OTSUS finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta

Tartu Linnavalitsus

Raekoja plats 1a

Tartu linn

50089, Tartu maakond

04.10.2024 nr 11.2-9/24/1162

Registrikood: 75006546

OTSUS finantskorrektsiooni tegemise ja

taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta

Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus1) teeb Eesti Vabariigi

Rahandusministeeriumi ning Norra Kuningriigi Välisministeeriumi ja Euroopa

Majanduspiirkonna finantsmehhanismi komitee vahel 13.09.2019 sõlmitud programmi „Local

Development and Poverty Reduction“ lepingu raames otsuse Tartu Linnavalitsuse (edaspidi

toetuse saaja) projekti „Tartumaa heaoluprogrammi (HOP) rakendusmudeli loomine ja

piloteerimine“ (nr 2014-2021.1.05.22-0210; edaspidi projekt) osas.

Rakendusüksus tuvastas projekti kulude kontrollimisel, et toetuse saaja ei ole reisiteenuste

ostmisel järginud riigihangete seaduses (edaspidi RHS) sätestatud nõudeid ja toetuse saajale

kehtestatud kohustusi, mistõttu kohaldab rakendusüksus antud rikkumisega seotud kuludele

finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 1487,58 eurot.

Otsuse tegemise aluseks on Vabariigi Valitsuse 05.07.2018. a määruse nr 55 „Aastatel 2014–2021

Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite

taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus nr 55) § 6 lg 2, § 9 lg 1 ja § 10 lg

2, sotsiaalkaitseministri ning tervise ja tööministri 21.07.2021. a käskkirjaga nr 80 kinnitatud

„Avatud taotlusvooru „Integreeritud tugiteenused koolist väljalangevuse ennetamiseks“

elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord“ (edaspidi kord) p 30, perioodi 2014–2020

struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 45, Vabariigi Valitsuse 01.09.2014. a määruse nr 143

„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse

maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 21

lg 1 ja § 228, samuti 23.05.2022 toetuse taotluse rahuldamise otsus nr 11.2-9/0490 (edaspidi

taotluse rahuldamise otsus), 09.06.2022 projektileping nr 11.2-9/0121 (edaspidi projektileping),

projekti raames esitatud kuludokumendid (edaspidi KD) ning toetuse saajaga peetud kirjavahetus.

1. Toetuse saaja ei ole reisiteenuste ostmisel küsinud võrdlevaid pakkumusi

1.1. Rikkumise asjaolud

1 Vabariigi Valitsuse 05.07.2018. a määruse nr 55 „Aastatel 2014–2021 Euroopa Majanduspiirkonna

finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ § 9 lg 1

alusel võib riiklik kontaktasutus, mille ülesandeid täidab Riigi Tugiteenuste Keskus, kontrollida programmioperaatori

ja tema ülesandeid täitva asutuse väljamakseid ja kulude abikõlblikkust.

Toetuse saaja korraldas projekti tegevuse „Tartumaa juhtumikorralduse koostöömudeli loomine ja

piloteerimine integreeritud teenuste pakkumiseks varajase koolist väljalangevuse ennetamiseks ja

sekkumiseks“ (tegevus tunnusega 4) raames 22-24.01.2024. a õppekäigu Norrasse ning vastavalt

esitatud kuludokumentidele on selle raames ostetud Tensi-Reisid AS-ilt erinevaid reisiteenuseid

kokku summas 14 875,80 eurot (KM ei lisandu). Täpsem kulude loetelu on välja toodud allolevas

tabelis.

KD

tunnus

KD nr ja kuupäev Kulu sisu Abikõlblikuna

kajastatud summa €

11 60, 19.10.2023 Õppekäigu majutuse ja transpordi I

osamakse

3690

12 65, 22.11.2023 Õppekäigu majutuse ja transpordi II

osamakse

6170

13 233380, 12.01.2024 Rongi ja bussipiletid 920

14 233174, 21.12.2023 Siselend Oslo-Stavanger 3800

15 67, 22.12.2023 Reisitõrkekindlustus 295,8

KOKKU 14 875,80

Antud ostude puhul on toetuse saaja küsinud hinnapakkumist vaid ühelt teenuse osutajalt - Tensi-

Reisid AS-ilt.

