Kärla alevikus bussipeatust lasteaiaga ühendava jalgtee põhiprojekti koostamise nõuded

GSPublisherVersion 209.0.89.100

objekt

obj. aadress

tellija

projekteerija

Ohaka tn 1, Kärla 93501 Reg nr 12303906 MTR nr EEP002442 [email protected] tel +372 5238528

arhitekt - vastutav spetsialist

joonis joonise nr

mõõtkava

töö nr

proj osa

staadium

kuupäev

Koppel Koppel Arhitektid OÜ Mihkel Koppel

14

1:300

Arh Proj

05.01.2023

Kärla lasteaia kõnnitee rajamise ettepanek

Kärla alevik, Saaremaa vald 2301

Eskiis

Kärla kõnnitee

2,0m

285m 45m1,8m

2,0m

Selles lõigus tuleb sademevesi panna torusse (85jm)

Alternatiivkõnnitee koolimajani, eeldab Pargi 6a

omanikuga servituudi saavutamist, kõige loogilisem ja ohutum

kooli-rahvamaja-noortekeskuse/muusikakooli ühendusviis

SK

SK

SK

Pargi tn 6a

KAUPLUS

KÄRLA BUSSIPEATUS

NOORTEKESKUS/ MUUSIKAKOOL

RAHVAMAJA

KOOL 100m

KORTERELAMUD

SPORDIHOONE 75m

LASTEAED

MÄN GUV

ÄL JA

K 25

m

Kärla kõnnitee Kärla alevikul on vajadus bussipeatust ja lasteaeda ühendava kõnnitee järele. Hetkel Bussipeatusest Mõnnuste suunal kulgeva kõrvalmaantee ääres ohutu liiklemisvõimalus puudub. Maanteed kasutavad intensiivselt Kärla Ühistu traktorid jm põllumajandustehnika. Lubatud kiirus maanteel on 50km/h, kohalikud elanikud sõidavad sõiduautodega enamasti 30km/h, kuna ohtlikke vähese nähtavusega nurgataguseid on mitmeid.

Kõnnitee lahendab ohutult järgmised liikumissuunad: - bussipeatus-lasteaed - ülekäigurada spordihoone juurest lasteaia juurde lõppeb hetkel kraavipervel - Noortekeskus/Muusikakool on hetkel asula kõnniteede võrku ühendamata, kitsas jalgrada hoovil ei kulge loogilistes suundades, majaesise heki ees on vaevalt ruumi autode parkimiseks, jalakäijad kõnnivad keset maanteed. - Rahvamaja esise kõnnitee sidumine asula kõnniteede võrku - praegu liiklevad pärast rahvamaja üritusi jalakäijad Jõe tänava servas või autode vahel, loogiline ühendus bussipeatusesse ja kooli suunal puudub. - Jõe tänavalt kooli minevad koolilapsed - siin on tegelikult kaks varianti - kas rajada kõnnitee Jõe tänava pikendusena otse kooli trepi suunas, juhul kui Pargi tn 6a eramaa omanik on nõus servituudiga, või läbi kaupluse tagahoovi, nagu see on hetkel välja kujunenud isetekkeliselt koolilaste poolt. - Kortermajade elanikud - kauplus

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Tea Tõnts

VILprojekt OÜ

[email protected]

Teie 17.09.2024

Meie 03.10.2024 nr 7.1-2/24/16028-2

Kärla alevikus bussipeatust lasteaiaga ühendava

jalgtee põhiprojekti koostamise nõuded

Olete taotlenud Transpordiametilt nõudeid Saare maakonnas Saaremaa vallas riigitee nr 21178

Kogula-Kärla tee km 4,617-4,900 kaitsevööndiga kattuvale maa-alale jalgtee (edaspidi JT) ehituse

põhiprojekti (edaspidi projekt) koostamiseks.

