Otsus

Elering AS

ELEKTRIENERGIA BILANSILEPINGU

TÜÜPTINGIMUSED

1. Üldsätted ............................................................................................................................. 2

2. Mõisted ............................................................................................................................... 2

3. Lepingu ese ........................................................................................................................ 3

4. Lepingu kehtivus ................................................................................................................ 4

5. Bilansipiirkonna määramine .............................................................................................. 4

6. Bilansihalduriks saamise eeltingimused ............................................................................. 4

7. Bilansi planeerimine ........................................................................................................... 4

8. Bilansi selgitamine ............................................................................................................. 6

9. Bilansienergia hind ............................................................................................................. 7

10. Bilansienergia ost ja müük ................................................................................................. 8

11. Tarbimise juhtimise arvelduse eritingimused .................................................................... 8

12. Garantiid ............................................................................................................................. 9

13. Süsteemihalduri õigused ja kohustused .............................................................................. 9

14. Bilansihalduri õigused ja kohustused ............................................................................... 10

15. Kahju hüvitamine ............................................................................................................. 11

16. Lepingu muutmine ja ülesütlemine .................................................................................. 11

17. Tahteavaldused ................................................................................................................. 12

1. Üldsätted

1.1. Käesolevad “Elektrienergia bilansilepingu tüüptingimused” (edaspidi:

tüüptingimused) määravad kindlaks Elering AS (edaspidi: süsteemihaldur) ja

bilansihalduri õigused ja kohustused elektrienergia bilansilepingu (edaspidi ka:

bilansileping või leping) täitmisel;

1.2. Tüüptingimused on elektrienergia bilansilepingu lahutamatuks osaks;

1.3. Bilansihaldurite poolt esitatavad bilansiplaanid ning bilansiplaanide muudatused

esitatakse süsteemihaldurile Kesk-Euroopa suve- või talveajas ehk CE(S)T ajas, välja

arvatud juhul kui süsteemihaldur ei ole määranud teisiti. Kõik ülejäänud

tüüptingimustes toodud tähtajad ja kirjeldatud tegevused on kohalikus ehk EE(S)T

ajas;

1.4. Käesolevate tüüptingimuste mõistes käsitletakse Eesti elektrisüsteemi planeerimise

piirkonda ja bilansienergia hinnapiirkonda tervikuna ühe ja sama piirkonnana;

1.5. Käesolevad tüüptingimused on koostatud lähtuvalt siseriiklikust õigusest ning

Komisjoni Määruses (EL) 2017/2195 põhimõtete alusel. Seaduse või määrusega

vastuolus olev tüüptingimus on tühine.

1.6. Käesolevad tüüptingimused kehtivad alates Eesti elektrisüsteemi liitumisest üle-

Euroopalise käsitsi käivitatavate sageduse taastamise reservide platvormiga mFRR

standardtoodete vahetamiseks.

2. Mõisted

Tüüptingimustes kasutatakse mõisteid õigusaktides sätestatud tähenduses või alljärgnevas

tähenduses, vastuolude korral lähtutakse seadusest:

2.1. Agregaator - juriidiline isik, kes korraldab süsteemihaldurile reguleerimisreservi

pakkumise tegemist tarbimise või tootmisvõimsuste koondamise teel;

2.2. Aruandeperiood - üks kalendrikuu;

2.3. Bilansienergia - elektrienergia, mida bilansi hoidmise eesmärgil ostab ja müüb

süsteemihaldur bilansihalduriga sõlmitud bilansilepingu alusel;

2.4. Bilansienergia hind - hind, olgu see positiivne, null või negatiivne, mis arvutatakse

iga selgitusperioodi ja bilansienergia suuna kohta. Süsteemihaldur arvutab

bilansienergia hinna vastavalt Komisjoni Määruse (EL) 2017/2195 artiklis 55

sätestatud põhimõtete kohaselt;

2.5. Bilansienergia kogumaksumus - summa, mis saadakse vastava bilansienergia koguse

ja bilansienergia hinna korrutamise teel;

2.6. Bilansiplaan - andmete kogum bilansihalduri bilansipiirkonna planeeritava tarbimise,

tootmise ja määratud tarnete kohta;

2.7. Bilansipiirkond - bilansihaldur ja tema katkematus avatud tarnete ahelas olevad

turuosalised;

2.8. Bilansiteenuse tasud –bilansiteenuse administratiivkulu, tasakaalustamise

neutraalsuskulu ja reguleerimisvõimsuse hankimise kulu;

2.9. Bilansiteenuse kogumaksumus - summa, mis saadakse bilansienergia kogumaksumuse

ja bilansiteenuse tasu summana;

2.10. Bilansienergia - bilansihalduri jaoks süsteemihalduri poolt arvutatud elektrienergia

kogus, mis näitab iga selgitusperioodi lõikes erinevust mõõdetud tarne ja määratud

tarne vahel ning samuti võttes arvesse reguleerimisenergia tarnet vastava

bilansihalduri bilansipiirkonnast. Süsteemihaldur arvutab bilansihaldurile

bilansienergia vastavalt Komisjoni Määruse (EL) 2017/2195 artiklis 54 sätestatud

põhimõtete kohaselt;

2.11. Elektrisüsteem – Eesti territooriumil asuv elektri tootmise ja edastamise tehniline

süsteem, mille moodustavad Eestis asuvad elektrijaamad ning neid üksteisega ja

tarbijatega ühendav võrk koos vastavate juhtimis-, kaitse- ja sidesüsteemidega;

