse, tagamaks

sellega juba toimivate keskuste jätkusuutlikkust ja täiendavat arengut, sh teenuste ja töökohtade

olemasolu. Kavandatava tegevuse ala jääb kiiresti areneva Sauga aleviku lähipiirkonda ning

arvestades, et piirkonnas on tüüpiline maaline hajaasustus praktiliselt hävinud, järgib see ka

Eametsa külas välja kujunenud asustus- ja hoonestusstruktuuri.

Detailplaneering on võimalik koostada vastavalt üldplaneeringus väikeelamu maa-alale seatud

tingimuste kohaselt.

Pärnu maakonna planeeringu (2018) kohaselt on Sauga alevik määratud linnalise asustusega

alaks. Planeeritav ala asub Sauga aleviku vahetus läheduses. Tegemist on linnalise asustuse

arenguks sobiliku alaga, mida iseloomustavad asustuse kompaktsus – nii olemasoleva

hoonestuse tihedus (määratletud tiheasustusega paikkondadena), maakasutusfunktsioonide

mitmekesisus (elamualad, äripiirkonnad, ühiskondlikud ehitised, kompaktsele asustusele

omased puhkealad jms), ühtsed teede- ja tehnovõrgud ning mitmesuguste teenuste ja

töökohtade olemasolu. Maakonnaplaneeringus on linnalise asustuse alad kavandatud

eelisarendatavateks aladeks, mis on elanike, töökohtade ja teenuste peamisteks

koondumiskohtadeks ka rahvastiku kahenemise tingimustes. Maakonnaplaneeringus on

linnalise asustusega alade arendamise tingimusena välja toodud, et uushoonestuse

kavandamisel tuleb arvestada piirkonnas väljakujunenud ehitusmahtude ja ehituslaadiga ja

seada eesmärgiks kõrge arhitektuuriline tase, veeäärsed alad tuleb siduda avaliku ruumiga,

kavandada sinna puhkealasid ja ühiskondlikke ehitisi, eelisarendada keskkonnasäästlikke ja

tervislikke liikumisviise, arendada välja linnasisene ja -lähedane kergliiklusteede võrgustik ja

ühendada see ühistranspordi võrgustikuga.

Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

eelhinnang, kus on analüüsitud järgmisi võimalikke planeeringualaga seotud

keskkonnamõjusid: pinnas, maa- ja loodusvarade kasutamine, jäätmeteke, põhja- ja pinnavesi,

õhk, valgus, müra ja vibratsioon, soojus, kiirgus, lõhn. Koostaja: Linnak OÜ, (reg nr 12913059).

Eelhinnangu koostaja on välja toonud meetmed keskkonnamõju vähendamiseks ja tingimused

planeeringu koostamiseks:

1. Planeeritavale alale näha ette võimalus erinevate funktsioonide (nt kauplus, lasteaed

jms) planeerimiseks Nigula teega külgnevale alale seades alale paindliku maakasutuse,

mis võimaldaks alale tuua erinevaid teenuseid ja vähendaks seeläbi teataval määral

vajadust autokasutuse järele.

2. Planeeritava ala sademeveesüsteem planeerida nõnda, et eesvooludesse jõudva

sademevee tipukoormus oleks võimalikult hajutatud. Samuti tagada

maaparandussüsteemide toimimine naaberkinnistutel. Vajadusel teha koostööd

naaberkinnistute omanikega.

3. Detailplaneeringus seada tingimused normatiivse müra tagamiseks siseruumides.

4. Näha ette haljasvöönd müraallikate (lennujaam, krossirada) suunas laiusega u 100 – 120

m (täpne laius ja ulatus antakse detailplaneeringuga). Planeeritava haljasvööndi sisse

võib arvestada võimaliku tulevase teekoridori planeeritava ala idaservas.

5. Detailplaneeringuga näha planeeringualale ette lähipuhkeala, mis võib olla haljaspuhvri

koosseisus.

6. Planeeritava ala siseselt pöörata tähelepanu liiklusalade planeerimisele. Vältida pikki

sirgeid tänavalõike või planeerida rahustatud liiklust. Soovitav on planeerida selline

tänavaruum, mis on piisavalt ohutu ka rattaga sõitmiseks, kuna tänavaruum võib olla

vahel ka nt laste mängumaa ja/või jalakäijate ruum.