Vastavalt ehitusseadustiku (EhS) § 99 lg 2 annab tee, välja arvatud riigitee,

projekteerimistingimused koos liikluskorralduse nõuetega KOV. Arvestades avaliku huvi ja

potentsiaalse maade võõrandamisega KOVile soovitame korraldada JT projekteerimistingimuste

andmine avatud menetlusena või detailplaneeringu alusel. Mõlemal juhul palume lugeda meie

nõuded menetluse sisendiks. Kohaliku teena kavandatud JT ehituseks annab ehitusloa KOV

ehitusseadustiku EhS § 39 lg 1 ja § 101 lg 1 alusel.

Võttes aluseks EhS ning kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise

normid“ (edaspidi normid), esitame § 99 lg 3 alusel nõuded JT projekti koostamiseks.

1. Koostada tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti staadiumis vastavalt majandus- ja

taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“

2. JT projekteerida võimalikult pikas ulatuses asustusega ühele poole riigiteed ning vältida

põhjendamatuid ristumisi riigiteega. JT trassi asukoha sobivuse hindamiseks palume saata

eskiislahendus arvamuse andmiseks [email protected].

3. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane tee ehitusprojekti koostamise

ja valgustuse projekteerimise pädevus.

4. Juhinduda kehtivatest normdokumentidest ja Transpordiameti juhenditest. Tiheasustusalal ja

eelneval kokkuleppel tee omanikuga võib juhinduda Eesti Standardist EVS 843:2016

“Linnatänavad”.

5. JT ja selle koosseisu kuuluvad rajatised projekteerida üldjuhul väljapoole riigitee alust maad.

Saame anda riigitee aluse maa kasutusse vaid nendes teelõikudes, kus see pole vajalik riigitee

toimivuse tagamiseks (nt teekatte laiendamiseks maantee klassile vastavale ristlõikele).

6. JT projekteerimisel riigiteealusele maale tuleb projekti koosseisus esitada isikliku

kasutusõiguse (IKÕ) plaanid või krundijaotuskavad riigitee aluse maa võõrandamiseks.

Plaanidel tuua eraldi välja kasutusõiguse seadmine JT ja/või tehnovõrgu

rajamiseks/hooldamiseks (side- ja elektripaigaldised vms) ning esitada projekti koosseisus

eraldi kaustades. JT IKÕ plaanide koostamiseks vt juhist ameti kodulehel. Tehnovõrkude IKÕ

plaanide koostamiseks vt juhendi lisa 6.

2 (4)

7. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja

taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada järgnevaga.

7.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008.a kk nr 102

kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede

projekteerimisel“.

7.2. Projektiga hõlmatud alal mõõdistada riigitee ja sellega külgnev ala min 20 m laiuses.

Veeviimarid mõõdistada vähemalt ulatuses, mis on vajalik toimiva sademevee

ärajuhtimise lahendamiseks kuni eelvooluni.

7.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja

kontrollimiseks.

7.4. Mõõdistada riigitee olemasolevad veeviimarid (kraavid, truubid jne) ning hinnata truupide

seisukorda. Hinnang koos vajaliku pildimaterjaliga lisada seletuskirja.

7.5. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh

kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.

8. Arvestada kehtivate planeeringute ning varem koostatud ja koostamisel olevate tee- ja

valgustusprojektidega.

9. Tiitellehel esitada JT projekteeritud lõigu sidumine riigitee kilometraažiga (tee nr, nimetus,

asukoha km).

10. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2 ning kasutada

riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi.

11. JT ühendada olemasolevate teede, bussipeatuste ning tõmbekeskustega nii, et moodustuks

terviklik teedevõrk.

12. JT ühendada lasteaia juurdepääsuga ohutult ning sõidukite parkimisalast eraldatult.

13. Kaaluda võimalust kooliga jalakäijatele ühenduse tagamiseks JT projekteerimist läbi Pargi tn

6a kinnistu

14. JT eraldada riigiteest ohutusribaga, mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda

kergliiklustaristu kavandamise juhendi tabelist 4

15. JT projekteerimine riigitee muldesse on erandlik lahendus, mis on Transpordiameti igakordne

kaalutlusotsus ja vajab eelnevat analüüsi ja kokkulepet (EhS § 99 lg 3 alusel). Madalama

projekteerimistaseme kasutamine või JT projekteerimine sõidutee muldesse lühikestel lõikudel

(äärekivi/põrkepiirdega lahend) on põhjendatav füüsilise takistusega (olemasolev hoonestus).

