Teenistuse korraldamine

EELNÕU

1

Transpordiameti korralduse „Tee

ehitusloa andmine Rail Balticat

ületava kohaliku tee 3170013

Salutaguse tee km 0,26 – 0,34 asuva

Salutaguse viadukti rajamiseks“

lisa 1

TEE EHITUSLUBA

☒ avalikult kasutatav tee ☒ rajamiseks

☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☐ ümberehitamiseks

☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks

☐ osa asendamiseks samaväärsega

☐ lammutamiseks

Tee ehitusloa number …

Tee ehitusloa andmise kuupäev …

Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn

Ametniku nimi Kaie Kruusmaa

Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja

Tee ehitusloa kõrvaltingimused

1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine

kohaliku tee nr 3170013 Salutaguse tee km 0,26 – 0,34 asuva viadukti rajamiseks“ lisas 2

„Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“ (lisatakse tee ehitusloa andmise korraldusele).

2. Enne ehitustööde algust peab olema viadukti põhi- või tööprojektile koostatud ekspertiis.

3. Arvestada Rail Baltica raudteetrassi lõigu Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi

ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise (KMH) tulemusena välja töötatud

keskkonnameetmeid, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticat

ületava kohaliku tee 3170013 Salutaguse tee km 0,26 – 0,34 asuva Salutaguse viadukti

rajamiseks“ lisas 3 „Keskkonnakohustuste register“ ning lähtuda muudest Eesti Vabariigis

kehtivatest õigusaktidest tulenevatest nõuetest. Transpordiamet on seisukohal, et

kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb rakendada KMH tulemusena välja töötatud

keskkonnameetmeid või teisi vähemalt samaväärselt tõhusaid meetmeid, et ennetada,

vältida ja leevendada võimalikku kaasnevat ebasoodsat keskkonnamõju.

1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Kohalikul teel nr 3170013 Salutaguse tee

km 0,26 – 0,34 asuva Salutaguse viadukt

EELNÕU

2

2. Andmed tee ehitusprojekti kohta

2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Nobe OÜ

2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 10647027

2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Sepise 7, Tallinn 11415

2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 514 6565

2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]

2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Salutaguse viadukt BR1225

2.7 Tee ehitusprojekti number P2404

(allkirjastatud digitaalselt)

EELNÕU

KORRALDUS

Tee ehitusloa andmine Rail Balticat ületava kohaliku tee 3170013 Salutaguse tee km 0,26 –

0,34 asuva Salutaguse viadukti rajamiseks

Transpordiamet algatas pp.kk.2024 tee ehitusloa andmise menetluse Rail Balticat ületava kohaliku

tee 3170013 Salutaguse tee km 0,26 – 0,34 asuva Salutaguse viadukti rajamiseks ehitusseadustiku

(edaspidi EhS) § 101 lõike 2 ja 3 alusel.

1. ASJAOLUD

Tee ehitusloa menetluse esemeks olev Salutaguse viadukt paikneb riigi kinnisasjal (katastritunnus

31701:001:2047) Rapla maakonnas Kohila vallas Urge külas.

Transpordiameti 18.02.2022 korraldusega nr 1.1-3/22/128 on antud projekteerimistingimused Rail

Balticut ületava Kohila liiklussõlme koos viaduktide ja rajatistega ehitusprojekti koostamiseks.

Riigihalduse minister kehtestas 14.02.2018 käskkirjaga nr 1.1.4/43 Rapla maakonnaplaneeringu

„Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine” (edaspidi Planeering). Planeeringuga on

määratud Rail Baltic raudtee ehitamisest tingitud teedevõrgu rajamise vajadus ja nende

põhimõttelised asukohad. Teede konkreetsed asukohad, pikkused, metsakvartalite majandamiseks

vajalikud tagasipöördekohad, tehnilised lahendused ja maavajadus täpsustatakse projekteerimise

käigus, arvestades muuhulgas projekteerimise etapis vajadusel tehtud nihutusi trassi koridoris

raudteemaa ja raudtee kaitsevööndi või ristete asukohtade osas. Eritasandilise riste konkreetsest

tehnilisest lahendusest (nt kas tee kulgeb üle raudtee või raudtee alt) tulenevalt võib

kavandatavate/ümberehitatavate teede pikkus (ulatus) ja täpne asukoht projekteerimise

tulemusena planeeringus näidatust erineda.

Tee ehitustööd toimuvad vastavalt Nobe OÜ tööle nr P2404 „Salutaguse viadukt BR1225“.

Projekti asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni 31.12.2024 nähtavad lingilt:

https://pilv.mkm.ee/s/8QDjVHnPOpwqQg3 .

Projekti eesmärk on uue Rail Baltic põhitrassi ületava viadukti ehitus Salutaguse teel.

2. MENETLUSE KÄIK

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 26 lg 3 ning RB Rail

AS Eesti filiaali taotluse alusel algatas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA)

kaheksale Rail Baltica raudteelõigule keskkonnamõju hindamised ehitusprojekti koostamise

käigus.

2

TTJA tunnistas 05.09.2022 kirjaga nr 16-6/19-2051-119 Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja

Rapla maakonna piir - Hagudi“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande nõuetele

vastavaks.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt

on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa

Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42

lõikele 2.

Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et KMH käigus on muuhulgas hinnatud ka kohaliku tee nr

3170013 Salutaguse tee Salutaguse viadukti keskkonnamõjusid, leiab Transpordiamet, et

keskkonnamõju hindamise algatamise vajadus puudub.

Võttes aluseks KeHJS § 24 lõiked 1 ja 15, lähtub Transpordiamet ehitusloaga kõrvaltingimuste

seadmisel KMH aruandest, aruande lõppjäreldustest ja keskkonnameetmetest. KMH aruandest

tulenevad keskkonnameetmed on toodud korralduse lisas 3.

Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega

piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle

õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või

isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.

Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,

mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi

märkustega arvestamise kohta.

Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta

kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta

arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).

Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa

andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt

EhS § 45 lõikele 1.

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, § 42 lõike 2, EhS § 101 lõiked 2 ja 3,

liiklusseaduse § 11 lõike 6 ning majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82

„Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1, , KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2

punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2 ja § 24 lõiked 1 ja 15 ,

otsustab Transpordiamet:

3

4. OTSUS

1. Anda tee ehitusluba riigitee Rail Balticat ületava kohaliku tee 3170013 Salutaguse tee km

0,26 – 0,34 asuva Salutaguse viadukti rajamiseks vastavalt korralduse lisale 1.

2. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 3 toodud asjakohaseid

keskkonnanõudeid.

3. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti

teehoiuteenistuse Põhja osakonna ehituse üksus.

4. Edastada tee ehitusloa andmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse

kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Transpordiameti kodulehel.

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Rail Balticat ületava kohaliku tee nr 3170013 Salutaguse tee km 0,26 – 0,34 asuva

Salutaguse viadukti rajamise ehitusluba;

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel;

3. Keskkonnakohustuste register.

6. RAKENDUSSÄTTED

Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaie Kruusmaa

juhataja

projekteerimise üksus

Järjekorra

nr Õigusakt

Õigusakti versioon ja

kuupäev

Täpsem viide

(näiteks

paragrahv, kui

asjakohane)

1

Vabariigi Valitsuse määrus nr 248 "Kaitsealuse liigi

isendi ümberasustamise kord" RT I, 16.12.2020, 4

Kogu määrus,

aga eriti

paragrahv 2

2 Looduskaitseseadus RT I 2004, 38, 258 § 37

3 Looduskaitseseadus RT I 2004, 38, 258 § 52

4 Looduskaitseseadus RT I 2004, 38, 258 § 53

5 Looduskaitseseadus RT I 2004, 38, 258 § 55

6 Looduskaitseseadus RT I 2004, 38, 258 § 55

7 Looduskaitseseadus RT I 2004, 38, 258 § 58

8 Looduskaitseseadus RT I 2004, 38, 258 § 62

9 Looduskaitseseadus RT I 2004, 38, 258 § 63

10 Veeseadus RT I, 22.02.2019, 1 § 116 lõige 1

11 Veeseadus RT I, 22.02.2019, 1 § 116 lõige 2

12 Veeseadus RT I, 22.02.2019, 1 § 117

13

Veeseadus

RT I, 22.02.2019, 1

§ 119

14 Veeseadus RT I, 22.02.2019, 1 § 124

15 Veeseadus RT I, 22.02.2019, 1 § 125

16 Veeseadus RT I, 22.02.2019, 1 § 126

17 Veeseadus RT I, 22.02.2019, 1 § 127

18 Veeseadus RT I, 22.02.2019, 1 § 128

19 Veeseadus RT I, 22.02.2019, 1 § 129

20 Veeseadus RT I, 22.02.2019, 1 § 151

21 Veeseadus RT I, 22.02.2019, 1 § 187

22 Veeseadus RT I, 22.02.2019, 1 § 188

23 Veeseadus RT I, 22.02.2019, 1 § 196

24

Keskkonnaministri määrus nr 61 "Nõuded reovee

puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri-

ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele

vastavuse hindamise meetmed ning

saasteainesisalduse piirväärtused" RT I, 22.09.2021, 2

Kogu määrus,

peamiselt

peatükk 2 ning

Lisa 1

25 Muinsuskaitseseadus RT I, 07.03.2023, 61 § 31

26 Jäätmeseadus RT I, 17.03.2023, 36 § 22¹

27 Jäätmeseadus RT I, 17.03.2023, 36 § 28

28 Jäätmeseadus RT I, 17.03.2023, 36 § 29¹

29 Jäätmeseadus RT I, 17.03.2023, 36 § 61

30 Jäätmeseadus RT I, 17.03.2023, 36 § 64

31 Jäätmeseadus RT I, 17.03.2023, 36 § 116

32 Maaparandusseadus RT I, 30.06.2023, 38 § 53

33 Atmosfääriõhu kaitse seadus RT I, 22.09.2023, 1 § 59

34

Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid RT I, 27.05.2020, 2 Kogu määrus