7. Koostöös Tori vallaga arvestada laiema teedevõrgustiku plaanidega sh kergliiklusteede

võrgustikuga, et tagada piirkonna ühendus Sauga aleviku ja Pärnu linnaga läbi sobiva

laiusega perspektiivsete tänavakoridoride piirkonna üldist arengut silmas pidades.

Kokkuvõte: Vastavalt KeHJS §22 on keskkonnamõju oluline kui see võib eeldatavalt ületada

mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu

inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

1. Piirkond on elamuarenduseks üldiselt sobilik, sest planeeritav ala asub Pärnu linnale

(Pärnu linna asustusüksus) suhteliselt lähedal. Samuti moodustab ala Sauga jõe äärde

jäävate elamualadega suhteliselt kompaktse asumi asudes kohe teisel pool Nigula teed.

2. Planeeritav ala on küll suhteliselt hästi seotud Sauga alevikuga, kuid valglinnastumise

kumulatiivsest mõjust tulenevalt on sama arengu jätkudes vajalik pöörata tähelepanu

eelkõige pendelrände ja autostumisega seotud küsimustele. Koostatava

detailplaneeringu raames on võimalik planeerida alale teenuseid, et vähendada mõningal

määral auto kasutamise vajadust. Arvestades töökohtade paiknemist peamiselt Pärnu

linnas, siis tuleks leida võimalusi, kuidas ühendust Pärnu linnaga parandada (sh ka

rattaga). Antud probleemid on eeldatavalt lahendatavad nii ala edasise arengu kui ka

koostatava Tori valla üldplaneeringu raames, kuid koostatava detailplaneeringu raames

tuleks seada võimalikult head eeldused valglinnastumisega seotud negatiivsete mõjude

vähendamiseks või kompenseerimiseks.

3. Peamiseks negatiivseks keskkonnateguriks jäävad piirkonnas olevad erinevad

müraallikad (lennujaam, krossirada, ringrada), mille mõju ei ole välisruumis võimalik

täielikult likvideerida. Arvestades müraallikate perioodilisust ja mitte ülemäärast

intensiivsust, ei ole see põhjus, et piirkond hinnata elamuehituseks mittesobivaks.

Arvestades eelnevat ei ole vajadust algatada Tori vallas, Eametsa külas, külas Marjapõllu

ja Liisapõllu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateeg

Detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta

küsitakse seisukohta Keskkonnaametilt, Põllumajandus- ja Toiduametilt, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumilt ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuselt.

Detailplaneeringu algatab Tori Vallavolikogu, koostamist korraldab Tori Vallavalitsus,

kehtestab Tori Vallavolikogu. Otsusega saab tutvuda Tori valla veebilehel www.torivald.ee

Tulenevalt planeerimisseaduse § 4 lg 4, § 127 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrusest

nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringu kooskõlastamise

alused“, tehakse planeeringu koostamisel koostööd valitsusasutustega, kelle valitsemisalas

olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb.

Tulenevalt planeerimisseaduse § 127 lg 2 ja 3, kaasatakse planeeringu koostamisse isikud, kelle

õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse

kaasatud ning isikud, kelle huve planeering võib puudutada.

Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 128 lõike 1, keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punkti 4 ja § 35 lõiked 3 ja 5,

Tori Vallavolikogu 20.02.2020 määruse nr 106 „Maakorraldusliku, planeerimis- ja ehitusalase

tegevuse ning ehitusseadustikust tuleneva riikliku järelevalve korraldamine Tori vallas“ § 2

lõike 3 ning Scanweld Ehitus OÜ poolt esitatud detailplaneeringu algatamise taotluse

Tori Vallavolikogu

o t s u s t a b:

1. Algatada detailplaneeringu koostamine Tori vallas Eametsa külas Marjapõllu ja

Liisapõllu kinnistutel.

2. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem, mis on käesoleva otsuse lahutamatu lisa.

3. Jätta Marjapõllu ja Liisapõllu kinnistute detailplaneeringu koostamiseks

keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata, kuna koostatava detailplaneeringu

elluviimisega kaasnevad tegevused ei oma olulist keskkonnamõju.

4. Detailplaneering koostada vastavalt juhendmaterjalidele, millised on kättesaadavad

veebilehel http://planeerimine.ee/ ja rahandusministeeriumi veebilehel

(http://www.fin.ee/ruumiline-planeerimine). Detailplaneeringu seletuskirja mahus

esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord

(PlanS § 3 lõige 5).

