Kiri

Dokumendiregister	Riigi Tugiteenuste Keskus
Viit	11.1-8/24/2310-1
Registreeritud	04.10.2024
Sünkroonitud	07.10.2024
Liik	Sissetulev kiri
Funktsioon	11.1 Toetuste arendamine, sertifitseerimine ja järelevalve
Sari	11.1-8 EL struktuurivahendite kirjavahetus
Toimik	11.1-8/2024
Juurdepääsupiirang	Avalik
Adressaat	Kliimaministeerium
Saabumis/saatmisviis	Kliimaministeerium
Vastutaja	Kaidi Kenkmann (Riigi Tugiteenuste Keskus, Peadirektori asetäitjale alluvad osakonnad, Toetuste arendamise osakond, Teenuse disaini talitus)
Originaal	Ava uues aknas

Failid

Kliimaministri_käskkirjade_06.09.2023_nr_374_ja_04.09.2023_nr_361_muutmine__6_.asice

Kliimaministri käskkirjade 06.09.2023 nr 374 ja 04.09.2023 nr 361 muutmine.pdf

Käskkrija_teavitus-terviktekst_062024_3.docx

pärandmõjude likvi__terviktekst_062024.docx

seletuskiri_teavitus_pärand_august.pdf

Kliimaministri käskkirjade 06.09.2023 nr 374 ja 04.09.2023 nr 361 muutmine.pdf

K Ä S K K I R I

Tallinn 02.10.2024 nr 1-2/24/372

Kliimaministri käskkirjade 06.09.2023 nr 374 ja

04.09.2023 nr 361 muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise

seaduse § 10 lõike 2 alusel:

1. Kliimaministri 06.09.2023 käskkirjas nr 374 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning

2024–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine maavarade kaevandamise ja töötlemise

pärandmõjude likvideerimiseks“ tehakse järgnevad muudatused:

1.1 käskkirja lisa 1 punktis 4.2 asendatakse number „764 705,88“ numbriga „1 941 176,47“;

1.2 käskkirja lisa 1 punkt 6.8 sõnastatakse järgmiselt:

„6.8. Kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse Kliimaministeerium, arvestades

ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume.“;

1.3 käskkirja lisa 1 punktis 8.3 asendatakse number „764 705,88“ numbriga „1 941 176,47“,

number „650 000,00“ numbriga „1 650 000,00“ ja number „114 705,88“ numbriga

„291 176,47“;

1.4 käskkirja lisa 1 punktis 11.2. asendatakse sõna „detsembriks“ sõnaga „jaanuariks“;

1.5 käskkirja lisa 1 punkt 11.8. sõnastatakse järgmiselt:

„11.8. Kui projekt viiakse läbi ettevõtlusega tegeleva isiku kinnistul, on antav toetus vähese

tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi

suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023), artikli 3 mõistes või Euroopa Komisjoni määrusele

(EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013).

Sellisel juhul järgib elluviija toetuse kasutamisel nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse

§-s 33 sätestatut. Elluviija teavitab ettevõtjaid neile projekti käigus antavast vähese

tähtsusega abist, selle suurusest ja tingimustest, peab arvestust antava vähese tähtsusega abi

kohta ning esitab sellekohase teabe rakendusüksusele koos kuludokumentidega.

Rakendusüksus registreerib antud abi seaduses ettenähtud korras.“;

1.6 käskkirja lisa 1 punktid 16.3-16.6 sõnastatakse järgmiselt:

„16.3. Vähese tähtsusega abi korral ei tohi antava abi suurus ühe ettevõtja kohta ületada

kolme jooksva aasta jooksul 300 000 eurot. Kui tegemist on põllumajandusliku vähese

tähtsusega abiga, ei tohi nimetatud summa ületada 25 000 eurot kolme eelarveaasta jooksul.

16.4. Vähese tähtsusega abi ei anta punktis 11.8 viidatud Euroopa Komisjoni määrustes

sätestatud juhtudel.

16.5. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse seotud ettevõtjad punktis 11.8

viidatud Euroopa Komisjoni määrustes sätestatud alustel üheks ettevõtjaks, kelle suhtes

kehtivad eelmises punktis nimetatud piirmäärad.

16.6. Toetuse andmisel võetakse arvesse punktis 11.8 viidatud Euroopa Komisjoni

määrustes sätestatud vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.“;

1.7 käskkirja lisa 2 asendatakse käesoleva käskkirja lisaga (lisa 1).

2. Kliimaministri 04.09.2023 käskkirjas nr 361 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning

2023– 2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine ringmajanduse alase teavituste ja koolituste

läbiviimiseks ning lahenduste rakendamiseks“ tehakse järgnevad muudatused:

2.1 käskkirja punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3. Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakond täidab toetatavate tegevuste elluviija

ülesandeid.“;

2.2 käskkirja lisa 1 punktid 3.3.3 ja 3.3.4 sõnastatakse järgmiselt:

„3.3.3 Tegevuse tulemus: Tegevuste käigus analüüsitakse võimalusi oluliste

materjalivoogude liikumise ning neid takistavate tegurite kohta ning rakendatakse lahendusi

riigi- või omavalitsuste üleste ringmajanduse alaste tegevuste edendamiseks.

3.3.4 Tegevuse sihtrühm: ettevõtjad, riigiasutused, kohalikud omavalitsused, füüsilised

isikud.“;

2.3 käskkirja lisa 1 punktis 3.5 viimane lause sõnastatakse järgmiselt: „2024. aasta eelarve

kinnitab juhtrühm hiljemalt 1. juuliks 2024.“;

2.4 käskkirja lisa 1 punktis 4.2 asendatakse number „1 000 000,00“ numbriga „3 352 941,18“;

2.5 käskkirja lisa 1 punktid 6.7.- 6.8. sõnastatakse järgmiselt:

„6.7. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised tegevused projektis ära tehakse, arvestades

ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume, samuti projekti eesmärke, kuluefektiivsust

ja kulude abikõlblikkust.

6.8.Kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse arvestades ühendmääruse §-s 7

nimetatud valikukriteeriume Kliimaministeerium.“;

2.6 käskkirja lisa 1 punktis 8.3 asendatakse number „1 000 000“ numbriga „3 352 941,18“,

number „850 000,00“ numbriga „2 850 000,00“ ja number „150 000“ numbriga

„502 941,18“;

2.7 käskkirja lisa 1 punkt 9.2 sõnastatakse järgmiselt:

„9.2. Abikõlblikud on järgmised projekti kulud, mis on otseselt vajalikud punktis 3

nimetatud tegevuste elluviimisel ja meetme tulemuste ning projekti eesmärkide ja tulemuste

saavutamiseks, muuhulgas:“;

2.8 käskkirja lisa 1 punktis 11.3. asendatakse sõna „detsembriks“ sõnaga „jaanuariks“;

2.9 käskkirja lisa 1 punkt 11.6. sõnastatakse järgmiselt:

„11.6. Kui projektis osalevatele ettevõtjatele antav toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa

Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 , milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu

artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831,

15.12.2023), artikli 3 mõistes, järgib elluviija toetuse andmisel nimetatud määruses ja

konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Elluviija teavitab ettevõtjaid neile projekti käigus

antavast vähese tähtsusega abist, selle suurusest ja tingimustest, peab arvestust antava vähese

tähtsusega abi kohta ning esitab sellekohase teabe rakendusüksusele koos

kuludokumentidega.“;

2.10 käskkirja lisa 1 punkti 11 täiendatakse punktiga 11.8 järgmises sõnastuses:

„11.8 Elluviija tagab projektiga seotud koolituste ja muude sündmuste käigus

ligipääsetavuse nelja peamise puudeliigi (nägemis-, kuulmis- intellekti-, ja liikumispuue)

osas.“;

2.11 käskkirja lisa 1 punktid 16.4-16.7 sõnastatakse järgmiselt:

„16.4. Vähese tähtsusega abi korral ei tohi antava abi suurus ühe ettevõtja kohta ületada

kolme aasta jooksul 300 000 eurot.“.

16.5. Vähese tähtsusega abi ei anta Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 1

lõikes 1 sätestatud juhtudel.

16.6. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised

ettevõtjad, kes on omavahel seotud Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2

lõike 2 kohaselt.

16.7. Toetuse andmisel võetakse arvesse Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831

artiklis 5 sätestatud eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.“;

2.12 käskkirja lisa 2 asendatakse käesoleva käskkirja lisaga (lisa 2).

Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide

Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31.

(allkirjastatud digitaalselt)

Vladimir Svet

taristuminister

Saata: Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakond; Riigimetsa Majandamise Keskus; SA

Keskkonnainvesteeringute Keskus; Riigi Tugiteenuste Keskus

„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine

ning 2024–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine

maavarade kaevandamise ja

töötlemise pärandmõjude likvideerimiseks“ lisa 2

Toetuse andminemaavarade kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude likvideerimiseks 2024–2029 tegevuskava ja eelarve

Projekti maksumus

Kogumaksumus

(EUR)

Abikõlblik

summa (EUR)

Toetuse summa

kokku (EUR)

Ühtekuuluvusfondi

toetuse määr (%)

Riikliku kaasfinantseeringu

määr (%)

1 941 176,47 1 941 176,47 1 941 176,47 85 15

Eelarve jaotus rahastajate lõikes

Rahastaja Abikõlblik summa

(EUR)

Riiklik kaasfinantseering 291 176,47

Ühtekuuluvusfond 1 650 000,00

Toetus kokku 1 941 176,47

KOKKU 1 941 176,47

Taristuministri 02.10.2024

käskkiri nr 1-2/24/372

Lisa 1

Tegevuse nimetus: Rakenduskava väljundnäitaja:

01.01.2024−31.12.2029

Pärandmõjude likvideerimine (toorme

allikate taastamine)Investeeringud ringmajanduse

arendamisse (eurodes)

Abikõlblik

kogusumma

(EUR)

Ühtekuuluvusfondi

toetus

(EUR)

Riiklik kaas-

finantseering

(EUR)

1 778 163,97 1 511 439,37 266 724,60

Otsene personalikulu 141 750,00 120 487,50 21 262,50

Ühtne määr (otsesest personalikulust

15%) 21 262,50 18 073,13 3 189,37

Kokku: 1 941 176,47 1 650 000,00 291 176,47

Tabelis toodud tegevuste lõikes on võimalik juhtrühmal eelarvet muuta.

