Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
Viit | 4.2-3/422-1 |
Registreeritud | 15.02.2024 |
Sünkroonitud | 24.03.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 4.2 Sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja –hoolekande korraldamine |
Sari | 4.2-3 Sotsiaalhoolekande kavandamise ning korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik) |
Toimik | 4.2-3/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Eesti Puuetega Inimeste Koda |
Saabumis/saatmisviis | Eesti Puuetega Inimeste Koda |
Vastutaja | Ketri Kupper (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Toompuiestee 10, Tallinn 10137
registrikood 80014660 a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank
tel. 6616629
e-post: [email protected] Kodulehekülg: www.epikoda.ee
Sotsiaalministeerium Meie: 15.02.2024 nr 9
Eesti Puuetega Inimeste Koja ettepanekud pikaajalise hoolduse reformi II etappi
1. Hoolduskoormustega inimeste sotsiaalsed garantiid
• EPIKoja soov on, et mittetöötamise piirang Sotsiaalmaksuseaduse (§ 6 (11)) alusel kaotatakse,
et omastehooldajatel säiliks lähedase hooldamise kõrvalt võimalus teenida endale sissetulekut,
läbi mille säilitaksid nad oma toimetuleku, tööalased oskused, eneseteostuse ning hilisemas elus
ka suurema pensioni. Hooldamise kõrvalt saab inimene töötada osaajaga, teha kaugtööd või
tööampse, kaotamata ravikindlustust riigi (kohaliku omavalitsuse) poolt. Riik võimaldab
osakoormuse või tööampsudena töötada lapsehoolduspuhkuse ajal – töötamise võimaldamine
hoolduskoormusega inimesele kindlustab võrdsed võmalused kõigile.
• Vanema(te)le, kes on kasvatanud üles erivajadusega lapse (kelle puue on tuvastatud ja
kontrollitav) ning kelle teenitud tasud ei anna täisaastat pensioniarvestuses, tuleb teha
erisus ja arvestada neile nende aastate kohta pensioniarvestuses 1,0 aastat.
Mure puudutab nii varasemate põlvkondade lapsevanemaid, kel polnud võimalik kasutada
tugiisikuid, pikapäevarühmi ega muid tugiteenuseid, et käia täiskohaga tööl ja teenida eesti
keskmist palka ja seega ka täisaastat pensioniarvestuses, kui ka neid, kes vaatamata sellele, et
SHS alusel on teenused justkui olemas, on sunnitud sobivate teenuste, haridusvõimaluste, lapse
äärmusliku hooldusvajaduse jms tõttu loobuma palgatööst täielikult või töötama osakoormusega.
Seega on väga paljud vanemad juba ette määratud pensionivaesusse ehk nad hakkavad saama
Toompuiestee 10, Tallinn 10137
registrikood 80014660 a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank
tel. 6616629
e-post: [email protected] Kodulehekülg: www.epikoda.ee
kõige madalamat pensoni, mis võimalik, olukorras, kus nad on täitnud mh ka riigi funktsioone ja
teinud oma lapse arenguks kõik vajaliku. Oleme sel teemal ka varasemalt Sotsiaalministeeriumi
poole pöördunud, kuid jäänud vastuseta. Leiame, et teema on väga oluline, puudutades paljusid
inimesi ning nõuab kindlasti edasist arutelu ja konkreetseid tegevussamme riigi poolt.
2. Vajaduspõhise ja üle-eestiliselt võrdse kohtlemise tagamiseks kasutusele võtta ühtne
abi- ja toetusvajaduse hindamissüsteem.
Vastavad instrumendid on olemas ja inimese vaates väga paindlikud ja hõlmavad kõiki
eluvaldkondi, sh hoolduskoormust. Kindlasti aitab ühtne toetusvajaduse hindamissüsteem
parandada praktikat ning toetuda üksteise headele kogemustele hindamises läbiviimises,
teenuste otsustamises ja pakkumises. Lisaks lihtsustab see järelevalve funktsiooni täitmist, kui
kasutusel on üle-eestiliselt ühtne hindamisinstrument.