5. Enne detailplaneeringu koostamise alustamist tuleb detailplaneeringu koostamisest

huvitatud isikul sõlmida Tori Vallavalitsusega asjakohane leping detailplaneeringu

koostamiseks, sh planeeringu koostamise täpsustatud ajakava.

6. Tori Vallavalitsusel avaldada teade detailplaneeringu algatamisest ja keskkonnamõjude

hindamise algatamata jätmisest Ametlikes Teadaannetes, Tori valla veebilehel ja

ajalehes Pärnu Postimees.

7. Tori Vallavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus

ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus, kinnisasja omanik

esitab taotluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks; planeeringu koostamise

eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.

8. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide

Tori Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses või kaebuse Tallinna Halduskohtu

Pärnu kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

9. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Jana Malõh

volikogu esimees

Lisa “Asukohaskeem”

Tori Vallavolikogu …detsember 2023 otsuse nr … juurde

LÄHTESEISUKOHAD

Eametsa külas Marjapõllu ja Liisapõllu kinnistute detailplaneeringu koostamiseks.

ÜLDOSA

Planeeringu eesmärgiks on Marjapõllu ja Liisapõllu kinnistud jagada ühepereelamu ja ärimaa

kruntideks, määrata moodustatud kruntidele ehitusõigus ning lahendada vajalik taristu ja haljastus.

Kinnistutele juurdepääsuks on planeeritud rajada mahasõidud Nigula teelt. Planeeringuala

idaserva planeeritakse kõrghaljastatud puhvervöönd Ristemäe krossirajalt tuleva müra ja tolmu

leevendamiseks, samas saab puhvervööndit kasutada rekreatsioonialana. Samuti jääb

planeeringuala lähedusse Pärnu lennujaam. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada

lennuliiklusest tingitud müraga Planeeringuala kogupindalaks on ligikaudu 10,57 hektarit.

OLEMASOLEV OLUKORD

ASUKOHT

Planeeringuala asub Eametsa külas Nigula tee ääres. Põhjas suunas piirneb planeerinuala

Ansupõllu (73001:001:0296, maatulundusmaa 100%) kinnistuga, läänest Nigula tee ja

elamualadega, lõunast Tõnise (73001:001:0153, maatulundusmaa 100%) kinnistuga, itta jääb

Siimu-Uuetoa (73001:001:0303, maatulundusmaa 100%) kinnistu ja Ristemäe krossirada.

Nigula tee äärde kavandatakse kergliiklustee rajamist, samuti ühisveevärgi- ja

kanalisatsioonitrasside rajamist, et tagada piirkonna veevärgi varustuskindlus ning vee kvaliteet ja

asendada piirkonna lokaalsed reoveepuhastid reovee ühiskanalisatsiooni juhtimise võimalusega.

Lisaks tagatakse veetrassi baasil piirkonna tuletõrjevee varustus.

HOONESTUS JA HALJASTUS

Kinnistud on hoonestamata. Puudub väärtuslik kõrghaljastus.

Planeeritavat ala katavad riigikaitseliste piirangutena Eametsa linnaku piiranguvöönd ja Pärnu

maleva staabi- ja tagalakeskuse piiranguvöönd.

Planeeritavale alale jääb ka elektripaigaldiste kaitsevöönd ning Eametsa maaparandussüsteemi

maa-ala (id 11468964, vid 6114870010110001).

LÄHTESEISUKOHAD PLANEERINGU KOOSTAMISEKS

KEHTIVAD PLANEERINGUD JA MUUD ALUSMATERJALID

Kehtiva Sauga valla üldplaneeringu kohaselt ei ole alale kavandatud elamumaa sihtotstarbega

krunte, ala on tähistatud põllumaana ja eraldi juhtfunktsiooni ei ole määratud.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Sauga valla üldplaneeringu muutmiseks.

Antud piirkonnas ja planeeritava ala vahetus läheduses on üldplaneeringuga määratud

elamualasid, seega on juhtfunktsiooni muutmine elamualaks olemasoleva olukorraga kooskõlas.

Tegemist on suhteliselt linna lähedal asuva piirkonnaga (u 3 km linna piirist), mis asub sarnaste

elamupiirkondade vahetus läheduses ning moodustab suhteliselt kompaktse asula koos Nigula tee

ja Sauga jõe vahele jäävate elamualadega.