„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023– 2029 tegevuskava

ja eelarve kinnitamine ringmajanduse alase teavituste ja koolituste

läbiviimiseks ning lahenduste rakendamiseks“ lisa 2

Toetuse andmineringmajanduse alase teavituste ja koolituste läbiviimiseks ning lahenduste rakendamiseks 2023–2029 tegevuskava ja eelarve

Projekti maksumus

Kogumaksumus

(EUR)

Abikõlblik

summa (EUR)

Toetuse summa

kokku (EUR)

Ühtekuuluvusfondi

toetuse määr (%)

Riikliku kaas-finantseeringu

määr (%)

3 352 941,18 3 352 941,18 3 352 941,18 85 15

Eelarve jaotus rahastajate lõikes

Rahastaja Abikõlblik summa

(EUR)

Riiklik kaasfinantseering 502 941,18

Ühtekuuluvusfond 2 850 000,00

Toetus kokku 3 352 941,18

KOKKU 3 352 941,18

Taristuministri 02.10.2024

käskkiri nr 1-2/24/372

Lisa 2

Tegevuse nimetus: Rakenduskava väljundnäitaja koos

sihttasemega: 01.01.2024−31.12.2029

Ringmajanduse alase teavituse,

koolituste läbiviimne ning lahenduste

rakendamine

Investeeringud ringmajanduse

arendamisse (eurodes)

Abikõlblik

kogusumma

(EUR)

Ühtekuuluvusfondi

toetus

(EUR)

Riiklik kaas-

finantseering

(EUR)

2 964 941,53 2 520 200,30 444 741,23

Otsene personalikulu 337 391,00 286 782,35 50 608,65

Ühtne määr 50 608,65 43 017,35 7 591,30

Kokku: 3 352 941,18 2 850 000,00 502 941,18

Tabelis toodud tegevuste lõikes on võimalik juhtrühmal eelarvet muuta.

Käskkrija_teavitus-terviktekst_062024_3.docx

K Ä S K K I R I
Tallinn 04.09.2023 nr 1-2/23/361

Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023– 2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine ringmajanduse alase teavituste ja koolituste läbiviimiseks ning lahenduste rakendamiseks

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ja kooskõlas sama seaduse § 4 lõike 3 alusel kinnitatud meetmete nimekirjaga.

1. Kehtestan toetuse andmise tingimused ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021– 2027 poliitikaeesmärgi „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi „Ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine“ ringmajanduse alase teavituste ja koolituste läbiviimiseks ning lahenduste rakendamiseks (lisa 1).

2. Kinnitan toetuse ringmajanduse alase teavituste ja koolituste läbiviimiseks ning lahenduste rakendamiseks 2023–2029 tegevuskava ja eelarve (lisa 2).

3. Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakond täidab toetatavate tegevuste elluviija ülesandeid.

4. Käskkiri jõustub perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide eeltingimuse täitumisel (riigi jäätmekava 2022–2028 kehtestamisel).

Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide
Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31.

(allkirjastatud digitaalselt)
Kristen Michal
minister

Saata: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigi Tugiteenuste Keskus, Keskkonnaamet,
Keskkonnaagentuur, Haridusministeerium, Regionaal -ja Põllumajanduslministeerium
KINNITATUD
31.08.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/361
Lisa 1
Toetuse andmise tingimused ringmajanduse alase teavituste ja koolituste läbiviimiseks ning lahenduste rakendamiseks

1. Reguleerimisala
1.1. Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 6 „Ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine“ raames ringmajanduse alase teavituste ja koolituste läbiviimiseks ning lahenduste rakendamiseks.
1.2. Toetust eraldatakse Eesti riigi 2023–26. aasta eelarvestrateegia programmi „Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme „Ringmajanduse korraldamine“ tegevuse „Ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni edendamine“ tulemuste saavutamiseks.
1.3. Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekirjas meetmes „Ringmajanduse korraldamine”, number 21.2.4.1, sekkumine „Ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtu, sh tööstussümbioosi ja toorme hankimisega seotud kahjude vähendamise toetamine ning vastavate erialaekspertide koolitus”. Sekkumise number on 21.2.4.11.
1.4. Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud läbivatest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7.

2. Toetuse andmise eesmärk
2.1. Toetuse andmise eesmärk on tõsta ringmajanduse alaseid teadmisi, ringmajanduse valdkonna ekspertide pädevust ja ringmajanduse lahenduste kasutamist.
2.2. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja
Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisesse ning sihtide „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ saavutamisse.
2.3. Punktis 2.2. nimetatud strateegia aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamisele aidatakse kaasa tasakaalustatud regionaalse arengu, soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste, ligipääsetavuse ja keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse panustamisega ning nende näitajad on: „Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“,
„Soolise võrdõiguslikkuse indeks", „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik", „Ligipääsetavuse näitaja" ning „Ringleva materjali määr“.

3. Toetatavad tegevused: eesmärk, sisu, tulemus, sihtrühm
Toetatav tegevus on ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtu, sh tööstussümbioosi ja toorme hankimisega seotud kahjude vähendamise toetamine ja edendamine ning vastavate erialaekspertide koolitus.
3.1. Ringmajanduse ja kemikaalivaldkonna ekspertide koolitus
3.1.1 Tegevuse eesmärk: Läbi viia ringmajanduspõhiste lähenemiste kasutamise, arendamise ja teadlikkuse alane koolitustegevus ning luua juhendmaterjalid ja tõsta ekspertide pädevust nii ringmajanduse tootmise kui ka tarbimise poole suunal, sh ohutu materjaliringluse korraldamiseks ja digitaalsete lahenduste kasutuselevõtuks.
3.1.2 Tegevuse sisu: Koostatakse koolituskavad ekspertidele ning täiendkoolitus ekspertidele ja ettevõtetele, et tõsta ekspertide pädevust täiendavalt ressursi- ja energiaauditite koostamisele kogu ringmajanduspõhise tootmis- ja tarbimismudeli hindamise kasutuselevõtuks. Koolitustegevuse käigus koostatakse juhendid nii kemikaaliauditite kui ka ringmajanduspõhise investeeringu järgse seire läbiviimiseks, töötatakse välja nõuded koolitatavate ekspertide pädevusele. Koostatavad koolituskavad sisaldavad insenertehnilisi, ressursi- ja energiatõhususe, ohutu materjaliringluse ja üldisi teemasid (nt majandustegevusalade kestlikkuse kriteeriumid, finantsarvestus, rahastamine, uued tehnoloogiad ja digitaalsed lahendused). Lisaks koostatakse koolituste korraldamiseks vajalikud materjalid.
3.1.3 Tegevuse tulemus: Eestis on olemas pädevad eksperdid, kes aitavad rohepööret ellu viia, ja laiem teadlikkus on haritud ringmajanduspõhistest vajadustest nii tootmise kui tarbimise suunal.
3.1.4 Tegevuse sihtrühm: Ressursi- ja energiatõhususe audiitorid, kemikaalivaldkonna eksperdid, konsultatsiooniettevõtted, avalik sektor. Tegevuse ulatus on üleriigiline.

3.2. Kommunikatsioon ja teavitustegevus
3.2.1 Tegevuse eesmärk: Läbi viia kommunikatsiooni ja teavitustegevused ringmajanduse alase teadlikkuse tõstmiseks.
3.2.2 Tegevuse sisu: Tegevuste käigus jagatakse infot ja korraldatakse konverentse, seminare, koolituspäevi ja infopäevi. Korraldatakse kohtumisi ja luuakse ning jagatakse õppevideoid, uuringuid, analüüse jm materjali, sh struktuurivahendite fondi meetmete kohta. Tegevused hõlmavad kõiki punktis 3.1 nimetatud tegevussuundi.
3.2.3 Tegevuse tulemus: Läbi on viidud ringmajanduse, sh struktuurivahendite fondi meetmete kohta kommunikatsiooni ja teavitustegevusi. Tegevused võimaldavad tõsta ettevõtete, finantsasutuste, kohalike omavalitsuste ja füüsiliste isikute teadlikkust ringmajandusest, võimaldades seeläbi liikuda Eestis lineaarmajanduselt ringmajandusele.
3.2.4 Tegevuse sihtrühm: Eesti ühiskond. Tegevuse ulatus on üleriigiline, tegevuse elluviimisel arvestatakse piirkondlikke ja ettevõttespetsiifilisi eripärasid.