3. Hoolduskoormusega inimeste töö- ja pereelu ühildamine läbi toetavate teenuste
• Eelkõige peavad teenused lähtuma inimeste vajadustest ja oleme paindlikud ning
inimesekesksed. Võrdse kohtlemise tagamiseks on oluline, et teenuste ja abi osutamisel
kehtestatakse kohustuslikud kriteeriumid ja nõuded, et ühtlustada teenuste kättesaadavust ja
kvaliteeti (nt tugiisikuteenus, isikliku abistaja teenus, sotsiaaltransporditeenus, intervallhoid).
• Üks oluline murekoht on abistavate elukutsete väärtustamine. Tugiisikud ja isiklikud abistajad
töötavad sageli käsunduslepingute alusel, kuigi töösuhte iseloom on töölepinguline. Tugiisikud/
isiklikud abistajad pakuvad teenust kindlale isikule, kokkulepitud viisil, ajal ja kohas.
Tugiisikute/isiklike abistajate töö sisu, ülesanded ja korraldus võivad küll konkreetsest lapsest
või täiskasvanust lähtuvalt erineda, kuid need on siiski tööandjaga selgelt kokku lepitud.
Tugiisikud/isiklik abistaja ei saa otsustada, et ta teeb oma tööd endale sobival ajal enda
valitud kohas, kui laps vajab tugiisikut näiteks koolipäeva jooksul või õhtusel ajal või
nädalavahetusel lapse kodus või täiskasvanu vajab isikliku abistaja teenust tööle minemisel,
hommikul riidesse panemisel jne. Tugiisikutega/isiklike abistajatega käsunduslepingu
sõlmimine ei ole seaduslik, kui ta ettenähtud ajal talle antud tööülesandeid täidab.
Toompuiestee 10, Tallinn 10137
registrikood 80014660 a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank
tel. 6616629
e-post: [email protected] Kodulehekülg: www.epikoda.ee
• Lisaks võimaldada teise astme sugulastel tugiisikuteenust osutada, arvestades püsivat ja
laiaulatuslikku tugiisikute puudust ning arvestades, et laste vanavanemad on vähemalt
vanaduspensionieani, kui mitte kauem, tööturul aktiivsed. Olukorras, kus vanavanem peab
valima esmase majandusliku kindlustatuse ja tasuta puudega lapselapse hooldamise tõttu
vaesusriski langemise vahel, on oodatav, et vanavanem jätkab tööl käimist, kuid ei saa sellevõrra
abivajavat peret piisavalt toetada. Kui aga vanavanem vastab tugiisikule seatud nõuetele, saab ta
teha valiku ning olla oma lapselapse tugiisikuks, teenides selle eest töist tulu ning leevendades
ka lapsevanema hoolduskoormust.
4. Rakendada SHS loetletud kohustuslike kohalike omavalitsuste teenuste inimeste
omaosalust nii, et see oleks taskukohane ja tagaks puuetega inimeste võrdse osalemise
ühiskonnas ning oleks kooskõlas ÜRO Puuetega Inimeste Õiguste Konventsiooniga
ühetaoliselt üle Eesti.
Luua riiklikud suunised kohalikele omavalitsustele teenuste õiglase omaosaluse
määramiseks.