2.12. Kauplemisperiood - täistund või veerandtund. Täistunni korral on päeva esimene

kauplemisperiood 00.00 kuni 01.00 ning päeva viimane kauplemisperiood 23.00 kuni

00.00. Veerandtunni korral vastavalt 00.00 kuni 00.15 ja 23.45 kuni 00.00 vastavalt

bilansiplaani esitamise ajatsoonile. Pärast 15-minuti kauplemisperioodi juurutamist

esitatakse bilansiplaani tarnekavad 0,1 MW täpsusega ning MW võimsusühikus;

2.13. Leping - bilansihalduri ja süsteemihalduri vahel sõlmitud bilansileping koos kõigi selle

muudatuste, lisade ja lahutamatute osadega, sealhulgas tüüptingimustega;

2.14. Neutraalsuskomponent – bilansienergia hinna arvutamisel kasutatav kulupõhine

lisakomponent, mida süsteemihaldur rakendab finantsneutraalsuse tagamiseks;

2.15. Neutraalsuskulu – kulu või tulu, mis moodustab täiendavatest elektrisüsteemi

tasakaalustamise kuludest ja tuludest, mida süsteemihaldur aruandeperioodil kandis

vahena bilansihalduritele bilansienergia, reguleerimisenergia ning süsteemivälise

avatud tarne ostust ja müügist;

2.16. Reguleerimisenergia tarne - süsteemihalduri poolt bilansi tagamiseks tellitud

reguleerimispakkumise energia, mida süsteemihaldur kasutab tootmise ja tarbimise

suurendamiseks või vähendamiseks vastavuses seaduse ja selle alusel kehtestatud

õigusaktidega ning tema poolt sõlmitud lepingutega;

2.17. Reguleerimisenergia hind - bilansienergia hinna arvutamisel kasutatav peamine

hinnakomponent nendel selgitusperioodidel, mil Eesti süsteemihaldur on

reguleerimisenergiat aktiveerinud;

2.18. Selgitusperiood – täistund või veerandtund, mille kohta bilansienergia on arvutatud

vastavalt bilansiselgituse esitamise ajatsoonile. Kuni 01.01.2025 00:00 on

selgitusperioodi pikkuseks täistund. Alates 01.01.2025 00:00 on selgitusperioodi

pikkuseks veerandtund;

2.19. Välditud reguleerimisenergia väärtus – bilansienergia hinna arvutamisel kasutatav

referentshind nendel selgitusperioodidel, mil Eesti süsteemihaldur ei ole

reguleerimisenergiat aktiveerinud;

2.20. Stiimul komponent – bilansienergia hinna arvutamisel kasutatav täiendav komponent

nendel selgitusperioodidel, mil Eesti süsteemihaldur ei ole reguleerimisenergiat

aktiveerinud ning on Eesti hinnapiirkonnas soodsaima aktiveerimata

reguleerimispakkumise hinna ja vastava kauplemisperioodi päev-ette turu hinna

hinnavahe.

3. Lepingu ese

3.1. Lepingu alusel süsteemihaldur müüb bilansihaldurile või ostab temalt avatud tarnena

igal selgitusperioodil bilansienergiat.

4. Lepingu kehtivus

4.1. Leping jõustub pärast lepingu sõlmimist poolte vahel kokkulepitava kalendrikuu 1.

kuupäeva kella 00.00-st tingimusel, et bilansihaldur on süsteemihaldurile esitanud ja

üle kandnud lepingu punktis 12 toodud garantiid ja bilansihalduril on olemas oma

ülesannete täitmist võimaldavad infosüsteemid.

5. Bilansipiirkonna määramine

5.1. Bilansipiirkonna andmed hallatakse andmevahetusplatvormis.

5.2. Avatud tarne ahela muudatuse korral esitab bilansihaldur andmevahetusplatvormis

avatud tarne lepingu teate, mis peab sisaldama tarneahelasse juurde lisanduva või

eralduva turuosalise nime ja EIC koodi, mõõtepunkti(de) EIC koodi (koode), avatud

tarne lepingu algusaega ja lõppaega. Nimetatud andmed tuleb esitada

andmevahetusplatvormi formaadi kohaselt järgides õigusaktides sätestatud avatud

tarne ahela muudatuse nõudeid.

6. Bilansihalduriks saamise eeltingimused

6.1. Bilansihaldurina tegutsemiseks tuleb ettevõtjal sõlmida süsteemihalduriga

elektrienergia bilansileping. Selleks tuleb:

6.1.1. esitada süsteemihalduri üldkontaktile info@elering.ee taotlus bilansihaldurina

registreerimiseks;

6.1.2. omada ning edukalt testida bilansihaldusega seotud andmevahetuseks

infotehnoloogilisi lahendusi sellises korras, mis vastavad süsteemihalduri poolt

määratud andmevahetuse nõuetele;

6.1.3. sõlmida süsteemihalduriga andmelao live-keskkonna kasutamiseks lepingu;

6.1.4. tasuda või esitada süsteemihaldurile garantiid vastavalt tüüptingimuste ptk 12;

6.1.5. vastama seadusandluses ning bilansilepingus määratud bilansihaldurina tegutsemise

nõuetele.