3.3. Ringmajanduslahenduste piloteerimine
3.3.1 Tegevuse eesmärk: Piloteerida uudseid lahendusi ringmajanduse edendamiseks nii tarbimise kui tootmise suunal.
3.3.2 Tegevuse sisu: Toetatav tegevus on ringmajandust edendavate lahenduste piloteerimine avaliku sektori poolt pakutavate teenuste osas, sh digilahenduste osas.
3.3.3
Tegevuse tulemus: Tegevuste käigus analüüsitakse võimalusi oluliste materjalivoogude liikumise ning neid takistavate tegurite kohta ning rakendatakse lahendusi riigi- või omavalitsuste üleste ringmajanduse alaste tegevuste edendamiseks.
Tegevuste tulemus: sning rakendatakse lahendusi riigi- või omavalitsuste üleste ringmajanduse alaste tegevuste edendamiseks Tegevuse tulemus: Tegevuste käigus rakendatakse uudseid lahendusi riigi- või omavalitsuste üleste ringmajanduse alaste tegevuste edendamiseks.
3.3.4 Tegevuse sihtrühm: ettevõtjad, riigiasutused, kohalikud omavalitsused, füüsilised isikud.Tegevuse sihtrühm: Ettevõtjad, kohalikud omavalitsused, füüsilised isikud. Tegevuse ulatus on üleriigiline.

3.4. Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses.
3.5. Detailse iga-aastase tegevuskava käesoleva käskkirja punktides 3.1-3.3 toodud toetatavate tegevuste raames kinnitab projekti juhtrühm eelneva aasta 15. detsembriks. 2024. aasta eelarve kinnitab juhtrühm hiljemalt 1. juuliks 2024.2023. aasta eelarve kinnitab juhtrühm 90 päeva jooksul käesoleva käskkirja jõustumisest.

4. Tulemused
4.1. Punktis 3 nimetatud tegevuste tulemusena on ettevõtted, füüsilised isikud, kohalikud omavalitsused ning muud osapooled teadlikud ringmajanduspõhiste lähenemiste valdkonnas, seda nii tootmise kui tarbimise suunal. Tegevuse tulemusena otsivad ettevõtted võimalusi oma tootmise efektiivsuse tõstmiseks, ringmajandusalaste lahenduste kasutamiseks ja seeläbi konkurentsivõimelisemaks ja jätkusuutlikumaks muutmiseks ning Eesti ressursitootlikkuse kasvu panustamiseks. Ettevõtted on teadlikud oma ettevõtte ressursside kasutusest, kemikaalide ohutust kasutamisest, kemikaalide kasutuse innovatsiooni vajalikkusest ja kuludest ning saavad aru ringmajanduse põhimõtetest, ressursiauditi ja/või kemikaaliauditi olemusest ja selle võimalikust kasust. Kasvab tarbijate teadlikkus nende rollist ja võimalustest edendada enda otsuste läbi ringmajandust. Kaalutletud ja vajadusel rakendatud on ringmajandust edendavaid digitaalseid lahendusi. Kohalikud omavalitsused ja füüsilised isikud on teadlikumad ringmajanduse valdkonnast ning potentsiaalsed taotlejad on teadlikud toetusmeetmetest. Avalik sektor on saanud piloteerida ringmajanduse alaseid lahendusi oma teenuste täiendamise osas.
4.2. punktis 3.1 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatav näitaja on järgmine:

Näitaja nimetus ja mõõtühik
Algta se
Aasta
2024 vahe sihttase
2029 sihttase
Selgitav teave
Meetmete nimekirja
väljundnäitaja

Investeeringud ringmajanduse arendamisse (eurodes)
0
Ei kohaldu
200 000
1 3 352 941,183 352 941,18000 000
Näitajasse arvestatakse investeeringud ringmajanduse arengu toetamiseks (nii EL toetus kui riiklik kaasfinantseering).
Ringmajanduse jaoks on vajalik arendada riigi tasandil ühtset lähenemist nii teavituse, koolituse kui ka reaalsete lahenduste osas.
Saavutustaset
raporteeritakse
Jooksvalt vastavalt kulude tegemisele SFOS maksete info alusel.

4.3. Projektile kehtestatakse vajaduse korral spetsiifilised näitajad projekti juhtrühmas.

5. Rakendusasutus, rakendussüksus ja elluviija
5.1. Rakendusasutus on Kliimaministeeriumi finantsosakond.
5.2. Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus.
5.3. Tegevuste elluviija on Kliimaministeerium.

6. Projekti juhtrühm
6.1. Elluviija moodustab projekti juhtrühma, mis koosneb elluviija, Keskkonnaameti, Keskkonnaagentuuri, Haridusministeeriumi, Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ja Kliimaministeeriumi finantsosakonna esindajatest.
6.2. Projekti juhtrühma kaasatakse vaatlejana rakendusüksuse esindaja.
6.3. Projekti juhtrühm koordineerib projekti rakendamist, hindab projekti rakendamise edukust ning kinnitab projekti detailse tegevuskava, hankeplaanid, aastaeelarve ja edenemise aruanded.
6.4. Projekti elluviija ei osale projekti rakendamise edukuse hindamisel.
6.5. Projekti juhtrühma tööd korraldab elluviija.
6.6. Projekti juhtrühmal on õigus eelarve piires eelarveridasid muuta.
6.7. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised tegevused projektis ära tehakse, arvestades ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume, samuti projekti eesmärke, kuluefektiivsust ja kulude abikõlblikkust.
6.8. Kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse arvestades ühendmääruse §-s 7
nimetatud valikukriteeriume Kliimaministeerium.“;
6.7. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised tegevused, arvestades kuluefektiivsust ja abikõlblike kulude võimalikkust ning projekti eesmärke, projektis ära tehakse.
6.8. Kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse Kliimaministeeriumi juhtkond.

7. Tegevuste abikõlblikkuse periood
Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2023. aastal ning lõpeb 31. detsembril 2029. aastal.

8. Tegevuste eelarve
8.1. Toetust makstakse Ühtekuuluvusfondist.
8.2. Toetuse maksimaalne osakaal on 85% abikõlblikest kuludest ning projekti riikliku kaasfinantseerimise minimaalne osakaal on 15% abikõlblikest kuludest.
8.3. Projekti kogueelarve on 3 352 941,18 1 000 000,00 eurot, millest EL toetus on 2 850 000,00 850 000,00 eurot ning riiklik kaasfinantseering on 502 941,18 150 000,00 eurot. Projekti tegevuste eelarve ja ajakava on lisas 2.

9. Kulude abikõlblikkus
9.1. Kulu on abikõlblik, kui see vastab ühendmääruse §-dele 15, 16 ja 21 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele.
9.2. Abikõlblikud on järgmised projekti kulud, mis on otseselt vajalikud projekti punktis 3 nimetatud tegevuste elluviimisel ja meetme tulemuste ning projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks, muuhulgas:
9.2.1 juhendmaterjalide koostamise, koolituste, töötubade, pilootprojektide, õppeprogrammide, konverentside, seminaride, infopäevade ja koosolekute korraldamise ja teiste, käesolevas käskkirjas nimetamata osapoolte osalemise kulud;
9.2.2 struktuuritoetuse kasutamisest teavitamisega seotud kulud;
9.2.3 ekspositsiooni või näituse koostamisega seotud kulud;
9.2.4 käibemaks juhul, kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav;
9.2.5 toetatava tegevuse- ja projekti juhtimise personalikulud, mis on nimetatud ühendmääruse §-s 16;
9.2.6 metoodiliste juhendite, juhiste ja koolitusmaterjalide väljatöötamise kulud;
9.2.7 trükiste, sh sisuturundusartiklite kulud;
9.2.8 tõlketeenuse kulud;
9.2.9 visuaalsete materjalide, sh fotode, videote ja kujundusteenuste kulud;
9.2.10 ringmajandusalaste uudsete lahenduste piloteerimise kulud.
9.3. Abikõlblikud on projekti kaudsed kulud, mis on nimetatud ühendmääruses § 21 lõikes 4 kokku 15% ulatuses projekti otseste personalikulude maksumusest.
9.4. Abikõlblikud ei ole:
9.4.1 ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud;
9.4.2 üldkulud tegelike kulude alusel.

10. Toetuse maksmise tingimused ja kord
10.1. Toetust makstakse abikõlbliku kulu hüvitamiseks ühendmääruse 6. peatükis sätestatud tingimustel ja korras.
10.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõikes 1 ja § 28 lõikes 3 nimetatud tingimustel.
10.3. Elluviija esitab maksetaotluse e-toetuse keskkonnas ja lisab sellele järgmised projektis tehtud kuludega seotud dokumendid:
10.3.1 projekti raames sõlmitud hankelepingud ning teenuse osutamise lepingud ja töölepingud, kui see ei ole rakendusüksusele eelnevalt esitatud;
10.3.2 lepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument ja õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused, kui lepingut on täidetud algselt kokkulepitust erinevalt;
10.3.3 arve või muu raamatupidamise algdokument;
10.3.4 asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;
10.3.5 garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokument, kui neid nõutakse lepingus.
10.4. Elluviija esitab riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui riigihange ei ole läbi viidud riigihangete registris ja hankelepingu abikõlblike kulude summa ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem.
10.5. Maksetaotlus esitatakse kord kuus kulude kohta, mille maksumus ületab 60 000 eurot, ja muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis.
10.6. Rakendusüksus kontrollib 30 päeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käesolevas käskkirjas toodud tingimustele. Puuduste korral määrab rakendusüksus elluviijale tähtaja kuni 30 päeva nende kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste kõrvaldamiseks.
10.7. Viimane maksetaotlus esitatakse peale toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste täitmist koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2029. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud. Ühendmääruse § 26 lg 1 kohaselt makstakse toetust kuni 31.märtsini 2030.a.
10.8. Punktis 16.1. nimetatud tegevuse puhul esitatakse koolitusest osavõtjate nimekiri, millele märgitakse osavõtjate kontaktandmed ja juriidilise isiku registrikood, kui üritus on käsitatav vähese tähtsusega abina.
10.9. Kuludega seotud dokumente ei esitata ühtse määra alusel hüvitatavate kulude kohta.