35

Keskkonnaministri määrus 13.01.2005 nr 1 "Metsise

püsielupaikade kaitse alla võtmine" RT I, 05.07.2023, 153 Kogu määrus

Keskkonnamõju

valdkond

Millises lõigu

osas/kus kehtib

Loomastik

Kogu põhitrassi

ehituslõigus

Veekeskkond

Kogu põhitrassi

ehituslõigus

Loomastik

Kogu põhitrassi

ehituslõigus

Loomastik

Kogu põhitrassi

ehituslõigus

Loomastik

Kogu põhitrassi

ehituslõigus

Loomastik

Kogu põhitrassi

ehituslõigus

Loomastik

Kogu põhitrassi

ehituslõigus

Loomastik

Kogu põhitrassi

ehituslõigus

Loomastik

Kogu põhitrassi

ehituslõigus

Veekeskkond

Kogu põhitrassi

ehituslõigus

Veekeskkond

Kogu põhitrassi

ehituslõigus

Veekeskkond

Kogu põhitrassi

ehituslõigus

Veekeskkond

Kogu põhitrassi

ehituslõigus

Veekeskkond

Kogu põhitrassi

ehituslõigus

Veekeskkond

Kogu põhitrassi

ehituslõigus

Veekeskkond

Kogu põhitrassi

ehituslõigus

Veekeskkond

Kogu põhitrassi

ehituslõigus

Veekeskkond

Kogu põhitrassi

ehituslõigus

Veekeskkond

Kogu põhitrassi

ehituslõigus

Veekeskkond

Kogu põhitrassi

ehituslõigus

Veekeskkond

Kogu põhitrassi

ehituslõigus

Veekeskkond

Kogu põhitrassi

ehituslõigus

Veekeskkond

Kogu põhitrassi

ehituslõigus

Veekeskkond

Kogu põhitrassi

ehituslõigus

Kultuuripärand

Kogu põhitrassi

ehituslõigus

Jäätmed

Kogu põhitrassi

ehituslõigus

Jäätmed

Kogu põhitrassi

ehituslõigus

Jäätmed

Kogu põhitrassi

ehituslõigus

Jäätmed

Kogu põhitrassi

ehituslõigus

Jäätmed

Kogu põhitrassi

ehituslõigus

Jäätmed

Kogu põhitrassi

ehituslõigus

Ehitustööd

Kogu põhitrassi

ehituslõigus

Müra

Kogu põhitrassi

ehituslõigus

Müra

Kogu põhitrassi

ehituslõigus

Loomastik

DS1DPS2

Eesmärk/Sisu

Kaitsealuste kuklasepesade ümberasustamine enne ehitust, kui nende olemasolu on eelnevalt Töövõtja poolt

tuvastatud

(3) Ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud:

/---/

3) jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas;

6) mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud

riiklikuks seireks, kaitstava loodusobjekti valitsemisega seotud töödeks või tiheasustusalal haljasala

hooldustöödeks, kutselise või harrastuskalapüügi õigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse

viimiseks, pilliroo varumiseks ja adru kogumiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja

põllumajandustöödeks.

Rändeteede kaitse

(1) Ehitamisel tuleb tagada kaitsealuste liikide isenditele võimalikult ohutud elu- ja liikumistingimused.

(1) I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud.

(1) Kaitsealuse loomaliigi isendi tahtlik surmamine on keelatud.

/---/

(6) Kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise

ning rände ajal on keelatud, välja arvatud käesoleva seaduse § 58 lõigetes 4 ja 5 sätestatud juhul.

Keelatud on looduslikult esinevate lindude:

1) pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine, välja arvatud käesoleva

paragrahvi lõike 3 punktides 2–5 sätestatud juhtudel Keskkonnaameti loa alusel;

2) tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 3

punktis 1 sätestatud juhul, millal häirimisest tuleb kirjalikult teatada Keskkonnaametile hiljemalt üks tööpäev

pärast häirimist, käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2–5 sätestatud juhul Keskkonnaameti loa alusel ja

käesoleva seaduse § 58 lõikes 7 sätestatud juhul.

(6) Kaitsealuse liigi ümberasustamine toimub Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

(1) Looma abitut olukorda põhjustavate asjaolude kõrvaldamist ning abitusse olukorda sattunud või vigastatud

looma vedu ning loodusesse tagasiviimist korraldab Päästeamet või Keskkonnaamet.

 (1) Surnuna leitud I või II kaitsekategooria loomaliigi isendist peab leidja viivitamata teavitama Keskkonnaametit.

Veekogu või põhjavee saastatuse põhjustamine, heitvee külmunud või lumega kaetud pinnasele juhtimine ja

jääkatte saastamine on keelatud.

Saasteainete juhtimine suublasse on lubatud üksnes Veeseaduses sätestatud juhtudel ja tingimustel, kui sellega

ei põhjustata keskkonnaohtu. (1) Isik ei tohi oma tegevuse või tegevusetusega põhjustada:

1) üleujutust;

2) kaldakindlustuse, tammi, paisu ega muu rajatise purunemist;

3) pinnase olulist erosiooni ega maalihet;

4) maa sihipärast kasutamist takistavat liigniiskust.

(2) Maaomanik, maavaldaja või veekasutaja peab võtma meetmed, millega vähendada või vältida tegevuse

mõju pinnaveekogumile, põhjaveekogumile või isiku varale.

(3) Üleujutusega kaasneva kahju ja muude kahjulike tagajärgede vältimiseks on olulises riskipiirkonnas keelatud

tulvavee omavoliline ümbersuunamine ja tõkestamine.

(4) Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab oma haldusterritooriumil olulist kahju tekitava üleujutuse või tammi

või muu kaitserajatise purunemise tagajärgede likvideerimist.

Veekaitsevööndis on keelatud:

/---/

4) keemilise taimekaitsevahendi kasutamine Veeseaduse § 196 lõikes 1 nimetatud registreeringuta;

5) ehitamine, välja arvatud juhul, kui see on kooskõlas käesoleva seaduse § 118 lõikes 1 nimetatud eesmärgiga

ning looduskaitseseaduses sätestatud ranna- ja kaldakaitse eesmärkidega;

6) pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet.

(1) Reovesi tuleb puhastada kohapeal, juhtida reoveepuhastisse või koguda kogumismahutisse ja vedada

purgimissõlme, kui käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti.

(2) Reoveekogumisalal ja väljaspool reoveekogumisala sellisel alal, kus puudub ühiskanalisatsioon, peab reovee

tekitaja koguma reovee lekkekindlasse kogumismahutisse ning korraldama selle veo kohaliku omavalitsuse

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme.

(1) Ohtlike ainete juhtimine otse põhjavette, karsti ja karstijärve on keelatud.

(2) Ohtlike ainete juhtimine otse põhjavette käesoleva seaduse tähenduses on ohtlike ainete juhtimine

põhjavette nii, et need pinnasest või aluspinnasest läbi ei nõrgu.

(3) Prioriteetse ohtliku aine suublasse juhtimine on keelatud, välja arvatud erandjuhtudel veeloa või

kompleksloa alusel. Keskkonnaamet (edaspidi ka loa andja) peab märkima prioriteetse ohtliku aine veeloas või

kompleksloas, kui seire tulemus näitab prioriteetse ohtliku aine esinemist heitvees.

(1) Heitvee ja saasteainete juhtimine otse põhjavette, karsti ning karstijärve on keelatud.

/---/

(3) Kui see ei takista põhjaveekogumi suhtes veekaitse eesmärgi saavutamist, võib veeloas või kompleksloas

sätestatud tingimustel otse põhjavette, karsti või karstijärve juhtida:

/---/

3) kaevandustest ja karjääridest väljapumbatud vett või seoses ehitus- ja hooldustöödega väljapumbatud vett

tingimusel, et vesi juhitakse samasse põhjaveekihti, millest see välja pumbati.

(1) Heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal ning

lähemal kui 50 meetrit sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist.

(2) Heitvee veekogusse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal.

(1) Suublasse juhitav heitvesi peab vastama käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud või veeloaga ning

kompleksloaga määratud heitvee saasteainesisalduse piirväärtustele ja veeloaga või kompleksloaga määratud

saasteainete heitkogustele, välja arvatud juhul, kui heitvee juhtimine suublasse on käesoleva jao kohaselt

keelatud.

(2) Kui heitvesi juhitakse veekogusse, mille ääres asub supluskoht või supelrand, peab heitvee väljalase olema

supluskohast või supelrannast vähemalt 200 meetri kaugusel.

/---/

(7) Reovee puhastamise ning heitvee suublasse juhtimise ja seire nõuded, heitvee saastenäitajate ja

saasteainete sisalduse piirväärtused ning heitvee nõuetele vastavuse hindamise meetmed kehtestab valdkonna

eest vastutav minister määrusega.

[RT I, 21.09.2021, 3 - jõust. 01.10.2021]

(1) Sademevee käitlemisel tuleb eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas,

vältides sademevee reostumist.

(2) Sademevesi käesoleva seaduse tähenduses on sademetena langenud ning ehitiste, sealhulgas kraavide

kaudu kogutav ja ärajuhitav vesi.

(3) Sademeveest vabanemiseks kasutatavaid looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike,

vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige

maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist, ei käsitata sademevee suublasse juhtimisena

käesoleva seaduse tähenduses.

(4) Suublasse juhitav sademevesi peab vastama käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud sademevee

saasteainesisalduse piirväärtustele ja veeloaga või kompleksloaga määratud heitkogustele.

(5) Sademevee saasteainesisalduse piirväärtused ja suublasse juhtimise ning seire nõuded kehtestab valdkonna

eest vastutav minister määrusega.

(6) Sademeveelase ei tohi põhjustada suplusvee kvaliteedinõuetele mittevastavust.

(7) Sademevee pinnasesse juhtimine veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal on keelatud.

(1) Veehaarde sanitaarkaitsealal tuleb vältida põhjavee, veekogu või selle osa kvaliteedi halvenemist ulatuses,

mis võib joogivee tootmisel kaasa tuua veetöötluse kulude olulise suurenemise.

