Dokumendiregister | Transpordiamet |
Viit | 1.1-1/24/139 |
Registreeritud | 03.10.2024 |
Sünkroonitud | 07.10.2024 |
Liik | Käskkiri |
Funktsioon | 1.1 Üldjuhtimine |
Sari | 1.1-1 Peadirektori üldkäskkirjad |
Toimik | 1.1-1/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | Karl-Kristjan Suits (Users, Teehoiuteenistus, Arendamise osakond, Ehituse üksus) |
Originaal | Ava uues aknas |
KÄSKKIRI
03.10.2024 nr 1.1-1/24/139
Geotehniliste uuringute ja katsetuste juhendi
kinnitamine
Majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 6 punktide
1 ja 5 alusel
1. Kinnitan juhendi „Geotehnilised uuringud ja katsetused“ ja juhendi juurde kuuluvad lisad
(lisatud).
Käesolevat haldusakti on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest alates
vaide esitamisega Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) haldusmenetluse seaduses sätestatud
korras või esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud
korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Priit Sauk
peadirektor
Sõidutee puurauk - vähemalt 108mm diameeter.
Minimaalselt 3m sügav või ulatub vähemalt 1m nõrgast aluspinnasest läbi.
Rajatav tee
Olemasolev tee
Sõidutee puurauk - vähemalt 108mm diameeter.
Minimaalselt 2.5m sügav või ulatub vähemalt 1m nõrgast aluspinnasest läbi.
Olemasolev tee
Sõidutee puurauk - vähemalt 108mm diameeter.
Minimaalselt 2.5m sügav või ulatub vähemalt 1m nõrgast aluspinnasest läbi.
Kasvupinnase paksuse määramine.
Olemasolev tee
Rajatav
2+2tee
Sõidutee puurauk - vähemalt 108mm diameeter.
Minimaalselt 2.5m sügav või ulatub vähemalt 1m nõrgast aluspinnasest läbi.
Kasvupinnase paksuse määramine.
Olemasolev tee
Rajatav 2+2 tee
Sõidutee puurauk - vähemalt 108mm diameeter.
Minimaalselt 2.5m sügav või ulatub vähemalt 1m nõrgast aluspinnasest läbi.
Kasvupinnase paksuse määramine.
Rajatav kogujatee
Olemasolev tee
Rajatav
2+2tee
Sõidutee puurauk - vähemalt 108mm diameeter.
Minimaalselt 2.5m sügav või ulatub vähemalt 1m nõrgast aluspinnasest läbi.
Kasvupinnase paksuse määramine.
Olemasolev tee
Rajatav
2+2tee
Sõidutee puurauk - vähemalt 108mm diameeter.
Minimaalselt 2.5m sügav või ulatub vähemalt 1m nõrgast aluspinnasest läbi.
Rajatav 2+2
tee
Sõidutee puurauk - vähemalt 108mm diameeter.
Minimaalselt 2.5m sügav või ulatub vähemalt 1m nõrgast aluspinnasest läbi.
Rajatav 2+2
tee
Sõidutee puurauk - vähemalt 108mm diameeter.
Minimaalselt 2.5m sügav või ulatub vähemalt 1m nõrgast aluspinnasest läbi.
Olemasolev tee
Sõidutee puurauk - vähemalt 108mm diameeter.
Minimaalselt 2.5m sügav või ulatub vähemalt 1m nõrgast aluspinnasest läbi.
Ooteplatvorm
Geotehniline puurauk - vähemalt 108mm diameeter.
Minimaalselt 2.5m sügav või ulatub vähemalt 1m nõrgast aluspinnasest läbi.
Kasvupinnase paksuse määramine.
Olemasolev tee
Rajatava bussipeatuse
tasku laiendus
Puurauk- vähemalt 108mm diameeter.
Minimaalselt 2.5m sügav või ulatub vähemalt 1m nõrgast aluspinnasest läbi.
Kasvupinnase paksuse määramine.
Olemasolev tee
Projekteeritav kergliiklustee
Juhend
Geotehnilised uuringud ja katsetused
TRANSPORDIAMET 2024
GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED
KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 2/37
SISUKORD
1 EESMÄRK ................................................................................................................................... 4
1.1 Juhendi sihtrühm.................................................................................................................... 4
1.2 Juhendi huvigrupid ................................................................................................................ 4
2 MÕISTED JA LÜHENDID ......................................................................................................... 4
3 KÄSITLUSALA .......................................................................................................................... 6
4 GEOTEHNILISE UURINGU ÜLDPÕHIMÕTTED ................................................................... 6
4.1 Eesmärk ................................................................................................................................. 6
4.2 Uuringu üldnõuded ................................................................................................................ 6
4.3 Uuringu osad.......................................................................................................................... 6
4.4 Uuringu maht ......................................................................................................................... 6
4.5 Uuringu liigid ........................................................................................................................ 7
4.6 Nõuded uuringu teostajale ..................................................................................................... 7
5 UURINGU OSAD: EELTÖÖ ...................................................................................................... 8
6 UURINGU OSAD: VÄLITÖÖ .................................................................................................... 8
6.1 Välitöö ................................................................................................................................... 8
6.2 Pinnaselõike avamine ............................................................................................................ 9
6.3 Proovivõtt .............................................................................................................................. 9
6.4 Geotehnilised standardkatsed .............................................................................................. 10
6.5 Spetsiifilised välikatsed ja uuringud .................................................................................... 11
6.6 Uuringupunktide sidumine .................................................................................................. 12
7 UURINGU OSA: LABORATOORSED UURINGUD ............................................................. 13
8 ARUANNE ................................................................................................................................ 14
8.1 Andmed ............................................................................................................................... 14
8.2 Andmete interpretatsioon ja soovitused .............................................................................. 14
8.3 Pinnaste klassifitseerimine füüsikaliste omaduste järgi ...................................................... 14
8.4 Granulomeetriline koostis.................................................................................................... 15
8.5 Plastsus ................................................................................................................................ 16
8.6 Orgaanilise aine sisaldus ..................................................................................................... 16
8.7 Liigitamine pinnaserühmadeks ............................................................................................ 17
8.8 Pinnase tugevus ................................................................................................................... 17
8.9 Kokkusurutavus ................................................................................................................... 19
8.10 Aluspinnase elastsusmoodul ............................................................................................ 19
8.11 Elastsusmooduli määramine in-situ katsetega ................................................................. 19
8.12 Kalju klassifitseerimine ja tugevus .................................................................................. 20
8.13 Tuletatud väärtused .......................................................................................................... 21
9 VÄLIUURINGU KAVANDAMINE ........................................................................................ 22
GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED
KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 3/37
9.1 Väliuuringut kavandades ..................................................................................................... 22
9.2 Aluspinnase uuring .............................................................................................................. 22
9.3 Nõuded uuringutele (uuringupunktide asukohad, sügavus, vahekaugus ja labori maht) .... 22
9.4 Tee osa asendamine samaväärsega ja/või tee ümberehitamise (ehk remondi) strateegia
valiku nõuded1 ................................................................................................................................ 23
9.5 Eelprojekti nõuded (tee rajamise korral) ............................................................................. 23
9.6 Põhiprojekti nõuded ............................................................................................................. 24
9.7 Kergliiklustee puuraukude nõuded ...................................................................................... 25
9.8 Parkla puuraukude nõuded .................................................................................................. 25
9.9 Täiendavad eriuuringud nõrkade pinnaste korral ................................................................ 25
9.10 Uuringupunktide tüüp ...................................................................................................... 26
9.11 Proovid ............................................................................................................................. 26
9.12 Määratavad geotehniliste üksuste parameetrid ............................................................... 27
10 Erineva suunitlusega uuringud ................................................................................................... 27
10.1 Katendi uuring ................................................................................................................. 27
10.2 Freespuru (RA) taaskasutamine (taaskasutamise indikatiivne eelinfo) ........................... 28
10.3 Rajatiste uuring ................................................................................................................ 29
10.4 Pinnasevee uuring (Hüdrogeoloogiline uuring) ............................................................... 29
10.5 Reostusuuring .................................................................................................................. 30
10.6 Arheoloogilisest leiust teatamine ..................................................................................... 31
10.7 Uuringust kogutud andmete arhiveerimine ...................................................................... 31
10.8 Lisa 1 Geotehniliste uuringute 2D profiilide näidis ......................................................... 32
10.9 Lisa 2 Löökpenetreerimise graafiku näidis ...................................................................... 32
10.10 Lisa 3 Suru-löökpenetreerimise graafiku näidis .............................................................. 33
10.11 Lisa 4 Pinnasekihtide värvikodeering .............................................................................. 34
10.12 Lisa 5 Geotehnilise uuringute mudeli kasutusnäidised .................................................... 35
10.13 Lisa 6 Uuringute min mahud 1 km savipinnasega lõigu korral ....................................... 37
GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED
KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 4/37
1 EESMÄRK
Käesoleva juhendi eesmärgiks on uuendada olemasolevat juhendit ning käsitleda geotehniliste
uuringute läbiviimist ja uuringute alusel pinnasemudeli koostamist teede ja rajatiste
projekteerimiseks.
1.1 Juhendi sihtrühm
Juhend on mõeldud kasutamiseks geotehniliste uuringute läbiviijatele, geotehniliste uuringute
vastuvõtjatele (tellijad), teede projekteerimise projektijuhtidele ning rajatiste projekteerijatele jt. Seda
võivad kasutada ka teised huvigrupid.
1.2 Juhendi huvigrupid
Tee omanikud, teenust pakkuvad ettevõtted jt osapooled.
2 MÕISTED JA LÜHENDID
Elastsusmoodul e. Young’i moodul (E) – materjali elastseid omadusi iseloomustav
võrdetegur, normaalpinge ja suhtelise deformatsiooni suhe, määratakse pinge-suhtelise
deformatsiooni graafiku lineaarselt osalt.
E = ϭ /e
Pinnase elastsusmoodul määratakse kompressiooniolukorras. Pinnase puhul ei ole tegemist
homogeense materjaliga, elastsusmoodulis sisaldub alati ka mingi jäävdeformatsiooni
komponent. Selle tõttu kasutatakse teedevaldkonnas elastsusmooduli asemel suurust „taastuv
elastsusmoodul“ (Mr) (resilient modulus), mis on pinge ja sellele vastava taastuva
deformatsiooni suhe, sisuliselt plaatkoormuskatse Ev2. Pinge ja kogudeformatsiooni suhe on
tinglikult plaatkoormuskatse Ev1.
Geotehniline kategooria – määrab pinnase ja struktuuri koostoime keerukuse, arvestades
kaasnevaid riske. Geotehniline kategooria määratakse lähtuvalt geotehnilise keerukuse
klassist ja avarii tagajärgede klassist vastavuses standardiga EVS-EN 1997-1:2005.
Geotehniline uuring – geotehnilise projekteerimise osa, mis seisneb projekteerimiseks
vajalike alusandmete kogumises, ülestähendamises ja tõlgendamises.
Geotehniline üksus (kiht) – sarnaste omadustega pinnase (kalju) kogum. Geotehnilise üksuse
eraldamine võib toimuda erinevate omaduste alusel. Jaotusprintsiibid peavad olema uuringu
aruandes defineeritud.
Kalju (rock) – looduses esinev tihenenud, tsementeerunud või muul moel liitunud
mineraaliterade, kristallide või mineraalosakeste kogum või mass, mida pole võimalik vees
käsitsi koostisosadeks lõhkuda.
Kuivmahumass (dry density) – ahjus kuivatatud pinnase mass materjali mahuühiku kohta.
Mahumass (bulk density) – pinnase või kalju ühikruumala mass koos poorides oleva vee ja
gaasiga.
Mineraalpinnas – looduslik pinnas, mis koosneb suurel määral või täielikult mineraalsetest
(anorgaanilistest) koostisosadest.
Mõjutsoon (zone of influence) – tsoon, mille piires konstruktsioon toimib või mille piires
geotehniline struktuur võib põhjustada ebasoodsat mõju struktuuri enda või muude
struktuuride püsivusele, vastupidavusele, kestvusele või maapõuele ning põhjaveele.
Mõjutsooni ulatuse määramisel tuleb arvestada:
- struktuuri ennast ja selle elemente
- pinnaseomaduste muutusi
- potentsiaalseid lihkepindu ja pinnasemassi liikumise ulatust
- hüdroloogilisi ja hüdrogeoloogilisi muutusi
GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED
KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 5/37
- pingeolukorda ja selle muutusi
- ehitustööde mõju ulatust
- reostuse leviku ulatust
- muid asjakohaseid aspekte
Mõõdetud väärtus – katsel mõõdetud väärtus.
Nõrk aluspinnas – järvelubi, turvas ja turvastunud pinnas ning selline savipinnas, mille
dreenimata nihketugevus looduslikus olekus on < 40 kPa või mille üldelastsusmoodul on <
0,5 MPa.