5. Kehtestada koduteenust vahetult osutavale isikule kvalifikatsiooninõuded.
Piiranguna on töötamise keeld ainult isikul, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest
võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara (SHS). Oleme varasemalt
tähelepanu juhtinud Lille Kodu vägivalla juhtumite valguses, et karistusandmed kantakse
karistusregistrist arhiivi kui tähtajalisest vangistusest tingimisi vabastamise korral määratud
katseaja lõppemisest on möödunud kolm aastat. See tähendab, et peale seda on süüdimõistetutel
võimalus taas sotsiaalhoolekande valdkondades töötada. Pöördusime selles küsimuses ka
õiguskantsleri poole, kes tegi Riigikogule ettepaneku kaaluda, kas oleks põhjust kehtestada
Lastekaitseseaduses eluaegse lastega töötamise keelu kohaldamise võimalus ka niisugustel
kehalise väärkohtlemise juhtumitel, kui tegu on toime pandud alaealise suhtes korduvalt või
süstemaatiliselt. Peab kindlustama, et riik hoiab ära vägivallajuhtumeid ka täisealiste
hoolekandeteenustel ja -asutustes. Arvestades teenuse sihtgrupi ja koduteenuse sisu peaks
teenust vahetult osutama isik, kes on läbinud erialase väljaõppe. Arusaadavalt ei ole see
vajalik kõikide teenuse toimingute juures, kuid mis puudutavad isikuabi toimingute hulgas
Toompuiestee 10, Tallinn 10137
registrikood 80014660 a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank
tel. 6616629
e-post: [email protected] Kodulehekülg: www.epikoda.ee
tehtavaid hooldustoiminguid, mis vajavad eriteadmisi, on erialased lisateadmised väga
olulised. Lisaks ka keerulised suhtlusolukorrad ja emotsionaalne toe pakkumine, mis
nõuavad töötajalt vastavat teadlikkust ja oskusi. Järjest enam liigub riik suunas, kus inimest
toetatakse viisil, et ta saaks võimalikult kaua kodus elada, mis tähendab, et ka koduteenus muutub
aina populaarsemaks viisiks iseenda või oma lähedase hooldust tagamisel, sealhulgas võivad
koduteenust kasutada ka suure hooldusvajadusega inimesed, kelle abistamisel on
hooldustoimingutel suur roll. Erialased teadmised väga erinevate vajadustega inimestega tööd
tehes, aitavad tööd teha professionaalselt ja inimeste vajadustele vastavalt.
Lugupidamisega
(digitaalselt allkirjastatud)
Maarja Krais-Leosk
Tegevjuht
Eesti Puuetega Inimeste Koda
Kristi Kähär
Toetuste ja teenuste nõunik
+372 5401 0462; [email protected]
Tere
Kuna Sotsiaalministeerium liigub edasi pikaajalise hoolduse järgnevate etappidega, siis teeme omapoolsed ettepanekud. Oleme valmis kohtuma ja ettepanekuid arutama.
Lugupidamisega
|
Kristi Kähär Toetuste- ja teenustealase huvikaitse nõunik | Eesti Puuetega Inimeste Koda Policy officer of benefits and services | Estonian Chamber of People with Disabilities +372 5401 0462
|
Liitu Eesti Puuetega Inimeste Koja uudiskirjaga!
Toompuiestee 10, Tallinn 10137
registrikood 80014660 a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank
tel. 6616629
e-post: [email protected] Kodulehekülg: www.epikoda.ee
Sotsiaalministeerium Meie: 15.02.2024 nr 9
Eesti Puuetega Inimeste Koja ettepanekud pikaajalise hoolduse reformi II etappi
1. Hoolduskoormustega inimeste sotsiaalsed garantiid
• EPIKoja soov on, et mittetöötamise piirang Sotsiaalmaksuseaduse (§ 6 (11)) alusel kaotatakse,
et omastehooldajatel säiliks lähedase hooldamise kõrvalt võimalus teenida endale sissetulekut,
läbi mille säilitaksid nad oma toimetuleku, tööalased oskused, eneseteostuse ning hilisemas elus
ka suurema pensioni. Hooldamise kõrvalt saab inimene töötada osaajaga, teha kaugtööd või
tööampse, kaotamata ravikindlustust riigi (kohaliku omavalitsuse) poolt. Riik võimaldab
osakoormuse või tööampsudena töötada lapsehoolduspuhkuse ajal – töötamise võimaldamine
hoolduskoormusega inimesele kindlustab võrdsed võmalused kõigile.
• Vanema(te)le, kes on kasvatanud üles erivajadusega lapse (kelle puue on tuvastatud ja
kontrollitav) ning kelle teenitud tasud ei anna täisaastat pensioniarvestuses, tuleb teha
erisus ja arvestada neile nende aastate kohta pensioniarvestuses 1,0 aastat.