(2) Veehaarde sanitaarkaitsealal on majandustegevus keelatud, välja arvatud:

1) veehaarde ehitamine, teenindamine ja kasutamine;

2) sanitaarkaitseala hooldamine;

3) metsa hooldamine;

4) rohttaimede niitmine ja niite koristamine või äravedu;

5) õiguspäraselt ehitatud ehitise kasutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus kavandatud viisil, kui ehitis ei

põhjusta vee kvaliteedi halvenemist;

6) teadustöö tegemine.

Kui käesoleva seaduse §-s 188 ei ole sätestatud teisiti, siis on veeluba kohustuslik, kui:

1) võetakse pinnavett, sealhulgas jääd, enam kui 30 kuupmeetrit ööpäevas;

2) võetakse põhjavett rohkem kui 150 kuupmeetrit kuus või rohkem kui 10 kuupmeetrit ööpäevas;

/---/

4) juhitakse suublasse saasteaineid või heitvett ja jahutusvett;

/---/

6) juhitakse sademevett suublasse jäätmekäitlusmaalt, tööstuse territooriumilt, sadamaehitiste maalt,

turbatööstusmaalt ja muudest kohtadest, kus on saastatuse risk või oht veekogu seisundile;

/---/

10) paigutatakse veekogusse tahkeid aineid mahuga alates 100 kuupmeetrist;

12) põhjavett täiendatakse, juhitakse ümber või juhitakse tagasi;

16) rajatakse üle ühe hektari või likvideeritakse üle 0,1 hektari suuruse pindalaga seisuveekogu või märgala,

välja arvatud maavara kaevandamisel tekkiv veekogu;

17) muudetakse pinnaveekogumiga hõlmatud veekogu, pinnaveekogumiga hõlmamata loodusliku järve või üle

ühe hektari suuruse veepeegli pindalaga tehisjärve kaldajoont, välja arvatud maavara kaevandamisel tekkiv või

muudetav veekogu;

18) muudetakse oluliselt vee füüsikalisi või keemilisi omadusi, veekogu bioloogilisi omadusi või veerežiimi. (1) Veel ba ei ole vaja:

1) vee võtmiseks hädaolukorras, päästesündmuse lahendamiseks või nimetatud sündmuste jäljendamise korral

õppustel;

2) põhjavee ärajuhtimiseks kõrge põhjavee tasemega või liigniiskelt alalt õiguspäraselt ehitatud ehitise

toimimiseks ja kaitseks;

/---/

4) maaparandussüsteemi ehitamiseks ja maaparandushoiutöödeks;

/---/

6) kuni ühe kuupmeetri heitvee veekogusse juhtimiseks ööpäevas või kuni viie kuupmeetri heitvee pinnasesse

juhtimiseks ööpäevas, kui see tegevus vastab käesoleva seaduse § 128 lõike 7 alusel kehtestatud heitvee

suublasse juhtimise nõuetele;

7) veekogust, välja arvatud meri, korrashoiu eesmärgil sette eemaldamiseks;

8) käesoleva seaduse § 187 punktides 7, 8, 10, 17 ja 18 nimetatud tegevusteks, mis kaasnevad veekogusse, välja

arvatud meri, ehitamisega, kui Vabariigi Valitsus on otsustanud, et tegemist on ehitisega, mille ainus eesmärk on

riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine.

(2) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud maaparandussüsteemi kavandamine või

rekonstrueerimine on seotud veekoguga, mis kuulub looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel kehtestatud lõhe,

jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse, siis on vaja maaparandussüsteemi ehitusluba

kooskõlastada Keskkonnaametiga.

(2) Veekeskkonnariskiga tegevus tuleb registreerida järgmiste tegevuste korral:

/---/

3¹) veekogust, välja arvatud meri, korrashoiu eesmärgil sette eemaldamine mahuga alates viiest kuupmeetrist;

4) tee või raudtee koosseisu kuuluva silla või truubi ehitamine avalikult kasutataval veekogul või avalikul

veekogul;

5) veekogusse 5–100 kuupmeetri tahke aine paigutamine;

/---/

12) keemilise taimekaitsevahendi veekaitsevööndis kasutamine;

13) veekogusse ehitamisega kaasnevad tegevused, millele ei ole vaja veeluba vastavalt käesoleva seaduse § 188

lõike 1 punktile 8.

(21) Registreeringut ei ole vaja maaparandussüsteemi ehitamiseks ja maaparandushoiutöödeks.

Määrusega kehtestatakse:

/---/

2) nõuded heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee (edaspidi ka kasutatud vesi) suublasse juhtimise

kohta;

3) punktides 1 ja 2 nimetatud nõuetele vastavuse hindamise meetmed;

4) suublasse juhitava kasutatud vee saasteainesisalduse ja muude saastenäitajate (edaspidi saastenäitajad)

piirväärtused.

Ehitustegevuse läbiviimisel tuleb juhinduda muinsuskaitseseaduse566 § 31 lõikest 1, mille alusel tuleb

ehitamisel, teede, kraavide ja trasside rajamisel või muude mulla- ja kaevetööde tegemisel tööd mistahes paigas

peatada, kui avastatakse arheoloogiline

kultuurkiht või maasse, veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid.

Leiukoht tuleb säilitada muutmata kujul ning viivitamata teavitada Muinsuskaitseametit.

. Jäätmehierarhia

(1) Jäätmetekke vältimise ja jäätmehooldusmeetmete väljatöötamisel ning rakendamisel juhindutakse

prioriteetide järjestuses järgmisest jäätmehierarhiast:

1) jäätmetekke vältimine;

2) korduskasutuseks ettevalmistamine;

3) ringlussevõtt;

4) muu taaskasutamine nagu energiakasutus;

5) kõrvaldamine.

(2) Jäätmehierarhiast võib kõrvale kalduda, kui see tagab parima keskkonnaalase üldtulemuse asja kogu

olelusringi arvestades.

(1) Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või

andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule.

(11) Jäätmevaldajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust,

jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või

varale.

(2) Jäätmeid üleandev isik peab olema, arvestades asjaolusid, veendunud, et vastuvõtjal on

keskkonnakaitseluba, mis annab õiguse üleantud jäätmete käitlemiseks.

(3) Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks keskkonnakaitseluba vaja ei ole, peab jäätmeid

üleandev isik olema, arvestades asjaolusid, veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on

asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid.

(4) Jäätmevaldaja vastutus jäätmete käitlemise eest lõppeb ja läheb üle, kui uuel jäätmevaldajal on vastavate

jäätmete käitlemiseks keskkonnakaitseluba.

(5) Kui jäätmevaldaja annab jäätmed üle jäätmete käitluseks selleks õigust mitteomavale isikule, vastutab

jäätmete käitluse eest jäätmevaldaja.

(6) Jäätmete vedamisel ei lähe vastutus jäätmete käitlemise eest üle jäätmevedajale, kui ta ei ole

jäätmevaldaja.

(7) Jäätmeid võib ladustada enne taaskasutamist kuni kolm aastat ja enne kõrvaldamist ühe aasta.

Ehitise lammutamisel tuleb võimalikult suures ulatuses liigiti koguda ohtlikke aineid sisaldavaid materjale ning

korduskasutuseks või ringlussevõtuks sobivaid materjale.

Ohtlike jäätmete segamine muud liiki ohtlike jäätmetega, tavajäätmetega või mis tahes aine või materjaliga ei

ole lubatud.

(1) Ohtlike jäätmete saatekiri (edaspidi saatekiri) on dokument, mis sisaldab andmeid käitlemiseks üleantavate

ohtlike jäätmete liigi, koostise, koguse ja põhiomaduste ning nende jäätmete tekitaja, käitlemiseks üleandja,

vedaja ja vastuvõtja kohta.

(2) Saatekiri koostatakse ohtlike jäätmete veosele enne veo algust digitaaldokumendina ohtlike jäätmete

saatekirjade andmekogus.

(2) Keskkonnakaitseluba omav isik, samuti ohtlike jäätmete tekitaja, välja arvatud kodumajapidamised, on

käesoleva seaduse § 28 lõikes 11 sätestatut järgides kohustatud pidama pidevat arvestust oma tegevuses

tekkinud, kogutud, hoitud või ladustatud, veetud, töödeldud, taaskasutatud või kõrvaldatud jäätmete liigi, hulga,

omaduste ja tekke kohta, sealhulgas korduskasutuseks ettevalmistatud või ringlusse võetud asjade hulga ja

omaduste kohta. Kui jäätmed antakse üle teisele jäätmekäitlejale, tuleb arvestust pidada ka jäätmete sihtkoha,

kogumissageduse, veomooduste ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kohta.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud arvestuse algdokumente ja nende alusel koostatud koondandmeid

säilitatakse vähemalt viis aastat.

Vastavalt maaparandusseadusele on sademevee juhtimiseks maaparandussüsteemi eesvooludesse ja

kraavidesse vaja eelnevalt saada rekonstrueeritavatele maaparandussüsteemidele kasutusluba Põllumajandus-

ja Toiduametilt.

Müraallika valdaja tagab, et tema müraallika territooriumilt ei levi normtaset ületavat müra.

Välisõhus leviva müra normtasemed ja mõõtmise meetodid. Määruse lisa 1 kohaselt rakendatakse ehitusmüra

piirväärtusena kella 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset ning impulssmüra

piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.

Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel kella 7.00–19.00.

Silmas pidamiseks Rabivere maastikukaitseala läheduses tööde teostamisel.

Millises EKKK osas

käsitletud Lisakommentaarid

4.2.2

4,1

(1) Ranna või kalda piiranguvööndi laius on:

/---/

2) üle kümne hektari suurusel järvel ja tehisjärvel ning üle 25 ruutkilomeetri

suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 100 meetrit;

3) allikal ning kuni kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25

ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel ja ojal 50 meetrit;

4) maaparandussüsteemi 10–25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga avatud eesvoolul

50 meetrit.