Projektilepingu punkti 3.2.21 ning korra punktide 27.1.4 ja 27.1.5 kohaselt peab toetuse saaja

järgima RHS üldpõhimõtteid ning tehingute puhul üle 5000 euro (ilma KM-ta) küsima vähemalt

kolm võrreldavat hinnapakkumust.

Kuna toetuse saaja on ostnud Norra õppekäiguga seotud reisiteenuseid projekti raames kokku

summas 14 875,80 eurot, siis oleks toetuse saaja pidanud nimetatud teenuste ostmiseks küsima

võrdlevaid pakkumusi vähemalt kolmelt pakkujalt. Eelnevast tulenevalt on toetuse saaja rikkunud

RHS § 3 üldpõhimõtteid ning ka projektilepingus ja korras toodud kohustust küsida võrdlevaid

hinnapakkumusi üle 5000 euroste tehingute puhul (KM-ta).

1.2. Toetuse saaja selgitused

Toetuse saaja esitas 04.07.2024 e-kirjas järgmised selgitused: „Nii nagu 6.06.2024 saadetud

vastuses kirjutasin tegin esimese päringu Tartu linna pikaajalise koostööpartneri Tensi-Reisid

ASle. Oleme iga aastaselt kasutanud nende koostööd ning saanud sooduspakkumisi ja kindla

kvaliteediga tagatud reisikorralduse. Nagu ka juba mainisin tegin päringuid ka e-keskkonna kaudu

Momondos ja Skyscannneris, et saada ettekujutus mis hinnaklassis teised pakkujad on. Võrdlesin

neid hindu Tensi-Reisidest saadud hinnapakkumisega ja odavamat pakkumist ei tulnud mujalt.

Minu viga on tõesti see, et ei märganud teha väljavõtteid (PrintScreen) teistest pakkumistest./…/

Keskendusin projektijuhina väga suures osas just projekti õppereiside sisulistele tegevustele.

Seega pidin eelarves väga-väga kokkuhoidvalt majandama, mis oli ka minu välisreiside eelarve

prioriteet. Seega olin kindlasti huvitatud võimalikult soodsa pakkumise saamisest. Seega väga-

väga loodan, et arvestate minu selgitustega ja kuigi tõesti pole mul kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis ette näidata teisi pakkumisi võin kinnitada, et tegin õppereisi korraldamisel

endast olenevalt kõik, et tagada parim võimaliku hinna ja kvaliteedi suhe.“

Toetuse saaja tõi 18.08.2024 e-kirjas välja veel mh järgmist: „Paraku tuleb nõustuda Teie poolt

viidatud toetuse andmise tingimuste nõuete täitmise ebakorrektsusele, kuid loodan, et lisatud

selgitused kinnitavad meie püüdlusi püsida planeeritud eelarve piires ning tagada võimalikult

madalate kuludega tulemuslik õppekäik.“

1.3.Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja selgitused käesoleva rikkumise asjaolusid ega

järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks.

Korra punkti 27.1.6 kohaselt peab toetuse saaja järgima hangete läbiviimisel riigihangete seadust,

kui ta on hankija RHS § 5 tähenduses. Toetuse saaja on Tartu Linnavalitsus, kes on hankija RHS

§ 5 lg 2 punkti 2 mõistes ning sellest tulenevalt peab toetuse saaja järgima riigihangete seaduses

sätestatud korda.

Vastavalt RHS §-s 3 toodud üldpõhimõtetele on hankija kohustatud järgima riigihanke

korraldamisel mh järgmisi üldpõhimõtteid: tagama konkurentsi efektiivse ärakasutamise,

kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning sõlmima hankelepingu parima

võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel.

Korra punkti 27.1.4 alusel peab toetuse saaja mh tagama projekti eduka elluviimise taotluse

rahuldamise otsuses ja lepingus fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt ning järgima kõigi

projekti raames elluviidavate hankemenetluste puhul riigihangete korraldamise üldpõhimõtteid.

Korra punkti 27.1.5 kohaselt teeb toetuse saaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

üleskutse vähemalt kolmele erapooletule pakkujale pakkumuse esitamiseks, kui teenuse, asja või

ehitustöö eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 5 000 eurot või rohkem.

Projektilepingu punktis 3.2.21 on välja toodud, et juhul kui toetuse saaja teostab tehinguid alla

riigihanke piirmäära tuleb esitada vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist üksteisest

sõltumatutelt pakkujatelt ja pakkumise lähteülesande kirjelduse, kui tehingu summa ilma

käibemaksuta on 5000 eurot või rohkem. Juhul kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole

võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita, tuleb maksetaotlusele lisada sellekohane

põhjendus.