Olekuomadused – pinnase või materjali omadused, mis käitlemisel võivad muutuda nagu
näiteks veesisaldus ja tihedus.
Orgaaniline aine ehk orgaanika – aine, mis pärineb elusloodusest ja sisaldab orgaanilisi
ühendeid. Orgaanilise aine sisalduse põhjal liigitatakse pinnased vähe-, keskmiselt-, või
rohkesti orgaanilist ainet sisaldavaks pinnaseks vastavalt EVS-EN ISO 14688-2:2018.
Pinnas – mineraalosakeste ja/või orgaanilise aine kogum, mille üksikosi saab vees käega
üksteisest eraldada.
Looduslik pinnas on tekkinud ja ladestunud looduslike protsesside tulemusena.
Mittelooduslik pinnas on paigaldatud inimtegevuse käigus ja mida võib jaotada:
- ümber töötatud looduslikeks pinnasteks
- tehismaterjalidest koosnevateks pinnasteks
Pinnase/kalju liigitus (klassifitseerimine) – pinnase jaotamine teatud omaduste alusel
pinnaserühmadesse (sarnase koostise ja geotehniliste omadustega pinnaste kogum).
Pinnasemudel – geotehnilise uuringu tulem, mis on valminud uuringuga hõlmatud ala
geoloogiliste, hüdrogeoloogiliste ja geotehniliste tingimuste interpretatsioonil. Pinnasemudel
on kasutuses üldmõistena, mis kehtib sõltumata sellest, kas tegemist on kalju või pinnasega.
Pinnasemudel koosneb geotehnilistest üksustest (kihtidest), mille geotehnilistele omadustele
on tuletatud arvväärtused.
Plastsus – peeneteralise pinnase omadus muljumisel püsivalt deformeeruda.
Püsiomadused – pinnase või materjali omadused, mis käitlemisel ei muutu nagu näiteks
lõimiskoostis ja Atterbergi piirid (plastsus- ja voolavuspiir).
Teekatend – mitmekihiline konstruktsioon, mis võtab vastu transpordivahendite koormuse ja
jaotab selle allpool asetsevale muldkehale või aluspinnasele. Katend koosneb kattest
(sideainega seotud kihid) ja alusest (mis võib olla nii sideainega seotud, nt stabiliseeritud kiht,
või sideainega sidumata, nt killustik).
Tehispinnas – tehismaterjal, töödeldud või töötlemata looduslik pinnas, mis on inimese poolt
ümberpaigutatud ilma kontrollimeetmeid rakendamata.
Täide on sama materjal kontrollitult paigaldatuna (vastavalt EVS-EN 16907 nõuetele ja
soovitustele).
Tuletatud väärtus – katsetulemustest teoreetiliselt, korrelatsiooni abil või empiiriliselt
saadud geotehnilise omaduse arvväärtus.
GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED
KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 6/37
3 KÄSITLUSALA
Käesoleva juhendiga käsitletakse riigiteedel ja riigiteede juurde kuuluvate rajatiste geotehniliste
uuringute läbiviimist. Juhendis on välja toodud vaid osaline Eurokoodeks 7 väljavõte (Geotehniliste
tööde läbiviimisel tuleb lähtuda terviklikust EVS 1997-st).
4 GEOTEHNILISE UURINGU ÜLDPÕHIMÕTTED
4.1 Eesmärk
Geotehnilise uuringu eesmärk on kindlaks teha pinnase (kalju) olukord ning seda mõjutavate nähtuste
iseloom, määrata pinnase (kalju) omadused ning koguda vajalikku lisateavet muude asjakohaste
tingimuste kohta. Uuringud tuleb teha piisavas mahus ja ulatuses, et oleks tagatud konstruktsioonide
püsivus projekteeritava eluea jooksul.
4.2 Uuringu üldnõuded
4.2.1 Geotehniliste uuringute teostamisel tuleb juhinduda Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest ja
määrustest (ehitusseadustik, nõuded ajutisele liikluskorraldusele jne) ning juhenditest
(elastsete teekatendite projekteerimise juhend jne) ja standarditest (EVS-EN 1997, EVS-EN
ISO 14688, EVS-EN ISO 14689, jne).
4.2.2 Projekteerija peab varasemalt teostatud geotehnilised uuringud töö käigus alati üle
kontrollima (juhul kui on lisatud hankedokumentidesse ning leitavad ehitusgeoloogia
kaardikihilt) ning tegema kontrolluuringud sagedusega vähemalt 1 puurauk/km
iseloomulikumas kohas ning võtma puuraugu kohta vähemalt 2 pinnaseproovi ning tegema
laboratoorsed katsetused. Olulised erinevused varasemate geotehniliste uuringutega tuleb
kirjalikult välja tuua geotehniliste kontrolluuringute aruandes. Tellijale tuleb põhjendada
erinevuste ulatust, iseloomu, põhjust ning ettenägematute lisauuringute objektiivset vajadust
jms.
4.3 Uuringu osad
4.3.1 Geotehniline uuring koosneb järgmistest osadest:
- eeltöö (ptk 5);
- välitöö (ptk 6);
- laboratoorne uuring (ptk 7);
- andmete interpretatsioon ja aruande koostamine (ptk 8).
4.4 Uuringu maht
4.4.1 Uuringu maht peab olema optimaalne, kasutatavad meetodid peavad tagama vajaliku
informatsiooni ning sobima konkreetsetesse tingimustesse.
4.4.2 Uuringute maht ja koosseis tuleb planeerida vastavalt projekteerimise tehnilise kirjelduse
nõuetele, rajatise geotehnilisele kategooriale (EN 1997-2 jaotis 2) ja looduslikele tingimustel.
4.4.3 Täpsemad nõuded uuringu mahule on välja toodud alapunktides 9.1-9.9.
4.4.4 Eeluuring (eelprojekt)
1) Eeluuringu ülesandeks on andmete hankimine ja eeluuringud peavad olema tehtud sellises
mahus, et oleks võimalik:
- hinnata ehituskoha üldist sobivust ning võrrelda alternatiivseid ehituskohti (alternatiivseid
ehituskohti tuleb võrrelda juhul kui uuringu lähteülesandes on see nõutud),
- iseloomustada esinevaid pinnase või kalju tüüpe, ladestust ning omadusi,
- tuua välja geoloogilise ehituse eripärad,
- selgitada üldisi hüdrogeoloogilisi tingimusi (karst, survelise põhjavee olemasolu, vee
äravoolu tingimusi jm),
GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED
KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 7/37
- anda kohapealse materjali kasutatavuse üldhinnang,
- hinnata keskkonnatingimusi (reostunud pinnas või pinnasevesi, täited jm), mis võib
mõjutada rajatise maksumust,
- hinnata ehitusmaksumust ja teha uuringu põhjal tasuvusarvutused.
2) Täpsemad nõuded eeluuringu kohta on p. 9.5. Eelprojekti nõuded.
4.4.5 Põhiuuring (põhiprojekt)
1) Põhiuuringu läbiviimisel kasutatakse varasemate uuringustaadiumide andmeid. Vajalik
informatsioon geotehniliste üksuste ja nende omaduste kohta saadakse väliuuringutest ja
laborikatustest.
2) Põhiuuring tehakse mahus, mis:
- tagab andmed ehitise/rajatise projekteerimiseks (sh katendiarvutus, stabiilsusarvutus ja
vajumisarvutus) ning ehitusmeetodi valikuks;
- annab usaldusväärsed andmed kõigi pinnasekihtide asendi ja omaduste kohta, mis on
olulised või võivad mõjutada kavandatava ehitise käitumist;
- võimaldab hinnata pinnase lasumuse ja omaduste muutlikkust;
- võimaldab teha vajalikul tasemel hüdrogeoloogilisi arvutusi ja prognoosida veeolusid;
- annab informatsiooni teadaolevate või aimatavate riskide kohta.
3) Täpsemad nõuded põhiuuringu kohta on p.9.6. Põhiprojekti nõuded.
4.4.6 Detailuuring
1) Detailuuring keskendub mingile spetsiaalsele probleemile või lahendusele, mis nõuab
täiendavaid vahendeid või erimeetodeid. Nõuded, tingimused ja kasutatavad meetodid
lepitakse eraldi kokku vastavalt täidetavale eesmärgile.
4.4.7 Geotehnilisse kategooriasse jaotumine
1) Geotehniliste nõuete kindlaksmääramiseks jaotatakse rajatised kolme geotehnilisse
kategooriasse.
2) Esialgne geotehnilise kategooria määrang peaks toimuma enne geotehnilisi uuringuid.
Järgnevates projekteerimis- ja ehitusetappidel tuleks kategooriat kontrollida ja vajadusel
täpsustada.
3) Geotehnilise kategooria määramine peab toimuma vastavuses standardiga EVS-EN 1997-
1:2005.
4.5 Uuringu liigid
4.5.1 Geotehniline uuring võib olla erineva suunitlusega, käsitledes aluspinnast, katendit, struktuure
(tugirajatised, sillad, tunnelid, viaduktid), hüdrogeoloogiat ning reostust. Nimetatud osad võib
teha ühe uuringu raames või suurema mahu korral eraldi uuringutena.
4.5.2 Teede projekteerimiseks tehtav geotehniline uuring võib olla erineva suunitlusega.
Uurimisobjekti järgi eristatakse:
- aluspinnase uuring, (ptk 9.2);
- katendi uuring (ptk 10.1, 10.2);
- struktuuride (tugirajatised, sillad, tunnelid, viaduktid) uuring (ptk 10.3);
- hüdrogeoloogiline uuring (ptk 10.4);
- reostusuuring (ptk.10.5).
4.6 Nõuded uuringu teostajale
4.6.1 Geotehnilist uuringut teostaval ettevõttel peab olema registreering (MTR ehitusuuringud -
ehitusgeoloogiline uuring) ja vastavat kvalifikatsiooni omavad töötajad. Geotehnilist uuringut
juhtival ja aruannet allkirjastaval isikul (vastutav ekspert) peab olema erialane kvalifikatsioon
GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED
KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 8/37
vastavalt kutsestandardi nõuetele.
4.6.2 Vastutav ekspert kavandab uuringu, juhib selle läbiviimist ning allkirjastab aruande, millega
vastutab uuringu tulemuste eest.
4.6.3 Vastutav ekspert peab orienteeruma normides ja standardites ning suutma valida
konkreetsetes tingimustes sobivad uurimismeetodid. Ekspert peab tundma pinnase- ja
kaljumehhaanikat ning oskama siduda geoloogilisi protsesse ning geotehnilisi omadusi,
tundma põhjavee liikumise seaduspärasusi ja oskama hinnata lisauuringute vajadust.
4.6.4 Välitöötaja, kes tegeleb katsetuste ja proovivõtuga, peab olema pädev ja omama piisavat
töökogemust, et teostada standardite kohane proovivõtt.
5 UURINGU OSAD: EELTÖÖ
5.1 Eeltöö ehk esmane uuring on geotehnilise uuringu kohustuslik osa, mis tuleb läbi viia
uuringute võimalikult varases etapis. Esmase uuringu käigus kogutakse ja analüüsitakse
olemasolevat faktilist materjali, mis puudutab pinnamoodi, geoloogilist ehitust,
hüdrogeoloogilisi tingimusi, geotehnilisi tingimusi. Samuti selgitatakse võimaliku
keskkonnareostuse olemasolu, ala varasemat kasutust ning sellest tingitud või looduslikest
protsessidest põhjustatud nähtusi, mis võivad mõjutada kavandatud rajatise käitumist.
5.2 Esmase uuringu koosseisu kuulub objekti külastus, mis tehakse peale olemasolevate andmete
ülevaatust, et kontrollida olemasoleva teabe vastavust tegelikule olukorrale, dokumenteerida
nähtavad geoloogilised ja hüdrogeoloogilised jooned, olemasolevad struktuurid ja rajatised.
Samuti selgitada alale juurdepääsu võimalused ning hinnata olusid väliuuringu läbiviimiseks.
Kasutatavad materjalid on:
- topograafilised, geoloogilised, ehitusgeoloogilised ja hüdrogeoloogilised kaardid,
- aerofotod,
- piirkonnas tehtud varasemad uuringud*,
- varasem ehituskogemus jm.
5.3 Esmase uuringu tulemusena antakse geotehniliste tingimuste esialgne hinnang, määratletakse
rajatise algne mõjutsooni ulatus ning iseloomustatakse alal varsemast kasutusest või
looduslikest tingimustest tulenevaid ebasoodsaid asjaolusid, mis võivad kavandatavat rajatist
mõjutada (pinnase- või põhjaveereostus, maasisesed struktuurid, karst, põhjavee väljavool
jne.) *) Eestis asuvad varasemad pinnaseuuringute aruanded Maa-ameti arhiivis, leitavad ka kaardiserveri ehitusgeoloogia
rakenduse kaudu. Samuti on kasutada eri mastaabiga digitaalsed kvaternaarigeoloogilised kaardid.
