Kiri

Dokumendiregister	Transpordiamet
Viit	7.1-2/24/12384-3
Registreeritud	03.10.2024
Sünkroonitud	07.10.2024
Liik	Valjaminev kiri
Funktsioon	7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine
Sari	7.1-2 Planeeringud ja lepingukohustuseta ehitiste kooskõlastamise dokumendid
Toimik	7.1-2/2024
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Rapla Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis	Rapla Vallavalitsus
Vastutaja	Rita Źereen (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (55244 tm).

Failid

7.1-22412384-3 03.10.2024 Valjaminev kiri.asice

EH24033_EP_AA-3-01_v01_ELAMUseletuskiri (1).pdf

Postiõue kinnistu ehitusloa eelnõu kooskõlastamine .pdf

EH24033_EP_AA-3-01_v01_ELAMUseletuskiri (1).pdf

Mereno Ehitus OÜ Võsa tn 33-16 79514 Rapla

Rapla vald, Raplamaa [email protected]

Äriregistri kood 12783480

MTR EEP004179 TELLIJA Jaanus Läätsim OBJEKT Postiõue Väljataguse küla Rapla vald Raplamaa

ELAMU LAIENDUSPROJEKT PROJEKT EH24033 STAADIUM Eelprojekt - EP PROJEKTIJUHT Taavi Tuisk TEHNILINE TEOSTUS +372 518 8987

[email protected] VASTUTAV SPETSIALIST Piret Kivi Volitatud arhitekt, tase 7 +372 5332 4348 [email protected]

JUUNI 2024

ELAMU LAIENDUSPROJEKT Postiõue, Väljataguse küla, Rapla vald, Raplamaa EP EH240233 JUUNI 2024 Mereno Ehitus OÜ 518 8987 [email protected] Tehniline teostus, projektijuht: Taavi Tuisk 518 8987 [email protected] Vastutav spetsialist: Piret Kivi 5332 4348 [email protected]

1. SISUKORD Tiitelleht .......................................................................................................................................... 1

1. Sisukord ................................................................................................................................... 2-4

2. Olemasolev olukord .................................................................................................................. 5-7

2.1 Kinnistu maakatastri väljavõte ................................................................................................................ 5

2.2 Situatsiooniskeem ................................................................................................................................... 6

2.3 Olemasolev olukord ................................................................................................................................ 7

3. Seletuskiri .............................................................................................................................. 8-25

3.1 Üldosa ..................................................................................................................................................... 8

3.1.1 Üldandmed .......................................................................................................................................... 8

3.1.2 Alusdokumendid .................................................................................................................................. 9

3.1.3 Projekteeritud laiendatud elamu tehnilised näitajad .......................................................................... 9

3.1.4 Projekti eesmärk, olemasolev olukord ................................................................................................. 9

3.2 Arhitektuurne osa .................................................................................................................................. 12

3.2.1 Asendiplaan ....................................................................................................................................... 12

3.2.1.1 Ehitustsoon ..................................................................................................................................... 12

3.2.1.2 Sissesõidutee, parkimine ................................................................................................................ 13

3.2.1.3 Jäätmekäitlus .................................................................................................................................. 13

3.2.1.4 Lammutus, raie ............................................................................................................................... 13

3.2.1.7 Katendite taastamine ...................................................................................................................... 14

3.2.1.8 Sademevesi ..................................................................................................................................... 14

3.3 Konstruktiivne osa ................................................................................................................................. 15

3.3.1 Hoonele esitatavad nõuded ............................................................................................................... 15

3.3.1.1 Normdokumendid .......................................................................................................................... 15

3.3.1.2 Hoone sise- ja väliskeskkonna nõuded ........................................................................................... 15

3.3.1.3 Hoone akustikale esitatavad nõuded .............................................................................................. 15

3.3.1.4 Hoone normatiivsed koormused .................................................................................................... 16

3.3.2 Üldkonstruktsioonid .......................................................................................................................... 16

3.3.2.1 Vundament ..................................................................................................................................... 16

3.3.2.2 Põrandad pinnasel .......................................................................................................................... 16

3.3.2.3 Välisseinad ...................................................................................................................................... 17

3.3.2.4 Siseseinad ....................................................................................................................................... 17

3.3.2.5 Vahelagi, katus ................................................................................................................................ 17

3.3.2.6 Avad, avatäited ................................................................................................................................ 18

3.3.2.7 Siseviimistlus .................................................................................................................................. 18

3.3.3 Tehnovõrgud ...................................................................................................................................... 18

3.3.3.1 Vesivarustuse välisvõrk, hoone veemõõdusõlm ............................................................................. 19

3.3.3.2 Kanalisatsiooni välisvõrk ................................................................................................................. 19

3.3.3.3 Elektrivarustus ................................................................................................................................. 19

3.3.3.4 Side ................................................................................................................................................. 20

3.3.3.5 Küttesüsteemid ............................................................................................................................... 20

3.3.3.6 Ventilatsioon ................................................................................................................................... 20

3.3.4 Energiatõhusus .................................................................................................................................. 20

3.4 Tuleohutus ............................................................................................................................................. 22

3.4.1 Tuleohutusele esitatavad nõuded ...................................................................................................... 22

3.4.1.1 Alus- ja normdokumendid .............................................................................................................. 22

3.4.2 Tuleohutuse kirjeldus ......................................................................................................................... 22

3.4.3 Tuletõrje veevarustus ......................................................................................................................... 24

3.5 Joonised ................................................................................................................................................ 25

3.5.1 Projekteeritud laiendatav hoone ........................................................................................................ 25

3.6 Täiendavad nõuded ............................................................................................................................... 25

4. Lisa – Geodeetiline mõõdistus .................................................................................................... 26

5. Lisa – Projekteerimistingimused ........................................................................................... 27-30

6. Lisa – Energiamärgis ............................................................................................................. 31-34

7. Joonised

Asendiplaan .............................................................................................................................................. AE-1

ELAMU vundamendi plaan ....................................................................................................................... AE-2

ELAMU põhiplaan ..................................................................................................................................... AE-3

ELAMU II korruse plaan ............................................................................................................................ AE-4

ELAMU katuse plaan ................................................................................................................................. AE-5

ELAMU vaated ........................................................................................................................................... AE-6

ELAMU lõige 1-1 ....................................................................................................................................... AE-7

ELAMU välimised avatäited ...................................................................................................................... AE-8

8. Dokumendid, lisamärkused

13. juuni 2024

Aadress Postiõue, Väljataguse küla, Rapla vald, Rapla maakond

Pindala 17 379m²

Haritav maa 1084m²

Metsamaa 6605m²

Õuemaa 2507m²

Looduslik rohumaa 6803m²

Muu maa 380m²

Sihtotstarbed ELAMUMAA 100%

Katastrisse kantud 9. märts 2009

Maa maksustamishind 43 941€

Kinnistu nr 1641837

Omandivorm Eraomand

Märge -

2. OLEMASOLEV OLUKORD 2.1 KINNISTU MAAKATASTRI VÄLJAVÕTE 13.06.2024

2.2 SITUATSIOONISKEEM 13.06.2024

2.3 OLEMASOLEV OLUKORD 13.06.2024

3. SELETUSKIRI 3.1 ÜLDOSA Käesoleva projektiga on Raplamaale, rapla valda, Väljataguse külla, Postiõue kinnistule projekteeritud olemasoleva üksikelamu laiendus. Hoone projekt on koostatud vastavalt:

- projekteerimisel on lähtutud Tellija soovidest, Eesti ehituses kehtivate õigusaktide ja normdokumentide loetelust (ET-2 0199-0357) ning heast ehitustavast (ET-1 0207-0068)

- Majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a. määrus nr. 97 “Nõuded ehitusprojektile” - Siseministri 1.03.2021 määrus nr 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” - EVS 932-2017 Ehitusprojekt - Ehitusseadustik, vastu võetud 11.02.2015 (RT I, 25.01.2017,7)

3.1.1 ÜLDANDMED HOONE NIMETUS ELAMU (11101 Üksikelamu) Reg.kood 109022932 EHITUSPROJEKTI TELLIJA Jaanus Läätsim KINNISTU ANDMED Maakond: Rapla maakond Omavalitsus: Rapla vald Asutusüksus: Väljataguse küla Lähiaadress: Postiõue Tunnus: 66904:003:0386

Sihtotstarve: Elamumaa 100% Pindala: 17 379m2 PROJEKTEERIJA Projekti koostaja: Mereno Ehitus OÜ Reg.nr. 12783480 Võsa 33-16, 79541 Rapla, Raplamaa [email protected] 518 8987 Projektijuht: Taavi Tuisk [email protected] 518 8987 Vastutav spetsialist: Piret Kivi [email protected] 5332 4348

3.1.2 ALUSDOKUMENDID Alusdokumendid (lisatud projekti dokumentide konteinerisse):

- Geoalus OÜ poolt koostatud topo-geodeetiline alusplaan tehnovõrkudega, 8.05.2023 - Maa-ameti ja Ehitisregistri väljavõtted Postiõue kinnistust ja olemasolevast elamust (reg.kood 109022932),

13.06.2024 - Mereno Ehitus OÜ poolne objekti mõõdistustööd ja tutvumine olemasoleva olukorraga, mai-juuni 2024 - Rapla Vallavalitsuse poolt väljastatud projekteerimistingimused nr 2411802/02318, korraldus nr 351, 26.08.2024

3.1.3 PROJEKTEERITUD LAIENDATUD ELAMU TEHNILISED NÄITAJAD Ol.olev Projekteeritud EHR laiendus 1. Ehitisealune pind m2 67,0 83,2 2. Suletud netopind m2 56,5 118,1 eluruumi pind m2 56,5 118,1 3. Kasulik pind m2 - 118,1 4. Köetav pind m2 - 118,1 5. Pikkus m - 10,4 6. Laius m - 10,7 7. Kõrgus m - 6,6 8. Absoluutne kõrgus m - 62.6 9. Maht m3 174* 494 10. Maapealsete korruste arv 1 2 11. Maa-aluste korruste arv - 0 12. Tubade arv 2 5 13. Tualettruumide arv - 1 14. Hoone tulepüsivusklass TP3 TP3 Märkus* - Ehitisregistris on toodud hoone mahuks 174m3. Kui kontrollida hoone mõõtmeid objektil ja võttes arvesse tänapäevased mahtude arvutusnõuded (kus hoone mahu sisse kuuluvad ka suletud pööningud), siis on hoone tegelikuks olemasolevaks mahuks 298m3. Antud projektiga esitatavaks hoone mahuks koos laiendusega on 494m3 ehk hoonet laiendatakse 66%, mille järgi taotletakse ehitusloaga hoone laiendamist üle 33%. 3.1.4 PROJEKTI EESMÄRK, OLEMASOLEV OLUKORD Postiõue olemasolev elamu (reg.kood 109022932) on madal 1-kordne viilkatusega ja puitkarkassist väike hoone. Hoone on kehvas seisukorras ja aastaringseks elamiseks kõlbmatu. Varasemalt on kinnistul renoveeritud tehnosõlmede liitumised. Reoveekanalisatsiooni jaoks on ehitatud välja kinnistusisene reoveepuhasti (reg.kood 221395634), veevarustus saadakse olemasolevast veekaevust (reg.kood 220485225) ja puurkaevust ning elektri jaoks on paigaldatud liitumiskilbist tänapäevastele nõuetele vastav MP maakaabel olemasolevasse elamusse. Kinnistu on olemasolevalt planeeritud, on olemas sissesõidutee koos parkimisalaga ja väravatega, on olemas kinnistusisesed kõnniteed ja ligipääsud hooneteni ning hoonestusala ümbrus on planeeritud muruplatsidega, viljapuudega ja põõsastega.

OLEMASOLEV ELAMU (reg.kood 109022932) Olemasolev elamu – vaade riigitee poolt Olemasolev elamu – vaade sisehoovist OLEMASOLEVAD EHITISREGISTRI ANDMED

NB! Antud projektiga ei muudeta kinnistu üldist lahendust, olemasolevaid sissesõidu- ja ligipääsuteesid, tehnovõrkude liitumisi ega hoone üldist asukohta. Kõik muudatused ja laiendustööd tehakse ainult olemasoleva hoonega. Antud projektiga esitatavad tööd:

- Laiendatakse hoonet: ehitatakse juurde peasissekäiguga tuulekoda ja magamistubadega II korrus - Rekonstrueeritakse I korruse põrandad (ehitatakse uus soojustatud betoonpõrand) ja välisseinad (lisatakse täiendav

soojustus ja uus fassaadilaudis) - Viimistletakse I korruse sisepinnad - Rajatakse hoonele uus õhk-vesi soojuspumbaga küttesüsteem, säilitatakse ka olemasolevad puuküttega pliit ja kamin

Laienduse eesmärgiks on vajadus hoonele juurde saada magamistubasid. Kuna perekonnas on liikmeid palju, siis soovib omanik luua II korrusele 4-5 magamistuba ja selle arvelt saab I korrusele juurde pinda elutoa ja pesuruumi jaoks.

3.2 ARHITEKTUURNE OSA Projekteeritud laiendusega säilitatakse hoone tänapäevane traditsiooniline üksikelamu lahendus. Hoonel on puitkonstruktsioonist seinad, vahelaed ja katus, hoone välisfassaadiks on vertikaalne 2x fassaadilaudis, katusekatteks SBS bituumenkate, aknad on plastikprofiilist, peasissekäigu välisuks puidust. Hoone on olemasolevalt rajatud betoonlindist ja maakividest vundamendile. Katused tulevad ühe kaldega, katusekalle on 4-9º. Katuse kallete osasse tulevad vihmaveesüsteemid, räästakastid ehitatakse välja peensaetud laudisega. Ruumilahendusena jäävad I korrusele olemasolevalt alles esik, pesuruum, abiruumid, köök koos söögitoaga ja suurem elutuba. Juurde ehitatakse tuulekoda. II korruse laiendusena tulevad juurde 4 magamistuba, üks väiksem tuba ja trepihall/koridor. Hoones puudub kelder ja varjualused. Olemasolevalt on hoonel kinnistusisene reoveepuhasti, veekaev, puurkaev ja elektriliitumine. Hoone uueks küttesüsteemiks on õhk-vesi soojuspump, samas säilitatakse ka olemasolevad korsten, pliit, soojamüür ja kamin. 3.2.1 ASENDIPLAAN 3.2.1.1 EHITUSTSOON