7. Bilansi planeerimine

7.1. Bilansi planeerimisele kohalduvad üldnõuded.

7.1.1. Bilansihalduri poolt süsteemihaldurile esitatav bilansiplaan peab sisaldama 0,1 MWh

täpsusega järgmisi andmeid:

7.1.1.1. tootmise detailne plaan, millest on maha arvestatud elektrijaamade omatarve. Eraldi

tuleb näidata:

a. kõikide üle 10 MW nimivõimsusega elektrijaamade ning üle 10 MW nimivõimsusega

tootmisseadmete tootmisplaanid;

b. alla 10 MW nimivõimsusega elektrijaamade ja tootmisseadmete, mille tootmisplaanid

ei kuulu punktide 7.1.1.1.c ning 7.1.1.1.d kohaselt esitatud plaanide koosseisu,

tootmise koondplaan;

c. kõikide alates 1 MW summaarse nimivõimsusega tuule- ja päikeseelektrijaamade

tootmisplaanid;

d. alla 1 MW summaarse nimivõimsusega tuule- ja päikeseelektrijaamade tootmise

koondplaan eraldi näidatuna.

7.1.1.2. summaarne tarbimine bilansihalduri bilansipiirkonnas;

7.1.1.3. koondandmed bilansihalduri bilansipiirkonda kuuluvate turuosaliste ja teiste

bilansihaldurite bilansipiirkondadesse kuuluvate turuosaliste vaheliste määratud

tarnete kohta bilansihaldurite kaupa;

7.1.1.4. koondandmed bilansihalduri bilansipiirkonda kuuluvate turuosaliste elektribörsi

määratud tarnete kohta;

7.1.2. Süsteemihaldurile esitatav bilansiplaan esitatakse elektrooniliselt süsteemihalduri

poolt kehtestatud viisil vastavalt lepingule lisatud vormi näidisele;

7.1.3. Süsteemihaldurile esitatav päev-ette ja päevasisesed bilansiplaanid peavad olema

tasakaalus kõikide kauplemisperioodide lõikes. Bilansiplaani päevasisesel

korrigeerimisel, mis on tingitud bilansihalduri portfellis ettenägematul põhjusel

tekkinud prognoositavast bilansienergiast, mille mõju kestab kauem kui üks tund võib

bilansihaldur korrigeerida päevasisest bilansiplaani selliselt, et tasakaalus on kõik

kauplemiseks suletud tunnid ning teiste tundide osas ei pea bilansiplaan olema

tasakaalus.

7.2. Nõuded bilansiplaanide esitamisele ja päev-ette kauplemisele.

7.2.1. Bilansihaldur esitab süsteemihaldurile bilansiplaani järgmise päeva kohta

kauplemisperioodide lõikes iga päev kella 15.30-ks vastavalt punktis 7.1. toodud

andmetele;

7.2.2. Kui süsteemihaldur loeb esitatud bilansiplaani tehniliselt või esitatud andmete tõttu

mitte lubatavaks, siis teavitab ta sellest bilansihaldurit nii kiiresti kui võimalik koos

põhjuse selgitamisega, kuid mitte hiljem kui kella 16.00-ks;

7.2.3. Kui bilansihalduri bilansiplaanis andmed elektribörsi tarnete osas erinevad elektribörsi

korraldaja poolt esitatud andmetest, võtab süsteemihaldur aluseks elektribörsi

korraldaja poolt esitatud andmed;

7.2.4. Kui bilansihaldurid ei jõua omavahelistes määratud tarnetes kokkuleppele, siis

rakendab süsteemihaldur väiksema koguse reeglit ehk võtab aluseks väiksema

väärtuse esitanud bilansihalduri tarne;

7.2.5. Punktis 7.2.2 toodud juhtudel on bilansihaldur kohustatud esitama süsteemihaldurile

korrigeeritud sh teiste bilansihalduritega kooskõlastatud omavaheliste tarnetega

bilansiplaani nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui kella 16.30-ks;

7.2.6. Kui turuoperaator pole avaldanud päev-ette turuhindu ning turutehingute koguseid

14:30-ks, pikendab süsteemihaldur punktis 7.2.1 toodud bilansihaldurite

bilansiplaanide esitamise tähtaega ühe tunni võrra päev-ette turuhindade ja

turutehingute avaldamise hetkest.

7.2.7. Süsteemihaldur esitab bilansihaldurile kinnitatud päeva bilansiplaani eelneval päeval:

7.2.7.1. kui punktis 7.2.2 kirjeldatud tegevust ei ole vaja rakendada, siis hiljemalt kella

16.00-ks;

7.2.7.2. kui punktis 7.2.2 kirjeldatud tegevust on vaja rakendada, siis hiljemalt kella 17.00-ks;

7.2.7.3. Kui on rakendunud punkt 7.2.6, siis 30 minuti jooksul pärast bilansihaldurite

bilansiplaanide esitamise tähtajast.