6 UURINGU OSAD: VÄLITÖÖ
6.1 Välitöö
6.1.1 Välitöö hõlmab kõiki kohapeal tehtavaid uurimistöid ja katseid, mis seisnevad alljärgnevas:
- pinnaselõike avamine surfimise või puurimisega;
- proovide võtmine;
- in situ katsete läbiviimine;
- spetsiifiliste katsete läbiviimine;
- uuringupunktide asukohtade mõõdistamine;
- paljandite kirjeldamine.
6.1.2 Väliuuringu meetodid valitakse lähtuvalt uuringu eesmärgist ja vastavalt konkreetsetele
pinnasetingimustele. Sageli piirab metoodika valikut uurimistehnika juurdepääs ja muud
tingimused, välitööde metoodika valitakse olemasolevates tingimustes optimaalne.
6.1.3 Välitöös kasutatud meetodid peavad vastama alljärgnevas Tabelis 1 toodud standarditele.
GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED
KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 9/37
Tabel 1. Välitöö katsete standardid Katse tüüp Katse standard
Geotehnilised välikatsed EN ISO 22476 (kõik osad)
Proovivõtt ja pinnasevee mõõtmised EN ISO 22475 (kõik osad)
Hüdrogeoloogilised katsed EN ISO 22282 (kõik osad)
Geotehniliste struktuuride katsetamine EN ISO 22477 (kõik osad)
6.2 Pinnaselõike avamine
6.2.1 Pinnaselõige avatakse kas surfimise või puurimisega.
6.2.2 Surfis on pinnaseprofiil avatud kolmest-neljast küljest, mis võimaldab hinnata kihtide
muutlikkust ja võtta kvaliteetseid proove. Meetodit saab kasutada ainult pinnaseveetasemest
kõrgemal. Kuigi kõige esinduslikum, on meetod aeglane ja väga töömahukas, samuti on
keeruline endise olukorra taastamine. Meetod sobib hästi kasutamiseks ehituse ajal
kaevetööde käigus, kui on vaja täpsustada detaile või võtta lisaproove.
6.2.3 Pinnaselõike avamisel puurimisega eemaldatakse materjal looduslikust lasumusest, väikeses
sügavuses on meetod suhteliselt kiire, võimaldab võtta nii rikutud kui ka rikkumata
struktuuriga proove ning mõõta pinnaseveetaset.
6.2.4 Peale uuringute lõpetamist tuleb puuraugud koheselt sulgeda. Läbi teekatendi tehtud
puuraukude alumine osa tuleb täita väljapuuritud materjaliga, ülemine osa tihendatud
filtreeriva materjaliga. Kate tuleb taastada seguga, mis tagab vähemalt 2a katte vastupidavust.
Lagunemise korral tuleb töövõtjal 2 nädala jooksul puuraugud uuesti sulgeda.
6.2.5 Surfid taastatakse vastavalt tellija nõuetele (nõuetekohane taastamine lepitakse tellijaga
eelnevalt kokku).
6.2.6 Tee konstruktsiooni uurimiseks on šnekk-/tigupuuri kasutamine keelatud (tuleb puurida
südamikpuuriga). Erandjuhul võib seda puurimismeetodit kasutada ainult sideainetega
tugevdatud kõvade katendikihtide läbindamiseks, kui nendest kihtidest ei ole vaja võtta
proove ja neid täpsemalt eristada ning kirjeldada.
6.3 Proovivõtt
6.3.1 Pinnaseproove on võimalik võtta puuraukudest või kaevanditest.
6.3.2 Proovid jaotatakse rikutud struktuuriga proovideks ja rikkumata struktuuriga proovideks*.
6.3.3 Rikutud struktuuriga proovid võetakse kotti või anumasse, pinnase algne struktuur ei säili.
Rikkumata struktuuriga proovid võetakse spetsiaalsetesse kestadesse, tugevate savipinnaste
ja kalju puhul ka lasundist eemaldatud tükina või puursüdamikuna.
6.3.4 Nõuded proovi kvaliteedile ja sobiva proovivõtumeetodi valib vastutav ekspert lähtuvalt
esitavatest näitajatest vastavalt EN 1997-2 ja EN ISO 22475-1.
6.3.5 Kõik laboriproovid peavad olema katsetatud laboris, mis omab EN ISO/IEC 17025 nõuetele
vastavat akrediteeritud kvaliteedisüsteemi.
6.3.6 Naaberpuuraukude lõimise proove võib sama kihi korral katsetamisteks ühildada/vähendada
(vastavalt standardile 932-1 p.9). Antud juhul tuleb lisada ka vastav märge protokolli.
6.3.7 Olemasolevate killustik- ja stabiliseeritud aluste korral tuleb nimetus anda visuaalselt.
Puurimisega purustatud kihte ei tohi alloleva kihi materjaliga kokku liigitada (oluline
tugevuslik vahe katendiarvutustes). Hüdrauliliselt seotud (tsement ja tuhkstabi) alusest tuleb
teha survetugevuskatsed EVS-EN 13286-41 järgselt (vähemalt 1 katse /1 km).
6.3.8 Täpsemad nõuded proovide vahekauguste ja koguste kohta erinevat tüüpi uuringutel on välja
toodud peatükis 9.
*) Reaalselt tuleb arvestada, et täiesti rikkumata struktuuriga proove ei ole pinnasest võimalik võtta, kuna proovi
eemaldamisel looduslikust lasundist, muutub pingeolukord. Samuti võib toimuda pinnaseosakeste mõningane nihkumine
ja/või tihenemine. Rikkumata struktuuriga proove on võimalik küllaltki edukalt võtta pehme konsistentsiga savipinnastest,
tugevast savist või monoliitsest kaljust. Veeküllastunud möllpinnasest ja liivast võetud proovid võivad transpordi käigus
tiheneda, eriti tundlikud on kohevad möllpinnased.
GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED
KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 10/37
6.4 Geotehnilised standardkatsed
Alljärgnevalt on toodud Eestis kasutatavate standardkatsete kirjeldused. Kasutada võib ka muid
katseid, sellisel juhul tuleb katsemetoodika põhjalikult kirjeldada.
6.4.1 Surupenetromeeterkatse (CPT)
1) Katse käigus surutakse koonus varraste abil pinnasesse, mõõdetakse vastupanu koonuse
süvitamisele kui ka külghõõret.
*) Piesokoonuskatse (CPTU) on elektriline CPT, mille puhul on katseseadmel lisaseadmed pooriveerõhu mõõtmiseks
penetratsiooni käigus, koonuse aluse tasemel.
**) Seismiline surupenetratsiooni katse (SCPT) on katse, kus saadakse täpsed väärtused nihke- ja surve lainete
levimiskiiruste kohta pinnastes. Nende tulemuste põhjal joonistuvad iga katsesügavuse (koonuse süvistamise samm on
tavapäraselt korrapärane, 1m intervallidega) kohta laineprofiilid, millelt saab hinnata erinevaid pinnaseomadusi.
2) Katse tuleb teha ja tulemused esitada vastavuses ISO 22476-1 (CPTU) ja ISO 22476-12
(CPT), kõrvalekalded toodud nõudeist peavad olema dokumenteeritud ja põhjendatud,
kommenteerida tuleb nende mõju katsetulemustele.
6.4.2 Löökpenetromeeterkatse (LP)
1) Katse eesmärgiks on määrata pinnase ja pehme kalju in situ tugevus koonuse dünaamilise
penetratsiooni järgi. Koonuse süvistamiseks tuleb kasutada kindla massi ja
kukkumiskõrgusega vasarat.
2) Penetratsioonitugevus on määratud löökide arvuga penetromeetri süvitamiseks määratud
sügavuse võrra.
3) Katse tuleb teha ja tulemused esitada vastavuses ISO 22476-2, kõrvalekalded toodud nõuetest
peavad olema dokumenteeritud ja põhjendatud, kommenteerida tuleb nende mõju
katsetulemustele. *) Eestis on pikaajaline kogemus kasutamaks ISO 22476-2 seadet DPL, mis on kerge käsilöökpenetratsiooni seade.
**) Eestis enam kasutust leidev automatiseeritud katsemeetod on ISO 22476-2 seade DPSH-A, mis on peamine
puuragregaatidele monteeritud seade. Artiklis „Swedish National Report“, International Symposium on Cone Penetration
Testing, CPT’95 Vol.1 on esitatud DPSH-A seadmega määratud N20 Standard Penetration Test (SPT määratud vastavalt
stanardile ISO 22476-3) meetodiga määratud N30 seos, milleks on N20 = N30. Seda seost on ka Eestis laialdaselt kasutatud. 4) Eestis enam kasutatud löökpenetratsiooni seadmete kirjeldus on toodud tabelis 2.
GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED
KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 11/37
Tabel 2. DPL seadme ja DPSH-A seadme spetsifikatsioon.
Tähis DPL DPSH-A
Vasara kaal, kg m 10±0,1 63,5±0,5
Vasara kukkumiskõrgus, mm h 500±10 500±10
Alasi diameeter, mm d 50<d<Dh a 50<d<0,5Dh
Alasi mass koos juhtvardaga, kg m 6 18
90⁰ koonuse parameetrid:
Nominaalne põhjapindala, cm2 A 10 16
Põhja diameeter uus, mm D 35,7±0,3 45±0,5
Põhja diameeter kulutatud, mm 34 43
Otsiku pikkus, mm L 35,7±1 90±2b
Koonuse kõrgus, mm 17,9±0,1 22,5±0,1
Koonuse lubatud kulumine, mm 3 5
Varraste parameetrid c:
Mass, kg/m (maksimaalne) m 3 6
Diameeter OD, mm (maksimaalne) dr 22 32
Varraste kõrvalekalle katse ajal d
Alumine 5 m % 0,1 0,1
Ülejäänud osa % 0,2 0,2
Eritöö löögil, kJ/m2 Mgh/A En
50 194
a Dh – vasara diameeter b DPSH-A koonused on ainult ühekordseks kasutamiseks c Maksimaalne varraste pikkus on 2 m d Kõrvalekalle vertikaalist
6.4.3. Tiivikkatse (TK)
1) Katse eesmärgiks on mõõta pinnase vastupanu in situ tiiviku keeramisele pehmes
peeneteralises pinnases dreenimata nihketugevuse ja tundlikkuse määramiseks.
2) Katse viiakse läbi ristkülikukujulise tiivikuga, mis koosneb neljast üksteise suhtes 90° all
kinnitatud labast, mis surutakse pinnases vajalikule sügavusele ja siis keeratakse.
3) Katse tuleb teha ja tulemused esitada vastavuses ISO 22476-9, kõrvalekalded toodud nõudeist
peavad olema dokumenteeritud ja põhjendatud, kommenteerida tuleb nende mõju
katsetulemustele.
6.4.4. Plaatkoormuskatse (PLT)
1) Katse eesmärgiks on määrata pinnase ja kalju massiivide vertikaaldeformatsiooni,
tugevusomadusi ja tihendussuhet (Ev2/Ev1) in situ, fikseerides koormuse ja sellele vastava
vajumi, kui jäik plaat koormab pinnast.
2) Katse tuleb teha hoolikalt tasandatud ja rikkumata pinnal kas maapinna tasemel või süvendi
põhjas.
3) Katse tuleb teha ja tulemused esitada vastavuses EVS 934:2016, kõrvalekalded toodud
nõudeist peavad olema dokumenteeritud ja põhjendatud, kommenteerida tuleb nende mõju
katsetulemustele.
6.5 Spetsiifilised välikatsed ja uuringud
6.5.1 Spetsiifiliste välikatsete hulka kuuluvad geofüüsikalised uuringud, katsed geotermiliste
omaduste määramiseks, vaiakatsed jm.
6.5.2 Spetsiifiliste katsete vajadust hindab vastutav ekspert.
6.5.3 Katsed ja uuringud viiakse läbi järgides väljakujunenud ja tunnustatud metoodikat ning
vastavaid standardeid nende olemasolul. Katsete metoodika tuleb põhjalikult kirjeldada ning
tulemused lahti seletada.
GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED
KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 12/37
6.6 Uuringupunktide sidumine
6.6.1 Uuringupunktide asukohad (koordinaadid) tuleb mõõdistada täpsusega vähemalt 0,5 m ning
esitada kehtivas koordinaatsüsteemis.
6.6.2 Maapinna absoluutkõrgus uuringupunkti asukohas tuleb mõõdistada vastava instrumendiga
ning esitada täpsusega vähemalt 0,05 m.