Mure puudutab nii varasemate põlvkondade lapsevanemaid, kel polnud võimalik kasutada
tugiisikuid, pikapäevarühmi ega muid tugiteenuseid, et käia täiskohaga tööl ja teenida eesti
keskmist palka ja seega ka täisaastat pensioniarvestuses, kui ka neid, kes vaatamata sellele, et
SHS alusel on teenused justkui olemas, on sunnitud sobivate teenuste, haridusvõimaluste, lapse
äärmusliku hooldusvajaduse jms tõttu loobuma palgatööst täielikult või töötama osakoormusega.
Seega on väga paljud vanemad juba ette määratud pensionivaesusse ehk nad hakkavad saama
Toompuiestee 10, Tallinn 10137
registrikood 80014660 a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank
tel. 6616629
e-post: [email protected] Kodulehekülg: www.epikoda.ee
kõige madalamat pensoni, mis võimalik, olukorras, kus nad on täitnud mh ka riigi funktsioone ja
teinud oma lapse arenguks kõik vajaliku. Oleme sel teemal ka varasemalt Sotsiaalministeeriumi
poole pöördunud, kuid jäänud vastuseta. Leiame, et teema on väga oluline, puudutades paljusid
inimesi ning nõuab kindlasti edasist arutelu ja konkreetseid tegevussamme riigi poolt.
2. Vajaduspõhise ja üle-eestiliselt võrdse kohtlemise tagamiseks kasutusele võtta ühtne
abi- ja toetusvajaduse hindamissüsteem.
Vastavad instrumendid on olemas ja inimese vaates väga paindlikud ja hõlmavad kõiki
eluvaldkondi, sh hoolduskoormust. Kindlasti aitab ühtne toetusvajaduse hindamissüsteem
parandada praktikat ning toetuda üksteise headele kogemustele hindamises läbiviimises,
teenuste otsustamises ja pakkumises. Lisaks lihtsustab see järelevalve funktsiooni täitmist, kui
kasutusel on üle-eestiliselt ühtne hindamisinstrument.
3. Hoolduskoormusega inimeste töö- ja pereelu ühildamine läbi toetavate teenuste
• Eelkõige peavad teenused lähtuma inimeste vajadustest ja oleme paindlikud ning
inimesekesksed. Võrdse kohtlemise tagamiseks on oluline, et teenuste ja abi osutamisel
kehtestatakse kohustuslikud kriteeriumid ja nõuded, et ühtlustada teenuste kättesaadavust ja
kvaliteeti (nt tugiisikuteenus, isikliku abistaja teenus, sotsiaaltransporditeenus, intervallhoid).
• Üks oluline murekoht on abistavate elukutsete väärtustamine. Tugiisikud ja isiklikud abistajad
töötavad sageli käsunduslepingute alusel, kuigi töösuhte iseloom on töölepinguline. Tugiisikud/
isiklikud abistajad pakuvad teenust kindlale isikule, kokkulepitud viisil, ajal ja kohas.
Tugiisikute/isiklike abistajate töö sisu, ülesanded ja korraldus võivad küll konkreetsest lapsest
või täiskasvanust lähtuvalt erineda, kuid need on siiski tööandjaga selgelt kokku lepitud.
Tugiisikud/isiklik abistaja ei saa otsustada, et ta teeb oma tööd endale sobival ajal enda
valitud kohas, kui laps vajab tugiisikut näiteks koolipäeva jooksul või õhtusel ajal või
nädalavahetusel lapse kodus või täiskasvanu vajab isikliku abistaja teenust tööle minemisel,
hommikul riidesse panemisel jne. Tugiisikutega/isiklike abistajatega käsunduslepingu
sõlmimine ei ole seaduslik, kui ta ettenähtud ajal talle antud tööülesandeid täidab.