4.4 ja 4.22

4,2

4,2

4,2

4,2

4,2

4,2

4,1

4,1

4,1

4,1

§ 118. Veekogu kalda või ranna veekaitsevöönd

/---/

(2) Veekaitsevööndi ulatus veekaitsevööndi arvestamise lähtejoonest on:

1) Läänemerel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Võrtsjärvel – 20 meetrit;

2) teistel järvedel, jõgedel, ojadel, allikatel, kanalitel, peakraavidel ja

maaparandussüsteemide avatud eesvooludena kasutatavatel vooluveekogudel –

kümme meetrit, välja arvatud käesoleva lõike punktis 3 nimetatud juhtudel;

3) peakraavidel ja maaparandussüsteemide avatud eesvooludena kasutatavatel

kraavidel valgalaga alla kümne ruutkilomeetri – üks meeter.

(3) Veekaitsevööndi ulatuse arvestamise lähtejoon on ruumiandmete seaduse

kohaselt Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiir.

(4) Kui peakraav, kanal või maaparandussüsteemi eesvooluks olev kraav on Eesti

topograafia andmekogu põhikaardile kantud joonobjektina, on veekaitsevööndi

ulatuse arvestamise lähtejooneks süvendi serv.

4,1

4,1

4,1

4,1 Veeseaduse kohaselt ei peeta sademevett ja karjäärivett heitveeks.

4,1

4,1

4,1

4,1

4,1

4,1

4,1

4,6

4.5.1

4.5.1

4.5.1

4.5.1

4.5.1

4.5.1

- RB puhul TTJA-lt.

4.4.2

4.4.2

4,2

Meetme

kood

Keskkonnamõju

valdkond

Mõju aspekt või täpsustav

valdkond

PÜ01 Kliima Tehnoloogia

PÜ02 Kliima Materjal

PÜ03 Veekeskkond Veekvaliteet

PÜ04 Veekeskkond Veekvaliteet

PÜ05 Veekeskkond Elupaiga terviklikkus

PÜ06 Veekeskkond Elupaiga terviklikkus

PÜ07 Veekeskkond Elupaiga terviklikkus

PÜ10 Loomastik Elupaiga terviklikkus

PÜ11 Loomastik Veerežiim

PÜ12 Loomastik Haljastus

PÜ13 Loomastik Elupaigad

PÜ14 Loomastik Suremus

PÜ15 Loomastik Barjääriefekt

PÜ16 Loomastik Barjääriefekt

PÜ17 Loomastik Barjääriefekt

PÜ18 Loomastik Barjääriefekt

PÜ19 Loomastik Barjääriefekt

PÜ20 Loomastik Barjääriefekt

PÜ21 Loomastik Barjääriefekt

PÜ22 Loomastik Suremus

PÜ23 Loomastik Suremus

PÜ24 Loomastik Suremus

PÜ25 Loomastik Suremus

PÜ26 Loomastik Suremus

PÜ27 Loomastik Suremus

PÜ28 Loomastik Suremus

PÜ29 EMV

Meetme sisu Võimalikult suurel määral tagada parima võimaliku tehnoloogia ja vähedestruktiivsete ehitustehniliste lahenduste

rakendamine. Näiteks soovitatakse vältida sooaladega kattuva raudteetrassi ehitamisel sügavat kraavitust

(minimeerides mõjusid veerežiimile), vältida suuremahulist turba väljakaevamist ning eelistada pinnasvaiadel nö silla

rajamist.

Projektis tuleb eelistada alternatiivsete ehitusmaterjalide kasutamist, võttes arvesse materjali tootmise ja transpordi

koosmõju (olelusringi heidet).

Vooluveekogude ristete (truupide ja sildade) projekteerimisel tuleb arvestada maksimaalsete (ekstreemsete)

vooluhulkadega, et voolukiirused ei läheks liiga suureks ja et ei tekiks paisuefekti.

Veekogude vee kvaliteedi säilitamiseks suunatakse raudteelt külgkraavidesse kogunev sademevesi enne

looduslikesse veekogusse suubumist läbi pool-looduslikuks kujundatud voolurahustite (kraavilaiendite), mis

aeglustavad veevoolu ja soodustavad isepuhastumist

Lisaks tuleb jälgida, et vee sügavus voolusängis oleks piisav kaladele läbimiseks ka madala veeseisu korral. Selleks

tuleb kujundada kitsam voolusäng madalvee perioodiks.

Vooluveekogudel tuleb säilitada looduslik põhi ning sildade ja truupide alale tuleb luua looduslähedane põhi.

Läheneda tuleb kohapõhiselt. Kui truubist üles ja allavoolu on kivine põhi, siis tuleb ka truubi põhi katta kivide ja

jämeda kruusaga. Kui veekogule on iseloomulik peenesetteline põhi, tuleb ka truubi põhi katta sarnase materjaliga.

Sealjuures võib olla vajalik voolutõkete lisamine, et setet suurveega truubist välja ei uhutaks. Voolukiiruste

reguleerimiseks on võimalik kasutada erineva suurusega kive või kunstlikke struktuure.

Üldpõhimõte on, et truubi põhja pandav pinnas ja kivid peaksid olema veekogu riste lähedusest võetud.

Truupide paigaldamisel tuleb jälgida, et kalle ühtiks veekogu põhja normaalse kaldega ja et truubi põhi jääks alati

veekogu põhja tasemest allapoole, et ei tekiks astangut truubi otsa.

Võimalusel trassikoridori planeerimine selliselt, et see ei läbiks kaitsealasid ja olulisi kaitsealuste liikide elupaiku.

Raudtee muldesse tuleb paigaldada piisavalt truupe pinna- ja põhjavee vabaks liikumiseks ja olemasoleva veerežiimi

säilitamiseks, tagamaks liigilise mitmekesisuse säilimist.

Elupaikade loomine haljastuse abil. Raudteemaa ökoloogilise väärtuse suurendamine on ette nähtud leevendamaks

raudtee rajamisest tingitud elupaikade kadu. Raudteemaale tuleb kujundada haljastuse abil keskkond, mis soodustab

erinevate elupaikade teket. Vahetult raudteele ja selle lähedusse (2 m välimisest rööpast) loomi mitte meelitada, sest

seal võivad nad hukkuda. Raudtee kaitsetsooni, kus ei ole lubatud kõrghaljastus, kujundada looduslik päikesele

avatud niiduala, kus on palju erinevaid õitsvaid taimi.

Elupaikade loomine väikeloomadele. Raudteekoridori servas tuleb säilitada maksimaalsel võimalikul viisil

kõrghaljastus, mis pakub varju tuulte eest ja ka elupaiku erinevatele liigirühmadele. Trassi raadamise käigus

kogunenud ja üle jäävad kivid, kännud ja puutüved on soovitav paigutada arendajaga kooskõlastatud, looduslikult

sobivatesse asukohtadesse raudteekoridori päikeselisele poolele (aiast väljapoole), kus need pakuvad soojendamis-

ja varjevõimalusi väikeimetajatele, roomajatele, kahepaiksetele ja teistele loomadele.

Imetajate jt loomade hukkumise vähendamiseks raudteel on käsitletav trassilõik kogu ulatuses tarastatud. Aed peab

takistama loomade raudteele sattumist nii palju kui võimalik.

Aia alumine traat peab olema tihedalt vastu maad, et takistada loomade alt läbipugemist. Ebatasasel maastikul tuleb

hoolega jälgida, et aia allserva ja maapinna vahele ei jääks avasid. Metssiga, mäger, rebane või mõni teine loom võib

aia alumise serva alla tekitada käigu, kustkaudu pääseb aedade vahele. Selle ennetamiseks kaevatakse aiavõrgu

alumine serv 50 cm sügavuselt maasse.

Kuna tarastamine takistab oluliselt loomade liikumist, siis tuleb seda rakendada alati koos loomaläbipääsudega.

Ökoduktid on kõige tõhusam viis siduda erinevate liigirühmade (sh taimed, seened, selgrootud) populatsioonid ühel

ja teisel pool raudteed. Et võimaldada võimalikult paljudele liikidele ülepääs, tuleb ökoduktidele kujundada erinevate

ribade ja laikude mosaiik (paljas maapind, kivid, palgid, rohttaimed, põõsad, puud, väikeveekogud). Kõrghaljastusega

kaetud ökoduktid sobivad raudteetrassi ületamiseks hästi maas liikuvatele imetajatele, nahkhiirtele ja

metsalindudele jt, kes väldivad lagedaid alasid. Ökoduktidele paigutatakse kive, risuvalle ja puutüvesid, mis pakuvad

varjevõimalust väiksematele loomadele ja pesakohti lindudele.

Päikese käes soojenevad kivid ja puit sobivad hästi roomajatele. Elupaikade mitmekesisuse tagamiseks ja ökoduktide

paremaks toimimiseks rajatakse väikeveekogud, mis sobivad sigimiseks kahepaiksetele ja kiilidele. Putukatele on

oluline, et oleks erineva kõrgusega haljastust, mis kaitseb tuulte eest ning pakub varjevõimalusi. Tuleb leida tasakaal

lagedate alade (et oleks nähtavus ja päikesepaiste) ning kõrghaljastusega pindade (et oleks varju) vahel.

Suurulukitunnelid on alternatiivseks lahenduseks ökoduktidele kohtades, kus ökodukti rajamine on ebasobiv reljeefi

või suure maavajaduse tõttu.

Tunnelite sisemusse tuleb paigutada kive, palke ja risu, et väiksematel loomadel oleks võimalik varjuda. Tunneli

tõhusust parandab see, kui sealt on läbi juhitud vooluveekogu (nt kraav), mis aitab pinnast niisutada. Tunneli

suudmete ümber tuleb kujundada suunav ja mitmekesine maastik (pinnasrajad, niidualad, põõsad, puud,

väikeveekogud), et erinevad liigid läbipääsu kasutaksid. Oluline on jälgida, et otse tunneli suudme ees ei oleks puid,

mis seda varjaks.