11. Elluviija kohustused
11.1. Elluviijale kohaldatakse toetuse saaja kohta ühendmääruses sätestatut.
11.2. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 punkti 2 alapunktist j tuleb taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tagada kliimakindlus.
11.3. Elluviija esitab rakendusüksusele info projekti kavandatavate, elluviidavate või lõpetatud riigihangete ja maksete kohta igal aastal 15. jaanuariksdetsembriks ja 1. juuliks.
11.4. Elluviija tagab projekti väljundite ja tulemuse säilimise ning sihipärase kasutamise pärast projekti lõppmakse tegemist vähemalt 5 aasta jooksul.
11.5. Elluviija arvestab tööde tegemisel ringmajanduse põhimõtetega ringmajanduse valgest raamatust, keskkonnaministeeriumi keskkonnahoidlike sündmuste juhendist ja hanked peavad olema läbiviidud võttes arvesse keskkonnahoidlikke kriteeriume.
11.6.
Kui projektis osalevatele ettevõtjatele antav toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 , milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023), artikli 3 mõistes, järgib elluviija toetuse andmisel nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Elluviija teavitab ettevõtjaid neile projekti käigus antavast vähese tähtsusega abist, selle suurusest ja tingimustest, peab arvestust antava vähese tähtsusega abi kohta ning esitab sellekohase teabe rakendusüksusele koos kuludokumentidega.
Kui projektis osalevatele ettevõtjatele antav toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1-8), artikli 3 mõistes, järgib elluviija toetuse andmisel nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Elluviija teavitab ettevõtjaid neile projekti käigus antavast vähese tähtsusega abist, selle suurusest ja tingimustest, peab arvestust antava vähese tähtsusega abi kohta ning esitab sellekohase teabe rakendusüksusele koos kuludokumentidega.
11.7. Elluviija on kohustatud täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ toodud nõuetele.
11.8. Elluviija tagab projektiga seotud koolituste ja muude sündmuste käigus ligipääsetavuse nelja peamise puudeliigi (nägemis-, kuulmis- intellekti-, ja liikumispuue) osas.
12. Riigihangete läbiviimise nõustamine ja kontrollimine
12.1. Elluviijal on õigus saada rakendusüksuselt riigihangete läbiviimiseks nõustamist.
12.2. Elluviija lisab riigihangete registris rakendusüksuse töötaja riigihanke juurde vaatlejaks.
12.3. Elluviija teavitab rakendusüksust viivitamata hankelepingu sõlmimisest ja teeb rakendusüksusele sõlmitud hankelepingu kättesaadavaks.
12.4 Elluviija esitab rakendusüksusele teabe hankelepingu muudatuste ja selle põhjenduste kohta.

13. Tegevuste elluviimise seire
13.1. Projekti elluviija esitab rakendusüksusele vahearuanded ja lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu.
13.2. Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet, teavet väljundnäitaja saavutamise kohta ning hinnangut väljundnäitaja 2024. ja 2029. a sihttasemete saavutamise võimalikkuse kohta.
13.3. Projekti elluviija esitab projekti vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta hiljemalt järgmise aasta 10.jaanuariks. Rakendusüksuse nõudmisel tihemini.
13.4. Projekti lõpparuanne sisaldab vähemalt kogu projekti kõigi tegevuste ülevaadet ja teavet projekti väljundnäitaja saavutamise kohta. Lõpparuandes kirjeldab projekti elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi.
13.5. Vahearuannetes ja lõpparuandes tuuakse välja Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses nr 54: „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud info teavitusnõude täitmiseks tehtud tegevuste kohta.
13.6. Projekti elluviija esitab projekti lõpparuande vastavalt punktis 10.7 kirjeldatule.
13.7. Rakendusüksusel on õigus toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda elluviijalt aruannete esitamist projekti viimase makse tegemise perioodile järgneva viie aasta jooksul.
13.8. Kui toetus on vähese tähtsusega abi, kannab rakendusüksus toetuse pärast väljamakse tegemist selle riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse kui vähese tähtsusega abi.
13.9. Rakendusüksus säilitab vähese tähtsusega abi andmisega seotud dokumente kümme aastat alates päevast, mil käesoleva käskkirja alusel anti viimast korda üksikabi.

14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord
Finantskorrektsioon tehakse ühendmääruse 7. peatüki kohaselt.

15. Vaide esitamine
Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021-2027 §-le 31. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

16. Vähese tähtsusega abi
16.1. Punktis 3.1. ja 3.2. nimetatud konverentside, seminaride, koolituste ja infopäevade läbiviimine tuleb lugeda vähese tähtsusega abiks koolitatavatele konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 mõistes, kui koolitatavad on ettevõtjate esindajad või töötajad.
16.2. Vähese tähtsusega abi andmise lubatavust ettevõtjatele kontrollib elluviija pärast nende registreerimist koolitusele ning enne koolituse algust. Kui ettevõtjal ei ole piisavalt vähese tähtsusega abi vaba jääki, siis ettevõtja esindajad või töötajad ei saa koolitusel osaleda.
16.3. Punktis 3.3. nimetatud tegevuste puhul hinnatakse rakendusüksuse poolt projekti juhtrühmas tööde lisamiseks, kas tegemist on vähese tähtsuse abi andmisega.
16.4. Vähese tähtsusega abi korral ei tohi antava abi suurus ühe ettevõtja kohta ületada kolme aasta jooksul 300 000 eurot.“.
16.5. Vähese tähtsusega abi ei anta Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.
16.6. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõike 2 kohaselt.
16.7. Toetuse andmisel võetakse arvesse Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artiklis 5 sätestatud eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.16.4. Vähese tähtsusega abi korral ei tohi toetuse suurus koos taotluse esitamise majandusaasta ja sellele vahetult eelnenud kahe majandusaasta jooksul taotlejale muudest vahenditest antud vähese tähtsusega abiga ületada 3200 000 eurot, maanteetranspordi valdkonnas rendi või tasu eest kaupu vedava ettevõtja puhul 2100 000 eurot.
16.5. Vähese tähtsusega abi ei anta Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 (EL) nr 1407/2013 artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.
16.6. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 1407/2013 artikli 2 lõike 2 kohaselt.
16.7. Toetuse andmisel võetakse arvesse Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 (EL) nr 1407/2013 artiklis 5 sätestatud eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.

KINNITATUD
31.08.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/361
Lisa nr 2
Toetuse andmine ringmajanduse alase teavituste ja koolituste läbiviimiseks ning lahenduste rakendamiseks 2023–2029 tegevuskava ja eelarve

Projekti maksumus

Kogumaksumus (EUR)
Abikõlblik summa (EUR)
Toetuse summa kokku (EUR)
Ühtekuuluvusfondi toetuse määr (%)
Riikliku kaas-finantseeringu määr (%)
3 352 941,18
3 352 941,18
3 352 941,18
85
15

Eelarve jaotus rahastajate lõikes

Rahastaja
Abikõlblik summa (EUR)
Riiklik kaasfinantseering
502 941,18
Ühtekuuluvusfond
2 850 000,00
Toetus kokku
3 352 941,18
KOKKU
3 352 941,18

Tegevuse nimetus:
Rakenduskava väljundnäitaja koos sihttasemega: 01.01.202431.12.2029

Ringmajanduse alase koolituste läbiviimne ning lahenduste rakendamine

Investeeringud ringmajanduse arendamisse (eurodes)
Abikõlblik kogusumma (EUR)
Ühtekuuluvusfondi toetus
(EUR)
Riiklik kaas-finantseering (EUR)

2 964 941,53
2 520 200,30
444 741,23
Otsene personalikulu

337 391,00
286 782,35
50 608,65
Ühtne määr

50 608,65
43 017,35
7591,30
Kokku:

3 352 941,18
2 850 000,00
502 941,18

Tabelis toodud tegevuste lõikes on võimalik juhtrühmal eelarvet muuta.

Projekti maksumus

Kogumaksumus (EUR)
Abikõlblik summa (EUR)
Toetuse summa kokku (EUR)
Ühtekuuluvusfondi toetuse määr (%)
Riikliku kaas-finantseeringu määr (%)
3 352 941,181 000 000,00
3 352 941,181 000 000,00
3 352 941,181 000 000,00
85
15

Eelarve jaotus rahastajate lõikes

Rahastaja
Abikõlblik summa (EUR)
Riiklik kaasfinantseering
502 941,18150 000,00
Ühtekuuluvusfond
2 850 000,00
Toetus kokku
3 352 941,181 000 000,00
KOKKU
3 352 941,181 000 000,00

Tegevuse nimetus:
Rakenduskava väljundnäitaja koos sihttasemega: 01.01.202331.12.2029

Ringmajanduse alase teavituste ja koolituste läbiviimne ning lahenduste
rakendamine

Investeeringud ringmajanduse arendamisse
(eurodes)
Abikõlblik kogusumma (EUR)
Ühtekuuluvusfondi
toetus (EUR)
Riiklik kaasfinantseering (EUR)

3 026 916,18673 975,00
2 572 878,75572 878,75
454 037,43101 096,25
Otsene personalikulu

283 500,00
240 975,00
42 525,00
Ühtne määr

42 525,00
36 146,25
6 378,75
Kokku:

3 352 941,181 000 000,00
2 850 000,00850 000,00
502 941,18150 000,00

pärandmõjude likvi__terviktekst_062024.docx

K Ä S K K I R I
Tallinn 06.09.2023 nr 1-2/23/374

Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2024–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine maavarade
kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude likvideerimiseks

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2012_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ja kooskõlas sama seaduse § 4 lõike 3 alusel kinnitatud meetmete nimekirjaga.