16. Riigiteega ristumisel tagada normide põhimõtetele vastav nähtavuskolmnurk (p 5.2.7.2 ja tabel

7.10). Kavandada nähtavust piiravate takistuste (metsa, võsa, heki, aia vms) likvideerimine

(EhS § 72 lg 2).

17. Uusi normide p 5.2.1. põhimõtetele vastavaid ristumiskohti võib kavandada üksnes

põhjendatult ja kokkuleppel Transpordiametiga. Olevad ja uued ristumiskohad tähistada eri

värvi tingmärkidega. Uute ristumiskohtade loetelu koos põhjendustega lisada seletuskirjale.

18. Projekteerida JT katend, vajadusel riigitee katend laiendustel ja riigitee katete taastamine.

Lisada materjalidele esitatavad minimaalsed nõuded.

19. Koostada JT tüüpristlõiked iseloomulikest kohtadest koos külgneva maanteega (kinnistu piirid,

katted, eraldusriba, veeviimarid, tehnovõrgud jms). Joonistel määrata projekteeritud tee-

elementide kaugused sõidutee välimisest servast/ teljest.

20. Projekteerida JT liikluskorraldus, mis peab koos riigitee liikluskorraldusega moodustama

terviklahenduse. Joonisel näidata teel olemasolevad, töö käigus likvideeritavad ja

projekteeritud uued liikluskorraldusvahendid. Liikluskorraldusvahendite projekteerimisel

lähtuda „Riigiteede liikluskorralduse juhendist“.

21. Projekteerida sademevee ärajuhtimise lahendus ja esitada vertikaalplaneerimise joonis.

Lahendus peab tagama vee piki- ja põiksuunalise äravoolu projekteeritava ja olevate teede

katetelt, muldkehast ja veeviimaritest. Joonistel näidata olemasolevad ja projekteeritud

veeviimarid.

22. JT valgusarvutuses peab olema näidatud sõiduteele langeva heleduse Lm väärtused.

3 (4)

Projekteeritavatest JT valgustitest ei tohi külgnevale sõiduteele langeda heledust rohkem kui

Lm=0,04 cd/m² 50-70 km/h alas ja Lm=0,03 cd/m² 90 km/h alas. Kui sõiduteele lubatavaid

maksimaalseid heleduse väärtusi ei ole võimalik tagada, siis tuleb lahendada JT ja sõidutee

valgustamine teevalgustusega või kombineeritult.

23. Enne valgustuspaigaldise üleandmist tellijale, teostada JT valgustuse ehitaja poolt sõiduteele

langeva valgustuse keskmise heleduse mõõtmised, veendumaks, et sõiduteele ei jõua JT

valgustitest heledust üle 0,03 või 0,04 cd/m2 kohta ning esitada valgustuse mõõtmise

protokoll, mis vastab standardile EVS-EN 13201-4 :2015.

24. Seletuskirjas esitada valgustusklassi valiku arvutuskäik vastavalt standardile CEN/TR 13201-

1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valik. Valida konkreetsesse asukohta sobivad

valgustid ja mastide optimaalne paigutus kasutades valgusarvutusprogrammi.

25. Mastid projekteerida liiklejate ohutuse tagamiseks väljapoole teedel nõutud vaba ruumi.

Juhinduda vaba ruumi laiuse määramisel normide lisa 1 tabelist 10 ja EVS 843 joonistest 5.2-

5.5 ja ptk 10.6 Tänavavalgustus p 6. Juhul kui kitsastes tingimustes ei ole võimalik tagada

teega külgnevat vaba ruumi, tuleb kavandada täiendavad liiklusohutuse meetmed

(liiklusmärgid, piirded, ohutuse standardile EVS_EN 12767 klassile HE vastavad mastid).

26. Konfliktalade (ristmikud, ülekäigurajad, bussipeatus vms) valgustamisel peab arvestama

projekti koostamisel kõigi liikluses osalejate ohutuse tagamise ja võimalusel liiklusohutuse

parandamisega tuginedes normide p 8.3 ja tänavatel EVS 843 ptk 10.6 Tänavavalgustus.