7.3. Päevasisene kauplemine ja bilansiplaanide muutmine:

7.3.1. Juhul, kui bilansihaldur või tema avatud tarne ahelas olev turuosaline on kaubelnud

päevasisesel elektribörsil või bilansihaldur soovib muuta bilansiplaanis esitatud

määratud tarneid elektribörsi välise kaubandusega (see tähendab kaubandust teise

bilansiportfelliga) tuleb bilansihalduril esitada vastav bilansiplaani muudatus

süsteemihaldurile mitte hiljem kui kümme (10) minutit peale päevasisese elektribörsi

kauplemise sulgemise aega. Bilansiplaanis peavad sisalduma kõik turutehingud kõigi

antud päeva tundide kohta, mis on tehtud vastava tunni turu sulgumise ajani;

7.3.2. Süsteemihaldur kinnitab vastavalt punktile 7.3.1 esitatud muudatuse(d) bilansiplaanis

üksnes juhul, kui on saanud vastava taotluse ka bilansihaldurilt, kelle bilanssi

muudatus mõjutab või kui on saanud vastavad andmed elektribörsi korraldajalt ning

muudatused on tehniliselt lubatavad;

7.3.3. Kui bilansihalduri poolt esitatud andmed erinevad elektribörsi korraldaja poolt esitatud

andmetest, võtab süsteemihaldur aluseks elektribörsi korraldaja poolt esitatud andmed;

7.3.4. Kui bilansihalduri poolt esitatud andmed erinevad teise bilansihalduri poolt esitatud

andmetest hiljemalt punktis 7.3.1 toodud bilansiplaani esitamise tähtaja saabumisel,

süsteemihaldur muudatust ei kinnita ning bilansiplaaniks loetakse viimane

süsteemihalduri poolt kinnitatud bilansiplaan vastava kauplemisperioodi kohta;

7.3.5. Süsteemihaldur teavitab bilansihaldurit lõplikust korrigeeritud bilansiplaanist

hiljemalt 10 minutit enne kauplemisperioodi algust;

7.3.6. Bilansi korrigeerimise käigus süsteemihalduriga kokkulepitud tarned loetakse bilansi

selgitamisel määratud tarneteks;

7.3.7. Päevasisesel elektribörsil saab tehinguid teha vastavalt elektribörsi korraldaja poolt

määratud reeglitele;

7.3.8. Kui bilansihaldurid soovivad muuta oma määratud tarneid pärast päevasisese

kauplemise sulgemise aega kahepoolse kaubandusena, tuleb bilansihalduritel vastav

tehing teostada omavahelise tehinguna väljaspool süsteemihalduri

bilansiplaneerimise- ja selgitamise korda.

8. Bilansi selgitamine

8.1. Süsteemihaldur on kohustatud selgitama bilansihalduri poolt ostetud või müüdud

bilansienergia koguse 1 kWh täpsusega iga selgitusperioodi kohta;

8.2. Süsteemihaldur arvutab bilansienergia koguse igaks selgitusperioodiks summana

bilansihalduri bilansipiirkonna mõõtmispunktide summaarsetest mõõdetud tarnetest,

summaarsetest määratud tarnetest ning süsteemihalduri ja bilansihalduri

bilansipiirkonnas olevate turuosaliste vahel teostatud summaarsetest

reguleerimisenergia tarnetest. Bilansienergia arvutamisel võetakse võrku antud ja

ostetud tarned arvesse “+”-märgiga ning võrgust võetud ja müüdud tarned “-”-

märgiga. Jaotusvõrguettevõtja bilansihalduri mõõdetud tarne kogus arvutatakse

jaotusvõrgu piirimõõtepunktide tarnekoguste summana, millest on lahutatud teiste

bilansihaldurite piirkonnas olevate turuosaliste mõõdetud tarned selle

jaotusvõrguettevõtja teeninduspiirkonnas;

8.3. Süsteemihaldur on kohustatud bilansihaldurile iga selgitusperioodi kohta esitama

aruande (edaspidi: bilansiaruanne), mis sisaldab järgmisi andmeid:

8.3.1. bilansihalduri summaarsed mõõdetud tarned bilansihalduri bilansipiirkonnas;

8.3.2. bilansihalduri summaarsed määratud tarned;

8.3.3. summaarsed reguleerimisenergia tarned süsteemihalduri ja bilansihalduri

bilansipiirkonnas olevate turuosaliste vahel, mis olid aktiveeritud süsteemihalduri

tellimusel:

8.3.3.1. eraldi väljatooduna summaarsed tarbimise juhtimise reguleerimisenergia tarned

bilansihalduri bilansipiirkonnas ja nende tarnete maksumus.

8.3.4. bilansihalduri bilansienergia kogus, mis ei sisalda punktis 8.3.3 toodud juhtudel

reguleerimisenergia tarneid;

8.3.5. bilansienergia hind ja ostetud ning müüdud bilansienergia kogumaksumus;

8.3.6. bilansienergia kogumaksumus, bilansiteenuse kogumaksumus ja tarbimise juhtimise

reguleerimisenergia tarnete kogumaksumus aruandeperioodil;

8.3.7. korrektsioonid eelmistel aruandeperioodidel ostetud või müüdud bilansienergia

kogumaksumuse, bilansiteenuse kogumaksumuse ja tarbimise juhtimise

reguleerimisenergia tarnete kogumaksumuse kohta;

8.4. Esmane bilansi selgitamine toimub kuu lõikes alljärgnevalt:

8.4.1. mõõteandmed mõõtepunktide lõikes ja tarbimise juhtimise reguleerimisenergia tarned

on pooltele kättesaadavad andmevahetusplatvormist;

8.4.2. esmase bilansiaruande jaoks arvestuskuu selgitusperioodide summaarsed mõõdetud

tarned ja tarbimise juhtimise reguleerimisenergia tarned bilansihalduri

bilansipiirkonnas arvutatakse andmevahetusplatvormis iga järgneva kuu 8.

kuupäevaks;

8.4.3. süsteemihaldur esitab bilansihaldurile peale punktis 8.4.2 andmete kättesaamist

esmase kuu bilansiaruande järgmise tööpäeva kell 12:00ks;

8.5. Lõpliku bilansi selgitamiseks:

8.5.1. lõpliku bilansiaruande jaoks summaarsed mõõdetud tarned ja tarbimise juhtimise

reguleerimisenergia tarned bilansihalduri bilansipiirkonnas arvutatakse

andmevahetusplatvormis kaks kuud peale arvestuskuud 1.kuupäeval;

8.5.2. süsteemihaldur esitab bilansihaldurile lõpliku bilansiaruande hiljemalt järgmise

tööpäeva jooksul alates punktis 8.5.1 summaarsete mõõdetud tarnete edastust

andmevahetusplatvormis.