1. Kehtestan toetuse andmise tingimused ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021-2027 poliitikaeesmärgi „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi „Ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine“ maavarade kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude likvideerimiseks (lisa 1).

2. Kinnitan toetuse maavarade kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude likvideerimiseks 2024–2029 tegevuskava ja eelarve (lisa 2).

3. Volitan Riigimetsa Majandamise Keskuse täitma toetatavate tegevuste elluviija ülesandeid.

4. Käskkiri jõustub perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide eeltingimuse täitumisel (riigi jäätmekava 2022-2028 kehtestamisel), mille on Euroopa Komisjon kinnitanud.

Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide
Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31.

(allkirjastatud digitaalselt)
Kristen Michal
kliimaminister

Saata: Riigimetsa Majandamise Keskus, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigi
Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeerium

KINNITATUD

06.09.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/374
Lisa nr 1

Toetuse andmise tingimused maavarade kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude likvideerimiseks

1. Reguleerimisala
1.1. Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 6 „Ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine“ raames maavarade kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude likvideerimiseks.
1.2. Toetust eraldatakse Eesti riigi 2023.-2026. aasta eelarvestrateegia programmi „Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme „Ringmajanduse korraldamine“ tegevuste „Maapõueressursside kasutamise ja kaitse korraldamine“ tulemuste saavutamiseks.
1.3. Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekirjas meetmes „Ringmajanduse korraldamine”, number 21.2.4.1, sekkumine „Ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtu, sh tööstussümbioosi ja toorme hankimisega seotud kahjude vähendamise toetamine ning vastavate erialaekspertide koolitus”. Sekkumise number on 21.2.4.11.
1.4. Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud läbivatest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7.

2. Toetuse andmise eesmärk
2.1. Toetuse andmise eesmärk on vähendada tooraine hankimisest tulenenud kahjusid, mis on tekkinud maavarade kaevandamise ja töötlemisega ning taastada sealne elukeskkond ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt.
2.2. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja
Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisesse ning sihtide „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ saavutamisse.
2.3. Punktis 2.3. nimetatud strateegia aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamisele aidatakse kaasa keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse ja regionaalsesse arengusse panustamisega ning seda hinnatakse näitajatega: „Elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate elanike osatähtsus", „Keskkonnatrendide indeks“ ja „Ringleva materjali määr“.

3. Toetatavad tegevused
3.1. Toetatakse toormete hankimisega seotud hüljatud kaevandusalade ja nendega seotud pärandmõjude likvideerimist, korrastamist, taastamist (sh metsastamist) ja alade kasutuselevõttu, rakendades ringmajanduse põhimõtteid aladel, mis on ohtlikud inimestele ja loomadele või avaldavad negatiivset mõju looduskeskkonnale (jäätmete ebaseaduslik ladestamine, risk põhjaveele) ja võimaldaks alad suurema lisandväärtusega kasutusele võtta.
3.2. Toetatakse maapõueseaduse § 93 lõikest 5 lähtuvalt valitud toormete hankimisega seotud pärandmõjude alade taastamist.
3.3. Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses.
3.4. Iga-aastase tegevuskava käesoleva käskkirja punktis 3 toodud toetatavate tegevuste elluviimiseks kinnitab projekti juhtrühm eelneva aasta 15. detsembriks. 2024. aasta eelarve kinnitab juhtrühm hiljemalt 90 päeva jooksul käesoleva käskkirja jõustumisest.
3.5. Viiakse ellu toetuse kasutamisega seotud teavitustegevusi.

4. Tulemused
4.1. punktis 3.1 nimetatud tegevuste tulemusena on hüljatud toormeallikad ning kaevandamisega rikutud ja mõjutatud alad korrastatud, muudetud ohutuks, taastatud elukeskkond ja aladel taastatud otstarbeline kasutus.
4.2. punktis 3.1 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatav näitaja on järgmine:

Näitaja nimetus ja mõõtühik
Alg
tase
Aasta
2024 vahe sihttase
2029 sihttase
Selgitav teave

Investeeringud ringmajanduse arendamisse (eurodes)
0
Ei kohaldu
0
764 705,88 1 941 176,47
Näitajasse arvestatakse investeeringud ringmajanduse arengu toetamiseks (nii EL
toetus kui riiklik kaasfinantseering).
Ringmajanduse jaoks on vajalik arendada riigi tasandil ühtset lähenemist nii teavituse, koolituse kui ka reaalsete lahenduste osas.
Saavutustaset raporteeritakse Jooksvalt vastavalt kulude tegemisele SFOS maksete info alusel.

4.3 Projektile kehtestatakse vajaduse korral spetsiifilised näitajad projekti juhtrühmas.

5. Rakendusasutus, rakendussüksus ja elluviija
5.1. Rakendusasutus on Kliimaministeerium.
5.2. Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus.
5.3. Tegevuste elluviija on Riigimetsa Majandamise Keskus.

6. Projekti juhtrühm
6.1. Elluviija moodustab projekti juhtrühma, mis koosneb elluviija, Kliimaministeeriumi, Maa-ameti, Keskkonnaameti ja Keskkonnaagentuuri esindajatest.
6.2. Projekti juhtrühma kaasatakse vaatlejana rakendusüksuse esindaja.
6.3. Projekti juhtrühm koordineerib projekti rakendamist, hindab projekti rakendamise edukust ning kinnitab projekti detailse tegevuskava, hankeplaanid, aastaeelarve ja edenemise aruanded.
6.4. Projekti elluviija ei osale projekti rakendamise edukuse hindamisel.
6.5. Projekti juhtrühma tööd korraldab elluviija.
6.6. Projekti juhtrühmal on õigus eelarve piires eelarveridasid muuta.
6.7. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised tegevused, arvestades ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume, projektis ära tehakse.
6.8. Kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse arvestades ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume Kliimaministeeriumi juhtkond.

7. Tegevuste abikõlblikkuse periood
Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2024. aastal ning lõpeb 31. detsembril 2029. aastal.

8. Tegevuste eelarve
8.1. Toetust makstakse Ühtekuuluvusfondist.
8.2. Toetuse maksimaalne osakaal on 85% abikõlblikest kuludest ning projekti riikliku kaasfinantseerimise minimaalne osakaal on 15% abikõlblikest kuludest.
8.3. Projekti kogueelarve on 1 941 176,47 7764 705,88 eurot, millest EL toetus on 1 650 000,00650 000,00 eurot ning riiklik kaasfinantseering on 291 176,47114 705,88 eurot. Projekti tegevuste üldine eelarve ja ajakava on toodud lisas 2.

9. Kulude abikõlblikkus
9.1. Kulu on abikõlblik, kui see vastab ühendmääruse §-dele 15, 16, ja 21 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele.
9.2. Abikõlblikud on järgmised projekti kulud, mis on otseselt vajalikud projekti punktis 3 nimetatud tegevuste elluviimisel ja meetme tulemuste ning projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks, muuhulgas:
9.2.1 eeluuringute ja analüüside kulud;
9.2.2 projektlahenduste koostamise kulud;
9.2.3 korrastamistöödeks vajalike lubade taotlemise kulud;
9.2.4 maaomanikega kokkulepete sõlmimise kulud;
9.2.5 keskkonnamõju hindamise või analüüside kulud;
9.2.6 korrastamistööd ja selle teostamisega seotud kulud;
9.2.7 omanikujärelevalve kulud;
9.2.8 struktuuritoetuse kasutamisest teavitamisega seotud kulud;
9.2.9 käibemaks juhul, kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav;
9.2.10 toetatava tegevuse- ja projekti juhtimise personalikulud, mis on nimetatud ühendmääruse §-s 16.
9.3. Abikõlblikud on projekti kaudsed kulud, mis on nimetatud ühendmääruses § 21 lõikes 4 kokku 15 protsendi ulatuses projekti otseste personalikulude maksumusest.
9.4. Abikõlblikud ei ole:
9.4.1 ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud;
9.4.2 üldkulud tegelike kulude alusel;
9.4.3 Õiglase Ülemineku Fondist kliimaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2026 tegevuskava ja eelarve kinnitamine kaevandamisega ja põlevkivi töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamiseks Ida- Virumaal“ alusel toetavad objektid.

10. Toetuse maksmise tingimused ja kord
10.1. Toetust makstakse abikõlbliku kulu hüvitamiseks ühendmääruse 6. peatükis sätestatud tingimustel ja korras.
10.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõikes 1 ja § 28 lõikes 3 nimetatud tingimustel.
10.3. Elluviija esitab maksetaotluse e-toetuse keskkonnas ja lisab sellele järgmised projektis tehtud kuludega seotud dokumendid:
10.3.1 projekti raames sõlmitud hankelepingud, muud dokumendid ning teenuse osutamise lepingud ja töölepingud, kui see ei ole rakendusüksusele eelnevalt esitatud;
10.3.2 lepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument ja õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused, kui lepingut on täidetud algselt kokkulepitust erinevalt;
10.3.3 arved või muud raamatupidamise algdokumendid;
10.3.4 asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia; 10.3.5 garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokumendid, kui neid nõutakse lepingus;
10.3.6 raamatupidamises tegevuste kulude kajastamist tõendav dokument.
10.4. Elluviija esitab riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui riigihange ei ole läbi viidud riigihangete registris ja hankelepingu abikõlblike kulude summa ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem.
10.5. Maksetaotlus esitatakse kord kuus kulude kohta, mille maksumus ületab 60 000 eurot, ja muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis.
10.6. Rakendusüksus kontrollib 30 päeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käesolevas käskkirjas toodud tingimustele. Puuduste korral määrab rakendusüksus elluviijale tähtaja kuni 30 päeva nende kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste kõrvaldamiseks.
10.7. Viimane maksetaotlus esitatakse peale toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste täitmist koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2029. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud. Ühendmääruse § 26 lg 1 kohaselt makstakse toetust kuni 31.märtsini 2030.a.
10.8. Punktis 16.1. nimetatud tegevuse puhul esitatakse osavõtjate nimekiri, millele märgitakse osavõtjate kontaktandmed ja juriidilise isiku registrikood, kui üritus on käsitatav vähese tähtsusega abina.
10.9. Kuludega seotud dokumente ei esitata ühtse määra alusel hüvitatavate kulude kohta.