Meelsamini kasutavad loomad tunneleid, kui päike paistab tunnelisse ja sealt on võimalik läbi näha. Samas peab

olema piisavalt kõrghaljastust tunneli kõrval, et piirata raudtee häiringuid läbipääsule.

Madalad sillad on sobivaks lahenduseks väiksematele jõgedele, kus on vajalik tagada väiksemate loomade läbipääs ja

voolusängi looduslähedus. Sildade alla on mõlemale poole veekogu ette nähtud loodusliku pinnasega kaetud

loomade käigurajad, mis enamasti on kuivad (erakordse suurveega võivad jääda vee alla). Sillaalused käigurajad tuleb

sujuvalt siduda ümbritseva maastikuga.

Ojadele ja kraavidele on RB-ga ristumisel projekteeritud kallasradadega truubid. Kallasradade minimaalseks

suuruseks on 0,5x0,5 m (kahepaiksetele). Kohtades, kus on läbipääsu vaja ka keskmise kehasuurusega väikeulukitele

(nt rebane, saarmas), on kallasradade suuruseks vähemalt 1,0x,1,0 m. Käigurajad tuleb katta loodusliku pinnasega (nt

liiv, peenike kruus, muld). Tunneli servadesse paigutada rida kive palke jms, et pakkuda varjevõimalusi

pisiimetajatele. Enamus käiguradade laiusest peab jääma vabaks.

Vooluveekogul säilitada/taastada looduslik põhi.

Kahepaiksetunnelite minimaalseks läbimõõduks soovitatakse 0,4 m, kuid pikemate (üle

20 m) tunnelite puhul peaks see olema suurem. Hästi toimival kahepaiksete läbipääsul on lühidalt järgnevad

omadused:

• see on seest niiske, kuid mitte üle ujutatud;

• selle seinad on maapinna suhtes vähemalt täisnurga all;

• minimaalne laius on 0,5 m ja kõrgus 0,4 m;

• läbipääsule lisaks on läbipaistmatu aed või suunavad seinad, mille kõrgus on vähemalt 0,4 m.

Lisaks RB-ga ristuvatele loomaläbipääsudele on ette nähtud loomade käigurajad piki RB aeda teede viaduktide alla.

Tüüpiliseks loomaradade laiuseks on 5 m, rohekoridorides 10 m.

Sõltuvalt ümbritsevatest elupaikadest ja tehnilisest lahendusest võib kohapõhiselt loomaradu laiendada või

kitsendada. Loomarajad peavad olema sujuvalt ümbritseva maastikuga ühendatud.

Olulistes kahepaiksete elupaikades tuleb aedade allserva lisada tõkestavad ja suunavad seinad. Kahepaiksete piirded

peavad olema läbipaistmatud ja sileda pinnaga, et kahepaiksed ei üritaks sealt üle ronida. Sobivateks materjalideks

on puit, (taaskasutatud) plastik, metall, neutraliseeritud betoon, komposiitmaterjalid jne. On oluline veenduda, et

kasutatav materjal ei sisalda kahepaiksetele kahjulikke aineid ja/või ei ärrita nende nahka. Kahepaiksete piirded

peavad olema vähemalt 40 cm kõrgused. Minimaalne pikkus tunnelist mõlemas suunas on 50 m. Seina kõrgus

maapinnast peab olema vähemalt 40 cm. Kahepaikseseinte efektiivsuse tagab korrektne paigaldus korrektsusest (et

ei jääks vahesid) ja hooldus (nt niitmine).

Ristumisel kraavidega tuleb paigaldada aia alla truup või spetsiaalsed ribad või võre, mis takistab loomade pääsu

raudteekoridori.

Kui piirdetarasse on vaja paigaldada teenindusväravaid, tuleb need paigaldada selliselt, et aia ja värava ning aia ja

maapinna vahele jääks võimalikult väike pilu. Hooldustee ja loomaläbipääsude ristumiskohtades on värava ette

lisatud kahepaikseid tõkestav renn.

Kogu trassi ulatuses tuleb tagada, et seest tühjad aiapostid (ja ka igasugused muud postid) oleksid kindlasti otstest

suletud, et ei tekiks lõksu suluspesitsevatele lindudele.

Tagada vähemalt iga 500 m järel suurulukitele võimalus raudteelt lahkumiseks. Kõrgus väljastpoolt peab jääma

vahemikku 1,6–1,9 m.

Kahepaikseid tõkestavate seintega lõikudel tuleb vähemalt iga 100 m järel tekitada raudtee poole aia serva pinnasest

kuhjatis, mis ulatub kahepaiksetõkke ülemise servani. Seda mööda on võimalik aedade vahele sattunud

pisiimetajatel, kahepaiksetel ja roomajatel pääseda aiast välja. Meedet rakendatakse ehitusetapis pärast aedade

paigaldamist.

Raudtee kontaktliinidel tuleb kasutada spetsiaalseid kaitsevahendeid kohtades, kus ei soovita lindude viibimist ja võib

tekkida elektrilühis. On olemas tooted, mis takistavad lindude maandumist (orad), aga ka selliseid, mis kaitsevad

linde võimaliku elektrilöögi eest (isolaatorid).

Õhuliinist kaabelliinile üleminekul tuleb elektrilöögi vältimiseks kasutada isoleeritud üleminekuid.

RB infrastruktuuri elektri- ja sidepaigaldiste kavandamisel ning väljaehitamisel tuleb lähtuda standarditega

kehtestatud elektri- ja magnetväljade piirväärtustest.

Põhiprojekti lahendus (kui toodud)

-

-

Põhiprojektis on ristete mõõtmete projekteerimisel maksimaalsete vooluhulkadega arvestatud.

Tagatud kohapõhiste lahendustega, meetmenumbrid KMH_PK232 kuni KMH_PK265

-

-

-

Trassi nihutamine on projekteerimisetapis võimalik ainult RB maakonnaplaneeringuga ette antud nihutusruumi

piires. Sellega kooskõlas on RB trassi võrreldes eelprojektiga nihutatud Sikeldi kanakulli elupaigast 40 m võrra

kaugemale. Projektilõigul DS1DPS4 on kahes kohas toimunud nihutused, mis suurendavad mõju kaitstavatele

linnuliikidele. Laanerähni elupaigas Nurtu jõe lähistel on RB trassi nihutatud 100 m, mille tulemusena jääb elupaik

suures osas trassi alla ja hävib. Selja metsise PEP-i juures on RB trassi nihutatud 65 m kaitstavale alale lähemale, mis

suurendab häiringuid. Trassi nihutamine on seotud tehniliste nõuete täitmisega.

-

-

Üldpõhimõte on soovitav anda põhiprojektis. Sobivad asukohad kavandada võimalusel tööprojektis, kuid nende

paigutamise asukohti saab reaalselt täpsutada alles ehitustööde käigus sõltuvalt sellest, kus ja kui palju kive ja kände

üle jääb.

Põhiprojekti kohaselt on raudteed piirav aed metallpostidele kinnitatud punutud võrgust (maksimaalselt 5x5 cm

silmaga). Standardne aia kõrgus on 2,0 m, põdra elupaikades on aia kõrguseks ette nähtud vähemalt 2,5 m.

Põhiprojekti kohaselt on aia alumises osas (kuni 40 cm kõrguseni) traatide vahe 1–5 cm. Postide ülemine osa on

kaldega väljapoole ja projekteeritud lahenduse kohaselt kinnitatakse sinna kolm rida okastraati. Samuti on hinnatud

projektlahenduses kolm rida okastraati kavandatud ka võrkaia peale (kõrgustel 0,6, 1,4 m ja

1,8 m).

Tagatud kohapõhiste lahendustega, meetmenumbrid KMH_PK48 kuni KMH_PK231

-

-

-

-

-

Käsitletavas trassilõigus on loomade läbipääs viaduktide alt ette nähtud nii eelkui ka põhiprojektis.

Põhiprojektis on seintena kavandatud maapinnast 40 cm kõrgused metallist piirded, mille alumine serv on maa sees

ja ülemine serv 5 cm ulatuses tagasi keeratud, tekitades varju ja takistades üle piirde hüppamist.

Põhiprojektis on piirdeaia ja RB drenaažikraavide risted lahendatud ümartruupidega.

-

-

Spetsiaalsed kahesuunalised tagasihüppekohad või aiakatkestused truupide kohal.

Üldpõhimõte on antud põhiprojektis. Konkreetsed asukohad täpsustatakse tööprojektis.

RB kontaktvõrgu kohta täpsem teave põhiprojekti hindamise hetkel puudub (ei kuulu hinnatava projekti koosseisu) ja

elektritaristuga seotud meetmed tuleb lahendada vastava projekti raames.

-

Tööprojekti lahendus

Kuna okastraat võib põhjustada loomadele ja lindudele

vigastusi, siis piirdeaia tööprojekti koostamisel ja ehitamisel

okastraati ei kasutata .

Muudatus tuleb sisse viia tööprojekti koostamise käigus.

Meetme kood

Põhiprojekti

lõik Piketaaz Meetme asukoht

Põhiprojekti

kood (kui on)

KMH4_PK77 DS1DPS1 4+789

Salutaguse tee 3170013

viadukt BR1225

Keskkonnamõju

valdkond

Mõju aspekt või täpsustav

valdkond

Loomastik Barjääriefekt

Meetme sisu

Jätta RB piirdeaia ja viadukti struktuuride vahele ida poole vähemalt 5 m ja lääne poole vähemalt 2 m vaba ruumi

loomade läbipääsuks. Ühendada loomarajad sujuvalt ümbritsevate elupaikadega.

Põhiprojekti lahendus (kui toodud)

Loomarajad ida pool raudteed laiusega 5 m ja lääne pool laiusega 2 m.