9. Bilansienergia hind

9.1. Süsteemihaldur lähtub bilansienergia hinna arvutamisel järgnevast:

9.1.1. Kui süsteemihaldur on aktiveerinud reguleerimisenergiat, on bilansienergia hinnaks

aktiveeritud automaatsete ja manuaalsete sageduse taastamise reservide

marginaalhindade kaalutud keskmine hind;

9.1.2. Kui süsteemihaldur on aktiveeritud strateegilisi reserve, on bilansienergia hinnaks

strateegilise reservi hind. Strateegilise reservi hind on kas saamata jäänud energia hind

või päevasisese turu tehniline piirhind või aktiveeritud sageduse taastamise reservide

marginaalhind, olenevalt sellest, milline on kõrgem;

9.1.3. Kui süsteemihaldur ei ole aktiveerinud reguleerimisenergiat ega strateegilisi reserve,

on bilansienergia hinnaks välditud reguleerimisenergia väärtus koos stiimul

komponendiga, mis saab summas olema võrdne Eesti hinnapiirkonna päev-ette

hinnaga (Eesti hinnapiirkonnas reguleerimispakkumiste hinna ja päev-ette hinna

erinevuse vahehind).

9.2. Süsteemihaldur määrab bilansienergia hinna sõltuvalt aktiveeritud

reguleerimisenergiast:

9.2.1. juhul kui süsteemihaldur on selgitusperioodil teostanud üksnes ülesreguleerimist,

kujuneb bilansienergia hinnaks ülesreguleerimise hind;

9.2.2. juhul kui süsteemihaldur on selgitusperioodil teostanud üksnes allareguleerimist,

kujuneb bilansienergia hinnaks allareguleerimise hind;

9.2.3. juhul kui süsteemihaldur on selgitusperioodil teostanud nii üles- kui ka

allareguleerimist, määratakse bilansienergia hind sõltuvalt Eesti bilansihaldurite

summaarsest bilansienergia suunast:

9.2.3.1. kui summaarne bilansienergia on negatiivne, kujuneb bilansienergia hinnaks

ülesreguleerimise hind;

9.2.3.2. kui summaarne bilansienergia on positiivne, kujuneb bilansienergia hinnaks

allareguleerimise hind.

9.3. Süsteemihaldur lisab bilansienergia hinnale kuu keskmise neutraalsuskomponendi

perioodini kuni on rakendanud bilansiteenuse muud tariifid, mis katavad

süsteemivälise avatud tarne ja muude kulude neutraalsustasu.

9.4. Bilansienergia hind selgitusperioodil ei sisalda administratiivtasusid.

10. Bilansienergia ost ja müük

10.1. Kui bilansi selgitamise tulemusena on bilansihalduri bilansienergia kogus mistahes

selgitusperioodil mistahes põhjusel, sh vea või puuduste tõttu bilansihalduri poolt

esitatud andmetes oma piirkonna planeeritavate tarnete kohta, negatiivne, siis loetakse,

et süsteemihaldur on sellel selgitusperioodil müünud bilansihaldurile bilansienergiat

koguses, mis on vajalik bilansihalduri bilansi hoidmiseks sellel selgitusperioodil;

10.2. Kui bilansi selgitamise tulemusena on bilansihalduri bilansienergia kogus mistahes

selgitusperioodil mistahes põhjusel, sh vea või puuduste tõttu bilansihalduri poolt

esitatud andmetes oma piirkonna planeeritavate tarnete kohta, positiivne, siis loetakse,

et bilansihaldur on sellel selgitusperioodil müünud süsteemihaldurile bilansienergiat

koguses, mis on vajalik bilansihalduri bilansi hoidmiseks sellel selgitusperioodil;

10.3. Süsteemihaldur arvutab seaduse alusel koostatud ja avalikustatud metoodika järgi

igaks selgitusperioodiks hinnad nii ostetud kui müüdud bilansienergiale;

10.4. Bilansihaldurile müüdud bilansienergia maksumus saadakse aruandeperioodi kõigis

selgitusperioodides süsteemihalduri poolt bilansihaldurile müüdud bilansienergia

maksumuste summeerimise teel;

10.5. Süsteemihaldurile müüdud bilansienergia maksumus saadakse aruandeperioodi kõigis

selgitusperioodides süsteemihalduri poolt bilansihaldurilt ostetud bilansienergia

maksumuste summeerimise teel.