*) Kuna kihipiiride määramistäpsus puurimisel ja valdaval osal penetreerimiskatsetel ei ületa 0,05 m, siis puudub vajadus
täpsema geodeetilise mõõdistuse järele.
6.6.3 Fotod
1) Puuraugu passifoto (asendab kaetud töö akti antud töö korral):
- Puuraugu passifoto peab olema igal puuraugul, mis on rajatud pinnasekihtide lasuvuste
identifitseerimiseks;
- Tuleb esitada GPS-koordinaatidega fotod digitaalsel kujul, aruande lisana. Faili nimetuses
peab olema puuraugu number ja pildi selgitus (nt: PA1_taust, PA1_proovid, PA1_latt);
- GPS-koordinaatide abil kantakse puuraukude teostamise asukohad plaanile (ligikaudseks
fotode kontrolliks) ning tuleb esitada aruande lisana (pildistamiskoht võib jääda kuni 5m
puuraugust eemale);
2) Fotodel peab näha olema:
- 20-40% ulatuses teeäärset taustinformatsiooni (asukoha visuaalseks kontrolliks);
- Mõõtelatt puuraugu põhjas (≤3m sügavuse korral). Mõõtelati skaala peab olema fotol loetav
(sügavuse ligikaudseks visuaalseks kontrolliks). Käsipuuraugu korral asetatakse mõõdulint
puuraugu põhja mõõtmaks puuraugu sügavust.
- Passifotol peavad näha olema kõigi pinnaseproovide kotid proovivõtu toimumise visuaalseks
kontrolliks. Kotid peavad olema fotol avatuna, proov ja proovi number loetavalt peal;
- Kasutatava puurotsa tüüp (tööorgan) peab fotol tööasendis näha olema.
3) Fotod peavad olema võimalikult kvaliteetsed, selged ja loetavad.
GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED
KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 13/37
7 UURINGU OSA: LABORATOORSED UURINGUD
7.1. Laboratoorsed uuringud on vajalikud pinnase ja kalju identifitseerimiseks ning
klassifitseerimiseks ja omaduste määramiseks. Samuti pinnase ja pinnasevee reostustaseme ja
keemilise koostise selgitamiseks.Geotehnilised pinnasekatsetused tuleb teha juhindudes
alljärgnevalt toodud standardist:
CEN ISO/TS 17892 Geotechnical investigation and testing — Laboratory testing of soil:
Part 1: Determination of water content (veesisaldus)
Part 2: Determination of bulk density (mahumass)
Part 3: Determination of particle density (skeleti mahumass)
Part 4: Determination of particle size distribution (lõimis)
Part 5: Incremental loading oedometer test (ödomeeterteim)
Part 6: Fall cone test (koonusteim)
Part 7: Unconfined compression test on fine-grained soils (ühetelgne surveteim)
Part 8: Unconsolidated undrained triaxial test (konsolideerimata dreenimata kolmetelgne
surveteim)
Part 9: Consolidated triaxial compression tests on water-saturated soils (konsolideeritud
dreenitud kolmetelgne surveteim)
Part 10: Direct shear tests (otsene nihketeim)
Part 11: Determination of permeability by constant and falling head (veejuhtivus)
Part 12: Determination of Atterberg limits (plastsus- ja voolavuspiirid
7.2. Muu katsemetoodika valimisel tuleb see kirjeldada ning põhjendada meetodi valik, tuleb olla
veendunud metoodika sobivuse osas katsetatud pinnasetüübi osas.
7.3. Vastavalt EN 1997-2 tuleb kalju puhul lähtuda ISRM (International Society for Rock
Mechanics and Rock Engineering) soovitatud meetoditest. Võib kasutada ka muid meetodeid,
sel juhul tuleb metoodika kirjeldada geotehnilise uuringu aruandes.
7.4. Proovid tuleb võimalikult kiiresti viia testimiseks laborisse, proovide säilitamine peab
toimuma vastavalt EN ISO 22475-8.
7.5. Muude muud pinnase ja vee laboratoorsed analüüsid peavad toimuma vastavalt neile
kehtestatud nõuetele.
GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED
KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 14/37
8 ARUANNE
8.1 Andmed
8.1.1 Geotehnilise uuringu aruanne peab sisaldama järgmisi andmeid:
1. Projekti nimi
2. Projekti staadium, mille jaoks uuringud on tehtud
3. Uuringu eesmärk ja kasutusala
4. Aluseks olnud normid
5. Geotehniline kategooria, vastavalt millele uuring on tehtud
6. Asukoha aadress
7. Asukoha kirjeldus (topograafia, olemasolevad struktuurid, taimestik, lähedalasuvad
veekogud)
8. Välitöö andmed
a. Välitöö kuupäevad
b. Töö teostajate nimed
c. Välitööl kasutatud masinate ja instrumentide loetelu*
d. Tööde metoodika, standardid ja normid, millele tugineti
e. Välikatsete nimekiri asukohtade, kõrguse ja sügavuse andmetega
f. Proovide andmed
g. Andmed vee esinemise ja taseme mõõtmiste kohta
h. Veeproovide andmed
i. Keskkonnatingimuste kirjeldus välitöö ajal
j. Puuraukude passifotod. Proovide võtmisel ka fotod proovidest.
9. Laboratoorsete uuringute andmed
a. Teimide nimekiri
b. Metoodika
c. Teimide tulemused
d. Teimimise ajal tehtud tähelepanekud
10. Muud uuringu käigus kogutud andmed
8.1.2 Andmed esitatakse graafiliselt, tabelites ja tekstina vastavalt projekti nõuetele. BIM mudeli
jaoks esitatakse andmed ühtses failiformaadis, milleks on .ags formaat. BIM ja .ags-i
esitamise juhised on toodud lisades 4 ja 5.
*) Puuraugu minimaalne läbimõõt peab olema vähemalt 108mm ja tee konstruktsiooni uurimiseks on snekk/tigupuuri
kasutamine keelatud. Erandjuhul võib seda puurimismeetodit kasutada ainult sideainetega tugevdatud kõvade katendikihtide
läbindamiseks, kui nendest kihtidest ei ole vaja võtta proove ja neid täpsemalt eristada ja kirjeldada.
8.2 Andmete interpretatsioon ja soovitused
8.2.1 Andmete interpretatsioon tehakse vastavuses uuringu eesmärgi ja suunitlusega.
8.2.2 Tavapäraselt seisneb geotehniline interpretatsioon alljärgnevas:
- pinnasemudeli koostamine ehk pinnase ja kalju jaotamises sarnaste omadustega kihtideks ning
neile projekteerimiseks vajalike arvväärtuste tuletamises;
- pinnase ja kalju klassifitseerimises;
- materjali kasutatavuse hindamises;
- hüdrogeoloogilises prognoosis veetaseme muutuste ja mõjude ulatuse osas.
8.2.3 Aruandes toodud kaalutlused, hinnangud ja soovitused peavad põhinema interpretatsioonile
ning olema selgelt põhjendatud.
8.3 Pinnaste klassifitseerimine füüsikaliste omaduste järgi
8.3.1 Geotehniline uuring peab andma andmed pinnaste klassifitseerimiseks, mis on aluseks:
- väljakaevatud pinnase muldesse või katendisse sobivuse hindamiseks;
GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED
KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 15/37
- aluspinnase külmatundlikkuse ja kandevõime hindamiseks;
- aluspinnase parendamisvõimaluste hindamisel,
- projekteerimisel vajalike parameetrite määramisel.
8.3.2 Pinnase klassifitseerimiseks on vaja pinnas identifitseerida. Pinnase identifitseerimine ja
kirjeldamine peab toimuma EVS-EN ISO 14688 Osa 1 järgi. Pinnase liigitamise üldised
põhimõtted on toodud EVS-EN ISO 14688 Osa 2.
8.3.3 Geotehnilisel uuringul võib kasutada ka olemasolevaid kohandatud riiklikke või konkreetse
projekti tarbeks loodud nõudeid juhul, kui terminite, määratluste ja pinnaserühmade
identifitseerimises järgitakse EVS-EN ISO 14688-1 ja EVS-EN ISO 14688-2 nõudeid.
8.3.4 Peamiselt liigitatakse pinnast granulomeetrilise koostise, plastsuse, orgaanilise aine sisalduse
ja dreenimata nihketugevuse järgi.
8.4 Granulomeetriline koostis
8.4.1 Terasuuruse järgi jagatakse mineraalosakesed peene- ja jämedateraliseks. Piiriks on 0,063
mm, millest suurema läbimõõduga osakesed loetakse jämedateraliseks. Jämedateralised on
rahnud, veerised, kruus ja liiv oma alamjaotistega, peeneteralised on mölli ja saueosakesed
(Tabel 3.).
Tabel 3. Granulomeetrilised fraktsioonid vastavalt EVS-EN 14688-1:2018
8.4.2 Granulomeetrilise koostise järgi liigitatakse valdavalt jämedateralistest ja väga
jämedateralistest osakestest koosnevaid pinnaseid.
8.4.3 Vaid põhipinnased koosnevad ühe terasuurusega fraktsioonist, enamik pinnaseid koosnevad
mitmest fraktsioonist (liitpinnased). Liitpinnaste puhul eristatakse põhifraktsiooni, mis on
massi poolest kõige suurem fraktsioon ja teist ning kolmandat fraktsiooni.
8.4.4 Pinnasele nimetuse andmisel tähistatakse põhifraktsiooni nimisõnaga ning ühe või enama
omadussõnaga, mis kirjeldavad teise ja kolmanda fraktsiooni sisaldust, näiteks:
- saGr – liivane KRUUS;
- orsaGr – orgaanikasisaldusega liivane KRUUS;
- grSa – kruusane LIIV.
8.4.5 Pinnase granulomeetriline koostis määratakse kas laboris vastavalt ISO 17892 või
välitingimustes EVS-EN ISO 14688-1:2018 ptk.6 ja lisas A toodud juhiste järgi.
GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED
KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 16/37
8.5 Plastsus
8.5.1 Peeneteralisi pinnaseid või peenfraktsioone liitpinnastes liigitatakse plastsusomaduste
(voolavuspiir wL, plastsuspiir wP) järgi „mölliks“ või „saviks“, isegi kui lõimisanalüüs on
tehtud. *) Kuigi mölli ja saueosakeste vaheline piir on määratud terasuuruse järgi, tuleb alati silmas pidada et osakese suurus ei
määra alati geotehnilisi omadusi. Möll kujutab endast mineraalpinnase füüsikalise murenemise produkti, millel on suures
osas säilinud algse materjali omadused. Savi on murenemise lõppsaadus, mis koosneb savimineraalidest ning evib selle tõttu
plastseid omadusi. Mineraalne materjal, mis suure purustuse või settimistingimuste (järvelubi) tõttu võib kuuluda osakese
suuruse järgi sauefraktsiooni, ei pruugi käituda savina. 8.5.2 Peeneteraliste pinnaste liigitus toimub EVS-EN ISO 14688-2:2018 kohaselt
plastsusdiagrammi järgi (Joonis 1), plastsusomadused peavad olema määratud ISO 17892-12
kohaselt.
8.5.3 Välitingimustes toimub mölli ja savi eraldamine EVS-EN ISO 14688-1:2018 lisas A toodud
juhiste järgi.
Joonis 1. Plastsusdiagramm( EVS-EN ISO 14688-2:2018 järgi). A-joon eristab mölli ja savi, U-joon on empiiriline, looduslike pinnaste ligikaudne ülemine piir.
8.6 Orgaanilise aine sisaldus
8.6.1 Organogeensed ehk orgaanilised pinnased koosnevad valdavalt orgaanilisest ainest.
Levinumad orgaanilised pinnased on turvas, järvemuda (sapropeel) ja turbamuda. Rohkesti
orgaanilist ainet võib esineda mullas taimejäänuste ning mitmesuguste organismide
elutegevuse produktidena.
8.6.2 Turvast klassifitseeritakse lagunemisastme järgi. Välitingimustes hinnatakse lagunemisastet
turba välimuse järgi ja pigistamiskatse abil. Juhised on kokkuvõtvalt toodud Tabelis 4.
põhjalikumad juhised on antud EVS-EN ISO 14688-1:2018.
Tabel 4. Turba lagunemisastme hindamine
Struktuur Lagunemise määr Taimsed jäänused Pigistamisel
Kiuline Vähene või puudub Selgelt äratuntavad Eemaldub ainult vesi
U- joon
Savi üliplastne
A- joon
Savi väga plastne Möll
üliplastne
Savi keskplastne
Savi väheplastne
Savi/Möll Möll väheplastne
Möll väga plastne
Möll keskplastne
GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED
KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 17/37
Pseudokiuline Mõõdukas Kiudude ja amorfse
pasta segu
Vesi sogane tahkeid
aineid <50%
Amorfne Täielik Ei ole äratuntavad,
püdel konsistents
Pasta, tahkeid aineid >50%
8.6.3 Orgaanilise aine sisaldus mineraalpinnases võib pinnase geotehnilisi omadusi oluliselt
mõjutada. Orgaanilise aine olemasolule viitab tavaliselt värvus (hall kuni must).