27. Teeületuskoha (-raja) spetsiaalse optikaga valgustuse projekteerimisel näha ette riigitee ja

külgneva ala valgustamine teevalgustusega, et sõidukijuht märkaks õigeaegselt ületuskohale

lähenevat kergliiklejat (EVS 843 ptk 10.6 Tänavavalgustus). Spetsiaalse optikaga valgustusega

ülekäigurajale eelnevale ja järgnevale sõidutee alale tuleb asulas 50 km/h alas projekteerida

sõidutee valgustus ca 50 m ulatuses ja 90 km/h alas ca 80-90 m ulatuses.

28. Esitada valgustusarvutus koos valgustite valgustehniliste parameetritega ning nende

valgustustehniliste arvutuste tulemustega, mis peavad olema vastavuses kehtiva standardiga.

Valgustusarvutused esitada vähemalt alljärgnevas mahus:

28.1. hinnanguvälja isoliinide ja halliskaala mudelid, kus tingimused oleksid täidetud

vastavalt etteantud valgustusklassile ning näidatud oleks riigitee, eraldusriba, JT jt

valgustatud alad (vajadusel näidata eraldi);

28.2. planeerimisandmetesse lisada valgustusklass, valgusti võimsus, valgustist väljuv

valgusvoog (lm), valgustipunkti kõrgus, mastide vahe kaugus, konsooli kalle, konsooli

pikkus.

29. Valgustusprojekti asendiplaani joonisele märkida: valgustusklass; valgusti number, võimsus,

masti kõrgus, konsooli pikkus; mastide vahekaugused (m) ja kaugus sõidutee jt teede servast;

toitekaablite iseloomulikud näitajad.

30. Vältida tehnovõrkude paigaldamist riigitee alusele maale. Eelneva kokkuleppe alusel lähtuda

tehnovõrkude projekteerimisel riigiteealusele maale normide peatükist 12 „Tehnovõrk“,

Transpordiameti juhendist „Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel“ ning

lisaks tehnovõrkude valdaja esitatud tehnilistest tingimustest.

31. Näha ette ehitustöödega rikutud maa-ala (sh riigitee jt teede katendid, teepeenrad, veeviimarid

jms) taastamine ja korrastamine.

32. Projekt tervikuna kooskõlastada projektiga seotud tehnovõrgu valdajate, maaomanike ja

ametkondadega.

33. Erandjuhtudel, kus on vajadus JT ehitada lõiguti riigitee mulde külge, võib olla vajalik tellida

projektile ekspertiis ning ehitamine peab olema kaetud omanikujärelevalve lepinguga.

Palume arvestada, et KOV tellimisel ehitatud JT ja valgustus jääb KOV omandiks ja hooldamisele,

sõltumata asukohast ja ehitise aluse maa omandivormist. Kavandatava JT ja valgustuse

projekteerimise, maade omandamise, ehitamise ja omanikujärelevalve kulud kannab KOV.

Transpordiamet ei tee põhiprojektide ekspertiisi ega vastuta projekti võimalike puuduste eest.

4 (4)

Seetõttu soovitame tellida ekspertiis vastavalt majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määrusele

nr 62 „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“. Ekspertiis tellida Transpordiametilt heakskiidu saanud

lahendusele enne projekti kooskõlastamist/ projektile nõusoleku andmist.

Projekt (tekstiline osa - pdf, digitaalsed joonised - nii pdf kui ka dwg või dgn, kooskõlastused –

pdf või ddoc) esitada Transpordiametile EhS § 70 lg 3 alusel nõusoleku saamiseks ja/või EhS § 99

lg 3 alusel kooskõlastamiseks [email protected] .

Oleme valmis vajadusel osalema projektkoosolekul tehniliste lahenduste arutelul.

Ülaltoodud nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad kaks aastat allkirjastamise

kuupäevast.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Herkki Rõõm

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa:

Asendiskeem

Herkki Rõõm

5219446, [email protected]