Tööprojekti lahendus

Meetme

kood

Keskkonnamõju

valdkond

Mõju aspekt või

täpsustav valdkond

EÜ01 Korralduslik Juhtimissüsteem

EÜ02 Korralduslik Juhtimissüsteem

EÜ03 Korralduslik Hanked

EÜ04 Korralduslik Juhtimissüsteem

EÜ10 Kliima Tehnoloogia

EÜ11 Kliima Materjal

EÜ12 Energiakasutus Transport

EÜ13 Energiakasutus Transport

EÜ14 Energiakasutus Tehnika

EÜ15 Jäätmed Materjal

EÜ16 Jäätmed Jäätmekäitlus

EÜ17 Jäätmed Jäätmeteke

EÜ18 Jäätmed Transport

EÜ19 Jäätmed Ohtlikud ained

EÜ20 Veekeskkond Veerežiim ja seisund

EÜ21 Veekeskkond Vooluhulk

EÜ22 Veekeskkond Veekvaliteet

EÜ23 Veekeskkond Veekvaliteet

EÜ24 Veekeskkond Tehnika

EÜ25 Veekeskkond Ohtlikud ained

EÜ26 Veekeskkond Ohtlikud ained

EÜ27 Veekeskkond Materjal

EÜ28 Veekeskkond Ohtlikud ained

EÜ29 Veekeskkond Veerežiim ja seisund

EÜ30 Pinnas Ressursikasutus

EÜ31 Pinnas Ressursikasutus

EÜ32 Pinnas Erosioon

EÜ33 Võõrliigid Haljastus

EÜ34 Võõrliigid Haljastus

EÜ35 Võõrliigid Kooskõlastused

EÜ40 Välisõhk Tolm

EÜ41 Välisõhk Tolm

EÜ42 Välisõhk Tolm

EÜ43 Välisõhk Tolm

EÜ44 Välisõhk Tolm

EÜ45 Välisõhk Õhusaaste

EÜ46 Välisõhk Õhusaaste

EÜ47 Vibratsioon Mõju ulatus

EÜ48 Vibratsioon Mõju ulatus

EÜ49 Vibratsioon Transport

EÜ50 Loomastik Elupaigad

EÜ51 Loomastik Suremus

EÜ52 Loomastik Suremus

EÜ53 Loomastik Suremus

EÜ54 Loomastik Häiringud

EÜ55 Loomastik Häiringud

EÜ56 Loomastik Häiringud

EÜ70 Kultuuripärand Arheoloogia

EÜ71 Kultuuripärand Arheoloogia

EÜ72 Kultuuripärand Arheoloogia

EÜ73 Sidusgrupid Kooskõlastused

Meetme sisuKeskkonnajuhtimissüsteemi rakendamine RB ehitamise (nii arendaja kui ehitusettevõtja) ja kasutamise juhtimise

korraldamiseks. Koostada keskkonnameetmete haldamiseks projekti keskkonnajuhtimiskava. Keskkonnajuhtimiskavasse kantakse nii

loa väljastamisel kohustuslikuks tehtud keskkonnameetmed kui ka arendaja vabatahtlikult seatud

keskkonnameetmed. Keskkonnajuhtimiskava uuendatakse regulaarselt. Keskkonnajuhtimiskava osad on seirekava,

leevendus- ja kompensatsioonimeetmete rakendamise kava jm valdkondlikud jaotused.

Riigihangete rakendamisel võimalikult suurel määral arvestada keskkonnahoiu ja jätkusuutlikkuse põhimõttega. Ehitustööd teg mise ajaks tuleb ehitusett võtjal koostada ig ehitusobjekti kohta keskkonnakorralduskava, määrata

vastutavad isikud ning tagada kõigi töötajate ja alltöövõtjate

teavitamine ning kavast kinnipidamine. Keskkonnakorralduskavaga esitatakse kogu ehitusobjekti hõlmav

keskkonnategevus, mis käsitleb kõiki keskkonnameetmeid, mis on

seatud täitmiseks ehitusetapis. Samuti käsitleb kava keskkonnameetmete täitmise kirjeldust ning kontrolltegevuse

läbiviimist. Kavas reguleeritakse muuhulgas kütuste ja muude

kemikaalide hoidmise ja ehitusmasinate tankimine ehitusobjektil, jäätmete liigiti kogumine ja nende ladustuskohad,

ehitusmaterjalide ladustamine ja nende segunemise vältimine, öistest müranormidest kinnipidamine ja optimaalne

valgustuslahendus, mis tagab ohutuse ehitusobjektil, kuid ei ole piirkonna elanikke ega elusloodust häiriv, ning muud

konkreetset lahendamist vajavad asjaolud. Samuti näha ette meetmed jäätmetekke vähendamiseks ning Võimalikult suurel määral t gada parima võimaliku te noloogia ja vähedestruktiivs te ehitustehnili te lahenduste

rakendamine. Näiteks soovitatakse vältida sooaladega kattuva raudteetrassi ehitamisel sügavat kraavitust

(minimeerides mõjusid veerežiimile), vältida suuremahulist turba väljakaevamist ning eelistada pinnasvaiadel nö silla

Projektis tuleb eelistada alternatiivsete ehitusmaterjalide kasutamist, võttes arvesse materjali tootmise ja transpordi

Eelistada ehitusmaterjalide tarnekohti, mis asuvad mitte kaugemal kui 50 km.

Soovitav on tagada tööjõule majutus 50 km raadiuses objektist või korraldada kaugemalt pärineva tööjõu logistika

Ehitusmasinate kasutamise mõju vähendamiseks kasutada uuemat ning energiasäästlikumat tehnikat, eelistatud on

Ehitustöödel tuleb tagada jäätmematerjalide või tootmisjääkide maksimaalne võimalik kasutamine

Tekkivad jäätmed tuleb edasiseks nõuetekohaseks käitlemiseks üle anda vastavat luba omavale

Jäätmete tekkekohas tuleb pidada arvestust tekkivate jäätmete kohta tavajäätmete ja ohtlike jäätmete osas eraldi.

Jäätmed, sh pinnas taas- ja korduvkasutada või vedada edasisele käitlemisele võimalusel mitte kaugemal kui 50 km

raadiuses.

Jäätmete kogumisel ja ajutisel ladustamisel peab olema välistatud jäätmete sattumine keskkonda. Ehitustööde teostamisel ei ole lubatud rikkuda pinna- ja põhjavee hüdroloogilist režiimi ja olemasolevat

kvaliteediseisundit. Põhjaveerežiimi muutustega on keskkonnamõju hindamise käigus arvestatud asukohtades, kus

projektikohaselt on raudtee kavandatud süvendisse ning põhjavee maapinnalähedaste kihtide mõjutusi ei ole Pinnavee vooluhulgad tuleb säilitada maaparandussüsteemide toimimise säilitamise ning vee ümbersuunamisega

truupide ja kraavide abil.Vältida pinnase sattumist ja uhtumist veekogudesse ning settereostuse kandumist allavoolu vooluveekogude ristete

ehitusperioodil.Selleks sobivad näiteks ajutised kaavilaiendused või settepesad, kus voolukiirus on kordades

madalam ja heljum jõuab settida enne eesvoolu edasi liikumist. Liigne heljumi sissekanne võib põhjustada koelmute

mudastumist ja häirida kalade kudemist. Ajutiste valingvihmade korral tuleb tööd katkestada, et piirata setete

Nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega aladel on eriti oluline kinni pidada kemikaalide ja kütuste Ehitustöödel tuleb kasutad töökorras, kõikidel norm dele vastavaid ja hooldatud transpordi- ja ehitusmasinaid ning

seadmeid. Vältida tuleb sõidukitest ja masinatest kütte- ja määrdeainete ning muude ohtlike ainete lekkimist

keskkonda.Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, töökojad, kütuse hoidmise alad jms ei tohi olla rajatud veekogude

veekaitsevööndisse. Võimalusel vältida jäätmete ladustamist veekogude kallastel piiranguvööndi ulatuses ja

kaitsmata põhjaveega aladel. Hoiduda tuleb ohtlike aineid sisaldavate materjalide ja jäätmete (kütused, õlid) Ehi usaegsed ehitusmasinate h mise, hooldamis ja tankimise al d j s ei tohi oll rajatud veekogude

veekaitsevööndisse (olenevalt veekogust 10m või 1m). Vältida ehitusmasinate hoidmist, hooldamist (sh pesemist) ja

tankimist vooluveekogudele ja allikale lähemal kui 50 meetrit. Ehitusmasinate hoidmiseks, hooldamiseks (sh

pesemiseks) ja tankimiseks tuleb valida koht, kust on välistatud ohtlike ainete ja pesuvee sattumine veekogusse. Ehitusmaterjalide ja uude tööks vajali e materjalide ladus amiskohad peavad ol ma s llised, kust on välistatud

nende laialikandumine, sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette. Ehitusmaterjali hoidmise alad jms ei tohi olla

rajatud veekogude veekaitsevöönditesse ega puurkaevude sanitaarkaitsealale.

(Ehitus)materjalide, jäätmete või ohtlike ainete sattumisel pinnasesse või veekogusse ning kandumisel

ladustamisalast väljapoole (nt õhu, vee või autorataste mõjul) tuleb laialikandunud materjal ja jäätmed koheselt

kokku koguda. Tekkinud pinnase- või veereostus tuleb koheselt likvideerida.

Sademevee juhtimisel olemasolevasse kraavitussüsteemi on vaja kraavide süsteem vajadusel enne tee ehitust või

ehituse ajal puhastada. Vastasel juhul ei pruugi vee ärajuhtimine maantee juurest toimida.