8.6.4 Pinnase liigitus orgaanilise aine sisalduse järgi fraktsioonis ≤ 2 mm on toodud Tabelis 5.
Jämedama kui 2 mm terasuurusega pinnast liigitatakse orgaanilise aine tüübi, koostisosade
geneesi ja lagunemisastme järgi.
8.6.5 Kui orgaanilise aine sisaldus määratakse laboris, tuleb määramise meetod kindlasti ära
näidata, kuna kasutatavaid meetodeid on mitmeid erinevaid.
Tabel 5. Orgaanilist ainet sisaldava pinnase liigitus (fraktsioon ≤ 2mm), vastavalt
EVS-EN ISO 14688-2:2018
Liik Kuivmassi orgaanilise aine sisaldus %
(fraktsioon ≤ 2 mm)
Vähe orgaanilist ainet sisaldav 2 kuni 6
Keskmiselt orgaanilist ainet sisaldav 6 kuni 20
Rohkesti orgaanilist ainet sisaldav >20
8.7 Liigitamine pinnaserühmadeks
8.7.1 Eestis kasutatav elastsete katendite projekteerimise protsess on kirjeldatud juhendiga:
„Elastsete teekatendite projekteerimise juhend“ (Maanteeameti peadirektori käskkiri nr.0088,
29.03.2017).
8.7.2 Laboratoorsetes uuringutes tuleb pinnased liigitada EVS-EN ISO 14688-1 ja 2 järgselt. Lisaks
tuleb anda niiskustundliku pinnase liigi tähis (A…D) vastavalt kehtivale Elastsete katendite
projekteerimise juhendile.
8.8 Pinnase tugevus
8.8.1 Aluspinnase tugevuse hindamine toimub nihketugevuse kaudu. Nihketugevus väljendab
pinnase vastupanu piki pinda nihutavatele jõududele. Eristatakse dreenitud ja dreenimata
tingimusi.
8.8.2 Dreenitud tingimustes moodustavad pinnaseosakesed struktuuri, mille pooridest liigub vesi
vastavalt rõhu muutusele koheselt välja (jämedateralised pinnased- liiv, kruus). Koormuse
võtab vastu pinnase struktuur ning nihketugevus avaldub pinnase sisehõõrdenurga ja nidususe
kaudu:
8.8.3 Dreenimata tingimusetes on tavaliselt halva veejuhtivusega veeküllastunud pinnased, kust
koormuse tõttu liigub vesi pooridest välja väga aeglaselt. Seetõttu rakendub koormus
pooriveele ning nihketugevuse avaldis saab kuju:
GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED
KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 18/37
cu on pinnase dreenimata nihketugevus.
8.8.4 Dreenimata nihketugevuse järgi pinnase jaotus on toodud Tabelis 6.
Tabel 6. Peenteraliste pinnaste nihketugevus (EVS-EN ISO 14688.2:2018 järgi).
Termin Dreenimata nihketugevus cu, kPa
Äärmiselt väike <10
Väga väike 10 kuni 20
Väike 20 kuni 40
Keskmine 40 kuni 75
Suur 75 kuni 150
Väga suur 150 kuni 300
Äärmiselt suur >300
8.8.5 Pinnaseid, mille dreenimata nihketugevus on >300 kPa, käsitletakse kui kaljut.
8.8.6 Pinnased, mille dreenimata nihketugevus on < 40 kPa käsitletakse nõrkade pinnastena ja
nende esinemisel aluspinnases tuleb teha nõlvade püsivuse kontrollarvutus.
8.8.7 Ühetelgne survetugevus
1) Ühetelgne survetugevus iseloomustab kivimploki tugevust. Lisaks määratakse lõhede ja
katkestuste iseloom.
GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED
KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 19/37
8.9 Kokkusurutavus
8.9.1 Kokkusurutavusparameetrid antakse suure kokkusurutavusega geotehnilistele kihtidele
(ülddeformatsioonimooduliga Eo < 5 MPa), vajumisarvutuste läbiviimiseks.
8.9.2 Kokkusurutavusparameetrid on:
- kompressiooniindeks (Cc),
- dekompressiooniindeks (Cr),
- konsolidatsioonimoodul (Cv),
- sekundaarne kompressioonitegur (Cα),
- eeltihenemissurve (σ′p),
- ületihenemissurve OCR.
8.9.3 Määratakse laboris ödomeeterteimil vastavalt CEN ISO/TS 17892 Osa 5.
8.10 Aluspinnase elastsusmoodul
8.10.1 Aluspinnase elastsusmoodul on katendi arvutuse lähteparameeter.
8.10.2 Elastsusmoodulit võib leida katseliselt (plaatkoormuskatse), hinnata kaudselt pinnase
koostise, nihketugevuse ja/või CBR-arvu järgi, samuti võib kasutada pinnaserühmade
tüüpomadusi.
8.10.3 Aluspinnase elastsusmooduli leidmiseks kasutatud meetodid peavad olema kajastatud
geotehnilise uuringu aruandes.
8.11 Elastsusmooduli määramine in-situ katsetega
8.11.1 Aluspinnase elastsusmooduli Ev2 katseline määramine savides.
Aluspinnase elastsusmooduli Ev2 hinnang dreenimata nihketugevuse Cu järgi on toodud Tabelis 7,
mis on kasutamiseks savipinnastele.
Tabel 7. Savipinnase elastsusmooduli hindamine dreenimata nihketugevuse järgi
Savipinnase tugevus Dreenimata
nihketugevus, Cu, kPa
Elastsusmoodul EV2, MPa
Väga nõrk <30 <10
Nõrk 30…90 10…30
Mõõduka tugevusega 90…240 30…80
Tugev >240 >80
*) Dreenimata nihketugevus on määratud otse tiivikkatsega või hinnatud löökpenetratsiooni katse andmetel (vt allpool).
**) Savi dreenimata nihketugevuse hindamiseks võib kasutada ka valemit Cu = 6,65 x N20, kus N20 on korrigeeritud löökide arv 20
cm intervalli süvistamiseks katseseadmega DPSH-A.
8.11.2 Aluspinnase elastsusmooduli Ev2 katseline määramine liivades.
Seos surupenetratsiooni koonuse eritakistuse ja Ev1 vahel on toodud Tabelis 8 (EVS-EN 1997-
2:2007 Lisa D tabel D.1).
Ev2 leida valemi Ev1/Ev2 = β, kus β väärtused sõltuvad pinnasest vastavalt Tabelile 9.
β on materjali tugevustegur
GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED
KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 20/37
Tabel 8. EV1 väärtused surupenetratsiooni koonuse eritakistuse kaudu.
Koonuse eritakistus qC, MN/m2 EV1, MN/m2
2,5 10
5 20
10 30
20 60
30 90
Tabel 9. β väärtused erinevatele pinnastele
Β Aluspinnas
0,9 Kruus
0,8 Liiv
0,7 Möll, savimöll
Seos DPSH-A korrigeeritud löökide arvu N20 ja Ev2 vahel kruusale, liivpinnastele ja moreenile on
toodud Tabelis 10.
Tabel 10. Seos DPSH-A korrigeeritud löökide arvu N20 ja EV2 vahel kruusale,
liivpinnastele ja moreenile
Seade DPSH-A, N20 EV2, MN/m2
5 17
10 35
15 52
20 70
25 87
30 105
35 122
40 140
45 157
50 175
Seos kehtib, kui liiv on >1 m sügavusel katse suudme tasemest.
8.12 Kalju klassifitseerimine ja tugevus
8.12.1 Kalju klassifitseerimiseks on vaja kalju identifitseerida ja liigitada. Kalju identifitseerimine
peab toimuma vastavalt EVS-EN ISO 14689, kus selleks on antud põhjalikud juhised.
8.12.2 Eesti pealiskorra lasundis esinevad settekivimid, magma-ja metamorfsetest kivimitest
koosnev aluskord paikneb väga sügaval ning jääb ehitiste mõjutsoonist välja. Magma- ja
metamorfsed kivimid esinevad pinnakattes mandriliustiku poolt transpordituna.
8.12.3 Tavapäraselt tuleb kirjeldada kalju struktuuri (kihiline, kildaline, massiivne), terasuurust
(kaljut moodustavate osakeste keskmine suurus), peamist mineraalkoostist, murenemisastet
ning hinnata tugevust.
8.12.4 Kalju kasutamiseks ehitusmaterjalina tuleb määrata nõutavad omadused laboris. Kalju
tugevus määratakse tuginedes ühetelgsele survetugevusele ja massiivis esinevatele
katkestustele (kihilisus, lõhed, tühikud vm rikked). Samadel alustel hinnatakse ka massiivi
kaevandatavust. Hinnangu võib andmete olemasolul anda ka võrreldava kogemuse põhjal.
*) Kaljupinnaseid Eestis käsitleda tee aluses vett mitte juhtiva külmakerkeohutu (külmakerge 0%) alusena. Märkus ei
kehti poolkaljupinnastele (Lontova sinisavi), mida käsitleda vett mitte juhtiva külmaohtliku (külmakerge 4-7%) alusena.
GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED
KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 21/37
8.13 Tuletatud väärtused
8.13.1 Pinnasemudelis tuletatakse geotehnilistele kihtidele geotehniliste omaduste arvväärtused.
Tuletatud väärtused saadakse väli ja laborikatsete tulemustest otseselt, teoreetiliselt,
korrelatsiooni abil või empiiriliselt.
8.13.2 Geotehniliste omaduste väärtused võib esitada ka normväärtustena.
8.13.3 Normväärtused saadakse pinnase omadustest ja välikatsetest korrelatsioonide abil või otseselt
laborimääranguna ning antakse 95% tõenäosusega vastavalt EVS-EN 1997-1:2006.
GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED
KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 22/37
9 VÄLIUURINGU KAVANDAMINE
9.1 Väliuuringut kavandades
9.1.1 Väliuuringu läbiviimiseks koostatakse uuringukava. Uuringukava koosneb plaanimaterjalist
ja seletuskirjast. Uuringu kava peab sisaldama:
- kavandatud uuringupunktide asukohad plaanil*;
- uuringupunktide tüübid (puurauk, šurf, penetratsioonikatse, tiivikkatse jne);
- uurimissügavust;
- proovide liigid ja arvu;
- kasutatava metoodika kirjeldus ja põhjendus;
- kavandatavad laboriteimid ning -meetodid;
- varem teostatud uuringute kirjeldust;
- rajatiste uuringud tuua välja eraldi alapunktina.
9.1.2 Uuringu kava koostamisel kasutatakse eelnevate uuringustaadiumide andmeid. Eeluuringu
kava koostatakse kameraaltöö käigus kogutud andmete järgi ja põhiuuringukava eeluuringu
andmete järgi.
9.1.3 Allmaakaevanduste- ja teadaolevate karstialade piirkonnas tuleb geotehniliste uuringute
kavas ette näha täiendavad lahendused ja meetodid tühimike kindlakstegemiseks. Nendega
peab Töövõtja arvestama projekteerimisel.
9.1.4 Kava kooskõlastada erinevate osade projekteerijatega, et oleks tagatud kõik projekteerimiseks
vajalikud andmed. Uuringukava vaadata läbi ja korrigeerida vajadusel uue teabe saamisel.
*Uuringud maaradariga, löök- ja penetratsioonikatsed, kandevõimemõõtmised, puuraugud jms tuleb kirjeldada
digitaalselt (sh. asukohad peavad olema seotud koordinaatidega).
**) Juhendi lisas Geotehnilise juhendi skeemid on toodud välja puuraukude asetus visuaalselt erinevate uuringuliikide
kohta.
9.2 Aluspinnase uuring
9.2.1 Aluspinnase uuring on geotehnilise uuringu alaliik, mis tehakse teetammi, süvendi ja katendi
projekteerimiseks. Kasutatakse nii uute teede kui ka rekonstrueeritavate teede puhul.
9.2.2 Uuringu eesmärk on koguda informatsiooni aluspinnase lasumuse ja omaduste kohta
mõjutsooni ulatuses. Aluspinnase uuring tehakse nii eel- kui põhiuuringu raames.
9.3 Nõuded uuringutele (uuringupunktide asukohad, sügavus, vahekaugus ja labori maht)
9.3.1 Uuringupunktide paigutamisel tuleb arvestada maa-aluste ja maapealsete
kommunikatsioonide kitsendusi ning liiklusohutust.
9.3.2 Kui samasse asukohta tehakse välikatse ja puurimine, siis enne tehakse katse ning seejärel
puurimine. Vastupidisel juhul peaks punktide vahekaugus olema vähemalt 2 m.