11. Elluviija kohustused
11.1. Elluviijale kohaldatakse toetuse saaja kohta ühendmääruses sätestatut.
11.2. Elluviija esitab rakendusüksusele info projekti kavandatavate, elluviidavate või lõpetatud riigihangete ja maksete kohta igal aastal 15. jaanuariksdetsembriks ja 1. juuliks.
11.3. Elluviija tagab projekti väljundite ja tulemuse säilimise ning sihipärase kasutamise pärast projekti lõppmakse tegemist vähemalt 5 aasta jooksul.
11.4. Elluviija täidab tööde tegemisel asjakohaseid keskkonnaalaseid õigusakte.
11.5. Kaevandamisega rikutud või mõjutatud alade korrastamisel tuleb lähtuda eelkõige elurikkuse tõstmisest ja kliimaeesmärkidest. Kui kordatehtud ala metsastatakse, siis kasutatakse looduslähedasi ja kliimakindlaid võtteid, leppides need eelnevalt kokku rakendusasutusega.
11.6. Elluviija on kohustatud täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ toodud nõuetele.
11.7. Toetatavate tegevuste elluviimisel varingualade täitmise korral kasutab teisest tooret.
11.8. Kui projekt viiakse läbi ettevõtlusega tegeleva isiku kinnistul, on antav toetus vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023), artikli 3 mõistes või Euroopa Komisjoni määrusele (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013). Sellisel juhul järgib elluviija toetuse kasutamisel nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Elluviija teavitab ettevõtjaid neile projekti käigus antavast vähese tähtsusega abist, selle suurusest ja tingimustest, peab arvestust antava vähese tähtsusega abi kohta ning esitab sellekohase teabe rakendusüksusele koos kuludokumentidega. Rakendusüksus registreerib antud abi seaduses ettenähtud korras. Kui projekt viiakse läbi ettevõtlusega tegeleva isiku kinnistul, on antav toetus vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1-8), artikli 3 mõistes. Sellisel juhul järgib elluviija toetuse kasutamisel nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Elluviija teavitab ettevõtjaid neile projekti käigus antavast vähese tähtsusega abist, selle suurusest ja tingimustest, peab arvestust antava vähese tähtsusega abi kohta ning esitab sellekohase teabe rakendusüksusele koos kuludokumentidega.

12. Riigihangete läbiviimise nõustamine ja kontrollimine
12.1. Elluviijal on õigus saada rakendusüksuselt riigihangete läbiviimiseks nõustamist.
12.2. Elluviija lisab riigihangete registris rakendusüksuse töötaja riigihanke juurde vaatlejaks.
12.3. Elluviija teavitab rakendusüksust viivitamata hankelepingu sõlmimisest ja teeb rakendusüksusele sõlmitud hankelepingu kättesaadavaks.
12.4 Elluviija esitab rakendusüksusele teabe hankelepingu muudatuste ja selle põhjenduste kohta.

13. Tegevuste elluviimise seire
13.1. Projekti elluviija esitab rakendusüksusele vahearuanded ja lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu.
13.2. Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet, teavet väljundnäitaja saavutamise kohta ning hinnangut väljundnäitaja 2024. ja 2029. a sihttasemete saavutamise võimalikkuse kohta.
13.3. Projekti elluviija esitab projekti vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta hiljemalt sama aasta 31.detsembriks, rakendusüksuse nõudmisel tihemini.
13.4. Projekti lõpparuanne sisaldab vähemalt kogu projekti kõigi tegevuste ülevaadet ja teavet projekti väljundnäitaja saavutamise kohta. Lõpparuandes kirjeldab projekti elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi.
13.5. Projekti juhtrühmas fikseeritakse ja elluviija poolt sisestatakse SFOSi vähemalt info regioonis jäätmaa osakaalu vähenemise osas või otseselt likvideeritud pärandmõjude pindala või objektide arv regioonis.
13.6. Vahearuannetes ja lõpparuandes tuuakse välja Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses nr 54: „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud info teavitusnõude täitmiseks tehtud tegevuste kohta.
13.7. Projekti elluviija esitab projekti lõpparuande vastavalt punktis 10.7 kirjeldatule.
13.8. Rakendusüksusel on õigus toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda elluviijalt aruannete esitamist projekti viimase makse tegemise perioodile järgneva viie aasta jooksul.

14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord
Finantskorrektsioon tehakse ühendmääruse 7. peatüki kohaselt.

15. Vaide esitamine
Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021-2027 §-le 31. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

16. Vähese tähtsusega abi
16.1. Käesoleva käskkirja punktides 3.1 ja 3.2. nimetatud tegevused tuleb lugeda vähese tähtsusega abiks kinnistu omanikele, kui läbi viidavate analüüside, projektilahenduste või tööde objektiks on ettevõtlusega tegeleva isiku kinnistu.
16.2. Vähese tähtsusega abi andmise lubatavust ettevõtjatele kontrollib elluviija enne vastava projekti arutamist juhtrühmas. Kui ettevõtjal ei ole piisavalt vähese tähtsusega abi vaba jääki, siis projekti vastaval kinnistul läbi viia ei saa.
16.3. Vähese tähtsusega abi korral ei tohi antava abi suurus ühe ettevõtja kohta ületada kolme jooksva aasta jooksul 300 000 eurot. Kui tegemist on põllumajandusliku vähese tähtsusega abiga, ei tohi nimetatud summa ületada 25 000 eurot kolme eelarveaasta jooksul.
16.4. Vähese tähtsusega abi ei anta punktis 11.8 viidatud Euroopa Komisjoni määrustes sätestatud juhtudel.
16.5. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse seotud ettevõtjad punktis 11.8 viidatud Euroopa Komisjoni määrustes sätestatud alustel üheks ettevõtjaks, kelle suhtes kehtivad eelmises punktis nimetatud piirmäärad.
16.6. Toetuse andmisel võetakse arvesse punktis 11.8 viidatud Euroopa Komisjoni määrustes sätestatud vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.
16.3. Vähese tähtsusega abi korral ei tohi toetuse suurus koos taotluse esitamise majandusaasta ja sellele vahetult eelnenud kahe majandusaasta jooksul taotlejale muudest vahenditest antud vähese tähtsusega abiga ületada 200 000 eurot, maanteetranspordi valdkonnas rendi või tasu eest kaupu vedava ettevõtja puhul 100 000 eurot.
16.4. Vähese tähtsusega abi ei anta Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.
16.5. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2 kohaselt.
16.6. Toetuse andmisel võetakse arvesse Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5 sätestatud eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.

KINNITATUD
06.09.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/374
Lisa nr 2
Toetuse andmine maavarade kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude likvideerimiseks 2024–2029 tegevuskava ja eelarve

Projekti maksumus

Kogumaksumus (EUR)
Abikõlblik summa (EUR)
Toetuse summa kokku (EUR)
Ühtekuuluvusfondi toetuse määr (%)
Riikliku kaasfinantseeringu määr (%)
1 941 176,47
1 941 176,47
1 941 176,47
85
15

Eelarve jaotus rahastajate lõikes

Rahastaja
Abikõlblik summa (EUR)
Riiklik kaasfinantseering
291 176,47
Ühtekuuluvusfond
1 650 000,00
Toetus kokku
1 941 176,47
KOKKU
1 941 176,47

Tegevuse nimetus:
Rakenduskava väljundnäitaja: 01.01.202431.12.2029

Pärandmõjude likvideerimine (toorme allikate taastamine)
Investeeringud ringmajanduse arendamisse (eurodes)
Abikõlblik kogusumma (EUR)
Ühtekuuluvusfondi toetus
(EUR)
Riiklik kaas-finantseering (EUR)

1 778 163,97
1 511 439,37
266 724,60
Otsene personalikulu

141 750,00
120 487,50
21 262,50
Ühtne määr (otsesest personalikulust 15%)

21 262,50
18 073,13
3 189,37
Kokku:

1 941 176,47
1 650 000,00
291 176,47

Tabelis toodud tegevuste lõikes on võimalik juhtrühmal eelarvet muuta
Projekti maksumus

Kogumaksumus (EUR)
Abikõlblik summa (EUR)
Toetuse summa kokku (EUR)
Ühtekuuluvusfondi toetuse määr (%)
Riikliku kaasfinantseeringu määr (%)
764 705,88
764 705,88
764 705,88
85
15

Eelarve jaotus rahastajate lõikes

Rahastaja
Abikõlblik summa (EUR)
Riiklik kaasfinantseering
114 705,88
Ühtekuuluvusfond
650 000,00
Toetus kokku
764 705,88
KOKKU
764 705,88

Tegevuse nimetus:
Rakenduskava väljundnäitaja:
01.01.202431.12.2029

Pärandmõjude likvideerimine (toorme allikate taastamine)
Investeeringud ringmajanduse arendamisse (eurodes)
Abikõlblik kogusumma (EUR)
Ühtekuuluvusfondi
toetus (EUR)
Riiklik kaasfinantseering (EUR)

671 497,23
570 772,65
100 724,58
Otsene personalikulu

81 051,00
68 893,35
12 157,65
Ühtne määr

12 157,65
10 334,00
1 823,65
Kokku:

764 705,88
650 000,00
114 705,88

seletuskiri_teavitus_pärand_august.pdf

Kliimaministri käskkirjade 06.09.2023 nr 374 ja 04.09.2023 nr 361 muutmise

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Eelnõukohase käskkirjaga muudetakse toetuse andmise tingimusi kliimaministri käskkirjas

06.09.2023nr 374 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2024–2029 tegevuskava ja

eelarve kinnitamine maavarade kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude likvideerimiseks”

ning kliimaministri käskkirjas 04.09.2023nr 361 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine

ning 2023– 2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine ringmajanduse alase teavituste ja

koolituste läbiviimiseks ning lahenduste rakendamiseks”.