Eelistada tuleb uute arendustegevuste koondamist olemasolevatesse keskustesse, tagamaks sellega

juba toimivate keskuste jätkusuutlikkust ja täiendavat arengut, sh teenuste ja töökohtade

olemasolu. Kavandatava tegevuse ala jääb kiiresti areneva Sauga aleviku lähipiirkonda ning

arvestades, et piirkonnas on tüüpiline maaline hajaasustus praktiliselt hävinud, järgib see ka

Eametsa külas välja kujunenud asustus- ja hoonestusstruktuuri.

Detailplaneering on võimalik koostada vastavalt üldplaneeringus väikeelamu maa-alale seatud

tingimuste kohaselt.

Planeeritav ala asub Sauga aleviku vahetus läheduses. Pärnu maakonna planeeringu (2018)

kohaselt on Sauga alevik määratud linnalise asustusega alaks. Tegemist on linnalise asustuse

arenguks sobiliku alaga, mida iseloomustavad asustuse kompaktsus – nii olemasoleva hoonestuse

tihedus (määratletud tiheasustusega paikkondadena), maakasutusfunktsioonide mitmekesisus

(elamualad, äripiirkonnad, ühiskondlikud ehitised, kompaktsele asustusele omased puhkealad

jms), ühtsed teede- ja tehnovõrgud ning mitmesuguste teenuste ja töökohtade olemasolu.

Maakonnaplaneeringus on linnalise asustuse alad kavandatud eelisarendatavateks aladeks, mis on

elanike, töökohtade ja teenuste peamisteks koondumiskohtadeks ka rahvastiku kahenemise

tingimustes. Maakonnaplaneeringus on linnalise asustusega alade arendamise tingimusena välja

toodud, et uushoonestuse kavandamisel tuleb arvestada piirkonnas väljakujunenud ehitusmahtude

ja ehituslaadiga ja seada eesmärgiks kõrge arhitektuuriline tase, veeäärsed alad tuleb siduda

avaliku ruumiga, kavandada sinna puhkealasid ja ühiskondlikke ehitisi, eelisarendada

keskkonnasäästlikke ja tervislikke liikumisviise, arendada välja linnasisene ja -lähedane

kergliiklusteede võrgustik ja ühendada see ühistranspordi võrgustikuga.

ERITINGIMUSED, UURINGUD, MÕÕDISTUSED

• Geodeetiline alusplaan 1:500

• Tori valla mürakaart ja müra vähendamise tegevuskava

• KSH eelhinnang

KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VAJADUS

Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 3 tuleb

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta

eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 või 3

sätestatud juhul.

Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

eelhinnang, kus on analüüsitud järgmisi võimalikke planeeringualaga seotud keskkonnamõjusid:

pinnas, maa- ja loodusvarade kasutamine, jäätmeteke, põhja- ja pinnavesi, õhk, valgus, müra ja

vibratsioon, soojus, kiirgus, lõhn. Koostaja: Linnak OÜ, (reg nr 12913059).

Eelhinnangu koostaja on välja toonud meetmed keskkonnamõju vähendamiseks ja tingimused

planeeringu koostamiseks:

1. Planeeritavale alale näha ette võimalus erinevate funktsioonide (nt kauplus, lasteaed jms)

planeerimiseks Nigula teega külgnevale alale seades alale paindliku maakasutuse, mis

võimaldaks alale tuua erinevaid teenuseid ja vähendaks seeläbi teataval määral vajadust

autokasutuse järele.

2. Planeeritava ala sademeveesüsteem planeerida nõnda, et eesvooludesse jõudva sademevee

tipukoormus oleks võimalikult hajutatud. Samuti tagada maaparandussüsteemide

toimimine naaberkinnistutel. Vajadusel teha koostööd naaberkinnistute omanikega.

3. Detailplaneeringus seada tingimused normatiivse müra tagamiseks siseruumides.

4. Näha ette haljasvöönd müraallikate (lennujaam, krossirada) suunas laiusega u 100 – 120

m (täpne laius ja ulatus antakse detailplaneeringuga). Planeeritava haljasvööndi sisse võib

arvestada võimaliku tulevase teekoridori planeeritava ala idaservas.

5. Detailplaneeringuga näha planeeringualale ette lähipuhkeala, mis võib olla haljaspuhvri

koosseisus.