9.3.3 Uuringupunktide sügavus peab olema küllaldane mõjutsooni jäävate geotehniliste kihtide
(pinnasekihtide) ja nende omaduste määramiseks.
9.3.4 Uurimissügavus peab ulatuma vähemalt kuni kandva aluspinnaseni, arvestama võimalike
lihkepindade paiknemist, mis sõltub enamasti tugeva kihi lasumissügavusest. Lisaks tuleb
arvestada veetaseme määramise vajadusega, mis võib uurimissügavust vastavalt suurendada.
9.3.5 Väga tugeva pinnase või kalju esinemise puhul ning nende leviku kohta piisava
informatsiooni olemasolul, võib uurimissügavust vähendada.
GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED
KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 23/37
9.4 Tee osa asendamine samaväärsega ja/või tee ümberehitamise (ehk remondi) strateegia
valiku nõuded1
9.4.1 Väliuuringud peavad sisaldama vähemalt ühe kevade külmakergete ja kandevõimekao
aegseid välivaatlusi, kus dokumenteeritakse (video panoraam vaates koos kaugusmõõtja
näiduga, iseloomulikud fotod mõõtelatiga, kirjeldused) olukord teel.
9.4.2 Esialgse tasuvus- ja kuluefektiivsusanalüüsi ja remondistrateegia väljatöötamiseks tuleb
kasutada maaradari andmeid koos FWD andmetega (sammuga vähemalt 50m, mõõtmised
peavad olema teostatud kevadisel ajal).
9.4.3 Puurimised teostada vähemalt 400m sammuga, lisaks tähelepanu pöörata ka nõrkadele,
lagunenud ja külmakerkelistele kohadele.
9.4.4 Remondistrateegia valiku koostamises peab osalema teeprojekteerimise insener.
9.4.5 Erinevate remonditehnoloogiate (vähemalt 3) valik tuleb töövõtjal teostada
kuluefektiivsusanalüüsi alusel, vähemalt 20 ja 30 aasta katte eluea alternatiividele.
9.4.6 Remondistrateegias peab väliuuringutele ja arvutustele tuginedes analüüsima tee remondi
vajalikku mahtu, näidates erinevate alternatiivide investeeringu- ja ekspluatatsiooniperioodi
ligikaudsed kulud (kui palju on vaja muldkeha remontida, kas dreenkiht on kindlasti vajalik
või piisab nt fraktsioneeritud killustikalusest mulde servani, geosünteetidega tugevdamisest
vms). Välja tuleb tuua täpsemate uuringute vajaduse maht ja asukohad. 1 Kehtib vaid juhul kui tehnilistes tingimustes on eraldi nõutud see punkt.
9.5 Eelprojekti nõuded (tee rajamise korral)
9.5.1 Tee rajamise korral tuleb geotehnilised uuringud teostada sammuga, mis on piisav
ehitusmaksumuste leidmiseks ja tasuvusearvutuste tegemiseks kuid mitte harvemini kui 200m
tagant.
9.5.2 Geotehnilised uuringud ei tohi jääda lõplikust projekteeritavast teetrassi teljest kaugemale kui
50m. Juhul kui lõplik trassi telg on teada enne uuringuid, siis peavad pinnaseuuringud jääma
teealusele maale.
9.5.3 Soovitav on uuringud teostada malekorras potentsiaalse teekoridori ümbruses (juhul kui
teetelg ei ole täpselt paigas või ligipääsetavus on raskendatud).
9.5.4 Puuraugud peavad ulatuma vähemalt 1m nõrgast aluspinnasest läbi või olema vähemalt 3m
sügavused. Väga tugeva aluspinnase või kalju esinemise puhul peavad puuraugud ulatuma
piisavalt pinnase või kalju sisse nii, et oleks kindel, et ei ole tegemist rahnuga või väga tiheda
pinnase õhukese vahekihiga. Väga tugeva pinnase või kalju esinemise korral ning nende
leviku kohta piisava informatsiooni olemasolul, võib uurimissügavust vähendada.
9.5.5 Kõik kihid peavad olema proovitatud ja katselaboris katsetatud. Minimaalselt tuleb 2
puuraugu kohta võtta 1 pinnaseproov laboratoorseteks katseteks. Laboratoorselt tuleb
katsetada pinnase terastikulist koostist (EVS-EN ISO 17892-4), kui terastikulise koostise
proovis on osakesi terasuurusega ≤0,063mm rohkem kui 35% siis tuleb teostada ka
setteanalüüs ja plastsusarvu IP määrang (EVS-EN ISO 17892- 12).
9.5.6 Tee tulevastest süvendikohtadest tuleb määrata pinnase nimetus ja terastikuline koostis (liiv-
ja kruuspinnastest), vähemalt 100m sammuga.
9.5.7 Nõrkade pinnaste (nt. lubi, turvas, nõrgad savipinnased) korral võib eelprojekti faasis piirduda
omaduste määramisega üldiste korrelatsioonidega (nt turba mehaaniliste omaduste ja
veesisalduse vahelise korrelatsiooniga). Kui projekteerimise lähteülesandest on teada, et
nähakse ette nõrga pinnase väljakaevamine siis võib piirduda alla 1m paksuste nõrkade
pinnaste lasuvuse korral vaid nõrga pinnase paksuse määramisega. Kuna turba lasuvussügavus
vaheldub kiirelt, siis oleks vaja turba esinemisel määrata kihi paksus (mahud) 50m sammuga.
9.5.8 Täpsemad geotehniliste uuringute detailid ja katsetused määrab uuringute kava koostades
Töövõtja koos projekteerijaga.
GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED
KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 24/37
9.6 Põhiprojekti nõuded
9.6.1 Puuraugud tuleb rajada „malekorras“ sõiduteele vähemalt 100m sammuga.
9.6.2 Puuraugud peavad ulatuma vähemalt 1m läbi nõrgast aluspinnasest läbi või olema vähemalt
2,5m sügavused.
9.6.3 Kõik kihid peavad olema proovitatud ja katselaboris katsetatud. Minimaalselt tuleb 2
puuraugu kohta võtta 1 pinnaseproov laboratoorseteks katseteks. Laboratoorselt tuleb
katsetada pinnase terastikulist koostist (EVS-EN ISO 17892-4), kui terastikulise koostise
proovis on osakesi terasuurusega ≤0,063mm rohkem kui 35% siis tuleb teostada ka
setteanalüüs ja plastsusarvu IP määrang (EVS-EN ISO 17892- 12).
9.6.4 Juhul, kui viiakse läbi uuringud, mille alusel projekteeritakse olemasolevale lahendusele
mulde laiendus, tuleb teostada uuringud sõiduteel 100m sammuga ja kasvupinnase paksuse
määramised laiendatavalt poolelt 100m sammuga selliselt, et üks puurauk satub olemasoleva
nõlva ja teine puurauk kõrvalolevale teemaa asukohta, kuhu on muldkeha laiendus
projekteeritud (kõiki võib teha käsipuuriga või surfiga).
9.6.5 Vähemalt iga 300m tagant (v.a. kasvupinnase määramine) tuleb olemasoleva tee aluskihist
määrata terastikuline koostis (ca 0,3…0,5m sügavuselt).
9.6.6 Puuraugu seinal tuleb kontrollida pinnase ja materjalide kihtide paksused vähemalt 50cm
sügavuseni.
9.6.7 Tee süvendamise kohtades (nt pikinähtavuse tagamiseks) peavad puuraugud ulatuma
vähemalt 1m allapoole uue muldkeha põhja.
9.6.8 Uute süvendite kohtadest tuleb määrata pinnase nimetus ja terastikuline koostis (liiv- ja
kruuspinnastest), vähemalt 50m sammuga (sobivuse korral tuleb materjali kasutada
projektlahenduses).
9.6.9 Kui nõrkade pinnaste (nt. lubi, turvas, nõrgad savipinnased) esinemisel nähakse ette nõrga
pinnase väljakaevamine, siis võib piirduda alla 1m sügavuse korral vaid paksuse
määramisega; Kui nõrk pinnas jäetakse tee alla (peavad olema teostatud konstruktsiooni
stabiilsus- ja vajumiarvutused), siis tuleb määrata vähemalt nõrga pinnase nidususe c või
dreenimata nihketugevuse Cu, kokkusurutavuse ja konsolidatsiooni näitajad. Kuna turba
lasuvussügavus vaheldub kiirelt, siis oleks vaja turba esinemisel määrata kihi paksus (mahud)
50m sammuga. Nõrga pinnase eelpoolnimetatud näitajate määramine:
1) penetratsioonikatsetega (juhul kui penetratsioon on pinnases piisava tundlikkusega), või
2) veesisalduse proovide võtmisega kindla intervalli tagant, määratakse ära kihi omaduste
varieeruvus ja seejärel tehakse rikkumata struktuuriga proovidega laborikatsed ja väljas
tiivikkatsed vastavate iseloomulike penetratsiooni-takistusega või veesisaldusega pinnasega
ning andmete omavahelise korreleerimisega laiendatakse laboris määratud omadused kogu
lasundile.
9.6.10 Tee rajamise uuringutel tuleb teha täiendavaid uuringupunktid juhul kui esineb nõrku
pinnaseid, et fikseerida nõrkade pinnaste alguse- ja lõpualad (üleminekukohad 100m
ulatuses). Puuraugud teha 10 m sammutihedusega (võib teha käsipuuriga).
9.6.11 Kohtades, kus rajatakse >4m kõrgused mulded, või mis asuvad nõrgal aluspinnasel, tuleb
geotehniliste uuringute kavas ette näha uuringud, mis võimaldavad geotehniliste stabiilsus- ja
vajumisarvutuste teostamist. Uuringud (välikatsed, puuraugud) tuleb teha vähemalt 50m
sammuga ja uuringu sügavus vähemalt kandva aluspinnaseni.
9.6.12 Maaradari mõõteandmeid võib kasutada puuraukude konstruktsiooni iseloomulikematesse
kohtadesse suunamiseks. Sel juhul võib puuraukude sammu suurendada kuni 250m
„malekorras“, pinnaseproovid tuleb siis määrata igast puuraugust. Geotehniliste uuringute
kavas tuleb kavandatavate puuraukude kohad maaradari mõõtefaili pikiprofiilidel (vasak ja
parem tee pool) ära näidata.
GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED
KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 25/37
9.7 Kergliiklustee puuraukude nõuded
9.7.1 Kergliiklustee puuraukude puhul ei ole vaja üldjuhul teostada laboriuuringuid.
9.7.2 Kergliiklustee puuraukude sügavus peab olema piisav, et määrata kasvupinnase paksus ja
määrata vähemalt 30 cm kasvupinnase all lasuvat pinnast/pinnaseid. Uuringud viiakse läbi
puurimise või surfimise teel.
9.7.3 Kergliiklustee uuringupunktid tuleb rajada vähemalt 50m sammuga..
9.7.4 Juhul kui tegemist on nõrkade pinnastega, tuleb teha täiendavalt stabiilsus-ja vajumisarvutuste
jaoks piisavas mahus uuringud, kuni kandva pinnaseni.
9.8 Parkla puuraukude nõuded
9.8.1 Parkla uuringualal tuleb rajada puuraugud selliselt, et puuraukude omavaheline kaugus ei
ületaks 100m. Seda eesmärgil, et parkla uuringualal oleks piisav hajutatus ja joonistuks välja
parka aluse pinnase läbilõige.
9.8.2 Puuraukude sügavus peab ulatuma vähemalt 1m läbi nõrgast aluspinnasest läbi või olema
vähemalt 2,5m sügav. Puurauke võib asendada surfidega.
9.8.3 Parkla vähim uuringute maht väiksemate parklate puhul on vähemalt 3 puurauku.
9.8.4 Täpsem uuringumaht lepitakse tellijaga uuringukava koostades eraldi kokku.
9.9 Täiendavad eriuuringud nõrkade pinnaste korral
9.9.1 Savipinnastel tuleb lisaks nõutule teostada täiendavad uuringud ja katsed (Lisa 6):
1) Mulde stabiilsuse kontrollarvutuseks on vajalik nõrkade pinnaste tugevuse määrangud
(vastavalt koormusskeemile).
2) Tuleb kontrollida lühiaegset stabiilsust, mille kontrollarvutuseks vajalikud tugevusnäitajad
on:
- dreenimata nihketugevus (mõõta nt tiivikkatsetega (nt profiilil 0,5m sügavusintervalliga, kuni
6m sügavuseni), profiilide samm 100...200m (aladel kus nõrk savipinnas esineb);
- savi mahukaal (tuleb võtta veesisaldusproovid tiivikkatsete asukohas, profiilil 0,2...0,5m
sügavusintervalliga, kuni 6m sügavuseni);
- muude pinnaste osas teostada penetratsioonikatsed, tugevuse piisava täpsusega hindamiseks.