11. Tarbimise juhtimise arvelduse eritingimused

11.1. Kui bilansihalduri bilansipiirkonnas on süsteemihaldur tellinud reguleerimisenergia

aktiveerimise agregaatori kaudu arveldavad süsteemihaldur ja bilansihaldur

aktiveeritud reguleerimisenergia tarned punktis 11.1.1 ja 11.1.2 toodud viisil:

11.1.1. Ülesreguleerimise korral, mis tähendab tarbimisvõimsuse vähendamist

bilansipiirkonnas, ostab süsteemihaldur bilansihaldurilt tarne reguleerimisenergia

koguse mahus päev-ette turu Eesti hinnapiirkonna hinnaga;

11.1.2. Allareguleerimise korral, mis tähendab tarbimisvõimsuse suurendamist

bilansipiirkonnas, müüb süsteemihaldur bilansihaldurile tarne reguleerimisenergia

koguse mahus päev-ette turu Eesti hinnapiirkonna hinnaga.

11.2. tarbimise juhtimise reguleerimisenergia andmed on pooltele kättesaadavad

andmevahetusplatvormist.

12. Garantiid

12.1. Bilansihaldur on kohustatud esitama süsteemihaldurile püsi – ja muutgarantiid

vastavalt Elektrituruseaduse paragrahvile 20 lõikele 1;

12.2. Bilansihaldur on kohustatud esitama süsteemihaldurile hiljemalt lepingu jõustumise

päevaks püsigarantiina viimase poolt aktsepteeritava panga garantii summas 31 955

eurot, mis peab kehtima kogu lepingu kehtivuse aja ja vähemalt neli kuud pärast

lepingu lõppemist. Alternatiivina võib kasutada ka deposiiti süsteemihalduri kontol

eelpooltoodud summa ja kehtivusaja tingimustel. Süsteemihaldur ei tagasta

bilansihaldurile püsigarantii summade hoidmise eest pangalt saadud intressitulu;

12.3. Muutgarantiina on bilansihaldur kohustatud kandma süsteemihalduri poolt kirjalikult

teatatud garantiikontole hiljemalt lepingu jõustumise päevaks süsteemihalduri poolt

vastavuses õigusaktidega määratud summas. Bilansihaldur kannab nimetatud

ülekandega seotud kulud;

12.4. Bilansihalduri nõudel vähendab süsteemihaldur garantiikontol olevat muutgarantiid,

kui see on suurem poolteistkordsest eelmisel kuul bilansihalduri poolt

süsteemihaldurilt ostetud bilansienergia eest makstavast summast, millest on maha

lahutatud samal perioodil süsteemihalduri poolt maksmisele kuuluv bilansihaldurilt

ostetud bilansienergia eest makstav summa. Selleks kannab süsteemihaldur

vähendatava summa bilansihalduri kontole viieteistkümne (15) tööpäeva jooksul

alates vastava teate saamisest. Nimetatud pangaülekande teenustasud kannab

süsteemihaldur;

12.5. Süsteemihalduri nõudel on bilansihaldur kohustatud suurendama garantiikontol olevat

muutgarantiid, kui see on väiksem poolteistkordsest eelmisel kuul bilansihalduri poolt

süsteemihaldurilt ostetud bilansienergia eest makstavast summast, millest on maha

lahutatud samal perioodil süsteemihalduri poolt maksmisele kuuluv bilansihaldurilt

ostetud bilansienergia eest makstav summa. Selleks kannab bilansihaldur täiendava

summa süsteemihalduri garantiikontole viieteistkümne (15) tööpäeva jooksul alates

vastava teate saamisest. Nimetatud pangaülekande teenustasud kannab bilansihaldur;

12.6. Süsteemihaldur tagastab bilansihaldurile muutgarantii summade hoidmise eest pangalt

saadud intressitulud. Intressitulude arvutus tehakse üks kord aastas kogu kalendriaasta

eest ja kantakse üle 15. jaanuariks. Kui leping lõpetatakse ennetähtaegselt, siis tehakse

arvestus aasta jooksul tegelikult garantiikontol hoitud aja eest ning tagastatakse pärast

lepingust tulenevate kõigi maksete tasumist.

13. Süsteemihalduri õigused ja kohustused

13.1. Süsteemihaldur on kohustatud:

13.1.1. tagama igal ajahetkel süsteemi varustuskindluse ja bilansi;

13.1.2. korraldama piiriüleseks energiakaubanduseks elektrisüsteemi läbilaskevõimsuste

juhtimise ning avaldama läbilaskevõimsuste juhtimise põhimõtted oma veebilehel;

13.1.3. müüma bilansihaldurile bilansienergiat nendel selgitusperioodidel, mil viimase

bilansipiirkonnas olevate turuosaliste poolt määratud tarnetega ostetud ja võrku antud

elektrienergia koguste summa on väiksem tema bilansipiirkonnas olevate turuosaliste

poolt määratud tarnetega müüdud ja võrgust võetud elektrienergia koguste summast;

13.1.4. ostma bilansihaldurilt bilansienergiat nendel selgitusperioodidel, mil viimase

bilansipiirkonnas olevate turuosaliste poolt määratud tarnetega ostetud ja võrku antud

elektrienergia koguste summa on suurem tema bilansipiirkonnas olevate turuosaliste

poolt määratud tarnetega müüdud ja võrgust võetud elektrienergia koguste summast;

13.1.5. korraldama bilansihalduri bilansi selgitamise ja sellega seotud infovahetuse;

13.1.6. järgima oma kohustuste täitmiseks vajalikku elektrienergiat ja reguleerimisvõimsust

ostes ning asjakohaseid teenuseid kasutades vabaturupõhimõtteid ja turuosaliste

võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtet;