6. Planeeritava ala siseselt pöörata tähelepanu liiklusalade planeerimisele. Vältida pikki

sirgeid tänavalõike või planeerida rahustatud liiklust. Soovitav on planeerida selline

tänavaruum, mis on piisavalt ohutu ka rattaga sõitmiseks, kuna tänavaruum võib olla vahel

ka nt laste mängumaa ja/või jalakäijate ruum.

7. Koostöös Tori vallaga arvestada laiema teedevõrgustiku plaanidega sh kergliiklusteede

võrgustikuga, et tagada piirkonna ühendus Sauga aleviku ja Pärnu linnaga läbi sobiva

laiusega perspektiivsete tänavakoridoride piirkonna üldist arengut silmas pidades.

Kokkuvõte: Vastavalt KeHJS §22 on keskkonnamõju oluline kui see võib eeldatavalt ületada

mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese

tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

1. Piirkond on elamuarenduseks üldiselt sobilik, sest planeeritav ala asub Pärnu linnale (Pärnu

linna asustusüksus) suhteliselt lähedal. Samuti moodustab ala Sauga jõe äärde jäävate

elamualadega suhteliselt kompaktse asumi asudes kohe teisel pool Nigula teed.

2. Planeeritav ala on küll suhteliselt hästi seotud Sauga alevikuga, kuid valglinnastumise

kumulatiivsest mõjust tulenevalt on sama arengu jätkudes vajalik pöörata tähelepanu

eelkõige pendelrände ja autostumisega seotud küsimustele. Koostatava detailplaneeringu

raames on võimalik planeerida alale teenuseid, et vähendada mõningal määral auto

kasutamise vajadust. Arvestades töökohtade paiknemist peamiselt Pärnu linnas, siis tuleks

leida võimalusi, kuidas ühendust Pärnu linnaga parandada (sh ka rattaga). Antud

probleemid on eeldatavalt lahendatavad nii ala edasise arengu kui ka koostatava Tori valla

üldplaneeringu raames, kuid koostatava detailplaneeringu raames tuleks seada võimalikult

head eeldused valglinnastumisega seotud negatiivsete mõjude vähendamiseks või

kompenseerimiseks.

3. Peamiseks negatiivseks keskkonnateguriks jäävad piirkonnas olevad erinevad müraallikad

(lennujaam, krossirada, ringrada), mille mõju ei ole välisruumis võimalik täielikult

likvideerida. Arvestades müraallikate perioodilisust ja mitte ülemäärast intensiivsust, ei ole

see põhjus, et piirkond hinnata elamuehituseks mittesobivaks.

Arvestades eelnevat ei ole vajadust algatada Tori vallas, Eametsa külas, külas Marjapõllu ja

Liisapõllu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateeg

SEISUKOHAD PLANEERINGU LAHENDUSE OSAS

• Jagada Marjapõllu ja Liisapõllu kinnistud elamumaa kruntideks, Nigula tee poolne ala jätta

osaliselt ärimaa sihtotstarbega kruntideks. Määrata tekkinud kruntidele ehitusõigus

elukondlike- ja ärihoonete ehitamiseks.

• Ärimaa- ja elamumaa kruntide vahele näha ette kõrghaljastus, et alad teineteisest eraldada.

• Planeerida ala idaserva kõrghaljastatud puhvervöönd ja teekoridor kokku ca 120 m.

• Haljaspuhvri kooseisus võib olla nn rekreatsiooniala.

• Näha ette mänguväljak.

• Siseteede planeerimisel vältida pikki sirgeid tänavalõike.

• Siseteed planeerida vähemalt ühepoolse kõrghaljastatud alleena ja kergliiklusteega.

• Teedevõrgustiku planeerimisel arvestada naaberkinnistute arendamisel võimaliku

liikumisega elamualade vahel (teede ühendamise võimalus).

• Vältida tupikuid.

• Tagada maaparandussüsteemide toimimine naaberkinnistutel.

• Sademe- ja pinnavete ärajuhtimisel kasutada looduslähedasi, innovatiivseid lahendusi.

• Planeerimisel arvestada Nigula tee äärde kavandatava kergliiklusteega.

• Veevarustus ja kanalisatsioon lahendada ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni baasil. Vee- ja

kanalisatsioonisüsteemide planeerimiseks võtta aluseks Sindi Vesi OÜ tehnilised

tingimused.