3) Mulde aluste pinnaste vajumise prognoosimiseks on vaja teada:
- savide kokkusurutavus (selleks tuleb võtta veesisaldusproovid, kuni 10m sügavuseni, ja
Atterbergi piiride (plastsus- ja voolavuspiir) määramisest 1...2 m sügavusintervalliga);
- lisaks võtta lõigult 5-6 rikkumata struktuuriga saviproovi, laboris määrata kokkusurutavust
iseloomustavad parameetrid:
kompressiooniindeks;
dekompressiooniindeks;
konsolidatsioonimoodul;
eeltihenemissurve.
4) Labori programm tuleb enne katsete tegemist kooskõlastada tellijaga.
5) Muude pinnaste osas teostada penetratsioonikatsed pinnaste kokkusurutavuse piisava täpsuse
hindamiseks.
6) Turvas, mis tee alla jäetakse, tuleb uurida vastavalt juhendis viidatud standardite kohaselt
(Turvas võib olla ka teega ristsuunas suure kalde all, selle pärast on oluline turba paksuse
määramine mõlemal pool mullet).
7) Mass- ja süvastabiliseerimise projekteerimise korral tuleb võtta nõrgast aluspinnasest proovid
(savi, turvas) vastavalt EuroSoilStab juhendi p.5, laboratoorsed uuringud ja katsetused
projekteeritud sideaine koguse leidmiseks vastavalt EuroSoilStab juhendi p.6.
Projekteerimisel võib kasutada ka Soome Syvastabiloinnin suunnittelu uusimat juhendit.
GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED
KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 26/37
9.10 Uuringupunktide tüüp
9.10.1 Pinnase kirjeldamiseks ja proovivõtuks kavandatakse puuraugud või kaevandid, pinnase
tugevuse määramiseks in situ tehakse penetratsioonikatsed.
9.11 Proovid
9.11.1 Proovide arv ja asukohad
1) Proovivõtu asukohad tuleb valida nii, et proovid jaguneks ühtlaselt kogu alal ja iseloomustaks
kihte vajalikus paksuses.
2) Proovide arv peab võimaldama hinnata kihtide tunnusomaduste ulatust.
9.11.2 Proovi tüüp
1) Proovi tüüp valitakse vastavalt määratavatele näitajatele.
2) Kvaliteetseid rikkumata struktuuriga proove on võimalik võtta pinnaste puhul nõrgast savist
ja turbast. Kasutatakse juhul kui on vaja määrata nihketugevus - (sisehõõrdenurk, nidusus,
dreenimata nihketugevus) ning kokkusurutavus parameetreid.
3) Rikkumata struktuuriga proove kaljust kavandatakse erijuhtudel, kui on vaja hinnata kalju
stabiilsust kõrgete nõlvade puhul või kui on tegemist suurte koormustega nõlva ääres.
4) Pinnase lõimiskoostise ja muud füüsikalised omadused (niiskus, plastsuspiirid, orgaanilise
aine sisaldus, tihendatavus, osakeste mahumass) saab määrata rikutud struktuuriga
proovidest.
5) Mõnikord saab rikutud struktuuriga proovidest laboris (teatud piirides rakendatav
liivpinnastele) valmistada nõutavate omadustega proovi, mida saab toimida nagu rikkumata
struktuuriga proovi.
9.11.3 Proovi kogus
1) Rikutud struktuuriga proovide kogus tava teimimiseks on toodud Tabelis 11.
Tabel 11 Rikutud struktuuriga pinnaseproovide vajalik kogus, EVS-EN 1997-2:2007 järgi.
Teim Proovi
mass, g Meetod
Veesisaldus Savi ja möll 60
ISO/TS 17892-1 Liiv 200
Lõimise
setteanalüüs
Pipett 100 ISO/TS 17892-4
Aeromeeter 250
Plastsuspiirid 500 ISO/TS 17892-12
Osakeste mahumass 100 ISO/TS 17892-3
2) Lõimise sõelanalüüsiks (ISO/TS 17892-4) võetava proovi kogus sõltub suuremate
pinnaseosakeste läbimõõdust, kui neid on olulises koguses – 10% või rohkem kuivmassist.
Sõelanalüüsiks vajaliku proovi koguse sõltuvus terasuurusest on toodud Tabelis 12.
Tabel 12. Proovi algmass sõelumiseks, EVS-EN 1997-2:2007 järgi.
Suurim
osakeste
läbimõõt, mm
Proovi kogus
sõelanalüüsiks,
kg
75 240
63 140
45 50
GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED
KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 27/37
37,5 30
31,5 20
20 4
16 3
10 1
5,6 0,5
≤ 2 0,2
*) On ilmne, et jämedateralisest pinnasest, milles suurimad osakesed on üle 20 mm, on tavalise puurimisega
sõelanalüüsiks väga raske nõutavas koguses proovi võtta. Juba 32 mm osakeste puhul on proovi kogus 20 kg ning
arvestades puurimise läbimõõtu, purustatakse paratamatult osa terasid. Tavaliselt puudub vajadus jämedateralist pinnast
sellise detailsusega uurida, kuid kui seda on vaja teha, tuleb proovivõtuks rajada kaevandid.
1) Muudeks analüüsideks, sealhulgas Proctori tihendamiskatse, tuleb vastavalt pinnasele
proovikoguste osas konsulteerida teimimist teostava laboriga.
2) Nõuded proovi kvaliteedile ja sobiva proovivõtumeetodi valib vastutav ekspert lähtuvalt
testitavatest näitajatest vastavalt EN 1997-2 ja EN ISO 22475-1.
9.12 Määratavad geotehniliste üksuste parameetrid
9.12.1 Eraldatud geotehnilised üksused tee projekteerimiseks koostatud pinnasemudelis peavad
olema iseloomustatud vähemalt järgmiselt (Tabel 13).
Tabel 13. Pinnasemudeli geotehniliste üksuste vajalik iseloomustamine pinnaseomadustega.
Ülesanne tee
projekteerimisel
M a h
u k
a a l
L õ im
is
S a v ip
in n
a st
e
p la
ts u
s
K o k
k u
-
su ru
ta v u
s
T u
g ev
u s-
p a ra
m ee
tr id
E la
st su
s-
m o o d
u l
V ee
ta se
Stabiilsus X X X
Vajumine X X X
Katend X X X X X
Külmakindlus X X X
Niiskusrežiim X X X
9.12.2 Pinnase puhul piisab tavaolukorras lõimisanalüüsist ja peeneteralise pinnase korral lisaks
plastsuspiiride määramisest.
9.12.3 Pinnase mehaaniliste omaduste (tugevus, kokkusurutavus) määramiseks stabilomeetris või
ödomeetris on vaja väga hea kvaliteediga rikkumata struktuuriga proove. Kvaliteetseid
rikkumata struktuuriga proove on võimalik võtta turbast ja savist. Proovide rikutus mõjutab
katsetulemusi oluliselt ning usaldusväärse tulemuse saamiseks ei piisa paarist katsest. Samuti
peab katse tellijal olema kompetents keerukate katsete tulemuste interpreteerimiseks ja
analüüsiks.
9.12.4 Pinnase tugevusparameetrite hindamisel tuleks eelistada välikatsete ning rutiinsete katsetega
määaratavate pinnaseomaduste korrelatsioone.
10 Erineva suunitlusega uuringud
10.1 Katendi uuring
10.1.1 Katendi uuring tehakse olemasolevate teede rekonstrueerimisel või laiendamisel, kas eraldi
uuringuna või aluspinnase uurimise raames.
10.1.2 Katendi uuringu käigus määratakse katendi kihtide paksus ja vajadusel koostis.
GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED
KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 28/37
10.1.3 Uuringu meetodid kavandatakse vastavalt uuringu eesmärgile ning projekteerija
lähteülesandele.
10.1.4 Katendi uurimisel tuleb erilist tähelepanu pöörata järgmistele aspektidele:
- katendi kihtide materjali terviklikkuse säilitamine, puurimisega ei tohi katendi materjali
peenestada;
- katendi kihtide kirjeldamisel tagada paksuse määramine täpsusega 0,01 m;
- puurimine teostada südamikpuurimisena. Katendi kihtide paksus mõõta puuraugu seinast.
10.2 Freespuru (RA) taaskasutamine (taaskasutamise indikatiivne eelinfo)
10.2.1 RA hilisemaks võimalikuks taaskasutamiseks tuleb uuringualalt puurida asfaldi proovikehad
hindamaks selle kvaliteeti kui täitematerjalide omadused ei selgu varasemalt teostatud
täitedokumentatsioonidest. Vastavalt proovikehade omadustele selguvad freespuru
võimalikud taaskasutuse võimalused.
10.2.2 Freespuru taaskasutamise uuringud tuleb läbi viia juhul kui eesmärgiks on ettenähtud
olemasoleva katte freesimine ning uue katte rajamine, tee likvideerimine või kõik muud
juhud, kus olemasolev kate freesitakse ja freesitud asfalt võidakse potentsiaalselt objekti
raames taaskasutada uue asfaltsegu tootmiseks, stabiliseerimiseks vms. Uuringu kohustus
määratakse ära projekteerimise või töö tellimise lähteülesandes.
10.2.3 Freespuru taaskasutamise võimalusi uuritakse juhul kui geotehnilise uuringulõigu pikkus on
vähemalt 2km.
10.2.4 Puurimistel ja proovikehade võtmisel tuleb lähtuda järgnevast:
1) Freespuru taaskasutamise uuringu puurimised teostada selliselt, et uuringuala jagada üheksaks
võrdseks osaks (10 uuringuala ristlõiget). Ühest uuringuala ristlõikest võtta 4 proovikeha (3tk
rattajälje kõrvalt ja 1tk rattajäljest) vastavuses standardiga EVS-EN 12697-27.
2) Puurimisel kasutatava puuri diameeter peab olema vähemalt 108mm.
10.2.5 Vajalikud laborikatsetused, mis tuleb teostada proovikehade kvaliteedi hindamiseks:
a. Asfaltsegude paksus kihtide kaupa (kuni kaks kihti)
b. Bituumeni sisaldus
c. Bituumeni omadused
d. Terastikuline koostis
e. LA
f. An ülemisest kihist
g. Pealmisele kihile teha ka petrograafiline analüüs (tardkivi vs settekivi määramine).
10.2.6 Laborikatsetusteks võib panna mitu puurkeha kokku, et katsetamiseks vajalik minimaalne
materjali kogus saaks täidetud.
10.2.7 Uuringuala objekti raames tuleb puurkehade analüüs teostada asfaltsegu kihtide kaupa.
Tabel 14. Freespuru kvaliteedi hindamise katsete kogused.
Soovitud katsed - kokku 40 puurauku
Tardkivi Lubjakivi
Katsete kogus Katsete kogus
Lahust sideaine sisalduse määramine ja terastikuline koostis +
Rotatsioonaurustiga sideaine eraldamine lahustist + Penetratsiooni
määramine 25 °C juures 3 3
Asfaltkatte paksuse määramine (kihi kaupa) 40 puurkeha 40 puurkeha
Kulumiskindlus Nordic katsel (sh terade tihendus ja veeimavus) 1 0
Purunemiskindlus Los Angelase katsel 1 0
Petrograafia (tard vs settekivi) 3 0
GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED
KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 29/37
10.3 Rajatiste uuring
10.3.1 Kõik rajatiste geotehnilised pinnaseuuringud peavad vastama standardile EVS-EN 1997-
2:2007+NA:2008.
10.3.2 Rajatiste projekteerimiseks vajalike geotehniliste pinnaseuuringute ja laboratoorsete
analüüside maht ja liik peavad vastama standardile (Lisale B3 – kaks kuni kuus uuringupunkti
iga vundamendi jaoks) ning projekteerija vastutab piisava uuringupunktide mahu ja
rajamissügavuse eest. Eelprojekti korral tuleb rajada vähemalt 1 puurauk kummagi rajatise
otsa.
10.3.3 Rajatiste uuringupunktide vahekaugused ja sügavused tuleb võtta vastavalt EVS-EN 1997-
2:2007+NA:2008 Lisale B3. Rajatiste uuringusügavus vastavalt Lisa B3-le peab
vaivundamendil olema vähemalt 5m vaia rajamissügavusest sügavamal ja vundamendil olema
vähemalt 3m vundamendi rajamissügavusest sügavamal.
10.3.4 Vastavalt Lisa B3-le võib uurimussügavust vähendada 2m-ni rajamissügavusest, kui rajatise
aluskihid on varasemalt tuntud ja usaldusväärsed. Vette rajatavate sammaste korral tuleb
vajadusel ära põhjendada Geotehniliste uuringute kavas alternatiivsed meetodid, mis
võimaldavad sammaste piisavalt täpse projekteerimise.