13.1.7. kasutama bilansienergia hinna kujundamisel võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse

põhimõtet;

13.1.8. hoidma lepingu kehtivuse ajal, samuti pärast lepingu lõppemist saladuses seoses

lepingu sõlmimisega ja selle täitmisega talle bilansihalduri kohta teatavaks saanud

mistahes teavet, mille avaldamine võib kahjustada viimase huve või mille saladuses

hoidmise vastu bilansihalduril eeldatavalt on või võib olla huvi;

13.1.9. teavitama bilansihaldurit esimesel võimalusel teadaolevatest tehnilistest piirangutest,

mis eeldatavalt võivad mõjutada bilansihalduri planeeritavaid tarneid;

13.1.10. avaldama bilansienergia ostu – ning müügihinnad oma veebilehel selgitusperioodide

lõikes hiljemalt kalendrikuu viiendaks (5) tööpäevaks peale arvestuskuud;

13.1.11. avaldama oma veebilehel Konkurentsiametiga kooskõlastatud „Bilansiteenuse hinna

arvutamise metoodika“, bilansiteenuse administratiivkulude hinnakomponendi ning

bilansiselgituse metoodika, teavitades selles bilansihaldureid vähemalt kolmkümmend

(30) päeva ette;

13.1.12. tasuma kõik lepingus ettenähtud maksed tähtajaks.

13.2. Süsteemihalduril on õigus:

13.2.1. seada piiranguid bilansihalduri bilansipiirkonda kuuluvate turuosaliste tarnetele

seaduses ettenähtud juhtudel;

13.2.2. muuta lepingus sätestatud infovahetuse infotehnoloogilisi lahendusi ning nõuda

bilansihaldurilt valmisolekut nimetatud muutusteks süsteemihalduri poolt seatud

tähtajaks, teatades sellest bilansihaldurile kolmkümmend (30) päeva ette.

Bilansihaldurile väga mahukate muudatuste teostamiseks on bilansihalduril õigus

taotleda süsteemihaldurilt täiendavat ajapikendust koos ajapikenduse vajamise

põhjendusega. Juhul kui süsteemihalduri hinnangul on ajapikendus põhjendatud

lepitakse süsteemihalduri ja bilansihalduri vahel kokku uus tähtaeg infotehnoloogiliste

lahenduste muutmiseks;

13.2.3. ühepoolselt muuta bilansihalduri poolt mittenõuetekohaselt esitatud bilansiplaani ja

viia bilansiplaan tasakaalu vastavalt punktides 7.2.2 ja 7.3.4 toodud põhimõtetele.

14. Bilansihalduri õigused ja kohustused

14.1. Bilansihaldur on kohustatud:

14.1.1. korraldama bilansi selgitamise ja sellega seotud infovahetuse oma piirkonnas;

14.1.2. esitama süsteemihaldurile bilansiplaani, kus toodud määratud tarned on eelnevalt alati

kooskõlastatud tarnete vastaspooltega;

14.1.3. jälgima talle süsteemihalduri poolt edastatud teateid ja piiranguid kogu bilansi

planeerimise ja juhtimise ajal;

14.1.4. sõlmima süsteemihalduriga andmevahetusplatvormi kasutamiseks lepingu;

14.1.5. hoidma oma bilansienergia ostu ning müüki mõistlikes piirides ning mitte kasutama

süsteemihalduri avatud tarnet muuks eesmärgiks, kui oma bilansi prognoosimatute

hälvete katmiseks. Bilansihaldur ei tohi ettekavatsetult bilansienergiat kasutada, mis

tähendab, et lepinguga ei ole lubatud etteprognoositav süstemaatiline bilansienergia

ost või müük;

14.1.6. tellima piisavalt võimsust, et toime tulla oma elektrienergia müügi kohustuste

täitmisega oma klientide ees;

14.1.7. informeerima süsteemihaldurit viimase nõudmisel koheselt bilansienergia põhjustest;

14.1.8. alustama süsteemihalduri nõudmisel viivitamatult tegevust oma bilansi

tasakaalustamiseks süsteemihalduri poolt aktsepteeritaval tasemel hiljemalt 2 tunni

jooksul pärast vastava teate saamist, kui bilansihalduri bilanss ei ole süsteemihalduri

hinnangul piisavalt tasakaalus;

14.1.9. varustama süsteemihaldurit kogu vajaliku informatsiooniga, mis on viimasele vajalik

seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks süsteemihalduri poolt määratud viisil ja

infokandjal;

14.1.10. haldama andmevahetusplatvormis bilansipiirkonda ning tagama, et avatud tarne ahela

muudatusega on järgitud kõiki õigusaktides sätestatud sellekohaseid nõudeid;

14.1.11. esitama süsteemihaldurile oma piirkonna avatud tarnete koguste kohta andmed

nõuetekohaselt järgides bilansilepingus ja õigusaktides sätestatud sellekohaseid

nõudeid;

14.1.12. uuendama oma infotehnoloogilist riist – ja/või tarkvara omal kulul süsteemihalduri

poolt seatud tähtajaks, kui süsteemihaldur on teavitanud lepingus ettenähtud

infovahetuse infotehnoloogilise lahenduse muutusest mõistliku aja ette ning tegemist

on mõistliku muudatusega;

14.1.13. teavitama lepingu lõpetamise korral oma kliente ning nende võrguettevõtjaid, kelle

avatud tarnijaks ta on, sellest võimalikult kiiresti;

14.1.14. tasuma kõik lepingus ettenähtud maksed tähtajaks.