• Elektriga liitumiseks küsida Elektrilevi OÜ-lt tehnilised tingimused.

• Sidetrassiga liitumiseks küsida teenusepakkujalt tehnilised tingimused.

• Parkimine lahendada krundisiseselt. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843

Linnatänavad.

• Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad

tehnovõrgud ja muu taristu.

• Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevee ärajuhtimise

lahendus.

• Planeeringus määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed ja trassid tuleb rajada enne

planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.

• Planeeringuala tuleohutusnõuded kajastada vastavuses kehtivale seadusandlusele.

• Detailplaneeringu koostamisel hinnata selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid

majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.

KOOSTAMISE PROTSESS

• Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Tori Vallavalitsus

• Detailplaneeringu algatab ja kehtestab Tori Vallavolikogu

• Detailplaneering komplekteerida kehtestamiseks ühes eksemplaris paberkandjal ja ühes

eksemplaris digitaalselt.

• Haldusleping enne kehtestamist.

• Detailplaneering peab kehtestamiseks esitamisel vastama riigihalduse ministri 17.10.2019

määrusele nr 50 “Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

KOOSTÖÖ

• Päästeamet

• Põllumajandus- ja Toiduamet

• Keskkonnaamet

• Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

KAASAMINE

• Piirinaabrid ja puudutatud isikud

• Elektrilevi OÜ

• Sindi Vesi OÜ

• Telia Eesti AS

• Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Seadusest tulenevad kooskõlastused tuleb saavutada enne detailplaneeringu vastuvõtmist. Tori

Vallavalitsusel on õigus kooskõlastuste vajadust ja lähteseisukohti täpsustada ja täiendada

detailplaneeringu menetlemisel.

Planeeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi ning huve planeering võib puudutada ja

isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud.

AJAKAVA

• KSH vajalikkuse kohta asjaomastelt asutustelt seisukohtade küsimine, vajadusel

täiendamine: üks kuni kaks kuud.

• Detailplaneeringu algatamine ja KSH mittealgatamine, sellest teatamine: üks kuu.

• Detailplaneeringu lähteseisukohtadele seisukohtade küsimine, täiendamine: kaks kuud

• Planeeringulahenduse sisuline koostamine ja lahendusvariantide avalik tutvustamine

(eskiislahendus): kolm kuud.

• Planeeringu kooskõlastamine ja arvamuse küsimine: kolm kuud.

• Planeeringu vastuvõtmine ja avalikust väljapanekust teatamine: kaks kuud.

• Planeeringu avalik väljapanek ja arutelu, heakskiitmine: kaks kuni kolm kuud.

• Planeeringu komplekteerimine, materjalide esitamine, planeeringu kehtestamine ja sellest

teatamine: kaks kuud.

• PlanS § 139 lõike 2 alusel tehakse detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise

otsus hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates.

Lähteseisukohad kehtivad kaks aastat detailplaneeringu algatamisest. Vajadusel täpsustab

vallavalitsus lähteseisukohti protsessi kestel.

Koostas:

Piret Kallas

planeerimisspetsialist

TORI VALLAVALITSUS

Pärnu mnt 12 Telefon 4451881 E-mail: [email protected]

Sindi linn Tori vald Registrikood 77000341

86705 PÄRNUMAA

Keskkonnaamet 02.11.2023 nr 6-2.1/3865

Regionaal- ja Põllumajandusamet

Põllumajandus- ja Toiduamet

Päästeamet

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

Marjapõllu ja Liisapõllu kinnistute detailplaneeringu koostamine

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6

küsime Teie seisukohta keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajalikkuse üle

otsustamisel ning esitame Teile Tori vallas Eametsa külas Marjapõllu ja Liisapõllu

kinnistute detailplaneeringu KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu koos

eelhinnanguga.

Vastavalt planeerimisseaduse § 81 esitame Marjapõllu ja Liisapõllu kinnistute

detailplaneeringu lähteseisukohad ettepanekute küsimiseks.

Ootame Teie seisukohti ja ettepanekuid hiljemalt 4. detsembriks 2023.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Signe Rõngas

abivallavanem

Lisa: Marjapõllu ja Liisapõllu kinnistute detailplaneeringu koostamiseks

lähteseisukohad, KSH eelhinnang, otsuse eelnõu

Piret Kallas

planeerimisspetsialist

5198 4663 [email protected]