Vastavalt Tartu Linnavalitsuse 15.08.2017. a määruse nr 12 „Tartu Linna hankekord“ § 9 lõikele

1 tuleb teenuse tellimisel, mille eeldatav maksumus on 10 000 eurot kuni 30 000 eurot (KM-ta),

konkurentsi ära kasutades tagada rahaliste vahendite kõige ratsionaalsem ja säästlikum kasutamine

ning selleks tuleb teha ettepanek pakkumuse esitamiseks vähemalt kahele isikule.

Antud juhul on toetuse saaja ostnud Norra õppekäiguga seotud reisiteenuseid kokku summas 14

875,80 eurot, kuid on hinnapakkumuse küsinud vaid ühelt teenuse osutajalt. Arvestades seda, et

ostetud teenused on oma olemuselt sarnased ja need on ostetud ühe ja sama eesmärgi ehk Norra

õppekäigu elluviimiseks ning samalt teenuse osutajalt, tuleb nende maksumused summeerida.

Toetuse saaja selgitas, et neil on Tensi-Reisid AS-iga pikaajaline positiivne koostöö, kuid see ei

taga parima pakkumuse saamist ega õigusta võrdlevate pakkumuste mitte võtmist. Lähtudes korras

toodud toetuse saaja kohustustest tuleb kõikide üle 5000 euro tehingute puhul küsida vähemalt

kolme võrdlevat hinnapakkumist, tagamaks RHS üldpõhimõtete täitmist.

Toetuse saaja tõi küll välja, et lennupiletite hindu võrreldi veebiportaalides, kuid esiteks pole

sellest kirjalikku jälge ning teiseks ei ole see võrreldav reisiteenust pakkuva ettevõtte

pakkumusega, kuna nendel on üldjuhul erinevad koostöölepingud, mille kaudu on pakutav teenus

soodsam. Selleks et hindu tegelikult võrrelda, oleks tulnud küsida hinnapakkumusi teistelt

analoogsetelt reisiteenust pakkuvatelt ettevõtetelt ja kõikide õppekäiguga seotud kulude osas.

Rakendusüksus leiab, et kui toetuse saaja oleks reisiteenuste ostmiseks küsinud kolme võrreldavat

pakkumust, oleks võinud õppekäigu hind kujuneda soodsamaks.

Lähtuvalt eeltoodust on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saaja, jättes projekti raames

reisiteenuste ostmisel võrdlevad hinnapakkumised küsimata, on rikkunud RHS §-s 3 toodud

üldpõhimõtteid, korra punkte 27.1.4 ja 27.1.5 ning projektilepingu punkti 3.2.21. Lisaks on toetuse

saaja rikkunud oma hankekorra § 9 lg 1 nõuet.

1.4. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 10%

Määruse nr 55 § 10 lg 2 kohaselt lähtutakse toetuse tagasinõudmisel STS §-s 45 sätestatud alustest

ja ühendmäärusest.

STS § 45 lg 1 p 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja on

jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu

abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lg 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole

kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust

hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise

mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel.

Eeltoodud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 228 toodud asjaolud, mille kohaselt, kui alla

riigihanke piirmäära riigihanke korraldamisel rikutakse riigihangete seadust, kohaldatakse

sõltuvalt rikkumise raskusest ja ulatusest rikkumisega seotud hankelepingu osale § 21 lõikes 1

nimetatud finantskorrektsiooni määra 2, 5, 10 või 25 protsenti, välja arvatud juhul, kui rikkumine

on üksnes formaalne.

Rakendusüksus on seisukohal, et toetuse saaja poolt talle pandud kohustuse eiramise tulemusena

on tekkinud kahju, kuid selle suurust ei ole võimalik hinnata, sest ei ole teada, millised oleksid

olnud pakkumuste maksumused ning edukas pakkumus, kui toetuse saaja oleks antud teenuse

ostmiseks küsinud vähemalt kolme võrreldavat hinnapakkumist. Eeltoodud põhjustel ei ole

tegemist üksnes formaalse rikkumisega, kuna esineb põhjendatud oht, et rikkumine tõi kaasa

rahalise mõju.