Raudtee ning sellega kaasnevate taristuobjektide ja muude rajatiste aluselt maa-alalt eemaldatud väärtuslik Pinnase kahjustamise ulatuse vähendamiseks tuleb piirata ehitustöödeks kasutatava maa-ala ulatust, vältides

tegevust väljaspool raudteemaad ja teemaad (ristete ehitamisel). Kui on vajadus ajutisteks laoplatsideks väljaspool

raudteemaad ja teemaad, tuleb selleks eelistada kõvakattega või juba rikutud pinnasega alasid.Erosiooni tekke ärahoidmiseks/vähendamiseks ehitusetapis tuleb rakendada asjakohaseid ennetusmeetmeid (kihtide

silumine, nõlva kindlustustöödega alustamine ning tihendamine vahetult pärast muldkeha valmimist,

erosioonitundlike alade niisutamine nt taimestikuta aladel jne).Vältimaks looduslikku tasakaalu ohustav tek (invasiivseteks) võõrliikideks olevate taimeliikide levikut kasvumullaga,

tuleb raudtee rajamisega seotud haljastustöödel

kasutada kohaliku päritoluga (varem alalt kooritud) mullakihti. Invasiivsete võõrliikide seemnete leviku vältimiseks

mujalt toodud kasvumullaga (sh kompostmullaga) ei tohiJäätme est toodetud ja tooteks muudetud kompost kasutamise puhul on oluline, et kompostmuld ei sisaldaks

kahjulikke baktereid ja võõrliikide seemneid,

samuti looduslikust foonist enam raskmetalle jm looduslikule keskkonnale mitteomaseid ühendeid. Seda tuleb enne

Kui ehitusplatsil tuvastatakse invasiivne võõrliik, on ehitusettevõte kohustatud kooskõlastama tegevuse

Keskkonnaametiga ja kõrvaldama võõrliigi ehitusplatsilt vastavalt ameti poolt väljastatud tingimustele ja juhistele.Ehitusplatsile viivatel atteta teedel ja ehitusplatsidel tuleb vaj dusel (kuival, sademe eta per oodil) t ostada

tolmutõrjet. Tuleb vältida tolmu levikut elamualadele. Enne ehitustööde algust tuleb koos tee omanikuga leida

lahendus, et tagada ehitusperioodil elamualadega külgnevate ehitustranspordiks kasutatavate teede hoidmine

Tolmavaid ehitusmaterjale ja jäätmed tuleb nende käsitlemisel (veol, laadimisel, teisaldamisel, ajutisel ladustamisel

jms) vajadusel niisutada, et vältida/vähendada tolmu teket ja levikut.

Kergesti tolmavate materjalide veoks tuleb kasutada kinniseid veokeid või katta koorem tolmu levikut takistava Ehitustööde teos a isel ning hitusmaterjalide ja jäätmete käsitlemisel tuleb jälgida il astikuting musi.

Piirkondades, kus ehitusobjektist 100 m raadiuses asuvad majapidamised, tuleb vältida tolmu tekitavate tööde ning

materjalide käsitlemist nende hoonete suunas puhuva tugeva tuulega (alates 10 m/s). Alternatiivina on see lubatud

juhul, kui rakendatakse meetmeid, millega välditakse tolmu kandumist nendele aladele (nt niisutamine, kinnised

Ehitusobjekti kõvakattega alad ning tööks kasutatavad veokid, masinad ja seadmed tuleb perioodiliselt puhastada

Vältida tuleb ehitusmasinate pikemaajalist põhjendamatut tühikäigul töötamist (seismist).

Liiklusest tuleneva õhusaaste vähendamiseks tuleb vajadusel kehtestada kiirusepiirangud ehitusobjektile viivatel Juhul, kui ehitustöödel (näi ks viadukti või silla rajamiseks) kasutatakse va ade rammimist või muud olulist

vibratsioonitaset põhjustavat ehitustehnoloogiat, siis tuleb ehitustöödel tagada, et vibratsioonitase lähedalolevates

elamutes ei ületaks normikohast taset. Ehitaja peab olema teadlik, kui kaugele tema poolt kasutatava

ehitustehnoloogia vibratsiooni mõju ulatub. Ehitajal tuleb ehitustööde kavandamisel hinnata, kas tema kasutatav Selleks, et hinnat tõtt tekkivaid hoonete kahjustusi, tul b fikseerida hoo ete seisukord enne

ehitustoode (rammimise) algust, et hiljem (võimalike kaebuste korral) saaks tuvastada, kas rammimine on

kahjustanud hoonet.Ehit aegse liiklus ga, eriti raskeveokite liiklusega kaasneva vibratsiooni seisukohast on oluline tagada

ehitusmaterjalide veoks kasutatavate teede hea seisukord, sest ebarahuldavas seisukorras (auklik ja äravajunud) tee

põhjustab suuremat vibratsiooni ümbritseval alal kui heas seisukorras tee.Elupaik de loomine väikeloomadele. Raudteekoridori servas t leb säilitada maksimaalsel võimalikul viisil

kõrghaljastus, mis pakub varju tuulte eest ja ka elupaiku erinevatele liigirühmadele. Trassi raadamise käigus

kogunenud ja üle jäävad kivid, kännud ja puutüved on soovitav paigutada arendajaga kooskõlastatud, looduslikult

sobivatesse asukohtadesse raudteekoridori päikeselisele poolele (aiast väljapoole), kus need pakuvad soojendamis- Kahepaik id tõ es vate seintega lõikudel tuleb vähemalt iga 100 m järe tekitada raudt poole aia serva pinnasest

kuhjatis, mis ulatub kahepaiksetõkke ülemise servani. Seda mööda on võimalik aedade vahele sattunud

pisiimetajatel, kahepaiksetel ja roomajatel pääseda aiast välja. Meedet rakendatakse ehitusetapis pärast aedade Kuigi kobr s on Eestis jahiuluk (küttimine lubatud 01.08–15.04), on ebaeetiline k tema pe i häv tada, kui seal on

väikesed pojad. Seega 16.04 kuni 31.07 ei tohi raadamise käigus ka kopra pesi lõhkuda. Koprapesade esinemise saab

registreerida ekspert samaaegselt saarma tegevusjälgede otsinguga. Enne raadamistööde algust tuleb kaitsealuste kuklaste (Formica spp) pesade asukohad kaardistada. Tegevusele

ettejäävad kuklastepesad tuleb teisaldada vastavalt Keskkonnaameti kooskõlastusele.

Kuklasepesade teisaldamine viia läbi ajavahemikus 01.04-31.07. Eelistatult kolida pesad ringi kevadel (aprill-mai).

Pesade kolimiseks ei sobi sügis ja talv, kui kuklased valmistuvad talvitumiseks või on talveunes. Raietööd ja trassi raadamine tuleb ajastada väljapoole lind de pesits sperioodi, et vältida lindude hukkumist.

Keskkonnaameti hinnangul peab pesitsusperioodi ajavahemik, millal raadamistöid teostada ei tohi, olema 15.04-

15.07. Raadamist ja suuremaid ehitustöid tuleb vältida kaitsealuste imetajate, roomajate, kahepaiksete, kalade ja

selgrootute ning kõigi looduslikult esinevate lindude sigimisperioodil. Ehitustööde planeerimisse tuleb kaasata

liigirühmade eksperdid, kes iga kaitstava liigi elupaigas ütlevad ehitajale, millal võib teostada raieid, raadamist ja

Samuti tuleb kavandada mürarikkad ehitustööd väljapoole lindude sigimisaega, sest müra vähendab lindude

sigimisedukust. Mürarikka tegevusena käsitletakse tegevust, mille müratase kaitsealuse linnuliigi

pesakohas/mängukohas ületab pesitsusperioodil järgmisi näitajaid: keskmine müratase 40 dB ja impulssmüra 55 dB.

Vajadusel kaasata linnustiku ekspert, kes teeb kindlaks, millised liigid töömaal ja selle vahetus ümbruses pesitsevad

ning täpsustab kohapõhiseid piiranguid. Üldmeetmena käsitletakse lindude pesitsusperioodina 15.04-15-07.

Ehitusmaterjalide ja ehitusmasinate laoplatse ning ehitusaegseid (ajutisi) veoteid mitte kavandada arheoloogilise

väärtusega alade uurimata aladele.Ehitustööde, eriti ettevalmistustööde (pinnase koorimine, ehituseks sobimatu pinnase teisaldamine) käigus tuleb

arvestada, et arheoloogilise väärtusega alade läheduses võib tõenäoliselt samuti paikneda avastamata muistiseid.

Eelnimetatud piirkondades võib ka uute arheoloogiliste leidude ilmsikstuleku tõenäosus olla suurem. Seetõttu tuleb

ehitustööde käigus olla tavalisest tähelepanelikum, et võimalikke leide mitte kahjustada.Kog projektialal tuleb k evetöödel arvestada k ltuuri äärtusega l i ude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku

võimalusega. Arheoloogilise leiu tunnustega asja leidja on kohustatud säilitama leiu ja leiukoha muutmata kujul.

Leiust tuleb viivitamata teatada Muinsuskaitseametile. Leitud asi jäetakse kuni ametile üleandmiseni leiukohta. Leidja

võib leitud asja leiukohast eemaldada ainult ameti nõusolekul või juhul, kui asja säilimine satub ohtu. Arheoloogilist Oluline on teavitada kohalikke om v litsusi j elanikke ehitustööde algusest, korraldusest j kestvusest. T avitamine

peab olema korraldatud piisavalt aegsasti ning võimalikult suurt hulka kohalikust kogukonnast haarav. Koostöös

kohalike omavalitsustega ja teede valdajatega saab paika panna sobivad marsruudid ehitusmaterjalide juurdeveoks.

Ühtlasi aitab selline teavitamine ja koostöö ehitustööde korraldajal leida parimaid kohalikke lahendusi ehitustöödest

osavõtvate töötajate toitlustamise, majutamise ja transpordi organiseerimiseks ning kohalikel elanikel soovi korral

EKKK viide Lisakommentaar

2

2 ja 7

4,5

2,4

4,5

4,5

4,5

Rakendamine on seotud meetmega EÜ06 ning on teisene meede, kui

olelusringi arvutus ei ole saadaval.

4,5

4,5

4,5

4.5.1

4.5.1

4.5.1

4.1, 4.5.1

4,1

4,1

4,1

4,1

4,1

4,1

Meede on käsitletav üldmeetmena ning seega kohapõhiste meetmete

nimekirjas ei kajastu.

4,1

Meede on käsitletav üldmeetmena ning seega kohapõhiste meetmete

nimekirjas ei kajastu.

4,1

Meede on käsitletav üldmeetmena ning seega kohapõhiste meetmete

nimekirjas ei kajastu.