Antud projektiga ei muudeta hoone olemasolevat asukohta, laiendusena tuleb juurde I korrusele tuulekoda, ülejäänud laiendus tehakse II korruse juurdeehitusena. Tagatud on hoone tuleohutuskuja 4m naaberkinnistute piiridest. Lähim naaberkinnistu piir on 6690530 Suurearu tee L2 kinnistu (66901:001:0633) kaugusega 12,5m. Tagatud on hoone tuleohutuskuja 8m naaberkinnistute hoonetest. Lähim naaberkinnistu hoone on Piibe kinnistul (66801:001:0111) asuv abihoone ehk saun-garaaž kaugusega ~82m. Antud laiendustöödega ei rakendu naaberkinnistutele täiendavaid tuleohutusnõudeid ega ehituspiiranguid. RIIGITEE 27 RAPLA-JÄRVAKANDI-KERGU TEE Postiõue ja olemasolev laiendatav elamu asuvad osaliselt riigitee 27 Rapla-Järvakandi-Kergu tee 30m kaitsevööndis. Olemasoleva hoone kaugus riigitee välimisest servast on 23,4m. Antud projektiga ei laiendata oluliselt hoonet riigitee poole, hoone laiendus antud suunal kasvab ainult uue soojustuskihi ja voodrilaudise mahus (~20cm). Antud projektiga ei muudeta kinnistu olemasolevat üldist lahendust ja ligipääsuteid, kinnistule ligipääsuks kasutatakse olemasolevaid teid, teekaitsevööndisse ei ole projekteeritud uusi mahasõite. Projekteerimisel on arvestatud olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste), mille kohase teavituse on Transpordiamet kui riigitee omanik ka omanikule teinud ja kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab kinnistu omanik. Välispiirde konstruktsioonide mürapidavusel on lähtutud standardi EVS 837-1:2003 nõuetele: välisseinad R’w = 55db ja avatäited R’w = 36db. Hoone välisseina konstruktsioonis on kasutatud täiendavat soojustusplaadi ja tuuletõkkeplaadi kihti ja väga hea helikindlusega Therma TW56 EPS plaadiga viimistlusplaati, millega on vooderdatud kõik hoone välisseinad. Lisaks asuvad laiendatava elamu ja riigitee vahel pikem abihoone ehk ait ja kõrghaljastus. Kinnistu on olemasolevalt kalletega riigiteelt kinnistu sisehoovi poole, sademevete immutamine toimub kinnistu pinnasesse. Kalde suurus riigiteest laiendatava elamuni on 60-100cm, peale elamut juba 100-140cm, mis takistab sademevee valgumist riigitee suunas.

3.2.1.2 SISSESÕIDUTEE, PARKIMINE Antud projektiga ei muudeta kinnistu olemasolevat ligipääsuteed ega parkimislahendust. Kinnistu sissesõidutee tuleb 6690530 Suurearu L2 teelt, sissesõidutee laius on 4,4m, sissesõiduteelt pääseb otse kinnistu parkimisalani ja sealt omakorda mööda kinnistusisest kergteed hooneteni. 3.2.1.3 JÄÄTMEKÄITLUS Hoone ehitusega ei kaasne looduse reostusohtu. Ehitusjäätmete käitlemisel tuleb lähtuda kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud nõuetest. Ehitamisel tekkivad jäätmed tuleb ehitusplatsil sorteerida ja kas ära vedada või taaskasutusse anda. Puidujäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. Kasutamiskõlblikku puitu saab taaskasutada ehitusmaterjalina, mittekõlblik puit tükeldada ja kasutada küttematerjalina (v.a. värvitud ja immutatud puit). Kivijäätmed sorteerida ehitusplatsil olevatesse konteineritesse ja vedada kas ümbertöötlemiseks või ehitusjäätmete ladustuspaika. Ehitusjäätmed on ehituse, remondi ja lammutamise käigus tekkivad jäätmed ning väljaveetav pinnas. Ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja. Ehitusjäätmed tuleb sorteerida liikidesse nende tekkekohal. Eraldi tuleb sorteerida:

1) ohtlikud ja ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed; 2) puidujäätmed; 3) taaskasutuskõlbulik paber ja kartong; 4) metallijäätmed; 5) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid, tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne); 6) raudbetoon- ja betoondetailid; 7) plastijäätmed, sealhulgas kile, vahtplast jne; 8) segaolmejäätmed;

Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus jäätmete sorteerimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sorteerimata üle anda vastavale jäätmekäitlusettevõttele, kes teeb selle töö teenustööna. Liikidesse sorteeritud jäätmed tuleb koguda eraldi ja taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ohtlikud ehitusjäätmed tuleb koguda liikide kaupa nõuetele vastavatesse konteineritesse ja anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. Olmejäätmete jaoks on kinnistu parkimisplatsi ääres prügikonteiner, mille tühjendamine toimub vastavalt jäätmekäitleja tingimustele. Biolagunevad jäätmed kompostitakse selleks ettenähtud kohas, komposter koos prügikonteineriga on paigutatud parkimisala juurde. 3.2.1.4 LAMMUTUS, RAIE Hoone laiendustöödena rajatakse hoonele II korrus, mille tarbeks tuleb lammutada olemasolev katus. Lisaks lammutatakse hoone sees olemasolevad puitpõrandad ning vee- ja kanalisatsioonitorustikud (edaspidi VK torustikud). Lammutuspraht tuleb sorteerida ja vajadusel utiliseerida vastavalt punkti 3.2.1.4 JÄÄTMEKÄITLUS kirjeldatud nõuetele. Lammutustööde ajal ladustada materjal vajadusel eraldi aluste peale või otse konteineritesse. Puhastatud puitmaterjali võib kasutada kinnistu teisteks ehitustöödeks või küttematerjaliks. Lammutustöödel ja lammutatava materjali ladustamisel objektil tuleb vältida haljastuse ja naaberkinnistute alade kahjustamist ja tuleb tagada inimestele ohutu liiklemine ladustamiskohtades. Mistahes kaeve-, lammutus- ja ehitustööde teostamisel tuleb kindlasti arvestada kinnistute puude juurte ulatusega, et neid mitte vigastada. Samuti on oluline vältida töömasinate sõidust, lammutustööde varingutest ja (lammutus)materjalide ladustamisest tekkivat pinnase tihenemist puude juurekaitsevööndis ja kasutada pinnase tihenemise vältimiseks spetsiaalseid meetmeid (nt matid). Tööde ajaks näha ette puu tüve, juurekaela ja juurestiku ala kaitsemeetmed, mis oleks statsionaarselt paigal, st mida ei ole võimalik ehituse ajal eemaldada või ringi tõsta. JÄÄTMEKAVA

JÄÄTMELIIK HINNANGULINE KOGUS ÜHIK TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS Eterniit 5 t utiliseerimine Betoon 0,1 t utiliseerimine Puit 5 t utiliseerimine, taaskasutus Klaas 0,1 t utiliseerimine Metallisegud 0,2 t utiliseerimine Segamini praht 1 t utiliseerimine Täitepinnas (liiv, kruus) 10 t utiliseerimine, taaskasutus Koos kasutusloaga tuleb esitada jäätmeõiendid lammutusjäätmete utiliseerimise kohta. Vundamendi ümbert saadud täitepinnast, nagu liiv ja kruus, võib taaskasutada parkimisplatsi või hoone ümbruse planeerimisel. Puitmaterjali, mis on kasutamiskõlblik, võib kasutada ajutiselt ehitustöödel (nt saalungid, käiguteed, platvormid, piirded jne). Hoone konstruktsioonis on keelatud kasutada lammutusjäätmeid. Antud projektiga puudub vajadus suuremate puude raieks, vajadusel võib likvideerida viljapuid. 3.2.1.5 KATENDITE TAASTAMINE Antud projektiga puudub vajadus teemaa teekatendite taastamiseks, kõik tehnovõrgud alates liitumispunktidest on varasemalt välja ehitatud. Ehituse käigus kahjustada saanud haljasalad taastatakse peale ehitust muruplatsideks. Muruplatside taastamisel tuleb tugeva aluspinnase peale kanda min. 15cm kasvupinnast ehk mulda, külvata uus muruseeme ja tagada muruplatsi kasvamine. Kõrguslikult viia katend kokku olemasoleva pinnase kõrgusega ja reljeefiga. 3.2.1.6 SADEMEVESI Hoone laienduse katuse kallete osasse paigaldatakse vihmaveerennid, nendega juhitakse vihmavesi läbi seinapealsete vihmaveetorude maapinnale ning sealt edasi plastikust kogumislehtritesse. Kogumislehtrid juhitakse drenaažitoruga hoonest eemale ja sademeveed immutatakse hoovipoolsesse pinnasesse, väljapoole riigitee 27 Rapla-Järvakandi-Kergu 30m teekaitsevööndit. Sademevett on keelatud juhtida naaberkinnistutele ja riigitee 27 Rapla-Järvakandi-Kergu tee suunas.