Toompuiestee 10, Tallinn 10137
registrikood 80014660 a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank
tel. 6616629
e-post: [email protected] Kodulehekülg: www.epikoda.ee
• Lisaks võimaldada teise astme sugulastel tugiisikuteenust osutada, arvestades püsivat ja
laiaulatuslikku tugiisikute puudust ning arvestades, et laste vanavanemad on vähemalt
vanaduspensionieani, kui mitte kauem, tööturul aktiivsed. Olukorras, kus vanavanem peab
valima esmase majandusliku kindlustatuse ja tasuta puudega lapselapse hooldamise tõttu
vaesusriski langemise vahel, on oodatav, et vanavanem jätkab tööl käimist, kuid ei saa sellevõrra
abivajavat peret piisavalt toetada. Kui aga vanavanem vastab tugiisikule seatud nõuetele, saab ta
teha valiku ning olla oma lapselapse tugiisikuks, teenides selle eest töist tulu ning leevendades
ka lapsevanema hoolduskoormust.
4. Rakendada SHS loetletud kohustuslike kohalike omavalitsuste teenuste inimeste
omaosalust nii, et see oleks taskukohane ja tagaks puuetega inimeste võrdse osalemise
ühiskonnas ning oleks kooskõlas ÜRO Puuetega Inimeste Õiguste Konventsiooniga
ühetaoliselt üle Eesti.
Luua riiklikud suunised kohalikele omavalitsustele teenuste õiglase omaosaluse
määramiseks.
5. Kehtestada koduteenust vahetult osutavale isikule kvalifikatsiooninõuded.
Piiranguna on töötamise keeld ainult isikul, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest
võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara (SHS). Oleme varasemalt
tähelepanu juhtinud Lille Kodu vägivalla juhtumite valguses, et karistusandmed kantakse
karistusregistrist arhiivi kui tähtajalisest vangistusest tingimisi vabastamise korral määratud
katseaja lõppemisest on möödunud kolm aastat. See tähendab, et peale seda on süüdimõistetutel
võimalus taas sotsiaalhoolekande valdkondades töötada. Pöördusime selles küsimuses ka
õiguskantsleri poole, kes tegi Riigikogule ettepaneku kaaluda, kas oleks põhjust kehtestada
Lastekaitseseaduses eluaegse lastega töötamise keelu kohaldamise võimalus ka niisugustel
kehalise väärkohtlemise juhtumitel, kui tegu on toime pandud alaealise suhtes korduvalt või
süstemaatiliselt. Peab kindlustama, et riik hoiab ära vägivallajuhtumeid ka täisealiste
hoolekandeteenustel ja -asutustes. Arvestades teenuse sihtgrupi ja koduteenuse sisu peaks
teenust vahetult osutama isik, kes on läbinud erialase väljaõppe. Arusaadavalt ei ole see
vajalik kõikide teenuse toimingute juures, kuid mis puudutavad isikuabi toimingute hulgas
Toompuiestee 10, Tallinn 10137
registrikood 80014660 a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank
tel. 6616629
e-post: [email protected] Kodulehekülg: www.epikoda.ee
tehtavaid hooldustoiminguid, mis vajavad eriteadmisi, on erialased lisateadmised väga
olulised. Lisaks ka keerulised suhtlusolukorrad ja emotsionaalne toe pakkumine, mis
nõuavad töötajalt vastavat teadlikkust ja oskusi. Järjest enam liigub riik suunas, kus inimest
toetatakse viisil, et ta saaks võimalikult kaua kodus elada, mis tähendab, et ka koduteenus muutub
aina populaarsemaks viisiks iseenda või oma lähedase hooldust tagamisel, sealhulgas võivad
koduteenust kasutada ka suure hooldusvajadusega inimesed, kelle abistamisel on
hooldustoimingutel suur roll. Erialased teadmised väga erinevate vajadustega inimestega tööd
tehes, aitavad tööd teha professionaalselt ja inimeste vajadustele vastavalt.
Lugupidamisega
(digitaalselt allkirjastatud)
Maarja Krais-Leosk
Tegevjuht
Eesti Puuetega Inimeste Koda
Kristi Kähär
Toetuste ja teenuste nõunik
+372 5401 0462; [email protected]
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
Vastus pöördumisele | 12.03.2024 | 13 | 4.2-3/422-2 | Väljaminev kiri | som | Eesti Puuetega Inimeste Koda |