Sekkumisest nr 21.2.4.15 tõstame 3 miljonit eurot EL toetust ning 529 411 eurot riiklikku

kaasfinantseeringut sekkumisse nr 21.2.4.11. Sellest kaks miljonit eurot EL toetust ning

352 941 eurot riiklikku kaasfinantseeringut suunatakse riigitegevusteks kliimaministri

käskkirja 04.09.2023 nr 361 Kliimaministeeriumi projekti. Tegemist ootavad ringmajanduse

koolitused ja pilootprojektide tegemine ning lisaks on vajalik teha riigil erinevaid uuringuid ja

analüüse. Üks miljon eurot EL toetust ning 176 470 eurot riiklikku kaasfinantseeringut

suunatakse riigitegevusteks kliimaministri käskkirja 06.09.2023nr 374 Riigimetsa

Majandamise Keskuse projekti. Riigil on vajalik likvideerida maavarade kaevandamise ja

töötlemise pärandmõjusid.

Detailsem eelarve jagunemine on toodud tabelis 1. Lisaks ajakohastatakse projektide

rakendamisega seotud detaile.

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna nõunik

Krista Kupits (e-post [email protected], tel 626 0708), maavarade

osakonna nõunik Helena Gailan (5685 5772, [email protected]),

ehitusmaavarade valdkonna juht Harry Kuivkaev (626 2964,

[email protected]) ja nõunik Reeli Sildnik (626 0758,

[email protected]) ning finantsosakonna struktuuritoetuste nõunik

Eerika Purgel (e-post [email protected], tel 626 0709). Käskkirja eelnõu

juriidilise ekspertiisi teostas Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk (e-post

[email protected], tel 626 2948).

2. Eelnõu sisu

Eelnõu koosneb kahest punktist, millega muudetakse toetuse andmise tingimusi kliimaministri

käskkirjades 06.09.2023 nr 374 ja 04.09.2023 nr 361.

Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) §-le 7.

Seirekomisjoni poolt 31.05.2022 kinnitatud, muudetud 12.04.2023 ja 16.05.2024 „Läbivad

valikukriteeriumid, mida kohaldatakse kõikidele ühtekuuluvuspoliitika 2021-2027

rakenduskava poliitikaeesmärkidele ning nende raames toetatavatele meetmetele“ punkti 3

kohaselt vastavaks tunnistatud projektid hinnatakse viie kriteeriumi lõikes. Need on järgmised:

1. projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme

eesmärkide saavutamisele;

2. projekti põhjendatus;

3. projekti kuluefektiivsus;

4. toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia;

5. projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega.

Nimetatud nõude täitmisega seotud detailne info on toodud välja käskkirjade koostamise

seletuskirjades. Käesoleva käskkirjade muudatusega need ei muutu. Täpsustame ainult, et

seoses Kliimaministeeriumi moodustamisega ei planeerita eraldi riiklikku keskkonna

valdkondlikku arengukava (edaspidi KEVAD). Seirekomisjoni poolt kinnitatud esimese

valikukriteeriumi „projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega“ täitmise tagab

valdkondliku arengu sihtide seadmisel vastava valdkonna strateegiline arengudokument (nt

riigi jäätmekava 2023-2028) ning toetuse panustamine Eesti 2035 sihti.

Pärast Kliimaministeeriumi moodustamist hakati koostama ministeeriumi terviklikku

strateegilist vaadet, mille tulemusena moodustati kaks tulemusvaldkonda: 1) kliima,

energeetika ja elurikkus; 2) elukeskkond, liikuvus ja merendus. Kliima, elurikkuse, kiirguse,

maavarade ja välisõhu teemad on kliima, energeetika ja elurikkuse tulemusvaldkonnas.

Ringmajanduse, jäätmete, mere ja vee teemad on elukeskkonna, liikuvuse ja merenduse

tulemusvaldkonnas. Ruumiandmed ja maa korralduse teemad liikusid Kliimaministeeriumi

moodustamisel Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumisse. Veel ei ole otsustatud, millised

uued riiklikud (valdkondade ülesed) arengukavad Kliimaministeeriumi teemasid katma

hakkavad ja millal uusi riiklikke arengukavasid koostama hakatakse.

Toetuste planeerimisel ja andmisel lähtutakse valdkondliku arengu tagamisel Eesti 2035 riigi

eelarvestrateegia 2024–2027 keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi kooskõlast Eesti

pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega ja rakenduskavas toodud erieesmärgi

ning poliitikaeesmärgi saavutamiseks riigi jäätmekavast 2023-2028. Eesti 2035 arengukava

koostamisse kaasati laiem avalikkus läbi arvamusrännaku formaadi, kus kõigil huvilistel oli

võimalus üleriigilise strateegia kujundamisel kaasa rääkida. Lisaks tutvustati plaanitavaid

rakenduskava kohaseid sekkumisi 2022. aasta sügisel suuremates linnades üle Eesti.

Käskkirjades toodud toetavad tegevused on kooskõlas muudetava Ühtekuuluvuspoliitika

fondide rakenduskavaga perioodiks 2021−2027, mis kinnitati Vabariigi Valitsuse 04.07.2024

toimunud istungil. Rakenduskava muudatused on esitatud ametlikult Euroopa Komisjonile.

Rakenduskava prioriteedi „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi „Ring- ja ressursitõhusale

majandusele ülemineku edendamise“ meede „Ringmajanduse tootmis- ja tarbimismudelite

sekkumine“ toetab ettevõtete tööstussümbioosi lahendusi, ringbiomajanduse arenguid ning

ringmajanduse ergutamiseks mõeldud tegevusi. Rakenduskavas on mainitud sekkumise all

kirjeldatud, et ringlussevõtu eeldusena seatakse suurem rõhuasetus tarbijale ning

soodustatakse ärimudeleid, mis toetavad kestlikuma tootepoliitika rakendamist. Sihtrühmad

on näiteks korduskasutusettevõtted ning ka ettevõtjad, kes pakuvad toodet teenusena,

edenevad jagamismajandust või rakendavad uudseid biomajandusel põhinevaid lahendusi.

Samuti on oluline, et rohkem ettevõtteid järgiks kõrgeid keskkonnastandardeid, seetõttu

toetatakse ka vabatahtlike keskkonnameetmeid, sh keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamist

ja ökomärgiseid. Samuti on vaja suurendada teiseste toorainete osakaalu, luues ringmajanduse

koostööprojekte, et rakendada tõhusamalt ettevõtjate vahelist koostööd ning tööstussümbioosi.

Ringmajanduse tootmismudelite arendamine võimaldab vähendada toorme hankimise

vajadust ning sellega seotud kahjusid tulevikus.

Kõigi erieesmärgi nr 6 sekkumiste peamine eesmärk on edendada üleminekut ringmajandusele

ja käsitleda jäätmehierarhia kõiki tasandeid, et vältida ja vähendada jäätmeteket ning luua

tootmis- ja tarbimismudelid, milles võetakse arvesse kogu ressursiahela kestlikke

kavandamispõhimõtteid.

Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 käsitleb vajadust vältida ja vähendada jäätmeteket

ning töötada välja keskkonnahoidliku tehnoloogia investeerimisprogramm. Sekkumiste

aluseks on eesmärk minna 2050. aastaks üle ressursitõhusale kliimaneutraalsele

ringmajandusele (nagu on sätestatud lisas D) ning ELi uus ringmajanduse tegevuskava ja

tööstusstrateegia.

Eesti peab märgatavalt parandama ressursitootlikkust (0,64 €/kg, EL 2,33 €/kg).

Ringmajandusele üleminekuks on vaja põhjalikke muudatusi, eelkõige ressursside kasutamise

ahela esimestes etappides, et jätkata ressursitõhususe parandamist ja rakendada

jäätmekäitluses täielikku ringmajandusele üleminekut. Peamised valdkonnad on

ringmajanduspõhised tootmis- ja tarbimismudelid, ökodisaini edendamine ning ettevõtjate

energia- ja ressursitõhususe suurendamine. Meil on juba eelmise perioodi hindamistulemused,

kogemused ja uuringud ressursitõhususe ja jäätmekäitluse meetmetes. Eesmärk on jõuda

2035. aastaks juurdunud ringmajandusel põhineva ettevõtlusmudelini.