Rakendusüksus võttis rikkumise raskuse hindamisel arvesse, et kuigi toetuse saaja ei küsinud

võrdlevaid pakkumusi, püüdis ta ise teostada lennupiletite hindade võrdlust, kuid selle kohta pole

kirjalikku jälge. Samuti ei ole põhjust arvata, et pakutud hind oleks olnud ebamõistlikult suur või

et teiste võimalike pakkujate hind oleks olnud märkimisväärselt soodsam. Seega ei ole

rakendusüksuse hinnangul rikkumise raskus ja ulatus nii suur, et oleks põhjendatud kohaldada

suurimat ehk 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra.

Samas rõhutab rakendusüksus, et õppekäiguga seotud teenuste ostmisel pole võrreldavaid

pakkumusi võetud ning üksnes varasem koostöö ei taga parimat hinda ning seega on tegemist

olulise RHS üldpõhimõtete rikkumisega. Toetuse saaja on rikkunud ka enda hankekorrast

tulenevaid nõudeid hindade võrdlemisele. Eelnevast tulenevalt ei saa antud rikkumist pidada

sedavõrd väheoluliseks ning puuduvad kergendavad asjaolud, et oleks proportsionaalne või

õigustatud kohaldada 2-protsendilist või 5-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Arvestades

eeltoodut on rakendusüksuse hinnangul põhjendatud kohaldada 10-protsendilist

finantskorrektsiooni määra, kuna see on proportsionaalne rikkumise raskuse ja ulatusega.

Rakendusüksus selgitab, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt ei ole riigihangete rikkumiste

korral üldjuhul võimalik konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse

ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude

põhjal loetakse rikkumine tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades

kohtasjades nr C-743/18 ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse

finantsmõju tõendamine nõutav ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi

eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud.

1.5. Finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine

Toetuse saaja on Tensi-Reisid AS-ilt ostetud Norra õppekäiguga seotud kulusid kajastanud KD-

de nr 11-15 raames kokku abikõlblikus summas 14 875,80 eurot tegevuse „Tartumaa

juhtumikorralduse koostöömudeli loomine ja piloteerimine integreeritud teenuste pakkumiseks

varajase koolist väljalangevuse ennetamiseks ja sekkumiseks“ (tegevus tunnusega 4) raames.

Antud kulud on veel menetluses ehk toetuse saajale hüvitamata.

Lähtuvalt otsuse punktist 1.4 loeb rakendusüksus Norra õppekäiguga seotud kuludest

mitteabikõlblikuks 10% ehk 1487,58 eurot (14 875,80*10%), sh toetus 1487,58 eurot.

STS § 46 lõike 3 kohaselt vähendatakse toetust ja omafinantseeringut vastavalt

finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal taotluse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile.

Sellest tulenevalt muudab rakendusüksus projekti taotluse rahuldamise otsust ning vähendab

mitteabikõlbliku summa võrra projekti eelarvet.

2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine

Vastavalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikele 1 saatis rakendusüksus

18.09.2024 käesoleva otsuse eelnõu toetuse saajale kommenteerimiseks. Toetuse saaja andis

29.09.2024 teada, et täiendavaid kommentaare ei ole.

3. Otsuse resolutsioon

Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses

väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus

otsustab:

1. lugeda projekti „Tartumaa heaoluprogrammi (HOP) rakendusmudeli loomine ja

piloteerimine“ raames mitteabikõlblikuks kuluks 1487,58 eurot, sh toetus 1487,58 eurot;

2. vähendada KD-de nr 11-15 abikõlblikke kulusid 10% võrra ehk kokku 1487,58 eurot;

3. vähendada projekti eelarvet tegevuses 4 käesoleva otsuse punktis 1.5 märgitud summas;

4. muuta 23.05.2022 taotluse rahuldamise otsuse punkte 6-7 alljärgnevalt:

4.2. „6. Projekti abikõlblikud kogukulud on 200 182,37 eurot.“;

4.3. „7. Toetuse määr on 100 protsenti projekti abikõlblikest kuludest ja maksimaalne

suurus 200 182,37 eurot.“.

Käesoleva otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksusele korra punktis 4, STS-is ja HMS-is

sätestatud tingimustel ja korras 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil vaide esitaja sai või pidi

otsusest teada saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

toetuste rakendamise osakonna juhataja

Koostaja: Angeelika Põldaru

[email protected]