4,1

Meede on käsitletav üldmeetmena ning seega kohapõhiste meetmete

nimekirjas ei kajastu.

4,1

4,1

4,1

4,1

4.2.1

4.2.1

4.2.1

4.4.4

4.4.4

4.4.4

4.4.4

4.4.4

4.4.1

4.4.1

4.4.3

4.4.3

4.4.3

4.2.2

4.2.2

4.2.2

4.2.2

Meede kehtib - kuklaste elupaigad: metsaalad kogu projektilõigu

ulatuses.

4.2.2 Pesitsusrahu jälgitakse kogu trassi ulatuses raadamise käigus.

4.2.2

Meede kehtib kaitsealuste liikide elupaikade läheduses, vastavalt

kohapõhiste meetmete tabelile.

4.2.2

Meede kehtib kaitsealuste lindude pesitsuskohtade läheduses, vastavalt

kohapõhiste meetmete tabelile.

4,6

Meede on käsitletav üldmeetmena ning seega kohapõhiste meetmete

nimekirjas ei kajastu.

4,6

Meede on käsitletav üldmeetmena ning seega kohapõhiste meetmete

nimekirjas ei kajastu.

4,6

4.7.3

Meetme nr

Põhiprojekti

lõik Piketaaz Asukoht Põhiprojekti kood

Kohapõhised ehitusaegsed meetmed BR1225 osas puuduvad.

Keskkonnamõju

valdkond Mõju aspekt

Meetme sisu

EKKK viide Lisakommentaar

Seire kood Alusdokument Põhiprojekti lõik Piketaaž

KMH4_SEIRE40 KMH DS1DPS1 4+789

KMH4_SEIRE51 KMH DS1DPS1 4+789

ÜLD_SEIRE1 KMH Kogu lõik -

ÜLD_SEIRE4 KMH Kogu lõik -

ÜLD_SEIRE5 KMH Kogu lõik -

Põhiprojekti kood Seire koht

BR1225 Pärna (31701:001:1816)

BR1225 Pärna (31701:001:1816)

-

ehitustegevusest mõjutatud elanikele kui ka ehitajatele endile mõjuvat

mürataset.

- Töökeskkond

- Vahetult ehitatava objekti lähedusse jäävatele vibratsioonitundlikele hoonetel

Seire valdkond Seireliik Seireetapp

Veekeskkonna seiremeetmed

Põhjavee (joogivee)

kvaliteedi seire Eelseire

Veekeskkonna seiremeetmed

Põhjavee (joogivee)

kvaliteedi seire Rajamisaegne seire

Müra seiremeetmed Müra Rajamisaegne seire

Vibratsiooni seiremeetmed Vibratsioon Rajamisaegne seire

Vibratsiooni seiremeetmed Vibratsioon Rajamisaegne seire

Sagedus Seire kestvus

enne ehitustööde algust Enne ehitust üks kord kvartalis; vajadusel – sõltuvalt

ehitustööde intensiivsusest konkreetse

seirepunkti (kaevu) mõjualas – sagedamini

(määrata töövõtja EO KKK-ga vastavalt

seirepunkti (kaevu)

piirkonda mõjutada

võivate tööde

teostamisperioodi

Vajadusel -

Vastavalt seadusele -

üks kord enne maapinna vibratsiooni

tekitatavaid ehitustöid

enne maapinna

vibratsiooni

tekitatavaid

ehitustöid

Metoodika

Enne ehitustööde algust määrata seirekavas toodud seirepunktidest (kaevudest) fooniandmed seiratavate näitajate

osas. RB põhiprojekti koostamise käigus on arendaja ja projekteerija pidanud vajalikuks rakendada käsitletavas trassilõigus

raudtee ehitusperioodil põhjavee kvaliteedi seiremeetmeid seoses ristete ehitamisega (KMH5, Tabel 57).

Seirepunktid: olemasolevad joogiveekaevud. Seirepunktide/kaevude täpsemad asukohad vt põhiprojektist.

Joogiveekaevude seire läbiviimisel tuleb lähtuda sotsiaalministri 24.09.2019 määrusest nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja

Ehitusaegse müra puhul tuleb jälgida nii ehitustegevusest mõjutatud elanikele avalduvat mürataset kui ka ehitajatele

endile mõjuva müra taset. Ehitusaegne müraseire peab olema korraldatud vastavalt keskkonnaministri määruses nr

71583 § 9 „Mürataseme mõõtmise seadmed“ sätestatud ligikaudse müraolukorra määramise meetodile 2.

täpsusklassi seadmega. Ehitusmüra puhul on tegemist ajutise müraga. Keskkonnaministri määruse nr 71 lisa 1 punkti

3 kohaselt on ehitustegevusega seotud müra ekvivalentsed piirväärtused normeeritud vaid õhtusel ja öisel ajal

(ajavahemikul 21.00-7.00). Ehitusmürale rakendatakse kella 21.00-7.00 piirväärtusena asjakohase mürakategooria

tööstusmüra normtaset. I mürakategooria aladel on selleks 55/40 dB, II kategooria aladel 60/45 dB, III ja IV

kategooria aladel 65/50 dB (vt ptk 8.13). Päevasel ajal (7.00-21.00) ehitustöödest tulenevale mürale normtasemeid

kehtestatud ei ole. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.

Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel kella 7.00–19.00.

Normtasemetest kinnipidamist jälgib ehitusettevõtja vastavalt oma keskkonnategevuskavale

(vt ptk 10.16). Vajaduse või soovi korral võib arendaja korraldada ehitustööde müratasemete

jälgimiseks omaseiret keskkonnaseire seaduses sätestatud korras. Ehitusseadustiku kohaselt tuleb ehitamisel

arvestada mõjutatud isikute õigustega ning rakendada abinõusid nende õiguste ülemäärase kahjustamise vastu.

Ehitamisega kaasneb paratamatult teiste isikute õiguste riive, mis väljendub ehitamisega kaasnevas müras,

vibratsioonis, vaatevälja vähenemises ja muus häiringus. Taolisi riiveid tuleb mõistlikus ulatuses taluda, kuid riive

tekitaja peab hoolitsema selle eest, et riive oleks võimalikult väike. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt

peavad töökeskkonna müra ja vibratsioon olema sellise tasemega, et nende kahjulik toime töötajale oleks välditud

või viidud võimalikult madalale tasemele. Töökeskkonna müra piirnormid, müra mõõtmiste korra ja tööandja

kohustused mürast tingitud terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks on kehtestatud Vabariigi Valitsuse

määrusega nr 108 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra

piirnormid ja müra mõõtmise kord”.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt peavad töökeskkonna müra ja vibratsioon olema sellise tasemega, et

nende kahjulik toime töötajale oleks välditud või viidud võimalikult madalale tasemele. Töökeskkonna vibratsiooni

piirnormid, vibratsiooni mõõtmiste korra ja tööandja kohustused vibratsioonist tingitud terviseriskide vältimiseks või

vähendamiseks on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 109 “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded

vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord”.

Normtasemetest kinnipidamist jälgib ehitusettevõtja vastavalt oma keskkonnategevuskavale (vt peatükk 9.14).

Vahetult ehitatava objekti lähedusse jäävatele vibratsioonitundlikele hoonetele tuleb teostada ülevaatus enne

maapinna vibratsiooni tekitatavaid ehitustöid ja paigaldada iseloomulikesse kohtadesse „majakad“, mille abil saab

hinnata, kas vibratsioon või vajumid on hoone tarindeid mõjutanud või ei (kas nt praod on suurenenud). Pragude

ohtlikkuse hindamiseks ehitistes kasutatakse põhiliselt pragudele paigaldatud paber- või kipsmajakaid. Ülevaatuse

korraldab ning vajalikud „majakad“ paigaldab arendajalt saadud volituste alusel ehitusettevõtja vastavalt oma

keskkonnategevuskavale (vt peatükk 10.15).

Mõõdetavad indikaatorid Seire läbiviija

heljum, naftasaadused Töövõtja

heljum, naftasaadused Töövõtja

müra tase Töövõtja

töötaja tervis Töövõtja

vajumid, praod Töövõtja

Kommentaar

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Põllumajandus- ja Toiduamet

Elektrilevi OÜ

Kaitseministeerium

Keskkonnaamet

Kliimaministeerium

Maa-amet

MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus

Kohila Vallavalitsus

Rail Baltic Estonia OÜ

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Meie 03.10.2024 nr 8-1/21-024/17171-1

Rail Balticat ületava kohaliku tee 3170013

Salutaguse tee km 0,26 – 0,34 asuva

Salutaguse viadukti rajamise ehitusloa

menetlusse kaasamine

Lugupeetud menetlusosaline

Transpordiamet algatas tee ehitusloa andmise menetluse riigitee Rail Balticat ületava kohaliku tee

3170013 Salutaguse tee km 0,26 – 0,34 asuva Salutaguse viadukti rajamiseks ehitusseadustiku

(edaspidi EhS) § 101 lg 2 ja 3 alusel.

Projekti eesmärk on Rail Balticat ületava kohaliku tee 3170013 Salutaguse tee km 0,26 – 0,34

asuva Salutaguse viadukti rajamine.

Projekti asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni 31.12.2024 nähtavad lingilt:

https://pilv.mkm.ee/s/8QDjVHnPOpwqQg3

Ehitusseadustiku § 42 lg 7 alusel esitame teile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks

ehitusloa eelnõu. Palume teie seisukoht esitada hiljemalt 14.10.2024 e-posti aadressile

[email protected].

Kui nimetatud tähtajaks ei ole seisukohta esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusseadustiku § 42 lõike 9 alusel ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks

või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada.

2 (2)

Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Transpordiameti projekteerimise üksuse

projektijuhi Kristjan Reimets (tel +372 5813 3343, e-post [email protected])

poole.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristjan Reimets

projektijuht

planeerimise osakonna projekteerimise üksus

Lisad:

1. Tee ehitusloa eelnõu

2. Tee ehitusloa korralduse eelnõu

3. Keskkonnakohustuste register

Kristjan Reimets

58133343, [email protected]