3.3 KONSTRUKTIIVNE OSA 3.3.1 HOONELE ESITATAVAD NÕUDED Hoone eluiga on projekteeritud vähemalt 50 aastat. 3.3.1.1 NORMDOKUMENDID Puitkonstruktsioonide projekteerimine

- Osa 1-1: Üldist. Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks. EVS-EN 1991-1-1:2005+A1+NA+A2

- Osa 1-2: Üldreeglid. Tulepüsivusarvutus. EVS-EN 1991-1-2:2005+NA:2006

Kivikonstruktsioonide projekteerimine - Osa 1-1: Üldreeglid sarrustatud ja sarrustamata kivikonstruktsioonide projekteerimiseks.

EVS-EN 1996-1-1:2005+A1:2012+NA:2013/AC:2018 - Osa 1-2: Üldreeglid. Tulepüsivusarvutus.

EVS-EN 1996-1-2/NA:2008/AC:2011

Betoonkonstruktsioonide projekteerimine - Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele.

EVS-EN 1992-1-1:2005+A1:2015+NA:2015 - Osa 1-2: Üldreeglid. Tulepüsivus.

EVS-EN 1992-1-2:2005+NA+A1:2019

Ehituskonstruktsioonide koormused - Osa 1-1: Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused.

EVS-EN 1991-1-1:2002+NA:2002 - Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus.

EVS-EN 1991-1-3:2006/NA:2016 - Osa 1-4: Üldkoormused. Tuulekoormus.

EVS-EN 1991-1-4:2005/A1:2010+A1:2010/NA:2010

3.3.1.2 HOONE SISE- JA VÄLISKESKKONNA NÕUDED Projekteerimisel arvesse võetud sisekliima parameetrid:

Eluruum: +21 +-3 C Abiruum: +18 +-2C Pesuruum: +22 +-2 C Suhteline õhuniiskus: 40 - 60 %

3.3.1.3 HOONE AKUSTIKALE ESITATAVAD NÕUDED Heliisolatsiooninõuded vastavalt sotsiaalministri 4.03.2002.a määrusele nr 42 “Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”.

Heliisolatsiooninõuded sisepiiretele üldjuhul R’w=43dB Uksed või ustekompleks R’w=27 (32)dB Heliisolatsiooninõuded välispiiretele R’w=55dB Müra normtasemed eluruumides LpA,eq,T (dB): päeval 40 - magamisruumides LpA,eq,T (dB): öösel 30 LpA,max (dB) öösel 45 Tehnoseadmete müra normtasemed hoonetes: LpA,eq,T (dB) 30 LpC,eq,T (dB) 50 LpA,max (dB) 35 3.3.1.4 HOONE NORMATIIVSED KOORMUSED Kasuskoormus: - Grupp A (eluruumid) üldiselt qk=2,0kN/m2 Qk=2,0kN Lumekoormus: S=1,25kN/m2 Tuulekoormus: - Tuulekiiruse baasväärtus Vb=23m/s - Keskmine tuulerõhu baasväärtus qb=276N/m2 - Maastikutüüp II 3.3.2 ÜLDKONSTRUKTSIOONID 3.3.2.1 VUNDAMENT Antud projektiga ei muudeta hoone olemasolevat betoonist/maakividest vundamenti. Hoone laiendusena ehitatav tuulekoda rajatakse lintvundamendina. Välisseina alune pinnas kooritakse kuni 1,0m maapinnast ja põhi täidetakse tihendatud killustikalusega ~20cm. Killustikaluse peale valatakse müüritise alune betoontaldmik 400x200mm, armeeritud 5x 12mm armatuurvardaga, mis seotakse omavahel kokku 8mm metallrangidega (samm 400mm). Taldmiku peale paigaldatakse 3-realine 200mm kergplokist (Fibo5) müüritis, mis tuleb laduda vastavalt tootjapoolse paigaldusjuhendi ja nõuete järgi. Vundamendi süvend täidetakse täitepinnasega (liiv, kruus), mis tuleb tihendada min 20cm kihtidena. Täitepinnase peale tuleb 2x 100mm ja 50mm (kokku 250mm) EPS120 soojustusplaat, ehituskile, armatuurvõrk 6x150x150mm, paigaldatakse põrandasisesed küttetorustikud ja valatakse täitebetoon 10cm kihina (betooni tugevusklass vähemalt C25/30). Uus valatav põrand viia kõrguslikult kokku olemasoleva hooneosa betoonpõrandaga (vt punkt 3.3.2.2 PÕRAND PINNASEL). Müüritis kaetakse väljast poolt 2x hüdroisolatsioonimastiksiga ja soojustatakse 50mm Styrofoam plaadiga. Sokli maapealne osa kaetakse sokliplaadiga (nt Tempsi tsementplaat) või värvi/krohvisüsteemiga. Hoone olemasolev vundament kaevata lahti ~60cm sügavuseni, katta 2x hüdroisolatsioonimastiksiga ja soojustada Styrofoam 100mm plaadiga. Sokli maapealne osa kaetakse sokliplaadiga (nt Tempsi tsementplaat) või värvi/krohvisüsteemiga. 3.3.2.2 PÕRANDAD PINNASEL Hoone olemasolevad puitpõrandad likvideeritakse kuni tugeva aluspinnaseni. Aluspinnas tasandatakse nõutud kõrguseni ja paigaldatakse 2x 100mm ja 1x 50mm EPS120 soojustusplaat (kokku soojustus 250mm). Soojustusplaadi peale tuleb ehituskile, armatuurvõrk 6x150x150mm, paigaldatakse põrandasisesed küttetorustikud ja valatakse täitebetoon 10cm kihina (betooni tugevusklass vähemalt C25/30). Soojustusplaadi sisse rajatakse põrandasisesed VK torustikud ette nähtud ruumidesse ja santehnilistesse sõlmedesse.