Jäätmekäitlusse sekkumised põhinevad riigi jäätmekava 2023-2028 ja jäätmete raamdirektiivi

eesmärkidel. Jäätmetekke ja pakendamise vähendamine toob kaasa kulude ja keskkonnamõju

vähenemise kogu tooteahelas. Eestis on olmejäätmete ringlussevõtus veel palju puudujääke.

2020. a võeti Eestis ringlusse 29% jäätmetest, kuid 2025. aastaks on eesmärk 55%. Selleks

tuleb arendada tõhusat ja tulemuslikku jäätmekäitlust, sh kõrget liigiti kogumise määra ja

sobivate ringlussevõtu võimsuste olemasolu. Toetavad tegevused on kooskõlas riigi

jäätmekava 2023-2028“ peatükiga 3.1. Meetme tegevused aitavad täita Riigi jäätmekavas

2023-2028 sisalduva tegevuste „Toetada, stimuleerida ja soodustada teadus- ja arendustöid

põlevkivijäätmete vähendamiseks“ ning „Aidata luua nõudlust põlevkivitööstuses tekkinud

jäätmete (jääkmaterjalidele) tootena kasutamiseks“.

Euroopa rohelise kokkuleppega seadis Euroopa Komisjon eesmärgi muuta EL tänapäevase,

ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus 2050. aastaks on

saavutatud kestlik kliimaneutraalne ringmajandus. ELi ringmajanduse tegevuskava üheks

peamistest tegevussuundadest on jätkusuutliku tootepoliitika raamistiku loomine. Kestliku

tootepoliitika eesmärk on muuta tooted kliimaneutraalseks, vähendada jäätmeteket, muuta

tooted ressursitõhusaks ja ringmajanduseks sobivaks. Ühtlasi keskendutakse

tootmisprotsesside ringsusele, et edendada väärtusahelates ja tootmisprotsessides tervikuna

materjalisäästu ning suurendada ringlussevõttu tööstussektoris. Näiteks piiratakse ohtlike

kemikaalide sisaldust toodetes ning toote tootmisel kasutatakse ringlussevõetud materjali.

Kriitilisi tooraineid sisaldavate probleemtoodete tootmisel on eesmärgiks teisese toorme

kasutamine toote tootmisel, toimimise ja vastupidavuse parameetrite kehtestamine, ohutute

toodete tootmine. Toote olelusringi pikendamiseks seatakse nõudeks eemaldatavus,

asendatavus ja parandatavus. Oluline on kasutada materjale, mis on ringlusse võetavad ja ei

sisalda ohtlikke aineid. Tooted, mis läbivad taastamise, korduskasutamise või kasutusotstarbe

muutmise peavad vastama tootenõuetele. Kestlikku ja teadlikku tootmist ning tarbimist Eestis

kajastavad põhjalikumalt loodavad ringmajanduse juhendmaterjalid ja ringmajanduse valge

raamat, mis valmis 2022. aastal. Vabatahtlike meetmete tööriistadeks antud valdkonnas on

näiteks EMAS keskkonnajuhtimissüsteem ja erinevad sertifitseeritud ökomärgised, mis

tagavad jätkusuutliku ja teadliku tootmise erinevates valdkondades. Oma tegevusi ja ressursi

kasutamist on võimalik ettevõttel reguleerida kasutades ja rakendades EMAS

keskkonnajuhtimissüsteemi. Rakendades ettevõtte tegevustes ökomärgisega sertifitseeritud

toodete kasutamist, on võimalik vähendada kaudselt keskkonna ressursside kasutamist läbi

reguleeritud ja kontrollitud toodete tootmise.

Toetust antakse Ühtekuuluvusfondist Eesti riigi aastate 2024–2027 eelarvestrateegia

programmi keskkonnakaitse ja -kasutuse meetme „Ringmajanduse korraldamine“ tegevuse

„Ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni edendamine“ tulemuste saavutamiseks.

Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi peamiseks strateegiliseks aluseks on Eesti

keskkonnastrateegia aastani 2030, millega on määratletud pikaajalised arengusuunad

looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes keskkonna valdkonna seostest majandus

ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjust ümbritsevale looduskeskkonnale, elurikkusele ja

inimesele. Programm arvestab nii keskkonnastrateegias, keskkonnavaldkonda puudutavates

poliitika põhialustes ja muudes keskkonnateemalistes arengukavades kavandatud eesmärke.

Programmi tegevused panustavad arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtidesse: inimene,

ühiskond, majandus, elukeskkond ja riigivalitsemine. Strateegilised alused, millele programm

tugineb, on ümberkujundamisel. Programmi elluviimine panustab ka ülemaailmsete kestliku

arengu 2030. aastaks seatud eesmärkide (SDG) ja 2030 Kestliku arengu tegevuskava täitmisse.

Käesoleva käskkirja valdkondlikud arengusuunad tulenevad riigi jäätmekavast 2023-2028.

Kinnitatud riigi jäätmekavas 2023–2028 pannakse paika üldised suunad, kuhu järgnevatel

aastatel jäätmemajanduses on vajalik liikuda. Jäätmekava alusel suunatakse ka erinevaid

toetusi ringmajanduse edendamiseks. Uues jäätmekavas pööratakse tähelepanu sellele, kui

palju ja kuidas tarbitakse ning keskendutakse teadlikumale tootmisele ja tarbimisele, et

tervikuna vähendada jäätmete teket ning soodustada korduskasutust. Jäätmevaldkonnas tuleb

tagada jäätmete efektiivne liigiti kogumine ja ohutu ringlussevõtt ning vähendada

jäätmekäitluse mõju elu- ja looduskeskkonnale.

Käskkirja tegevused tulenevad riigi jäätmekava strateegiliste eesmärkide elluviimisest, milleks

on kestlik ja teadlik tootmine ja tarbimine ning jäätmetekke vältimise ja korduskasutuse

edendamine. Lisaks ohutu materjaliringluse suurendamine ja ka jäätmekäitlusest tulenevate

mõjudega arvestamine ning nende vähendamine nii inim- kui ka looduskeskkonnale tervikuna

Ringmajanduse alase kommunikatsiooni elavdamise vajadus tuleneb jäätmekava

strateegilistest eesmärkidest ning on täiendavalt toodud peatükis 8. Seeläbi suurendatakse

erinevate huvigruppide teadlikkust ringmajandusest ja eelkõige jäätmevaldkonnast.

Detailsete tegevuste ja eelarve kinnitamisel lähtuvad projektide juhtrühmad alati iga kordselt

eespool kirjeldatud valikukriteeriumitest.

Muudame arvestuslikku eelarve jaotust meetmes „Ringmajanduse korraldamine”, number

21.2.4.1. Meetme nimekirjas lisatakse väljundnäitajasse „Investeeringud ringmajanduse

arendamisse (eurodes)“ juurde projektile lisanduv eelarve ümardatult.

Rakenduskavaga

kooskõlas olevad

sekkumised

EL toetuse

eelarve

toetuse

osakaal

Riiklik kaas-

finantseering

Oma-

finantseering Kogu-

maksumus

Ringmajanduspõhiste

tootmis- ja

tarbimismudelite

kasutuselevõtu, sh

tööstussümbioosi ja

toorme hankimisega 9 000 000 63% 794 117 4 500 000 14 294 117

seotud kahjude

vähendamise toetamine

ning vastavate

erialaekspertide koolitus

(sekkumise number on

21.2.4.11).

a) TAT käskkiri

teavitus/koolitus 850 000 85% 150 000 0 1 000 000

Lisaraha käesoleva

muudatusega: 2 000 000 85% 352 941 0 2 352 941

b) TAT käskkiri

pärandmõjud (toorme

allikate taastamine) 650 000 85% 114 706 0 764 706

Lisaraha käesoleva

muudatusega: 1 000 000 85% 176 470 0 1 176 470

c) TAT määrus avatud

taotlemine 4 500 000 50% 0 4 500 000 9 000 000

Tööstuse ja

teenindussektori, sh

VKE-de energia- ja

ressursitõhususe

tõstmine ja auditite

toetamine: 34 500 000 33,33% 0 69 000 000 103 500 000

a) TAT määrus - audit 1 000 000 33,33% 0 2 000 000 3 000 000

b) TAT määrus -

investeering 33 500 000 33,33% 0 67 000 000 100 500 000

Jäätmetekke ja

pakendamise vältimine

ja vähendamine, toodete

korduskasutuse

edendamine (määrus) 10 000 000 50% 0 10 000 000 20 000 000

Jäätmete liigiti kogumise

infrastruktuuri toetamine 35 528 963 69% 975 699 15 000 000 51 504 662

a) TAT käskkiri (riigi

poolt vajaliku taristu

arendamine) 740 769 47,93% 804 778 0 1 545 547

b) TAT avatud

taotlemine 34 788 194 70% 170 921 15 000 000 49 959 116

Ringlussevõtu

võimekuse tõstmine ja

ohutu materjaliringluse

tagamine (avatud

taotlemine, määrus) 22 000 000 52% 352 942 20 000 000 42 352 942

Tabel 1.

Kliimaministeeriumi struktuuritoetuste ringmajanduse korraldamise osa eelarve jaotuse

vajadus on toodud tabelis nr 1. See on kooskõlas rakenduskava muudatusega, mis on

rahandusministeeriumil esitatud 04.07.2024 Euroopa Komisjonile kinnitamiseks.

Muudatusega täpsustatakse muuhulgas rakenduskava tabelit 52, kus sekkumise valdkonna

summat koodiga 069 vähendatakse 3 miljoni ja summat koodiga 071 suurendatakse 3 miljoni

võrra.