10.4 Pinnasevee uuring (Hüdrogeoloogiline uuring)
10.4.1 Enamasti hinnatakse pinnasevee tingimusi tavapärase pinnaseuuringu raames. Minimaalselt
tuleb identifitseerida vett sisaldavad kihid, mõõta pinnaseveetase ning hinnata selle kõikumist,
samuti selgitada veejuhtivus ning vajadusel ka vee keemiline koostis. Eraldada tuleks püsivalt
kõrge pinnaseveetasemega alad.
10.4.2 Eraldi hüdrogeoloogiline uuring võib olla vajalik, kui kavandatakse suuremahulist pinnasevee
taseme alandust (ehitusaegset või alalist), sademevee ulatuslikku immutamist või muud
pinnase/põhjavee režiimi muutmist.
10.4.3 Kõige usaldusväärsemad tulemused hüdrogeoloogiliste parameetrite osas annavad välikatsed.
Kui tegemist on veealandusega, tuleb teha pumpamiskatsed, mille andmete järgi leitakse
kihtide veejuhtivus ja prognoositakse juurdevool. Kui tegemist on vee immutamisega, siis
tuleb teha valamiskatsed.
10.4.4 EN 1997-2:2007 soovitab ühtlaseteraliste liivade puhul veejuhtivuse arvutada lõimiskoostise
järgi. Arvutusvalemite kasutamisel tuleb jälgida valemi määramispiirkonda.
10.4.5 Veejuhtivust saab määrata ka laborikatsetega, kuid vastavalt EN 1997-2:2007 saadakse
usaldusväärsed tulemused savi- möll- ja orgaanilise pinnase rikkumata struktuuriga
kvaliteetsetest proovidest. Siiski tuleb arvestada, et tulemust võib mõjutada proovi
küllastusaste (eriti savi puhul), samuti võib proovist läbivoolava vee keemiline koostis muuta
filtratsioonimooduli väärtust oluliselt.
10.4.6 Hüdrogeoloogilise uuringu käigus tuleb hinnata ka veealandusega kaasnevaid mõjusid
naaberstruktuuridele (vajumid) ja veekihile (koguselised ja kvaliteedimuutused).
10.4.7 Elastsete katendite projekteerimiseks tuleb hinnata pinna- ja põhjavee tingimusi vastavalt
Tabelile 15.
GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED
KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 30/37
Tabel 15. Niiskuspaikkonnad.
Paikkonna
tüüp
Paikkonna
tunnus
Paikkonna tüübi kirjeldus
1 Kuiv Pinnavete äravool on tagatud; pinnasvesi on sügaval ega
mõjuta kasvupinnase taimestikku. Pinnasteks on peamiselt
kruusliivad, liivad ja saviliivad, kuid esineb ka savikaid
pinnaseid, kuid viimaste suhteline niiskus on alla 0,73. Kui
muldkeha kõrgus on normidest 1,5 korda suurem, on
tegemist, sõltumata muudest asjaoludest, 1. paikkonna
teelõiguga.
2 Niiske Pinnavete äravool pole ajuti tagatud; selle üheks tunnuseks
on maapinna 0,003 lähedased, kuid suuremad sellest,
looduslikud kalded. Esineb lühiajalist (alla 30 päeva)
seisuvett. Pinnasvesi, on külmumispiirist ainult
vähesügavamal, ometigi mõjutab kasvupinnase niiskumist,
mistõttu kasvavad niiskuslembelised taimed; võib isegi
esineda pindmise soostumise tunnuseid. Esinevad peamiselt
savikad pinnased suhtelise niiskusega alla 0,8. On mõeldav
tee külgnevate alade piki- ja põikplaneerimisega ning
kraavitamisega niiskustingimusi parandada ning seega
saavutada 1. paikkonna olukord. Kõik 1. Paikkonna tüübi
süvendid ja 0-profiilid (ka normidega ettenähtust madalamad muldkehad) kuuluvad 2. paikkonda.
3 Märg Pinnavete äravool on raskendatud; esineb pikaajalist (üle 30
päeva) seisuvett. Maapinnalähedase pinnasvee tõttu esineb
ilmseid soostumise tunnuseid. Pinnasvee tase on
külmumispiirist kõrgemal. Esinevad peamiselt savikad
pinnased suhtelise niiskusega üle 0,8. Paikkonna tüübi
muutmine on võimalik ainult suureulatuslike
kuivendustöödega. Kõik 2. paikkonna tüübi süvendid ja
normidega ettenähtust madalamad muldkehad kuuluvad
3.paikkonda.
10.5 Reostusuuring
10.5.1 Pinnase või põhjavee reostuse tuvastamisel tuleb selgitada reostuse ulatus ja mõju
ehitisele/rajatisele. Reostuse avastamisel tuleb määrata saasteainete sisaldused,
likvideerimisvõimalused ning käitlemisviisid.
10.5.2 Reostusuuringu võib teha geotehnilise uuringu koosseisus, kuid uuringut läbi viival ettevõttel
peab olema vastav pädevus ja kogemus.
GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED
KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 31/37
10.6 Arheoloogilisest leiust teatamine
10.6.1 Arheoloogilise leiu leidmisel on kõige õigem kohe sellest teada anda Muinsuskaitseametile.
Muinsuskaitseametil on oma esindused kõikides maakondades ning lisaks arheoloogiale
spetsialiseerunud inspektorid.
10.6.2 Kuna arheoloogiline leid on ennekõike ajaloo ja kultuuri uurimise allikas,
siis kuulub arheoloogiline leid riigile ning on leidmise hetkest ajutise kaitse all. Eseme leidja
või valdaja kohustus on teavitada leiust Muinsuskaitseametit ning võimaldada
leiu kultuuriväärtuse tuvastamist. Arheoloogilist leidu ei saa heauskselt omandada.
10.6.3 Juhul kui uuringu kava koostades selgub, et geotehniline puurauk satub mälestise asukohale
või selle katisevöödisse (50m mälestise mälestise väliskontuurist või piirist arvates), siis tuleb
uuringute kava ka Muinsuskaitseametiga kooskõlastada.
10.7 Uuringust kogutud andmete arhiveerimine
10.7.1 Uuringu tegija on kohustatud uuringu aruande esitama ehitisregistrile ja Maa-ametile
10 päeva jooksul uuringu aruande valmimise päevast arvates vastavalt Majandus- ja
taristuministri 24.04.2015 määrusest nr 32 „Ehitusgeoloogilisele uuringule esitatavad
nõuded“ § 3. Uuringu tulemuste esitamine.
10.7.2 Ehitusgeoloogia kaardile esitamise juhised on leitavad Maa-Ameti (tulevikus MARU)
Ehitusgeoloogia kaardirakenduse kasutusjuhendis. Ehitusgeoloogia andmekogusse saab
dokumendid lisada kasutades veebiliidest. Veebiliidese kaudu edastada kogu geoloogiline
uuring koos .ags failiformaatidega.
GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED
KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 32/37
10.8 Lisa 1 Geotehniliste uuringute 2D profiilide näidis
*)Igal puurtulbal peab olema märgitud väliuuringute põhjal niiskuspaikkonna tüüp ja pinnasvee tase.
**)Vastavalt Lisa 1 näidisele peavad puurtulpadel olema värvidega eristatud niiskustundlike pinnaste tüübid (A…D).
10.9 Lisa 2 Löökpenetreerimise graafiku näidis
GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED
KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 33/37
10.10 Lisa 3 Suru-löökpenetreerimise graafiku näidis
GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED
KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 34/37
10.11 Lisa 4 Pinnasekihtide värvikodeering
KAP_Material/Soil name EVS-EN ISO 14688 soil name
EVS-EN ISO
14688 soil short
name
Laboratory
sample nr. Märkused Colour
KAP_Materjali / Pinnase nimetus
EVS-EN ISO 14688 pinnase
nimetus
EVS-EN ISO
14688 pinnase
lühinimetus
Labori teimi
number Notes R G B Värv
SMA 0 0 0
ACsurf 0 0 0
ACbin 0 0 0
MA 0 0 0
ACbase 0 0 0
PA 0 0 0
ACsurf 160/220 (KAB) 0 0 0
WMA 0 0 0
Soe kergasfaltbetoon 0 0 0
MSE 0 0 0
Vana asfaltbetoon ja mustkate 0 0 0
MUK 0 0 0
Kerg- ja sügavimmutus 0 0 0
BS (seguris segatud) 128 128 128
BS (teel segatud) 128 128 128
KS (asfaldipurust seguris segatud) 128 128 128
KS (asfaldipurust teel segatud) 128 128 128
KS (uutest materjalidest teel segatud) 128 128 128
TS (uutest mineraalmaterjalidest seguris
segatud) 128 128 128
TS (uutest mineraalmaterjalidest teel
segatud) 128 128 128
TS (asfaldipurust teel segatud) 128 128 128
Põlevkivituhaga tugevdatud kihid
(kruusliivast, jämeliivast) 128 128 128
Põlevkivituhaga tugevdatud kihid (teistest
liivadest, sh saviliivast) 128 128 128
Paetuhk 128 128 128
Tuhkbetooni freespuru 128 128 128
Munakivi-, parkettkivi sillutis 128 128 128
Pinnatud freespurukate 128 128 128 KAP pinnaste nimetus
Tm_280 Tardkivikillustik 110 50 150
Tm_280 Pae- või kruuskillustik (LA<35) 190 190 190
Tm_240 Pae- või kruuskillustik (LA≥35) 220 220 220
Tm_200 Ridakillustik, mittestd. killustik 235 235 235
Tm_180 Opt.terastikuga kruusliivast kiht 180 70 0
Tm_150 Kruuspinnas 215 80 0
Tm_E (160) liiva-kruusa-killustiku segu 250 125 50
Tm_F (110) liiva-kruusa-killustiku segu 250 180 135
Tm_G (60) liiva-kruusa-killustiku segu 250 220 200
Tm_130 kruusliiv, jämeliiv 190 145 0
Tm_115 mõõdukalt ühtlaseterine jämeliiv 255 205 40
Tm_120 keskliiv 255 195 0
Tm_105 mõõd.ühtlaseterine keskliiv 250 210 60
Tm_100 peenliiv 250 245 0
Tm_90 mõõd.ühtlaseterine peenliiv 255 255 0
Tm_75 ühtlaseterine liiv 255 255 70
Tm_65 jäme kerge saviliiv 255 255 130
Tm_A kerge saviliiv 255 210 210
Tm_B tolmliiv 255 140 140
Tm_C kerge liivsavi; raske liivsavi; savi 255 70 70
Tm_D
raske tolmne saviliiv; tolmne
saviliiv; kerge tolmne liivsavi;
raske tolmne liivsavi; tolmne 255 0 0
TURVAS 210 0 0
KASVUPINNAS 255 0 0
KASVUKIHT 255 0 0
JÄRVEMUDA 255 0 0
TURBAMUDA 210 0 0
Suurrahn 128 128 128
Rahn 128 128 128
Veeris 128 128 128
Lubjakivi 128 128 128
Murenenud lubjakivi 128 128 128
Dolomiit 128 128 128
Geotekstiil 100 0 20
Veetase 0 200 255
RGB code/ kood
GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED
KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 35/37
10.12 Lisa 5 Geotehnilise uuringute mudeli kasutusnäidised
AGS failiformaadi mudeli tulp:
Mudeli koondnäidis:
GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED
KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 36/37
GEOTEHNILISED UURINGUD JA KATSETUSED
KT_025_J24_r1 Kinnitamine: 03.10.2024 nr 1.1-1/24/139 Koostaja: K-K. Suits 37/37
10.13 Lisa 6 Uuringute min mahud 1 km savipinnasega lõigu korral
Nr
Nimetus
Kirjeldus
Ühik
Kogus
1 Geoloogiliste uurimistööde kava ja aruande koostamine tk 1
2 Puuraugud (vastavalt p.9.6 mahule) tk
3 Puurauk rikkumata
struktuuriga saviproovideks
tk 2
4 Dreenimata nihketugevus tk 2
5 Savi mahukaal tk 2
6 Nõrkade savide tugevuse määrangud
7a Veesisaldusproovide võtmine, kuni 10m sügavuseni. tk 2
7b Atterbergi piiride (voolavuspiir, plastsuspiir)
määramine (1...2 m sügavusintervalliga). tk 2
8 Savide kokkusurutavuse määramine (rikkumata
struktuuriga saviproovidest
8a Kompressiooniindeks; tk 2
8b Dekompressiooniindeks; tk 2
8c Konsolidatsioonimoodul; tk 2
8d Eeltihenemissurve tk 2
9 Penetratsioonikatsed tk 5
*) Katsete min arvu muudetakse vastavalt uuritava lõigu pikkusele (km) proportsionaalselt.