Betoonplaat niisketes ruumides katta spetsiaalse keraamilise plaadiga, teistes ruumides kasutada põrandakatet (parkett, keraamiline plaat või pvc). Hoone põrand pinnasel arvestuslik soojusläbivus on Uiso=0,09 W/(m2K). 3.3.2.3 VÄLISSEINAD Hoone I korruse olemasolevad kandekonstruktsiooniga puitprussist sõrestikud ja nende taga olev täislaudis säilitatakse. Olemasolev puitsõrestik soojustatakse 150mm villaplaadiga ja kaetakse väljastpoolt 12mm tuuletõkkeplaadiga. Tuuletõkkeplaadi peale tuleb 2x distantsliist (vertikaalne + horisontaalne) ja fassaadikatteks on vertikaalne 2x fassaadilaudis (astmeline lauasüsteem). Seestpoolt soojustatakse/tihendatakse seinad Therma TW56 plaadiga (30mm EPS plaat + 10mm kipskartongplaat kokku liimituna), mis annab ka täiendava helikindluse riigitee kaitsevööndist tuleneva liiklusmüra eest. Hoone laiendus ehk II korrus viiakse kokku I korruse välisseinadega, fassaadilaudis jääb mõlemal korrusel ühte tasapinda. Laienduse kandvaks konstruktsiooniks on 50x150mm puitprussist sõrestik, mis paigaldatakse I korruse kandekonstruktsiooni kohale. Et viia I ja II korruse seinad ühte tasapinda, tuleb II korrusel lisada väljapoole vastavalt 75mm pruss ja 75 + 50mm pruss (otsaseinad). Karkassi peale tuleb väljapoole 10mm tuuletõkkekipsplaat, tuuletõkkemembraan ja analoogselt I korruse lahendusele 2x distantsliist ja 2x fassaadilaudis. Seest vooderdatakse seinad analoogselt I korrusega Therma TW56 plaadiga. Tuulekoja seinad ehitatakse samuti 50x150mm puitkarkassist, mille vahed soojustatakse 150mm villaplaadiga. Väljapoole tuleb analoogselt I korrusele 12mm tuuletõkkeplaat ja 2x distantsliist ja 2x fassaadilaudis. Seestpoolt kaetakse karkass 10mm OSB plaadiga. Hoone värvilahendus on punakas/pruuni vertikaalne 2x voodrilaudis (astmeline süsteem), valged aknad ja tumehall välisuks, hallikas SBS katusekate ja tumepruunid vihmaveesüsteemid ja katteplekid (joonis ELAMU VAATED). Arvutuslik soojusläbivus U=0,10 W/(m2K). 3.3.2.4 SISESEINAD I korrusel säilitatakse olemasolevad puidust kandvad siseseinad, mis kaetakse vajadusel viimistlusplaadiga või krohvisüsteemiga. II korruse uued siseseinad tulevad 50x100mm puitkarkassist, mis tihendatakse 100mm villaplaadiga. Seinad kaetakse õlemalt poolt 13mm viimistlusplaadiga. 3.3.2.5 VAHELAGI, KATUS Hoone katuse lammutamise järel säilitatakse olemasolevad 50x150mm vahelaetalad (ja selle all olev 2mm ruberoid), mis toetuvad otstes välisseina kandvale puitsõrestikule ja sisemistele kandavatele siseseinadele. Talastik rihitakse üle ja seotakse kokku 50x100mm puitkarkassiga, et tekiks ühtne puitsõrestikust vahelaekonstruktsioon. Talastikud tihendatakse villaplaadiga (150 + 100mm) ja kaetakse pealtpoolt 18mm OSB soonega plaadiga. Altpoolt kaetakse laed sisevoodrilaudisega. II korruse vahelae kandvaks konstruktsiooniks on tehaseliste puitfermide aluspuu 45x95mm ja I korruse tuulekojas 50x100mm puitpruss. Antud vahelaed kaetakse altpoolt 0,2mm aurutõkkekilega, paigaldatakse 25mm distantsliist ja laekattena sisevoodrilaudis. Laetalastiku vahele ja peale paigaldatakse 400mm villaplaat kahes kihis (200 + 200mm). Hoone arvutuslik soojusläbivus vahelael on U=0,085 W/(m2K) ja katuslael U=0,096 W/(m2K).

Hoone II korruse katus ja tuulekoja katus on ühe kaldega katused (omavahel erinevad suunad). II korruse katuse kandvaks konstruktsiooniks on tehaselised puitfermid (mille aluspuu on ka vahelae karkassiks), mis on arvutatud ja projekteeritud tootjapoolse projektiga. Fermid toetuvad otstes välisseina kandvale puitkarkassile. Pealtpoolt tuleb fermide peale hingav katuse aluskate, 50x50mm distantsliist, 32x100mm puitroov, 18mm OSB plaat ja katusekatteks on SBS bituumenkate (2-3mm SBS aluskate + 3-4mm SBS pealiskate. SBS kate paigaldada vastavalt tootjapoolse paigaldusjuhendi ja nõuete järgi. Tuulekoja katuse on analoogse lahendusega, kuid kandvaks konstruktsiooniks on 50x150mm puitprussid. Hoone räästakasti osas paigaldada fermide vahele, aluskatte alla, tuuletõkkekipsplaat või tuuletõkkemembraan, mis peab tagama katusealuse villa tuulekindluse. Hoone katuse väliskallete osasse tuleb vihmaveesüsteemid ümarate rennide ja torudega. Räästakastid tulevad nelikant peensaetud laudisega. Hoone katusekalle II korruse osas on 4º ja tuulekoja osas 9º. 3.3.2.6 AVAD, AVATÄITED Hoone uued aknad on kolmekordse pakettklaasiga (sisemine klaas selektiiv) plastraamiga. Akende alla väljapoole paigaldada aknaplekid, paigaldusvuugid tihendada tuuletõkke teibiga ja kitsaskohad UV-massiga. Hoone peasissekäigu välisuks on tehaseline puituks. Hoone soojusläbivus akendel ei tohi olla suurem kui 0,9 W/(m2K) ja välisuksel 1,1 W/(m2K). 3.3.2.7 SISEVIIMISTLUS Siseviimistlus lahendada vajadusel eraldi sisekujundusprojektiga. Siseviimistluses kasutada ainult Tervisekaitse Inspektsiooni poolt lubatavaid materjale. Tüüplahendusena kõik pinnad viimistleda kuivades ruumides seinad pahtli ja 2x värviga, niisketes ruumides kasutada niiskustaluvaid pahtleid ja värve. Lagedes kasutada ka sisevoodrilaudist. Lisaks võib põrandatel ja seinades kasutada ka keraamilist plaati, niisketes ruumides tuleb keraamilise plaadi aluspinnale teha nõuetekohane hüdroisolatsioonisüsteem. 3.3.3 TEHNOVÕRGUD Hoone tehnovõrgud on projekteeritud vähemalt 20 aastat. Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni normdokumendid:

- EVS 835:2022 „Hoone veevärk“ - EVS 846:2021 „Hoone kanalisatsioon“

Hoone elektrivarustuse normdokumendid: - Seadme ohutuse seadus 11.03.2015 ja selle alusel kehtestatud nõuded - Seadmete energia tõhususe seadus, 01.10.2010 - EE 10421629-JV ST 5-6 0,4 – 20 kV võrgustandard - EVS-HD 60364-4-41:2007 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest - EVS-HD 60364-4-42:2011/A1:2015 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-42: Kaitseviisid. Kaitse kuumustoime

eest - EVS-HD 60364-4-43:2010 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-43: Kaitseviisid. Liigvoolukaitse - EVS-HD 60364-5-54:2011 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-54: Elektriseadmete valik ja paigaldamine.

Maandamine ja kaitsejuhid - EVS-EN 50110-1:2013 Elektripaigaldiste käit. Osa 1: Üldnõuded - EVS-EN 12665:2011 Valgus ja valgustus. Põhioskussõnad ja valgustusnõuete valiku alused

Küttesüsteem ja ventilatsioon on projekteeritud alljärgnevatele standarditele: - EVS 844:2022 Hoonete kütte projekteerimine - EVS-EN 16798-1:2019 Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1: Sisekeskkonna lähteandmed hoonete

energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast (Moodul M1-6)