14.2. Bilansihalduril on õigus saada andmevahetusplatvormist mõõtetulemused nende

mõõtepunktide kohta, millega on ühendatud bilansihalduri bilansipiirkonna

turuosalised.

15. Kahju hüvitamine

15.1. Pool hüvitab teisele poolele lepinguga sätestatud kohustuste täitmata jätmisega või

mittekohase täitmisega põhjustatud otsese varalise kahju lepinguga ettenähtud

juhtudel ja korras;

15.2. Pool peab tekkinud kahjust teadasaamisest mõistliku aja jooksul teatama teisele

poolele kirjalikult kahju arvatava suuruse ja kahju hüvitamise aluse, sealhulgas kahju

olemasolu ja suurust tõendavad dokumendid;

15.3. Pool peab vaatama teise poole kahjunõude läbi ja hüvitama nõudes märgitud kahju

kolmekümne (30) päeva jooksul kahjunõude ja punktis 15.2 loetletud dokumentide

saamisest või kahjunõude mittetunnistamisel esitama sama tähtaja jooksul kirjalikult

oma motiveeritud vastuväited.

16. Lepingu muutmine ja ülesütlemine

16.1. Lepingut saab muuta poolte kirjalikul kokkuleppel või muudel lepingus või

õigusaktides ettenähtud alustel. Süsteemihalduril on õigus ühepoolselt muuta

tüüptingimusi järgides tüüptingimuste ühepoolseks muutmiseks seaduses sätestatud

korda;

16.2. Tüüptingimuste muutmisest teatab süsteemihaldur bilansihaldurile kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis. Muudetud tüüptingimused avaldab süsteemihaldur

oma veebilehel. Süsteemihaldur kohustub bilansihalduri nõudmisel andma selgitusi

muudatuste kohta;

16.3. Mistahes ajahetkel kehtivad süsteemihalduri tüüptingimused on lepingu, sealhulgas

kõigi selle olemasolevate ja tulevaste lisade, osade, muudatuste ja täienduste

lahutamatuks osaks, sõltumata nende vahetust lisamisest lepingule;

16.4. Poolel on õigus leping üles öelda, kui teine pool on oluliselt rikkunud lepingust

tulenevaid kohustusi ning seda rikkumist ei ole heastatud selleks antud mõistliku aja

jooksul. Pool peab teisele poolele lepingu ülesütlemise soovist kirjalikult vähemalt

kolmkümmend (30) päeva ette teatama;

16.5. Bilansihalduril on õigus leping igal ajal üles öelda, teatades sellest süsteemihaldurile

kirjalikult vähemalt kolmkümmend (30) päeva ette;

16.6. Pool võib lepingu üles öelda ainult kalendrikuu vahetuse seisuga;

16.7. Lepingu lõppemisel mistahes põhjusel, kaasa arvatud lepingu kehtetus, kohaldatakse

ka pärast lepingu lõppemist neid lepingu sätteid, mis oma olemuse tõttu sätestavad

poolte õigusi ja kohustusi pärast lepingu lõppemist. Eelmises lauses sätestatu kehtib

iseäranis sätete kohta, mis määravad poolte vaheliste vaidluste lahendamise, lepingu

sätete tõlgendamise viisi, konfidentsiaalsuse ning poolte vastutuse ja kahju hüvitamise.

Samuti tuleb sõltumata lepingu lõppemisest täita kõik lõppemise hetkeks juba

tekkinud kohustused, sealhulgas tasuda kõik sisse nõutavaks muutunud või lepingu

kehtivuse ajal toimunud sündmuse tulemusena pärast lepingu lõppemist sisse

nõutavaks muutunud maksed vastavalt lepingule.

17. Tahteavaldused

17.1. Kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti, siis kõik lepingu täitmisega või lepingust

tulenevate vaidlustega seotud teated, nõusolekud, kooskõlastused ja muud

tahteavaldused, samuti muu teave (edaspidi: tahteavaldus) loetakse ametlikult ja

kooskõlas lepinguga esitatuks, kui tahteavaldus on antud teisele poolele üle allkirja

vastu või edastatud kirja, faksi, elektronposti või muu elektroonilise kanali (nt

spetsiaalne infotehnoloogiline lahendus) kaudu saadetud või telefoni teel lepingus

märgitud või teisele poolele kirjalikult teatatud kontaktaadressidel või –numbritel;

17.2. Teade loetakse kätte antuks, kui:

17.2.1. teade on üle antud allkirja vastu;

17.2.2. teade on saadetud postiasutuse kaudu tähitud kirjaga;

17.2.3. faksi või elektronposti või muu elektroonilise kanali kaudu saadetud lähetus on

registreeritud tehnoloogiliselt;

17.2.4. telefonikõne on salvestatud.

17.3. Kõik tahteavaldused loetakse kehtivalt ja poolte jaoks siduvalt antuks üksnes siis, kui

need on tehtud poole poolt otseselt selleks volitatud isikute poolt;

17.4. Lepingule allakirjutamisega annavad Pooled nõusoleku bilansivastutusega seotud

kõnede salvestamiseks ning kasutada vajaduse korral vastavaid salvestisi antud

korralduste või muude bilansihalduri poolt tehtud toimingute tõendamiseks.