3.3.3.1 VESIVARUSTUSE VÄLISVÕRK, HOONE VEEMÕÕDUSÕLM Hoone välimine veevarustus on olemasolevalt lahendatud. Veevarustus saadakse olemasolevast puurkaevust ja veekaevust. Tulevikus on omanikul plaanis lasta rajada uus puurkaev, mille peab lahendama eraldi projektiga ja tuleb taotleda eraldi puurkaevu luba. Kinnistu arvutuslikud vooluhulgad: - Olmekanalisatsiooni vooluhulk Qa,r=1,5l/s - Keskmine ööpäevane vooluhulk Qd=0,6m3/d Arvutused on koostatud vastavalt standardile EVS 846:2013 Hoone kanalisatsioon. Hoonesisene torustik rajatakse 16-20mm torustikuga (nt Alupex), tihendatud konstruktsioonides peavad torustikud olema isoleeritud. Torustike ehitamisel kasutada ainult tehaselisi torustikke ja liitmikke. 3.3.3.2 KANALISATSIOONI VÄLISVÕRK Kinnistule on varasemalt rajatud reoveepuhastisüsteem (reg.kood 221395634), hoone on ühendatud antud puhastiga. Kinnistu arvutuslikud vooluhulgad: - Olmekanalisatsiooni vooluhulk Qa,r=1,5l/s - Keskmine ööpäevane vooluhulk Qd=0,6m3/d Arvutused on koostatud vastavalt standardile EVS 846:2013 Hoone kanalisatsioon. Hoone sees paigaldatakse uued PVC SN8 de 50...110 torustikud, torustike ehitamisel kasutada ainult tehaselisi torustikke ja liitmikke. 3.3.3.3 ELEKTRIVARUSTUS Hoonel on olemasolev elektri liitumine tehtud ja elektrisüsteem välja ehitatud. Hoone laienduse elektrivarustus ja nõrkvoolusüsteem lahendatakse vajadusel eraldi elektriprojektiga, kõik toited võetakse olemasolevast PJK-st eraldi kaitsmete alt. Rühmaliinidena võib paigaldada hoones kõik toite ja tarvitiliinid, mis saavad toite jaotusseadmest „PJK“. Rühmaliinid teostada kaablitega mark PPJ, MMJ. Kõik rühmaliinid võib paigaldada süvispaigaldusena seinte ja lagede kandekonstruktsioonide külge (tüüppaigaldusviis A1). Vahelagedes võib kaableid paigaldada mõttelise otsekulgemisega-- horisontaalkulgemised seintes : lagedest allapoole 15 cm±10 cm, põrandast ülespoole 30 sm ±15 cm, köögis põrandast ülespoole 1m ±15cm, vertikaalselt seintes: seadmega ühisel mõttelisel vertikaalsel joonel või nurkadest kummalegi poole 15 cm ±15cm. Pistikupesade, nõrkvoolu- seadmete pesade, termostaatide, liitetooside kõrgus põrandast 30 cm ±10 cm, köögi töötasapinna pistikupesadel 100 cm ±10 cm, lülitite kõrgus põrandast 100 cm ±10cm. Niisketes ruumides tuleb pistikupesa või lüliti paigaldada vertikaalsihis mitte lähemale, kui: 60 cm vanni servast, 120 cm dušši sõelast (tsoon 3). Seadmetele lubatud kaitseaste ei tohi olla madalam ,kui IPX1. Tehasetootelise seadme nagu mullivann, aurusaun, pesumasin vms. toitekaabel peab olema paigaldatud ainult selle tarviti jaoks, ega tohi omada harupesa ega pikendusjuhet. Kõikides märgades ruumides ja õues peavad rühmaliinid olema kaitstud täiendavalt rikkevoolukaitse lülitiga, mille I-diff≤30 mA . Põrandaküttekaableid võib kasutada kogu ruumi ulatuses ,kui kaabel omab

metallsukast kaitseümbrist. Õues kasutatavate seadmete kaitseaste peab olema IP 44 . Rikkevoolu kaitselüliti kasutamine on kohustuseks ka nende eluruumide pistikupesade liinides, mis on tavapäraselt kättesaadavad. ( Antud nõue ei laiene nende pistikupesade kohta, mille kaudu toidetakse eluruumides kohtkindlaid seadmeid ja pistikupesa on paigaldatud tavapäraselt mittekättesaadavalt.) Kütteseadmete ja valgustite asukoha valikul lähtuda nõudest, et soojuskiirgus ei liigkuumutaks ümbritsevaid pindasid ja et oleks tagatud vaba õhu liikumine. Süvistatud valgustite ja nende lisaseadmete kasutamisel jälgida, et lae taga oleks piisav tühi õhuruum ning seadmed ei liigkuumeneks. Vajadusel tutvuda seadme paigaldusjuhendiga. 3.3.3.4 SIDE Hoonel on olemas sideühendus maakaabliga. Olemasolevat lahendust antud projektiga ei muudeta. 3.3.3.5 KÜTTESÜSTEEMID Hoones säilitatakse olemasolevad korsten, pliit ja kamin. Peale lammutustööde teostamist ja konstruktsioonide avamist tuleb teostada küttekollete kontroll pädeva pottsepa (tase 5) poolt. Kui olemasolevad küttekolded ei vasta nõuetele, on soovitav küttekolded lammutada ja ehitada uued pädeva pottsepa (tase 4) poolt. Olemasolevate küttekollete kohta tuleb kasutusloa etapis esitada kas ohutut kasutamist tõendav ülevaatuse ekspertiishinnang ja või uute küttekollete ehituse pass/akt. Uue küttesüsteemina rajatakse hoonesse õhk-vesi soojuspumba süsteem, võimsusega 6-8kW. Soojuspump paigaldada vastavalt tootjapoolse paigaldusjuhendi ja nõuete järgi. Soojuspump paigaldatakse elamu kõrval olevasse abihoonesse (ait, reg.kood 109022933). Abihoones tuleb luua nõuetele vastav tehnoruum (nõuded välja toodud seletuskirja punktis 3.4 TULEOHUTUS). Toitemagistraal tehnoruumist elamusse tehakse maasisese isoleeritud torustikuga. Hoone I korruse betoonpõranda sees küttetorustikud, II korrusel paigaldatakse vajadusel seinapealsed radiaatorid. Küttesüsteemide paigalduse ja läbiviikude täpsemad nõuded ja kirjeldused tehtud seletuskirja TULEOHUTUSE osas. Antud projektiga pole teisi küttekoldeid ja korstnaid hoonesse ette nähtud. 3.3.3.6 VENTILATSIOON Hoonesse on ette nähtud ruumipõhine soojustagastusega ventilatsioon, pesuruumi võib lahendada sundväljatõmbega. Hoone pealetuleva õhu võib lahendada seinapealsete fresh-klappidega. Õhuvahetuse lisa hoones tagatakse akende/uste avamisega. Köögi väljatõmbekanal, mis ei ole rajatud šahti, peab olema tulepüsivusega vähemalt EI15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0. Õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendamiseks võib kasutada painduvaid kanaleid. 3.3.4 ENERGIATÕHUSUS Hoonele on koostatud simulatsioonil põhinev energiamärgis. Energiatõhususe miinimumnõuded Alused:

- Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63 “Hoone energiatõhususe miinimumnõuded” - Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21.01.2019 määrus nr 58 “Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika”

Ehitatavate hoonete energiatõhususearv ei tohi ületada üksikelamutes köetava pinnaga kuni…220 m² 165 kWh/a*m² ja oluliselt rekonstrueeritavates üksikelamutes 185 kWh/a*m² Ehitatavate hoonete energiatõhususearv ei tohi ületada üksikelamutes köetava pinnaga 120….220 m² 140 kWh/a*m² ja oluliselt rekonstrueeritavates üksikelamutes 160 kWh/a*m² . Ehitatavate hoonete energiatõhususearv ei tohi ületada üksikelamutes köetava pinnaga 220 m² ja enam 120 kWh/a*m² ja oluliselt rekonstrueeritavates üksikelamutes 140 kWh/a*m².

Energiatõhususarvu arvutamiseks summeeritakse tarnitud energia ja energiakandjate kaalumistegurite korrutised. Suvise ruumitemperatuuri loetakse täidetuks, kui ruumitemperatuur ei ületa elamutes rohkem kui 150 kraadtunni võrra ajavahemikul 1. juunist 31. augustini. Ruumide ülekuumenemise vältimiseks tuleb eelistada ehituslikke lahendusi (päikesekaitse, klaaspindade vastav suurus ja suund, tarindite massiivsus) ja ruumide tuulutamist. §11 Suviste ruumitemperatuuride nõuded (5) Suvist ruumitemperatuuri väikeelamutel ei pea tõendama simulatsiooniarvutustega, kui kagu(135°) ja lääne (270°) ilmakaarte vahele jäävad aknad vastavad määruse tingimustele: 1) avatavate akende tuulutusasendi aktiivpindala on suurem kui 10% 2) akende pindala osakaal fassaadi pindalas on väiksem kui 40% 3) akende osakaal fassaadis ja päikesefaktori korrutis on väiksem 0,2 4) akende pindala ruumide põranda pindalasse on väiksem kui 0,15

Hoonete välispiirded peavad olema pikaajaliselt õhkupidavad ja piisavalt soojustatud. Ruumide soojusliku mugavuse tagamiseks ei või piirete soojusjuhtivus üldjuhul ületada väärtust 0,5 vatti ruutmeetri ja kraadi kohta. Väikemajade soojustuse valikul võib aluseks võtta järgmised lähteandmed:

- välisseinte soojajuhtivus 0,12-0,22 W/(m2K) - katuse soojajuhtivus 0,1-0,15 W/(m2K). - akende ja uste soojajuhtivus 0,6-1,1 W/(m2K)

Tehnosüsteemid tuleb paigaldada nii, et oleks tagatud nende pikaajaline ja efektiivne töötamine optimaalses tööpiirkonnas. Hoonete energiavarustus peab olema energiatõhus. Hoonetes paigaldatakse üldjuhul üks soojusallikas.

3.4 TULEOHUTUS 3.4.1 TULEOHUTUSELE ESITATAVAD NÕUDED 3.4.1.1 ALUS- JA NORMDOKUMENDID Hoone tuleohutuse osas on lähtutud:

- SM 1.03.2021 määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ - SM 18.02.2021 määrusest nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja

teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ - Majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a. määrusega nr 97 “Nõuded ehitusprojektile”.

Normdokumendid: 1. EVS 812-2:2014/AC:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid 2. EVS 812-3:2018/AC:2018 – Ehitise tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid 3. EVS 812-6:2012/AC:2016/A2:2017 – Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus 4. EVS 812-7:2018 – Ehitise tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded

3.4.2 TULEOHUTUSE KIRJELDUS Hoonete kasutusviis:

- I kasutusviis - Elamu (11101 Üksikelamu) - Tulepüsivusklass TP3

Tuleohutuskujad ja tuletõkkesektsioonid: - Antud projektiga ei muudeta hoone olemasolevat asukohta, asendiplaanilise laiendusena lisatakse hoonele

täiendav soojustuskiht ja voodrilaudis, tehakse uus madal tuulekoda ja rajatakse olemasoleva osa kohale II korrus - tagatud on hoone tuleohutuskuja 4m naaberkinnistute piiridest. Lähim naaberkinnistu piir on 6690530 Suurearu

tee L2 kinnistu (66901:001:0633) kaugusega 12,5m - tagatud on hoone tuleohutuskuja 8m naaberkinnistute hoonetest. Lähim naaberkinnistu hoone on Piibe kinnistul

(66801:001:0111) asuv abihoone ehk saun-garaaž kaugusega ~82m - hoone kaugus riigitee 27 Rapla-Järvakandi-Kergu teest on 23,4m - laiendatava elamu ehitisealune pind on 83,2m2 ja kinnistu olemasoleval abihoonel ehk aidal (reg.kood

109022933) 83,0m2, hoonete kogupind kokku on 166,2m2 ehk vähem kui 400m2 ja hoonete omavahelist tuleohutuskuja nõuet ei rakendu

Tuletõrje juurdesõiduteed hoonetele ja sissepääsudele: - antud projektiga ei muudeta olemasolevat sissesõiduteed, parkimisala ega hoonete ligipääsuteid - olemasolev juurdepääs kinnistule tuleb 6690530 Suurearu L2 teelt, sissesõidutee laius on 4,4m, sissesõiduteelt

pääseb otse kinnistusisesele parkimisalale - kinnistu parkimisalalt pääseb kinnistusise kergtee kaudu hooneteni ja hoonete peasissekäikudeni - elamu peasissekäik asub riigitee poolsel küljel ehk hoone kirdepoolsel küljel (joonis ELAMU VAATED vaade D), on

kergesti ligipääsetav parkimisala ja kergtee kaudu Konstruktsioonide ja kogu hoonestiku tulepüsivust iseloomustavad näitajad:

- tulepüsivusklass TP-3 - eripõlemiskoormus <600 MJ/m2 - kandekonstruktsioonide tulepüsivusaeg – nõue puudub - tuletõkkesektsioonide tulepüsivusaeg – nõue puudub

§ üldjuhul seinad ja lagi D-s2,d2 (sisepinna väiksemaid osi võib katta klassifitseerimata materjalidega)

§ hoone välissein D-s2,d0 § hoone välisseina soojustusmaterjal D,d0 § katusekate – Broof(t2-t4) § terrass DFL-s1 § rõdu DFL-s1 § õhutuspilu välispind D-d2 § kaablite tuletundlikkus Dca-s2,d2,a2

- tehnilise ruumi pindadele esitatavad tuletundlikkuse nõuded § sein, lagi B-s1,d0 § põrand DFL-s1

Evakuatsioonilahendus, sealhulgas evakueeritavate inimeste arv, evakuatsiooniteede arvutus, trepikodade iseloomustus, hädaväljapääsud:

- inimeste arv – alla 30 - evakuatsiooniteede arvutus – evakuatsioonitee maksimaalpikkus ei ületa 30m ning umbalast 15m - trepikodade iseloomustus – I korruse esikust läheb trepp II korruse trepihalli/koridori - hädaväljapääsud – avatavad aknad, mille valgusava kõrgus on vähemalt 60 cm ja laius 50 cm - evakuatsioonitee laius (kahekorruseline maja) min. 0,9m

Pääsud keldrisse, pööningule, katusele: - pääs keldrisse – hoonel puudub kelder - pääs pööningule – hoone II korruse ja tuulekoja pööningu avatud osa kõrgus on vähem kui 60cm, pööninguluugi

nõue puudub - pääs katusele – pääs katusele on maa peale paigaldatava redeli kaudu - pääs korstnani – hoone II korruse katuse kalle on on alla 10º (projekteeritud 4º), kohtkindla redeli vajadus puudub

(joonis ELAMU VAATED ja ELAMU KATUSE PLAAN) Ventilatsioon ja kütteseadmete tuleohutus:

- ventilatsiooni tuleohutus – ruumipõhine soojustagastusega ventilatsioon, pesuruumis vajadusel sundväljatõmme, välisseinades fresh-klapid, ventilatsioon peab vastama EVS 812-2:2014/AC:2018 nõuetele

- küttesüsteemi tuleohutus – hoone uueks küttesüsteemiks on õhk-vesi soojuspump, olemasolevalt säilitatakse võimalusel olemasolev T400 müüritiskorsten, pliit ja kamin. Küttesüsteem peab vastama EVS 812-3:2018 nõuetele

- õhk-vesi soojuspump paigaldatakse elamu kõrval olevasse abihoonesse ehk aita. Soojuspumba jaoks tuleb rajada abihoonesse tehnoruum, mis peab vastama eelpool välja toodud pindade tuletundlikkuse nõuetele

- õhk-vesi soojuspump peab olema paigaldatud vastavalt tootjapoolse paigaldusjuhendi ja nõuete järgi - hoones säilitatakse olemasolevad korsten, pliit ja kamin. Peale lammutustööde teostamist ja konstruktsioonide

avamist tuleb teostada küttekollete kontroll pädeva pottsepa (tase 5) poolt. Kui olemasolevad küttekolded ei vasta nõuetele, on soovitav küttekolded lammutada ja ehitada uued pädeva pottsepa (tase 4) poolt. Olemasolevate küttekollete kohta tuleb kasutusloa etapis esitada kas ohutut kasutamist tõendav ülevaatuse ekspertiishinnang ja või uute küttekollete ehituse pass/akt.

- olemasoleva T400 müüritiskorstna läbiviigu paksus I-II korruse vahelae osas on 25cm, II korruse vahelae osas 40cm ja katuse osas 22cm. Põlevmaterjalist ehitusosad tuleb T400 kivimoodulkorstna välispinnast eraldada 15cm kivivill isolatsiooniga, mahukaaluga min 100 kg/m3 (kui korstna välispinna temperatuur ei tõuse üle +80ºC), paakumistemperatuuriga vähemalt 900ºC. Korstna varjatud tööde kohta tuleb koostada vastavad aktid

- korsten peab ulatuma katusekatte pinna või muude ehitisosade suhtes nii kõrgele, et oleks tagatud küllaldane tuleohutus ja tõmme, kuid mitte vähem kui 80cm

- küttekolded ja nendega ühendatud suitsulõõrid peavad olema hoone muudest tarinditest soojuslikult isoleeritud. Küttekolle või selle osa ei tohi olla hoone kandetarindiks

- küttekoldega ruumis mitte ladustada põlevmaterjali - ukseta küttekollete ohutuskuja küttekolde ees paiknevate põlevmaterjalist ehitusosadeni on 150cm. Ohutuskujad

ei kehti küttekollete ees oleva põlevmaterjalist põranda kohta. Põrand kaetakse tihedalt põranda ja küttekoldega liituva metall-lehega või põlevmaterjalist põrandakate asendatakse mittepõlevaga

- uksega küttekolde puhul on kaitsev ala vähemalt 10cm uksest kummalegi poole ning vähemalt 40cm selle ees. Lahtise küttekolde puhul ulatub ohutuskuja vähemalt 15cm kolde ava külgedele ja 75 cm selle ette kolde esiservast mõõdetuna

- puhastamiseks vajalikud tahmaluugid paigaldatakse püstlõõri jalamisse ja lõõride käänukohtadesse nii, et suits ei põrkaks otse neisse. Luukide alumine serv jääb põlevmaterjalist põrandast vähemalt 5cm kõrgemale, luukide ette ja jäetakse vähemalt 60 cm vaba ruumi. Väiksemaks tahmaluugi suuruseks on 65x130mm

- köögi väljatõmbekanal, mis ei ole rajatud šahti, peab olema tulepüsivusega vähemalt EI15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0. Õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendamiseks võib kasutada painduvaid kanaleid

- antud projektiga ei ole hoonesse teisi küttekoldeid ja korstnaid ette nähtud Ehitistele rakendatud tuleohutusklassid ja tulekaitseseadmed:

- tuleohuklass – tegemist ei ole tööstus- ega laohoonetega - tulekaitseseadmed – nõue puudub - paigaldada autonoomne suitsuandur I ja II korrusele ning vinguandur küttekoldega ruumi ehk nii köögi ja elutoa

osasse - tuletõkkesektsioonid – nõue puudub - avatäidete ja läbiviikude tulepüsivusajad – nõue puudub

Automaatsete tulekahjusignalisatsiooni-, tulekustutus-, piksekaitse- ja suitsutõrjesüsteemide olemasolu ja nende iseloomustus: - tulekahjusignalisatsioon – autonoomne tulekahjusignalisatsiooni andur paigaldada I ja II korrusele - piksekaitse – ei ole nõutav - suitsutõrje – suitse eemaldamiseks kasutatakse ruumi ülemises kolmandikus paiknevaid, kergesti avatavaid või

purustatavaid aknaid ja luuke, samuti ka kõrgeid ukseavasid 3.4.3 TULETÕRJE VEEVARUSTUS

- Postiõue kinnistu asub haja-asustusalal, lähim naaberkinnistu hoone on Piibe kinnistul asuv abihoone saun-garaaž kaugusega ~82m

- lähim tuletõrje kustutusvesi, mis tagab kustutusvee normvooluhulga min. 10 I/s 3h jooksul (vastavalt EVS 812- 6:2012/AC:2016/A2:2017 – Ehitise tuleohutus: Tuletõrje veevarustus), saadakse lähedal asuvast Rapla-Järvakandi kergliiklusteele (66801:001:2168) rajatud veevõtukohast nr 8744, kaugus Postiaugu kinnistust ~300m

3.5 JOONISED 3.5.1 PROJEKTEERITUD LAIENDATAV HOONE

1. ASENDIPLAAN AE-1 2. ELAMU VUNDAMENDI PLAAN AE-2 3. ELAMU PÕHIPLAAN AE-3 4. ELAMU II KORRUSE PLAAN AE-4 5. ELAMU KATUSE PLAAN AE-5 6. ELAMU VAATED AE-6 7. ELAMU LÕIGE 1-1 AE-7 8. ELAMU VÄLIMISED AVATÄITED AE-8

3.6 TÄIENDAVAD NÕUDED

- Ehitamine tuleb dokumenteerida (vastavalt majandus- ja taristuministri määrusele nr 3 14.02.2020 “Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded”)

- Ehitusluba kehtib 5 aastat. Kui ehitamist on alustatud, on kehtivusaeg 7 aastat. Ehitamise alustamise päevaks loetakse esimene ehitusprojektile vastavate tööde tegemise päev. Esitada 3 päeva enne töödega alustamist “ehitamise alustamise teatis”. Põhjendatud juhul võib ehitusloa kehtivuseks sätestada pikema tähtaja või muuta ehitusloa kehtivust (ehitusseadustiku § 45 lg (1), (2), § 43 lg (1))

- Ehitiste valmimisel taotleda kasutusluba Koostas: Taavi Tuisk

Postiõue kinnistu ehitusloa eelnõu kooskõlastamine .pdf

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Rapla Vallavalitsus

[email protected]

Viljandi mnt 17

79511, Rapla maakond, Rapla vald,

Rapla linn

Teie 23.09.2024

Meie 03.10.2024 nr 7.1-2/24/12384-3

Postiõue kinnistu ehitusloa eelnõu

kooskõlastamine

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Rapla maakonna Rapla valla Väljataguse

küla Postiõue kinnistu ehitusloa eelnõu (EHR menetlus nr 447892).

Kinnistu (66904:003:0386) asub riigitee nr 27 Rapla-Järvakandi-Kergu tee km 2,69-2,78

kaitsevööndis.

Ehitusluba antakse elamu (EHR kood 109022932) laiendamiseks üle 33%. Projektiga on

kavandatud I korrusele tuulekoda ja teisele korrusele eluruumid. Hoonet ei laiendata riigitee 27

Rapla-Järvakandi-Kergu tee suunas. Kinnistu olemasolevat olukorda, ristumiskohta kohalikult nr

6690530 Suurearu teelt ja olemasolevate tehnovõrkude plaanilist asendit ei muudeta. Ehitusloa

aluseks on eelprojekt „Elamu laiendusprojekt. Postiõue, Väljataguse küla, Rapla vald, Rapla

maakond“ Mereno Ehitus OÜ , töö nr EH24033.

Oleme kooskõlastanud märkustega Postiõue kinnistu projekteerimistingimuste eelnõu (EHR

menetlus nr 439194) 22.07.2024.

Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3 ja kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname nõusoleku

teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks tingimusel, et eelnõud täiendatakse

kõrvaltingimusega haldusaktile.

Ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega.

1. Materjalide veod korraldada kohaliku tee nr 6690530 Suurearu tee ( 66901:001:0633)

olemasolevalt ristumiskohalt.

2. Vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid

leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist.

3. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks

välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse.

2 (2)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: 1. EH24033_EP_AA-3-01_v01_ELAMUseletuskiri.pdf

Rita Źereen

5120275, [email protected]

Seosed

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org	Osapooled
EHR- Rapla maakond, Rapla vald, Väljataguse küla, Postiõue kinnistul elamu ehitusloa taotlus, menetlus nr 447892	23.09.2024	3	7.1-2/24/12384-2	Sissetulev kiri	transpordiamet	Rapla Vallavalitsus

Kiri

Failid

Digiallkirjad

Seosed